Korduskiri: Kambja valla üldplaneerirgu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatuses osas ettepanekute küsimine

Töö number 2020-0034

Tellija Kambja Vallavalitsus

Pargi 2, Ülenurme alevik, 61714 Tartumaa

Telefon: +372 750 2600; e-post: [email protected]

Registrikood: 77000275

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 3.08.2020

KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERING

Lähteseisukohad ja

KSH väljatöötamise kavatsus

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 1 / 33

Versioon 1

Kuupäev 3.08.2020

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 2 / 33

Sisukord

KOOSTAJAD ...................................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 6

1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ........................................................................................ 7

2. KSH EESMÄRK .............................................................................................................. 9

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED ................................................................................ 10

4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD ............................................................................... 11

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST .......................................................... 15

5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS .............................................. 15

5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ................................................................... 16

5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE ....................................................................................... 16

5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ........................................................... 17

5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE ..................................................................................... 18

5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................................................... 18

5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE .............................................................................. 18

6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................................... 19

6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ....................................................................... 19

6.2. TARTU MAAKONNAPLANEERING .................................................................................... 19

6.3. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA ........................................................................................ 19

6.4. KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD ...................................................................................... 20

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA ............................................................................................... 21

8. KAASAMISKAVA ......................................................................................................... 22

8.1. INFOKANALID ............................................................................................................. 22

8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD .............................................................................. 23

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED .................................................................................... 29

10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID...................................................................................... 30

Lisad

Lisa 1. Lähtematerjalid

Lisa 2. Ülevaade Kambja vallast

Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud (lisatakse pärast seisukohtade

laekumist)

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 3 / 33

KOOSTAJAD

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

koostati Kambja Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Käesolevas dokumendis olevad

üldplaneeringu eesmärgid, põhimõtted ja valdkonnad on sõnastatud Kambja Vallavalitsuse

spetsialistide poolt.

Kambja Vallavalitsuse üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimise töörühm:

Nimi Ametikoht

Riivo Leiten Planeerimisspetsialist

Tiit Lukas Maa- ja ehitusosakonna juhataja

Kristi Kull Arendusjuht

Marge Einola Maaspetsialist

Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimise töörühm:

Nimi Valdkonnad / teemad

Sander Lõuk, MSc

inimgeograafia ja

regionaalplaneerimine

Projektijuht, GIS-spetsialist

Agne Peetersoo (Consultare

OÜ), MSc geograafia

Planeerija

Anni Konsap, BSc geograafia,

MA õigusteadus

Planeerija

Kadri Vaher, ruumilise

keskkonna planeerija tase 7,

MA urbanistika, MSc

keskkonnatehnoloogia

Planeerija

Eike Riis, KSH juhtekspert

MSc bioloogia

KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine

Moonika Lipping,

keskkonnaspetsialist, BSc

keskkonnakaitse, MA

kommunikatsioonijuhtimine

KSH aruande koostamise projektijuht

Mari Raidla (Consultare OÜ),

MSc maastikukaitse ja

maastikuhooldus

KSH aruande koostamine: looduskeskkond, looduskaitse,

Natura 2000, rohevõrgustik, elustiku ja ökoloogiaga seotud

teemad, maavarad ja maardlad, väärtuslikud

põllumajandusmaad, jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud

objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi,

taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud

mõjud

Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert Eike Riis vastab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis on Eesti

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 4 / 33

Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)1 liige ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgib oma töös

keskkonnamõju hindaja head tava2. Kambja valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti

Planeerijate Ühingu liikmed.

Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes

eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju

iseloomust.

1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 5 / 33

Kasutatud lühendid

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

eRT elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KKR keskkonnaregister

KOV kohalik omavalitsus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS lähteseisukohad

MP maakonnaplaneering

PlanS planeerimisseadus

VTK väljatöötamise kavatsus

VV vallavalitsus

ÜP üldplaneering

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 6 / 33

SISSEJUHATUS

Üldplaneeringu lähteseisukohad (edaspidi: ÜP LS) koostatakse selleks, et anda suund ja alusteave

ÜP ülesannete lahendamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

(edaspidi: KSH VTK) on aluseks KSH aruandele.

ÜP LS on dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid,

esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu

koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. ÜP

koostamisel peab kohalik omavalitsus hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas

korraldama KSH3. KSH VTK on dokument, kus märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja

eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline

keskkonnamõju4, sealhulgas piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura

2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale.

Kambja valla ÜP LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, kuna nii on tagatud nendevaheline

sisuline kooskõla, ruumiline arusaam ja ülevaade toimuvast. See võimaldab ka ametkondadel ja

huvigruppidel anda lihtsamalt tagasisidet. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamise

korraldust ja ajakava, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning

kuidas on tagatud ÜP koostamises osalemine.

LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu ja KSH koostamise

protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu

koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Kambja

valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei

muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja

mõjude hindamise käigus.

3 PlanS § 4 lg 2 p 5 4 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 7 / 33

1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK

ÜP eesmärk on kogu Kambja valla territooriumi (Joonis 1) ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine.

Joonis 1. Kambja valla haldusterritoorium. Allikas: Maa-amet

ÜP ja arengukava on omavalitsuse strateegilised arengudokumendid, mis peavad olema omavahel

kooskõlas. ÜP annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele

arenguvisioonile.

Kambja valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Olles tihedalt

lõimunud linnapiirkonda, on siin puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja

aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud

teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja

ettevõtjate ootustele“.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 8 / 33

Sellest lähtuvalt on Kambja valla ÜP eesmärk suunata valla kui terviku ruumilist arengut ja

maakasutust, määrates selleks ruumikasutuse põhimõtted ja suundumused ning luua eeldused

kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

ÜP alusel tehtavate või suunatavate otsustega on seotud enamik elukeskkonna kvaliteeti mõjutavaid

valdkondi: eluasemed, sotsiaalkultuuriline taust, rahvatervis, majandus, maa ja teiste ressursside

säästlik kasutus, teenindava taristu asukohad, üldised ehitustingimused jne.

ÜP üldine eesmärk jaguneb valdkondlikeks eesmärkideks, mille täitmine toimub läbi

planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Kambja valla uue ÜP

koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest ja planeerimisseaduse kohastest

ülesannetest lähtuvalt järgmised:

• tingimuste seadmine atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna kujundamiseks, mis

loob eeldused püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse

võimaldamiseks;

• maakasutusliikide tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu suunamine. Areng peab

võimaldama uute elamu-, ettevõtlus-, sotsiaal- ja avalike teenuste jm piirkondade

väljaehitamist, kuid tagama olemasoleva elukeskkonna väärtuste säilimise;

• suuniste andmine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste

väljastamiseks piirkondlikest eripäradest lähtuvalt;

• tehnilise taristu rajamise põhimõtete määramine.

ÜP on kohaliku omavalitsuse igapäevane tööriist, mis on toeks ruumi puudutavate otsuste tegemisel.

ÜP on peamiseks ehitus- ja arendustegevust suunavaks dokumendiks Kambja vallas. ÜP koostamisel

kokku lepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel.

Igasugune ehitamine peab olema kooskõlas ÜP-ga. ÜP on aluseks detailplaneeringute koostamisele

ja projekteerimistingimuste väljastamisele ning teistele ruumi puudutavatele otsustele vallas.

ÜP seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid vähemalt järgmiseks 10-15 aastaks.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 9 / 33

2. KSH EESMÄRK

PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on ÜP koostamisel kohustuslik KSH. KSH on üldplaneeringu elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse

arvesse üldplaneeringu koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. See on

keskkonnakaalutluste lõimimine üldplaneeringu koostamisse ja elluviimisse.

KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning tehakse ettepanekuid soodsaima

lahendusvariandi valikuks. Vajadusel pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise,

leevendamise ja, põhjendatud juhul, heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste

negatiivsete mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate soodsate

mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.

VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus, ÜP

elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele,

piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH

läbiviimise ajakava sõltub ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7).

KSH käsitlusalaks on planeeringuala ehk kogu Kambja valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt

eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju

hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 10 / 33

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED

ÜP koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse ruumilistest arengueesmärkidest ning arvestades

asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, arengukavasid, kaitse-eeskirju jmt. Samuti on lahenduse

aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi

kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Kambja valla ÜP

koostamisel aluseks võetakse:

• Soodustatakse kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, säilitades olemasoleva keskkonna

väärtused (nt loodusväärtused, väärtustatud ehitatud objektid, väljakujunenud

arhitektuurne ilme, väärtuslikud põllumaad jm).

• Transpordivaldkonnas eelistatakse säästva liikuvuse arendamist ning liiklusohutuse tõstmist.

Silmas peetakse eri transpordiliikide koos toimimist ja ühenduvust.

• Elukeskkonda vaadatakse terviklikult ning suuremate elamupiirkondade kavandamise

protsessis kaalutakse mh valla võimalusi tagada haridus- ja sotsiaalteenused ning

ühistranspordiga varustatus. Samuti ei tohi tähelepanuta jätta muud vajalikku nagu

olemasolev ja loodav tänavavõrk, tehniline taristu ja puhkealad.

• Arvestatakse ruumi kui terviku vajadustega ning saavutatakse tulemus, kus erinevad

eesmärgid ja ülesanded on omavahelistes seostes ning tehtud otsused on selle põhjal läbi

kaalutud. Planeeringu koostamise tulemusena peab olema arusaadav, kuidas on jõutud

valitud lahenduseni ning milliseid aspekte on kaalutud.

• Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud planeerimine.

Kestlik areng lähtub tänase põlvkonna vajadustest ja püüdlustest, kuid ei sea ohtu tulevaste

põlvkondade samalaadseid huve.

Kambja valla ÜP väljakutseks on erinevate arenguaspektide koosmõjul kujundatud tasakaalustatud

areng. Valla ehitustegevus toimub suuresti erainitsiatiivil, kuid omavalitsusel on arendustegevustes

suunav roll, mis saab kohalikust kontekstist ja avalikust huvist lähtuvaid vajadusi esile tõsta ning

sellest lähtuvaid tingimusi seada. Arengute kavandamisel leitakse tasakaal huvitatud isikute, elanike,

kohaliku omavalitsuse jt võimalike osapoolte soovide ning majandusliku võimekuse vahel.

Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid

ning nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 11 / 33

4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD

ÜP valdkondade käsitlus lähtub lähteseisukohtade koostamise etapis teadaolevast informatsioonist

ja Kambja vallavalitsuse tähelepanekutest planeerimis- ja ehitustegevuse korraldamisel vallas. ÜP

koostamise käigus võivad ülesanded ja nende käsitlus täpsustuda.

MAAKASUTUS

• Täpsustatakse linnalise asustusega alasid vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+

ning tänastest Kambja valla arengusuundadest lähtuvalt. Uusi tiheasutusalasid ei kavandata,

eelmiste üldplaneeringutega määratud tiheasutusalad vaadatakse üle ning täpsustatakse

nende piire.

• Juhtotstarvete määramisel arvestatakse valla ruumilise arengu üldiste põhimõtetega,

planeerimise järjepidevuse tagamisega ning selge maakasutuse regulatsiooni

kujundamisega. Kirjeldatakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse ja ehitamise

tingimusi. Määratakse maakasutuse juhtotstarvete rakendamise põhimõtted, nende

täpsusastme käsitlused ning paindlikkust võimaldavad reeglid (kuhu ja kuidas lubada mitut

sihtotstarvet, millistes piirides kehtib ÜP-ga määratud juhtotstarve ning kuidas seda

detailplaneeringutes rakendada).

• Määratakse piirkonnad või juhud, kuhu elamuehitus või igasugune ehitustegevus ei sobi

(liigniisked alad, metsamaa) või kuhu seda ei soovita. Võimaldada kaalutlusotsuse alusel

keelduda detailplaneeringu algatamisest või projekteerimistingimuste väljastamisest

liigniisketel, elamuehituseks sobimatutel aladel. Esitatakse nõuded detailplaneeringute

koosseisus maa-ala kuivendusprojekti ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimiseks.

• Määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Vaadatakse üle

kehtivad ja koostamisel olevad detailplaneeringud ning analüüsitakse, millised neist on

mõistlik uue ÜP koostamisel arvesse võtta.

• Määratakse projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevad tingimused.

• Määratakse alad ja juhud, mille puhul tuleb detailplaneeringu koostamisel ja hoonete

projekteerimisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist.

• Määratakse ehitustingimused (maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang,

minimaalne krundi suurus ja haljastusnõuded jms) piirkonniti ning tuuakse välja alad, kus

rakendatakse üldisest erinevaid nõudeid (nt Pangodi piirkond).

• Kavandatakse tänase valla tasakaalustatud arengust lähtuv elamumaade osakaal, mis võtab

arvesse mõistlikus mahus elanike lisandumist. Elamuehitus on suures osas

(detailplaneerimine, projekteerimine ja ehitamine) toimunud vastavuses valla ÜP-ga, kuid

uue ÜP-ga vaadatakse üle varasemad ebamõistlikud otsused.

• Suuremad ja tihedamad elamuarendused kavandatakse eelkõige olemasolevatesse

tiheasutusaladesse, sinna kus infrastruktuur on olemas või seda on lihtne laiendada.

Välditakse ebamõistlikke tihedama asustusega piirkondi hajaasustuses ja säilitatakse seal

tüüpiline hajus elanike tihedus. Maalises asustuses pööratakse tähelepanu piirkondlikele

eripäradele, mis võivad väljenduda krundistruktuuris, hoonete paigutuses ja suuruses,

ruumistruktuuri elementides, mis väljenduvad piirkondlike ehitustingimustena.

• Ühiskondlikud hooned ja sotsiaalsed teenused peavad arenema käsikäes elamualade

kavandamisega, et võimaldada terviklikku elukeskkonda. Kambja vallas peavad olema

tagatud vajalikud sotsiaalse infrastruktuuri objektid õigel ajahetkel vastavalt elanikkonna

vajadustele: lasteaiad, koolid, kultuuri-, spordi- jm vaba-aja veetmise asutused, puhkealad,

raamatukogud jms.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 12 / 33

• Lisatakse põhimõtted avalikult kasutatava ühiskondliku otstarbega alade suuruse/osakaalu

jms vajalike põhimõtete määramiseks.

• Tööstusmaade areng on toimunud vastavuses ÜP-ga. Osades piirkondades on probleemiks

osutunud ärimaa otstarbe vähene osakaal elamumaa otstarbe kõrval. Elamute piirkondades

kui ka mujal on otstarbekas olemasolevasse keskkonda võimalusel tuua piirkonda

teenindavaid funktsioone (pood, söögikoht vms).

• Tööstus- ja ettevõtlusalade kavandamisel analüüsitakse majandussektori ruumilisi vajadusi

ja arenguperspektiive, sh ka tööjõu paiknemist. Asukohtade määramisel on võtmeteguriks

mugava ligipääsu ja tehnovõrkude olemasolu või nende lihtne väljaarendamise võimalus.

Arvestatakse ka töötajate liikumisvajadustega. Läbi vaadatakse seniste tööstusettevõtete

maakasutus ja määratakse, kus tootmine pikas perspektiivis säilib, kus selleks vajalikku ala

vähendatakse või likvideeritakse.

• Täpsustatakse äri- ja tootmisalade ehitustingimusi ning põhimõtteid, mis väldivad konfliktide

tekkimist ettevõtlus- ja elamualade kõrvuti paiknemisel.

• Kaupade ja teenuste puhul on oluline nende võimalikult hea kättesaadavus. Seega on

tegemist avalikkusele suunatud aladega. Maalises piirkonnas nähakse ette võimalikud

asukohad kaubandus- ja teenindusettevõtetele kohalikes ja lähikeskustes. Kaubanduse ja

teeninduse juhtotstarbega alade määramisel arvestatakse nii välja kujunenud kasutusega

kui ka uute trendidega. Sellised alad määratakse multifunktsionaalsetena, et mitte piirata

ettevõtlust ning muuta piirkond külastajatele võimalikult atraktiivseks.

• Võimalusel määratakse põllumajandusloomade pidamise piirkonnad (farmid) ja nende

lähedusse ehitamise tingimused. Võimalusel määratakse neile piirkondadele nn kaitsetsoon,

kuhu elamute vm tundlike objektide (ühiskondlikud hooned) rajamine ei ole lubatud.

• Määratakse või täpsustatakse riigikaitselise otstarbega maa-alad.

• Tuuakse välja ÜP ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise

vajadusega alad/juhud.

VÄÄRTUSED

• Täpsustatakse Kambja valla miljööväärtuslike alade piire ning ehitustingimusi tänasest

olukorrast lähtuvalt. Miljööalad vaadatakse üle ning lõdvendatakse tingimusi aladel, mis täna

enam pole väärtuslikena käsitletavad ning täpsustatakse ehitamise põhimõtteid edaspidi

väärtuslikena käsitletavatel aladel. Kaalutakse miljööaladel projekteerimistingimuste

andmise võimalust. Uute miljööalade määramiseks hetkel vajadus puudub.

• Kujundatakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed. Vajadusel tehakse

ettepanekud kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Täpsustatakse kaitsealuste liikide

leiukohtadest ja püsielupaikadest tulenevad kitsendused maakasutusele.

• Määratakse või täpsustatakse rohevõrgustiku elementide, väärtuslike maastike, maastiku

üksikelementide, väärtuslike põllumajandusmaade, puhkealade asukohad ning seatakse

nende kaitse- ja kasutustingimused, sealhulgas kitsendused. Määratakse kaitsehaljastuse

asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest.

• Määratakse tingimused või juhud haljastuse kavandamiseks erineva otstarbega aladel (sh

teed, kraavid jm).

• Täpsustatakse piirkonnad ja juhud, kuhu saab tulevikus rajada terviseradasid või puhkealasid

ning määratakse vajalikud tingimused.

• Määratakse supelrandade alad ja täpsustatakse nende kasutamisest tulenevad kitsendused,

sealhulgas avalik kasutusrežiim.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 13 / 33

• Täpsustatakse veekogude (sh maaparandussüsteemide eesvoolude) äärsete alade

ehitustingimusi ning vajadusel nähakse ette ehituskeeluvööndi suurendamine või

vähendamine. Kallasrajale määratakse avaliku juurdepääsu tingimused.

• Määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ning vastavad maakasutustingimused.

• Määratakse tingimused maardlate kasutamiseks ning maardlatest ja kaevandamisest

mõjutatud aladest tekkivad kitsendused.

TEED

• Määratakse transporditaristu, sealhulgas kohalike teede, kergliiklusteede, raudtee,

lennujaama ning väikesadamate, asukohad ja reserveeritav maa-ala ning nendest tulenevad

kitsendused. Määratakse liikluskorralduse üldised põhimõtted, sealhulgas

parkimispõhimõtted. Määratakse tänavate kaitsevööndid.

• Täpsustatakse avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, teede,

tänavate, kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed), matkaradade, terviseradade,

maastikusõidukite radade (alad, millel on lubatud liigelda ATV jt maastikusõidukitega) jm

radade ja juurdepääsude (sh juurdepääsud kallasradadele) asukohad ning tingimused

maakasutusele. Luuakse paremad võimalused eri transpordiliikide omavaheliseks

ühendumiseks ning tehakse ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, mh on eesmärgiks

keskkonnasäästlike liikumisviiside edendamine ning autostumise vähendamine.

• Täpsustatakse teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede või tihedama

liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused, sh määratletakse riigimaanteede ääres

vööndid, mille piires elamuehitus on üldjuhul välistatud.

• Analüüsitakse ning täpsustatakse tootmisalade juurdepääsuteede vastavust ettevõtluse

arengu perspektiividega, raskeveokite parima ja mugavama liikumisteega ning selle

võimaliku suunamisega korrastatud alternatiivsetele teedele, mis ühtlasi vähendab ka

tavaliikluse koormust.

TEHNILINE TARISTU

• Määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

• Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted arvestades

Kambja valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on

ÜVK).

• Sätestatakse senisest täpsemad nõuded välisvalgustusele ja sellega seonduvatele teemadele

(valgusreostus, rajamise kohustus jms).

• Määratakse tingimused päikeseparkide rajamiseks.

• Määratakse tingimused, millega tuleb arvestada uute alade arendamisel olemasolevate

kuivendussüsteemide säilitamiseks või ümberehitamiseks. Samuti määratakse põhimõtted

ligipääsuks veekogude ja maaparandussüsteemide eesvooludele, et võimaldada nende

hooldust.

• Määratakse põhimõtted ja tingimused, millistes piirkondades ja juhtudel saab rajada

autonoomseid veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendusi.

• Määratakse põhimõtted liigvee (nii kuivendus- kui ka sademevesi) ärajuhtimiseks.

• Määratakse tingimused uute, järjest levinumate kütte- ja energiatootmisviiside rajamiseks:

maakütte, päikese- ja tuuleenergia kasutamise võimaldamiseks. Kaasajastatakse kaugkütte

rajamise tingimusi, liitumise kohustust ja võimalusi.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 14 / 33

• Täpsustatakse jäätmemajanduse valdkonna põhimõtteid kaasaja nõuetest ning tänasest

olukorrast lähtuvalt. Määratakse kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukohad ja

nendest tekkivad kitsendused.

• Antakse keskkonnamüra ja õhusaastet leevendavad meetmed. Täpsustatakse millises

piirkonnas või millistel tingimustel rajatakse müratõkkeid.

• Määratakse maakasutus- ja ehitustingimused maaparandussüsteemide aladel.

LISATEEMAD

• Tehakse ettepanekud asustusüksuste liigi ja piiride muutmiseks, eelkõige Soinaste küla,

Räni aleviku ja Laane küla osas.

Lõplik valdkondade ja teemade ring täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 15 / 33

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST

5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS

KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. KeHJS kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara5.

Kuna ÜP lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja KSH VTK koostamise

hetkel teada, kas Kambja valla uue ÜP rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju,

milline on mõju iseloom ja ulatus.

Lähtudes ÜP ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja

maakasutuse tingimuste määramine vähemalt aastani 2035), kaasnevad üldplaneeringu

rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ja sotsiaalsetes oludes ning

protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi.

Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist (Lisa 2) nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku

alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, kultuuriväärtusi ning muid muutuste suhtes tundlikke alasid (nt

rohevõrgustik, kaitsmata põhjaveega alad) ja loodusressursse (nt väärtuslik põllumajandusmaa,

maavarad, väärtuslikud maastikud jne), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende

säilimist ja väärtust, avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale ning inimeste tervisele,

sotsiaalsetele vajadustele ja varale.

ÜP koostamisel viiakse läbi KSH, et minimeerida võimalused arendusteks, millega võib kaasneda

oluline ebasoodne mõju keskkonnale ning soosida lahendusi, mis kutsuvad esile ja võimendavad

positiivseid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt viiakse läbi

mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas:

• mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele,

looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele;

• mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule,

ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele

põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule;

• mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja

juhendmaterjalidest. Hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,

esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas

arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala

tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude

vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate

positiivsete mõjude võimendamiseks.

KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise,

inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku

kasutamise põhimõttest.

5 KeHJS § 2, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007?leiaKehtiv

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 16 / 33

5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE

KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-ga.6 Kambja valla territooriumil

paikneb viis Natura 2000 võrgustiku ala: Pangodi loodusala, Peeda jõe loodusala, Ropka-Ihaste

loodusala, Tatra loodusala ja Ropka-Ihaste linnuala.

ÜP koostamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

• ÜPga kavandatav tegevus peab järgima Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke ja

tagama alade terviklikkuse;

• Peetakse kinni Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorrast.

Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku

ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta

negatiivselt selle kaitse eesmärki.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“7.

KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju

Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse

ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste

tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase

hindamise etapiga.

ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena

tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni

mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa

mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse

eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega

liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi.

5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE

• Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele

loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele,

kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele

loodusobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele;

• Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseaduses ja

metsaseaduses (vääriselupaigad) sätestatud nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud

eesmärkide täitmisele ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele;

• Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objekti eeldusi (vastavalt LKS-i §-le

8) kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide

hulka;

• Analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega,

looduslike ja poollooduslike aladega ja hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Tähelepanu

pööratakse looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning selleks

võimaluste loomisele;

6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 7 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 17 / 33

• Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh

nende elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele;

• Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele,

pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise säilimisele.

Vajadusel nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks;

• Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjavee varudele ja

joogivee varudele, kvaliteedile ning kättesaadavusele;

• Tähelepanu pööratakse põhjavee kaitstusele ning selgitatakse välja koormusallikad, millele

tuleb kõige enam tähelepanu pöörata;

• Põhjavee kaitseks kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, pinna- ja põhjavee

reostuse vältimiseks ning põhjaveevarude tagamiseks nähakse vajadusel ette täiendavad

meetmed;

• Analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavust veeseaduses

sätestatud nõuetele ning mõju veemajanduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisele;

• Analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju veerežiimile (sh liigniisked alad),

pinnaveekogumite kvaliteedile ning pinnaveekogumitega seotud kaitsealade, veekogudega

seotud kaitstavatele liikidele ja mõju nende elupaikadele ning kalade rändetingimuste

tagamisele;

• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja

hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud

põllumajandusmaad, rohevõrgustik) ning milline võiks olla maakasutus pärast maavara

ammendumist;

• Uute puhkealade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete

tagamisele, lähtudes ala eripärast ning loodusliku mitmekesisuse säilimisest;

• Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele asjakohastest keskkonnaalastest

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE

• Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju linnalise asustusega piirkondades

(Tartu linnapiirkonnas). Sealjuures pööratakse tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade

sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele. Vajadusel nähakse ette meetmed väärtuslike

põllumajandusmaade kaitseks;

• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja

hinnatakse, kuivõrd kavandatav tegevus mõjutab maavara kaevandamisväärsena säilimist

ja juurdepääsu maavarale;

• Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava

tegevusega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige

tootmisaladest ja liiklusest tulenevale. Vajadusel kavandatakse meetmed mürataseme

vähendamiseks. Määratakse nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates

planeerimise etappides tegevuse kavandamisel arvestada, et välistada võimalik negatiivne

mõju tundlikele aladele;

• Pööratakse tähelepanu võimaliku valgusreostuse vältimise meetmetele ning täpsustatakse

võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd kuivõrd olemasolevad

andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning

piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega

tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada;

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 18 / 33

• Pööratakse tähelepanu ohtlike ja olulise ruumilise mõjuga ettevõtete ja

jäätmekäitlusrajatiste paiknemisele ning analüüsitakse ja hinnatakse planeeritavate

lahenduste mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa

tagamisele käitise ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade,

puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse

doominoefekti esinemise võimalust;

• Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste

ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele ning elukeskkonna

parendamisele;

• Analüüsitakse ja hinnatakse mõju olemasolevate puhkealade puhkeväärtuse säilimisele,

avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele supluskohtadele;

• Analüüsitakse taastuvenergia (bio- ja päikeseenergia) ressursside perspektiivset kasutamist

ja selle mõjusid.

5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE

• Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele

(kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele.

Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või

keskkonna säilitamisega. Taristu planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab

ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi turismiteenuse osutamisele;

• Pööratakse tähelepanu traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade

struktuuri säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilisajalooliste, esteetiliste,

looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase

hooldamise tagamisele.;

• Pööratakse tähelepanu miljööväärtuslikele aladele ja väärtuslikele maastikele ning vajadusel

nähakse ette meetmed nende alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks;

• Pööratakse tähelepanu pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jms kohalikku

asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele.

5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU

Arvestades Kambja valla asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise

dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole näha, et Kambja valla ÜP-ga

kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Kambja valla ÜP koostamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga ja kirjeldatakse, kuidas teema

mõjutab Kambja valla ruumilist planeerimist. Kliimamuutustega arvestamisel käsitletakse nii

ennetamist, leevendamist kui ka kohanemise võimalusi. Kliimamuutusest tingitud riskid on

veetaseme tõus, sademete rohkus, tormide tugevnemine ja sagenemine, linnaliste asustusalade

soojasaarte efekt jms.

Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda

täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisanduda

mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 19 / 33

6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike

terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud

eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne

elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob

hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad,

väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja

majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud

asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Kambja valla

üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head

ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja

maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted võetakse Kambja valla

üldplaneeringu koostamisel aluseks ning neid täpsustatakse kohalikus kontekstis.

6.2. TARTU MAAKONNAPLANEERING

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku

arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu

eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks

üldplaneeringute koostamisel.

Tartumaa ruumilise arengu visioon on järgmine: „Tartumaa kui Eesti teine tõmbekeskus ja

tunnustatud ülikoolilinna lähitagamaa on väärt paik elamiseks ja eneseteostuseks. Tartu linn kui

haridus-, teadus-, meditsiini-, kultuuri- , majandus- ja halduskeskus on kogu Lõuna-Eesti ruumilise

arengu vedur ja arengute suunaja. Tartu linnapiirkond tasakaalustab Põhja-Eesti ja Harjumaa kasvu

ning suurlinnastumist Tallinna pealinnaregioonis“.

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Tartu maakonnaplaneeringuga kavandatud Tartumaa

keskuste võrgustikuga, linnaliste ja maaliste piirkondade ruumilise arengu põhimõtetega,

maakonnatasandi väärtuslike maastike, rohevõrgustiku toimimispõhimõtetega ning muude

maakondlikul tasandil kavandatavate ruumiliste arengutega või väärtustega. Vajadusel tehakse

ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks.

6.3. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA

Kambja valla arengukava 2020-2030 sõnastab Kambja valla visiooni aastaks 2030: „Kambja vald on

inimestest lähtuv parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus väärtustatakse elukestvat

õpet, oma kultuurilist pärandit ning sportimisvõimaluste arendamist“.

Kambja valla väljakutsed 2020-2030 on järgmised:

• Avatud ja läbipaistev inimesekeskne, tasakaalustatud ja valda kui tervikut arvestav

vallajuhtimine.

• Vallas võimaldatakse igale lapsele tema arengut toetav kvaliteetne haridus, mis loob eeldused

eneseteostuseks ja elukestvaks õppeks.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 20 / 33

• Vallas on aktiivsed ja sportlikud inimesed. Iga valla elanik saab oma vajadustest, huvidest ja

east lähtuvalt aktiivselt osaleda valla spordielus.

• Vallas elavad toimetulevad ja rahulolevad inimesed, kes väärtustavad tervislikke eluviise ja

turvalist keskkonda.

• Valla mitmekesine kultuuri-, kogukonna- ja seltsitegevus hoiab rahvakultuuripärandit ja

kodukoha traditsioone ning loob head võimalused erinevate vajaduste, huvide ja vanusega

elanikele.

• Vald on hinnatud keskkonnasõbraliku hea infrastruktuuri, puhta loodusega hea eluarajoon Tartu

linna lähedal.

• Vallas on korraldatud vajaduspõhine ühistransport.

Üldplaneeringuga luuakse ruumilised eeldused valla arengukavas püstitatud väljakutsete ning

strateegiliste eesmärkide täitmiseks.

6.4. KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD

Hetkel kehtib Kambja valla territooriumil kolm üldplaneeringut:

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, mis on kehtestatud

13.11.2018;

• Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas, mis on kehtestatud

15.09.2007;

• Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, mis on kehtestatud 02.03.2006.

Endise Ülenurme valla territooriumi osas on ÜP koostamise protsess läbitud paar aastat tagasi ning

uue ÜP koostamisel võetakse suures osas aluseks kehtiv ÜP. Täpsustatakse eelkõige uuest

halduskorraldusest tingitud muutusi, mõningatel juhtudel ka tiheasustusalade piire ja

ehitustingimusi.

Endise Kambja valla territooriumil kehtestati ÜP ligi 13 aastat tagasi ning nii sotsiaal-majanduslik

keskkond kui ka looduskaitse on selle ajaga palju muutunud. Lisandunud on Natura 2000 võrgustiku

alad ning õigusaktid on muutunud. Endise Kambja valla territooriumil kehtiv üldplaneering vajab

seega põhjalikku analüüsi.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 21 / 33

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest

ning konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub

peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast.

Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi.

Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha

üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt

laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses

laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.8

Tegevus Kuupäev

ÜP koostamise ja KSH algatamine

LS ja KSH VTK koostamine 05.-07.2020

ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks

koostöö tegijatele ja kaasatavatele

08.2020

ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK

avalikustamine valla kodulehel

Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud

ettepanekud

09.2020

ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele,

kohalike ideede kogumine e ideekorje

09.–10.2020

ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu

koostamine

10.-12.2020

Esialgne koostöö ametkondadega 10.-12.2020

ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek

12.2020

ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku

väljapaneku tulemuste avalikud arutelud

01.2021

ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine,

vajadusel toimuvad täiendavad

töörühmad/koosolekud

01.-06.2021

ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ametkondadele ja vajadusel

täiendavate arvamuste andmiseks teistele

osapooltele

06.-08.2021

ÜP tutvustamine volikogu komisjonidele 06.2021

ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine

nõuetele vastavaks

09.2021

ÜP avalik väljapanek 09.-10.2021

ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud

arutelud

10.-11.2021

ÜP esitamine valdkonna ministrile9 heakskiitmiseks 01.2022

ÜP kehtestamiseks esitamine 03.2022

ÜP kehtestamine 04.2022

ÜP kehtestamisest teavitamine 05.2022

Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile,

Maa-ametile ja vajadusel teistele osapooltele

05.2022

8 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 22 / 33

8. KAASAMISKAVA

Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks

tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kambja

Vallavalitsus, kuid kuna üldplaneeringuga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga

seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste

tegemisel.

Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli

efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu

protsessist ja käsitletavatest teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine

planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine

üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid

mitmekülgsemalt käsitleda.

8.1. INFOKANALID

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste

allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.

• Koduleht http://www.kambja.ee/, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis üldplaneeringuga

seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt

menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid.

• Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik üldplaneeringu

eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel.

• Facebook-i leht https://www.facebook.com/kambja.vald - siin kajastatakse uudiseid ja

teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms).

• Ajalehes Olevik ja Koduvald avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt

tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest

käsitletavatest teemadest.

• Maakonnalehes Postimees avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt

tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest

käsitletavatest teemadest.

• www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal.

• Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates

hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones), ennekõike

Kambjas ja Ülenurmes. Vajadusel teistes valla piirkondades lähtuvalt lahendatavatest

teemadest.

• Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes:

raamatukogu, lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, vallavalitsus, postkontor

jm.

• Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt

teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda

kaasamisest huvitatud on.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 23 / 33

8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD

Järgnevalt on toodud üldplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud

isikud, keda koostatava üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või

kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu.

Osapoolte nimekiri täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate

teemade tekkimisel.

Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda

kaasatakse üldplaneeringu koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt

lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline

suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi üldplaneeringu kohta kõigil

huvitatud ametitel ja isikutel.

Asutused, kellega Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastab

planeeringu on toodud alljärgnevalt:10

10 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja üldplaneeringu kooskõlastamist peab vajalikuks Kambja Vallavalitsus üldplaneeringu koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3).

Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis

Kaitseministeerium

Riigikaitseliste vajadustega

arvestamine, riigikaitseliste ehitiste

töövõime tagamine teiste tegevuste

kavandamisel

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Maaeluministeerium Põllumajandustootmise

jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike

põllumajandusmaadega arvestamine

planeeringulahenduse koostamisel,

maaelu arengukavaga arvestamise

koordineerimine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja

Keskkonnaministeeriumi valitsemisel

oleva maa osas arvamuse andmine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Siseministeerium Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra,

pääste ja kriisireguleerimisega

arvestamine üldplaneeringu

koostamisel

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva

olulise keskkonnamõju vältimine või

leevendamine; hoiualade,

püsielupaikade jm kaitsealuste alade

või objektide kasutustingimustega

arvestamine; täiendavate alade ja

objektide kaitse alla võtmise vajaduse

määratlemine; ettepanekute tegemine

kaitserežiimi täpsustamiseks;

ehituskeeluvööndi vähendamisega

seotud teemad

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 24 / 33

Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui

üldplaneeringuga kavandatakse nt

tuuleparke või üle 45 meetriseid

ehitisi; lennuväljakute kavandamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Maa-amet Koostöö ja üldplaneeringute

kooskõlastamine, kui planeeritav maa-

ala asub keskkonnaregistri maardlate

nimistus oleval maardlal või selle osal

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Maanteeamet Valda läbivate riigiteede ja nendega

seotud arenguplaanide ja maanteedest

lähtuvate tingimuste ja piirangute

kajastamine üldplaneeringus; maha- ja

pealesõitude kavandamine;

kergliiklusteed suuremate maanteede

läheduses; arendusalade

realiseerimiseks (nt tööstusalad või

elamualad) maanteedest lähtuvate

tingimuste seadmine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Majandus- ja

Kommunikatsiooniminis

teerium

Raudteega seonduvad küsimused ja

arenguplaanid; taastuvenergia

tootmise arengute kavandamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev

mõju muinsuskaitsealale,

kultuurimälestistele, piirkondlike

miljööväärtuste defineerimine ja

vajadusel kaitsetingimuste seadmine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide

rajamine või olemasolevatele

maaparandussüsteemidele kaasnevad

mõjud planeeringuga kavandatavast

tegevusest

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või

suurõnnetuse ohuga ettevõtete

kavandamisel, tuletõrje

veevõtukohtadega arvestamine,

olemasolevatest ohtlikest või

suurõnnetuse ohuga ettevõttetest

tulenevate piirangutega arvestamine

teiste tegevuste planeerimisel

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine

planeeringuga kavandatud tegevuste

elluviimisel, avalike supelrandadega

seonduvad teemad; mõjuhindamise

tulemuste kooskõlastamine (inimese

tervisele kaasnevad mõjud)

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Politsei- ja

Piirivalveamet

Valla üldise turvalisusega ning

kuritegevuse riskide maandamisega

seotud küsimused

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 25 / 33

Asutused ja isikud, kes kaasatakse Kambja valla üldplaneeringu koostamisse:

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

Raudtee ja selle kaitsevööndiga

seonduvad küsimused

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Nõo vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Luunja vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Tartu linn Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Põlva vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Kastre vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Otepää vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Kanepi vald Kambja vallaga piirnev omavalitsus,

kelle ruumilisi arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu

koostamisel silmas pidada

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud;

kooskõlastamine

Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis

Rahandusministeeriumi

Tartu talitus

Maakonna tasakaalustatud arengu

suunaja, maakonnaplaneeringus

seatud tingimuste ja suunistega

arvestamine (rohevõrgustik,

teenuskeskused jms), üldplaneeringu

heakskiitja

Jooksev koostöö planeeringu

koostamise käigus, kirjalik

sisend lähteseisukohtade

etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 26 / 33

11 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK).

planeeringulahendusele;

planeeringu heakskiitmine

Sisekaitseakadeemia Arenguvajaduste kajastamise

üldplaneeringus

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

esitamine

planeeringulahendusele;

Tartumaa Omavalitsuste

Liit

Tartumaa omavalitsuste ühtse arengu

eest seismine

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; ideekorje;

arvamuse esitamine

planeeringulahendusele;

Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud

küsimused; metsade kaitse

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

MTÜ Eesti Erametsaliit Metsade majandamisega seotud

küsimused

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Eesti

Keskkonnaühenduste

Koda (EKO)11

Üldplaneeringu elluviimisega

kaasnevate mõjudega arvestamine

üldplaneeringu lahenduses

Teavitamine

lähteseisukohtade ja KSH

väljatöötamise kavatsuse

valmimisest; KSH aruande

osas seisukohtade küsimine;

vajadusel töökoosolekute

läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja

ruumilised eeldused

Sisend lähteseisukohtade

etapis ja liikuvusuuringu

läbiviimisel; vajadusel

töökoosolekud; osalemine

töörühmades; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Põllumajandusuuringute

keskus

Põllumajandusmaa massiivide

ruumiandmed ja riikliku

tähtsusega väärtuslikud

põllumajandusmaad

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

AS Connecto Eesti Elektri-, side- ja gaasitrassid

planeeringualal

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 27 / 33

küsimine

planeeringulahendusele

Eesti Lairiba Arenduse AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

AS Emajõe Veevärk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamine ning taristu

haldamine planeeringualal

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

AS Tartu Veevärk Vee- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamine ning taristu

haldamine planeeringualal

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Ülenurme Teed OÜ Kohalike teede ehituse, remondi ja hoolduse teemad

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele

Elering AS Elektripaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Tele 2 Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse

küsimine

planeeringulahendusele

Ettevõtjad ja MTÜ-d

(nimekirja täpsustatakse

ÜP koostamise käigus)

Arenguvajaduste ja -ootuste

kaardistamine, sh nii uute tegevuste

kavandamisel kui ka olemasoleva

Kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis;

küsitlus ettevõtlusanalüüsi

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 28 / 33

olukorra parendamisel nii turismi,

ettevõtluse vms valdkonnas

koostamisel; töökoosolekud;

arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 29 / 33

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED

Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised:

• Maakasutus;

• Väärtused ja piirangud;

• Teed ja liiklus;

• Tehniline taristu.

Täpsemad väljavõtted koostatakse järgmiste alade kohta:

• Ülenurme alevik;

• Tõrvandi alevik;

• Kambja alevik;

• Räni alevik;

• Külitse alevik;

• Õssu küla;

• Soinaste küla.

Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset

üldplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning

kaardifailidele, koostatakse ka üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringuga kavandatav

maakasutus ning vastavad tingimused jms olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates

nutiseadmetes kuvatavad.

Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud

teemade koondamine ühele joonisele.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 30 / 33

10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID

• Transpordiühenduste ja liikuvuse analüüs;

• Majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna analüüs;

• Rahvastiku analüüs ja prognoos - lähiminevikus toimunud muutused elanike arvulises

koosseisus ja rändes;

• Ettevõtluse ja tööhõive analüüs;

• Müraanalüüs.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 31 / 33

Lähtematerjalid

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+ jms riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid

• Tartu maakonnaplaneering 2030+ koos teemaplaneeringute jms lisadega

• Tartumaa arengustrateegia 2030+

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas

• Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas

• Pangodi maastikukaitseala üldplaneering

• Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia

• Kambja valla terviseprofiil ja tegevuskava

• Kehtivad detailplaneeringud

• Kehtivad asjakohased õigusaktid

• Kehtivad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad

• Kehtivad asjakohased Eesti Vabariigi standardid

• Eesti väikeasulate uuring (2019)

• Piirkonnaga seotud statistilised andmed

• Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud

• Naaberomavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud ning arengukavad

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 32 / 33

Lisa 2. Ülevaade Kambja vallast

Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina.

Kambja valla üldplaneeringu

LS ja KSH VTK

Lk 33 / 33

Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud

ettepanekud

PlanS § 81 kohaselt esitatakse üldplaneeringu LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks

planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse

planeeringu LS-i ja KSH VTK-d. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki,

seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade

laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Kambja

Vallavalitsuse veebilehel.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 1 / 76

LISA 2 – ÜLEVAADE KAMBJA VALLAST

Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

1. Asend ................................................................................................................ 3 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 4 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 7 4. Ettevõtlus .......................................................................................................... 8 5. Puhke- ja külastustaristu .................................................................................. 9 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus .......................................................................... 10

6.1. Radoonioht ............................................................................................... 11 7. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................... 12

7.1 Kaitsealad .......................................................................................... 13 7.2 Hoiualad ............................................................................................. 19 7.3 Kaitsealused liigid .............................................................................. 20 7.4 Püsielupaigad .................................................................................... 20 7.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid ....................................................... 22 7.6 Kohalikul tasandil kaitstavad objektid ............................................... 22

8. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................... 22 9. Vääriselupaigad .............................................................................................. 26 10. Taimestik ja loomastik .................................................................................... 26

10.1. Metsad ................................................................................................... 26 10.2. Sood ....................................................................................................... 26 10.3. Niidud .................................................................................................... 27 10.4. Loomastik .............................................................................................. 27

11. Rohevõrgustik ................................................................................................. 27 12. Põhjavesi ........................................................................................................ 30

12.1. Põhjavee kaitstus .................................................................................. 31 12.2. Hajukoormus .......................................................................................... 33 12.3. Punktkoormus ........................................................................................ 33

13. Pinnavesi ........................................................................................................ 33 13.1. Vooluveekogud ....................................................................................... 35 13.2. Seisuveekogud ....................................................................................... 39

14. Maaparandussüsteemid .................................................................................. 44 15. Üleujutusohuga alad ....................................................................................... 44 16. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................... 45 17. Väärtuslik maastik .......................................................................................... 46 18. Kultuuriväärtused ........................................................................................... 48

18.1. Kultuurimälestised ................................................................................. 49 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid ....................................................... 52 18.3 Maaehituspärandi objektid ...................................................................... 52 18.4. Miljööväärtuslikud alad .......................................................................... 53 18.5. Pärandkultuuri objektid, ........................................................................ 55 18.6. Kalmistud ............................................................................................... 57

19. Maavarad ja maardlad ..................................................................................... 57 20. Taristu............................................................................................................. 58

20.1 Teedevõrk .......................................................................................... 58

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 2 / 76

20.2. Raudtee ............................................................................................. 61 20.3. Lennuväli ........................................................................................... 61 20.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk ............................................................... 61 20.5. Sademevesi ........................................................................................ 65 20.6. Tuletõrje veevõtukohad ..................................................................... 66 20.7. Soojavarustus ................................................................................... 66 20.8. Elektrivõrk ......................................................................................... 66 20.9. Sidevõrk ............................................................................................. 67

21. Taastuvenergeetika ......................................................................................... 68 22. Jäätmemajandus ............................................................................................. 70

22.1 Korraldatud jäätmevedu .................................................................... 70 22.2 Jäätmekäitluskohad ........................................................................... 70

23 Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ......................................... 72 23.1 Keskkonnaohtlikud objektid ............................................................... 72 23.2 Ohtlikud ettevõtted ............................................................................ 72

24 Riigikaitselised ehitised .................................................................................. 73 25 Müra ja vibratsioon ......................................................................................... 73 26 Välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 73

Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga mai 2020. Seda dokumenti ei

uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui

üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse

koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 3 / 76

1. Asend

Kambja vald asub Tartumaa lõunaosas (Joonis 1). Valla pindala on 275,35 km². Vald piirneb

Tartumaal Tartu linnaga, Nõo, Kastre ja Luunja vallaga, Valgamaa Otepää vallaga, Põlvamaa Põlva

ja Kanepi vallaga. Kambja vallas on viis alevikku (Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme) ning

40 küla.

Kambja valda mõjutab oluliselt Tartu linna lähedus. Tartu on Eesti suuruselt teine linn ja Lõuna-Eesti

keskus. Kambja vald asub Tartu ühendusteedel teiste Lõuna-Eesti keskustega, nagu Põlva, Võru,

Otepää ja Valga. Läbi valla kulgevad olulised riigimaanteed: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee,

Jõhvi-Tartu-Valga maantee ning Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee.

Tänane Kambja vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude

korraliste valimiste tulemusena Kambja ja Ülenurme valla sundühendamisel. Ühendati valdavalt

linnaline Ülenurme vald ja maaline Kambja vald. Endine Ülenurme vald koos teiste eeslinnavaldadega

- Luunja, Tartu ja Tähtvere valdadega moodustab osa Tartu linnapiirkonnast1. Eeslinnavöönd, kus on

viimase 15 aastaga toimunud oluline elamuarendus ja tekkinud keskuslinnaga funktsionaalne

sidusus, ulatub kuni 10 km linna halduspiirist. Uusasumid ja tööstusalad on tekkinud esmajoones

radiaalselt põhimaanteede äärsetesse vöönditesse peamiselt endistele põllumaadele ja looduslikele

rohumaadele. Maastikuliselt on uusasumite alad ühetaolise mustriga ja sisaldavad lihtsa kujuga

suhteliselt väikesi maaüksusi.

Maastikuliselt jääb valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaale, valla lõunaosa Otepää kõrgustikule.

Üleminek lavamaalt kõrgustikuks toimub umbes Kambja joonel, kus kõrgused on 90–100 m ü.m.p..

Kagu-Eesti lavamaale jääval osal on nõrgalt lainjad moreenitasandikud ja nende vahel paiknevad

laugeveerulised nõod (Külitse-Ilmatsalu nõgu) koos tänaseks kuivendatud ja osaliselt kultuuristatud

Konsu sooga ning Porijõega. Lavamaa osa on valdavalt kultuuristatud ja põllumajanduslik.

Valla lõunaosale ehk Otepää kõrgustiku põhjanõlvale seevastu on iseloomulikud kaldpindsed

moreenkünkad ja nende vahelised orustikud. Kambjast lõunas paikneb kirde–edela-sihiline avar

Peeda jõe äärne nõgu. Otepää kõrgustikule on omased suured mikroklimaatilised erinevused, palju

sademeid (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese

järve). Võrreldes lavamaaga on siin suurema metsasus. Põllud on väikesed ning need vahelduvad

järsematel nõlvadel ja nõgudes paiknevate metsatukkade ja rohusoodega, mistõttu maastikupilt on

kirev. Enim põlde on Kambja ümbruses, Pangodi piirkond on metsane.

1 Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020. Kättesaadav:

https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapiirkonna%20strateeg

ia_kinnitatud%20181214.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 4 / 76

Joonis 1. Kambja valla asend

2. Asustus ja rahvastik

Kambja vallas on 45 asulat, neist viis alevikku ja 40 küla (Tabel 1). Seisuga 01.05.2020 oli vallas 11

659 elanikku. Tartu lähipiirkonnas asuvates asulates: Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Soinaste

küla, Räni alevik, Külitse alevik, Õssu küla, Uhti küla, Lemmatsi küla, Laane küla ja Reola küla, mis

on osaks Tartu linnapiirkonnast, elab kokku 8833 inimest ehk 76% kogu valla elanikest. Lisaks

Ülenurme alevikule on kohalikuks keskuseks ka Kambja alevik. Tartu maakonnaplaneeringuga2 on

lähikeskuseks määratud Vana-Kuuste küla. Valla lõunaosa suuremaks keskuseks on Pangodi küla.

Pangodi järve lähedal on mitmeid endiseid suvilakooperatiive, kus on arvestatav hooajaline

elanikkond.

Tabel 1. Elanike arv Kambja valla asustusüksustes (allikas: rahvastikuregister,

01.05.2020)

Asustusüksus Elanike arv

Ülenurme alevik 2625

Tõrvandi alevik 1912

Soinaste küla 1234

Räni alevik 828

2 Tartu maakonnaplaneering 2030+

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 5 / 76

Asustusüksus Elanike arv

Külitse alevik 758

Kambja alevik 611

Õssu küla 450

Uhti küla 317

Lemmatsi küla 285

Vana-Kuuste küla 238

Laane küla 220

Reola küla 204

Lalli küla 132

Lepiku küla 115

Rebase küla 114

Suure-Kambja küla 105

Pangodi küla 93

Aakaru küla 89

Kaatsi küla 85

Sirvaku küla 81

Kammeri küla 77

Mäeküla 71

Pühi küla 71

Raanitsa küla 65

Sipe küla 65

Soosilla küla 63

Kodijärve küla 55

Pulli küla 55

Virulase küla 55

Ivaste küla 52

Sulu küla 50

Kavandu küla 48

Kullaga küla 44

Paali küla 42

Palumäe küla 42

Madise küla 40

Tatra küla 39

Oomiste küla 34

Reolasoo küla 31

Kambja vald (aadress määramata) 30

Täsvere küla 30

Visnapuu küla 28

Talvikese küla 25

Läti küla 19

Riiviku küla 19

Kõrkküla 13

Kokku 11659

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 6 / 76

Kambja valla elanikkond on viimase 10 aastaga tervikuna kasvanud 20% võrra (

Joonis 2). Statistikaameti ja rahvastikuregistri andmete võrdlus näitab, et 31.12.2011 rahvaloenduse

ajal elas endises Ülenurme vallas ligikaudu 1800 inimest rohkem, kui oli valda samal ajal

registreeritud. Ilmselt registreeriti/registreeritakse end valla elanikuks mõnevõrra hiljem, kui on

valda reaalselt elama asutud. Selle põhjuseks võivad olla lasteaia- või koolikohad Tartu linnas. Nagu

näitab valla rahvastikupüramiid (Joonis 3), liiguvad valda elama peamiselt noored lastega pered. Nii

vanusrühmad 0-14 kui ka 30-39 on Eesti keskmisest oluliselt suuremad.

Joonis 2. Kambja valla elanike arv aastatel 2010-2020 (Statistikaameti3 ja

rahvastikuregistri4 andmed)

2020. aasta 1. jaanuari seisuga on valla rahvastikust 65,3% tööealised (vanuses 15-64), 22,9%

tööeast nooremad (vanuses 0-14) ja 11,7% tööeast vanemad (vanuses 65+). Sellest tingituna on

3 Statistikaameti rahvaarv põhineb 31.12.2011 rahvaloenduse andmetel, mida on järgmistel aastatel

korrigeeritud rahvaarvu muutusega ja 2016. aasta rahvastikuregistri andmete põhjal. 4 Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt isikuga toimuvate sündmuste registreerimisel või

dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes.

8000

8500

9000

9500

10000

10500

11000

11500

12000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Kambja valla elanikud

Statistikaamet Rahvastikuregister

8000

8500

9000

9500

10000

10500

11000

11500

12000

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Kambja valla elanikud

Statistikaamet Rahvastikuregister

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 7 / 76

ka demograafiline tööturusurveindeks5 ebaharilikult kõrge 1,43 (Eesti keskmine 0,84) ning

ülalpeetavate määr madal 52,8% (Eesti keskmine 55%) (01.01.2019 Statistikaameti andmed).

Joonis 3. Kambja valla rahvastikupüramiid 01.01.2020 seisuga (allikas: Statistikaamet)

3. Sotsiaalne taristu

Sotsiaalne taristu vastab valla rahvastiku- ja asustusstruktuurile. Suurt rõhku on pandud haridusele

ning spordile ja vaba aja veetmise võimalustele. Kiire elanikkonna kasv Tartu linnapiirkonda jäävates

asulates on tinginud suure lasteaiakohtade vajaduse. 2018/2019 õppeaastal õppis Kambja valla

lasteaedades kokku 636 last. Vallas on neli lasteaeda: Ülenurme Lasteaed, Tõrvandi Lasteaed Rüblik,

Soinaste Laululinnu Lasteaed filiaaliga Eerikal, Kambja Lasteaed Mesimumm ning üks põhikool-

lasteaed: Kuuste Kool, kuid linnapiirkonnas oli lasteaia järjekorras seisuga 30.04.2019 564 last

vanuses 1,5 kuni 6 aastat. Lasteaiakohtade puuduse probleemi lahendamiseks on ehitamisel uus

lasteaed Tõrvandisse. Valla suurim kool on Ülenurme Gümnaasium, kus õpib 81% valla koolide

õppuritest. Ülejäänud õpilased käivad Kambja Põhikoolis, Kuuste Koolis ja Unipiha Algkoolis.

Väljaspool Kambja valda õppis 427 last põhikoolis ja 210 noort gümnaasiumis (neist Tartu linnas

191) - kokku 637 õppurit.

5 Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste

suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt

välja langeb.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 8 / 76

Vallas on ka kaks riigikooli: Kammeri Kool erivajadustega lastele ja Eesti Lennuakadeemia, mis pakub

lennundusalast rakenduskõrgharidust ja täiendõpet.

Huviharidusõpet pakuvad Ülenurme Muusikakool ja Ülenurme võimlemiskool. Huvitegevust pakuvad

Kambja pere- ja noortekeskus, Ülenurme pere- ja noortekeskus, Tõrvandi pere- ja noortekeskus ja

Kuuste noortetuba. Noortekeskusi haldab MTÜ Õnnemaa. Valla spordi- ja liikumisobjektid asuvad

peamiselt koolide lähedal. Eesti spordiregistrisse on kantud: Kambja Spordihoone ja staadion,

Kambja terviserajad, Kammeri Kooli võimla, staadion ja tenniseväljak, Kuuste Kooli saal-aula, Kuuste

pargi spordirajatised, Sipe küla rannavõrkpalliplats, Tõrvandi jõulinnak, Tõrvandi Parkmetsa

terviserada ja jõulinnak, Tõrvandi rannavõrkpalliväljak, Tõrvandi Spordihoone, Tõrvandi staadion,

Unipiha Algkooli võrkpalliplats, Unipiha jõulinnak, Vanamõisa palliväljakud, Ülenurme Gümnaasiumi

Spordihoone, staadion, jõulinnak ja lasketiir, Ülenurme Kalda rannavõrkpalliplats.

Kultuurielu korraldamisega tegelevad Reola kultuurimaja Uhti külas ja Kambja kultuurikeskus

asukohaga Kambja Põhikoolis, samuti on seltsimaja Vana-Kuuste külas. Vallas on viis raamatukogu:

Kambja, Kuuste, Külitse, Tõrvandi ja Ülenurme.

Sotsiaalhoolekandeasutused on vanurite kodu Ülenurme alevikus, SA Aarike Hooldekeskus

üldhooldekodu Virulase külas ja AS Hoolekandeteenused Kodijärve Kodu psüühilise erivajadusega

täiskasvanutele. Kambja aleviku tervisekeskuses pakutakse erinevaid teenuseid: esmatasandi

arstiabi (perearst, pereõde), hambaravi, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsiooniteenus,

psühholoogiline nõustamine ning massaaž. Majas tegutseb ka apteek ning postkontor.

Kambja valla territooriumil tegutseb MTÜ Tõrvandi Päästeselts kahe komandoga Tõrvandi alevikus

Papli 4 ja Kambja alevikus.

Äriregistri andmetel oli 2018. aastal vallas kokku 90 mittetulundusühingut, kes tegutsesid väga

erinevates suundades. Ühel või teisel moel kohalikku elu edendavaid ühendusi on neist ligikaudu 40.

4. Ettevõtlus

Kambja vallas oli 2018. a. äriregistri kontaktaadressi järgi 1310 äriühingut, neist viis sihtasutust.

Ettevõtete arvu, töötajate arvu, käibe ja ekspordinäitajate järgi on kõige olulisemad

tegevusvaldkonnad töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus (Tabel 2). Veonduse ja

laonduse valdkonna suur töötajate arv on tingitud bussifirma AS Sebe 343 töötajast, kellest vaid

väike osa töötab reaalselt Kambja vallas.

Valdav osa ettevõtteid paikneb Tartu linnapiirkonnas, sh Ülenurme alevikus 232, Tõrvandi alevikus

214, Soinaste alevikus 152, Räni alevikus 136, Laane külas 77, Reola külas 55 ja Õssu külas 77

ettevõtet. Ülenurmest ja Reolast on kujunenud Lõuna‐Eesti tootmis‐kaubanduslogistika piirkond

(raudtee‐maantee‐lennuväli), sinna on ringtee jätkuna paigutatud ridamisi hulgiladusid ja

suuremahuliste kaupade tootmist6.

Tabel 2. Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: äriregister, 2018)

Valdkond Ettevõtete

arv

Töötajate

arv

Käive Eksport

Töötlev tööstus 122 880 132093109 45916836

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

218 789 170579876 23704118

Ehitus 194 686 87362246 4117699

6 Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine, 2017 OÜ Cumulus Consulting, Irbis Konsultatsioonid OÜ, Positium

LBS OÜ, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Kättesaadav:

https://www.tartu.ee/sites/default/files/5253_Tartu_ettevotluse_ruumiline_areng_2017.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 9 / 76

Valdkond Ettevõtete

arv

Töötajate

arv

Käive Eksport

Veondus ja laondus 76 587 32116894 4540398

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 181 151 9039497 3371928

Põllumajandus 116 134 11099036 685621

Haldus- ja abitegevused 69 71 4276886 538282

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 34 64 1042445

Kinnisvaraalane tegevus 101 57 6042508 51531

Muud teenindavad tegevused 66 50 24143384 973932

Majutus ja toitlustus 16 50 2239296

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14 33 1088870

Info ja side 51 28 2145406 68761

Veekogumine, -töötlus ja -varustus 2 26 2480799 88042

Haridus 20 20 1359372

Finants- ja kindlustustegevus 21 8 615992

Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine

2 1 36720

Mäetööstus 3 0 34060

Põllu- ja metsamajandus on esindatud 116 ettevõtte ja 134 töötajaga, peamiselt tegeletakse

taimekasvatusega. PRIA7 andmetel on vallas 186 loomakasvatushoonet. Suures enamuses on need

oma tarbeks loomapidajad: 107-s kohas peetakse mesilasi, 15-s hobused, 9-s kitsi, 21-s lambaid,

26-s veiseid. Kambja vallas ei ole ühtki kaasaegses mõttes suurfarmi.

5. Puhke- ja külastustaristu

Kambja valla puhkealad on kohaliku ja regionaalse tähtsusega, olulisemateks arendatavateks

puhkepiirkondadeks on Aardlapalu, Ihaste ja Pangodi.

Maakondlikuks huviks on Aardlapalu liivakarjääri maa-alale rekreatsiooniala loomine8. Aardlapalu

liivakarjääri kaevandamistööde tulemusena on Emajõe luhal, Porijõe ja Savijõe vahelisel alal

munitsipaalomandis oleval Aardlapalu kinnistul tekkinud ca 20 ha suurune maa-ala, mida on

perspektiivis võimalik nii valla kui ka Tartu linna inimestel kasutada puhkealana. Liivavarude

ammendumisel võib järv kujuneda ca 40 ha suuruseks. Kuna järv on ühenduses Emajõega, siis on

puhkealale võimalik pääseda ka laeva või paadiga.

Ropka-Ihaste looduskaitseala pakub huvi peamiselt linnuvaatlejatele jt loodushuvilistele. Selle

kaitsekorralduskava näeb ette Ihaste õpperada Ihaste sihtkaitsevööndisse. Raja pikkuseks on umbes

2,8 km ja sellel paikneb 7 kirjelduspunkti. Õpperaja eesmärk on tutvustada ala taimestikku ja

kooslusi9.

7 PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ 8 Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018 Kättesaadav:

https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/Tartumaa_arengus

trateegia2040.pdf 9 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 10 / 76

Kambja vald jääb RMK Tartu-Jõgeva puhkeala lõunaossa, mis kuulub Tartu-Valga külastusalade

hulka. Kambja valla ainuke aktiivse külastushuviga piirkond on Pangodi järve ääres, kuhu RMK on

rajanud ka puhketaristu (Joonis 4). Pangodi telkimisala on Tartu-Jõgeva puhkeala lõunaosa üks kõige

külastatavamaid objekte. RMK külastusmahu seire andmetel on perioodil 2016-2018 tehtud

keskmiselt 39 600 külastust (loendusperioodil maist kuni novembrini). RMK 2015. aasta

külastajauuringu järgi on Tartu-Jõgeva puhkeala külastajatest 40% pärit Tartust ja 71% on

korduvkülastused. Peamiseks tegevuseks on metsas olemine, jalutamine, marjade ja seente

korjamine, kalastamine ja pikniku pidamine.

Joonis 4. Külastuskorraldusliku taristu paiknemine Pangodi järve ääres10

Ülenurme alevikus 13,2 ha suurusel maa-alal asub Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseum

kavandab uuele maa-alale (0,66 ha) rajada õppetalu ning tänapäeva keskkonna- ja põllumajanduse

arengusuundade tutvustamiseks rekonstrueerida Ülenurme mõisa moonakamaja Hariduskeskuseks.

6. Reljeef ja geoloogiline ehitus11

Kambja vald asub Otepää kõrgustikul ja Ugandi lavamaal, jäädes Kõrg-Eesti alale, mis vabanes

mandrijääst varem kui Madal-Eesti piirkond. Iseloomulikud on vahelduvad mäed ja orud, milles

asuvad järved või soostunud alad.

Maapinna kõrgused ja liigendatus suureneb kirdest edelasse. Kambja vald asub tasasel Kesk-Devoni

platool, mida liigestavad sügavad ürgorud. Tasasel platool on aluspõhja pealispinna absoluutne

kõrgus vahemikus 40–80 m, suurenedes ühtlaselt põhjast lõunasse. Suurimas, Tartu–Kambja–

Vooreküla joonel asuvas ürgorus jääb aluspõhjakivimite pealispind Ülenurme–Aardlapalu piirkonnas

kuni 86 m absoluutsele kõrgusele. Oru põhi lõikub Pärnu kihistu liivakividesse. Reolasoo piirkonnas

ühineb eelmisega edela–kirdesuunaline Tatra ürgorg, mida kaasaegses reljeefis markeerib Tatra jõe

10 RMK Tartu-Valga külastusala. Külastuskorralduskava 2020-2029. RMK Külastuskorraldusosakond.

Kättesaadav:

https://media.rmk.ee/files/Tartu_Valga%20k%C3%BClastusala%20k%C3%BClastuskorralduskava.pdf 11 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 11 / 76

org. Geofüüsikaliste andmete alusel ei moodusta Tatra ürgorg ja Pangodi järve piirkonnas piiritletud

org ühtset tervikut.

Kambja valla territooriumil moodustavad pinnakatte mitmesuguse päritoluga setted. Lainjas-

tasandikulise reljeefiga aladel on mulla lähtekivimiteks punakaspruun liivsavimoreen.

Kambja valla põhja- ja keskosas, Kesk-Devoni platootasandikul, on pinnakatte valdavaks paksuseks

kuni 5 meetrit, lõunapoolses osas 5–15 m. Õhukese pinnakattega alasid esineb kohati liivakividesse

lõikunud orgude veerudel. Valla keskosas on pinnakatte setete paksus 50-60 m (Ropka ja Räni

piirkonnas). Tatra orus on setete paksus 21–34 m, sellest edela pool, Pangodi järve piirkonna orundis

113,6 m.

6.1. Radoonioht12

Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus suuremal osal Kambja valla

territooriumil pinnastes vahemikku madalast (0-10 kBq/m3) normaalseni (10-50 kBq/m3), valla

loode- ja kirdeosas on interpoleeritud väärtused kohati kõrged13 (Joonis 5). Seega seatakse ÜP-ga

ehitustingimused, millega arvestada kõrge radooniohuga piirkondades.

Joonis 5. Radooni sisaldus pinnaseõhus Kambja valla territooriumil14

12 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 13 Kokku eristatakse 4 pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0–10 kBq/m³ madal; 2) 10–50 kBq/m³ normaalne; 3)

50–250 kBq/m³ kõrge ja 4) > 250 kBq/m³ ülikõrge (Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017) 14 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 12 / 76

7. Kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitseseaduse15 § 4 lg 1 alusel on kaitstavad loodusobjektid:

• kaitsealad;

• hoiualad;

• kaitsealused liigid ja kivistised;

• püsielupaigad;

• kaitstavad looduse üksikobjektid;

• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Teave Kambja vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist

(kaitsealade kirjeldus ja joonised)16 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (kaardikihid jooniste

koostamiseks)17. Nimetatud kaitstavatest loodusobjektidest ei leidu Kambja valla territooriumil

kaitstavaid kivistisi ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid objekte. Kaitstavaid loodusobjekte

(kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) leidub vallas kokku 1802 hektaril ja need moodustavad 15,2%

valla territooriumist.

Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist

reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste

kaitse-eeskirjadega, hoiualadel ja püsielupaikades vastavate määruste18 ja looduskaitseseaduse

alusel. Kaitstavate alade kaitset korraldatakse kaitsekorralduskavadega ja liikide tegevuskavadega.

Ülevaade Kambja vallas kaitstavate loodusobjektide paiknemisest on esitatud Joonis 6.

15 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 16 Keskkonnaregister, seisuga 25.05.2020 17 EELIS, seisuga 25.05.2020 18 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I, 19.11.2019, 14)

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 13 / 76

Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid Kambja vallas (aluskaart: Maa-amet, 2020)19

7.1 Kaitsealad

Kambja valla territooriumil on seitse kaitseala. EELIS-e andmetel (seisuga 25.05.2020) ei ole Kambja

vallas kavandatavaid kaitsealasid.

19 EELIS, seisuga 25.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 14 / 76

LOODUS- JA MAASTIKUKAITSEALAD

Pangodi maastikukaitseala (registrikood KLO1000288) asub Kambja valla edelaosas Oomiste,

Pangodi, Kodijärve ja Palumäe külas (vt joonis 7). Kaitseala paikneb Otepää kõrgustiku servaalal ja

kaitseala pindala on 382,7 ha, millest Pangodi järv moodustab 115 ha.

Pangodi maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud Pangodi maastikukaitseala

kaitse-eeskirjaga20. Kaitse korraldamise aluseks on Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava

2015-202421.

Pangodi MKA kaitse-eesmärk on:

− säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega

mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse

mitmekesisust;

− kaitsta ja säilitada Kodijärve mõisa parki;

− kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150), mida

nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas;

− kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik on

vingerjas (Misgurnus fossiilis);

− kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat (Jovibarba sobolifera) ja harilikku

käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende kasvukohti.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

Kaitseala Pangodi järve osa kuulub Natura 2000 võrgustikku Pangodi loodusalana (vt täpsemalt ptk

8).

Joonis 7. Pangodi maastikukaitseala

Ropka-Ihaste looduskaitseala (registrikood KLO1000633) asub osaliselt Kambja vallas – valla

kirdeosas Reola ja Soinaste külas. Lisaks Tartu linnas, Kastre vallas Aardla, Haaslava ja Aardlapalu

külas (vt joonis 8). Kaitseala kogupindala on 790,6 ha, sellest veeosa pindala 79,6 ha.

20 Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 19.12.2017, 18) 21 Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/pangodi_mka_kkk.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 15 / 76

Kaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud määrusega „Ropka-Ihaste looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“22. Kaitse korraldamise aluseks on Ropka-Ihaste looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2015-202423.

Ropka-Ihaste LKA eesmärk on kaitsta:

− Ropka-Ihaste luhta kui olulist lindude rändepeatus- ja pesitsuspaika;

− elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*);

− nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas ja milleks on

tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas

(Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), emaputk

(Angelica palustris), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis);

− nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas ja milleks

on tutkas (Philomachus pugnax), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), väikehuik (Porzana parva), rohunepp (Gallinago media), väikekajakas (Larus

minutus), mustviires (Chlidonias niger), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), rukkirääk

(Crex crex), täpikhuik (Porzana porzana) ja mudatilder (Tringa glareola);

− rändlinnuliikide luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi

(Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), suur-laukhane (Anser albifrons),

rabahane (Anser fabalis), tuttvardi (Aythya fuligula), laugu (Fulica atra), naerukajaka (Larus

ridibundus), kiivitaja (Vanellus vanellus), rooruigi (Rallus aquaticus) ja hallpõsk-püti

(Podiceps grisegena) elupaiku;

− pehme koeratubaka (Crepis mollis), aasnelgi (Dianthus superbus), valge vesiroosi

(Nymphaea alba), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõga (Iris

sibirica), värvi-paskheina (Serratula tinctoria) ja künnapuu (Ulmus laevis) kasvukohti;

− tiigikonna (Rana lessonae), rabakonna (Rana arvalis) ja rohukonna (Rana temporaria)

elupaiku.

Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks

sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala territoorium kuulub valdavas osas Natura

2000 võrgustikku Ropka-Ihaste loodus- ja linnualana (vt täpsemalt ptk 8).

22 Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 21.10.2014, 10) 23 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 16 / 76

Joonis 8. Ropka-Ihaste looduskaitseala

Vana-Kuuste looduskaitseala (registrikood KLO1000710) asub osaliselt Kambja vallas – valla

idaosas Vana-Kuuste ja Sipe külas (vt joonis 9). Lisaks Kastre vallas Lange, Igavere, Tõõraste, Ignase

ja Kõivuküla külas. Kaitseala pindala on 519,2 ha.

Vana-Kuuste looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud määrusega

„Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“24.

Vana-Kuuste LKA kaitse-eesmärk on:

− kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;

− kaitsta kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaika.

Kaitseala maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud.

24 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17)

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 17 / 76

Joonis 9. Vana-Kuuste looduskaitseala

KAITSTAVAD PARGID

Kaitsealuste parkide kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste

parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“25.

Ülenurme mõisa park (registrikood KLO1200243) asub Kambja valla kirdeosas Ülenurme alevikus

(vt joonis 10). Kaitstava mõisapargi pindala on 3,5 ha.

Joonis 10. Ülenurme mõisa park

Suure-Kambja mõisa park (registrikood KLO1200301) asub Kambja valla keskosas Suure-Kambja

külas (vt joonis 11). Kaitstava mõisapargi kogupindala on 18,6 ha, sellest veeosa pindala 2,4 ha.

Kaitseala läbib Peeda jõe loodusala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku (vt täpsemalt ptk 8).

25 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8)

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 18 / 76

Joonis 11. Suure-Kambja mõisa park

Kammeri park (registrikood KLO1200187) asub Kambja valla edelaosas Kammeri külas (vt joonis

12). Kaitstava mõisapargi pindala on 4,9 ha.

Joonis 12. Kammeri park

Vana-Kuuste mõisa park (registrikood KLO1200239) asub Kambja valla idaosas Vana-Kuuste

külas (vt joonis 13). Kaitstava mõisapargi pindala on 7,5 ha.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 19 / 76

Joonis 13. Vana-Kuuste mõisa park

7.2 Hoiualad

Kambja valla territooriumil on kaitse alla võetud üks hoiuala26.

Peeda jõe-Idaoja hoiuala (registrikood KLO2000160) paikneb kahe lahustükina Kambja valla

keskosas Kaatsi, Suure-Kambja, Pulli, Mäeküla, Paali ja Lalli külas (vt joonis 14). Hoiuala kogupindala

on 4,0 ha, sellest veeosa pindala 0,3 ha.

Peeda jõe - Idaoja hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.

Joonis 14. Peeda jõe-Idaoja hoiuala

Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet.

26 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I 2006, 27, 203)

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 20 / 76

Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Peeda jõe loodusalana (vt täpsemalt ptk 8).

Hoiuala kaitse korraldamiseks on koostatud „Peeda jõe - Idaoja hoiuala kaitsekorralduskava

aastateks 2011-2020“.

7.3 Kaitsealused liigid

Kambja vallas on 24.04.2020 seisuga registreeritud 834 kaitsealuse liigi leiukohta. Ülevaade liikidest

on

.

7.4 Püsielupaigad

Kambja vallas on registreeritud 8 kaitsealuse liigi püsielupaika ning lisaks kümme projekteeritavat

püsielupaika (vt

Tabel 4).

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 21 / 76

Tabel 3. Kaitsealused liigid Kambja vallas27

Tabel 4. Püsielupaigad Kambja vallas28

27 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 28 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 29 Tabelis on tähisega KLO märgitud kaitstavad püsielupaigad ning tähisega PLO on märgitud kavandatavad

püsielupaigad (PLO – projekteeritav loodusobjekt) 30 Ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Tatra loodusala

Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid

I kaitsekategooria Väike-konnakotkas Püsiksannikas, sinine kopsurohi,

limatünnik

II kaitsekategooria Kanakull, harivesilik, tõmmu-

või habelendlane, põhja-

nahkhiir, harilik mudakonn,

veelendlane, mustlaik-apollo,

rohunepp, paksukojaline

jõekarp, laanerähn, tõugjas,

suurkõrv, tiigilendlane,

suurvidevlane, kääbus-nahkhiir,

pargi-nahkhiir.

Kärbesõis, Russowi sõrmkäpp, emaputk,

kuninga-kuuskjalg, täpiline sõrmkäpp,

ainulehine soovalk, pehme

koeratubakas, aasnelk, soohiilakas,

kõdu-koralljuur, väike käopõll, harilik

muguljuur, kollane kivirik, jumalakäpp,

palu-karukell, lõhnav käoraamat,

karvane maarjalepp, sookäpp, harilik

käokuld, võsu-liivsibul, mugultorik

III

kaitsekategooria

Järvekonn, valgelaup-rabakiil,

suur-rabakiil, valge-toonekurg,

suur-kuldtiib, tiigikonn, harilik

kärnkonn, tähnikvesilik,

kaldapääsuke, kodukakk,

rabakonn, rohukonn, tamme-

kirjurähn, sookurg, veekonn,

hall kimalane, kivikimalane,

maakimalane, niidukimalane,

põldkimalane, sorokimalane,

tume kimalane, hännak-rabakiil,

mustviires, õõnetuvi, rohe-

vesihobu, suurkoovitaja, hink,

vingerjas, võldas, laiujur.

Kahkjaspunane sõrmkäpp, siberi

võhumõõk, ahtalehine ängelhein, balti

sõrmkäpp, soo-neiuvaip, suur käopõll,

harilik käoraamat, rohekas käokeel,

vööthuul-sõrmkäpp, pruunikas pesajuur,

kahelehine käokeel, lääne-mõõkrohi,

harilik ungrukold, kuradi-sõrmkäpp,

roomav öövilge, sulgjas õhik, aas-

karukell, valge vesiroos, hall käpp,

laialehine neiuvaip, künnapuu,

ohakasoomukas, läikiv kurdsirbik,

karukold

Registrikood29 Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha

KLO3000373 Raanitsa väike-konnakotka püsielupaik Raanitsa küla, Pulli

küla

3,1

KLO3000323 Tatra kollase kiviriku püsielupaik30 Tatra küla 2,8

KLO3000994 Reolasoo väike-konnakotka püsielupaik Vana-Kuuste küla,

Uhti küla

3,1

KLO3001424 Vana-Kuuste väike-konnakotka püsielupaik Vana-Kuuste küla 3,1

KLO3001212 Kullaga käpaliste püsielupaik Kullaga küla 8,2

KLO3001866 Kavandu sinise kopsurohu püsielupaik Kavandu küla 1,3

KLO3002028 Pulli sinise kopsurohu püsielupaik Pulli küla 1,1

KLO3002056 Täsvere väike-konnakotka püsielupaik Täsvere küla 3,1

PLO1000060 Aakaru püsiksannika püsielupaik Aakaru küla 3,4

PLO1001291 Aakaru püsiksannika püsielupaik Aakaru küla, Tatra

küla

4,5

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 22 / 76

7.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kambja valla territooriumil on registreeritud kaks kaitstavat looduse üksikobjekti (vt Tabel 5).

Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kambja vallas31

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

KLO4000363 Kambja mänd;

(Mänd)

Kambja alevik puu ja puudegrupid

KLO4000771 Ristimänd;

(Mänd)

Kaatsi küla puu ja puudegrupid

7.6 Kohalikul tasandil kaitstavad objektid

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 24.04.2020) ei ole Kambja vallas kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaid loodusobjekte.

8. Natura 2000 võrgustiku alad

Kambja valla territooriumil on registreeritud neli loodusala ja üks linnuala, mis kuuluvad üle-

euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku32.

Natura 2000 alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis . Tabel 6 on koondatud

Natura alade iseloomustus, sh kaitsekord ja kaitsekorralduskavad.

Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv33 ja linnudirektiiv34 ning

looduskaitseseadus35. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja

31 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020 32 Keskkonnaregister, seisuga 15.05.2020 33 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,

lk 7–25) 35 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)

PLO1001296 Kaatsi püsiksannika püsielupaik Kaatsi küla,

Mäeküla küla

3,4

PLO1001301 Lalli püsiksannika püsielupaik Lalli küla 4,7

PLO1001303 Madise püsiksannika püsielupaik Madise küla,

Mäeküla küla

13,2

PLO1001304 Prangli püsiksannika püsielupaik Talvikese küla,

Kanepi vald Prangli

küla

12,3

PLO1001307 Reolasoo püsiksannika püsielupaik Vana-Kuuste küla 25,7

PLO1001306 Reola-Ülenurme püsiksannika püsielupaik Reola küla,

Ülenurme alevik

11,6

PLO1001309 Tatra oru püsiksannika püsielupaik Lepiku küla,

Madise küla,

Reolasoo küla

116,9

PLO1000053 Vana-Kuuste püsiksannika püsielupaik Vana-Kuuste küla 20,4

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 23 / 76

püsielupaikade kaitse kaudu. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega Natura

2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks.

Joonis 15. Natura 2000 alad Kambja valla territooriumil36 (aluskaart: Maa-amet, 2020)

36 EELIS, seisuga 15.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 24 / 76

Tabel 6. Kambja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad37

Registrikood Nimetus Asukoht

Kambja

vallas

Pindala,

ha

Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava

RAH0000148 Pangodi

loodusala

Palumäe

küla,

Kodijärve

küla,

Pangodi

küla.

101,3 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on

looduslikult rohketoitelised järved (3150);

II lisas nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis).

Pangodi

maastikukaitseala

kaitse-eeskiri (RT I,

19.12.2017, 18).

Pangodi

maastikukaitseala

kaitsekorralduskava

aastateks 2015-2024.

RAH0000012 Peeda jõe

loodusala

Kaatsi küla,

Mäeküla

küla, Suure-

Kambja

küla, Paali

küla, Pulli

küla.

5,7 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on

jõed ja ojad (3260).

Hoiualade kaitse alla

võtmine Tartu

maakonnas (RT I

2006, 27, 203).

Looduskaitseseadus

(RT I, 06.05.2020,

17);

Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri

(RT I, 30.05.2015, 8).

Peeda jõe - Idaoja

hoiuala

kaitsekorralduskava

aastateks 2011-2020.

RAH0000504 Ropka-

Ihaste

loodusala

Reola küla,

Soinaste

küla.

755,6 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

on huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), lamminiidud (6450) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane

(Myotis dasycneme), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), harilik tõugjas

(Aspius aspius), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio),

Ropka-Ihaste

looduskaitseala

moodustamine ja

kaitse-eeskiri (RT I,

21.10.2014, 10).

Ropka-Ihaste

looduskaitseala

kaitsekorralduskava

2015-2024.

37 Keskkonnaregister, seisuga 15.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 25 / 76

Registrikood Nimetus Asukoht

Kambja

vallas

Pindala,

ha

Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur

(Dytiscus latissimus) ja emaputk (Angelica

palustris).

RAH0000657 Tatra

loodusala

Tatra küla. 2,8 I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on

allikad ja allikasood (7160);

II lisas nimetatud liik, mille isendite

elupaika kaitstakse, on kollane kivirik

(Saxifraga hirculus).

Laialehise nestiku,

soohiilaka ja kollase

kiviriku

püsielupaikade kaitse

alla võtmine ja kaitse-

eeskiri (RT I,

19.07.2018, 16).

RAH0000070 Ropka-

Ihaste

linnuala

Reola küla,

Soinaste

küla.

755,6 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), suur-laukhani (Anser

albifrons), rabahani (Anser fabalis),

tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus

stellaris), mustviires (Chlidonias niger),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), väikekajakas

(Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), tutkas (Philomachus pugnax),

hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik

(Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), mudatilder (Tringa glareola) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

Ropka-Ihaste

looduskaitseala

moodustamine ja

kaitse-eeskiri (RT I,

21.10.2014, 10).

Ropka-Ihaste

looduskaitseala

kaitsekorralduskava

2015-2024.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 26 / 76

9. Vääriselupaigad

Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise

tõenäosus on suur38. Riigimetsas asuvate vääriselupaikade kaitse on kohustuslik, erametsas vabatahtlik.

Vääriselupaiku, nende määramist ja kaitset reguleeritakse metsaseaduse ja keskkonnaministri 4.

jaanuari 2007. a määruse nr 239 alusel.

Keskkonnaregistri andmetel on Kambja valla territooriumil 19 vääriselupaika40.

10. Taimestik ja loomastik

10.1. Metsad

Kambja vallas moodustab metsamaa pindala ca 38% valla kogu territooriumist41 (Metsaregistrisse on

kantud metsamaad 9510 ha ulatuses, moodustab 35% valla territooriumist42).

Metsaderohke on eeskätt valla lõuna- ja edelaosa, lisaks Läti küla ümbrus valla lääneosas. Kambja vallas

on kõige enam levinud laanemetsad jänesekapsa kasvukohatüübis (ligi 4000 ha) ja sinilille kkt (1060

ha). Rohkelt leidub ka jänesekapsa-kõdusoo kkt metsi, mis on tekkinud pikaajalise ja intensiivse

kuivendamise tulemusel. Seda tüüpi metsi leidub mosaiikselt kogu valla territooriumil, rohkem valla

keskosas, Tatra jõe ja Porijõe piirkonnas (Vana-Kuuste külas). Sinilille kkt laanemetsad levivad

ulatuslikumalt valla edelapiiril Ivaste külas. Valla lõunaosas on valdavad Kagu-Eestile tüüpilised mustika

kkt arumetsad. Valla põhjaosas (Külitse, Laane küla jne) kasvavad metsad on sageli naadi

kasvukohatüüpi kuuluvad salumetsad, need metsad levivad mosaiikselt kõikjal vallas, ulatuslikumalt

veel Pangodi järvest lõunasse jääval vahelduva reljeefiga maastikul.

Puuliikidest domineerivad kask, kuusk ja mänd. Lehtpuudest levivad lisaks kasele halli lepa ja haava

enamusega puistud43.

Kambja valla territooriumil on registreeritud järgmised Loodusdirektiiviga kaitstavad

metsaelupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Pindalaliselt on enam

levinud siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad- ja soolehtmetsad. Loodusdirektiiviga kaitstavate

metsaelupaigatüüpide kogupindala on keskkonnaregistri andmetel 142 ha.

10.2. Sood

Kambja vallas moodustab märgalade pindala 2,9% valla kogu territooriumist44. Kambja vallas ei ole

ulatuslikke soomassiive. Soostunud alad paiknevad sageli küngaste vahelistes orgudes, eelkõige valla

kesk- ja lõunaosas.

38 Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) 39 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10). 40 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 41 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 42 Metsaregister, seisuga 29.05.2020 43 Metsaregister, seisuga 29.05.2020 44 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 27 / 76

Loodusdirektiiviga kaitstavate sooelupaigatüüpide kogupindala on keskkonnaregistri andmetel 60 ha45.

Sootüüpidest on enamlevinud allikasood, vähemal määral esineb madalsoid ja siirdesoid.

Loodusdirektiiviga kaitstavatest sooelupaigatüüpidest esinevad siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad

madalsood (7230) ning allikasood (7160).

10.3. Niidud46

Kambja vallas moodustab rohumaade pindala 10,7% kogu valla territooriumist47. Niite leidub peamiselt

valda läbivate jõgede piirkonnas – valla kirdenurgas Porijõe kaldal ning valla keskosas Tatra jõe

piirkonnas. Väärtuslikud on niidud eelkõige maastikulises kompleksis koos metsade ja soodega.

Loodusdirektiiviga kaitstavatest niiduelupaikadest esinevad lamminiidud (6450) ja niiskuslembesed

serva-kõrgrohustud (6430). Loodusdirektiiviga kaitstavate niiduelupaigatüüpide kogupindala on

keskkonnaregistri andmetel 467 ha.

10.4. Loomastik48 49

Kambja valla territoorium on maastikuliselt üsna vaheldusrikas, hõlmates metsamassiive, väikeseid soid

ning metsa- ja põllualadest koosnevaid mosaiikmaastikke ning pakub seetõttu elupaiku pea kõigile

Eestile iseloomulikele loomaliikidele. Kui valla põhjaosas (endise Ülenurme valla territooriumil)

domineerivad valdavalt ilma kõrghaljastuseta avamaastikud - lagedad põllumajandusmaad, siis valla

kesk- ja lõunaosa on metsasem ning paistab silma oma liigestatud reljeefiga (eriti Pangodi ümbrus ning

läheduses olevad Kambja Köstrimäed).

Suuremad loodusmaastike massiivid pakuvad elupaiku ilvesele ja põdrale. Suurel osal valla territooriumil

leidub sobivaid elupaiku metskitsele ja metsseale, rebasele ja kährikule. Metsamaastikel on tavalised

liigid valgejänes, metsnugis, orav, mäger jne. Kärplastest elutsevad lisaks nugistele näiteks kärp, nirk

ja tuhkur. Kobras on seotud elupaigaks sobivate veekogudega (ojad, kraavid ja väiksemad jõed). Esineb

ka saarma elupaigaks sobivaid jõelõike. Põllumajanduslikud avamaastikud on elupaigaks halljänesele.

Käsitiivalistest esineb tõmmu- või habelendlane, põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane,

suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ja pargi-nahkhiir.

Linnustikus valdab metsamaastikele, avamaastikele ja mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik.

Kaitstavatest linnuliikidest esinevad näiteks väike-konnakotkas, kanakull, rohunepp, laanerähn, valge-

toonekurg, kaldapääsuke, kodukakk, tamme-kirjurähn, sookurg, mustviires, õõnetuvi ja suurkoovitaja.

Kaitstavatest kahepaiksetest on esindatud harivesilik, harilik mudakonn, järvekonn, tiigikonn, harilik

kärnkonn, tähnikvesilik ja veekonn.

11. Rohevõrgustik

Rohevõrgustik hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut

tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke

jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee,

45 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020 46 EELIS, seisuga 26.05.2020 47 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 48 Loodusvaatluste andmebaas, seisuga 28.05.2020 49 Keskkonnaregister, seisuga 24.04.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 28 / 76

õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohevõrgustik koosneb tugialast

(jaguneb tuumalaks ja äärealaks) ning (rohe)koridorist ehk ribastruktuurist.50

Rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud Tartu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+ ja valdade varasemates üldplaneeringutes on täpsustatud

rohevõrgustiku alasid ning antud üldised kasutustingimused RV toimimise tagamiseks.

Tartu maakonnas määratletud51 rohevõrgustiku tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad,

millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub. Tegemist on liikidele oluliste elupaikade või

kasvukohtadega, kus inimtegevus on üldjuhul minimaalne või puudub üldse. Sageli on need

looduskaitsealad.

Tugialad ja koridorid on tähtsuse järgi jaotatud kolme kategooriasse: riiklik, maakondlik ja kohalik ala.

Võrgustiku koridorid on siduselementideks tugialade vahel. Kambja valla territooriumil ei ole

määratletud riiklikult olulisi rohevööndi alasid. Piirkondliku tasandi tugialasid on kaks (T29 ja T212),

teised alad on kohaliku tähtsusega.

Kambja vallas on järgmised rohevõrgustiku tugialad (Joonis 16):

• T29 Unipiha;

• T212 Prangli;

• T34 Kikkaoja;

• T313 Vana-Kuuste;

• T316 Kõrkküla;

• T317 Pangodi;

• T318 Ivaste.

Kambja vallas on järgmised rohevõrgustiku koridorid:

• K23 - kulgeb Vana-Kuustest – Reolasoo- Tatraorg- Tatrasoo- Nõo vallaga piirnev ala kuni

koridorini K213;

• K213 - Marusoo ala;

• K316 - Porijõe ala;

• kohalik rohevõrgustiku koridor – Kambja aleviku lõuna- ja idapoolne ala Väike-Kambja mets ja

Kullamägede metsa ala.

Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud, et ehitussurve Tartu linnas ja lähialal ning

veekogude kallastel (sh Emajõe kallastel ja Kurepalu järve ääres) on looduslikke koridore vähendanud

või katkestanud, kuid need takistused on ökosüsteemi üldiseks toimimiseks ja liikide levikuks vähese

mõjuga - läheduses on piisavalt loodusliku maakattega kompensatsiooniala.

50 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018

Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 51 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2001-2006.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 29 / 76

Joonis 16. Rohevõrgustik Kambja valla territooriumil52

Tartu linna lähialal säilitatakse rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks lagealade vahel paiknevad

väiksemad metsatukad, kompenseerimaks rohealade vähenemist ehitustegevuse tõttu ning tagamaks

linnaümbruse maastiku piisava mitmekesisuse. Vältida tuleb niigi väheste linnalähedaste metsaga

kaetud alade muutumist ehituskruntideks53.

Endise Ülenurme valla territooriumil domineerivad valdavalt ilma kõrghaljastuseta avamaastikud -

lagedad põllumajandusmaad, mille rohevõrgustiku koridoriks määramisel ja sidususe tekitamisel tuleks

52 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused".

2001-2006 53 Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 30 / 76

rakendada kompensatsioonimeetmeid (nt metsastamine, kõrghaljastuse ja põõsastike istutamine,

maastike looduslikku seisundisse jätmine jms). Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla

territooriumi osas näeb ette senise põllumajandusliku maakasutuse jätkamist ning põllumaade

väärtustamist.

Rohevõrgustik võib ristuda või osaliselt kattuda teatud infrastruktuuridega (suure liikluskoormusega

teed, kasutuses olevad karjäärid ja maardlad, asustus- ja tööstuspiirkonnad ja nende võimalikud

laienemisalad), mis võib põhjustada konfliktolukordi.

Kambja vallas on teadaolevateks konfliktaladeks raudtee- ja maanteetaristu54. MP teemaplaneeringus

on välja toodud, et raudteeliiklus on Tartumaal suhteliselt väikese koormusega, hõre ja aeglane,

mistõttu loomade liikumisele see olulist takistust ei sea. Olemasoleva teedevõrgu laiendamise ja uute

rajamise projektlahendused peavad tagama looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased

elutingimused. Maanteetrassi lõikumisel loomade rännuteedega võetakse tarvitusele erimeetmeid.

Võimaliku konfliktalana on Tartu MP-s välja toodud rohevõrgustiku alale jääv Aardlapalu karjäär

(koridoris K22). Potentsiaalne konflikt tekib eelkõige seetõttu, et kaevandusala on ulatuslik ning see

asub rohekoridori keskel. Nimetatud ala on varasemas Ülenurme valla üldplaneeringus55 käsitletud kui

perspektiivset puhkeala (reserveeritud puhkealaks).

Samuti paikneb Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla rohevõrgustiku tuumalas56.

Kambja valla territooriumil ei ole rohevõrgustiku ala asuvaid töötavaid prügilaid.

Kambja valla üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle rohevõrgustiku toimimine lähtudes

olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Rohevõrgustiku

ülevaatamisel lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“57 , mis annab suuniseid

rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes (nt võrgustiku piiride korrigeerimist kaitsealade järgi jt

suuniseid). Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud planeerimisseaduses, Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+ ning varasemates valdade üldplaneeringutes, millest juhindutakse

käesoleva üldplaneeringu koostamisel.

12. Põhjavesi

Kambja vallas esinevad järgmised põhjaveekogumid58:

• Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;

• Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;

• Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;

• Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas.

Kõik nimetatud põhjaveekogumid on perioodiks 2015-2021 koostatud Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava59 kohaselt heas keemilises ja koguselises seisundis.

54 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. ELLE OÜ, 2018 55 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 56 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 57 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K., 2018

Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf 58 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne. ELLE OÜ, 2018 59 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 31 / 76

Kambja vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, mis levib kogu Lõuna-

Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Teised

põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega, mistõttu ei leia need

veekihid laia kasutust. Maapinnalt esimese veekihi, kvaternaari suurimaks puuduseks on tema

suhteliselt väike veeandvus ja nõrk reostuskaitstus.

Kambja valla kõige suurema vee tarbimisega piirkonnad – Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Räni alevik,

Õssu küla ja Soinaste küla, on ühendatud Tartu linna veevärgiga. Tartu põhjaveemaardla põhjaveevaru

kinnitati keskkonnaministri 15.11.2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1140 „Tartu põhjaveemaardla

põhjaveevaru kinnitamine“ ning täiendati keskkonnaministri 26-12-2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/954

„Tartu Kobrulehe veehaarde põhjaveevaru kinnitamine“ (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjaveevaru

2 400 m3 ööpäevas).

Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas60 leitakse, et arvestades põhjavee

varude olemasoluga Tartu linnas on otstarbekas veevarustust laiendada Tartu linna põhjavee baasil

Tartu lähiümbruse piirkondades sinna, kus seda veel tehtud pole. Tartu põhjaveemaardla Kvaternaari-,

Kesk-Devoni-, Kesk-Alam-Devoni-Siluri- ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide põhjavee tarbevaru on

kinnitatud 2044. aastani.

Teadaolevalt ei ole vallas olulisi probleeme veevarustusega. Kambja vallas tarbitav põhjavesi vastab

üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele61. Kohati esineb valla veehaaretes looduslikult

kõrge rauaühendite sisaldus ja kõrge fluoriidisisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus põhjustab vee

kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel62.

12.1. Põhjavee kaitstus

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse63 kohaselt on maapinnalähedane põhjavesi on vallas sõltuvalt

piirkonnast kaitsmata kuni kaitstud (Joonis 17). Paremini on põhjavesi kaitstud valla idaosas (Porijõe

piirkonnas), loodeosas (Ilmatsalu jõe piirkonnas) ning valdavas osas Tatra jõest lõunasse jääval osal.

Erandiks on Suure-Kambja küla, Mäeküla, Tatra küla, Paali küla, Pühi küla ja Madise küla piirkonnad,

kus põhjavesi on nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Kaitsmata põhjaveega alad on väikesel pindalal

Tõrvandi aleviku keskosas, Läti küla lääneosas ning Uhti küla keskosas. Valla edelaosas (Oomiste,

Kodijärve ja Ivaste küla piirkonnas) on põhjavee kaitstuse klass määramata.

Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna põhiselt on

sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021. ÜP koostamisel arvestatakse nii

õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega.

60 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 62 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 63 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 32 / 76

Joonis 17. Põhjavee kaitstus Kambja valla territooriumil (valla edelaosas on põhjavee

kaitstuse klass määramata)64

64 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, 2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 33 / 76

12.2. Hajukoormus65

Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline

koormusallikas põhjaveele. Hajukoormuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus.

Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud

väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral

looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige

maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel.

Hajukoormuse osas pööratakse peatähelepanu mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise

keskkonnanõuetest kinnipidamisele.

Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata

põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega.

12.3. Punktkoormus66

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks

reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie). Kuivõrd Kambja valla

suuremad asulad on ühendatud Tartu linna kanalisatsiooniga, siis sellise reostuskoormusega puhasteid

vallas ei ole. Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld. Nõuetele

mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus

väljuvas heitvees. Kanalisatsioonirajatiste olukorda vallas on kirjeldatud Tabel 21.

Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas, nagu jäätmekäitluskohad

(

Tabel 23) ja keskkonnaohtlikud ettevõtted (Tabel 24), mis võivad ohustada põhjavett nende vahetus

ümbruses.

13. Pinnavesi

Kambja valla territoorium asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Keskkonnaregistri

andmetel67 on Kambja valla territooriumil 79 pinnaveekogu:

• 32 järve;

• 8 jõge;

• 11 oja;

• 3 peakraavi;

• 8 kraavi;

• 17 allikat.

65 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 66 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 67 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 34 / 76

Pikim jõgi, mis valla territooriumi läbib on Emajõgi (147,3 km). Kambja vallas on vaid ühele järvele

antud veekogumi seisundhinnang – Pangodi järv on 2017. a hinnangu järgi kesises seisundis. Jõgedest

on 2017. a seisundihinnangu saanud 6 jõge, neist 5 on kesises ja üks heas seisundis68.

ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest

(veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest – eelkõige Tartu

maakonnaplaneeringust 2030+ ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2015-2021, mis sätestab

abinõud pinnavee kaitseks.

68 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 35 / 76

13.1. Vooluveekogud

Tabel 7 on Kambja vallas registreeritud jõed ja peakraavid.

Tabel 7. Jõed ja peakraavid Kambja vallas69

Registri

kood

Veekogu

nimi

Asukoht

Kambja vallas

Tüüp Pikkus

lisaharu

dega,

km

Valgala

pindala

km²

Tüpoloogilin

e kuuluvus

VRD järgi

Avalik

kasuta

-tavus

Suue Märkused Piiranguvöö

ndid, ulatus

m

VEE1023

623

Aardla jõgi Uhti küla ja

Reola küla

Jõgi 5,5 Täpne

valgala

suuruse

info

puudub,

kuid

pindala

jääb

vahemikku

10-25

Puudub Ei Aardla

järv

Piiranguvöön

d 50 m;

Ehituskeeluvö

önd 25 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m.

VEE1023

600

Emajõgi Soinaste külas Jõgi 147,3 9628,1 Heledaveelise

d ja vähese

orgaanilise

aine

sisaldusega

jõed (tüübid

IB, IIB, IIIB)

Jah Võrtsjärv Karpkalalaste

elupaigana kaitstav

veekogu (RTL

2002, 118, 1714;

RT I, 29.07.2011,

25).

Avalik veekogu

(Veeseadus RT I

1994, 40, 655; § 5)

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 10

m.

VEE1039

000

Ilmatsalu

jõgi

Aakaru külas,

Läti külas,

Külitse alevikus,

Lemmatsi külas,

Räni alevikus,

Täsvere külas

Jõgi 26,2 133,8 Tugevasti

muudetud

veekogu.m

Osalisel

t

Emajõgi Veekogu kuulub kas

osaliste lõikudena

või tervikuna riigi

poolt

korrashoitavate

ühiseesvoolude

loetellu (RTL 2006,

7, 133; RT III,

18.12.2012, 4)

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 10

m.

69 Keskkonnaregister, andmed seisuga 18.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 36 / 76

Registri

kood

Veekogu

nimi

Asukoht

Kambja vallas

Tüüp Pikkus

lisaharu

dega,

km

Valgala

pindala

km²

Tüpoloogilin

e kuuluvus

VRD järgi

Avalik

kasuta

-tavus

Suue Märkused Piiranguvöö

ndid, ulatus

m

VEE1045

700

Mõra jõgi Kõrkküla külas Jõgi 32,9 93,2 Heledaveelise

d ja vähese

orgaanilise

aine

sisaldusega

jõed (tüübid

IB, IIB, IIIB)

Osalisel

t

Emajõgi Veekogu kuulub kas

osaliste lõikudena

või tervikuna riigi

poolt

korrashoitavate

ühiseesvoolude

loetellu (RTL 2006,

7, 133; RT III,

18.12.2012, 4)

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 4

m

VEE1044

800

Peeda jõgi Kaatsi külas,

Mäeküla külas,

Suure-Kambja

külas, Pulli

külas, Kavandu

külas, Palumäe

külas, Riiviku

külas, Kullaga

külas

Jõgi 22,9 103,6 Heledaveelise

d ja vähese

orgaanilise

aine

sisaldusega

jõed (tüübid

IB, IIB, IIIB

Jah

Porijõgi/R

eola jõgi

Kuulub “Lõhe,

jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis-

ja elupaikade

nimistusse” (RTL

2004, 87, 1362; RT

I 09.07.2016 1):

Peeda jõgi Suure-

Kambja I paisust

suubumiseni

Porijõkke/Reola

jõkke

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 4

m.

VEE1044

400

Porijõgi /

Reola jõgi

Kaatsi külas,

Lalli külas,

Madise külas,

Mäeküla külas,

Sirvaku külas,

Talvikese külas,

Ülenurme

alevikus, Vana-

Kuuste külas,

Reolasoo külas,

Uhti külas,

Reola külas,

Soinaste külas

Jõgi 50,2 298 Jah Emajõgi Kuulub “Lõhe,

jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis-

ja elupaikade

nimistusse” (RTL

2004, 87, 1362; RT

I 09.07.2016 1):

Porijõgi/Reola jõgi

Sipe oja suudmest

Tartu–Põlva

raudteeni

Veekogu kuulub kas

osaliste lõikudena

või tervikuna riigi

poolt

korrashoitavate

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 4

m.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 37 / 76

Registri

kood

Veekogu

nimi

Asukoht

Kambja vallas

Tüüp Pikkus

lisaharu

dega,

km

Valgala

pindala

km²

Tüpoloogilin

e kuuluvus

VRD järgi

Avalik

kasuta

-tavus

Suue Märkused Piiranguvöö

ndid, ulatus

m

ühiseesvoolude

loetellu (RTL 2006,

7, 133; RT III,

18.12.2012, 4)

VEE1023

606

Savijõgi

(Aardla

jõgi)

Soinaste külas Jõgi 3,2 15,9 Ei Emajõgi Veekogu kuulub kas

osaliste lõikudena

või tervikuna riigi

poolt

korrashoitavate

ühiseesvoolude

loetellu (RTL 2007,

63, 1134, RT III,

18.12.2012, 4)

Tartu

maaprandusbüroo

andmetel algab

Aardla jõgi peale

Aardla poldri tammi

sildregulaatori

juurest. Poldri alal

on tegemist poldri

kuivendus- ja

kogujakraavidega

(peale

rekonstrueerimist)

Piiranguvöön

d 50 m;

Ehituskeeluvö

önd 25 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m.

VEE1045

500

Tatra jõgi Madise külas,

Aakaru külas,

Lepiku külas,

Pühi külas,

Reolasoo külas,

Tatra külas, Uhti

külas, Virulase

külas, Visnapuu

külas

Jõgi 11,6 39,3 Heledaveelise

d ja vähese

orgaanilise

aine

sisaldusega

jõed (tüübid

IB, IIB, IIIB)

Jah Porijõgi/R

eola jõgi

Kuulub “Lõhe,

jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis-

ja elupaikade

nimistusse” (RTL

2004, 87, 1362; RT

I 09.07.2016 1):

Tatra jõgi Aarike I

paisust

suubumiseni

Porijõkke/Reola

jõkke

Piiranguvöön

d 100 m;

Ehituskeeluvö

önd 50 m;

Veekaitsevöö

nd 10 m;

Kallasrada 4

m.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 38 / 76

Registri

kood

Veekogu

nimi

Asukoht

Kambja vallas

Tüüp Pikkus

lisaharu

dega,

km

Valgala

pindala

km²

Tüpoloogilin

e kuuluvus

VRD järgi

Avalik

kasuta

-tavus

Suue Märkused Piiranguvöö

ndid, ulatus

m

VEE1044

600

Leinasoo

peakraav

(Leinassuu

oja)

Talvikese külas Peakr

aav

6,6 2,1 Ei Porijõgi/R

eola jõgi

VEE1045

600

Liudsepa

oja

(Liudsepa

peakraav)

Aakaru külas,

Virulase külas

Peakr

aav

7,1 11 Ei Tatra jõgi Veekogu kuulub kas

osaliste lõikudena

või tervikuna riigi

poolt

korrashoitavate

ühiseesvoolude

loetellu (RTL 2006,

7, 133; RT III,

18.12.2012, 4)

Veekaitsevöö

nd 10 m

VEE1044

700

Sipe oja

(Sipe

peakraav)

Sipe külas,

Sirvaku külas,

Rebase külas,

Vana-Kuuste

külas

Peakr

aav

7 9,6 Ei Porijõgi/R

eola jõgi

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 39 / 76

Tabel 8 on Kambja vallas registreeritud allikad. Allikatele kehtestatud kalda piiranguvöönd on 50 m,

ehituskeeluvöönd 25 m ja veekaitsevöönd 10 m.

Tabel 8. Allikad Kambja vallas70

13.2. Seisuveekogud

Kambja vallas on 32 järve, millest 14 looduslikku järve, 9 tehisjärve ja 9 paisjärve (vt Error! Reference

source not found.).

Loodusdirektiiviga kaitstavatest järveelupaigatüüpidest esinevad vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt

kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150) ja huumustoitelised järved ja järvikud (3160).

70 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020

Registrikood Veekogu nimi Asukoht

VEE4206100 Aardla läte (Ülenurme allikaala ja allikasetete

lasund)

Reola küla

VEE4104500 Ivani läte Tatra küla

VEE4104501 Kivemetsa allikas Madise küla

VEE4105200 Liiva läte Talvikese küla

VEE4105300 (nimi teadmata) Pulli küla

VEE4104600 (nimi teadmata) Lepiku küla

VEE4106100 (nimi teadmata) Ivaste küla

VEE4106200 (nimi teadmata) Ivaste küla

VEE4605500 (nimi teadmata) Tatra küla

VEE4605600 (nimi teadmata) Tatra küla

VEE4605700 (nimi teadmata) Kammeri küla

VEE4104400 (nimi teadmata) Külitse alevik

VEE4104200 (nimi teadmata) Külitse alevik

VEE4104100 (nimi teadmata) Külitse alevik

VEE4104000 (nimi teadmata) Külitse alevik

VEE4103900 (nimi teadmata) Külitse alevik

VEE4605400 Tiksi läte Reolasoo küla

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 40 / 76

Tabel 9. Järved Kambja vallas71

Registrikood Veekogu

nimi

Asukoht Tüüp Veepeegli

pindala, ha

Avalikult

kasutatav

Piiranguvööndid, ulatus m

VEE2084600 Aardla

järv

Reola küla Looduslik järv 39,1 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda

ehituskeeluvöönd 50 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2106100 Jursa järv Kavandu küla Looduslik järv 2,2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094300 Kambja

järv

Kambja alevik Looduslik järv 4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2100900 Kivijärv

(Kodijärv

e

Kivijärv)

Palumäe küla Looduslik järv 16,5 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda

ehituskeeluvöönd 50 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2101000 Kodijärv Kodijärve küla ja

Palumäe küla

Looduslik järv 3,4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2106530 Kutsika

järv

Ivaste küla Looduslik järv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094700 Küti järv Sipe küla Looduslik järv 3,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2106200 Matsi järv Kavandu küla ja

Pangodi küla

Looduslik järv 4,5 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2100610 Mudalaht

(Muda

laht)

Pangodi küla Looduslik järv 1,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

71 Keskkonnaregister, seisuga 18.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 41 / 76

Registrikood Veekogu

nimi

Asukoht Tüüp Veepeegli

pindala, ha

Avalikult

kasutatav

Piiranguvööndid, ulatus m

VEE2100600 Pangodi

järv

Kodijärve küla,

Palumäe küla,

Pangodi küla

Looduslik järv 93,3 Jah Kalda piiranguvöönd 100 m; kalda

ehituskeeluvöönd 50 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2106510 Pikkjärv

(Ivaste

Pikkjärv)

Ivaste küla Looduslik järv 2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2106300 Pugu järv Ivaste küla,

Riiviku küla

Looduslik järv 2,7 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2106500 Savijärv

(Ivaste

Savijärv)

Ivaste küla Looduslik järv 1,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2106520 Tedre

järv

Ivaste küla Looduslik järv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2083120 Haage

järv

(Haage

paisjärv,

Loku

veehoidla

)

Külitse alevik Paisjärv 9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2028210 Järveots

(Kambja

Järveots)

(Kambja

paisjärv)

Kambja alevik Paisjärv 0,7 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2083140 Külitse

paisjärv

(Nigula

paisjärv,

Kikka

paisjärv)

Külitse alevik ja

Soosilla küla

Paisjärv 3,7 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 42 / 76

Registrikood Veekogu

nimi

Asukoht Tüüp Veepeegli

pindala, ha

Avalikult

kasutatav

Piiranguvööndid, ulatus m

VEE2094730 Lalli järv Sirvaku küla, Lalli

küla, Kaatsi küla

Paisjärv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2106110 Peeda

järv

Kavandu küla Paisjärv 2,2 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2094920 Poldrijärv

(Aardla

Poldrijärv

)

Reola küla Paisjärv 1,8 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094910 Ropka

järv

(Ropka

paisjärv)

Külitse alevik Paisjärv 9 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2028220 Suure-

Kambja

järv

(Suur-

Kambja

paisjärv,

Suure-

Kambja

paisjärv)

Suure-Kambja

küla

Paisjärv 2,4 Jah Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m.

VEE2093800 Tatra

veskijärv

Tatra küla Paisjärv 0,2 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2084630 (Aardla

poldri

veehoidla

)

Soinaste küla Tehisjärv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2084610 (Aardla

poldri

Soinaste küla Tehisjärv 2,4 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 43 / 76

Registrikood Veekogu

nimi

Asukoht Tüüp Veepeegli

pindala, ha

Avalikult

kasutatav

Piiranguvööndid, ulatus m

veehoidla

)

VEE2084620 (Aardla

poldri

veehoidla

)

Soinaste küla Tehisjärv 1 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2084640 (Aardla

poldri

veehoidla

)

Soinaste küla Tehisjärv 0,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2084410 Eerika tiik Õssu küla Tehisjärv 0,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094710 nimetu Vana-Kuuste küla Tehisjärv 1,5 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094750 nimetu Raanitsa küla Tehisjärv 1,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2094740 Ojasaare

järv

Sirvaku küla Tehisjärv 1,9 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

VEE2100620 Reinu

tiigid

Visnapuu küla Tehisjärv 0,6 Ei Kalda piiranguvöönd 50 m; kalda

ehituskeeluvöönd 25 m; kalda

veekaitsevöönd 10 m.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 44 / 76

14. Maaparandussüsteemid

Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse72 järgi on Kambja valla territooriumil mitmeid

maaparandussüsteemide maa-alasid. Valla territooriumil asub kolm maaparandussüsteemide

eesvooluks olevat peakraavi (vt Error! Reference source not found.).

Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud

maaparandusseaduses73 ja Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed

maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Ida-Eesti vesikonna

maaparandushoiukavas74.

ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest

aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest.

15. Üleujutusohuga alad75

Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka

inimtegevuse tõttu. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa

arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutus võib põhjustada

tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla

majandustegevust.

Kambja vallas ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi76, kuid Emajõe, Porijõe, Savijõe ja

Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee vahelisel alal on üleujutuse esinemise tõenäosus suur (kord 10 aasta

jooksul)77. Kuna piirkond jääb suuremas osas Ropka - Ihaste Looduskaitseala piiridesse ja seal

hoonestust ei ole, ei loeta seda riskipiirkonnaks.

Suur-Emajõgi on ka ainuke suure üleujutusalaga siseveekogu78, mis Kambja valda puudutab. Kambja

vald piirneb Suur-Emajõega u 2 km ulatuses. Kogu piirnev ala jääb riigile kuuluvale Poldri kinnistule.

Ajalooliselt on liigniiske olnud kogu tänasest Porijõest itta jääv ala, mis nüüdseks kuulub Ropka-

Ihaste LKA koosseisu. 1983. valminud Aardla polder on seal maastikku oluliselt muutnud. Pumplad

võimaldasid liigvee eemaldamist. 1990date algul pumpamine mõneks ajaks lakkas, taastus siis

mõneks aastaks ja lakkas uuesti 1990date lõpust kuni 2004. aastani. Pumpamise lakkamisel oli ala

seotud Emajõe veetasemega, mille tulemusena hakkas poldriala uuesti soostuma ja võsastuma.

Alates 2005. a. on poldrit kuivendatud taas igal aastal79.

72 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 18.05.2020 73 Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) 74 Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 75 Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_maandamiskava.pdf 76 Oluline riskipiirkond on piirkond, kus esinevad üleujutusohuga seotud riskid. Üleujutusohuga seotud risk on

üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest inimese tervisele, varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile

ja majandustegevusele põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega. 77 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 18.05.2020 78 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord (RTL

2004, 72, 1192) 79 Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 45 / 76

16. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumaa, mis on määratud mullastiku

viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel ja jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks

põllumajandusmaaks80.

Väärtuslik põllumajandusmaa Tartu maakonnas, sh Kambja valla territooriumil, on kajastatud Tartu

maakonnaplaneeringus 2030+. Väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht põhineb PRIA

põllumassiividel, ETAK-i haritava maa- ja rohumaa kaardiandmeil, EELIS-e hooldatud poollooduslike

koosluste andmekihtide automaattöötlusel. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem kui Eesti

keskmine boniteet (40), siis on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks maakonna keskmine

boniteet. Kui maakonna keskmine boniteet (Tartumaal 41, on suurem kui Eesti keskmine siis on

alampiiriks Eesti keskmine boniteet ehk Tartumaal 40).

Kambja valla põllumaade väärtust mõjutab valla osaline paiknemine Otepää kõrgustiku aladel, kus

põllumassiivid on liigendatud ja kohati avaldab mõju erosioon. Viljakamad põllumaad jäävad

enamuses tasasele maa-alale81. Väärtuslikud põllumaad on ulatuslikumad valla kesk- ja lõunaosas,

kus keskuslinna mõju on nõrgem ja asustus hõredam (Joonis 78).

Tartu maakonnaplaneering toob välja üldised kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade

säilitamiseks. Lisaks sätestatakse, et üldplaneeringutes määratakse väärtuslikud

põllumajandusmaad koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega. ÜP koostamisel

arvestatakse maakonnaplaneeringus ja varasemates üldplaneeringutes sätestatuga.

80 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 81 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 46 / 76

Joonis 7. Väärtuslik põllumajandusmaa Kambja valla territooriumil (allikas: Tartu

maakonnaplaneering 2030+)

17. Väärtuslik maastik

Väärtuslik maastik on määratletud kui ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline,

esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike eristamisel käsitletakse

eraldi väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke82.

Kambja valla territooriumil asuvad väärtuslikud maastikud on määratletud Tartu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“.

Väärtuslikud maastikud on jagatud kolme kategooriasse83:

82 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 83 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2006

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 47 / 76

• maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega alad;

• maakondliku tähtsusega alad (M);

• kohaliku tähtsusega alad (K).

Maastiku väärtuslikkuse järgi on need jagatud kolme klassi:

• I klass – kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad;

• II klass – väärtuslikud, osaliselt hooldatud või kohati halvas seisus alad;

• P klass – probleemsed alad. Maastikuliselt omanäolised ja eripärased alad, kus asustuse

kahanemise, elanikkonna vananemise ja traditsioonilise maamajandusetegevuse soikumise

tõttu iseloomulik ilme taandub looduslike protsesside toimel või kõrge väärtusega

maastikuobjektid kesise maastikulise väärtusega ümbruses.

Tartu MP alusel on Pangodi ümbrus (maakonna teemaplaneeringus tähistatud R5) maakondliku,

võimaliku riikliku tähtsusega maastik (Joonis 89). Kohaliku tasandi väärtuslikke maastikke on kaks:

Tatra oru ja Kambja väärtuslik maastik (K5) ning Ülenurme väärtuslik maastik (K6). Kambja vallas

ei ole maakondliku tähtsusega (M) väärtuslikke maastikke. Kõik eeltoodud väärtuslikud alad

kuuluvad II väärtusklassi, I klassi väärtuslikkusega ja probleemseid alasid ei ole.

Lisaks on endise Kambja valla territooriumi osas koostatud üldplaneeringus84 välja toodud väärtuslike

maastiku üksikelementidena ristipuud, mis ei ole looduskaitse all, kuid tuleb säilitada:

• Kambja ristipuud on Kambja- Sirvaku kõrvalmaantee ja Männi tn ristumiskohas. Hajusas

reas on 5-6 vanade ristidega puud, samas piirkonnas asub veel üksikuid ristipuid;

• Suure-Kambja ristipuud asuvad paremat kätt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee

ääres Suure-Kambja sildi juures. 4 üksikut puud paiknevad hajali, üks puu on initsiaalidega.

Tartu MP-ga on seatud väärtuslike maastike säilimist tagavad üldised meetmed ja

kasutustingimused. „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ seab

väärtuslike maastike säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks vajalikud kaitse- ja

kasutustingimused. Lisaks on endise Ülenurme valla territooriumi osas välja toodud, et säilitada ja

hoida tuleb silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid.

Maastikuesteetilistel põhjustel tuleks vältida Ülenurme valla territooriumi külades säilinud ajaloolist

trajektoori ja maastikku järgivate pinnasteede õgvendamist.

84 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 48 / 76

Joonis 8. Väärtuslikud maastikud Kambja valla territooriumil85

18. Kultuuriväärtused

Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega

ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust

olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks.

85 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused", 2006.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 49 / 76

18.1. Kultuurimälestised

Kambja valla territooriumil on registreeritud järgmised kinnismälestised86:

• 9 ajaloomälestist (vt

• Tabel 10);

• 39 arheoloogiamälestist (vt Tabel 11);

• 13 ehitismälestist (vt Tabel 12).

Kambja valla territooriumil ei ole registreeritud muinsuskaitsealasid, kunstimälestisi, tehnika- ja

tööstusmälestisi, (UNESCO) maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi

leiukohti, militaarpärandi objekte ega veealuseid mälestisi.

Ülevaate kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestiste paiknemisest valla territooriumil annab

Joonis 90.

Joonis 90. Kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestised Kambja valla

territooriumil87

86 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 23.05.2020 87 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 25.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 50 / 76

Tabel 10. Kambja valla territooriumil asuvad ajaloomälestised88

Reg. nr Nimi Aadress

27163 Vabadussõja mälestussammas Pangodi küla, Elva metskond 86

27160 Vabadussõja mälestussammas Kambja alevik, Kesk tn 7 //

Kambja surnuaed

4303 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Külitse alevik, Haaviku tee 2

4244 Vana-Kuuste mõisahoone, kus aastail 1834-1839

asus Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut

Vana-Kuuste küla, Kuuste

põhikool

4243 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Suure-Kambja küla, Pedaja

4242 Kodijärve mõisa kalmistu Kodijärve küla, Tootsi, Kalda,

Vana-Puusepa, lisaks 25 aadressi

4241 Mart Miti (1833-1912) haud Kambja alevik, Kesk tn 7 //

Kambja surnuaed

4240 Kambja kirikuaed Kambja alevik, Puiestee tn 1,

Kambja alevik, Kesk tänav

4239 Kambja kalmistu Kambja alevik, Kesk tn 7 //

Kambja surnuaed

Tabel 11. Kambja valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised89

88 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 23.05.2020 89 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 25.05.2020

Reg. nr Nimi Aadress Kambja vallas

13051 Asulakoht Uhti küla, Tartu-Petseri 7,8-11,8 km, Oja, 61 Põlva- Reola tee.

13050 Asulakoht Lepiku küla, 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, Reola küla, Vanakooli tee 10, Reola küla, Vanakooli tee 4, lisaks 7 aadressi.

13049 Asulakoht Läti küla, Manni, Unipiha tee 40, Hannu, Unipiha

tee 42.

13048 Kalmistu "Pähnimägi" Külitse alevik, Kleini, Kose tee 15.

13047 Asulakoht Külitse alevik, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, Einari, Külitse tee 8, lisaks 31 aadressi.

12905 Linnus "Unipiha linnamägi" Virulase küla, Raja, 22180 Nõo-Kambja tee.

12829 Asulakoht Visnapuu küla, Savinurme, Mäeveeru tee 13, Nõlva,

lisaks üks aadress.

12828 Asulakoht Virulase küla, Raja, 22180 Nõo-Kambja tee.

12827 Kivikalme Tatra küla Tamba, Kurissaare.

12826 Kivikalme Tatra küla, Kaasiku.

12825 Kultusekivi Suure-Kambja küla, Leola.

12824 Kultusekivi Suure-Kambja küla, Jaani.

12823 Asulakoht Suure-Kambja küla Tooma, Leola, Asusepa, lisaks 2 aadressi.

12822 Kivikalme "Kõivussaar" Sipe küla, Kasesaare, Kõivusaare tee.

12821 Kalmistu Riiviku küla, Haavastiku.

12820 Kalmistu Raanitsa küla, Keerdo.

12819 Kivikalme "Prigi Kalmemägi" Pühi küla, Tohvri.

12818 Asulakoht Pühi küla, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, Oti-Kiisa.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 51 / 76

Tabel 12. Kambja valla territooriumil asuvad ehitismälestised90

Reg. nr Nimi Aadress

7317 Uhti kõrtsihoone, 19. saj Uhti küla, Valgekõrtsi tee 22.

7194 Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19.saj. Vana-Kuuste küla, Reiteli.

7193 Maidla abimõisa tall-tõllakuur, 19. saj Sirvaku küla, Jamsi.

7192 Maidla abimõisa peahoone, 18. saj Sirvaku küla, Jamsi.

7191 Maidla postijaama piirdemüür, 19. saj Sirvaku küla, Maidla.

7190 Maidla postijaama kõrvalhoone 2, 19. saj Sirvaku küla, Maidla.

7189 Maidla postijaama kõrvalhoone 1, 19. saj Sirvaku küla, Maidla.

7188 Maidla postijaama peahoone, 1864. a Sirvaku küla, Maidla.

7187 Suure-Kambja mõisa vesiveski, 19. saj Suure-Kambja küla, Puhkebaasi.

7186 Suure-Kambja mõisa tall, 19. saj Suure-Kambja küla, Ida.

7185 Suure-Kambja mõisa pargi piirdemüürid,

19. saj

Suure-Kambja küla, Kopa-Peeda tee T2.

90 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 25.05.2020

12817 Kivikalme Paali küla, Mäe-Paali.

12816 Kivikalme Paali küla, Mäe-Paali.

27195 Asulakoht Soinaste küla.

12815 Kivikalme Oomiste küla, Vändriko.

12814 Kalmistu "Kabelimägi" Oomiste küla, Toetaja, Pangodi-Ennu tee, 46 Tatra- Otepää-Sangaste tee.

12813 Asulakoht Oomiste küla, Vändriko, Siiraku, Mäe, Mäeoru.

12812 Kalmistu "Matusemägi", "Kabelimägi"

Lalli küla, Vainumetsa, Rästa, Püve.

12811 Kalmistu Lalli küla, Liiva, Isi, 22136 Kambja-Rebase tee.

12810 Hiiekoht ja ohvrimänd Lalli küla, Isi.

12809 Kultusekivi Kullaga küla, Marjamäe.

12808 Kivikalme "Kabelimägi", "Köstrimägi"

Kullaga küla, Vainomäe.

12807 Kivikalme "Kabelimägi", "Köstrimägi"

Kullaga küla, Vainomäe.

12806 Kivikalme "Kabelimägi", "Köstrimägi"

Kullaga küla, Vainomäe.

12805 Kalmistu "Kesamägi" Kodijärve küla, Vetemäe.

12804 Kalmistu "Kalmemägi" Kavandu küla, Peebutanni.

12803 Asulakoht Kavandu küla, Mällo, Peebutanni, Kooli, lisaks 5 aadressi.

12802 Kivikalme "Pedajamägi",

"Kabelimägi"

Pulli küla, Ankro.

12801 Asulakoht Kambja alevik, Puiestee tn 4 // Parve, Puiestee tn 7 // Parve, lisaks üks aadress.

12800 Kultusekivi Ivaste küla, Arrako.

11666 Kalmistu Talvikese küla, Elva metskond 77, 61 Põlva-Reola

tee, Rehetare, lisaks kaks aadressi.

4240 Kambja kirikuaed Kambja alevik, Puiestee tn 1, Kesk tänav.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 52 / 76

7184 Suure-Kambja mõisa park, 19. saj Suure-Kambja küla, Pedaja, Ida,

Puhkebaasi, lisaks 8 aadressi.

7182 Kambja kirik, 14.-19. saj Kambja alevik, Puiestee tn 1.

18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid

Kambja valla territooriumil on registreeritud 16 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 13).

Tabel 13. Kambja vallas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid91

Nr Nimetus Aadress Dateering

periood

41 Apteek-elamu Männi 1 vabariik

42 Savitööstus Tatra küla vabariik

43 Vesiveski Tatra küla vabariik

44 Unipiha algkool Pangodi küla tsaariaeg

45 Meierei Pangodi küla vabariik

46 Aianduskooperatiiv „Käpa“ Pangodi küla nõukogude

47 Suvemaja Pangodi küla nõukogude

49 Meierei Vana-Kuuste küla vabariik

191 Kapten Jalaku talu häärber Uhti küla vabariik

192 Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Virumõisa talu, Uhti küla vabariik

193 Suvila Ropka jaamas Täsvere küla nõukogude

1870 Reola raudteejaam Tõõraste küla nõukogude

1976 Kambja vallamaja Kaatsi küla tsaariaeg

1977 Vana-Kuuste vallamaja Vana-Kuuste küla tsaariaeg

2003 Eerika häärber Õssu küla vabariik

2004 Mälestusmärk Lemmatsi

tankitõrjekraavis mõrvatutele

Räni küla nõukogude

18.3 Maaehituspärandi objektid

Kambja valla territooriumil on maaehituspärandina registreeritud üks rehemaja ja kaks vallamaja (vt

Tabel 14).

Tabel 14. Kambja vallas asuvad maaehituspärandi objektid92

Reg nr Nimetus Aadress

760 Taluõu ja rehemaja Sirvaku, Lauri 2/Lauri 1

227 Vana-Kuuste

vallamaja

Vana-Kuuste

43 Kambja vallamaja Kaatsi

91 Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuur, seisuga 25.05.2020 92 Kultuurimälestiste riiklik register, Maaehituspärandi andmekogu, seisuga 25.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 53 / 76

18.4. Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja miljööväärtuslikud hooned on määratletud endise Ülenurme

valla territooriumi kohta dokumendis ”Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi

osas” ning endise Kambja valla territooriumi kohta dokumendis ”Kambja valla üldplaneering”.

Endine Ülenurme vald on teinud läbi ajaloo muutuse ajaloolisest külakeskkonnast nõukogudeaegseks

põllumajanduspiirkonnaks ja seejärel suures osas tiheasustusega eeslinnaliseks alaks, mistõttu on

ajalooliste kihistuste säilitamine valla maastikus äärmiselt oluline ja valla identiteeti toetav93.

Endise Ülenurme valla territooriumi osas on miljööväärtuslike hoonestusalade, hoonete ja objektide

valikul lähtutud eelkõige alade arhitektuursest terviklikkusest ja ehitusreeglite seadmise

vajalikkusest. Ala iseloomust tulenevalt on miljööväärtusega hoonestuse alla arvatud objekte, mis

mõnes teises piirkonnas jääksid tõenäoliselt tähelepanuta. Samas on tegu ehitistega, mis selgelt

mitmekesistavad kohalikku miljööd ning sobivad seetõttu väärtustamiseks. Miljööväärtuslikuks

hooneks on määratud valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna eripära välja toov

hoone, mida soovitakse säilitada selle ehitamise ajastule iseloomulikul kujul94.

Endise Kambja valla territooriumi osas on üldplaneeringus käsitletud miljööväärtuslike piirkondadena

alasid, kus miljööd kujundav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk, krundijaotus on hästi

säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist95.

Ülevaate Kambja valla miljööväärtuslikest aladest ja -hoonetest, nende väärtustest ja väärtuslikest

objektidest annab Tabel 15.

Tabel 15. Miljööväärtuslikud alad ja -hooned Kambja valla territooriumil96

Nimetus Asukoht Väärtus ja väärtuslikud objektid

Miljööväärtuslik ala

Miljööväärtuslik

hoonestusala 1980. aastatel

rajatud majandi keskasula

ühepereelamute kvartal

aadressil Tartu mnt 2 kuni

Tartu mnt 26 Ülenurme

alevikus

Ülenurme alevik Säilinud on terviklik nõukogudeaegne

üksikelamutest koosnev asum 1980.

aastatest, mis on valla kontekstis

unikaalne.

Ülenurme mõisahoonete

kompleks koos

mõisapargiga

Ülenurme alevik Mõisa peahoone ja kõrvalhooned.

Ajaloolised mõisahooned ei ole

mälestisena muinsuskaitse alla võetud.

Ülenurme mõisa park on

looduskaitsealune objekt.

Suure-Kambja park Kambja valla

keskosas Suure-

Kambja külas. Ala piir

kattub kaitstava

loodusobjekti piiriga.

Kambja aleviku Pihlaka ja

Järve tänavate piirkond

Miljööväärtusliku

hoonestusala piir

kattub olemasoleva

kooperatiivi

(elamumaa) piiriga.

93 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 94 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018 95 Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007 96 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 54 / 76

Nimetus Asukoht Väärtus ja väärtuslikud objektid

Pangodi maastikukaitseala Kambja valla

edelaosas Oomiste,

Pangodi, Kodijärve ja

Palumäe külas. Ala

piir kattub kaitstava

loodusobjekti piiriga.

Endise suvilakooperatiivi

Voore maa-ala

Miljööväärtusliku

hoonestusala piir

kattub olemasoleva

kooperatiivi

(elamumaa) piiriga.

Endise suvilakooperatiivi

Lalli maa-ala

Miljööväärtusliku

hoonestusala piir

kattub olemasoleva

kooperatiivi

(elamumaa) piiriga.

Miljööväärtuslik hoone

Kapten Jalaku talu häärber

Uhti külas

Uhti küla Esinduslik näide 1920.–1930. aastatel

ehitatud taluhäärberist.

Rudolf Riivese talu

(Virumõisa) häärber Uhti

külas

Uhti küla Esinduslik näide 1920.– 1930. aastatel

ehitatud taluhäärberist.

Eerika häärber, Õssu külas Õssu küla Esinduslik taluhäärberi näide, Eesti

ajakirjandustegelase ja riigimehe Jaan

Tõnissoni elamu.

Suvila Ropka jaamas,

Täsvere külas

Täsvere küla 1970.-80. aastatest pärit kaheksa joonia

kapiteeliga samba ja uhke balustraadiga

ühekorruseline suvila raudtee ääres.

Miljööväärtuslik objekt

Mälestusmärk Lemmatsi

tankitõrjekraavis

mõrvatutele Räni külas

Räni küla Tegemist on kõrge kunstilise tasemega

1960. aastate modernistliku

monumendiga.

Lisaks on endise Ülenurme valla territooriumil üksikuid ajalooliselt olulisi üksikhooneid, mille kaitse

on tagatud muinsuskaitseliste piirangutega. Selline objekt on näiteks Uhti kõrtsihoone.

Kambja valla üldplaneeringus endise Ülenurme valla territooriumi osas on välja toodud

miljööväärtuslike alade maakasutus- ja ehitustingimused ning miljööväärtuslike hoonete ja

mälestusmärgi hooldussoovitused, millega arvestatakse uue üldplaneeringu koostamisel.

Endise Kambja valla territooriumi osas on üldplaneeringus märgitud, et miljööväärtuslike alade

täpsustavad ehitustingimused tuleb määrata eraldi reguleerivate dokumentide, piirkonna- või

teemaplaneeringuga.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 55 / 76

18.5. Pärandkultuuri objektid97, 98

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2005. aastast kaardistanud pärandkultuuri objekte

Eestis. Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist

kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad

kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on. Kogutud teadmisi saab kasutada

planeerimisotsuste tegemisel, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist, samuti et

tõsta teadlikkust ning väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu.

Kambja vallas on registreeritud 294 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide

paiknemisest Kambja valla territooriumil annab Joonis 210.

97 EELIS, seisuga 25.05.2020 98 Pärandkultuur. RMK kodulehekülg, seisuga 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 56 / 76

Joonis 210. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Kambja valla territooriumil99 (aluskaart:

Maa-amet, 2020)

99 EELIS, seisuga 25.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 57 / 76

18.6. Kalmistud100

Kambja vallas asub omapärane nõlvakul asuv kalmistu Kambja alevikus Köstrimäel (täpsemalt Mäe

ja Kesk tn). 1773. aastal õnnistati Kambja surnuaed, seni maeti Kambja kiriku aeda.

Kambja kalmistu kasutamise kord on reguleeritud Kambja kalmistu kasutamise eeskirjaga101.

Kambja kalmistu on muinsuskaitsealune kinnismälestis (registri number 4239), mille kaitseks on

kehtestatud sellele kaitsevöönd (50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates),

kus kohaldatakse muinsuskaitseseaduse § 25 sätestatud kitsendusi.

19. Maavarad ja maardlad

Maavarasid leidub Kambja vallas piiratud mahus. Ehitusmaavarade - liiva ja kruusa maardlaid on

kuus (tTabel 16), need on suhteliselt väikesed ja valdavalt on need kasutuses (Tabel 17). Liiva ja

kruusa maardlad on seotud liustikujõe tekkeliste mõhnade ja kõrgendikega. Kaevandamiseks kõige

atraktiivsem on Aardlapalu liivakarjäär, mis paikneb Tartu vahetus läheduses. Hetkel kehtib seal

kaevandamisluba kuni 31.12.2026 ja esitatud on ka uus kaevandamisloa taotlus 49,28 hektaril

täiteliiva (aT-varu 1744,5 tuh m³) ja ehitusliiva (aT-varu 1567,36 tuh m³) kaevandamiseks102.

Kaevandamine toimub seal hüdromenetlusel, veetase maardlas sõltub Emajõe ja tema lisajõgede

veetasemest ning võib muutuda 1-2 m. Aardlapalu karjäär asub munitsipaalmaal.

Valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turbakarjäärid, millest väike osa asub Kambja vallas, kuid need

ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada.

Tabel 16. Maardlad Kambja vallas103

Maardla

nimetus

Maavara Registri-

kaardi nr

Keskkonna-

registri ID

Maavara kasutus

Kopamäe liiv 738 14432 ehitusliiv sõelutult ehitussegudesse

Suuremäe kruus 745 14438 kruus purustatult ja fraktsioneeritult

ehitussegudesse ja

teekonstruktsioonide ehituseks

Paali liiv 887 14533 täitematerjal

Kaatsi liiv 657 14411 ehitusliiv ehitussegudesse ja teede

ehituseks

Aardlapalu liiv 274 15315 ehitusliiv ehitussegudesse ja betooni

valmistamiseks (turbaalune

aleuriitne liiv täitepinnasena).

Marusoo* turvas 581 15337 hästilagunenud turvas -

kütteturbana

Tarikatsi liiv 748 14706 ehitusliivaks (peale

kruusafraktsiooni eraldamist)

Tatra (Nõo,

Unipiha,

Luke)**

turvas 607 14592 hästilagunenud turvas -

kütteturbana

*suuremas osas Otepää ja Nõo vallas

**suuremas osas Nõo vallas

100 Kambja vald. 2020. Kambja kalmistu. Kättesaadav: https://www.kambja.ee/kalmistu 101 Kambja kalmistu kasutamise eeskiri (RT IV, 06.06.2013, 38) 102 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 103 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 13.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 58 / 76

Tabel 17. Mäeeraldised Kambja vallas104

Mäeeraldis Maardla Pindala,

ha

Kaevandaja Kasutuse

eesmärk

Loa lõpp Rekultiveeri

mine

Aardlapalu

liivakarjäär

Aardlapalu 37,85 Osaühing

Eesti

Killustik

betoon,

üldehitus ja

teedeehitus

31.12.2026 veekogu

Paali

liivakarjäär

Paali 8,87 Koduaia

Hooldus OÜ

teedeehitus

, puiste- ja

täitematerj

al

02.09.2026 veekogu

Kopamäe II

liivakarjäär

Kopamäe 12,57 Cambi OÜ* ehitus,

teede

ehitus

13.06.2029 maatulundus

maa

Suuremäe

kruusakarjä

är

Suuremäe 7,14 Geoforce OÜ teedeehitus

, ehitus

24.10.2026 maatulundus

maa

(metsamaa)

Kaatsi

liivakarjäär

Kaatsi 2,59 Cambi OÜ* ehitus,

teedeehitus

ja hooldus

21.04.2022 metsamaa

* Kaevandamisluba on vormistatud Cambi OÜ-le, kuid ettevõte on tänaseks äriregistrist kustutatud.

20. Taristu

20.1 Teedevõrk

Kambja valda läbivad kolm riigi põhimaanteed, kaks tugimaanteed ja 24 kõrvalmaanteed (Tabel 18).

Peamiselt põhimaanteede rekonstrueerimiste käigus on tekkinud 16 ühendusteed. Enamus

riigimaanteid on tolmuvaba kattega, kruusakattega teed täielikult või osaliselt on Reola – Unipiha,

Tatra – Aarike, Kambja – Reolasoo, Kopamäe – Reolasoo, Vana-Kuuste – Lootvina, Pangodi - Luke

mõis, Pangodi – Kodijärve ja Kambja – Kodijärve.

Tabel 18. Riigiteed Kambja vallas105

Tee number Tee nimi Teeliik

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa Põhimaantee

3 Jõhvi - Tartu - Valga Põhimaantee

46 Tatra - Otepää - Sangaste Tugimaantee

61 Põlva - Reola Tugimaantee

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme Põhimaantee

22125 Erika - Kandiküla Kõrvalmaantee

22128 Lemmatsi - Leilovi Kõrvalmaantee

22129 Tõrvandi - Lemmatsi Kõrvalmaantee

22130 Tartu - Ülenurme Kõrvalmaantee

22132 Ülenurme - Külitse Kõrvalmaantee

104 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 105 Teeregister, seisuga 25.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 59 / 76

Tee number Tee nimi Teeliik

22133 Reola - Unipiha Kõrvalmaantee

22134 Tatra - Aarike Kõrvalmaantee

22135 Kambja - Sirvaku Kõrvalmaantee

22136 Kambja - Rebase Kõrvalmaantee

22137 Kambja - Reolasoo Kõrvalmaantee

22138 Kopamäe - Reolasoo Kõrvalmaantee

22140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla Kõrvalmaantee

22141 Haaslava - Vana-Kuuste Kõrvalmaantee

22142 Vana-Kuuste - Lootvina Kõrvalmaantee

22157 Uuta - Pangodi Kõrvalmaantee

22180 Nõo - Kambja Kõrvalmaantee

22184 Pangodi - Luke mõis Kõrvalmaantee

22185 Pangodi - Vissi Kõrvalmaantee

22186 Pangodi - Kodijärve Kõrvalmaantee

22188 Kambja - Kodijärve Kõrvalmaantee

22193 Külitse kaupluse tee Kõrvalmaantee

22194 Külitse järve tee Kõrvalmaantee

22195 Külitse - Haage Kõrvalmaantee

22263 Igevere - Vana-Kuuste Kõrvalmaantee

2205 Viljandi ring Ühendustee

2207 Eerika ring Ühendustee

2208 Õssu ring Ühendustee

2209 Märja ring Ühendustee

2212 Variku I Ühendustee

2213 Variku II Ühendustee

2214 Variku ring Ühendustee

2215 Postimaja I Ühendustee

2216 Postimaja II Ühendustee

2217 Postimaja III Ühendustee

2218 Postimaja IV Ühendustee

2219 Rehepapi ring Ühendustee

2224 Variku III Ühendustee

2225 Tõrvandi ühendustee Ühendustee

2227 Lennu ring Ühendustee

2228 Lennu liiklussõlm Ühendustee

Olulise liiklussagedusega teed106 on kõik Tartust lähtuvad riigimaanteed nende alguskilomeetritel:

Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa, Jõhvi - Tartu – Valga, Tartu - Ülenurme ja Tartu - Viljandi - Kilingi-

106 Vastavalt Maanteeameti soovitustele tuleb üldplaneeringutes eristada olulise liiklussagedusega teed (OLT) -

riigiteed liiklussagedusega (AKÖL) >6000 a/ööpäevas. OLT teedel on normidega piiratud riigiteede kohalike

teedega ristumiskohtade arv

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 60 / 76

Nõmme (tTabel 19). Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa maantee liikluskoormus langeb oluliselt peale

Tatra teeristi olles Tatra ja Kambja vahelisel lõigul 5402 autot ööpäevas.

Tabel 19. Olulise liiklussagedusega teelõigud

Tee

nr

Tee nimi Alguskilo

meeter

Lõppkilo

meeter

2019. a keskmine

ööpäevane

liiklussagedus (autot)

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 187,265 189,524 13885

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 190,703 192,912 13638

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 189,524 190,703 13229

3 Jõhvi - Tartu - Valga 143,569 147,255 11098

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 182,192 183,632 9163

22130 Tartu - Ülenurme 0,342 1,381 8902

2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa 192,912 198,565 8395

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 0 4,142 8019

Olemasolevad kergliiklusteed on rajatud peamiselt riigimaanteede äärde piki suurema

liikluskoormusega teelõike (Tabel 20).

Tabel 20. Kergliiklusteed Kambja vallas

Tee nr Riigimaantee Kergliiklustee pikkus

2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa (kahel pool maanteed) 4000

22129 Tõrvandi - Lemmatsi 550

3 Jõhvi - Tartu - Valga 5110

61 Põlva - Reola 525

22130 Tartu - Ülenurme 2841

22132 Ülenurme - Külitse 6287

92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme 2344

Kambja valla arengukava näeb ette valla muutmist jalgrattasõbralikumaks, Tartu rattaringlusega

liitumist ja rattaparklate loomist. Kergliiklusteede rajamine erinevate piirkondade ühendamiseks on

planeeritud järgmiselt:

1. Lennuvälja tee äärde kuni Külitse alevikuni;

2. Ülenurme – Reola - Kambja;

3. Kambjast Tatra-Otepää maanteeni;

4. Kambja - Suure-Kambja;

5. Linnaveere tee;

6. Kergliiklusteede ühendamine Kastre ja Nõo valla kergliiklusteedega (Külitse - Haage,

Tõrvandi - Roiu - Uniküla maantee äärde);

7. Haage teele;

8. Otepää ja Tartu vahele;

9. Lemmatsi - Leilovi;

10. Kodijärve - Pangodi;

11. Pangodi - Kammeri.

Tartus107 kavandatakse rattaringluse laiendamist linna lähiasulatesse eesmärgiga vähendada

eratranspordi negatiivset keskkonnamõju. Kambja valla territooriumil soetatakse ja paigaldatakse

107 Tartu linna arengukava 2018 – 2025. Kättesaadav: https://tartu.ee/et/arengukava2025

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 61 / 76

jalgrataste laenutuspunktid Ülenurme ja Tõrvandi asumitesse. Iga punktis saab olema 15 dokki

jalgrataste lukustamiseks ja 10 elektriratast. Rajatavad elektrirataste laenutuspunktid liidetakse

Tartu rattaringluse süsteemiga.

20.2. Raudtee

Kambja valda läbib kaks raudteed: valla loodeosa Tartu-Valga raudtee ja valla kirdeosa Tartu-Koidula

raudtee. Tartu-Koidula raudteel on kaks eritasandilist liiklussõlme ja üks raudteeülesõidukoht ning

lisaks on Porijõe raudteesilla alt võimalik väiksemate sõidukitega läbi sõita. Lisaks

raudteeülekäigukohtadele rongide peatuskohtades on Tartu-Koidula raudteel üks samatasandiline

raudteeülekäigukoht.

Tartu-Valga raudteel on üks rongide peatuskoht koos raudteeülekäigukohaga Ropka jaamas. Tartu-

Koidula raudteel on rongide peatuskohad koos raudteeülekäigukohtadega Ülenurmes ja Uhtis.

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas on kavandatud kergliiklusteede

ristumistel Tartu-Valga raudteega kaks raudteeülekäigukohta ja Tartu-Koidula raudteega üks

raudteeülekäigukoht. Raudteeülekäigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt

nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse

raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud

ületuskohad.

20.3. Lennuväli

Reola külas asuv Tartu lennujaam on oluline taristu objekt Lõuna-Eestile ja Eestile tervikuna.

Lennuvälja raja mõõtmed on 1799 x 31 m ning raja katte tüüp on asfalt-betoon. Lennuväljale on

antud ICAO kategooria 3C.

Kambja valla seisukohalt on olulised eelkõige lennuväljaga seotud keskkonnakaitselised ja

sotsiaalsed küsimused. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas on

lennuvälja läheduses ehitamiseks määratud kõrguspiirang – keelatud on ehitada kõrguspiirangu

isohüpsidega määratust kõrgemat hoonet või istutada kõrghaljastust.

Kambja valla piir lähedal Kastre valla Lange külas on Eesti Lennundusmuuseumil väike

visuaallennuväli, mille kõrguspiirangu isohüpsid ulatuvad osaliselt ka Kambja valda.

20.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk108 109

Ühisveevärk ja kanalisatsioon on olemas Kambja alevikus, Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti

küla elamukvartalis, Reola tööstuspiirkonnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla

korruselamute piirkonnas.

Kambja valla territooriumil on kolm reoveekogumisala110: Tartu, Kambja ja Vana-Kuuste. Tartu

reoveekogumisalasse kuuluvad Lemmatsi küla, Reola küla, Räni alevik, Soinaste küla, Tõrvandi

alevik, Uhti küla, Õssu küla ja Ülenurme alevik. Kambja reoveekogumisala hõlmab Kambja aleviku

ja Vana-Kuuste reosveekogumisala Vana-Kuuste ja Lalli külad. Lisaks reoveekogumisaladele

paiknevad Kambja vallas järgnevad piirkonnad, kus on olemas ühiskanalisatsioon, kuid mis ei ole

määratud reoveekogumisalaks: Rebase küla, Kammeri küla (Kammeri Kool), Virulase küla (SA Aarike

Hooldekeskus), Külitse alevik ja Lemmatsi küla.

108 Kambja valla arengukava 2020-2030. Kambja Vallavolikogu, 2019 109 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 110 Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks

ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on

määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee

kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 62 / 76

Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna

lähiümbruse asulate veel ühendamata piirkonnad:

• Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu tee, Kivimetsa

tee ja Ränirahnu tee;

• Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde;

• Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piirkond;

• Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond;

• Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas.

Tabel 21

Ülevaade Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest on Tabel 21. Kõige kriitilisem on

olukord Külitse küla piirkonnas, kus 01.05.2020 seisuga on 758 elanikku, kuid puudub täielikult

ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Kambja valla territooriumil paikneb mitmeid suuremaid suvilapiirkondasid järvede ja jõe äärsetel

aladel. Tegemist on tiheasustusaladega, kus praegusel hetkel on püsielanike osakaal 20-30%.

Praegusel hetkel on püsielanike arv piirkondades väike ning majanduslikult ei tasuks antud

piirkondades ühisveevärgi arendamine ära. Kui püsielanike arv suureneb ja moodustab 50-60%,

tuleks kaaluda järgnevalt loetletud piirkondadesse veevõrgu ja puurkaevu rajamise otstarbekust.

Kinnistusisese reoveekäitlussüsteemi rajamine on keeruline, kuna tuleb jälgida salvkaevu ja

reoveepuhasti vahelist kuja. Väiksematel kinnistutel jääb ainsaks võimaluseks reovee

kogumismahuti paigaldamine. Majanduslikult on selline lahendus püsielanikele kulukas.

Tabel 21. Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised111

Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid

Kambja alevik,

ühisveevärgi

teenusega on

varustatud ca 85% ja

kanalisatsiooni

teenusega ca 82%

elanikkonnast

Puurkaevud nr

6901, 15001 ja

6898.

Puhasti koos

purgimissõlmega

koosneb reovee

mehaanilisest

eelpuhastusest ja

bioloogilis-keemilisest

põhipuhastist.

Reoveepuhasti suublaks

on Alla-Ivani kraav

(VEE1045502).

Reservpuhastiks 2

biotiiki.

Veevõrk on (osaliselt)

välja ehitamata Oru ja

Ülase tänaval ning Võru

mnt 14-22;

osa veetorustikest on

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist;

puurkaevud 6898 ja 6901

vajavad

rekonstrueerimist;

osaliselt on

kanalisatsioonitorustik

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist;

ühiskanalisatsioon on

välja ehitamata Võru

mnt-l (14-22), Mäe

tänaval ja osaliselt

Oru tänaval;

sademete rohkel ajal ja

lume sulamise perioodil

infiltreerub pinnasevesi

torustikku;

puudub sette

tahendamise võimalus.

111 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 63 / 76

Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid

Vana-Kuuste küla,

ühisveevärgi

teenusega on

varustatud ca 60% ja

kanalisatsiooni

teenusega ca 56%

elanikkonnast

Puurkaevud nr

6990 ja 7017.

2010. a rekonstrueeritud

biotiigid kogupindalaga

12 900 m².

Reoveepuhasti suublaks

on Kuuste kraav

(VEE1044406).

Osa veetorustikest on

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist;

puurkaev nr 6990 vajab

rekonstrueerimist;

osaliselt on

kanalisatsioonitorustik

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist;

reovesi imbub torustikest

pinnasesse;

sademete rohkel ajal ja

lume sulamise perioodil

infiltreerub pinnasevesi

torustikku.

Reola küla,

ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on

ühendatud 100 %

elanikkonnast. Reola

küla on perspektiivis

ühendada Tõrvandi

aleviku veevõrguga,

et varustada piirkonda

Tartu linna veega

Puurkaevud nr

21326, 6889 ja

7013.

Reola külas tekkiv

reovesi suunatakse Tartu

linna reoveepuhastisse.

Reola küla vee- ja

kanalisatsiooni

ühendamiseks Tõrvandi

alevikuga on vaja rajada

uus vee- ja

kanalisatsiooni torustik.

osaliselt on

kanalisatsioonitorustik

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist.

Ülenurme alevik,

ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on

ühendatud ca 95 %

elanikkonnast

Neli kohalikku

puurkaevu (nr

6912, 19024

21223 ja 25412)

ning Tartu linna

vesi.

Ülenurme alevikus

puudub reoveepuhasti.

Mõisniku 2 asub

kanalisatsiooni pumpla,

mille abil

kanaliseeritakse reovesi

isevoolselt

reoveepumplasse, kust

see omakorda juhitakse

Tartu linna läbi 1,7 km

pikkuse survetoru.

Vanemas torustikus võib

esineda lekkeid ning

vajavad

rekonstrueerimist.

Tõrvandi alevik,

ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on

ühendatud vee-

ettevõtja andmetel 90

% elanikkonnast

Tõrvandi alevik

on ühendatud

Tartu linna

veevärgiga.

Olemasolevad

puurkaevud (nr

6911, 21522 ja

22037) on

rekonstrueeritud

ja reservis.

Reovesi juhitakse

isevoolselt Tõrvandi

alevikus asuvasse

reoveepumplasse, kust

see juhitakse Tartu linna,

Tähe tänava

kanalisatsiooni

kollektorisse.

Vanemas torustikus võib

esineda lekkeid ning

vajavad

rekonstrueerimist.

Õssu küla ja Räni

alevik,

ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on

Tartu linna

veevärk ning

puurkaev nr

21046.

Õssu küla ja Räni aleviku

reovesi suunatakse Tartu

linna reoveepuhastisse.

Kaval-Antsu tee,

Libahundi ja Vanapagana

Vanemas torustikus võib

esineda lekkeid ning

vajavad

rekonstrueerimist.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 64 / 76

Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid

ühendatud ligikaudu

95 % majapidamisi

tänavate piirkonnas

tegutsev MTÜ

Antsumetsa varustab

veega kohalikke elanikke

ning tekkiv reovesi

juhitakse Antsumetsa

reoveepuhastisse

(Keskkonnaregistrikood

PUH0000001).

Reoveepuhasti suubla on

Ilmatsalu jõgi.

Soinaste küla,

ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga on

ühendatud 85%

elanikkonnast

Tartu linna

veevärk.

Olemasolevad

puurkaevud on

rekonstrueeritud

ja reservis

(26104 ja 7203).

Reovesi suunatakse

Tartu linna

reoveepuhastisse.

Vanemas torustikus võib

esineda lekkeid ning

vajavad

rekonstrueerimist.

Kammeri küla,

veevarustusega on

ühendatud Kammeri

kool ning mõned

lähistel paiknevad

eramajad

Puurkaev nr

7031.

Kammeri külas

kasutatakse reovee

puhastamiseks

kolmeetapilist BioFix 30K

väikepuhastit. Puhasti

suublaks on Mõisamäe

kraav (VEE1044803).

Kammeri küla vee- ja

kanalisatsioonirajatised

on heas seisukorras.

Rebase küla,

ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga on

ühendatud ca 22%

elanikkonnast

Puurkaev nr

6992.

Rebase küla ühisveevärgi

piirkonna reoveed

juhitakse Vana-Kuuste

kanalisatsioonivõrku.

Veetorustikud on

amortiseerunud ning

vajavad

rekonstrueerimist;

puurkaev nr 6992 vajab

rekonstrueerimist;

joogivesi ei vasta

nõuetele, vajalik on

paigaldada

veetöötlusseadmed;

Rebase ja Vana-Kuuste

külade vaheline

kanalisatsioonitorustik on

amortiseerunud ning

vajab rekonstrueerimist;

kanalisatsioonitorustik on

osaliselt amortiseerunud

ja vajab

rekonstrueerimist.

Ühiskanalisatsioon

puudub Rebaseaia

(eramud) ühisveevärgi

piirkonnas.

Virulase külas on

ühisveevärk ja

kanalisatsioon SA

Aarike Hooldekeskusel

Puurkaev nr

6904.

Virulase küla

reoveepuhasti koosneb

kolmekambrilisest

septikust, paju

Veetorustikud on

amortiseerunud ja

vajavad

rekonstrueerimist;

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 65 / 76

Asula Veeallikad Reoveepuhastus Probleemid

reoveepuhastuslodust ja

veetaimestikuga kaetud

järelpuhastuslodust.

Reoveepuhastist

juhitakse heitvesi Tatra

jõkke.

reoveepuhasti ei taga

heitvee kvaliteedi

nõuetele vastamist;

kanalisatsioonitorustikud

on amortiseerunud ning

vajavad

rekonstrueerimist.

Külitse alevik, ühtne

ühisveevärk- ja

kanalisatsioon puudub

Enamasti on

kasutusel

erapuurkaevud

ühele kuni

mõnekümnele

kinnistule.

Külitse alevikus asuva

Haaviku tee

reoveepuhasti suublaks

on Ilmatsalu jõgi.

Reoveekäitlus toimub

aleviku teistes

piirkondades suure

tõenäosusega otse

pinnasesse

immutamisega. Samuti

kasutatakse reovee

väljalasuks Ilmatsalu

jõge.

Planeerida ühisveevärgi

ja kanalisatsiooni välja

ehitamine ja

reoveekogumisala

moodustamine.

Perspektiivis on

ühendada Külitse piirkond

Tartu veevarustusega ja

kanalisatsiooniga.

Lemmatsi küla kaks

tiheasustuspiirkonda,

kus kohalikel elanikel

on veevarustuseks

puurkaev ning

reoveepuhastamiseks

omapuhasti

Puurkaev nr

21000.

Urva elamurajooni

reoveepuhasti asub Urva

tn 1b kinnistul ning

puhasti suublaks on

Väänoja (VEE1039200).

Laane küla Loojangu

tänava, Mustametsa

tee ja Väänoja tee

piirkond

Puurkaev nr

24041.

Puraviku tn 2 kinnistul

asuv omapuhasti.

Pangodi küla Puurkaev nr

6921.

OÜ Estonian Malt

biopuhasti ettevõtte

tarbeks. Reoveepuhasti

suublaks on Luhasoo oja

(VEE1044900).

Omapuhastid.

Käpa aiandusühistus

Pangodi külas

kasutatakse veeallikana

salvkaeve. Piirkonnas on

ca 48 kinnistut, millest

50-60% kasutatakse

aastaringseks elamiseks.

Selle piirkonna puhul on

vajalik rajada puurkaev ja

ühine veevõrk.

20.5. Sademevesi

Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava112 ei käsitle eraldi sademevett ega

sademeveekanalisatsiooni, seega valdavalt on tegemist ühisvoolse kanalisatsiooniga. Kehtivas

üldplaneeringus113 seevastu märgitakse, et lähitulevikus on vajalik projekteerida ning ehitada

sademevee kanalisatsioonisüsteem tiheasustusega piirkondades. Samuti tuleb detailplaneeringute ja

projektide koostamisel tuleb tiheasustusaladel lahendada sademevee käitlemine, seejuures tuleb

112 Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 113 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 66 / 76

võimaluse korral eelistada sademevee ärajuhtimiseks säästlikke lahendusi ja vältida sademevee

torustike rajamist.

20.6. Tuletõrje veevõtukohad114

Tuletõrjehüdrante on Kambja vallas kokku 220115 ning need asuvad valdavalt endise Ülenurme valla

piires tiheasustusaladel. Kui vee-ettevõte ei saa tagada hüdrandist vajalikku vooluhulka, tuleb

puuduolev vooluhulk tagada tehislikust või looduslikust veekogust. Soinaste külas on selleks kaks

tiiki ja veehoidla, Tõrvandi alevikus kolm tiiki, Ülenurme alevikus kolm tiiki, veehoidla ja jõgi, Küliste

alevikus kaks järve, Räni alevikus tiik ja Kambja alevikus järv. Vana-Kuuste külas on tuletõrje

veevõtuks tiik, Kammeri külas tiik, Pangodi külas Pangodi järv ja Virulase külas kasutatakse jõge.

Ainuke tuletõrjevee mahuti on rajatud Rebase külla.

20.7. Soojavarustus116 117

Kambja vallas on määratud kolm kaugküttepiirkonda: Kambja aleviku, Tõrvandi ja Ülenurme alevike

ning Uhti küla territooriumitel. Kaugkütet varustab neli katlamaja: Kambja, Ülenurme, Tõrvandi ja

Reola. Kambja katlamajas kasutatakse põhikütusena põlevkiviõli kuniks katlamaja saab

rekonstrueeritud. Peale rekonstrueerimist jääb põhi kütuseks hakkepuit ning reserviks põlevkiviõli.

Kambja katlamaja töötab aastaringselt, suvel toodetakse sooja tarbevett. Reola katlamajas on

paigaldatud üks kerge kütteõli katel ja üks hakkepuidul töötav katel, katlamaja töötab aastaringselt-

suvel toodetakse sooja tarbevett. Tõrvandi katlamajas on paigaldatud kaks 950 kW võimsusega

hakkpuidul töötavat katelt ja üks reserv gaasikatel. Ülenurme katlamajas on paigaldatud kaks 950

kW võimsusega hakkpuidul töötavat katelt ja üks reserv gaasikatel. Ülenurme katlamaja töötab

aastaringselt, suvel toodetakse sooja tarbevett.

Kambja valla olemasolevaid kaugküttevõrke säilitatakse kui soojuse tootmiseks hädavajalikke

tehnilisi ja keskkonnasõbralikke tehnorajatisi, et piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike

tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda

soojusettevõtjale kindlust kaugküttesüsteemi arendamisel.

20.8. Elektrivõrk

Kambja valda läbivad järgmised põhivõrgu objektid (Joonis 2222):

• Viru – Tsirguliina 330 kV liin (L353)

• Tartu – Pihkva 330 kV liin (L358)

• Tartu – Maaritsa 110 kV liin (L154).

Viru – Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimine on Eleringil kavas 2023-2025118. Valla arengu

seisukohalt olulisim on Reola 35 KV alajaama rekonstrueerimine lähiaastatel 110 kV alajaamaks ja

Reola alajaama toiteks sisseviikude rajamine Tartu – Maaritsa liinilt119.

114 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031. AS Maves, 2019 115 Andmed „Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031“ kaardilt

august 2019 seisuga. 116 Kambja aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026 117 Ülenurme valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2015–2027 118 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019 119 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 67 / 76

Joonis 22. Elektrivõrgu arenguperspektiivid Tartu ümbruses (väljavõte Eleringi Eesti

elektrisüsteemi varustuskindluse aruandest 2019)

20.9. Sidevõrk

Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on olulised, et

hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused

maaettevõtluse arendamiseks. EstWin baasvõrk kulgeb läbi Kambja valla mööda peamisi

riigimaanteid trassil Ülenurme – Reola – Uhti – Vana-Kuuste – Lalli – Mäeküla – Kambja – Paali –

Vissi (Joonis 23).

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 68 / 76

Joonis 23. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Kambja vallas120

21. Taastuvenergeetika

Taastuvenergia ressursse kasutatakse Kambja vallas suhteliselt tagasihoidlikult. Alates 2014. aastast

tegutseb koosttoomisjaam suletud Aardlapalu prügila juures. Alates 2018. aastast on installeeritud

päikeseelektrijaamu (

120 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse andmed. Kättesaadav: http://ela12.elasa.ee/elakaart/

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 69 / 76

Tabel 22) kokku ca 2,4 MW ulatuses. Kõik need asuvad Tartu lähedal.

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 70 / 76

Tabel 22. Elektrilevi võrguga liitunud tootjad Kambja vallas121

22. Jäätmemajandus

22.1 Korraldatud jäätmevedu

Kambja valla haldusterritooriumil loetakse jäätmeseaduse alusel kõik jäätmevaldajad korraldatud

jäätmeveoga liitunuks. Jäätmeveopiirkonnad on Ülenurme ja Kambja. Korraldatud jäätmeveo raames

toimub segaolmejäätmete ning Kambja piirkonnas ka vanapaberi ja suurjäätmete äravedu.

22.2 Jäätmekäitluskohad122

Uhti külas asub 17. juunil 2009 suletud Aardlapalu prügila. Sulgemistööde käigus kaeti 14 ha suurune

prügilakeha katendiga ja see haljastati, paigaldati gaasikogumissüsteem, rajati nõrgvee

pöördosmoospuhasti. Korrastati prügila ümbrus ning rajati piirdeaed. Suletud prügilat haldab

perioodil 2013-2022 Doranova Baltic OÜ, kes lisaks järelhooldusele käitab prügilagaasi elektri- ja

soojusenergia koostootmisjaama. Koostootmisjaam alustas oma tööd 2014. aastal.

Pärast Aardlapalu prügila sulgemist avati selle territooriumil 2009. aastal jäätmete

ümberlaadimisjaam, kuhu viiakse põhiosa Tartu linnas kogutud olmejäätmetest ning kus täiendavalt

võetakse jäätmevaldajatelt hinnakirja järgi vastu eriliigilisi jäätmeid, sealhulgas segaolmejäätmeid.

2013. aasta lõpuks ehitati Aardlapalus välja kompostimisjaam, kus on võimalik keskkonnaohutult

kompostida toidujäätmeid, jäätmete sorteerimishoone ja prügipressiga ümberlaadimisjaam. Lisaks

asub Kambja vallas kuus väiksemat jäätmekäitluskohta (

121 Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010.

Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf

https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf 122 Tartu linna jäätmekava 2020-2024

Asukoht Pargi nimetus Liitumisvõimsus

MW

Võrku

lülitumise

aeg

Aardlapalu prügila Uhti

küla

Tartu Aardlapalu prügila

koostootmisjaam 1 ja 2

koostootmisjaam

2 x (0,199) 2014

Külma Reola küla Saarek päikeseelektrijaam 0,2 2018

Külma Reola küla Peetri päikeseelektrijaam 0,997 (0,7 võrku) 2018

Mustametsa tee 6 Laane

küla päikesepaneelid

Mustametsa tee 6

päikeselektrijaam

0,017 -

Kristalli 13 Räni Kristalli 13 päikesepaneelid 0,0175 -

Kauba tee 3 Tõrvandi

alevik

NOKEMPIIR2 päikesepaneelid 0,54 2018

Tehnopargi tee 11,

Tõrvandi alevik

NOKEMPIIR1 päikesepaneelid 0,2 -

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 71 / 76

Tabel 23).

Tabel 23. Kambja valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad123

Nimetus Keskkonna

-registri

kood

Käitaja Asukoht Tegevuse liik

Unipiha tee 11

jäätmekäitluskoht

JKK7800221 Seria haldus OÜ Tartumaa,

Kambja vald,

Reola küla

Tavajäätmete

käitluskoht

Tõrvandi jäätmete

kogumispunkt

JKK7800219 Epler & Lorenz AS Tartumaa,

Kambja vald,

Tõrvandi

alevik

Jäätmejaam, Ohtlike

jäätmete käitluskoht,

Ümberlaadimisjaam,

vaheladu

Saeraami

puidujäätmete

käitluskoht

JKK7800133 KEVORAL, OÜ Tartumaa,

Kambja vald,

Külitse alevik

Tavajäätmete

käitluskoht

Reola

rehvitöötluskeskus

JKK7800180 Veguma OÜ Tartumaa,

Kambja vald,

Reola küla

Vanarehvide

käitluskoht

Luha

jäätmekäitluskoht

JKK7800206 Eesti

Keskkonnateenused

AS

Tartumaa,

Kambja vald,

Uhti küla

Ümberlaadimisjaam,

vaheladu

Aardlapalu

ümberlaadimisjaam

JKK7800148 Eesti

Keskkonnateenused

AS

Tartumaa,

Kambja vald,

Uhti küla

Jäätmekäitluskeskus,

Ohtlike jäätmete

käitluskoht,

Elektroonikaromude

käitluskoht,

Vanarehvide

käitluskoht,

Tavajäätmete

käitluskoht, Muu

tegevus,

Ümberlaadimisjaam,

vaheladu, Bioloogiline

töötlus

Aardlapalu prügila

järelhooldus

JKK7800146 Eesti

Keskkonnateenused

AS

Tartumaa,

Kambja vald,

Uhti küla

Muu tegevus

Ühinenud Kambja vallal puudub jäätmekava. Endise Kambja valla osas on jäätmekava koostatud

aastateks 2016-2020, kuid muutunud oludes tuleb selle tegevuskava ÜP koostamise raames üle

vaadata.

123 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 72 / 76

23 Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted

23.1 Keskkonnaohtlikud objektid124

Kambja valla territooriumil on registreeritud seitse keskkonnaohtliku objekti, sh viis tanklat ja kaks

mahutit (Tabel 24).

Tabel 24. Keskkonnaohtlikud objektid Kambja valla territooriumil125

Objekti nimi Keskkonnaregistri

kood

Asukoht Kambja vallas Tüüp

Tartu Terminaal AS OOB0124534 Tõrvandi alevik Tankla

Sevenoil Est OÜ OOB0023547 Kambja alevik Tankla

Rudus Eesti AS OOB0070763 Reola küla Mahuti

Neste Eesti AS OOB0074627 Räni alevik Tankla

Helmcoil AS OOB0019842 Reola küla Tankla

SW ENERGIA OÜ OOB0105931 Kambja alevik Mahuti

Abacus AS OOB0019840 Reola küla Tankla

23.2 Ohtlikud ettevõtted126

Kambja valla territooriumil asub üks A-kategooria ohtlik ettevõte ning neli ohtlikku ettevõtet. B-

kategooria ohtlikke ettevõtteid valla territooriumil ei asu. Ülevaate ohtlikest ettevõtetest ja neis

käsitletavatest kemikaalidest annab Error! Reference source not found..

Tabel 25. Ohtlikud ettevõtted Kambja valla territooriumil127

Ettevõtte nimi ID Asukoht Ohu

kategooria

Ohu

raadius,

m

Kemikaalid, t

Airok OÜ Estonian

Malt viljakuivati

vedelgaasipaigaldis

87279 Kavandu

küla

Ohtlik 425 Propaan-butaan

(21.25).

Saarek Productions

AS

492 Reola küla Ohtlik 365 Ammoniaak (9) .

Tartu Terminal AS

Tõrvandi tankla

103559 Tõrvandi

alevik

Ohtlik 435 Bensiin (38,75); diisel

(59,15); propaan-

butaan (4,122).

Alexela AS

Agromax

viljakuivati

vedelgaasipaigaldis

33819 Tõõraste

küla

Ohtlik 392 Propaan-butaan

(6,38).

Alexela AS Reola

vedelgaasiterminal

518 Vana-

Kuuste

küla

A 639 Propaan (312);

butaan (374);

propaan-butaan (49).

124 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 125 Keskkonnaregister, seisuga 13.05.2020 126 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 13.05.2020 127 Maa-ameti ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus, seisuga 13.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 73 / 76

Mitte ühegi väljaspool Kambja valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku

ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu.

Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted,

kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel.

24 Riigikaitselised ehitised

Riigikaitselisi ehitisi Kambja vallas ei ole.

25 Müra ja vibratsioon

Müra allikateks on eelkõige valda läbivad maanteed, lisaks ka raudteed ja lennuväli. Tööstusmüra

allikaid on üksikutes asulates – Rebasel, Reolas, Soinastes, Tõrvandis ja need üldjuhul kattuvad

välisõhu saasteallikatega (Tabel 26).

Strateegiline mürakaart 2017. aasta seisuga on olemas Tartu – Võru – Luhamaa maantee osas

Tartust kuni Reolani128.

26 Välisõhu kvaliteet

Peamiseks välisõhu seisundit mõjutavaks faktoriks on välisõhu saasteloaga ettevõtted ning

suuremad maanteed. Ettevõtteid, millele on antud keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest

heiteallikast välisõhku on vallas kokku 16, neist seitse asuvad Reola külas (Tabel 26).

Tabel 26. Keskkonnaloaga ettevõtte saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast

välisõhku129

Loa nr Objekt Asukoht Valdaja

L.ÕV.TM-45367 Liistuvabrik OÜ

puidutööstus

Kambja alevik Liistuvabrik OÜ

L.ÕV.TM-192938 Alexela Energia AS

vedelgaasi terminal

Vana-Kuuste küla Alexela AS

L.ÕV/333417 Veguma OÜ Reola küla Veguma OÜ

L.ÕV/329450 Soinaste tehas Soinaste küla Doordec OÜ

L.ÕV/327760 Urbans Garage OÜ Reola küla Urbans Garage OÜ

L.ÕV/325909 Unipiha aknatöökoda Reola küla Estonian Window OÜ

L.ÕV/324937 Hakkekütuse

katlamaja

Reola küla Thermory AS

L.ÕV/323902 Rudus aktsiaselts Reola küla Rudus AS

L.ÕV/323818 Osaühing Priaal Tõrvandi alevik Priaal OÜ

L.ÕV/322450 aktsiaselts A. Le Coq Reola küla A. Le Coq AS

L.ÕV/321502 AS Hõbevara Õssu küla Hõbevara AS

128 Strateegiline mürakaart 2017. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-

valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 129 Keskonnaameti infosüsteem Kotkas, seisuga 24.05.2020

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 74 / 76

Loa nr Objekt Asukoht Valdaja

L.ÕV/321027 Kavandu küla

linnasetööstus

Kavandu küla Puratos Malt OÜ

L.ÕV/319189 Tõrvandi katlamaja Tõrvandi alevik SW ENERGIA OÜ

L.ÕV/318556 Aktsiaselts Poseidon

Foods

Tõrvandi alevik Poseidon Foods OÜ

L.ÕV/318416 SW ENERGIA OÜ Kambja alevik SW ENERGIA OÜ

L.ÕV/318178 RAITWOOD Tartu

Puiduterminal

Reola küla RAIT AS

INFOALLIKAD

Interneti-, kirjandusallikad ja andmebaasid

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem)

• Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. Kättesaadav: http://ela12.elasa.ee/elakaart/

• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus. 2017. Kättesaadav:

http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf

• Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, 2019

• Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016

• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016

• Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_maandamiskava.pdf

• Kambja aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026

• Kambja vald. 2020. Kambja kalmistu. Kättesaadav: https://www.kambja.ee/kalmistu

• Kambja valla arengukava 2020-2030. Kambja Vallavolikogu, 2019

• Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031. AS

Maves, 2019

• Kambja valla üldplaneering. AS K&H, 2007

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti, 2018

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018

• Keskonnaameti infosüsteem Kotkas

• Keskkonnaregister

• Kultuurimälestiste riiklik register

• Loodusvaatluste andmebaas

• Maa-ameti geoloogia kaardirakendus

• Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus

• Maa-ameti maardlate kaardirakendus

• Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 75 / 76

• Maa-ameti vesivarustuse kaardirakendus

• Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus

• Metsaregister

• Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/pangodi_mka_kkk.pdf

• PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/

• Pärandkultuur. RMK. 2020. Kättesaadav:

https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

• RMK Tartu-Valga külastusala. Külastuskorralduskava 2020-2029. RMK

Külastuskorraldusosakond

https://media.rmk.ee/files/Tartu_Valga%20k%C3%BClastusala%20k%C3%BClastuskorral

duskava.pdf

• RMK. 2020. Pärandkultuur. Kättesaadav:

https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

• Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S.,

Sepp, K. 2018. Kättesaadav:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-

planeerimisjuhend_fin.pdf

• Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ropka-ihaste_kkk.pdf

• Statistikaamet

• Strateegiline mürakaart 2017. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-

valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017

• Tartu linna arengukava 2018 – 2025

• Tartu linna ettevõtluskeskkonna arendamine. OÜ Cumulus Consulting, Irbis Konsultatsioonid

OÜ, Positium LBS OÜ, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 2017.

Kättesaadav:

https://www.tartu.ee/sites/default/files/5253_Tartu_ettevotluse_ruumiline_areng_2017.pd

f

• Tartu linna jäätmekava 2020-2024

• Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020

https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapi

irkonna%20strateegia_kinnitatud%20181214.pdf

• Tartu maakonnaplaneering 2030+

• Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit. 2018.

https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukava

d/Tartumaa_arengustrateegia2040.pdf

• Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused", 2001-2006

• Teeregister https://teeregister.mnt.ee/

Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Kambja vallast

Lk 76 / 76

• Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates

19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-

/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf

• Ülenurme valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2015 – 2027

Seadused ja määrused

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT

L 20, 26.01.2010, lk 7–25)

• Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas (RT I 2006, 27, 203)

• Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RT I, 26.09.2019, 2)

• Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8)

• Kambja kalmistu kasutamise eeskiri (RT IV, 06.06.2013, 38)

• Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I,

01.03.2019, 17)

• Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)

• Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3)

• Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61)

• Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

• Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I, 19.12.2017, 18)

• Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 21.10.2014, 10)

• Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri

määramise kord (RTL 2004, 72, 1192)

• Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks

lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017,

10)

KAMBJA VALLAVALITSUS

Pargi 2 Ülenurme alevik e-post: [email protected] SEB Pank EE791010102034606009

Kambja vald tel 750 2600 Swedbank EE592200221068464111

61714 TARTUMAA registrikood 77000275

Meie:10.11.2020 nr 6-1/19-21 Siseministeerium

Muinsuskaitseamet

Terviseamet

Nõo vald

Luunja vald

Kastre vald

Otepää vald

Kanepi vald

Sisekaitseakadeemia

Tartumaa Omavalitsuste Liit

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

AS Connecto Eesti

Eesti Lairiba Arenduse SA

AS Emajõe Veevärk

AS Tartu Veevärk

Elering AS

Elektrilevi OÜ

Elisa Eesti AS

Tele 2 AS

Telia Eesti AS

Kambja valla üldplaneerirgu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatuses osas ettepanekute küsimine.

Edastasime Teile 19.08.2020.a kirja nr 6-1/19-2, millega küsisime Teilt ettepanekuid

Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuste osas (ettepanekuid ootasime hiljemalt 22.09.2020).

Käesolevaks hetkeks ei ole Kambja Vallavalitsus saanud Teie poolt tagasisidet Teile

saadetud kirjale.

Lähtuvalt eetoodust soovime teada, kas Teil ei ole ettepanekuid Kambja valla

üldplaneeringu lähteseisukohatadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuste osas.

Kui Te soovite ikkagi esitada ettepanekuid, siis ootame Teie ettepanekuid elektrooniliselt

aadressile [email protected] või kirja teel Kambja Vallavalitsusele (Pargi tn 2, Ülenurme

alevik, Kambja vald) hiljemalt 18.11.2020.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Leiten

Planeerimisspetsialist

Maa- ja ehitusosakond

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

5672 2025

Lisa: Kambja valla üldplaneeringu lähteseiskohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatus

Ülevaade Kambja vallast