Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine

Jõhvis 20. juunil 2024 nr 204

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476) esitas 02.01.2024

taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee T6 maa-ala

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas Tallinn-Narva vahetus läheduses ning maantee jääb

ilmakaareliselt põhja. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva maantee kaudu. Planeeritava

ala suurus on ca 1,15 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Detailplaneeringu ala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Narva mnt 137 (katastritunnus 25301:011:0008, tootmismaa

100%, pindala 2328 m²) kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c (katastritunnus 25101:001:0352,

üldkasutatav maa 100%, pindala 13548 m²) ja 1 Tallinn-Narva tee T6 (katastritunnus

25101:001:0288, transpordimaa 100%, pindala 9272 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 1 Tallinn-Narva tee T7 (katastritunnus 25101:001:0290, transpordimaa

100%, pindala 8841 m2), 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 25201:005:0078, transpordimaa 100%,

pindala 9.63 ha), Narva mnt 141 (katastritunnus 25301:011:0026, ärimaa 100%, pindala 13862 m²)

ja Narva mnt 141a (katastritunnus 25101:001:0010, ärimaa 100%, pindala 8048 m²) kinnistutega.

Käesoleva planeeringu lähialal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023

korraldusega nr 1356);

• Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

• Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (osaliselt kehtiv, kehtestatud Jõhvi

Vallavolikogu 15. aprilli 2004 määrusega nr 51).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamine, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-

Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine ning

ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

JÕHVI VALLAVOLIKOGU

5. KOOSSEISU 35. ISTUNGI OTSUS

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul) ja kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed

ja teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse reoveepumpla (koos

kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi, hügieeniruumi ning

purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitorustik. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Narva mnt 141 kinnistule rajatakse joogivee ühendus uue reoveepumpla tarbeks. Rajatava

joogiveetoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse avariimahuti,

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitoru. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Taotletav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137 sihtotstarve

tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1 Tallinn-

Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

Üldplaneeringu muutmise ettepanek lähtub mitmetest õiguslikest, ruumilise planeerimise ja

majanduslikest asjaoludest:

• kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus (vastu võetud 18.07.2013 nr 127) on märgitud olemasoleva

Jõhvi reoveepumpla (edaspidi ka RVP) asukoht ning selle kõrvale (planeeritav) uus RVP. Samuti

on üldplaneeringu seletuskirjas säte, et Narva mnt 137 kinnistule on ette nähtud uus purgimissõlm;

• vastavalt kehtivale Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2021–

2032 on ette nähtud RVP rekonstrueerimine (sh ühtlustusmahuti rajamine, võreseadmete vahetus

ja tehnohoone laiendamine) ja uue purgimissõlme rajamine;

• RVP näol on tegemist piirkondliku peapumplaga, mis tagab ümberkaudsete piirkondade, nagu

Kohtla-Järve linna Oru linnaosa, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa, Jõhvi linna jm

asustusüksuste, reovee ärajuhtimise Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile ning ühes sellega

nõuetekohase reovee puhastamise.

• RVP asukoht asub alt kaevandamata alal;

• RVP asukoha määrab olemasoleva kanalisatsioonivõrgu voolurežiim. Olemasoleva

kanalisatsioonivõrgu voolurežiimi alusel on üles ehitatud Oru linnaosa, Ahtme linnaosa, Jõhvi

linna jm asustusüksuste kanalisatsioonisüsteemid;

• Narva mnt 137 kinnistul paikneb alajaam, elektri maakaabelliinid, reoveekanalisatsiooni

pumbamaja, reoveekanalisatsiooni pumpla, reoveekanalisatsiooni survetorustik, isevoolne

reoveekanalisatsiooni torustik, joogiveetorustik;

• Narva mnt 137 kinnistul on alajaama ja maakaabelliinide talumiskohustus;

• tehniliselt ei ole RVP (reoveekanalisatsiooni pumbamaja ja pumpla) ümberehitamine või osa

asendamine samaväärsega (ehitusseadustiku mõistes) majanduslikult otstarbekas. Samuti on

tehniliselt kordades keerukam ning majanduslikult kulukam ehitada olemasoleva RVP asemele

uus RVP;

• ruumi planeerimise seisukohalt on kõige otstarbekam rajada uus RVP (koos purgimise

võimekusega) olemasoleva RVP kõrvale ning peale uue RVP valmimist lammutada senine RVP

ja asemele rajada avariimahutid. Perspektiivse RVP ruumiplaneeringu koostamisel on arvestatud,

et uus RVP ja avariimahutid, ehk uued hooned ja rajatised, paikneksid väljaspool ranna või kalda

ehituskeeluvööndit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on planeeritud RVP hoolduseks ja

teeninduseks asfaltkattega tee ning olemasolevate reoveekanalisatsiooni torustike

ümberehitamine;

• RVP asukoha muutmisel, Narva mnt 137 kinnistust või sellega piirnevast alast mujale, tuleb

arvestada täiendavate investeeringutega, mida senine asukoht ei nõua. Investeeringute maht

sõltub RVP asukohast, seega peale asukoha valikut on võimalik koostada eskiisprojekt ning

selgitada välja asukoha muudatuse mõjud ja täiendavad investeerimisvajadused;

• RVP hoolduseks ja teeninduseks ette nähtud asfaltkattega tee planeerimisel on aluseks võetud

Jõhvi valla üldplaneering (kaart 2), mille kohaselt on Pühajõe teisele kaldale planeeritud

perspektiivne riigimaantee (katastritunnus 25101:001:0290), mis läbib samuti ranna või kalda

ehituskeeluvööndit ning planeeritud on Pühajõe õgvendus.

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1. Samas eelhindamise kohustus

tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust

(Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, lisa 2).

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning eelnimetatud määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei planeerita tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH

mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 05.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/598

Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist saabunud vastused ei

sisaldanud informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ja lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva

jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones

aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1. Ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2. Ametlikes Teadaannetes;

6.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile;

6.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 11 500 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut,

millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning eeltoodud määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Eelhinnang antakse, kuna antud maa-alal plaanitakse reoveepumpla rajamine ja

kanalisatsioonitorustiku paigaldamine/vahetamine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 kehtestatud

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult

kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse eesmärk

DP eesmärgiks on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c kinnistu jagamine, kinnistupiiride

2

muutmine, kinnistu sihtotstarbe muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

Planeeringuala läbib Pühajõgi ning planeeringuga kavandatakse ehitustegevust jõe

ehituskeeluvööndis. Tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktis 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt

ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud

tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid. Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale, Narva mnt 137 poolne osa, rajatakse

reoveepumpla (koos kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi,

hügieeniruumiga ning purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul),

vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid. Narva mnt 137 krundi suurus 2328 m2 . Narva

mnt 139c kinnistu jagatava osa, Narva mnt 137 poolses osas, krundi suurus 2455 m2 (plaan lisatud

taotluse juurde). Lammutatavad hooned/rajatised on kanalisatsiooni pumbamaja EHR kood

102033665 ja 220193843 . Liikluskorralduse lahendus säilib olemasoleval kujul.

Joonis 1. Rajatiste asendiplaan (SWECO Projekt AS, töö nr 22240-0010)

3

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee

suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel

kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooni seadus, reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta

esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise

kontrollimise meetmed. Planeeritav tegevus ei ole direktiiviga vastuolus.

Veeseadus. Veeseaduse § 104 lõikes 4 on sätestatud, et suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse

saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal

ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal

koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

Veeseaduse § 105 on sätestatud purgimissõlme rajamise kohustus. Planeeritav tegevus ei ole

veeseadusega vastuolus.

Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määrus nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Eeskirjas on sätestatud purgimise kohustus, milleks on vaja rajada nõuetekohane purgimissõlm.

Planeeritav tegevus ei ole määrusega vastuolus.

Ida-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+ on sätestatud, et veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud

küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arengukavades. Planeeritav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Punktis 6.3 on

sätestatud, et Jõhvi peapumplas puudub purgimise võimalus. Lühiajalises investeeringuprogrammis

nähakse ette Jõhvi peapumpla juurde kaasaegsel tehnoloogial purgimissõlme rajamine koos

tehnohoone laiendamisega. Ette on nähtud avariimahuti (ühtlustusmahuti) rajamine võreseadme

väljavahetamine ning automaatse kaardiregistreerimise ja sissepääsuga piirde rajamine. Planeeritav

tegevus ei ole kavaga vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Üldplaneeringujärgne Narva mnt 137 sihtotstarve on tootmismaa.

Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa. Kehtivas Jõhvi valla

üldplaneeringus (vastu võetud 18.07.2013 nr 127) on märgitud olemasoleva RVP asukoht ning selle

kõrvale (planeeritav) uus RVP. Samuti on üldplaneeringu seletuskirjas säte, et Narva mnt 137

kinnistule on ette nähtud uus purgimissõlm. Koostatav detailplaneering on üldplaneeringu muutev.

Samas ei saa väita, et planeeritav tegevus on üldplaneeringuga täielikult vastuolus.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Planeeritav tegevus ei ole arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1. Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav

maa, kinnistul paikneb isevoolne kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja

Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

4

5.2. Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitstus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3. Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.

5.4. Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.5. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Narva mnt 137 kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala,

• ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd.

5

Narva mnt 139c kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala, ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd,

• ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

• ranna või kalda veekaitsevöönd,

• veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada.

Planeeringuala läbib Pühajõgi ning planeeringuga on kavandatud ehitustegevust jõe

ehituskeeluvööndis. Tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt

ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud

tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud ehitustöödega (müra,

vibratsioon, tolm) ja ehitiste ja rajatiste kasutamisega (avariiolukorra juhul). Ehitamisega seotud

negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.

6.1. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Kinnistul aadressiga Narva mnt 137 asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised. Kinnistule aadressiga

Narva mnt 139c plaanitavad rajatised plaanitakse vaid kinnistu osale, mis on praeguse reoveepumpla

kõrval. Planeeritav tegevus ei too kaasa maakasutuse olulist muutmist ning ei avalda olulist mõju

maastikule.

6.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja

pöördumatud.

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud. Avariimahuti on kavandatud

raudbetoonkonstruktsioonina osaliselt maa-alusena, suurem osa maapealsena. Avariimahuti on

kahekambriline, kumbagi kambrit on võimalik kasutada iseseisvalt. See on vajalik kummagi kambri

konstruktsiooni või seadmestiku hooldustööde tegemiseks. Kummagi kambri pindala on ca 471 m2

ja maksimaalne maht kuni 3700 m3 , maksimaalne sügavus 8,0 m.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Hetkel kasutusel oleva

reoveepumpla avariiülevoolu lahendus Pühajõkke on planeeritavaga sarnane.

Võimalus, et reoveepumpla kasutusel tekkib mõju pinnaveele on olemas, vaid võttes eeltoodud

arvesse on minimaalne. Üldiselt uue reoveepumpla koos purgimissõlmega rajamine amortiseerinud

asemele on positiivse mõjuga.

6.3. Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Vastavalt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) Natura elupaikade kaardikihi andmetele jääb

planeeringualale nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübile

lamminiidud (6450) vastav kooslus (EELIS ID -1 881 745 083). Natura elupaikade kaardikiht ei ole

6

keskkonnaregistri objekt, vaid erinevate inventuuride käigus kaardistatud loodusdirektiivi

elupaigatüüpide andmebaas. Kuigi registrisse kandmata väljaspool kaitstavaid loodusobjekte asuvate

elupaikade andmeid ei saa kasutada keskkonnalubade andmisel ega planeeringute ja arengukavade

koostamisel, säilitatakse need kirjed andmebaasis. Andmeid kasutatakse väljaspool kaitstavaid alasid

asuvate loodusdirektiivi elupaikade seisundi hindamiseks seire käigus. Kuigi ala pole kaitse alla

võetud, ei saa kooslust väärtusetuks nimetada.

Lamminiit on jõgede ja järvede kallastel asuv üleujutatav rohumaa, mis on enamasti tekkinud

lammimetsade mahavõtmise ja hilisema karjatamise tagajärjel. Lamminiitudele on väga olulise

tähtsusega üleujutusveega kaasnevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad säilitada pinnases kõrget

toitainete sisaldust. Lamminiidud on tiheda jõgedevõrgu tõttu Eestis laialt levinud. Kavandatav

tegevus põhjustab laminiitude täielikku kadumist ainult maapealse osa kohal. Torustikute

paigaldamiskohal peale ehitustööde lõpetamist lamminiidud taastavad uuesti. Kaduvate lamminiitude

seisund on keskmine, paiguti ka kesine, kuna niite ei majandata (niideta) ning need on osaliselt

võsastumas või lausa metsastumas. Lamminiitude kao näol on tegu negatiivse mõjuga, kuid mõju

tugevus on väike, sest kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta oluliselt lamminiitude levikut ja

hulka piirkonnas.

Seega planeeritav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju looduskaitsealale ja Natura 2000

objektidele.

6.4. Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

Seega mõju kultuuriväärtustele puudub.

6.5. Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid negatiivselt

mõjutada inimeste tervist või heaolu. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik

ehitusperioodiga. Samas planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Algatatava DP realiseerimisega

ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga, kuna plaanitakse purgimissõlme ehitus, millega on

tagatud purgimisvõimalus Jõhvi piirkonnas. Võttes arvesse teenuste kallinemist ja asjaolu, et hetkel

purgijad peavad kasutama Kohtla-Järve Järve linnaosa purgimisvõimaluse, siis kohaliku sõlme

kasutus võib odavam olla. Reoveepumpla näol on tegemist piirkondliku peapumplaga, mis tagab

ümberkaudsete piirkondade, nagu Kohtla-Järve linna Oru linnaosa, Kohtla-Järve linna Ahtme

linnaosa, Jõhvi linna jm asustusüksuste, reovee ärajuhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile ning ühes sellega nõuetekohase reovee puhastamise.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7. Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

7

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8. Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline.

Ehitiste kasutamise käigus on oodata täiendavat õhureostuse teket: kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti

heided.

Kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti heitõhu puhastamiseks on kavandatud biofilter.

Filtri tehnoloogilised parameetrid on orienteeruvalt järgmised:

• Pindala 18,7 m2

• Nominaalkoormus 2 000 m3 /h

• Pinnakoormus 150 m/h

• Kiirus 2,5 m/min

• - „ - 0,04 m/s

• Mahukoormus 100 m3 /m3 /h

• Viibeaeg 0,01 h

• - „ - 0,6 min.

Kõik tehnoloogilised parameetrid täpsustatakse järgnevates projekteerimise faasides. Filter

valmistatakse konteinerina ja paigaldatakse raudbetoonist kambrisse avariimahuti kõrvale. Pumplast

tuuakse õhutoru filtrini maa-alusena. Filtris puhastatud heitõhk eemaldatakse tuulutuspüstiku kaudu,

mille tippu paigaldatakse tuule jõul toimiv ventilaator, millega tekitatakse tuulutuskorstnasse täiendav

tõmme. Tuulutuspüstik aitab heitõhul hajuda kõrgemasse õhukihti kus hajumine ja lahjenemine on

efektiivsem

Võttes arvesse filtri paigaldamist, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

õhukvaliteedile.

6.9. Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Võttes arvesse

planeeringuala omapärasust ja elamute kaugust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset

mõju inimeste tervisele.

6.10. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

6.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

Summaarne maksimaalne avariimaht on 7400 m3 . Vaadates lähteandmeid maksimaalsete

vooluhulkade kohta näeme, et sellest suurem maksimaalne 8 tunni vooluhulk on olnud viimase 1,5

8

aastal ühel korral. Järgmised suuremad 8 tunni summaarsed vooluhulgad on olnud alla 7 000 m3 /8h.

Otstarbekas oleks sünkroniseerida Jõhvi ja Ahtme avariimahutite töö selliselt, et kui Jõhvi

avariimahuti on täitunud ca 5000…6000 m3 ulatuses käivitatakse Ahtme kanalisatsioonipumpla

juures olev avariimahuti täitmisrežiim (kui see pole juba käivitunud). Maht 5000…6000 m3 on

määratud eeldusest, et sellisel juhul on veel 2…3 tunni varumaht (mõõtmistel on esinenud

vooluhulki >1000 m3 /h 6 korral ehk tunnil).

Avariiülevoolu kõrgus on kavandatud sellisena, et see hakkab tööle erakorralises olukorras kui vesi

tõuseb üle pumpla võreruumi põrandanivoo (kõrgused vajavad täpsustamist järgneval

projekteerimisel). Avariitorule paigaldatakse tagasivooluklapp vältimaks jõe vee sattumist

kanalisatsiooni. Arvestades uputuse riski tuleks kaaluda kirjeldatud avariilaskme vajadust. Pumpla

sissevooluga ühendatakse kinnistu loodeosast sisenev toru. Samale torule ühendatakse avariimahutite

tühjendustoru, millesse juhitakse ka mahutite avariiülevool.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Näiteks mõned võimalikud riskid:

sõjaseisukord kui puhasti tööst väljas ning elanikele vaja tagada hügieeni eesmärgil kanalisatsioon,

pumplas tulekahju ja/või avarii jne.

6.12. Loodusvarad

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13. Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist,

kuna olemasolev reoveepumpla lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus.

6.14. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Väljaspool planeeringuala mõju võib ulatuda ainult

avariiolukorra juhul ning ainult juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

1) Avariiväljalaskme kaudu Pühajõkke reovee juhtimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile

keskkonnaloa nr L.VV/325554 muutmistaotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

2) Reoveepumpla ja sellele kuuluvate ehitsitse ja rajatiste planeerimisel ja ehitamisel peab arvestama

sellega, et tegemist on alaga, kus on registreeritud lamminiidud. Ehitustööd peab teostama

selliselt, et lamminiidud oleksid rikutud või hävitatud võimalikult väikses ulatuses. Lammutus-

ja ehitustööde lõppedes tuleb ala heakorrastada selliselt, et oleks tagatud laminiitude taastumine

võimalikult suures ulatuses.

3) Ehitusetapis pinnase ja laminiitude kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida

tegevust väljaspool ehitusala (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja

ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine vms).

4) Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

5) Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

9

sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

6) Ehitustegevusega ei ole lubatud rikkuda Pühajõe hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit.

7) (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast

väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt

kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

8) Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie Pühajõe veekaitsevööndis (10 m),

tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek Keskkonnaametilt.

9) Tööde teostamisel jõesängis tuleb Pühajõe kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid

kalade kudemisajal (üldjuhul aprillist juunini).

10) Ehitustöödel tuleb tagada Pühajõe kallaste ja jõesängi minimaalne muutmine.

11) Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures

ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

12) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi

ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel

jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI LINNA NARVA MNT 137, NARVA MNT 139C, 1 TALLINN-NARVA TEE T6

KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 137,

Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: Planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine

ning ehitusõiguse määramine huvitatud isiku (OÜ Järve Biopuhastus) taotluse alusel. Ranna või kalda

ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

2.2. Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18.

juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137

sihtotstarve tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1

Tallinn-Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 11 500 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Kehtivad detailplaneeringud:

3.2.1. Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023

korraldusega nr 1356);

3.2.2. Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

3.2.3. Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. aprilli

2004 määrusega nr 51).

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(19.02.2024 nr 9.3-4/24/1471-2 ning 19.04.2024 nr 9.3-4/24/1471-4):

3.6.1. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika;

3.6.2. territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et

planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada elamu maa-aladel keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive;

3.6.3. ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid;

3.6.4. Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi

elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71)

liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme normatiive;

3.6.5. ehitusmüra tasemed ei tohi elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;

3.6.6. eeoses ehitusaegsete tegevustega tekkiv vibratsioon ei tohi ületada elamutes sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

3.7. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise

kohta (06.03.2024 nr 6-2/24/2283-2):

3.7.1. planeeringuala läbib Pühajõgi ning otsuse eelnõu kohaselt on kavandatud planeeringuga

ehitustegevust jõe ehituskeeluvööndis.

3.7.2. tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis looduskaitseseaduse § 38 lg 5

punktis 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

3.7.3. avariiväljalaskme kaudu Pühajõkke reovee juhtimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile

keskkonnaloa nr L.VV/325554 muutmistaotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise

kohta (01.03.2024 nr 7.2-2/24/2046-2).

3.8.1. määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata ja planeeringus kirjeldada arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.

Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Kaaluda juurdepääsu

kavandamist Narva mnt 141 kinnistu (katastritunnus 25301:011:0026) kaudu. Vajadusel kavandada

ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks;

3.8.2. detailplaneeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel

muutub oluliselt nii Narva mnt 137 kinnistu juurdepääsu kui ümberkaudsete teede liikluslahendus.

Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega;

3.8.3. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on määratud 2+2

ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline

liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad) – põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-

Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055);

3.8.4. joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd;

3.8.5. teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku hoonete

kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele;

3.8.6. parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha;

3.8.7. joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,

võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2);

3.8.8. joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime

asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu

koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest;

3.8.9. reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS

§ 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh

kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks);

3.8.10. seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus;

3.8.11. vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb

tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet

ning teostada läbilaskearvutused;

3.8.12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist;

3.8.13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3.8.14. detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms;

3.8.15. kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast;

3.8.16. kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi;

3.8.17. lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks;

3.8.18. seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed;

3.8.19. seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

3.8.20. planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

3.9. Arvesse võtta Päästeameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(26.04.2024 nr 7.2-3.3/728-4): planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses

kehtivate normidega sh:

3.9.1. järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse

piirist;

3.9.2. määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus;

3.9.3. arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades

tuletõrjetehnika võimalusi.

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab Narva mnt 137 kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c, 1 Tallinn-

Narva tee T6 ja Narva mnt 141 kinnistuid.

5.3. Kitsendused: elektrimaakaabelliin, maa-alune vee ja kanal.survetorustik, maa-alune vee ja

kanal.vabavoolne torustik, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd.

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent; Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt on

tootmismaadel kohustus vähemalt 25% planeeritud tootmisalast haljastada.

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava hoonestuse arhitektuursele sobivusele.

6.9. Ligipääsetavus.

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega;

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS

809-1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel. Tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku omavalitsuse ja

arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Arendaja või huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu kehtestamisele suunamist sõlmima

omavalitsusega lepingu planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede, haljastuse ning

tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.

7.2. Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil olemasoleva ja

kavandatava hoonestuse ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised

ehituslikud näitajad ning nende omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3. Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi ja KSH hindamise aruande

eelnõu avalik väljapanek ja seejärel planeeringu eskiisi ja KSH hindamise aruande eelnõu avalik

väljapaneku tulemuste arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet, Transpordiamet.

9. KAASATAVAD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Elektrilevi OÜ;

Planeeringuala piirinaabrid: Narva mnt 141 (25301:011:0026), Narva mnt 141e (25301:011:0025),

Narva mnt 141a (25101:001:0010), Narva mnt 139 (25301:010:0035) kinnistute omanikud.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

11.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete

nõuetele vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

30.05.2024 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

10.06.2024 algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuni 2024 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

aug 2024 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

sept- okt 2024 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

okt 2024- jaan 2025 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel

või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

veebr 2025 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

märts 2025 vastuvõtmine volikogus

märts- mai 2025 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

mai-juuni 2025 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada

tuleb ka 10-päevase etteteatamisega)

aug-sept 2025 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui

heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov- dets 2025 kehtestamine volikogus

dets 2025- jaan 2026 kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt

Jõhvis 20. juunil 2024 nr 204

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476) esitas 02.01.2024

taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee T6 maa-ala

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas Tallinn-Narva vahetus läheduses ning maantee jääb

ilmakaareliselt põhja. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva maantee kaudu. Planeeritava

ala suurus on ca 1,15 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Detailplaneeringu ala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Narva mnt 137 (katastritunnus 25301:011:0008, tootmismaa

100%, pindala 2328 m²) kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c (katastritunnus 25101:001:0352,

üldkasutatav maa 100%, pindala 13548 m²) ja 1 Tallinn-Narva tee T6 (katastritunnus

25101:001:0288, transpordimaa 100%, pindala 9272 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 1 Tallinn-Narva tee T7 (katastritunnus 25101:001:0290, transpordimaa

100%, pindala 8841 m2), 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 25201:005:0078, transpordimaa 100%,

pindala 9.63 ha), Narva mnt 141 (katastritunnus 25301:011:0026, ärimaa 100%, pindala 13862 m²)

ja Narva mnt 141a (katastritunnus 25101:001:0010, ärimaa 100%, pindala 8048 m²) kinnistutega.

Käesoleva planeeringu lähialal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023

korraldusega nr 1356);

• Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

• Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (osaliselt kehtiv, kehtestatud Jõhvi

Vallavolikogu 15. aprilli 2004 määrusega nr 51).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamine, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-

Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine ning

ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

JÕHVI VALLAVOLIKOGU

5. KOOSSEISU 35. ISTUNGI OTSUS

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul) ja kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed

ja teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse reoveepumpla (koos

kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi, hügieeniruumi ning

purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitorustik. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Narva mnt 141 kinnistule rajatakse joogivee ühendus uue reoveepumpla tarbeks. Rajatava

joogiveetoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse avariimahuti,

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitoru. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Taotletav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137 sihtotstarve

tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1 Tallinn-

Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

Üldplaneeringu muutmise ettepanek lähtub mitmetest õiguslikest, ruumilise planeerimise ja

majanduslikest asjaoludest:

• kehtivas Jõhvi valla üldplaneeringus (vastu võetud 18.07.2013 nr 127) on märgitud olemasoleva

Jõhvi reoveepumpla (edaspidi ka RVP) asukoht ning selle kõrvale (planeeritav) uus RVP. Samuti

on üldplaneeringu seletuskirjas säte, et Narva mnt 137 kinnistule on ette nähtud uus purgimissõlm;

• vastavalt kehtivale Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2021–

2032 on ette nähtud RVP rekonstrueerimine (sh ühtlustusmahuti rajamine, võreseadmete vahetus

ja tehnohoone laiendamine) ja uue purgimissõlme rajamine;

• RVP näol on tegemist piirkondliku peapumplaga, mis tagab ümberkaudsete piirkondade, nagu

Kohtla-Järve linna Oru linnaosa, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa, Jõhvi linna jm

asustusüksuste, reovee ärajuhtimise Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile ning ühes sellega

nõuetekohase reovee puhastamise.

• RVP asukoht asub alt kaevandamata alal;

• RVP asukoha määrab olemasoleva kanalisatsioonivõrgu voolurežiim. Olemasoleva

kanalisatsioonivõrgu voolurežiimi alusel on üles ehitatud Oru linnaosa, Ahtme linnaosa, Jõhvi

linna jm asustusüksuste kanalisatsioonisüsteemid;

• Narva mnt 137 kinnistul paikneb alajaam, elektri maakaabelliinid, reoveekanalisatsiooni

pumbamaja, reoveekanalisatsiooni pumpla, reoveekanalisatsiooni survetorustik, isevoolne

reoveekanalisatsiooni torustik, joogiveetorustik;

• Narva mnt 137 kinnistul on alajaama ja maakaabelliinide talumiskohustus;

• tehniliselt ei ole RVP (reoveekanalisatsiooni pumbamaja ja pumpla) ümberehitamine või osa

asendamine samaväärsega (ehitusseadustiku mõistes) majanduslikult otstarbekas. Samuti on

tehniliselt kordades keerukam ning majanduslikult kulukam ehitada olemasoleva RVP asemele

uus RVP;

• ruumi planeerimise seisukohalt on kõige otstarbekam rajada uus RVP (koos purgimise

võimekusega) olemasoleva RVP kõrvale ning peale uue RVP valmimist lammutada senine RVP

ja asemele rajada avariimahutid. Perspektiivse RVP ruumiplaneeringu koostamisel on arvestatud,

et uus RVP ja avariimahutid, ehk uued hooned ja rajatised, paikneksid väljaspool ranna või kalda

ehituskeeluvööndit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on planeeritud RVP hoolduseks ja

teeninduseks asfaltkattega tee ning olemasolevate reoveekanalisatsiooni torustike

ümberehitamine;

• RVP asukoha muutmisel, Narva mnt 137 kinnistust või sellega piirnevast alast mujale, tuleb

arvestada täiendavate investeeringutega, mida senine asukoht ei nõua. Investeeringute maht

sõltub RVP asukohast, seega peale asukoha valikut on võimalik koostada eskiisprojekt ning

selgitada välja asukoha muudatuse mõjud ja täiendavad investeerimisvajadused;

• RVP hoolduseks ja teeninduseks ette nähtud asfaltkattega tee planeerimisel on aluseks võetud

Jõhvi valla üldplaneering (kaart 2), mille kohaselt on Pühajõe teisele kaldale planeeritud

perspektiivne riigimaantee (katastritunnus 25101:001:0290), mis läbib samuti ranna või kalda

ehituskeeluvööndit ning planeeritud on Pühajõe õgvendus.

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1. Samas eelhindamise kohustus

tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust

(Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, lisa 2).

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning eelnimetatud määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei planeerita tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohtade kinnitamine ja KSH

mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 05.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/598

Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Otsuse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja märkustele.

Kõikidelt ametitelt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist saabunud vastused ei

sisaldanud informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 142 lõike

2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2 ja lähtudes

Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Kinnitada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 3).

4. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

5. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva

jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones

aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

6. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

6.1. Ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

6.2. Ametlikes Teadaannetes;

6.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

6.4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile;

6.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

7. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Lisa 1

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 11 500 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut,

millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning eeltoodud määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Eelhinnang antakse, kuna antud maa-alal plaanitakse reoveepumpla rajamine ja

kanalisatsioonitorustiku paigaldamine/vahetamine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 kehtestatud

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult

kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse eesmärk

DP eesmärgiks on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c kinnistu jagamine, kinnistupiiride

2

muutmine, kinnistu sihtotstarbe muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

Planeeringuala läbib Pühajõgi ning planeeringuga kavandatakse ehitustegevust jõe

ehituskeeluvööndis. Tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktis 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt

ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud

tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid. Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale, Narva mnt 137 poolne osa, rajatakse

reoveepumpla (koos kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi,

hügieeniruumiga ning purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul),

vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid. Narva mnt 137 krundi suurus 2328 m2 . Narva

mnt 139c kinnistu jagatava osa, Narva mnt 137 poolses osas, krundi suurus 2455 m2 (plaan lisatud

taotluse juurde). Lammutatavad hooned/rajatised on kanalisatsiooni pumbamaja EHR kood

102033665 ja 220193843 . Liikluskorralduse lahendus säilib olemasoleval kujul.

Joonis 1. Rajatiste asendiplaan (SWECO Projekt AS, töö nr 22240-0010)

3

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee

suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel

kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooni seadus, reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta

esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise

kontrollimise meetmed. Planeeritav tegevus ei ole direktiiviga vastuolus.

Veeseadus. Veeseaduse § 104 lõikes 4 on sätestatud, et suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse

saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal

ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal

koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

Veeseaduse § 105 on sätestatud purgimissõlme rajamise kohustus. Planeeritav tegevus ei ole

veeseadusega vastuolus.

Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määrus nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Eeskirjas on sätestatud purgimise kohustus, milleks on vaja rajada nõuetekohane purgimissõlm.

Planeeritav tegevus ei ole määrusega vastuolus.

Ida-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+ on sätestatud, et veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud

küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

arengukavades. Planeeritav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Punktis 6.3 on

sätestatud, et Jõhvi peapumplas puudub purgimise võimalus. Lühiajalises investeeringuprogrammis

nähakse ette Jõhvi peapumpla juurde kaasaegsel tehnoloogial purgimissõlme rajamine koos

tehnohoone laiendamisega. Ette on nähtud avariimahuti (ühtlustusmahuti) rajamine võreseadme

väljavahetamine ning automaatse kaardiregistreerimise ja sissepääsuga piirde rajamine. Planeeritav

tegevus ei ole kavaga vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Üldplaneeringujärgne Narva mnt 137 sihtotstarve on tootmismaa.

Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa. Kehtivas Jõhvi valla

üldplaneeringus (vastu võetud 18.07.2013 nr 127) on märgitud olemasoleva RVP asukoht ning selle

kõrvale (planeeritav) uus RVP. Samuti on üldplaneeringu seletuskirjas säte, et Narva mnt 137

kinnistule on ette nähtud uus purgimissõlm. Koostatav detailplaneering on üldplaneeringu muutev.

Samas ei saa väita, et planeeritav tegevus on üldplaneeringuga täielikult vastuolus.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Planeeritav tegevus ei ole arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1. Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav

maa, kinnistul paikneb isevoolne kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja

Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

4

5.2. Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitstus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3. Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.

5.4. Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.5. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Narva mnt 137 kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala,

• ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd.

5

Narva mnt 139c kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala, ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd,

• ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

• ranna või kalda veekaitsevöönd,

• veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada.

Planeeringuala läbib Pühajõgi ning planeeringuga on kavandatud ehitustegevust jõe

ehituskeeluvööndis. Tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt

ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud

tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud ehitustöödega (müra,

vibratsioon, tolm) ja ehitiste ja rajatiste kasutamisega (avariiolukorra juhul). Ehitamisega seotud

negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.

6.1. Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Kinnistul aadressiga Narva mnt 137 asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised. Kinnistule aadressiga

Narva mnt 139c plaanitavad rajatised plaanitakse vaid kinnistu osale, mis on praeguse reoveepumpla

kõrval. Planeeritav tegevus ei too kaasa maakasutuse olulist muutmist ning ei avalda olulist mõju

maastikule.

6.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja

pöördumatud.

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud. Avariimahuti on kavandatud

raudbetoonkonstruktsioonina osaliselt maa-alusena, suurem osa maapealsena. Avariimahuti on

kahekambriline, kumbagi kambrit on võimalik kasutada iseseisvalt. See on vajalik kummagi kambri

konstruktsiooni või seadmestiku hooldustööde tegemiseks. Kummagi kambri pindala on ca 471 m2

ja maksimaalne maht kuni 3700 m3 , maksimaalne sügavus 8,0 m.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Hetkel kasutusel oleva

reoveepumpla avariiülevoolu lahendus Pühajõkke on planeeritavaga sarnane.

Võimalus, et reoveepumpla kasutusel tekkib mõju pinnaveele on olemas, vaid võttes eeltoodud

arvesse on minimaalne. Üldiselt uue reoveepumpla koos purgimissõlmega rajamine amortiseerinud

asemele on positiivse mõjuga.

6.3. Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Vastavalt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) Natura elupaikade kaardikihi andmetele jääb

planeeringualale nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüübile

lamminiidud (6450) vastav kooslus (EELIS ID -1 881 745 083). Natura elupaikade kaardikiht ei ole

6

keskkonnaregistri objekt, vaid erinevate inventuuride käigus kaardistatud loodusdirektiivi

elupaigatüüpide andmebaas. Kuigi registrisse kandmata väljaspool kaitstavaid loodusobjekte asuvate

elupaikade andmeid ei saa kasutada keskkonnalubade andmisel ega planeeringute ja arengukavade

koostamisel, säilitatakse need kirjed andmebaasis. Andmeid kasutatakse väljaspool kaitstavaid alasid

asuvate loodusdirektiivi elupaikade seisundi hindamiseks seire käigus. Kuigi ala pole kaitse alla

võetud, ei saa kooslust väärtusetuks nimetada.

Lamminiit on jõgede ja järvede kallastel asuv üleujutatav rohumaa, mis on enamasti tekkinud

lammimetsade mahavõtmise ja hilisema karjatamise tagajärjel. Lamminiitudele on väga olulise

tähtsusega üleujutusveega kaasnevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad säilitada pinnases kõrget

toitainete sisaldust. Lamminiidud on tiheda jõgedevõrgu tõttu Eestis laialt levinud. Kavandatav

tegevus põhjustab laminiitude täielikku kadumist ainult maapealse osa kohal. Torustikute

paigaldamiskohal peale ehitustööde lõpetamist lamminiidud taastavad uuesti. Kaduvate lamminiitude

seisund on keskmine, paiguti ka kesine, kuna niite ei majandata (niideta) ning need on osaliselt

võsastumas või lausa metsastumas. Lamminiitude kao näol on tegu negatiivse mõjuga, kuid mõju

tugevus on väike, sest kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta oluliselt lamminiitude levikut ja

hulka piirkonnas.

Seega planeeritav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju looduskaitsealale ja Natura 2000

objektidele.

6.4. Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

Seega mõju kultuuriväärtustele puudub.

6.5. Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid negatiivselt

mõjutada inimeste tervist või heaolu. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik

ehitusperioodiga. Samas planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Algatatava DP realiseerimisega

ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga, kuna plaanitakse purgimissõlme ehitus, millega on

tagatud purgimisvõimalus Jõhvi piirkonnas. Võttes arvesse teenuste kallinemist ja asjaolu, et hetkel

purgijad peavad kasutama Kohtla-Järve Järve linnaosa purgimisvõimaluse, siis kohaliku sõlme

kasutus võib odavam olla. Reoveepumpla näol on tegemist piirkondliku peapumplaga, mis tagab

ümberkaudsete piirkondade, nagu Kohtla-Järve linna Oru linnaosa, Kohtla-Järve linna Ahtme

linnaosa, Jõhvi linna jm asustusüksuste, reovee ärajuhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile ning ühes sellega nõuetekohase reovee puhastamise.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7. Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

7

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8. Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline.

Ehitiste kasutamise käigus on oodata täiendavat õhureostuse teket: kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti

heided.

Kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti heitõhu puhastamiseks on kavandatud biofilter.

Filtri tehnoloogilised parameetrid on orienteeruvalt järgmised:

• Pindala 18,7 m2

• Nominaalkoormus 2 000 m3 /h

• Pinnakoormus 150 m/h

• Kiirus 2,5 m/min

• - „ - 0,04 m/s

• Mahukoormus 100 m3 /m3 /h

• Viibeaeg 0,01 h

• - „ - 0,6 min.

Kõik tehnoloogilised parameetrid täpsustatakse järgnevates projekteerimise faasides. Filter

valmistatakse konteinerina ja paigaldatakse raudbetoonist kambrisse avariimahuti kõrvale. Pumplast

tuuakse õhutoru filtrini maa-alusena. Filtris puhastatud heitõhk eemaldatakse tuulutuspüstiku kaudu,

mille tippu paigaldatakse tuule jõul toimiv ventilaator, millega tekitatakse tuulutuskorstnasse täiendav

tõmme. Tuulutuspüstik aitab heitõhul hajuda kõrgemasse õhukihti kus hajumine ja lahjenemine on

efektiivsem

Võttes arvesse filtri paigaldamist, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

õhukvaliteedile.

6.9. Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Võttes arvesse

planeeringuala omapärasust ja elamute kaugust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset

mõju inimeste tervisele.

6.10. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

6.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

Summaarne maksimaalne avariimaht on 7400 m3 . Vaadates lähteandmeid maksimaalsete

vooluhulkade kohta näeme, et sellest suurem maksimaalne 8 tunni vooluhulk on olnud viimase 1,5

8

aastal ühel korral. Järgmised suuremad 8 tunni summaarsed vooluhulgad on olnud alla 7 000 m3 /8h.

Otstarbekas oleks sünkroniseerida Jõhvi ja Ahtme avariimahutite töö selliselt, et kui Jõhvi

avariimahuti on täitunud ca 5000…6000 m3 ulatuses käivitatakse Ahtme kanalisatsioonipumpla

juures olev avariimahuti täitmisrežiim (kui see pole juba käivitunud). Maht 5000…6000 m3 on

määratud eeldusest, et sellisel juhul on veel 2…3 tunni varumaht (mõõtmistel on esinenud

vooluhulki >1000 m3 /h 6 korral ehk tunnil).

Avariiülevoolu kõrgus on kavandatud sellisena, et see hakkab tööle erakorralises olukorras kui vesi

tõuseb üle pumpla võreruumi põrandanivoo (kõrgused vajavad täpsustamist järgneval

projekteerimisel). Avariitorule paigaldatakse tagasivooluklapp vältimaks jõe vee sattumist

kanalisatsiooni. Arvestades uputuse riski tuleks kaaluda kirjeldatud avariilaskme vajadust. Pumpla

sissevooluga ühendatakse kinnistu loodeosast sisenev toru. Samale torule ühendatakse avariimahutite

tühjendustoru, millesse juhitakse ka mahutite avariiülevool.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Näiteks mõned võimalikud riskid:

sõjaseisukord kui puhasti tööst väljas ning elanikele vaja tagada hügieeni eesmärgil kanalisatsioon,

pumplas tulekahju ja/või avarii jne.

6.12. Loodusvarad

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13. Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist,

kuna olemasolev reoveepumpla lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus.

6.14. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Väljaspool planeeringuala mõju võib ulatuda ainult

avariiolukorra juhul ning ainult juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

1) Avariiväljalaskme kaudu Pühajõkke reovee juhtimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile

keskkonnaloa nr L.VV/325554 muutmistaotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

2) Reoveepumpla ja sellele kuuluvate ehitsitse ja rajatiste planeerimisel ja ehitamisel peab arvestama

sellega, et tegemist on alaga, kus on registreeritud lamminiidud. Ehitustööd peab teostama

selliselt, et lamminiidud oleksid rikutud või hävitatud võimalikult väikses ulatuses. Lammutus-

ja ehitustööde lõppedes tuleb ala heakorrastada selliselt, et oleks tagatud laminiitude taastumine

võimalikult suures ulatuses.

3) Ehitusetapis pinnase ja laminiitude kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida

tegevust väljaspool ehitusala (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja

ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine vms).

4) Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

5) Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

9

sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.

6) Ehitustegevusega ei ole lubatud rikkuda Pühajõe hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat

kvaliteediseisundit.

7) (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast

väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt

kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

8) Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie Pühajõe veekaitsevööndis (10 m),

tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek Keskkonnaametilt.

9) Tööde teostamisel jõesängis tuleb Pühajõe kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid

kalade kudemisajal (üldjuhul aprillist juunini).

10) Ehitustöödel tuleb tagada Pühajõe kallaste ja jõesängi minimaalne muutmine.

11) Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures

ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

12) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi

ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel

jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 204

„Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva

tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI LINNA NARVA MNT 137, NARVA MNT 139C, 1 TALLINN-NARVA TEE T6

KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 137,

Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: Planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja planeeringu koostaja peab vastama

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud

tingimustele

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine

ning ehitusõiguse määramine huvitatud isiku (OÜ Järve Biopuhastus) taotluse alusel. Ranna või kalda

ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

2.2. Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18.

juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137

sihtotstarve tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1

Tallinn-Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

2.3. Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1. planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2. krundi hoonestusala määramine;

2.3.3. krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4. detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5. ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6. ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7. liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9. kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10. servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11. müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12. muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 11 500 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Kehtivad detailplaneeringud:

3.2.1. Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023

korraldusega nr 1356);

3.2.2. Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

3.2.3. Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. aprilli

2004 määrusega nr 51).

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega

nr 1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(19.02.2024 nr 9.3-4/24/1471-2 ning 19.04.2024 nr 9.3-4/24/1471-4):

3.6.1. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika;

3.6.2. territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et

planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada elamu maa-aladel keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive;

3.6.3. ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid;

3.6.4. Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi

elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71)

liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme normatiive;

3.6.5. ehitusmüra tasemed ei tohi elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;

3.6.6. eeoses ehitusaegsete tegevustega tekkiv vibratsioon ei tohi ületada elamutes sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

3.7. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise

kohta (06.03.2024 nr 6-2/24/2283-2):

3.7.1. planeeringuala läbib Pühajõgi ning otsuse eelnõu kohaselt on kavandatud planeeringuga

ehitustegevust jõe ehituskeeluvööndis.

3.7.2. tehnovõrgule ja tehnorajatisele kehtib kalda ehituskeeluvööndis looduskaitseseaduse § 38 lg 5

punktis 8 sätestatud ehituskeeluvööndis ehitamise erand, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

3.7.3. avariiväljalaskme kaudu Pühajõkke reovee juhtimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile

keskkonnaloa nr L.VV/325554 muutmistaotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.8. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise

kohta (01.03.2024 nr 7.2-2/24/2046-2).

3.8.1. määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata ja planeeringus kirjeldada arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu.

Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Kaaluda juurdepääsu

kavandamist Narva mnt 141 kinnistu (katastritunnus 25301:011:0026) kaudu. Vajadusel kavandada

ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks;

3.8.2. detailplaneeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel

muutub oluliselt nii Narva mnt 137 kinnistu juurdepääsu kui ümberkaudsete teede liikluslahendus.

Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega;

3.8.3. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on määratud 2+2

ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline

liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad) – põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-

Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055);

3.8.4. joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd;

3.8.5. teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku hoonete

kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele;

3.8.6. parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha;

3.8.7. joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,

võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2);

3.8.8. joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime

asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu

koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud

põhimõtetest;

3.8.9. reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS

§ 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh

kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks);

3.8.10. seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus;

3.8.11. vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb

tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet

ning teostada läbilaskearvutused;

3.8.12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist;

3.8.13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3.8.14. detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms;

3.8.15. kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast;

3.8.16. kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi;

3.8.17. lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja

kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks;

3.8.18. seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed;

3.8.19. seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

3.8.20. planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

3.9. Arvesse võtta Päästeameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(26.04.2024 nr 7.2-3.3/728-4): planeeringualaga seonduv tuleohutus tuleb lahendada vastavuses

kehtivate normidega sh:

3.9.1. järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse

piirist;

3.9.2. määrata ja lahendada detailplaneeringu alal vajalik tuletõrje veevarustus;

3.9.3. arvestada planeeringus juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused, arvestades

tuletõrjetehnika võimalusi.

4. UURINGUTE VAJADUS

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei

ole vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja

Ehitisregistrisse.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab Narva mnt 137 kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c, 1 Tallinn-

Narva tee T6 ja Narva mnt 141 kinnistuid.

5.3. Kitsendused: elektrimaakaabelliin, maa-alune vee ja kanal.survetorustik, maa-alune vee ja

kanal.vabavoolne torustik, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd.

6. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD PLANEERINGU KOOSTAMISEL

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord.

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses

kasutatavate materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning

keelates imiteerivate materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus.

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; tuua minimaalsele kohustusliku haljastuse protsendi sees välja

ka minimaalne kohustuslik kõrghaljastuse protsent; Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt on

tootmismaadel kohustus vähemalt 25% planeeritud tootmisalast haljastada.

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava hoonestuse arhitektuursele sobivusele.

6.9. Ligipääsetavus.

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega;

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS

809-1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel. Tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku omavalitsuse ja

arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Arendaja või huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu kehtestamisele suunamist sõlmima

omavalitsusega lepingu planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede, haljastuse ning

tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas.

7.2. Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil olemasoleva ja

kavandatava hoonestuse ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised

ehituslikud näitajad ning nende omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3. Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise

keskkonna muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

7.4. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi ja KSH hindamise aruande

eelnõu avalik väljapanek ja seejärel planeeringu eskiisi ja KSH hindamise aruande eelnõu avalik

väljapaneku tulemuste arutelu.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet, Transpordiamet.

9. KAASATAVAD

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajad: Järve Biopuhastus OÜ, Elektrilevi OÜ;

Planeeringuala piirinaabrid: Narva mnt 141 (25301:011:0026), Narva mnt 141e (25301:011:0025),

Narva mnt 141a (25101:001:0010), Narva mnt 139 (25301:010:0035) kinnistute omanikud.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

11.1. Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

11.2. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

11.3. Detailplaneering esitada kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete

nõuetele vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

11.4. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete

täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid

nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik

ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite

tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

30.05.2024 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

10.06.2024 algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuni 2024 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

aug 2024 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

sept- okt 2024 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

okt 2024- jaan 2025 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel

või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada)

veebr 2025 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

märts 2025 vastuvõtmine volikogus

märts- mai 2025 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

mai-juuni 2025 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada

tuleb ka 10-päevase etteteatamisega)

aug-sept 2025 planeeringu esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

heakskiitmiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui

heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov- dets 2025 kehtestamine volikogus

dets 2025- jaan 2026 kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt