Vastuskiri Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kohta laekunud arvamustele

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.02.2023 16:05 Adressaat: SiM info <[email protected]>

Teema: 6-1/19-165 Vastus arvamuste esitajatele 28022023 Manused: Vastus arvamuste esitajatele 28022023.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Edastame Teile Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude avalikustamise ja avalike arutelude tulemused.

Kirja manuses kaaskiri ja koondtabel esitatud arvamuste ja Kambja Vallavalitsuse seisukohtadega.

Lugupidamisega,

Riivo Leiten

juhtiv planeerimisspetsialist

tel: 5672 2025

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

1 / 134

KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE EELNÕULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD

JA KAMBJA VALLAVALITSUSE SEISUKOHAD

Seis 28.02.2023

Sisukord

SISUKORD ...................................................................................................................... 1

MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 5

KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 6

RAHANDUSMINISTEERIUM ................................................................................................. 7

KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................. 11

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 12

SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................ 13

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET ......................................................................................... 13

TERVISEAMET................................................................................................................. 13

KESKKONNAAMET ........................................................................................................... 15

MAA-AMET ..................................................................................................................... 20

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET .................................................................................... 24

PÕLLUMAJANDUSAMET .................................................................................................... 24

TRANSPORDIAMET .......................................................................................................... 25

LENNUAMET ................................................................................................................... 30

VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 30

MAANTEEAMET ............................................................................................................... 30

PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 34

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 34

MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 34

TARTU LINN ................................................................................................................... 38

PÕLVA VALLAVALITSUS ................................................................................................... 39

KASTRE VALLAVALITSUS ................................................................................................. 39

NÕO VALLAVALITSUS ...................................................................................................... 39

AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 39

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK) ....................................................................... 41

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS .............................................................................. 43

ELERING AS ................................................................................................................... 43

AS ASTRI (K. TOOM) ....................................................................................................... 43

AS TALLINNA LENNUJAAM ................................................................................................ 44

MTÜ EESTI ERAMETSALIIT ............................................................................................... 44

ASTRI AS (A. ALAND ....................................................................................................... 44

BORG KINNISVARA OÜ (S. SÄINAST) ................................................................................ 46

DORPAT KINNISVARA OÜ (K. KIVISALU) ............................................................................ 47

EFTAR OÜ (E. TIMMERMANN) ........................................................................................... 49

Advokaadibüroo Concordia ............................................................................................... 49

LÕUNAKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................ 50

OTSAMAJANDUSE OÜ (E. TSOPP) ...................................................................................... 51

SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................... 52

TAMMEAUGU OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................. 52

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

2 / 134

KR MAJANDI OÜ (T. TSOPP) ............................................................................................. 53

GREENMAGIC OÜ (A. SUURMETS) ..................................................................................... 53

KAUR TRADE OÜ (A-J. LEIMANN) ...................................................................................... 53

LAUSMAA OÜ (T. RAIDE).................................................................................................. 54

OÜ KULDNE KRUNT (K. SELI) ........................................................................................... 55

OÜ RATSIONAAL (P. ALTPERE) ......................................................................................... 56

OÜ SAAREVAIM (T. MARRAN) ........................................................................................... 59

AS RAIT (I. DEMBOVSKI) ................................................................................................. 60

SALESLEADER OÜ (A. KASEVÄLI) ...................................................................................... 60

VISOONLAND OÜ (A. KASEVÄLI) ....................................................................................... 61

TOOMA ARENDUSE OÜ (R. LEPIK) ..................................................................................... 61

T. LAASIK ...................................................................................................................... 62

A. KIISHOLTS ................................................................................................................. 62

A. MAIDLA ..................................................................................................................... 62

T. KASAK ....................................................................................................................... 63

A. MARGUSOO ................................................................................................................ 63

A. PALO ......................................................................................................................... 69

A. KALVET ...................................................................................................................... 70

A. MARTIN ..................................................................................................................... 70

A. KÄÄRD ....................................................................................................................... 71

J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL ................................................................................................ 74

F. PUSS ......................................................................................................................... 74

M. HÕRAK, M. HÕRAK, A. SMERTIN, J. SMERTINA, J. PUUSEP............................................... 74

I. JÜRGEN ...................................................................................................................... 75

I. MERILO ...................................................................................................................... 76

I. KALJURAND ................................................................................................................ 80

IVO (ei soovi täisnime avaldamist) .................................................................................... 81

IVO (ei soovi täisnime avaldamist) .................................................................................... 81

J. SALUSE ...................................................................................................................... 81

K. JÕESAAR, T. JÕESAAR, U. PALK, L. LUMISTE jt ............................................................... 83

K. JORJOLIANI ................................................................................................................ 83

R. Hallemaa ................................................................................................................... 84

J. TAMM, R. MIRKA, A. KUHI, R. HALLEMAA ........................................................................ 87

K. KURG, L. KURG ........................................................................................................... 88

KÜ VILJANDI MNT 76 (T. KALLAS) ..................................................................................... 89

L. TÕNISSON .................................................................................................................. 89

LUIGES .......................................................................................................................... 90

M. ÜLPER ....................................................................................................................... 91

Ma. MÖLS ...................................................................................................................... 91

Me. MÖLS ...................................................................................................................... 91

M. KIISHOLTS ................................................................................................................ 92

M. MÕTUS ...................................................................................................................... 92

M. TÕNISMÄE ................................................................................................................. 92

M. KLEIN........................................................................................................................ 92

K-R. KRIISA, A. KRIISA, E. POOPUU .................................................................................. 93

P. POOPUU ..................................................................................................................... 94

R. MEREMÄE ................................................................................................................... 94

R. SIREL ........................................................................................................................ 94

M. ROHULAID-KUUSIK ..................................................................................................... 95

S. TABO ......................................................................................................................... 96

T. MÕTS ........................................................................................................................ 97

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

3 / 134

T. TETLOV ...................................................................................................................... 97

T. TORILA ...................................................................................................................... 97

T. LUKAS ....................................................................................................................... 98

T. KESKKÜLA .................................................................................................................. 99

T. MUSTIMETS ............................................................................................................... 100

T. MÖLS ........................................................................................................................ 100

T. MÖLS ........................................................................................................................ 102

T. KIISHOLTS ................................................................................................................ 105

A. UNDRITS, V. VUTT ..................................................................................................... 106

U. MAKRJAKOV .............................................................................................................. 107

V. SOOP ....................................................................................................................... 108

O. VALVERE, I. ASSO ..................................................................................................... 109

Ü. NOOSKA ................................................................................................................... 109

M. SARJA, U. SARJA ....................................................................................................... 109

Ü. MAUER ..................................................................................................................... 109

M. MUIDRE .................................................................................................................... 110

PEREK KALJAPULK .......................................................................................................... 110

V. ÕIGUS ...................................................................................................................... 111

K. KUTSAR .................................................................................................................... 111

U. LEETS ....................................................................................................................... 112

LOODUSHOIU FOND ....................................................................................................... 112

K. PÕLLUSTE, K. PÕLLUSTE ............................................................................................. 113

L. AMBRE ...................................................................................................................... 113

P. RATASSEPP, T. RATASSEPP ......................................................................................... 113

T. KASE ........................................................................................................................ 114

O. Matt ......................................................................................................................... 115

E. Noorem ..................................................................................................................... 116

K. Põlluste ..................................................................................................................... 117

Ropkajärve OÜ (K. Killak) ............................................................................................... 118

K. KRUUSE .................................................................................................................... 119

M. Hendrikson ............................................................................................................... 120

T. Kleimann ................................................................................................................... 120

A. Uibo ......................................................................................................................... 120

V. Tehvand.................................................................................................................... 121

V. Vankov ..................................................................................................................... 121

J. Terna ........................................................................................................................ 122

I. Piho 123

T. Kibal ......................................................................................................................... 123

ÜLDPLANEERINGU AVALIKU ARUTELU KÄIGUS ESITATUD ETTEPANEKUD ................. 125

M. Luik ......................................................................................................................... 125

K. Kruuse ...................................................................................................................... 125

T. Tetlov ....................................................................................................................... 125

R. Sirel ......................................................................................................................... 126

A. Kaseväli .................................................................................................................... 126

A. Kalvet ....................................................................................................................... 126

E. Tsopp ....................................................................................................................... 127

U. Kurg ......................................................................................................................... 127

T. Murd ......................................................................................................................... 127

T. Torila ........................................................................................................................ 127

K. Roosvee .................................................................................................................... 127

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

4 / 134

J. Napritson ................................................................................................................... 128

E. Babenko .................................................................................................................... 128

I. Merilo ........................................................................................................................ 129

T. Möls ......................................................................................................................... 129

E. Noorem ..................................................................................................................... 130

T. Olbrei ....................................................................................................................... 131

K. Põlluste ..................................................................................................................... 131

J. Terna ........................................................................................................................ 132

F. Möls.......................................................................................................................... 132

K. Kutsar ...................................................................................................................... 132

P. Altpere ...................................................................................................................... 133

L. Reima ....................................................................................................................... 133

E. Ernits ........................................................................................................................ 133

S. Säinast ..................................................................................................................... 133

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

5 / 134

N

r Osapool

Etapp, kirja

kuupäev ja

nr

Kirja sisu (ettepanekuid on vajadusel lühendatud) Omavalitsuse seisukohad

MINISTEERIUMID

MAAELUMINISTEERIUM EELNÕU

28.07.2022 nr

4.1-5/2017-3

Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu me-

netluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse

muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu)

toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada.

Seletuskirja eelnõu jaotises 1.3.1 „Linnaline põhjapiirkond“ on märgitud, et terviklikud ja kasutuses olevad põllumajandusmaad

jäävad ka tulevikus põllumajanduslikku kasutusse ja neid ei hoonestata. Jaotises 1.3.2 „Maaline lõunapiirkond“ on rõhutatud, et

Kambja valla maalises lõunaosas ehk Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides on peamiseks eesmärgiks olemasolevate väär-

tuste – eelkõige ajaloolise, küngaste ja jõgede poolt kujundatud asustusstruktuuri ning põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse

säilitamine. Lisaks on elamuehitus hajaasustuse põhimõttel üldjuhul lubatud kõikjal, kus on olemas selleks vajalik taristu ning

see ei kahjusta olemasolevaid väärtusi (nt väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustiku sidusus, ilusad vaated, looduskaitse

vms). Sarnane tingimus on märgitud ka jaotises 3.3 „Hajaasustus“ – hajaasustuses tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsama-

janduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt paiknevate elamutega.

Võtame teadmiseks.

Seletuskirja eelnõu jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Kambja valla üldplaneeringus on väärtuslike

põllumajandusmaade määramisel võetud lähtealuseks riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja 41 hinde-

punkti. Lisaks, arvestades põllumajandusmaade kasutamise efektiivsust ja varem kehtestatud Kambja valla üldplaneeringut en-

dise Ülenurme valla osas, on Räni, Ülenurme, Külitse ja Reola kantides mulla kui ressursi säilitamiseks määratud väärtuslikeks

ka põllumajandusmaid, mille boniteet on veidi alla 41, kuid mis on täna põllumajanduslikus kasutuses ning on hästi ligipääsetavad

ja hooldatavad või kuhu on rajatud maaparandussüsteemid. Samas on aga Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides väärtuslike

põllumajandusmaade hulgast välja arvatud alasid, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus

kasutuses ning mille taaskasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas/metsastunud, asub

teistest põllumassiividest eemal jms).

Nimetatud jaotises 4.5 on toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks. Nimetatu kohaselt tuleb väärtuslikke

põllumajandusmaid üldjuhul kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude

tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad olema põhjendatud ja hoolikalt

läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Ehitamist väärtuslikule põllumajandus-

maale tuleb reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb

kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majandamise säilimine,

hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikesejaamade raja-

mine ei ole lubatud.

Võtame teadmiseks.

Täpsustatud 15.02.2023

Täpsustame väärtuslike põllumajandus-

maade käsitlust selliselt, et jagame need

boniteedi alusel kahte erinevasse kategoo-

riasse.

Nende väärtuslike põllumajandusmaade

puhul, mille boniteet on 41 või rohkem, jää-

vad kehtima ÜP eelnõu seletuskirja peatü-

kis 4.5 toodud tingimused väärtusliku põl-

lumajandusmaa säilimiseks. Nende väär-

tuslike põllumajandusmaade puhul, mille

boniteet on 40 või vähem, määrame leebe-

mad kaitsetingimused ning täpsustame

ehitusõiguse teemat.

KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et üldplaneeringuga määratakse väär-

tuslikeks põllumajandusmaadeks 7167 hektarit, kusjuures väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvatakse välja maa-alad,

mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning mille kasutuselevõtt on ebaefek-

tiivne, kokku u 540 hektari ulatuses. KSH hindaja arvates on antud juhul tegemist pigem väheolulise muutusega. KSH hindaja on

ka seisukohal, et üldplaneeringuga kavandatud väärtusliku põllumajandmaa kaitsemeetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna need

aitavad säilitada väärtuslikke põllumajandusmaid maksimaalses ulatuses ning tagada sellega põllumajandustootmise jätkusuut-

likkuse. Maaeluministeerium on KSH hindaja seisukohaga nõus.

Võtame teadmiseks.

Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et Kambja valla üldplaneeringu koostajad on väljendanud üldplaneeringuga põllumajandus-

maasse hoolikat suhtumist ning väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on

üldjuhul järgitud seaduse eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud põhimõtteid. Meie arvates annab selliselt ka-

vandatud üldplaneering nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse toidujulgeolekuks, üldplaneeringuga määratavad

väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud.

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

6 / 134

Maaeluministeerium tänab ja tunnustab Kambja Vallavalitsust ning Kambja valla üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja

kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põl-

lumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajan-

duse tagamiseks.

LÄHTESEISU-

KOHAD

09.09.2020 nr

4.1-5/2017-1

Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kohta seatavad kaitse- ja kasu-

tustingimused omavad üldplaneeringus maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga olulist ja põhimõttelist tähendust.

Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas

seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse

eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kättesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20- 0226). Selleks, et

tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei

erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on

toodud seosed üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Peame oluliseks, et üldplaneeringu koostamisel järgitakse üleriigilise

planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonnakvaliteet“ märgitud põhimõtet, et ehitustegevuse kavandamisel tuleb

vältida tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajan-

dusmaad jms).

Arvestame märkusega üldplaneeringu

koostamisel.

Lisas 2 toodud Kambja valda käsitleva ülevaate jaotises 16 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud definitsioon, kus on märgitud,

et väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks, ei ole kooskõlas sea-

duse eelnõus toodud definitsiooniga. Seaduse eelnõu §-s 355 sätestatu kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa küla või aleviku

territooriumil asuv vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti

põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Kui põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille

põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist väiksem, loetakse

väärtuslikuks põllumajandusmaaks see massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne selle maakonna põllumajandusmaa

kaalutus keskmise boniteediga või sellest suurem.

Esialgsete arvestuste kohaselt on Tartu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 42 hindepunkti ning riigi põl-

lumajandusmaa vastav näitaja 41 hindepunkti. See tähendab, et Kambja valla üldplaneeringus tuleks väärtuslike põllumajandus-

maade määramisel võtta lähtealuseks riigi kaalutud keskmine boniteedinäitaja. Väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmete

määramisel õige tulemuse saavutamiseks soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute

büroo spetsialistidega.

Arvestame märkusega väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemisel ja üldplanee-

ringu koostamisel. Lisas 2 on vastavad pa-

randused sisse viidud.

Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Ju-

hime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitseseaduse § 4 lõike

7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks

üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada või ühtlustada.

Arvestame tähelepanujuhtimisega ja edas-

pidises kasutame mõistet „väärtuslik põllu-

majandusmaa“.

KAITSEMINISTEERIUM EELNÕU

10.08.2022 nr

12-1/22/2906

1. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et üldplaneeringuga ei kavandata tuuleenergeetika arendamiseks potent-

siaalselt sobivaid alasid. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada ning lisada ka üldplaneeringu eelnõusse informatsioon, millega

välistatakse võimalus tuuleparkide rajamiseks.

Tuulepargid Kambja valla territooriumil vähendavad riigikaitseliste ehitiste töövõimet, mistõttu ei saa Kaitseministeerium edaspidi

kooskõlastada Kambja valla territooriumil ühegi tuulepargi planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud.

Sama seisukoht tuleneb kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Kambja vallale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-

teeriumi 01.06.2021 kirjast nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse

võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks. Kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maaalad, kus pärast riigi-

kaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik tuuleparke rajada

ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel

piirangud Kambja vallas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Kambja valla territooriumile tuuleparke rajada.

Kaitseministeerium ei välista üksikute elektrituulikute püstitamise võimalust. Iga üksiku elektrituuliku püstitamise soovi korral

tuleb teha Kaitseministeeriumiga koostööd võimalikult varases elektrituuliku kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselased tingimused, sealhulgas kõrguspiirangud ja asukoha sobivus.

Täiendame ÜP seletuskirja ja KSH aruande

eelnõud selliselt, et tulenevalt riigikaitselis-

test piirangutest on välistatud võimalus

tuuleparkide rajamiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

7 / 134

2. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada

riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigi-

kaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

Täiendame seletuskirja.

3. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et Kambja valla territooriumile ulatub Tartu linnas paikneva Tartu maleva

staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd. Tegelikult antud riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ei ulatu Kambja valla territooriumile.

Korrigeerime KSH aruannet.

LÄHTESEISU-

KOHAD

11.09.2020 nr

12-1/20/2691

Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste

ehitiste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Elektrituulikute ehi-

tamise tingimusena palume sätestada nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseminis-

teeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise eta-

pis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised piirangud. Mistahes kõrgusega elektrituulik võib mõjutada riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.

Päikeseelektrijaamade rajamise tingimusena palume sätestada nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtes-

tatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vä-

hendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Mittearvestatud.

Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea-

duste või määruste ümberkirjutamist, kuna

need võivad olla ajas muutuvad, muutes ka

üldplaneeringu seeläbi vananenuks. Seadu-

sed, määrused ja muud õigusaktid kehtivad

olenemata sellest, kas nendes toodud põhi-

mõtted on üldplaneeringu seletuskirjas kir-

jas või mitte. Seadustes, määrustes ja teis-

tes õigusaktides esitatud reegleid tuleb

üldplaneeringu koostamisel ning ka sellele

järgnevate tegevuste puhul – detailplanee-

ringute koostamine ja projekteerimistingi-

muste väljastamine – samuti järgida.

Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigi-

metsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikait-

selisest tegevusest.

Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu

koostamisel, lähtudes muuhulgas üldpla-

neeringu täpsusastmest ja metsaseaduses

toodust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse

ellu seaduse alusel ning mida ei ole võimalik

pikaajaliselt omavalitsuse ruumi kavan-

dada, ei ole otstarbekas ka üldplaneeringu

lahenduses kajastada. Saame metsaseadu-

ses toodut arvesse võtta üldplaneeringu la-

henduse koostamisel, KSH läbiviimisel, kuid

püsiva iseloomuga riigikaitselise väljaõp-

pega seotud tegevusi, mis ei oma püsivat

ruumimõju, üldplaneeringus ei lahendata.

RAHANDUSMINISTEE-

RIUM

EELNÕU

08.06.2022

nr 15-3/3776-

2

Tunnustame kohalikku omavalitust ja üldplaneeringu koostajaid kõigi üldplaneeringu ülesannete põhjaliku ja ammendava käsit-

luse eest ja kaasaegse ja kasutusmugava esitluse loomise eest veebikaardirakenduse näol. Rahandusministeerium, olles tutvunud

üldplaneeringu eskiislahendusega, teeb järgmised ettepanekud:

Seletuskiri käsitleb kõiki planeerimisseaduse kohaste üldplaneeringu ülesannete lahendusi ning lisaks kohaliku omavalitsuse poolt

vajalikuks peetud ruumilise planeerimise teemasid. Palume planeeringu edasisel menetlemisel kaaluda, kas seletuskirja maht ja

ülesehitus on asjakohane ja kasutusmugav üldplaneeringu alusel tehtavateks ehitusvaldkonna toiminguteks (konkreetsel maatükil

kõigi kehtestatud tingimuste hõlpsaks leidmiseks). Palume kaaluda geograafiliste taustakirjelduste tarvilikkust kehtestatavas

lõppversioonis (nt lk 19 - 22). Selline teave võiks olla planeeringu lisas 2 „Ülevaade Kambja vallast“.

Võtame teadmiseks.

Lisaks seletuskirja peatükkides olevatele jooniste nimetamisele võiks nimetada ka kaardirakenduse vastavad kihid. Kaaluda as-

jakohase kihi nimetamist iga alampeatüki juures.

Selgitame, et meie hinnangul ei ole vajalik

viidata konkreetsetele kaardirakenduse

kihtidele, kuna kaardirakenduse puhul on

tegemist on üldplaneeringu koostamise

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

8 / 134

jaoks vajaliku töövahendiga. Üldplanee-

ringu ruumiandmed vormistatakse vasta-

valt vormistusnõuete määrusele.

Peatükis 1.2 ja 1.3 pole käsitletud ruumilist sidusust külgneva Tartu linnaruumiga. Maakonnaplaneeringu ptk 3.4.6 sätestab, et

Tartu funktsionaalne seotus Tartumaa kohalike keskuste ning maapiirkondadega peab tihenema.

Täiendame seletuskirja.

Selgitamist vajab ptk 2.3 olev vaba ehitustegevus - planeerimisseadus ja ehitusseadustik mõistet „vaba ehitustegevus“ ei kasuta.

Alternatiiv on mõiste üldistatud avamine peatükis. Ehitustegevuse asemel oleks kohasem ehitamine - ehitustegevus toimub vaid

ehitise püstitamise ajal.

Võtame teadmiseks.

Peatükis 3.4 palun korrigeerida tabelites olevat lahtrit „Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused“: Elamute projekteerimisel juba

hoonestatud alale on ühes piirkonnas või elamukvartalis lubatud kasutada piiratud arvu katuse tüüpe, harja- ja räästakõrguseid,

katusekaldeid ja katuse värvitoone (kuni 15° erinevusega, nt korraga 45° ja 30° (kraadid on vaid katusekaldel, mitte kõigil

loetletutel), täpne lubatud katusekalle määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega); Lubatud on kuni üks alla

20 m² ehitis. Kõik vajalikud väikeehitised tuleb mahutada ühte vormi. Kas üks vorm tähendab ühte ehituskehandit või midagi

muud?

Korrigeerime seletuskirja.

Peatükis 4.2.1 võiks sätestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide tähistamise kohustuse. Kaitstavate loodusobjektide tähistamine on

looduskaitseseadusest tulenev kohustus,

mida me ei pea vajalikuks ÜP-s korrata.

Peatükis 7 on käsitletud maakonnaplaneeringu täpsustusi. Rahandusministeerium kui maakonnaplaneeringu hoidja põhimõtteli-

selt aktsepteerib tehtud täpsustusettepanekuid, kuid leiab, et maakonnaplaneeringus oleva tiheasumi tervikuna väljajätmine või

lisamine on ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringus tuleb teha vastav ettepanek.

Täpsustame seletuskirja.

Palun kaaluda, kas kõik ptk 8 sätted rakenduvad üldplaneeringu kaudu ja on seetõttu asjakohased. Asjakohased ehitisi puuduta-

vad sätted võiks viia peatükki 3 (maakasutus- ja ehitustingimused).

Kaalume ettepanekut.

Palun kaaluda peatükis 11 kõigi niigi üldarusaadavate mõistete selgitamise vajalikkust (nt elamu, elamu jt maa-alad). Kas hajaa-

sustusala tingimused ja rakendamine tulenevad õigusaktidest?

Meie hinnangul on põhjendatud mõistete

peatükis ka nn üldarusaadavate mõistete

käsitlemine, sest nt erinevate elamutüüpide

või maakasutusliikide puhul on oluline sel-

gitada, mida selle all ÜP kontekstis silmas

peetakse.

Gruppi VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD on hõlmatud nii planeeringu koostajate loodud kihid kui ka mujalt taustteabeks võetud kihid.

Planeeringu kasutaja ei saa tuvastada, mille kohta on võimalik paiknemisettepanekut teha ja mis on planeeringuvälistest and-

mestikest tulenev kitsendus. Soovitame eristada kohaliku omavalitsuse kehtestatavad kihid ja kihtide grupid taustteabe kihtidest

ja gruppidest.

Selgitame, et riiklikest andmebaasidest pä-

rit infokihid on esitatud alusinfo all ning üle-

jäänud kaardikihid on kõik ÜP-ga kehtesta-

tavad kihid (va teed ja ehituskeeluvöönd).

Kaalume nende leppemärkide osas üm-

berstruktureerimist või vastava märkuse li-

samist nagu on ÜP seletuskirjas lk 5.

Teen ettepaneku kajastada ptk 3.4 piirkondlikud ehitustingimised vastava kihina ja selle tärkandmetena. Kaalume ettepanekut.

Arvamust tuleks küsida ka Maaeluministeeriumilt – üldplaneering käsitleb väärtuslikku põllumajandusmaad. Ettepanekuga on arvestatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on ammendav ning Rahandusministeeriumil täiendusettepanekuid pole. Võtame teadmiseks.

LÄHTESEISU-

KOHAD

22.09.2020

Teen ettepaneku tekstis seadustele viitamisel teha seda paragrahvi täpsusega. Praegu on tekstis kohati seadustele tervikuna

viidatud, täpsustav viide abistaks lugejat.

Arvestame esitatud ettepanekut üldplanee-

ringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

9 / 134

nr 14-

11/5775-3

Teen ettepaneku ptk-s 2 väljapoole planeeringuala ulatuvate mõjude analüüsimisel käsitleda ka Tartu linnale avaldatavat sot-

siaalmajanduslikku mõju.

ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on toodud,

et mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub

kavandatava tegevuse iseloomust ning

seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus.

Samuti võib ÜP koostamise käigus lisan-

duda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse

korral täiendavalt hinnatakse. Peatükis 2 on

märgitud, et vajadusel, sõltuvalt eeldata-

valt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja

mõju ulatusest, arvestatakse mõju hinda-

misel ka ala väljaspool planeeringuala. Ar-

vestame üldplaneeringu ja KSH koostamisel

Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu-

tega. Kui ÜP koostamisel selgub, et lahen-

dusega võib kaasneda oluline mõju Tartu

linnale, siis KSH käigus seda ka käsitle-

takse.

Märgin lk 10 toodu „Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning

nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis“ kohta, et eriti Kambja valla Tartu

linnaga külgnevatel aladel ei ole mõistlik jätta tähelepanuta Tartu linnapiirkonna jaoks optimaalseid lahendusi, sõltumata haldus-

territoriaalsest kuuluvusest. Loodan, et üldplaneeringu koostamisel koostöös naaberomavalitsusega aidatakse lahenduste leidmi-

sele kaasa.

Arvestame üldplaneeringu koostamisel

Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu-

tega.

Teen ettepaneku kaaluda lk 11 eelviimases alajaotuses termini „hajus elanike tihedus“ asemel mõiste „hajaasustus“ või „madal

asustustihedus“ kasutamist.

Kaalume ettepanekut ÜP koostamisel.

Märgin lk 11 viimase alajaotuse osas, et sotsiaalse infrastruktuuri objektide osas on mõistlik, koostöös Tartu linnaga, arvestada

vallaelanike vastavat reaalset teenusekasutust naaberomavalitsuses.

Teadmiseks võetud.

Märgin lk 13 põllumajandusloomade pidamise piirkondade määramise osas, et traditsioonilises hajaasustuses on nende pidamine

ja karjatamine olnud aastasadu tavaline praktika ning asustusmustri orgaaniline osa.

Teadmiseks võetud.

Märgin lk 19 p 5.5 traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimise osas, et on vajalik

teadvustada selle struktuuri teket nüüdisaegsetest olulisel määral erinenud majanduslike, sotsiaalsete ja demograafiliste tegurite

toimel, mistõttu selle säilitamine peab realistlikult arvesse võtma olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ning demograafilisi

tegureid.

Teadmiseks võetud.

Lk 22 puudub ideekorje rakenduse toimiv hüperlink. Ideekorje viiakse läbi ÜP koostamise järg-

mises etapis.

Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi ener-

gia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr

17-7/2019/112.

Teadmiseks võetud.

Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kõige olulisema alusdokumendi koostamisel on

asjakohane käsitleda kaasava elukeskkonna kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalustatud tervikliku elu-

keskkonna planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtes-

tatud ehitusseadustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend „Kõiki

Arvestame nimetatud dokumentidega

üldpla-neeringu koostamisel pidades silmas

ÜP täpsusastet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

10 / 134

kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“.

Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja ela-

mumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab valla

ruumilise arengu perspektiivseid suundi.

Kambja valla üldplaneeringu lahenduse

koostamisel oleme lähtuvalt rahvastiku

prognoosist võtnud aluseks mõõduka ela-

nikkonna kasvu, mis on kooskõlas sot-

siaalse, ökoloogilise ja tehnilise taristu talu-

vusega. Arvestame ettepanekuga elamute

renoveerimise ja elamumajanduse suuna-

miseks üldplaneeringuga.

Palume arvestada:

Kambja valla üldplaneeringu aluseks olev Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadavad aadressil https://maakonnapla-

neering.ee/tartumaaplaneering.

PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel

arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid

ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2

sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kät-

tesaadav aadressil https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Sellest tulenevalt palume arvestada

volikogude poolt heaks kiidetud Tartumaa arengustrateegia 2040 põhimõtetega http://www.tartumaa.ee/tartumaa-arengustra-

teegia-2040/ .

Üldplaneeringu koostamist toetavad vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldpla-

neeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/ .

Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil

https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/ Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid.

Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale

ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade

säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva-

asustusega-piirkond/.

Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkon-

naagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressil

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf.

Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmi-

seks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid,

mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring

on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/.

Üldplaneeringute koostamist toetavate üldplaneeringu töötubade info ja seni toimunud töötubade materjalid, sh teoreetilis-prak-

tiliste töötubade salvestused, on kättesaadavad aadressil https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu-tootoad/.

Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne määruse jõustumist algatatud,

kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama määruse

nõuetele.

Arvestame nimetatud dokumentidega pla-

neeringu koostamisel.

Selgitan ettevaatavalt, et üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks

üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja/või muut-

miseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutluse käik. Maakonnaplaneeringu täpsustamise

ja/või muutmise ettepaneku tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara alustada koostööd Rahandusministeeriumi re-

gionaalhalduse osakonna (REHO) Tartu talitusega, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui üldplaneering on esitatud

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

11 / 134

heakskiitmiseks. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on REHO Tartu talitusele, lisaks tekstilisele materjalile, aluseks ka üldpla-

neeringu temaatiline vektorkiht (või kihid), mis ei pea vastama vormistusnõuete määrusele.

KESKKONNAMINISTEE-

RIUM

EELNÕU

19.08.2022 nr

7-

15/22/2668-3

Oleme tutvunud veebilehel https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering kättesaadavate materjalidega ning soovime

märkida järgmist:

1. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju põhjaveele (lk 55) on vaja parandada põhjaveekogumi nimi

"Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas", õige on "Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-

Eesti vesikonnas".

Korrigeerime KSH aruannet.

2. KSH aruande eelnõus on mitmes kohas nimetatud Kesk-Devoni põhjaveekogumit, õige kogumi nimi on "Kesk-Devoni põhja-

veekogum Ida-Eesti vesikonnas".

Korrigeerime KSH aruannet.

KSH aruande eelnõu peatükis 7.5.2. Põhjavee kasutamine ja mõju põhjaveekogumite eesmärkide saavutamisele (lk 57) on lause

"2020. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud uuringuaruande kohaselt on põhjaveekogumi keemiline seisund halb."

Vaja on nimetada põhjaveekogumi nimi, mille seisund on halb.

Täiendame KSH aruannet.

Palume Kambja Vallavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis

üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEISU-

KOHAD

22.09.2020 nr

7-

15/20/3635-4

Palume üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestada teie haldusterritooriumil esineda võivate

üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud

üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna- ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihkete esinemine

ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kin-

nitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/uleujutused) ja klii-

mamuutustega kohanemise arengukavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-te-

gevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava). Palume üldplaneeringus arvestada ka Keskkonnaministeeriumi poolt 2018.

a tellitud kombineeritud sademevee strateegiaga (kättesaadav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/fi-

les/1_sk_7.11.2018_0.pdf).

Arvestame nimetatud dokumentidega pla-

neeringu koostamisel.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu valdkonnad (lk 11) on maakasutuse üldpõhimõtete all

öeldud, et planeeringus kirjeldatakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse tingimusi ning määratakse nende rakenda-

mise põhimõtted. Juhime Teie tähelepanu sellele, et nii arusaadavuse kui ka rakendatavuse aspektist peavad siduvad ja kohus-

tuslikud kasutustingimused või piirangud olema põhjendatud, kaalutletud ning sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt. Kui

planeeringus kirjeldatakse üldiseid soovituslikke suundumusi, siis peab selle soovituslik iseloom olema sõnastusest arusaadav.

Sellekohane selgus aitab vältida võimalikke koormavaid vaidluseid planeeringu rakendamise käigus.

Samuti tuleb arvestada, et kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid kesk-

konnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs-

teemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21.

Teadmiseks võetud ÜP tingimuste ja piiran-

gute seadmise osas.

KSH osas selgitame, et vastavalt KeHJS-se

§-le 32 teostame keskkonnamõju strateegi-

line hindamise strateegilise planeerimisdo-

kumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiiv-

sete võimaluste väljaselgitamiseks ning

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete

leidmiseks ning selle tulemusi võetakse ar-

vesse strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel. Hindamisel peame asjakohas-

tel juhtudel muuhulgas silmas ka ÜP-ga ka-

vandatavaid kitsendusi ja tingimusi ning

nende eeldatavat toimet oluliste negatiiv-

sete mõjude vältimise/leevendamise osas.

Kitsenduste ja tingimuste lõikes aga eraldi

sellist hindamist, nagu märkuses viitate,

KeHJS ette ei näe.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu valdkonnad (lk 12) on väärtuste üldpõhimõtete all välja

toodud, et määratakse kaitsehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Kui

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

12 / 134

kaitsehaljastuse all on silmas peetud metsamaad, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse § 231 alusel saab

PlanS §75 lõike 1 punktis 21 kirjeldatud piirangut kehtestada kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulep-

ped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku oma-

valitsuse volikogu vastavalt PlanS § 86 lõikele 2, et üldplaneering vastab õigusaktidele. Kokkulepete puudumisel on üldplaneering

aga vastuolus metsaseadusega.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5. Ülevaade eeldatavast keskkonnamõjust (lk 15) on loetletud, et sot-

siaalmajandusliku mõju juures analüüsitakse mõjusid „…sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, tee-

nuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule“. Tuginedes

KeHJS §-le 21 palume täiendada loetelu sõnadega „ja varale“. Samuti on mõjude olulisust varale välja toodud KSH VTK-s endas

(lk. 6, 9, 15). Leiame, et lähtuvalt sellest, tuleb täiendada samuti peatükki 5.4. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (lk 17)

sõnastust.

Märkusega on arvestatud ning LS ja KSH

VTK täiendatud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5.3. Mõju looduskeskkonnale (lk 16) on kirjas, et planeeringulahenduse

koostamisel pööratakse tähelepanu metsaseaduses sätestatud nõuetele. Sulgudes on sealjuures täpsustatud „vääriselupaigad“,

aga puudu on täiendavad selgitused. Tuleb arvestada, et planeeringulahendus peab tervikuna olema kooskõlas kehtivate seadus-

tega. PlanS kohaselt on võimalus seada täiendavaid põhjendatud tingimusi lähtuvalt üldplaneeringu ülesannetest.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 8.2. on toodud ära koostöö tegijad. Keskkonnaministeeriumi puhul on

koostöö eesmärgina märgitud „Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa osas arva-

muse andmine“. Soovime koostöö eesmärgiks lisada veel „Välisõhu, sh müra ning keskkonnatervisega ja metsandusega seotud

teemad“

Märkusega on arvestatud. LS ja KSH VTK

kaasamise peatükki on täiendatud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast, mis sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldust, peatükis 11. Rohevõrgustik (lk 29) on kirjas, et rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitatakse lagealade vahel

paiknevad väiksemad metsatukad. See tingimus pärineb Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ peatükist 16.1, kus on toodud ro-

helise võrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed. Peatüki 11 kohaselt üldplaneeringu koostamisel juhindu-

takse Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Palume üldplaneeringu koostamisel täpsustada millega on antud juhul tegemist –

kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse

tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse

seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.

Arvestame märkusega planeeringulahen-

duse väljatöötamisel.

Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on

Maa-amet, on Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt

maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt

maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel,

on samuti riigi omandis. PlanS § § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse planeeringuala üldiste kasutus-

ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksi-

maalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kuna üldplaneeringutega hakatakse maakasutus-

ja ehitustingimusi välja töötama, siis palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega, et

meil oleks võimalik esitada seisukoht reformimata riigimaale ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksustele, mille

volitatud asutus on Maa-amet, planeeritava maakasutuse osas. Peame oluliseks, et planeerimismenetluses ja planeeringulahen-

duse koostamisel järgitakse PlanS toodud huvide tasakaalustamise põhimõtet ja riigi, kui maaomaniku huvisid käsitletakse teiste

maaomanikega võrdselt.

Arvestame märkusega planeeringulahen-

duse väljatöötamisel ning kaasame Kesk-

konnaministeeriumi ja teised riigiasutused

võrdselt teiste kaasatavate isikutega

üldplaneeringu menetlusse.

MAJANDUS- JA KOMMUNI-

KATSIOONIMINISTEE-

RIUM

LÄHTESEISU-

KOHAD

28.09.2020 nr

1.10-17/20-

0026/5171-6

Soovite ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonna strateegilise väljatöötamise (KSH) kavatsu-

sele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), Maanteeametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Vee-

teede Ametilt ja Lennuametilt. Ametid on oma märkused ja tähelepanekud edastanud otse Kambja Vallavalitsusele. Palume ar-

vestada Lennuameti 24.08.2020. a kirjas nr 4.6-8/3499-2, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 11.09.2020.a kirjas nr 16-

6/20-12013-002 ja Maanteeameti 22.09.2020. a kirjas nr 15-2/20/38992-3 tehtud ettepanekutega. Veeteede Ametil ettepane-

kuid ei ole.

MKM peab vajalikuks märkida, et taastuvenergeetika teema on Kambja valla üldplaneeringus kajastatud. Muus osas praegu et-

tepanekuid ei ole.

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

13 / 134

SISEMINISTEERIUM LÄHTESEISU-

KOHAD

e-kiri

26.11.2020

Siseministeeriumil puudub täna vajadus Kambja valla üldplaneeringus täiendava riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, pääste ja

kriisireguleerimisega sisendi andmiseks. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga on valdkonnad piisavalt esinda-

tud. Seega kooskõlastame Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eel-

nõu vaikimisi ilma täiendavate märkusteta.

Teadmiseks võetud.

Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeerimise käigus tekivad valitsemisala asutustega vastuolud,

planeeringuga kaasneb olulisi asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi (hooned,

tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja

võimalik lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmist, sideteenuste levi ning

võimalike riigikaitselistest objektidest tulenevaid vajadusi ja piiranguid. Täiendavate sisuliste küsimuste korral on ministeeriumi

kontaktiks Strateegia ja arendusosakonna kinnisvaranõunik Kristjan Õim.

Arvestame ettepanekuga ja teeme Sisemi-

nisteeriumiga koostööd.

AMETIASUTUSED

POLITSEI- JA PIIRIVAL-

VEAMET

LÄHTESEISU-

KOHAD

07.09.2020 nr

1.11-11/491-

2

Sooviksime üldplaneeringu kaasamisel arvestada keskkonna muutustel põhineva ennetusega, mis muudaks turvalisemaks valla

elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude ennetamisele (CPTED).

Teadmiseks võetud.

TERVISEAMET LÄHTESEISU-

KOHAD

09.09.2020 nr

9.3-

4/20/7203-2

Joogivee kvaliteet

Kambja valla territooriumil on ühisveevärk ja kanalisatsioon Kambja alevikus, Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti küla ela-

mukvartalis, Reola tööstuspiirkonnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute piirkonnas.

Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna lähiümbruse asulate veel ühenda-

mata piirkonnad:

• Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu tee, Kivimetsa tee ja Ränirahnu tee;

• Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde;

• Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piirkond;

• Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond;

• Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas.

Teadmiseks võetud.

Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat vee-

haaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust

piiratud. Tuleb vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita

amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali paik-

nemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine otstarbekas soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaasus-

tuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaa-

sajastamine.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid ning

täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina määra-

takse nõuded ja tingimused, millega üldpla-

neeringule järgnevates planeerimise etap-

pides tegevuse kavandamisel arvestada, et

tagada kvaliteetne joogivesi.

Supluskohad

Terviseameti andmetel ei ole Kambja vallas ühtegi veekogu, mille vee kvaliteeti oleks hinnatud lähtuvalt sotsiaalministri

03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja suplerannale.“ esitatud nõuetest.

Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel tuleb lähtuda määruse nr 63 § 3 lg 2-4 esitatud nõetest. Maakasutuse kavan-

damisel tuleb silmas pidada, et tegevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit.

Võtame teadmiseks.

Üldplaneeringuga on võimalik ette näha

ruumilised eeldused supluskohtade kasutu-

selevõtuks. Meetmed supluskoha nõuetele

vastamiseks tuleb kasutusele võtta ja ra-

kendada pärast üldplaneeringu kehtesta-

mist kehtivate õigusaktide ja normide alu-

sel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

14 / 134

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on kehtestatud lähtuvalt sama seaduse §

56 lg 4 keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määra-

mise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71).

Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtase-

med elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-

nõuded. Kaitse müra eest.“.

Lähteülesandes määratakse AÕKS järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab võimalusel

säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine. Uute sotsiaalobjektide

(haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused

sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet.

ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded ja

tingimused, millega üldplaneeringule järg-

nevates planeerimise etappides tegevuse

kavandamisel arvestada, et tagada vasta-

vus kehtestatud müra normtasemetele.

Liiklus

Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplaneeringu puhul arvestada olemasolevate ja planeerita-

vate suuremate teedega, paigutades uued elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade välisõhus KeM mää-

ruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, las-

teasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada

liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet.

Tootmistegevuse negatiivsed mõjud

Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik

iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr

71 toodud normtasemetele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida toot-

misalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav

puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu

saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades üldplaneeringu

ülesandeid ja täpsusastet.

Arvestame üldplaneeringu koostamisel

maakasutuse, objektide, uute teede jms

asukoha planeerimisel olemasolevast kesk-

konnast ning kavandatavast lahendusest

tulenevate võimalike negatiivsete mõju-

dega. Tööstus- ja tootmisalade planeerimi-

sel lähtutakse asjaolust, et tööstusest/toot-

misest tulenev oluline negatiivne mõju ini-

mestele peab olema välistatud. ÜP raames

on võimatu määrata, milline peab olema

konkreetne vahemaa elamuala ja tööstus-

/tootmisala vahel, sest tootmistegevused

on väga erinevad ning omavad väga erine-

vat mürataset. Võimalik kaasnev keskkon-

namõju ning mõju ulatus sõltub konkreet-

setest planeeritavatest tegevustest, mis

selguvad üldplaneeringu elluviimisel. Nen-

dele tegevustele seatakse tingimused ja

hinnatakse tegevuste elluviimisega kaasne-

vat mõju arenduse järgmistes etappides

(detailplaneeringu koostamine, loamenet-

lus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõu-

ded ja tingimused, millega ÜP-le järgneva-

tes etappides arvestada, et mõju elamuala-

dele oleks väheoluline.

Puhveralad ja kaitsevööndid Arvestame võimalusel ettepanekuga

üldplaneeringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

15 / 134

Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et

ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leeven-

dusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-

50 meetri laiune. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (rii-

gimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte.

Radoon

Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega

alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehi-

tamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole-

vates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3 ).

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades üldplaneeringu

ülesandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel

ja selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiirgu-

sohutust lähtudes ÜP ülesannetest ja täp-

susastmest. ÜP KSH läbiviimisel täpsus-

takse võimalikke probleeme seoses pinnase

radoonisisaldusega. Ulatuses, mida olema-

solevad andmed võimaldavad, tuuakse ra-

dooni osas välja teadaolevad probleemsed

piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad

täiendavat uurimist. KSH väljundina mää-

ratakse tingimused, millega tuleb radooni-

riskiga piirkondades arenduse järgmistes

etappides arvestada.

Ruumide siseõhu radoonisisalduse ana-

lüüsi-mine ja hindamine ei ole ÜP KSH üle-

sanne.

Valgusreostus

Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piirkonda, soovitame arvestada võimaliku valgus-

reostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaa-

lutlustel valgustatud alad.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades üldplaneeringu

täpsusastet.

KESKKONNAAMET EELNÕU

15.06.2022 nr

6 5/22/8416

2

Esitasite Keskkonnaametile teate Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) aruande avalikustamisest perioodil 16.05.2022 15.06.2022.

Keskkonnaamet on materjalid läbi vaadanud ning esitame järgnevad märkused ja ettepanekud Keskkonnaameti pädevusse jää-

vatel teemadel:

1. Peatükis 2.2 Domineeriva ja/või olulise avaliku huviga rajatise rajamisel (nt mobiilsidemast, päikesepark, olulises asukohas

asuv tee jms); palume loetellu lisada ka tuulegeneraator.

Arvestame ettepanekuga.

2. Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud olevass tabelisse reale Vana-Kuuste kaitstava väärtusena

Vana-Kuuste mõisapark ja reale Kambja-Sirvaku mnt äärne ala kaitstava väärtusena Suure-Kambja mõisapark.

Arvestame ettepanekuga.

3. Peatükis 4.2.1 Kaitstavad loodusobjektid palume seletuskirja p aremaks mõistmiseks täiendada tabeliga, kus on nimetatud

kaitseala ja selle peamine väärtus (kaitse eesmärk) analoogiliselt tabeliga 10 (väärtuslikud maastikud). Kambja vallas on 1 maas-

tikukaitseala, 2 looduskaitseala, 4 kaitsealust parki ja 1 hoiuala, rah vusparke ei ole.

Ettepanekuga mittearvestatud.

ÜP seletuskirjas ei esitata kaitstavate loo-

dusobjektide loetelu, kuna see on ajas

muutuv, ajakohane info asub riiklikes and-

mebaasides.

4. Punktides 3.5.7. puhke maa ala ja 3.5.8. haljas ja looduslik maa ala on tingimuseks „Raiete kavandamisel tagada ala puhke-

väärtuste säilimine.“ Selline üldsõnaliselt kirjeldatud tingimus jätab väga palju ruumi tõlgendamiseks ja selle hilise m rakendamine

on väga keeruline. Puhke maa alaks on määratud mitmed metsamassiivid, soovitame sõnastada piirangud selgelt mõistetavalt,

täpsustades kuidas käib nendel aladel edaspidi metsa majandamine.

Selgitame, et puhke maa-alaks ei ole mää-

ratud metsamassiive, vaid pigem alasid,

kus metsaseadus kehtib piiratud ulatuses

(nt pargid, haljasalad).

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

16 / 134

Raiete kavandamisel puhke maa-alal ning

haljas ja looduslikul maa-alal tuleb ÜP ko-

haselt tagada kõrghaljastuse või metsa säi-

limine võimalikult suures mahus (sh vaja-

dusel läbi asendusistutamise ja uuenda-

mise). Meie hinnangul ei ole konkreetsete

raieliikide välistamine otstarbekas ega va-

jalik.

5. 4.2.4. Kõrgendatud avaliku huviga ala „KAH aladega seotud kogukondasid teavitatakse plaanidest hakata koostama metsa-

tööde kavasid. Avalike arutelude ja infovahetuse käigus täpsustatakse, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörata.“

Kuidas hakkab toimuma kogukondade teavitamine Kas pelgalt teavitamiskohustus tagab, et kõrgendatud avaliku huviga metsade

majandamisel arvestatakse kogukondade huvidega? Kuidas saab Keskkonnaamet teada, et kogukonda on teavitatud Enne met-

sateatise esitamist peaks teavituskohustus olema täidetud. Teeme ette paneku sõnastada: Metsatööde kava/raied kooskõlasta-

takse kohaliku omavalitsusega ja kogukonnaga enne metsateatise esitamist.

Täpsustame sõnastust.

6. Ptk 4.4.4 Kõrgendatud avaliku huviga ala. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek nelja ala KAH aladeks määramiseks, sh Vana

Kuuste looduskaitseala metsamassiiv. Juhime tähelepanu, et Vana Kuuste looduskaitseala on terves ulatuses sihtkaitsevöönd ja

seal on lageraie keelatud. Seega puudub ka otsene vajadus ala kõrgendatud huviga alaks määramise osas lähtudes pelgalt lage-

raie üle otsustamisel avalikkuse kaasamist.

Arvestame ettepanekuga.

7. Ptk 4.1.4. on märgitud, et … „Kohanimede kasutusele võtmisel eelistada võrukeelseid traditsioonilisi nimesid“. Märgime, et

Kambja vald on ajalooline Tartumaa, kus kasutati Tartu murrakut ja võrukeelsed kohanimed ei ole asjakohased.

Korrigeerime seletuskirja.

8. Teeme ettepaneku, et ÜPs võiks maakasutus ja ehitustingimuste peatükis olla käsitletud ka võõrliikide teema, et jälgitaks

igasuguste pinnasetööde puhul invasiivsete võõrliikide levikualade paiknemist (karuputke levikuala kaart leitav maa ameti kaar-

dirakendusest) ja tööde teostamisel ei soodustataks nende levikut uutele kasvualadele. Võõrliigi kasvualal tegutsedes konsultee-

rida eelnevalt Keskkonnaametiga. Maaparandussüsteemide peatükis peaks käsitlema ka leevendus ja kompensatsioonimeetmeid,

kuna maaparandussüsteemid ja nende hoiutööd mõjutavad väga olulisel määral keskkonda. Tuleks võtta kasutusele meetmed,

mis takistavad liigse sette edasikannet (eesvooludele rajatavad settetiigid, kraavide nõlvade kaldakindlustused), samuti võiks

soovitada teha töid aja l, mis häirib kõige vähem elustikku (vältida töid nt konnade kudeajal).

Selgitame, et tegemist ei ole ÜP käigus re-

guleeritava teemaga. Maaparandustööd toi-

muvad vastavalt maaparandusseadusele

ning Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

väljastatavatele projekteerimistingimus-

tele. Puudub vajadus nende kordamiseks

ÜP-s.

9. Ptk 3.5.12 on märgitud „ Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel KSH) KSH)…“.

Eeldatavalt oleks asjakohane märkida KMH, kui loataotluse menetluses tehtav mõjude hindamine.

Korrigeerime seletuskirja.

10. Ptk 4.2.3 Tingimused tugialal on märgitud “ Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat kalda ulatust “. Märgime,

et kalda ulatuse muutmist ei näe looduskaitseseadus palume sõnastust täpsustada.

Parandame seletuskirja.

11. Ptk 4.3.1 Kallas ja ehituskeeluvöönd. Märgime, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV )

vähendamiseks looduskaitseseaduse § s 34 nimetatud eesmärke kaaludes peale üldplaneeringu vastuvõtmist. Üldplaneeringu

kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt ei anna õigustatud ootust EKV vähendamiseks, EKV vähendamine on eraldiseisev menet-

lus. EKV vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuhtudel, mille vajadus peaks olema

selgelt ja üheselt põhjendatud.

Võtame teadmiseks.

12. ÜP teeb ettepaneku ristipuude arvamiseks KOV tasandi kaitstavate loodusobjektide hulka. Kuna ÜP seletuskirjas on ristipuude

nimekirjast puudu nt Kambja alevikus asuvad ristipuud ja Suure Kambja ristipuu, siis teeme ettepaneku, et planeeringust võtta

välja konkreetne number (seitse ristipuud) ja menetluse algatamisel vaadataks üle kõik Kambja vallas asuvad ristipuud ja selle

põhjal tehakse otsus, milliseid puid võtta kaitse alla.

Selgitame, et nimekirjast on puudu risti-

puud, mis on juba kaitse alla võetud või

asuvad kaitstaval loodusobjektil ega vaja

seetõttu eraldi kaitset. Leiame, et ava-

likkuse objektiivseks teavitamiseks kaitse

alla võtmise kavatsusest, on vajalik ÜP-s

konkreetseid objekte kajastada.

13. Aruande eelnõu lk 50 on kirjaviga: häpikhuik > täpikhuik Korrigeerime KSH aruannet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

17 / 134

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

1. Üp ga planeeritakse Uhti külas (katastriüksus 28301:001:0906) matkarada Reola Ülenurme püsiksannika püsielupaigas

KLO3002327. KSH aruandes on mõju hindamata. Palume aruannet täiendada.

ÜP-s on käsitletud olemasolevaid ja valmi-

misel olevaid (kooskõlastatud) matkarada-

sid. Reola Ülenurme püsiksannika püsielu-

paika läbib Poldrijärve matkarada, mille ra-

jamiseks on Keskkonnaamet andnud oma

nõusoleku ning matkarada on valmimisel.

Kuna ÜP-ga matkaraja osas täiendavaid te-

gevusi ei kavandata, siis ei pea me vajali-

kuks hinnata matkarajaga seotud mõjusid.

2. KSH punktis 7.14.1. Mõju teedevõrgule on kirjas, et uute ja oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP

st eraldiseisvalt asjakohase planeeringu või ehitusprojekti alusel. Täpsemad asukohad ja paiknemised lahendatakse detailsemate

planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus ning hinnatakse võimalikku keskkonnamõju. Palume eraldi välja tuua, millised

teed läbivad Natura alasid või kaitsealasid, mille asjakohast Natura hindamist pole praeguses etapis läbi viidud. Juhime tähele-

panu, et kohtulahendite valguses tuleks asjakohane hindamine läbi viia võimalikult varajases staadiumis ja seda ei saa lükata

edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb võtta maksimaalselt negatiivne mõju ja selgitada asjakohases hindamises siis selle alusel

elluviimise võimalikud mõjud.

KSH koostamise raames viidi läbi Natura

eelhindamine kõikide Natura 2000 võrgus-

tikku kuuluvate alade osas. Eelhindamise

tulemusena selgus, et asjakohane hinda-

mine ei ole vajalik. Samale tulemusele jõuti

ka teiste kaitstavate loodusobjektide eel-

hindamise tulemusena.

Joonised

1. KeAle esitatud kaartide hulgast puudub seletuskirjas nimetatud lisa 5 Riiklike looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaart.

Lisa 5 on lisatud üldplaneeringu materjalide

hulka.

2. Oluline on, et üldplaneeringu kaardile (joonis 3 Väärtused ja piirangud) oleks kantud kaitsealade välispiir, mis on vajalik

taustainfo kaardi paremaks mõistmiseks.

Selgitame, et riiklikest registritest pärine-

vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsealade

välispiirid) parema loetavuse tagamiseks

üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud

looduskaitselised ja muinsuskaitselised

väärtused on leitavad üldplaneeringu lisast

5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtu-

sed“.

3. Palume kanda joonisele 3 Väärtused ja piirangud kaitsealused looduse üksikobjektid analoogiliselt kultuuripärandi objektidega. Selgitame, et riiklikest registritest pärine-

vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsealade

välispiirid) parema loetavuse tagamiseks

üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud

looduskaitselised ja muinsuskaitselised

väärtused on leitavad üldplaneeringu lisast

5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtu-

sed“.

Joonisele 3 on kantud vaid kohaliku kaitse

all olevad või kohaliku kaitse alla võetavad

kultuuripärandi objektid (sh XX saj arhitek-

tuuripärand, maaehituspärand, miljööväär-

tuslik ala).

4. Pangodi mka l on RMK puhkekoht ka Pikksaare tipus. Palume lisada vastav tingmärk joonisele Täiendame joonist.

Kambja valla üldplaneering Lisa 5. Riiklikud looduskaitse ja kultuuriväärtused. Jooniselt on puudu järgmised EELISe sissekanded:

1. KLO3102820 Palumäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd. KLO9130684 kaitsealuse liigi leiukoht (väike-konnakot-

kas)

2. KLO9108255 kaitsealuse liigi leiukoht (valge-toonekurg)

3. KLO9129795 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

Uuendame Lisa 5 ja EELIS-e kaardikihte

enne üldplaneeringu eelnõu kooskõlastami-

sele saatmist (sh punktide 1-10) osas.

Vääriselupaikasid üldplaneeringu lisas ei

kajastata.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

18 / 134

4. KLO9129804 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

5. KLO9129796 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

6. KLO9129807 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

7. KLO9129794 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

8. KLO9129805 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

9. KLO9129797 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

10. KLO9129806 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

11. Kaardilt puuduvad VEP-alad.

Palume eeltoodud punktide alusel üldplaneeringut ja selle KSH aruannet täiendada ja parandada. Võtame teadmiseks.

LÄHTESEISU-

KOHAD

16.09.2020 nr

6

5/20/14091-2

Veekeskkond:

VTK lk17 ptk 5.3 on nimetatud, et analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju veereziimile ja pinnaveekogumite kvaliteedile.

Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 (edaspidi VMK) ja

VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste

seas ka kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprog-

rammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on vald.

ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid joogiveeallikad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid (ku-

jad). Hinnata tuleks vajadust reserveerida maad perspektiivsete objektide rajamiseks (puhastid jne). Keskkonnaregistris on mit-

mete puurkaevude asukohad valed ajaloolistel põhjustel. Kui ÜP koostamise käigus õnnestub selgitada puurkaevu õige asukoht

tuleks sellest Keskkonnaagentuurile teada anda, et andmed saaks keskkonnaregistris õigeks korrigeerida.

Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus kannab reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis

ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveekogumisalad määrab

keskkonnaminister oma käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis

ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab KOV oma üldplaneeringusse. Palume reoveekogumisalade

teema lisada LS ja VTK-sse.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja

selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. Üldpla-

neeringuga on võimalik ette näha meetmed

erinevate veevaldkondade teemadega te-

gelemiseks ning vajadustega arvestami-

seks.

Maavarad:

LSK ptk 2.2 tabeli punktis 15 on ära toodud, et teemat käsitletakse ning määratakse tingimused kaevandamiseks. Võiks kaaluda

ka uute perspektiivsete alade määramist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või siis võetakse vastu otsus, et

kus uusi alasid enam ei lisandu. Samuti mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa taotluse menetle-

misel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Ühelt poolt tuleks planeerimisel konfliktide ennetamiseks vältida asustuse ja muude

maa kasutusviiside, mida võiks kaevandamine häirida, kavandamist aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning

samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse. Samas peaks planeeringu koostamisel aga arvestama kindlasti sellega, et maavara

on vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arves-

tades üldplaneeringu ja selle mõjude hinda-

mise täpsusastet. Maakasutuse planeerimi-

sel tuleb arvestada maavaravaru kaevan-

damise vajadusega, kuid ka vastupidi –

maavarade kaevandamisel tuleb samuti ar-

vestada juba väljakujunenud maakasutuse

ja piirkondlike väärtuste ning võimalustega.

Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ÜPs EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine.

1. Planeerimisseaduse ( PlanS § 75 lg 1 p 9) kohaselt ÜP ülesanne on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine suurte

üleujutusaladega siseveekogul.

Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega

siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad

ehk lammi madalsoomullad). Kambja valda jääb neist Suure Emajõe üleujutusala Soinaste külas. Tulenevalt mullakaardi ebatäp-

sustest võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste

esinemist peegeldavate kriteeriumitega arvestamist (nt veetasemete andmestik).

Arvestame üldplaneeringu koostamisel vee-

kogude kalda piiranguvööndite, ehituskee-

luvööndite ja veekaitsevöönditega, täpsus-

tades vajadusel seadusest tulenevatel alus-

tel kaitsevööndite ulatust.

Üldplaneeringu koostamise käigus analüü-

sitakse varasemate üldplaneeringutega,

kuid ka detailplaneeringutega antud EKV

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

19 / 134

2. ÜP s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa erisus looduskaitseseaduse ( LKS § 38 lg 2, tihea-

sustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust soovitame planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (aja-

liselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad

ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41).

3. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavan-

datavad tehnovõrgud ja rajatised ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad ava-

likult kasutatavad teed (sh sadamate, sildumis ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile).

4. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senine

sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arva-

tud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis tuleks viia üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega

antud EKV vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kan-

dumise uude planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kuju-

tada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkon-

naamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud

on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui

koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on

EKVd vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu.

vähendamisi ning kaalutakse nende keh-

tima jäämist või EKV vähendamise tühista-

mist. Teeme koostööd Keskkonnaametiga.

Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura liikide leiukohad:

1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures ar-

vestades LKS § 53. ÜP s kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELISe väljavõtte aeg) ning märkida, et andmed võivad olla

ajas ruumis muutuvad. ÜPs arvestada konkreetsete objektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega.

2. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke ja virgestusaladega, külastustaristu. Arvestada projekteeritavate objektidega.

3. LSs on märgitud ka Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, millega arvestatakse uue ÜP koostamisel. Keskkonnameti hin-

nangul tuleb arvestada Pangodi MKA ÜPs määratud ehitusaladega ja uusi hoonestusalasid ei ole lubatud kaitsealale kavan-

dada.

Üldplaneeringu joonisel ei kajasta me üld-

juhul olemasolevat olukorda. Väärtuste ja

piirangute joonisel kajastame üldplaneerin-

guga kavandatavaid või muudetavaid ob-

jekte ja alasid (nt ehituskeeluvöönd).

Punktide 2 ja 3 osas arvestame ettepane-

kuga üldplaneeringu koostamisel ja selle

KSH läbiviimisel.

Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juurdepääsuvõimalused. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on

kallasrajale avaliku juurdepääsutingimuste määramine nagu on märgitud ka LSK väärtuste peatükis. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3

kohaselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜPga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel ja selle KSH läbiviimisel.

I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜPs:

LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites kee-

latud, sama põhimõtet KeA rakendab ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust:

1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II

kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse);

2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga

„kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid.

LSK lisa 2 kohaselt on Kambja ÜP s kasutatud II varianti mis oleks ka Keskkonnaameti hinnangul eelistatud variant.

Teadmiseks võetud.

Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad:

Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maan-

damiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimuste seadmine. Lisaks palume

hinnata ka paisudega seotud avariiriske ja vajadusel seda meetmeid ohtude leevendamiseks.

Arvestame teadaolevate üleujutusohtlike

aladega üldplaneeringu koostamisel ja selle

KSH läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu

ülesandeid ja täpsusastet. Paisude osas sel-

gitame, et olemasolevate paisudega seotud

avariiriskide hindamine ei ole ÜP KSH üle-

sanne. ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis

võiksid mõjutada olemasolevaid paise selli-

selt, et tekitavad neile avariiriske.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

20 / 134

Välisõhk ja müra

Planeeringus tuleks kindlasti analüüsida müra teemat seoses lennuväljaga ning vajadusel seada ehituspiiranguid sellest tulenevalt,

samuti raudtee ja maanteedega seoses. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks pla-

neerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). Mõistlik

oleks teha vahet suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tegevusel ning need planeeringus ära

defineerida koos neile rakenduvate üldiste reeglitega (st kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada väiksema

heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkonnahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt

kasutatavate alade vahel. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja

selle elluviimisega kaasnevate mõjude hin-

damise ülesandeid ja täpsusastet ning läh-

tudes sealjuures olemasolevatest andme-

test ja läbiviidavast mürauuringust välisõhu

saaste ja müra osas.

Teede ning tööstus- ja tootmisalade planee-

rimisel lähtutakse asjaolust, et tegevusest

tulenev oluline negatiivne mõju inimestele

peab olema välistatud.

ÜP raames ei ole võimalik üheselt määrata,

milline peab olema konkreetne vahemaa

elamuala ja tööstus-/tootmisala vahel, sest

tootmistegevused on väga erinevad ning

omavad väga erinevat mürataset. Võimalik

kaasnev keskkonnamõju ning mõju ulatus

sõltub konkreetsetest planeeritavatest te-

gevustest, mis selguvad üldplaneeringu el-

luviimisel. Nendele tegevustele seatakse

tingimused ja hinnatakse tegevuste elluvii-

misega kaasnevat mõju arenduse järgmis-

tes etappides (detailplaneeringu koosta-

mine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina

määrame nõuded ja tingimused, millega

DP-de koostamisel arvestada, et välistada

võimalik negatiivne mõju tiheasutusala-

dele.

Jäätmed

PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmekäitlusobjektide planeerimisel tuleb arvestada, et need tuleks planeerida selliselt, et

need ei tekitaks negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Ühinenud Kambja vallal puudub jäätme-

kava, mis tuleb kindlasti koostada. Omavalitsustel on kohustus ladestatavate biolagunevate jäätmete koguseid vähendada ning

seepärast on oluline, et Kambja valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri tuleb ajakohastada ning määrata ära biolagunevate

jäätmete käitluskohad Kambja valla territooriumil.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid tegevu-

sed/jaatmed/riigi jaatmekava 2014 2020) seatud eesmärke.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades muuhulgas koha-

likke vajadusi ja võimalusi.

MAA-AMET EELNÕU

08.11.2022

nr 6

3/20/11852-9

Teavitasite 28.04.2022 kirjaga nr 6-1/19-52 Maa-ametit Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022, millele Maa-amet vastas

03.06.2022 kirjaga nr 6-3/20/11852-5. 21.10.2022 nr 6-1/19-156 kirjaga teavitasite Maa-ametit, et seoses üldplaneeringu ja

KSH eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude viibimisega korraldatakse menetlustoimingute täpsuse huvides

uus eelnõude avalik väljapanek perioodil 07.11-06.12.2022. Märkisite omakirjas, et varasemalt esitatud arvamusi ei ole üldpla-

neeringu lahendusse ega KSH aruandesse sisse kantud. Samas on vallavalitsus koostöös üldplaneeringu koostajaga võtnud sei-

sukohad esitatud arvamuste osas, mis olid lisatud 21.10.2022 kirjale nr 6-1/19-156.

Kambja Vallavolikogu algatas Kambja valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH 23.04.2019 otsusega nr 72. Üldplaneeringu

eesmärk on valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine heale elu-ja

ettevõtluskeskkonnale. Materjalidega oli võimalik tutvuda Kambja valla kodulehel: https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uld-

planeering.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

21 / 134

Seisuga 26.10.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8 maavarade registris arvel olevat maardlat, 5 keh

tiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel Väärtused ja

piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas 6 on korrektselt

märg itud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022.

Täname, et olete osaliselt arvestanud Maa-ameti kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5 toodud märkustega. Ülejäänud Kambja

vallavalitsuse seisukohtade osas märgime järgmist:

1. Märkisime oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5, et seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse

maa-ala kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hin-

damine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Selgitasime, et seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vastuolus

järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“

keelab muudatused imperatiivselt. Palusime üheselt mõistetavalt maavarale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas täpsustada, et

maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning

rohevõrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Esitatud arvamuse osas olete koostöötabelis omavalitsuse seisukohana märkinud (tsiteerin): „Mitte arvestada“.

Maa-amet jääb oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5 toodud seisukoha juurde ning palume seletuskirjas olev vastuolu likvi-

deerida arvestades seejuures MaaPS-us toodud nõudega tagada maavarale juurdepääs.

Nõustume ettepanekuga.

2. Märkisime oma kirjas 03.06.2022 nr 6-3/20/11852-5, et kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad

maardlad väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise ja

kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning mo-

saiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmi-

sel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster;“ ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kae-

vandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“ ja „Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanäge-

miselt piirkonnale võõraid elemente“ ning „Üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahenduste

(nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada

detailplaneeringu koostamine“.

Selgitasime, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objekti-

dega, seega ei ole maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba,

võimalik. Lisaks märkisime, et kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vaja-

dusele, mitte igakordselt. Lisaks märkisime, et selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida tuleb vältida

ning kas üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille

puhul tuleks algatada detailplaneering. Selgitasime, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski

õigusakt.

Palusime seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel

ning maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara

kaevandamiseks. Palusime täpsustada, et kaevandamisloale lisatakse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palusime täp-

sustada, et võõraste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka ei kuulu kaevanda-

mine, vastasel juhul halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus

MaaPS §-ga 14.

Esitatud arvamuse osas olete koostöötabelis omavalitsuse seisukohana märkinud (tsiteerin): „Kinnitame, et planeerimisseaduse

kohaselt on detailplaneering vajalik ehitiste püstitamiseks, kaevandamine nende hulka ei kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei

ole mõeldud kaevandamist“.

Teie selgitusest lähtuvalt palume ka seletuskirjas selgelt väljendada, et kaevandamine ei kuulu võõraste elementide ja detailpla-

neeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka. Lisaks palume arvestada ülejäänud Maa-ameti kirjas 03.06.2022

nr 6-3/20/11852-5 toodud väärtuslikke maastikke puudutavate märkustega.

Nõustume ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

22 / 134

Maa-amet nõustub ajavahemikel 16.05–15.06.2022 ja 07.11-06.12.2022 avalikul väljapanekul olnud Kambja valla üldplaneeringu

lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt 03.06.2022 kirjas nr 6-3/20/11852-

5 toodud ning käesolevas kirjas selgitatud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja

kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole või-

malik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kae-

vandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste

tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas

annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.

Võtame teadmiseks.

EELNÕU

03.06.2022 nr

6

3/20/11852-5

Seisuga 26.05.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat

maardlat,5 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa taotlus. Joonisel

Väärtused ja piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas

6 on korrektselt märgitud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022. Maa-amet, tutvunud edastatud

materjalidega, märgib järgmist.

Võtame teadmiseks.

1. Seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-alal kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin):

„Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe-

võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida

kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“.

Seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vastuolus järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus

on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“ keelab muudatused imperatiivselt. Palume üheselt mõistetavalt maa-

varale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väär-

tuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Mitte arvestada.

2. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlad väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis

4.1.4. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Säilitada tuleb

väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning mosaiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada

uued ehitised kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastiku muster;“

ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks“ ja „Vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente“ ning „Üldplaneeringuga väär-

tuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahenduste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms)

puhul tuleb parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada detailplaneeringu koostamine“.

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega,

seega ei ole maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, või-

malik. Lisaks märgime, et kaevandamisloale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vajadusele,

mitte igakordselt. Selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida tuleb vältida ning kas üldplaneeringuga

väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille puhul tuleks algatada de-

tailplaneering. Selgitame, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt.

Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning

maastikulise miljöö või maastiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara

kaevandamiseks. Palume täpsustada, et kaevandamisloale lisatakse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palume täpsus-

tada, et võõraste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise kohustuse hulka ei kuulu kaevandamine,

vastasel juhul halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-

ga 14.

Kinnitame, et planeerimisseaduse kohaselt

on detailplaneering vajalik ehitiste püstita-

miseks, kaevandamine nende hulka ei

kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei ole

mõeldud kaevandamist.

3. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja

peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimise tingimusena toodud (tsiteerin): „Olemasolevate karjääride kasuta-

mine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab

Täpsustame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

23 / 134

arvestama rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele tekitatavat mõju. Karjää-

ride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad

korrastada ja kujundada rohealadeks;“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaalad (säi-

litada tuleb metsamaa, lageraie on lubatud), kuna need on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises

taustas ning elulaadis;“ ning „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks

tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida

looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõr-

gustiku osana. Olemasolevate paisjärvede veetasemete reguleerimine võib jätkuda vastavalt veeseadusele;“. Rohevõrgustiku

tugialal kehtivate tingimuste all on kirjeldatud (tsiteerin): „Üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandjuhul, kui tugialale uue

objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on vältimatu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkon-

nale ja rohevõrgustiku toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed (uuring, eksperthinnang või -arvamus);“. Rohekoridori

tingimuste all on märgitud (tsiteerin): „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllu-või metsamajanduslikus kasutuses. Lammialade

niitmine on soovitatav pärast jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud;“ ning „Sinivõrgustikku kuuluvatel vooluveekogudel

tuleb kõrghaljastus säilitada vähemalt ühel kaldal“. Rohevõrgustikus asuvate puhkealade arendamise tingimusena on kirjeldatud

(tsiteerin): „Puhkemajandusega aladel arendada taristut, mis on vajalik puhkemajanduse toetamiseks ja peab olema vastavuses

keskkonnataluvuse nõuetega. Lubatud on väikesemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine. Tagada enim külastatavatele

puhkealadele parkimisvõimalused ja juurdepääs ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad,

infotahvlid;“

Selgitame, et korrastamise suund määratakse kaevandamisloaga ja võimalikud on ka muud lahendused peale rohealade. Kohali-

kul omavalitsusel on võimalik loa taotluse menetluse käigus anda arvamus korrastamise suuna osas. Keskkonnaamet küsib ka

korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega,

seega ei ole taimestiku, põllumaade vahel paiknevate metsaalade, veekogude kallaste kuju ja looduslikkuse säilitamine aladel,

kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik. Kaevandamise alustamiseks on vajalik muuta maakasutus mäetöös-

tusmaaks ning selleks eksperdi kaasamist või uuringu, eksperthinnangu või -arvamuse igakordset koostamist ei nõua ükski õigu-

sakt. Selgusetuks jääb, mis alasid rohevõrgustiku puhkemajandusega aladena käsitletakse. Palume seletuskirja lähtuvalt eeltoo-

dust täpsustada ning lisada, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik taristut arendada ning ehitisi püstitada tingimusel, et

maavara on antud alal ammendunud või on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Täpsustuste tegemata jät-

misel halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14.

4. Seletuskirja peatükis 4.3. Veekogud on veekogudega seotud tingimusena märgitud (tsiteerin): „Karjääride korrastamisel te-

hisveekoguks tuleb eelistada veekogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks võimalik neid takistuseta

puhkeotstarbel kasutada“. Palume seletuskirjas täpsustada, et karjääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb võimalusel eelistada

veekogu määramist avalikult kasutatavaks.

Täpsustame seletuskirja.

5. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlad väärtuslikel põllumajandusmaa-

del. Seletuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tingimusena kirjel-

datud (tsiteerin): „Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad

tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloo-

gilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav

tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud;“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 9.1.7. Meetmed väärtuslike

põllumajandusmaade kaitseks).

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega,

seega ei ole taimestiku säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane maavara kaevandamise keskkonnaluba, võimalik.

Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajan-

dusmaadel ning taimkatte säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane luba maavara kaevandamiseks.

Täpsustame seletuskirja.

Maa-amet nõustub ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022 avalikul väljapanekul olnud Kambja valla üldplaneeringu lahendusega

tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata

jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §

14.

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

24 / 134

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole või-

malik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kae-

vandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste

tegemist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas

annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.

LÄHTESEISU-

KOHAD

16.09.2020 nr

6

3/20/11852-2

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes

juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab

maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku

huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei

ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel ja teeme üldplaneeringu koos-

tamise käigus koostööd Maa-ametiga lähtu-

valt Maa-ametile antud volitustest.

Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maard-

latega ja mäeeraldistega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja

mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregist-

risse kantud keskkonnaandmeid. Lisaks palume anda mäetööstusmaa juhtotstarbe olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenin-

dusmaa aladele ja vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevan-

damise loa taotlus. Mäetööstusmaade juhtotstarbest võib eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe.

Arvestame märkusega üldplaneeringu

koostamise käigus. Mäetööstusmaa juh-

totstarbe näitame ühiselt nendele mäeeral-

distele ja nende teenindusmaadele, kuhu

on väljastatud kaevandamisluba ning nen-

dele mäeeraldistele ja nende teenindus-

maadele, kus on maavara kaevandamise

loa taotlus menetluses. Kaalume eraldi juh-

totstarbe määramist vajadusel turbatöös-

tusmaale.

Maardlate piiride kujutamisel ja mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäee-

raldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust

aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete

väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade

andmeid kasutatud.

Arvestame märkusega planeeringu koosta-

misel.

Lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast peatükis 19. Maavarad ja maardlad on märgitud, et valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turba-

karjäärid, millest väike osa asub Kambja vallas, kuid need ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada. Palume

üldplaneeringu koostamisel täpsustada, et Kambja valla lääneosas asuvad Marusoo turbamaardla ja Tatra (Nõo, Unipiha, Luke)

turbamaardla, mitte turbakarjäärid. Lisaks märgime, et maardlate ja karjääride puhul piisab nimetustest, kuna pindalad, loa

omajad ja muu informatsioon võib ajas muutuda. Näiteks on Kaatsi liivakarjääri loa omajaks nüüdseks OÜ Eesti Killustik ning

Aardlapalu liivakarjääri pindalaks on 49,28 ha.

Parandus Lisa 2 sisse viidud. Arvestame

märkusega planeeringu koostamisel.

PÕLLUMAJANDUS- JA TOI-

DUAMET

EELNÕU

15.06.2022

6.2-6/4764-1

Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud avalikustamisele esitatud eelnõudega ja teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu

seletuskirja peatüki 5.2.3. Sademeveekäitlus osa TINGIMUSED SADEMEVEE KÄITLUSEKS JA ÄRAJUHTIMISEKS üheksandat lõiku

(lk 80) lausega:

Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, on maaparan-

dusühistul õigus vastavalt MaaParS §53 lg 9 küsida maaparandussüsteemi lisavett juhtivalt isikult tasu maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude katmiseks Põllumajandus- ja Toiduameti poolt määratud ulatuses.

Täpsustame seletuskirja.

PÕLLUMAJANDUSAMET LÄHTESEISU-

KOHAD

16.09.2020 nr

14.5-1/1474-

1

Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamisel saaks kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide

toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maa-

parandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Seoses asjaoluga, et viimasel

ajal on üha sagenenud probleemid sajuvete ärajuhtimisega ning sellega seoses maaparandussüsteemide edasise toimimisega

uusarenduste piirkondades, teeb Põllumajandusamet ettepaneku koostada üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladelt ja

suurematelt arendusobjektidelt sajuvete ärajuhtimise teemaplaneering.

Üldplaneeringus kajastame maaparandus-

süsteemidele ja sajuvete ärajuhtimiseks

üldtingimused. Teemakäsitluse täpsemad

vajadused selguvad üldplaneeringu edasise

koostamise käigus.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

25 / 134

Üldplaneeringu koostamisel arvestada alates 01.01.2019 kehtima hakanud uue maaparandusseaduse (eelkõige §47 – 54) nõue-

tega.

Kui üldplaneering ei suuda teemat piisavas

täpsusastmed käsitleda, siis kaalume tee-

maplaneeringu koostamist.

TRANSPORDIAMET EELNÕU

Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad tähelepanekud materjalidele.

1. Teekaitsevööndeid puudutavad tähelepanekud.

1.1. Täname, et olete meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades valdavalt arvesse võtnud. Kaalusime

veel kord teekaitsevööndite suurendamise vajadust Kambja alevikus kahes lõigus: riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53

ja nr 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32. Kuna tegemist on 50 km/h kiirusrežiimiga piirkondadega ning ühel puhul kitsendab

ehitustegevust jalg- ning jalgrattatee ning teisel puhul kalmistuala, siis aktsepteerime üldplaneeringusse kantud 10 m kait-

sevööndi ulatust.

Võtame teadmiseks.

1.2. Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu oleme teinud ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni

30 m äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel – Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228.

Transpordiameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Kinnitame, et

teekaitsevöönd ei tähenda automaatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus-

riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lähedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee

probleemid jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist

negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele,

vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Me peame sobilikuks, et põhimaantee rampidele on määratud 30 m kaitsevöönd,

sest ka liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus viia sisse seletuskirja ja kaardirakendusse.

Arvestame ettepanekuga.

2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee.

Palume sõnastust korrigeerida. Võimalusel tuua esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Jõhvi–

Tartu–Valga põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed.

Täpsustame KSH aruannet.

ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud.

3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie hinnangul on planeering arusaadavam, kui

kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“ ning „riigimaantee“ asemel.

Arvestame ettepanekuga.

3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juhtudel avatud menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee

puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud. Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väiksemate puhul

kaasata puutuvad osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud menetlust, st võib teha ka

mitteavatud menetluse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled. Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4.

Arvestame seisukohaga.

3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada punkti, mille kohaselt arendusalade kavandamisel

tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt. See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/arenevatele piirkondadele

ei ole võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed teed tuleb juba selle eelteadmi-

sega projekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kau-

gemad piirkonnad.

Täpsustame seletuskirja.

3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja tänavate äärde lähtuda EVS Linnatänavad toodud

nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga „piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kutsutakse ka piireteks,

kehtivad teistsugused nõuded.

Täpsustame seletuskirja.

3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti veebilehel asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse,

missugustel Kambja valla territooriumile jäävatel teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.transpordiamet.ee/liik-

lussagedus. Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine ning ehitusloa kohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse

tee funktsioonist ning liiklussagedusest tulenevalt keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt.

Võtame teadmiseks.

3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida. Täpsustame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

26 / 134

3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147). Kuna kilometraaž võib ajas muutuda,

kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla piires.

3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte 187–199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates

Kambja valla piirist kuni vähemalt Tatra-Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussagedusi). Kui arvestada

väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla piirini.

3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandatavale tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur,

aga tegemist on asulasisese lõiguga, mis on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava funktsiooniga. Ka

kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks kogujatee nõue igas olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on

see tee käsiteltav kogujateena, mis asub põhimaantee nr 2 ääres.

3.7. Lk 69 Sõlmede asukohtade kirjeldused.

3.7.1. Rida 2: Külitse alevikus Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3) ja Haage tee (kõrvalmaantee nr 195) ristumisel. Palume

lisada: kuhu ühendatakse ka Lennuvälja tee (kõrvalmaantee nr 132). Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4).

3.7.2. Rida 3: Reola külas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2), Põlva–Reola (tugimaantee nr 61) ja Unipiha tee

(kõrvalmaantee nr 133) ristumisel.

3.7.3. Rida 4: Lemmatsi külas Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3), Leilovi tee (kõrvalmaantee 128) ja Linnavere tee (kõrval-

maantee nr 129) ristumisel. Kassisilma tee on ekslik. Kassisilma tee on piirkonna sisene tee, mis ei jõua välja liiklussõlme ja ei

ole kindlasti hierarhiliselt tähtsam tee kui Leilovi tee. Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4).

Täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ja

kaardimaterjali.

3.8. Lk 70 „Tingimused sõiduteele“: Eeldame, et tingimused kehtivad ka riigiteedele, aga palume täpsustada järgmisi tingimusi.

3.8.1. Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju, looklevust, tervikstruktuuri ja ehitus-

joone vahekaugust. Soovime, et mingil moel oleks kirjas, mis teed Kambja vallas on ajaloolised, et saaksime hinnata, kas ja mil

määral puudutab tingimus riigiteid.

3.8.2. Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb viia tolmuvaba katte alla. Termin „intensiivsem liiklus“ on ebamäärane.

Riigiteede kontekstis on püüdlus tolmuvabaks teha kruusateed, mille liiklussagedus on rohkem kui 50 a/ööp. Täpsemalt saab

lugeda siit: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava#kruusateedele-tolmuv.

Täpsustame tingimusi.

3.9. Lk 90 peatükk 8.3 Müra ja õhusaaste punkt „Kui uue taristuobjekti rajamisel või rekonstrueerimisel suureneb müratase

olemasolevate hoonete või alade juures, kus ei ole ÜP kohaseid mürakategooriaid määratud, peab arenduse kavandaja tagama

vähemalt AÕKS kohased piirväärtused võttes arvesse hoonete või alade tegelikku kasutusotstarvet.“ Me ei nõustu üldplaneeringu

mürakategooriate määramise praeguse käsitlusega. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt

vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, mitte vastavalt hoonete või alade tegelikule kasutusotstarbele (ehk teisisõnu sihtotstar-

bele). Maakasutuse juhtotstarvete ja müra normtasemete kategooriate määramine ei ole arenduse kavandaja ülesandeks, vaid

need tuleb lahendada üldplaneeringuga (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18, p 22).

Täpsustame planeeringulahendust nendes

kohtades, kus mürauuringu kohaselt

esinevad võimalikud probleemid ning

määrame sinna vajadusel maakasutuse

juhtotstarbed.

4. ÜP Taristu kaardi tähelepanekud.

4.1. Taristu joonis on kohati raskelt loetav. Kuna infot on palju, siis erinevad teed katavad teineteist ega ole üheselt arusaadavad.

Kohati on kasutatud nii sarnaseid tingmärke (sh värv, laius), et pole võimalik aru saada, mida lahendusega mõeldakse. Nt kõik

lillakasroosad kriipsud on suurel kaardivaatel väga sarnased. Palume võimalusel korrigeerida.

Arvestame ettepanekuga.

4.2. ÜP seletuskirja alusel on kohalikud teed liigitatud põhi-, jaotus- ja kõrvatänavaks ning juurdepääsuks (lk 70), aga kaardilt ei

tuvasta, mis funktsiooniga mingi tee on. Kaardirakenduses on tänavad määratud kohaliku tähtsusega sõiduteedeks.

Täpsustame planeeringulahendust.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

27 / 134

4.3. Kaaluda Räni-Raudtee teed ja Laseri tänavat ühendava ühendustee planeerimist (vt joonis nr 1). Teekoridor selleks on ette

nähtud. Kohustust tee kavandamiseks ei ole, aga Tartu linna suunast on selleks ühenduseks tänavakoridor välja krunditud. Tõe-

näoliselt sõltub arendus Tartu Linnavalitsusest. Kui leiate, et seda ei ole sobilik kavandada, siis seda ei pea kaardile kandma.

Täiendame kaardimaterjali.

4.4. Lemmatsi liiklussõlme asukohta tuleks muuta (vt joonis nr 2). Reaalne sõlme asukoht on näidatud kohta, kus asuvad peale-

sõidurambid.

Täiendame kaardimaterjali.

4.5. Külitse liiklussõlme asukohta tuleks muuta ning samuti tuleks täiendada kogujateede lahendust (vt joonis nr 3). Soovitame

asukoht jätta sõlmel samaks, nagu on kehtivas üldplaneeringus.

Täiendame kaardimaterjali.

4.6. Jooniselt on puudu nn kogujatee mis ühendab Lemmatsi liiklussõlme ja Külitse järve teed (riigitee nr 22194) omavahel.

Jooniselt pole see üheselt välja loetav.

Täiendame kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

28 / 134

4.7. Mägra tee 1 kinnistu (28301:001:1171) juures nähakse detailplaneeringuga ette teistsuguse lahenduse. Jääb arusaamatuks,

kas see on taotluslik, et üldplaneeringuga seda muudetakse. Detailplaneeringu järgne lahendus on tähistatud punasega (vt joonis

nr 4).

Täpsustame kaardimaterjali.

4.8. Pangodi lõigul on olemasoleva jalgratta- ja jalgtee marsruut tähistatud perspektiivsena. Palume korrigeerida. Arvestame ettepanekuga.

4.9. Riigitee nr 92 juures on kavandatud üks ühendus, mida pole teemaplaneeringus (vt joonis nr 5. tähistatud punase nooleke-

sega). Palume see kaardilt eemaldada.

Täpsustame kaardimaterjali.

4.10. Puudub teemaplaneeringus näidatud ühendustee (vt joonis nr 6. tähistatud punase joonega). Palume kaarti täiendada.

Täpsustame kaardimaterjali.

4.11. Tartu ümbersõidu I ehitusala projektist on puudu maanteega paralleelne kogujatee (vt joonis nr 7, tähistatud kollase joo-

nega). Kogujatee kulgemist võib üldplaneeringuga muuta, aga see tuleb kajastada, sest otsejuurdepääsud riigiteelt nr 2 likvidee-

ritakse. Jääb ainult üks parempööretega peale- ja mahasõit Kambja valla piirile ning teine ots tuleb ühendada riigiteele 92, kuhu

jääb samuti parempööretega peale- ja mahasõit.

Korrigeerime kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

29 / 134

4.12. Lennu liiklussõlmes on ainana tähistatud ühendustee nr 2228 (vt joonis nr 8). Tegelikult on seal mitmeid erineva numbriga

ühendusteid ning 2228 esile toomine tekitab segadust.

Arvestame võimalusel ettepanekuga.

4.13. Riigiteede nr 22133 ja nr 2 ristmikust kuni kohaliku Vilja tee ristmikuni on olemas kergliiklustee. ÜP kaardil (vt joonis nr 9)

on märgitud see kergliiklustee perspektiivseks. Palume korrigeerida.

Korrigeerime kaardimaterjali.

4.14. Reola sõlmes on väga hästi peale kantud eskiisi järgne lahendus ja suures pildis jääb see samaks (vt joonis nr 10). Anname

teada, et meil on projektmeeskonnaga kaalumisel riigiteega 61 liituva kogujatee nihutamine mõnevõrra Põlva suunas, et oleksid

tagatud ristumiskohtade vahekauguste nõuded. Hetkel selles küsimuses otsust ei ole. Loodame anda täpsemat infot edaspidise

koostöö käigus.

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

30 / 134

Palume eelnimetatud punktid üldplaneeringusse sisse viia ning mittearvestamisel oma seisukohta põhjendada. Oleme vajadusel

valmis selgitama ja täpsustama meie kirjaga esitatud ettepanekuid näiteks koosoleku vormis.

LENNUAMET LÄHTESEISU-

KOHAD

24.08.2020 nr

4.6-

8/20/3499-2

Lennuamet palub Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK lisa 2 punktis 20.3 täpsustada, et Tartu lennuvälja raja mõõtmed

on 1800 x 31 meetrit.

LS ja KSH VTK lisa 2 täpsustatud lennuvälja

mõõtmete osas.

VEETEEDE AMET LÄHTESEISU-

KOHAD

e-kiri

28.08.2020

Saatsite Veeteede Ametile seisukohtade küsimiseks Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse.

Teatan, et meil ei ole ettepanekuid nimetatud dokumentidele, sest Kambja vald piirneb Emajõega umbes 2 km ulatuses ning

veeliiklust mõjutavaid tegevusi sellel jõe lõigul ei kavandata.

Teadmiseks võetud.

MAANTEEAMET LÄHTESEISU-

KOHAD

22.09.2020 nr

15-

2/20/38992-3

Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda üldplaneeringusse Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed

trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplanee-

ringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" lahendustega.

1.3. Üldplaneeringusse koostamisel arvestada järgmiste Maanteeameti projektide ja teemaplaneeringuga:

Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (kajastada eritasandiline riigiteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm);

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse kogujatee lahendus (nähtav ka Tartu-Nõo eskiispro-

jektist);

Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eskiisprojekt (lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka koguja-

teid);

Tatra-Kambja lõigu eelprojekt (2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tugimaanteega 46 Tatra-Otepää-Sangaste);

Tartu-Nõo eskiisprojekt (sisaldab 2+2 maanteed, liiklussõlmi ja kogujateid);

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik).

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la-

henduse väljatöötamisel.

Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas

jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee, milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad

siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigitea-

taja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la-

henduse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

31 / 134

maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi

teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstar-

bekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suu-

rema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olu-

lise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltu-

mata riigitee liigist.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu lahenduse väljatöötamisel.

Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede oman-

damist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv normidega piiratud.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la-

henduse väljatöötamisel.

Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi

lõike 3 alusel.

Teadmiseks võetud.

Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Kambja, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme alevikke läbiv riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa (E263) ning Külitse ja Räni alevikke läbiv riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga (E264) kogu ulatuses ÜRO Majandus- ja

Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused mõlemal

pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme

koostööd Maanteeametiga.

Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud

asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna

puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise

sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes:

Kambja alevikus:

• 22188 Kambja-Kodijärve km 0,0-0,47 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini);

• 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini);

• 22136 Kambja-Rebase km 0,8-1,26 (Mäe tänavast kuni aleviku piirini);

• 22137 Kambja-Reolasoo km 1,4-1,7 (kohalikust Parve-Toome teest (2820072) kuni aleviku piirini).

Külitse alevikus:

• 22195 Külitse-Haage km 0,77-3,7 (Haage tee 21 kinnistu piirist kuni aleviku piirini);

• 22195 Külitse-Haage km 0,0-0,77 (riigitee ristmikust kuni Haage tee 21 kinnistu piirini) – vasakul pool teed 30 m, paremal

nõustume teekaitsevööndiga 10 m;

• 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32 (riigitee nr 3 ristmikust kuni aleviku piirini vasakul pool teed) ja km 5,35-5,7 (Lennu-

välja tee 27 kinnistust kuni aleviku piirini paremal pool teed);

• Räni alevikus riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,0-3,0 (külgneva riigiteega terve aleviku piires riigitee nr 2

ristmikust kuni aleviku piirini);

• Tõrvandi alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd

riigiteest põhjapool);

• Ülenurme alevikus riigitee nr 22130 km 1,7-2,33 (Tartu maantee J4 kohalikust teest kuni aleviku piirini).

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu koostamisel. Erisuste määratlemi-

sel teeme koostööd Maanteeametiga.

Perspektiivse arenduspotentsiaaliga, kuid välja kujunemata hoonestusjoone tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit

kuni 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast:

Külitse alevikus riigitee nr 22194 Külitse järve tee km 1,35-1,89 (Kõivusalu teest kuni riigitee nr 22195 ristmikuni);

Kaalume ettepanekut planeeringulahen-

duse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

32 / 134

Räni alevikus riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,0-2,08 (riigitee tervikuna alates riigitee nr 3 ristmikust kuni riigitee nr 92

ristmikuni);

Ülenurme alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigi-

teest lõunapool).

Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel:

Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228.

Kaalume ettepanekut planeeringulahen-

duse väljatöötamisel.

Juhul kui olemasolev pidev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud

ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

Teadmiseks võetud.

Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD for-

maadis.

Teadmiseks võetud.

EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist,

et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja

olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks

leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseeri-

mine on arendaja või KOV kohustus.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme

koostööd Maanteeametiga.

Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurde-

pääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus

igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

Teadmiseks võetud.

OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb

kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

Teadmiseks võetud.

Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata ruumivaja-

dust jalgratta- ja jalgtee rajamiseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

andmine korraldatakse avatud menetlusena.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu lahenduse väljatöötamisel.

Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äär-

mise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasu-

tatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus

H tähistab tuuliku masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tugi-

nedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu

koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu lahenduse väljatöötamisel.

Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-raja-

tise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Tartumaa maakonnaplaneeringus

2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu lahenduse väljatöötamisel.

Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste

seadmist (näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku ka-

vandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude raja-

mise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la-

henduse väljatöötamisel arvestades üldpla-

neeringu täpsusastet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

33 / 134

Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee

kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga.

Kaalume ettepanekut üldplaneeringu koos-

tamisel. Erisuste määratlemisel teeme

koostööd Maanteeametiga.

Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee raja-

tise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkon-

nas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda

seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

Kaalume ettepanekut üldplaneeringu koos-

tamisel. Erisuste määratlemisel teeme

koostööd Maanteeametiga. Võib ilmneda

kohti, kus tehnovõrkude koridoride ühtlus-

tamine on ruumikasutuse optimeerimise

kontekstis vajalik.

Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust

teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel.

Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu.

Koostöös Maanteeametiga määrata perspektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad olemasolevad juur-

depääsud.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme

koostööd Maanteeametiga.

Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada pla-

neeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel.

Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel arvestades muuhulgas üldpla-

neeringu täpsusastet.

Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille

osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik

ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine,

täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on

seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool ni-

metatud kirjeldus.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu koostamisel. Erisuste määratlemi-

sel teeme koostööd Maanteeametiga.

Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Ka-

sutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel.

Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused)

võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata

PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi

ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Ühistranspordi kättesaada-

vuse kriteerium on üheks olulisimaks uute

tegevuste ja arendusalade kavandamisel.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa

kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on

oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kah-

juliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete

kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus.

Arvestame üldplaneeringu koostamisel liik-

lusmüraga, lähtudes olemasolevatest and-

metest, teadmistest riigiteedelt leviva müra

ulatuse osas ja läbiviidavast mürauurin-

gust.

KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring vms) elanikkonna

heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmos-

fääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

KSH läbiviimisel niivõrd, kuivõrd see on

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

34 / 134

üldplaneeringu täpsusastet ja kavandatavat

lahendust silmas pidades asjakohane.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada

Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti

ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjen-

dada.

Teadmiseks võetud.

PÄÄSTEAMET LÄHTESEISU-

KOHAD

e-kiri

18.09.2020

KemS §32 sisendid kajastatud. Täiendavaid ettepanekuid ei ole. Teadmiseks võetud.

TARBIJAKAITSE JA TEH-

NILISE JÄRELEVALVE

AMET

LÄHTESEISU-

KOHAD

11.09.2020 nr

16-6/20-

12013-002

Olete Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisas 2 (Ülevaade Kambja vallast) toonud välja, et (planeeritavad) raudteeüle-

käigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud

liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tek-

kinud ületuskohad. Arvestades Kambja valla üldplaneeringus käsitletavaid transporditaristust (sealhulgas raudteest) tulenevaid

kitsendusi, toome mõned ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda ning võivad olla kitsendavateks tingimusteks

ja/või mõjutada inimeste tervist ja heaolu:

1) Samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine üle rööbastee ei ole ohutu ning tegemist on olulise kitsendusega (näiteks

kinnisvaraarenduses – ületuskohtade rajamine soovitud kohta ei pruugi olla võimalik), mis tuleks üldplaneeringus välja tuua.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel arvestades muuhulgas üldpla-

neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus ka-

vandatava maakasutuse planeerimisel ar-

vestame esitatud ettepanekuga üldpõhimõ-

tete määratlemisel, kuid tehniliste lahen-

duste koostamine on üldplaneeringule järg-

nevate tegevuste (detailplaneeringud, pro-

jekteerimistingimused jms) ülesanne.

2) Ruumilise tihendamise käigus tuleb võimalusel vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa

võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist

raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad

kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

maakasutuse kavandamisel. Märgime, et

üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib

nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks

seada tingimus järgmiste etappide (nt de-

tailplaneeringu koostamise või projekteeri-

mistingimuste väljastamise) tarbeks.

3) Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning rajamisel võimaliku pen-

delliikumisega üle raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole

samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha raja-

mine olema põhjendatud ja vältimatu.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

maakasutuse kavandamisel. Märgime, et

üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib

nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks

seada tingimus järgmiste etappide (nt de-

tailplaneeringu koostamise või projekteeri-

mistingimuste väljastamise) tarbeks.

4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja

elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist

raudteemaale.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

maakasutuse kavandamisel.

Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitusseadustiku §-s 73. Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi-

mustega üldplaneeringu lahenduse koosta-

misel.

MUINSUSKAITSEAMET EELNÕU

14.07.2022 nr

1.1-7/2006-6

Muinsuskaitseamet soovitas üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu Kultuuriväärtuse peatükis tuua eraldi välja loodus-

likke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine (kiri nr 1.1-7/2006-5)

Edastame teile Muinsuskaitseameti poolt koostatud ülevaate Kambja valla looduslikest pühapaikadest, mida saate planeeringu

koostamisel aluseks võtta.

Võtame teadmiseks ning lisame selle alus-

materjalina üldplaneeringu lisadesse.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

35 / 134

EELNÕU

06.06.2022 nr

1.1-7/2006-5

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

täpsustamiseks järgnevad kommentaarid:

1. soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes

sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade

kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsus-

kaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehi-

tustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi

ja arheoloogiatundlikke alasid.

Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga koos-

kõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskait-

seameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪ algatatakse detailplaneeringut;

▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheo-

loogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloo-

giatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsus-

kaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et

tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikiht ja seletuskiri on

koostamisel ja Muinsuskaitseamet edastab selle esimesel võimalusel;

Täiendame ÜP seletuskirja ja KSH aruan-

net.

2. Lisada lk 13 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikele aladele; Täiendame KSH aruannet.

3. täpsustada lk 13 Mõju kultuuripärandile peatükis mainitud ristipuude kaitseliiki. KSHs soovitatakse neid kaitsta kohaliku oma-

valitsuse tasandil. ÜP seletuskirjas on aga viide, et nende kaitse toimub vastavalt looduskaitseseadusele;

Selgitame, et ka kohaliku tasandi kaitsta-

vaid loodusobjekte kaitstakse looduskaitse-

seaduse kohaselt.

4. soovitame lisada KAH alade nimistusse (ptk 7.4.1) Kambja valla maa-alal olevad ristimetsad ja ristipuude ümbruses olevad

metsad;

Selgitame, et KAH aladeks määratakse ko-

gukondadele olulised riigimetsad. Ainuüksi

ristipuude olemasolu ei ole argument KAH

ala määramiseks.

5. täpsustada muinsuskaitseseaduse paragrahvi peatükis 7.9.8 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele; Korrigeerime seletuskirja. Selgitame, et me

ei soovi konkreetsetele paragrahvidele vii-

data, sest need võivad olla ajas muutuvad.

6. lisada peatükk 9.1.8 ka meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks; Arvestame ettepanekuga ja täiendame KSH

aruannet.

7. lisada analüüs, milles tuua välja kergliiklusteede rajamise mõju kultuurimälestistele; Selgitame, et KSH käsitleb taristu (sh kerg-

liiklusteede) rajamise mõjusid kultuuripä-

randile. Eraldiseisvat analüüsi selleks ei

koostata.

8. palume eemaldada lk 71 olev tekst: Üldplaneeringus teeb kohalik omavalitsus ettepaneku XX saj arhitektuuripärandi objektide

nimistust välja arvata apteek-elamu Männi 1 (vabariigi ajast), meierei Pangodi külas (vabariigi ajast), suvemaja (Pangodi külas

(nõukogude ajast), meierei Vana-Kuuste külas (vabariigi ajast), Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Uhti külas (vabariigi

Parandame sõnastust KSH aruandes.

Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut objekte

nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

36 / 134

ajast), Reola raudteejaam Tõõraste külas (nõukogude ajast). Objektide nimekirjast kustutamiseks tuleb teha koostööd Muinsus-

kaitseametiga. Muinsuskaitseameti poolt tellitud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste tulemusel ja sealt

objekti ei kustutata.

nimekirjas olevaid objekte juba hävinenud

ja ÜP neid ei kajasta.

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3, planeerimisseaduse §8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seaduse §40 lg 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommentaarid:

1.Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist:

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailpla-

neeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui olu-

lise avaliku huviga.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud

maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m,

tihedalt koos asuvatele

mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid,

liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb

enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle

kontrollida.

Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud

kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade

analüüsi abil on

võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prog-

noosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii

riigil kui ka

kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb:

KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati

eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoosi-

tud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta,

kui:

· algatatakse detailplaneeringut;

· kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheo-

loogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloo-

giatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsus-

kaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud 9 info on ajas täienev, siis on võimalik,

et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist;

Täiendame seletuskirja.

2. Soovitame lisada ptk 4.1.2. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nime-

kirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile

võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnista-

mise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse;

Täiendame seletuskirja.

3. Soovitame lisada 4.1. Kultuuriväärtused eraldi peatükina looduslikke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada

nende säilimine.

Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie-nimeliste paikadena) on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise,

pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad

Täiendame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

37 / 134

olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku

pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palve-

tamisest ja ravitsemisest ning need on olulised pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säilivad

kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline

kasutamine või nende külastatavuse parandamine.

Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud veel kaardistamata ning teave nende

kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsuskaitseameti koordi-

neerimisel toimuvad üleeestilised pühapaikade inventuurid, mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti kodule-

heküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-jalooduslikud-puhapaigad Informatsiooni valla looduslike pühapai-

kade kohta leiab:

● Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist:

https://register.muinas.ee/- mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“.

● Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/.

● Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil:

https://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac;

4. soovitame lisada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide juurde täpne aadress, et objekte oleks võimalik kaartidelt

kergemini leida;

Selgitame, et aadressi lisamine muudaks

joonised väga raskesti loetavaks. Kohaliku

tasandi kultuuripärandi objektid on kajasta-

tud kaardirakenduses.

5. ptk 4.1.2. on tehtud ettepanek arvata Kambja 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid XX sajandi arhitektuuripärandi nimistust

välja. Selgitame, et tegemist on valdkondliku uuringu nimekirjaga, kust objekte ei kustutata. Üldplaneeringu seletuskirja võib

lisada kõik Kambja valla 20. saj arhitektuuripärandi objektid;

Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut objekte

nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt

nimekirjas olevaid objekte juba hävinenud

ja ÜP neid ei kajasta.

6. lisada üldplaneeringusse viide maakonnaplaneeringus sätestatud kultuuripärandit käsitlevatele eesmärkidele (Tartu maakon-

naplaneering 2030, p 3.8.3: Kasutuseta kultuuriväärtuslikele ehitistele tuleb leida kohane ja omanikule huvipakkuv kasutusviis,

näiteks turismiks, puhkekoha või - ehitisena; ja p 3.8.4 Arhitektuuriväärtuslikesse hoonetesse, mis muinsuskaitseseadusest tu-

lenevalt tuleb nii ehk teisiti säilitada, koondatakse senisest enam avalikke funktsioone).

Täpsustame seletuskirja.

LÄHTESEISU-

KOHAD

16.09.2020 nr

1.1-7/2006-1

Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringutes siduda kultuurimälestiste teema valdkonnaüleselt teiste üldplaneeringu ülesanne-

tega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, sotsiaalteemad, säästev

areng ja elamisväärne keskkond.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel.

Saadame teile tutvumiseks Muinsuskaitseameti juhendi omavalitsustele üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegi-

lise hindamise kohta, kus on välja toodud mälestisi puudutavad suunised üldplaneeringu koostamisel.

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsus-

kaitseamet_03.02.20.pd

Arvestame MKA juhendiga üldplaneeringu

koostamisel pidades silmas ÜP ülesandeid

ja täpsusastet.

LÄHTESEISU-

KOHAD

11.11.2020 nr

1.1-7/2006-3

Edastatud kavatsuses on pööratud tähelepanu kultuuriväärtusliku keskkonna analüüsile ja hoidmisele. Edasises planeeringuprot-

sessis on vajalik teemat sügavamalt analüüsida ja ühendada kultuuripärad teiste teemakäsitlustega. Toome välja, et kajastama

peaks arheoloogiapärandit, mis ei ole veel riikliku kaitse alla ja täpsustama looduslike pühapaikade loetelu. Täpsemat infot nende

teemade kohta saate Muinsuskaitseameti vastava valdkonna spetsialistide käest.

Arvestame ja teeme koostööd MKA vastava

valdkonnaga spetsialistidega. Senikaua kui

kultuuriväärtuslikke alasid omavalitsuses

teada pole, ei lisa me neid planeeringusse.

Kui alad on teada, siis on võimalik nendega

arvestada.

OMAVALITSUSED

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

38 / 134

TARTU LINN LÄHTESEISU-

KOHAD

02.10.2020 nr

9-3.2/09989

Üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid Tartu linnale ja teistele naaberomavalitsustele. Lisada

üldplaneeringu jooniste alla täpsema väljavõttena Kambja valla lähiala joonis, milles kajastada linnaehituslikud seosed. Lisaks

näidata kergliiklusteede, teede, tänavate seosed Tartu linna transpordivõrgustikuga ja rohevõrgustiku, loodusväärtuste sidusus

ning ühilduvus rohevõrgustikuga.

Võtame teadmiseks ja teeme Tartu linnaga

koostööd üldplaneeringu koostamise prot-

sessis. ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on

toodud, et mõjude hindamise tegelik ulatus

sõltub kavandatava tegevuse iseloomust

ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käi-

gus. Samuti võib ÜP koostamise käigus li-

sanduda mõjusid, mida põhjendatud vaja-

duse korral täiendavalt hinnatakse. Sama

dokumendi peatükis 2 märgitud, et vajadu-

sel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast

keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, ar-

vestatakse mõju hindamisel ka ala väljas-

pool planeeringuala. Kui ÜP koostamisel

selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni

selline mõju Tartu linnale, mis võib eeldata-

valt osutuda oluliseks, siis KSH käigus seda

ka käsitletakse.

Analüüsida ja hinnata planeeritud maakasutuse mõju linnaelanike sotsiaal-majanduslikele vajadustele (haridusasutused, sh koo-

lieelsed, hoolekandeasutused jms), linna ja valla avalike teenuste sidususele.

Võtame teadmiseks. Kui ÜP koostamisel

selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni

selline mõju Tartu linnale, mis võib

eeldatavalt osutuda oluliseks, siis KSH

käigus seda ka käsitletakse.

Palume fikseerida kavatsuse ptk 8.2 tabeli koostöö eesmärk Tartu linnaga järgmiselt: Kambja vallaga piirnev omavalitsus, kelle

ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava transpordivõrgustiku

ning tehnotaristu arendamise vajadusi tuleb üldplaneeringu koostamisel silmas pidada.

LS ja KSH VTK dokumenti on täiendatud

järgnevalt: Kambja vallaga piirnev

omavalitsus, kelle ruumilise arengu

eesmärkide saavutamise võimalusi ning

ühiseid arengueesmärke ja ühiselt

kasutatava transpordivõrgustiku ning

tehnotaristu arendamise vajadusi

üldplaneeringu koostamisel kaalutakse.

Palume täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Tehniline taristu" järgmiselt:

- Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted arvestades Kambja valla tehnovõrke puudutavate

uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on ÜVK). Viiakse läbi perspektiivse, täiendava Tartu veehaarde kavanda-

mise vajaduse analüüs ja selle vajaduse ilmnemisel määratakse veehaarde kavandatav ala.

- Lisaks palume selles alapeatükis tuua tehnilise taristu seosed Tartu linna tehnilise taristuga, analüüsida linna tehnotaristu res-

sursi piisavust valla kavandatavate arenduste varustuse tagamisel ja tuua välja vajalikud muudatused linna territooriumil. Ana-

lüüsitakse ja hinnatakse linna suunduvatesse veekogudesse suunatava reo- ja heitvee mõjusid ning tehnilise taristu sidusust (sh

maaparandussüsteemid, sademevesi jms).

- Täiendada alapeatükki maakütte rajamise tingimuste juures, et muuhulgas tuleb arvestada koostatud uurimistöös "Maaküte

Tartus" (OÜ Maves, Tartu 2020) toodut.

- Alapeatükki "Teed" palume täiendada selliselt, et tuuakse välja sidusus Tartu linna transpordivõrgustikuga nii graafiliselt kui

seletuskirja osas.

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu

linnaga.

"Pargi ja reisi" süsteemi edukamaks rakendamiseks on liikuvuskeskuste kavandamine. Liikuvuskeskused oleks sõlmpunktiks linna

ja valla omavalitsuse kergliiklusteedele ja ühistranspordi liinidele. Soovitame kavandada Kambja vallas liikuvuskeskustele vajali-

kud maa-alad ja täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Maakasutus", kus sätestada vastavate maa-alade

määramine.

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu

linnaga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

39 / 134

Kergliiklejatele turvaliste liikumisvõimaluste tagamiseks ja naaberomavalitsuste teede/tänavavõrgustiku ning riigiteede äärsete

kergliiklusteede ühtse tervikvõrgu arendamiseks fikseerida üldplaneeringus, et "Asulas tuleb kergliiklejatel tagada liikumisvõima-

lused mõlemal teepoolel, väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud kergliiklustee koos

teeületuskohtadega.".

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu

linnaga.

Tartu linna suunduvate tänavate ja teede planeerimine ning ehitamine toimub koostöös naaberomavalitsustega ja Maanteeame-

tiga. Detailplaneeringute kehtestamine naaberomavalitsuses, kus liiklusühendus on kavandatud linna tänavate kaudu, eeldab

tänavate väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimist valla ja linna vahel. Sätestada selle põhimõtte määramise vajadus

Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtades ja rakendamise viis detailplaneeringutes.

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu

linnaga.

PÕLVA VALLAVALITSUS LÄHTESEISU-

KOHAD

31.08.2020 nr

7-6/20-1702-

2

Põlva Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hinda-

mise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hin-

damise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneeringute koostamisel. Piiriäärsetel aladel rohevõrgustiku piiride täp-

sustamisel palume arvestada Põlva valla samalaadsete tegevustega, et tagada võrgustiku terviklik toimimine. Põlva valla üldpla-

neeringu koostamisega seotud info on kättesaadav Põlva valla veebilehel: http://www.polva.ee/et/uldplaneering-algatatud-2018

Arvestame rohevõrgustiku terviklikkuse

tagamise vajadusega.

KASTRE VALLAVALITSUS LÄHTESEISU-

KOHAD

11.11.2020 nr

2-7/1071-1

Kastre Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hin-

damise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneeringute koostamisel. Piiriäärsetel aladel kergliiklusteede ja rohe-

võrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Kastre valla samalaadsete tegevustega, et tagada terviklik toimimine.

Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel

aladel tegevuste planeerimisel (sh

kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd

Kastre vallaga.

NÕO VALLAVALITSUS EELNÕU

04.08.2022

nr 7-

1.1/1523-1

Edastasite 14.07.2022 kirjaga nr 6-1/19-138 Nõo Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonna-

mõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande.

Nõo Vallavalitsus kooskõlastab Kambja valla üldplaneeringu ja KSH aruande.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEISU-

KOHAD

7.12.2020 nr

7-1.1/1099-1

Nõo Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on

asjakohane ja piisav.

Piiriäärsetel aladel avalikult kasutatavate teede võrgustiku (kohalike teede, juurdepääsuteede ja kergliiklusteede) kavandamisel

ja rohevõrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Nõo valla sarnaste plaanidega, et tagada terviklik toimimine.

Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel

aladel tegevuste planeerimisel (sh

kohalikud teed, juurdepääsuteed,

kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd

Nõo vallaga.

ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD

AS EESTI RAUDTEE EELNÕU

nr 21-1/2699-

3

1. ÜP-ga tehakse ettepanek täiendava raudteepeatuse rajamiseks Soinastesse (ÜP joonisel näidatuna raudteest ida poole) Tartu-

Ülenurme tee ja Sõnajala ning Kuslapuu tänavate ristmike piirkonda.

Palume lisada ÜP ja KSH eelnõu seletuskirja: Planeeritava Soinaste raudteepeatuse asukoht ÜP joonistel on indikatiivne. Peatus-

koha rajamise vajadus ja otstarbekus saab selguda pärast asjakohast analüüsi, misjärel peatuskoha täpne asukoht koos juurde-

pääsuvõimalustega määratakse järgmistes planeerimise ja/või projekteerimise etappides. Uue peatuskoha rajamiseks on üldjuhul

vaja olemasolevast raudtee teenindusmaast laiemat maaeraldust ooteplatvormi, parkla, ühistranspordipeatuse jne jaoks, seal-

hulgas peab olema tagatud optimaalne ja ohutu ühendus avalike teede võrguga ümberkaudsetest asumitest.

Lisaks märgime, et kui kavandatavale peatuskohale soovitakse rajada jalakäijate, ühistranspordi ning sõidukite juurdepääsuteed

ka raudtee läänepoolselt küljelt, kus vahetult raudteemaa kõrval asub Tartu-Võru maantee, siis raudtee ületamise vajaduse korral

tuleb ÜP joonistel näidata indikatiivselt planeeritava raudteepeatuse juurde ka perspektiivne raudteega eritasapinnalise ristumis-

koha leppemärk ning kajastada eeltoodu ka ÜP seletuskirjas.

Arvestame ettepanekuga.

2. Juhime tähelepanu, et erinevalt ÜP seletuskirjast on ÜP joonistel näidatud planeeritav raudteepeatus lisaks Soinastele ka

Ülenurme alevikus (asukohas kus raudteemaa Tartu-Petseri 5,3-7,8 km piirneb Tartu mnt 50a kinnistuga). Selles kohas ei ole

piisavalt ruumi raudteepeatuse ja kaasneva infrastruktuurikavandamiseks. Palume korrigeerida ÜP jooniseid.

Ettepanekuga mittearvestatud. Jätkuvalt

on olemas põhimõtteline vajadus

ligikaudselt selles asukohas planeeritava

raudteepeatuse rajamiseks, et siduda

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

40 / 134

Tõrvandi ja Ülenurme keskusalad paremini

Tartu linnaga.

3. KSH aruande eelnõus (lk 91) on märgitud, et Tartu-Koidula raudteel jääb Kambja valda kaks raudteepeatust Ülenurmel ja

Uhtis. Juhime tähelepanu, et Tartu-Koidula raudteel on Kambja vallas ka Vana-Kuuste ja Rebase raudteepeatused.

Korrigeerime KSH aruannet.

4. Palume lisada ÜP seltuskirja peatükk „5.1.4 Jalg- ja jalgrattateed“ järgmine tingimus: Jalg- ja jalgrattateede rajamise korral

paralleelselt raudteekoridoriga raudtee kaitsevööndisse (s.h raudteemaale), tuleb nende täpne asukoht ja raudteemaale mahu-

tamise võimalused selgitada välja järgmistes planeerimise ja/või projekteerimise etappides koostöös AS-iga Eesti Raudtee.

Täiendame seletuskirja.

LÄHTESEISU-

KOHAD

21.09.2020 nr

21-1/2699-1

1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73

ning elektripaigaldiste ja sidetrasside kaitsevöönditega.

Arvestame raudtee, samuti

elektripaigaldiste ja sidetrasside

kaitsevööndite ja neist tulenevate

piirangutega üldplaneeringu lahenduse

väljatöötamisel.

2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste hoolduse ja remondi teostamist. Arvestame üldplaneeringu lahenduse

väljatöötamisel raudteerajatiste

kasutamisest, hooldusest ja remondist

tulenevate vajadustega.

3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute

hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite

(müra, vibratsioon) leevendamiseks

Arvestame esitatud tingimusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamise käigus.

Maakasutuse planeerimisel ning maakasu-

tus- ja ehitustingimuste määramisel läh-

tume koostatavast mürauuringust.

Vajalikud erisused (kui need üldplaneeringu

lahenduse väljatöötamise käigus ilmnevad)

kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee.

4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud,

mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega.

Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.

Arvestame võimalusel esitatud märkusega

üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tin-

gimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Raudteemaaga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskondlike hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel

näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meetmed (näiteks piirdeaedade rajamise kohustuse) takistamaks nii jala-

käijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool nõuetekohaseid raudtee ületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte

rajamise vajadusega.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega ristumised. Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel

Seoses reisirongi kiiruse tõstmisega tuleks uued kergliiklusteede ristumised raudteega kavandada eritasandilistena. Uued kavan-

datavad kergliiklusteede ristumised raudteega peavad olema ühendatud olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede

võrgustikuga.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel

Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eritasandiliste ristumiste asukohtade kavandamisel tuleb juhinduda vald-

konnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik maa nende reali-

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

41 / 134

seerimiseks. Teeme ettepaneku üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppemärkidega olemasolevate ning perspektiiv-

sete raudteeületuskohtade asukohad ning kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad ühendus-

teed, sh perspektiivsed ühendusteed.

Lisada „Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK-Lisa 2-Ülevaade Kambja vallast“ peatükis „20.2 Raudtee“ järgnev informat-

sioon. Tartu-Koidula raudteeliinil on raudteeülesõidukohad ka Haaslava-Vana-Kuuste teel (Vana-Kuuste) ja Rebase-Küti teel (Re-

base) ning rongide peatuskoht koos samatasandilise raudteeülekäigukohaga Vana-Kuustel ja rongide peatuskoht Rebasel. Tartu-

Valga raudteeliinil on kolm raudteeülesõidukohta (Lemmatsi, Näki ja Ropka).

Täiendasime lisa 2 esitatud informatsioo-

niga ning arvestame sellega edaspidi.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise

ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks

vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee

elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke

ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elekt-

riliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.

Teeme ettepaneku kajastada eeltoodud informatsioon üldplaneeringus. Projekteerimistingimused nr 2011802/05762 on väljasta-

tud 04.08.2020.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Omavalitsuste koostööorganisatsioonid on teinud 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kom-

munikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning

Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee tras-

sikoridoride geomeetria muudatused (sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõst-

miseks kuni 160 km/h. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee jõudnud tellida eelhinnangu eskiisi tasemel Tallinn-Tartu raud-

teetrassi õgvendusteks, mis võimaldaks kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Kambja vallas on selliseid kõveraid, mis vajaksid reisi-

rongide kiiruse tõstmiseks raudteetrassi õgvendada Tartu-Koidula raudteeliinil. Teeme ettepaneku kajastada üldplaneeringus, et

reisirongide kiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h võib tekkida vajadus Tartu-Koidula raudteeliinil olemasolevat raudtee trassikoridori

õgvendada.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Reisirongide kiiruste tõstmisel tuleb ohutuse tagamise eesmärgil arvestada ka raudteemaa piirdeaiaga piiramise vajadusega, et

takistada jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Pikemas perspektiivis on planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (raudtee

telgede vahega vähemalt 4,5 meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

RIIGIMETSA MAJANDA-

MISE KESKUS (RMK)

EELNÕU

21.06.2022

e-kiri

1.RMK teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ tuulikute ja tuuleparkide raja-

mise tingimuste osas vastavalt KSH aruande peatükis 7.15 toodud infole tuuleenergeetika arendamise kohta Kambja vallas.

Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks üheselt selge, milliste tuulikute kavandamise võimalikkusele on

viidatud üldplaneeringu seletuskirja peatükkides 3.1 ja 4.1.4 ning millised on kohaliku omavalitsuse poolt nõutavad tingimused

ja alusdokumendid peatükkides 3.1 ja 4.1.4 viidatud tuulikute rajamiseks.

Täiendame seletuskirja tuuleenergeetika

osas.

2.Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ on kirjas, et üle 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama

rajamine ei ole üldjuhul lubatud rohevõrgustikus, kuid erandid on võimalikud kaalutlusotsuse alusel.

Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ tingimusi üle 15 kW tootmisvõimsusega päike-

seelektrijaama rajamiseks. Praegu on seletuskirjas kirjas, et üldjuhul ei rajata tootmisehitisi tugialal ning kui erandjuhul seda

teha soovitakse, tuleb lähtuda teatud tingimustest, sealhulgas hinnata mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele.

Täpsustame seletuskirja.

3. Üldplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kihil on märgitud metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtusliku

põllumajandusmaa tunnus. RMK teeb ettepaneku, mitte määrata metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtuslikku

põllumaa tunnust, kuna tegu on osaliselt metsastunud väheväärtuslike rohumaadega. RMK-l ei ole olnud võimalik neid alasid

huvipuudusel põllumajanduslikuks kasutamiseks välja rentida.

Lisa 1. Väärtuslikud põllumaad

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

42 / 134

4.Üldplaneeringu kõrgendatud avalike huvide (edaspidi kah ala) kaardi kihil määratud kah alaks Vana- Kuuste külas olevad met-

sakvartalid QT015 kuni QT030, mis on Vana -Kuuste looduskaitseala Vana -Kuuste sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on

täielikult keelatud. Teeme ettepaneku metsakvartalid QT015 kuni QT030 kah alast välja jätta, kuna antud ala majandustegevust

ei toimu.

Lisa 2. Kah alad

Täpsustame ÜP materjale. Sihtkaitsevöön-

disse KAH ala ei määrata.

5.Üldplaneeringu avalike teede kaardi kihil on kavandatud Poldri tee avalikuks kasutamiseks. Poldri tee puhul on tegu spetsiaalselt

poollooduslike koosluste hooldamiseks mõeldud teega, kus avalik kasutus takistaks eesmärgipärast tegevust. Tee on kitsas ja

ühesuunaline, ehitatud poollooduslike koosluste hooldamisel põllumajanduslike traktoritega luhalt niite väljaveoks.

Lisa 3. Avalikult kasutatavad teed

Poldri tee muudetakse avalikult kasutata-

vaks jalgratta- ja jalgteeks.

6.Üldplaneeringu kaardikihil on kavandatud Ropka – Ihaste looduskaitseala Aardlapalu piiranguvööndisse matkarada, mis on

pikaajaliste rendilepingutega antud ettevõtjatele rendile poollooduslike koosluste hooldamiseks. Poollooduslike koolduste hooldus

toimub nii heina niitmise kui karjatamise teel. RMK teeb ettepaneku mitte kavandada matkarada poollooduslike koosluste hool-

dusaladele, kuna ala on lepingu järgi lubatud hooldada nii niitmise, kui ka loomade karjatamise teel ja seetõttu on vaja ala taraga

piirata.

Lisa 4. Kavandatud matkarada.

Tegemist on olemasoleva matkarajaga, mis

jääb väljapoole kaitstavat ala ning meile

teadaolevalt tarastatava alaga ei kattu. ÜP-

ga ei kavandata muudatusi seoses selle

matkarajaga.

LÄHTESEISU-

KOHAD

28.08.2020 nr

3-1.1/2712

RMK on seisukohal, et Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud

RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või metsade majandamise piirangud

peavad olema neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud.

Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtu-

valt planeerimisseadusest ning haldusme-

netluse seadusest peavad kõik üldplanee-

ringus seatud tingimused olema põhjenda-

tud. Märgime aga, et üldplaneering ei sea

üksnes piiranguid. Üldplaneeringu esimene

ja kõige olulisem eesmärk on eelduste loo-

mine omavalitsuse ruumilise arengu kavan-

damiseks ja omavalitsuse kui terviku tasa-

kaalustatud arenguks. See tähendab nii

majandustegevuse edendamist, kuid vaja-

dusel ka piirangute seadmist näiteks loo-

dusväärtustest lähtuvalt.

Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud

mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku

tegevust.

Üldplaneeringu lahendus koostatakse läh-

tuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vaja-

dustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt käsit-

letakse üldplaneeringus ka metsamaad.

Lähtuvalt planeerimisseadusest ning hal-

dusmenetluse seadusest peavad kõik

üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehi-

tustingimused olema põhjendatud, kuid

üldplaneeringu koostamise käigus on

ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike te-

gevuste läbikaalumist mingis piirkonnas.

RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud puhke- ja vir-

gestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt

metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu koostamise, sh keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimisel, arves-

tades üldplaneeringu täpsusastet. Märgime,

et üldplaneeringu lahendus peab otse loo-

mulikult vastama kõigile seadustele ja teis-

tele õigusaktidele, kuid planeerimisprotses-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

43 / 134

sis on kohalikule omavalitsusele antud ula-

tuslik kaalutlusõigus, sh metsade majanda-

misele tingimuste seadmisel.

Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid,

kusjuures detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva

tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade

majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingi-

musi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla-

neeringu koostamise, sh keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimisel, arves-

tades üldplaneeringu täpsusastet. Lähtesei-

sukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse

etapis ei ole otstarbekas konkreetseid sele-

tuskirja sõnastusi kokku leppida, kuna need

tekivad planeeringu koostamise käigus, sh

koosmõjus teiste tegevustega, KSH tule-

mustega ning avalikkuse, omavalitsuse ja

ametiasutuste koostöös.

PÕLLUMAJANDUSUURIN-

GUTE KESKUS

LÄHTESEISU-

KOHAD

26.08.2020 nr

13-1/151-1

Põllumajandusuuringute Keskus toetab Natura 2000 alade, kaitstavatele loodusobjektide, looduskeskkonna ja rohevõrgustiku,

pinna- ja põhjavee temaatika käsitlemist Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

protsessis.

Erilist tähelepanu peaks pöörama väärtuslike põllumajandusmaade säilitamisele Kambja vallas. Soovitame võimalusel kasutada

väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu ettevalmistamiseks koostatud abistavat kaardimaterjali ja lugeda väär-

tuslike põllumajandusmaade hulka terviklikud põllumajanduslikus kasutuses olevad alad alates kahest hektarist.

Kaalume soovitusega arvestamist planee-

ringu koostamisel.

ELERING AS EELNÕU

16.06.2022

e-kiri

Täpsustame seletuskirja.

AS ASTRI (K. TOOM) EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Ettepanek kavandatavas üldplaneeringus katastriüksuste sihtotstarvete muutmiseks

AS Astri (registrikood 10134061) palub muuta kavandatavas üldplaneeringus alljärgneva katastriüksuse sihtotstarvet:

Kinnistu

number

Katastriüksuse lä-

hiaadress

Katastriüksuse

tunnus

Olemasolev sih-

totstarve

Taotletav sih-

totstarve

2997604

Parkla, Ülenurme ale-

vik, Kambja vald, Tartu

maakond

94901:007:0439 transpordimaa

100%

ärimaa 75% ja

transpordimaa

25%

Parkla, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond maaüksus on hetkel 100% transpordimaa kasutamise juhtfunktsiooniga

maaüksus. Hetkel menetluses olevas Kambja valla uues üldplaneeringus on kavandatud viidatud maaüksuse juhtfunktsiooniks

100% ühiskondliku ehitise maa-ala. AS Astri teeb ettepaneku, et viidatud maaüksuse sihtotstarve muudetaks 75% äri-

maaks ja 25% transpordimaaks.

AS Astri leiab, et antud kinnistul on võimalik ärimaa sihtotstarve edukalt kokku siduda avaliku ja ühiskondliku funktsiooniga

selliselt, et olemasolev bussipeatus saab kinnistul jätkuvalt tegutseda alas, millele ulatuvad piirangukaitsevööndid ja sellest tule-

nevad ehituskeelu piirangud. Meie hinnangul võiks üldplaneeringuga määrata kinnistule ehitusõigusega ärimaa funktsiooni ja

transpordimaa funktsiooni. Antud maaüksuse vastaskrundile on määratud ärimaa juhtfunktsioon. Leiame, et tulenevalt ümbrus-

konna arengusuundadest sobituvad antud maaüksusele ärimaa ja transpordimaa juhtfunktsioonid, et see moodustaks olema-

soleva ärimaaga ühtse terviku.

Arvestame ettepanekuga, määrates maa-

kasutuse juhtotstarbed vastavalt ärimaa ja

liiklusmaa.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

44 / 134

AS TALLINNA LENNUJAAM EELNÕU

e-kiri

Arvestame ettepanekuga ning lisame antud

maaüksusele äri- ja tootmismaa juhtots-

tarbe va Väänoja ehituskeeluvööndi ulatu-

ses ning kinnistu lõunaservas 25 m ulatu-

ses, et säilitada rohevõrgustiku sidusus.

MTÜ EESTI ERAMETSALIIT EELNÕU

16.05.2022

e-kiri

Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavan-

danud erinevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneerin-

guga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeeri-

misseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavita-

mine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub.

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest

metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimuvaga.

Milliseid piiranguid saab seada

Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste,

müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel

langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.

Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu

vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kok-

kuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele

ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada pii-

ranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse

§ 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa

uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning

metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa

majandamisele kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete

keeldu) kompensatsiooniga 110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas.

Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud

piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piirangu-

tele.

Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba arvestanud või võtate need ettepanekud arvesse

hilisema menetluse käigus.

Teadmiseks võetud.

ASTRI AS (A. ALAND EELNÕU

07.04.2021

e-kiri

Avaldus

AS Astrile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tar-

tumaa, Kambja vald, Räni alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m².

Avaldasime Teile 15.09.2020 saadetud kirjas soovi muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus maa sihtotstarve osaliselt

elamumaaks.

Soovime selle avalduse tagasi võtta ning määrata maakasutuse sihtotstarbeks äri ning tootmismaa.

Nimetatud katastriüksused on ÜP-ga mää-

ratud äri- ja tootmise maa-aladena.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

45 / 134

15.09.2020

e-kiri

Astri AS-ile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused 94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht

Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m2.

Palume koostatavas üldplaneeringus nimetatud kinnistu määrata tiheasustusalaks ja perspektiivseks äri- ja elamumaaks. Juurde

lisatud illustreeriv skeem.

Avaldus tagasi võetud vastavalt 07.04.2021

e-kirjale.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

46 / 134

BORG KINNISVARA OÜ (S.

SÄINAST)

Eelnõu

e-kiri

Oleme juba varasemalt avaldanud soovi muuta Leilovi tee 26, Räni alevik, Kambja vald elamumaaks ning arvestada ala tihea- sustusalaks.

Üldplaneeringu koostamise protsessis teavitasite meid, et ei arvesta meie arvamust muuta Leilovi tee 26 maakasutuse juhtots- tarve elamumaaks. Lühikese põhjendusena oli toodud ainult Säilitada väärtuslikku põllumajandusmaad maksimaalselt.

Esitatud vastuses puudub igasugune kohapõhine analüüs ja laiem vaade alale. Esitame täiendaval avalikul väljapanekul oma- poolse täiendava arvamuse koos põhjendustega.

Soovime Leilovi tee 26 (ülal eelnõu tõmmisel nr 1) ja ka sellest lääne suunas oleva Laose, Rohu ja Pepre tänavate maa-ala (ülal eelnõu tõmmisel nr 2) määramist elamu maa-alaks, õhuliini all puhke maa-alaks ja tiheasutusalaks alljärgnevatel põhjustel:

1. Laose, Rohu ja Pepre tänavate maa-alale on detailplaneeringuga planeeritud tiheasustusala omadustega elamumaa ja detailplaneeringut on asutud ellu viima;

2. Leilovi tee 26 piirneb põhjast olemasoleva elamumaaga ja tiheasustusalaga. Leilovi tee 26 piirneb läänest de facto olema- soleva elamumaaga ja tiheasustusalaga, mis on küll de jure hajaasustus. Leilovi tee piirneb idast olemasoleva elamumaaga

ja tiheasustusalaga ning avaliku teega. Leilovi tee on kolmest küljest ümbritsetud elamumaade ja tiheasutusalaga;

3. eelnevas punktis esitatust lähtuvalt ei ole tegemist uue elamu maa-ala  ning tiheasustusala moodustamisega vaid olema- soleva piiride korrigeerimisega, kusjuures piiri korrigeeritakse selliselt, et kaoks ära poolsaarena ala sisse tulev põlluma- jandusmaa;

4. Leilovi tee 26 maa-ala ei ole maaparandussüsteemi ala. Leilovi tee 26 maaüksust läbib kollektoreesvool, kuid tegu pole maaparandussüsteemi alaga. Juhime tähelepanu, et mitmed naabruses olevad maa-alad, millel on maaparandussüsteem on määratud elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks – säilitada tuleks eelkõige maaparandussüsteemiga põldusid, mitte ehitada maaparandussüsteemiga põldusid täis ja maaparandussüsteemita põldusid jätta põlluharimiseks;

Leilovi tee 26 maakasutus põllumajandusmaana ei ole jätkusuutlik, kui ala piirneb kolmest küljest elamu maa-ala ja tiheasustu- salaga.

Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu-

majandusmaade käsitlust selliselt, et ja-

game need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel-

nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi-

mused väärtusliku põllumajandusmaa säili-

miseks. Nende väärtuslike põllumajandus-

maade puhul, mille boniteet on 40 või vä-

hem (kuhu kuulub ka Leilovi tee 26 katast-

riüksus), määrame leebemad kaitsetingi-

mused ning täpsustame ehitusõiguse tee-

mat.

Muus osas märgime, et Leilovi tee 26 ka-

tastriüksus on hajaasustusalal asuv maatu-

lundusmaa, mis on reaalses põllumajan-

duslikus kasutuses. Koostatava ÜP-ga ei ole

kavas seda muuta. Räni tiheasustusala pu-

hul soovime tihendada ja mitmekesistada

selle funktsioone, mitte laiendada.

Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstar-

vet ei määrata, elamuehitus toimub vasta-

valt ÜP-s määratud ehitustingimustele, vt

täpsemalt seletuskirja ptk 3.4.2.

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Mitte arvestada ettepanekuid. ÜP eesmärk

on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus

vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja loodus-

keskkonna taluvusega ning vältida edasist

valglinnastumist. Elamu maa-ala juhtots-

tarbe määramine ja tiheasustusala laienda-

mine oleks nende põhimõtetega vastuolus.

Kõik kõnealused katastriüksused asuvad

üldplaneeringuga määrataval väärtuslikul

põllumajandusmaal. Väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemine on riigi huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

Väljaspoole tiheasustusala piire olevad alad

määratakse ÜP-ga hajaasustusalaks. Ha-

jaasustualal elamu maa-alal juhtfunktsiooni

ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP-

ga määratud ehitustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

47 / 134

DORPAT KINNISVARA OÜ

(K. KIVISALU)

EELNÕU

e-kiri

Esitasin 19.mai 2022 arvamuse Kambja valla uue üldplaneeringu osas seoses Uhti Küla, Nurga kinnistu (KÜ tunnus

94901:009:0325) kinnistuga. Kehtivas Üldplaneeringus on tegemist T1 äri- ja tootmise maa-alaga, kuid uues planeeringus on

kõnealune kinnistu määratud haritavaks maaks.

Valla poolse seisukohaga, et seose riigitee kaitsevööndi ulatusega, ei ole otstarbekas antud maaüksust käsitleda äri- ja toomismaa

juhtotstarbega alana, ei saa nõustuda. 

Riigitee kaitsevöönd ei ole muutunud ju võrreldes eelneva üldplaneeringuga. Kaitsevööndist jääb välja osa krundist, kus

ehitustegevusele kaitsevööndist tulenevaid piiranguid ei ole. Kaitsevööndis saab juurdepääsu ja parkimise vajadusel lahendada.

Uues üldplaneeringus on sätestatud üldine ruumiline eesmärk - väljakujunenud asustusstruktuuri säilitamine, suurendades

tiheasustusalade kompaktsust ja funktsionaalsest sidusust, seega üldine suundumus, arendada välja tiheasustuse ja

tehnovõrkudega varustatud alad ning lisaks elamuarendusele tuua teenused lähemale.

Väljavõtted uue üldplaneeringu seletuskirjast ning Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusest:

1. Reola kant - Valdavalt on tegemist hajaasustusega, tiheasustusalasse jääb Reola ja Uhti külade Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee äärne osa.

2. Asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud

maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist;

3. Äri- ja tootmismaid arendame eelkõige Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee ja raudteede läheduses ning Reola alevikus

4. Kambja valla visioon aastaks 2030 „ Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond

vastab elanike ja ettevõtete ootustele

5. Ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade kavandamisega, et võimaldada terviklikku

elukeskkonda. Kambja vallas peavad olema tagatud vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt

elanikkonna vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-,spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad, raamatukogud jms.

Maakasutus

6. Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses ÜP-ga. Osades piirkondades on probleemiks osutunud ärimaa otstarbe vähene

osakaal elamumaa otstarbe kõrval.Elamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua

piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms).

7. Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus.Seega on tegemist avalikkusele suunatud aladega.

Maalises piirkonnas nähakse ette võimalikud asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes.

Ruumilised väärtused

8. Ruumilised väärtused on need, mis tagavad parima võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu ning väljendavad seeläbi

avalikke huvisid.

Seega, Uhti küla on tiheasustusala, milles lähtutakse tihendamise printsiibist. Äri- ja tootmismaid arendatakse eelkõige Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee läheduses. Ühiskondlikud hooned ja teenused peavad arenema käsikäes elualadega, et võimaldada

terviklikku elukeskkonda vastavalt elanike vajadustele. Elamute piirkondades kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse

keskkonda võimalusel tuua piirkonda teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms). Osades piirkondades on probleemiks

osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval, sh Uhti külas.

Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Ruumilised väärtused peavad tagama parima

võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna.

Sellest tulenevalt selgub, et kohaliku omavalitsuse plaan muuta Nurga kinnistu sihtotstarvet võrreldes hetkel kehtiva

üldplaneeringuga on vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega.

Antud kinnistu asub asub selgelt tiheasustusalas ja piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, kus üldplaneeringu

eesmärkide kohaselt peaks olema äri- ja tootmismaad ning teisalt sobiks sinna kohalikku elanikkonda teenindava funktsiooniga

ärid. Just see tagaks parima võimaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna. 

Hoonestustingimused, hoonestusala vastavalt kaitsevööndile jms lahendatakse hilisemalt juba detailplaneeringu protsessis

kaasates kõik osapooled, kelle kooskõlastusi antud protsessis vaja on.

Mitte arvestada. Maaüksus asub Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa Tartu läänepoolse

ümbersõidu VI ehitusala projekti alas. Puu-

dub juurdepääs maanteelt (juurdepääs ko-

gujatee kaudu Põlva maanteelt.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

48 / 134

Palun mitte uues üldplaneeringus muuta planeeritud maakasutust ning jätta Nurga kinnistu  Äri- ja tootmise maa-ala

juhtotstarbega.

Kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole sobilik just tootmismaa funktsioon antud kinnistule, siis palun määrata uues

üldplaneeringus Nurga kinnistu sihtotstarbeks ainult ärimaa.

Juhul, kui Kambja vald jääb oma esmase seisukoha juurde (vt allpool), siis palun mulle põhjendada, kuidas see toetab uue

üldplaneeringu seletuskirjast ning Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusest antud kirjas välja toodud punkte 1-8

ning miks alles 4 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringuga võrreldes oleks vaja nüüd selline maakasutuse muudatus antud

krundi osas teha.

Kambja valla esmane seisukoht „Kaalusime Nurga kinnistu ärimaaks näitamist,kuid seoses riigitee kaitsevööndi ulatuse

suurusega, ei ole otstarbekas Nurga maaüksus käsitleda äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alana.”

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

49 / 134

EELNÕU

e-kiri

19.05.2022

Vt eelmine vastus.

EFTAR OÜ (E. TIMMER-

MANN)

EELNÕU

11.05.2022

e-kiri

Ettepanek Kambja valla koostatava üldplaneeringu täiendamiseks

Meie ettevõttele Eftar OÜ reg. nr 16319885 kuuluvad Kambja vallas Soosilla külas järgmised kinnistud:

- Mäe-Oru (kat. tunnus 94901:001:0086)

- Mäe-Karja (kat.tunnus 94901:001:0084)

- Mäe-Luha (kat. Tunnus 94901:001:0085)

Hetkel toimub Kambja valla uue üldplaneeringu ja KSH menetlemine. Valla kodulehelt leitava info kohaselt toimub üldplaneeringu

ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek 16.05.2022–15.06.2022.

Soovime rajada eelnimetatud kinnistutele mõistlikus koguses üksikelamukrunte (hajaasustuse põhimõttel) ja selleks teeme et-

tepaneku märkida koostatavas üldplaneeringus ala juhtotstarbeks üksikelamute planeerimiseks (hajaasustusena)

sobiv otstarve.

Soosilla külla uute elamisüksuste kavandamist toetab hea olemasolev transpordiühendus - lähedal paikneb raudtee ja samuti

Soosilla küla Haage teega ühendav kohalik tee. Ajaliselt on teekond Soosilla külast Tartu kesklinna sama pikk kui Tartus Ihaste

linnaosast kesklinna. Samas paiknevad kõnealused kinnistud suurtest taristuobjektidest piisavalt kaugel, et tagada müravaba ja

puhas looduslik elukeskkond.

Mäe-Oru, Mäe-Karja ja Mäe-Luha kinnistute kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja Maa-ameti kaardirakenduse koha-

selt oleks justkui valdavalt tegemist haritava põllumaaga, tegelikkuses ei ole seal viimased 15 aastat põldu peetud. Tegemist on

võsastunud ala ja noore metsaga ning Maa-amet on reaalse olukorra alusel kõlvikulise koosseisu muudatuskande oma registris

juba teinud, sellega saab tutvuda lingilt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Bc0HX3bu. Põhikaardi uuendamine toimub üks

kord aastas ja seal jaanuari alguse muudatused ei kajastu.

Oleme valmis vajadusel oma ettepanekut täiendavalt põhjendama ja selgitama ning otsima koos Kambja Vallavalitsusega parimat

lahendust.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Soosilla küla on ÜP-s määratud hajaa-

sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-

ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus

toimub vastavalt ÜP-ga määratud ehitustin-

gimustele.

Advokaadibüroo Concordia Eelnõu

e-kiri

01.12.2022

Advokaadibüroo Concordia ja allakirjutanu klientideks (Kliendid) on:

- Lõunakalda OÜ (registrikood 11171986);

- Otsamajanduse OÜ (registrikood 11171880);

- Sookalda OÜ (registrikood 11287370);

- Tammeaugu OÜ (registrikood 11410037);

- Vanajärve OÜ (registrikood 11438107);

- Elga Tsopp (isikukood 44805012726);

- Heldur Tsopp (isikukood 34605072745);

- Toomas Tsopp (isikukood 36811252742).

Klientide näol on tegemist Kambja vallas Lepiku ja Uhti külas kinnisasju omavate äriühingutega ning nende äriühingute osanikega.

Äriühingute näol on tegemist perekond Tsopile kuuluvate ühingutega, seega kõik Kliendid esindavad ühtset ärihuvi.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

50 / 134

Seisukohad kokkuvõtlikult:

1. Kokkuvõtlikult on Klientide olukord, vastuväited kavandatavale üldplaneeringule (KavÜP) ja soovid järgmised: lk 2 / 8

2. Klientidele kuulub Lepiku ja Uhti külas 13 kinnistut. Neist 11 kinnistu osas on Klientidel juba alates 2005-2006.a. selge plaan

kinnistute arendamiseks, rajades kokkuvõttes kinnistutele elamurajooni, puhkekompleksi ja veeviljeluskompleksi. 11 kinnistust

6 osas on vald algatanud eeltoodut lubava detailplaneeringu menetluse. 5 kinnistu osas on vald arendustegevuse võimaldamiseks

spetsiaalselt muutnud varasemalt kehtinud üldplaneeringut. Kliendid on arenduse elluviimiseks ja valla senistele lubadustele tu-

ginedes teinud investeeringuid suurusjärgus 300 000 €.

3. KavÜP kohaselt nähakse 8 kinnistu osas maa juhtotstarbeks ette „väärtuslik põllumajandusmaa“. See tähendaks, et suure

tõenäosusega Klientidele kuuluvatel kinnistutel enam plaanitud arendustegevust ei lubataks. Kuna Kliendid on kinnistud oman-

danud just arenduse eesmärgil, vald on oma senises tegevuses arendusega selgelt nõustunud ja Kliendid on nendel asjaoludel

teinud märkimisväärseid investeeringuid, paluvad Kliendid, et kinnistute osas määrataks KavÜP’s niisugused juhtotstarbed, mis

võimaldaksid plaanitud arendustegevuse elluviimist.

Täpsemad põhjendused ja selgitused vt e-kirjast.

Ainuüksi DP algatamine ei anna maaomani-

kule ootust, et kehtestatakse soovitud la-

hendus ja maakasutus. DP koostatakse lä-

hiaastate ehitustegevuse suunamiseks ja

2005. aastal väljastatud DP lähtetingimu-

sed on tänaseks vananenud. DP peab keh-

testamise hetkel vastama kehtivale ÜP-le.

Ka hetkel kehtivas Kambja valla ÜP-s asu-

vad kõnealused katastriüksused hajaa-

sustusalal ning osaliselt ka väärtuslikel põl-

lumajandusmaadel.

LÕUNAKALDA OÜ (E.

TSOPP)

EELNÕU

19.05.2022

e-kiri

Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

eelnõu avalikule arutelule, teatab Lõunakalda OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on

asutatud sellel eesmärgil 18.oktoobril 2005) elluviimist, milleks on elamute ja ärikinnisvara arendus firma omanduses oleval

Lõunakalda kinnistul (tunnus 94901:009:0108).

Nimetatud kinnistu osas esitas ettevõte KR Majandi OÜ Elga Tsopp‘i, Heldur Tsopp‘i ja Lõunakalda OÜ käsunduslepingu alusel

Ülenurme Vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering Lõunakalda (enne kinnistute jagamist endise nimega Tamme) kin-

nistul. Samuti taotles KR Majandi OÜ koostatavas Ülenurme valla üldplaneeringus määrata kinnistute sihtotstarbeks elamu- ja

ärimaa.

Ülenurme Vallavalitsus väljastas nimetatud kinnistute ning nendega piirnevate riigi maa-alade detailplaneeringu algatamise kor-

ralduse 07.detsembril 2005 (lisa nr.1). KR Majandi OÜ avaldas vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse korraldusele sellesisulise teate

ajalehes Postimees 02.novembril 2006 (lisa nr.2). Vastavalt Lõunakalda OÜ käsunduslepingule on KR Majandi OÜ välja töötamas

üldplaani Lõunakalda kinnistu arenduse teostamiseks. Äriplaani koostamisel on arvesse võetud endise Ülenurme valla nõuet ela-

mukruntide minimaalse suuruse osas, esialgselt kavandatud elamukruntide suurus tuhat ruutmeetrit on nimetud nõudele vasta-

valt planeeritud kaks tuhat ruutmeetrit.

Ülenurme Vallavalitsus määras kehtestatud, ka praegu ühes kolmest valdade liitmise tulemusena Kambja valla territooriumil

kehtivast üldplaneeringus, kõne all oleva kinnistu sihtotstarbeks ärimaa (lisa nr.3, lisa nr.4, lisa nr.5).

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (ela-

muehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja Tatra

oru piirkonnas), lisaks ajaloolist fakti hoonestuse paiknemisest teatise objektiks oleval kinnistul veel 1970-1980 aastatel, teatame

oma soovist säilitada Lõunakalda kinnistu (tunnus 94901:009:0108) sihtotstarbena kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus

sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa võimalusega see kinnistu jagada kruntideks

suurusega kaks tuhat ruutmeetrit.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Lepiku küla on ÜP-s määratud hajaa-

sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-

ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus

toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin-

gimustele.

Samuti on täna Lõunakalda katastriüksustel

olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest

kõrgema boniteediga (42 hindepunkti) ja

määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei

ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemine on riigi huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

51 / 134

OTSAMAJANDUSE OÜ (E.

TSOPP)

EELNÕU

17.05.2022

e-kiri

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa-

sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-

ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus

toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin-

gimustele.

Samuti on Otsa ja Teemeistri katastriüksus-

tel olev põllumajandusmaa Eesti keskmi-

sest kõrgema boniteediga (42 hindepunkti)

ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei

ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemine on riigi huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

52 / 134

SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) EELNÕU

17.05.2022

e-kiri

Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

eelnõu avalikule arutelule, teatab Sookalda OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on

asutatud sellel eesmärgil 15.septembril 2006) elluviimist, milleks on elamute ja ärikinnisvara arendus firma omanduses olevatel

kinnistutel Tamme (tunnus 94901:009:0169), Tamme (tunnus 94901:009:0195), Tamme (tunnus 94901:001:0165), Tamme-

põllu (tunnus 94901:001:0168) ja Tatraluha (tunnus 28301:001:0146).

Tamme kinnistute osas esitas ettevõte KR Majandi OÜ Elga Tsopp‘i, Heldur Tsopp‘i ja Sookalda OÜ käsunduslepingu alusel Üle-

nurme Vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering Tamme kinnistutel. Samuti taotles KR Majandi OÜ koostatavas Ülenurme

valla üldplaneeringus määrata kinnistute sihtotstarbeks elamu- ja ärimaa.

Ülenurme Vallavalitsus väljastas nimetatud kinnistute ning nendega piirnevate riigi maa-alade detailplaneeringu algatamise kor-

ralduse 07.detsembril 2005 (lisa nr.1). KR Majandi OÜ avaldas vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse korraldusele sellesisulise teate

ajalehes Postimees 02.novembril 2006 (lisa nr.2). Vastavalt Sookalda OÜ käsunduslepingule on KR Majandi OÜ välja töötamas

üldplaani Tamme kinnistute, Tammepõllu kinnistu ja Tatraluha kinnistu arenduse teostamiseks. Äriplaani koostamisel on arvesse

võetud endise Ülenurme valla nõuet elamukruntide minimaalse suuruse osas, esialgselt kavandatud elamukruntide suurus tuhat

ruutmeetrit on nimetud nõudele vastavalt planeeritud kaks tuhat ruutmeetrit.

Ülenurme Vallavalitsus määras kehtestatud, ka praegu ühes kolmest valdade liitmise tulemusena Kambja valla territooriumil

kehtivast üldplaneeringus, kõne all olevate kinnistute sihtotstarbeks ärimaa (lisa nr.3, lisa nr.4, lisa nr.5).

Sookalda OÜ omandas Tammepõllu kinnistu (tunnus 94901:001:0168) eraomanikult 17.oktoobril 2014 ning Tatraluha kinnistu

(tunnus 28301:001:0146), olles võitnud Maa-ameti korraldatud riigimaa oksjoni, 31.mail 2019.

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (näiteks Põdra

tee elamurajooni väljaehitamine kõne all olevate kinnistute vahetus naabruses, Tatraluha kinnistuga piirnevatel kruntidel ehitatud

uued eramajad, elamuehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti

Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas), samuti olemasolevat hoonestust Tamme kinnistul (viljakuivati, viilhall, mitmesuguse otstarbega

hoidlad), lisaks ajaloolist fakti endise Reola mõisa hoonestuse (mõisa territooriumi piirdeehitised, aednike ja ülejäänud mõisa

personali tegevusega seotud hoonestus) ja Ülenurme Sovhoosi kasutuses olnud ehitiste (kivipurustaja) paiknemisest kõigil kolmel

antud teatise objektiks oleval kinnistul, teatame oma soovist säilitada Tamme kinnistute (tunnused 94901:009:0169,

94901:009:0195, 94901:001:0165) sihtotstarbena kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise

Ülenurme valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa ning määrata Tammepõllu kinnistu (tunnus 94901:001:0168) ja Tatraluha kin-

nistu (tunnus 28301:001:0146) sihtotstarbeks elamumaa, võimalusega ka need kinnistud jagada kruntideks suurusega kaks

tuhat ruutmeetrit.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa-

sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-

ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus

toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin-

gimustele.

Samuti on Tamme ja Tammepõllu katast-

riüksustel olev põllumajandusmaa Eesti

keskmisest kõrgema boniteediga (42 hin-

depunkti) ja määratud sellest lähtuvalt

väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus

ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär-

tuslike põllumajandusmaade määratlemine

on riigi huvi säilitamaks põllumajandusmaa

kui piiratud ja taastumatu ressurss.

Tatraluha kinnistu asub rohevõrgustikus,

kus ehitustegevusele on seatud täiendavad

tingimused.

TAMMEAUGU OÜ (E.

TSOPP)

EELNÕU

19.05.2022

e-kiri

Viidates Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

eelnõu avalikule arutelule, teatab Tammeaugu OÜ oma soovist jätkata ettevõtte äriplaani ja pikaajalise strateegia (ettevõte on

asutatud sellel eesmärgil 27.septembril 2007) elluviimist, milleks on ärikinnisvara arendus firma omanduses olevatel Tamme

(tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutel (tunnus 94901:009:0132).

Nimetatud kinnistute osas esitas ettevõte Vanajärve OÜ Tammeaugu OÜ hoonestusõiguse lepingu alusel Ülenurme Vallavalitsusele

ehituloa taotluse, et ehitada Tamme ja Vanajärve kinnistutele puhkeasutus.

Ülenurme Vallavalitsus väljastas ehitusloa 24.juulil 2008 (lisa nr.1.). Vanajärve OÜ on tellinud eskiisi ja ehitusprojekti arenduse

teostamiseks ning teostas kinnistutel kinnikasvanud ajaloolise Reola mõisa veskijärve, pealevoolu- ja väljavoolukanali puhasta-

mise, elektrivõrguga liitumise (lisa nr.2.), veskitammi puhastamise ning samuti territooriumi ettevalmistamise hoone püstitami-

seks.

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (ela-

muehituse ning ärikinnisvara arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja Tatra

oru piirkonnas, äriliselt atraktiivne liiklejate hulk Põlva maanteel ja ka Reolasoo teel, lisa nr.3, lisa nr4, lisa nr.5), lisaks ajaloolist

fakti Reola mõisa hoonestuse paiknemisest teatise objektiks olevatel kinnistutel (mõisale kuulunud vesiveski koos abihoonetega,

veskitammi ülesõit Tartu- Pihkva postiteel, mis toimis veel 1930 aastatel, mõisa kõrtsihoone) teatame oma soovist määrata

Tamme (tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutele (tunnus 94901:009:0132) kehtestatavas Kambja valla üldplaneerin-

gus sihtotstarbena ärimaa.

Selgitame, et hajaasustuses ärimaa juh-

totstarvet üldjuhul ei määrata. Hajaasustu-

ses võib ärihooneid rajada projekteerimis-

tingimuste või kaalutlusotsuse alusel alga-

tava detailplaneeringu alusel, kui seda või-

maldavad muud üldplaneeringuga määra-

tud väärtused ja piirangud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

53 / 134

KR MAJANDI OÜ (T.

TSOPP)

EELNÕU

06.06.2022

e-kiri

Soovime tänada Kambja abivallavanemat hr. Alar Arukuusk ja Kambja valla juhtivat planeerimisspetsialisti hr. Riivo Leiten konst-

ruktiivse ja selgitava isikliku kohtumise eest seoses Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonna-

mõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku aruteluga ning ülalnimetatud Kambja valla ettevõtete ettepanekutega

seoses nimetatud aruteluga (viidates Kambja Vallavalitsusele esitatud Otsamajanduse OÜ teatisele 17.05.2022, Sookalda OÜ

teatisele 17.05.2022, Lõunakalda OÜ teatisele 19.05.2022 ja Tammeaugu OÜ teatisele 19.05.2022). Kohtumine toimus

03.06.2022, osalesid KR Majandi OÜ ja Vanajärve OÜ.

Käesolevaga soovime täpsustada loetletud teatiste sisuks oleva ja loetletud kinnistutel planeeritava elamumaa ja sellega kaasneva

väikeelamumaa maa-ala ehitusõigust. Täpsustame väikeelamu maa-ala ehitusõigust Kambja valla üldplaneeringu mõistes: ük-

sikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavandada kuni nelja korteriga ridaelamuid

ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid, kui need arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moodustavad

üksikelamutega harmoonilise terviku.

Korrektsuse huvides viitame sõnastuse allikale, Tartu valla üldplaneeringu sõnastusele, milline on leitav alljärgnevalt lingilt:

https://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/dokumendid/2022-05_Tartu_valla_YP_Seletuskiri.pdf

Kohtumisel jäi mainimata, et meie nägemus maaüksuste tulevasest hoonestusest on sarnane Tartu vallas läbi viidud Sütemäe

maaüksuse piirkonna konkursi võidutööle (Tagapõllust eeslinnaks).

Järgmisena link nimetatud võidutööle: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhitektuur/Sutemäe_mü_ning_lähiala_DP/Võistlus-

tööd/LEIKUD/TAGAPÕLLUST%20EESLINNAKS_Tila%20planeeringuvõistlus_BOOKLET.pdf

Loomulikult on mõistetav kohtumisel kõlanud Kambja valla poolne soov olla konkreetsete planeeringute ja sellega kaasneva

projekteerimistegevuse aktiivne osapool tagamaks loodava elukeskkonna pikaajaline toimimine.

Lisad:

1. Otsamajanduse OÜ teatis 17.05.2022

2. Sookalda OÜ teatis 17.05.2022

3. Lõunakalda OÜ teatis 19.05.2022

4. Tammeaugu OÜ teatis 19.05.2022

Mitte arvestada. Vastused antud Otsama-

janduse OÜ-le, Sookalda OÜ-le, Lõunakalda

OÜ-le ja Tammeaugu OÜ-le eraldi.

GREENMAGIC OÜ (A.

SUURMETS)

EELNÕU

e-kiri

Palume korrigeerida uue üldplaneeringu eelnõu osas Unipiha tee 21. Tegu on elamumaaga, mitte tootmismaaga. Arvestame ettepanekuga.

KAUR TRADE OÜ (A-J. LEI-

MANN)

EELNÕU

09.11.2021

e-kiri

Ettepanek koostamisel olevasse Kambja valla üldplaneeringusse

OÜ Kaur Trade on ostnud Rattasepa tee 16a 50% tootmismaa ja 50% ärimaa otstarbega kinnistu 2021. aasta kevadel.

Ettevõte soovib kinnistut kasutada selle senisel otstarbel. Seetõttu palume koostatavas üldplaneeringus määrata Rattasepa tee

16a maaüksuse juhtotstarve äri -ja tootmismaaks.

Vastavalt ÜP seletuskirja tabelile 8, on äri-

maal lubatud kõrvalsihtotstarbena tootmis-

maa. Ärimaa juhtotstarbe määramine ÜP-s

ei takista kinnistu kasutamist senisel ots-

tarbel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

54 / 134

LAUSMAA OÜ (T. RAIDE) EELNÕU

07.06.2022

e-kiri

OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) on Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (registriosa nr 3737004) omanik. Esi-

tame käesolevaga ettepaneku korrigeerida Kambja valla üldplaneeringus Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes

eelnõus esitatuga.

Meie ettepanek on määrata tiheasustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee num-

ber 22129), jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala.

Hetkel on üldplaneeringu eelnõus jäetud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala sisuliselt samadesse piiridesse, kui 2015. aastal

algatatud üldplaneeringus. Leiame aga, et uues üldplaneeringus tuleks arvestada kõnealuse piirkonna kiire ja ulatusliku arenguga.

Kambja valla üks kõige aktiivsemalt ja mahukamalt arenenud alasid on just Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala. Võimalik,

et selle ala potentsiaali, võimalusi ja vajadusi oli alahinnatud juba kehtivas üldplaneeringus. Kindlasti on seda alahinnatud aga

käesolevas üldplaneeringu eelnõus. Üldplaneering ei peaks üksnes fikseerima olemasolevat olukorda, vaid looma lahendused

edasiseks arenguks, võimaldades arengu muuta võimalikult korrapäraseks ja suunatavaks, pakkudes seeläbi parimaid lahendusi

kõigile osapooltele.

Kui tiheasustusala piiramise põhjuseks on kommunikatsioonide (veevärk, elektrivarustus, kanalisatsioon) väljaehitamise kulukus

või keerukus, siis annab piirkonna reaalset arengut mittearvestav tiheasustusala piiramine tulevikus hoopis vastupidise tulemuse.

Kuna tänaseks on ilmne kõnealuse piirkonna kujunemine tiheasustusalaks mitte hajaasustusalaks, siis kommunikatsioonide üldise

planeeringu korduv muutmine ja järkjärguline põhimõtete muutmine toob kaasa väga olulise aja- ja rahakulu nii avalikule, kui ka

erasektorile ning korduva lammutustegevuse. Sellega kaasneb ka keskkonnaressursside raiskamine korduvast ümberehitusest

tuleneva maastiku- ja pinnaressursside raiskamise näol. Keskkonnale põhjustatav kahju seisneb näiteks ehitusmaterjalide ebaots-

tarbekas kasutamises, kui rajatakse tee, veevarustus, kanalisatsioonisõlm või elektrivarustus, mis seejärel lammutatakse, et

asendada see võimsama lahendusega. Seejuures tuleb arvestada, et materjalid ei ole korduvkasutatavad ning lisaks topeltkulule

tekitab see hulgaliselt jäätmeid ning põhjustab ka taastumatute loodusvarade ülemäärast kasutust. Ümberehituste korral kuulub

hävitamisele ka juba varem rajatud haljastus ning tekivad lisakulud uue haljastuse rajamiseks.

Arvestades nii tänast olukorda, kui ka viimase viie aasta jooksul toimunud arenguid, peaks tiheasustus ala piir kulgema vähemalt

alates Tartu - Valga maanteest kuni raudteeni mööda Linnaveere teed number 22129, jättes määratletuks tiheasustusalana Lin-

naveere tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala. Eeltoodut toetab nii loogiline perspektiiv asustuse kasvamiseks eeltoodud alale,

kui ka tegelikkuses planeeringus asetleidnud ja -leidvad arengud.

Tiheasustusala piiri kulgemine Linnaveere teed pidi alates Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni on meie arvates minimaalne

vajalik muudatus. Põhjalikum ja piirkonna arengupotentsiaali paremini arvestav muudatus kujutaks endast piiri kul-

gemist Tartu-Valga maanteest kuni Tartu-Võru maanteeni.

Esitatud ettepanekut toetab ka teedevõrk, kus loogiliselt piirkonnakeskusest Tartust väljapoole areneva tiheasustusala liiklus ei

suunata linna poole otse väiksemaid kogujateid pidi, vaid saab Linnaveere tee kaudu toetuspinna. Seeläbi kasvab Linnaveere tee

osatähtsus liikluses, kuid samuti võimaldab sellise lahendusega arvestamine ja ette planeerimine tagada ohutumat keskkonda

olemasolevale ja rajatavale asustusele, kuna liiklusvoogu ei suunata tihedast asustusest väikeseid teid pidi läbi, vaid leitakse

optimaalne lahendus igast tiheasustuse punktist võimalikult lühemaks marsruudiks suurema teeni. Üldkokkuvõttes aitab sellega

arvestamine säästa nii liikluskorraldusse kuluvaid majanduslikke ressursse kui elanike tervist ja elusid, vähendades potentsiaal-

sete liiklusõnnetuste arvu.

Eeltoodu langeb kokku ka Maanteeameti poolt esitatud arengukavaga, mille raames on välja kujundamisel Tartu - Valga Maantee

Tartu poolse osa neljarealiseks ehitamine. Selle plaani raames on kavandatud mitmetasandiline ristmik kohale, kus Linnaveere

tee jõuab Tartu - Valga Maanteeni. Kõnealune mitmetasandiline ristmik hakkab muuhulgas teenindama Linnaveere teed pidi Tartu

linna suunduvaid sõidukeid, samuti Linnaveere tee ja Räni-Raudtee tee vaheliselt kogujateelt Tartu linna suunduvaid sõidukeid.

Määrates Linnaveere tee ja Tartu linna vahelise ala Üldplaneeringus tiheasustusalaks on võimalik saavutada parim sünergia Maan-

teeameti ning valla planeeringute vahel.

Tulenevalt eeltoodust, palume üldplaneeringu raames korrigeerida Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes eelnõus

esitatuga. Palume määrata tiheasustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee number 22129),

jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele jääva ala.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist.

Tiheasustusala laiendamine Linnaveere

teeni tähendaks ligikaudu 100 ha suuruse

ala lisandumist hoonestatud alade hulka ja

ligikaudu 50 ha väärtusliku põllumajandus-

maa hävimist / kasutusest välja langemist.

Väärtuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurs.

Seega oleks tiheasustusala määramine nii

Kambja valla ruumilise arengu eesmärki-

dega kui ka riigi huvidega vastuolus.

Olemasolevast tiheasustualast välja jääv

Lemmatsi küla osa on ÜP-ga määratud ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

55 / 134

EELNÕU

01.11.2021

e-kiri

Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise

kohta:

1. Kuna valla üldplaneeringu protsessi ajagraafik on võrreldes varasemalt planeerituga oluliselt muutunud ning samuti on muu-

tunud erinevad planeeringuga seotud asjaolud, palume meie poolt 11.01.2021 tehtud avalduses toodud ettepanekut mitte arves-

tada ning võtta arvesse käesolevas avalduses toodu.

2. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus

94901:005:0506) üldplaneeringu järgse sihtotstarbe määramisel lähtuda alljärgnevatest eesmärkidest:

2.1. Planeeritava kogujatee ning maantee vahelise ala sihtotstarbeks määrata ärimaa.

2.2. Planeeritavast kogujateest raudtee poole jääva ala sihtotstarbe seadmisega määrata see ala korterelamute ning ridaelamute

rajamiseks.

Mitte arvestada. Söödi kinnistu asub ÜP-ga

määratud hajaasustusalal, mis täna on põl-

lumajandusmaa. ÜP eskiislahendus ei näe

ette hoonestuse laiendamist väljaspoole ti-

heasustusalasid, seega ka maakasutuse

juhtotstarbe määramist.

Söödi kinnistul olev põllumajandusmaa on

Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (45

hindepunkti), põllumajanduslikus kasutu-

ses (PRIA registris) ning sellest tulenevalt

määratud väärtuslikuks põllumajandus-

maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade

määratlemine on riigi huvi säilitamaks põl-

lumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu

ressurss.

EELNÕU

11.01.2021

e-kiri

Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise

kohta:

1. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus

94901:005:0506) üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata ärimaa.

2. Teeme ettepaneku kogu kirjale lisatud piirkonna kaardil punase katkendjoonega piiratud ala osas valla üldplaneeringu järgseks

sihtotstarbeks määrata ärimaa. Ettepaneku raames on muu hulgas arvestatud maa paiknemist piirkonna ühe suurima liiklustihe-

dusega maantee ja raudtee vahelisel alal. Samuti ümbruses tänaseks välja kujunenud ja arendamisel olevate objektide iseloomu

ning piirkonna asukohta Tartu linna ja Kambja valla arengut ja perspektiive arvesse võttes.

Ettepanekust loobuti.

OÜ KULDNE KRUNT (K.

SELI)

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistu juhtotstarve

Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kinnistud Ülenurme alevikus Kambja vallas on 2018.a.

koostatud „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ maakasutuse juhtotstarbe järgi elamualad.

Lisaks on 2000.a. Ülenurme Vallavolikogu poolt antud kinnistute kohta kehtestatud detailplaneering, kuhu on planeeritud elamu

maa-ala funktsiooniga krundid.

Uue üldplaneeringu järgi on nimetatud kinnistute maakasutuse juhtotstarve muudetud äri maa-alaks.

Kinnistu omanikuna näeme, et planeeritav kinnistute juhtotstarbe muutmine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse, lisaks kehtesta-

tud planeeringule, et kinnistud asuvad vahetus läheduses koolimajale on Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistud sobilikud elamu funkt-

siooniga maa-alad.

Samuti oleme alustanud eeltööga, et leida ühtne visioon kogu antud alale tagamaks läbimõeldud ja komplektne lahendus.

Arvestades kõike eelpool kirjeldatud, teeme ettepaneku muuta uues üldplaneeringus Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt

50b (tunnus 94901:007:0276) kinnistute maakasutuse juhtotstarbed tagasi elamu maa-alaks.

Mitte arvestada. Kõnealused kinnistud asu-

vad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee,

raudtee ja Tartu-Ülenurme maantee vahel,

kus vastavalt mürauuringule liiklusmüra

ületab elamumaal lubatud sihtväärtusi. Sel-

lest lähtuvalt leiti ÜP koostamisel, et sobi-

vam juhtotstarve on ärimaa.

Sõltumata ÜPs määratud juhtotstarbest, on

kehtestatud DP-d võimalik ellu viia, kuid ra-

kendada tuleb müra sihtväärtusi tagavaid

lahendusi.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

56 / 134

OÜ RATSIONAAL (P. ALT-

PERE)

EELNÕU

23.05.2022

e-kiri

1. Lemmatsi külast osa, mis asub Tartu linna ja Räni-Raudtee tee vahel, on käsitletud üldplaneeringu (edaspidi ÜP)

eelnõus ebaselgelt ning joonistel ja seletuskirjas vastuoluliselt.

ÜP eelnõu joonistel on nimetatud ala (välja on jäetud raudtee äärne riba) Räni alevikuga ühtse tiheasustusalana (Joonisel 1 „

Maakasutus“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala hulgas; Joonisel 2 „Piirkondlikud ehitustingi-

mused“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla piirkonnana).

Seletuskirjas Lemmatsi küla tiheasustusala ei ole käsitletud ning p-s 3.4.4 on Lemmatsi küla ilma eranditena käsitletud hajaa-

sustusega alana Külitse kandi koosseisus.

Seega on jooniste ja teksti vahel vastuolu.

Vastuolu kõrvaldamiseks tuleks täiendada ÜP seletuskirja Lemmatsi küla tiheasustusala määratlusega ning lisada Lemmatsi küla

tiheasustusala kas Räni kandi hulka või asustusüksuste piire muutes Räni aleviku hulka.

Seletuskirja pt 3.4.4. on täpsustatud tihea-

sustusala määratluse ja ehitustingimuste

osas.

2. Joonisel 1 „Maakasutus“ on Kõrtsi kinnistu ala maakasutuse juhtotstarbed tähistatud valesti.

Kõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres asuvad 3 kinnistut äri maa-alad ning lõuna poolsed 2

kinnistut äri- ja tootmise maa-alad. ÜP joonisel on aga tähistatud ärimaid – tootmise maana ning äri- ja tootmise maid äri maa-

alana.

Arvestame märkusega ning korrigeerime

vastavalt DP-le.

3. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on eksitav väide olulise liiklussagedusega teede kohta.

P-s 5.1.1 on kirjas, et olulise liiklussagedusega teed on kõik Tartust lähtuvad riigimaanteed nende alguskilomeetritel ja et nendel

on ristumiskohtade arv normidega piiratud ja et juurdepääsud neile tuleb üldjuhul lahendada kogujateedega. Selle väite alusena

viidatakse Transpordiameti soovitusele.

Transpordiameti dokumendist „Ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele“ nähtub, et

ÜP eelnõu seletuskirjas viidatud soovituse aluseks on asjaolu, et riigiteedel on liiklussagedusest sõltuv klass ning et tee klassid

on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteeri-

misnormid“ (edaspidi Normid).

Nimetatud määruse õiguslikuks aluseks on ehitusseadustik (EhS § 99 lg 4). EhS § 92 lg 2 kohaselt on väljaspool linnu, aleveid ja

alevikke paiknev tee maantee ning lg 3 kohaselt on linnas, alevis või alevikus paiknev tee tänav. Määruse § 1 lg-s 1 on fikseeritud,

et määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel.

Kuna seletuskirja p-s 5.1.1 mainitud Tartust lähtuvad teed (lähiaadressi nime lisand võib olla antud lõigul maantee, kuid projek-

teerimisel ja ehitamisel on seaduse kohaselt nende üldnimetuseks tee) jäävad oma alguskilomeetritel linna või aleviku territoo-

riumile, siis on selles osas ebakohane ja väär väita maanteedele kehtestatud normide kohustuslikkust.

Riigi tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga läbib näiteks ka Tartu kesklinna omades lõiguti lähiaadressi nimetusi Riia tänav ja Narva maantee.

Kambja valla alevike territooriumil kohaldub teede projekteerimisele ja ehitamisele sama õiguslik regulatsioon, mis Tartu kesk-

linnas, kus teed on seaduse mõistes tänavad ning kus on kohaldatav standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mitte ministri

määrusega kehtestatud maanteede projekteerimise normid.

Sama ekslik väide maanteede projekteerimisnormidest tuleneva ristumiskohtade arvu piiratuse kohta on esitatud ka KSH aruan-

des lk-l 96. Selline väide on kohane üksnes väljaspool linna, alevikke ja aleveid asuvate teede kohta.

Nimetatud ekslikud väited on vastuolus ka Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ üldplaneeringu koostamisele sätestatud nõuetega

(lk 24): „Tee kui ruumiline tervik võib jaguneda maanteeks ja tänavaks, kus nõuded erinevad. Põhi- ja tugimaanteed on kavan-

datud eelkõige linnadevaheliseks kiireks ja ohutuks sõiduks, samas nende tänavalõigud peavad võimaldama linnasisest piiratud

kiirusega ja sagedaste ristmikega liiklust. Üldplaneering on kohane koht kohaliku liikluse vajaduste eest seisva omavalitsuse ning

riigimaanteel pikkade vahemaade kiiret ja ohutut läbimist taotleva Maanteeameti huvide tasakaalustamiseks“.

OLT käsitlust on täpsustatud lähtuvalt

Transpordiameti soovitustest.

4. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on nimetatud perspektiivse liiklussõlme asukohana mitte ristuvate teede

ristumist.

Seletuskirjas on perspektiivse liiklussõlme asukohana nimetatud Lemmatsi külas Jõhvi-Taru-Valga tee ja Kassisilma tee ristumisel.

Nimetatud teedel puudub ristumine.

Täpsustatud vastavalt Transpordiameti

märkustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

57 / 134

5. KSH aruande eelnõu p-s 7.14.1 on sõiduteede osas esitatud seisukohad vastuolus seadusega ja

maakonnaplaneeringuga.

KSH aruande eelnõus lk 96 on kirjas, et uute ja oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP-st eraldisesvalt,

asjakohase planeeringu või ehitusprojekti alusel ning et mõjusid hinnatakse ning vajadusel kavandatakse leevendusmeetmed

vastava taristuobjekti kavandamisel.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 1 kohaselt määratakse üldplaneeringuga transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri,

sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

PlanS § 75lg 1 p 23 kohaselt määratakse üldplaneeringuga liikluskorralduse üldised põhimõtted.

PlanS § 55 lg 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamise aluseks maakonnaplaneering. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+

- punkti 5.1.10 kohaselt tuleb üldplaneeringute koostamisel Tartu ja Elva linnapiirkondade alal kujundada sidus hierarhiline täna-

vavõrk ja ühistranspordi liinivõrk;

- punkti 5.1.11 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel kujundada tiheasumite aladel ümbruse maanteedega sujuvalt ühenda-

tud hierarhiline teede/tänavate võrk;

- punkti 5.2.3 kohaselt tuleb üldplaneeringuga tagada tootmis-, äri- ja logistikaalade sisemise tänavate/teedevõrgu sujuv ühen-

datus magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega;

- lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 6.1 esitatud KOV-dele nõue üldplaneeringutes kujundada ühtne katkematu hierarhiline

tänavavõrk;

- lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 6.1 esitatud KOV-dele koos Transpordiametiga nõue tagada tootmisalade tänavate/tee-

devõrgu sujuv ühendatus magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega;

- lisas 9 “elluviimise tegevuskavas” on p-s 7.2 esitatud KOV-dele koos Transpordiametiga nõue määrata üldplaneeringus kohalike

teede asukohtade ja riigiteedega ristumiskohtade üldine põhimõtteline lahendus ning tiheasumi teede ja tänavate sidustamine

keskusse suunduvate teedega.

Seega vastupidiselt KSH aruande eelnõus väidetule tuleneb seadusest ja maakonnaplaneeringust kohalikule omavalitsusele ko-

hustus lahendada üldplaneeringus tänavavõrk ja teede ühendatus s.h kohalike teede ristumised Jõhvi-Tartu-Valga teega.

Väide, et oluliselt rekonstrueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP-st eraldiseisvalt on otseselt vastuolus ka riigi teel nr 3

Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu projekteerimist juhtiva Transpordiameti projektijuhi Tiit Vunki 12.11.2020.a e-kirjas esita-

tud seisukohaga (Lisa 1)

Selgitame, et üldplaneeringuga on määra-

tud üldised põhimõtted sõiduteedele (vt se-

letuskirja ptk 5.1.1).

Samuti kajastab ÜP uute või oluliselt re-

konstrueeritavate teelõikude ja perspektiiv-

sete liiklussõlmede põhimõttelist asukohta.

ÜP arvestab järgmiste riigiteede projektide

ja teemaplaneeringutega:

- Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (sh eritasandiline riigiteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm);

- Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse kogujatee lahendus;

- Tartu läänepoolse ümbersõidu VI

ehitusala eskiisprojekt (sh lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka kogujateid);

- Tatra–Kambja lõigu eelprojekt (sh 2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm

tugimaanteega 46 Tatra–Otepää– Sangaste);

- Tartu–Nõo eskiisprojekt (sh 2+2 maantee, liiklussõlmed ja kogujateed);

- Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik).

Uute riigiteede kavandamine ning liiklussõl-

mede lahendused ja asukohad täpsusta-

takse detailsemate planeeringute koosta-

mise ja projekteerimise käigus. Täpsemate

asukohtade selgumisel kooskõlastatakse la-

hendused ka maaomanikega.

Tartu-Nõo teelõik on hetkel projekteerimi-

sel ning selle raames on koostamisel ka

keskkonnamõju hindamine, mis on oluliselt

täpsem kui ÜP KSH. Projekteerimine toimub

hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringu

endise Ülenurme valla territooriumi osas

alusel, millega Tartu – Nõo lõigu rekonst-

rueerimist on kavandatud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

58 / 134

6. KSH on jäänud osaliselt tegemata

Eelnevas punktis nimetatud ekslike seisukohtade tõttu on Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimise kavandamise

osas jäänud KSH tegemata. KSH osas on esitatud üksnes paljasõnaline väide, et võimaliku ristmiku (KSH eelnõus eksitavalt

nimetatud peale- ja mahasõitudeks) sulgemisega olulist negatiivset mõju sellega eeldada ei ole.

Seoses ÜP-s ja selle osaks olevas KSH aruandes Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimise kavandamisega, tuleneb

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) nõue hinnata üldplaneeringu koostamisel ka Jõhvi-

Tartu-Valga tee rekonstrueerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

KeHJS § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planee-

rimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise pla-

neerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 6 lg lg 1 p 13 kohaselt on Tartu-Nõo

lõigu rekonstrueerimine olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Seetõttu on käesoleval juhul vältimatult nõutav Tartu-Nõo lõigu rekonstrueerimisega (s.h ristmike sulgemisega) kaasnevate kesk-

konnamõjude hindamine.

Kuna KSH on selles osas tegemata, puudub ÜP eelnõus ka võimaliku ristmiku sulgemise osas vastav kaalutlusotsus, milles oleks

kaalutud kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid (s.h sotsiaalseid, majandus-

likke ja looduskeskkonnale avalduvaid) ja välja toodud põhjendused valitud lahenduse kohta.

Samuti puuduvad ÜP ja KSH eelnõus põhjendused, miks kavandatakse vastupidiselt maakonnaplaneeringu p-s 8.2 sätestatud

nõudele ristmikute kaasajastamiseks asemel ristmikute sulgemist.

Selgitame, et ÜP ning selle KSH koostami-

sega samaaegselt on käimas Jõhvi-Tartu-

Valga maantee Tartu–Nõo lõigu projektee-

rimine ja eelprojektiga kavandatavate tege-

vuste keskkonnamõju hindamine. Tartu-

Nõo lõigu eelprojektiga kavandatava tege-

vusena nähakse ette üle 10 km pikkuse

nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis kesk-

konnamõju hindamise ja keskkonnajuhti-

missüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1

punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõ-

juga tegevus. KMH protsessi raames hinna-

takse taristuobjekti rekonstrueerimise ja

laiendamisega kaasnevaid mõjusid, analüü-

sitakse võimalikke alternatiivseid lahendusi

ning vajadusel kavandatakse leevendus-

meetmed. Seega toimub tee projekteeri-

mine ja keskkonnamõju hindamine eraldi-

seisvalt ÜP-st. Vastav info on KSH aruandes

ka välja toodud. KSH aruandes parandame

sõnastust peale- ja mahasõitude osas ning

võtame maha eelduse mõju puudumise

osas, kuna mõju hindamine on veel käimas.

7. ÜP eelnõus on täitmata PlanS § 75 lg 1 p-des 1 ja 23 ning maakonnaplaneeringus sätestatud nõuded teedevõrgu

kohta.

Eelmistes punktides esile toodud ekslike seisukohtade ja puuduliku KSH tõttu on ÜP eelnõus jäänud lahendamata ka Lemmatsi

küla tiheasustusala liikluskorralduse olulisim lüli – ühendus keskusega Tartu linnaga. ÜP eelnõust (eelkõige KHS-i aruandes fik-

seeritu tõttu) ei selgu, kuidas on kavandatud piirkonnast pääs Tartu linna ja vastupidi.

Seletuskirjas ei ole küll olemasoleva olukorra muutmist käsitletud, kuid KSH kohaselt on justkui kavas ristmike sulgemine.

Lisaks eelpool punktides nimetatud seaduse ja maakonnaplaneeringu nõuetele teedevõrgu lahendamiseks üldplaneeringus on

maakonnaplaneeringus fikseeritud üldplaneeringute koostamisele veel ka järgmised kohustused (lk 24): „Teedevõrk peab vas-

tama üldplaneeringu elluviimisega kaasnevale liikluskoormusele. Üldplaneeringus määratakse kohalike teede asukohtade ja riigi-

teedega ristumiskohtade üldine põhimõtteline lahendus lähtudes kehtivatest normdokumentidest. Lahendatakse juurdepääsude

rajamise põhimõtted …“

Kõik see on Lemmatsi küla tiheasustusala osas lahendamata.

Sellega seoses tuleb lisaks märkida, et endise Ülenurme valla territooriumi osas kehtivas ÜP-s ja Tartu-Elva teelõigu 2009.a

eelprojektis läbi Kõrtsi kinnistu Tartu suunas kavandatud kogujatee võib nüüdseks olla muutunud perspektiivituks, kuna Maan-

teeameti poolt varem kavandatud Aardla ja Laseri tänava ringristmik on nihutatud Tartu linna poole nii, et Laseri tänav pole enam

kavandatud ringristmikuga otseühenduses ning Tartu linna uue kehtiva ÜP-ga on nimetatud kogujatee ja Laseri tänava ühenduse

asemele kavandatud haljasala.

ÜP-s on kajastatud planeeritavaid uusi või

oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vasta-

valt seletuskirja ptk 5.1.1 loetletud riigi-

teede projektidele ja teemaplaneeringutele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

59 / 134

8. Vastuolu väärtusliku põllumajandusmaa osas

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ punkti 14.1 kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajandusli-

kul otstarbel lubatud vaid siis, kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. ÜP eelnõu seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb

ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale reeglina vältida ning muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandus-

maadele peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele

ning ÜP eelnõu maakasutuse kaardil on aga näidatud Lemmatsi küla territooriumil läbi väärtusliku põllumajandusmaa Räni-Raud-

tee teed ja Tõrvandi-Lemmatsi teed ühendav planeeritav tee. Planeeringust ei selgu põhjendusi ega kaalutlusi, miks on see tee

hädavajalik ning miks on tee kavandatud põllumajandusmaale põllumassiive tükeldades.

Kui Ülenurme valla territooriumi osas kehtiva ÜP kohaselt oli vastav ala kavandatud elamumaaks ja seda läbiv kavandatud tee

võis olla vajalik elamumaade teenindamiseks, siis praegu menetletavas ÜP-s, kus on ala määratud jätta väärtuslikuks põlluma-

jandusmaaks, puudub tee planeerimiseks vajadus.

ÜP-s on kajastatud planeeritavaid uusi või

oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vasta-

valt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigiteede

projektidele ja teemaplaneeringutele. Ehi-

tamine väärtuslikule põllumajandusmaale

on õigustatud, kui tegemist on ülekaaluka

avaliku huviga, antud juhul riigitee ehitu-

sega.

9. Ettepanek ühistranspordi liinivõrgu kavandamiseks

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja p 5.1.10 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamisel kujundada Tartu linnapiirkon-

nas (Tartu linn koos külgnevate linliku struktuuriga vallaosadega) ühistranspordi liinivõrk. Lemmatsi küla tiheasustusala külgneb

Tartu linnaga ja on maakonnaplaneeringu mõistes Tartu linnapiirkonna osaks.

Transpordiameti ettepanekutes üldplaneeringutele on punktis 5.2 soovitus välja tuua piirkonnad, kus on potentsiaal ühistranspordi

arendamiseks.

Tartu Linnavalitsus on Lemmatsi külas asuva Valli kinnistu detailplaneeringu menetlemisel esitanud seisukoha Tartu bussiliikluse

liinivõrgu pikendamiseks Kambja valla territooriumile läbi Valli kinnistu. Tartu Linnavalitsuse seisukohaga on Kambja Vallavalitsus

nõustunud nähes ette Valli kinnistu detailplaneeringus bussiliikluseks vajaliku laiusega sõidutee ja perspektiivsed bussipeatuse

kohad. Suulisel vestlusel on Tartu Linnavalitsuse esindaja väljendanud allakirjutanule nägemust, et bussiliin võiks kulgeda Laseri

tänavalt läbi Valli kinnistu ja siis mööda Räni-Raudtee teed üles Jõhvi-Tartu-Valga tee suunas.

Seoses eelnevaga on vajalik ÜP-s kavandada perspektiivne ühistranspordi liinivõrk Lemmatsi küla tiheasustusala teenindamiseks

ning oleks mõistlik liinivõrk kavandada Räni-Raudtee teelt Tartu linna territooriumile tagasi pääsemiseks kas mööda Jõhvi-Tartu-

Valga teed või üle selle läbima ka Räni alevikku.

Liinivõrgu kavandamine ei ole PlanSi järgi

ÜP ülesanne v.a juhul kui see puudutab ta-

ristu planeerimist. ÜP näeb ette liikuvus-

keskuste asukohad.

10. Ebamõistlikud hoonestustiheduse ja koormusindeksi nõuded

Allakirjutanule tunduvad kantide ehitustingimuste tabelites esitatud ehitustingimused kohati ebarealistlikud eelkõige korterela-

mute osas, võimaldades ehitada ainult väga suuri kortereid.

Näiteks Ülenurme kandis Soinaste küla tiheasustusalal: krundi pindala – 2000 m2, hoonestustihedus – mitte alla 0,6, koormus-

indeks - 300-400.

Etteantud tingimustest tuleneb: hoone brutopindala minimaalselt 1200 m2, korterite arv 6. Isegi kui 15% hoone brutopindalast

arvestada maha üldkasutatava pinnana, on korteritele minimaalselt 170 m2 keskmise pindala nõue ebarealistlik.

Selgitame, et Soinaste küla tiheasustusalal

on krundi min suurus 2000 m² antud ainult

keskuse maa-ala kohta. Hoonestustihedus

0,6 tähendab seal tõesti 1200 m² brutot,

kuid seal kehtib ka keskuse maa-ala koor-

musindeks 200-300 (mitte 300-400). See

omakorda tähendab kuni 10 korterit. 1200

m² brutopindalaga kortermajas läheb min

15% tarindite alla, kogu netopind jääb 1020

m². Sellest omakorda läheb ca 15% üldka-

sutatava pinnana (sh ühised hoiuruumid

vankritele jms). St et müüdav pind on ca

867 m² ehk ühe korteri suuruseks on 86,7

m².

OÜ SAAREVAIM (T. MAR-

RAN)

EELNÕU

e-kiri

Mitte arvestada. Virulase küla on ÜP-s mää-

ratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal

elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata,

elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra-

tud ehitustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

60 / 134

AS RAIT (I. DEMBOVSKI) EELNÕU

e-kiri

Mitte arvestada. Tinni katastriüksuse sih-

totstarve on tootmismaa ning see on osa

suuremast äri- ja tootmise juhtotstarbega

alast, kus ruumilise terviklahenduse saami-

seks (sh tehnovõrgud, juurdepääsud jmt)

on vajalik detailplaneeringu koostamine.

SALESLEADER OÜ (A. KA-

SEVÄLI)

EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Salesleader OÜ Veinioja (94901:009:0190) kinnistu omanikuna on huvitaud heast ja selgest paneerimisprotsessist. Tutvudes

Kambja valla uue üldplaneeringu projektiga, teeme 2 muudatusettepanekut.

1. Jätta Veinoja kinnistu välja rohevõrgustiku alast (kaart Väärtused ja piirangud ja maakasutuse kaart)

Veinioja kinnistul kehtib 2010.aastal kehtestatud detailplaneering ja kehtiva Kambja Valla üldplaneeringu (13.11.2018) kohaselt

on tegu äri- ja tootmismaaga.

09.03.2021 piirati Veinioja kinnistut Püsiksannika kaitse alla võtmist käsitleva keskkonnaministri määrusega nr. 16 „Püsiksannika

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” ( Lisa 1.)

10.03.2022 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega 3-21-783 ostustati: “Tühistada Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 mää-

rus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ osas, millega on arvatud Reola-Ülenurme püsielu-

paiga koosseisu Veinioja (94901:009:0190) katastriüksus ning koormatud Veinioja kinnisasi sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga. (

Lisa 2).

Eeltoodust tulevevalt ei piira looduskaitselised piirangud Veinioja kinnistu hoonestamiset ning kasutuselevõttu äri- ja tootmis-

maana.

Seoses muutunud olukorraga kaitstavate

loodusobjektide osas, arvestame ettepane-

kuga.

2. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis

on ette nähtud paraleelselt Tartu- Petseri raudteega. Muutunud olukorras, kus Vahtra 14 kinnistut jäi koormama Keskkonnami-

nisteeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ei ole võimalik nimetatud

ühendusteed algsesse asukohta looduskaitselistest piirangutest tulenevalt rajada.

Teeme ettepaneku üldplaneeringus näha ette Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis asuks põhimaantee

nr. 2 Tallinn- Tartu- Luhamaa teekoridoris ja kulgeks paralleelselt praeguse ja ka uue rekonstrueeritava teega. Looduskaitselised

piirangud lubavad seda asukohta.

Lennu-Vangi tee ühendamine kohaliku teedevõrguga on väga oluline vallasisese liikluse ja elukorralduse lahendamiseks. Trans-

pordiameti lahendus, (mille kohaselt Lennu-Vangi tee ja põhimaantee nr.2 (Tallinn- Tartu- Luhamaa) ristmiku likvideerimisega

käiks kohalik liiklus Reola- Põlva tee nr.61 kaudu on väga koormav ja keskkonda mõttetult saastav lahend.

Lennu-Vangi tee ja Vahtra tn ühendustee on ka praegu kehtivas (15.11.2018 kehtestatud) valla üldplaneeringus. Meie ettepaneku

käsitleb ainult selle nuhutamist ohutumasse ja muutunud looduskaitselistest piirangutest tulenevalt sobivamasse asukohta.

Kuna tegemist on riigitee kavandamisega,

vajab ettepanek Transpordiameti seisu-

kohta. Teeme Transpordiametile ettepa-

neku üldplaneeringu eelnõu avalikul arute-

lul osalemiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

61 / 134

VISOONLAND OÜ (A. KA-

SEVÄLI)

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Muudatusettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule

1. Visioonland OÜ omab Ülenurme alevikus Kiviristi (94901:007:1663) kinnistut. Kambja valla üldplaneeringu projekti maa-

kasutusjoonisel on Kiviristi kinnistu põhjaosa tähistatud ühiskondlike ehitiste maa-alana. Kiviristi kinnistu lõunapoolene

osa on tähistatud elamumaana.

Ettepanek muuta Kiviristi kinnistu põhjapoolne osa elamu-, ühiskondlike ehitiste- ja ärimaaks. Laiem maakasutuse

määratlus annab kinnistu detailplaneeringu koostamise ajal asjakohasema lähteseisu.

Üldisemad ettepanekud üldplaneeringu projektile:

Ülenurme ja Tõrvandi alevikud ja Soinaste küla Tartu linnaga piirnev osa määratleda:

• tihedama linnalise keskkonnana.

• Hoonestustiheduse võiks määratleda 0,25-1,75.

• Koormusindeks 400-100

• Korterelamute korruselisus kuni 5 korrust ja korterelamute kõrgus kuni 18meetrit.

Olukorras, kus Ülenurme ja Tõrvandi alevik on 30+ aastat tagasi osaliselt hoonestatud kuni 5 korruseliste elamutega on võimal-

danud tihedamat ja paremini funktsioneerivat elukeskkonda.

Tänases olukorras, kus maakasutuse surve on suurenenud, inimeste keskmine eluiga on oluliselt kasvanud ja korterelamute

vajadus oluliselt suurenenud. Maa- ja energiamahukate üksik ja ridaelamute osatähtsus on kindlalt vähenemas, siis on mõistlik

üldplaneeringus sellele anda võimalus. Ka üksikelamus elavad inimesed kolivad oma elukaare lõpuosas uuesti korteritesse. Va-

jadus väiksema üldpinnaga korterite järele on kasvav Euroopas ja ka Harjumaa tihehoonestusaladel. Tihehoonestus alade inten-

siivsem kasutamine aitab vältida levinud valglinnastumist väärtuslikule põllumaale ning aitaks kaasa efektiivsemale taristu kasu-

tamisele ja looks tervikuna väga hea elukeskkonna. Kambja valla üldplaneering peaks selle suundumuse ellurakendamiseks

andma rohkem võimalusi.

Mitte arvestada. Üldplaneeringuga määra-

tav maakasutuse juhtotstarve on territoo-

riumi kasutamise valdav otstarve, mis an-

nab piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuuna. Valdav otstarve tähendab, et

kavandatu elluviimisel peab vähemalt 75%

maa-alast terviklikult käsitletava ala ulatu-

ses vastama või sobituma kasutusotstarbelt

üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele.

Seega annab üldplaneering maakasutuse

osas üldised suunad, mida hiljem saab

arenguplaanide selgumisel täpsustada vas-

tavalt vajadusele. Ühiskondlike ehitiste

maa-alal on võimalikud ka muud sobivad

maakasutused.

Ülenurme kandi ehitustingimused on mää-

ratud arvestades olemasolevat hoonestus-

laadi ja asukohta Tartu linna ja hajaasustu-

sala vahel. Me ei pea otstarbekaks kortere-

lamute korruselisust tõsta.

TOOMA ARENDUSE OÜ (R.

LEPIK) EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Palume muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus planeeritav maakasutuse juhtotstarve Tooma ja Lembitu maaüksuste

osas alltoodud põhjustel:

1) Kambja Vallavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 1141 on algatatud Lemmatsi külas asuva Tooma ja Lembitu maaüksuste

detailplaneeringu koostamine ning kinnitatud lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamine on viibinud meist mitteolenevatel põh-

justel (transpordiameti Lemmatsi ristmiku ümberehituse projekteerimine). Detailplaneeringu koostamist oleme alustanud ning

kandnud selleks kulutusi, lähtudes täna kehtivast Kambja valla üldplaneeringust Ülenurme valla osas (kehtestatud 13.11.2018

otsusega nr 51). ÜP seletuskirja p. 1.2 sätestab, et üldplaneering on koostatud lähtudes 10-15 aasta perspektiivist. Omavalitsuste

ühinemise tulemusel on tehtud Kambja valla poolt otsus uue üldplaneeringu algatamiseks ning koostamiseks. Täna kehtiv üldpla-

neering 2018 aastal seatud ruumiliste arengute eesmärkide osas näeb ette Tooma ja Lembitu maaüksuste osas perspektiivse

elamumaa maakasutuse juhtotstarbe. Üha enam suureneb elanike arv Kambja vallas ning surve ja huvi elamuarendusele on väga

suur just vahetult Tartu linnaga piirnevatel aladel, mida kinnitavad ka koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu jaoks tehtud

analüüsid. Seega on koostatavas üldplaneeringus tehtud ettepanek muuta täna üldplaneeringuga Tooma ja Lembitu maaüksustele

määratud perspektiivne elamuala maakasutus maatulundusmaaks vastuolus Kambja valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lisaks

on äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad väga sobilikud Tartu - Valga maantee läheduses, millest suurem osa

on veel välja arendamata ja hoonestamata.

2) Tooma maaüksus ei ole juba ca 15 aastat põllumajanduslikus kasutuses. Maa-alal asub tihe ca 10-12m kõrgune kaasik, mis

loob pigem eeldused linnalähedasel alal kaunite elamualade rajamiseks.

3) Maa-alade läheduses asuvad mitmed elamu-ja ärihoonete alad, mille loomuliku jätku moodustaks Lembitu ja Tooma maaük-

suste hoonestamine.

4) Lembitu ja Tooma maaüksuseid hakkab meile teadaoleva info alusel liigendama väiksemateks osadeks ringristmiku peale- ja

mahasõiduteed, samuti kogujatee, mis muudavad maa-alade põllumajandusliku massiivina kasutamise võimatuks.

1. Mitte arvestada. Tooma ja Lembitu ka-

tastriüksused asuvad Jõhvi-Tartu-Valga

maantee mõjualas, kus mürakaardi koha-

selt liiklusmüra osaliselt ületab elamu maa-

aladele kehtestatud sihtväärtusi. Kavanda-

tavad kogujateed laiendavad müra le-

vikuala veelgi. Koostatava ÜP eesmärk on

hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vas-

tavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskesk-

konna taluvusega ning vältida edasist valg-

linnastumist. Elamu maa-ala juhtotstarbe

laiendamine Lemmatsi külas oleks nende

põhimõtetega vastuolus. Koostatava ÜP-ga

on Lemmatsi kõla määratud hajaasustusa-

laks, kus ehitamine toimub vastavalt hajaa-

sustusala ehitustingimustele.

2. Nõustume väärtusliku põllumajandus-

maa eemaldamisega Tooma kinnistult.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

62 / 134

T. LAASIK EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

VASTUVÄIDE Kambja valla üldplaneeringule

1. Kambja valla uus üldplaneering on hetkel avalikul arutelul. Allakirjutanu omandis on Kambja vallas asuv Metsa kinnistu (ka-

tastritunnus 28201:008:0571), mis asub Pangodi maastikukaitsealal. Üldplaneeringu joonise nr 1 kohaselt planeeritakse lähedal

asuvatele katastriüksustele (28201:008:0160, 28201:008:0162) elamu maa-ala funktsiooni. See ei ole kooskõlas Pangodi maas-

tikukaitseala kaitse-eeskirjaga.

2. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 sätestab, et Pangodi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku

järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite ning looduse

mitmekesisust. Kaitseala täisehitamine mitte ei säilita Pangodi järvestiku väärtuslikku maastikku, vaid hävitab seda.

3. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et eraldi ehitustingimused on määratud Pangodi maastikukaitsealal lähtuvalt varem

kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringust, endistele suvilaühistutele ja ülejäänud maa-alale. Ainult, et eelpool ni-

metatud kaks katastriüksust ei ole kunagi olnud täis ehitatud ning need ei kujuta endast ka endiste suvilaühistute territooriumi.

Seetõttu puudub nende täisehitamiseks ka ajalooline õigustus.

4. Maastikukaitsealale uue ehitusõiguse loomine ei ole maastiku kaitseks vajalik, vaid vastupidi, see oleks otseselt kaitse-eeskirja

eesmärkide vastane. Maastikukaitsealal toimuv planeerimise ja ehituse peamine eesmärk peaks olema väärtuslike maastike ja

elukeskkondade säilitamine. Maastikukaitsealale uute elamute püstitamise võimaldamine töötab neile eesmärkidele otseselt

vastu. Pealegi on Pangodi maastikukaitsealale ja selle lähedusse viimastel aastatel püstitatud niigi terve rida uusi elamuid. Selle

tagajärjel meenutab maastikukaitseala järjest enam linnalähedast elamurajooni. Kuidas täpselt võiks see olla maastiku kaitse

eesmärkidega kooskõlas, jääb üldplaneeringust paraku arusaamatuks.

5. Seetõttu teen ettepaneku mitte määrata katastriüksuseid nr 28201:008:0160, 28201:008:0162 elamumaaks.

Mitte arvestada. Pangodi maastikukaitseala

maastiku, maakasutuse ja asustusstruk-

tuuri kaitseks säilivad varem kehtestatud

Pangodi maastikukaitseala üldplaneerin-

guga (Pangodi maastikukaitseala üldpla-

neering. Artes Terrae OÜ, 2005) määratud

maakasutus- ja ehitustingimused. Elamu

maa-ala juhtfunktsioon kõnealustele ka-

tastriüksustele on määratud Pangodi maas-

tikukaitseala üldplaneeringuga ja kehtiva

detailplaneeringuga.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ra-

kendamise seaduse §12 lg 5 kohaselt ei ole

kehtestatavat üldplaneeringut võimalik

vaidlustada ulatuses, milles see puudutab

varem kehtestatud teema- ja osaplaneerin-

gute sissekandmist uude üldplaneerin-

gusse.

A. KIISHOLTS EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Määrata Laane külas asuva Lepikolaane 28301:001:0414 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks sarnaselt kehtivale üldplanee-

ringule elamu maa-ala

2. Jätta sarnaselt kehtivale üldplaneeringule Lepikolennu 94901:007:1711 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks äri- ja tootmise

maa-ala. Sama ettepanek on ka Lepikolinnu 94901:007:1714 ja Lennuveere 94901:007:1649 kinnistute suhtes. Antud kinnistute

suhtes on Tallinna Lennujaam ja Eesti Vabariik alustanud ettevalmistavaid tegevusi lennundusega seonduvate tegevustega alus-

tamiseks. Juhin tähelepanu, et antud kinnistud omavad tähtsust võimaliku lennundusega seonduva ettevõtluse- ja lennujaama

laienemise perspektiivis.

3. Jätta Järve põik 7 94901:005:1204 kinnistu ajaloolise talukoha ulatuses välja tiheasustusalast. Antud talukoha kinnistu suurus

on 13,2 ha, seega ei peaks see kuuluma tiheasustusalasse.

Sarnast praktikat võiks laiemalt kohaldada vanade talukohtade suhtes, mis ei peaks tingimata kuuluma tiheasustusaladesse.

Tulles vastu Kambja valla üldplaneeringu koostajate soovile laiendada Külitse alevikus tiheasustusalade piire teen ettepaneku

määrata elamu maa-alaks antud kinnistu tiheasustusega piirnev külg vastavale lisatud joonisele. Joonisel nähtavalt alalt montee-

ritakse peatselt maha elektriliin.

Lisaks soovin, et kinnistuga külgnev Suve 94901:005:0971 kinnistu jääks sarnaselt kehtivale ülplaneeringule elamu maa-alaks.

1. Mitte arvestada. Laane küla on ÜP-ga

määratud valdavalt hajaasustusalaks. Ha-

jaasustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni

ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP-

ga määratud ehitustingimustele.

2. Arvestame ettepanekuga.

3. Arvestame ettepanekut tiheasustusala

piiri muutmise osas.

4. Mitte arvestada. Suve KÜ on hetkel maa-

tulundusmaa ja väljaspool Külitse reovee-

kogumisala. Suve KÜ jääb koos Järve põi-

giga hajaasustusalale, kus ehitustegevus

toimub vastavalt hajaasustuse ehitustingi-

mustele.

A. MAIDLA EELNÕU

27.10.2020

e-kiri

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme valla territooriumi osas" otsuse

(Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51) kohaselt on perspektiivis rajada Kambja vallas Pargi kinnistut (katastritunnus

94901:005:0752) läbiv V klassi tee (kogumistee).

Pargi kinnistul asub pärandkultuuri objekt Ränna Mõis (registris 949:MOA:003, EELIS ID 1641739584). Pargi ja teda ümbritevatel

kinnistutel paiknevad väärtuslikud põllumajandusmaad, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks (loomakasvatus).

Üldplaneeringutes kavandatava tee rajamine rikuks Pargi ja Tammi (94901:001:0303 kinnistute privaatsust. Lisaks läbiks kavan-

datav tee Pargi kinnistu õunapuuistandust ning vähendaks selle kvaliteeti. Maanteeametis 27. oktoobril 2020 toimunud koosolekul

Koostatav üldplaneering kajastab kavanda-

tavaid riigimaanteid vastavalt Transpordia-

meti poolt edastatud infole. Viljandi mnt

teemaplaneeringut nende hulgas ei ole.

Seega ÜP-ga kõnealust teed ega ka maaka-

sutuse muudatusi Pargi ja Tammi kinnistute

osas ei kavandata.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

63 / 134

osalesid Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk, Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialist

Kristi Kuuse, Maanteeameti Lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets, Kamba valla haldusjuht Ülo Plakso, Kambja valla

maa- ja ehitusosakonna juhataja Tiit Lukas, Pargi kinnistu omanik Alvar Maidla, Ove Maidla ja Ülle Maidla. Koosoleku otsusena

lepiti kokku, et Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringusse märke, et kogujatee rajamise vajadus tekib ainult Pargi

(94901:005:0752) ja Tammi kinnistute (94901:001:0303) arenduste korral.

Tehtud märke sisseviimisest palun informeerige [email protected]

T. KASAK EELNÕU

29.05.2022

e-kiri

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640)

osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust.

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb

säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele

juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni

alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel-

toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot-

misalade vahele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi

toetada kogukonda ning võimaldanud ala kasutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplanee-

ringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala.

Talis Kasak lisab: Kuna Tõrvandi alevikku plaanitakse rajada multifunktsionaalne keskus, on mõistlik mitte lubada Jaani ja Leetsi

maaüksusele tootmis ja ärimaa otstarvet. Tõepoolest, elu pole ainult töö, töö ja äri, peab jääma ka võimaus vabaaja veetmiseks.

Tootmis- ja ärimaaks on piisavalt ruumi Kambja vallas. Tööstushooned ei tohi tulla inimeste eramulele liialt lähedale.

Palun mõistvat suhtumist ning mitte muuta maa sihtotstarvet!

Kokkuvõtlikult leiab ..............................................................................................................., et üldplaneeringu muut-

mine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige

on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning

tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega.

Täpsustatud 15.02.2023

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

A. MARGUSOO EELNÕU

06.12.2022

e-kiri

Ettepanek 1

Koostatavas üldplaneeringus määrata elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbele arendamise järjekorrad(etapid). Selliselt on

vallal võimalik rohkem elamuarendust asukohapõhiselt suunata. Ettepanek on elamumaa-ala maakasutuse juhtotstarbega alad

jagada kahte või kolme arendusetappi. Etapid tähistada maakasutuse joonisel. Eesmärk on, et järgmise etapi elamu maa-alsid

saab ellu viima hakata alles seejärel kui eelmise etapi elamu maa-alad on välja arendatud koos arendusala teenindava tehnilise

ja sostisaalse infrastrkutuuriga. See annab võimaluse eelis järjekorras välja arendada selliseid elamu maa-alamaa

kasutuse juhtotstarbega alasid, kus on täidetud kõik eeldused koos arendusega välja ehitada ka toimivinfrastruktuur ning ühen-

dada see juba olemasoleva toimiva infrastrkutuuriga.

Põhjendus: Sarnaselt teistele Tartu linnaga ning Tallinnaga piirnevatele lähivaldadele on Kambja vallas elamu-

tearendamise surve suur. Kohaliku omavalitsuse territoorium ja võimalused on limiteeritud ning limiidi täitumisel tekib olukord,

kus elamuarendus linna lähipiirkonnas ei taga enam tasakaalustatud ning mõistlikus mahus ruumilist arengut.

Kannatama hakkavad nii olemasolevad kui ka tulevasedelamuarendused kuna lõppevad vajalikud ressursid. Juba täna

on Kambja vallas probleemid piisaval hulgal lasteaia- ja koolikohtadega ning avalike mänguväljakutega, paljudes arendustes ei

ole lõpuni välja ehitatud kergliiklusteid ja tänavaid, liiga kitsaste olude tõttu on tänavad ebaturvalised kahesuunaliseks autoliik-

luseks ning tagatud ei ole üheaegne turvaline liiklemine tänaval autodele ja kergliiklejatele. Pidevalt suurenev elamualade aren-

dussurve avaldab üha rohkem mõju põhjavee kättesaadavusele ja kvaliteedile, reoveeä rajuhtimise võimekusele, maaparandus-

süssteemide toimimisele.

Täname huvitava ettepaneku eest, kuid ÜP

kontekstis on sellise ettepaneku rakenda-

mine praktikas keeruline, kuna erinevatel

aladel on erinevad arendajad, kelle kiirus ja

võimekus alasid välja ehitada on erinev.

Küll aga on võimalik seda rakendada ja ka

rakendatakse DP-de elluviimisel (sh kohus-

tatakse arendajaid esimeses etapis välja

ehitama ala teenindamiseks vajalikku taris-

tut).

Ettepanek 2 Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

64 / 134

Avaliku väljapaneku perioodil 16.05 – 10.08.2022 on tehtud mitmeid ettepanekuid Leetsi katastriüksuse (94901:007:1640) ja

Jaani katastriüksuse (94901:007:1641) kohta mitte muuta praegu kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa maakasutuse

juhtotstarvet äri- ja tootmismaaks. Vald on kõikidele sarnastele ettepanekutele vastanud "Mitte arvestada. Tegemist on olema-

soleva tootmismaa laiendusega. Kompromissina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.". Kuna

Kambja Vallavalitsus, enne uut avaliku väljapanekut, üldplaneeringu materjale ei täiendanud, ei ole aru saada, mis ulatuses

täpsealt vald praegust lahendust muuta soovib ehk mis ulatuses määratakse alale roheala. Teisalt ei saa nõustuda Kambja Val-

lavalitsuse esitatud ettepanekuga määrata elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele kompromissina roheala allolevatel

täiendavatel põhjendustel. Seetõttu on jätkuvalt ettepanek mitte määrata maakasutuse juhtotstarvet äri- ja tootmise maa-ala

Leetsi katastriüksusele (94901:007:1640) ning Jaani katastriüksusele (94901:007:1641).

Põhjendused:

1. Kambja Vallavalitsuse selgitus "Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega" ei ole põhjendatud. Eeldan, et siin on

Vallavalitsus viidanud asjaolule, et Jaani katastriüksusega piirnev Juhani katastriüksus on täna äri- ja tootmismaa juhtotstarbega.

Arvestatud ei ole asjaoluga, et kuni 2020 aasta maikuuni oli Jaani katastriüksusega (94901:007:1641) piirnev Juhani katastriük-

suse (94901:007:1642) maakasutuse juhtotstarve samuti elamumaa. 26.05.2020 Kambja Vallavolikogu otsusega nr 26 kehtestati

täna Ülenurme valla osas kehtivat Kambja valla üldplaneeringut muutev Juhani maaüksuse detailplaneering, millega muudeti

kehtiv elamumaa maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa juhtotstarbeks. 23.04.2020 Rahandusministeeriumi kirjast nr 14-

11/2657-2 "Kambja vallas Soinaste külas asuva Juhani maaüksuse detailplaneeringu heakskiitmine" selgub, et "Kambja Vallava-

litsuse kinnitusel planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi ei esitatud. /.../ Planeeringuga seatakse ehitusõigus kuni nelja too-

mis- ja ärihoone ehitamiseks. Hoonestuse suurim lubatud korruselisus on kolm korrust, suurim lubatud kõrgus maapinnast 12 m.

Hoonestusala suurus 27 805 m2, suurim lubatud ehitistealune pind 10 000 m2, katusekalle 0 - 20°. /.../ Detailplaneeringu eelnõu

on esitatud arvamuse avaldamiseks vallavalitsuse 11.12.2019 e-kirjaga planeeringuala piirinaabritele. PlanS § 82 kohast üldpla-

neeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikku väljapanekut ei ole planeeringumaterjalidest nähtuvalt korraldatud. /.../ Pa-

lun Kambja Vallavalitsusel pöörata edaspidi hoolikamalt tähelepanu üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavate detailpla-

neeringute koostamisel PlanS § 82 kohasele menetlemisele.". Kui Kambja Vallavalitsus oleks Juhani maaüksuse detailplaneeringut

menetlenud PlanS § 82 kohaselt, oleks ka selgemalt välja tulnud avalikuse vastuseis Juhani maaüksuse maakasutuse juhtotstarbe

muutmiseks elamumaast äri- ja tootmismaaks. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda, Kambja Vallavalitsuse ettepanekuga üldpla-

neeringuga veelgi rohkem äri- ja tootmismaa juhtotstarvet laiendada elamumaa juhtotstarbe arvelt.

2. Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt (Skepast&Puhkim OÜ, 23.07.2021) on "Ülenurme linnalähedane keskuskant,

kus peale Tartu linna on teenuskeskuseks Ülenurme alevik. Lisaks kuuluvad siia Soinaste küla ja Tõrvandi alevik. Praeguseks on

kandist saanud kiiresti kasvav elamu- ja äripiirkond. Vahetult Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärde on valdavalt tekkinud

tootmis- ja ärimaad. /.../ Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt paigutuvad maakondlikult olulisemad logistika-, äri- ja toomisalad

põhiliselt Tartu linna ja selle lähiümbrusesse. Maakonnaplaneering näeb Kambja vallas ette järgmised tootmis-, äri- ja logistikaa-

lad: Õssu-Räni, Räni, Soinaste, Tõrvandi, Reola ja Tartu Lennuvälja. Ülenurmest ja Reolast on kujunenud Lõuna-Eesti regiooni

tootmis-kaubanduslogistika piirkond (raudtee-maantee-lennuväli), sinna on ringtee jätkuna paigutatud ridamisi hulgiladusid ja

suuremahuliste kaupade tootmist. Ka kehtivas üldplaneeringus on tootmisalade reserveerimine toimunud peamiselt piki põhi-

maanteid, arvestades olemasolevaid ettevõtluse arengukoridore. Tartu linnalähedane äriks ja tootmiseks atraktiivne piirkond on

samal ajal ka suuresti tiheasustatud ala. Seetõttu on kehtivas ÜP-s eesmärgiks välistada seal olulise keskkonnamõjuga tootmine

ja eelistada keskkonnasõbraliku tootmistegevuse arendamist. Pikemas perspektiivis piirab tootmisalade, eelkõige töötleva töös-

tuse, laiendamist ka kasvav konkurents tööjõu pärast Lõuna-Eesti regioonis. Sellest tulenevalt puudub ÜP koostamisel võrreldes

juba reserveeritud aladega vajadus täiendavate tootmisalade lisamiseks. Vaatame üle kehtivates ÜP-des määratud alad ning

otsustame nende vajaduse." Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüs on selgelt välja toonud, et uute tootmisalade lisamine

koostatavasse üldplaneeringusse ei ole otstarbekas. Kambja Vallavalitsuse ettepanek Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse

juhtotstarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks, vajadusega laiendada olemasolevat tootmismaad, on vastuolus Kambja

valla üldplaneeringu analüüsi tulemustega.

3. Terviseamet on 09.09.2020 kirjaga nr 9.3-4/20/7203-2 esitanud Kambja Vallavalitsusele lähteseisukohad üldplaneeringu

kohta. Terviseamet teeb ettepanekud müra osas: "Amet soovitab võimalusel säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv

juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine.". Terviseamet toob lähteseisukohtades eraldi punktina välja ka Toot-

mistegevuse negatiivsed mõjud: "Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra

keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui

tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtasemele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud

olukordade teket ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala

vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Märgime, et maakonnaplaneeringuga ei

määrata maakasutuse juhtotstarbeid. Maa-

kasutuse osas ei tee ÜP maakonnaplanee-

ringu muutmise ettepanekuid.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

65 / 134

normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse taseme. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku

koosmõjuga. /.../ Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi

tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem

visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema

vähemalt 30-50 meetri laiune. /.../ Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaalutlustel valgustatud alad.".

Kambja Vallavalitsus on Terviseameti ettepanekule vastanud, et ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel, arves-

tades ÜP täpsusastet. Sellest tulenevalt on Kambja Vallavalitsuse ettepanek Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtots-

tarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks vastuolus Terviseameti soovitustega ning Kambja Vallavalitsuse seisukohaga Ter-

viseametile. Antud juhul ettepanekut Jaani ja Leetsi katastriüksuste osas arvestatud ei ole. Lisaks puudub tegelik vajadus elamu-

maa juhtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaaks. Samuti ei saa nõustuda Kambja Vallavalitsuse ettepanekuga "Kompromissina

määrame elamu maaala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.", kuna ükski roheala ei taga piisavat leevendust planeeri-

tava tsinkimistehase tootmistegevuse mõjule ümbritsevatele elamualadele. Isegi kui müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrg-

haljastus oleks vähemalt 50 meetri laiune, et tagada müra leevendav efekt, tuleb esiteks arvestada asjaoluga, et rajatav kõrg-

haljastus kasvab aastaid selleks, et efekt hakkaks mõju avaldama. Teiseks, kui vähemalt 50 meetri lainue kõrghaljastus rajada

kõikide Jaani ja Leetsi katastriüksusega piirnevate elamualade vahele (arvestades, et elamud asuvad katastriüksustest nii põhjas,

lõunas kui ka idas), ei jätkuks ilmselt piisavalt ruumi kõikide eesmärkide täitmiseks täna algatatud Jaani ja Leetsi detailplanee-

ringus tsinkimistehase rajamiseks.

4. Keskkonnaamet on 16.09.2020 kirjaga nr 65/20/14091-2 esitanud Kambja Vallavalitsusele lähteseisukohad üldplaneeringu

kohta. Keskkonnaamet teeb ettepaneku välisõhu ja müra kohta "/.../ Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt

suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale. /.../". Sellest tulenevalt on Kambja Vallavalitsuse ettepanek

Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve muuta elamumaast äri- ja tootmismaaks vastuolus ka Keskkonnaameti

soovitusega kuna antud katastriüksused asuvad tiheasustusalas keset olemasolevaid ja planeeritavaid ning välja ehitatavaid ela-

mualasid ning äri- ja tootmismaa juhtotstarve keset elamualasid ei ole kooskõlas tasakaalustatud ning tervisliku elukeskkonna

planeerimisega.

5. Kambja Vallavalitsuse ettepanek muuta Leetsi ja Jaani katastriüksuste maakasutuse juhtotstarve elamumaast äri- ja tootmis-

maaks muudab kehtivat Tartu maakonnaplaneeringut. Koostatav üldplaneering sellele ei viita.

Ettepanek 3

Täna kehtivas Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osas on lk 35 kirjas "Detailplaneering tuleb koostada enam kui 12 m

kõrguse äri- ja tootmishoone ehitamiseks reserveeritud tootmisalal. Planeeringualal domineerib täna pigem madalam ja ulatuslike

ehitisealuste pindadega tootmishoonestus. Ühtsuse huvides suunab üldplaneering hoidma tootmishoonestust kuni 12 m kõrgu-

sena." ning lk 36 on kirjas "Tootmismaade (sh põllumajandusliku suunitlusega tootmismaad) kasutamisel tuleb detailplaneeringu

algatamiseks koostada eskiis (v.a. juhul kui moodustada on vaja ainult tehnorajatiste krunt), kust peab selguma hoonete paigutus

ja tootmistegevuse spetsiifika, et saada hinnata keskkonnamõju avaldumise võimalikkust planeeringu elluviimisel.".

Ettepanek on antud nõuded viia sisse ka koostatavasse üldplaneeringusse.

Täiendame ÜP seletuskirja ärimaa ja toot-

mismaa ehitustingimuste osas.

Ettepanek 4

Täiendada koostatavas üldplaneeringus tootmise maa-ala tingimusi järgmiselt: Olemasolevate elamualade kõrvale ei ole uute

tootmisalade rajamine lubatud, kui ilmneb, et tootmisalad ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu ja müra kvaliteeti

ning välistada valgusreostust olemasolevatele elamualadele või kui ilmnevad muud elamualade kõrvale uute tootmisalade raja-

mist takistavad asjaolud.

Täiendame ÜP seletuskirja tootmismaa ehi-

tustingimuste osas.

Ettepanek 5

Mitte määrata Vaprametsa katastriüksusele (28301:001:0518) elamumaa maakasutuse juhtotstarvet järgmistel täiendavatel

põhjendustel.

Põhjendused:

1. Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüsi kohaselt (Skepast&Puhkim OÜ, 23.07.2021) on "Linnalähedastesse kantidesse tek-

kinud rohkelt uusasumeid. Kõige suurema arendussurve all on olnud Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Soinaste küla, Külitse

alevik, Räni alevik ja Õssu küla. /.../ Valglinnastumise mõjudega tuleb jätkuvalt tegeleda – parandada tehnilist ja sotsiaalset

taristut, tiheasumite sisest ja nendevahelist sidusust ning asumite üldist elukeskkonda. /.../ Kõige kaootilisemaks on kujunenud

Mitte arvestada. Kambja Vallavalitsus on

andnud nõusoleku detailplaneeringu koos-

tamise jätkamiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

66 / 134

asustus Soinaste küla põhjaosas, kus on kujunenud kunagise hajaasustuse ja tiheasumi vahepealne asustusmuster, mis on osa-

liselt põhjustatud asjaolust, et osa arendusi on lõpuni välja ehitamata. /.../ ÜP-s väldime asumite edasist laialivalgumist ning

keskendume asumites olevate tühimike täitmisele ja asumite lõpuni arendamisele. /.../ Tartu maakonnaplaneering soovitab

üldplaneeringute koostamisel kaaluda põllu- või metsamaale planeeritud või moodustatud ehituskruntide alade, mida pole viie ja

enama aasta jooksul hoonestama asutud, maakasutuse juhtotstarbe tegelikule kasutusele vastavaks määramist. Ülenurme, Räni,

Külitse ja Reola kantides vaatame üle kehtivad detailplaneeringud hindamaks nende varustatust sotsiaalse taristu, tehnovõrkude

ja teedega. Juhul kui need puuduvad ja detailplaneeringu elluviimiseks reaalseid samme ei ole astutud, kaalume nende „tagasi-

pööramist“ põllumajandusmaaks. /.../ "Tõrvandi aleviku laialivalgumise vältimiseks on tiheasustusala piire läänest väiksemaks

korrigeerida. Ulatuslikult määratud elamumaa juhtotstarbega maad kogu aleviku tiheasustusala lääneosas (osaliselt Soinaste küla

territoorium) ei ole suures osas realiseerunud ning pole tänaseks põhjendatud.". Ei saa nõustuda Kambja Vallavalitsuse vastusega

mitte arvestada ettepanekut mitte määrata Vaprametsa maaüksusele elamumaa juhtotstarvet põhjendusel, et Vaprametsa

maaüksusele elamumaa kavandamist näeb ette menetluses olev detailplaneering. Planeerimisseaduse alusel ei saa, enne detailp-

laneeringu kehtestamist, detailplaneeringust huvitatud isikul olla ootust ega ka eeldust, et detailplaneering kunagi kehtestatakse

või, et detailplaneering kehtestatakse selliselt kujul millisena see on algatatud või vastu võetud. Planeering on haldusakt ning

planeerimismenetluses on üks haldusakt – planeeringu kehtestamise otsus. Algatamise otsus ja vastuvõtmise otsus ei ole hal-

dusmenetluse seaduse mõistes otsused, vaid need on otsustuskohad, kus tuleb teha mingisugune valik. Kambja Vallavalitsus on

ka üldplaneeringu alusanalüüsis öelnud, et nagunii vaadatakse üle ka kehtivad detailplaneeringud ning vajadusel kaalutakse

nende tagasipööramist. Seega väita, et alles algatatud detailplaneeringuga ei ole võimalik enam mitte midagi teha, ei ole põh-

jendatud. Vaprametsa detailplaneering on algatatud 2016 aastal. Tänaseks ei ole detailplaneeringut vastu võetud. Jaanuaris 2022

esitas Kambja Vallavalitsus Vaprametsa detailplaneeringu kohalikele elanikele arvamuse andmiseks, mille tulemusel tuli samuti

mitu arvamust, mitte edasi minna sellisel kujul Vaprametsa detailplaneeringuga, kuna see mõjutab oluliselt kohalike elanike

tänaseid elamistingimusi. Detailplaneeringu algatamisest on möödas 6 aastat. Detailplaneeringutes on oluline lähisaastate ehi-

tustegevus. Oluline on mõista, mida planeeringualale planeeritakse ja kas seda on võimalik lähisaastatel ellu viia või alles tulevikus

kui teatud eeltingimused on täidetud ning kas neid eeltingimusi üldse on võimalik täita, et detailplaneeringut saaks ellu viia.

Planeerimisseadus võimaldab kohalikul omavalitsusel § 129 alusel detailplaneeringu koostamine lõpetada. Muuhulgas sätestab

PlanS § 129 lg 1 p 1, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad

planeeringu elluviimise tulevikus. Antud juhul on välistavaks teguriks juurdepääs planeeritavale arendusalale. Olemasolevad tä-

navad, millelt juurdepääs hakkaks toimuma, ei ole piisava laiusega, et võimaldad turvalist samaaegset liiklemist nii autodele kui

jalakäijatele. Tänavaid ei saa ka laiemaks ehitada. Mõledav ei ole ka tänavate muutmine ühesuunaliseks. Lisaks lõhutakse ula-

tuslike ehitustöödega ära olemasolevad tänavad, mis halvendab oluliselt tänavate ääres elavate inimeste elukvaliteeti. Kuna

tänavad on kitsad, muutuvad tänavad liikluse suurenedes liiklusohtlikuks jalakäijatele. Tänavate kitsust näitab ka asjaolu, et kui

talveperioodil prügiauto või muu suurem auto tänaval sõidab, siis samal ajal sõiduauto tänavale ei mahu. Samuti ei ole võimalik

alternatiivse uue juurdepääsu rajamine arendusalale, et vältida olemasolevate tänavate kasutust. Lisaks toob ka Kambja valla

üldplaneeringu alusanalüüs välja, et Valglinnastumise mõjudega tuleb jätkuvalt tegeleda – parandada tehnilist ja sotsiaalset

taristut, tiheasumite sisest ja nendevahelist sidusust ning asumite üldist elukeskkonda. Tartu maakonnaplaneering soovitab

üldplaneeringute koostamisel kaaluda põllu- või metsamaale planeeritud või moodustatud ehituskruntide alade, mida pole viie ja

enama aasta jooksul hoonestama asutud, maakasutuse juhtotstarbe tegelikule kasutusele vastavaks määramist. Tõrvandi aleviku

laialivalgumise vältimiseks on tiheasustusala piire läänest väiksemaks korrigeerida. Ulatuslikult määratud elamumaa juhtotstar-

bega maad kogu aleviku tiheasustusala lääneosas (osaliselt Soinaste küla territoorium) ei ole suures osas realiseerunud ning pole

tänaseks põhjendatud.

EELNÕU

e-kiri

Vastuväide 1: Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel on tehtud ettepanek määrata koostatavas üldplaneeringus äri-

ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve Jaani kinnistule (katastritunnusega 94901:007:1641) ning Leetsi kinnistule (ka-

tastritunnusega 94901:007:1640). Ei nõustu koostatavas üldplaneeringus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbe

määramisega eeltoodud kinnistutele järgmistel põhjendustel.

Põhjendus 1: Galv-Est AS (Vana-Narva mnt 14, Kiiu) ning Tsingipada AS (Rae 4A, Paldiski) asukoht ei ole võrreldav Respo Haagised AS poolt planeeritava kuumtsinkimistehase asukohaga.

Põhjendus 2: Küsitav on KSH eelhinnangu järeldus punktis 6 Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Põhjendus 3: äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad on ettenähtud eelkõige Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee ja raudteede läheduses, millest suurem osa on veel välja arendamata ja hoonestamata.

Põhjendus 4: Kohalik omavalitsus peab valla ruumilise arengu planeerimisel lähtuma ümbruskonnas väljakujunenud hoonestus- laadist, kõige sobivamast perspektiivsest maakasutusest ning tagama kvaliteetse elukeskkonna kohalikele elanikele.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromissina

määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot-

mise maa-ala vahele roheala.

Täpsustatud 15.02.2023

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

67 / 134

Põhjendus 5: üldplaneeringus tehtud ettepanek täna kehtiv elamumaa maakasutuse juhtotstarve Jaani ja Leetsi maaüksustel muuta äri- ja tootmismaaks on vastuolus Tartu maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

Vastuväide 2: Ei nõustu Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel Vaprametsa maaüksusele (katastritunnus

28301:001:0518) jätkuvalt elamuala maa-ala maakasutuse eesmärgi määramisega järgmistel põhjendustel.

Ülenurme vald algatas Vaprametsa maaüksusele (pindalaga 55 987 m²) detailplaneeringu 24.05.2016 korraldusega nr 118 ja

kinnitas lähteülesande. 21.01.2022 edastas Kambja Vallavalitsus kirjaga nr 6-1/83-1 Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailp-

laneeringu eskiislahenduse põhijoonise huvitatud isikutele tutvumiseks ja seisukohtade saamiseks. Tänase seisuga puudub info

Kambja valla kodulehel algatatud detailplaneeringu kohta ning Kambja valla dokumendiregistrist ei ole võimalik leida 24.05.2016

korraldust nr 118 koos lähtetingimustega. Samuti ei ole vald vastanud 23.01.2022 saadetud päringule võimaldada tutvuda Vap-

rametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu täiendavate dokumentidega.

Täna Ülenurme valla osas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga on sätestatud, et vallal tuleb tagada elamuehitusvaldkonna

senisest parem reguleerimine, et toime tulla kasvava eeslinnastumisega, seejuures tuleb arvestada valla tervikpilti ja keskkonna

sidusust. Suurendada tuleb jalakäijate- ja ühistranspordikesksete arenduste osakaalu. Kõigi suuremate elamuarenduste juurde

on kavandatud rajada mängu- ja/või spordiväljakud. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et

tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike,

hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele

arvestada ka piirkonna terviklahendusega. Elamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asumi hoonestus-

laadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piir-

konna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paikne-

mises üksteise suhtes või krundil. Üldplaneering suunab pikaajalisi planeerimisotsuseid ega saa seetõttu sõltuda ainult hetket-

rendidest kinnisvaraturul (s.h asjaolust et kinnisvarahindade kõrgseis pärsib ostuvõimalusi). Valla arengueesmärgiks ei ole või-

malikult paljude võimalikult soodsate elupindade loomine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara peab säili-

tama kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast.

Koostatava Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja alusel tuleb elamute planeerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse

asumi hoonestuslaadist, sh hoonete ning hoonegruppide vahelise kauguse määramisel väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoo-

nestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, katastriüksuste

jaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või katastriüksusel. Uute katastriüksuste moodustamisel tuleb arvestada piirkon-

nas välja kujunenud katastriüksuste struktuuriga, sh suurusega. 2019 aastal on Vaprametsa kinnistust välja jagatud ca 3900 m2

suurune elamumaa kinnistu. Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonisel on Vaprametsa

kinnistu planeeritud jagada 33 üksikelamu krundiks. Üle 50% planeeritud kruntidest on suurusega 1100 – 1200 m2 (kinnistute

keskmine pindala 1300 m2). Puu tee ja Sae tee ääres on kokku 28 kinnistut, mille keskmine pindala on ca 2000 m2, sh. kõige

väiksem kinnistu on ca 1700 m2 ning kõige suurem kinnistu ca 2600 m2. Võrreldes praegu juba piirkonnas olemasolevate kin-

nistute suurusi sellega, mida planeeritakse Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga tekitada, on planeeritavad kin-

nistud antud piirkonnas juba olemasolevate kinnistutega võrreldes liiga väikesed, mis toob kaasa suurema elanike tiheduse võr-

reldes sellega, mis piirkonnas täna välja kujunenud on.

Koostatava Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja alusel tuleb uute arendusalade kavandamisel lähtuda olemasolevast ja ka-

vandatavast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest. Juurdepääsude

kavandamisel eelistada lahendusi, mis kasutavad olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumi-

vajadusega. Uut elamuarendust kavandavates detailplaneeringutes tuleb luua võimalus tänavavõrgu ühendamiseks planeerimisel

Mitte arvestada. Vaprametsa katastriüksus

piirneb vahetult olemasoleva Tõrvandi ti-

heasustusalaga ja on sellega funktsionaal-

selt seotud. Katastriüksusel ei asu väärtus-

likku põllumajandusmaad ega rohevõrgus-

tikku. Seetõttu on elamumaa määramine

Vaprametsa katastriüksusele põhjendatud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

68 / 134

oleva alaga arvestades transpordimaa laiuseks minimaalselt 12 m ja tänava katendi laiuseks minimaalselt 6,0 m. Algatatud

Vapramets detailplaneeringu ala piirneb idast Puu tee ja Sae tee ääres asuvate kinnistutega, millest tulenevalt avaldab koostatav

detailplaneeringulahendus kõige suuremat ja otsest mõju just nendele kinnistutele kuna juurdepääs detailplaneeringus ettenähtud

33 üksikelamu krundile hakkab toimuma mööda Puu teed ja Sae teed. Täna on Puu tee ja Sae tee tupiktänavad. Mõlemat teed

kasutab igapäevaselt ca 14 kinnistut. Vaprametsa kinnistule planeeritud 33 üksikelamu krunti tähendab, et planeeritavale alale

tuleb elama keskmiselt vähemalt ca 100 – 130 inimest, mille tulemusel suureneb oluliselt tänavate liikluskoormus. Jalakäijate

jaoks eraldi kõnniteed Puu teel ja Sae teel ei ole. Puu teed ja Sae teed kasutavad lapsed igapäevaselt jalgsi ja rattaga kool is

käimiseks, talvel kasutatakse Sae tee 8 kinnistul asuvat mäge liumäena, suvel joostakse ja sõidetaks ratastega ning mängitakse

tänavatel, kuna täna on tegemist tupiktänavatega millel on väike liikluskoormus. Vaprametsa maaüksuse jagamisel elamukrun-

tideks suureneb lisaks tavapärasele kasutusele oluliselt ka Puu tee ja Sae tee liikluskoormus ehituse ajal sh. hakkavad olema-

solevaid teid kasutama ehitusmasinad. Juba täna on olemasolevate teede asfaltkatte olukord selline, mis vajab lähiaastatel re-

monti. Kui ehitused toimuvad suvel kuumade ilmadega, halveneb olemasolevate tänavate olukord veelgi. Olemasolevad Sae tee

ja Puu tee tänavamaa laiused on liiga väikesed (teemaa laius on ca 8 m ning teekatendi laius ca 4 m), et võimaldada sellist

liikluskoormuse kasvu. Eriti probleemseks kujuneb liiklus tänavatel siis kui on lumerohked talved. Olemasolev tänavamaa muutub

veelgi kitsamaks suurte lumevallide tõttu tänavate ääres. Raskendatud on ka jalakäijate ja autode mõlemasuunaline samaaegne

liikumine tänavatel nii suvel kui talve. Lapsevankriga liikumine suure lume tõttu kitsaks muutunud tänaval on veelgi keerulisem.

Liikluskorraldus Sae teel ja Puu teel peaks võimaldama ohutut liikumist ning auto ja kergliikluse võimalikult suurt eraldamist,

mida kahjuks nendel tänavatel tekitada enam ei saa kuna selle jaoks vajaliku tänavamaa suurusega Leetsi ja Pumbametsa kin-

nistute detailplaneeringu koostamisel ja realiseerimisel arvestatud ei ole. Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

põhijoonisele kantud kinnistute jaoks vajalik tänavamaa on planeeritud ka laiem võrreldes Sae tee ja Puu tee tänavamaadega.

Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud kinnistute juurdepääsuteele planeeritud ka eraldi kõnnitee. Arusaamatu on planeeritud

tänavamaa funktsionaalsus kui seda ei saa rakendada Sae teele ja Puu teele. Kõnnitee algab ei kusagilt ja lõppeb ei kusagil sest

Sae teele ja Puu teele ei ole võimalik liiga kitsa tänavamaa tõttu kõnniteed pikendada ja ehitada. Lisaks on tänavamaal ka

tänavavalgustus, mis samuti ei võimalda olemasolevaid tänavaid piisavalt laindada. Siinkohal tuleks avaliku ruumi vaadelda palju

laiemalt ning analüüsida kuidas see hakkaks toimima koos Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alaga. Praegune

Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lahendus ning üldplaneeringu alusel määratud elamuala maakasutus tekitab

ülejäänud avalikku ruumi paraku probleeme juurde.

Ettepanek 1: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 3.1 nõude „Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada

joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõuetega“ sõnastust.

Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima

hakkab ning mida tehakse sel juhul kui nõuet ei ole võimalik täita? Kuidas on tagatud see kui detailplaneeringu koostamise ajal

on arenduspiirkonnas olemas piisav joogivee ressursi olemasolu ning joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, kuid selleks ajaks kui

arenduspiirkonna planeering on kehtestatud ning piirkond on ka välja ehitatud enam arvestatavat joogivee ressurssi piirkonnas

ei ole või on joogivee kvaliteet nõuetele mittevastav?

Veevarustuse tagamine lahendatakse de-

tailplaneeringutes.

Ettepanek 2: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 2.3 nõuet „kohustuslik on naabrit oma ehitustegevusest

informeerida, et vältida hilisemaid probleeme“.

Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima

hakkab ning millisel kujul peaks toimuma naabri informeerimine oma ehitustegevusest.

ÜP ptk-s 2.3 on kirjeldatud vaba ehituste-

gevuse tingimusi, mida KOV-l ei ole võima-

lik läbi ehituslubade ja –teatiste kontrol-

lida. Tingimuste sätestamine üldplaneerin-

gus on vajalik naabrite vaheliste arusaama-

tuste vältimiseks. KOV-l ei kavas nendest

kinnipidamist kontrollida, kuid vaiete korral

on võimalik lähtuda üldplaneeringus sätes-

tatud tingimustest.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

69 / 134

A. PALO EELNÕU

e-kiri

Ettepanekuga jätta Vana-Kuuste loodus-

kaitseala KAH alade hulgast välja, on arves-

tatud.

Tatra oru KAH ei kattu sihtkaitsevööndiga,

seega säilitatakse see ÜP-s KAH alana.

Tartu linna ümbruse riigimetsi ei määrata

üldplaneeringuga KAH aladeks, kuid need

on liidetud rohevõrgustikku ning määratud

haljas- ja looduslikuks maa-alaks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

70 / 134

A. KALVET EELNÕU

E-kiri

Arvestame ettepanekuga.

EELNÕU

E-kiri

Üldplaneeringuga ei käsitleta Aardla poldri

isepuhastusvõime taastamist. Aardla polder

asub Ropka-Ihaste looduskaitsealal ning

seal lubatud tegevused (sh veerežiimi taas-

tamist ja seiramist puudutavad) on kavan-

datud Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-

korralduskavaga 2015-2024.

A. MARTIN EELNÕU

E-kiri

Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on alla 2 hektari (vt. lisatudväljavõte Maa-Ameti

kaardirakendusest) ning mulla viljakus (boniteet) on alla maakonna keskmise.

Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmaperioodide ajal. Suured ja

raskedpõllumajandusmasinad lagundavad niigi kehvas seisus Kannistiku teed.

Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu jookseb elektri õhuliin.

Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti moodustub kinnistu madalamasseosasse järv, mis

takistab põllutöödega õigeaegset alustamist.

Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen näinud kurja vaeva, etpõllumaad rendil hoida.

Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga.

Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata.

Mitte arvestada.

Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud

hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

Väärtuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

Selgitame, et vastavalt väärtuslike põllu-

majandusmaade säilitamiseks määratud

tingimustele võib põhjendatud juhul ehitisi

väärtuslikele põllumajandusmaadele ka-

vandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise

etapis tagada väärtusliku põllumajandus-

maa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse

ning majandamise säilimine, hinnata kaas-

nevaid mõjusid ning maakasutuse muuda-

tust põhjendada. 

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

71 / 134

Täpsustatud 15.02.2023

Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu-

majandusmaade käsitlust selliselt, et ja-

game need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel-

nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi-

mused väärtusliku põllumajandusmaa säili-

miseks. Nende väärtuslike põllumajandus-

maade puhul, mille boniteet on 40 või vä-

hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka-

tastriüksus), määrame leebemad kaitse-

tingimused ning täpsustame ehitusõiguse

teemat.

EELNÕU

E-kiri

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt mää-

ratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal

elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata,

elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra-

tud ehitustingimustele. Kannistiku tee 14,

22 ja 24 katastri sihtotstarve on maatulun-

dusmaa, seega ÜP kinnistute senist maaka-

sutust ei muuda.

Väärtuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

A. KÄÄRD EELNÕU

21.10.2022

e-kiri

Küsimused Kambjavalituse kirjas Meie 21.10.2022n nr 6-1/19-157 Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust teavitamine toodud vastustele:

1. küsimusele (e-kiri 14.06.2022) POLE VASTATUD.

Keskkonnaagentuuri rohevõrgustiku planeerimisjuhendi alusel on defineeritud rohevõrgustiku ruumielemndid.

https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf

Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast.

Ettepanek: Antud rohevõrgustiku tugiala võtta välja koostatavast Kambja valla ÜP. Kuna teaduslikult, looduskaitseliselt,

Keskkonnaagentuuri rohevõrgustiku planeerimisjuhendi alusel etc pole antud tugiala moodustamine põhjendatud.

Ettepanekuga mittearvestatud. Ivaste tu-

giala moodustati juba 2006. aastal koosta-

tud Tartumaa maakonnaplaneeringu tee-

maplaneeringuga “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused”. Seega

koostatava Kambja valla üldplaneeringuga

ei moodustata uut Ivaste tugiala, vaid võe-

takse see kehtivast maakonnaplaneerin-

gust üle ja korrigeeritakse selle piiri. Selgi-

tame, et tugialad hõlmavad lisaks loodus-

kaitseliselt väärtuslikele aladele ka suure-

maid terviklikke loodusmassiive, mis on sa-

geli ökosüsteemi teenuseid pakkuvad alad,

millele rohevõrgustiku planeerimisjuhend

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

72 / 134

viitab. Vt ka selgitust eelmisele pöördumi-

sele.

2. Vastus teisele küsimusele: Väärtuslik põllumaa – kahjuks planeerijad ja KSH eksperdid kasutavad seda terminit

formaaljuriidiliselt ja teaduslikult defineerimata erinevalt.

Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast.

Ettepanek: Ivaste küla põllumajanduslikke kõlvikuid nimetada haritavaks maaks või põllumaaks (NB! Mitte väärtuslik põllumaa).

Ivaste külas olevad väärtuslikud põlluma-

jandusmaad on määratud boniteedi alusel.

Seletuskirjas on toodud vastavad selgitu-

sed. Vt ka selgitust eelmisele pöördumisele.

3. Teedest Kambja vallas, sh teest Kütimäe kinnistul

Riiklikus registri ebaõigete andmete tõlgendamine ei õigusta Kambja valla ÜP koostamist. Antud probleem on/oli üldteada ning

Kütimäe kinnistu omanikuna soovin Maa-ameti kaardirakendused vastavusse viia reaalse olukorraga (vt joonised 6 ja 7).

Vt sisu ja põhjendused täpsemalt e-kirjast.

Ettepanek: Palve Kambja vallavalisusel pöörduda Maa-ameti poole vastavate toimingute tegemiseks (mitte eksisteeriv tee

kustutada maa-ameti kaardikihtidel), vt joonis 8.

Vt selgitust eelmisele pöördumisele.

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele.

Rohevõrgustik

Selgitame, et Kambja valla rohevõrgustik

on põhiosas määratletud 2006. aastal vastu

võetud Tartu maakonnaplaneeringu tee-

maplaneeringuga „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“. Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+ on täpsusta-

tud rohevõrgustiku (RV) alasid, kuid RV

struktuurielemendid (tugialad ja koridorid)

ei ole ruumikujudena eristatud. Tugialade

ja rohekoridoride eristamine võimaldab ÜP-

s seada erinevaid kasutustingimusi ja si-

duda tingimusi konkreetsete aladega.

Seega võeti antud töös aluseks Tartu MP

2030+ piiritletud rohevõrgustiku alad ning

struktuurielementide määratlemisel lähtuti

2006. aastal koostatud teemaplaneerin-

gust. Endise Ülenurme valla territooriumi

osas võeti aluseks 2018. aastal kehtestatud

üldplaneeringuga määratletud rohevõrgus-

tiku alad.

Valla tasandil täpsustati alasid lähtudes

Hendrikson&Ko poolt välja töötatud Rohe-

võrgustiku planeerimisjuhendist ning EPMÜ

ja AS Regio koostöös väljatöötatud metoo-

dikast1.

Üldplaneeringus ei ole kajastatud eraldi-

seisvat rohevõrgustiku skeemi, kuid rohe-

võrgustik on leitav üldplaneeringu kaardira-

kendusest ning samuti üldplaneeringu joo-

nistelt 1 „Maakasutus“ ja 2 „Väärtused ja

piirangud“.

Selgitame, et joonisel näidatud asukohas

on tegemist rohevõrgustiku Ivaste tugia-

1 Sepp, K., Jagomägi, J. 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut, AS Regio, Tartu

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

73 / 134

laga, mille sidusus ülejäänud rohevõrgusti-

kuga on tagatud koridoridega, mis paikne-

vad näidatud asukohast ca 1 km kaugusel

idas ja läänes.

Väärtuslik põllumaa

Ebaselgeks jääb, kuidas on määratletud Kambja valla üldplaneeringus väärtuslikud põllumaad, mis toob edaspidi maaomanikele

kaasa ebaproportsionaalseid üldplaneeringust tulenevaid kohustusi ja kitsendusi.

Põllumajandusameti informatsiooni põhjal maaparandussüsteemi olemasolust ei tulene üheselt kuuluvus väärtusliku põllumaa

hulka.

Palun Kambja vallas Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja Vastse-Soe maaüksused välja võtta väärtuslike põllumaade loetelust.

Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja Vastse-

Soe katastriüksustel olev põllumajandus-

maa on nii Eesti kui Tartu maakonna kesk-

misest kõrgema boniteediga (44-45) ja

määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks. Väärtusliku põlluma-

jandusmaa määramiseks kasutatav algne

kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb

Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väär-

tuslike põllumajandusmaade määratlemise

kohustus tuleneb planeerimisseadusest ja

kehtivast Tartu maakonnaplaneeringust.

Teedevõrgustik

Üldplaneeringu koostamisel kasutatakse

riiklike registrite sh Teeregistri ja Eesti to-

pograafia andmekogu (ETAK) andmeid.

Üldplaneeringu koostajal ei ole põhjust ka-

helda riiklike registrite õigsuses. Konk-

reetse viidatud tee osas parandab KOV tee-

registrit.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

74 / 134

Lõpp-järeldused

1. Kambja valla üldplaneering on koostatud kontrollimata andmete põhjal/emotsionaalselt ja võib tulevikus kaasa tuua palju

ebameeldivusi asjaajamistes, mis on seotud/lähtuvad Kambja valla üldplaneeringust.

2. Otstarbekas oleks antud üldplaneeringule Rahandusministeeriumi poolt läbi viia erapooletu metoodiline ekspertiis, kus

arvestatakse üldplaneeringus kasutatavate lähtematerjalide objektiivsusega ja metoodikatega.

Vastavalt planeerimisseaduse § 90-le peab

Rahandusministeerium üldplaneeringu

heaks kiitma.

J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL EELNÕU

31.05.2022

e-kiri

Palume osaliselt võtta maha metsamaa piirangud maaüksuselt katastri nr-ga 94901:005:0757. Osa oleks soov jätta rohealaks

ja ülejäänud elamumaaks.

Seoses lähedal asuvate maadele algatatud detailplaneeringuga oleks soov rajada juurdepääsud ka meie maaüksusele.

Katastriüksusele tunnusega

94901:005:0757 ei ole määratud metsa-

maa piiranguid, vaid see asub rohevõrgus-

tiku (Väänoja) koridoris, kus kehtivad ÜP

seletuskirja ptk 4.2.3.toodud tingimused.

Haaviku kü asub ÜP-ga määratud hajaa-

sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala

juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi-

mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi-

mustele.

F. PUSS EELNÕU

e-kiri

1. Arvestame ettepanekuga.

2. Ettepanek bussipeatuse nihutami-

seks palume teha Tartumaa Ühist-

ranspordikeskusele. Üldplaneering

ei määra bussipeatuste asukohti.

3. Arvestame ettepanekut teeregistri

parandamiseks.

M. HÕRAK, M. HÕRAK, A.

SMERTIN, J. SMERTINA, J.

PUUSEP

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Arvamus Kambja valla uuest üldplaneeringust

13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osa kohta on Kambja valla visiooniks "Pakkuda alternatiivi

Tartu linna keskkonnale - see tähendab rohkem ruumi, rohelust, privaatsust, vaadete avatust jne" ning "Valla arengueesmärgiks

ei ole võimalikult paljude võimalikult soodsate elupindade loomine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara

peab säilitama kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast." Uue üldplaneeringuga, vähemalt Soinaste

küla osas, võetakse 180 kraadine suund ning soovitakse hoonestust tihendada ja elaniku arvu suurendada. Uus üldplaneering

näeks ette Soinaste külasse keskuse maa-ala loomist, kus ainsaks lubatud elamu tüübiks on korterelamu, maksimaalselt 3 kor-

rusega (koormusindeks, hoonestustihedus, parkimiskohtade arv jms sisuliselt välistavad 1 ja 2 korruselised kortermajad). Kelle

ja milliseid huve loodav keskuse ala oma kortermajadega teenima hakkaks? Kohalike inimeste, kelle valdav osa teenuseid tuleb

linnast, ilmselt mitte. Leiame, et eelpool mainitud väärtushinnangutest loobumine uues üldplaneeringus ei täida vallaelanike huve

ega ootusi.

Kahetsusväärselt ei peeta uues üldplaneeringus vajalikuks seada juhiseid kortermaja projekteerimiseks olemasoleva üksik- või

kaksikelamu kõrvale. Hetkel kehtiv üldplaneering näeb ette, et Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada

Keskuse maa-alal on peale korterelamute

lubatud ka äri- ja ühiskondlikud ehitised,

puhkealad, teed ja väljakud ning liikluse

teenindamiseks vajalikud objektid nagu lii-

kuvuskeskused, „pargi ja reisi“ parklad jms.

Täpne maakasutuse sihtotstarve selgub

edasiste detailplaneeringute käigus sh tuleb

arvestada lubatud müra sihtväärtusi. Maan-

tee ja raudtee lähedasele alale saab kavan-

dada sinna sobivat maakasutust nt äri-

maad. Korterelamud keskuse maal võimal-

davad võrreldes üksik- ja ridaelamutega

kvaliteetsema avaliku ruumi kavandamist.

Ka hetkel kehtiva üldplaneeringu kohaselt

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

75 / 134

olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab

üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu

hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korter-

elamu maksimaalne kõrgus. Uues üldplaneeringus sellist tingimust enam ei ole. Jääb mulje, et elanike privaatsust ei peeta enam

oluliseks.

Küsitava mõistlikkusega on Soinaste keskuse maa-ala ehk kortermajade planeerimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

ning Tartu–Koidula raudtee kõrvale. Kajaja Acoustics OÜ koostatud mürahinnang tõdeb, et valla suurim müraallikas tuleneb

liiklusmürast ning müratõkkeseinaga ei ole võimalik vähendada ülemistele korrustele mõjuvaid müratasemeid. Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa maantee Soinaste küla läbival lõigul on liiklustihedus aasta-aastalt tõusnud. Peamisteks põhjusteks sõidukite arvu

kasv ning üha suurenev valgelinnastumine. Lähiajal liiklustiheduse vähenemist ei prognoosita. AS Eesti Raudtee on teatanud, et

ei võta endale kohustusi raudteeliiklusest tingitud kahjulike keskkonnamõjude, sealhulgas raudteelt leviva müra- ja vibratsiooni-

taseme leevendamiseks. Planeeritav piirkiiruse tõstmine ning lisa rööpapaari ehitamine ainult süvendavad müraprobleemi. Antud

piirkonnas tundub mõistlikum 13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneering Ülenurme valla osa kohta - uued elamumaad

asuvad maanteest kaugemal, maanteega piirnevatele aladele lubatakse ainult kõrgema müra taluvusega äri- ning tootmishooneid.

on Soinaste külas määratud elamumaadele

lubatud ehitada kortermajasid.

Puhverala asendab koostatavas üldplanee-

ringus hoonestustiheduse kasutamine. Täp-

sem lahendus antakse detailplaneeringuga.

I. JÜRGEN EELNÕU

02.12.2022

e-kiri

21.10.2022 saime Kambja Vallavalitsuselt teate, et vald on võtnud esmased seisukohad ÜP eelnõule esitatud arvamuste

osas, kuid muudatusi ei ole planeeringusse sisse kantud ja avalikku väljapanekut korratakse. Failist „Kambja_ÜP_koos-

töötabel_2022_KOV esmased seisukohad.pdf“, mis oli 21.10.2022 allalaetav Kambja valla veebilehelt

https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering, on näha, et Klientidearvamusega ei ole arvestatud. Arvamuste tabelis

(lk 108, esindaja I.Jürgeni järgi) on selle kohta toodud järgmineseisukoht: „Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida

elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist

valglinnastumist. Kakko kinnistu määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Laane küla on ÜP-s määratud

valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s

määratud ehitustingimustele.“ Me ei nõustu selle seisukohaga.

5. Oleme jätkuvalt seisukohal, et (1) Kinnistu juhtotstarbeks peab jäämaelamu maa-ala ning (2) piirkondlikud ehitustingimused

Külitse kandis Laane külas peaks võimaldama katastriüksuste jagamist elamuehituse otstarbel vähemaltca 5000 m2 suurusteks

kruntideks. Jääme 15.06.2022 arvamuses toodud seisukohtade ja argumentide juurdeega korda õiguslikke põhjendusi.

Siinkohal soovime rõhutada olulisimat.

(I) Piirkondlikud ehitustingimused Külitse kandis Laane külas on ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult piiravad

6. ÜP eelnõu seletuskirjas (SK) on Külitse kandi piirkondlike ehitustingimuste osas (SKp3.4.4. tabel4) selgitatud, et Laane külas

võibühele maatulundus-ja/või elamumaa kinnistule rajada ühe elamu, kui see vastab üldplaneeringuga määratud ehitustin-

gimustele. Maatulundus-ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud. Nende

tingimuste järgimine tähendaks, et Klientidele kuuluvat 41,18 ha suurust Hirve katastriüksust ei tohiks elamuehituse otstarbel

jagada ja sellelesaaks rajada ainult ühe elamu. Sellise ehitustingimuse seadmine on täiesti ebamõistlik ja põhjendamatu.

7. Nõustume põhimõttega, et Kinnistul tuleks arendada elamuehitust hajaasustusele iseloomulikult. Seetõttu võiks uue üldpla-

neeringuga Laane küla kohta ette näha jagamisel tekkivate kinnistute miinimumsuuruse, nt et jagamine alla 5000 m2suu-

rusteks kruntideks ei ole üldjuhul lubatud. Kliendid on selle põhimõttega kogu aeg nõustunud ega ole kunagi kavatsenud

jagada Kinnistut elamuehituse otstarbel väiksemateks kui 5000 m2 kruntideks. Ka kehtiva Kambja valla üldplaneeringu

(endise Ülenurme valla territooriumi osas) menetluses 2018. aastal rõhutasid Kliendid, et kavandavad vaid suurte

kruntidega (5000 kuni 10000 m2) elamuarendust (vt seisukohad lisades 1 ja 2). Just nendest kaalutlustest lähtudes

võttis ka Kambja Vallavolikogu oma 13.11.2018 istungil (vt istungi protokoll nr 15, päevakorrapunkt 2) vastu otsuse

määrata Kinnistu koosseisus olevad Hirve ja Lõokese maaüksused perspektiivseks elamumaaks.

8. Ka Kambja vald on 2021. aastal aktsepteerinud Kakko kinnistu jagamist selliselt, et sellest on eraldatud ca 5000 m2 suurune

maatükk, mis on võõrandatud kolmandale isikule. Ehkki esialgu soovis ostja omandada väiksema suurusega maatükki, ei

pidanud vald hajaasustuses alla 5000 m2 suuruse maatüki eraldamist õigeks. Nii Kliendid müüjatena kui ostja aktsepteerisid

sellist lähenemist ja leppisid kokku maatüki suurusega 5048 m2 võõrandamises (16.09.2021 notariaalselt tõestatud ostu-

müügi lepinguga müüdi Kakko kinnistu jagamise tulemusel saadud Paluka kinnistu katastritunnusega 28301:001:1435).

Pole vähimatki mõistlikku ja õiguspärast põhjust sellist Kinnistu jagamist edaspidi välistada.

9. Oleme nõus detailplaneeringu koostamise kohustusega, mida ÜP eelnõu Laane küla puhul ette näeb (SKp-d2.1, 3.4.4) ja

peame seda mõistlikuks. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik anda kogu käsitletava ala terviklahendus, sh kruntide

Oleme jätkuvalt seisukohal, et Laane küla

on ja jääb hajaasustusalale. Erinevalt het-

kel kehtivast üldplaneeringust koostatavas

üldplaneeringus hajaasustusalal maakasu-

tuse juhtotstarbeid ei määrata. Elamuehi-

tus toimub vastavalt piirkondlikele ehitus-

tingimustele.

Lisaks juba nimetatud põhjustele, on ÜP

eesmärk hajaasustuses hoida traditsiooni-

list asustusstruktuuri ja olemasolevaid asu-

meid kompaktsena. Olemasoleva katast-

riüksuste suuruse ja struktuuri säilitamine

on vajalik asustusstruktuuri säilitamiseks.

Põllumassiividele ei ole traditsiooniliselt ehi-

tatud, vaid neid on kasutatud maaharimi-

seks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

76 / 134

suurused, hoonestustingimused, teede, tehnovõrkude, sotsiaalobjektide ja haljastuse rajamine jms tingimused, mis annab piisava

võimaluse arvestada avalike huvide ja valla arenguga.

10 .Detailplaneeringu abil ja üldplaneeringus kruntide miinimumsuuruse kehtestamisega on täiel määral saavutatav

üldplaneeringu eesmärk „hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvu-

sega.“ ÜP eelnõuga seatavad ranged ehitustingimused piiravad elamuarendust Laane külas põhjendamatult suurel määral,

mis ei pruugi vastata valla üldise arengusuundadele, sh rahvastikuprognoosile. Kinnistu asub Tartu kesklinnast linnulennult

ca 10km kaugusel. Kinnistu vahetus läheduses, ca 1km kaugusel asub Ropka rongipeatus, vähem kui 1km kaugusel asub

Juuristiku 3/3 bussipeatus, ca 3km kaugusel asub Tartu Lennujaamning ca 6,5 km kaugusel Tartu Lõunakeskus. Arvestadesseda

ja üsna hea transpordiühenduse olemasolujääb arusaamatuks, miks soovitakse piirkonnas elamuarendust niivõrd inten-

siivselt piirata.11. Kokkuvõtvalt leiame, et elamukruntide ligikaudse miinimumsuuruse (ca 5000m2) ettekirjutamine piirkondlikes

ehitustingimustes ja detailplaneeringu koostamise kohustus koosmõjus tagaksid (1) ühelt poolt piisava kindluse, et Kinnistu

maa-alal toimuks vaid hajaasustusele sobiv ning valla üldise arengu ja avalike huvidega kooskõlas olev elamuehitus ning

(2) teiselt poolt Kinnistu omaniku mõistliku võimaluse oma maad otstarbekohaselt kasutada. (II)Kinnistule elamuehituse juhtots-

tarbe määramine12.Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Kinnistu maakasutuse juhtotstarve täies ulatuses elamuala (E).

See annab kindluse, et Kinnistut on võimalik elamualana kasutadaning selle üle ei ole vaja edasises detailplaneeringu menetluses

vaielda. ÜP eelnõus aga on muudetudKinnistu maakasutuse juhtotstarvet selliselt, et elamuala (E) asemel on tegemist

juhtotstarbeta maaga. Selline muudatus paneksKinnistu omaniku praegusega võrreldes halvemasse olukorda, sest sellisel juhul

ei oleksselge, kas Kinnistut saab edaspidi kasutada elamuehituseks või mitte. See vähendaks Kinnistu väärtust väga

oluliselt. 15.06.2022 esitatud arvamuses selgitasime põhjalikult, miks eiole kehtiva planeeringu kohaselt elamuala juhtotstar-

bega maale uue planeeringuga juhtotstarbe määramata jätmine põhjendatud ega vajalik ega õiguspärane ja me jääme

nende seisukohtade juurde. Palumemeie15.06.2022 arvamuses ja käesolevas täiendatud arvamuses toodud seisukohti veelkord

kaaluda ja teha vastavad muudatused ÜP eelnõus, st palume:(1)määrata Kinnistu juhtotstarbeks elamu maa-ala (E) ja

(2)muuta piirkondlikke ehitustingimusi Külitse kandis Laane külas selliselt, et on võimalikkatastriüksuste jagamine elamuehituse

otstarbelvähemaltca 5000m2suurusteks kruntideks.Olememeeleldi valmis eeltoodud seisukohti selgitama ja vastama täiendava-

tele küsimustele.

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Klientidele kuulub Tartumaal Kambja vallas Laane külas asuv Kakko kinnistu (registriosa nr 1505004), mis koosneb Hirve

(katastritunnus 28301:001:1434) ja Lõokese (katastritunnus 94901:008:0156) katastriüksustest (Kinnistu). Kinnistu kogupindala

on 46,74 ha ning tegemist on 100% maatulundusmaaga. Käesoleval ajal on Kinnistu kasutuses põllumajanduslikul otstarbel.

2. 13.11.2018 Kambja vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestati praegu kehtiv Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla

territooriumi osas (Kehtiv Üldplaneering), millega on hõlmatud ka Kinnistu. Läbirääkimiste, arvamuste vahetamise ja arutelu

tulemusena 13.11.2018 toimunud vallavolikogu istungil otsustas volikogu määrata Kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks „pers-

pektiivne elamumaa“. Ka enne Kehtiva Üldplaneeringu kehtestamist kehtinud Ülenurme üldplaneeringus oli Kinnistu maa juhtots-

tarve elamuala.

3. 23.04.2019 Kambja vallavolikogu otsusega nr 72 algatati Kambja valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju stratee-

giline hindamine (Uus Üldplaneering). Uue Üldplaneeringu algatamise eesmärk on kehtestada kogu Kambja valda hõlmav üldpla-

neering, et ühtlustada endise Ülenurme valla ja endise Kambja valla planeeringuid, mis on koostatud eri aegadel. Uue Üldplanee-

ringu kohaselt on Kinnistu maa Klientide jaoks üllatuslikult määratletud kui juhtotstarbeta maa.

4. Kokkuvõtvalt leiame, et Uues Üldplaneeringus tuleb Kinnistu juhtotstarbeks määrata elamu maa-ala (E) nagu see on määratud

Kehtivas Üldplaneeringus ja oli määratud ka enne seda kehtinud Ülenurme üldplaneeringus. Samuti tuleb muuta Uue Üldplanee-

ringu eelnõus määratud piirkondlikke ehitustingimusi Külitse kandis Laane külas. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt põhjali-

kumalt.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist.

Kakko kinnistu määramine elamu maa-

alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

I. MERILO EELNÕU

e-kiri

Kuna siinne elannikkond on tihedam, kui praegune 4G võrk suudab rahuldavalt teenindada, siis paluks üldplaneeringu koostamisel

arvestada andmesidevõrgu laiendamisega. Minule teadaolevalt oli valguskaabli toomine kõigile Haage tee elanikele kavandatud

ja elanikud isegi tasusid liitumistasusid, kuid sobivat kaablit nendeni lõpuks ei toodudki.

Küsimusi tekitab ka rohekoridori viimine elanike elamumaa peale, millest näiteks meie ja naabri krunt on juba aiaga ümbritsetud

ning kus me kasvatame ka marju ja muid kultuure ning on meie koduloomad. Kas kui kogu aiaga piiratud ala on suurem, kui

rohekoridori lubatud maksimaalne aiaga piiratud ala, kuid aiaga piiratud osa rohekoridorist endast on väiksem, kui 4000m, kas

siis võib aed ikka alles jääda? Kuna meie krunt on kitsas, on iga ruutmeeter juba arvel. Meie aias elavad lisaks mitmed

Kikkaoja rohekoridori moodustamine on va-

jalik, et säiliks ühendus Tartu linnas ja Nõo

vallas paiknevate rohevõrgustiku osadega.

Rohevõrgustiku piiritlemisel oleme eelkõige

lähtunud põhikaardi kõlviku piiridest, mis

on maastikus tuvastatavad piirid (näiteks

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

77 / 134

maaspesitsevad linnud ning konnad, kellele aiaga ümbritsetus tuleb pigem kasuks, ja kitsed oru põhjas ei liigu (kitsed liiguvad

pigem teisel pool teed, kus on rohkelt kõrgekasvulisi rohttaimi, varahommikuti on neid enamasti ka näha). Oja kallasrajaga 5m

on arvestatud ja see on liikumiseks vaba. Aia olulisus on viimase paari kuu jooksul veel teravamaks muutunud, kuna siin kandis

liigub vähemalt üks rebane, kes tegutseb muuhulgas ka päevasel ajal ja ründab isegi kasse (jäi sellega valvekaamerasse,

kõnealune kass tookord õnneks pääses) ning meie pere enda koduloomad on ka väiksemat mõõtu.

Lisaks leiame, et Haage tee teepiiranguvööndi laiendamine ei ole kindlasti siinsete elanike jaoks aktsepteeritav, kuna tee on

funktsionaalselt valdavalt asulasisene, rohke jalgliiklusega nii piki, kui üle tee, ning tänu piirkonna topoloogilistele eripäradele

(tee paiknemine oru serval) on majad valdavalt just teega otseselt piirneval alal ning inimeste aiad ja eluasemed koos seal toimiva

elu- ja majandustegevusega jääksid osaliselt või isegi täielikult teekaitsevööndisee, mis mitmel juhul muudab inimeste senise,

praeguste piirangutega kooskõlas oleva tegevuse legaalselt küsitavaks ja ohustab sellega otseselt nende varalist heaolu (sh

piirangud taimekasvatusele ja täiendavale ehitustegevusele).

Kui Transpordiameti eesmärk on vähendada liikluse mõju ja tõsta liiklusohutust, siis tuleks antud teel kindlasti märkimisväärselt

vähendada lubatud piirkiirust asulataolisele keskkonnale sobivaks, millega vähendataks müra- ja vibratsioonitaset (majaelanikud

on mulle kurtnud, et raskeliiklus segab varahommikuti und, ja seda eelkõige vibratsiooni tõttu, mida isegi tugevam helitõke ei

peataks, kuna lärm tekib tänu läbi maapinna levivate võngete, mis ilmselt mõjub halvasti ka Kikkaoja oru nõlvade struktuursele

terviklikkusele; meie hoovis on nõlva täiendavalt kindlustatud, ümbritsevatel kruntidel ei pruugi seda olla tehtud, seega võib

kohati olla oht maalihkeks) ja ühtlasi tõstetaks teelõigu ohutust nii oma koduõues viibijatele kui autojuhtidele.

metsa ja põllu piir). Kikkaoja puhul lähtu-

sime samast põhimõttest. Rohevõrgustik

paikneb osaliselt elamumaadel kuna krun-

did kulgevad kuni veekogu veepiirini välja.

Ulatuslike alade tarastamise vältimise nõue

kehtib uutele kinnistutele ja/või hoonesta-

tavatele aladele, et ära hoida rohevõrgus-

tiku katkemist uute arenduste tulemusena.

Tagasiulatuvalt tingimusi ei kehtestata.

EELNÕU

10.08.2022

e-kiri

Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele.

Sooviksime kindlasti liituda nii ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga.

Võtame teadmiseks.

Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee liiklusega. Majaelanikud kurdavad tee mürataseme,

vibratsiooni, raskeliikluse ning vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu ma olen aru

saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse

ning -kiiruse juures on häiritud majaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende klirisemine) ja ka aias toimetades

ei ole 80km/h liikluse möödumine vahetus läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raskeveokit saaksid

üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru

nõlvade terviklikkusele, samuti on teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka metskitsed.

Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud, samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli

signaali või sõidetakse neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud elamutega (lõik Viljandi mnt

kuni Haage tee 12), millest suur osa on tänu Kikkaojale pigem tee ääres. Funktsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese

teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut 50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka

tee kaitsevööndi laiendamine - mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti jääks sinna

kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind.

Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei

tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi-

tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab

laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus-

riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussa-

gedusega põhimaantee lähedus, kiiruspii-

rang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sade-

mevee probleemid jms), kus ehitusloako-

hustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest

20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt

olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste

tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt

poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasu-

tamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist

kaalutlemist.

Üldplaneeringuga on määratud mitmed tin-

gimused inimese tervise ja heaolu kaitseks

müra ja õhusaaste osas (sh arendustege-

vuse kavandamisel arvestamine välisõhu

mürakaardiga, vajadusel piirangute kehtes-

tamine I mürakategooriasse kuuluvate

alade kaitseks, võimalusel transpordivoo-

gude ümbersuunamine jne), vt täpsemalt

ptk 8.3. Tingimused sõiduteedele on toodud

ptk-s 5.1.1.

Uute teeprojektide koostamisel analüüsi-

takse ja hinnatakse võimalikke häiringuid ja

vajadusel kavandatakse meetmed tundlike

alade kaitseks. Eelkõige tuleb eelistada

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

78 / 134

meetmeid, mida saab rakendada häiringut

põhjustava objekti piires.

Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes, siis ühtlasi avaldame toetust kergliiklustee

väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul, kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 Haage tee idaküljel,

Järve Põik 7 kuni Valga mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt poolses osas on umbes iga 100 m tagant kas tänav või

krundile sissesõit, mis teeks kergliiklustee paiknemise tee lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev e-mail 14. juuni).

Ressurside olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks ainult jalakäijatele mõeldud rada. Soovime eelkõige, et autoga,

rattaga ning jalgsi (ja mõnikord väikest kasvu koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda.

Selgitame, et ÜP-ga määratakse jalgratta-

ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asu-

koht. Tee täpne kulgemine täpsustatakse

edasisel projekteerimisel.

Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning

võrdlemisi kitsas, samuti juba varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg. Kikkaoja orus, kus

kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu -

metskitsed liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed. Ainukesed suuremad loomad, keda orus

madalal liikumas olen näinud, on rebased ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste

koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind).

Kikkaoja piirkonnas määratud rohevõrgus-

tik on oluline, et hoida sidusust rohevõrgus-

tiku tugialade vahel.

Rohevõrgustiku üldise sidususe säilimine on

lisaks suurimetajatele oluline ka laiemalt

elurikkuse hoidmiseks – nt lindude elupai-

kade ja levikuteedena, looduslike taimelii-

kide levikuks jne. Haage teest ida pool on

valdavalt väärtuslikud põllumajandusmaad,

mille tingimuste kaudu säilivad avatud

maastikud ka loomade jaoks. Samas on

põllumassiivid eraldatud juba olemasole-

vate ja kavandatavate elamualadega, kus

asustuse tiheduse tõttu ei ole võimalik si-

dusat rohevõrgustikku kujundada. Seetõttu

peame asjakohaseks rohevõrgustiku kuju-

tamist Kikkaoja piirkonnas kavandatud ku-

jul.

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

ÜP-ga määratakse jalgratta- ja jalgteede

põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee

täpne kulgemine täpsustatakse edasisel

projekteerimisel.

Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei

tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi-

tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab

laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liiklus-

riskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussa-

gedusega põhimaantee lähedus, kiiruspii-

rang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sade-

mevee probleemid jms), kus ehitusloako-

hustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest

20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt

olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste

tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt

poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasu-

tamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist

kaalutlemist.

Üldplaneeringuga on määratud mitmed tin-

gimused inimese tervise ja heaolu kaitseks

müra ja õhusaaste osas (sh arendustege-

vuse kavandamisel arvestamine välisõhu

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

79 / 134

mürakaardiga, vajadusel piirangute kehtes-

tamine I mürakategooriasse kuuluvate

alade kaitseks, võimalusel transpordivoo-

gude ümbersuunamine jne), vt täpsemalt

ptk 8.3. Tingimused sõiduteedele on toodud

ptk-s 5.1.1.

Uute teeprojektide koostamisel analüüsi-

takse ja hinnatakse võimalikke häiringuid ja

vajadusel kavandatakse meetmed tundlike

alade kaitseks. Eelkõige tuleb eelistada

meetmeid, mida saab rakendada häiringut

põhjustava objekti piires.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

80 / 134

I. KALJURAND EELNÕU

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

81 / 134

IVO (ei soovi täisnime

avaldamist)

EELNÕU

23.07.2021

e-kiri

Ettepanek puudutab Tõrvandi keskusala

detailplaneeringut ja on edastatud selle

koostajale.

IVO (ei soovi täisnime

avaldamist)

EELNÕU

e-kiri

Üldplaneeringus on metsade ja haljastuse

kaitseks rakendatud erinevaid meetmeid:

Rohevõrgustikku on laiendatud;

Määratud on KAH alad;

Määratud on haljastuse tingimused ela-

muehituses;

Määratud on haljas- ja looduslikud maa-

alad.

J. SALUSE EELNÕU

e-kiri

Selgitame, et puhveralade määramine ei

ole ainuke võimalik häiringute leevenda-

mise viis. Üldplaneeringuga on määratud

mitmed tingimused inimese tervise ja

heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas.

Eelkõige tuleb eelistada meetmeid, mida

saab rakendada häiringut põhjustava ob-

jekti piires.

Samuti aitab puhverala mõistet koostata-

vas üldplaneeringus asendada hoonestusti-

heduse kasutamine. Hoonestustihedus on

hoone suletud brutopinna suhe katastriük-

suse pindalasse. Täpsemalt on hoonestusti-

heduse rakendamist selgitatud seletuskirja

ptk-s 2.5.

Täpsem ala lahendus antakse detailplanee-

ringuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

82 / 134

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

83 / 134

K. JÕESAAR, T. JÕESAAR,

U. PALK, L. LUMISTE jt

EELNÕU

26.01.2022

kiri

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist.

Tiheasustusalana mõistetakse ÜP konteks-

tis “selgelt piiritletavat kompaktse asustuse

ja hoonestusega ala, mida iseloomustab

polüfunktsionaalsus – erinevate eluvald-

kondade kooseksisteerimine ruumis, hoo-

nete ja asustuse tihedus, valdavalt kesk-

sete võrkude olemasolu või nende kavan-

damine pikas perspektiivis”.

Kõnealused kinnistud eraldi võetuna tihea-

sustusala määratlusele ei vasta, kuna tege-

mist on vaid elamumaa sihtotstarbega ka-

tastriüksustega. Tiheasustusala ulatusli-

kum laiendamine Linnaveere teeni tähen-

daks aga ligikaudu 100 ha suuruse ala li-

sandumist hoonestatud alade hulka ja ligi-

kaudu 50 ha väärtusliku põllumajandusmaa

hävimist / kasutusest välja langemist.

Väärtuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

Seega oleks tiheasustusala määramine nii

Kambja valla ruumilise arengu eesmärki-

dega kui ka riigi huvidega vastuolus.

K. JORJOLIANI EELNÕU

14.06.2022

E-kiri

SEISUKOHT

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640)

osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade elanike heaolust.

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine perspektiivsest elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole õigustatud. Tuleb

säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele

juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni

alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel-

toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot-

misalade vahele. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplaneeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke

maa-ala või elamumaa.

Kokkuvõtlikult leiab Kakha Jorjoliani, Tõrvandi tee 44, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaük-

suste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromissina

määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot-

mise maa-ala vahele roheala.

Täpsustatud 15.02.2023

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

84 / 134

alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult

vajalik rekreatsiooniala või sihtotstarbe muutmine elamumaaks.

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

R. Hallemaa EELNÕU

05.12.2022

e-kiri

Huvitatud isikud esitasid 14.06.2022 Kambja Vallavalitsusele arvamuse Kambja valla üldplaneeringu eelnõule. Kambja Vallavalit-

suse esmaste seisukohtade kohaselt otsustasite esitatud ettepanekutega mitte arvestada. Kambja Vallavalitsus korraldas perioodil

07.11.2022 kuni 06.12.2022 korduva üldplaneeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku. Eelnõule on lubatud aramusi esitada

avaliku väljapaneku kestel kuni 06.12.2022. Huvitatud isikud aktsepteerivad, et juba esitatud arvamusi ja ettepanekuid ei ole

vaja uuesti esitada. Lähtudes Kambja Vallavalitsuse esmastest seisukohtadest ja toimunud aruteludest esitavad huvitatud isikud

kaks võrdväärset täiendavat alternatiivset ettepanekut. Huvitatud isikud rõhutavad, et täiendavate alternatiivsete ettepanekute

esitamine ei tähenda varasemast ettepanekust loobumist ning huvide muutumist. Eesmärk on üksnes saavutada lahendus, mis

arvestab seniseid investeeringuid, sõlmitud kokkuleppeid ning Kambja valla huve. Eesmärk on saavutada osapooli rahuldav kok-

kulepe arutelu abil, mitte vaiete kaudu.

Huvitatud isikud täpsustavad enda peamist ettepanekut Väänoja sinivõrgustiku osas ning lisavad täiendavad selgitused. Lisaks

on ettepanekule lisatud eskiislahendus esmase ettepaneku visualiseerimiseks (lisa 1). Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha

koostatavas Kambja valla üldplaneeringus järgmised muudatused:

1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403)

a) Ala määrata tiheasustusalaks

Kehtivas Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas määrati kokkuleppel huvitatud isikutega tihea-

sustusalaks reserveeritud elamuala, mis moodustab osa Näki tee 22 ja hõlmab kogu ulatuses Väike-Näki maaüksust Laane külas.

Väike-Näki maaüksuse osas on algatatud detailplaneering, mille kohaselt muutub ala kinnistu kruntideks jagamise järgselt krun-

tide paigutust ja kompaktsust arvestades tiheasustusalaks. Väike-Näki detailplaneering läheb selle senisel kujul kehtestamise

korral vastuollu kehtestatava üldplaneeringuga. PlanS § 92 lg 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu

üle minimaalselt iga viie aasta tagant. PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt selgitatakse üldplaneeringu ülevaatamisega välja ja vaadatakse

üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise

või kehtetuks tunnistamise menetlus. Sellest tulenevalt on kavandatav üldplaneering vastuolus algatatud Väike-Näki detailpla-

neeringuga, mida ei ole võimalik eelnõus kavandatud kujul ÜP kehtestamise korral ellu viia. Kohalikul omavalitsusel tekib õigus

algatada ÜPga vastuolus oleva kehtestatud DP kehtetuks tunnistamise menetlus. Samuti keelab looduskaitseseadus § 41 lg 1 uue

tiheasustusala moodustamise ranna või kalda piiranguvööndis ehk kehtivale Dple vaatamata puuduks huvitatud isikutel õigus

Väänoja kalda ulatuses elamukruntide kruntimiseks kavandatud asutustihendusega.

b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi-

tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike-Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldpla-

neeringu eelnõust nähtub, et Sinivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate Väänoja äärde jäävatel

katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailpla-

neeringu menetluse raames saanud arvestada VäikeNäki maaüksuse planeerimisel Väänoja ehituskeelu vööndiga ning põhjenda-

matu on piirata maaomanike huve Väänoja erinevatel kallastel erinevas mahus.

a) Väike-Näki katastriüksus asub hajaa-

sutusalal, sellele ei määrata maakasutuse

juhtfunktsioone ega tiheasustusala.

Väike-Näki DP menetlemine toimub vasta-

valt kehtivale ÜP-le ja selles määratud

maakasutusele ning ehitustingimustele.

Koostatav ÜP ei pea vastama ei kehtivatele

ega koostatavatele DP-dele.

Juhime tähelepanu, et ÜP koostatakse pi-

kaajalise (10-15 aastat) arengu kavanda-

miseks. DP on lähiaastate (u 5 aastat) ehi-

tustegevuse alus. ÜP vaatab KOV üle iga

viie aasta tagant. Tõepoolest – kui selgub,

et DP-d ei ole lähiaastatel ellu viidud ja see

ei vasta ÜP põhimõtetele, on KOV-l õigus

DP kehtetuks tunnistada. Koostatavas ÜP-s

on valitud konservatiivne arengusuund, kus

hajaasustusalal elamumaid ei määrata,

seetõttu ei arvestata ka koostatavate DP-

dega. Juhul, kui selgub, et DP-d muutunud

oludes ellu viia ei saa, näiteks, kui puudub

selleks vajalik taristu ja arendaja ei soovi

seda ka rajada, on võimalik DP kehtetuks

tunnistada ja alal kehtivad edaspidi hajaa-

sustusala ehitustingimused.

b) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku ula-

tust Väike-Näki maaüksusel ning säilitame

sinivõrgustiku ehituskeeluvööndi laiuses.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

85 / 134

Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute,

kaksikelamute, ridaelamute korterelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa.

d) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust Väänoja ehituskeeluvööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 vastu võetud määrsuga nr 21 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehita-

misega seotud kulude kandmise kokkuleppimise korra kohaselt sätestatakse detailplaneeringu algatamiseks vajalike rajatiste

väljaehitamise alused. Vastuvõetud kord tagab selle, et ÜP elluviimiseks algatatav DP ja selle alusel toimuv elamuehitus vastaks

tehnilisele ja sotsiaalsele taristule ning looduskeskkonna 3 / 6 taluvusele. Huvitatud isikute ettepanek ei lähe sellest tulenevalt

vastuollu viidatud korraga tagatavate põhimõtetega, kuna DPd ei ole võimlaik algatada ja ellu viia ilma viidatud põhimõtteid

järgimata. Näki, Näki tee 22 ja Väike-Näki kinnistud on mitmest küljest juurdepääsetavad, mis tagab liikluse hajutatuse. Näki,

Näki 22 ja Väike-Näki maaüksustele juurdepääsetavust ei mõjuta märkimisväärselt riigimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-

Nõo lõigu kilomeetritel 138,4- 152,0 eelprojekti kohaselt suletav Näki tee ristumine põhimaanteega. Viidatud eelprojektist nähtub,

et Väike-Näki tee liiklus suunatakse kogujateedega kõrvalteedele ning TõrvandiLemmatsi ristmik lahendatakse kahetasandina,

mis võimaldab tänu ringteedele ning viaduktile kogu piirkonnas sujuva ja ohutu liiklemise. Hetkel olemasoleva olukorra kohaselt

on mööda Kaselehe teed pääs Lennuvälja teele ja Lennu teele. Mööda Näki teed on pääs Tõrvandi alevikku ning Väike-Näki teele,

mille kaudu pääseb Tõrvandi-Lemmatsi teele. Samuti pääseb täna mööda Näki teed riigimaanteele nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga maan-

teele ning tulevikus võimalikule kogujateele. Näki tee kaudu toimuva raudtee ülesõidu võimalik sulgemine tulevikus mõjuks liik-

lusele aga rahustavalt ning ümbersuunatav liikluskoormus hajuks mitmete eri suundades kulgevate tänavate vahel. Tsentraalne

vesi on võimalik tagada tulevikus piirnevale Kivimäe kinnistule rajatava veehaarde kaudu. Toimiva tsentraalse veevärgi rajamise

eelduseks on piisav veetarbijate arv ja torustiku ringistamine, mis tagab kvaliteetse joogivee jõudmise lõpptarbijani. Piirkonnas

tarbijate arvu suurenemine võimaldab seni väiksemate gruppidena paiknevad hooned liita lokaalsetelt lahendustelt tsentraalsele,

mis on looduskeskkonda säästvam ning usaldusväärsem lahendus

a-c) Vt vastus ja põhjendatused mitte ar-

vestamise osas ülalpool, mis on toodud

Väike-Näki katastriüksuse osas.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Näki tee

22 katastriüksuse määramine elamu maa-

alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhi-

mõtetega vastuolus. Koostatavas üldpla-

neeringus uusi tiheasustsualasi ei moodus-

tata.

d) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku ula-

tust Näki tee 22 maaüksusel ning säilitame

sinivõrgustiku ehituskeeluvööndi laiuses.

Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute,

kaksikelamute ja ridaelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa.

Antud ettepanek on kooskõlas Näki OÜ (maaüksuste lepinguline kasutaja) poolt 12.10.2021 Kambja Vallavalitsusele esitatud Näki

(94901:007:0226) ja Näki tee 22 (94901:007:0225) kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekuga. Esitatud

ettepanek arvestas piirkonna elanike huve antud piirkonna kui tervikliku elukeskkonna vastu ning terviseameti ettepanekut antud

piirkonna joogivee kvaliteedi tõstmiseks.

Alternatiivne ettepanek 1

Huvitatud isikud rõhutavad, et tegemist on alternatiivse ettepanekuga, mida on võimalik käsitleda võimaliku kompromissina.

Huvitatud isikud ei tagane enda algsest ettepanekust ja koostöös vallaga peetud läbirääkimiste käigus välja kujundatud eesmär-

kidest. Kambja Vallavalitsus nõustus 2018.a. Rahandusministeeriumis toimunud Ülenurme valla ala üldplaneeringute vaide ära-

kuulamisel ministeeriumi seisukohtadega, et Näki, VäikeNäki ja Näki tee 22 maaüksustel algatatud detailplaneering tuleb lõpuni

menetleda Ülenurme Vallavolikogu 10.02.2009 otsusega nr 1 kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Kambja Vallavalitsuses 29.08.2018 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et detailplaneering viiakse ellu etappide kaupa ning alus-

tatakse Väike-Näki detailplaneeringust. Etapilase elluviimise ning senise arenguperspektiivi säilitamise tagab Näki tee 22 ja Näki

maaüksusele juhtfunktsiooni määramata jätmine.

1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403)

a) Ala määrata tiheasustusalaks.

1. b) Vähendame Väänoja sinivõrgustiku

ulatust ning säilitame sinivõrgustiku ehitus-

keeluvööndi laiuses.

2. a) Koostatavas üldplaneeringus on maa-

kasutuste juhtfunktsioonid määratud ning

sisustatud. Ei ole põhjendatud täiendava

juhtfunktsiooni määramist ning sisustamist

hajaasustuses (hajaasustuses maakasu-

tuse juhtfunktsioone ei määrata. Ehitusõi-

gus tuleb kantide ehitusõiguse tabelite alu-

sel).

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

86 / 134

b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi-

tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks uus kujundatav juhtfunktsioon „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“

Huvitatud isikud teevad ettepaneku sisustada „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ järgnevalt – Tegemist on alaga, millel on senist

maakasutust ja ümbruskaudset piirkonda arvestades mitu võrdväärset juhtfunktsiooni. Valla üldplaneeringuga ei tehta perspek-

tiivse juhtfunktsioonita ala osas ettepanekut maa sihtotstarbe muutmiseks ning välistatud ei ole sihtotstarbe hilisem muutmine

üheks järgnevatest sihtotstarvetest (elamumaa, ärimaa, tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, ühiskondlike ehitiste maa).

Perspektiivse juhtfunktsioonita alal on katastriüksuste minimaalne suurus elamuehituse korral 0,25 ha ning äri- ja tootmishoonete

ehituse korral 0,5 ha. Huvitatud isikud rõhutavad, et peavad „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“ juhtfunktsiooni määramist

võimalikuks üksnes koos selle sisustamisega huvitatud isikutele aktsepteeritaval viisil.

b) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehituskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

3. Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226) a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks uus kujundatav juhtfunkt-

sioon „Perspektiivse juhtfunktsioonita ala“

Alternatiivne ettepanek 2

ÜP seletuskirja kohaselt moodustavad Laane ja Lemmatsi külad üleminekuala tiheasustusest hajaasustusse, üldplaneeringu ees-

märk on hoida need võimalikult hajusana ning vältida edasist kinnistute jagamist elamuehituse eesmärgil. Selle eesmärgiga on

kooskõlas ja eesmärki aitab saavutada kehtivas Kambja Valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas Näki tee

22 maaüksuse ja Näki maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks olev äri- ja tootmise ala. Kohalik omavalitsus peab tagama

huvitatud isikute võrdse kohtlemise. Kambja vallas, Räni alevikus asuvatel Mäenurga ja Ränirahnu tee 38 kinnistutel registriosa

numbriga 3846004 on varasemalt soovitud muuta maa juhtfunktsiooni osaliselt elamumaaks. Maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistu osas on kehtivas üldplaneeringus juhtfunktsiooniks äri- ja tootmise ala ning ka eelnõus on see huvitatud isikute soovil

määratud äri- ja tootmise maa-alaks. Maaomanike võrdne kohtlemine ning Näki tee 22 ja Näki maaüksuse juhtfunktsiooni mää-

ramine äri- ja tootmise maa-alaks tagab samuti elamuehituse tegevuse peatamise, kuid arvestab seniste huvitaud isikute õigus-

tatud ootustega.

1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403)

a) Ala määrata tiheasustusalaks.

Selgitame, et lisaks isikute võrdsele kohtle-

misele on planeerimisotsused kohapõhised

kaalutlusotsused. Viidatud Mäenurga ja Rä-

nirahnu tee 38 KÜ-d asuvad Räni aleviku ti-

heasustusalal Tartu linna piiril. Näki tee 22

asub Laane külas hajaasustualal. Hajaa-

sustusalal maakasutuse juhtotstarbeid ei

määrata, sellel jätkub eelistatult senine

maakasutus maatulundusmaana. Samuti,

vastavalt ÜP alusanalüüsile, puudub

Kambja vallas vajadus uute täiendavate

äri- ja tootmismaade määramiseks lisaks ti-

heasustusaladel asuvatele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

87 / 134

b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehi-

tuskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks Äri- ja tootmise maa-ala

b) Vähendada Väänoja sinivõrgustiku laiust minimaalselt Väänoja ehituskeelu vööndini sarnaselt piirnevate kinnistutega.

3. Laane külas Näki maaüksus (kat. Nr 94901:007:0226)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks Äri- ja tootmise maa-ala Huvitatud isikud ei korda siinkohal 14.06.2022 esitatud ette-

panekus välja toodud seisukohtasid, mis puudutasid ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning selle soosivat mõju elamuehituse laien-

damiseks. Samuti ei korda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid ning piirkonna elanike huvi piirkonna arengule. Hu-

vitatud isikud peavad neid põhimõtteid siiski jätkuvalt oluliseks.

Kokkuvõtvalt leiavad huvitatud isikud, et Kambja valla üldplaneeringu eelnõu ei arvesta senistes arengukavades esitatud seisu-

kohtadega ning huvitatud isikutele tekitatud õigustatud ootusega. Eelnevast tulenevalt palun teha Kambja valla üldplaneeringu

eelnõus käesolevas ettepanekus välja toodud muudatused.

J. TAMM, R. MIRKA, A.

KUHI, R. HALLEMAA

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha koostatavas Kambja valla üldplaneeringus järgmised muudatused:

1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403)

a) Ala määrata tiheasustusalaks.

b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks jätta määramata Väänoja sinivõrgustik.

Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike-Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldpla-

neeringu eelnõust nähtub, et Sinivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate Väänoja äärde jäävatel

katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailpla-

neeringu menetluse raames saanud arvestada Väike-Näki maaüksuse planeerimisel Väänoja ehituskeelu vööndiga ning põhjen-

damatu on piirata maaomanike huve Väänoja erinevatel kallastel erinevas mahus.

Mitte arvestada. Tiheasustusalana mõiste-

takse ÜP kontekstis “selgelt piiritletavat

kompaktse asustuse ja hoonestusega ala,

mida iseloomustab polüfunktsionaalsus –

erinevate eluvaldkondade kooseksisteeri-

mine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus,

valdavalt kesksete võrkude olemasolu või

nende kavandamine pikas perspektiivis”.

Väike-Näki DP-ga kavandatav monofunkt-

sionaalne elamu-maa-ala sellele määratlu-

sele ei vasta.

Väänoja sinivõrgustikku ei saa Väike-Näki

maaüksusel jätta määramata, kuna see lõ-

huks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel

saab selle laiust vähendada sarnaselt piir-

nevatele kinnistutele ning säilitada sinivõr-

gustik ehituskeeluvööndi ulatuses.

2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust ük-

sikelamute, kaksikelamute, ridaelamute korterelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa.

d) Jätta määramata Väänoja sinivõrgustik.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Näki tee 22 katastriüksuse määra-

mine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks

oleks nende põhimõtetega vastuolus.

Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan-

dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boni-

teediga (42), see on PRIA põllumassiivide

registris, reaalses põllumajanduslikus kasu-

tuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtus-

likuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

88 / 134

põllumajandusmaade määratlemine on riigi

avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa

kui piiratud ja taastumatu ressurss.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

Väänoja sinivõrgustikku ei saa Näki tee 22

maaüksusel jätta määramata, kuna see lõ-

huks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel

saab selle laiust vähendada sarnaselt piir-

nevatele kinnistutele (ehituskeeluvööndi

ulatuses).

3. Laane külas Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0226)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamumaa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust ük-

sikelamute, kaksikelamute ja ridaelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja tootmismaa.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Näki katastriüksuse määramine

elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks

nende põhimõtetega vastuolus.

Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan-

dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boni-

teediga (45), see on PRIA põllumassiivide

registris, reaalses põllumajanduslikus kasu-

tuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtus-

likuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike

põllumajandusmaade määratlemine on riigi

avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa

kui piiratud ja taastumatu ressurss.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele. Täpsustavad tingimused

on määratud väärtuslikele põllumajandus-

maadele.

K. KURG, L. KURG EELNÕU

24.05.2022

e-kiri

Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei

määrata katastriüksustele sihtotstarbeid.

Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 katast-

riüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa

ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta.

Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 katast-

riüksustel olev põllumajandusmaa on Eesti

keskmisest kõrgema boniteediga (41-42) ja

määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks. Väärtusliku põlluma-

jandusmaa määramiseks kasutatav algne

kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

89 / 134

Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väär-

tuslike põllumajandusmaade määratlemine

on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

Täpsustatud 15.02.2023

Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu-

majandusmaade käsitlust selliselt, et ja-

game need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel-

nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi-

mused väärtusliku põllumajandusmaa säili-

miseks. Nende väärtuslike põllumajandus-

maade puhul, mille boniteet on 40 või vä-

hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka-

tastriüksus), määrame leebemad kaitse-

tingimused ning täpsustame ehitusõiguse

teemat

EELNÕU

15.02.2021

e-kiri

Soovime lähiaastatel teha avalduse detailplaneeringu algatamiseks järgmistel katastriüksustel Enno 94901:006:0060, Kiivitaja

94901:006:0311 ja Metsavahitee 94901:006:0313

Palume arvestada valla uue üldplaneeringu koostamisel meie sooviga.

Võtame teadmiseks.

KÜ VILJANDI MNT 76 (T.

KALLAS)

EELNÕU

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

L. TÕNISSON EELNÕU

e-kiri

Ettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule.

Seoses kinnistuga Tõrvandi tee 50, Soinaste küla, Kambja vald (katastritunnus 94901:006:0094) ei ole nõus Kambja valla üldpla-

neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitud joonisel „Maakasutus“ (töö number 2020-0034)

kinnistu maakasutuse juhtotstarve määramisel väärtuslikuks põllumajandusmaaks.

Kindel soov on säilitada praegune maa sihtotstarve mis on maatulundusmaa 100%

Kinnistu sihtotstarvet väärtuslikuks põllumaaks ei soovi muuta põhjustel:

Enamus maad ei ole põllumajanduslikus kasutuses

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna puudub mõistlik juurdepääs

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna ala on metsastunud

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna kasutatavad põllumassiivid on liiga väiksesd

Lisaks ei nõustu Matka- ja terviseraja määramisega läbi kinnistu.

Metsas liigutakse vastavalt metsaseadusele.

Kambja valla üldplaneeringu eelnõu vajab täiendavat selgitamist ja arutamist.

Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük-

sustele sihtotstarbeid. Tõrvandi tee 50 ka-

tastriüksuse sihtotstarve on maatulundus-

maa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta.

Tõrvandi tee 50 katastriüksusel olev põllu-

majandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema

boniteediga (42) ja määratud sellest lähtu-

valt väärtuslikuks põllumajandusmaaks.

Väärtusliku põllumajandusmaa määrami-

seks kasutatav algne kaardikiht (sh boni-

teedi andmed) pärineb Põllumajandusuu-

ringute Keskuselt. Väärtuslike põllumajan-

dusmaade määratlemine on riigi avalik huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

90 / 134

Arvestame tehtud ettepanekuga väärtus-

liku põllumajandusmaa eemaldamiseks sel-

les osas, mis jääb PRIA registris olevast põl-

lumassiivist välja.

ÜP joonisel kajastatud matka- ja tervise-

rada kasutatakse ka praegu talvel suusara-

jana ja selle kasutamine jätkub nagu seni.

Üldplaneeringuga ei kavandata sinna täien-

davaid tegevusi.

Täpsustatud 15.02.2023

Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu-

majandusmaade käsitlust selliselt, et ja-

game need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel-

nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi-

mused väärtusliku põllumajandusmaa säili-

miseks. Nende väärtuslike põllumajandus-

maade puhul, mille boniteet on 40 või vä-

hem (kuhu kuulub ka Kannistiku tee 24 ka-

tastriüksus), määrame leebemad kaitse-

tingimused ning täpsustame ehitusõiguse

teemat

LUIGES EELNÕU

e-kiri

Selgitame, et üldplaneeringuga on määra-

tud ehitustingimused erinevatele maakasu-

tuse juhtotstarvetele (sh elamumaad ja

tootmismaad), mida tuleb arendustegevuse

puhul järgida. Samuti on inimese tervise ja

heaolu kaitseks müra ja õhusaaste osas

arendustegevusele seatud piirangud. Eel-

kõige tuleb eelistada meetmeid, mida saab

rakendada häiringut põhjustava objekti pii-

res. Liinivõrgu kavandamine ei ole otseselt

ÜP ülesanne, küll näeb ÜP ette liikuvuskes-

kuste asukohad, mis toetavad kiirema ja ti-

hedama ühistranspordi välja arendamist.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

91 / 134

M. ÜLPER EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar-

vame Järve põik 5 tiheasustusalast välja.

Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar-

vata välja.

Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis-

neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei

valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale

alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo-

nestusena laienemisele eelistame olema-

solevate asumite tihendamist ja lõpuni

arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu-

keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela-

muehitus hajaasustuses toimub hajaasus-

tuse põhimõtetel.

Abihoonete arvu osas täiendame seletus-

kirja selliselt, et nende arv võib olla suu-

rem, kui tegemist on põllumajandusliku

tootmisega.

Ma. MÖLS EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses (94901:005:0999). Tegemist ei ole tihedalt asustatud

maatükiga ja nende majandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks.

2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (94901:005:0999) planeeritava reoveekogumise ala või reoveekogu-

mise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tähistatud

jutumärkidega):

a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vastavad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus

võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle rakendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu

piiranguga ja tuleb tekstist eemaldada.

b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (eluhoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud

hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse suurus võimaldab täita

seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks traktorite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale.

Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar-

vame Järve tee 16 tiheasustusalast välja.

Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar-

vata välja.

Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis-

neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei

valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale

alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo-

nestusena laienemisele eelistame olema-

solevate asumite tihendamist ja lõpuni

arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu-

keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela-

muehitus hajaasustuses toimub hajaasus-

tuse põhimõtetel.

Abihoonete arvu osas täiendame seletus-

kirja selliselt, et nende arv võib olla suu-

rem, kui tegemist on põllumajandusliku

tootmisega.

Me. MÖLS EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses (28301:001:1054). Tegemist ei ole tihedalt asustatud

maatükiga ja nende majandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks.

2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (28301:001:1054) planeeritava reoveekogumise ala või reoveekogu-

mise ala piiridest. Lisaks eeltoodule tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tähistatud

jutumärkidega):

a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vastavad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid krundi suurus

võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle rakendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu

piiranguga ja tuleb tekstist eemaldada.

Arvestame ettepanekuga osaliselt ja ar-

vame Järve tee 18 tiheasustusalast välja.

Perspektiivsest reoveekogumisalast ei ar-

vata välja.

Selgitame, et lk 10 toodud lause mõte seis-

neb selles, et elamuehitus ja tiheasustus ei

valguks ühtlaselt kogu linna ümbritsevale

alale laiali. Elamuehituse senisele vaiphoo-

nestusena laienemisele eelistame olema-

solevate asumite tihendamist ja lõpuni

arendamist ruumilise mitmekesisuse ja elu-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

92 / 134

b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (eluhoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud

hooned) Kaksikelamul 1+1 ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse suurus võimaldab täita

seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks traktorite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale.

keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu. Ela-

muehitus hajaasustuses toimub hajaasus-

tuse põhimõtetel.

Abihoonete arvu osas täiendame seletus-

kirja selliselt, et nende arv võib olla suu-

rem, kui tegemist on põllumajandusliku

tootmisega.

M. KIISHOLTS EELNÕU

e-kiri

Mitte arvestada. Suve katastriüksuse sih-

totstarve on hetkel maatulundusmaa ning

asub väljaspool Külitse reoveekogumisala.

Suve katastriüksus jääb koos Järve põigiga

hajaasustusalale, kus ehitustegevus toimub

vastavalt hajaasustuse ehitustingimustele.

M. MÕTUS EELNÕU

16.06.2022

e-kiri

Mina, Margus Mõtus, ei ole nõus Külitse liiklussõlme asukoha teise kohta viimisega järgnevatel põhjustel:

- halveneb minu perekonna elukeskkond;

- olematuks muutub elukvaliteet, kuna suureneb autotranspordi müra, alaliselt tekib valgusreostus minu elamu tubadesse nii

autode, kui ka tänavavalgustuse näol öisel ajal;

- minu kinnistu jääb väiksemaks ja minu kinnisvara väärtus seetõttu ning ka eeltoodud põhjustel väheneb. Seega saab rikutud

minu põhiseaduslik ootus, mida arvestasin kodu rajamisel sellesse kohta.

Tulenevalt eeltoodust taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks üle Tartu – Valga maantee Kose bussipeatuse juurest, kuhu

see on määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla poolt.

Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s

määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu–

Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 maantee,

liiklussõlmed ja kogujateed).

Selgitame, et ÜP näitab tee põhimõttelist

asukohta, kõiki asjaolusid täpsustatakse

tee projekteerimisega, mis on hetkel

käimas. Projekteerimine toimub kehtiva

Kambja valla üldplaneeringu endise Üle-

nurme valla territooriumi osas alusel, mil-

lega Tartu – Nõo lõigu rekonstrueerimist on

kavandatud.

Teeme Transpordiametile ettepaneku

osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse

avalikul arutelul, et riigiteede

kavandamisega seotud asjaolusid

selgitada.

M. TÕNISMÄE EELNÕU

e-kiri

Mina Martin Tõnismäe ik............... Haage tee 63a, Külitse alevik, Kambja vald Tartumaa

katastritunnusega 28301:001:1521 omanik esitab ettepaneku, et üldplaneeringuga muudetakse Haage tee 63a kinnistu

edaspidine maakasutus sihtotstarve elamumaaks.

Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük-

sustele sihtotstarbeid. Haage tee 63a ka-

tastriüksuse sihtotstarve on maatulundus-

maa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta.

Haage tee 63 a kinnistu asub ÜP-ga määra-

tud hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-ga määratud

ehitustingimustele.

M. KLEIN EELNÕU

10.06.2022

e-kiri

1) Tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast on olulistest muudatustest avalikkuse intensiivsem

informeerimise kohustus iseseisev avalik ülesanne (haldusülesanne). Antud juhtumi puhul pole seda minu suhtes

teostatud.

2) Transpordiamet ei ole Tartu-Nõo eskiisprojekti ja eelprojekti koostamisel piisaval määral arvestanud kehtiva

üldplaneeringuga (volikogu otsus 13.11.2018.a.). Seega pole need ka õiguslikult siduvad. Transpordiamet on asunud

Kambja Vallavalitsusele suuniseid (käske) jagama (22.09.2020.a. nr 15-2/20/38992-3).

3) Transpordiamet on hoidnud Tartu-Nõo eskiisprojekti saladuses, seda pole minule mitte mingil moel näidatud, tutvustatud

ega minuga kooskõlastatud. Selle olemasolust sain teada uue kavandatava üldplaneeringu väljapaneku juurde esitatud

Maanteeameti kirjast (22.09.2020.a. nr 15-2/20/38992-3).

Selgitame, et Külitse liiklussõlme asukoht

on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga

riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2

maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP

näitab tee põhimõttelist asukohta, kõiki

asjaolusid täpsustatakse tee

projekteerimisega, mis on hetkel käimas.

Projekteerimine toimub kehtiva Kambja

valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

93 / 134

4) Ei ole põhjendatud motiive, millist kasu tõuseb Külitse liiklussõlme planeeritavast uuest asukohast võrreldes praeguse

üldplaneeringu asukohaga ja kuidas kaaluks see üles mulle tekitatava põhiseadusliku riive (§53) suureneva elukeskkonna

ja looduskeskkonna kahjustamise läbi.

Eeltoodust tulenevalt annan teada, et loodan ja elan teadmisega, et elame jätkuvalt demokraatlikus õigusriigis ja tema kodanikel

on õigustatud ootus kokkulepete püsimisse.

Taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks samasse asukohta, kuhu on see määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise

Ülenurme valla osas (kehtestatud volikogu otsusega 13.11.2018.a.), st Jõhvi-Tartu-Valga tee Kose bussipeatuse juurde.

territooriumi osas alusel, millega Tartu –

Nõo lõigu rekonstrueerimist on kavandatud.

Teeme Transpordiametile ettepaneku

osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse

avalikul arutelul, et riigiteede

kavandamisega seotud asjaolusid

selgitada.

K-R. KRIISA, A. KRIISA, E.

POOPUU

EELNÕU

06.12.2022

e-kiri

Soovime esitada järgnevad ettepanekud Kambja valla uuele üldplaneeringule:

1. Soovime säilitada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) käsitlemist maatulundusmaana ning mitte muuta Mäe-

Nigula kinnistu väärtuslikuks põllumaaks. Kinnistu omanikud ei ole huvitatud Mäe-Nigula kinnistul põlluharimisega tegelemisest.

Maanteeameti ortofotodelt on näha, et Mäe-Nigula kinnistu ei ole vähemalt 20 aastat põllumajanduslikus kasutuses olnud

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline) ja selle kasutusele võtt on ebaefektiivne (ala on osaliselt metsastumas,

pinnas liigniiske ja põllumajandustootjatele ebaatraktiivne), mistõttu ei vasta Mäe-Nigula kinnistu ka Põllumajandusuuringute

Keskuse ja Maaeluministeeriumi poolt viidatud väärtusliku põllumajandusmaa definitsioonile.

2. Palume üle vaadata Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va tiheasustusala)“ katastriüksuse minimaalse

suuruse kriteeriume. Hetke kriteeriumite alusel on antud piirkonnas maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste

jagamine elamuehituse eesmärgil keelatud. Soovime, et maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseid oleks

antud piirkonnas võimalik elamuehituse eesmärgil jagada.

1. Selgitame, et täpsustame väärtuslike

põllumajandusmaade käsitlust selliselt, et

jagame need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem, jäävad kehtima ÜP eel-

nõu seletuskirja peatükis 4.5 toodud tingi-

mused väärtusliku põllumajandusmaa säili-

miseks. Nende väärtuslike põllumajandus-

maade puhul, mille boniteet on 40 või vä-

hem (kuhu kuulub ka Mäe-Nigula katast-

riüksus), määrame leebemad kaitsetingi-

mused ning täpsustame ehitusõiguse tee-

mat.

2. Mitte arvestatud ettepanekuga. Katast-

riüksuse jagamise keeld on seotud vajadu-

sega säilitada hajaasustusalale omane

asustusstruktuur.

EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

1. Soovime, et Mäe-Nigula kinnistule (katastritunnus 94901:004:0001) omistataks uues ül dplaneeringus juhtotstarve “Elamu

maa-ala”. Kinnistu asub vahetult Külitse aleviku kõrval ning on kolmest küljest ümbritsetud elamualadega, kus majad asuvad

tihedalt. Mäe-Nigula kinnistul on olemas oluline osa täisväärtusliku elamurajooni rajamiseks vajalikust tehnilisest taristust. Kin-

nistule on hea juurdepääs Arako tee kaudu. Samuti on kinnistul Nigulamäe (Puhja) alajaam ning kinnistu vahetus läheduses Ute

(Puhja) alajaam, mis võimaldavad planeeritava elamurajooni elektriga varustamist.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

1. Mitte arvestada. Mäe-Nigula KÜ on maa-

tulundusmaa sihtotstarbega ja asub Lem-

matsi külas väljaspool tiheasustusala ja

reoveekogumisala. Lisaks läbib katastriük-

sust kaks põhivõrgu elektriliini.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Mäe-Ni-

gula katastriüksuse määramine elamu

maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas-

tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud

valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa-

lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata,

elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra-

tud ehitustingimustele.

2. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) läänepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud vee

piirangute ehituskeeluvööndi ala 50 m pealt 30 m peale.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

2. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka

Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähenda-

miseks.

3. Palun arvata Mäe-Nigula kinnistu idakülge planeeritav rohekoridor täies ulatuses rohevõrgustikust välja. Mäe-Nigula kinnistu

ja ka sellest lõunasse jääva rohevõrgustikku kaasatud metsa puhul ei ole tegemist ei kaitsealade, püsielupaikade ega ka hoiua-

ladega (https://kaitsealad.ee/et/Kaart; https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). Mäe-Nigula kinnistule planeeri-

tud rohekoridor ei ole ka oluline suurulukite liikumiskoridor.

3. Mitte arvestada. Mäe-Nigula kinnistul

olev rohekoridor on osa sinivõrgustikust.

Ühe kinnistu sinisvõrgustikust välja arva-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

94 / 134

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

mine lõhuks võrgustiku sidususe. Rohekori-

dorid ei ole vajalikud mitte ainult suurulu-

kite liikumiseks, vaid ka muude looma- ja

taimeliikide liikumiseks/levikuks.

EELNÕU

09.03.2022

e-kiri

1. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistust (katastritunnus 94901:004:0001) koosnev maa-ala hajaasustusalast tiheasustusalaks.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

2. Mäe-Nigula kinnistul olev rohekoridor on on osa sinivõrgustikust. Ühe kinnistu sinisvõrgustikust välja arvamine lõhuks võrgus-

tiku sidususe. Rohekoridorid ei ole vajalikud mitte ainult suurulukite liikumiseks, vaid ka muude looma- ja taimeliikide levikuks.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Mäe-Nigula KÜ on maatu-

lundusmaa sihtotstarvega ja asub Lem-

matsi külas väljaspool tiheasustusala ja

reoveekogumisala. Lisaks läbib katastriük-

sust kaks põhivõrgu elektriliini.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Mäe-Ni-

gula katastriüksuse määramine elamu

maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas-

tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud

valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa-

lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata,

elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määra-

tud ehitustingimustele.

3. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) läänepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud veepii-

rangute ehituskeeluvööndiala 50 m pealt 25 m peale.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Ilmatsalu jõgi on osa rohevõrgustikust, kus

üldjuhul ehituskeeluvööndit ei vähendata.

Kuivõrd Mäe-Nigula kinnistule elamu maa-

ala ette ei nähta, ei ole ka ehituskee-

luvööndi vähendamine vajalik.

4. Soovime ka olla Kambja valla üldplaneeringu arutellu kaasatud. Võtame teadmiseks.

P. POOPUU EELNÕU

12.06.2022

e-kiri

Soovin teha ettepaneku muuta Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va tiheasustusala)“ piirkonnas katastriük-

suse minimaalse suuruse kriteeriume. Antud aspekti käsitlevas üldplaneeringu punktis 3.4 leheküljel 30 on hetkel kirjas järgnev

„Maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud“. See punkt hetkel

keelab kogu elamute ehitustegevuse laienemise Lemmatsi ja Laane küladesse. Pidevalt arenevas Tartus ja selle lähiümbruskon-

nas, kus hetkel on inimestel sobiva krundi leidmise ja kodu rajamine pigem niigi keeruline, ei ole see 15 aasta perspektiivis

mõistlik. Samuti on see tingimus oluliselt rangem kui näiteks rohkem põhjapool asuvate Kambja, Pangodi ja Vana-Kuuste kanti-

des. Pakun välja, et uueks minimaalseks katastriüksuse suuruseks võiks piirkonnas „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse alevik (va

tiheasustusala)“ olla sarnaselt Külitse alevikule omane 1500m2.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna ta-

luvusega ning vältida edasist valglinnastu-

mist. Katastriükskuse jagamise keeld on

sätestatud nende põhimõtete järgimiseks,

kuna Laane ja Lemmatsi külad on ühed

kõige suurema ehitussurve all olevad piir-

konnad.

R. MEREMÄE EELNÕU

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

R. SIREL EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Seisukoht Kambja valla uue üldplaneeringu eelnõu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü

94901:007:1640) maakasutuse sihtotstarbe osas.

Kambja Vallavalitse poolt algatatud üldplaneeringu eelnõu järgselt soovitakse Jaani ja Leetsi maaüksuseid, mis on kehtivas üldpla-

neeringus maatulundusmaa juhtotstarbega 100% elamumaa, muuta sihtotstarbelt äri- ja tootmismaaks.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromissina

määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot-

mise maa-ala vahele roheala.

Täpsustatud 15.02.2023

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

95 / 134

Jaani ja Leetsi maaüksustele koostatav üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille peamiseks eesmärgiks on muuta antud

kinnistute maa sihtotstarvet äri- ja tootmismaaks, eesmärgiga rajada sinna suuremahulised tootmishooned on pälvinud lähialade

elanike vastuseisu.

Palume põhjendada, miks on uue üldplaneeringu eelnõus ennatlikult märgitud Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks äri- ja

tootmismaa? Käesolev algatatud üldplaneeringu eelnõu jätab arvestamata hetkel kehtiva „Kambja valla üldplaneeringu endise

Ülenurme valla territooriumi osas“, milles oli antud ala juhtotstarbeks 100% elamumaa ning määrab antud alal üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu kehtestamisjärgse kohaliku omavalitsuse poolse meelsuse vastavalt huvitatud osapoole eesmärgist

muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks äri- ja tootmismaa, olukorras, kus üldplaneeringut muutev detailplaneering on

alles eskiisjooniste staadiumis.

Algatatud üldplaneeringu eelnõuga eiratakse kolmanda isiku õiguste riivet. Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe tootmis- ja

ärimaaks muutmine on vastuolus planeeringuala ümbruses olevate elanike pikaajalise õigustatud ootusega, et Jaani ja Leetsi

kinnistud saavad olema vastavalt kehtivale valla üldplaneeringule elamumaa sihtotstarbega. Muutes planeeringuala maakasutuse

sihtotstarbe tootmis- ja ärimaaks ning rajades sinna tootmis ja laohooneid, vähendab see suurel määral lähedalasuvate elamu-

rajoonide ökoloogilist ja kognitiivset heaolu. Majanduslikust aspektist vähenevad kinnistute ja hoonete turuväärtused, kuna ela-

mualade keskkond ei vastaks sel juhul enam täisväärtuslikule elukeskkonnale.

Algatatud üldplaneeringu eelnõu eirab 2018. aastal koostatud Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi

osas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. KSH aruande kohaselt on kohalikul omavalitsuses soovitav, jälgides varem

kehtestatud detailplaneeringutega piirnevate alade maakasutust, konkreetse piirkonna arengut ja üldisemaid arengutrende vallas,

vältida selliste alade teket, mille juhtfunktsioon ei haaku ümbritseva ruumikasutusega (vt KSH, p 9.1.1, lk 37). Jaani ja Leetsi

maaüksused on piiratud kolmest küljest tiheasustatud elamualadega.

Algatatud üldplaneeringu eelnõu jätab arvestamata Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartu

maakonnaplaneeringu. Maakonnaplaneeringus on Jaani ja Leetsi maaüksused ettenähtud elamumaaks.

Üldplaneeringu eelnõus on arvestamata Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus

sätestatud nõue eraldamaks tööstusalasid elamumaadest puhvertsoonidega. Haljastust, sealhulgas kõrghaljastust, on soovitav

säilitada ja rajada nii palju kui võimalik (vt KSH_aruande_eelnõu p 9.1.11.1, lk 126). KSH-s on rõhutatud, et „Perspektiivsete

tootmishoonete ja elamualade vahele tuleb võimalusel ette näha piisava laiusega puhvertsoon.

Uue üldplaneeringu eelnõu seletuskiri Töö nr 2020-0034 kirjeldab maakasutuse juhtotstarvetes (ptk 3.5 tabel 8), et elamu maa-

ala juhtotstarbe muutmine tootmismaaks ei ole lubatud ning ärimaaks muutmine on lubatud tingimusel, et „võib kavandada kui

ei häiri elamist“. Eelkirjeldatust tulenevalt on uue üldplaneeringu kohaselt välistatud eelmises üldplaneeringus olnud elamu maa-

ala muutmine tootmismaaks, kuna minnakse otseselt vastuollu kohaliku omavalitsuse enda poole kehtestatud eesmärkidega.

Uue üldplaneeringu eelnõus on jäetud arvestamata ÜP Lisa 2 Alusanalüüs, mis esitab faktilise argumendi: „ÜP koostamisel puudub

vajadus täiendavate tootmisalade reserveerimiseks, vaatame üle kehtivates ÜP-des määratud alad ning otsustame nende vaja-

duse“.

Tuginedes eeltoodule on põhjendamatu muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarvet äri- ja tootmismaaks. Palume koostatavas

uues üldplaneeringus näha ette Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks 100% elamumaa.

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

M. ROHULAID-KUUSIK 07.02.2022

e-kiri

Mina, Marianne Rohulaid-Kuusik (ik 48608180030) avaldan soovi, et minu kinnistu katastritunnusega 94901:009:0343 muude-

takse sihtotstarbelt 100% elamumaaks ning arvestataks praegu koostatavas Kambja valla üldplaneeringus tiheasumi laienemisa-

lasse (tiheasustusalasse).

Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei

määrata katastriüksustele sihtotstarbeid.

Alliku katastriüksuse sihtotstarve on maa-

tulundusmaa ja koostatava ÜP-ga seda ei

muudeta.

Katastriüksus 94901:009:0343 asub Uhti

küla hajaasustusega alal. Lisaks on katast-

riüksusel olev põllumajandusmaa Eesti

keskmisest kõrgema boniteediga (44) ja

määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks. Väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemine on riigi avalik

huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui pii-

ratud ja taastumatu ressurss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

96 / 134

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Katast-

riüksuse määramine elamu maa-alaks ja ti-

heasustusalaks oleks nende põhimõtetega

vastuolus.

Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

EELNÕU

e-kiri

08.08.2022

Soovin esitada ettepanek avalikul väljapanekul olevale Kambja valla üldplaneeringu eelnõule.

Mulle kuulub Uhti külas Alliku kinnistu (katastriüksusega 94901:009:0343). Koostatava üldplaneeringu eelnõus on Alliku kinnistule

määratud väärtuslik põllumajandusmaa. Alliku katastriüksuse pindala on 8.33 ha, sihtotstarve maatulundusmaa. Katastriüksus

asub 61 Põlva-Reola maantee ääres ning vahetult olemasolevate elamumaa kinnistute kõrval.

1. Kõrvaldada Alliku katastriüksuselt (94901:009:0343) VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA tähistus. Alliku katastriüksusest ca

kolmandik alast on põllupidamiseks sobimatu, sest on liiga kivine, võsastunud või hoonestatud. Sellel osal, kus praegu asub põld,

toimub põlluharimine üksnes tänu sellele, et see asub teise põllumassiivi kõrval. Praegune maaharija aga maksab kehva maa

kvaliteedi pärast turuhinnast madamat rendihinda. Alliku katastriüksuse idapoolsel alal ei toimu ka täna valdavalt põlluharimist

ning kirdenurgas ca 1 ha alal asub elamu koos õuealaga. Alliku katastriüksusel ei ole kavas tulevikus põlluharimisega tegeleda.

2. Määratleda minule kuuluv Alliku katastriüksuse (katastritunnusega 94901:009:0343) üldplaneeringus - ELAMU MAA-ALANA.

Üldplaneeringuga planeeritud ELAMU MAA ALA on kavandatud kohe kõrvalkinnistutele Valgekõrtsi tee 24a ja Valgekõrtsi tee 26a

ning soovin seda juhtfunktsiooni ka oma kinnistule laiendada.

3. Liita Alliku katastriüksus TIHEASUSTUSALASSE. See annaks tulevikus võimaluse liituda alal Uhti küla kanalisatsiooni ja vee-

värgiga. Tulenevalt viimastel kümnenditel toimunud hoogsa tee-ehitusega piirneval riigimaanteel esineb alal tõsiseid probleeme

veevarustusega ning varasemalt hästi toiminud kaev võib kuivaks jääda.

Mitte arvestada. Katastriüksus

94901:009:0343 asub Uhti küla hajaasus-

tusega alal. Lisaks on katastriüksusel olev

põllumajandusmaa on Eesti keskmisest

kõrgema boniteediga (44) ja määratud sel-

lest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandus-

maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade

määratlemine on riigi avalik huvi säilita-

maks põllumajandus-maa kui piiratud ja

taastumatu ressurss.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Katast-

riüksuse määramine elamu maa-alaks ja ti-

heasustusalaks oleks nende põhimõtetega

vastuolus.

Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, ela-

muehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud

ehitustingimustele.

S. TABO EELNÕU

e-kiri

Leiame, et ÜP-s määratud supluskohtade

arv on piisav ja arvestab kõigi reaalselt ka-

sutatavate kohtadega.

Porijõe kallasraja sulgemine ei ole meie hin-

nangul piisavalt põhjendatud.

Müraseina kavandamine ei ole ÜP täpsu-

sastme teema.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

97 / 134

T. MÕTS EELNÕU

e-kiri

Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei

määrata katastriüksustele sihtotstarbeid.

Katastriüksus 28204:004:0202 asub Sipe

külas, mis on hajaasustusega alal. Hajaa-

sustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei

määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-

s määratud ehitustingimustele.

Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan-

dusmaa Eesti keskmisest kõrgema bonitee-

diga (46 hindepunkti) ja määratud sellest

lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandus-

maaks. Väärtuslike põllumajandusmaade

määratlemine on riigi avalik huvi säilita-

maks põllumajandusmaa kui piiratud ja

taastumatu ressurss.

T. TETLOV 13.06.2022

e-kiri

Jaani ja Leetsi maaüksuste perspektiivse elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ei ole põhjendatud.

Jaani ja Leetsi maaüksuse sihtotstarbe muutmisega kaasneks lubamatu keskkonnamõju.

Kokkuvõtlikult leiab Tanel Tetlov, et uus ÜP lahendus, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksustele äri-/tootmishoonete

rajamine ning äritegevusega tegelemine, ei ole põhjendatud ning oleks ainuõige antud katastriüksuste määramine puhke maa-

alaks et isoleerida olemasolevat tööstust elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon. Ühtlasi leiab allakirjutanu, et uue ÜP

toel Jaani ja Leetsi kinnistute sihtotstarbe muutmiseks puudub sisuline vajadus ning ainus põhjus uue ÜP raames maa sihtotstarbe

muutmine äri- ja tootmismaaks on ühe ettevõtte erahuvi, mitte avalik huvi.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromissina

määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot-

mise maa-ala vahele roheala.

Täpsustatud 15.02.2023

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

T. TORILA EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü 94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640)

osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust.

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmismaaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb

säilitada praegune elamumaa sihtotstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi kinnistutele

juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on praeguse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni

alasid Ülenurme- ja Tõrvandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suurenemises. Lisaks eel-

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromissina

määrame elamu maa-ala ning äri- ja toot-

mise maa-ala vahele roheala.

Täpsustatud 15.02.2023

Muudame koostatava ÜP eelnõud ning täp-

sustame, et Leetsi ja Jaani katastriüksuste

osas arvestame kehtiva ÜP lahendusega.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

98 / 134

toodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja toot-

misalade vahele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised AS maaomanikuna näidanud soovi

toetada kogukonda ning võimaldanud ala kasutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplanee-

ringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala.

Kokkuvõtlikult leian, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri-

ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat

tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala.

Menetluses oleva DP kohased maakasutuse

muudatused viime sisse pärast DP kehtes-

tamist.

Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga

on määratud mitmed tingimused inimese

tervise ja heaolu kaitseks müra ja õhu-

saaste osas (vt täpsemalt seletuskirjast ptk

8.3) ning samuti seatud tingimused äri, äri-

ja tootmise ning tootmismaadele (vt ptk

3.5.2, 3.5.3 ja 3.5.4). Häiringuid ei pea lee-

vendama vaid puhvertsoonide kaudu, vaid

eeskätt lasub see kohustus tegevuse ka-

vandajal ja peaks toimuma häiringuid põh-

justava objekti piires. Uute arendusprojek-

tide koostamisel analüüsitakse ja hinna-

takse võimalikke häiringuid ja vajadusel ka-

vandatakse meetmed tundlike alade kait-

seks.

T. LUKAS EELNÕU

e-kiri

1. Kaalume ettepanekut.

2. Kaalume ettepanekut.

3. Üldplaneering koostatakse 10-15 aasta

perspektiivis, tänaste äri- ja tootmismaade

kasutus võib tulevikus muutuda. Üldplanee-

ringu eesmärk on maakasutust pikaajaliselt

suunata.

Selgitame, et hoonestustiheduse ja koor-

musindeksi tabelis on toodud näitajad eri-

nevate elamutüüpide osas (nt korterelamu,

ridaelamu). Korterelamumaa juhtotstarvet

ei ole üldplaneeringuga määratud.

Üldplaneeringu joonisel 2 on näidatud piir-

kondlikud ehitustingimused elamuehitu-

seks, mis iseloomustavad ruumiliselt sele-

tuskirja peatükis 3.4 toodud kantisid.

4.

a. Krundi suuruste määramisel on arvesse

võetud ka piirkonnas varem välja kujune-

nud keskmisi krundi suurusi.

b. Seletuskirja on täpsustatud - vormi ase-

mel kasutame ehituskehandi mõistet.

c. Parkimiskohtade arv tuleneb KOV prakti-

kast.

d. Haljastuse detailid täpsustatakse detailp-

laneeringuga. Kasvukõrguse all mõeldakse

täiskasvanud puu kurgust.

e. Kaalume piirete osas tehtud ettepane-

kuga arvestamist.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

99 / 134

5. Ärimaade hoonestamise tingimused täp-

sustatakse detailplaneeringutega, kuna äri-

tegevus ja selleks vajalikud hooned võivad

olla väga erinevad.

T. KESKKÜLA EELNÕU

07.06.2022

e-kiri

Kuna Viljandi mnt 90 krunt piirneb lõunast ja läänest üldplaneeringu kohaste elamumaadega, palume muuta osaliselt ka Viljandi

mnt 90 krundi juhtotstarvet elamumaaks.

Palume viia alljärgnev muudatus sisse üldplaneeringusse.

Arvestame ettepanekuga. Kogujateest lõu-

nasse jääb elamumaa ning põhja jääb äri-

maa.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

100 / 134

T. MUSTIMETS EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Parandusettepanek koostatavale üldplaneeringule Lepalaane tn. 3 (katastritunnus 94901:001:0630) osas.

Palun eemaldada maakasutuse kaardilt Lepalaane tn. 3 ( katastritunnus 901:001:0630, suurus orienteeruvalt 1,2 ha) maa-ala

kui kehtiva detailplaneeringu järgne arendusala ja muuta detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks või mingiks teiseks

sobivaks lahenduseks, mis annaks õiguse tulevikus ala hoonestada. Põhjendus: ala detailplaneeringu kehtestamisel paarküm-

mend aastat tagasi kehtis nimetatud maa-alale riigi poolt ehituskeeluvöönd ja seetõttu praegu kehtiva detailplaneeringu järgi

puudub alal ehitusõigus. Et juba aastaid tagasi on riigi poolt see ehituskeeluala nõue kaotatud , siis tulevikus on see maatükk

kavas hoonestada ja see eeldaks katastriüksusele kas uue detailplneeringu koostamist või ehk näiteks naabritega kokkuleppel

lihtsalt mingi muu lahenduse pakkumist katastriüksuse hoonestamiseks (näiteks kinnistu jagamine kaheks).

1. Eemaldame DP järgse arendusala ja soo-

vitame esitada vallale detailplaneeringu

(osaliselt) kehtetuks tunnistamise aval-

duse.

2. Katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaa-

sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala

juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi-

mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi-

mustele.

T. MÖLS EELNÕU

25.11.2022

e-kiri

Lisaks varasemas pöördumises antud selgi-

tustele täpsustame, et ÜP ei piira teie ole-

masolevat maakasutust maatulundus-

maana (sh põllumajanduslikku maakasu-

tust).

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

101 / 134

1, 2, 3.

Kaalume 94901:005:0653 ja

94901:003:0059 tiheasustusalast välja ar-

vamist ning ehitustingimustesse erandite

tegemist endistele talukohtadele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

102 / 134

1. Katastriüksusel 28301:001:1053

olev põllumajandusmaa Eesti kesk-

misest kõrgema boniteediga (46

hindepunkti) ja määratud sellest

lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan-

dusmaaks. Väärtuslike põllumajan-

dusmaade määratlemine on riigi

avalik huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu

ressurss.

2. Võtame kaalumiseks ning räägime

läbi Transpordiametiga.

3. Võtame kaalumiseks ning räägime

läbi Transpordiametiga.

4. Vt p1

T. MÖLS EELNÕU

e-kiri

1 ja 2. Mitte arvestada. Katastriüksused

tunnustega 94901:005:0765,

94901:003:0059 ja 94901:005:0653 asu-

vad keset Külitse aleviku tiheasustusala ja

perspektiivset reoveekogumisala.

28301:001:1053 asub tiheasustusalast ja

reoveekogumisalast väljas.

Kogu Külitse alevikus selle administratiivpii-

rides on planeerimisseadusest tulenev de-

tailplaneeringukohustus, mida ÜP-ga

muuta ei saa. Asumine tiheasustusalal

täiendavat bürokraatiat kaasa ei too.

3.Mitte arvestada. ÜP-ga määratakse jalg-

ratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja

asukohad. Tee täpne kulgemine täpsusta-

takse edasisel projekteerimisel.

4. ja 5. Vastavalt Transpordiameti selgitus-

tele ei tähenda teekaitsevöönd automaat-

selt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd või-

maldab laiemat kaalutlusruumi kõrgenda-

tud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge

liiklussagedusega põhimaantee lähedus,

kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus,

sademevee probleemid jms), kus ehitusloa-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

103 / 134

kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kat-

test 20 m kaugusele võib avaldada eeldata-

valt olulist negatiivset mõju ühelt poolt ini-

meste tervisele, varale ja/või heaolule ja

teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele

kasutamisele, vajades koha- ja lahendus-

põhist kaalutlemist.

6. Katastriüksusel 28301:001:1053 olev

põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõr-

gema boniteediga (46 hindepunkti) ja mää-

ratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllu-

majandusmaaks. Väärtuslike põllumajan-

dusmaade määratlemine on riigi avalik huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

7. Vt 1. ja 2.

8. Vt p 6.

9. Vt p 1 ja 2

1., 2 ja 3. Selgitame, et lk 10 on toodud

Kambja valla üldine ruumilise arengu vi-

sioon ja ruumilise arengu põhimõtted, mitte

piirangud.

4.

a) Arvestame ettepanekuga. Täiendame se-

letuskirja, et abihoonete arv võib olla suu-

rem, kui tegemist on põllumajandusliku

tootmisega.

b) Mitte arvestatud. ÜP eesmärk on hoida

elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavu-

ses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna

taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Katastriüksuse jagamise keeld on

sätestatud nende põhimõtete järgimiseks,

kuna Külitse kant on suure ehitussurve all

olev piirkond.

c) Mitte arvestatud.

d) Kaalume ettepanekut.

e) Mitte arvestatud.

5. Maaparandussüsteemi toimimise taga- mise kohustus tuleneb maaparandussea- duse par 47-st.

6. Tingimus on vajalik bioloogilise ja maas-

tikulise mitmekesisuse säilitamiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

104 / 134

7. ja 8. Väärtuslikele põllumajandusmaa-

dele ehitamise osas on omavalitsusel kaa-

lutlusõigus, erandjuhtudel on võimalik seda

kasutada.

Ilmatsalu jõe kallasraja sulgemine on lisa-

tud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

105 / 134

T. KIISHOLTS EELNÕU

e-kiri

Mitte arvestada. Nii 94901:005:0756 kui

94901:005:0131 jäävad Külitse aleviku ti-

heasustusalast ja reoveekogumisalast

välja. Lisaks on katastriüksusel

94901:005:0131 ja osaliselt ka

94901:005:0756 asuv põllumajandusmaa

Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (46

hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt

väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär-

tuslike põllumajandusmaade määratlemine

on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Katast-

riüksuse määramine elamu maa-alaks oleks

nende põhimõtetega vastuolus. Hajaa-

sustusalal toimub elamuehitus vastavalt

piirkondlikele ehitustingimustele.

Näki põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksuste

sihtotstarve on maatulundusmaa. Üp-ga

nende senist maakastust ei muudeta.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele.

Täpsustatud 15.02.2023

Selgitame, et täpsustame väärtuslike põllu-

majandusmaade käsitlust selliselt, et ja-

game need boniteedi alusel kahte erine-

vasse kategooriasse. Nende väärtuslike

põllumajandusmaade puhul, mille boniteet

on 41 või rohkem (sh Lepiko katastriüksus),

jäävad kehtima ÜP eelnõu seletuskirja pea-

tükis 4.5 toodud tingimused väärtusliku

põllumajandusmaa säilimiseks. Nende

väärtuslike põllumajandusmaade puhul,

mille boniteet on 40 või vähem (sh Näki

põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksused),

määrame leebemad kaitsetingimused ning

täpsustame ehitusõiguse teemat.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

106 / 134

A. UNDRITS, V. VUTT EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tõrvandi tee 34 (Katastritunnus 94901:006:0103) kinnistu oma-

nikel alljärgnevad tähele- ning ettepanekud:

1) Planeeritava jalg- ja jalgrattateega, mis lõikab kinnistu ida-lääne suunaliselt keskelt pooleks – EI OLE NÕUS infrastruk-

tuuri- ja kommunikatsiooniühenduste loomisega kinnistul.

2) Planeeritav matka- ja terviserada, leitav joonistel 1 ja 2, mis lõikab kinnistu põhja-lõuna suunaliselt pooleks, rajamisega

– EI OLE NÕUS.

NB! Kui plaanis on kasutada meie kinnistut samadel alustel nagu siiani on see olnud, st. toimiva suulise kokkuleppe alusel,

et talviti tehakse üle meie kinnistu suusarajad, siis nende ajutiste radade tegemise, hooldamise ja kasutamisega oleme

NÕUS.

3) Jätta Tõrvandi tee 34 kinnistu esmane sihtotstarve maatulundusmaaks. Mitte muuta kinnistut väärtuslikuks põllumaaks.

Lisada teisese sihtotstarbena elamumaa, eesmärgiga käsitleda kinnistut endiselt kui perspektiivset elamumaad.

Kinnistu on tänaseks ümbritsetud põhimõtteliselt elamutest ja elamumaast. Lisaks on määratletud maatulundusmaa pin-

dala meie kinnistul pindalalt harimiseks liiga väike, et kasumlikult põllumajandusega ainult selle kinnistu ulatuses tege-

leda. Eeldamine, et naabritega tekib ühine põllumajanduslik ettevõtmine, on väär. Antud kinnistu on leidnud kajastamist

ka varasemate ÜP alustel kui perspektiivne elamu- ja ehitusalune maa. Lisaks kinnistu piiridest idas on algatatud Leetsi

kinnistule detailplaneering. Kinnistu omanikena ei soovi me ÜP alusel enda kinnistu väärtuse vähendamist, määratledes

kui väärtuslikku põllumajandusmaad. Mõistame täielikult, miks selline planeering on tehtud, kuid enda seisukoha toetu-

seks tugineme õiguskantsleri arvamusele1 (Madise, 2019) väärtusliku põllumaa kaitse kohta, kus on välja toodud, et ka

omanikel on õigus otsustada oma maa kasutusotstarbe üle. Lisaks on küsimus valla või riigi poolses kompensatsiooni-

mehhanismis kui otsustatakse muuta kinnistu kasutusotstarvet ja seade sellele omanikest sõltumatult piiranguid.

1. Arvestame ettepanekuga.

2. Matka- ja terviseraja (suusaraja) kasutus

jätkub seniste kokkulepete alusel, Üldpla-

neeringuga ei kavandata täiendavaid tege-

vusi.

3. Arvestame ettepanekuga osaliselt. Kor-

rigeerime väärtusliku põllumajandusmaa

piiri vastavalt PRIA registris oleva põllu-

massiivi piirile.

Selgitame, et Tõrvandi tee 34 kinnistu ka-

tastri sihtotstarve on maatulundusmaa ja

see asub väljaspool Soinaste küla tihea-

sustusala ja reoveekogumisala. ÜP ei

muuda selle senist maakasutust.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Tõrvandi

tee 34 katastriüksuse määramine elamu

maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas-

tuolus. Hajaasustusalal elamu maa-ala juh-

totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

107 / 134

vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus-

tele.

Tõrvandi tee 34 katastriüksusele jääv põl-

lumajandusmaa on Eesti keskmisest kõr-

gema boniteediga (42 ja 47 hindepunkti)

ning kajastatud ka PRIA põllumassiivide re-

gistris ja määratud sellest lähtuvalt väär-

tuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike

põllumajandusmaade määratlemine on riigi

avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa

kui piiratud ja taastumatu ressurss. Korri-

geerime väärtusliku põllumajandusmaa

ulatust vastavalt PRIA registris olevate põl-

lumassiivide piiridele.

Osundame, et viidatud õiguskantsleri arva-

muses on välja toodud ka kohaliku omava-

litsuse kaalutlusõigus väärtuslike põlluma-

jandusmaade ja nende kasutustingimuste

määramiseks üldplaneeringus. Antud juhul

leiab KOV, et Kambja valla linnalises piir-

konnas on avalik huvi säilitada olemasole-

vad põllumajandusmaad sh eriti kõrge mul-

laviljakusega maad ning rohealad ja piirata

elamumaade laienemist, kuna elanike juur-

dekasv ja elamuehitus on hakanud ületama

nii sotsiaalse, loodus- kui tehnilise kesk-

konna taluvust. KOV ei suuda tagada kõiki-

dele lisanduvatele elanikele vajalikke tee-

nuseid ega looduskeskkond ökosüsteemi

teenuseid.

ÜP-ga on antud väärtuslike põllumajandus-

maade kasutamiseks, sh nt on lubatud on

lubatud olemasoleva õue laiendamine väär-

tusliku põllumajandusmaa arvelt kuni 30%

ulatuses õuemaa pindalast.

U. MAKRJAKOV EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Seoses Kambja valla üldplaneeringu koostamisega, soovime teha üldplaneeringusse ettepaneku Klementi kinnistu osas ning

muuta planeeritud tootmismaa ärimaaks. Soinaste külas asuva Klementi kinnistu osas on Kambja Vallavalitsusele esitatud de-

tailplaneeringu algatamise taotlus (18.12.2018 a. nr 6-3/3984). Esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanekuga soovitakse

muuta endise Ülenurme valla üdlplaneeringut. Planeeringu eesmärk on säilitada krundil olemasolev kõrghaljastus, luua haljas-

tuslikult puhvervöönd elamu- ja ärimaade eraldamiseks ning tagada mugav, keskkonnasõbralik ja mitmekülgselt toimiv ühtne

piirkond.

Soovime, et Kambja vald kaaluks arvestamist uue üldplaneeringu koostamisel algatamiseks esitatud Klementi kinnistu detailpla-

neeringu ettepanekuga. Vahetult elamualaga piirnevale asulasisesele alale tootmismaa asemele ärimaa planeerimine tagab ela-

misväärsema keskkonna. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku planeerida Klementi tootmismaa asemel ärimaa sihtotstarbe.

Skeemil 1 on toodud üldplaneeringu eelnõu ning skeemil 2 ettepanek Kambja valla üldplaneeringusse.

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

108 / 134

V. SOOP EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

1) Minule kuuluval Lemmatsi külas asuvale maale (94901:005:0109) on planeeritud kogujatee, mis muutub aktiivseks liiklusko-

ridoriks peale Tartu-Elva uue maantee valmimist, siis näen ka selle maatüki aktiivsemat kasutust. Kuna maatükk asub Tartu

linnale lähedal ja suuremate teede naabruses, soovin, et selle maa sihtotstarve muudetakse elamu- ja ärimaaks. Elamumaa

osakaal võiks olla 70-80%.

Selgitame, et ÜP-ga ei määrata katastriük-

sustele sihtotstarbeid. Üldplaneeringuga

saab määrata maakasutuse juhtotstarbeid.

Antud katastriüksus asub Lemmatsi küla

hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehi-

tustingimustele, vt täpsemalt seletuskirja

ptk 3.4.4.

Minule kuuluval Räni alevikus asuva maa (28301:001:1466) naabrusesse on planeeritud ehitada lasteaed ja kogu lähiümbrus on

planeeritud muuta keskuse maa-alaks. Keskuse maa-ala, tulevase lasteaia naabruse ja Lõunakeskuse vahetu läheduse tõttu

soovin, et ka minu kinnistu sihtotstarve muudetaks keskuse maa-alaks

Mitte arvestada, kuna katastriüksus piirneb

kolmest küljest (sh Tartu linna poolt) ela-

mumaaga.

Minule kuuluval Soinaste külas asuva maa (94901:006:0032) naabrusesse on planeeritud ühiskondliku ehitise maa-ala, mis saab

tõenäoliselt olema lasteaed ja/või kool. Ühiskondlik ehitise maa-ala eeldab aktiivset piirkonna teede kasutust kuid olemasolevad

teed on suhteliselt kitsad. Teen ettepaneku rajada läbimurre ühiskondliku maa-alalt otse Partsi teele selleks, et olemasolevatel

piirkonna teedel liikluskoormust vähendada ning läbi selle parandada liiklusturvalisust ja ligipääsetavust raudtee poolt sellele

ühiskondliku ehitise maa-alale. Uue teega paraneks piirkonna elanike juurdepääs Tartu linnale, Räni linnaosale (näiteks kauban-

dus-teenindus) ja puhkealale katastritunnusega 79501:002:0577.

Ühtlasi teen ettepaneku minu kinnistu muuta elamumaaks kuna kinnistu vahetus läheduses saab asuma kool ja/või lasteaed, see

oleks majanduslikult otstarbekas maa kasutus. Kogu maa võiks olla elamumaa või siis kuni 30% ulatuses ärimaa.

Mitte arvestada. Katastriüksuse

94901:006:0032 katastri sihtotstarve on

maatulundusmaa ja see asub väljaspool

Soinaste küla tiheasustusala ja reoveeko-

gumisala. ÜP ei muuda selle senist maaka-

sutust.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Kõnealuse

katastriüksuse määramine elamu maa-

alaks ning selle teenindamiseks tee raja-

mine oleks nende põhimõtetega vastuolus.

Hajasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

109 / 134

ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt

ÜP-s määratud ehitustingimustele.

O. VALVERE, I. ASSO EELNÕU

26.05.2022

e-kiri

Käesolevaga esitavad Telliste kinnistu, Külitse alevik, Kambja vald katastritunnusega (28301:001:1520) omanikud Olesja Valvere

ik. 46408050255 ja Illimar Asso ik. 38612202710 Kambja Valla Üldplanneringu avaliku väljapaneku osas ettepaneku muuta

Telliste kinnistu katastritunnus (28301:001:1520) perspektiivis maakasutus sihtotstarve alusel elamu maaalaks.

Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei

määrata katastriüksustele sihtotstarbeid.

Üldplaneeringuga saab määrata maakasu-

tuse juhtotstarbeid. Telliste kinnistu ka-

tastri sihtotstarve on maatulundusmaa ja

see asub hajaasustusalal, väljaspool Külitse

aleviku tiheasustusala ja reoveekogu-

misala.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning

vältida edasist valglinnastumist. Katast-

riüksuse määramine elamu maa-alaks oleks

nende põhimõtetega vastuolus. Üp-ga ha-

jaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet

ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt

ÜP-s määratud ehitustingimustele.

Ü. NOOSKA EELNÕU

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

M. SARJA, U. SARJA EELNÕU

e-kiri

10.08.2022

Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tartu mnt 39, Soinaste küla (Katastritunnus 94901:006:0365 )

kinnistu omanikel alljärgnevad tähele- ning ettepanekud:

Katastriüksuse 94901:007:1663 osaline muutmine uues Kambja valla üldplaneeringus ühiskondliku ehitise maa-alaks ei ole kui-

dagi õigustatud ja põhjendatud. Teada on , et hetkel planeerimis etapis olevatel Muru ja Kasela planeeringutel on planeeritud

juba ühiskondlike ehitiste maa. Leiame, et ühte kohta koondub liialt palju ja liiga tihedalt ühiskondlike ehitisi ja teised piirkonnad

jäävad tähelepanuta.

Antud hetkel on kehtivas Kambja valla üldplaneeringus katastriüksus 94901:007:1663 elamu maa-ala ja selle muutmise plaaniga

uues Kambja valla üldplaneeringus ei ole antud ettepaneku esitajad nõus.

Mitte arvestada. Ühiskondliku ehitise maa

on vajalik sotsiaalse taristu rajamiseks ja

valla elanike üldistes huvides.

Ü. MAUER EELNÕU

e-kiri

Esitan üldplaneeringule ettepaneku. Ettepanek kordab varem esitatud seisukohta, kuid sellele ei olnud vallavalitsuse seisukohtade

tabelis kujundatud seisukohta.

Ettepanek:

Täiendame planeeringulahendust – Räni-

soo tee läheb kogu ulatuses avaliku huviga

erateeks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

110 / 134

2. Ränisoo tee

2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee

14 kinnistust (kinnistu 94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma üldplaneeringu taristukaardil.

2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt

(Ränisoo tee 14, 15, 16) või mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul asuvale päikesea-

pargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldpla-neeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad

avalikuks teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneeringus kui avaliku huviga erateed.

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Väärtuslikud põllumaad

1.1. Väärtuslike põllumaade omanikele nähakse üldplaneeringus ette ulatuslikud kitsendused. Seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb

ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele

kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse

ning majandamise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada.

1.2. Üldplaneeringu seletuskiri jääb arusaamatuks, sellest ei selgu, millistel juhtudel on siiski ehitamine lubatud. Kogu kaalutlu-

sotsus jääb Kambja vallavalitsuse pädevusse. Sellist lähenemist ei saa lugeda proportsionaalseks piirangu ulatust arvestades.

Üldplaneeringus peaks nähtuma kinnistu omaniku põhiõigus enda maale, sh väärtuslikule põllumaale, ehitada kodu või seda kodu

või oma väiketootmist laiendada ning ta ei pea vajama selleks Kambja vallavalitsuse eriluba.

1.3. Teen ettepaneku vaadata üle väärtuslike põllumaade osas sätestatud kitsendused ning lubada ka väärtuslikel põllumaadel

ilma kaalutlusotsuseta rajada põllumaade omanikel oma kinnistule kodu (üksikmajapidamine, talu tüüpi majapidamine). Isik, kes

soovib oma väärtuslikku põllumaad harida, peaks omama õigust sellel kinnistul ka elada. Ei ole asjakohane kohustada isikuid

pidama põldu, kuid keelata neile seal üksikmajapidamise rajamist või kohustada neid selleks läbima segasevõitu menetlust val-

lavalitsuses.

1.4. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel keelatud päikeseparkide rajamine. Päikeseparkide puhul on tegemist

ajutiste ehitistega ning nende rajamine teatud kohtades võiks olla lubatud.

1. Selgitame, et väärtuslike põllumajandus-

maade määratlemine on riigi huvi säilita-

maks põllumajandusmaa kui piiratud ja

taastumatu ressurss. Me ei pea võimalikuks

lisada erandeid väärtuslikule põllumajan-

dusmaale ehitamise kohta, kuna eesmärk

on siiski väärtuslike põllumajandusmaade

säilitamine ja see ei sõltu kavandatava ehi-

tise iseloomust. Sisuliselt on iga KOVi pool

väljastatav ehitusluba kaalutlusotsus,

seega ei ole tegemist täiendava menetlu-

sega.

2. Ränisoo tee

2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee

14 kinnistust (kinnistu 94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma üldplaneeringu taristukaardil.

2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt

(Ränisoo tee 14, 15, 16) või mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul asuvale päikesea-

pargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldplaneeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad

avalikuks teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneeringus kui avaliku huviga erateed.

Ettepanekuga arvestatud. Määrame Räni-

soo tee kogu pikkuses avaliku huviga era-

teeks.

M. MUIDRE EELNÕU

22.07.2022

Teen ettepaneku üldplaneeringus muuta Eeriko kinnistu (28301:001:0666) kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Palun määrata

üldplaneeringus antud kinnistu elamumaa piirkonda. Maa-Ameti kaardiregistri järgi on ümberringsed maatükid juba sellise sih-

totstarbega, kõrvalolev kinnistu on hiljuti jagatud neljaks ning nende kinnistute nimetus (Sädeluse, Taevasina, Kastepiisa, Rohe-

luse) viitab ilmselgelt sellele, et põllumajandusega seal piirkonnas tegeleda ei kavatseta ja maad on kavas kasutada elamuaren-

duseks. Seega sobib ka minu maa elamumaks arvamine küla ja lähikonna üldise arenguga.

Mitte arvestada. Selgitame, et ÜP-ga ei

määrata katastriüksustele sihtotstarbeid.

Eeriko katastriüksuse sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa.

Laane küla on ÜPga määratud valdavalt ha-

jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtfunktsiooni ei määrata, ehita-

mine toimub vastavalt ÜP-ga määratud ehi-

tustingimustele.

EELNÕU

telefonivest-

lus

28301:001:0936 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks

28301:001:0876 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks

Eeriko, Tiigi tee 11, 13, 15, 17 – üle vaadata sihtotstarbed – miks on ühiskondlike ehitiste maa

Mitte arvestada, tegemist on munitsipaalo-

mandis oleva katastriüksusega.

Tiigi tee 11, 13, 15, 17 maakasutuse juh-

totstarbeid on täpsustatud.

PEREK KALJAPULK EELNÕU Tutvusime üldplaneeringu kaardimaterjalidega veebirakenduse kaudu. Esmalt anname teada, et veebirakendus ei ole kõige pa-

remini välja tulnud, kuna kaardikihtide sisse- ja väljalülitamine on keeruline. Kuna teatud kaardikihtidel on alamkihid, mis vajavad

Kuna tegemist on riigiteede kavandami-

sega, on vajalik Transpordiameti seisukoht.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

111 / 134

e-kiri täiendavat klikki, et tekiks veelkord alamkiht, mida sisse lülitada (vaates puudub info, et on olemas sellised peidetud kaardikihid,

mis ei ole aktiivsed).

Meie perele kuulub Lemmatsi külas asuv Riia mnt 225 maaüksus (elamumaa pindalaga 31678 m2), mis on hoonestatud ja elamuid

kasutab kaks leibkonda.

Me nõustume uue üldplaneeringu vajadusega, kuid meie pered vaatavad konkreetselt oma maaüksust ning sellele seatavaid

kitsendusi.

Eelkõige puudutab meid otseselt kaardikiht – planeeritav uus või oluliselt rekonstrueeritav teelõik. Oleme teadlikud Transpordia-

meti kavast rajada uus 2+2 maantee, esmalt Nõoni ja siis hiljem ka edasi. Vaadates kaardimaterjali, siis eeldatavalt on antud

kihile peale kantud Transpordiameti poolt kavandatud 2+2 maantee koridor. Planeeritav maantee rekonstrueerimine puudutab

meid otseselt ning kitsendab väga olulisel määral meie krunti. Mõõtes kaardirakenduselt, siis uue liiklussõlme lahenduse kohaselt

võtab see enda alla ca 7000 m2.

Linnalähedases piirkonnas 7000 m2 suuruse elamumaa pinna loovutamine liiklussõlme tarbeks on väga suur kaotus nii pindalali-

selt kui ka rahaliselt. Isegi kui teekoridor otseselt ei kata nii suurt pindala, siis vaadates kaardirakenduse kohast teekoridori

kulgemist, siis meie seisukohalt on teekoridori alune ja sellega piirnev lähiala meie jaoks kaotatud maa.

Käesoleval hetkel piirneb meie maaüksus kahest küljest riigiteedega ning üldplaneeringus välja toodud lahenduse kohaselt hakkab

meie maaüksust piirama kõigist neljast külgedest riigiteed.

Saame aru ka Transpordiameti seisukohast (tagada sujuv ja kiire liiklus riigiteedel), kuid antud juhul ei saa mööda vaadata sellega

kaasnevat negatiivset mõju meie ja ka piirkonnas elavate inimeste kodudele. Antud lahenduse kohaselt võidab sellest Transpor-

diamet, meie kui maaomanikud ei võida midagi, vaid kaotame ca 23% enda maast ja lisaks keelatakse meil väljapääs olemasole-

vatest mahasõidu kohtadest maanteele. Peaksime veel loovutama selle tõttu oma maad õuealast, aiamaast ja muruplatsist uue

juurdepääsu saamiseks. Ka eelnevalt on rajatud müratõkkesein maantee vastaspoolele, mis oluliselt suurendas mürareostust

meie maantee äärsele elamule ja õuealale, kus elab noor pere väikese lapsega. Näeme, et sellest tulenevad meile ainult nega-

tiivsed lahendused jätkuvad ning me ei tuvasta mitte ühtegi võimalikku positiivset külge.

Võttes aluseks eelneva, teeme omalt poolt järgmised ettepanekud koostatavasse Kambja valla üldplaneeringusse:

1. Koostöös Transpordiametiga leida maaomanikke kõige väiksemal viisil riivav liiklussõlme lahendus ( liiklussõlme

rajamisel tuleks maaomanikke kohelda võrdselt, kui see ei ole võimalik, siis peavad kaasnema ka vajalikud kompensatsiooni-

mehhanismid).

2. Võimalusel loobuda liiklussõlme kavandamisest sellisel viisil, et arvestatud on ainult riiklikud huvid ning jäetakse

arvestamata piirkonnas elavate Kambja valla kodanike heaolu. Kambja vallavalitsus peab seisma oma elanike heaolu eest, mitte

kaasa minema riigi poolt tulnud suunistega.

3. Peatada üldplaneeringu koostamine seniks, kuni on selgunud Transpordiameti täpne lahendus uue 2+2 maantee

osas ( sealhulgas ka liiklussõlmed , kergliiklustee ja juurdepääs kinnistule).

Täiendavalt lisame, et kui maantee jäetakse samasse seisu, nagu see täna on, siis ei muutu lähiajal mitte midagi halvemaks.

Kiirusepiirangud 70 km/h ja 80 km/h töötavad. Miks ei võiks selline lahendus edasi toimida (keerulistesse kohtadesse rajada

ringristmikud)?

Palume seisukohtadele vastuseid nii Kambja Vallavalituselt kui ka Transpordiametilt.

Teeme Transpordiametile ettepaneku osa-

leda üldplaneeringu eskiislahenduse avali-

kul arutelul.

V. ÕIGUS EELNÕU

04.07.2022

e-kiri

Kambja valla endise Ülenurme valla osas kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tiigi tee 15 ja 17 maaüksuste juhtotstarve -äri ja

tootmismaa. Kruntidel ei asu ühtegi ühiskondlikku ehitist. Kinnistud on eraomandis.

Koostatavas üldplaneeringus on meile teadmata määratud Tiigi tee 15,17 kruntide juhtotstarbeks ühiksondlike ehitiste maa.

Palume koostatavas üldplaneeringus ebatäpsus kõrvaldada ja määrata kruntidel olevate ehitiste otstarvetega haakuvaks juhtots-

tarbeks mõlemal kinnistul– äri ja tootmismaa.

Arvestame märkusega.

K. KUTSAR EELNÕU

e-kiri

Kambja valla poolt koostataval uue ÜP maakasutuskaardil on muudetud kinnistute Arroli 3 ja Arroli 25 maakasutuse otstarvet.

Kinnistu omanikuna soovime, et maakasutuse otstarve jääks samaks, mis on kehtivas üldplaneeringus.

Mitte arvestada. Kehtiva detailplaneeringu

kohaselt on tegemist rohealaga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

112 / 134

U. LEETS EELNÕU

e-kiri

Palun mitte muuta Kambja vallas, Lepiku külas, Kuusiku maaüksus ( 94901:009:0117) uue üldplaneeringu järgi väärtuslikuks

põllumaaks, vaid jätta haritavaks maaks. Soovime sinna maaüksusele (1/4 maatulundusmaast ) ehitusõigust taotleda koos pro-

jekteerimistingimustega. Saadame ka peatselt jagamise avalduse koos joonistega.

Mitte arvestada. Lepiku katastriüksustel

olev põlluma-jandusmaa on Eesti keskmi-

sest kõrgema boniteediga (42 hindepunkti)

ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks

põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei

ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põlluma-

jandusmaade määratlemine on riigi huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

Lepiku küla on ÜP-s määratud hajaasustu-

salaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juh-

totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub

vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus-

tele.

LOODUSHOIU FOND EELNÕU

e-kiri

Kirjutan teile Loodushoiu Fondist, mille missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidupanustamisel nende igapäe-

vaelus. Oma tegevuses lähtub Loodushoiu Fond kõige uuematest teadusandmetestning võtab arvesse ühiskonnas ja looduses

toimuvaid protsesse.Kohalike omavalitsuste ülesanne on koostada üldplaneeringuid eesmärgiga luua hea elukeskkond, mismuu-

hulgas peab toetama riiklikult seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist, keskkonnastrateegiaid ning -arengukavu. Seetõttu ju-

hime teie tähelepanu elurikkuse ja kliimamuutuste otsesele seosele ning kohalikeomavalitsuste rollile selles. Palume, et arves-

taksite omavalitsuse arengudokumentides Euroopa Liiduelurikkuse strateegias aastani 2030(EL Elurikkuse Strateegia) püstitatud

eesmärke ja panustaksitenende täitmisse. Elurikkuse strateegia püüab aidata kaasa sellele, et Euroopa elurikkus saaks 2030.

aastaks taastuda, tuues kasunii inimestele, kliimale kui kogu meie planeedile. Elurikkuse kadu ja kliimamuutused on üksteisest

sõltuvad.Strateegia sisaldab konkreetseid kohustusi ja meetmeid, mis tuleb 2030. aastaks ellu viia. Üheks meetmeks onmetsas-

tamine, millesse saab iga kohalik omavalitsus panustada.

Võtame teadmiseks.

Kuidas metsastamine aitab?

Seoses kliimamuutustega räägitakse palju kasvuhooneefektist. Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kuielukeskkonna jaoks üliolu-

line. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulkoluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine tem-

peratuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvadkiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorga-

nismid sellega kohaneda suudavad.Süsihappegaas on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest, mille kontsentratsioon

praegu on viimase400 000 aasta kõrgeim. Süsihappegaas tekib õhku põlemisprotsessi kaasproduktina, mis võib olla nii loodus-

likkui inimese põhjustatud tegevus, aga seejuures on oluline teada, et süsihappegaasi on võimalik kalooduslikult siduda. Nimelt,

puud kasvamise käigus seovad süsihappegaasi, kasvatades süsiniku abil omatüve ning uued metsastatud alad pakuvad elupaiku

liikidele. Umbes 2/3 süsinikust on talletatud mullas ja 1/3puudes.

Mida räägivad teadusandmed?

1. Euroopa Liidus on kohustus istutada 2030. aastaks vähemalt 3 miljardit puud (EU BiodiversityStrategy Dashboard summary,

Target 9) ning Eestil tuleb anda oma panus süsinikuvähendamisesse.Seda tehakse selleks, et suurendada metsaga kaetud alade

pindala ELis, metsade vastupanuvõimet ja nenderolli elurikkuse vähendamise peatamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja nen-

dega kohanemisel.Kuivõrd IPCC kliimateadlaste hinnangul (Eesti Päevaleht, 2021) on meil aega umbes kaheksa aastat,et sooje-

nemist 1,5 °C piires hoida, siis selle eesmärgi nimel tuleb meil kõigil läbimõeldult tegutseda nüüd jakohe.

2. Ülemaailme teadustööde kokkuvõte poliitikate kujundamiseks (IPCC raport 2022), kinnitabvajadust siduda süsinikku ka istu-

tamise teel. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas suurendati Eesti süsiniku sidumise eesmärke400%

(Harju Elu, 2021). Seega on oluline iga taim ja iga hektar.

3. Metsastumine või metsastamine omab positiivset efekti süsiniku sidumisel, see aga omakorda aitabkaasa kliimaeesmärkide

täitmisele (Lutter et al. 2022, Lutter et al. 2016, Bárcena et al. 2014,Laganiere et al. 2010). Metsastamise tagajärjel suureneb

metsamaa pindala ning ajas kasvab metsastatudaladel biomassi seotud süsiniku kogus ja sidumise kiirus. Meetme mõju avaldub

Eesti kontekstis eelkõigetäiendava süsiniku sidumisena võrreldes rohumaa kategooriaga (Keskkonnaagentuur, 2021). Ehkki ka-

rohumaad seovad süsinikku mulda ning taimede mitmekesisus suurendab mulla orgaanilise süsinikusäilitamist, soovitavad tea-

dusandmed metsastamist.

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

113 / 134

4. Metsastumise tagajärjel suureneb haritava maa mulla süsiniku tagavara, kuna orgaanilise ainesisaldus mullas väheneb (Uri et

al. 2014). Haritava maa viimine püsitaimestiku alla vähendabmullaharimise intensiivsust. Selle kaudu väheneb kasvuhoonegaa-

side heitkogus, kuna orgaanilise ainelagunemine aeglustub, samuti väheneb põllutööde eesmärgil fossiilsete kütuste kasuta-

mine.Üldplaneeringud on määrava mõjuga arengudokumendid. Nende koostamise aluspõhimõtetes on otstarbekaskoheselt läh-

tuda maailma teaduspõhistest uuringutest ja ELi pikaajalistest eesmärkidest, sh kakeskkonnamõjude strateegilise hindamise jä-

reldustest.Täname, kui olete eelkirjeldatuga planeeringute koostamisel juba arvestanud või võtate need ettepanekudarvesse eda-

siste menetluste käigus. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi või murekohti, pöörduge julgelt meiepoole ning leiame koos vastuseid

ja lahendusi.2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis.Fondi

tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted jakolmanda sektori organisatsioo-

nid.

K. PÕLLUSTE, K. PÕL-

LUSTE

EELNÕU

e-kiri

13.11.2022

Seoses Kambja valla uue detailplaneeringu avaliku väljapanekuga teen ettepaneku muuta Külitse aleviku tiheasustusala piiri nii,

et tiheasustusala kavandataval piiril paiknevad minule kuuluvad Haage tee 26 ja Haage tee 28 kinnistud jääksid endiselt täies

ulatuses tiheasustusalast väljapoole.

Nimetatud kinnistute asukohas on tegemist hajaasustusalal paikneva ajaloolise ahelkülaga. Elamud (endised talud) paiknevad

hajusalt piki Haage teed, nende vahel on looduslikud rohumaad, põllulapid ja metsatukad. Valdava osa kohapeal elavate maao-

manike, sealhulgas allakirjutanu, arvates peaks see nii ka jääma.

Haage tee 26 kinnistust moodustab suure osa ehitustegevuseks sobimatu maa - kinnistu lääneosas paiknev Kikkaojaga piirnev

märg turbaraba ja märg rabamets. Tavapäraseid ehitustehnoloogiaid kasutades ja ilma eelnevaid suuremahulisi maaparandustöid

teostamata ei ole sellel alal ehitustegevus võimalik. Kinnistu lõunaservas paikneb mesila. Kinnistu põhjapoolses osas asub põllu-

majanduslikus kasutuses olev maa – viljapuuaed. Tegemist on noore istandusega, mis alles hakkab kandeikka jõudma - ühte-

kokku sadakond õuna-, kirsi- ja pirnipuud, lisaks veel umbes 50 marjapõõsast. Arvestades istandusse juba investeeritud raha ja

töö hulka ning hinnates istanduse elueaks vähemalt 50 aastat, ei näe ma võimalust sellele kinnistu tiheasustamiseks nimetatud

ajaperioodi vältel.

Haage tee 28 on 100% maatulundusmaa. Tegemist on 0,4 ha suuruse viljaka põllumaaga, välja arvatud kitsas, vähem viljaka

pinnasega maariba kinnistu põhjaservas. Piki kinnistu põhjaserva, madalama viljakusega alale, on püstitatud päikesejaam. Päi-

kesejaamal jätkub arvestuslikku tootmisressurssi veel 15-20 aastaks. Sellest johtuvalt ei saa kavanda järgnevatel aastakümnetel

sellele kinnistule ehitamist, sest iga ehitis või ka kõrghaljastus tekitaks päikesepaneelidele varju. Kinnistu jääb ka edaspidi põllu-

majanduslikku kasutusse. Hetkel kasvatan seal kartulit, mesikat ja ida-kitsehernest.

Ma ei näe põhjust, miks peaks kuuluma põllumajanduslikus kasutuses olev viljakas maatulundusmaa, suur õunaaed ning ehitus-

tegevuseks kõlbmatu turbaraba Külitse aleviku tiheasustusalasse.

Mitte arvestada. Haage tee 26 ja 28 asuvad

administratiivselt Külitse alevikus, mis ole-

muselt on tiheasustusala, olemasolevate ja

kavandatavate elamu maa-alade vahel. Sa-

muti perspektiivsel reoveekogumisalal.

Seetõttu me ei pea võimalikuks kõnealuste

katastriüksuste tiheasustusalast välja arva-

mist.

Lisaks märgime, et kuna tegemist on juba

hoonestatud katastriüksustega, ei mõjuta

asumine tiheasusutusalal teie olemasolevat

maakasutust, ehitustingimusi vmt. Katast-

riüksusi võib ka edaspidi kasutada põlluma-

janduslikel eesmärkidel.

L. AMBRE EELNÕU

e-kiri

12.11.2022

Seoses Kambja valla uue üldplaneeringu avaliku väljapanekuga teen ettepaneku mitte tõmmata Külitse aleviku tihe- ja hajaa-

sustusala piiri läbi minule kuuluva Haage tee 30 kinnistu (94901:005:0453), vaid arvata kinnistu tervenisti hajaasustusalale

kuuluvaks.

Arvestame.

P. RATASSEPP, T. RATAS-

SEPP

EELNÕU

e-kiri

10.10.2022

Ettepanek: Muuta Lauri kinnistu (katastritunnus: 94901:004:0063) sihtotstarvet 100% maatulundusmaast 100% elamumaaks.

Lisatud krundi skeem:

Mitte arvestada. Lauri katastriüksus asub

väljaspool Külitse aleviku tiheasustusala ja