Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise seisukoha küsimine

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 00.00.2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 11500 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Volikogu … otsuse nr

„Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut,

millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Eelhinnang antakse, kuna antud maa-alal plaanitakse reoveepumpla rekonstrueerimine ja

kanalisatsioonitorustiku paigaldamine/vahetamine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse eesmärk

Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c kinnistu jagamine, kinnistupiiride muutmine,

kinnistu sihtotstarbe muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine. Narva mnt

2

137 kinnistule ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse

teostamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3 ), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid. Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale, Narva mnt 137 poolne osa, rajatakse

reoveepumpla (koos kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi,

hügieeniruumiga ning purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul),

vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid. Narva mnt 137 krundi suurus 2328 m2 . Narva

mnt 139c kinnistu jagatava osa, Narva mnt 137 poolses osas, krundi suurus 2455 m2 (plaan lisatud

taotluse juurde). Lammutatavad hooned/rajatised on kanalisatsiooni pumbamaja EHR kood

102033665 ja 220193843 . Liikluskorralduse lahendus säilib olemasoleval kujul.

Joonis 1. Rajatiste asendiplaan (SWECO Projekt AS, töö nr 22240-0010)

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Veeseadus. Veeseaduse § 104 lõikes 4 on sätestatud, et suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse

saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal

ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal

koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

Veeseaduse § 105 on sätestatud purgimissõlme rajamise kohustus.

3

Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määrus nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Eeskirjas on sätestatud purgimise kohustus, milleks on vaja rajada nõuetekohane purgimissõlm.

Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Punktis 6.3 on

sätestatud, et Jõhvi peapumplas puudub purgimise võimalus. Lühiajalises investeeringuprogrammis

nähakse ette Jõhvi peapumpla juurde kaasaegsel tehnoloogial purgimissõlme rajamine koos

tehnohoone laiendamisega. Ette on nähtud avariimahuti (ühtlustusmahuti) rajamine võreseadme

väljavahetamine ning automaatse kaardiregistreerimise ja sissepääsuga piirde rajamine.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Üldplaneeringujärgne Narva mnt 137 sihtotstarve on tootmismaa.

Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa. Koostatav detailplaneering on

üldplaneeringu muutev.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Planeeritav tegevus ei ole arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav

maa, kinnistul paikneb isevoolne kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja

Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

4

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.

5.4 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Narva mnt 137 kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala,

• ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd.

Narva mnt 139c kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala, ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd,

• ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

• ranna või kalda veekaitsevöönd,

• veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud ehitustöödega (müra,

vibratsioon, tolm) ja ehitiste ja rajatiste kasutamisega (avariiolukorra juhul). Ehitamisega seotud

negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Kinnistul aadressiga Narva

mnt 137 asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised. Kinnistule aadressiga Narva mnt 139c

plaanitavad rajatised plaanitakse vaid kinnistu osale, mis on praeguse reoveepumpla kõrval.

5

Planeeritav tegevus ei too kaasa maakasutuse olulist muutmist ning ei avalda mõju maastikule.

6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja

pöördumatud.

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud. Avariimahuti on kavandatud

raudbetoonkonstruktsioonina osaliselt maa-alusena, suurem osa maapealsena. Avariimahuti on

kahekambriline, kumbagi kambrit on võimalik kasutada iseseisvalt. See on vajalik kummagi kambri

konstruktsiooni või seadmestiku hooldustööde tegemiseks. Kummagi kambri pindala on ca 471 m2

ja maksimaalne maht kuni 3700 m3 , maksimaalne sügavus 8,0 m.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Hetkel kasutusel oleva

reoveepumpla avariiülevoolu lahendus Pühajõkke on planeeritavaga sarnane.

Võimalus, et reoveepumpla kasutusel tekkib mõju pinnaveele on olemas, vaid võttes eeltoodud

arvesse on minimaalne. Üldiselt uue reoveepumpla koos purgimissõlmega rajamine amortiseerinud

asemele on positiivse mõjuga.

6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt väärtuslike

taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa

praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

6.4 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid negatiivselt

mõjutada inimeste tervist või heaolu. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik

ehitusperioodiga. Samas planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Algatatava DP realiseerimisega

ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga, kuna plaanitakse purgimissõlme ehitus, millega on

tagatud purgimisvõimalus Jõhvi piirkonnas. Võttes arvesse teenuste kallinemist ja asjaolu, et hetkel

purgijad peavad kasutama Kohtla-Järve Järve linnaosa purgimisvõimaluse, siis kohaliku sõlme

kasutus võib odavam olla.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7 Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

6

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8 Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline.

Ehitiste kasutamise käigus on oodata täiendavat õhureostuse teket: kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti

heided.

Kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti heitõhu puhastamiseks on kavandatud biofilter.

Filtri tehnoloogilised parameetrid on orienteeruvalt järgmised:

• Pindala 18,7 m2

• Nominaalkoormus 2 000 m3 /h

• Pinnakoormus 150 m/h

• Kiirus 2,5 m/min

• - „ - 0,04 m/s

• Mahukoormus 100 m3 /m3 /h

• Viibeaeg 0,01 h

• - „ - 0,6 min.

Kõik tehnoloogilised parameetrid täpsustatakse järgnevates projekteerimise faasides. Filter

valmistatakse konteinerina ja paigaldatakse raudbetoonist kambrisse avariimahuti kõrvale. Pumplast

tuuakse õhutoru filtrini maa-alusena. Filtris puhastatud heitõhk eemaldatakse tuulutuspüstiku kaudu,

mille tippu paigaldatakse tuule jõul toimiv ventilaator, millega tekitatakse tuulutuskorstnasse täiendav

tõmme. Tuulutuspüstik aitab heitõhul hajuda kõrgemasse õhukihti kus hajumine ja lahjenemine on

efektiivsem

Võttes arvesse filtri paigaldamist, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

õhukvaliteedile.

6.9 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Võttes arvesse

planeeringuala omapärasust ja elamute kaugust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset

mõju inimeste tervisele.

6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

Summaarne maksimaalne avariimaht on 7400 m3 . Vaadates lähteandmeid maksimaalsete

vooluhulkade kohta näeme, et sellest suurem maksimaalne 8 tunni vooluhulk on olnud viimase 1,5

7

aastal ühel korral. Järgmised suuremad 8 tunni summaarsed vooluhulgad on olnud alla 7 000 m3 /8h.

Otstarbekas oleks sünkroniseerida Jõhvi ja Ahtme avariimahutite töö selliselt, et kui Jõhvi

avariimahuti on täitunud ca 5000…6000 m3 ulatuses käivitatakse Ahtme kanalisatsioonipumpla

juures olev avariimahuti täitmisrežiim (kui see pole juba käivitunud). Maht 5000…6000 m3 on

määratud eeldusest, et sellisel juhul on veel 2…3 tunni varumaht (mõõtmistel on esinenud

vooluhulki >1000 m3 /h 6 korral ehk tunnil).

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Näiteks mõned võimalikud riskid:

sõjaseisukord kui puhasti tööst väljas ning elanikele vaja tagada hügieeni eesmärgil kanalisatsioon,

pumplas tulekahju ja/või avarii jne.

6.12 Loodusvarad

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13 Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist,

kuna olemasolev reoveepumpla lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus.

6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Väljaspool planeeringuala mõju võib ulatuda ainult

avariiolukorra juhul ning ainult juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

5. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

6. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

8

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvis . 2024 nr

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476) esitas 02.01.2024

taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee T6 maa-ala

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas, Tallinn-Narva vahetus läheduses ning maantee jääb

ilmakaareliselt põhja. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva maantee kaudu. Planeeritava

ala suurus on ca 1,15 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Detailplaneeringu ala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Narva mnt 137 (katastritunnus 25301:011:0008, Tootmismaa

100%, pindala 2328 m²) kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c (katastritunnus 25101:001:0352,

Üldkasutatav maa 100%, pindala 13548 m²) ja 1 Tallinn-Narva tee T6 (katastritunnus

25101:001:0288, Transpordimaa 100%, pindala 9272 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 1 Tallinn-Narva tee T7 (katastritunnus 25101:001:0290, Transpordimaa

100%, pindala 8841 m2), 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 25201:005:0078, Transpordimaa 100%,

pindala 9.63 ha), Narva mnt 141 (katastritunnus 25301:011:0026, Ärimaa 100%, pindala 13862 m²)

ja Narva mnt 141a (katastritunnus 25101:001:0010, Ärimaa 100%, pindala 8048 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe

muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine. Narva mnt 137 kinnistule

ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3 ), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse reoveepumpla (koos

kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi, hügieeniruumi ning

purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitorustik. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Narva mnt 141 kinnistule rajatakse joogivee ühendus uue reoveepumpla tarbeks. Rajatava

joogiveetoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse avariimahuti,

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitoru. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137 sihtotstarve

tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1 Tallinn-

Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

Käesoleva planeeringu lähialal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023 korraldusega nr 1356);

• Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

Osaliselt kehtiv:

• Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. aprilli

2004 määrusega nr 51).

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Samas eelhindamise

kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha

ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos

lisadega edastatud 06.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/598 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile,

Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju

ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Jõhvi Vallavalitsuse 13. detsembri 2007 otsusega nr 194 sai algatatud Jõhvi linna Tallinn-Narva

maantee, Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute

vahelise maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva

krundijaotuse korrastamine planeeringu alal, endiselt riigiomandis oleva katastrisse kandmata maa

kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõiguste määramine, üldiste arhitektuursete nõuete

väljatöötamine, liikluslahenduse koostamine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.

Planeeritava ala suurus on ca 20 ha. Planeeringu algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, mil on

muutunud nii valla ruumilise arengu põhimõtted, vallaelanike kui ka avalik huvi ning kehtestatud on

uus Jõhvi valla üldplaneering. Käesoleva detailplaneeringu algatamisega tunnistatakse ülalmainitud

otsus kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77

lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

4. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

5. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

5.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

5.2 Ametlikes Teadaannetes;

5.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

5.4 Rahandusministeeriumile;

5.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

5.5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

5.6 Maa-amet;

5.7 Kliimaministeerium;

5.8 Päästeamet;

5.9 Transpordiamet.

5. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Volikogu 13.12.2007 otsus nr 194 „Jõhvi linna Tallinn-Narva maantee,

Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute vahelise maa-

ala detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise mittealgatamine“.

6. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Eelnõu koostasid arhitekt Nelli Sameli, keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens

DP algatamise taotlus registreeritud 02.01.2024nr 7-1.3/29

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 00.00.2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 11500 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

1

Lisa 2

Jõhvi Volikogu … otsuse nr

„Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c,

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut,

millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Eelhinnang antakse, kuna antud maa-alal plaanitakse reoveepumpla rekonstrueerimine ja

kanalisatsioonitorustiku paigaldamine/vahetamine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse eesmärk

Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c kinnistu jagamine, kinnistupiiride muutmine,

kinnistu sihtotstarbe muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine. Narva mnt

2

137 kinnistule ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse

teostamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva

maantee kaudu. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, kinnistul paikneb isevoolne

kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna

reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi. Liikluskorraldus kinnistul puudub.

Ligipääs on võimalik läbi Narva mnt 137 kinnistu.

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3 ), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid. Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale, Narva mnt 137 poolne osa, rajatakse

reoveepumpla (koos kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi,

hügieeniruumiga ning purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul),

vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid. Narva mnt 137 krundi suurus 2328 m2 . Narva

mnt 139c kinnistu jagatava osa, Narva mnt 137 poolses osas, krundi suurus 2455 m2 (plaan lisatud

taotluse juurde). Lammutatavad hooned/rajatised on kanalisatsiooni pumbamaja EHR kood

102033665 ja 220193843 . Liikluskorralduse lahendus säilib olemasoleval kujul.

Joonis 1. Rajatiste asendiplaan (SWECO Projekt AS, töö nr 22240-0010)

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Veeseadus. Veeseaduse § 104 lõikes 4 on sätestatud, et suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse

saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal

ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal

koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

Veeseaduse § 105 on sätestatud purgimissõlme rajamise kohustus.

3

Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määrus nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Eeskirjas on sätestatud purgimise kohustus, milleks on vaja rajada nõuetekohane purgimissõlm.

Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Punktis 6.3 on

sätestatud, et Jõhvi peapumplas puudub purgimise võimalus. Lühiajalises investeeringuprogrammis

nähakse ette Jõhvi peapumpla juurde kaasaegsel tehnoloogial purgimissõlme rajamine koos

tehnohoone laiendamisega. Ette on nähtud avariimahuti (ühtlustusmahuti) rajamine võreseadme

väljavahetamine ning automaatse kaardiregistreerimise ja sissepääsuga piirde rajamine.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Üldplaneeringujärgne Narva mnt 137 sihtotstarve on tootmismaa.

Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa. Koostatav detailplaneering on

üldplaneeringu muutev.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Planeeritav tegevus ei ole arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 137, sihtotstarve 100% tootmismaa, kinnistul paikneb Jõhvi reoveepumpla, mis tagab

Kohtla-Järve Oru ja Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovee juhtimise Kohtla-Järve regionaalsele

reoveepuhastile. Lisaks paikneb kinnistul alajaam. Narva mnt 139c, sihtotstarve 100% üldkasutatav

maa, kinnistul paikneb isevoolne kanalisatsioonitoru, mille kaudu juhitakse Kohtla-Järve Oru ja

Ahtme linnosade ning Jõhvi linna reovesi Jõhvi reoveepumplasse. Kinnistut läbib Pühajõgi.

Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

4

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.

5.4 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Narva mnt 137 kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala,

• ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd.

Narva mnt 139c kinnistul on järgnevad kitsendused ja mõjualad:

• tiheasustusala, ranna või kalda piiranguvöönd,

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,

• elektripaigaldise kaitsevöönd,

• ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd,

• ranna või kalda ehituskeeluvöönd,

• ranna või kalda veekaitsevöönd,

• veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud ehitustöödega (müra,

vibratsioon, tolm) ja ehitiste ja rajatiste kasutamisega (avariiolukorra juhul). Ehitamisega seotud

negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed ja lühiajalised.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Kinnistul aadressiga Narva

mnt 137 asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised. Kinnistule aadressiga Narva mnt 139c

plaanitavad rajatised plaanitakse vaid kinnistu osale, mis on praeguse reoveepumpla kõrval.

5

Planeeritav tegevus ei too kaasa maakasutuse olulist muutmist ning ei avalda mõju maastikule.

6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed ja

pöördumatud.

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud. Avariimahuti on kavandatud

raudbetoonkonstruktsioonina osaliselt maa-alusena, suurem osa maapealsena. Avariimahuti on

kahekambriline, kumbagi kambrit on võimalik kasutada iseseisvalt. See on vajalik kummagi kambri

konstruktsiooni või seadmestiku hooldustööde tegemiseks. Kummagi kambri pindala on ca 471 m2

ja maksimaalne maht kuni 3700 m3 , maksimaalne sügavus 8,0 m.

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Hetkel kasutusel oleva

reoveepumpla avariiülevoolu lahendus Pühajõkke on planeeritavaga sarnane.

Võimalus, et reoveepumpla kasutusel tekkib mõju pinnaveele on olemas, vaid võttes eeltoodud

arvesse on minimaalne. Üldiselt uue reoveepumpla koos purgimissõlmega rajamine amortiseerinud

asemele on positiivse mõjuga.

6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt väärtuslike

taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa

praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

6.4 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid negatiivselt

mõjutada inimeste tervist või heaolu. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik

ehitusperioodiga. Samas planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Algatatava DP realiseerimisega

ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga, kuna plaanitakse purgimissõlme ehitus, millega on

tagatud purgimisvõimalus Jõhvi piirkonnas. Võttes arvesse teenuste kallinemist ja asjaolu, et hetkel

purgijad peavad kasutama Kohtla-Järve Järve linnaosa purgimisvõimaluse, siis kohaliku sõlme

kasutus võib odavam olla.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7 Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

6

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8 Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline.

Ehitiste kasutamise käigus on oodata täiendavat õhureostuse teket: kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti

heided.

Kanalisatsioonipumpla ja avariimahuti heitõhu puhastamiseks on kavandatud biofilter.

Filtri tehnoloogilised parameetrid on orienteeruvalt järgmised:

• Pindala 18,7 m2

• Nominaalkoormus 2 000 m3 /h

• Pinnakoormus 150 m/h

• Kiirus 2,5 m/min

• - „ - 0,04 m/s

• Mahukoormus 100 m3 /m3 /h

• Viibeaeg 0,01 h

• - „ - 0,6 min.

Kõik tehnoloogilised parameetrid täpsustatakse järgnevates projekteerimise faasides. Filter

valmistatakse konteinerina ja paigaldatakse raudbetoonist kambrisse avariimahuti kõrvale. Pumplast

tuuakse õhutoru filtrini maa-alusena. Filtris puhastatud heitõhk eemaldatakse tuulutuspüstiku kaudu,

mille tippu paigaldatakse tuule jõul toimiv ventilaator, millega tekitatakse tuulutuskorstnasse täiendav

tõmme. Tuulutuspüstik aitab heitõhul hajuda kõrgemasse õhukihti kus hajumine ja lahjenemine on

efektiivsem

Võttes arvesse filtri paigaldamist, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

õhukvaliteedile.

6.9 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeeringuala läheduses puuduvad elamud. Võttes arvesse

planeeringuala omapärasust ja elamute kaugust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset

mõju inimeste tervisele.

6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.

6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Reoveepumplal on plaanitud avariimahuti ja avariiülevoolu toru kõrval asuvasse Pühajõkke, mis

kasutatakse vaid juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

Summaarne maksimaalne avariimaht on 7400 m3 . Vaadates lähteandmeid maksimaalsete

vooluhulkade kohta näeme, et sellest suurem maksimaalne 8 tunni vooluhulk on olnud viimase 1,5

7

aastal ühel korral. Järgmised suuremad 8 tunni summaarsed vooluhulgad on olnud alla 7 000 m3 /8h.

Otstarbekas oleks sünkroniseerida Jõhvi ja Ahtme avariimahutite töö selliselt, et kui Jõhvi

avariimahuti on täitunud ca 5000…6000 m3 ulatuses käivitatakse Ahtme kanalisatsioonipumpla

juures olev avariimahuti täitmisrežiim (kui see pole juba käivitunud). Maht 5000…6000 m3 on

määratud eeldusest, et sellisel juhul on veel 2…3 tunni varumaht (mõõtmistel on esinenud

vooluhulki >1000 m3 /h 6 korral ehk tunnil).

Risk, et tuleb kasutada reoveepumpla avariiülevoolu eksisteerib, kuigi viimase 10 aasta jooksul ei ole

sellist vajadust tekkinud. Seda tehakse ainult keskkonnaloaga reguleeritud tingimustel ning vaid juhul

kui kõik muud riskid on suuremad kui reovee keskkonda juhtimine. Näiteks mõned võimalikud riskid:

sõjaseisukord kui puhasti tööst väljas ning elanikele vaja tagada hügieeni eesmärgil kanalisatsioon,

pumplas tulekahju ja/või avarii jne.

6.12 Loodusvarad

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13 Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist,

kuna olemasolev reoveepumpla lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus.

6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Väljaspool planeeringuala mõju võib ulatuda ainult

avariiolukorra juhul ning ainult juhul, kui avariimahuti on ületäidetud.

5. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

6. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

8

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Narva mnt 137 ja Narva mnt 139c maa-ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvis . 2024 nr

Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik OÜ Järve Biopuhastus (registrikood 10854476) esitas 02.01.2024

taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 137, Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva tee T6 maa-ala

detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi linnas, Tallinn-Narva vahetus läheduses ning maantee jääb

ilmakaareliselt põhja. Juurdepääs kinnistule on tagatud Tallinna-Narva maantee kaudu. Planeeritava

ala suurus on ca 1,15 ha (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Detailplaneeringu ala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Narva mnt 137 (katastritunnus 25301:011:0008, Tootmismaa

100%, pindala 2328 m²) kinnistut ning osaliselt Narva mnt 139c (katastritunnus 25101:001:0352,

Üldkasutatav maa 100%, pindala 13548 m²) ja 1 Tallinn-Narva tee T6 (katastritunnus

25101:001:0288, Transpordimaa 100%, pindala 9272 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 1 Tallinn-Narva tee T7 (katastritunnus 25101:001:0290, Transpordimaa

100%, pindala 8841 m2), 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 25201:005:0078, Transpordimaa 100%,

pindala 9.63 ha), Narva mnt 141 (katastritunnus 25301:011:0026, Ärimaa 100%, pindala 13862 m²)

ja Narva mnt 141a (katastritunnus 25101:001:0010, Ärimaa 100%, pindala 8048 m²) kinnistutega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi reoveepumpla rajamiseks Narva mnt 139c ja 1

Tallinn-Narva tee T6 kinnistute jagamine, kinnistupiiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe

muutmine, üldplaneeringu muutmine ning ehitusõiguse määramine. Narva mnt 137 kinnistule

ehitusõiguse määramine. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitustegevuse teostamine.

Narva mnt 137 kinnistule rajatakse avariimahuti (kasuliku mahuga ca 3750 m3 ), heitõhu

puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), kanalisatsioonitorustikud ning juurdepääsu teed ja

teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse reoveepumpla (koos

kogumiskambri, pumbaruumi, tehnoloogilise ruumi, kilbiruumi, hügieeniruumi ning

purgimissõlmega), heitõhu puhastusseade (asub osaliselt mõlemal kinnistul), vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

Narva mnt 139c kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitorustik. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Narva mnt 141 kinnistule rajatakse joogivee ühendus uue reoveepumpla tarbeks. Rajatava

joogiveetoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistu jagatavale osale (taotluse alusel liidetav osa) rajatakse avariimahuti,

kanalisatsioonitorustikud ning teenindusplatsid.

1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistule (väljaspool liidetavat osa) rajatakse kanalisatsioonitoru. Rajatava

kanalisatsioonitoru alla jäävale maale sõlmitakse kasutusõigus või sundvaldus.

Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli

2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu järgi on Narva mnt 137 sihtotstarve

tootmismaa (T), Narva mnt 139c sihtotstarve on puhke-, virgestus- ja haljasalamaa (P), 1 Tallinn-

Narva tee sihtotstarve on liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Narva mnt 139c ja 1 Tallinn-Narva

tee kinnistute jagatavad osad muuta tootmismaaks (T).

Käesoleva planeeringu lähialal kehtivad järgmised detailplaneeringud:

• Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2023 korraldusega nr 1356);

• Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 14. veebruari 2006 määrusega nr 17);

Osaliselt kehtiv:

• Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 15. aprilli

2004 määrusega nr 51).

Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Samas eelhindamise

kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks. Sama määruse § 11 punkti 11

kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda reovee, mille reostuskoormus

on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise osas.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha

ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos

lisadega edastatud 06.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/598 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Terviseametile,

Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju

ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Jõhvi Vallavalitsuse 13. detsembri 2007 otsusega nr 194 sai algatatud Jõhvi linna Tallinn-Narva

maantee, Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute

vahelise maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva

krundijaotuse korrastamine planeeringu alal, endiselt riigiomandis oleva katastrisse kandmata maa

kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõiguste määramine, üldiste arhitektuursete nõuete

väljatöötamine, liikluslahenduse koostamine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine.

Planeeritava ala suurus on ca 20 ha. Planeeringu algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, mil on

muutunud nii valla ruumilise arengu põhimõtted, vallaelanike kui ka avalik huvi ning kehtestatud on

uus Jõhvi valla üldplaneering. Käesoleva detailplaneeringu algatamisega tunnistatakse ülalmainitud

otsus kehtetuks.

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77

lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Algatada Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

2. Jätta Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

3. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu

(aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2).

4. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on

võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi.

5. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

5.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

5.2 Ametlikes Teadaannetes;

5.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

5.4 Rahandusministeeriumile;

5.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

5.5 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

5.6 Maa-amet;

5.7 Kliimaministeerium;

5.8 Päästeamet;

5.9 Transpordiamet.

5. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Volikogu 13.12.2007 otsus nr 194 „Jõhvi linna Tallinn-Narva maantee,

Narva maantee, Linda tänava, Kruusa tänava ja Narva mnt 139, 141 ja 141A kinnistute vahelise maa-

ala detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise mittealgatamine“.

6. Otsus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

Vallo Reimaa

Volikogu esimees

Eelnõu koostasid arhitekt Nelli Sameli, keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens

DP algatamise taotlus registreeritud 02.01.2024nr 7-1.3/29