Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust teavitamine

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Meie 21.10.2022 nr 6-1/19- 159

Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu korduvast avalikust väljapanekust teavitamine Tulenevalt planeerimisseaduse §82 andsime varasemalt teada, et Kambja Vallavalitsus avalikustab Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõud.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus perioodil 16.05.2022 – 15.06.2022. Seejärel pikendati eelnõude avaliku väljapaneku kestust kuni 10.08.2022.

Seoses üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõude avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude viibimisega korraldatakse menetlustoimingute täpsuse huvides uus eelnõude avalik väljapanek.

Uue eelnõude avaliku väljapaneku korraldamine ei ole toonud kaasa varasemalt esitatud arvamuste sisse kandmist üldplaneeringu lahendusse ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse. Samas on vallavalitsus koostöös üldplaneeringu koostajaga võtnud seisukohad esitatud arvamuste osas ning need edastatakse koos käesoleva kirjaga. Varasemalt esitatud ettepanekuid ei ole vaja uuesti esitada.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korduv avalik väljapanek toimub perioodil 07.11.- 06.12.2022.

Elektrooniliselt on materjalid kättesaadavad Kambja valla veebilehel kuni 06.12.2022:

https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering

Paberkandjal on materjalid kättesaadavad kahes asukohas kuni 06.12.2022:

1. Kambja Vallavalitsus (Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald) E-N 8.00 – 17.00 ja R 8.00 – 14.00

2. Kambja valla teenuskeskus (Kesk 2, Kambja alevik, Kambja vald) E-N 8.00 – 17.00 ja R 8.00 – 14.00

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (kuni 06.12.2022) Kambja Vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

1. tavakirjaga aadressil Pargi 2, Ülenurme alevik (61714 Tartumaa) 2. elektronpostiga [email protected] 3. Kambja valla veebilehelt www.kambja.ee. Veebikeskkonna kaudu esitatud ettepaneku

registreerimiseks ametliku arvamusena tuleb portaalis arvamuse esitamisel jätta oma kontaktandmed. Kontaktandmete olemasolu võimaldab arvamuse esitajale teatada põhjendatud seisukohad arvamuse kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Vastasel juhul menetletakse portaali kaudu esitatud arvamust kui ideekorjet.

2

Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad alljärgnevalt: 13.12.2022 kell 17.30 Kambja kultuurikeskus (Kesk tn 12, Kambja alevik). Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kandid (endine Kambja valla territoorium) 14.12.2022 kell 17.30 Reola kultuurimaja (Valge tee 1, Uhti küla). Reola ja Ülenurme kandid – Reola k, Uhti k, Lepiku k, Läti k, Ülenurme a, Tõrvandi a, Soinaste k) 15.12.2022 kell 17.30 Aida peosaal (Lennuvälja tee 1, Külitse alevik). Külitse ja Räni kandid – Õssu k, Räni a, Külitse a, Soosilla k, Lemmatsi k, Täsvere k ja Laane k). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Nõmmistu abivallavanem Riivo Leiten 5672 2025, [email protected] Lisa: Kambja üldplaneeringu esitatud arvamused/ettepanekud ja esmased seisukohad

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

1 / 151

KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ETTEPANEKUD

Sisukord

SISUKORD ...................................................................................................................... 1

MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 5

MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 5

KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 8

RAHANDUSMINISTEERIUM ............................................................................................... 10

KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................. 16

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 19

SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................ 19

AMETIASUTUSED.......................................................................................................... 20

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET ......................................................................................... 20

TERVISEAMET................................................................................................................. 20

KESKKONNAAMET ........................................................................................................... 24

MAA-AMET ..................................................................................................................... 33

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET .................................................................................... 38

PÕLLUMAJANDUSAMET .................................................................................................... 39

TRANSPORDIAMET .......................................................................................................... 39

LENNUAMET ................................................................................................................... 48

VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 48

MAANTEEAMET ............................................................................................................... 49

PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 55

TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 55

MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 57

OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 62

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

2 / 151

TARTU LINN ................................................................................................................... 62

PÕLVA VALLAVALITSUS ................................................................................................... 64

KASTRE VALLAVALITSUS ................................................................................................. 64

NÕO VALLAVALITSUS ...................................................................................................... 64

ETTEVÕTTED JA ERAISIKUD ......................................................................................... 65

AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 65

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS (RMK) ....................................................................... 68

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS .............................................................................. 71

ELERING AS ................................................................................................................... 72

AS ASTRI (K. TOOM) ....................................................................................................... 72

AS TALLINNA LENNUJAAM ................................................................................................ 73

MTÜ EESTI ERAMETSALIIT ............................................................................................... 73

ASTRI AS (A. ALAND ....................................................................................................... 74

BORG KINNISVARA OÜ (S. SÄINAST) ................................................................................ 76

+ 77

DORPAT KINNISVARA OÜ (K. KIVISALU) ............................................................................ 78

EFTAR OÜ (E. TIMMERMANN) ........................................................................................... 79

LÕUNAKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................ 80

OTSAMAJANDUSE OÜ (E. TSOPP) ...................................................................................... 81

SOOKALDA OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................... 82

TAMMEAUGU OÜ (E. TSOPP) ............................................................................................. 83

KR MAJANDI OÜ (T. TSOPP) ............................................................................................. 84

GREENMAGIC OÜ (A. SUURMETS) ..................................................................................... 86

KAUR TRADE OÜ (A-J. LEIMANN) ...................................................................................... 86

LAUSMAA OÜ (T. RAIDE).................................................................................................. 86

OÜ KULDNE KRUNT (K. SELI) ........................................................................................... 88

OÜ RATSIONAAL (P. ALTPERE) ......................................................................................... 89

OÜ SAAREVAIM (T. MARRAN) ........................................................................................... 91

AS RAIT (I. DEMBOVSKI) ................................................................................................. 91

SALESLEADER OÜ (A. KASEVÄLI) ...................................................................................... 92

VISOONLAND OÜ (A. KASEVÄLI) ....................................................................................... 94

TOOMA ARENDUSE OÜ (R. LEPIK) ..................................................................................... 95

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

3 / 151

T. LAASIK ...................................................................................................................... 96

A. KIISHOLTS ................................................................................................................. 97

A. MAIDLA ..................................................................................................................... 97

T. KASAK ....................................................................................................................... 98

A. MARGUSOO ................................................................................................................ 99

A. PALO ........................................................................................................................ 100

A. KALVET ..................................................................................................................... 102

A. MARTIN .................................................................................................................... 103

A. KÄÄRD ...................................................................................................................... 104

J. EDEL-BÖRJER, M. EDEL ............................................................................................... 105

F. PUSS ........................................................................................................................ 106

M. HÕRAK, M. HÕRAK, A. SMERTIN, J. SMERTINA, J. PUUSEP.............................................. 106

I. JÜRGEN ..................................................................................................................... 108

I. MERILO ..................................................................................................................... 108

I. KALJURAND ............................................................................................................... 112

IVO (ei soovi täisnime avaldamist) ................................................................................... 114

IVO (ei soovi täisnime avaldamist) ................................................................................... 114

J. SALUSE ..................................................................................................................... 114

K. JÕESAAR, T. JÕESAAR, U. PALK, L. LUMISTE jt .............................................................. 116

K. JORJOLIANI ............................................................................................................... 117

J. TAMM, R. MIRKA, A. KUHI, R. HALLEMAA ....................................................................... 117

K. KURG, L. KURG .......................................................................................................... 120

KÜ VILJANDI MNT 76 (T. KALLAS) .................................................................................... 120

L. TÕNISSON ................................................................................................................. 121

LUIGES ......................................................................................................................... 122

M. ÜLPER ...................................................................................................................... 122

Ma. MÖLS ..................................................................................................................... 122

Me. MÖLS ..................................................................................................................... 123

M. KIISHOLTS ............................................................................................................... 124

M. MÕTUS ..................................................................................................................... 124

M. TÕNISMÄE ................................................................................................................ 124

M. KLEIN....................................................................................................................... 124

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

4 / 151

K-R. KRIISA, A. KRIISA, E. POOPUU ................................................................................. 125

P. POOPUU .................................................................................................................... 127

R. MEREMÄE .................................................................................................................. 127

R. SIREL ....................................................................................................................... 127

M. ROHULAID-KUUSIK .................................................................................................... 127

S. TABO ........................................................................................................................ 129

T. MÕTS ....................................................................................................................... 130

T. TETLOV ..................................................................................................................... 130

T. TORILA ..................................................................................................................... 130

T. LUKAS ...................................................................................................................... 131

T. KESKKÜLA ................................................................................................................. 133

T. MUSTIMETS ............................................................................................................... 134

T. MÖLS ........................................................................................................................ 135

5. Maaparandussüsteemi toimimise tagamise kohustus tuleneb maaparandusseaduse par 47-st.136

T. KIISHOLTS ................................................................................................................ 140

A. UNDRITS, V. VUTT ..................................................................................................... 141

U. MAKRJAKOV .............................................................................................................. 142

V. SOOP ....................................................................................................................... 143

O. VALVERE, I. ASSO ..................................................................................................... 145

Ü. NOOSKA ................................................................................................................... 145

M. SARJA, U. SARJA ....................................................................................................... 145

A. MARTIN .................................................................................................................... 146

Ü. MAUER ..................................................................................................................... 147

M. MUIDRE .................................................................................................................... 148

PEREK KALJAPULK .......................................................................................................... 149

V. ÕIGUS ...................................................................................................................... 151

K. KUTSAR .................................................................................................................... 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

5 / 151

Nr Osapool

Etapp, kirja kuupäev ja

nr

Kirja sisu (lühendatult)

Omavalitsuse seisukohad

MINIS-

TEERIU-

MID

MAAELU-

MINIS-

TEERIUM

EELNÕU

28.07.2022 nr 4.1-

5/2017-3

Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esi- tame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllu- majandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korral- damise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõ-

tetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada.

Seletuskirja eelnõu jaotises 1.3.1 „Linnaline põhjapiirkond“ on märgitud, et ter- viklikud ja kasutuses olevad põllumajandusmaad jäävad ka tulevikus põllumajan- duslikku kasutusse ja neid ei hoonestata. Jaotises 1.3.2 „Maaline lõunapiirkond“ on rõhutatud, et Kambja valla maalises lõunaosas ehk Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides on peamiseks eesmärgiks olemasolevate väärtuste – eelkõige

ajaloolise, küngaste ja jõgede poolt kujundatud asustusstruktuuri ning põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse säilitamine. Lisaks on elamuehitus hajaasus- tuse põhimõttel üldjuhul lubatud kõikjal, kus on olemas selleks vajalik taristu ning see ei kahjusta olemasolevaid väärtusi (nt väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustiku sidusus, ilusad vaated, looduskaitse vms). Sarnane tingimus on märgitud ka jaotises 3.3 „Hajaasustus“ – hajaasustuses tuleb säilitada valdavalt

põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt paikne- vate elamutega.

Võtame teadmiseks.

Seletuskirja eelnõu jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Kambja valla üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võetud lähtealuseks riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteedinäitaja 41 hindepunkti. Lisaks, arvestades põllumajandusmaade kasutamise efektiivsust

ja varem kehtestatud Kambja valla üldplaneeringut endise Ülenurme valla osas, on Räni, Ülenurme, Külitse ja Reola kantides mulla kui ressursi säilitamiseks

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

6 / 151

määratud väärtuslikeks ka põllumajandusmaid, mille boniteet on veidi alla 41, kuid mis on täna põllumajanduslikus kasutuses ning on hästi ligipääsetavad ja hooldatavad või kuhu on rajatud maaparandussüsteemid. Samas on aga Kambja, Vana-Kuuste ja Pangodi kantides väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja

arvatud alasid, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllu- majanduslikus kasutuses ning mille taaskasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas/metsastunud, asub teistest põllumassii- videst eemal jms).

Nimetatud jaotises 4.5 on toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa säi- limiseks. Nimetatu kohaselt tuleb väärtuslikke põllumajandusmaid üldjuhul kasu- tada põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas ka-

haneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Ehita- mist väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumas-

siivi terviklikkuse ning majandamise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikese-

jaamade rajamine ei ole lubatud.

KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on märgitud, et üldplaneeringuga määratakse väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 7167 hektarit, kusjuures väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvatakse

välja maa-alad, mille boniteet on vähemalt 41 hindepunkti, kuid mis ei ole põllu- majanduslikus kasutuses ning mille kasutuselevõtt on ebaefektiivne, kokku u 540 hektari ulatuses. KSH hindaja arvates on antud juhul tegemist pigem väheolulise muutusega. KSH hindaja on ka seisukohal, et üldplaneeringuga kavandatud väär- tusliku põllumajandmaa kaitsemeetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna need aita- vad säilitada väärtuslikke põllumajandusmaid maksimaalses ulatuses ning tagada

sellega põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse. Maaeluministeerium on KSH

hindaja seisukohaga nõus.

Võtame teadmiseks.

Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et Kambja valla üldplaneeringu koostajad on väljendanud üldplaneeringuga põllumajandusmaasse hoolikat suhtumist ning väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ja selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel on üldjuhul järgitud seaduse eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa

kaitseks seatud põhimõtteid. Meie arvates annab selliselt kavandatud üldplanee- ring nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse toidujulgeolekuks,

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

7 / 151

üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel on tulevikus minimeeritud.

Maaeluministeerium tänab ja tunnustab Kambja Vallavalitsust ning Kambja valla üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi val-

mis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.

LÄHTESEI- SUKOHAD

09.09.2020 nr 4.1-

5/2017-1

Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandus- maad ja nende kohta seatavad kaitse- ja kasutustingimused omavad üldplanee-

ringus maakasutusega seotud küsimuste käsitlemisel väga olulist ja põhimõttelist tähendust. Teatame, et Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllu- majandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) edastati 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning loodetavasti jõuab see sügisel Riigikogu menetlusse. Seaduse eelnõu on eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kät- tesaadav aadressil http://eelnoud.valitsus.ee (toimik nr 20- 0226). Selleks, et tagada üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja ka-

sutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse eelnõus kavan- datust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja põhimõtetest.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Seos strateegiliste arengudokumentidega“ on toodud seosed üleriigilise planee- ringuga „Eesti 2030+“. Peame oluliseks, et üldplaneeringu koostamisel järgitakse üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonnakvaliteet“ mär-

gitud põhimõtet, et ehitustegevuse kavandamisel tuleb vältida tiheasustuse kan- dumist väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajandusmaad jms).

Arvestame märkusega üldplaneeringu koostamisel.

Lisas 2 toodud Kambja valda käsitleva ülevaate jaotises 16 „Väärtuslik põlluma- jandusmaa“ toodud definitsioon, kus on märgitud, et väärtuslik põllumajandus-

maa jaguneb riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks,

ei ole kooskõlas seaduse eelnõus toodud definitsiooniga. Seaduse eelnõu §-s 355 sätestatu kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa küla või aleviku territooriumil asuv vähemalt kahe hektari suurune põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boni- teediga või sellest suurem. Kui põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa

Arvestame märkusega väärtuslike põllu- majandusmaade määratlemisel ja üldpla-

neeringu koostamisel. Lisas 2 on vastavad

parandused sisse viidud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

8 / 151

kaalutud keskmisest boniteedist väiksem, loetakse väärtuslikuks põllumajandus- maaks see massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne selle maakonna põllumajandusmaa kaalutus keskmise boniteediga või sellest suurem.

Esialgsete arvestuste kohaselt on Tartu maakonna põllumajandusmaa kaalutud

keskmine boniteet 42 hindepunkti ning riigi põllumajandusmaa vastav näitaja 41 hindepunkti. See tähendab, et Kambja valla üldplaneeringus tuleks väärtuslike põllumajandusmaade määramisel võtta lähtealuseks riigi kaalutud keskmine bo- niteedinäitaja. Väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmete määramisel õige

tulemuse saavutamiseks soovitame teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo spetsialistidega.

Üldplaneeringut käsitlevates dokumentides on kasutatud mõisteid „väärtuslik põl- lumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu kohane mõiste on „väärtuslik põllumajandusmaa“. Samas võib looduskaitsesea- duse § 4 lõike 7 kohaselt kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjek- tiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Lähtuvalt sellest tuleks üldplaneeringut käsitlevates dokumentides neid mõisteid täpsustada või ühtlustada.

Arvestame tähelepanujuhtimisega ja edaspidises kasutame mõistet „väärtuslik põllumajandusmaa“.

KAITSE-

MINIS-

TEERIUM

EELNÕU

10.08.2022 nr 12-

1/22/2906

1. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et üldplaneeringuga ei ka-

vandata tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada ning lisada ka üldplaneeringu eelnõusse infor- matsioon, millega välistatakse võimalus tuuleparkide rajamiseks.

Tuulepargid Kambja valla territooriumil vähendavad riigikaitseliste ehitiste töö- võimet, mistõttu ei saa Kaitseministeerium edaspidi kooskõlastada Kambja valla

territooriumil ühegi tuulepargi planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehi- tusloa eelnõud.

Sama seisukoht tuleneb kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Kambja vallale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kirjast nr 17- 7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks. Kirjas on esitatud ske-

maatiline kaart, millel on näidatud maaalad, kus pärast riigikaitseliste kompen- satsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik tuuleparke rajada ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. An- tud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Kambja vallas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Kambja valla territooriumile tuuleparke rajada.

Kaitseministeerium ei välista üksikute elektrituulikute püstitamise võimalust. Iga

üksiku elektrituuliku püstitamise soovi korral tuleb teha Kaitseministeeriumiga

Täiendame ÜP seletuskirja selliselt, et tu-

lenevalt riigikaitselistest piirangutest on välistatud võimalus tuuleparkide rajami- seks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

9 / 151

koostööd võimalikult varases elektrituuliku kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingimused, sealhulgas kõrguspiirangud ja asukoha so- bivus.

2. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel ar- vestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning ras-

kesõidukite ja inimeste liikumisega.

Täiendame seletuskirja.

3. Üldplaneeringu KSH aruande eelnõus on märgitud, et Kambja valla territooriu- mile ulatub Tartu linnas paikneva Tartu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiran- guvöönd. Tegelikult antud rigikaitselise ehitise piiranguvöönd ei ulatu Kambja valla territooriumile.

Korrigeerime KSH aruannet.

LÄHTESEI- SUKOHAD

11.09.2020 nr 12-

1/20/2691

Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 mää- ruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kait- seministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Elektrituulikute ehitamise tingimusena

palume sätestada nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitse- ministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised piirangud. Mistahes kõrgusega elektri-

tuulik võib mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Päikeseelektrijaamade rajamise tingimusena palume sätestada nõue, et päike- seelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühil- duvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikesee- lektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Mittearvestatud.

Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea-

duste või määruste ümberkirjutamist, kuna need võivad olla ajas muutuvad,

muutes ka üldplaneeringu seeläbi vanane- nuks. Seadused, määrused ja muud õigu- saktid kehtivad olenemata sellest, kas nendes toodud põhimõtted on üldplanee- ringu seletuskirjas kirjas või mitte. Sea-

dustes, määrustes ja teistes õigusaktides esitatud reegleid tuleb üldplaneeringu koostamisel ning ka sellele järgnevate te- gevuste puhul – detailplaneeringute koos- tamine ja projekteerimistingimuste väljas- tamine – samuti järgida.

Palume üldplaneeringu seletuskirjas kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alu- sel võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe kor- raldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arves- tada riigikaitselisest tegevusest.

Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu koostamisel, lähtudes muuhulgas üldpla- neeringu täpsusastmest ja metsaseaduses toodust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse ellu seaduse alusel ning mida ei ole võimalik pikaajaliselt omavalitsuse

ruumi kavandada, ei ole otstarbekas ka üldplaneeringu lahenduses kajastada.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

10 / 151

Saame metsaseaduses toodut arvesse võtta üldplaneeringu lahenduse koostami- sel, KSH läbiviimisel, kuid püsiva iseloo- muga riigikaitselise väljaõppega seotud

tegevusi, mis ei oma püsivat ruumimõju, üldplaneeringus ei lahendata.

RAHAN-

DUSMI-

NISTEE-

RIUM

EELNÕU

08.06.2022

nr 15-

3/3776-2

Tunnustame kohalikku omavalitust ja üldplaneeringu koostajaid kõigi üldplanee-

ringu ülesannete põhjaliku ja ammendava käsitluse eest ja kaasaegse ja kasu- tusmugava esitluse loomise eest veebikaardirakenduse näol. Rahandusministee-

rium, olles tutvunud üldplaneeringu eskiislahendusega, teeb järgmised ettepane- kud:

Seletuskiri käsitleb kõiki planeerimisseaduse kohaste üldplaneeringu ülesannete lahendusi ning lisaks kohaliku omavalitsuse poolt vajalikuks peetud ruumilise planeerimise teemasid. Palume planeeringu edasisel menetlemisel kaaluda, kas seletuskirja maht ja ülesehitus on asjakohane ja kasutusmugav üldplaneeringu alusel tehtavateks ehitusvaldkonna toiminguteks (konkreetsel maatükil kõigi

kehtestatud tingimuste hõlpsaks leidmiseks). Palume kaaluda geograafiliste taus- takirjelduste tarvilikkust kehtestatavas lõppversioonis (nt lk 19 - 22). Selline

teave võiks olla planeeringu lisas 2 „Ülevaade Kambja vallast“.

Võtame teadmiseks.

Lisaks seletuskirja peatükkides olevatele jooniste nimetamisele võiks nimetada ka kaardirakenduse vastavad kihid. Kaaluda asjakohase kihi nimetamist iga alampeatüki juures.

Peatükis 1.2 ja 1.3 pole käsitletud ruumilist sidusust külgneva Tartu linnaruu- miga. Maakonnaplaneeringu ptk 3.4.6 sätestab, et Tartu funktsionaalne seotus Tartumaa kohalike keskuste ning maapiirkondadega peab tihenema.

Täiendame seletuskirja.

Selgitamist vajab ptk 2.3 olev vaba ehitustegevus - planeerimisseadus ja ehitus- seadustik mõistet „vaba ehitustegevus“ ei kasuta. Alternatiiv on mõiste üldista- tud avamine peatükis. Ehitustegevuse asemel oleks kohasem ehitamine - ehitus-

tegevus toimub vaid ehitise püstitamise ajal.

Võtame teadmiseks.

Peatükis 3.4 palun korrigeerida tabelites olevat lahtrit „Arhitektuursed ja ehitusli- Korrigeerime seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

11 / 151

kud tingimused“: Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on ühes piir- konnas või elamukvartalis lubatud kasutada piiratud arvu katuse tüüpe, harja- ja räästakõrguseid, katusekaldeid ja katuse värvitoone (kuni 15° erinevusega, nt korraga 45° ja 30° (kraadid on vaid katusekaldel, mitte kõigil loetletutel), täpne

lubatud katusekalle määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimus- tega); Lubatud on kuni üks alla 20 m² ehitis. Kõik vajalikud väikeehitised tuleb mahutada ühte vormi. Kas üks vorm tähendab ühte ehituskehandit või midagi muud?

Peatükis 4.2.1 võiks sätestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodu-

sobjektide tähistamise kohustuse.

Kaitstavate loodusobjektide tähistamine

on looduskaitseseadusest tulenev kohus- tus, mida me ei pea vajalikuks ÜP-s kor- rata.

Peatükis 7 on käsitletud maakonnaplaneeringu täpsustusi. Rahandusministeerium kui maakonnaplaneeringu hoidja põhimõtteliselt aktsepteerib tehtud täpsustu- settepanekuid, kuid leiab, et maakonnaplaneeringus oleva tiheasumi tervikuna

väljajätmine või lisamine on ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringus tuleb teha vastav ettepanek.

Täpsustame seletuskirja.

Palun kaaluda, kas kõik ptk 8 sätted rakenduvad üldplaneeringu kaudu ja on see- tõttu asjakohased. Asjakohased ehitisi puudutavad sätted võiks viia peatükki 3 (maakasutus- ja ehitustingimused).

Kaalume ettepanekut.

Palun kaaluda peatükis 11 kõigi niigi üldarusaadavate mõistete selgitamise vaja- likkust (nt elamu, elamu jt maa-alad). Kas hajaasustusala tingimused ja raken- damine tulenevad õigusaktidest?

Meie hinnangul on põhjendatud mõistete peatükis ka nn üldarusaadavate mõistete käsitlemine, sest nt erinevate elamutüü- pide või maakasutusliikide puhul on olu- line selgitada, mida selle all ÜP kontekstis silmas peetakse.

Gruppi VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD on hõlmatud nii planeeringu koostajate loo- dud kihid kui ka mujalt taustteabeks võetud kihid. Planeeringu kasutaja ei saa tuvastada, mille kohta on võimalik paiknemisettepanekut teha ja mis on planee- ringuvälistest andmestikest tulenev kitsendus. Soovitame eristada kohaliku oma- valitsuse kehtestatavad kihid ja kihtide grupid taustteabe kihtidest ja gruppidest.

Selgitame, et riiklikest andmebaasidest pärit infokihid on esitatud alusinfo all ning ülejäänud kaardikihid on kõik ÜP-ga keh- testatavad kihid (va teed ja ehituskee- luvöönd). Kaalume nende leppemärkide osas ümberstruktureerimist või vastava

märkuse lisamist nagu on ÜP seletuskirjas lk 5.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

12 / 151

Teen ettepaneku kajastada ptk 3.4 piirkondlikud ehitustingimised vastava kihina ja selle tärkandmetena.

Kaalume ettepanekut.

Arvamust tuleks küsida ka Maaeluministeeriumilt – üldplaneering käsitleb väär-

tuslikku põllumajandusmaad.

Ettepanekuga on arvestatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on ammendav ning Ra- handusministeeriumil täiendusettepanekuid pole.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEI-

SUKOHAD

22.09.2020

nr 14- 11/5775-3

Teen ettepaneku tekstis seadustele viitamisel teha seda paragrahvi täpsusega.

Praegu on tekstis kohati seadustele tervikuna viidatud, täpsustav viide abistaks lugejat.

Arvestame esitatud ettepanekut üldpla-

neeringu koostamisel.

Teen ettepaneku ptk-s 2 väljapoole planeeringuala ulatuvate mõjude analüüsimi- sel käsitleda ka Tartu linnale avaldatavat sotsiaalmajanduslikku mõju.

ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on toodud, et mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub

kavandatava tegevuse iseloomust ning

seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisan- duda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. Peatükis 2 on märgitud, et vajadusel, sõltuvalt eelda-

tavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse mõju hin- damisel ka ala väljaspool planeeringuala. Arvestame üldplaneeringu ja KSH koosta- misel Tartu linnapiirkonna kui terviku arengutega. Kui ÜP koostamisel selgub, et

lahendusega võib kaasneda oluline mõju

Tartu linnale, siis KSH käigus seda ka kä- sitletakse.

Märgin lk 10 toodu „Omavalitsuse ülesandeks on ÜP koostamise käigus ja selle hilisemal rakendamisel erinevaid huvisid ning nägemusi omavahel kaaluda ning leida kompromiss ja parim lahendus oma valla kontekstis“ kohta, et eriti Kambja valla Tartu linnaga külgnevatel aladel ei ole mõistlik jätta tähelepanuta Tartu lin-

Arvestame üldplaneeringu koostamisel Tartu linnapiirkonna kui terviku arengu- tega.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

13 / 151

napiirkonna jaoks optimaalseid lahendusi, sõltumata haldusterritoriaalsest kuulu- vusest. Loodan, et üldplaneeringu koostamisel koostöös naaberomavalitsusega aidatakse lahenduste leidmisele kaasa.

Teen ettepaneku kaaluda lk 11 eelviimases alajaotuses termini „hajus elanike ti- hedus“ asemel mõiste „hajaasustus“ või „madal asustustihedus“ kasutamist.

Kaalume ettepanekut ÜP koostamisel.

Märgin lk 11 viimase alajaotuse osas, et sotsiaalse infrastruktuuri objektide osas

on mõistlik, koostöös Tartu linnaga, arvestada vallaelanike vastavat reaalset tee- nusekasutust naaberomavalitsuses.

Teadmiseks võetud.

Märgin lk 13 põllumajandusloomade pidamise piirkondade määramise osas, et traditsioonilises hajaasustuses on nende pidamine ja karjatamine olnud aasta- sadu tavaline praktika ning asustusmustri orgaaniline osa.

Teadmiseks võetud.

Märgin lk 19 p 5.5 traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimise osas, et on vajalik teadvustada selle struktuuri teket

nüüdisaegsetest olulisel määral erinenud majanduslike, sotsiaalsete ja demog- raafiliste tegurite toimel, mistõttu selle säilitamine peab realistlikult arvesse

võtma olemasolevaid majanduslikke, sotsiaalseid ning demograafilisi tegureid.

Teadmiseks võetud.

Lk 22 puudub ideekorje rakenduse toimiv hüperlink. Ideekorje viiakse läbi ÜP koostamise järg- mises etapis.

Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalit- sustele kirjadega 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17- 7/2019/112.

Teadmiseks võetud.

Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kui kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu kõige olulisema alusdokumendi koostamisel on asjakohane käsitleda kaasava elukeskkonna kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda nii tasakaalusta- tud tervikliku elukeskkonna planeerimise kui ka elukondliku kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud ehitussea-

dustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puu- dega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend

Arvestame nimetatud dokumentidega üldpla-neeringu koostamisel pidades sil- mas ÜP täpsusastet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

14 / 151

„Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“.

Seoses kahanemisega kohanemise temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks läbi üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades korruselamute rekonstrueerimine toetab valla ruumilise arengu perspektiivseid suundi.

Kambja valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel oleme lähtuvalt rahvastiku prognoosist võtnud aluseks mõõduka ela- nikkonna kasvu, mis on kooskõlas sot- siaalse, ökoloogilise ja tehnilise taristu ta- luvusega. Arvestame ettepanekuga ela-

mute renoveerimise ja elamumajanduse suunamiseks üldplaneeringuga.

Palume arvestada:

Kambja valla üldplaneeringu aluseks olev Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering.

PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeeri-

misalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asja-

kohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud olulis- test põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhi- mõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil https://planeeri-

mine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Sellest tulenevalt pa- lume arvestada volikogude poolt heaks kiidetud Tartumaa arengustrateegia 2040 põhimõtetega http://www.tartumaa.ee/tartumaa-arengustrateegia-2040/ .

Üldplaneeringu koostamist toetavad vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/ .

Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid üldplanee-

ringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/sea-

dus-ja-juhendid/yp-noustik/ Soovitame kasutada nõustikus toodud mõisteid.

Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu asus- tust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kaha- nevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva-asustusega-piir-

kond/.

Arvestame nimetatud dokumentidega pla- neeringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

15 / 151

Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingi- muste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aad- ressil https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-pla-

neerimisjuhend_20-04-18.pdf.

Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omava- litsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid

alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja val- dade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/.

Üldplaneeringute koostamist toetavate üldplaneeringu töötubade info ja seni toi- munud töötubade materjalid, sh teoreetilis-praktiliste töötubade salvestused, on kättesaadavad aadressil https://planeerimine.ee/yldplaneering/yldplaneeringu- tootoad/.

Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda riigihalduse mi- nistri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“. Määruse § 7 lõikest 2 tulenevalt peab enne määruse jõustu-

mist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama määruse nõuetele.

Selgitan ettevaatavalt, et üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõistetavalt ja konkreet- selt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustami-

seks ja/või muutmiseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põh- jendused ja kaalutluse käik. Maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepaneku tegemise vajaduse selgudes palume võimalikult vara alustada koos- tööd Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna (REHO) Tartu talitusega, et ettepaneku sisulist külge saaks hinnata enne kui üldplaneering on esitatud heakskiitmiseks. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on REHO Tartu talitusele,

lisaks tekstilisele materjalile, aluseks ka üldplaneeringu temaatiline vektorkiht (või kihid), mis ei pea vastama vormistusnõuete määrusele.

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

16 / 151

KESKKON-

NAMINIS-

TEERIUM

EELNÕU

19.08.2022 nr 7-

15/22/2668-

3

Oleme tutvunud veebilehel https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:

1. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju põhjaveele (lk 55) on vaja parandada põhjaveekogumi nimi "Ordoviitsiumi-Kambriumi põhja-

veekogum Ida-Eesti vesikonnas", õige on "Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhja- veekogum Ida-Eesti vesikonnas".

Korrigeerime KSH aruannet.

2. KSH aruande eelnõus on mitmes kohas nimetatud Kesk-Devoni põhjaveekogu- mit, õige kogumi nimi on "Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas".

Korrigeerime KSH aruannet.

KSH aruande eelnõu peatükis 7.5.2. Põhjavee kasutamine ja mõju põhjaveeko- gumite eesmärkide saavutamisele (lk 57) on lause "2020. aastal Eesti Geoloogia- teenistuse poolt koostatud uuringuaruande kohaselt on põhjaveekogumi keemi-

line seisund halb." Vaja on nimetada põhjaveekogumi nimi, mille seisund on halb.

Täiendame KSH aruannet.

Palume Kambja Vallavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepaneku-

tega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu edasise menetlemisega.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEI- SUKOHAD

22.09.2020 nr 7-

15/20/3635- 4

Palume üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestada teie haldusterritooriumil esineda võivate üleujutusohtudega ning klii- mamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagene-

mine, ranna- ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihkete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tut- vuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamis- kavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/uleujutused) ja klii-

mamuutustega kohanemise arengukavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/klii- mamuutustega-kohanemise-arengukava). Palume üldplaneeringus arvestada ka

Keskkonnaministeeriumi poolt 2018. a tellitud kombineeritud sademevee stratee- giaga (kättesaadav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/fi- les/1_sk_7.11.2018_0.pdf).

Arvestame nimetatud dokumentidega pla- neeringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

17 / 151

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu vald- konnad (lk 11) on maakasutuse üldpõhimõtete all öeldud, et planeeringus kirjel- datakse iga juhtfunktsiooniga kaasnevaid maakasutuse tingimusi ning määra- takse nende rakendamise põhimõtted. Juhime Teie tähelepanu sellele, et nii aru-

saadavuse kui ka rakendatavuse aspektist peavad siduvad ja kohustuslikud ka- sutustingimused või piirangud olema põhjendatud, kaalutletud ning sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt. Kui planeeringus kirjeldatakse üldiseid soovitus- likke suundumusi, siis peab selle soovituslik iseloom olema sõnastusest arusaa-

dav. Sellekohane selgus aitab vältida võimalikke koormavaid vaidluseid planee- ringu rakendamise käigus.

Samuti tuleb arvestada, et kitsenduste seadmisel tuleb KSH aruandes käsitleda

seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale vastavalt keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 21.

Teadmiseks võetud ÜP tingimuste ja pii- rangute seadmise osas.

KSH osas selgitame, et vastavalt KeHJS- se §-le 32 teostame keskkonnamõju stra-

teegiline hindamise strateegilise planeeri- misdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, al-

ternatiivsete võimaluste väljaselgitami- seks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks ning selle tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeeri-

misdokumendi koostamisel. Hindamisel peame asjakohastel juhtudel muuhulgas silmas ka ÜP-ga kavandatavaid kitsendusi ja tingimusi ning nende eeldatavat toimet oluliste negatiivsete mõjude vältimise/lee- vendamise osas. Kitsenduste ja tingi-

muste lõikes aga eraldi sellist hindamist, nagu märkuses viitate, KeHJS ette ei näe.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 4. Üldplaneeringu vald- konnad (lk 12) on väärtuste üldpõhimõtete all välja toodud, et määratakse kait- sehaljastuse asukohad elurajoonide kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest. Kui kaitsehaljastuse all on silmas peetud metsamaad, siis juhime

Teie tähelepanu sellele, et kehtiva metsaseaduse § 231 alusel saab PlanS §75 lõike 1 punktis 21 kirjeldatud piirangut kehtestada kokkuleppel maaomanikuga. See tähendab, et vastavad kokkulepped tuleb sõlmida vastuvõtmisele eelneva planeeringu koostamise perioodi jooksul, sest vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu vastavalt PlanS § 86 lõikele 2, et üldplaneering vastab õi- gusaktidele. Kokkulepete puudumisel on üldplaneering aga vastuolus metsasea-

dusega.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5. Ülevaade eeldatavast keskkonnamõjust (lk 15) on loetletud, et sotsiaalmajandusliku mõju juures ana- lüüsitakse mõjusid „…sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, töö- hõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaa- dele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule“. Tuginedes KeHJS §-le 21 pa-

lume täiendada loetelu sõnadega „ja varale“. Samuti on mõjude olulisust varale välja toodud KSH VTK-s endas (lk. 6, 9, 15). Leiame, et lähtuvalt sellest, tuleb

Märkusega on arvestatud ning LS ja KSH VTK täiendatud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

18 / 151

täiendada samuti peatükki 5.4. Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (lk 17) sõnastust.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 5.3. Mõju looduskeskkon-

nale (lk 16) on kirjas, et planeeringulahenduse koostamisel pööratakse tähele- panu metsaseaduses sätestatud nõuetele. Sulgudes on sealjuures täpsustatud „vääriselupaigad“, aga puudu on täiendavad selgitused. Tuleb arvestada, et pla- neeringulahendus peab tervikuna olema kooskõlas kehtivate seadustega. PlanS

kohaselt on võimalus seada täiendavaid põhjendatud tingimusi lähtuvalt üldpla- neeringu ülesannetest.

Teadmiseks võetud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK peatükis 8.2. on toodud ära koos- töö tegijad. Keskkonnaministeeriumi puhul on koostöö eesmärgina märgitud „Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maa osas arvamuse andmine“. Soovime koostöö eesmärgiks lisada veel „Väli- sõhu, sh müra ning keskkonnatervisega ja metsandusega seotud teemad“

Märkusega on arvestatud. LS ja KSH VTK kaasamise peatükki on täiendatud.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast, mis sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, peatükis 11. Rohevõr- gustik (lk 29) on kirjas, et rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitatakse

lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad. See tingimus pärineb Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ peatükist 16.1, kus on toodud rohelise võrgustiku toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed. Peatüki 11 kohaselt üldpla- neeringu koostamisel juhindutakse Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Palume

üldplaneeringu koostamisel täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui pla- neeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.

Arvestame märkusega planeeringulahen- duse väljatöötamisel.

Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Keskkonnaminis- teeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet, on Keskkonnaminis- teerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, mida ei ta- gastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi oman-

disse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. PlanS § § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse planeeringuala üldiste kasu- tus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks

Arvestame märkusega planeeringulahen- duse väljatöötamisel ning kaasame Kesk- konnaministeeriumi ja teised riigiasutused võrdselt teiste kaasatavate isikutega üldplaneeringu menetlusse.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

19 / 151

olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoo- nestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kuna üldplaneeringutega hakatakse maakasutus- ja ehitustingimusi välja töötama, siis palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega, et meil

oleks võimalik esitada seisukoht reformimata riigimaale ja Keskkonnaministee- riumi valitsemisel olevate maaüksustele, mille volitatud asutus on Maa-amet, planeeritava maakasutuse osas. Peame oluliseks, et planeerimismenetluses ja planeeringulahenduse koostamisel järgitakse PlanS toodud huvide tasakaalusta-

mise põhimõtet ja riigi, kui maaomaniku huvisid käsitletakse teiste maaomani- kega võrdselt.

MAJAN-

DUS- JA

KOMMU-

NIKAT-

SIOONI-

MINIS-

TEERIUM

LÄHTESEI- SUKOHAD

28.09.2020 nr 1.10- 17/20-

0026/5171-

6

Soovite ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja kesk- konna strateegilise väljatöötamise (KSH) kavatsusele Majandus- ja Kommunikat- siooniministeeriumilt (MKM), Maanteeametilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- valve Ametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt. Ametid on oma märkused ja tä- helepanekud edastanud otse Kambja Vallavalitsusele. Palume arvestada Lennua- meti 24.08.2020. a kirjas nr 4.6-8/3499-2, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti 11.09.2020.a kirjas nr 16-6/20-12013-002 ja Maanteeameti 22.09.2020. a kirjas nr 15-2/20/38992-3 tehtud ettepanekutega. Veeteede Ametil ettepanekuid ei ole.

MKM peab vajalikuks märkida, et taastuvenergeetika teema on Kambja valla üldplaneeringus kajastatud. Muus osas praegu ettepanekuid ei ole.

Teadmiseks võetud.

SISEMI-

NISTEE-

RIUM

LÄHTESEI-

SUKOHAD

e-kiri 26.11.2020

Siseministeeriumil puudub täna vajadus Kambja valla üldplaneeringus täiendava

riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, pääste ja kriisireguleerimisega sisendi andmi-

seks. Koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga on valdkonnad pii-

savalt esindatud. Seega kooskõlastame Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu-

kohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vaikimisi ilma

täiendavate märkusteta.

Teadmiseks võetud.

Samas palume informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeerimise käi-

gus tekivad valitsemisala asutustega vastuolud, planeeringuga kaasneb olulisi

asustuse muutusi, valla territooriumile planeeritakse ehitada või rajada kõrge-

maid ehitisi (hooned, tuulepark vms) või kehtestatakse droonide lennupiirangu

ala, et saaksime analüüsida, kuidas nimetatud muutused, arendused ja võimalik

lennupiirangu alad võivad mõjutada ministeeriumi valitsemisala asutuste üle-

Arvestame ettepanekuga ja teeme Sisemi- nisteeriumiga koostööd.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

20 / 151

sannete täitmist, sideteenuste levi ning võimalike riigikaitselistest objektidest tu-

lenevaid vajadusi ja piiranguid. Täiendavate sisuliste küsimuste korral on minis-

teeriumi kontaktiks Strateegia ja arendusosakonna kinnisvaranõunik Kristjan

Õim.

AMETIA-

SUTUSED

POLITSEI-

JA PIIRI-

VAL-

VEAMET

LÄHTESEI- SUKOHAD

07.09.2020 nr 1.11- 11/491-2

Sooviksime üldplaneeringu kaasamisel arvestada keskkonna muutustel põhineva ennetusega, mis muudaks turvalisemaks valla elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude ennetamisele (CPTED).

Teadmiseks võetud.

TERVI-

SEAMET

LÄHTESEI- SUKOHAD

09.09.2020 nr 9.3-

4/20/7203-2

Joogivee kvaliteet

Kambja valla territooriumil on ühisveevärk ja kanalisatsioon Kambja alevikus,

Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas, Uhti küla elamukvartalis, Reola tööstuspiir- konnas, Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, Õssu külas ja Räni küla korruselamute piirkonnas.

Kambja valla ÜVK näeb ette ühendada Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga Tartu linna lähiümbruse asulate veel ühendamata piirkonnad:

• Räni alevikus Viirupuu tee, Räniküla tn, Libahundi, Vanapagana ja Kaval-Antsu

tee, Kivimetsa tee ja Ränirahnu tee;

• Lemmatsi külas Linnaveere tee äärde, Räni-Raudtee tee äärde ja Kannistiku tee äärde;

• Soinaste külas Tartu-Ülenurme tee, Tõrvandi tee – Linnavere tee äärne piir- kond;

• Tõrvandi ja Ülenurme alevikud, Reola külas Nirgi tee, Lennu tee ja Aia tänava piirkond;

• Laane külas Väike-Näki tee tiheasustuspiirkonnas.

Teadmiseks võetud.

Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võt- miseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

21 / 151

veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmi- seks on tegevust piiratud. Tuleb vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaar- kaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salv- kaevude rajamist joogiveeallikatena. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna

vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja kanalisat- siooni rajamine otstarbekas soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaa- sustuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine.

ning täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina määratakse nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides tegevuse kavandamisel arves-

tada, et tagada kvaliteetne joogivesi.

Supluskohad

Terviseameti andmetel ei ole Kambja vallas ühtegi veekogu, mille vee kvaliteeti oleks hinnatud lähtuvalt sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja suplerannale.“ esitatud nõuetest.

Supelranna ala ja arendustingimuste määramisel tuleb lähtuda määruse nr 63 § 3 lg 2-4 esitatud nõetest. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et te- gevuste planeerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit.

Võtame teadmiseks.

Üldplaneeringuga on võimalik ette näha ruumilised eeldused supluskohtade kasu- tuselevõtuks. Meetmed supluskoha nõue- tele vastamiseks tuleb kasutusele võtta ja rakendada pärast üldplaneeringu kehtes- tamist kehtivate õigusaktide ja normide alusel.

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normta- semed on kehtestatud lähtuvalt sama seaduse § 56 lg 4 keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata- seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71).

Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalmi- nistri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamu- tes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtesta- tud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Lähteülesandes määratakse AÕKS järgsed mürakategooriad vastavalt maakasu- tuse juhtotstarbele. Amet soovitab võimalusel säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku elukeskkonna säilimine. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet.

ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides tege- vuse kavandamisel arvestada, et tagada

vastavus kehtestatud müra normtaseme- tele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

22 / 151

Liiklus

Liiklusega võivad kaasneda nii müra, vibratsioon kui ka õhusaaste. Üldplanee- ringu puhul arvestada olemasolevate ja planeeritavate suuremate teedega, pai- gutades uued elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks müratundlike alade

välisõhus KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koo- lid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede lähedusse. Uute

teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni nor- mid.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades ÜP täpsusastet.

Tootmistegevuse negatiivsed mõjud

Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiir- konnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vas- tab KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. Amet soovitab uute objektide planeerimisel ennetada mainitud olukordade teket ning vältida tootmisalade ja

müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstu-

sala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põh- justatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja väli- sõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saastealli- kast tuleneva võimaliku koosmõjuga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ülesandeid ja täpsusastet.

Arvestame üldplaneeringu koostamisel maakasutuse, objektide, uute teede jms asukoha planeerimisel olemasolevast

keskkonnast ning kavandatavast lahendu-

sest tulenevate võimalike negatiivsete mõjudega. Tööstus- ja tootmisalade pla- neerimisel lähtutakse asjaolust, et tööstu- sest/tootmisest tulenev oluline negatiivne mõju inimestele peab olema välistatud. ÜP raames on võimatu määrata, milline peab

olema konkreetne vahemaa elamuala ja tööstus-/tootmisala vahel, sest tootmiste- gevused on väga erinevad ning omavad väga erinevat mürataset. Võimalik kaas- nev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõl- tub konkreetsetest planeeritavatest tege-

vustest, mis selguvad üldplaneeringu ellu- viimisel. Nendele tegevustele seatakse tingimused ja hinnatakse tegevuste ellu- viimisega kaasnevat mõju arenduse järg- mistes etappides (detailplaneeringu koos- tamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väl- jundina määrame nõuded ja tingimused,

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

23 / 151

millega ÜP-le järgnevates etappides ar- vestada, et mõju elamualadele oleks vä- heoluline.

Puhveralad ja kaitsevööndid

Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mitte- tundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljas- tus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem vi-

suaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune.

Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõt- test, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei pla- neeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte.

Arvestame võimalusel ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel.

Radoon

Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski ter- visele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval

maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel ra- kendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meet- mete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse ma- jade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3 ).

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ülesandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel

ja selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiir- gusohutust lähtudes ÜP ülesannetest ja

täpsusastmest. ÜP KSH läbiviimisel täp- sustakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Ulatuses, mida olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad

probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väl- jundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades aren- duse järgmistes etappides arvestada.

Ruumide siseõhu radoonisisalduse ana-

lüüsi-mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne.

Valgusreostus

Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade piir- konda, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu täpsusastet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

24 / 151

leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumi turvakaalutlustel valgustatud alad.

KESKKON-

NAAMET

EELNÕU

15.06.2022 nr 6

5/22/8416 2

Esitasite Keskkonnaametile teate Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikustamisest

perioodil 16.05.2022 15.06.2022.

Keskkonnaamet on materjalid läbi vaadanud ning esitame järgnevad märkused

ja ettepanekud Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel:

1. Peatükis 2.2 Domineeriva ja/või olulise avaliku huviga rajatise rajamisel (nt

mobiilsidemast, päikesepark, olulises asukohas asuv tee jms); palume loetellu li-

sada ka tuulegeneraator.

Arvestame ettepanekuga.

2. Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud olevass tabe-

lisse reale Vana-Kuuste kaitstava väärtusena Vana-Kuuste mõisapark ja reale

Kambja-Sirvaku mnt äärne ala kaitstava väärtusena Suure-Kambja mõisapark.

Arvestame ettepanekuga.

3. Peatükis 4.2.1 Kaitstavad loodusobjektid palume seletuskirja p aremaks

mõistmiseks täiendada tabeliga, kus on nimetatud kaitseala ja selle peamine

väärtus (kaitse eesmärk) analoogiliselt tabeliga 10 (väärtuslikud maastikud).

Kambja vallas on 1 maastikukaitseala, 2 looduskaitseala, 4 kaitsealust parki ja 1

hoiuala, rah vusparke ei ole.

Ettepanekuga mittearvestatud.

ÜP seletuskirjas ei esitata kaitstavate loo-

dusobjektide loetelu, kuna see on ajas

muutuv, ajakohane info asub riiklikes and-

mebaasides.

4. Punktides 3.5.7. puhke maa ala ja 3.5.8. haljas ja looduslik maa ala on tingi-

museks „Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuste säilimine.“ Selline üld-

sõnaliselt kirjeldatud tingimus jätab väga palju ruumi tõlgendamiseks ja selle hi-

lise m rakendamine on väga keeruline. Puhke maa alaks on määratud mitmed

metsamassiivid, soovitame sõnastada piirangud selgelt mõistetavalt, täpsustades

kuidas käib nendel aladel edaspidi metsa majandamine.

Selgitame, et puhke maa-alaks ei ole määratud metsamassiive, vaid pigem ala-

sid, kus metsaseadus kehtib piiratud ula- tuses (nt pargid, haljasalad).

5. 4.2.4. Kõrgendatud avaliku huviga ala „KAH aladega seotud kogukondasid tea-

vitatakse plaanidest hakata koostama metsatööde kavasid. Avalike arutelude ja

infovahetuse käigus täpsustatakse, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu

Täpsustame sõnastust.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

25 / 151

pöörata.“ Kuidas hakkab toimuma kogukondade teavitamine Kas pelgalt teavita-

miskohustus tagab, et kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamisel arves-

tatakse kogukondade huvidega? Kuidas saab Keskkonnaamet teada, et kogu-

konda on teavitatud Enne metsateatise esitamist peaks teavituskohustus olema

täidetud. Teeme ette paneku sõnastada: Metsatööde kava/raied kooskõlasta-

takse kohaliku omavalitsusega ja kogukonnaga enne metsateatise esitamist.

6. Ptk 4.4.4 Kõrgendatud avaliku huviga ala. Üldplaneeringuga tehakse ettepa-

nek nelja ala KAH aladeks määramiseks, sh Vana Kuuste looduskaitseala metsa-

massiiv. Juhime tähelepanu, et Vana Kuuste looduskaitseala on terves ulatuses

sihtkaitsevöönd ja seal on lageraie keelatud. Seega puudub ka otsene vajadus

ala kõrgendatud huviga alaks määramise osas lähtudes pelgalt lageraie üle ot-

sustamisel avalikkuse kaasamist.

Arvestame ettepanekuga.

7. Ptk 4.1.4. on märgitud, et … „Kohanimede kasutusele võtmisel eelistada võru-

keelseid traditsioonilisi nimesid“. Märgime, et Kambja vald on ajalooline Tartu-

maa, kus kasutati Tartu murrakut ja võrukeelsed kohanimed ei ole asjakohased.

Korrigeerime seletuskirja.

8. Teeme ettepaneku, et ÜPs võiks maakasutus ja ehitustingimuste peatükis olla

käsitletud ka võõrliikide teema, et jälgitaks igasuguste pinnasetööde puhul inva-

siivsete võõrliikide levikualade paiknemist (karuputke levikuala kaart leitav maa

ameti kaardirakendusest) ja tööde teostamisel ei soodustataks nende levikut

uutele kasvualadele. Võõrliigi kasvualal tegutsedes konsulteerida eelnevalt Kesk-

konnaametiga. Maaparandussüsteemide peatükis peaks käsitlema ka leevendus

ja kompensatsioonimeetmeid, kuna maaparandussüsteemid ja nende hoiutööd

mõjutavad väga olulisel määral keskkonda. Tuleks võtta kasutusele meetmed,

mis takistavad liigse sette edasikannet (eesvooludele rajatavad settetiigid, kraa-

vide nõlvade kaldakindlustused), samuti võiks soovitada teha töid aja l, mis häi-

rib kõige vähem elustikku (vältida töid nt konnade kudeajal).

Selgitame, et maaparandustööd toimuvad vastavalt maaparandusseadusele ning Põl- lumajandus- ja Toiduameti poolt väljasta- tavatele projekteerimistingimustele. Puu- dub vajadus nende kordamiseks ÜP-s.

9. Ptk 3.5.12 on märgitud „ Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel

KSH) KSH)…“.

Eeldatavalt oleks asjakohane märkida KMH, kui loataotluse menetluses tehtav

mõjude hindamine.

Korrigeerime seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

26 / 151

10. Ptk 4.2.3 Tingimused tugialal on märgitud “ Tugialadel ei vähendata loodus-

kaitseseadusest tulenevat kalda ulatust “. Märgime, et kalda ulatuse muutmist ei

näe looduskaitseseadus palume sõnastust täpsustada.

Parandame seletuskirja.

11. Ptk 4.3.1 Kallas ja ehituskeeluvöönd. Märgime, et Keskkonnaamet annab

oma seisukoha ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV ) vähendamiseks looduskaitse-

seaduse § s 34 nimetatud eesmärke kaaludes peale üldplaneeringu vastuvõtmist.

Üldplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt ei anna õigustatud ootust

EKV vähendamiseks, EKV vähendamine on eraldiseisev menetlus. EKV vähenda-

mine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuhtudel,

mille vajadus peaks olema selgelt ja üheselt põhjendatud.

Võtame teadmiseks.

12. ÜP teeb ettepaneku ristipuude arvamiseks KOV tasandi kaitstavate loodusob-

jektide hulka. Kuna ÜP seletuskirjas on ristipuude nimekirjast puudu nt Kambja

alevikus asuvad ristipuud ja Suure Kambja ristipuu, siis teeme ettepaneku, et

planeeringust võtta välja konkreetne number (seitse ristipuud) ja menetluse al-

gatamisel vaadataks üle kõik Kambja vallas asuvad ristipuud ja selle põhjal te-

hakse otsus, milliseid puid võtta kaitse alla.

Selgitame, et nimekirjast on puudu risti- puud, mis on juba kaitse alla võetud või asuvad kaitstaval loodusobjektil ega vaja seetõttu eraldi kaitset. Leiame, et ava- likkuse objektiivseks teavitamiseks kaitse alla võtmise kavatsusest, on vajalik ÜP-s

konkreetseid objekte kajastada.

13. Aruande eelnõu lk 50 on kirjaviga: häpikhuik > täpikhuik Korrigeerime KSH aruannet.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

1. Üp ga planeeritakse Uhti külas (katastriüksus 28301:001:0906) matkarada

Reola Ülenurme püsiksannika püsielupaigas KLO3002327. KSH aruandes on mõju

hindamata. Palume aruannet täiendada.

Täiendame KSH aruannet.

2. KSH punktis 7.14.1. Mõju teedevõrgule on kirjas, et uute ja oluliselt rekonst-

rueeritavate teelõikude kavandamine toimub ÜP st eraldiseisvalt asjakohase pla-

neeringu või ehitusprojekti alusel. Täpsemad asukohad ja paiknemised lahenda-

takse detailsemate planeeringute koostamise ja projekteerimise käigus ning hin-

natakse võimalikku keskkonnamõju. Palume eraldi välja tuua, millised teed läbi-

vad Natura alasid või kaitsealasid, mille asjakohast Natura hindamist pole prae-

guses etapis läbi viidud. Juhime tähelepanu, et kohtulahendite valguses tuleks

asjakohane hindamine läbi viia võimalikult varajases staadiumis ja seda ei saa

Täiendame KSH aruannet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

27 / 151

lükata edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb võtta maksimaalselt negatiivne

mõju ja selgitada asjakohases hindamises siis selle alusel elluviimise võimalikud

mõjud.

Joonised

1. KeAle esitatud kaartide hulgast puudub seletuskirjas nimetatud lisa 5 Riiklike

looduskaitse ja kultuuriväärtuste kaart.

Lisa 5 on lisatud üldplaneeringu materja- lide hulka.

2. Oluline on, et üldplaneeringu kaardile (joonis 3 Väärtused ja piirangud) oleks

kantud kaitsealade välispiir, mis on vajalik taustainfo kaardi paremaks mõistmi-

seks.

Selgitame, et riiklikest registritest pärine- vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsea-

lade välispiirid) parema loetavuse tagami- seks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskait- selised väärtused on leitavad üldplanee- ringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtused“.

3. Palume kanda joonisele 3 Väärtused ja piirangud kaitsealused looduse üksi-

kobjektid analoogiliselt kultuuripärandi objektidega.

Selgitame, et riiklikest registritest pärine-

vaid objekte ja alasid (sh looduskaitsea- lade välispiirid) parema loetavuse tagami- seks üldplaneeringu joonistele ei kanta. Riiklikud looduskaitselised ja muinsuskait- selised väärtused on leitavad üldplanee-

ringu lisast 5 „Riiklikud looduskaitse- ja kultuuriväärtused“.

Joonisele 3 on kantud vaid kohaliku kaitse all olevad või kohaliku kaitse alla võeta- vad kultuuripärandi objektid (sh XX saj ar- hitektuuripärand, maaehituspärand, mil-

jööväärtuslik ala).

4. Pangodi mka l on RMK puhkekoht ka Pikksaare tipus. Palume lisada vastav

tingmärk joonisele

Täiendame joonist.

Kambja valla üldplaneering Lisa 5. Riiklikud looduskaitse ja kultuuriväärtused.

Jooniselt on puudu järgmised EELISe sissekanded:

Uuendame Lisa 5 ja EELIS-e kaardikihte enne üldplaneeringu eelnõu kooskõlasta- misele saatmist (sh punktide 1-10) osas.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

28 / 151

1. KLO3102820 Palumäe väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

KLO9130684 kaitsealuse liigi leiukoht (väike-konnakotkas)

2. KLO9108255 kaitsealuse liigi leiukoht (valge-toonekurg)

3. KLO9129795 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

4. KLO9129804 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

5. KLO9129796 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

6. KLO9129807 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

7. KLO9129794 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

8. KLO9129805 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

9. KLO9129797 kaitsealuse liigi leiukoht (tähnik-vesilik)

10. KLO9129806 kaitsealuse liigi leiukoht (harivesilik)

11. Kaardilt puuduvad VEP-alad.

Vääriselupaikasid üldplaneeringu lisas ei kajastata.

Palume eeltoodud punktide alusel üldplaneeringut ja selle KSH aruannet täien-

dada ja parandada.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEI- SUKOHAD

16.09.2020 nr 6

5/20/14091-

2

Veekeskkond:

VTK lk17 ptk 5.3 on nimetatud, et analüüsitakse tegevusega kaasnevat mõju veereziimile ja pinnaveekogumite kvaliteedile. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015- 2021 (edaspidi VMK) ja VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite sei-

sundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada

üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprogrammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on vald.

ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid joogiveealli- kad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid (kujad). Hinnata tuleks vajadust re- serveerida maad perspektiivsete objektide rajamiseks (puhastid jne). Keskkon-

naregistris on mitmete puurkaevude asukohad valed ajaloolistel põhjustel. Kui ÜP koostamise käigus õnnestub selgitada puurkaevu õige asukoht tuleks sellest

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. Üldplaneeringuga on võimalik ette näha meetmed erinevate veevaldkondade tee-

madega tegelemiseks ning vajadustega arvestamiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

29 / 151

Keskkonnaagentuurile teada anda, et andmed saaks keskkonnaregistris õigeks korrigeerida.

Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus kannab reoveekogu- misala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava

alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reoveeko- gumisalad määrab keskkonnaminister oma käskkirjaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reovee- kogumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab KOV oma üldplaneerin-

gusse. Palume reoveekogumisalade teema lisada LS ja VTK-sse.

Maavarad:

LSK ptk 2.2 tabeli punktis 15 on ära toodud, et teemat käsitletakse ning määra- takse tingimused kaevandamiseks. Võiks kaaluda ka uute perspektiivsete alade määramist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või siis võe- takse vastu otsus, et kus uusi alasid enam ei lisandu. Samuti mitte kanda pla- neeringusse kohustus, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Ühelt poolt tuleks planeerimisel konfliktide en-

netamiseks vältida asustuse ja muude maa kasutusviiside, mida võiks kaevanda- mine häirida, kavandamist aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse

ning samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse. Samas peaks planeeringu koostamisel aga arvestama kindlasti sellega, et maavara on vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, ar- vestades üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise täpsusastet. Maakasutuse pla- neerimisel tuleb arvestada maavaravaru kaevandamise vajadusega, kuid ka vastu- pidi – maavarade kaevandamisel tuleb sa-

muti arvestada juba väljakujunenud maa- kasutuse ja piirkondlike väärtuste ning

võimalustega.

Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) ÜPs EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiran-

guvööndi) lähtejoone määramine.

1. Planeerimisseaduse ( PlanS § 75 lg 1 p 9) kohaselt ÜP ülesanne on korduva üleujutusega ala kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveeko- gul.

Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri

28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja

nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madalsoomullad). Kambja valda jääb neist Suure Emajõe üleujutusala Soinaste külas. Tulenevalt mullakaardi ebatäpsustest võime soovitada planeeringu koostamisel kriitilistel aladel mullastiku andmeid täpsustada või kaaluda ka teiste üleujutuste esinemist peegeldavate kriteeriumi- tega arvestamist (nt veetasemete andmestik).

Arvestame üldplaneeringu koostamisel

veekogude kalda piiranguvööndite, ehitus- keeluvööndite ja veekaitsevöönditega, täpsustades vajadusel seadusest tulene- vatel alustel kaitsevööndite ulatust.

Üldplaneeringu koostamise käigus analüü- sitakse varasemate üldplaneeringutega,

kuid ka detailplaneeringutega antud EKV vähendamisi ning kaalutakse nende keh- tima jäämist või EKV vähendamise tühis- tamist. Teeme koostööd Keskkonnaame- tiga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

30 / 151

2. ÜP s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa eri- sus looduskaitseseaduse ( LKS § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust soovitame planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP sele-

tuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moo- dustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41).

3. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavandatavad tehnovõrgud ja rajati-

sed ehituskeeluvööndis, tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh sadamate, sildumis ja randu- miskohtade võrgustik ning juurdepääsud neile).

4. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12). Kuna uue üldplaneeringu koostamisel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõu- solekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis tuleks viia üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega antud EKV vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vähenda-

miste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või li-

sas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisu- koha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui

koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on EKVd vähendatud, siis auto- maatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu.

Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura liikide leiukohad:

1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse vmt joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvestades LKS § 53. ÜP s kajas- tada loodusobjektide ajaline seis (EELISe väljavõtte aeg) ning märkida, et andmed võivad olla ajas ruumis muutuvad. ÜPs arvestada konkreetsete ob- jektide kaitse eeskirjade ja neis seatud tingimustega.

2. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke ja virgestusaladega, külastusta- ristu. Arvestada projekteeritavate objektidega.

Üldplaneeringu joonisel ei kajasta me üld-

juhul olemasolevat olukorda. Väärtuste ja piirangute joonisel kajastame üldplanee- ringuga kavandatavaid või muudetavaid objekte ja alasid (nt ehituskeeluvöönd).

Punktide 2 ja 3 osas arvestame ettepane- kuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

31 / 151

3. LSs on märgitud ka Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, millega arves- tatakse uue ÜP koostamisel. Keskkonnameti hinnangul tuleb arvestada Pan- godi MKA ÜPs määratud ehitusaladega ja uusi hoonestusalasid ei ole lubatud kaitsealale kavandada.

Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juurdepääsuvõimalu- sed. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on kallasrajale avaliku juurdepää- sutingimuste määramine nagu on märgitud ka LSK väärtuste peatükis. Lisaks,

KeÜS § 39 lg 3 kohaselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜPga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel.

I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜPs:

LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asu- koha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, sama põhimõtet KeA ra- kendab ka planeeringute puhul. Seega on kaks võimalust:

1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ametkondlikuks ka- sutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse);

2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike

ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsi- elupaik“ eraldamata kaitsekategooriaid.

LSK lisa 2 kohaselt on Kambja ÜP s kasutatud II varianti mis oleks ka Keskkon- naameti hinnangul eelistatud variant.

Teadmiseks võetud.

Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad:

Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste kordu- vate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimuste seadmine. Lisaks palume hinnata ka paisudega seotud avariiriske ja vajadusel

seda meetmeid ohtude leevendamiseks.

Arvestame teadaolevate üleujutusohtlike

aladega üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arvestades üldpla- neeringu ülesandeid ja täpsusastet. Pai- sude osas selgitame, et olemasolevate paisudega seotud avariiriskide hindamine

ei ole ÜP KSH ülesanne. ÜP-ga ei kavan-

data tegevusi, mis võiksid mõjutada ole- masolevaid paise selliselt, et tekitavad neile avariiriske.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

32 / 151

Välisõhk ja müra

Planeeringus tuleks kindlasti analüüsida müra teemat seoses lennuväljaga ning vajadusel seada ehituspiiranguid sellest tulenevalt, samuti raudtee ja maantee- dega seoses. Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema

mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav vahemaa selgi- tada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). Mõistlik oleks teha va- het suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tege-

vusel ning need planeeringus ära defineerida koos neile rakenduvate üldiste reeglitega (st kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada väiksema heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkon- nahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade

vahel. Pargid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise ülesandeid ja täpsusastet ning

lähtudes sealjuures olemasolevatest and- metest ja läbiviidavast mürauuringust vä- lisõhu saaste ja müra osas.

Teede ning tööstus- ja tootmisalade pla- neerimisel lähtutakse asjaolust, et tegevu- sest tulenev oluline negatiivne mõju ini- mestele peab olema välistatud.

ÜP raames ei ole võimalik üheselt mää- rata, milline peab olema konkreetne vahe- maa elamuala ja tööstus-/tootmisala va- hel, sest tootmistegevused on väga erine- vad ning omavad väga erinevat mürata- set. Võimalik kaasnev keskkonnamõju

ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest

planeeritavatest tegevustest, mis selgu- vad üldplaneeringu elluviimisel. Nendele tegevustele seatakse tingimused ja hinna- takse tegevuste elluviimisega kaasnevat mõju arenduse järgmistes etappides (de- tailplaneeringu koostamine, loamenetlus

vms). ÜP KSH väljundina määrame nõu- ded ja tingimused, millega DP-de koosta- misel arvestada, et välistada võimalik ne- gatiivne mõju tiheasutusaladele.

Jäätmed

PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Jäätmekäitlusobjektide planeerimisel tuleb arvestada, et need tuleks planeerida selliselt, et need ei tekitaks negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hili- semaid probleeme. Ühinenud Kambja vallal puudub jäätmekava, mis tuleb kind- lasti koostada. Omavalitsustel on kohustus ladestatavate biolagunevate jäätmete koguseid vähendada ning seepärast on oluline, et Kambja valla jäätmekava ja

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel, arvestades muuhulgas koha- likke vajadusi ja võimalusi.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

33 / 151

jäätmehoolduseeskiri tuleb ajakohastada ning määrata ära biolagunevate jäät- mete käitluskohad Kambja valla territooriumil.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid tegevused/jaatmed/riigi jaatmekava 2014

2020) seatud eesmärke.

MAA-

AMET

EELNÕU

03.06.2022 nr 6

3/20/11852-

5

Seisuga 26.05.2022 asuvad Kambja valla territooriumil osaliselt või täielikult 8

keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,5 kehtiva kaevanda-

misloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses üks kaevandamisloa

taotlus. Joonisel Väärtused ja piirangud on märkuste all kirjeldatud, et maardlad

ja mäeeraldised on kajastatud lisas 6. Kaardirakenduses ja lisas 6 on korrektselt

märgitud maardlad, mäeeraldised ja nende teenindusmaad seisuga 16.03.2022.

Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist.

Võtame teadmiseks.

1. Seletuskirja peatükis 3.5.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-alal

kehtivate tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul

vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maasti-

kel ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majan-

duslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõ-

jusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused

tuleb säilitada maksimaalselt“. Seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ on vas-

tuolus järgneva lauseosaga ja viitab sisuliselt keelule, kuna „üldjuhu“ tähendus

on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas „tuleb säilitada“ keelab muudatused

imperatiivselt. Palume üheselt mõistetavalt maavarale juurdepääsu tagamiseks

seletuskirjas täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid,

mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe-

võrgustikus ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt.

Mitte arvestada.

2. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlad

väärtuslikule maastikule. Seletuskirja peatükis 4.1.4. Väärtuslikud maastikud on

väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin):

„Säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö ning

mosaiiksus. Säilitada tuleb olemasolevad väärtused ja sobitada uued ehitised

kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säi-

Kinnitame, et planeerimisseaduse koha- selt on detailplaneering vajalik ehitiste püstitamiseks, kaevandamine nende hulka ei kuulu. Seega antud tingimuse puhul ei ole mõeldud kaevandamist.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

34 / 151

liks olemasolev maastiku muster;“ ning „Väärtusliku maastiku toimimise tagami-

sega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingi-

muste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Kaevandamis-

loale tuleb lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“ ja „Vältida

tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente“ ning

„Üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingimustest erinevate lahen-

duste (nt hoonestusalade vaheline kaugus, hoonestuse asukoht jms) puhul tuleb

parima ruumilise terviklahenduse saamiseks algatada detailplaneeringu koosta-

mine“.

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas

koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole maastikulise

miljöö või maastiku mustri säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane

kaevandamisluba, võimalik. Lisaks märgime, et kaevandamisloale tuleb lisada

tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks vastavalt vajadusele, mitte

igakordselt. Selgusetuks jääb, mida on mõeldud võõraste elementide all, mida

tuleb vältida ning kas üldplaneeringuga väärtuslikul maastikul määratud tingi-

mustest erineva lahenduse alla kuulub ka kaevandamine, mille puhul tuleks alga-

tada detailplaneering. Selgitame, et detailplaneeringu algatamist kaevandamise

alustamiseks ei nõua ükski õigusakt.

Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tuleb võimalusel väl-

tida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning maastikulise miljöö või maas-

tiku mustri säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane

luba maavara kaevandamiseks. Palume täpsustada, et kaevandamisloale lisa-

takse leevendavad meetmed vastavalt vajadusele. Palume täpsustada, et võõ-

raste elementide ja detailplaneeringu igakordse kaalutlemiseta algatamise ko-

hustuse hulka ei kuulu kaevandamine, vastasel juhul halvendab üldplaneeringu

lahendus maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus

MaaPS §-ga 14.

3. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi

asuvad maardlad rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on

rohevõrgustiku toimimise tingimusena toodud (tsiteerin): „Olemasolevate karjää-

ride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Olemasole-

Täpsustame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

35 / 151

vate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama rohevõr-

gustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimi-

sele tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada

rohevõrgustiku sidusus. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad kor-

rastada ja kujundada rohealadeks;“ ja „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada

põllumaade vahel paiknevad metsaalad (säilitada tuleb metsamaa, lageraie on

lubatud), kuna need on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese

kultuurilises taustas ning elulaadis;“ ning „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb

rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogili-

selt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-ja vooluveekogude tähtsus

ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muut-

mist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohe-

võrgustiku osana. Olemasolevate paisjärvede veetasemete reguleerimine võib

jätkuda vastavalt veeseadusele;“. Rohevõrgustiku tugialal kehtivate tingimuste

all on kirjeldatud (tsiteerin): „Üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandju-

hul, kui tugialale uue objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on välti-

matu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja

rohevõrgustiku toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed (uuring, eks-

perthinnang või -arvamus);“. Rohekoridori tingimuste all on märgitud (tsiteerin):

„Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllu-või metsamajanduslikus kasutuses. Lam-

mialade niitmine on soovitatav pärast jaanipäeva, kui enamus linde on pesitse-

nud;“ ning „Sinivõrgustikku kuuluvatel vooluveekogudel tuleb kõrghaljastus säili-

tada vähemalt ühel kaldal“. Rohevõrgustikus asuvate puhkealade arendamise

tingimusena on kirjeldatud (tsiteerin): „Puhkemajandusega aladel arendada ta-

ristut, mis on vajalik puhkemajanduse toetamiseks ja peab olema vastavuses

keskkonnataluvuse nõuetega. Lubatud on väikesemahuliste puhkeotstarbeliste

ehitiste püstitamine. Tagada enim külastatavatele puhkealadele parkimisvõimalu-

sed ja juurdepääs ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infos-

keemid, suunaviidad, infotahvlid;“

Selgitame, et korrastamise suund määratakse kaevandamisloaga ja võimalikud

on ka muud lahendused peale rohealade. Kohalikul omavalitsusel on võimalik loa

taotluse menetluse käigus anda arvamus korrastamise suuna osas. Keskkon-

naamet küsib ka korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ar-

vamust.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

36 / 151

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas

koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku, põl-

lumaade vahel paiknevate metsaalade, veekogude kallaste kuju ja looduslikkuse

säilitamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane kaevandamisluba, võimalik.

Kaevandamise alustamiseks on vajalik muuta maakasutus mäetööstusmaaks

ning selleks eksperdi kaasamist või uuringu, eksperthinnangu või -arvamuse iga-

kordset koostamist ei nõua ükski õigusakt. Selgusetuks jääb, mis alasid rohevõr-

gustiku puhkemajandusega aladena käsitletakse. Palume seletuskirja lähtuvalt

eeltoodust täpsustada ning lisada, et maardlatega kattuvatel aladel on võimalik

taristut arendada ning ehitisi püstitada tingimusel, et maavara on antud alal am-

mendunud või on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Täp-

sustuste tegemata jätmisel halvendab üldplaneeringu lahendus maavarale juur-

depääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS §-ga 14.

4. Seletuskirja peatükis 4.3. Veekogud on veekogudega seotud tingimusena mär-

gitud (tsiteerin): „Karjääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb eelistada vee-

kogu määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks võimalik neid

takistuseta puhkeotstarbel kasutada“. Palume seletuskirjas täpsustada, et kar-

jääride korrastamisel tehisveekoguks tuleb võimalusel eelistada veekogu määra-

mist avalikult kasutatavaks.

Täpsustame seletuskirja.

5. Kaardirakenduse ning jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud järgi

asuvad maardlad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Seletuskirja peatükis 4.5.

Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tin-

gimusena kirjeldatud (tsiteerin): „Põldude läheduses olev looduslik taimkate, sa-

muti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad tuleb üldjuhul

säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada

põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku

tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav

tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud;“ (sarnase mõtte leiab ka KSH

aruande peatükist 9.1.7. Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks).

Selgitame, et maavara väljamiseks on vaja eemaldada maavara kattev pinnas

koos sellele jääva taimestiku ja muude objektidega, seega ei ole taimestiku säili-

Täpsustame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

37 / 151

tamine aladel, kuhu on antud õigusakti kohane maavara kaevandamise keskkon-

naluba, võimalik. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamistegevusel tu-

leb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ning

taimkatte säilitamise nõue ei kehti alade kohta, kuhu on antud õigusakti kohane

luba maavara kaevandamiseks.

Maa-amet nõustub ajavahemikul 16.05.2022–15.06.2022 avalikul väljapanekul

olnud Kambja valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täpsustatakse ja

täiendatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkus-

tega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväär-

suse osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist

piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-

teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-

gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt

keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edas-

tada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist kooskõlastamiseks

Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaük-

suste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisu-

koha Keskkonnaministeerium.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEI- SUKOHAD

16.09.2020

nr 6 3/20/11852-

2

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue sei- sundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olu- korda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevanda- misväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise

või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja teeme üldplaneeringu koostamise käigus koostööd Maa-ametiga

lähtuvalt Maa-ametile antud volitustest.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

38 / 151

Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkon- naregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, pa- lume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel ole- vate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt

peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Lisaks palume anda mäetööstusmaa juhtotstarbe olemasole- vate mäeeraldiste ja nende teenindusmaa aladele ja vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kae-

vandamise loa taotlus. Mäetööstusmaade juhtotstarbest võib eraldada turbatöös- tusmaa juhtotstarbe.

Arvestame märkusega üldplaneeringu koostamise käigus. Mäetööstusmaa juh- totstarbe näitame ühiselt nendele mäee- raldistele ja nende teenindusmaadele,

kuhu on väljastatud kaevandamisluba ning nendele mäeeraldistele ja nende tee- nindusmaadele, kus on maavara kaevan- damise loa taotlus menetluses. Kaalume

eraldi juhtotstarbe määramist vajadusel turbatööstusmaale.

Maardlate piiride kujutamisel ja mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel palume lähtuda Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?ser- vice=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate,

mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud.

Arvestame märkusega planeeringu koos- tamisel.

Lisa 2 - Ülevaade Kambja vallast peatükis 19. Maavarad ja maardlad on märgi- tud, et valla läänepiiril on Marusoo ja Tatra turbakarjäärid, millest väike osa asub Kambja vallas, kuid need ei ole kasutuses ja ka kaevandamishuvi seal ei ole teada. Palume üldplaneeringu koostamisel täpsustada, et Kambja valla lääneosas asuvad Marusoo turbamaardla ja Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla, mitte

turbakarjäärid. Lisaks märgime, et maardlate ja karjääride puhul piisab nimetus- test, kuna pindalad, loa omajad ja muu informatsioon võib ajas muutuda. Näi- teks on Kaatsi liivakarjääri loa omajaks nüüdseks OÜ Eesti Killustik ning Aardla- palu liivakarjääri pindalaks on 49,28 ha.

Parandus Lisa 2 sisse viidud. Arvestame märkusega planeeringu koostamisel.

PÕLLUMA-

JANDUS-

JA TOI-

DUAMET

EELNÕU

15.06.2022 6.2-6/4764-

1

Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud avalikustamisele esitatud eelnõudega

ja teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2.3. Sademe-

veekäitlus osa TINGIMUSED SADEMEVEE KÄITLUSEKS JA ÄRAJUHTIMISEKS üheksandat lõiku (lk 80) lausega:

Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moo- dustatud maaparandusühistu, on maaparandusühistul õigus vastavalt MaaParS §53 lg 9 küsida maaparandussüsteemi lisavett juhtivalt isikult tasu maaparan- dussüsteemi maaparandushoiukulude katmiseks Põllumajandus- ja Toiduameti

poolt määratud ulatuses.

Täpsustame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

39 / 151

PÕLLUMA-

JANDUSA-

MET

LÄHTESEI- SUKOHAD

16.09.2020 nr 14.5-

1/1474-1

Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamisel saaks kajas- tatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse

muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Seoses asjaoluga, et viimasel ajal on üha sagenenud probleemid sajuvete ärajuhtimisega ning sellega seoses maaparan- dussüsteemide edasise toimimisega uusarenduste piirkondades, teeb Põllumajan- dusamet ettepaneku koostada üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladelt

ja suurematelt arendusobjektidelt sajuvete ärajuhtimise teemaplaneering.

Üldplaneeringu koostamisel arvestada alates 01.01.2019 kehtima hakanud uue maaparandusseaduse (eelkõige §47 – 54) nõuetega.

Üldplaneeringus kajastame maaparandus- süsteemidele ja sajuvete ärajuhtimiseks üldtingimused. Teemakäsitluse täpsemad vajadused selguvad üldplaneeringu eda-

sise koostamise käigus.

Kui üldplaneering ei suuda teemat piisa- vas täpsusastmed käsitleda, siis kaalume

teemaplaneeringu koostamist.

TRANS-

PORDIA-

MET

EELNÕU

Tutvusime avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ning esitame järgnevad tähelepanekud materjalidele.

1. Teekaitsevööndeid puudutavad tähelepanekud.

1.1. Täname, et olete meie ettepanekud riigiteede kaitsevööndite osas kaarte koostades valdavalt arvesse võtnud. Kaalusime veel kord teekaitsevööndite suu-

rendamise vajadust Kambja alevikus kahes lõigus: riigitee nr 22135 Kambja-Sir-

vaku km 0,0-0,53 ja nr 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32. Kuna tegemist on 50 km/h kiirusrežiimiga piirkondadega ning ühel puhul kitsendab ehitustegevust jalg- ning jalgrattatee ning teisel puhul kalmistuala, siis aktsepteerime üldpla- neeringusse kantud 10 m kaitsevööndi ulatust.

Võtame teadmiseks.

1.2. Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu oleme

teinud ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimi- sest servast rampidel – Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. Transpordiameti seisukohalt on võtmeküsimusteks riigitee ohutus ja toimimine, mida kaalume juhtumipõhiselt. Kinnitame, et teekaitsevöönd ei tä- henda automaatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalut-

lusruumi kõrgendatud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega

põhimaantee lähedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sademevee probleemid jms), kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt ini- meste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrako- hasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Me peame sobilikuks, et põhimaantee rampidele on määratud 30 m kaitsevöönd, sest ka

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

40 / 151

liiklus rampidel ei sarnane tänava keskkonnaga. Palume muudatus viia sisse se- letuskirja ja kaardirakendusse.

2. KSH aruande tähelepanekud: lk 96 peatükk „sõiduteed“. Esimene lõik. Tartu–

Viljandi–Kilingi-Nõmme on riigi põhimaantee. Palume sõnastust korrigeerida. Või- malusel tuua esimeses lõigus välja, et valda läbivad Tallinn–Tartu–Võru–Luha- maa ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteed on ühtlasi üle-euroopalisse teedevõrku kuuluvad maanteed.

Täpsustame KSH aruannet.

ÜP seletuskirja eelnõu tähelepanekud.

3.1. Liiklusseaduses kasutatakse mõisteid „jalgratta- ja jalgtee“ ning „riigitee“. Meie hinnangul on planeering arusaadavam, kui kasutate neid termineid „jalg- ja jalgrattatee“ ning „riigimaantee“ asemel.

Arvestame ettepanekuga.

3.2. Lk 12 peatükk 2.2. Palume kaaluda, kas on asjakohane nõuda kõikidel juh- tudel avatud menetlust. Iga jalgratta- ja jalgtee puhul tõenäoliselt ei ole avatud menetlus põhjendatud. Pikemad lõigud saab kanda üldplaneeringusse ning väik-

semate puhul kaasata puutuvad osapooled. Täpsustame, et ehitusseadustikus ei ole seatud kohustust teha avatud menetlust, st võib teha ka mitteavatud menet-

luse ja kaasata asjasse puutuvad osapooled. Vajadusel täpsustada ka lk 73 punkti 5.1.4.

?Arvestame seisukohaga.

3.3. Lk 18 peatükk 3.1. alapunkt 10. Palume lisada ääremärkus või täiendada

punkti, mille kohaselt arendusalade kavandamisel tuleb teedevõrk kavandada perspektiivis jätkuvalt. See on väga oluline juhtudel, kui kõigile kinnistutele/are- nevatele piirkondadele ei ole võimalik anda riigiteelt nõuetekohast juurdepääsu. See tähendab, et arendusalade sisesed teed tuleb juba selle eelteadmisega pro- jekteerida piirkonda läbivate kogujateedena, mille kaudu saavad ühenduse ka naaberkinnistud ja avalikest teedest kaugemad piirkonnad.

Täpsustame seletuskirja.

3.4. Lk 19 peatükk 3.2 „Tingimused tiheasustusalal“: Piirete rajamisel teede ja tänavate äärde lähtuda EVS Linnatänavad toodud nõuetest. Palume asendada sõna „piirete“ sõnaga „piirdeaedade“, kuna sõidukipiirdesüsteemidele, mida kut- sutakse ka piireteks, kehtivad teistsugused nõuded.

Täpsustame seletuskirja.

3.5. Lk 68 peatükk 5.1.1. OLT teede puhul soovitame vaadata Transpordiameti veebilehel asuvat kaarti. Sealt saab ettekujutuse, missugustel Kambja valla terri-

tooriumile jäävatel teedel on liiklussagedus üle 6000 a/ööp: https://www.trans- pordiamet.ee/liiklussagedus. Kuna OLT teedel on juurdepääsude kavandamine

Võtame teadmiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

41 / 151

ning ehitusloa kohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse tee funktsioo- nist ning liiklussagedusest tulenevalt keerulisem, siis palume OLT lõike käsitleda korrektselt.

3.6. Lk 68 peatükk 5.1.1 OLT lõikude kilomeetrivahemikud korrigeerida.

3.6.1. Riigitee nr 3 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 138,5-144,9 (mitte 144-147). Kuna kilometraaž võib ajas muutuda, kaaluda riigitee nr 2 ja 3 puhul lõigu kirjelduse andmist. Riigitee 3 on olulise tähtsusega kogu Kambja valla pii-

res.

3.6.2. Riigitee nr 2 asub Kambja vallas lõigul kilomeetritel 183,05-203,64 (mitte

187–199). Üle 6000 auto ööpäevas on lõik alates Kambja valla piirist kuni vähe- malt Tatra-Otepää-Sangaste maanteeni (arvestades olemasolevaid liiklussage- dusi). Kui arvestada väikest perspektiivi, siis võiks OLT-lõik ulatuda kuni valla pii- rini.

3.6.3. Riigitee nr 22130 puhul saame lähtuda kohapõhiselt vastavalt kavandata- vale tegevusele. Liiklussagedus teel on küll suur, aga tegemist on asulasisese lõi- guga, mis on nii olemuselt kui reaalse situatsiooni põhjal pigem linnatänava

funktsiooniga. Ka kiirusrežiim on teine, mis põhimaanteel. Tõenäoliselt ei oleks

kogujatee nõue igas olukorras õigustatud, kuna parameetritelt on see tee käsitel- tav kogujateena, mis asub põhimaantee nr 2 ääres.

Täpsustame seletuskirja.

3.7. Lk 69 Sõlmede asukohtade kirjeldused.

3.7.1. Rida 2: Külitse alevikus Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3) ja Haage tee (kõrvalmaantee nr 195) ristumisel. Palume lisada: kuhu ühendatakse ka Len-

nuvälja tee (kõrvalmaantee nr 132). Sõlme asukoht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4).

3.7.2. Rida 3: Reola külas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (põhimaantee nr 2), Põlva–Reola (tugimaantee nr 61) ja Unipiha tee (kõrvalmaantee nr 133) ristumi-

sel.

3.7.3. Rida 4: Lemmatsi külas Jõhvi–Tartu–Valga (põhimaantee nr 3), Leilovi tee

(kõrvalmaantee 128) ja Linnavere tee (kõrvalmaantee nr 129) ristumisel. Kassi- silma tee on ekslik. Kassisilma tee on piirkonna sisene tee, mis ei jõua välja liik- lussõlme ja ei ole kindlasti hierarhiliselt tähtsam tee kui Leilovi tee. Sõlme asu- koht tuleks joonisel muuta (vt punkt 4).

Täpsustame üldplaneeringu seletuskirja ja kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

42 / 151

3.8. Lk 70 „Tingimused sõiduteele“: Eeldame, et tingimused kehtivad ka riigitee- dele, aga palume täpsustada järgmisi tingimusi.

3.8.1. Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju, looklevust, tervikstruktuuri ja ehitusjoone vahekaugust. Soovime, et

mingil moel oleks kirjas, mis teed Kambja vallas on ajaloolised, et saaksime hin- nata, kas ja mil määral puudutab tingimus riigiteid.

3.8.2. Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb viia tolmuvaba katte

alla. Termin „intensiivsem liiklus“ on ebamäärane. Riigiteede kontekstis on püüd- lus tolmuvabaks teha kruusateed, mille liiklussagedus on rohkem kui 50 a/ööp. Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava#kruu- sateedele-tolmuv.

Täpsustame tingimusi.

3.9. Lk 90 peatükk 8.3 Müra ja õhusaaste punkt „Kui uue taristuobjekti rajamisel või rekonstrueerimisel suureneb müratase olemasolevate hoonete või alade juu- res, kus ei ole ÜP kohaseid mürakategooriaid määratud, peab arenduse kavan- daja tagama vähemalt AÕKS kohased piirväärtused võttes arvesse hoonete või alade tegelikku kasutusotstarvet.“ Me ei nõustu üldplaneeringu mürakategooriate

määramise praeguse käsitlusega. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu

kaitse seaduse § 57 kohaselt vastavalt maakasutuse juhtotstarbele, mitte vasta- valt hoonete või alade tegelikule kasutusotstarbele (ehk teisisõnu sihtotstarbele). Maakasutuse juhtotstarvete ja müra normtasemete kategooriate määramine ei ole arenduse kavandaja ülesandeks, vaid need tuleb lahendada üldplaneeringuga (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18, p 22).

4. ÜP Taristu kaardi tähelepanekud.

4.1. Taristu joonis on kohati raskelt loetav. Kuna infot on palju, siis erinevad teed katavad teineteist ega ole üheselt arusaadavad. Kohati on kasutatud nii sarna- seid tingmärke (sh värv, laius), et pole võimalik aru saada, mida lahendusega mõeldakse. Nt kõik lillakasroosad kriipsud on suurel kaardivaatel väga sarnased.

Palume võimalusel korrigeerida.

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

43 / 151

4.2. ÜP seletuskirja alusel on kohalikud teed liigitatud põhi-, jaotus- ja kõrvatä-

navaks ning juurdepääsuks (lk 70), aga kaardilt ei tuvasta, mis funktsiooniga mingi tee on. Kaardirakenduses on tänavad määratud kohaliku tähtsusega sõidu- teedeks.

4.3. Kaaluda Räni-Raudtee teed ja Laseri tänavat ühendava ühendustee planeeri- mist (vt joonis nr 1). Teekoridor selleks on ette nähtud. Kohustust tee kavanda- miseks ei ole, aga Tartu linna suunast on selleks ühenduseks tänavakoridor välja

krunditud. Tõenäoliselt sõltub arendus Tartu Linnavalitsusest. Kui leiate, et seda ei ole sobilik kavandada, siis seda ei pea kaardile kandma.

Täiendame kaardimaterjali.

4.4. Lemmatsi liiklussõlme asukohta tuleks muuta (vt joonis nr 2). Reaalne sõlme asukoht on näidatud kohta, kus asuvad pealesõidurambid.

Täiendame kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

44 / 151

4.5. Külitse liiklussõlme asukohta tuleks muuta ning samuti tuleks täiendada ko-

gujateede lahendust (vt joonis nr 3). Soovitame asukoht jätta sõlmel samaks, nagu on kehtivas üldplaneeringus.

Täiendame kaardimaterjali.

4.6. Jooniselt on puudu nn kogujatee mis ühendab Lemmatsi liiklussõlme ja Kü- litse järve teed (riigitee nr 22194) omavahel. Jooniselt pole see üheselt välja loe- tav.

Täiendame kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

45 / 151

4.7. Mägra tee 1 kinnistu (28301:001:1171) juures nähakse detailplaneeringuga ette teistsuguse lahenduse. Jääb arusaamatuks, kas see on taotluslik, et üldpla- neeringuga seda muudetakse. Detailplaneeringu järgne lahendus on tähistatud punasega (vt joonis nr 4).

Täpsustame kaardimaterjali.

4.8. Pangodi lõigul on olemasoleva jalgratta- ja jalgtee marsruut tähistatud pers-

pektiivsena. Palume korrigeerida.

Arvestame ettepanekuga.

4.9. Riigitee nr 92 juures on kavandatud üks ühendus, mida pole teemaplanee- ringus (vt joonis nr 5. tähistatud punase noolekesega). Palume see kaardilt

eemaldada.

Täpsustame kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

46 / 151

4.10. Puudub teemaplaneeringus näidatud ühendustee (vt joonis nr 6. tähistatud punase joonega). Palume kaarti täiendada.

Täpsustame kaardimaterjali.

4.11. Tartu ümbersõidu I ehitusala projektist on puudu maanteega paralleelne

kogujatee (vt joonis nr 7, tähistatud kollase joonega). Kogujatee kulgemist võib üldplaneeringuga muuta, aga see tuleb kajastada, sest otsejuurdepääsud riigi- teelt nr 2 likvideeritakse. Jääb ainult üks parempööretega peale- ja mahasõit Kambja valla piirile ning teine ots tuleb ühendada riigiteele 92, kuhu jääb samuti parempööretega peale- ja mahasõit.

Korrigeerime kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

47 / 151

4.12. Lennu liiklussõlmes on ainana tähistatud ühendustee nr 2228 (vt joonis nr 8). Tegelikult on seal mitmeid erineva numbriga ühendusteid ning 2228 esile too- mine tekitab segadust.

Arvestame võimalusel ettepanekuga.

4.13. Riigiteede nr 22133 ja nr 2 ristmikust kuni kohaliku Vilja tee ristmikuni on olemas kergliiklustee. ÜP kaardil (vt joonis nr 9) on märgitud see kergliiklustee perspektiivseks. Palume korrigeerida.

Korrigeerime kaardimaterjali.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

48 / 151

4.14. Reola sõlmes on väga hästi peale kantud eskiisi järgne lahendus ja suures pildis jääb see samaks (vt joonis nr 10). Anname teada, et meil on projektmees- konnaga kaalumisel riigiteega 61 liituva kogujatee nihutamine mõnevõrra Põlva suunas, et oleksid tagatud ristumiskohtade vahekauguste nõuded. Hetkel selles

küsimuses otsust ei ole. Loodame anda täpsemat infot edaspidise koostöö käi- gus.

Võtame teadmiseks.

Palume eelnimetatud punktid üldplaneeringusse sisse viia ning mittearvestamisel oma seisukohta põhjendada. Oleme vajadusel valmis selgitama ja täpsustama meie kirjaga esitatud ettepanekuid näiteks koosoleku vormis.

LENNUA-

MET

LÄHTESEI- SUKOHAD

24.08.2020 nr 4.6-

8/20/3499-2

Lennuamet palub Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK lisa 2 punktis 20.3 täpsustada, et Tartu lennuvälja raja mõõtmed on 1800 x 31 meetrit.

LS ja KSH VTK lisa 2 täpsustatud lennuvälja mõõtmete osas.

VEETEEDE

AMET

LÄHTESEI- SUKOHAD

e-kiri 28.08.2020

Saatsite Veeteede Ametile seisukohtade küsimiseks Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavat- suse.

Teatan, et meil ei ole ettepanekuid nimetatud dokumentidele, sest Kambja vald piirneb Emajõega umbes 2 km ulatuses ning veeliiklust mõjutavaid tegevusi sel- lel jõe lõigul ei kavandata.

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

49 / 151

MAANTEE-

AMET

LÄHTESEI- SUKOHAD

22.09.2020 nr 15-

2/20/38992- 3

Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Siduda üldplaneeringusse Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kavanda- tud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogu-

jateed jms.

1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" la- hendustega.

1.3. Üldplaneeringusse koostamisel arvestada järgmiste Maanteeameti projektide ja teemaplaneeringuga:

Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (kajastada eritasandiline rii- giteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm);

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse ko- gujatee lahendus (nähtav ka Tartu-Nõo eskiisprojektist);

Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eskiisprojekt (lõik Lennuvälja sõlmest

kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka kogujateid);

Tatra-Kambja lõigu eelprojekt (2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tugi- maanteega 46 Tatra-Otepää-Sangaste);

Tartu-Nõo eskiisprojekt (sisaldab 2+2 maanteed, liiklussõlmi ja kogujateid);

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik).

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning

määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldi- sed asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu inf-

rastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesada- mate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee, milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

lahenduse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

50 / 151

05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede pro- jekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on

klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks pa- rempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks

klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele

ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.

Kaalume ettepanekuga arvestamist

üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel

on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava pu-

hul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

Teadmiseks võetud.

Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Kambja, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme

alevikke läbiv riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (E263) ning Külitse ja Räni alevikke läbiv riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga (E264) kogu ulatuses ÜRO Ma- jandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga.

Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92

lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kait-

sevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja väli- misest servast järgmistes lõikudes:

Kambja alevikus:

 22188 Kambja-Kodijärve km 0,0-0,47 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku

piirini);

Kaalume ettepanekuga arvestamist

üldplaneeringu koostamisel. Erisuste mää-

ratlemisel teeme koostööd Maanteeame- tiga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

51 / 151

 22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku pii- rini);

 22136 Kambja-Rebase km 0,8-1,26 (Mäe tänavast kuni aleviku piirini);

 22137 Kambja-Reolasoo km 1,4-1,7 (kohalikust Parve-Toome teest

(2820072) kuni aleviku piirini).

Külitse alevikus:

 22195 Külitse-Haage km 0,77-3,7 (Haage tee 21 kinnistu piirist kuni aleviku piirini);

 22195 Külitse-Haage km 0,0-0,77 (riigitee ristmikust kuni Haage tee 21 kin- nistu piirini) – vasakul pool teed 30 m, paremal nõustume teekaitsevööndiga 10 m;

 22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32 (riigitee nr 3 ristmikust kuni aleviku piirini vasakul pool teed) ja km 5,35-5,7 (Lennuvälja tee 27 kinnistust kuni aleviku piirini paremal pool teed);

 Räni alevikus riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,0-3,0 (külg- neva riigiteega terve aleviku piires riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku pii-

rini);

 Tõrvandi alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest põhjapool);

 Ülenurme alevikus riigitee nr 22130 km 1,7-2,33 (Tartu maantee J4 koha- likust teest kuni aleviku piirini).

Perspektiivse arenduspotentsiaaliga, kuid välja kujunemata hoonestusjoone tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 20 m äärmise sõiduraja välimi-

sest servast:

Külitse alevikus riigitee nr 22194 Külitse järve tee km 1,35-1,89 (Kõivusalu teest

kuni riigitee nr 22195 ristmikuni);

Räni alevikus riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,0-2,08 (riigitee tervikuna alates riigitee nr 3 ristmikust kuni riigitee nr 92 ristmikuni);

Ülenurme alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2

ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest lõunapool).

Kaalume ettepanekut planeeringulahen- duse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

52 / 151

Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu teeme ette- paneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel:

Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228.

Kaalume ettepanekut planeeringulahen- duse väljatöötamisel.

Juhul kui olemasolev pidev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõi-

kest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

Teadmiseks võetud.

Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav

joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis.

Teadmiseks võetud.

EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloako- hustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest pii- rangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevöön- disse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olema-

soleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juh-

tudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Ar- vestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga.

Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenin- danud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

Teadmiseks võetud.

OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koosta- mise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks koha- likke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

53 / 151

Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajati- sena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata ruumivajadust jalgratta- ja jalgtee raja- miseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee pro- jekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus H tähistab tuuliku

masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameetrit.

Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lu- bada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasu- tada väljapakutud valemit.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel

Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eel-

kõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise ka- vandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Tartumaa maa- konnaplaneeringus 2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest.

Kaalume ettepanekuga arvestamist

üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel

Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist (näiteks detailplanee- ringu koostamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teede- võrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigi- teede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt

selleks vajadus puudub.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestades üldplaneeringu täpsusastet.

Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga.

Kaalume ettepanekut üldplaneeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga.

Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee

alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba

Kaalume ettepanekut üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

54 / 151

ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme eran- deid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suure- mas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

teeme koostööd Maanteeametiga. Võib ilmneda kohti, kus tehnovõrkude korido- ride ühtlustamine on ruumikasutuse opti- meerimise kontekstis vajalik.

Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Pla- neeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLT-le.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel.

Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga mää- rata perspektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad ole- masolevad juurdepääsud.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme koostööd Maanteeametiga.

Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suu- rendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suu- renda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel.

Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada

asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- neeringu täpsusastet.

Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagami- seks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähenda- mine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi,

mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav

teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus.

Kaalume ettepanekuga arvestamist

üldplaneeringu koostamisel. Erisuste mää- ratlemisel teeme koostööd Maanteeame- tiga.

Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõt- teid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktili- sest vajadusest lähtuva mõistega OLT.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

55 / 151

Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning

välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääse- tavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Ühistranspordi kättesaada- vuse kriteerium on üheks olulisimaks uute tegevuste ja arendusalade kavandamisel.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategoo-

riate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria objekte.

Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingi- mused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on aren- daja või KOV kohustus.

Arvestame üldplaneeringu koostamisel liiklusmüraga, lähtudes olemasolevatest

andmetest, teadmistest riigiteedelt leviva müra ulatuse osas ja läbiviidavast mü- rauuringust.

KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes ka-

vandavast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist kä-

sitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KSH läbiviimisel niivõrd, kuivõrd see on

üldplaneeringu täpsusastet ja kavandata-

vat lahendust silmas pidades asjakohane.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlas- tamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks ta-

belina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väl- jatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.

Teadmiseks võetud.

PÄÄS-

TEAMET

LÄHTESEI- SUKOHAD

e-kiri

18.09.2020

KemS §32 sisendid kajastatud. Täiendavaid ettepanekuid ei ole. Teadmiseks võetud.

TARBIJA-

KAITSE JA

LÄHTESEI- SUKOHAD

11.09.2020 nr

Olete Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisas 2 (Ülevaade Kambja val- last) toonud välja, et (planeeritavad) raudteeülekäigud tuleb lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast kesk-

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus ka- vandatava maakasutuse planeerimisel ar-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

56 / 151

TEHNI-

LISE JÄ-

RELE-

VALVE

AMET

16-6/20- 12013-002

konnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületusko- had. Arvestades Kambja valla üldplaneeringus käsitletavaid transporditaristust (sealhulgas raudteest) tulenevaid kitsendusi, toome mõned ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda ning võivad olla kitsendavateks tingimus-

teks ja/või mõjutada inimeste tervist ja heaolu:

1) Samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine üle rööbastee ei ole ohutu ning tegemist on olulise kitsendusega (näiteks kinnisvaraarenduses – ületuskoh- tade rajamine soovitud kohta ei pruugi olla võimalik), mis tuleks üldplaneeringus

välja tuua.

vestame esitatud ettepanekuga üldpõhi- mõtete määratlemisel, kuid tehniliste la- henduste koostamine on üldplaneeringule järgnevate tegevuste (detailplaneeringud,

projekteerimistingimused jms) ülesanne.

2) Ruumilise tihendamise käigus tuleb võimalusel vältida raudteeni ulatuvate tu- piktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raud- teeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette näh- tud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu maakasutuse kavandamisel. Märgime, et üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib nii mõneski piirkonnas osutuda vaja- likuks seada tingimus järgmiste etappide (nt detailplaneeringu koostamise või pro- jekteerimistingimuste väljastamise) tar-

beks.

3) Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete määramisel ja elamupiirkon- dade planeerimisel ning rajamisel võimaliku pendelliikumisega üle raudtee. Ole- masolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi ots- tarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha rajamine olema

põhjendatud ja vältimatu.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu maakasutuse kavandamisel. Märgime, et üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib nii mõneski piirkonnas osutuda vaja- likuks seada tingimus järgmiste etappide

(nt detailplaneeringu koostamise või pro- jekteerimistingimuste väljastamise) tar- beks.

4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate las- teasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse

külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootama-

tut sattumist raudteemaale.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu maakasutuse kavandamisel.

Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitusseadustiku §-s 73.

Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi- mustega üldplaneeringu lahenduse koos- tamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

57 / 151

MUINSUS-

KAITSE-

AMET

EELNÕU

14.07.2022 nr 1.1-

7/2006-6

Muinsuskaitseamet soovitas üldplaneeringu KSH aruandes ja üldplaneeringu Kul- tuuriväärtuse peatükis tuua eraldi välja looduslikke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine (kiri nr 1.1-7/2006-5)

Edastame teile Muinsuskaitseameti poolt koostatud ülevaate Kambja valla loo-

duslikest pühapaikadest, mida saate planeeringu koostamisel aluseks võtta.

Võtame teadmiseks.

EELNÕU

06.06.2022 nr 1.1-

7/2006-5

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimisseaduse §

8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lg 6, edastab Kambja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommentaarid:

1. soovitame tuua ptk 7.9 eraldi välja mitte riikliku kaitse all olev arheoloogiapä-

rand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogi- liste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hä- vimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt teh- tava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogia- pärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avas-

tamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja ar-

heoloogiatundlikke alasid.

Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobu- takse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

▪ algatatakse detailplaneeringut;

▪ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskait- seseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esita-

takse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehi- tise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arva- must arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on

Täiendame KSH aruannet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

58 / 151

ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikiht ja seletuskiri on koostamisel ja Muinsuskaitseamet edastab selle esimesel võimalusel;

2. Lisada lk 13 Mõju kultuuripärandile ka mõju arheoloogiatundlikele aladele; Täiendame seletuskirja.

3. täpsustada lk 13 Mõju kultuuripärandile peatükis mainitud ristipuude kaitse- liiki. KSHs soovitatakse neid kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil. ÜP seletus-

kirjas on aga viide, et nende kaitse toimub vastavalt looduskaitseseadusele;

Selgitame, et ka kohaliku tasandi kaitsta- vaid loodusobjekte kaitstakse looduskait-

seseaduse kohaselt.

4. soovitame lisada KAH alade nimistusse (ptk 7.4.1) Kambja valla maa-alal ole- vad ristimetsad ja ristipuude ümbruses olevad metsad;

Selgitame, et KAH aladeks määratakse kogukondadele olulised riigimetsad. Ai- nuüksi ristipuude olemasolu ei ole ar- gument KAH ala määramiseks.

5. täpsustada muinsuskaitseseaduse paragrahvi peatükis 7.9.8 Mõju kalmistutele ja matmispaikadele;

Korrigeerime seletuskirja. Selgitame, et me ei soovi konkreetsetele paragrahvidele

viidata, sest need võivad olla ajas muutu- vad.

6. lisada peatükk 9.1.8 ka meetmed arheoloogiatundlike alade kaitseks; Arvestame ettepanekuga ja täiendame se- letuskirja.

7. lisada analüüs, milles tuua välja kergliiklusteede rajamise mõju kultuurimäles- tistele;

KSH käsitleb taristu sh kergliiklusteede ra- jamise mõjusid kultuuripärandile.

8. palume eemaldada lk 71 olev tekst: Üldplaneeringus teeb kohalik omavalitsus ettepaneku XX saj arhitektuuripärandi objektide nimistust välja arvata apteek- elamu Männi 1 (vabariigi ajast), meierei Pangodi külas (vabariigi ajast), suve- maja (Pangodi külas (nõukogude ajast), meierei Vana-Kuuste külas (vabariigi

ajast), Rudolf Riivese talu (Virumõisa) häärber Uhti külas (vabariigi ajast), Reola

raudteejaam Tõõraste külas (nõukogude ajast). Objektide nimekirjast kustutami- seks tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti poolt telli- tud valdkondlike uuringute nimekirjad on loodud inventeerimiste tulemusel ja sealt objekti ei kustutata.

Täiendame KSH aruannet.

Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut ob- jekte nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt nimekirjas olevaid objekte juba

hävinenud ja ÜP neid ei kajasta.

Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseaduse §3, planeerimisseaduse §8- 12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §40 lg 6,

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

59 / 151

edastab Kambja valla üldplaneeringu eelnõu täpsustamiseks järgnevad kommen- taarid:

1.Soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist:

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesi- sust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projek- teerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arves- tada nende kui olulise avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada

mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist

väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kait- sevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kait- sevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavanda- tav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimä- lestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailpla-

neeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele

muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa ar- heoloogiapärandist veel avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloo- giatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandata-

vates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise välti- miseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui

KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga ar- heoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige

3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: · algatatakse detailplaneeringut;

· kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskait-

Täiendame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

60 / 151

seseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esita- takse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehi- tise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arva- must arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud 9 info on

ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist;

2. Soovitame lisada ptk 4.1.2. Kohaliku tasandi kultuuripärand: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste

lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda

ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud ob- jekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse;

Täiendame seletuskirja.

3. Soovitame lisada 4.1. Kultuuriväärtused eraldi peatükina looduslikke pühapai- kasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning tagada nende säilimine.

Looduslikud pühapaigad (paljud neist tuntud ka hiie-nimeliste paikadena) on olu-

lise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usu- lise või rituaalse tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pü- hapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed,

ojad, kivid, künkad, orud, mäed, pangad, soosaared jne. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühaks- pidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest ning need on oluli- sed pärimuskultuuri ja kohaliku identiteedi kandjad. Looduslikud pühapaigad säi-

livad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende kü- lastatavuse parandamine.

Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa muinsus- või looduskaitse all, kuid paljud veel kaardistamata ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. Muinsus-

kaitseameti koordineerimisel toimuvad üleeestilised pühapaikade inventuurid,

mille kohta leiab rohkem informatsiooni Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ajaloolised-jalooduslikud-puhapaigad In- formatsiooni valla looduslike pühapaikade kohta leiab:

● Mälestiseks olevate pühapaikade puhul Kultuurimälestiste registrist:

https://register.muinas.ee/- mälestise liik „ajalooline looduslik pühapaik“.

● Looduskaitse all olevate pühapaikade kohta EELIS infolehelt: https://eelis.ee/.

Täiendame seletuskirja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

61 / 151

● Kaitsealused ja mitte-kaitsealused on pühapaigad on enamuses kajastatud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardil: https://hiie- paik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/in- dex.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac;

4. soovitame lisada kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide juurde täpne aadress, et objekte oleks võimalik kaartidelt kergemini leida;

Selgitame, et aadressi lisamine muudaks joonised väga raskesti loetavaks. Kohaliku tasandi kultuuripärandi objektid on kajas-

tatud kaardirakenduses.

5. ptk 4.1.2. on tehtud ettepanek arvata Kambja 20. sajandi arhitektuuripärandi objektid XX sajandi arhitektuuripärandi nimistust välja. Selgitame, et tegemist on valdkondliku uuringu nimekirjaga, kust objekte ei kustutata. Üldplaneeringu sele- tuskirja võib lisada kõik Kambja valla 20. saj arhitektuuripärandi objektid;

Selgitame, et ÜP ei tee ettepanekut ob- jekte nimekirjast välja arvata. Küll on reaalselt nimekirjas olevaid objekte juba hävinenud ja ÜP neid ei kajasta.

6. lisada üldplaneeringusse viide maakonnaplaneeringus sätestatud kultuuripä- randit käsitlevatele eesmärkidele (Tartu maakonnaplaneering 2030, p 3.8.3: Ka-

sutuseta kultuuriväärtuslikele ehitistele tuleb leida kohane ja omanikule huvipak- kuv kasutusviis, näiteks turismiks, puhkekoha või - ehitisena; ja p 3.8.4 Arhitek- tuuriväärtuslikesse hoonetesse, mis muinsuskaitseseadusest tulenevalt tuleb nii

ehk teisiti säilitada, koondatakse senisest enam avalikke funktsioone).

Täpsustame seletuskirja.

LÄHTESEI-

SUKOHAD

16.09.2020 nr 1.1-

7/2006-1

Muinsuskaitseamet soovitab üldplaneeringutes siduda kultuurimälestiste teema

valdkonnaüleselt teiste üldplaneeringu ülesannetega. Erinevad riigi huvid peavad olema tasakaalus ning omavahel lõimitud – kultuurimälestiste säilimine, sotsiaal- teemad, säästev areng ja elamisväärne keskkond.

Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu

koostamisel.

Saadame teile tutvumiseks Muinsuskaitseameti juhendi omavalitsustele üldpla- neeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta, kus on

välja toodud mälestisi puudutavad suunised üldplaneeringu koostamisel.

https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Arhitek- tuur/uldplaneeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pd

Arvestame MKA juhendiga üldplaneeringu koostamisel pidades silmas ÜP ülesandeid

ja täpsusastet.

LÄHTESEI- SUKOHAD

Edastatud kavatsuses on pööratud tähelepanu kultuuriväärtusliku keskkonna analüüsile ja hoidmisele. Edasises planeeringuprotsessis on vajalik teemat süga- vamalt analüüsida ja ühendada kultuuripärad teiste teemakäsitlustega. Toome

välja, et kajastama peaks arheoloogiapärandit, mis ei ole veel riikliku kaitse alla

Arvestame ja teeme koostööd MKA vas- tava valdkonnaga spetsialistidega. Seni- kaua kui kultuuriväärtuslikke alasid oma-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

62 / 151

11.11.2020 nr 1.1-

7/2006-3

ja täpsustama looduslike pühapaikade loetelu. Täpsemat infot nende teemade kohta saate Muinsuskaitseameti vastava valdkonna spetsialistide käest.

valitsuses teada pole, ei lisa me neid pla- neeringusse. Kui alad on teada, siis on võimalik nendega arvestada.

OMAVA-

LITSU-

SED

TARTU

LINN

LÄHTESEI- SUKOHAD

02.10.2020 nr 9-

3.2/09989

Üldplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid Tartu linnale ja teistele naaberomavalitsustele. Lisada üldplaneeringu jooniste alla täp- sema väljavõttena Kambja valla lähiala joonis, milles kajastada linnaehituslikud seosed. Lisaks näidata kergliiklusteede, teede, tänavate seosed Tartu linna trans- pordivõrgustikuga ja rohevõrgustiku, loodusväärtuste sidusus ning ühilduvus ro- hevõrgustikuga.

Võtame teadmiseks ja teeme Tartu lin- naga koostööd üldplaneeringu koostamise protsessis. ÜP LS ja KSH VTK dokumendis on toodud, et mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse ise- loomust ning seda täpsustatakse ÜP koos- tamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise

käigus lisanduda mõjusid, mida põhjenda- tud vajaduse korral täiendavalt hinna- takse. Sama dokumendi peatükis 2 märgi- tud, et vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt

mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse mõju hinda- misel ka ala väljaspool planeeringuala. Kui

ÜP koostamisel selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni selline mõju Tartu lin- nale, mis võib eeldatavalt osutuda oluli- seks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse.

Analüüsida ja hinnata planeeritud maakasutuse mõju linnaelanike sotsiaal-ma-

janduslikele vajadustele (haridusasutused, sh koolieelsed, hoolekandeasutused jms), linna ja valla avalike teenuste sidususele.

Võtame teadmiseks. Kui ÜP koostamisel

selgub, et lahendusega võib kaasneda mõni selline mõju Tartu linnale, mis võib

eeldatavalt osutuda oluliseks, siis KSH käigus seda ka käsitletakse.

Palume fikseerida kavatsuse ptk 8.2 tabeli koostöö eesmärk Tartu linnaga järg- miselt: Kambja vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide

saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava trans- pordivõrgustiku ning tehnotaristu arendamise vajadusi tuleb üldplaneeringu koostamisel silmas pidada.

LS ja KSH VTK dokumenti on täiendatud järgnevalt: Kambja vallaga piirnev

omavalitsus, kelle ruumilise arengu eesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid arengueesmärke ja ühiselt kasutatava transpordivõrgustiku ning

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

63 / 151

tehnotaristu arendamise vajadusi üldplaneeringu koostamisel kaalutakse.

Palume täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkonnad" alapeatükki "Tehniline ta-

ristu" järgmiselt:

- Kaasajastatakse ja täpsustatakse tehnovõrkude kavandamise põhimõtted ar- vestades Kambja valla tehnovõrke puudutavate uuemate arengukavadega (neist kõige olulisem on ÜVK). Viiakse läbi perspektiivse, täiendava Tartu vee-

haarde kavandamise vajaduse analüüs ja selle vajaduse ilmnemisel mää- ratakse veehaarde kavandatav ala.

- Lisaks palume selles alapeatükis tuua tehnilise taristu seosed Tartu linna tehni- lise taristuga, analüüsida linna tehnotaristu ressursi piisavust valla kavandata- vate arenduste varustuse tagamisel ja tuua välja vajalikud muudatused linna ter- ritooriumil. Analüüsitakse ja hinnatakse linna suunduvatesse veekogudesse suu- natava reo- ja heitvee mõjusid ning tehnilise taristu sidusust (sh maaparandus- süsteemid, sademevesi jms).

- Täiendada alapeatükki maakütte rajamise tingimuste juures, et muuhulgas tu-

leb arvestada koostatud uurimistöös "Maaküte Tartus" (OÜ Maves, Tartu 2020)

toodut.

- Alapeatükki "Teed" palume täiendada selliselt, et tuuakse välja sidusus Tartu linna transpordivõrgustikuga nii graafiliselt kui seletuskirja osas.

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu koostamisel täiendavat koostööd Tartu linnaga.

"Pargi ja reisi" süsteemi edukamaks rakendamiseks on liikuvuskeskuste kavan- damine. Liikuvuskeskused oleks sõlmpunktiks linna ja valla omavalitsuse kerg-

liiklusteedele ja ühistranspordi liinidele. Soovitame kavandada Kambja vallas lii- kuvuskeskustele vajalikud maa-alad ja täiendada ptk 4 "Üldplaneeringu valdkon- nad" alapeatükki "Maakasutus", kus sätestada vastavate maa-alade määramine.

Kaalume ettepanekutega arvestamist, vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu linnaga.

Kergliiklejatele turvaliste liikumisvõimaluste tagamiseks ja naaberomavalitsuste

teede/tänavavõrgustiku ning riigiteede äärsete kergliiklusteede ühtse tervikvõrgu

arendamiseks fikseerida üldplaneeringus, et "Asulas tuleb kergliiklejatel tagada liikumisvõimalused mõlemal teepoolel, väljaspool asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud kergliiklustee koos teeületuskohta- dega.".

Kaalume ettepanekutega arvestamist,

vajadusel teeme üldplaneeringu

koostamisel täiendavat koostööd Tartu linnaga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

64 / 151

Tartu linna suunduvate tänavate ja teede planeerimine ning ehitamine toimub koostöös naaberomavalitsustega ja Maanteeametiga. Detailplaneeringute kehtes- tamine naaberomavalitsuses, kus liiklusühendus on kavandatud linna tänavate kaudu, eeldab tänavate väljaehitamise ja kasutamise lepingu sõlmimist valla ja

linna vahel. Sätestada selle põhimõtte määramise vajadus Kambja valla üldpla- neeringu lähteseisukohtades ja rakendamise viis detailplaneeringutes.

Kaalume ettepanekutega arvestamist, vajadusel teeme üldplaneeringu koostamisel täiendavat koostööd Tartu linnaga.

PÕLVA

VALLAVA-

LITSUS

LÄHTESEI-

SUKOHAD

31.08.2020

nr 7-6/20- 1702-2

Põlva Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu-

kohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneerin- gute koostamisel. Piiriäärsetel aladel rohevõrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Põlva valla samalaadsete tegevustega, et tagada võrgustiku terviklik toimimine. Põlva valla üldplaneeringu koostamisega seotud info on kättesaadav Põlva valla veebilehel: http://www.polva.ee/et/uldplaneering-algatatud-2018

Arvestame rohevõrgustiku terviklikkuse

tagamise vajadusega.

KASTRE

VALLAVA-

LITSUS

LÄHTESEI-

SUKOHAD

11.11.2020

nr 2- 7/1071-1

Kastre Vallavalitsusel ei ole ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisu-

kohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks. Soovime olla kursis üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd valdade üldplaneerin- gute koostamisel. Piiriäärsetel aladel kergliiklusteede ja rohevõrgustiku piiride täpsustamisel palume arvestada Kastre valla samalaadsete tegevustega, et ta- gada terviklik toimimine.

Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel

aladel tegevuste planeerimisel (sh kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd

Kastre vallaga.

NÕO VAL-

LAVALIT-

SUS

EELNÕU

04.08.2022

nr 7- 1.1/1523-1

Edastasite 14.07.2022 kirjaga nr 6-1/19-138 Nõo Vallavalitsusele kooskõlastami- seks Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande.

Nõo Vallavalitsus kooskõlastab Kambja valla üldplaneeringu ja KSH aruande.

Võtame teadmiseks.

LÄHTESEI- SUKOHAD

7.12.2020 nr 7-

1.1/1099-1

Nõo Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) välja-

töötamise kavatsuse osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatööta- mise kavatsus on asjakohane ja piisav. Piiriäärsetel aladel avalikult kasutatavate teede võrgustiku (kohalike teede, juur- depääsuteede ja kergliiklusteede) kavandamisel ja rohevõrgustiku piiride täpsus- tamisel palume arvestada Nõo valla sarnaste plaanidega, et tagada terviklik toi- mimine.

Teadmiseks võetud. Teeme piiriäärsetel aladel tegevuste planeerimisel (sh

kohalikud teed, juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja rohevõrgustik) koostööd Nõo vallaga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

65 / 151

ETTE-

VÕTTED

JA ERAI-

SIKUD

AS EESTI

RAUDTEE

EELNÕU

nr 21-

1/2699-3

1. ÜP-ga tehakse ettepanek täiendava raudteepeatuse rajamiseks Soinastesse (ÜP

joonisel näidatuna raudteest ida poole) Tartu-Ülenurme tee ja Sõnajala ning Kus-

lapuu tänavate ristmike piirkonda.

Palume lisada ÜP ja KSH eelnõu seletuskirja: Planeeritava Soinaste raudteepea-

tuse asukoht ÜP joonistel on indikatiivne. Peatuskoha rajamise vajadus ja otstar-

bekus saab selguda pärast asjakohast analüüsi, misjärel peatuskoha täpne asu-

koht koos juurdepääsuvõimalustega määratakse järgmistes planeerimise ja/või

projekteerimise etappides. Uue peatuskoha rajamiseks on üldjuhul vaja olema-

solevast raudtee teenindusmaast laiemat maaeraldust ooteplatvormi, parkla,

ühistranspordipeatuse jne jaoks, sealhulgas peab olema tagatud optimaalne ja

ohutu ühendus avalike teede võrguga ümberkaudsetest asumitest.

Lisaks märgime, et kui kavandatavale peatuskohale soovitakse rajada jalakäijate,

ühistranspordi ning sõidukite juurdepääsuteed ka raudtee läänepoolselt küljelt,

kus vahetult raudteemaa kõrval asub Tartu-Võru maantee, siis raudtee ületamise

vajaduse korral tuleb ÜP joonistel näidata indikatiivselt planeeritava raudteepea-

tuse juurde ka perspektiivne raudteega eritasapinnalise ristumiskoha leppemärk

ning kajastada eeltoodu ka ÜP seletuskirjas.

Arvestame ettepanekuga.

2. Juhime tähelepanu, et erinevalt ÜP seletuskirjast on ÜP joonistel näidatud pla-

neeritav raudteepeatus lisaks Soinastele ka Ülenurme alevikus (asukohas kus

raudteemaa Tartu-Petseri 5,3-7,8 km piirneb Tartu mnt 50a kinnistuga). Selles

kohas ei ole piisavalt ruumi raudteepeatuse ja kaasneva infrastruktuurikavanda-

miseks. Palume korrigeerida ÜP jooniseid.

3. KSH aruande eelnõus (lk 91) on märgitud, et Tartu-Koidula raudteel jääb

Kambja valda kaks raudteepeatust Ülenurmel ja Uhtis. Juhime tähelepanu, et

Tartu-Koidula raudteel on Kambja vallas ka Vana-Kuuste ja Rebase raudteepeatu-

sed.

Korrigeerime KSH aruannet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

66 / 151

4. Palume lisada ÜP seltuskirja peatükk „5.1.4 Jalg- ja jalgrattateed“ järgmine tin-

gimus: Jalg- ja jalgrattateede rajamise korral paralleelselt raudteekoridoriga raud-

tee kaitsevööndisse (s.h raudteemaale), tuleb nende täpne asukoht ja raudtee-

maale mahutamise võimalused selgitada välja järgmistes planeerimise ja/või pro-

jekteerimise etappides koostöös AS-iga Eesti Raudtee.

Täiendame seletuskirja.

LÄHTESEI-

SUKOHAD

21.09.2020 nr 21-

1/2699-1

1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja

piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning elektripaigaldiste ja sidet-

rasside kaitsevöönditega.

Arvestame raudtee, samuti

elektripaigaldiste ja sidetrasside

kaitsevööndite ja neist tulenevate piirangutega üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektri- paigaldiste hoolduse ja remondi teostamist.

Arvestame üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel raudteerajatiste kasutamisest, hooldusest ja remondist

tulenevate vajadustega.

3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõju-

dega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise kor- ral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi kesk- konnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks

Arvestame esitatud tingimusega üldpla-

neeringu lahenduse väljatöötamise käi- gus.

Maakasutuse planeerimisel ning maakasu-

tus- ja ehitustingimuste määramisel läh- tume koostatavast mürauuringust.

Vajalikud erisused (kui need üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamise käigus ilmnevad) kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee.

4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning

mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogu- kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.

Arvestame võimalusel esitatud märkusega

üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel.

Raudteemaaga piirnevate alade haljastuse kavandamise või säilitamise korral tu-

leb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

67 / 151

Raudteemaaga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmishoonete, ühiskond- like hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeerimisel näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meetmed (näiteks piirdeaedade rajamise kohustuse) ta- kistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljaspool nõuete-

kohaseid raudtee ületuskohti. Samuti arvestada müratõkkeseinte rajamise vaja- dusega.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel.

Avalikke teid, sh kergliiklusteid raudteemaale mitte planeerida, v.a raudteedega

ristumised.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee-

ringu lahenduse väljatöötamisel

Seoses reisirongi kiiruse tõstmisega tuleks uued kergliiklusteede ristumised raud- teega kavandada eritasandilistena. Uued kavandatavad kergliiklusteede ristumi- sed raudteega peavad olema ühendatud olemasoleva või planeeritava avaliku kergliiklusteede võrgustikuga.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel

Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eritasandiliste ristumiste asukohtade kavandamisel tuleb juhinduda valdkonnaga seotud normides, stan-

dardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik maa nende realiseerimiseks. Teeme ettepaneku üldplaneeringu kaardimaterjalil

kajastada eraldi leppemärkidega olemasolevate ning perspektiivsete raudteeüle- tuskohtade asukohad ning kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad ühendusteed, sh perspektiivsed ühendusteed.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel

Lisada „Kambja valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK-Lisa 2-Ülevaade Kambja val- last“ peatükis „20.2 Raudtee“ järgnev informatsioon. Tartu-Koidula raudteeliinil on raudteeülesõidukohad ka Haaslava-Vana-Kuuste teel (Vana-Kuuste) ja Re- base-Küti teel (Rebase) ning rongide peatuskoht koos samatasandilise raud- teeülekäigukohaga Vana-Kuustel ja rongide peatuskoht Rebasel. Tartu-Valga raudteeliinil on kolm raudteeülesõidukohta (Lemmatsi, Näki ja Ropka).

Täiendasime lisa 2 esitatud informatsioo- niga ning arvestame sellega edaspidi.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehi- tus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsen- dusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad

asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektrilii-

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

68 / 151

nide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenin- damiseks selgub projekteerimise käigus. Teeme ettepaneku kajastada eeltoodud informatsioon üldplaneeringus. Projekteerimistingimused nr 2011802/05762 on väljastatud 04.08.2020.

Omavalitsuste koostööorganisatsioonid on teinud 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-

Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifit- seerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride

geomeetria muudatused (sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võima- luse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h. Käesolevaks ajaks on AS Eesti Raudtee jõudnud tellida eelhinnangu eskiisi tasemel Tallinn-Tartu raudteetrassi õgvendusteks, mis võimaldaks kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Kambja vallas on selliseid kõveraid, mis vajaksid reisirongide kiiruse tõstmiseks raudteetrassi õgvendada Tartu-Koidula raudteeliinil. Teeme ettepaneku kajastada üldplaneeringus, et reisirongide kiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h võib tekkida

vajadus Tartu-Koidula raudteeliinil olemasolevat raudtee trassikoridori õgven- dada.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel.

Reisirongide kiiruste tõstmisel tuleb ohutuse tagamise eesmärgil arvestada ka raudteemaa piirdeaiaga piiramise vajadusega, et takistada jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel.

Pikemas perspektiivis on planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olema- soleva raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega vähemalt 4,5 meetrit). Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laie- nemisega.

Arvestame esitatud märkusega üldplanee- ringu lahenduse väljatöötamisel.

RIIGI-

METSA

MAJAN-

DAMISE

KESKUS

(RMK)

EELNÕU

21.06.2022

e-kiri

1.RMK teeb ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taas-

tuvenergeetika“ tuulikute ja tuuleparkide rajamise tingimuste osas vastavalt KSH

aruande peatükis 7.15 toodud infole tuuleenergeetika arendamise kohta Kambja

vallas. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks üheselt

selge, milliste tuulikute kavandamise võimalikkusele on viidatud üldplaneeringu

seletuskirja peatükkides 3.1 ja 4.1.4 ning millised on kohaliku omavalitsuse poolt

nõutavad tingimused ja alusdokumendid peatükkides 3.1 ja 4.1.4 viidatud tuuli-

kute rajamiseks.

Täiendame seletuskirja tuuleenergeetika

osas.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

69 / 151

2.Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“ on kirjas, et üle

15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama rajamine ei ole üldjuhul lubatud

rohevõrgustikus, kuid erandid on võimalikud kaalutlusotsuse alusel.

Palume täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 „Taastuvenergeetika“

tingimusi üle 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaama rajamiseks. Praegu

on seletuskirjas kirjas, et üldjuhul ei rajata tootmisehitisi tugialal ning kui erand-

juhul seda teha soovitakse, tuleb lähtuda teatud tingimustest, sealhulgas hinnata

mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele.

Täpsustame seletuskirja.

3. Üldplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kihil on märgitud metsaeral-

distele KM047-4; KM103-5 ja KM103-8 väärtusliku põllumajandusmaa tunnus.

RMK teeb ettepaneku, mitte määrata metsaeraldistele KM047-4; KM103-5 ja

KM103-8 väärtuslikku põllumaa tunnust, kuna tegu on osaliselt metsastunud vä-

heväärtuslike rohumaadega. RMK-l ei ole olnud võimalik neid alasid huvipuudusel

põllumajanduslikuks kasutamiseks välja rentida.

Lisa 1. Väärtuslikud põllumaad

Arvestame ettepanekuga.

4.Üldplaneeringu kõrgendatud avalike huvide (edaspidi kah ala) kaardi kihil mää-

ratud kah alaks Vana- Kuuste külas olevad metsakvartalid QT015 kuni QT030,

mis on Vana -Kuuste looduskaitseala Vana -Kuuste sihtkaitsevööndis, kus majan-

dustegevus on täielikult keelatud. Teeme ettepaneku metsakvartalid QT015 kuni

QT030 kah alast välja jätta, kuna antud ala majandustegevust ei toimu.

Lisa 2. Kah alad

Täpsustame ÜP materjale. Sihtkaitsevöön- disse KAH ala ei määrata.

5.Üldplaneeringu avalike teede kaardi kihil on kavandatud Poldri tee avalikuks

kasutamiseks. Poldri tee puhul on tegu spetsiaalselt poollooduslike koosluste

hooldamiseks mõeldud teega, kus avalik kasutus takistaks eesmärgipärast tege-

vust. Tee on kitsas ja ühesuunaline, ehitatud poollooduslike koosluste hooldami-

sel põllumajanduslike traktoritega luhalt niite väljaveoks.

Lisa 3. Avalikult kasutatavad teed

Poldri tee muudetakse avalikult kasutata- vaks jalgratta- ja jalgteeks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

70 / 151

6.Üldplaneeringu kaardikihil on kavandatud Ropka – Ihaste looduskaitseala Aard-

lapalu piiranguvööndisse matkarada, mis on pikaajaliste rendilepingutega antud

ettevõtjatele rendile poollooduslike koosluste hooldamiseks. Poollooduslike kool-

duste hooldus toimub nii heina niitmise kui karjatamise teel. RMK teeb ettepa-

neku mitte kavandada matkarada poollooduslike koosluste hooldusaladele, kuna

ala on lepingu järgi lubatud hooldada nii niitmise, kui ka loomade karjatamise

teel ja seetõttu on vaja ala taraga piirata.

Lisa 4. Kavandatud matkarada.

Tegemist on olemasoleva matkarajaga, mis meile teadaolevalt tarastatava alaga ei kattu.

LÄHTESEI- SUKOHAD

28.08.2020 nr 3-

1.1/2712

RMK on seisukohal, et Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegi- lise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või metsade ma- jandamise piirangud peavad olema neis dokumentides kajastatud ja põhjenda- tud.

Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtu- valt planeerimisseadusest ning haldusme- netluse seadusest peavad kõik üldplanee- ringus seatud tingimused olema põhjen- datud. Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes piiranguid. Üldplaneeringu esi-

mene ja kõige olulisem eesmärk on eel- duste loomine omavalitsuse ruumilise

arengu kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edenda- mist, kuid vajadusel ka piirangute sead-

mist näiteks loodusväärtustest lähtuvalt

Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hin- damise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel ees- märkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust.

Üldplaneeringu lahendus koostatakse läh- tuvalt omavalitsuse ruumilise arengu va- jadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt käsitletakse üldplaneeringus ka metsa- maad. Lähtuvalt planeerimisseadusest

ning haldusmenetluse seadusest peavad

kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused olema põhjendatud, kuid üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike tegevuste läbikaalumist mingis piirkonnas.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

71 / 151

RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, et- tepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, sh sot- siaal-majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga mää- ratud puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kait-

seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendami- seks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu koostamise, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu täpsusastet.

Märgime, et üldplaneeringu lahendus peab otse loomulikult vastama kõigile seadus- tele ja teistele õigusaktidele, kuid planee- rimisprotsessis on kohalikule omavalitsu-

sele antud ulatuslik kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele tingimuste sead- misel.

Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule- kahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks

ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele

planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.

Kaalume ettepanekuga arvestamist üldplaneeringu koostamise, sh keskkonna- mõju strateegilise hindamise läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu täpsusastet. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse etapis ei ole otstarbekas konk- reetseid seletuskirja sõnastusi kokku lep-

pida, kuna need tekivad planeeringu koos- tamise käigus, sh koosmõjus teiste tege- vustega, KSH tulemustega ning ava- likkuse, omavalitsuse ja ametiasutuste koostöös.

PÕLLUMA-

JANDU-

SUURIN-

GUTE

KESKUS

LÄHTESEI- SUKOHAD

26.08.2020 nr 13-

1/151-1

Põllumajandusuuringute Keskus toetab Natura 2000 alade, kaitstavatele loodu- sobjektide, looduskeskkonna ja rohevõrgustiku, pinna- ja põhjavee temaatika käsitlemist Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hinda- mise koostamise protsessis.

Erilist tähelepanu peaks pöörama väärtuslike põllumajandusmaade säilitamisele

Kambja vallas. Soovitame võimalusel kasutada väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu ettevalmistamiseks koostatud abistavat kaardimaterjali ja lugeda väärtuslike põllumajandusmaade hulka terviklikud põllumajanduslikus kasutuses olevad alad alates kahest hektarist.

Kaalume soovitusega arvestamist planee- ringu koostamisel.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

72 / 151

ELERING

AS

EELNÕU

16.06.2022

e-kiri

Täpsustame seletuskirja.

AS ASTRI

(K. TOOM)

EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Ettepanek kavandatavas üldplaneeringus katastriüksuste sihtotstarvete

muutmiseks

AS Astri (registrikood 10134061) palub muuta kavandatavas üldplaneeringus all-

järgneva katastriüksuse sihtotstarvet:

Kinnistu

number

Katastriük-

suse lähiaad-

ress

Katastriüksuse

tunnus

Olema-

solev sih-

totstarve

Taotletav

sihtots-

tarve

2997604

Parkla, Üle-

nurme alevik,

Kambja vald,

Tartu maakond

94901:007:0439 transpordi-

maa 100%

ärimaa 75%

ja transpor-

dimaa 25%

Parkla, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartu maakond maaüksus on hetkel 100%

transpordimaa kasutamise juhtfunktsiooniga maaüksus. Hetkel menetluses olevas

Kambja valla uues üldplaneeringus on kavandatud viidatud maaüksuse juhtfunkt-

siooniks 100% ühiskondliku ehitise maa-ala. AS Astri teeb ettepaneku, et vii-

datud maaüksuse sihtotstarve muudetaks 75% ärimaaks ja 25% trans-

pordimaaks.

AS Astri leiab, et antud kinnistul on võimalik ärimaa sihtotstarve edukalt kokku

siduda avaliku ja ühiskondliku funktsiooniga selliselt, et olemasolev bussipeatus

saab kinnistul jätkuvalt tegutseda alas, millele ulatuvad piirangukaitsevööndid ja

sellest tulenevad ehituskeelu piirangud. Meie hinnangul võiks üldplaneeringuga

määrata kinnistule ehitusõigusega ärimaa funktsiooni ja transpordimaa funkt-

siooni. Antud maaüksuse vastaskrundile on määratud ärimaa juhtfunktsioon.

Leiame, et tulenevalt ümbruskonna arengusuundadest sobituvad antud maaüksu-

sele ärimaa ja transpordimaa juhtfunktsioonid, et see moodustaks olemasoleva

ärimaaga ühtse terviku.

Arvestame ettepanekuga, määrates maa- kasutuse juhtotstarbed vastavalt ärimaa

ja liiklusmaa.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

73 / 151

AS TAL-

LINNA

LENNU-

JAAM

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvestame ettepanekuga ning lisame an- tud maaüksusele äri- ja tootmismaa juh- totstarbe v.a. Väänoja ehituskeeluvööndi ulatuses.

MTÜ

EESTI

ERAMET-

SALIIT

EELNÕU

16.05.2022

e-kiri

Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab jär-

jepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajandus-

likke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni.

Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta,

tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76

lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4

kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema individuaalne ja omanikule tuleb

selgitada mis konkreetselt tema kinnistul senisega võrreldes muutub.

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planee-

ring võib puudutada, hoida kursis toimuvaga.

Milliseid piiranguid saab seada

Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks üle-

sandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu

eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lage-

raie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.

Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste,

müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule-

kahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omava-

litsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuen-

dusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanu-

sele.

Teadmiseks võetud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

74 / 151

Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa

planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raieva-

nuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute sead-

mine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuen-

dusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab raken-

dada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata

jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompensee-

ritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele

kompenseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud

(peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 110 eurot/ ha

ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas.

Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang keh-

testatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule

saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel keh-

testatud piirangutele.

Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostamisel juba ar-

vestanud või võtate need ettepanekud arvesse hilisema menetluse käigus.

ASTRI AS

(A. ALAND

EELNÕU

07.04.2021

e-kiri

Avaldus

AS Astrile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused

94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tartumaa, Kambja vald, Räni ale-

vik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m².

Avaldasime Teile 15.09.2020 saadetud kirjas soovi muuta koostatavas Kambja

valla üldplaneeringus maa sihtotstarve osaliselt elamumaaks.

Soovime selle avalduse tagasi võtta ning määrata maakasutuse sihtots-

tarbeks äri ning tootmismaa.

Nimetatud katastriüksused on ÜP-ga mää- ratud äri- ja tootmise maa-aladena.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

75 / 151

15.09.2020

e-kiri

Astri AS-ile kuulub kinnistu registriosa numbriga 3846004 (katastritunnused

94901:001:0146 ja 94901:001:0680), asukoht Tartumaa, Kambja vald, Räni

alevik, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa, pindala 77170 m2.

Palume koostatavas üldplaneeringus nimetatud kinnistu määrata tiheasustusalaks

ja perspektiivseks äri- ja elamumaaks. Juurde lisatud illustreeriv skeem.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

76 / 151

BORG

KINNIS-

VARA OÜ

(S. SÄI-

NAST)

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Mitte arvestada. Laane küla on ÜPga mää- ratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaa- sustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP-

ga määratud ehitustingimustele.

Mitte nõustuda. Säilitada väärtuslikku põl- lumajandusmaad maksimaalselt.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

77 / 151

+

Mitte arvestada ettepanekuid.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

78 / 151

DORPAT

KINNIS-

VARA OÜ

(K. KIVI-

SALU)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Kaalusime Nurga kinnistu ärimaaks näita- mist, kuid seoses riigitee kaitsevööndi ula- tuse suurusega, ei ole otstarbekas Nurga maaüksust käsitleda äri- ja tootmismaa

juhtotstarbega alana.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

79 / 151

EFTAR OÜ

(E. TIM-

MER-

MANN)

EELNÕU

11.05.2022

e-kiri

Ettepanek Kambja valla koostatava üldplaneeringu täiendamiseks

Meie ettevõttele Eftar OÜ reg. nr 16319885 kuuluvad Kambja vallas Soosilla külas

järgmised kinnistud:

- Mäe-Oru (kat. tunnus 94901:001:0086)

- Mäe-Karja (kat.tunnus 94901:001:0084)

- Mäe-Luha (kat. Tunnus 94901:001:0085)

Hetkel toimub Kambja valla uue üldplaneeringu ja KSH menetlemine. Valla kodu-

lehelt leitava info kohaselt toimub üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik

väljapanek 16.05.2022–15.06.2022.

Soovime rajada eelnimetatud kinnistutele mõistlikus koguses üksikelamukrunte

(hajaasustuse põhimõttel) ja selleks teeme ettepaneku märkida koostatavas

üldplaneeringus ala juhtotstarbeks üksikelamute planeerimiseks (hajaa-

sustusena) sobiv otstarve.

Soosilla külla uute elamisüksuste kavandamist toetab hea olemasolev transpor-

diühendus - lähedal paikneb raudtee ja samuti Soosilla küla Haage teega ühendav

kohalik tee. Ajaliselt on teekond Soosilla külast Tartu kesklinna sama pikk kui

Tartus Ihaste linnaosast kesklinna. Samas paiknevad kõnealused kinnistud suur-

test taristuobjektidest piisavalt kaugel, et tagada müravaba ja puhas looduslik

elukeskkond.

Mäe-Oru, Mäe-Karja ja Mäe-Luha kinnistute kehtiv sihtotstarve on maatulundus-

maa 100% ja Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt oleks justkui valdavalt tege-

mist haritava põllumaaga, tegelikkuses ei ole seal viimased 15 aastat põldu pee-

tud. Tegemist on võsastunud ala ja noore metsaga ning Maa-amet on reaalse

olukorra alusel kõlvikulise koosseisu muudatuskande oma registris juba teinud,

sellega saab tutvuda lingilt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Bc0HX3bu.

Põhikaardi uuendamine toimub üks kord aastas ja seal jaanuari alguse muudatu-

sed ei kajastu.

Oleme valmis vajadusel oma ettepanekut täiendavalt põhjendama ja selgitama

ning otsima koos Kambja Vallavalitsusega parimat lahendust.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Soosilla küla on ÜP-s määratud hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud

ehitustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

80 / 151

LÕUNA-

KALDA OÜ

(E.

TSOPP)

EELNÕU

19.05.2022

e-kiri

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

…

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka

piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (elamuehituse ning ärikinnisvara

arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti

Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas), lisaks ajaloolist fakti hoonestuse paiknemisest

teatise objektiks oleval kinnistul veel 1970-1980 aastatel, teatame oma soovist

säilitada Lõunakalda kinnistu (tunnus 94901:009:0108) sihtotstarbena kehtesta-

tavas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme

valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa võimalusega see kinnistu jagada krunti-

deks suurusega kaks tuhat ruutmeetrit.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Lepiku küla on ÜP-s määratud ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud

ehitustingimustele.

Samuti on täna Lõunakalda katastriüksus- tel olev põllumajandusmaa on Eesti kesk-

misest kõrgema boniteediga (42 hinde- punkti) ja määratud sellest lähtuvalt väär- tuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehi- tustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

81 / 151

OTSAMA-

JANDUSE

OÜ (E.

TSOPP)

EELNÕU

17.05.2022

e-kiri

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

…

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin-

gimustele.

Samuti on Otsa ja Teemeistri katastriük- sustel olev põllumajandusmaa Eesti kesk-

misest kõrgema boniteediga (42 hinde- punkti) ja määratud sellest lähtuvalt väär- tuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehi- tustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi huvi säilitamaks põllumajan-

dusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

82 / 151

SOO-

KALDA OÜ

(E.

TSOPP)

EELNÕU

17.05.2022

e-kiri

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

…

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ning samuti ka piirkonna

arengut viimaste aastate jooksul (näiteks Põdra tee elamurajooni väljaehitamine

kõne all olevate kinnistute vahetus naabruses, Tatraluha kinnistuga piirnevatel

kruntidel ehitatud uued eramajad, elamuehituse ning ärikinnisvara arenduse in-

tensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti Reolasoo ja

Tatra oru piirkonnas), samuti olemasolevat hoonestust Tamme kinnistul (viljakui-

vati, viilhall, mitmesuguse otstarbega hoidlad), lisaks ajaloolist fakti endise Reola

mõisa hoonestuse (mõisa territooriumi piirdeehitised, aednike ja ülejäänud mõisa

personali tegevusega seotud hoonestus) ja Ülenurme Sovhoosi kasutuses olnud

ehitiste (kivipurustaja) paiknemisest kõigil kolmel antud teatise objektiks oleval

kinnistul, teatame oma soovist säilitada Tamme kinnistute (tunnused

94901:009:0169, 94901:009:0195, 94901:001:0165) sihtotstarbena kehtestata-

vas Kambja valla üldplaneeringus sarnaselt praegu kehtivale endise Ülenurme

valla üldplaneeringule elamu-ja ärimaa ning määrata Tammepõllu kinnistu (tun-

nus 94901:001:0168) ja Tatraluha kinnistu (tunnus 28301:001:0146) sihtotstar-

beks elamumaa, võimalusega ka need kinnistud jagada kruntideks suurusega

kaks tuhat ruutmeetrit.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Uhti küla on ÜP-s määratud hajaa- sustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa- ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustin-

gimustele.

Samuti on Tamme ja Tammepõllu katast- riüksustel olev põllumajandusmaa Eesti

keskmisest kõrgema boniteediga (42 hin- depunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks, kus ehitustegevus ei ole üldjuhul lubatud. Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma-

jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss.

Tatraluha kinnistu asub rohevõrgustikus, kus ehitustegevusele on seatud täienda- vad tingimused.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

83 / 151

TAM-

MEAUGU

OÜ (E.

TSOPP)

EELNÕU

19.05.2022

e-kiri

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

…

Arvestades eelpool kirjeldatut, tehtud investeeringuid ja kulutusi ning samuti ka

piirkonna arengut viimaste aastate jooksul (elamuehituse ning ärikinnisvara

arenduse intensiivistumine nii Põlva maantee kui Võru maantee suunal, samuti

Reolasoo ja Tatra oru piirkonnas, äriliselt atraktiivne liiklejate hulk Põlva maan-

teel ja ka Reolasoo teel, lisa nr.3, lisa nr4, lisa nr.5), lisaks ajaloolist fakti Reola

mõisa hoonestuse paiknemisest teatise objektiks olevatel kinnistutel (mõisale

kuulunud vesiveski koos abihoonetega, veskitammi ülesõit Tartu- Pihkva posti-

teel, mis toimis veel 1930 aastatel, mõisa kõrtsihoone) teatame oma soovist

määrata Tamme (tunnus 94901:009:0152) ja Vanajärve kinnistutele (tunnus

94901:009:0132) kehtestatavas Kambja valla üldplaneeringus sihtotstarbena

ärimaa.

Hajaasustuses ärimaa juhtotstarvet üldju- hul ei määrata. Hajaasustuses võib äri- hooneid rajada projekteerimistingimuste või kaalutlusotsuse alusel algatava de-

tailplaneeringu alusel, kui seda võimalda- vad muud üldplaneeringuga määratud väärtused ja piirangud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

84 / 151

KR MA-

JANDI OÜ

(T.

TSOPP)

EELNÕU

06.06.2022

e-kiri

Soovime tänada Kambja abivallavanemat hr. Alar Arukuusk ja Kambja valla juh-

tivat planeerimisspetsialisti hr. Riivo Leiten konstruktiivse ja selgitava isikliku

kohtumise eest seoses Kambja valla poolt välja kuulutatud valla üldplaneeringu

(ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku

aruteluga ning ülalnimetatud Kambja valla ettevõtete ettepanekutega seoses ni-

metatud aruteluga (viidates Kambja Vallavalitsusele esitatud Otsamajanduse OÜ

teatisele 17.05.2022, Sookalda OÜ teatisele 17.05.2022, Lõunakalda OÜ teati-

sele 19.05.2022 ja Tammeaugu OÜ teatisele 19.05.2022). Kohtumine toimus

03.06.2022, osalesid KR Majandi OÜ ja Vanajärve OÜ.

Käesolevaga soovime täpsustada loetletud teatiste sisuks oleva ja loetletud kin-

nistutel planeeritava elamumaa ja sellega kaasneva väikeelamumaa maa-ala

ehitusõigust. Täpsustame väikeelamu maa-ala ehitusõigust Kambja valla üldpla-

neeringu mõistes: üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ning arhitektuur-

selt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Väikeelamu maa-alale on lubatud kavan-

dada kuni nelja korteriga ridaelamuid ja/või kuni nelja korteriga korterelamuid,

kui need arhitektuurselt ja ehituslikult üksikelamute piirkonda sobituvad ja moo-

dustavad üksikelamutega harmoonilise terviku.

Korrektsuse huvides viitame sõnastuse allikale, Tartu valla üldplaneeringu sõnas-

tusele, milline on leitav alljärgnevalt lingilt: https://hendrikson.ee/maps/Tartu-

vald/dokumendid/2022-05_Tartu_valla_YP_Seletuskiri.pdf

Kohtumisel jäi mainimata, et meie nägemus maaüksuste tulevasest hoonestusest

on sarnane Tartu vallas läbi viidud Sütemäe maaüksuse piirkonna konkursi või-

dutööle (Tagapõllust eeslinnaks).

Järgmisena link nimetatud võidutööle: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Arhi-

tektuur/Sutemäe_mü_ning_lähiala_DP/Võistlustööd/LEIKUD/TAGAPÕL-

LUST%20EESLINNAKS_Tila%20planeeringuvõistlus_BOOKLET.pdf

Loomulikult on mõistetav kohtumisel kõlanud Kambja valla poolne soov olla

konkreetsete planeeringute ja sellega kaasneva projekteerimistegevuse aktiivne

osapool tagamaks loodava elukeskkonna pikaajaline toimimine.

Lisad:

Mitte arvestada. Vastused antud Otsama-

janduse OÜ-le, Sookalda OÜ-le, Lõuna-

kalda OÜ-le ja Tammeaugu OÜ-le eraldi.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

85 / 151

1. Otsamajanduse OÜ teatis 17.05.2022

2. Sookalda OÜ teatis 17.05.2022

3. Lõunakalda OÜ teatis 19.05.2022

4. Tammeaugu OÜ teatis 19.05.2022

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

86 / 151

GREEN-

MAGIC OÜ

(A. SUUR-

METS)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Palume korrigeerida uue üldplaneeringu eelnõu osas Unipiha tee 21. Tegu on ela-

mumaaga, mitte tootmismaaga.

Arvestame ettepanekuga. Üldplaneeringu joonist on korrigeeritud.

KAUR

TRADE OÜ

(A-J. LEI-

MANN)

EELNÕU

09.11.2021

e-kiri

Ettepanek koostamisel olevasse Kambja valla üldplaneeringusse

OÜ Kaur Trade on ostnud Rattasepa tee 16a 50% tootmismaa ja 50% ärimaa

otstarbega kinnistu 2021. aasta kevadel.

Ettevõte soovib kinnistut kasutada selle senisel otstarbel. Seetõttu palume koos-

tatavas üldplaneeringus määrata Rattasepa tee 16a maaüksuse juhtotstarve äri -

ja tootmismaaks.

Vastavalt ÜP seletuskirja tabel 8, on äri-

maal lubatud kõrvalsihtotstarbena toot- mismaa. Ärimaa juhtotstarbe määramine ÜP-s ei takista kinnistu kasutamist senisel otstarbel.

LAUSMAA

OÜ (T.

RAIDE)

EELNÕU

07.06.2022

e-kiri

Täpsem kirja sisu on mahukuse tõttu leitav e-kirjast.

…

Tulenevalt eeltoodust, palume üldplaneeringu raames korrigeerida Räni aleviku ja

Õssu küla tiheasustusala piire võrreldes eelnõus esitatuga. Palume määrata tihe-

asustus ala piiriks Tartu-Valga maanteest kuni raudteeni Linnaveere tee (tee num-

ber 22129), jättes määratletuks tiheasustusalana tee ja Tartu linna piiri vahele

jääva ala.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Elamu maa-ala ja tiheasustusala laienda- mine oleks nende põhimõtetega vas- tuolus.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

87 / 151

EELNÕU

01.11.2021

e-kiri

Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla

üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise kohta:

1. Kuna valla üldplaneeringu protsessi ajagraafik on võrreldes varasemalt pla-

neerituga oluliselt muutunud ning samuti on muutunud erinevad planeeringuga

seotud asjaolud, palume meie poolt 11.01.2021 tehtud avalduses toodud ettepa-

nekut mitte arvestada ning võtta arvesse käesolevas avalduses toodu.

2. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva

Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus 94901:005:0506) üldplaneeringu

järgse sihtotstarbe määramisel lähtuda alljärgnevatest eesmärkidest:

2.1. Planeeritava kogujatee ning maantee vahelise ala sihtotstarbeks määrata

ärimaa.

2.2. Planeeritavast kogujateest raudtee poole jääva ala sihtotstarbe seadmisega

määrata see ala korterelamute ning ridaelamute rajamiseks.

EELNÕU

11.01.2021

e-kiri

Käesolevaga avaldab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) soovi Kambja valla

üldplaneeringu raames maa sihtotstarbe määramise kohta:

1. Palume OÜ Lausmaa omandis oleva, Kambja vallas, Lemmatsi külas asuva

Söödi kinnistu (reg. nr. 3737004, kat.tunnus 94901:005:0506) üldplaneeringu

järgseks sihtotstarbeks määrata ärimaa.

2. Teeme ettepaneku kogu kirjale lisatud piirkonna kaardil punase katkendjoo-

nega piiratud ala osas valla üldplaneeringu järgseks sihtotstarbeks määrata äri-

maa. Ettepaneku raames on muu hulgas arvestatud maa paiknemist piirkonna

ühe suurima liiklustihedusega maantee ja raudtee vahelisel alal. Samuti ümbru-

ses tänaseks välja kujunenud ja arendamisel olevate objektide iseloomu ning

piirkonna asukohta Tartu linna ja Kambja valla arengut ja perspektiive arvesse

võttes.

Ettepanekust loobuti

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

88 / 151

OÜ

KULDNE

KRUNT (K.

SELI)

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistu juhtotstarve

Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276) kin- nistud Ülenurme alevikus Kambja vallas on 2018.a. koostatud „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ maakasutuse juhtotstarbe

järgi elamualad.

Lisaks on 2000.a. Ülenurme Vallavolikogu poolt antud kinnistute kohta kehtestatud detailplaneering, kuhu on planeeritud elamu maa-ala funktsiooniga krundid.

Uue üldplaneeringu järgi on nimetatud kinnistute maakasutuse juhtotstarve muu- detud äri maa-alaks.

Kinnistu omanikuna näeme, et planeeritav kinnistute juhtotstarbe muutmine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse, lisaks kehtestatud planeeringule, et kinnistud asu-

vad vahetus läheduses koolimajale on Tüki ja Tartu mnt 50b kinnistud sobilikud elamu funktsiooniga maa-alad.

Samuti oleme alustanud eeltööga, et leida ühtne visioon kogu antud alale taga- maks läbimõeldud ja komplektne lahendus.

Arvestades kõike eelpool kirjeldatud, teeme ettepaneku muuta uues üldplaneerin-

gus Tüki (tunnus 94901:007:0233) ja Tartu mnt 50b (tunnus 94901:007:0276)

kinnistute maakasutuse juhtotstarbed tagasi elamu maa-alaks.

Mitte arvestada. Kõnealused kinnistud asuvad raudtee ja Tartu-Ülenurme maan- tee vahel, kus vastavalt mürauuringule liiklusmüra ületab elamumaal lubatud

sihtväärtusi. Sellest lähtuvalt leiti ÜP koostamisel, et sobivam juhtotstarve on ärimaa.

Sõltumata ÜPs määratud juhtotstarbest, on kehtestatud DP-d võimalik ellu viia, kuid rakendada tuleb müra sihtväärtusi tagavaid lahendusi.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

89 / 151

OÜ RAT-

SIONAAL

(P. ALT-

PERE)

EELNÕU

23.05.2022

e-kiri

1. Lemmatsi külast osa, mis asub Tartu linna ja Räni-Raudtee tee vahel,

on käsitletud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõus ebaselgelt ning joo-

nistel ja seletuskirjas vastuoluliselt.

ÜP eelnõu joonistel on nimetatud ala (välja on jäetud raudtee äärne riba) Räni

alevikuga ühtse tiheasustusalana (Joonisel 1 „ Maakasutus“ on nimetatud ala tä-

histatud Räni aleviku ja Õssu küla tiheasustusala hulgas; Joonisel 2 „Piirkondli-

kud ehitustingimused“ on nimetatud ala tähistatud Räni aleviku ja Õssu küla piir-

konnana).

Seletuskirjas Lemmatsi küla tiheasustusala ei ole käsitletud ning p-s 3.4.4 on

Lemmatsi küla ilma eranditena käsitletud hajaasustusega alana Külitse kandi

koosseisus.

Seega on jooniste ja teksti vahel vastuolu.

Vastuolu kõrvaldamiseks tuleks täiendada ÜP seletuskirja Lemmatsi küla tihea-

sustusala määratlusega ning lisada Lemmatsi küla tiheasustusala kas Räni kandi

hulka või asustusüksuste piire muutes Räni aleviku hulka.

Seletuskirja pt 3.4.4. on täpsustatud tihea-

sustusala määratluse ja ehitustingimuste

osas.

2. Joonisel 1 „Maakasutus“ on Kõrtsi kinnistu ala maakasutuse juhtots-

tarbed tähistatud valesti.

Kõrtsi kinnistu detailplaneeringu kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres asuvad

3 kinnistut äri maa-alad ning lõuna poolsed 2 kinnistut äri- ja tootmise maa-alad.

ÜP joonisel on aga tähistatud ärimaid – tootmise maana ning äri- ja tootmise

maid äri maa-alana.

Arvestame märkusega.

3. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on eksitav väide olulise liiklus-

sagedusega teede kohta.

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

OLT käsitlust on täpsustatud lähtuvalt Transpordiameti soovitustest.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

90 / 151

4. Seletuskirja punktis 5.1.1 „Sõiduteed“ on nimetatud perspektiivse

liiklussõlme asukohana mitte ristuvate teede ristumist.

Seletuskirjas on perspektiivse liiklussõlme asukohana nimetatud Lemmatsi külas

Jõhvi-Taru-Valga tee ja Kassisilma tee ristumisel. Nimetatud teedel puudub ristu-

mine.

Täpsustatud vastavalt Transpordiameti märkustele.

5. KSH aruande eelnõu p-s 7.14.1 on sõiduteede osas esitatud

seisukohad vastuolus seadusega ja maakonnaplaneeringuga.

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

KSH?

6. KSH on jäänud osaliselt tegemata

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

KSH?

7. ÜP eelnõus on täitmata PlanS § 75 lg 1 p-des 1 ja 23 ning maakonnap-

laneeringus sätestatud nõuded teedevõrgu kohta.

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

ÜPs on kajastatud planeeritavaid uusi või oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vas-

tavalt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigi- teede projektidele ja teemaplaneeringu- tele.

8. Vastuolu väärtusliku põllumajandusmaa osas

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

ÜPs on kajastatud planeeritavaid uusi või oluliselt rekonstrueeritavaid teelõike vas- tavalt seletuskirja pt 5.1.1 loetletud riigi- teede projektidele ja teemaplaneeringu- tele. Ehitamine väärtuslikule põllumajan-

dusmaale on õigustatud, kui tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, antud juhul rii- gitee ehitusega.

9. Ettepanek ühistranspordi liinivõrgu kavandamiseks

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

Liinivõrgu kavandamine ei ole PlanSi järgi ÜP ülesanne v.a juhul kui see puudutab taristu planeerimist. ÜP näeb ette liiku-

vuskeskuste asukohad.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

91 / 151

10. Ebamõistlikud hoonestustiheduse ja koormusindeksi nõuded

Täpsem selgitus on leitav e-kirjast.

OÜ SAA-

REVAIM

(T. MAR-

RAN)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mitte arvestada. Virulase küla on ÜP-s määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu- salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää-

rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s

määratud ehitustingimustele.

AS RAIT

(I. DEM-

BOVSKI)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mitte arvestada. Tinni katastriüksuse sih- totstarve on tootmismaa ning see on osa suuremast äri- ja tootmise juhtotstarbega alast, kus ruumilise terviklahenduse saa-

miseks (sh tehnovõrgud, juurdepääsud jmt) on vajalik detailplaneeringu koosta- mine.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

92 / 151

SALES-

LEADER

OÜ (A.

KASE-

VÄLI)

EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Salesleader OÜ Veinioja (94901:009:0190) kinnistu omanikuna on huvitaud

heast ja selgest paneerimisprotsessist. Tutvudes Kambja valla uue üldplanee-

ringu projektiga, teeme 2 muudatusettepanekut.

1. Jätta Veinoja kinnistu välja rohevõrgustiku alast (kaart Väärtused ja

piirangud ja maakasutuse kaart)

Veinioja kinnistul kehtib 2010.aastal kehtestatud detailplaneering ja kehtiva

Kambja Valla üldplaneeringu (13.11.2018) kohaselt on tegu äri- ja tootmis-

maaga.

09.03.2021 piirati Veinioja kinnistut Püsiksannika kaitse alla võtmist käsitleva

keskkonnaministri määrusega nr. 16 „Püsiksannika püsielupaikade kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskiri” ( Lisa 1.)

10.03.2022 jõustunud Tallinna Halduskohtu otsusega 3-21-783 ostustati: “Tühis-

tada Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielu-

paikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ osas, millega on arvatud Reola-Üle-

nurme püsielupaiga koosseisu Veinioja (94901:009:0190) katastriüksus ning

koormatud Veinioja kinnisasi sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga. ( Lisa 2).

Eeltoodust tulevevalt ei piira looduskaitselised piirangud Veinioja kinnistu hoo-

nestamiset ning kasutuselevõttu äri- ja tootmismaana.

Seoses muutunud olukorraga kaitstavate loodusobjektide osas, arvestame ettepa- nekut.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

93 / 151

2. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Lennu- Vangi tee

ja Vahtra tn ühendamine kohaliku teega, mis on ette nähtud paraleelselt Tartu-

Petseri raudteega. Muutunud olukorras, kus Vahtra 14 kinnistut jäi koormama

Keskkonnaministeeriumi 09.03.2021 määrus nr 16 „Püsiksannika püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ ei ole võimalik nimetatud ühendusteed alg-

sesse asukohta looduskaitselistest piirangutest tulenevalt rajada.

Teeme ettepaneku üldplaneeringus näha ette Lennu- Vangi tee ja Vahtra tn

ühendamine kohaliku teega, mis asuks põhimaantee nr. 2 Tallinn- Tartu- Luha-

maa teekoridoris ja kulgeks paralleelselt praeguse ja ka uue rekonstrueeritava

teega. Looduskaitselised piirangud lubavad seda asukohta.

Lennu-Vangi tee ühendamine kohaliku teedevõrguga on väga oluline vallasisese

liikluse ja elukorralduse lahendamiseks. Transpordiameti lahendus, (mille koha-

selt Lennu-Vangi tee ja põhimaantee nr.2 (Tallinn- Tartu- Luhamaa) ristmiku lik-

videerimisega käiks kohalik liiklus Reola- Põlva tee nr.61 kaudu on väga koormav

ja keskkonda mõttetult saastav lahend.

Lennu-Vangi tee ja Vahtra tn ühendustee on ka praegu kehtivas (15.11.2018

kehtestatud) valla üldplaneeringus. Meie ettepaneku käsitleb ainult selle nuhuta-

mist ohutumasse ja muutunud looduskaitselistest piirangutest tulenevalt sobiva-

masse asukohta.

Kuna tegemist on riigitee kavandamisega, vajab ettepanek Transpordiameti seisu- kohta. Teeme Transpordiametile ette- panku üldplaneeringu eelnõu avalikul aru-

telul osalemiseks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

94 / 151

VISOON-

LAND OÜ

(A. KASE-

VÄLI)

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Muudatusettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõule

1. Visioonland OÜ omab Ülenurme alevikus Kiviristi (94901:007:1663) kin-

nistut. Kambja valla üldplaneeringu projekti maakasutusjoonisel on Kivi-

risti kinnistu põhjaosa tähistatud ühiskondlike ehitiste maa-alana. Kiviristi

kinnistu lõunapoolene osa on tähistatud elamumaana.

Ettepanek muuta Kiviristi kinnistu põhjapoolne osa elamu-, ühiskondlike

ehitiste- ja ärimaaks. Laiem maakasutuse määratlus annab kinnistu detailpla-

neeringu koostamise ajal asjakohasema lähteseisu.

Üldisemad ettepanekud üldplaneeringu projektile:

Ülenurme ja Tõrvandi alevikud ja Soinaste küla Tartu linnaga piirnev osa määrat-

leda:

 tihedama linnalise keskkonnana.

 Hoonestustiheduse võiks määratleda 0,25-1,75.

 Koormusindeks 400-100

 Korterelamute korruselisus kuni 5 korrust ja korterelamute kõrgus

kuni 18meetrit.

Olukorras, kus Ülenurme ja Tõrvandi alevik on 30+ aastat tagasi osaliselt hoo-

nestatud kuni 5 korruseliste elamutega on võimaldanud tihedamat ja paremini

funktsioneerivat elukeskkonda.

Tänases olukorras, kus maakasutuse surve on suurenenud, inimeste keskmine

eluiga on oluliselt kasvanud ja korterelamute vajadus oluliselt suurenenud. Maa-

ja energiamahukate üksik ja ridaelamute osatähtsus on kindlalt vähenemas, siis

on mõistlik üldplaneeringus sellele anda võimalus. Ka üksikelamus elavad inime-

sed kolivad oma elukaare lõpuosas uuesti korteritesse. Vajadus väiksema üldpin-

naga korterite järele on kasvav Euroopas ja ka Harjumaa tihehoonestusaladel.

Tihehoonestus alade intensiivsem kasutamine aitab vältida levinud valglinnastu-

mist väärtuslikule põllumaale ning aitaks kaasa efektiivsemale taristu kasutami-

sele ja looks tervikuna väga hea elukeskkonna. Kambja valla üldplaneering peaks

selle suundumuse ellurakendamiseks andma rohkem võimalusi.

Mitte arvestada. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuuna. Valdav otstarve tähendab, et kavandatu elluviimisel peab vähemalt 75% maa-alast terviklikult käsitletava ala ulatuses vastama või

sobituma kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Seega annab üldplaneering maakasutuse

osas üldised suunad, mida hiljem saab arenguplaanide selgumisel täpsustada vastavalt vajadusele.  Ühiskondlike ehitiste maa-alal on võimalikud ka muud sobivad maakasutused. Ülenurme kandi ehitustingimused on mää-

ratud arvestades olemasolevat hoonestus- laadi ja asukohta Tartu linna ja hajaasutu- sala vahel. Me ei pea otstarbekaks kortere-

lamute korruselisust tõsta.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

95 / 151

TOOMA

AREN-

DUSE OÜ

(R. LE-

PIK)

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Palume muuta koostatavas Kambja valla üldplaneeringus planeeritav maakasutuse juhtotstarve Tooma ja Lembitu maaüksuste osas alltoodud põhjustel:

1) Kambja Vallavalitsuse 06.06.2019 korraldusega nr 1141 on algatatud Lemmatsi külas asuva Tooma ja Lembitu maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kin- nitatud lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamine on viibinud meist mitteole- nevatel põhjustel (transpordiameti Lemmatsi ristmiku ümberehituse projekteeri- mine). Detailplaneeringu koostamist oleme alustanud ning kandnud selleks kulu- tusi, lähtudes täna kehtivast Kambja valla üldplaneeringust Ülenurme valla osas (kehtestatud 13.11.2018 otsusega nr 51). ÜP seletuskirja p. 1.2 sätestab, et üldpla- neering on koostatud lähtudes 10-15 aasta perspektiivist. Omavalitsuste ühine- mise tulemusel on tehtud Kambja valla poolt otsus uue üldplaneeringu algatami- seks ning koostamiseks. Täna kehtiv üldplaneering 2018 aastal seatud ruumiliste arengute eesmärkide osas näeb ette Tooma ja Lembitu maaüksuste osas perspek- tiivse elamumaa maakasutuse juhtotstarbe. Üha enam suureneb elanike arv Kambja vallas ning surve ja huvi elamuarendusele on väga suur just vahetult Tartu linnaga piirnevatel aladel, mida kinnitavad ka koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu jaoks tehtud analüüsid. Seega on koostatavas üldplaneeringus teh- tud ettepanek muuta täna üldplaneeringuga Tooma ja Lembitu maaüksustele mää- ratud perspektiivne elamuala maakasutus maatulundusmaaks vastuolus Kambja valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lisaks on äri- ja tootmismaade arendamiseks sobilikud piirkonnad väga sobilikud Tartu - Valga maantee läheduses, millest suu- rem osa on veel välja arendamata ja hoonestamata.

2) Tooma maaüksus ei ole juba ca 15 aastat põllumajanduslikus kasutuses. Maa- alal asub tihe ca 10-12m kõrgune kaasik, mis loob pigem eeldused linnalähedasel alal kaunite elamualade rajamiseks.

3) Maa-alade läheduses asuvad mitmed elamu-ja ärihoonete alad, mille loomuliku jätku moodustaks Lembitu ja Tooma maaüksuste hoonestamine.

4) Lembitu ja Tooma maaüksuseid hakkab meile teadaoleva info alusel liigendama väiksemateks osadeks ringristmiku peale- ja mahasõiduteed, samuti kogujatee, mis muudavad maa-alade põllumajandusliku massiivina kasutamise võimatuks.

1. Mitte arvestada. Tooma ja Lem- bitu katastriüksused asuvad Jõhvi- Tartu-Valga maantee mõjualas, kus mürakaardi kohaselt liiklus-

müra osaliselt ületab elamu maa- aladele kehtestatud sihtväärtusi. Kavandatavad kogujateed laienda- vad müra levikuala veelgi. Koosta-

tava ÜP eesmärk on hoida elanik- konna kasv ja elamuehitus vasta- vuses tehnilise, sotsiaalse ja loo-

duskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Elamu maa-ala juhtotstarbe laien- damine Lemmatsi külas oleks nende põhimõtetega vastuolus. Koostatava ÜP-ga on Lemmatsi

kõla määratud hajaasustusalaks, kus ehitamine toimub vastavalt

hajaasustusala ehitustingimustele.

2. Nõustume väärtusliku põllumajan- dusmaa eemaldamisega Tooma kinnistult.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

96 / 151

T. LAASIK

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

VASTUVÄIDE Kambja valla üldplaneeringule

1. Kambja valla uus üldplaneering on hetkel avalikul arutelul. Allakirjutanu oman-

dis on Kambja vallas asuv Metsa kinnistu (katastritunnus 28201:008:0571), mis

asub Pangodi maastikukaitsealal. Üldplaneeringu joonise nr 1 kohaselt planeeri-

takse lähedal asuvatele katastriüksustele (28201:008:0160, 28201:008:0162)

elamu maa-ala funktsiooni. See ei ole kooskõlas Pangodi maastikukaitseala kaitse-

eeskirjaga.

2. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 1 sätestab, et Pangodi maastikukaitseala kaitse-ees-

märk on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate

moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja

niite ning looduse mitmekesisust. Kaitseala täisehitamine mitte ei säilita Pangodi

järvestiku väärtuslikku maastikku, vaid hävitab seda.

3. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et eraldi ehitustingimused on määra-

tud Pangodi maastikukaitsealal lähtuvalt varem kehtestatud Pangodi maastikukait-

seala üldplaneeringust, endistele suvilaühistutele ja ülejäänud maa-alale. Ainult,

et eelpool nimetatud kaks katastriüksust ei ole kunagi olnud täis ehitatud ning

need ei kujuta endast ka endiste suvilaühistute territooriumi. Seetõttu puudub

nende täisehitamiseks ka ajalooline õigustus.

4. Maastikukaitsealale uue ehitusõiguse loomine ei ole maastiku kaitseks vajalik,

vaid vastupidi, see oleks otseselt kaitse-eeskirja eesmärkide vastane. Maastiku-

kaitsealal toimuv planeerimise ja ehituse peamine eesmärk peaks olema väärtus-

like maastike ja elukeskkondade säilitamine. Maastikukaitsealale uute elamute

püstitamise võimaldamine töötab neile eesmärkidele otseselt vastu. Pealegi on

Pangodi maastikukaitsealale ja selle lähedusse viimastel aastatel püstitatud niigi

terve rida uusi elamuid. Selle tagajärjel meenutab maastikukaitseala järjest enam

linnalähedast elamurajooni. Kuidas täpselt võiks see olla maastiku kaitse eesmär-

kidega kooskõlas, jääb üldplaneeringust paraku arusaamatuks.

5. Seetõttu teen ettepaneku mitte määrata katastriüksuseid nr 28201:008:0160,

28201:008:0162 elamumaaks.

Mitte arvestada. Pangodi maastikukait-

seala maastiku, maakasutuse ja

asustusstruktuuri kaitseks säilivad varem

kehtestatud Pangodi maastikukaitseala

üldplaneeringuga (Pangodi maastikukait-

seala üldplaneering. Artes Terrae OÜ,

2005) määratud maakasutus- ja ehitustin-

gimused. Elamu maa-ala juhtfunktsioon

kõnealustele katastriüksustele on määra-

tud Pangodi maastikukaitseala üldplanee-

ringuga ja kehtiva detailplaneerignuga.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse §12 lg 5 kohaselt ei

ole kehtestatavat üldplaneeringut võimalik

vaidlustada ulatuses, milles see puudutab

varem kehtestatud teema- ja osaplanee-

ringute sissekandmist uude üldplaneerin-

gusse.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

97 / 151

A. KIIS-

HOLTS

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Määrata Laane külas asuva Lepikolaane 28301:001:0414 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks sarnaselt kehtivale üldplaneeringule elamu maa-ala

2. Jätta sarnaselt kehtivale üldplaneeringule Lepikolennu 94901:007:1711 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks äri- ja tootmise maa-ala. Sama ettepanek on ka Le-

pikolinnu 94901:007:1714 ja Lennuveere 94901:007:1649 kinnistute suhtes. An- tud kinnistute suhtes on Tallinna Lennujaam ja Eesti Vabariik alustanud etteval- mistavaid tegevusi lennundusega seonduvate tegevustega alustamiseks. Juhin tä-

helepanu, et antud kinnistud omavad tähtsust võimaliku lennundusega seonduva ettevõtluse- ja lennujaama laienemise perspektiivis.

3. Jätta Järve põik 7 94901:005:1204 kinnistu ajaloolise talukoha ulatuses välja tiheasustusalast. Antud talukoha kinnistu suurus on 13,2 ha, seega ei peaks see

kuuluma tiheasustusalasse.

Sarnast praktikat võiks laiemalt kohaldada vanade talukohtade suhtes, mis ei peaks tingimata kuuluma tiheasustusaladesse.

Tulles vastu Kambja valla üldplaneeringu koostajate soovile laiendada Külitse ale- vikus tiheasustusalade piire teen ettepaneku määrata elamu maa-alaks antud kin- nistu tiheasustusega piirnev külg vastavale lisatud joonisele. Joonisel nähtavalt

alalt monteeritakse peatselt maha elektriliin.

Lisaks soovin, et kinnistuga külgnev Suve 94901:005:0971 kinnistu jääks sarna- selt kehtivale ülplaneeringule elamu maa-alaks.

1. Mitte arvestada. Laane küla on ÜPga määratud valdavalt hajaa- sustusalaks. Hajaasustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei

määrata, ehitamine toimub vasta- valt ÜP-ga määratud ehitustingi- mustele.

2. Arvestame ettepanekuga

3. Arvestame ettepanekut tihea- sustusala piiri muutmise osas.

4. Mitte arvestada. Suve mü on

hetkel maatulundusmaa ja väljas- pool Külitse reoveekogumisala. Suve mü jääb koos Järve põigiga hajaasustusalale, kus ehitustege- vus toimub vastavalt hajaasustuse ehitustingimustele.

A.

MAIDLA

EELNÕU

27.10.2020

e-kiri

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine

endise Ülenurme valla territooriumi osas" otsuse (Kambja Vallavolikogu

13.11.2018 otsus nr 51) kohaselt on perspektiivis rajada Kambja vallas Pargi kin-

nistut (katastritunnus 94901:005:0752) läbiv V klassi tee (kogumistee).

Pargi kinnistul asub pärandkultuuri objekt Ränna Mõis (registris 949:MOA:003,

EELIS ID 1641739584). Pargi ja teda ümbritevatel kinnistutel paiknevad väärtus-

likud põllumajandusmaad, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tootmiseks (loo-

makasvatus).

Koostatav üldplaneering kajastab kavan- datavaid riigimaanteid vaastavalt Trans-

pordiameti poolt edastatud infole. Viljandi mnt teemaplaneeringut nende hulgas ei ole. Seega ÜP-ga kõnealust teed ega ka

maakasutuse muudatusi Pargi ja Tammi kinnistute osas ei kavandata.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

98 / 151

Üldplaneeringutes kavandatava tee rajamine rikuks Pargi ja Tammi

(94901:001:0303 kinnistute privaatsust. Lisaks läbiks kavandatav tee Pargi kin-

nistu õunapuuistandust ning vähendaks selle kvaliteeti. Maanteeametis 27. ok-

toobril 2020 toimunud koosolekul osalesid Maanteeameti projekteerimise talituse

projektijuht Tiit Vunk, Maanteeameti taristu teenuste osakonna peaspetsialist

Kristi Kuuse, Maanteeameti Lõuna strateegilise planeerimise juht Urmas Mets,

Kamba valla haldusjuht Ülo Plakso, Kambja valla maa- ja ehitusosakonna juhataja

Tiit Lukas, Pargi kinnistu omanik Alvar Maidla, Ove Maidla ja Ülle Maidla. Koosoleku

otsusena lepiti kokku, et Kambja Vallavalitsus teeb üldplaneeringusse märke, et

kogujatee rajamise vajadus tekib ainult Pargi (94901:005:0752) ja Tammi kinnis-

tute (94901:001:0303) arenduste korral.

Tehtud märke sisseviimisest palun informeerige [email protected]

T. KASAK

EELNÕU

29.05.2022

e-kiri

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü

94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneerin-

gust.

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmis-

maaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sihtots-

tarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi

kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae-

guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr-

vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu-

renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel

paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va-

hele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised

AS maaomanikuna näidanud soovi toetada kogukonda ning võimaldanud ala ka-

sutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldpla-

neeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala.

Talis Kasak lisab: Kuna Tõrvandi alevikku plaanitakse rajada multifunktsionaalne

keskus, on mõistlik mitte lubada Jaani ja Leetsi maaüksusele tootmis ja ärimaa

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

99 / 151

otstarvet. Tõepoolest, elu pole ainult töö, töö ja äri, peab jääma ka võimaus va-

baaja veetmiseks.

Tootmis- ja ärimaaks on piisavalt ruumi Kambja vallas. Tööstushooned ei tohi tulla

inimeste eramulele liialt lähedale.

Palun mõistvat suhtumist ning mitte muuta maa sihtotstarvet!

Kokkuvõtlikult leiab

...............................................................................................................,

et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sih-

totstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud

katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis-

ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale väl-

timatult vajalik rekreatsiooniala.

A. MAR-

GUSOO

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Vastuväide 1: Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel on tehtud ette- panek määrata koostatavas üldplaneeringus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve Jaani kinnistule (katastritunnusega 94901:007:1641) ning Leetsi kin-

nistule (katastritunnusega 94901:007:1640). Ei nõustu koostatavas üldplaneerin-

gus äri- ja tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määramisega eeltoodud kinnistutele järgmistel põhjendustel.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja

tootmise maa-ala vahele roheala.

Vastuväide 2: Ei nõustu Kambja valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel Vap-

rametsa maaüksusele (katastritunnus 28301:001:0518) jätkuvalt elamuala maa- ala maakasutuse eesmärgi määramisega järgmistel põhjendustel.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Vaprametsa maaüksusele

elamumaa kavandamist näeb ette menet- luses olev detailplaneering.

Ettepanek 1: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 3.1 nõude „Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja

joogivee kvaliteedi nõuetega“ sõnastust.

Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima hakkab ning mida tehakse sel juhul

Veevarustuse tagamine lahendatakse de- tailplaneeringutes.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

100 / 151

kui nõuet ei ole võimalik täita? Kuidas on tagatud see kui detailplaneeringu koos- tamise ajal on arenduspiirkonnas olemas piisav joogivee ressursi olemasolu ning joogivesi vastab kvaliteedi nõuetele, kuid selleks ajaks kui arenduspiirkonna pla- neering on kehtestatud ning piirkond on ka välja ehitatud enam arvestatavat joo-

givee ressurssi piirkonnas ei ole või on joogivee kvaliteet nõuetele mittevastav?

Ettepanek 2: täiendada Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p. 2.3 nõuet „kohustuslik on naabrit oma ehitustegevusest informeerida, et vältida hilisemaid

probleeme“. Praegu ei ole võimalik koostatava üldplaneeringu seletuskirjast aru saada millise mehhanismi abil vald antud nõuet kontrollima hakkab ning millisel

kujul peaks toimuma naabri informeerimine oma ehitustegevusest.

Pt 2.3 on kirjeldatud vaba ehitustegevuse tingimusi, mida KOV-l ei ole võimalik läbi

ehituslubade ja –teatiste kontrollida. Tin- gimuste sätestamine üldplaneeringus on

vajalik naabrite vaheliste arusaamatuste vältimiseks. KOV-l ei kavas nendest kinni- pidamist kontrollida, kuid vaiete korral on võimalik lähtuda üldplaneeringus sätesta- tud tingimustest.

A. PALO

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Ettepanekuga jätta Vana-Kuuste loodus-

kaitseala KAH alade hulgast välja, on ar- vestatud.

Tartu linna ümbruse riigimetsi ei määrata üldplaneeringuga KAH aladeks, kuid need on liidetud rohevõrgustikku ning määratud haljas- ja looduslikuks maa-alaks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

101 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

102 / 151

A. KALVET

EELNÕU

Kp?

E-kiri

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

103 / 151

EELNÕU

Kp?

E-kiri

Aardla polder asub Ropka-Ihaste loodus- kaitsealal ja tegevused poldril on kavan- datud kaitsekorralduskavaga. ÜP-ga ei saa lahendada poldri probleemi, vaid määrab

maakasutuse.

A. MAR-

TIN

EELNÕU

Kp?

E-kiri

Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on alla 2 hektari (vt. lisatudväljavõte Maa-Ameti kaardirakendusest) ning mulla viljakus

(boniteet) on alla maakonna keskmise.

Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmaperioodide ajal. Suured ja raskedpõllumajandusmasinad lagundavad niigi kehvas seisus Kannistiku teed.

Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu jookseb elektri õhuliin.

Mitte arvestada. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud hajaasustusalaks. Ha- jaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet

ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Kan- nistiku tee 24 katastri sihtotstarve on

maatulundusmaa, seega ÜP kinnistute se- nist maakasutust ei muuda.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

104 / 151

Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti moodustub kinnistu madalamasseosasse järv, mis takistab põllutöödega õigeaegset alustamist.

Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen

näinud kurja vaeva, etpõllumaad rendil hoida.

Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga.

Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata.

Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss.

Selgitame, et vastavalt väärtuslike põllu- majandusmaade säilitamiseks määratud tingimustele võib põhjendatud juhul ehitisi väärtuslikele põllumajandusmaadele ka-

vandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandus- maa boniteedi ja põllumassiivi tervik-

likkuse ning majandamise säilimine, hin- nata kaasnevaid mõjusid ning maakasu- tuse muudatust põhjendada. 

EELNÕU

Kp?

E-kiri

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna

taluvusega ning vältida edasist valglinnas- tumist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu- salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s

määratud ehitustingimustele. Kannistiku tee 14, 22 ja 24 katastri sihtotstarve on maatulundusmaa, seega ÜP kinnistute se- nist maakasutust ei muuda.

Väärtuslike põllumajandusmaade määrat- lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma-

jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res- surss.

A. KÄÄRD

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandele.

1) Rohevõrgustik

2) Väärtuslik põllumaa

1.

2. Ivaste külas Kütimäe, Kährimäe ja Vastse-Soe katastriüksustel olev

põllumajandusmaa on nii Eesti kui

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

105 / 151

3) Teedevõrgustik

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Tartu maakonna keskmisest kõr- gema boniteediga (44-45) ja mää- ratud sellest lähtuvalt väärtusli- kuks põllumajandusmaaks. Väär-

tusliku põllumajandusmaa määra- miseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Kesku-

selt.

3. Üldplaneeringu koostamisel kasu- tatakse riiklike registrite sh Teere-

gistri ja Eesti topograafia andme- kogu (ETAK) andmeid. Üldplanee- ringu koostajal ei ole põhjust ka- helda riiklike registrite õigsuses. Konkreetse viidatud tee osas pa- randab KOV teeregistrit.

J. EDEL-

BÖRJER,

M. EDEL

EELNÕU

31.05.2022

e-kiri

Palume osaliselt võtta maha metsamaa piirangud maaüksuselt katastri nr-ga

94901:005:0757. Osa oleks soov jätta rohealaks ja ülejäänud elamumaaks.

Seoses lähedal asuvate maadele algatatud detailplaneeringuga oleks soov rajada

juurdepääsud ka meie maaüksusele.

Katastriüksusele tunnusega

94901:005:0757 ei ole määratud metsa- maa piiranguid, vaid see asub rohevõr- gustiku (Väänoja) koridoris, kus kehtivad ÜP seletuskirja ptk 4.2.3.toodud tingimu- sed.

Haaviku kü asub ÜP-ga määratud hajaa- sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

106 / 151

F. PUSS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

1. Arvestame ettepanekuga.

2. Ettepanek bussipeatuse nihutami- seks palume teha Tartumaa Ühist- ranspordikeskusele. Üldplaneering

ei määra bussipeatuste asukohti.

3. Arvestame ettepanekut teeregistri parandamiseks.

M. HÕ-

RAK, M.

HÕRAK, A.

SMERTIN,

J. SMER-

TINA, J.

PUUSEP

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Arvamus Kambja valla uuest üldplaneeringust

13.11.2018 kinnitatud Kambja valla üldplaneeringus Ülenurme valla osa kohta on

Kambja valla visiooniks "Pakkuda alternatiivi Tartu linna keskkonnale - see tä-

hendab rohkem ruumi, rohelust, privaatsust, vaadete avatust jne" ning "Valla

arengueesmärgiks ei ole võimalikult paljude võimalikult soodsate elupindade loo-

mine ehk elanikkonna kasvatamine, vaid valda rajatav kinnisvara peab säilitama

kvaliteedi ja atraktiivsuse ka muutuvates oludes, aastakümnete pärast." Uue

üldplaneeringuga, vähemalt Soinaste küla osas, võetakse 180 kraadine suund

ning soovitakse hoonestust tihendada ja elaniku arvu suurendada. Uus üldpla-

neering näeks ette Soinaste külasse keskuse maa-ala loomist, kus ainsaks luba-

tud elamu tüübiks on korterelamu, maksimaalselt 3 korrusega (koormusindeks,

Keskuse maa-alal on peale korterelamute

lubatud ka äri- ja ühiskondlikud ehitised,

puhkealad, teed ja väljakud ning liikluse

teenindamiseks vajalikud objektid nagu lii-

kuvuskeskused, „pargi ja reisi“ parklad

jms. Täpne maakasutuse sihtotstarve sel-

gub edasiste detailplaneeringute käigus sh

tuleb arvestada lubatud müra sihtväärtusi.

Maantee ja raudtee lähedasele alale saab

kavandada sinna sobivat maakasutust nt

ärimaad. Korterelamud keskuse maal või-

maldavad võrreldes üksik- ja ridaelamu-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

107 / 151

hoonestustihedus, parkimiskohtade arv jms sisuliselt välistavad 1 ja 2 korruseli-

sed kortermajad). Kelle ja milliseid huve loodav keskuse ala oma kortermajadega

teenima hakkaks? Kohalike inimeste, kelle valdav osa teenuseid tuleb linnast,

ilmselt mitte. Leiame, et eelpool mainitud väärtushinnangutest loobumine uues

üldplaneeringus ei täida vallaelanike huve ega ootusi.

Kahetsusväärselt ei peeta uues üldplaneeringus vajalikuks seada juhiseid korter-

maja projekteerimiseks olemasoleva üksik- või kaksikelamu kõrvale. Hetkel keh-

tiv üldplaneering näeb ette, et Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel

tuleb arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksik-

elamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikela-

mule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või

avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu

maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne kor-

terelamu maksimaalne kõrgus. Uues üldplaneeringus sellist tingimust enam ei

ole. Jääb mulje, et elanike privaatsust ei peeta enam oluliseks.

Küsitava mõistlikkusega on Soinaste keskuse maa-ala ehk kortermajade planee-

rimine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Tartu–Koidula raudtee kõr-

vale. Kajaja Acoustics OÜ koostatud mürahinnang tõdeb, et valla suurim müraal-

likas tuleneb liiklusmürast ning müratõkkeseinaga ei ole võimalik vähendada üle-

mistele korrustele mõjuvaid müratasemeid. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maan-

tee Soinaste küla läbival lõigul on liiklustihedus aasta-aastalt tõusnud. Peamis-

teks põhjusteks sõidukite arvu kasv ning üha suurenev valgelinnastumine. Lä-

hiajal liiklustiheduse vähenemist ei prognoosita. AS Eesti Raudtee on teatanud,

et ei võta endale kohustusi raudteeliiklusest tingitud kahjulike keskkonnamõjude,

sealhulgas raudteelt leviva müra- ja vibratsioonitaseme leevendamiseks. Planee-

ritav piirkiiruse tõstmine ning lisa rööpapaari ehitamine ainult süvendavad mü-

raprobleemi. Antud piirkonnas tundub mõistlikum 13.11.2018 kinnitatud Kambja

valla üldplaneering Ülenurme valla osa kohta - uued elamumaad asuvad maan-

teest kaugemal, maanteega piirnevatele aladele lubatakse ainult kõrgema müra

taluvusega äri- ning tootmishooneid.

tega kvaliteetsema avaliku ruumi kavanda-

mist. Ka hetkel kehtiva üldplaneeringu ko-

haselt on Soinaste külas määratud elamu-

maadele lubatud ehitada kortermajasid.

Puhverala asendab koostatavas üldplanee-

ringus hoonestustiheduse kasutamine.

Täpsem lahendus antakse detailplaneerin-

guga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

108 / 151

I. JÜRGEN

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Klientidele kuulub Tartumaal Kambja vallas Laane külas asuv Kakko kinnistu

(registriosa nr 1505004), mis koosneb Hirve (katastritunnus 28301:001:1434) ja

Lõokese (katastritunnus 94901:008:0156) katastriüksustest (Kinnistu). Kinnistu

kogupindala on 46,74 ha ning tegemist on 100% maatulundusmaaga. Käesoleval

ajal on Kinnistu kasutuses põllumajanduslikul otstarbel.

2. 13.11.2018 Kambja vallavolikogu otsusega nr 51 kehtestati praegu kehtiv

Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (Kehtiv

Üldplaneering), millega on hõlmatud ka Kinnistu. Läbirääkimiste, arvamuste va-

hetamise ja arutelu tulemusena 13.11.2018 toimunud vallavolikogu istungil ot-

sustas volikogu määrata Kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks „perspektiivne ela-

mumaa“. Ka enne Kehtiva Üldplaneeringu kehtestamist kehtinud Ülenurme

üldplaneeringus oli Kinnistu maa juhtotstarve elamuala.

3. 23.04.2019 Kambja vallavolikogu otsusega nr 72 algatati Kambja valla üldpla-

neeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (Uus Üldplanee-

ring). Uue Üldplaneeringu algatamise eesmärk on kehtestada kogu Kambja valda

hõlmav üldplaneering, et ühtlustada endise Ülenurme valla ja endise Kambja

valla planeeringuid, mis on koostatud eri aegadel. Uue Üldplaneeringu kohaselt

on Kinnistu maa Klientide jaoks üllatuslikult määratletud kui juhtotstarbeta maa.

4. Kokkuvõtvalt leiame, et Uues Üldplaneeringus tuleb Kinnistu juhtotstarbeks

määrata elamu maa-ala (E) nagu see on määratud Kehtivas Üldplaneeringus ja

oli määratud ka enne seda kehtinud Ülenurme üldplaneeringus. Samuti tuleb

muuta Uue Üldplaneeringu eelnõus määratud piirkondlikke ehitustingimusi Kü-

litse kandis Laane külas. Selgitame oma seisukohti alljärgnevalt põhjalikumalt.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Kakko kinnistu määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Laane küla on ÜP-s määratud val- davalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal

elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s mää- ratud ehitustingimustele.

I. MERILO

Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti

Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele. Sooviksime kindlasti liituda nii

ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga.

Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee

liiklusega. Maja elanikud kurdavad tee mürataseme, vibratsiooni, raskeliikluse ning

vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu

Võtame informatsiooni teadmiseks.

Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

109 / 151

ma olen aru saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse

koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse ning -kiiruse juures on

häiritudmajaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende

klirisemine) ja ka aias toimetades ei ole80km/h liikluse möödumine vahetus

läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raske veokit saaksid

üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju

raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru nõlvade terviklikkusele, samuti on

teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka

metskitsed. Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud,

samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli signaali või sõidetakse

neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud

elamutega (lõik Viljandi mnt kuni Haagetee 12), millest suur osa on tänu

Kikkaojale pigem tee ääres. Funktsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese

teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut

50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka tee kaitsevööndi laiendamine -

mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti

jääks sinna kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind.

Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes,

siis ühtlasi avaldame toetustkergliiklustee väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul,

kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 kuni Valga

mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt poolses osas on umbesiga 100 m

tagant kas tänav või krundile sissesõit, mis teeks kergliiklustee paiknemise tee

lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev e-mail 14. juuni). Ressurside

olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks ainult jalakäijatele mõeldud

rada. Soovime eelkõige, et autoga, rattaga ning jalgsi (ja mõnikord väikest kasvu

koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda.

Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on

kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning võrdlemisi kitsas, samuti juba

varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg.

Kikkaoja orus, kus kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad

ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu - metskitsed

liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed.

Ainukesed suuremad loomad, keda orus madalal liikumas olen näinud, on rebased

ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste

koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed

kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind).

lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus- sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus- piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa- demevee probleemid jms), kus ehitusloa-

kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- datavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või

heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.

Kikkaoja rohevõrgustiku koridor on vajalik tagamaks rohevõrgustiku sidusus.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

110 / 151

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Tähelepanekud Kambja valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandele.

Haage tee 44.

…

Täpsem kirja sisu on mahukuse tõttu leitav e-kirjast.

ÜP-ga määratakse jalgratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee täpne kulgemine täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab

laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik- lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus- sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus- piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa-

demevee probleemid jms), kus ehitusloa- kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- datavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle

korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.

EELNÕU

10.08.2022

e-kiri

Avaldame jätkuvalt toetust Külitse ühise kanalisatsiooni välja ehitamisele (eriti

Külitse-Haage) ja tehnovõrkude arendamisele. Sooviksime kindlasti liituda nii

ühiskanalisatsiooni ja valguskaabliga.

Võtame teadmiseks.

Valdav osa meie majapidamise muresid ja soove seostub jätkuvalt Haage tee

liiklusega. Majaelanikud kurdavad tee mürataseme, vibratsiooni, raskeliikluse ning

vastavalt majast mööduvale antud teelõigule mittesobiliku kiiruspiirangu üle. Nagu

ma olen aru saanud, siis on lootust, et Riia ringi valmimisega muutub raskeliikluse

koormus taas väiksemaks, kuid praeguse liiklustiheduse ning -kiiruse juures on

häiritud majaelanike uni (nii sõidumüra kui vibratsioonist tingitud akende

klirisemine) ja ka aias toimetades ei ole 80km/h liikluse möödumine vahetus

läheduses meeldiv, samuti on tee kohati liiga kitsas, et kaks raskeveokit saaksid

üksteisest ilma osaliselt asfaltkattelt välja sõitmata mööduda. Ilmselt ei mõju

raskeliiklus ja vibratsioon hästi ka Kikkaoja oru nõlvade terviklikkusele, samuti on

teel võrdlemisi suur kergliikluse ja jalakäijate hulk ning varahommikusel ajal ka

metskitsed. Nähtavus on tee künklikkuse ja kurvide tõttu mõnevõrra piiratud,

samas isegi paremale teelt maha keerajatele antakse sageli signaali või sõidetakse

Vastavalt Transpordiameti selgitustele ei tähenda teekaitsevöönd automaatselt ehi- tuskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgendatud liik- lusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklus-

sagedusega põhimaantee lähedus, kiirus-

piirang ≥70 km/h, juurdepääsetavus, sa- demevee probleemid jms), kus ehitusloa- kohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eel- datavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja selle

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

111 / 151

neist hooga mööda. Haage Tee Viljandi maantee poolne osa on ääristatud

elamutega (lõik Viljandi mnt kuni Haage tee 12), millest suur osa on tänu

Kikkaojale pigem tee ääres. Funtsionaalselt on tegemist pigem hajaasula sisese

teega ja sama asustustihedusega piirkondades olen näinud pigem kiirusepiirangut

50km/h. Samadel põhjustel pole soovitav ka tee kaitsevööndi laiendamine -

mitmed elanike majad jääksid täielikult või osaliselt tee kaitsevööndisse, samuti

jääks sinna kruntide kogu ehituseks kõlbulik pind.

korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.

Kuna mõned meist käivad ilusa ilma korral rattaga Tartu piiril tööl ja Märjal poes,

siis ühtlasi avaldame toetust kergliiklustee väljaehitamisele Külitse-Haage lõigul,

kui vähegi võimalik siis Haage tee lõigul Viljandi mnt kuni Järve Põik 7 Haage tee

idaküljel, Järve Põik 7 kuni Valga mnt tee lääneküljel. Haage tee Viljandi mnt

poolses osas on umbes iga 100 m tagant kas tänav või krundile sissesõit, mis teeks

kergliiklustee paiknemise tee lääneservas ohtlikuks ja ebasujuvaks (vt ka eelnev

e-mail 14. juuni). Ressurside olemasolul oleks hea, kui tee lääneservas paikneks

ainult jalakäijatele mõeldud rada. Soovime eelkõige, et autoga, rattaga ning jalgsi

(ja mõnikord väikest kasvu koertega) oleks samaväärselt sujuv ja ohutu liigelda.

Küsimusi tekitab ka planeeritav rohevõrgustiku ala ja selle ulatus. Meie krunt on

kuni Kikkaojani inimtegevuseks kasutuses ning võrdlemisi kitsas, samuti juba

varasemast kuni oja mõttelise kallasrajani aiaga piiratud, va oja serva külg.

Kikkaoja orus, kus kasvavad alustaimestikus peamiselt tarnad ja sõstrapöösad

ning sanglepavõsud ning maapind on pehmem, metskitsed ei liigu - metskitsed

liiguvad pigem kõrgemal, kus on rohkem rohttaimi, eriti ida pool Haage Teed.

Ainukesed suuremad loomad, keda orus madalal liikumas olen näinud, on rebased

ja lahtipääsenud koerad, kes pigem on ühtviisi ohtlikud nii majapidamiste

koduloomadele kui hoovis metsikult pesitsevatele lindudele, keda praegu aed

kaitseb (eriti maaspesitsejad, sh punarind).

Kikkaoja rohevõrgustiku koridor on vajalik

tagamaks rohevõrgustiku sidusus.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

112 / 151

I. KALJU-

RAND

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

113 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

114 / 151

IVO (ei

soovi täis-

nime aval-

damist)

EELNÕU

23.07.2021

e-kiri

Ettepanek puudutab Tõrvandi keskusala detailplaneeringut ja on edastatud selle koostajale.

IVO (ei

soovi täis-

nime aval-

damist)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Üldplaneeringus on metsade ja haljastuse kaitseks rakendatud erinevaid meetmeid:

Rohevõrgustikku on laiendatud;

Määratud on KAH alad;

Määratud on haljastuse tingimused ela-

muehituses;

Määratud on haljas ja looduslikud maa- alad.

J. SALUSE

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Puhverala mõistet asendab koostatavas

üldplaneeringus hoonestustiheduse kasu-

tamine. Täpsem ala lahendus antakse de-

tailplaneeringuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

115 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

116 / 151

K. JÕE-

SAAR, T.

JÕESAAR,

U. PALK,

L. LU-

MISTE jt

EELNÕU

26.01.2022

kiri

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist.

Tiheasustusalana mõistetakse ÜP konteks- tis “selgelt piiritletavat kompaktse asus-

tuse ja hoonestusega ala, mida iseloo- mustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruu- mis, hoonete ja asustuse tihedus, valda-

valt kesksete võrkude olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis”.

Kõnealused kinnistud eraldi võetuna ti- heasustusala määratlusele ei vasta, kuna tegemist on vaid elamumaa sihtotstar- bega katastriüksustega. Tiheasustusala

ulatuslikum laiendamine Linnaveere teeni

tähendaks aga ligikaudu 100 ha suuruse ala lisandumist hoonestatud alade hulka ja ligikaudu 50 ha väärtusliku põllumajan- dusmaa hävimist / kasutusest välja lange- mist. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine on riigi huvi säilitamaks põl-

lumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

Seega oleks tiheasustusala määramine nii Kambja valla ruumilise arengu eesmärki- dega kui ka riigi huvidega vastuolus.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

117 / 151

K. JORJO-

LIANI

EELNÕU

14.06.2022

E-kiri

SEISUKOHT

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü

94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade elanike

heaolust.

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine perspektiivsest elamumaast

äri- ja tootmismaaks ei ole õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sih-

totstarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi

kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae-

guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr-

vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu-

renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel

paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va-

hele. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldplaneeringus Jaani ja Leetsi

kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala või elamumaa.

Kokkuvõtlikult leiab Kakha Jorjoliani, Tõrvandi tee 44, et üldplaneeringu muut-

mine, mille lõppeesmärk on Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri-

ja tootmismaaks, ei ole põhjendatud. Ainuõige on antud katastriüksuste määra-

mine puhke maa-alaks, et isoleerida olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala ela-

mumaadest ning tagada piisav puhvertsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rek-

reatsiooniala või sihtotstarbe muutmine elamumaaks.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.

J. TAMM,

R. MIRKA,

A. KUHI,

R. HALLE-

MAA

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Huvitatud isikud teevad ettepaneku teha koostatavas Kambja valla üldplaneerin-

gus järgmised muudatused:

1. Laane külas Väike-Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0403)

a) Ala määrata tiheasustusalaks.

b) Algatatud detailplaneeringu kavandatud kujul elluviimiseks jätta

määramata Väänoja sinivõrgustik.

Sinivõrgustik ületab Väänoja ehituskeelu vööndit, mis on võetud aluseks Väike-

Näki senises detailplaneeringu menetluses. Üldplaneeringu eelnõust nähtub, et Si-

nivõrgustiku kavandmaisel on samas arvestatud Loojangu tänaval asuvate

Mitte arvestada. Tiheasustusalana mõiste-

takse ÜP kontekstis “selgelt piiritletavat kompaktse asustuse ja hoonestusega ala,

mida iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteeri- mine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis”.

Väike-Näki DP-ga kavandatav monofunkt- sionaalne elamu-maa-ala sellele määratlu- sele ei vasta.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

118 / 151

Väänoja äärde jäävatel katastriüksustel, kuhu on rajatud elamud. Tegemist on

ebavõrdse kohtlemisega, kuna ka puudutatud isikud on senise detailplaneeringu

menetluse raames saanud arvestada Väike-Näki maaüksuse planeerimisel Väänoja

ehituskeelu vööndiga ning põhjendamatu on piirata maaomanike huve Väänoja

erinevatel kallastel erinevas mahus.

Väänoja sinivõrgustikku ei saa Väike-Näki maaüksusel jätta määramata, kuna see lõhuks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir-

nevatele kinnistutele.

2. Laane külas Näki tee 22 maaüksus (kat. nr 94901:007:0225)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamu-

maa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, kaksikelamute, ridae-

lamute korterelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja

tootmismaa.

d) Jätta määramata Väänoja sinivõrgustik.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas- tumist. Näki tee 22 katastriüksuse mää- ramine elamu maa-alaks ja tiheasustusa- laks oleks nende põhimõtetega vastuolus.

Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan-

dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema bo- niteediga (42), see on PRIA põllumassii- vide registris, reaalses põllumajanduslikus kasutuses ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

Väänoja sinivõrgustikku ei saa Näki tee 22 maaüksusel jätta määramata, kuna see lõhuks rohevõrgustiku sidususe, vajadusel saab selle laiust vähendada sarnaselt piir- nevatele kinnistutele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

119 / 151

3. Laane külas Näki maaüksus (kat. nr 94901:007:0226)

a) Määrata maakasutuse juhtfunktsiooniks ca 80% ulatuses elamu-

maa, kuhu on lubatud planeerida ehitusõigust üksikelamute, kaksikelamute ja ri-

daelamute ehitamiseks.

b) Ala määrata tiheasustusalaks.

c) Määrata ca 20% ulatuses maakasutuse juhtfunktsiooniks äri- ja

tootmismaa.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela-

nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses

tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna

taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Näki katastriüksuse määramine

elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks

nende põhimõtetega vastuolus.

Lisaks on katastriüksuel olev põllumajan-

dusmaa on Eesti keskmisest kõrgema bo-

niteediga (45), see on PRIA põllumassii-

vide registris, reaalses põllumajanduslikus

kasutuses ja määratud sellest lähtuvalt

väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär-

tuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu-

majandusmaa kui piiratud ja taastumatu

ressurss.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt

hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu-

ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud

ehitustingimustele. Täpsustavad tingimu-

sed on määratud väärtuslikele põlluma-

jandusmaadele.

Antud ettepanek on kooskõlas Näki OÜ (maaüksuste lepinguline kasutaja) poolt

12.10.2021 Kambja Vallavalitsusele esitatud Näki (94901:007:0226) ja Näki tee

22 (94901:007:0225) kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ette-

panekuga. Esitatud ettepanek arvestas piirkonna elanike huve antud piirkonna

kui tervikliku elukeskkonna vastu ning terviseameti ettepanekut antud piirkonna

joogivee kvaliteedi tõstmiseks. Joogivee kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa antud

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

120 / 151

piirkonnas tööstuse ja põllumajanduse vähendamine ning ühisveevärgi rajami-

seks vajaliku veeressursi tekkimine tarbijate arvu kasvuga.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

K. KURG,

L. KURG

EELNÕU

24.05.2022

e-kiri

Mitte arvestada. Enno, Kiivitaja ja Linna-

veere tee 15 katastriüksuste sihtotstarve

on maatulundusmaa ja koostatava ÜP-ga seda ei muudeta.

Enno, Kiivitaja ja Linnaveere tee 15 ka- tastriüksustel olev põllumajandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boniteediga

(41-42) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatav algne kaardikiht (sh boniteedi andmed) pärineb Põllumajandusuuringute Keskuselt. Väärtuslike põllumajandus-

maade määratlemine on riigi avalik huvi

säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

EELNÕU

15.02.2021

e-kiri

Soovime lähiaastatel teha avalduse detailplaneeringu algatamiseks järgmistel ka-

tastriüksustel Enno 94901:006:0060, Kiivitaja 94901:006:0311 ja Metsavahitee

94901:006:0313

Palume arvestada valla uue üldplaneeringu koostamisel meie sooviga.

Võtame teadmiseks

KÜ VIL-

JANDI

MNT 76

(T. KAL-

LAS)

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

121 / 151

L. TÕNIS-

SON

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Ettepanekud Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hinda-

mise aruande eelnõule.

Seoses kinnistuga Tõrvandi tee 50, Soinaste küla, Kambja vald (katastritunnus

94901:006:0094) ei ole nõus Kambja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitud joonisel „Maakasutus“ (töö

number 2020-0034) kinnistu maakasutuse juhtotstarve määramisel väärtuslikuks

põllumajandusmaaks.

Kindel soov on säilitada praegune maa sihtotstarve mis on maatulundusmaa

100%

Kinnistu sihtotstarvet väärtuslikuks põllumaaks ei soovi muuta põhjustel:

Enamus maad ei ole põllumajanduslikus kasutuses

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna puudub mõistlik juurdepääs

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna ala on metsastunud

Kasutuselevõtt põllumaana on ebaefektiivne, kuna kasutatavad põllumassiivid

on liiga väiksesd

Lisaks ei nõustu Matka- ja terviseraja määramisega läbi kinnistu.

Metsas liigutakse vastavalt metsaseadusele.

Kambja valla üldplaneeringu eelnõu vajab täiendavat selgitamist ja arutamist.

Arvestame ettepanekuga osas, mis jääb PRIA registris olevast põllumassiivist välja.

ÜP joonisel kajastatud matka- ja tervise-

rada kasutatakse ka praegu talvel suusa- rajana ja selle kasutamine jätkub nagu seni.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

122 / 151

LUIGES

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvamus teadmiseks võetud. Tootmis- maade arendamiseks määratud ehitustin- gimused

Liinivõrgu kavandamine ei ole otseselt ÜP

ülesanne, küll näeb ÜP ette liikuvuskes- kuste asukohad, mis toetavad kiirema ja tihedama ühistranspordi välja arendamist.

M. ÜLPER

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1.Arvestame ettepanekuga ja arvame Järve põik 5 tiheasustusalast välja.

Ma. MÖLS

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses

(94901:005:0999). Tegemist ei ole tihedalt asustatud maatükiga ja nende ma-

jandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks.

Arvestame ettepanekuga ja arvame ka- tastriüksuse tiheasustusalast välja.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

123 / 151

2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (94901:005:0999) pla-

neeritava reoveekogumise ala või reoveekogumise ala piiridest. Lisaks eeltoodule

tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tä-

histatud jutumärkidega):

a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vasta-

vad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga

on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid

krundi suurus võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle ra-

kendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu piiranguga ja tu-

leb tekstist eemaldada.

b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (elu-

hoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud hooned) Kaksikelamul 1+1

ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse

suurus võimaldab täita seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks trak-

torite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale.

Me. MÖLS

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Palun arvata tiheasustusalast välja minule kuuluv maatükk Külitses

(28301:001:1054). Tegemist ei ole tihedalt asustatud maatükiga ja nende ma-

jandamine muutub ebamõislikuks, ning aluseltult bürkoraatlikuks.

2. Üldplaneeringu Joonis 4 “ Taristu“- eemaldada kinnistu (28301:001:1054) pla-

neeritava reoveekogumise ala või reoveekogumise ala piiridest. Lisaks eeltoodule

tuleb tekstist eemaldada põhjendamatud piirangud (tekst toodud kaldkirjas ja tä-

histatud jutumärkidega):

a. Lk 10. „Elamuehitust saab laiendada vaid piirkondades, kus selleks on vasta-

vad eeldused, määravaks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolu.“ Kui aga

on tegemist alaga kuhu ei planeerita ettenähtavas tulevikus ühisveevärki, kuid

krundi suurus võimaldab tagada Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) ja selle ra-

kendusaktide korrektse täitmise siis on tegemist põhjendamatu piiranguga ja tu-

leb tekstist eemaldada.

b. Lk 29-30. Tabel 4 Ehitustingimused Külitse kandis. Rida: Hoonete arv (elu-

hoone + abihooned sh mitte ehitusloa kohustuslikud hooned) Kaksikelamul 1+1

ja üksikelamul 1+2. Eemaldada põhjendamatu piirang, sest kui katastriüksuse

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

124 / 151

suurus võimaldab täita seadustest tulenevad nõuded ei tohi piirata näiteks trak-

torite garaazi ehitamist lisaks laudale ja saunale.

M. KIIS-

HOLTS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mitte arvestada. Suve mü on hetkel maatulundusmaa ja väljaspool Külitse reo- veekogumisala. Suve mü jääb koos Järve põigiga hajaasustusalale, kus ehitustege- vus toimub vastavalt hajaasustuse ehitus-

tingimustele.

M. MÕTUS

EELNÕU

16.06.2022

e-kiri

Mina, Margus Mõtus, ei ole nõus Külitse liiklussõlme asukoha teise kohta viimi-

sega järgnevatel põhjustel:

- halveneb minu perekonna elukeskkond;

- olematuks muutub elukvaliteet, kuna suureneb autotranspordi müra, alaliselt

tekib valgusreostus minu elamu tubadesse nii autode, kui ka tänavavalgustuse

näol öisel ajal;

- minu kinnistu jääb väiksemaks ja minu kinnisvara väärtus seetõttu ning ka eel-

toodud põhjustel väheneb. Seega saab rikutud minu põhiseaduslik ootus, mida

arvestasin kodu rajamisel sellesse kohta.

Tulenevalt eeltoodust taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks üle Tartu –

Valga maantee Kose bussipeatuse juurest, kuhu see on määratud Kambja valla

üldplaneeringuga endise Ülenurme valla poolt.

Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP näitab tee põhimõttelise asukoha, kõiki

asjaolusid täpsustatakse tee projekteerimise käigus. Teeme Transporiametile ettepaneku osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse avalikul

arutelul, et riigiteede kavandamisega seotud asjaolusid selgitada.

M. TÕNIS-

MÄE

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mina Martin Tõnismäe ik............... Haage tee 63a, Külitse alevik, Kambja vald

Tartumaa katastritunnusega 28301:001:1521 omanik esitab ettepaneku, et

üldplaneeringuga muudetakse Haage tee 63a kinnistu edaspidine maakasutus

sihtotstarve elamumaaks.

Haage tee 63 a kinnistu asub ÜP-ga mää- ratud hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-ga mää-

ratud ehitustingimustele.

M. KLEIN

EELNÕU

10.06.2022

e-kiri

Taotlen, et planeeritav Külitse liiklussõlm jääks samasse asukohta, kuhu on see

määratud Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla osas (kehtestatud

volikogu otsusega 13.11.2018.a.), st Jõhvi-Tartu-Valga tee Kose bussipeatuse

juurde.

Külitse liiklussõlme asukoht on ÜP-s määratud Jõhvi-Tartu-Valga riigitee Tartu–Nõo eskiisprojektiga (sh 2+2 maantee, liiklussõlmed ja kogujateed). ÜP näitab tee põhimõttelise asukoha, kõiki

asjaolusid täpsustatakse tee

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

125 / 151

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast. projekteerimise käigus.Teeme Transporiametile ettepaneku osaleda üldplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul, et riigiteede kavandamisega

seotud asjaolusid selgitada.

K-R.

KRIISA,

A.

KRIISA, E.

POOPUU

EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

1. Soovime, et Mäe-Nigula kinnistule (katastritunnus 94901:004:0001) omistataks

uues ül dplaneeringus juhtotstarve “Elamu maa-ala”. Kinnistu asub vahetult Kü-

litse aleviku kõrval ning on kolmest küljest ümbritsetud elamualadega, kus majad

asuvad tihedalt. Mäe-Nigula kinnistul on olemas oluline osa täisväärtusliku elamu-

rajooni rajamiseks vajalikust tehnilisest taristust. Kinnistule on hea juurdepääs

Arako tee kaudu. Samuti on kinnistul Nigulamäe (Puhja) alajaam ning kinnistu

vahetus läheduses Ute (Puhja) alajaam, mis võimaldavad planeeritava elamura-

jooni elektriga varustamist.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

2. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) lää-

nepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud vee piirangute ehituskeeluvööndi ala 50

m pealt 30 m peale.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Mäe-Nigula kü on maa- tulundusmaa ja asub Lemmatsi külas väl-

jaspool tiheasustusala ja reoveekogu- misala. Lisaks läbib katastriüksust kaks

põhivõrgu elektriliini.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe- Nigula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas-

tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa-

lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ka Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähenda-

miseks.

3. Palun arvata Mäe-Nigula kinnistu idakülge planeeritav rohekoridor täies ulatuses

rohevõrgustikust välja. Mäe-Nigula kinnistu ja ka sellest lõunasse jääva rohevõr-

gustikku kaasatud metsa puhul ei ole tegemist ei kaitsealade, püsielupaikade ega

ka hoiualadega (https://kaitsealad.ee/et/Kaart;

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse). Mäe-Nigula kinnistule

planeeritud rohekoridor ei ole ka oluline suurulukite liikumiskoridor.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mäe-Nigula kinnistul olev rohekoridor on on osa sinivõrgustikust. Ühe kinnistu si- nisvõrgustikust välja arvamine lõhuks võr-

gustiku sidususe. Rohekoridorid ei ole va- jalikud mitte ainult suurulukite liikumi- seks, vaid ka muude looma- ja taimelii- kide levikuks.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

126 / 151

EELNÕU

09.03.2022

e-kiri

1. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistust (katastritunnus 94901:004:0001) koos-

nev maa-ala hajaasustusalast tiheasustusalaks.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Mäe-Nigula kü on maa- tulundusmaa ja asub Lemmatsi külas väl- jaspool tiheasustusala ja reoveekogu- misala. Lisaks läbib katastriüksust kaks

põhivõrgu elektriliini.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Mäe- Nigula katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas-

tuolus. Lemmatsi küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusa- lal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

2. Soovime muuta Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) sihtots-

tarvet maatulundusmaast elamumaaks.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

3. Palume vähendada Mäe-Nigula kinnistu (katastritunnus 94901:004:0001) lää-

nepoolses küljes Ilmatsalu jõest tingitud veepiirangute ehituskeeluvööndiala 50 m

pealt 25 m peale.

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Ilmatsalu jõgi on osa rohevõrgustikust, kus üldjuhul ehituskeluvööndit ei vähen-

data. Kuivõrd Mäe-NBigula kinnistule elamu maa-ala ette ei nähta, ei ole ka ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik.

4. Soovime ka olla Kambja valla üldplaneeringu arutellu kaasatud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

127 / 151

P.

POOPUU

EELNÕU

12.06.2022

e-kiri

Soovin teha ettepaneku muuta Külitse kandis „Laane ja Lemmatsi külad, Külitse

alevik (va tiheasustusala)“ piirkonnas katastriüksuse minimaalse suuruse kritee-

riume. Antud aspekti käsitlevas üldplaneeringu punktis 3.4 leheküljel 30 on het-

kel kirjas järgnev „Maatulundus- ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste

jagamine elamuehituse eesmärgil on keelatud“. See punkt hetkel keelab kogu

elamute ehitustegevuse laienemise Lemmatsi ja Laane küladesse. Pidevalt arene-

vas Tartus ja selle lähiümbruskonnas, kus hetkel on inimestel sobiva krundi leid-

mise ja kodu rajamine pigem niigi keeruline, ei ole see 15 aasta perspektiivis

mõistlik. Samuti on see tingimus oluliselt rangem kui näiteks rohkem põhjapool

asuvate Kambja, Pangodi ja Vana-Kuuste kantides. Pakun välja, et uueks mini-

maalseks katastriüksuse suuruseks võiks piirkonnas „Laane ja Lemmatsi külad,

Külitse alevik (va tiheasustusala)“ olla sarnaselt Külitse alevikule omane

1500m2.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Katastriükskuse jagamise keeld on sätestatud nende põhimõtete järgimiseks, kuna Laane ja Lemmatsi külad on ühed kõige suurema ehitussurve all olevad piir-

konnad.

R. MERE-

MÄE

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

?

R. SIREL

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Seisukoht Kambja valla uue üldplaneeringu eelnõu kohta Jaani maaüksuse (kü

94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) maakasutuse sih-

totstarbe osas.

…

Tuginedes eeltoodule on põhjendamatu muuta Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtots-

tarvet äri- ja tootmismaaks. Palume koostatavas uues üldplaneeringus näha ette

Jaani ja Leetsi maaüksuste sihtotstarbeks 100% elamumaa.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.

M. ROHU-

LAID-

KUUSIK

07.02.2022

e-kiri

Mina, Marianne Rohulaid-Kuusik (ik 48608180030) avaldan soovi, et minu kinnistu

katastritunnusega 94901:009:0343 muudetakse sihtotstarbelt 100% elamumaaks

ning arvestataks praegu koostatavas Kambja valla üldplaneeringus tiheasumi laie-

nemisalasse (tiheasustusalasse).

Mitte arvestada. Katastriüksus

94901:009:0343 asub Uhti küla hajaasus- tusega alal. Lisaks on katastriüksuel olev põllumajandusmaa on Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (44) ja määratud

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

128 / 151

sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks. Väärtuslike põllumajandus- maade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud

ja taastumatu ressurss.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega

ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhimõte-

tega vastuolus.

Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

EELNÕU

e-kiri 08.08.2022

Soovin esitada ettepanek avalikul väljapanekul olevale Kambja valla üldplanee-

ringu eelnõule.

Mulle kuulub Uhti külas Alliku kinnistu (katastriüksusega 94901:009:0343). Koos-

tatava üldplaneeringu eelnõus on Alliku kinnistule määratud väärtuslik põlluma-

jandusmaa. Alliku katastriüksuse pindala on 8.33 ha, sihtotstarve maatulundus-

maa. Katastriüksus asub 61 Põlva-Reola maantee ääres ning vahetult olemasole-

vate elamumaa kinnistute kõrval.

Mitte arvestada. Katastriüksus

94901:009:0343 asub Uhti küla hajaa- sustusega alal. Lisaks on katastriüksuel olev põllumajandusmaa on Eesti kesk-mi- sest kõrgema boniteediga (44) ja määra- tud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllu-

majandusmaaks. Väärtuslike põl-luma- jandusmaade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandus-maa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks ja tiheasustusalaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus.

Uhti küla on ÜP-s määratud valdavalt ha- jaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu

maa-ala juhtotstarvet ei määrata, ela-

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

129 / 151

muehitus toimub vastavalt ÜP-s määra- tud ehitustingimustele.

1. Kõrvaldada Alliku katastriüksuselt (94901:009:0343) VÄÄRTUSLIK PÕLLUMA-

JANDUSMAA tähistus. Alliku katastriüksusest ca kolmandik alast on põllupidami-

seks sobimatu, sest on liiga kivine, võsastunud või hoonestatud. Sellel osal, kus

praegu asub põld, toimub põlluharimine üksnes tänu sellele, et see asub teise põl-

lumassiivi kõrval. Praegune maaharija aga maksab kehva maa kvaliteedi pärast

turuhinnast madamat rendihinda. Alliku katastriüksuse idapoolsel alal ei toimu ka

täna valdavalt põlluharimist ning kirdenurgas ca 1 ha alal asub elamu koos õuea-

laga. Alliku katastriüksusel ei ole kavas tulevikus põlluharimisega tegeleda.

2. Määratleda minule kuuluv Alliku katastriüksuse (katastritunnusega

94901:009:0343) üldplaneeringus - ELAMU MAA-ALANA. Üldplaneeringuga pla-

neeritud ELAMU MAA ALA on kavandatud kohe kõrvalkinnistutele Valgekõrtsi tee

24a ja Valgekõrtsi tee 26a ning soovin seda juhtfunktsiooni ka oma kinnistule

laiendada.

3. Liita Alliku katastriüksus TIHEASUSTUSALASSE. See annaks tulevikus võimaluse

liituda alal Uhti küla kanalisatsiooni ja veevärgiga. Tulenevalt viimastel kümnendi-

tel toimunud hoogsa tee-ehitusega piirneval riigimaanteel esineb alal tõsiseid

probleeme veevarustusega ning varasemalt hästi toiminud kaev võib kuivaks

jääda.

S. TABO

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Leiame, et ÜP-s määratud suplukohtade

arv on piisav ja arvestab kõigi reaalselt kasutatavate kohtadega.

Porijõe kallasraja sulgemine ei ole meie

hinnangul piisavalt põhjendatud.

Müraseina kavandamine ei ole ÜP täpsu- sastme teema.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

130 / 151

T. MÕTS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mitte arvestada. Katastriüksus 28204:004:0202 asub Sipe külas, mis on hajaasustusega alal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata,

elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s mää- ratud ehitustingimustele.

Lisaks on katastriüksusel olev põllumajan-

dusmaa Eesti keskmisest kõrgema boni- teediga (46 hindepunkti) ja määratud sel- lest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks. Väärtuslike põllumajandus-

maade määratlemine on riigi avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

T. TETLOV

13.06.2022

e-kiri

Kokkuvõtlikult leiab Tanel Tetlov, et uus ÜP lahendus, mille lõppeesmärk on Jaani

ja Leetsi maaüksustele äri-/tootmishoonete rajamine ning äritegevusega tegele-

mine, ei ole põhjendatud ning oleks ainuõige antud katastriüksuste määramine

puhke maa-alaks et isoleerida olemasolevat tööstust elamumaadest ning tagada

piisav puhvertsoon. Ühtlasi leiab allakirjutanu, et uue ÜP toel Jaani ja Leetsi kin-

nistute sihtotstarbe muutmiseks puudub sisuline vajadus ning ainus põhjus uue

ÜP raames maa sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks on ühe ettevõtte era-

huvi, mitte avalik huvi.

…

Täpsemad põhjendused on leitavad e-kirjast.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva

tootmismaa laiendusega. Kompromis-

sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.

T. TORILA

EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

Kambja valla koostatava üldplaneeringu kohta Jaani maaüksuse (kü

94901:007:1641) ja Leetsi maaüksuse (kü 94901:007:1640) osas.

Kambja vald peab juhinduma kehtivast üldplaneeringust ja maakonnaplaneerin-

gust.

Mitte arvestada. Tegemist on olemasoleva tootmismaa laiendusega. Kompromis- sina määrame elamu maa-ala ning äri- ja tootmise maa-ala vahele roheala.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

131 / 151

Jaani ja Leetsi maaüksuste juhtfunktsiooni muutmine elamumaast äri- ja tootmis-

maaks ei ole ühelgi juhul õigustatud. Tuleb säilitada praegune elamumaa sihtots-

tarve või üldsuse huve ja piirkonna heaolu arvestades määrata Jaani ja Leetsi

kinnistutele juhtfunktsiooniks puhke maa-ala. Võttes arvesse, et inimesed on prae-

guse discgolfi väljaku, mis on üks väheseid rekreatsiooni alasid Ülenurme- ja Tõr-

vandi asumite piirkonnas, omaks võtnud ning selle kasutajate arv on pidevas suu-

renemises. Lisaks eeltoodule loob Jaani ja Leetsi maaüksustel käesoleval ajahetkel

paiknev rekreatsiooniala piisava puhvertsooni elamumaade ja tootmisalade va-

hele. Jaani ja Leetsi kinnistutele discgolfi väljaku rajamisega on Respo Haagised

AS maaomanikuna näidanud soovi toetada kogukonda ning võimaldanud ala ka-

sutamist vaba aja veetmiseks. Sellest lähtuvalt on ainuõige määrata uues üldpla-

neeringus Jaani ja Leetsi kinnistute maa sihtotstarbeks puhke maa-ala.

Kokkuvõtlikult leian, et üldplaneeringu muutmine, mille lõppeesmärk on Jaani ja

Leetsi maaüksuste sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks, ei ole põhjenda-

tud. Ainuõige on antud katastriüksuste määramine puhke maa-alaks, et isoleerida

olemasolevat tootmis- ja ärimaade ala elamumaadest ning tagada piisav puhver-

tsoon ja piirkonnale vältimatult vajalik rekreatsiooniala.

T. LUKAS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Kaalume ettepanekut. .

1. Kaalume ettepanekut.

2. Võtame teadmiseks.

3. Üldplaneering koostatakse 10-15 aasta perspektiivis, tänaste äri- ja tootmismaade kasutus võib tulevi- kus muutuda. Üldplaneeringu ees- märk on maakasutust pikaajaliselt suunata.

4. Krundi suuruste määramisel on

arvesse võetud ka piirkonnas va- rem välja kujunenud keskmisi krundi suurusi.

Seletuskirja on täpsustatud - vormi ase- mel kasutame ehituskehandi mõistet.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

132 / 151

Parkimiskohtade arv tuleneb KOV prakti- kast.

Haljastuse detailid täpsustatakse detailp- laneeringuga. Kasvukõrguse all mõeldakse

täiskasvanud puu kurgust.

Arvestame ettepanekuga

5. Ärimaade hoonestamise tingimu-

sed täpsustatakse detailplaneerin- gutega, kuna äritegevus ja selleks vajalikud hooned võivad olla väga erinevad.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

133 / 151

T. KESK-

KÜLA

EELNÕU

07.06.2022

e-kiri

Kuna Viljandi mnt 90 krunt piirneb lõunast ja läänest üldplaneeringu kohaste ela- mumaadega, palume muuta osaliselt ka Viljandi mnt 90 krundi juhtotstarvet ela- mumaaks.

Palume viia alljärgnev muudatus sisse üldplaneeringusse.

Arvestame ettepanekuga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

134 / 151

T. MUSTI-

METS

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

Parandusettepanek koostatavale üldplaneeringule Lepalaane tn. 3 (katastritun-

nus 94901:001:0630) osas.

Palun eemaldada maakasutuse kaardilt Lepalaane tn. 3 ( katastritunnus

901:001:0630, suurus orienteeruvalt 1,2 ha) maa-ala kui kehtiva detailplanee-

ringu järgne arendusala ja muuta detailplaneeringu koostamise kohustusega

alaks või mingiks teiseks sobivaks lahenduseks, mis annaks õiguse tulevikus ala

hoonestada. Põhjendus: ala detailplaneeringu kehtestamisel paarkümmend aas-

tat tagasi kehtis nimetatud maa-alale riigi poolt ehituskeeluvöönd ja seetõttu

praegu kehtiva detailplaneeringu järgi puudub alal ehitusõigus. Et juba aastaid

tagasi on riigi poolt see ehituskeeluala nõue kaotatud , siis tulevikus on see maa-

tükk kavas hoonestada ja see eeldaks katastriüksusele kas uue detailplneeringu

koostamist või ehk näiteks naabritega kokkuleppel lihtsalt mingi muu lahenduse

pakkumist katastriüksuse hoonestamiseks (näiteks kinnistu jagamine kaheks).

1. Eemaldame DP järgse arendusala ja soovitame esitada vallale de-

tailplaneeringu (osaliselt) kehte- tuks tunnistamise avalduse.

2. Katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaasustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toimub vas-

tavalt ÜP-s määratud ehitustingi- mustele.

3. Samas märgime, et mürakaardi kohaselt ületab katastriüksusel liiklusmüra elamumaale seatud sihtväärtust ning ehitamisel tuleb

rakendada müra vähendavaid

meetmeid (müratõkked vmt).

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

135 / 151

T. MÖLS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

1 ja 2. Mitte arvestada. Katastriüksused tunnustega 94901:005:0765, 94901:003:0059 ja 94901:005:0653 asu- vad keset Külitse aleviku tiheasustusala ja

perspektiivset reoveekogumisala. 28301:001:1053 asub tiheasustusalast ja reoveekogumisalast väljas.

Kogu Külitse alevikus selle administratiiv- piirides on planeerimisseadusest tulenev detailplaneeringukohustus, mida ÜP-ga muuta ei saa. Asumine tiheasustusalal

täiendavat bürokraatiat kaasa ei too.

3.Mitte arvestada. ÜP-ga määratakse jalg- ratta- ja jalgteede põhimõtteline vajadus ja asukohad. Tee täpne kulgemine täpsus- tatakse edasisel projekteerimisel.

4. ja 5. Vastavalt Transpordiameti selgi-

tustele ei tähenda teekaitsevöönd auto-

maatselt ehituskeeldu. Laiem kaitsevöönd võimaldab laiemat kaalutlusruumi kõrgen- datud liiklusriskidega riigitee lõikudes (kõrge liiklussagedusega põhimaantee lä- hedus, kiiruspiirang ≥70 km/h, juurde- pääsetavus, sademevee probleemid jms),

kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehita- mine riigitee kattest 20 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju ühelt poolt inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ja teiselt poolt riigiteele ja

selle korrakohasele kasutamisele, vajades koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist.

6. Katastriüksusel 28301:001:1053 olev põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõr- gema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väärtuslike põllu- majandusmaade määratlemine on riigi

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

136 / 151

avalik huvi säilitamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

7. Vt 1. ja 2.

8. Vt p 6.

9. Vt p 1 ja 2

P 1., 2 ja 3. Lk 10 on toodud üldine ruu-

milise arengu visioon ja ruumilise arengu põhimõtted, mitte piirangud.

4. Mitte arvestada

5. Maaparandussüsteemi toimimise taga- mise kohustus tuleneb maaparandussea-

duse par 47-st.

6. Tingimus on vajalik bioloogilise ja

maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks.

7. ja 8. Väärtuslikele põllumajandusmaa-

dele ehitamise osas on omavalitsusele

kaalutlusõigus, erandjuhtudel on võimalik

seda kasutada.

Ilmatsalu jõe kallasraja sulgemine on lisa-

tud.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

137 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

138 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

139 / 151

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

140 / 151

T. KIIS-

HOLTS

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Mitte arvestada. Nii 94901:005:0756 kui 94901:005:0131 jäävad Külitse aleviku ti- heasustusalast ja reoveekogumisalast välja. Lisaks on katastriüksusel

94901:005:0131 ja osaliselt ka 94901:005:0756 asuv põllumajandusmaa Eesti keskmisest kõrgema boniteediga (46 hindepunkti) ja määratud sellest lähtuvalt

väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle- mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu-

majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka-

tastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Ha-

jaasustusalal toimub elamuehitus vasta- valt piirkondlikele ehitustingimustele.

Näki põik 4 ja Näki põik 6 katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa. Üp-ga nende senist maakastust ei muudeta.

Laane küla on ÜP-s määratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

141 / 151

A. UND-

RITS, V.

VUTT

EELNÕU

13.06.2022

e-kiri

Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tõrvandi tee 34

(Katastritunnus 94901:006:0103) kinnistu omanikel alljärgnevad tähele- ning et-

tepanekud:

1) Planeeritava jalg- ja jalgrattateega, mis lõikab kinnistu ida-lääne suunali-

selt keskelt pooleks – EI OLE NÕUS infrastruktuuri- ja kommunikatsioo-

niühenduste loomisega kinnistul.

2) Planeeritav matka- ja terviserada, leitav joonistel 1 ja 2, mis lõikab

kinnistu põhja-lõuna suunaliselt pooleks, rajamisega – EI OLE NÕUS.

NB! Kui plaanis on kasutada meie kinnistut samadel alustel nagu siiani on

see olnud, st. toimiva suulise kokkuleppe alusel, et talviti tehakse üle meie

kinnistu suusarajad, siis nende ajutiste radade tegemise, hooldamise ja

kasutamisega oleme NÕUS.

3) Jätta Tõrvandi tee 34 kinnistu esmane sihtotstarve maatulundusmaaks.

Mitte muuta kinnistut väärtuslikuks põllumaaks. Lisada teisese

sihtotstarbena elamumaa, eesmärgiga käsitleda kinnistut endiselt kui

1. Arvestame ettapanekuga. ÜP joo- nist on korrigeeritud.

2. Matka- ja terviseraja kasutus jät- kub seniste kokkulepete alusel,

3. Arvestame ettepanekuga osali- selt. Korrigeerime väärtusliku põllumajandusmaa piiri vastavalt

PRIA registris oleva põllumassiivi piirile.

Tõrvandi tee 34 kinnistu katastri sihtots- tarve on maatulundusmaa ja see asub

väljaspool Soinaste küla tiheasustusala ja reoveekogumisala. ÜP ei muuda selle se- nist maakasutust.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega

ning vältida edasist valglinnastumist. Tõr- vandi tee 34 katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõte- tega vastuolus. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamu- ehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele.

Tõrvandi tee 34 katastriüksusele jääv põl- lumajandusmaa on Eesti keskmisest kõr- gema boniteediga (42 ja 47 hindepunkti) ning kajastatud ka PRIA põllumassiivide

registris ja määratud sellest lähtuvalt väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Väär- tuslike põllumajandusmaade määratle-

mine on riigi avalik huvi säilitamaks põllu- majandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Korrigeerime väärtusliku põllu- majandusmaa ulatust vastavalt PRIA re- gistris olevate põllumassiivide piiridele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

142 / 151

perspektiivset elamumaad.

Kinnistu on tänaseks ümbritsetud põhimõtteliselt elamutest ja elamu-

maast. Lisaks on määratletud maatulundusmaa pindala meie kinnistul pin-

dalalt harimiseks liiga väike, et kasumlikult põllumajandusega ainult selle

kinnistu ulatuses tegeleda. Eeldamine, et naabritega tekib ühine põlluma-

janduslik ettevõtmine, on väär. Antud kinnistu on leidnud kajastamist ka

varasemate ÜP alustel kui perspektiivne elamu- ja ehitusalune maa. Lisaks

kinnistu piiridest idas on algatatud Leetsi kinnistule detailplaneering. Kin-

nistu omanikena ei soovi me ÜP alusel enda kinnistu väärtuse vähenda-

mist, määratledes kui väärtuslikku põllumajandusmaad. Mõistame täieli-

kult, miks selline planeering on tehtud, kuid enda seisukoha toetuseks tu-

gineme õiguskantsleri arvamusele1 (Madise, 2019) väärtusliku põllumaa

kaitse kohta, kus on välja toodud, et ka omanikel on õigus otsustada oma

maa kasutusotstarbe üle. Lisaks on küsimus valla või riigi poolses kom-

pensatsioonimehhanismis kui otsustatakse muuta kinnistu kasutusotstar-

vet ja seade sellele omanikest sõltumatult piiranguid.

Osundame, et viidatud õiguskantsleri ar- vamuses on välja toodud ka kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kasutustin-

gimuste määramiseks üldplaneeringus. Antud juhul leiab KOV, et Kambja valla linnalises piirkonnas on avalik huvi säili- tada olemasolevad põllumajandusmaad sh

eriti kõrge mullaviljakusega maad ning ro- healad ja piirata elamumaade laienemist, kuna elanike juurdekasv ja elamuehitus

on hakanud ületama nii sotsiaalse, loo- dus- kui tehnilise keskkonna taluvust. KOV ei suuda tagada kõikidele lisanduva- tele elanikele vajalikke teenuseid ega loo- duskeskkond ökosüsteemi teenuseid.

ÜP-ga on antud väärtuslike põllumajan-

dusmaade kasutamiseks, sh nt on lubatud on lubatud olemasoleva õue laiendamine

väärtusliku põllumajandusmaa arvelt kuni 30% ulatuses õuemaa pindalast.

U.

MAKRJA-

KOV

EELNÕU

08.06.2022

e-kiri

Seoses Kambja valla üldplaneeringu koostamisega, soovime teha üldplaneerin-

gusse ettepaneku Klementi kinnistu osas ning muuta planeeritud tootmismaa äri-

maaks. Soinaste külas asuva Klementi kinnistu osas on Kambja Vallavalitsusele

esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus (18.12.2018 a. nr 6-3/3984). Esita-

tud detailplaneeringu algatamise ettepanekuga soovitakse muuta endise Ülenurme

valla üdlplaneeringut. Planeeringu eesmärk on säilitada krundil olemasolev kõrg-

haljastus, luua haljastuslikult puhvervöönd elamu- ja ärimaade eraldamiseks ning

tagada mugav, keskkonnasõbralik ja mitmekülgselt toimiv ühtne piirkond.

Soovime, et Kambja vald kaaluks arvestamist uue üldplaneeringu koostamisel al-

gatamiseks esitatud Klementi kinnistu detailplaneeringu ettepanekuga. Vahetult

elamualaga piirnevale asulasisesele alale tootmismaa asemele ärimaa planeeri-

mine tagab elamisväärsema keskkonna. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku

planeerida Klementi tootmismaa asemel ärimaa sihtotstarbe. Skeemil 1 on toodud

üldplaneeringu eelnõu ning skeemil 2 ettepanek Kambja valla üldplaneeringusse.

Arvestame ettepanekuga

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

143 / 151

Arvestame ettepanekuga.

V. SOOP

EELNÕU

14.06.2022

e-kiri

1) Minule kuuluval Lemmatsi külas asuvale maale (94901:005:0109) on planeeritud kogujatee, mis muutub aktiivseks liikluskoridoriks peale Tartu-Elva uue maantee valmimist, siis näen ka selle maatüki aktiivsemat kasutust. Kuna maatükk asub Tartu linnale lähedal ja suuremate teede naabruses, soovin, et selle maa sihtots- tarve muudetakse elamu- ja ärimaaks. Elamumaa osakaal võiks olla 70-80%.

Katastriüksus asub Lemmatsi küla hajaa- sustusalal. Hajaasustusalal elamu maa-ala juhtotstarvet ei määrata, elamuehitus toi- mub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingi-

mustele

Minule kuuluval Räni alevikus asuva maa (28301:001:1466) naabrusesse on pla- neeritud ehitada lasteaed ja kogu lähiümbrus on planeeritud muuta keskuse maa- alaks. Keskuse maa-ala, tulevase lasteaia naabruse ja Lõunakeskuse vahetu lähe- duse tõttu soovin, et ka minu kinnistu sihtotstarve muudetaks keskuse maa-alaks

Mitte arvestada, kuna katastriüksus piir- neb kolmest küljest sh Tartu linna poolt elamumaaga.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

144 / 151

Minule kuuluval Soinaste külas asuva maa (94901:006:0032) naabrusesse on pla- neeritud ühiskondliku ehitise maa-ala, mis saab tõenäoliselt olema lasteaed ja/või kool. Ühiskondlik ehitise maa-ala eeldab aktiivset piirkonna teede kasutust kuid olemasolevad teed on suhteliselt kitsad. Teen ettepaneku rajada läbimurre ühis- kondliku maa-alalt otse Partsi teele selleks, et olemasolevatel piirkonna teedel liik- luskoormust vähendada ning läbi selle parandada liiklusturvalisust ja ligipääseta- vust raudtee poolt sellele ühiskondliku ehitise maa-alale. Uue teega paraneks piir- konna elanike juurdepääs Tartu linnale, Räni linnaosale (näiteks kaubandus-teenin- dus) ja puhkealale katastritunnusega 79501:002:0577.

Ühtlasi teen ettepaneku minu kinnistu muuta elamumaaks kuna kinnistu vahetus läheduses saab asuma kool ja/või lasteaed, see oleks majanduslikult otstarbekas maa kasutus. Kogu maa võiks olla elamumaa või siis kuni 30% ulatuses ärimaa.

Mitte arvestada. Katastriüksuse 94901:006:0032 katastri sihtotstarve on

maatulundusmaa ja see asub väljaspool Soinaste küla tiheasustusala ja reoveeko- gumisala. ÜP ei muuda selle senist maa- kasutust.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja

elamuehitus vastavuses tehnilise, sot- siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Kõ- nealuse katastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vas- tuolus. Hajasustusalal elamu maa-ala juh- totstarvet ei määrata, elamuehitus toimub

vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

145 / 151

O. VAL-

VERE, I.

ASSO

EELNÕU

26.05.2022

e-kiri

Käesolevaga esitavad Telliste kinnistu, Külitse alevik, Kambja vald katastritunnu-

sega (28301:001:1520) omanikud Olesja Valvere ik. 46408050255 ja Illimar

Asso ik. 38612202710 Kambja Valla Üldplanneringu avaliku väljapaneku osas et-

tepaneku muuta Telliste kinnistu katastritunnus (28301:001:1520) perspektiivis

maakasutus sihtotstarve alusel elamu maaalaks.

Mitte arvestada.Telliste kinnistu katastri sihtotstarve on maatulundusmaa ja see asub hajaasustusalal, väljaspool Külitse aleviku tiheasustusala ja reoveekogu-

misala.

ÜP eesmärk on hoida elanikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sot-

siaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnastumist. Ka- tastriüksuse määramine elamu maa-alaks oleks nende põhimõtetega vastuolus. Üp-

ga hajaasustusalal elamu maa-ala juhtots- tarvet ei määrata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimus- tele.

Ü.

NOOSKA

EELNÕU

Kp?

e-kiri

Arvestame ettepanekuga.

M. SARJA,

U. SARJA

EELNÕU

e-kiri 10.08.2022

Seoses Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõuga on Tartu mnt 39,

Soinaste küla (Katastritunnus 94901:006:0365 ) kinnistu omanikel alljärgnevad

tähele- ning ettepanekud:

Katastriüksuse 94901:007:1663 osaline muutmine uues Kambja valla üldplanee-

ringus ühiskondliku ehitise maa-alaks ei ole kuidagi õigustatud ja põhjendatud.

Teada on , et hetkel planeerimis etapis olevatel Muru ja Kasela planeeringutel on

planeeritud juba ühiskondlike ehitiste maa. Leiame, et ühte kohta koondub liialt

palju ja liiga tihedalt ühiskondlike ehitisi ja teised piirkonnad jäävad tähelepa-

nuta.

Mitte arvestada. Ühiskondliku ehitise maa on vajalik sotsiaalse taristu rajamiseks ja valla elanike üldistes huvides.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

146 / 151

Antud hetkel on kehtivas Kambja valla üldplaneeringus katastriüksus

94901:007:1663 elamu maa-ala ja selle muutmise plaaniga uues Kambja valla

üldplaneeringus ei ole antud ettepaneku esitajad nõus.

A. MAR-

TIN

EELNÕU

e-kiri

Minule kuuluva kinnistu Kannistiku tee 24 haritava maa (põllumaa) suurus on

alla 2 hektari (vt. lisatud väljavõte Maa-Ameti kaardirakendusest) ning mulla vil-

jakus (boniteet) on alla maakonna keskmise.

Kinnistule juurdepääs on keeruline, iseäranis kevadise sula ja sügiseste vihmape-

rioodide ajal. Suured ja rasked põllumajandusmasinad lagundavad niigi kehvas

seisus Kannistiku teed.

Põllumaa harimine ja hooldamine on ebaefektiivne, kuna diagonaalis üle põllu

jookseb elektri õhuliin.

Nõukogudeaegne maaparandussüsteem tõenäoliselt ei tööta, kuna kevadeti moo-

dustub kinnistu madalamasse osasse järv, mis takistab põllutöödega õigeaegset

alustamist.

Sellel põllumassiivil puudub väärtus efektiivse majandamise seisukohalt. Olen

näinud kurja vaeva, et põllumaad rendil hoida.

Tegemist ei ole kuidagimoodi väärtusliku põllumaaga.

Palun jätta praegu kehtiv elamumaa juhtotstarve muutmata.

Mitte arvestada. ÜP eesmärk on hoida ela- nikkonna kasv ja elamuehitus vastavuses tehnilise, sotsiaalse ja looduskeskkonna taluvusega ning vältida edasist valglinnas-

tumist. Lemmatsi küla on ÜP-s valdavalt määratud hajaasustusalaks. Hajaasustu-

salal elamu maa-ala juhtotstarvet ei mää- rata, elamuehitus toimub vastavalt ÜP-s määratud ehitustingimustele. Kannistiku tee 24 katastri sihtotstarve on maatulun- dusmaa, seega ÜP kinnistute senist maa- kasutust ei muuda.

Väärtuslike põllumajandusmaade määrat-

lemine on riigi huvi säilitamaks põlluma- jandusmaa kui piiratud ja taastumatu res-

surss.

 Selgitame, et vastavalt väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks määratud tingimustele võib põhjenda- tud juhul ehitisi väärtuslikele põlluma- jandusmaadele kavandada, kuid sel ju- hul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa boni- teedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning

majandamise säilimine, hinnata kaas- nevaid mõjusid ning maakasutuse

muudatust põhjendada.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

147 / 151

Ü. MAUER

EELNÕU

15.06.2022

e-kiri

1. Väärtuslikud põllumaad

1.1. Väärtuslike põllumaade omanikele nähakse üldplaneeringus ette ulatuslikud

kitsendused. Seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb ehitamist väärtuslikule põllumajan-

dusmaale reeglina vältida. Põhjendatud juhul võib ehitisi väärtuslikele põlluma-

jandusmaadele kavandada, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väär-

tusliku põllumajandusmaa boniteedi ja põllumassiivi terviklikkuse ning majanda-

mise säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põh-

jendada.

1.2. Üldplaneeringu seletuskiri jääb arusaamatuks, sellest ei selgu, millistel juh-

tudel on siiski ehitamine lubatud. Kogu kaalutlusotsus jääb Kambja vallavalitsuse

pädevusse. Sellist lähenemist ei saa lugeda proportsionaalseks piirangu ulatust

arvestades. Üldplaneeringus peaks nähtuma kinnistu omaniku põhiõigus enda

maale, sh väärtuslikule põllumaale, ehitada kodu või seda kodu või oma väike-

tootmist laiendada ning ta ei pea vajama selleks Kambja vallavalitsuse eriluba.

1. Selgitame, et väärtuslike põllumajan- dusmaade määratlemine on riigi huvi säili-

tamaks põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss. Me ei pea võimali- kuks lisada erandeid väärtuslikule põlku- majandusmaale ehitamise kohta, kuna eesmärk on siiski väärtuslike põllumajan- dusmaade säilitamine ja see ei sõltu ka-

vandatava ehitise iseloomust. Sisuliselt on iga KOVi pool väljastatav ehitusluba kaa-

lutlusotsus, seega ei ole tegemist täien- dava menetlusega.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

148 / 151

1.3. Teen ettepaneku vaadata üle väärtuslike põllumaade osas sätestatud kitsen-

dused ning lubada ka väärtuslikel põllumaadel ilma kaalutlusotsuseta rajada põl-

lumaade omanikel oma kinnistule kodu (üksikmajapidamine, talu tüüpi majapida-

mine). Isik, kes soovib oma väärtuslikku põllumaad harida, peaks omama õigust

sellel kinnistul ka elada. Ei ole asjakohane kohustada isikuid pidama põldu, kuid

keelata neile seal üksikmajapidamise rajamist või kohustada neid selleks läbima

segasevõitu menetlust vallavalitsuses.

1.4. Üldplaneeringu kohaselt on väärtuslikel põllumaadel keelatud päikeseparkide

rajamine. Päikeseparkide puhul on tegemist ajutiste ehitistega ning nende raja-

mine teatud kohtades võiks olla lubatud.

2. Ränisoo tee

2.1. Üldplaneeringu taristu kaardile on Ränisoo tee kantud vaid osaliselt, Leilovi

tee poolses osas. Ränisoo tee alates Ränisoo tee 14 kinnistust (kinnistu

94901:005:1515) on krunditud teemaana (teena) ning see peaks kajastuma

üldplaneeringu taristukaardil.

2.2. Ränisoo tee kogu tee ulatuses on juurdepääsuks erinevatele kinnistutele, sh

mitmetele kinnistutele, kus elatakse aastaringselt (Ränisoo tee 14, 15, 16) või

mida kasutatakse aastaringselt (Seene kinnistu). Juurdepääs Ojapargi kinnistul

asuvale päikeseapargile toimub Ränisoo tee kaudu. Kanda Ränisoo tee üldpla-

neeringu taristukaardile täies ulatuses. Ränisoo tee osas esinevad avalikuks

teeks määramise asjaolud, seetõttu tuleb kajastada Ränisoo teed üldplaneerin-

gus kui avaliku huviga erateed.

M.

MUIDRE

EELNÕU

22.07.2022

Teen ettepaneku üldplaneeringus muuta Eeriko kinnistu (28301:001:0666) kin-

nistu maakasutuse sihtotstarvet. Palun määrata üldplaneeringus antud kinnistu

elamumaa piirkonda. Maa-Ameti kaardiregistri järgi on ümberringsed maatükid

juba sellise sihtotstarbega, kõrvalolev kinnistu on hiljuti jagatud neljaks ning

nende kinnistute nimetus (Sädeluse, Taevasina, Kastepiisa, Roheluse) viitab ilm-

selgelt sellele, et põllumajandusega seal piirkonnas tegeleda ei kavatseta ja

maad on kavas kasutada elamuarenduseks. Seega sobib ka minu maa elamu-

maks arvamine küla ja lähikonna üldise arenguga.

Mitte arvestada. Laane küla on ÜPga mää-

ratud valdavalt hajaasustusalaks. Hajaa- sustualal elamu maa-ala juhtfunktsiooni ei

määrata, ehitamine toimub vastavalt ÜP- ga määratud ehitustingimustele.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

149 / 151

EELNÕU

telefonivest- lus

28301:001:0936 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks

28301:001:0876 – see tuleb panna äri- ja tootmismaaks

Eeriko, Tiigi tee 11, 13, 15, 17 – üle vaadata sihtotstarbed – miks on ühiskond-

like ehitiste maa

Mitte arvestada, tegemist on munitsipaa- lomandis oleva katastriüksusega.

Tiigi tee 11, 13, 15, 17 maakasutuse juh- totstarbeid on täpsustatud.

PEREK

KALJAPULK

EELNÕU

e-kiri

Tutvusime üldplaneeringu kaardimaterjalidega veebirakenduse kaudu. Esmalt

anname teada, et veebirakendus ei ole kõige paremini välja tulnud, kuna kaardi-

kihtide sisse- ja väljalülitamine on keeruline. Kuna teatud kaardikihtidel on alam-

kihid, mis vajavad täiendavat klikki, et tekiks veelkord alamkiht, mida sisse lüli-

tada (vaates puudub info, et on olemas sellised peidetud kaardikihid, mis ei ole

aktiivsed).

Meie perele kuulub Lemmatsi külas asuv Riia mnt 225 maaüksus (elamumaa pin-

dalaga 31678 m2), mis on hoonestatud ja elamuid kasutab kaks leibkonda.

Me nõustume uue üldplaneeringu vajadusega, kuid meie pered vaatavad konk-

reetselt oma maaüksust ning sellele seatavaid kitsendusi.

Eelkõige puudutab meid otseselt kaardikiht – planeeritav uus või oluliselt re-

konstrueeritav teelõik. Oleme teadlikud Transpordiameti kavast rajada uus 2+2

maantee, esmalt Nõoni ja siis hiljem ka edasi. Vaadates kaardimaterjali, siis eel-

datavalt on antud kihile peale kantud Transpordiameti poolt kavandatud 2+2

maantee koridor. Planeeritav maantee rekonstrueerimine puudutab meid otse-

selt ning kitsendab väga olulisel määral meie krunti. Mõõtes kaardirakenduselt,

siis uue liiklussõlme lahenduse kohaselt võtab see enda alla ca 7000 m2.

Linnalähedases piirkonnas 7000 m2 suuruse elamumaa pinna loovutamine liik-

lussõlme tarbeks on väga suur kaotus nii pindalaliselt kui ka rahaliselt. Isegi kui

teekoridor otseselt ei kata nii suurt pindala, siis vaadates kaardirakenduse kohast

teekoridori kulgemist, siis meie seisukohalt on teekoridori alune ja sellega piirnev

lähiala meie jaoks kaotatud maa.

Käesoleval hetkel piirneb meie maaüksus kahest küljest riigiteedega ning üldpla-

neeringus välja toodud lahenduse kohaselt hakkab meie maaüksust piirama kõi-

gist neljast külgedest riigiteed.

Kuna tegemist on riigiteedega kavandami-

sega, on vajalik Transpordiameti seisu- koht. Teeme Transpordiametile ettepa- neku osaleda üldplaneeringu eskiislahen- duse avalikul arutelul.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

150 / 151

Saame aru ka Transpordiameti seisukohast (tagada sujuv ja kiire liiklus riigitee-

del), kuid antud juhul ei saa mööda vaadata sellega kaasnevat negatiivset mõju

meie ja ka piirkonnas elavate inimeste kodudele. Antud lahenduse kohaselt või-

dab sellest Transpordiamet, meie kui maaomanikud ei võida midagi, vaid kao-

tame ca 23% enda maast ja lisaks keelatakse meil väljapääs olemasolevatest

mahasõidu kohtadest maanteele. Peaksime veel loovutama selle tõttu oma maad

õuealast, aiamaast ja muruplatsist uue juurdepääsu saamiseks. Ka eelnevalt on

rajatud müratõkkesein maantee vastaspoolele, mis oluliselt suurendas mürareos-

tust meie maantee äärsele elamule ja õuealale, kus elab noor pere väikese lap-

sega. Näeme, et sellest tulenevad meile ainult negatiivsed lahendused jätkuvad

ning me ei tuvasta mitte ühtegi võimalikku positiivset külge.

Võttes aluseks eelneva, teeme omalt poolt järgmised ettepanekud koostatavasse

Kambja valla üldplaneeringusse:

1. Koostöös Transpordiametiga leida maaomanikke kõige väiksemal

viisil riivav liiklussõlme lahendus ( liiklussõlme rajamisel tuleks maaomanikke ko-

helda võrdselt, kui see ei ole võimalik, siis peavad kaasnema ka vajalikud kom-

pensatsioonimehhanismid).

2. Võimalusel loobuda liiklussõlme kavandamisest sellisel viisil, et ar-

vestatud on ainult riiklikud huvid ning jäetakse arvestamata piirkonnas elavate

Kambja valla kodanike heaolu. Kambja vallavalitsus peab seisma oma elanike

heaolu eest, mitte kaasa minema riigi poolt tulnud suunistega.

3. Peatada üldplaneeringu koostamine seniks, kuni on selgunud

Transpordiameti täpne lahendus uue 2+2 maantee osas ( sealhulgas ka liiklus-

sõlmed , kergliiklustee ja juurdepääs kinnistule).

Täiendavalt lisame, et kui maantee jäetakse samasse seisu, nagu see täna on,

siis ei muutu lähiajal mitte midagi halvemaks. Kiirusepiirangud 70 km/h ja 80

km/h töötavad. Miks ei võiks selline lahendus edasi toimida (keerulistesse kohta-

desse rajada ringristmikud)?

Palume seisukohtadele vastuseid nii Kambja Vallavalituselt kui ka Transpordia-

metilt.

Kambja valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

151 / 151

V. ÕIGUS

EELNÕU

04.07.2022

e-kiri

Kambja valla endise Ülenurme valla osas kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tiigi

tee 15 ja 17 maaüksuste juhtotstarve -äri ja tootmismaa. Kruntidel ei asu ühtegi

ühiskondlikku ehitist. Kinnistud on eraomandis.

Koostatavas üldplaneeringus on meile teadmata määratud Tiigi tee 15,17 krun-

tide juhtotstarbeks ühiksondlike ehitiste maa.

Palume koostatavas üldplaneeringus ebatäpsus kõrvaldada ja määrata kruntidel

olevate ehitiste otstarvetega haakuvaks juhtotstarbeks mõlemal kinnistul– äri ja

tootmismaa.

Arvestame märkusega.

K. KUT-

SAR

EELNÕU

e-kiri

Kambja valla poolt koostataval uue ÜP maakasutuskaardil on muudetud kinnis-

tute Arroli 3 ja Arroli 25 maakasutuse otstarvet.

Kinnistu omanikuna soovime, et maakasutuse otstarve jääks samaks, mis on

kehtivas üldplaneeringus.

Mitte arvestada. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on tegemist rohealaga.