Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sooline tasakaal)

1

EELNÕU

2024

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (sooline tasakaal)

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:

„11. jagu

Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites

§ 1355. Jao kohaldamine

(1) Käesolevas jaos käsitatakse aktsiaemitendina Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, kelle

hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi

reguleeritud turul.

(2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250

töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta

bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot.

§ 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid

(1) Aktsiaemitendi üldkoosolek peab seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe järgmistest

eesmärkidest:

1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;

2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33

protsenti.

(2) Kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud

eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu

parandamiseks juhatuses.

(3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv peab

olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte

ületama sellest 49 protsenti. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmetega

täidetud ametikohtade arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja

juhatuse liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti.

Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel tuleb lähtuda arvulistest eesmärkidest,

mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid

Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“.

2

§ 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid

(1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki,

kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks

järgmiste meetmetega:

1) kehtestab enne valikumenetluse algust mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt

sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid kogu valikumenetluse vältel,

sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide

loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel;

2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdlevat hinnangut.

(2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani

liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka

ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu

eelistama alaesindatud soost kandidaati.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud juhul, kui suurema

õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse

objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda

ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost

kandidaadi kasuks.

(4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ja

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase

otsuse tegemist.

(5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks

kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult

järgmise teabe:

1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti;

2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang;

3) asjakohasel juhul konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi

kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.

§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus

(1) Kohtu poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab

avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli

teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja

et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust.

(2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole

rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust.

§ 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus

3

(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma

veebilehel kord aastas järgmise teabe:

1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite lõikes;

2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja

ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks;

3) asjakohasel juhul ülevaade meetmetest, mis on võetud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2

kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356

lõikes 2 seatud eesmärke, peab aktsiaemitent käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele

lisama põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid,

mida aktsiaemitent on nimetatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe

aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast

aruandeperioodi lõppu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave lisatakse ka

ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud

finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid

78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76).

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave muutub, teavitab aktsiaemitent

sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ajakohastab teabe oma veebilehel.

(5) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel

Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele

lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt valitud

eesmärki või mitte.“;

2) seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud

finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid

78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“ tekstiosaga

„vastavalt direktiivi 2013/34/EL, ülevõtmisel“;

4) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt direktiivi 2013/34/EL,

ülevõtmisel“ tekstiosaga „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja

nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja

83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“;

5) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses:

4

„§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise

kohustuse rikkumine

Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise

kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega

seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;

7) seaduse §-d 23790 ja 23791 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 2622 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2622. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“;

9) seadust täiendatakse §-dega 2729 ja 27210 järgmises sõnastuses:

„§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine

Aktsiaemitent peab oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva seaduse §-s 1356 sätestatuga

hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

§ 27210. Finantsinspektsioonile teabe esitamine

Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile esimest

korda hiljemalt 2025. aasta 1. juulil.“;

10) seaduse §-d 2729 ja 27210 tunnistatakse kehtetuks;

11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“;

12) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil

noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315,

07.12.2022, lk 44–59)“ .

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide

juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“;

5

2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“;

4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“.

§ 3. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul

kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“;

2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“;

4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–

59)“.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4

jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn …………….2024

Lisa. Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi

juhtorganites

6

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

7

Väärtpaberituru seadus

Lisa

Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi

juhtorganites

Ametikohtade

arv juhtorganis

Alaesindatud soost liikmete

miinimumarv nõukogus 40%

eesmärgi saavutamiseks

Alaesindatud soost liikmete

miinimumarv nõukogus ja

juhatuses 33% eesmärgi

saavutamiseks

1 - -

2 - -

3 1 (33,3%) 1 (33,3%)

4 1 (25%) 1 (25%)

5 2 (40%) 2 (40%)

6 2 (33,3%) 2 (33,3%)

7 3 (42,9%) 2 (28,6%)

8 3 (37,5%) 3 (37,5%)

9 4 (44,4%) 3 (33,3%)

10 4 (40%) 3 (30%)

11 4 (36,4%) 4 (36,4%)

12 5 (41,7%) 4 (33,3%)

13 5 (38,4%) 4 (30,8%)

14 6 (42,9%) 5 (35,7%)

15 6 (40%) 5 (33,3%)

16 6 (37,5%) 5 (31,3%)

17 7 (41,2%) 6 (35,3%)

18 7 (38,9%) 6 (33,3%)

19 8 (42,1%) 6 (31,6%)

20 8 (40%) 7 (35%)

21 8 (38,1%) 7 (33,3%)

22 9 (40,1%) 7 (31,8%)

23 9 (39,1%) 8 (34,8%)

24 10 (41,7%) 8 (33,3%)

8

25 10 (40%) 8 (32%)

26 10 (38,5%) 9 (34,6%)

27 11 (40,7%) 9 (33,3%)

28 11 (39,3%) 9 (32,1%)

29 12 (41,4%) 10 (34,5%)

30 12 (40%) 10 (33,3%)

1

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (sooline tasakaal)

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on

edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud Eestis registreeritud suurte

aktsiaemitentide juhtorganites. 1 Sellekohased sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivil 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu

parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid

(edaspidi direktiiv)2.

Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi

üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40%

aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja

nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama

2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Siiski näeb

eelnõu ette trahvid soolise tasakaalu eesmärkide seadmata jätmisel ning teavitamis- ja

aruandluskohustuse rikkumisel. Kui aktsiaemitent ei täida seatud soolise tasakaalu eesmärke

tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume

juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel. Samuti näeb eelnõu ette ajutise kohustuse

juhuks kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, sellisel juhul tuleb

eelistada alaesindatud soost kandidaati (ehk rakendada positiivset erimeedet).

Aktisaemitentidele pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta

Finantsinspektsioonile. Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev

direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille

([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna

soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise

võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman ([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

1 Direktiivi kohaselt loetakse suureks ettevõtjaks äriühingut, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive ületab 50

miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. 2 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2381

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Küll on aga paralleelselt käesoleva eelnõu

kooskõlastusega Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422 SE, millega muudetakse

väärpaberituru seadust.3 Jälgime aktiivselt selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime

vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu.

Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 2023-2027), mille punkti

11.17 kohaselt on seatud eesmärgiks võtta üle direktiivi 2022/2381 (23. november 2022).

Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome

ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks

oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud

nõuetest.

Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9

(edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse

kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS).

Pärast eelnõu I kooskõlastusringi otsustati eelnõust välja jätta direktiiviga mitteseotud

riigivaraseaduse muudatused ja lahendada koalitsioonilepingu eesmärk4 riigi osaluspoliitika

põhimõtete täiendamise kaudu. Riigi osaluspoliitikat ajakohastatakse 2024. aasta lõpuks.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID

2.1. Üldine taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse

soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega

seotud meetmeid, aluseks on novembris 2012 avaldatud Euroopa Komisjoni algatus.5 Samal

aastal kinnitatud Eesti seisukohtade 6 kohaselt nõustuti lähenemisega, et kõikides

liikmesriikides tuleks tagada võrdsed võimalused naistele ja meestele töötamaks juhtivatel

ametikohtadel. Siiski sedastati, et Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustusliku

kvantitatiivse eesmärgi (kvoodi) kehtestamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda

mittekuuluvate juhtorgani liikmete soolise jaotuse kohta; Eesti seisukohtade kohaselt eelistati

3 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1-

68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 4 VVTP p 11.17. „Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt,

et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%“, kättesaadav veebis: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2023-2027 5 Euroopa Komisjoni ettepanek kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52012PC0614 ; lisaks avaldas Euroopa Komisjon ka mõjuanalüüsi, mis on

kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52012SC0348 6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud

äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, suhtes

kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22b07e12-2c29-4566-a758-4585c48078be

3

pigem ettevõtlusvabadust vähem riivavaid soovituslikke instrumente. Viimati kinnitati Eesti

sellekohased seisukohad 2022. aasta veebruaris, kus kinnitati ka üle, et Eesti jääb üldise

lähenemisviisi hääletusel hääletusest kõrvale.7

Direktiiv toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise

lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning

vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Selleks

antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid,

et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine

tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel säilitada

või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud soost isikutel

tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja

liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad alaesindatud soole nö eeliseid.

Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017.

aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks

on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused

osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel

ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi. 8 Soolise tasakaalu saavutamine

juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada

liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus

juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem

kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule.

Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid

esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid,

parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob

kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust.9

Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas

paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise

jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste

arvu ja suuremate dividendimaksetega ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus,

saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab,

et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis

võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.10

7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 14.

märtsi 2022. a istungil, kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3aad45e6-e5aa-488d-

b7fb-9b5ea71bf7ff 8 Euroopa Komisjon. „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“,

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender-

equality/gender-equality-strategy_et 9 ILO „Women in Business and Management: The business case for change“, lk 21,

https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 10 Credit Suisse, „Gender 3000 in 2021: Broadening the diversity discussion“, https://www.credit-

suisse.com/about-us-news/en/articles/media-releases/credit-suisse-gender-3000-report-shows-women-hold-

almost-a-quart-202109.html

4

On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku

konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise

kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine

ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal

suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki

on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on

ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi

juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).11

Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid:

1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada

soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja

seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil.

2. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine:

eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas,

nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma

veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma

kodulehel.

3. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta

samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites.

2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites

Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses

üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon,

st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral,

jätkub ka madalama astme juhtide seas.12 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete

hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase

kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide

juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud. 13 Kuid Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate

juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra

(2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse

olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab

soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023.

aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti).

11 EIGE, „Gender balance in business and finance“, https://eige.europa.eu/publications-

resources/publications/gender-balance-business-and-finance-december-2022 12 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“,

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-12/OECD%20rapordi%20t%C3%B5lge%20-

%20soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20suurendamise%20majanduslik%20kasu%20Eestile.pdf,

lk 52. 13 Sama, lk 11.

5

Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt

tagasihoidlik.14

Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised

erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on

kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%,

samas kui meestest vaid 16,3%.15 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord

ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.16

Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)17

Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks

organisatsioonidele kasuks.18 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui

naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud

(2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).19 Kusjuures need, kelle otsene

ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu

andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel

kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu

oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas

on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu

eraettevõtete tippjuhtide hulgas.20 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka

fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad

samades ametites ja majandusharudes. Osati võib olla see seotud trendiga, et meestel on naistest

14 EIGE, Gender Equality Index, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2023/domain/power/EE 15 Sama. 16 Sama, lk 11. 17 EIGE, Largest listed companies: CEOs, executives and non-executives, https://shorturl.at/DueMr 18 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, lk 30. 19 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, https://s3-web-1a.tehik.ee/vordsuskeskus-live-

web-prd/s3fs-public/2023-10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf, lk 70. 20 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 81.

6

erinevad sotsiaalsed võrgustikud, mis edendavad nende karjääri.21. Igal juhul mõjutab taoline

suundumus omakorda negatiivselt naiste osakaalu ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi

piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.22

Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just

seetõttu, et suuremad börsiettevõtted on suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju omavad

institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele

organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu

eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone,

suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides

osalemises. Arvestades börsiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt

otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema ühiskondliku

mõju panustada palgalõhe vähenemisesse.

Positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise võrdsuse

edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu suurendamiseks

vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist tasakaalu arvestavate

värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide järelkasvu toetavate

tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning soolist võrdsust toetava

organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib

tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste

eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks.

Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud

aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured

aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni

euro või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq

Balti põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12

aktsiaemitenti. 2024. a augusti seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk

1: nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud

soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).

Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed Nõuk+Juh

liikmed

M N M N Mehed Naised Vastab 1.

eesmärgile?

Vastab 2.

eesmärgile?

1. Tallink Grupp 5 1 3 2 8 3 Ei Ei

2. Tallinna Kaubamaja Grupp 5 0 1 0 6 0 Ei Ei

3. Silvano Fashion Group 3 2 1 0 4 2 Jah Jah

4. Infortar 3 1 1 1 4 2 Jah Jah

21 Praxis, „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“, lk 53. 22 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 11.

7

5. Ekspress Grupp 3 1 2 1 5 2 Jah Jah

6. Harju Elekter Group 5 1 3 0 8 1 Ei Ei

7. LHV Group 5 2 4 0 9 2 Ei Ei

8. Merko Ehitus 2 1 3 0 5 1 Jah Ei

9. Nordecon 5 0 2 1 7 1 Ei Ei

10. Tallinna Sadam 6 1 4 0 10 1 Ei Ei

11. Coop Pank 6 0 5 0 11 0 Ei Ei

12. Tallinna Vesi 7 2 3 0 10 2 Ei Ei

Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (august 2024. a seisuga)

Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest (ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d)

täidab eelpool nimetatud eesmärke kaks.

Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed Nõuk+Juh liikmed

M N M N Mehed Naised Vastab 1.

eesmärgile?

Vastab 2.

eesmärgile?

13. PRFoods 5 0 2 0 7 0 Ei Ei

14. Enefit Green 3 2 3 0 6 2 Jah Ei

15. Pro Kapital Grupp 3 0 1 1 4 1 Ei Ei

16. Hepsor 3 0 1 0 4 0 Ei Ei

17. Arco Vara 5 0 1 1 6 1 Ei Ei

18. EfTEN Real Estate Fund AS 3 1 2 0 5 1 Jah Ei

Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (august 2024. a seisuga)

2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine

Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise

juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 %

nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes

juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või

2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost

isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete

ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel).

Eesti ei täida kumbagi tingimust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud

punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis

1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu

liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel

12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

8

3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused

Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu

„Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad

sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi

emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki.

VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja

väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16.

peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud

turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt

eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende

kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi

päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis

registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise

liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda.

Uue jao sätteid kohaldatakse suurtele aktsiaemitentidele ajalises mõttes astmeliselt:

- esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 (ja asjakohasel

juhul lõike 2) kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks

ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini;

o lisaks tuleb kõigil seaduse kohaldamisalasse jäävatel aktsiaemitentidel

(sõltumata sellest, kas nad seatud eesmärke täidavad või mitte) anda

Finantsinspektsioonile VPTS § 1359 kohast teavet ja seda ka oma veebilehel

avaldada;

- teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke

tähtaegselt (st 2026. aasta 30. juuniks), käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning

rakenduvad sellest tulenevad kohustused, sh positiivse erimeetme rakendamise

kohustus23;

- juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil

ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt

VPTS § 1357 ja § 1358;

Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao

kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud

aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on

kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et

11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja

ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval

ei ületa 43 miljonit eurot ehk seadust ei kohaldata väikese- ja keskmise suurusega

aktsiaemitentide suhtes.

23 VPTS § 1356 lõike 2 kohaste eesmärkide mittetäitmine ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni.

9

Esimese kooskõlastusringi tagasisides tõid mitmed turuosalised välja vajadust täpsustada,

millise ajahetke seisuga ja kuidas mõõta VKE künnise täitmist. Direktiiv seda küsimust ei

täpsusta. Kuid selleks, et võimalikult vähe aktsiaemitente halduskoormust suurendada, tuleks

töötajate arvu määramisel lähtuda juba täna emitentidele kehtivatest reeglitest. Seega VPTS §

1355 lõikes 2 nimetatud VKE künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas tuginedes

aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmetele ja ka töötajate arvu hindamisel

lähtuda raamatupidamise seaduse kohaselt leitud keskmisest töötajate arvust. Ühtlasi tuleneb

sellest, et aktsiaemitent peab kord aastas kontrollima VKE künnise ületamist toetudes

möödunud aasta kinnitatud majandusaasta aruande andmetele.

Kui kinnitatud majandusaasta aruande põhjal selgub, et aktisaemitent on VKE, siis rakendub

VPTS § 1355 lõike 2 kohane välistus ja aktsiaemitent ei pea enam täitma käesolevast seadusest

tulenevaid nõudeid.

Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek

seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu

liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja

nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2).

Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab

valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1

nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%),

siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu

parandamiseks juhatuses (lõige 2). Individuaalne kvantitatiivne eesmärk, nagu ka termin viitab,

peaks olema numbriliselt väljendatud eesmärgiks seatav juhatuse sooline tasakaalu näitaja, mis

peaks aktsiaemitendil aitama paranda soolist tasakaalu. Milline lõike 2 kohane individuaalne

kvantitatiivne eesmärk täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski

peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama

alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses (vt ka VPTS § 23790 seletuskirja osa).

Silmas tuleks pidada, et direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest ei tulene kohustust lõpetada

enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 kohaselt

seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul

vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg.

Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse

üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub

konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista

käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega

aktsionäre valima alaesindatud soost liiget.

Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt

40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette

näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete

protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult

10

võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse

liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette

nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga

mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud

aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete

miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks. Lisa kolmanda rea kolmandas tulbas, kus juhatuses ja

nõukogus on kokku märgitud 3 liiget, Eesti ühinguõiguse kohaselt üldjuhul ei ole võimalik.

Käesoleva eelnõu lisaks olev tabel tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi lisast, mis võetakse

üle üks-ühele. Eesti siseriiklikust õigussüsteemist tulenevalt kolmanda tulba kolmandat rida

Eestis ei rakendata.

Seaduse täiendamine §-ga 1357. Käesolev paragrahv tervikuna kohaldub alates 2026. aasta 1.

juulist. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1

kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki 2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS

§ 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui esialgselt seatud eesmärk küll

tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil hetkel enam eesmärki siiski ei

täideta. VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud individuaalse kvantitatiivse eesmärgi mittetäitmine

ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni.

Kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, peab aktsiaemitent

kohandama kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele

nimetamiseks või valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme:

kehtestama enne valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel

mittediskrimineerival viisil selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume,

sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide

loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid

võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse

sõnastuse ja valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või

järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise

oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või

personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse

kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on

soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid

läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka

juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas

osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi

on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida.

Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt

kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab

aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse

kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine

baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või

edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost

kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et

11

kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui

teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks,

ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes

kõiki valikukriteeriume.24 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt

diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse

spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda

eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema

ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine

positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise.

Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme

määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei

kuulu direktiivi reguleerimisalasse.

Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse

VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või

nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku positiivse erimeetme

rakendamise kohustust. Samas täpsustatakse, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust ei

pea täitma ja positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema õigusliku

kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse

hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis

põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi

kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski

erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt

põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo

suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet

on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb

aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise

tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse

võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse

erimeetme rakendamise kohustust.

Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale

nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20

tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti,

nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on

asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost

kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse

täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja

teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid.

24 Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: C-450/93, C-409/95, C-158/97, C-407/98.

12

Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesolev paragrahv kohaldub pärast 2026. 30. juunit. Sätte

aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas

kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et

kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes nimetati või valiti juhtkonna liikme

ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane börsil noteeritud äriühing kohustatud

tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust (artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud.

Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise

seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole

pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud

on sooline diskrimineerimine.

Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise)

diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus

positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses

ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et

positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib

eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik

peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks

esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse

erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab

menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et

tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3

toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused).

Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev

paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS

§ 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui

aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk

et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui

aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost

isikuid.

Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu

kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada

Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb

eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud

VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb

asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt

seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti

ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida

aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad

ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad

13

juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt. Võrreldes esimese eelnõu

versiooniga on lisatud ka täpsustav säte (vt VPTS § 27210), mis näeb ette, et VPTS § 1359 lõikes

1 nimetatud teave tuleb esimest korda Finantsinspektsioonile esitada 2025. aasta 1. juuliks,

kuna majandusaasta aruande kinnitamise järgselt saab aktsiaemitent määrata, kas kuulub

seaduse kohaldamisalasse ning kui kuulub, siis saab üldkoosolek valida ka VPTS § 1356 lõike

kohase eesmärgi.

Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui

aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes

2 seatud eesmärke tähtaegselt. Seega käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit.

Kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata

jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud

eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta.

Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi

käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile

kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Lõikes 1 ja 2 nimetatud teave lisatakse ka

ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Finantsinspektsioon avaldab

aktsiaemitentide loetelu ja märke, kas aktsiaemitent täidab või ei täida valitud eesmärki,

esmakordselt pärast esmakordset teabe saamist aktsiaemitentidelt.

Eelnõu teises versioonis on käesolevasse paragrahvi lisatud uus lõige 4, millega täpsustatakse,

et kui aktsiaemitendi juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis muutub, siis teavitab aktsiaemitent

sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni, kes selle ka omal veebilehel avalikustab.

Lisaks ajakohastab aktsiaemitent oma veebilehel avaldatavat juhtkonna ja nõukogu soolise

koosseisu teavet. Lõike aluseks on turuosaliste tagasiside, kes soovisid, et nii

Finantsinspektsiooni kui ka nende endi veebilehel oleks alati täpne info juhtkonna ja nõukogu

soolise koosseisu kohta.

Lõige 5 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide

soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid

Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse

aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab

VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi

artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes

täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi artikkel 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada

direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk

tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud

liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks.

Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja

lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus

Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei

täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja

14

selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust. Finantsinspektsioon

avaldab aktsiaemitentide loetelu esimest korda pärast esmakordselt teabe saamist

aktsiaemitentidelt, ehk pärast VPTS § 27210 nimetatud kuupäeva (1. juuli 2025).

Seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille

kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,

mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11.

jagu.

Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on

vajalik kuna esmakordne täisviide vastavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile liigub

VPTS § 1359 lõikesse 3.

Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna

eelneva muutmiskäsuga muudeti § 18410 tekstiosa, kuid nimetatud muudatus kaotab kehtivuse

31. detsembril 2038 (vt § 4 lõige 2 seaduse jõustumine), siis on vaja ka taastada muudetud

tekstiosa esialgne sõnastus.

Paragrahvi 23789 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on

tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest §-i 23790 ja § 23791. Kehtivas §-s 23789 sätestatakse,

et antud peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. See

menetluse säte sobib oma sisult peatüki lõppu, mistõttu on uute väärteokoosseisude lisamisega

vajalik ka vastavat menetluse paragrahvi asukohta tahapoole nihutada. Kohtuvälise menetleja

põhimõte kehtestatakse nüüd §-s 2622.

Paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega on Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422

SE,25 millega tõstetakse samuti VPTS-s nimetatud menetluse sätet ümber. Jälgime aktiivselt

selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu.

Seaduse täiendamine §-ga 23790. Direktiivi sõnastus näeb ette kohustuse siseriiklikus õiguses

kehtestada teatud kohustuste (artikkel 5 lõike 2, artikkel 6 ja artikkel 7) rikkumise puhuks

karistused (penalties). Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused

peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. VPTS on kehtestatud umbes 65

karistussätet, millest kaheksal juhul on kehtestatud juriidilise isiku karistusmääraks 400 000

eurot. Näiteks on nimetatud trahvimäär ette nähtud emitendi osanike koosoleku või aktsionäride

üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise

nõuete rikkumise eest (vt VPTS § 23729). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse kohtlemise

nõuete rikkumisel (vt VPTS § 23735). Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette nähtud

rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara

hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta endast süsteemset riski. Käesoleva eelnõu

aluseks olev direktiiv näeb karistused ette mh andmete esitamise ja avalikustamise kohustuse

rikkumise puhuks. Iseloomult on need väärteokoosseisud pigem sarnased eelpool mainitud

25 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1-

68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

15

ühingu juhtimise nõuete rikkumisega, samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate kohustuste

rikkumine otseselt investorit ja tema vara, ning ei too investori jaoks kaasa rahalist kahju.

Seetõttu ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui teiste VPTS väärteokoosseisude puhul

põhjendatud.

Seega käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse

kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut

karistada kuni 400 000 eurose rahatrahviga. Direktiivi põhjenduspunkt 46 selgitab, et VPTS §

1356 lõike 2 kohane eesmärk peaks aitama äriühingutel saavutada käegakatsutavat edu,

võrreldes nende praeguse olukorraga. Praeguseks olukorraks, ehk võrdlusmomendiks millega

võrreldes sooline tasakaal peaks parandama, tuleks lugeda 2024. aasta majandusaasta aruande

kinnitamise aeg, millal saab ka teha otsustuse, kas aktsiaemitent kuulub seaduse

kohaldamisalasse (ehk ületab VKE künnise).

VPTS § 1356 lõike 2 kohase kohustuse rikkumiseks tuleb pidada eelkõige olukorda kui

aktsiaemitent ei sea üldse individuaalset kvantitatiivset eesmärki soolise tasakaalu

parandamiseks juhatuses. Samuti tuleks rikkumiseks pidada seda kui kvantitatiivne eesmärk ei

sea sisuliselt eesmärgiks parandada soolist tasakaalu juhatuses, näiteks kui eesmärgiks seatakse

soolist tasakaalu mitte parandada. Muul juhul, kui eesmärgiks seatakse alaesindatud soost

isikute suurem esindatud juhatuses, tuleks lugeda VPTS § 1356 lõike 2 kohane kohustus

täidetuks. Lisaks juhatustes, kus juba on saavutatud sooline tasakaal (näiteks kaheliikmelises

juhatuses, kus on mõlema soo esindajad), saab soolise tasakaalu seadumise kohustuse

täitmiseks formaliseerida hetkeolukord ka sellekohase eesmärgi seadmisega (ehk seada

eesmärgiks jätkuvalt hoida juba saavutatud sooline tasakaal).

Seaduse täiendamine §-ga 23791. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline

isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise

tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust,

selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut

rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

Seaduse §-de 23790 ja 23791 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille

kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,

mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 23790 ja §

23791.

Paragrahvi 2622 muutmine. Et vältida pidevat menetluse paragrahvi kehtetuks tunnistamist ja

uuesti sõnastamist selle asukoha muutuse tõttu (traditsiooniliselt on menetluse paragrahv

paiknenud kohe pärast väärtegude koosseise ja koosseisude lisandumisel nihkub ta edasi), on

Justiitsministeerium soovitanud reguleerida menetluse ja aegumise sätted ühes paragrahvis.

Eraldi aegumise paragrahvi olemasolu, nagu finantsvaldkonna seadustes on olnud, ei toeta

Justiitsministeerium samuti, kuna teiste valdkondade seadustes on menetluse ja aegumise sätted

reguleeritud ühes – menetluse paragrahvis. Kuna hetkel on menetluses mitu VPTS muutmise

eelnõu (sh Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE)),

siis oleneb eelnõude liikumise kiirusest, millise eelnõuga § 262² muutmine sätestatakse. Juhul,

kui see sätestatakse mõne teise eelnõuga, jäetakse käesolevast eelnõust vastavad sätted välja.

16

Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma

tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk

aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et seada ja

saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest ja asjakohasel juhul seada endale

kvantitatiivne eesmärk juhatuse liikmete osas.

Seaduse täiendamine §-ga 27210. Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse

Finantsinspektsioonile esimest korda hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks.

Seaduse §-de 2729 ja 27210 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille

kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,

mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 2729 ja §

27210.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste

märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.2. Finantsinspektsiooni seadus

Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause,

mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud

loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1)

sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse

aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge,

kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi

Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni

veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi

artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt

piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud

eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri

määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe

avalikustamiseks.

Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt

kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub

nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni

normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks.

17

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.3. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused

Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt

määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites.

Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse

küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud

voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab,

analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes.

Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse

positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse

eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt

kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid

neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema.

Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille

kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte,

mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10.

Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise

seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva

eelnõu aluseks.

Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038.

aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest

märkustest välja ka vastav tekstiosa.

3.4. Seaduse jõustumine

Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril.

Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4

ning § 3 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lõike aluseks on direktiivi

2022/2381 artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril

kehtetuks. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga

riigisisesesse õigusesse lisatavad sätted.

4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA

18

VPTS-is ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega.

VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis

näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse

kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23

kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et

võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad

alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta

diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis

annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.

Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa

Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti

põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on

võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb

naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja

meeste võrdõiguslikkust.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa

Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste

ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus,

võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades

liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada

alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases

karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette,

et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et

võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad

alaesindatud soole erilisi eeliseid.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja

võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri

edendamisega.

Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik

võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid

ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte

igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda

võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse

meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei

19

leidu mõistlikku põhjust.26 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda,

kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.27 Ehk Riigikohus on

leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis

on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.28 Eelkõige on põhiõiguse

rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või

proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse

hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide

kaalukusega.29

VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu

valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse,

pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul

aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn

positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost

kandidaati.

I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi juhtorganisse.

Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus

kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise

vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud

vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus,

millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt

keelatud.

Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus

võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest

tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud.

Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt,

olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise

eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud.

VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede on kahtlemata sobiv meede aitamaks kaasa

eesmärgile, et aktsiaemitentide juhtorganites oleks rohkem alaesindatud soost kandidaate, kuna

olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka

ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost

isikule ei pea andma eelist olukorras, kus tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost

isikuga.

26 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-2-02, p 17. 27 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-3-05, p 20. 28 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 12. punkt 22. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3483 29 Sama, p 24.

20

Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast

soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis

on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa

„Seaduse mõjud“.

Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus.

Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse

olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui

alaesindatud soost isikuga.

Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning

isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu,

nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib

kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost

isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole

palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile, täpsemalt

seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“.

Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid

oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka

eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju

on ebaregulaarne ja harv.

Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub

vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent

ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke.

Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet

pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks.

II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid

Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva

ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi

vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab

eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul

soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses

loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas

juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.

Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud

kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega.

21

Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning

kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada

vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud

juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse.

Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb

omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon

tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega

vastuolus.

Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima

soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea.

Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada

lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema

aktsiaemitentide juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline eelistus alaesindatud

soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast soost. Seega esmane,

mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani liikme kandidaadi

oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus.

Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse

juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt

tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus

otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku

juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool

kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete

juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega

vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra

aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse

nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul.

Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti.

Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes

äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati

eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne

vastassoost kandidaadiga.

Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni

31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise

tasakaalu eesmärke.

22

Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas

olevaks.

5. TERMINOLOOGIA

Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.

6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november

2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna

liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.

Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel.

7. Seaduse mõjud

Kavandatav meede: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis

registreeritud aktsiaemitentidele

Mõjuvaldkond I Majanduslik – halduskoormus ja majanduslik tulemuslikkus

Sihtrühm: Eestis registreeritud aktsiaemitendid

Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu

saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites.

Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud

suured aktsiaemitendid. Eelnõu ettevalmistamise ajal on Nasdaq Balti põhinimekirjas 18

Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes suurteks aktsiaemitentideks

klassifitseerub 12. Eelnõu kirjutamise seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist neli

eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud

40%. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja

juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2).

Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu

kohaldumisalasse täna ei kuulu, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit

eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot. Eelnõu

kooskõlastamise ajal täitis neist üks (Enefit Green) eelnõus toodud eesmärki 1. Potentsiaalselt

võivad väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse

kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda.

Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest

kuni 2038. aasta 30. detsembrini.

Halduskoormus – mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus,

millega tuleb suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi

aktsionärid valima ühe eelnõus ettenähtud soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab

aktsiaemitent püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus

– valitud eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama

23

Finantsinspektsiooni. Jooksvalt peab ajakohastama teavet juhtorganite soolise tasakaalu kohta

aktsiaemitendi veebilehel. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete

kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise

kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta

eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid

karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke. Trahvid

on siiski ette nähtud teatud aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise eest (näiteks

asjakohasel juhul individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmata jätmise eest, üldkoosoleku

nõuetekohase teavitamata jätmise eest jmt). Mõne aktsiaemitendi puhul võib halduskoormus

suureneda ka vajadusest täpsemalt dokumenteerida juhtorgani liikme valikmenetluse protsess,

kuid arvatavasti on enamikel aktisaemitentidel juba täna värbamisprotsess piisava

põhjalikkusega reguleeritud ja dokumenteeritud.

Majanduslik tulemuslikkus – mõju ulatus: väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi

muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.

Eelnõu seletuskirjas välja toodud uuringud näitavad juhtorganite sooline mitmekesisus tuleb

ettevõttele kasuks, nt ettevõtted, mille tegevjuhtkonnas edendatakse soolist tasakaalu,

saavutavad keskmisest kõrgemat kasumlikkust.30 Seega toetudes varasemalt viidatud

uuringutele võib eeldada, et mitmekesisus aktsiaemitendi juhtorganites annab neile

äritegevuses eelise, mida võib lugeda positiivseks mõjuks emitendi majanduslikule

tulemuslikksuele. Mõju ulatust mõjutab kindlasti ka fakt, et ei ole teada, kas aktisaemitendid

suudavad soolise tasakaalu eesmärke täita, ning kui jah, siis millise aja lõikes.

Halduskoormus – mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne,

aga mitte igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda

juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle

info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski

ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama

rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kui aktsiaemitent täidab endale võetud soolise

tasakaalu kohustusi, siis ei pea emitent täitma VPTS-ist tulenevaid läbipaistva

värbamispoliitika nõudeid. Küll aga kohalduvad aktsiaemitendile jätkuvalt (nagu ka täna)

SoVS-ist ja VõrdKS-st tulenevad soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse

edendamise kohustus ja võrdse kohtlemise põhimõte.

Kuna juhatuse liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks ja nõukogu liige kuni viieks aastaks,

siis ei ole alust arvata, et juhatuse või nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja

põhjustaks üleliigset koormust.

Majanduslik tulemuslikkus – mõju avaldumise sagedus: väike kuna kokkupuude on

ebaregulaarne ja harv. Eelnõu kirjutamise seisuga on keeruline hinnata kuidas ja mis aja

jooksul aktsiaemitendid soolise tasakaalu eesmärke hakkavad täitma või ei täida, siis mil

määral liigutakse alaesindatud soost isikute suurema esindatuse poole. Lisaks mõjutab soolise

tasakaalu mõju avaldumise sagedust majanduslikule tulemuslikkusele ka see, millisesse

30 ILO, „Women in Business and Management“, kl 23, veebis kättesaadav:

https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change

24

juhtorganisse alaesindatud soost isikuid kaastakse. Kogu seaduse kehtivuse aja (u 14 aastat)

tuleks kokkupuudet pidada siiski pigem harvaks.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike kuna kaasnevad negatiivse iseloomuga mõjud

on vähesed. Kokkupuude halduskoormuse suurenemisega on reeglipärane, aga mitte

igapäevane. Muudatus puudutab kõiki suuri aktsiaemitente (eelnõu kirjutamise hetkel 12),

kellele halduskoormus kasvab, kuna kõik seaduse kohaldumisalasse kuuluvad

aktsiaemitendid peavad seadma endale soolise tasakaalu eesmärgi ja hakkama edastama

teavet Finantsinspektsioonile (vt VPTS § 1359). Kuid teabe esitamise sagedus on kord aastas,

üldjuhul pärast korralise üldkoosoleku toimumist; ebakorrapäraselt peab andma teavet kui

juhtorganite sooline koosseis muutub mingil hetkel hiljem. Kuna juhtorganite liikmed

vahetuvad harva, ning mitte iga juhtorgani liikme vahetus ei too kaasa soolise tasakaalu

muutumist, siis sellekohase teabe Finantsinspektsioonile edastamine võib toimuda kord aastas

või isegi harvem.

Teiseks ebasoovitavaks mõjuks võib olla trahv aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise

eest. Taoline ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne

ja harv. Aktsiaemitendid on professionaalsed turuosalised, kes on teadlikud neile kohaldavates

nõuetest ning on väheusutav, et aktsiaemitentidel võiks tekkida probleem eelnõus ettenähtud

kohustuste täitmisega. Karistuslikele trahvidele eelnevalt on Finantsinspektsioonil võimalik

teha ettekirjutus ja vajadusel kohaldada sunniraha, seetõttu on vähetõenäoline, et

aktsiaemitendi rikkumine võiks viia trahvi kohaldamiseni.

Samas võib välja tuua, et soolise tasakaalu parandamine juhtorganites mõjutab positiivselt

aktsiaemitendi mainet, ja aitab kujundada aktsiaemitendi kuvandit kui heast töökeskkonnast

ja atraktiivsest tööandjast.31

Mõju olulisus: keskmine. Aktsiaemitendid, kes kvantitatiivset eesmärki tähtaegselt ei täida,

peavad ette võtma täiendavaid samme (vt VPTS § 1357 soolise tasakaalu saavutamise

vahendid) soolise tasakaalu saavutamiseks, eelkõige läbipaistva valikumenetluse,

asjakohasel juhul rakendama positiivset erimeedet, teavitama teatud juhtudel üldkoosolekut

nende kohustustest. Samas ei ole tõenäoline, et emitentidel kaasneks kohanemisraskusi.

Mõjuvaldkond II Sotsiaalne mõju – mõju soolisele võrdõiguslikkusele

Sihtrühm: kõik suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse kandideerivad

isikud

Alaesindatud soost isikud

Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks

suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes

osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026.

aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid

värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama

31 Wilton, L., et al, „In Good Company: When Gender Diversity Boosts a Company’s Reputation“, kättesaadav

veebis: https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0361684318800264

25

alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel

andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed

erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise

tasakaalu eesmärki.

Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad isikuid, kes potentsiaalselt kandideerivad Eestis

registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi aktsiaemitente on vähe

(hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi harva (vastavalt umbes 5

ja 3 aasta järel), siis nii mitte-alaesindatud kui ka alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab

eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab

aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju alaesindatud

soost isikutele on väike, on see siiski positiivne.

Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le

aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis.

Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi

saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on

ebaregulaarne ja harv.

Sihtrühma suurus: väike. Eestis registreeritud suuri aktsiaemitente on 12, neis on kokku 104

juhtorgani liiget. Võrdluseks, Eestis on üle paari tuhande registreeritud aktsiaseltsi. Seega

moodustab võimalike aktsiaemitentide juhtorganite kandidaatide arv kõigist juhtorganite

kandidaatide arvust väikese osa.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed ja

nendega kokkupuude on harv, eelkõige võib negatiivne mõju tekkida neile, kes positiivse

erimeetme rakendamise tulemusena osutused ebaedukaks juhtorgani liikme kandidaadiks.

Mõjuvaldkond III Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühmad:

- Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat;

- soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024.

aasta mai seisuga kokku 7 inimest;

- kohtud kus töötab umbes 200 tsiviilvaidlusi lahendavat kohtunikku.

Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe.

Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib

Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe

avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata

Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele,

mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve

subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele.

26

Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.

Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja

toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud

regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava

loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka

rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest.

Mõju ulatus kohtutele on väike, kuna kohtute kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu

ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Kohtute jaoks

võib töökoormus vähesel määral suureneda seoses eelnõu sättega, mis annab alaesindatud

soost kandidaadile võimaluse pöörduda kohtusse juriidilise isiku organi otsuse tühisuse

tuvastamiseks juhul kui ta leiab, et aktsiaemitent on rikkunud positiivse erimeetme

rakendamise kohustust. Siiski ei ole alust arvata, et õigusvaidluste arv kasvaks niivõrd, et

nendega kohanemiseks peaks võtma lisameetmeid.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Finantsinspektsioonile lisandub piiratud arv uusi

tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe

esitamise kontrollimine), kuid seda (tänase seisuga) 12 aktsiaemitendi lõikes. Seejuures tuleb

silmas pidada, et VPTS § 1359 kohast teavet peavad avaldama kõik suured aktsiaemitendid,

ka need, kes soolise eesmärki täidavad. Seaduse kohaldumise ajal (12 aastat) ei ole usutav, et

kohustatud emitentide arv oluliselt kasvaks. Finantsinspektsiooni uute ülesannetega seotud

tegevused on pidevad, st teabevahetust tuleb teha jooksvalt kogu aasta vältel. Kõige

tihedamini tekkivaks töökohustuseks on arvatavasti Finantsinspektsiooni kodulehel emitendi

juhtorganite soolise tasakaalu näitajate ajakohastamine. Samas ei ole alust arvata, et eelnõust

tulenevad kohustused võiksid põhjustada liigset töökoormust.

Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile

on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette

regulaarseid kohustuslikke tegevusi.

Mõju avaldamise sagedus kohtutele on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik

ja harv. Nagu eelpool kirjeldatud, siis kohtute jaoks võib töökoormus vähesel määral

suureneda. Eelnõu koostamise hetkel kuulub seaduse kohaldamisalasse 12 aktsiaemitenti.

Seaduse mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kohaldub ajaliselt piiratult (2025. a kuni

2038 lõpp) ja õigusvaidlus võib tõstatuda tingimusel, et aktsiaemitent ei täida soolise

tasakaalu eesmärki, valikmenetluses jäävad sõelale erinevast soost kandidaadid, kes on

võrdselt kvalifitseeritud ja uue juhtorgani valikul ei eelista alaesindatud soost isikut. Eelnõu

koostamise hetkel ei täida soolise tasakaalu eesmärki kaheksa aktsiaemitenti, kellel on kokku

79 juhtorgani liiget. Seega õigusvaidlus võiks potentsiaalset tõstatuda juhul kui ajavahemikus

2026-2038 juhtorgani liikme vahetumisel tuleneb aktsiaemitendile positiivse erimeetme

rakendamise kohustus. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik prognoosida hagide arvu kasvu.

Siiski kui võtta arvesse, et näiteks 2023. aastal saabus maakohtutesse kokku 45 ühingu organi

27

otsuse vaidlustamise hagi ja võttes arvesse eelnevalt väljatoodud tingimusi õigusvaidluse

tekkimiseks, ei ole tõenäoline, et seadusega kaasneks märkimisväärne hagide arvu kasv.32

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Töökoormuse suurenemine nii

Finantsinspektsioonile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile

ning kohtutele on väike.

Kõigi eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju füüsiliste isikute ja ettevõtjate

halduskoormusele

Eelnõu tulemusel kasvab vähesel määral halduskoormus suurtele aktsiaemitentidele, kuna

eelnõuga kohustatakse neid seadma soolise tasakaalu eesmärk ja andma regulaarset (umbes

kord aastas) teavet eesmärkide täitmise kohta Finantsinspektsioonile.

Füüsiliste isikute halduskoormus ei kasva kuna eelnõuga ei lisata füüsilistele isikutele uusi

kohustusi.

8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU

OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD

Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem

ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav

seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.

Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku

sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks. Vähene koormuse kasv

kaasneb Finantsinspektsioonile, võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ja kohtutele.

9. RAKENDUSAKTID

Käesoleva seadusega ei kehtestata uusi rakendusakte ega muudeta olemasolevaid. Samuti ei

kaasne seadusega rakendusaktide kehtetuks muutumist.

10. SEADUSE JÕUSTUMINE

Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva

direktiivi artikli 11 lõikest 1.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3

punktid 2 ja 4 2038. aasta 31. detsembril. 2038. aastal jõustuvate sätetega tunnistatakse

kehtetuks direktiivist tulenevad sätted, kuna direktiiv kaotab artikkel 14 kohaselt nimetatud

kuupäeval kehtivuse.

11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

32 Võrdluseks maakohtutesse esitati 2023. aastal kokku 10 660 hagi. Kohtute menetlusastatistika kättesaadav

veebis:

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThiI

iwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9

28

Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu esimesele kooskõlastusele Justiitsministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale,

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule,

Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile

Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja

Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko

Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro

Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN Real Estate Fund).

Tagasisidet andsid Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, LHV,

Kaubandus-Tööstuskoda (vt märkuste tabelit).

Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

____________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

29

LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles

käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete

seas ja sellega seotud meetmeid

EL õigusakti artikkel Seadus Eesti seaduse säte Selgitus

Artikkel 1 - - Eesmärk

Artikkel 2 VPTS § 1355

Artikkel 3 - - Mõisted

Artikkel 4 VPTS § 1355 lg 1

Artikkel 5(1) VPTS § 1356 lg 1

Artikkel 5(2) VPTS § 1356 lg 2

Artikkel 5(3) VPTS § 1356 lg 3

Artikkel 6(1) VPTS § 1357 lg 1

Artikkel 6(2) VPTS § 1357 lg 2

Artikkel 6(3) VPTS § 1357 lg 5

Artikkel 6(4) VPTS § 1358

Artikkel 6(5) VPTS § 1357 lg 4

Artikkel 7 (1) VPTS

FIS

VPTS § 1359 lg 1 ja

lg 4

FIS § 53 lg 4 p 5

Artikkel 7 (2) VPTS § 1359 lg 2

Artikkel 7 (3) VPTS § 1359 lg 3

Artikkel 7(4) - - Kohaldub kui liikmesriik

kasutab artikkel 12 toodud

erandit

Artikkel 8 VPTS 1357 lg 3, § 23790, §

23791

Artikkel 9 - - Miinimumnõuded

Artikkel 10 VõrdKS § 16 p 10

Artikkel 11 - - Ülevõtmine

Artikkel 12 - - Artikli 6 kohaldamise

peatamine – sätestab

tingimused, mis juhul

loetakse direktiivi

eesmärgid selles riigis

täidetuks; EE ei täida

artikkel 12 kohaldamise

eeldusi

Artikkel 13 - - Läbivaatamine

Artikkel 14 VPTS § 2729

Artikkel 15 - - Adressaadid

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

I kooskõlastusringi kommentaarid

Finantsinspektsioon ...................................................................................................................................... 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ............................................................................................... 6

Harju Maakohus ........................................................................................................................................... 8

LHV .............................................................................................................................................................. 9

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium .................................................................................................. 10

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................................... 12

Justiitsministeerium .................................................................................................................................... 18

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ................................................................................ 21

Märkus RAM vastus

Finantsinspektsioon

1. Pädev asutus: Eelnõu kohaselt hakkab aktsiaemitentide üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon, kes on määratud nii järelevalveasutuseks kui ka kohtuväliseks menetlejaks. Finantsinspektsiooni hinnangul puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on just Finantsinspektsioon määratud pädevaks asutuseks ning millistest kaalutlustest lähtuti pädeva asutuse määramisel aktsiaemitentide juhtkonna soolise tasakaalu kontrolli teostamiseks. Arvestades seadusega seatavate uute kohustuste sisu ja iseloomu, siis jääb küsitavaks, miks muud asutused ei või teostada sellist kontrolli (nt reguleeritud turu korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei)

Emitentide tegevusel on oluline puutumus Finantsinspektsiooni vastutusalaga, eelkõige turu läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamisega. Emitentide seaduskuulekas tegevus tagab ka turu usaldusväärsuse. VPTS-i lisatavad sätted seonduvad soolise tasakaaluga aktsiaemitentide juhtkondades, ja järelevalve ülesandeks jääb hinnata, kas aktsiaemitendid on nõuetekohased eesmärgid seadnud ja kas nad avaldavad nõutud teavet oma veebilehel. Kehtiva VPTS-i kohaselt teostab FI näiteks järelevalvet emitentide hääleõiguse jaotuse muutuse üle (vt VPTS § 187.5/ § 237.24) samuti ühingu juhtimise nõuete rikkumise üle. Seega FI-l on juba sarnaseid (aktsia)emitentide järelevalve ülesandeid. Tulenevalt direktiivist on liikmeriigil kohustus ette näha karistusnormid direktiivi nõuete mittetäitmise kohta (vt artikkel 18). Väljapakutud alternatiivsed pädevad asutused (reguleeritud turu korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei) ei oma FI-ga sarnast sanktsioonide rakendamise õigust. Samuti ei ole neile asjakohane taolist õigust direktiivi ülevõtmise käigus anda kuna tegemist oleks põhimõttelise muudatusega, mis nõuaks põhjalikku kaalumist ning arvatavasti tagaks tõhusat lahendust.

2. Järelevalve halduskoormus ja finantseerimine: Finantsinspektsioon on korduvalt rõhutanud ja peab vajalikuks ka praeguse Eelnõu juures juhtida Rahanduministeeriumi tähelepanu sellele, et järelevalve teostamiseks tuleb finantsjärelevalve finantseerimisel ja rahastamisel lähtuda vähemalt järgmistest printsiipidest: - järelevalve peab olema vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus neid

Kuna kogumina Finantsinspektsiooni koormus siiski ei suurene märkimisväärselt, siis hetkel tasu kehtestamine ei oleks mõistlik. Siiski hindame edaspidi tervikuna ka muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh ka võimalikke tulevasi EL-i regulatsioonidest tulenevaid kohustusi), mis tulenevad emitentidele, ning selle pinnalt kaalume emitentidele tasukohustuse lisamist.

kulusid kataksid teised finantsjärelevalve subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb luua olukord, kus järelevalve teostamine on tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada kvaliteetne järelevalve teostamine. Märgime, et Eelnõuga kehtestatud järelevalve tõttu ei tohi kannatada juba olemasolevate järelevalvesubjektide üle teostatav järelevalve. Seejuures ei või tekkida olukord, kus olemasolevad subjektid maksavad aktsiaemitentide järelevalve eest. Muutmata kujul Eelnõu vastuvõtmine tekitab paratamatult just sellise olukorra, kus teised finantsjärelevalvesubjektid katavad aktsiaemitentide tekitatud kulusid, sest Eelnõu ei näe ette aktsiaemitentidele järelevalvetasu maksmist. Eelnevast tulenevalt on vajalik täiendavalt hinnata järelevalve rahastamise mõju ning kui pädevaks asutuseks jääb Finantsinspektsioon, siis tuleb täiendada FIS-i ja lisada sinna aktsiaemitentidele kohustus maksta järelevalvetasu.

3. Järelevalve teostamise ja väärtegude menetlemisega kaasneb paratamatult ressursikulu ning halduskoormuse tõus. Küsitavusi tekitab Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjude hinnang, mille kohaselt on Finantsinspektsioonile tekkiv töökoormus ja kulu väike (lk 23). Kuigi mõjude hindamisel on arvestatud teabevahetuse ja -avaldamisega seotud ressursikuluga, puudub arvestus väärteomenetlusega seotud kulude kohta. Väärteomenetlused võivad oluliselt suurendada Finantsinspektsiooni kulusid. Arvestades, et seisuga 27.07.2024 on Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonnas üksnes kolm töötajat, nõuaks väärtegude menetlemise lisandumine märkimisväärselt rohkem tööjõudu ja ekspertiisi. Märgime, et vastavaid mõjusid tuleks Rahandusministeeriumil hinnata.

Väärteod on eelnõus ette nähtud 7 võimaliku rikkumise eest. Seaduse kohaldamisalasse kuulub umbes 12 emitenti. Me eeldame, et emitendid on seaduskuulekad ning ei riku tahtlikult ja korduvalt eelnõust tulenevaid nõudeid. Seega ei ole tõenäoline, et Finantsinspektsioon peaks läbi viima märkimisväärsel hulgal väärteomenetlusi.

4. Täiendavalt ei ole Finantsinspektsioon nõus Rahandusministeeriumi hinnanguga Eelnõu seletuskirjas (lk 23), et mõju avaldamise sagedus on väike, sest teabevahetus on harv („kord aastas“). Finantsinspektsiooni hinnangul toimub teabevahetus ja -kontroll sagedamini kui kord aastas. Kuigi aktsiaemitentidel on kohustus esitada aruandeid üksnes kord aastas, kaasnevad aruannetega paratamatult täiendavad küsimused ja vastused, mistõttu on Finantsinspektsioonil vaja pidevalt emitendiga suhelda. Seetõttu ei ole teabevahetus ühekordne, vaid pidev, mistõttu ei saa pidada teabevahetust üksnes „kord aastas“ toimuvaks.

Seletuskirja muudetud.

5. Eelnõu VPTS § 135.5 lõikes 2 kasutatud mõiste „aastabilansi kogumaht“ võiks asendada

Termin muudetud.

raamatupidamise seaduses kasutatud mõistega „varade maht aruandeaasta bilansipäeval“. Ettepanek tagab selguse ja ühtlustab raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid.

6. Eelnõu VPTS § 135.5 seob kontrolli teostamise lõikes 2 sätestatud künnise ületamisega, mistõttu on Finantsinspektsioonil tekkinud mitmeid tehnilisi küsimusi künnise rakendamise kohta, mis vajaksid täpsustamist Eelnõus:

6.1. Vajab täpsustamist see, mis hetkest tekib emitendil kohustus nõudeid järgida ning kas nõuded kaovad koheselt pärast seda, kui emitent langeb allapoole kehtestatud künnist.

6.2. Vajab täpsustamist see, kas künnise täitmist mõõdetakse vaid kord aastas (näiteks majandusaasta lõpu seisuga) või tuleks seda teha pidevalt. Kui künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas majandusaasta lõpu andmete alusel, siis tuleks kohustuste täitmiseks teabe esitamise osas 2025. aastal kasutada andmeid 2023. majandusaasta kohta, sest majandusaasta andmeid võib pidada lõplikeks pärast majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride poolt. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas kasutada kohustuste rakendamiseks vahepealseid või esmaseid andmeid,

6.1. Mis hetkest tekib kohustus? Kas nõuded kaovad koheselt pärast allapoole künnist langemist? Aktsiaemitendil tekib kohustus järgida seadusest tulenevaid nõudeid hetkest, kui on selge, et aktsiaemitent on suurettevõtja (ehk ei ole VPTS § 1355 lõike 2 mõttes VKE). Otsustus, kas aktsiaemitent on suurettevõtja või VKE, tuleb teha toetudes usaldusväärsetele andmetele, ehk toetuma peaks üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmetele. Seega aktsiaemitent saab teha otsuse, kas ta liigitub VKE-ks või suurettevõtjaks, kord aastas pärast majandusaasta aruande heakskiitmist aktsionäride poolt. Eelduslikult jõustub seadus 2024. aasta lõpus. Seega saab otsuse VKE künnise ületamise kohta teha 2025. aastal toimuval üldkoosolekul, kui kinnitatakse ka 2024. a majandusaasta aruanne. Ehk 2025. a üldkoosolekul on majandusaasta aruande kinnitamise järel selge, kas emitent on VKE või mitte. Kui kinnitatud majandusaasta aruande näitajate kohaselt on aktsiaemitendi näol tegemist suurettevõtjaga, siis tuleb täita eelnõust tulenevad kohustused, sh nt teha ka VPTS § 1356 kohane otsustus soolise tasakaalu eesmärgi osas ja edastada VPTS § 1359 kohaselt teave Finantsinspektsioonile. Emitent ei pea täitma käesolevast eelnõust tulenevaid nõudeid kui ta üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmete kohaselt kvalifitseerub VKE-ks. Kui aktsiaemitent on näiteks 2024. aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt suurettevõtja (ületab VKE künnise), kuid 2025. aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt VKE, siis pärast 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamist ei pea aktsiaemitent enam täitma käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. 6.2. Kas künnise täitmist mõõdetakse kord aastas? Mis hetke seisuga ja mis andmete põhjal? VKE künnise ületamist kontrollitakse kord aastas toetudes üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruandele.

kuna pärast majandusaasta lõppu täpsustatakse andmeid veel pikka aega, samuti võidakse andmeid täpsustada auditeerimise käigus. Aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmete kasutamine künnise täitmise mõõtmiseks vähendaks teadlikku või ebateadlikku andmete moonutamist.

6.3. Vajab täpsustamist see, kas töötajate arvu all peetakse silmas keskmist töötajate arvu majandusaastal, töötajate arvu majandusaasta lõpu seisuga või suurimat töötajate arvu majandusaasta jooksul.

6.3.Mida mõeldakse töötajate arvu all? Töötajate arvu termini sisustamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seaduses sätestatust ehk keskmisest töötajate arvust majandusaastal.

6. Eelnõu VPTS § 135.6 lõike 1 kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek seadma soolise tasakaalu eesmärgi, mis tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. VPTS § 135.9 lõiked 1 ja 3 sätestavad, et emitendid peavad esitama teabe Finantsinspektsioonile (valitud eesmärk, juhtorganite sooline koosseis, meetmed) ja avaldama selle oma veebilehel üks kord aastas, ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu (tavaliselt jaanuarikuu jooksul). Seadus peaks jõustuma 2024. aasta 28. detsembril. On vaja täpsustada, millal aktsiaemitendid peavad vastavat teavet esitama hakkama: kas 2025. aastal või esimest korda 2027. aastal (pärast eesmärgi saavutamise tähtaega)?

Arvestatud. Aktsiaemitendid peavad VPTS § 1359 lõike 1 kohast teavet esitama Finantsinspektsioonile esimest korda 2025. aastal, lisatud sellekohane säte VPTS § 27210.

7. Eelnõu VPTS § 135.9 lõige 3 sätestab, et „Kui see on asjakohane“, lisatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Küsimusi tekitab sõnastus „Kui see on asjakohane“, sest Eestis on kõigil reguleeritud väärtpaberituru aktsiaemitentidel kohustus esitada ühingujuhtimise aruanne. Vastava teabe lisamine peaks olema kohustuslik, mitte emitendi otsustada.

Muudetud.

8. Eelnõu VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu ja asjakohasel juhul tuleb teave lisada ühingujuhtimise aruandesse. Raamatupidamise seaduse § 242 lõike 1 kohaselt lisatakse ühingujuhtimise aruanne eraldiseisva osana tegevusaruandele. Ühingujuhtimise aruande ja majandusaasta aruande tähtaeg on sama, mistõttu ei ole Eelnõus teabe avalikustamise ja esitamise loogika arusaadav. Küsimusi tekitab asjaolu, kas VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb andmed esitada Finantsinspektsioonile jaanuari lõpuks ja avalikustada veebilehel ning majandusaasta

Muudetud.

aruande koosseisus erinevatel aegadel? See erinevus lõhestab aruande terviklikkust, tekitab segadust teabe kasutajatel ja probleeme Finantsinspektsioonile andmete kontrollimisel. Finantsinspektsioon leiab, et andmete avalikustamise ja esitamise tähtajad tuleks täpsemalt määratleda ja ühtlustada. Näiteks võiks andmete esitamine ja avalikustamine toimuda koos majandusaasta aruande koostamise tsükliga, hiljemalt viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. See lihtsustaks järelevalvet ja ei lisaks emitentidele täiendavat koormust.

9. Eelnõu seletuskirjas esineb teatud küsitavusi: 9.1. Eelnõu seletuskirja avalehel on sedastatud: “Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Kui aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel“. Direktiivis (EL) 2022/2381 sätestatakse, et liikmesriigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, kui ettevõtted ei täida direktiivis sätestatud soolise tasakaalu eesmärke. Seetõttu ei vasta seletuskirja lause "Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too" direktiivi nõuetele, mis nõuavad sanktsioone mittetäitmise korral. Seletuskirjas tuleks täpsustada, millised sanktsioonid on plaanis kehtestada, et tagada vastavus direktiivi nõuetele või täpsustada viidatud lause mõtet, et vältida seaduse mitmeti tõlgendamist.

9.2. Eelnõu seletuskirja esimesel leheküljel on Valner Lille e-posti aadress puudulik ("valner.lille@"). Tuleks esitada täielik e- posti aadress.

9.3. Eelnõu seletuskirja leheküljel 6 asuva tabeli järgi täidavad neli aktsiaemitenti eesmärki 1. Seletuskirja lehekülje 21 peatüki „Seaduse mõjud“ osas on kirjas: „Hetke seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna eelnõus üht võimalikku valitavat

9.1. Direktiiv näeb ette, et tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistusmeetmed nähakse ette selleks, et aktsiaemitendid täidaksid neile pandud aruandluskohustust (artikkel 7/ VPTS § 1359), seaksid endale kvantitatiivsed eesmärgid (artikkel 5(2)/ VPTS § 1356 lg2) ja täidaksid valikmenetluse läbipaistvuse nõudeid (artikkel 6/ VPTS § 1357). Lisaks on direktiivi pp 48 öeldud: „/…/seni, kuni börsil noteeritud äriühingud järgivad nimetatud kohustusi, ei tohiks neid karistada, kui nad ei suuda saavutada kvantitatiivseid eesmärke seoses naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatusega juhtkonna liikmete seas.“ Seletuskirjas on eesmärkide all silmas peetud VPTS § 1356 soolise tasakaalu eesmärke ja nende eesmärkide saavutamata jäämise eest ei ole direktiivis ega eelnõus karistust ette nähtud. Seletuskirja on lisatud lause, millega täpsustatakse, et trahvid on ette nähtud teatud teavitamis- ja aruandluskohustuse rikkumise korral.

eesmärki“. Tegelikult täidab eesmärki neli emitenti (mitte viis) ning seega on fraas „peaaegu pooled“ eksitav.

9.2. Parandatud. 9.3. Parandatud.

10. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 52 lõige 3 sätestab, et FI avalikustab tegevusloa kehtetuks tunnistamise lisaks § 52 lõikes 2 ettenähtule vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Sätte eesmärk on teavitada avalikkust võimalikult laialdaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Tänasel päeval saavad inimesed oma uudisvajaduse kätte pigem veebiväljaannetest, kui paberlehte lugedes. Seetõttu tuleks FI hinnangul sõna „päevalehes“ asendada „meediaväljaandega.“ See annab FI- le ka paremad võimalused kiiremaks avalikustamiseks võrreldes näiteks paberlehega. Sama muudatusettepanek kehtib ka krediidiasutuste seaduse § 18 lõikele 2, krediidiandjate ja -vahendajate § 19 lõikele 1 ja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 23 lõikele 1.

Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne teise eelnõu raames.

11. FI teeb ettepaneku VPTS § 581 kehtetuks tunnistada, kuna säte on eelkõige lõigete 2 ja 3 osas minetanud oma praktilise vajaduse. Üheski teises FI tegevust puudutavas õigusaktis ei ole sarnast sätet, vaid on piirdutud subjekti teavituskohustusega muudatustest. FI hinnangul tuleks VPTS-i muuta sarnaselt, et subjektile jääb teavituskohustus, aga otsust selle kohta FI ei tee. See vähendaks nimetatud olukorras oluliselt FI ressursikulu.

Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne teise eelnõu raames.

12. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 80 lõikes 2 tuleb parandada viide ehk õige on „§ 79 lõigetes 1, 2, 3 ja 9“

Parandame VPTS-i mõne teise eelnõu raames.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

13. Eelnõu § 3 kohaselt peab nimetamiskomitee riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamise ettepanekute tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku. Seletuskirjas lk 1 on öeldud, et nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. Eelnõu § 3 lõike 2

RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt seletuskirja pt 1.3. Märkused.

kohaselt täiendatakse aga riigivara seadust §-ga 108⁴ „Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes“ sätestades, et „käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest“. Seega on seletuskirja jäänud varasem tähtaeg ilmselt eksitus. Erisust, miks riigi osalusega äriühingutele on võrreldes börsiettevõtetega seatud pikem tähtaeg eesmärgi saavutamiseks, ei ole hetkel seletuskirjas põhjendatud ja seda tuleks teha. Võttes arvesse, et riigi osalusega äriühingud võiksid juhtkondades soolise tasakaalu eesmärgi täitmisel olla ülejäänud ettevõtetele eeskujuks, tuleks kaaluda eesmärgi saavutamise täitmise tähtaja lühendamist ja harmoneerimist börsiettevõtetele seatud tähtajaga 30. juuni 2026.

14. Seletuskirja lk 7 on öeldud, et oma sisemises töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga ning riigivara seadusesse lisatav soolise tasakaalu nõue formaliseerib senise praktika. Seletuskirja kohaselt on alates aprillist 2023 sooline tasakaal olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, kuid seletuskirjast ei selgu täpsemalt, millised on senised soolise tasakaalu saavutamise praktikad, tavad või töökorraldus, millest nimetamiskomitee on lähtunud ning milline on hinnang nende tulemuslikkusele. Kui vaadata seletuskirjas välja toodud riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu statistikat ja muutusi alates aprillist 2023, siis selgub, et naiste osakaal nõukogudes on kasvanud tagasihoidlikult, kõigest 1,1 protsendipunkti võrra aastas, ulatudes 2024. aasta aprilli seisuga 27,8%-ni. Kokku on soolist tasakaalu vaja parandada 15 äriühingus. Soolise tasakaalu paranemise tagasihoidlik tempo viitab senise praktika formaliseerimise kõrval vajadusele senisest süsteemsemalt soolise tasakaalu eesmärgi täitmist silmas pidada. Seetõttu palume, et seletuskirjas oleks põhjalikumalt lahti seletatud eelnõu § 3 rakendumiseks vajalikud tegevused. Tervitame rahandusministeeriumi algatust uuendada riigi osaluspoliitika põhimõtteid, lisades sinna viite soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nõudele. Peame sellele lisaks oluliseks, et osaluspoliitikas ja nimetamiskomiteele töökorralduses kajastuksid selgelt põhimõtted, mis aitavad seda eesmärki täita ja eesmärgi täitmist ka jälgida. Nimetamiskomitee töökorraldus võib hõlmata näiteks põhimõtet, et vabade nõukogu liikmete kohtade täitmisel tuleb alati esitada ja kaaluda

RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt seletuskirja pt 1.3. Märkused.

mõlemast soost kandidaate, sooliselt tasakaalustatud nõukogu liikmete kandidaatide nimekirjade ehk nn talendipanga koostamist jt nõukogu liikme kandidaatide leidmise ja nimetamise põhimõtteid, mis arvestavad soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga. Samuti peame oluliseks, et sarnaselt eelnõus kavandatud börsiettevõtete soolise tasakaalu andmete avalikustamisele oleks edaspidi lihtsam jälgida ka riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu olukorda ning teeme ettepaneku avaldada selle kohta regulaarselt andmed rahandusministeeriumi veebilehel.

Harju Maakohus

15. Kohtu töökoormusega seotud märkused: Eelnõu sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135- 7 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute töökoormusele. Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus.

Seletuskirja täiendatud.

16. Tõendamiskoormusega seotud märkused: Seadust täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise lause kohaselt, kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135-7 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2 kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus

Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud ning VPTS § 1358 lg 2 teine lause kustutatud.

avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa võtta omaks seda, kas tehing on tühine või kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu tekstile on isik alla kirjutanud. Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19-3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1- 129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele, on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks. Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega (Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12). Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna.

LHV

17. Praeguses eelnõu §1359 lg 3 kohaselt on teabe esitamise tähtajaks üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. Kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2381 preambuli punkt 47 rõhutab, et tarbetu halduskoormuse ja dubleeritud jõupingutuste vältimiseks peaks teave olema esitatav koos aastaaruandega. Arvestades majandusaasta aruande kinnitamise ja üldkoosoleku toimumise praktikat, on keeruline anda täpsemat teavet juba ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

Börsiühingud kinnitavad majandusaasta aruande ja üldjuhul valivad nõukogu liikmed korralisel üldkoosolekul, mis toimub hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 291 lg 2). Aktsiaemitendid avaldavad majandusaasta

Arvestatud. VPTS § 1359 lõike 3 sõnastus muudetud. Uue sõnastuse kohaselt tuleb teave esitada kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

aruande hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (Nõuded emitentidele p.5.3.1.). Selline ajakava muudab teabe esitamise jaanuaris ebapraktiliseks ja ebaefektiivseks, kuna esitatav teave võib olla vananenud ja nõuda peatset uuendamist. Ettepanek 1: Sõnastada eelnõu §1359 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja vajadusel lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, lisades eristatavana teabe, mis on kogunenud aruandeaasta lõpust kuni esitamiseni. Kui see on asjakohane, lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.“

18. Lisaks sätestab praegune eelnõu §1359 lg 1, et aktsiaemitent peab avaldama oma veebilehel kergesti ligipääsetavas vormis seaduses sätestatud teabe kord aastas. Oluline on, et veebilehel esitatav teave oleks alati ajakohane ning selle muutmise vajadus võib tekkida sagedamini kui üks kord aastas. Ettepanek 2: Sõnastada eelnõu §1351 lg 1 järgmiselt: „(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe ning ajakohastab seda oma veebilehel vajadusel sagedamini, kui teave muutub.“

Arvestatud. VPTS § 1359 lisatakse uus lõige 4, mille kohaselt kui juhtorgani soolise tasakaalu andmed muutuvad, siis sellest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni viivitamata. Seeläbi tagatakse, et nii aktsiaemitendi enda veebilehel kui ka FI kodulehel avaldatakse värske info soolise tasakaalu näitajate kohta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

19. Seaduseelnõu seletuskirja osas „eelnõu peamised eesmärgid“ on välja toodud, et „naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule“. Tuginedes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raportile ja The Credit Suisse Research Institute (CSRI) raportile, toovad eelnõu koostajad välja selle, et „mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust, samuti paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus“. Eelpool toodud seisukohad on akuutsed olukorras, kus mitmekesisus on tagatud nö loomuliku järelkasvuna, küll aga ei ole analüüsitud, kuidas mõjuvad kavandatud meetmed majanduslikku aspekti (seaduse mõjude osas ei kajastata majandusliku mõju analüüsi), mis sätestavad erilisi eeliseid, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist omal kutsealal. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud muudatused võivad potentsiaalselt mõjutada aktsiaemitente, mis on tihedalt seotud

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalaga, on vajalik analüüsida majanduslikku mõju, mida hetkel seletuskiri ei kajasta. Nimelt analüüsida, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad äriühingu majanduslikku heaolu ja majanduslikku tulemuslikkust, sh millised täiendavad kulud peavad äriühingud kandma. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja vastava analüüsiga.

20. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb arusaamatuks kavandatav § 1356 lõige 2, mille kohaselt „kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses“. Seletuskirjas antud sätte selgituste juures on sõnastatud järgnev: „lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne täpne eesmärk jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke.“. Lisaks eelnevale kavandatav § 23790 sätestab, et käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Eelnevalt nimetatud kavandatavate paragrahvide koosmõjust tulenevalt on karistatav see, kui aktsiaeminent ei sea individuaalse kvantitatiivse eesmärki soolise tasakaalu parandamiseks. Küll aga seadusest ega seletuskirjast ei tulene, millistele tingimustele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu parandamiseks ning millal on tegemist individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega. Seda enam, et karistusõiguses on kasutusel määratletuspõhimõte, mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja selliselt, et oleksid selged tingimused, millele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

parandamiseks juhatuses või lahti kirjutada, mida täpselt tähendab individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

21. Eelnõu § 1355 lõige 2 on sõnastatud järgnevalt: „Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot“. Kaubanduskoja hinnangul vajab säte täiendavaid selgitusi rakendamise osas. Nimelt ei ole üheselt mõistetav ajaraam, millal otsustatakse, kas aktsiaemitent kuulub eelnõu kohaldamisalasse või mitte. Samuti ei ole üheselt arusaadav, millist töötajate arvu arvestatakse sätete kohaldamise otsustamisel, kas majandusaasta aruande lõpu seisu arvu või majandusaasta keskmist. Lisaks on meie hinnangul vaja täpsustada, mis saab, kui ettevõte, kes peab eelnõus toodud soolise tasakaalu eesmärgi saavutamise sätteid kohaldama, ühel hetkel enam eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu.

Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu §-s 1 olevat § 1355 lõiget 2 selliselt, et on üheselt mõistetavad reeglid, millal aktsiaemitent peab eelnõud rakendama ja millal mitte.

Arvestatud, seletuskirja täiendatud, vt ka märkuste tabeli punkt 6.

22. Eelnõu lisa “Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites” Eelnõu lisa kolmandas tulbas “Alaesindatud soost liikmete miinimumarv nõukogus ja juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks” on märgitud, et kui juhatuses ja nõukogus on kokku 3 liiget, siis peab eelnõu §-is 1356 lõikes 1 punktis 2 toodud eesmärgi täitmiseks juhtorganis olema 1 alaesindatud soost isik. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 318 lõikele 1 peab aktsiaseltsi nõukogus olema vähemalt 3 liiget ning § 308 lõike 1 kohaselt võib juhatuses olla 1 või mitu liiget. Sellest lähtudes ei ole võimalik eelnõu lisa kolmandas tulbas märgitud kolm liiget juhatuses ja nõukogus kokku. Seega minimaalne kahe juhtorgani liikmete arv kokku saab olla neli. Äriseadustiku järgi on võimalik olukord, mil aktsiaseltsil ei ole juhatust. Sellisel juhul on potentsiaalselt võimalik, et eelnõu lisa kolmandas tulbas on juhatuse ja nõukogu liikmeid kokku 3, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud eelnõu lisas toodud arvulisi näitajaid. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõu koostajal täpsustada, kas eelnõu lisas oleva tabeli kolmandas tulbas peaks juhatuse ja nõukogu liikmete minimaalne arv kokku olema 4, mitte 3. Kui 3 on õige, siis palume

Seletuskirja täiendatud.

vähemalt seletuskirjas täpsustada, mis juhtudel saab liikmete arv olla 3.

23. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 on toodud tabelid 1 ja 2, mis kajastavad 18 Eesti aktsiaemitenti, kes peavad või potentsiaalselt tulevikus peavad hakkama eelnõuga kehtestatavaid juhtorganite soolise tasakaalu reegleid järgima. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et vähemalt kaheksa tabelites välja toodud ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete andmed ei vasta e-Äriregistris olevatele andmetele. Kui arvestada, et seletuskirjas toodud tabelites on andmed aprilli 2024.a seisuga, siis on mõistetav, et pärast aprilli tehtud juhtorganite muudatused ei pruugi tabelites olla kajastatud. Kuid varasemad andmed peaksid olema korrektsed. Näiteks on Nordecon AS-i juhatuse liikmeks naine juba aastast 2017 ning EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogus on naine aastast 2020, aga seletuskirja tabelite kohaselt on nende ettevõtete juhtorganites ainult mehed. Kaubanduskoja ettepanek: Palume üle vaadata ja parandada vead eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 olevates tabelites 1 ja 2.

Arvestatud. Tabel on ajakohastatud august 2024. a seisuga.

24. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 kohaldamise kord. Eelnõuga lisatakse VPTS-i § 1357, mille lõike 1 esimene lause sedastab: „Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks järgmiste meetmetega“. Eelnõus toodud § 2729 seab § 1356 sätestatud soolise tasakaalu eesmärkide saavutamise tähtajaks 2026. aasta 30. juuni. Saame eelnõust ja seletuskirja selgitustest aru, et kõiki §-i 1357 lõikeid tuleb aktsiaemitendil kohaldada siis, kui eesmärke ei ole 2026. aasta 30. juuniks saavutatud või kui mingil põhjusel pärast seda tähtaega eesmärke enam ei täideta. Samas ei ole eelnõu ega seletuskiri selles osas piisavalt selge ning võib praktikas tekitada ettevõtjates segadust. Eelkõige tekitab segadust see, et viidatud sättes ega rakendussätetes ei ole viidet selle kohta, et seda tuleb kohaldada alates 2026. aasta 30. juunist. Seetõttu võib sätet tõlgendada ka selliselt, et pärast 2026. aasta 30. juunit tuleb kohaldada üksnes §-i 1357 lõiget 1 ning lõiked 2 – 5 kohalduvad kõigile börsiettevõtetele (olenemata eesmärgi täitmisest) kohe pärast eelnõu jõustumist. Näeme võimalust, et praktikas kaotab lõige 1 oma mõtte, kui lõiked 2-5 kehtivad alati kõigile, sõltumata eelnõu §-i 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärgi täitmisest. Nimelt näeb §-i 1357 lõike 2 sõnastus ette põhimõtte eelistada vähemesindatud soost

Arvestatud, seletuskirja täiendatud. VPTS § 1357 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit.

kandidaati ka siis kui valitud soolise tasakaalu eesmärk on täidetud. Lisaks ei viita säte ka eelnõu lisas olevatele soolise tasakaalu saavutamise arvulistele kriteeriumitele. Sellest lähtuvalt tuleb väikesearvuliste juhtorgani (2 - 7) liikmete valimisel alati võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaat valida, sest iga valimisprotsessi järgi jääb muidu keegi alaesindatuks. Kardame, et see võib osutuda praktikas takistuseks, miks pädevad kandidaadid ei kandideeri, sest avalikust infost on näha, mis soost kandidaati tuleb valida. Samuti tuleb aktsiaemitendil arvestada lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt võrdsete kandidaatide puhul vähemesindatud soost kandidaati mitte valides, on juhtorgani otsus tühine. Kui juhtorgani liikme valimine osutub tühiseks, siis on kõik juhtorgani vastu võetud otsused, mille tegemises ebaõigelt valitud liige osales, ka tühised. Mistõttu on väga oluline, et eelnõus on üheselt mõistetavalt toodud sätte kohaldumise aeg.

Kaubanduskoda toetab eelnõu sellist tõlgendust, mille kohaselt kogu säte kohaldub tervikuna pärast 30. juunit 2026. aastal. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda soovib teada, kas me saame eelnõust õigesti aru, et § 1357 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit? Kui jah, siis teeme ettepaneku vähemalt seletuskirjas, kuid soovitatavalt ka eelnõu rakendussätete all see asjaolu selgelt välja tuua.

25. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 lõike 5 võimalik vastuolu isikuandmete kaitsega. Eelnõu §-i 1357 lõige 5 näeb ette: „(5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmise teabe:

1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti; 2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang; 3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost“.

Eelnõu seletuskirja lehekülje 11 kohaselt „lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid“. Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, milles tuntakse muret, et praktikas võivad äriühingud antud normi kohustuse täitmiseks rikkuda isikuandmete kaitse seadust (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmäärust

Selgitatud. VPTS § 1357 lõike 5 aluseks on direktiiv, mis ei näe ette lisapiiranguid teabe väljastamisele. Kuna direktiiv on miinimumharmoniseeriv, siis pole võimalik liikmesriigil ka omapoolselt sätet kitsendada. Samuti läheks väljapakutud kitsendus vastuollu direktiivi eesmärgiga, milleks on võimaldada alaesindatud soost kandidaadil hõlpsalt kontrollida, kas aktisaemitent on seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ning vajadusel enda õigusi kohtumenetluses maksma panna. Samuti ei oleks proportsionaalne kehtestada seaduse tasandil konfidentsiaalsuskohustus; aktsiaemitent võib soovi korral kaaluda konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist käesoleva kirjeldatud maandamismeetmena. Siiski tasub meeles pidada, et kui kandidaat, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks, saab teadlikuks teiste kandidaatide isikuandmetest, siis kohalduvad IKÜM-st ja IKS-st tulenevad kohustused ja piirangud ka talle. VPTS § 1357 lõikes 5 nimetatud teabe avaldamise kohustus ei ole Eesti õiguses uus. Ka täna kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 7

(EL) 2016/679 (GDPR). Trahvid IKS-i ja GDPR- rikkumise puhul on suured, ulatudes 20 miljoni euroni või 4% käibest, mille kohaldamine on ettevõttele oluline majanduslik kahju. Nimelt kogutakse kandidaatidelt muuhulgas nende kvalifikatsiooniga seotud andmeid, sh töökogemus ja haridus. Eestis ei ole väga palju tippjuhte, eriti valdkonnaspetsiifiliselt. Seega on võimalik kandidaat tuvastada tema kvalifikatsiooni järgi, kui §-i 1357 lõike 5 kohaselt teavet avaldada ning isikuandmete pseudonüümiseerimisest ei piisa.

Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõu koostajal seletuskirjas täiendavalt analüüsida §-i 1357 lõike 5 kooskõla IKS-i ja GDPR-iga. Lisaks teeme ettepaneku piirata lõikes 5 toodud andmete väljastamist, näiteks lubada andmete väljastamine ainult õigusvaidluses või kehtestades konfidentsiaalsuskohustuse. Samuti tuleks reguleerida börsiettevõttele andmekaitsereeglite rikkumisega tekkiva kahju hüvitamise korda.

näeb tööandjale ette kohustuse tööle/ametisse kandideerinud isikule avaldada tema kirjaliku taotluse alusel teabe valitud kandidaadi tööstaaži, hariduse, töökogemuse ja muud selgeid eeliseid andnud oskuste kohta. VPTS-i lisatavad sätted on võrreldes SoVS-iga aktsiaemitendi jaoks vähemkoormavamad. Näiteks kvalifikatsiooninõuete võrdlushinnangut on võimalik väljendada punktisüsteem kadu (mitu punkti said kandidaadid näiteks hariduse, töökogemuse või tööstaaži). Seega läbi objektiivse võrdlushinnangu, nagu eelnõu ette näeb, on võimalik vähendada kui mitte täielikult välistada võimalust, et kandidaat tuvastatakse.

26. Eelnõu §-s 1 olev § 1358. Eelnõus on § 1538 sõnastatud järgnevalt: „§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus (1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. (2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. (3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses“.

Juhime tähelepanu, et lõikes 1 märgitud töövaidluskomisjoni ei saa pöörduda valituks mitte osutunud kandidaat, sest töövaidluste lahendamise seaduse järgi on töövaidluskomisjoni pädevuses ainult töösuhtest lähtuvad vaidlused. Juhtorganite liikmetel puudub ÄS §-de 309 ja 319 kohaselt töösuhe. Seega ei ole isikul, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, alust pöörduda töövaidluskomisjoni poole, vaid tegemist on tsiviilvaidlusega.

Eelnõu §-i 1358 lõike 2 teise lause kohaselt: „kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse §

Arvestatud.

1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga“. Meie hinnangul on antud lause vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, sest selle §-i 231 lõike 2 järgi „omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse“. Eelnõu § 1357 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine või mitte rikkumine tuleb esmalt õiguslikult hinnata, mistõttu ei ole potentsiaalset rikkumist börsiettevõttel võimalik omaks võtta. Kaubanduskoja hinnangul ei ole §-i 1357 lõiget 3 vaja, sest eelnõu sätetega seotud menetlused kuuluvad tsiviilõiguse valdkonda, mitte haldusõiguse või kriminaalõigusesse, mistõttu ei ole mõtet asjatult õigusakti koormata. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku jätta § 1538 lõikes 1 välja viide töövaidluskomisjonile. Samuti teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 1 toodud § 1358 lõike 2 teise lause eelnõust välja või muuta sõnastust selliselt, et vastuolu tsiviilkohtumenetluse seadustikuga oleks välistatud. Lisaks teeme ettepaneku jätta lõige 3 eelnõust välja.

27. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 3 sätestab, et juhtorganite soolist tasakaalustava eesmärgi täitmisega seotud reeglite kohta tuleb aktsiaemitendil §-s 1359 nimetatud teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi (1 aasta) lõppu. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline kõrvalekalle direktiivist asjakohane, sest tekitatakse ettevõtetele asjatult liigset halduskoormust ja kulutusi. Direktiivi preambula punktis 47 on sätestatud: „Börsil noteeritud äriühingud peaksid selle teabe avaldama nõuetekohaselt ja kergesti juurdepääsetavas vormis oma veebisaitidel ning esitama selle oma aastaaruandes“. Kaubanduskoda on seisukohal, et soolise tasakaalu eesmärgi aruandluse peaks esitama koos majandusaasta aruandega nagu seda näeb ette direktiiv. Sest sel viisil ei tekitata aktsiaemitentidele ebamõistlikku halduskoormust.

Praktikas valitakse tavaliselt nõukogu liikmed aktsionäride üldkoosolekul, mis vastavalt ÄS §-le 291 lõikele 2 toimub mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Lisaks esitatakse nõukogu liikmete kandidaadid aktsionäridele ÄS §294 lg 3 järgi kolm nädalat enne aktsionäride koosolekut. See tähendab, et kui kuu pärast majandusaasta lõppemist soolise tasakaalu andmed esitada, muutuvad need mõne kuu möödudes ebatäpseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on aktsiaemitendil võimalus Finantsinspektsioonile esitatavaid andmeid uuendada, kui pärast

Arvestatud.

andmete esitamist on valitud uued juhtorgani liikmed ning aktsiaemitent soovib andmeid uuendada. Lisaks paneb eelnõu ettevõttele kohustuse samad andmed avalikustada oma veebilehel, mida ettevõttel on võimalik igal ajal muuta. Sel juhul võib tekkida olukord, kus pärast juhtorgani liimete muutumist on aktsiaemitendi veebilehel andmed uuendatud, kuid Finantsinspektsiooni lehel olevas nimekirjas on aegunud andmed. Mistõttu näeme vajadust eelnõud täiendada, võimaldades börsiettevõtetel vabatahtlikult esitada avaldus soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirjas toodud andmete ajakohastamiseks enne aasta möödumist ning Finantsinspektsioonile tuleb panna kohustus neid andmeid uuendada, kui aktsiaemitent on saatnud uuendatud andmed.

Samuti ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millal tuleb esimest korda aktsiaemitendil nõutavaid andmeid pädevale asutusele esitada.

Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 olevat §-i 1539 lõiget 3 nii, et eelnõuga nõutavad soolise tasakaalu eesmärgi täitmise andmed esitatakse koos majandusaasta aruandega ning tuua vähemalt seletuskirjas selgelt välja, millal peavad ettevõtjad andmeid esmakordselt esitama hakkama. Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõud, võimaldades aktsiaemitendil avalduse esitamisega vabatahtlikult ajakohastada soolise tasakaalu täitmise nimekirja andmeid juhtorgani liikmete muutumisel ning sellisel juhul peab Finantsinspektsioonil olema ka kohustus neid andmeid uuendada.

28. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 4, soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekiri. Eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatakse soolise tasakaalu eesmärke täitvate ja mitte täitvate börsiettevõtete nimekiri, mis avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel. Kaubanduskoja hinnangul ei pane eesmärki mitte täitvate ettevõtete andmete avaldamine aktsiaemitente kiiresti ja erakorraliselt juhtorganite liikmeid välja vahetama. Eelnõu ja direktiiv näevad ette, et juhtkonna liikmeid ei pea kohe pärast direktiivi üle võtmist välja vahetama, vaid seda tuleb teha järk- järgult vastavalt nende lepingute lõppemisele. Seega võib ettevõttel minna paar aastat aega enne reegli täitmist, milleks annab aja ka direktiiv. Seevastu võib nö negatiivne nimekiri jätta ettevõtetest avalikkusele halva mulje ja kahjustada ettevõtte mainet. Lisaks ei näe negatiivset nimekirja ette direktiiv ning meie hinnangul ei ole vaja direktiivi rangemalt üle võtta. Seejuures ei selgu eelnõust ja seletuskirjast, millal täpsemalt Finantsinspektsioon eesmärgi

Osaliselt arvestatud, seletuskirja täiendatud. Finantsinspektsiooni lehel avaldatav soolise tasakaalu nimekiri koondab juba täna avalikult kättesaadavat infot, mis on kättesaadav äriregistris. Seega ei ole väide, et andmete avaldamine kahjustab ettevõtte mainet, asjakohane.

täitmise või mittetäitmise kohta nimekirja avaldama hakkab.

Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda ei nõustu eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatud plaaniga avaldada soolise tasakaalu reeglit järgivate börsiettevõtete nimekirjaga koos ka reeglit mittejärgivad ettevõtted ning teeb ettepaneku nö negatiivset nimekirja mitte avaldada. Lisaks teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, millal soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirja avaldama hakatakse.

29. Eelnõu täiendamine võrdse kohtlemise seaduse rikkumise välistusega. Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet seoses murega, et eelnõu ei arvesta ametlikult määratud soo ja tunnetusliku soo avaliku eksponeerimisega kaasneda võiva diskrimineerimise ja – menetlusega. Nimelt on Euroopas aina enam laienemas kolmanda soo ehk „muust soost“ mõiste kasutuselevõtt. Näiteks on 2019. aastal Saksamaal kasutusele võetud intersoolisuse mõiste. ÜRO on samuti seisukohal, et intersoolisuse eitamine on diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise seaduse §-ide 2 ja § 3 koostoimes on aktsiaemitentide maine potentsiaalselt ohus, täites direktiivist ja eelnõust tulenevat kohustust isikule määratud soo avaldamisega, kuid isiku tunnetuslik sugu ei vasta sellele. Kuigi sellise olukorra juhtumine on ilmselt ebatõenäoline, siis ei tohiks meie hinnangul ettevõttele reeglite kehtestamisega tekitada võimalust äriühingu maine kahjustamiseks.

Kaubanduskoja ettepanek: Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõus soolise tasakaalu andmete avaldamise kohustuse osa võrdse kohtlemise seaduse rikkumise välistusega.

Selgitatud. Juhtkondade soolise tasakaalu statistika esitatakse agregeeritult, mitte isikustatult, st eelnõuga ei seata äriühingule kohustust avaldada juhtkonna liikmete isikuandmeid, nende sugu või soolist identiteeti. Ettepanek täiendada eelnõud võrdse kohtlemise seaduse rikkumise välistusega ei ole asjakohane, kuna ei käsitle kommentaaris käsitletud küsimusi. Võrdse kohtlemise seadus tagab isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Käesoleva eelnõu aluseks oleva direktiivi kohaldamisala on rangelt piiratud kahe sooga (naised ja mehed). Direktiiv omakorda toetub ELi lepingu artikli 3 lõikele 3, mille kohaselt edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Seega ei ole direktiivi ega eelnõu eesmärgiks hõlmata muid sooidentiteete. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt ei loeta diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Seega ei teki siinkohal konflikti ka võrdse kohtlemise seaduse §-ga 2 ja 3.

Justiitsministeerium

30. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Samas läheb eelnõu direktiivist kaugemale, kehtestades soolise tasakaalu nõuded ka riigi otsustusõigusega äriühingutele. Seletuskirjas põhjendatakse seda Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP (2023– 2027), mille punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärk saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%. Palume selle otsuse tagamaid seletuskirjas põhjalikumalt kirjeldada (nt seletuskirja 2. osas),

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Riigivaraseaduse muutmise punktid on eelnõust välja jäetud, vt seletuskirja punkt kt 1.3. Märkused.

tuues ka välja Eesti seisukohad viidatud direktiivi läbirääkimiste ajal.

31. „§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide seadmise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Seletuskirjas märgitakse lk 13, et direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega võeti karistusmäära suuruse aluseks sarnased VPTS-i karistussätete määrad. Palume seletuskirja täpsustada ning konkreetselt viidata, mida peetakse silmas sarnaste VPTS karistussätete all. Kui vaadata VPTS kehtivat teksti, siis seal on enamuses juriidilise isiku vastutuse sätetes ettenähtud karistusmäär oluliselt kõrgem, pigem miljonites eurodes, või on seotud ettevõtja käibega. Miks on eelnõus leitud, et seekord on siiski põhjendatud kuni 400 000- eurone rahatrahv, mitte aga kõrgem määr? Teeme ettepaneku seaduses tervikuna karistusmäärasid ühtlustada. Oleme sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Kui tegemist on turul noteeritud suurte aktsiaemitentidega, siis kuni 400 000 euro suurune rahatrahv ei pruugi olla tõhus ja mõjus, nagu näeb ette üle võetav direktiiv. Kehtiva VPTS 24. peatükk sätestab järelevalve VPTS-is sätestatud nõuete üle. VPTS §-s 2341 on reguleeritud sunniraha suurus. See võib juriidilisele isikule olla kuni 15 miljonit või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Tõstatame küsimuse, kas on kaalutud kontrollida soolise tasakaalu parandamise kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustust järelevalve käigus. Kas soovitud tulemuse saavutamine oleks võimalik ettekirjutuse ning sunnirahaga? Kas

I. Teeme ettepaneku seaduses tervikuna karistusmäärasid ühtlustada

Võrdsed karistusmäärad ei peaks olema eesmärgiks omaette, vaid lähtuma peaks kaitstavast hüvest, sh kaaluma peaks, kas kaitse eesmärk on finantsstabiilsus, investorite vara kaitse, finantsturu tõrgeteta toimimine, turu toimimise efektiivsus või muu, finantsstabiilsusega mitteseotud eesmärk. Käesoleval juhul on karistusmeetmed ettenähtud soolise tasakaalu meetmete jõustamiseks, mitte finantsstabiilsuse tagamiseks, seega ei ole nende ühtlustamine muude VPTS-i karistusmääradega õigustatud.

II. Palume seletuskirja täpsustada ning konkreetselt viidata, mida peetakse silmas sarnaste VPTS karistussätete all.

Seletuskirja täiendatud. VPTS näeb ette umbes 65 karistussätet, millest kaheksal juhul on kehtestatud juriidilise isiku karistusmääraks 400 000 eurot. Näiteks on nimetatud trahvimäär ette nähtud emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest (vt VPTS § 237.29). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse kohtlemise nõuete rikkumisel (vt VPTS § 237.35). Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette nähtud rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta endast süsteemset riski. Käesoleva eelnõu aluseks olev direktiiv näeb karistused ette mh andmete esitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumise puhuks. Iseloomult on need väärteokoosseisud pigem sarnased eelpool mainitud ühingu juhtimise nõuete rikkumisega, samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate kohustuste rikkumine otseselt investorit ja tema vara, ning ei too investori jaoks kaasa rahalist kahju. Seetõttu ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui teiste VPTS väärteokoosseisude puhul põhjendatud. Ehk eesmärgid käesoleva regulatsiooni puhul on muu kui investorkaitse ja finantsstabiilsus. Nende sätete eesmärk on edendada soolist tasakaalu, mitte kaitsta turgu, nagu ülejäänud VPTS-i karistussätted. III. Kas direktiiv kohustab kindlasti selle

kohustuse täitmise tagamise üksnes väärteokaristusega? Kas soovitud tulemuse saavutamine oleks võimalik ettekirjutuse ning sunnirahaga?

direktiiv kohustab kindlasti selle kohustuse täitmise tagamise üksnes väärteokaristusega? Kui väärteokaristus on tingimata nõutud, siis miks ei ole karistussättes kavandatud rahatrahv seotud teenitud kasumiga? Oleme arvamusel, et juhul kui järelevalve raames võib sunniraha kohaldamisel võtta aluseks teenitud kasumi, siis tuleks sama ette näha ka väärteomenetluses rahatrahvi kohaldamise alusena.

Direktiivi artikkel 8 kasutab väljendeid „Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid“ (Member States shall lay down rules on penalties) ja „Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“ (The penalties shall be effective, proportionate and dissuasive.). Seega on direktiiviga ette nähtud, et liikmesriigid peavad ette nägema karistused artikli 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel riigisisesesse õigusesse lisatud normide rikkumise eest. Lisatavad normid ei välista Finantsinspektsiooni õigust rakendada ettekirjutust ja sunniraha. Üldjuhul normi rikkumise korral ei järgne kohe väärteomenetlust, vaid seda rakendatakse süstemaatiliste ja korduvate eksimuste korral või kui ettekirjutusest ja sunnirahast ei ole viinud normi rikkumise lõpetamiseni. IV. Kui väärteokaristus on tingimata

nõutud, siis miks ei ole karistussättes kavandatud rahatrahv seotud teenitud kasumiga?

Keeruline kui mitte võimatu oleks määratleda kasu (või ära hoitud kahju), mis on teenitud direktiivis ettenähtud kohustuste rikkumisega, näiteks kuidas määrata, mis oli kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega (VPTS § 23790) või või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumisega (VPTS § 23791) teenitud kasu. Karistussätted, mis kasutavad trahvi suuruse määramisel teenitud kasu vormelit on üldjuhul seotud rikkumisetega, mis pannakse toime selleks, et kasu saada, seetõttu on võimalik ka teenitud kasu/ ära hoitud kahju määratleda. Käesoleval juhul ei ole rahatrahvi võimalik siduda teenitud kasumiga.

32. § 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Seletuskirja kohaselt kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust. Kavandatava § 1359 lõike 1 kohaselt peab aktsiaemitent avaldama kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe: 1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis,

V. Ka selle väärteokoosseisu juures tõuseb küsimus, kas on kaalutud kohustuse täitmist ehk aruannete esitamist tagada järelevalve käigus ehk ettekirjutuse ning sunnirahaga.

Nagu eelpool punktis 31(iii) märgitud, siis direktiiv kohustab liikmesriiki siseriiklikus ette nägema karistusi § 1357 (artikkel 6) ja § 1359 (artikkel 7) ettenähtud kohustuste rikkumise eest. Ehk direktiiv näeb nimetatud artiklite rikkumise puhuks ette karistusliku iseloomuga sanktsiooni, milleks sunniraha ei ole (sunniraha ole karistus). Finantsinspektsioonil on õigus enne trahvi määramist kasutada ettekirjutust kui järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti rikkumine. Samuti saab järelevalve kasutada sunniraha, kui ettekirjutus jäetakse täitmata või täidetakse ebakohaselt. Seejuures sunniraha saab rakendada ka korduvalt ning karistusena määratud rahatrahvi kõrval. Kui ettekirjutus ja

eristades andmeid juhtorganite lõikes; 2) teabe selle kohta, milline § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks; 3) asjakohasel juhul ülevaate meetmetest, mis on võetud § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks. Ka selle väärteokoosseisu juures tõuseb küsimus, kas on kaalutud kohustuse täitmist ehk aruannete esitamist tagada järelevalve käigus ehk ettekirjutuse ning sunnirahaga. Kui nõutav teave on aktsiaemitendil tegelikult olemas ja seda ei ole veebilehel avaldatud, siis miks ei piisa tähelepanu juhtimisest, ettekirjutusest, et see teave veebilehel avaldataks? Kui ettekirjutusele ei reageerita, siis oleks võimlik kohaldada sunniraha. Palume selgitust, kas direktiiv nõuab tingimata sellise tegevuse eest üksnes karistusõiguslikku lahendust ja muud meetmed on välistatud. Kui muud meetmed on võimalikud, siis palume kaaluda haldusõiguslike sunnimeetmete kohaldamist.

sunniraha ei ole täitnud eesmärki saab järelevalve kasutada ka võimalust kohaldada trahvi. VI. Kui nõutav teave on aktsiaemitendil

tegelikult olemas ja seda ei ole veebilehel avaldatud, siis miks ei piisa tähelepanu juhtimisest, ettekirjutusest, et see teave veebilehel avaldataks? Kui ettekirjutusele ei reageerita, siis oleks võimlik kohaldada sunniraha. Palume selgitust, kas direktiiv nõuab tingimata sellise tegevuse eest üksnes karistusõiguslikku lahendust ja muud meetmed on välistatud.

Eelnõu ei piira Finantsinspektsiooni õigust kasutada ettekirjutust ja sunniraha. VPTS § 234 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus mh kui järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti rikkumine. Samuti saab Finantsinspektsioon ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise puhul rakendada sunniraha. Nagu eelpool mainitud, siis sunniraha ei ole iseloomult karistuslik, kuid direktiiv näeb ette karistused artikkel 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise puhuks.

33. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud.

34. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

35. Palun täiendada eelnõu seletuskirja nii, et sellest selguks voliniku kantselei töökoormuse suurenemine. Palun lisanduvatele tegevustele planeerida eelarvevahendid 0.25 ametikoha töötasu ulatuses. Eelnõuga täiendatakse võrdse kohtlemise seaduse § 16 punktiga 10, millega antakse volinikule täiendavad ülesanded (edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes). Eelnõu seletuskirjas (lk 23) märgitakse, et „Halduskoormuse suurenemine nii Finantsinspektsiooni kui Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.“ Leheküljel 24 märgitakse, et

Mitte arvestada. Kuigi voliniku kantselei töökoormus suureneb mõnevõrra, siis eelnõust tulenevad lisanduvad kohustused (edendada, analüüsida, seirata ja toetada soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes) ei ole iseloomult igapäevased/regulaarsed, samuti on subjektide ring piiratud (Eestis registreeritud aktsiaemitendid, hetkel selliseid 18). Seega ei ole töökoormuse suurenemine võrdeline 0,25 ametikoha tööajaga.

avaliku sektori ametnike töökoormus jääb samaks. Kuna voliniku kantselei isikkoosseis on juba täna olemasolevate ülesannete täitmiseks pingeline, siis uute tööülesannete lisandumisel ametnike töökoormus suureneb rohkem, kui eelnõu seletuskirjas välja toodud mõju.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Väärtpaberituru seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (sooline tasakaal)

Austatud proua Pakosta

Esitame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos

seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Eelnõu

2) Seletuskiri

3) Märkuste tabel

Marit Maidla

[email protected]

Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/3097-6