| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/3097-3 |
| Registreeritud | 24.07.2024 |
| Sünkroonitud | 25.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harju maakohus |
| Saabumis/saatmisviis | Harju maakohus |
| Vastutaja | Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud rahandusminister
Esitasite kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu. Harju Maakohtu kohtunikelt laekus eelnõule alljärgneva
tagasiside.
Kohtu töökoormusega seotud märkused
Eelnõu sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on
soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui
aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii
sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama
alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135-7 lõike 2
nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse
TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse
tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest
tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja
mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja
võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid
tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute
töökoormusele.
Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide
arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus.
Teie 03.07.2024 nr 1.1-10.1/3097-1
Meie 22.07.2024 nr 6-3/24-216
Rahandusministeerium
Tõendamiskoormusega seotud märkused
Seadust täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise lause kohaselt, kui aktsiaemitent keeldub
tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135-7 lõikest 2 tuleneva
kohustuse rikkumise omaksvõtuga.
Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2
kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise
väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või
kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist
asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa võtta omaks seda, kas tehing on tühine või
kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu
tekstile on isik alla kirjutanud.
Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19-3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes
võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1-129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS §
61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele,
on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on
juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse
teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks.
Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg
2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega
(Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et
kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel
küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või
kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt
Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12).
Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva
kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
kohtu esimees
|
Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud rahandusminister
Esitasite kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu. Harju Maakohtu kohtunikelt laekus eelnõule alljärgneva
tagasiside.
Kohtu töökoormusega seotud märkused
Eelnõu sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on
soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui
aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii
sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama
alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135-7 lõike 2
nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse
TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse
tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest
tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja
mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja
võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid
tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute
töökoormusele.
Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide
arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus.
Teie 03.07.2024 nr 1.1-10.1/3097-1
Meie 22.07.2024 nr 6-3/24-216
Rahandusministeerium
Tõendamiskoormusega seotud märkused
Seadust täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise lause kohaselt, kui aktsiaemitent keeldub
tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135-7 lõikest 2 tuleneva
kohustuse rikkumise omaksvõtuga.
Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2
kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise
väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või
kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist
asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa võtta omaks seda, kas tehing on tühine või
kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu
tekstile on isik alla kirjutanud.
Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19-3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes
võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1-129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS §
61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele,
on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on
juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse
teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks.
Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg
2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega
(Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et
kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel
küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või
kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt
Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12).
Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva
kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
kohtu esimees