Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/3097-1 |
Registreeritud | 03.07.2024 |
Sünkroonitud | 04.07.2024 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
2024
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:
„11. jagu
Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites
§ 1355. Jao kohaldamine
(1) Käesolevas jaos käsitatakse aktsiaemitendina Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, kelle
hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi
reguleeritud turul.
(2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250
töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43
miljonit eurot.
§ 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid
(1) Aktsiaemitendi üldkoosolek peab seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe järgmistest
eesmärkidest:
1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;
2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33
protsenti.
(2) Kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud
eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu
parandamiseks juhatuses.
(3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv peab
olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte
ületama sellest 49 protsenti. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmetega
täidetud ametikohtade arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja
juhatuse liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti.
Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel tuleb lähtuda arvulistest eesmärkidest,
mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid
Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“.
§ 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid
(1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki,
kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks
järgmiste meetmetega:
1) kehtestab enne valikumenetluse algust mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt
sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid kogu valikumenetluse vältel,
sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide
loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel;
2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdlevat hinnangut.
(2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani
liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka
ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu
eelistama alaesindatud soost kandidaati.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud kui suurema
õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse
objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda
ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost
kandidaadi kasuks.
(4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ning
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase
otsuse tegemist.
(5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks
kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult
järgmise teabe:
1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti;
2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang;
3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras
kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.
§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus
(1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud
juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et
kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale,
võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2
tulenevat kohustust.
(2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole
rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub
tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva
kohustuse rikkumise omaksvõtuga.
(3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses.
§ 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus
(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma
veebilehel kord aastas järgmise teabe:
1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite lõikes;
2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja
ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks;
3) asjakohasel juhul ülevaade meetmetest, mis on võetud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2
kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks.
(2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356
lõikes 2 seatud eesmärke, peab aktsiaemitent käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele
lisama põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid,
mida aktsiaemitent on nimetatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood
on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane,
lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse
kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.
(4) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel
Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele
lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 sätestatud eesmärki
või mitte.“;
2) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;
3) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:
„§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide
seadmise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise
kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega
seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
4) paragrahv 2622 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2622. Menetlus
(1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 2729 järgmises sõnastuses:
„§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine
Aktsiaemitent peab oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva seaduse §-s 1356 sätestatuga
hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.“;
6) seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja 23791 tunnistatakse kehtetuks;
7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud
äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–
59)“;
8) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud
äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–
59)“ .
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide
juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“;
2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud
äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–
59)“.
4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud
äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–
59)“.
§ 3. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 801 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekute tegemisel peab nimetamiskomitee
arvestama:
1) käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõukogu liikme kandidaatidele esitatavaid nõudeid;
2) riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et
kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik
ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 1084 järgmises sõnastuses:
„§ 1084. Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes
Käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta
jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest.“.
§ 4. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine
Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul
kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“;
2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud
äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–
59)“.
4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „„Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil
noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315,
07.12.2022, lk 44–59)“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4 punktid 2 ja 4 jõustuvad
2038. aasta 31. detsembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn …………….2024
Lisa. Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi
juhtorganites
Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
Väärtpaberituru seadus
Lisa
Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi
juhtorganites
Ametikohtade
arv juhtorganis
Alaesindatud soost liikmete
miinimumarv nõukogus 40%
eesmärgi saavutamiseks
Alaesindatud soost liikmete
miinimumarv nõukogus ja
juhatuses 33% eesmärgi
saavutamiseks
1 - -
2 - -
3 1 (33,3%) 1 (33,3%)
4 1 (25%) 1 (25%)
5 2 (40%) 2 (40%)
6 2 (33,3%) 2 (33,3%)
7 3 (42,9%) 2 (28,6%)
8 3 (37,5%) 3 (37,5%)
9 4 (44,4%) 3 (33,3%)
10 4 (40%) 3 (30%)
11 4 (36,4%) 4 (36,4%)
12 5 (41,7%) 4 (33,3%)
13 5 (38,4%) 4 (30,8%)
14 6 (42,9%) 5 (35,7%)
15 6 (40%) 5 (33,3%)
16 6 (37,5%) 5 (31,3%)
17 7 (41,2%) 6 (35,3%)
18 7 (38,9%) 6 (33,3%)
19 8 (42,1%) 6 (31,6%)
20 8 (40%) 7 (35%)
21 8 (38,1%) 7 (33,3%)
22 9 (40,1%) 7 (31,8%)
23 9 (39,1%) 8 (34,8%)
24 10 (41,7%) 8 (33,3%)
25 10 (40%) 8 (32%)
26 10 (38,5%) 9 (34,6%)
27 11 (40,7%) 9 (33,3%)
28 11 (39,3%) 9 (32,1%)
29 12 (41,4%) 10 (34,5%)
30 12 (40%) 10 (33,3%)
1
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on
edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganites.
Sellekohased sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2022/2381, 23.
november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute
juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (edaspidi direktiiv)1.
Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi
üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40%
aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja
nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama
2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Kui
aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja
mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel.
Samuti näeb eelnõu ette ajutise positiivse erimeetme – kui juhtorgani liikme kandidaadid on
võrdselt kvalifitseeritud, tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati. Aktisaemitentidele
pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta Finantsinspektsioonile.
Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle
võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.
Lisaks eelnimetatud direktiivist tulenevatele uuendustele, muudetakse ka riigivaraseadust.
Muudatustega nähakse ette, et nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega
äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks, peab ettepanekute
tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki
ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal
vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.
Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks ehk samaks ajaks kui direktiivist
tulenev soolise tasakaalu eesmärgid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille
(valner.lille@), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi
valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee
Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman
1 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2381
2
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali-
ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga (VVTP (2023-2027). Nimelt selle leppe punkti 11.17 kohaselt on seatud
eesmärgiks saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et
ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.
Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks
oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud
nõuetest. Kuivõrd ka RVS muudatus lähtub samast eesmärgist ja VVTP konkreetsest eeldusest,
ei ole antud eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9
(edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse
kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS), riigivaraseadus (edaspidi RVS) RT
I, 06.07.2023, 84.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID
2.1. Üldine taust
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse
soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega
seotud meetmeid toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu
toimimise lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu
alusväärtusi ning vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste
võrdõiguslikkust. Selleks antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja
nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse
kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4
võimaldab liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et
hõlbustada alaesindatud soost isikutel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada
takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad
alaesindatud soole nö eeliseid.
Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017.
aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks
on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused
osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel
3
ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi. 2 Soolise tasakaalu saavutamine
juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada
liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus
juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem
kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule.
Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid
esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid,
parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob
kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust.3
Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas
paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise
jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste
arvu ja suuremate dividendimaksetega ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus,
saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab,
et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis
võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.4
On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku
konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise
kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine
ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal
suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki
on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on
ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi
juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).5
Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid:
1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada
soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja
seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil.
2. Soolise tasakaalu tagamine riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete hulgas: kuigi oma
sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba arvestanud soolise
tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse soolise tasakaalu eesmärk
RVS-i, mis formaliseerib senise praktika.
2 Euroopa Komisjon. „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“,
https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-
equality/gender-equality-strategy_et 3 ILO „Women in Business and Management: The business case for change“, lk 21,
https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 4 Credit Suisse, „Gender 3000 in 2021: Broadening the diversity discussion“, https://www.credit-
suisse.com/about-us-news/en/articles/media-releases/credit-suisse-gender-3000-report-shows-women-hold-
almost-a-quart-202109.html 5 EIGE, „Gender balance in business and finance“, https://eige.europa.eu/publications-
resources/publications/gender-balance-business-and-finance-december-2022
4
3. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine:
eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas,
nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma
veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma
kodulehel.
4. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta
samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites.
2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites ja riigi osalusega
äriühingute nõukogudes
Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses
üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon,
st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral,
jätkub ka madalama astme juhtide seas.6 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete
hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase
kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide
juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud. 7 Kuid Euroopa Soolise
Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate
juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra
(2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse
olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab
soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023.
aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti).
Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt
tagasihoidlik.8
Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised
erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on
kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%,
samas kui meestest vaid 16,3%.9 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord
ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.10
6 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“,
https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-12/OECD%20rapordi%20t%C3%B5lge%20-
%20soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20suurendamise%20majanduslik%20kasu%20Eestile.pdf,
lk 52. 7 Sama, lk 11. 8 EIGE, Gender Equality Index, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2023/domain/power/EE 9 Sama. 10 Sama, lk 11.
5
Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)11
Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks
organisatsioonidele kasuks.12 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui
naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud
(2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).13 Kusjuures need, kelle otsene
ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu
andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel
kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu
oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas
on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu
eraettevõtete tippjuhtide hulgas.14 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka
fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad
samades ametites ja majandusharudes; see omakorda mõjutab negatiivselt naiste osakaalu
ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.15
Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just
seetõttu, et suuremad börsiettevõtted (ja ka riigiettevõtted) on suurt majanduslikku ja sotsiaalset
mõju omavad institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele
organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu
eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone,
suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides
osalemises. Arvestades börsi- ja riigiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades
11 EIGE, Largest listed companies: CEOs, executives and non-executives, https://shorturl.at/DueMr 12 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, lk 30. 13 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, https://s3-web-1a.tehik.ee/vordsuskeskus-live-
web-prd/s3fs-public/2023-10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf, lk 70. 14 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 81. 15 Sama, lk 11.
6
ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema
ühiskondliku mõju panustada palgalõhe vähenemisesse.
Nn positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise
võrdsuse edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu
suurendamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist
tasakaalu arvestavate värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide
järelkasvu toetavate tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning
soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja
nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja
ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest
paremini juhtideks.
Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud
aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured
aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni
euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq Balti
põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12
aktsiaemitenti. 2024. a aprilli seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1:
nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud
soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).
Nõukogu Juhatus Kokku
Nõuk
liikmed
Nõuk+Juh
liikmed
M N M N Mehed Naised
Vastab 1.
eesmärgile?
Vastab 2.
eesmärgile?
1. Tallink Grupp 6 1 3 2 9 3 Ei Ei
2. Tallinna Kaubamaja Grupp 5 0 1 0 6 0 Ei Ei
3. Silvano Fashion Group 3 2 1 0 4 2 Jah Jah
4. Infortar 3 1 1 1 4 2 Jah Jah
5. Ekspress Grupp 3 1 2 1 5 2 Jah Jah
6. Harju Elekter 5 1 3 0 8 1 Ei Ei
7. LHV Group 6 1 4 0 10 1 Ei Ei
8. Merko Ehitus 2 1 3 0 5 1 Jah Ei
9. Nordecon 5 0 3 0 8 0 Ei Ei
10. Tallinna Sadam 6 1 3 0 9 1 Ei Ei
11. Coop Pank 6 0 5 0 11 0 Ei Ei
12. Tallinna Vesi 8 1 3 0 11 1 Ei Ei
Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (aprilli 2024. a seisuga)
Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest, ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d,
täidab eelpool nimetatud eesmärke vaid üks.
7
Nõukogu Juhatus Kokku
Nõuk
liikmed
Nõuk+Juh
liikmed
Nimi M N M N Mehed Naised
Vastab 1.
nõudele?
Vastab 2.
nõudele?
13. PRFoods 6 0 3 0 9 0 Ei Ei
14. Enefit Green 3 2 4 0 7 2 Jah Ei
15. Pro Kapital Grupp 3 0 1 0 4 0 Ei Ei
16. Hepsor 3 0 1 0 4 0 Ei Ei
17. Arco Vara 5 0 1 0 6 0 Ei Ei
18. EfTEN Real Estate Fund III 4 0 2 0 6 0 Ei Ei
Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (aprilli 2024. a seisuga)
Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks teeb vastavalt RVS-ile ettepaneku
nimetamiskomitee. Kuigi oma sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba
arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga, siis ettepanekuga lisatakse vastav
eesmärk ka RVS-i, mis formaliseerib senise praktika. Alates aprillist 2023 on sooline tasakaal
olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, lähtudes
08.04.2023 sõlmitud koalitsioonilepingu p.11.17 sätestatust („Seame riigifirmade nõukogudes
eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks
nõukogus üle 60%“). Selle aja jooksul (13 kuu, võrdluse aluseks on 31.03.2023 ja 30.04.2024)
on toimunud muudatused tasakaalu suunas:
Seisuga 31.03.2023 oli 29 nõukogus 35 naist (26,7%) ja 96 meest, kusjuures 2 nõukogus
oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 6 nõukogus 33%, 13 nõukogus 10-30% ja 6 nõukogus
0%;
Seisuga 30.04.2024 oli 28 nõukogus (Eesti Loots on likvideeritud) 32 naist (27,8%) ja
83 meest (Eesti Lootsi likvideerimise mõju oli -1 naine ja -3 meest), kusjuures 3
nõukogus oli suhe 50%, 2 nõukogus 40%, 8 nõukogus 33%, 11 nõukogus 10-30% ja 4
nõukogus 0%; Seega on rakendussättes seatud tähtajaks vaja soolist tasakaalu
parandada 15 äriühingus.
Märkimist väärib, et tasakaal on nihkunud n.ö. mõlemas suunas – nt AS A.L.A.R.A.
nõukogus on nüüd 4 naise asemel 1 naine ja 2 meest (eesmärgipärane olukord).
Rahandusministeerium on eelnõu esitamise ajal uuendamas riigi osaluspoliitika põhimõtteid,
mis on kehtestatud RVS § 8 lõike 11 alusel. Hetkel kehtivad osaluspoliitika põhimõtted kehtivad
2020. aastast. Muuhulgas lisab Rahandusministeerium ka dokumendi uude versiooni eesmärgi,
et riigi äriühingute nõukogude nimetamisel järgitakse soolise tasakaalu põhimõtteid.
2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine
Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise
juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 %
nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes
juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või
8
2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost
isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete
ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel).
Eesti ei täida kumbagi eeldust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud
punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis
1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu
liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel
12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused
Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu
„Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad
sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi
emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki.
VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja
väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16.
peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud
turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt
eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende
kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi
päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis
registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise
liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda.
Uue jao sätteid kohaldatakse ajalises mõttes astmeliselt:
- esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 ja asjakohasel
juhul lõike 2 kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks
ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini;
- teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke
tähtaegselt, käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning rakenduvad sellest tulenevad
kohustused, sh nn positiivse erimeetme rakendamise kohustus16;
- juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil
ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt
VPTS § 1357 ja § 1358.
Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao
kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud
aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on
kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et
16 VPTS § 1356 lõike 2 kohaste eesmärkide mittetäitmine ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni.
9
11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja
ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43
miljonit eurot.
Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek
seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu
liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja
nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2).
Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab
valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1
nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%),
siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu
parandamiseks juhatuses (lõige 2). Milline lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne eesmärk
täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi
eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete
suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada
muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i
lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega
selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või
juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate
juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg.
Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse
üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub
konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista
käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega
aktsionäre valima alaesindatud soost liiget.
Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt
40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette
näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete
protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult
võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse
liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette
nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga
mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud
aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete
miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks.
Seaduse täiendamine §-ga 1357. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta
VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki hiljemalt
2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS § 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui
esialgselt seatud eesmärk küll tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil
10
hetkel enam eesmärki siiski ei täideta. Sellisel juhul peab aktsiaemitent kohandama
kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele nimetamiseks või
valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme: kehtestama enne
valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel mittediskrimineerival viisil
selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume, sealhulgas vabade
ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel
ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid võttes aluseks iga
kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse sõnastuse ja
valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel
ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi
mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või
personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse
kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on
soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid
läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka
juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas
osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi
on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida.
Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt
kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab
aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse
kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine
baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või
edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost
kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et
kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui
teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks,
ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes
kõiki valikukriteeriume.17 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt
diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse
spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda
eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema
ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine
positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise.
Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme
määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei
kuulu direktiivi reguleerimisalasse.
Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse
VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või
17 Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: C-450/93, C-409/95, C-158/97, C-407/98.
11
nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku nn positiivse erimeetme
rakendamise nõuet. Samas täpsustatakse, et nn positiivset erimeetme rakendamise kohustust ei
pea täitma ja nn positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema
õigusliku kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse
objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda
ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost
kandidaadi kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski
erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt
põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo
suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet
on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS
§ 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse
tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb
aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise
tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse
võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse
erimeetme rakendamise kohustust.
Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale
nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20
tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti,
nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on
asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost
kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse
täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja
teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid.
Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis
näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas
asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga,
kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane
börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust
(artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud.
Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise
seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole
pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud
on sooline diskrimineerimine.
Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise)
diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus nn
positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses
12
ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et
nn positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib
eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik
peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks
esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse
erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab
menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et
tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3
toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused).
Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev
paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS
§ 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui
aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk
et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui
aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost
isikuid.
Lõikes 3 täpsustatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud jagatud tõendamiskohustust ei
kohaldata haldus- ja kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on süü tõendamine riikliku
süüdistaja ülesanne ja keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, ehk kohus peab küsimuse otsustamiseks välja
selgitama kõik olulised asjaolud. Kohus ei pea piirduma nende tõenditega, mida pooled
esitavad, vaid võib omal initsiatiivil nõuda täiendavaid tõendeid.
Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu
kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada
Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb
eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud
VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb
asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt
seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti
ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida
aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad
ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad
juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt.
Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui
aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes
2 seatud eesmärke tähtaegselt. Käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit. Kui
aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata jätmise
kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud eesmärkide
saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.
13
Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi
käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast
aruandeperioodi lõppu. Kui see on asjakohane, lisatakse lõikes 1 ja 2 nimetatud teave ka
ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.
Lõige 4 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide
soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid
Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse
aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab
VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi
artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes
täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada
direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk
tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud
liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks.
Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja
lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus
Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei
täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja
selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust.
Paragrahvi 23789 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on
tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest §-i 23790 ja § 23791. Kehtivas §-s 23789 sätestatakse,
et antud peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. See
menetluse säte sobib oma sisult peatüki lõppu, mistõttu on uute väärteokoosseisude lisamisega
vajalik ka vastavat menetluse paragrahvi asukohta tahapoole nihutada. Kohtuvälise menetleja
põhimõte kehtestatakse nüüd §-s 2622.
Paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega on Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422
SE,18 millega tõstetakse samuti VPTS-s nimetatud menetluse sätet ümber. Jälgime aktiivselt
selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu.
Seaduse täiendamine §-ga 23790. Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et
karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega võeti karistusmäära
suuruse aluseks sarnasted VPTS-i karistussätete määrad.
Käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse
eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut karistada kuni
400 000 eurose rahatrahviga.
Seaduse täiendamine §-ga 23791. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline
isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise
18 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1-
68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/
14
tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust,
selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut
rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Paragrahvi 2622 muutmine. Et vältida pidevat menetluse paragrahvi kehtetuks tunnistamist ja
uuesti sõnastamist selle asukoha muutuse tõttu (traditsiooniliselt on menetluse paragrahv
paiknenud kohe pärast väärtegude koosseise ja koosseisude lisandumisel nihkub ta edasi), on
Justiitsministeerium soovitanud reguleerida menetluse ja aegumise sätted ühes paragrahvis.
Eraldi aegumise paragrahvi olemasolu, nagu finantsvaldkonna seadustes on olnud, ei toeta
Justiitsministeerium samuti, kuna teiste valdkondade seadustes on menetluse ja aegumise sätted
reguleeritud ühes – menetluse paragrahvis. Kuna hetkel on menetluses mitu VPTS muutmise
eelnõu (sh Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE)),
siis oleneb eelnõude liikumise kiirusest, millise eelnõuga § 262² muutmine sätestatakse. Juhul,
kui see sätestatakse mõne teise eelnõuga, jäetakse käesolevast eelnõust vastavad sätted välja.
Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma
tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk
aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et seada ja
saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest ja asjakohasel juhul seada endale
kvantitatiivne eesmärk juhatuse liikmete osas.
Seaduse 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb
direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu
lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse
kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11. jagu ning §-d 23790 ja § 23791.
Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste
märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.
Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.
aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest
märkustest välja ka vastav tekstiosa.
3.2. Finantsinspektsiooni seadus
Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause,
mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud
loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1)
sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse
aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge,
kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi
Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni
veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi
artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt
piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud
15
eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri
määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe
avalikustamiseks.
Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt
kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub
nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5.
Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni
normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.
Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.
aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest
märkustest välja ka vastav tekstiosa.
3.3. Riigivaraseadus
Seaduse § 801 lõike 3 muutmine. Nimetamiskomitee, mis moodustatakse riigi osalusega või
muudes seadustes nimetatud juhtudel äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud
ettepanekute tegemiseks, peab tulevikus nõukogu liikme nimetamisel arvesse võtma lisaks RVS
§-s 80 sätestatud nõuetele ka soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega
nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja
enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.
Seaduse täiendamine §-ga 1084. Paragrahviga sätestatakse, et RVS § 801 lõikes 3 nimetatud
eesmärk tuleb täita kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest,
ehk selleks tähtajaks peaks riigi äriühingute nõukogudes saavutatama sooline tasakaal vastavalt
RVS § 801 lõikes 3 punktile 2.
3.4. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused
Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt
määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites.
Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse
küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud
voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab,
analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes.
Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse
positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse
eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt
kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid
neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema.
16
Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille
kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,
mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10.
Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise
seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva
eelnõu aluseks.
Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.
aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest
märkustest välja ka vastav tekstiosa.
3.5. Seaduse jõustumine
Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril.
Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 8, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4
punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lõike aluseks on direktiivi 2022/2381
artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril kehtetuks. Sellest
tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga riigisisesesse õigusesse
lisatavad sätted. Kuna riigivaraseaduse muudatused ei tulene direktiivist, vaid Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammist, siis riigivaraseaduse muudatuste kehtivusaeg ei ole piiratud.
4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA
VPTS-is ja RVS-s ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega.
VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis
näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse
kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või
muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23
kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et
võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad
alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta
diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis
annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.
Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa
Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti
põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on
võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb
naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja
meeste võrdõiguslikkust.
17
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa
Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste
ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.
Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus,
võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades
liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada
alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases
karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette,
et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et
võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad
alaesindatud soole erilisi eeliseid.
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa
sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja
võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri
edendamisega.
Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik
võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid
ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte
igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda
võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse
meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei
leidu mõistlikku põhjust.19 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda,
kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.20 Ehk Riigikohus on
leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis
on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.21 Eelkõige on põhiõiguse
rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või
proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse
hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide
kaalukusega.22
VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu
valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse,
pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul
aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn
positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost
kandidaati.
19 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-2-02, p 17. 20 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-3-05, p 20. 21 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 12. punkt 22. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3483 22 Sama, p 24.
18
RVS § 80¹ lõike 3 punkti 2 muudatuse kohaselt peab nimetamiskomitee arvestama riigi
otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme
liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning
nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku.
I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi või riigi äriühingu
juhtorganisse.
Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus
kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise
vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud
vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus,
millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt
keelatud.
Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus
võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest
tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud.
Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt,
olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise
eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud.
VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede ja RVS muutmine on kahtlemata sobiv meede
aitamaks kaasa eesmärgile, et aktsiaemitentide ja riigi äriühingute juhtorganites oleks rohkem
alaesindatud soost kandidaate, kuna olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on
kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse
alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost isikule ei pea andma eelist olukorras, kus
tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost isikuga.
Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast
soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis
on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa
„Seaduse mõjud“.
Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus.
Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse
olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui
alaesindatud soost isikuga.
Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning
isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu,
nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib
19
kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost
isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole
palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile ja 15 riigi
äriühingule, täpsemalt seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“.
Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid
oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka
eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju
on ebaregulaarne ja harv.
Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub
vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent
ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. RVS muudatusega kehtestatavale juhtorgani
koosseisu soolisele tasakaalule ajalist piirangut ei kehtestata.
Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet
ja RVS § pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks.
II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid
Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva
ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi
vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab
eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul
soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses
loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas
juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.
Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud
kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega.
Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning
kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib
sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada
vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud
juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse.
Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb
omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon
tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega
vastuolus.
20
Puudutatud isikud ei ole riigi äriühingute juhtorganite liikmeid nimetav nimetamiskomitee.
Kuigi RVS muutmise puhul puudutab riigi äriühingute juhtorganite liikmete nimetamist
nimetamiskomitee, kellele see ülesandeks on pandud RVS § 80¹ lõikest 2 tulenevalt, siis kuna
tegemist on seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud haldusorganiga, ei saa tema
puhul rääkida põhiõiguste teostamisest. RVS § 4 lõikest 4 tulenevalt on riigivara valitsejal (nt
ministeerium) kõik seadusest tulenevad omaniku, aktsionäri, osaniku, äriühingu asutaja õigused
ja kohustused. Kuna selliste äriühingute omaniku õiguste ja kohustuste teostaja on riigivara
valitseja (nt ministeerium), ei saa rääkida tema põhiõiguste riivamisest, mistõttu ei ole ta ka
puudutatud isik.
Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima
soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea.
Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada
lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema
aktsiaemitentide ega riigi äriühingute juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline
eelistus alaesindatud soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast
soost. Seega esmane, mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani
liikme kandidaadi oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus.
Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse
juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt
tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus
otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku
juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool
kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete
juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega
vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra
aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse
nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul.
Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti.
Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes
äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati
eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne
vastassoost kandidaadiga.
Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni
31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise
tasakaalu eesmärke. RVS-s juhtorgani liikmete valimisel soolise tasakaalu järgimisele ajalist
piirangut ei ole, kuid riivet riigi äriühingutele sellisel kujul ka ei ole, kui harilikule äriühingule.
Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas
olevaks.
21
5. TERMINOLOOGIA
Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.
6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november
2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna
liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel.
7. Seaduse mõjud
Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid ja riigi osalusega ettevõtjad.
Kavandatav meede nr 1: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis
registreeritud aktsiaemitentidele
Mõju valdkond I Eestis registreeritud aktsiaemitendid
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu
saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites.
Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud
suured aktsiaemitendid, kes on noteeritud Eesti börsil. Eelnõu ettevalmistamise ajal on
Nasdaq Balti põhinimekirjas 18 Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes
suurteks aktsiaemitentideks klassifitseerub 12. Hetke seisuga täidavad 12 suurest
aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks
alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna
eelnõus üht võimalikku valitavat eesmärki. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad
alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).
Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu
kohaldumisalasse täna ei kuulu, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit
eurot või nende aastabilansi kogumaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot. Potentsiaalselt võivad
väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse
kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda.
Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest
kuni 2038. aasta 30. detsembrini.
Mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus, millega tuleb
suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi aktsionärid
valima ühe eelnõus ettenähtud nn soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab aktsiaemitent
püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus – valitud
eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama
Finantsinspektsiooni. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete
kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise
kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta
22
eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid
karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne, aga mitte
igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda
juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle
info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski
ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama
rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kuid kuna juhatuse liikmed valitakse kuni
kolmeks aastaks ja nõukogu liige viieks aastaks, siis ei ole alust arvata, et juhatuse või
nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja põhjustaks üleliigset koormust.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Muudatus puudutab vaid 12 aktsiaemitenti
Eestis, kuigi osad mõjud (halduskoormuse vähene kasv) võib pidada negatiivseks, siis
tasakaalustab seda positiivse aspektina eelduslikult parem sooline tasakaalustatud
juhtorganite tasandil.
Mõju olulisus: väike. Ei kaasne vajadust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju valdkond II Alaesindatud soost isikud
Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks
suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes
osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026.
aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid
värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama
alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel
andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed
erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise
tasakaalu eesmärki.
Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad vaid alaesindatud soost isikuid, kes potentsiaalselt
kandideerivad Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi
aktsiaemitente on vähe (hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi
harva (vastavalt umbes 5 ja 3 aasta järel), siis alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab
eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab
aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju on väike, on see
siiski positiivne.
Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le
aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis.
Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi
saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on
ebaregulaarne ja harv.
23
Sihtrühma suurus: väike. Aktsiaemitentide juhtorgani liikme kandidaadid moodustavad
väikese osa täna juhtorganites alaesindatud soost isikute rühmast.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.
Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat; Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024. aasta mai seisuga
kokku 7 inimest.
Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe.
Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib
Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe
avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata
Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele,
mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve
subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele.
Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.
Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja
toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud
regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava
loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka
rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi
tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe
esitamise kontrollimine), kuid sedagi vaid 12 aktsiaemitendi lõikes. Selline tegevus on küll
regulaarne, kuid harv (kord aastas). Ei ole alust arvata, et eelnõust tulenevad kohustused
võiksid põhjustada liigset töökoormust.
Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile
on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette
regulaarseid kohustuslikke tegevusi.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Halduskoormuse suurenemine nii
Finantsinspektsiooni kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile
on väike.
Kavandatav meede nr 2: riigi osalusega ettevõtjate nõukogude soolise tasakaalu
saavutamise eesmärgi seadmine
Mõju valdkond I Mõju riigi äriühingutele ja nimetamiskomiteele
24
Sihtrühma suurus: 30.04.2024 seisuga on kõigis riigi osalusega äriühingute nõukogudes
summaarselt alaesindatud soost isikuid (naisi) 28%. Äriühingute lõikes on:
3 ühingus 50%
2 ühingus 40%
8 ühingus 33%
8 ühingus 25-30%
3 ühingus 10-20%
4 ühingus 0%.
Eelkõige mõjutavad eelnõu muudatused neist 15 riigi äriühingut, kus täna ei ole eelnõus
toodud eesmärk täidetud ja mis peavad rakendussätetes toodud tähtajaks eesmärgi
saavutama. Eesmärgi saavutamiseks tuleks 14 nõukogus (ehk 50% nõukogudest) asendada
üks mees ühe naisega ning kahes nõukogus asendada kaks meest kahe naisega (-18M, +18N).
Samas mõjutavad muudatused äriühinguid, kes täna eelnõus seatud eesmärki juba täidavad,
kuna soolist tasakaalu tuleb edaspidi jälgida püsivalt ka nõukogu liikmete vahetumisel
tagamaks, et sooline tasakaal nõukogus püsiks.
Mõju ulatus: väike, kuna riigi äriühingute käitumises erilisi muutusi eelnõu sätted kaasa ei
too ning puudub vajadus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Nagu eelpool
mainitud, siis mitteametlikult on riigi äriühingute nimetamiskomitee juba võtnud arvesse
soolise tasakaalu eesmärki.
Mõju avaldamise sagedus: väike, kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuna
kokkupuude tekib vaid riigi äriühingu nõukogu liikmete vahetumise ajal, mil
nimetamiskomitee peaks hindama, kas RVS-is seatud eesmärk on täidetud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sealhulgas ei ole mõju riigieelarvele.
8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU
OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem
ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav
seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.
Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku
sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks.
9. RAKENDUSAKTID
Käesoleva seadusega ei kehtestata rakendusakte.
10. SEADUSE JÕUSTUMINE
Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva
direktiivi artikli 11 lõikest 1.
25
11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks
Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti
Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele
Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar,
Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop
Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN
Real Estate Fund).
____________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
26
LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles
käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete
seas ja sellega seotud meetmeid
EL õigusakti artikkel Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
Artikkel 1 - - Eesmärk
Artikkel 2 VPTS § 1355
Artikkel 3 - - Mõisted
Artikkel 4 VPTS § 1355 lg 1
Artikkel 5(1) VPTS § 1356 lg 1
Artikkel 5(2) VPTS § 1356 lg 2
Artikkel 5(3) VPTS § 1356 lg 3
Artikkel 6(1) VPTS § 1357 lg 1
Artikkel 6(2) VPTS § 1357 lg 2
Artikkel 6(3) VPTS § 1357 lg 5
Artikkel 6(4) VPTS § 1358
Artikkel 6(5) VPTS § 1357 lg 4
Artikkel 7 (1) VPTS
FIS
VPTS § 1359 lg 1 ja
lg 4
FIS § 53 lg 4 p 5
Artikkel 7 (2) VPTS § 1359 lg 2
Artikkel 7 (3) VPTS § 1359 lg 3
Artikkel 7(4) - - Kohaldub kui liikmesriik
kasutab artikkel 12 toodud
erandit
Artikkel 8 VPTS 1357 lg 3, § 23790, §
23791
Artikkel 9 - - Miinimumnõuded
Artikkel 10 VõrdKS § 16 p 10
Artikkel 11 - - Ülevõtmine
Artikkel 12 - - Artikli 6 kohaldamise
peatamine – sätestab
tingimused, mis juhul
loetakse direktiivi
eesmärgid selles riigis
täidetuks; EE ei täida
artikkel 12 kohaldamise
eeldusi
Artikkel 13 - - Läbivaatamine
Artikkel 14 VPTS § 2729
Artikkel 15 - - Adressaadid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Väärtpaberituru seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Esitame kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide
eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume eelnõu kohta tagasisidet 20 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest alates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Meie 03.07.2024 nr 1.1-10.1/3097-1
2
Lisaadressaadid:
Finantsinspektsioon
Eesti Pank
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Advokatuur
Harju maakohus
Tartu maakohus
Pärnu maakohus
Viru maakohus
Tartu ringkonnakohus
Tallinna Ringkonnakohus
Riigikohus
Nasdaq Tallinn AS
AS Tallink Grupp
Tallinna Kaubamaja Grupp
Silvano Fashion Group AS
AS Infortar
AS Ekspress Grupp
AS Harju Elekter Group
AS LHV Group
AS Merko Ehitus
Nordecon AS
AS Tallinna Sadam
Coop Pank AS
AS Tallinna Vesi
AS PRFoods
Enefit Green AS
AS Pro Kapital Grupp
Hepsor AS
AS Arco Vara
EfTEN Real Estate Fund AS
Marit Maidla