Kiri

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 00.00.2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 11500 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 05.02.2024 nr 7-1.3/598

Meie 01.03.2024 nr 7.2-2/24/2046-2

Seisukohtade väljastamine Jõhvi linnas

Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-

Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Jõhvi linnas Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (katastritunnused 25301:011:0008, 25101:001:0288 ja

25101:001:0352, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva reoveepumpla likvideerimine ja uue Jõhvi reoveepumpla

nin avariimahuti, heitõhu puhastusseadme ja torustike rajamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega

nr 1 Tallinna-Narva km 166,31-166,41. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

7062 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata ja planeeringus kirjeldada arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja

liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.

Kaaluda juurdepääsu kavandamist Narva mnt 141 kinnistu (katastritunnus 25301:011:0026)

kaudu. Vajadusel kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse

vastuvõtmiseks.

2. Detailplaneeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel

muutub oluliselt nii Narva mnt 137 kinnistu juurdepääsu kui ümberkaudsete teede

liikluslahendus. Planeeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline

lahendus siduda järgmiste kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

2.1. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu

trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on

määratud 2+2 ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning

põhimõtteline liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).

2.2. Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt

(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

2 (3)

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku

hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. Volikogi EELNÕU_Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, Narva mnt 141, 1

Tallinn-Narva tee T6 maa-ala dp

2. Lisa 1_Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

planeeritava maa-ala skeem

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvis . 2024 nr

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476) esitas 02.01.2024

taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee T6 maa-ala

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas, Tallinn-Narva vahetus läheduses ning maantee jääb

ilmakaareliselt põhja. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva maantee kaudu. Planeeritava

ala suurus on ca 1,15 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Detailplaneeringu ala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Narva mnt 137 (katastritunnus 25301:011:0008, Tootmismaa

100%, pindala 2328 m²) kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c (katastritunnus 25101:001:0352,

Üldkasutatav maa 100%, pindala 13548 m²) ja 1 Tallinn-Narva tee T6 (katastritunnus

25101:001:0288, Transpordimaa 100%, pindala 9272 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 1 Tallinn-Narva tee T7 (katastritunnus 25101:001:0290, Transpordimaa

100%, pindala 8841 m2), 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 25201:005:0078, Transpordimaa 100%,

pindala 9.63 ha), Narva mnt 141 (katastritunnus 25301:011:0026, Ärimaa 100%, pindala 13862 m²)

ja Narva mnt 141a (katastritunnus 25101:001:0010, Ärimaa 100%, pindala 8048 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe

muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine. Narva mnt 137 kinnistule

ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3 ), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse reoveepumpla (koos

kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi, hügieeniruumi ning

purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitorustik. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Narva mnt 141 kinnistule rajatakse joogivee ühendus uue reoveepumpla tarbeks. Rajatava

joogiveetoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse avariimahuti,

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitoru. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137 sihtotstarve

tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1 Tallinn-

Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

Käesoleva planeeringu lähialal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023 korraldusega nr 1356);

• Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

Osaliselt kehtiv:

• Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. aprilli

2004 määrusega nr 51).

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Samas eelhindamise

kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha

ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos

lisadega edastatud 06.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/598 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile,

Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju

ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Jõhvi Vallavalitsuse 13. detsembri 2007 otsusega nr 194 sai algatatud Jõhvi linna Tallinn-Narva

maantee, Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute

vahelise maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva

krundijaotuse korrastamine planeeringu alal, endiselt riigiomandis oleva katastrisse kandmata maa

kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõiguste määramine, üldiste arhitektuursete nõuete

väljatöötamine, liikluslahenduse koostamine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.

Planeeritava ala suurus on ca 20 ha. Planeeringu algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, mil on

muutunud nii valla ruumilise arengu põhimõtted, vallaelanike kui ka avalik huvi ning kehtestatud on

uus Jõhvi valla üldplaneering. Käesoleva detailplaneeringu algatamisega tunnistatakse ülalmainitud

otsus kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77

lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

4. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

5. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

5.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

5.2 Ametlikes Teadaannetes;

5.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

5.4 Rahandusministeeriumile;

5.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

5.5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

5.6 Maa-amet;

5.7 Kliimaministeerium;

5.8 Päästeamet;

5.9 Transpordiamet.

5. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Volikogu 13.12.2007 otsus nr 194 „Jõhvi linna Tallinn-Narva maantee,

Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute vahelise maa-

ala detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise mittealgatamine“.

6. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Eelnõu koostasid arhitekt Nelli Sameli, keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens

DP algatamise taotlus registreeritud 02.01.2024nr 7-1.3/29