Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu.

0

1

2

26-420231989 11.04.2023 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTJAN JÄRVAN PNOEE-39010100260 2023-04-11 09:31:44

Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri käskkirja eelnõu Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

11.04.2023 nr 26-4/2023/1989

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

käskkirja eelnõu "Toetuse andmise tingimused

valdkondlike digipöörete toetamiseks"

Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise

tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: Valdkonna digipöörde eelnõu

Valdkonna digipöörde seletuskiri

Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Siseministeerium

Justiitsministeerium

Kultuuriministeerium

Riigikantselei

Haridus- ja Teadusministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Välisministeerium

Kaitseministeerium

Sotsiaalministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Kaire Kasearu

625 6376 [email protected]

Seletuskirja lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht.pdf

Lisa

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtivk nnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis

Põhiküsimused Harta artikkel PIK

artikkel

Põhiküsimused Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus"

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele

3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus

12 § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on

vabad.

Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld

5 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele

6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondade

digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 1

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine (d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25 (h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine

26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27 Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused

31 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28 PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid

29

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral

30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

TAT tegevuste valikumetoodikas

arvestatakse, et tegevus lisatakse elluviija

ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui

on välja toodud, millisesse Eesti 2035

strateegia näitajasse panustab, sh

ligipääsetavus.

Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt

arendustega, sest digiteenused arendatakse

jälgides ning sisse planeerides seda, et

avalike teenuste pakkumist võimaldavad

infosüsteemid on digiligipääsetavad, st

oluline on arendamisel rakendada Euroopa

standardiga EN 301 549 kehtestatud

nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:

https://ttja.ee/eraklient/tarbija-

oigused/kaubandus-

teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Seletuskirjas lk 3-4.

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi

34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37 Analüüs ja maandamismeetmed, vt

eelnõu punkt 3.2 ja vastav selgitus

seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole

43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus

45 20 Isiklik liikumisvõime § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudubÕigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele

46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus

48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudubÕigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Riive puudub

Seletuskirja lisa 2 TAT riskihindamise tabel.pdf

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar Pettuserisk - Topeltfinantserimine Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 5

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks

HINNANG Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et

esinevad olulised keskkonnariskid, mille

maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

madal risk

KK punktis 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku teenust pakkujad,

kellele kohaldub korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt

on olemas korruptsiooni ennetavad strateegiad/tegevuskavad/korrad.

1

Seletuskirja punkt nr 1 lisatud riigiabi analüüsi tulemused, kus selgub,

et pole tegemist riigiabiga.

0

Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub, sest tegemist on

riiklike baasteenustega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas märgitud

toetuse saajal taotleda rahastust riigieelarvest. Käskkirjas loetletud

partneritega kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega ühikuhindasid). Suurem osa partnerite

puhul toimub raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s).

2

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondade digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja

lisa 2

Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste elluviimiseks õigus

kaasata partnereid avalikust sektorist, kes viivad hankeid läbi

iseseisvalt ja on kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide

toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida riigihangete seadust on

käskkirja seletuskirjas "Toetuse saaja ja partner kohustuvad

tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima

riigihangete seadust".

1

Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt lisatud selgitus

"ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest.

1

5

Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja

riigiasutustest partneritel toimub

raamatupidamine tsentraalselt RTK-s

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondade digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja

lisa 2

Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri.pdf

Digipöörde tegevuste nimekiri

2023 2024

Elluviija: Ministeerium

Elluviija: Ministeerium 1 2

Elluviija: Ministeerium 2 1

Elluviija: Ministeerium

Elluviija: Ministeerium 1 2

Elluviija: Ministeerium 2 2

Elluviija: Ministeerium 1 1

Elluviija: Ministeerium

Elluviija: Ministeerium 1 2

Elluviija: Ministeerium 2 1

EELARVE KOKKU 7 8

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse põhjendatus

- tegevus on seotud

TAT eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde 2023 2024

Elluviija: Ministeerium

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 2

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 1:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 2

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 2:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 1 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;2 1

3. Teadlikkuse tõstmine 1 1

Partner 3:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 1

Partner 4:

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 2

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;1 1

3. Teadlikkuse tõstmine 2 2

EELARVE KOKKU 18 18

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline

võrdõiguslikkus,

hoolivus ja

koostöömeelsus,

ligipääsevatus, KOV

rahulolu teenusega

Seos DA 2030

arengukavaga -peab

olema välja toodud

DA 2030 rahulolu

mõõdik ning

metoodika, kuidas

parim

kasutajakogemus

saavutatakse.

Seos vastava

valdkonna

arengukavaga

Tegevuse seos

rakenduskava

poliitikaeesmärk 1

„Nutikam Eesti“

erieesmärgi

„digitaliseerimisest

kasu toomine

kodanike, ettevõtjate,

teadusasutuste ja

avaliku sektori

asutuste jaoks"

kasusaajaga

x x x x

Tegevuse

põhjendatus - tegevus

on seotud TAT

eesmärkide ja

tulemuste

saavutamisega ning

on läbinud

koordineerija

nõustamise kontroll-

lehtede alusel

Tegevuse

kuluefektiivsus -

tegevuse

hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist

tava (nt hangete

raamlepingu hindasid,

personalil Fontese

uuringuid jms)

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust

ellu viia - arvestatud

on elluviija või

partneri varasemat

kogemusi ja

võimekust

x x x

Valdkonna digipöörde eelnõu.pdf

EELNÕU

04.04.2023

Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga (edaspidi TAT) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu

toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames

toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste

väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste elluviimiseks toetuse andmise

tingimusi ja korda.

1.2. TAT toetab Eesti 2023–2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“

programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi

alusbaasi kindlustamine“ elluviimist.

1.3. TAT-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.4. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,

elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus).

1.5. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada valdkondlikke digipöördeid, tagades inimeste

põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid

kasutajamugavalt, küberturvaliselt (rakendades kohaseid riskihalduse- ja infoturbemeetmeid),

andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse

23. detsembri 2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava

2030” eesmärkidest.

2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete

avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste

äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia

parima kasutuse abil, tõstes kasutajate teadlikkust.

2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi

„Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ ning „Eesti 2035-st“

tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkide saavutamisse. Sihi saavutamist

soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel

mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2. nimetatud eesmärki,

tulemustesse ja näitajatesse ning punktis 4. välja toodud näitajatesse:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine;

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused;

3.1.4. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3. nimetatud tegevuste osas.

3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

4. Näitajad

4.1. TATi näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meet

mete

nime

kirja

näita

jad

Tulemus-

näitaja

Uute ja uuendatud

avalike

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

kasutajad

Mõõtühik:

lõppkasutajaid

aastas

0 ei

kohaldu

2 000 000 Raporteeritakse

mitteunikaalsete

kasutajate arvu ehk

kasutuskordi ühe aasta

jooksul pärast toetatud

digiteenuse, -toote või -

protsessi kasutusele

võtmist. Allikaks on

koordineerija aruanded.

Väljund-

näitaja

Uued või

uuendatud

digiteenused, -

tooted ja -

protsessid

Mõõtühik: arv

0 18 35 Näitaja täitmist

raporteeritakse, kui

toetatud digiteenus või

selle uuendus on

kasutamiseks avaldatud

ja on ettenähtud ulatuses

kasutatav.

Allikaks on

koordineerija aruanded.

Väljund-

näitaja

Avaliku sektori

asutused, keda

toetatakse

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

väljatöötamiseks

Mõõtühik:

Avaliku sektori

asutused

0 12 30 Arvestatakse asutusi,

(elluviija + partnerid)

kes TATis toetust

saavad. Näitaja täitmist

raporteeritakse, kui

kõik konkreetse avaliku

sektori asutuse

digiteenuse, -toote või -

protsessiga seotud

tegevused on lõppenud.

Pro-

jekti

spet-

siifi-

line

näi-

taja

Projekti

spetsiifi-

line

näitaja

Avalike

digiteenustega

rahulolu

Mõõtühik: %

47%

(ettevõt-

jad)

69%

(kodani-

kud)

ei

kohaldu

90% Rahulolu mõõtmisel

kasutatakse võimalusel

soovitusindeksi

metoodikat (NPS). Nii

soovitusindeksi kui

mistahes muu

metoodika kasutamisel,

teisendatakse rahulolu

näitaja protsendiks.

Tulemus saadakse

väljavõttena avalike

teenuste kataloogist

vähemalt kord aastas.

5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid

5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab vastava valdkonna digipöördega seotud ministeerium

või Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija) vastavalt punktis 8.1. nimetatud

digipöörde tegevuste nimekirjale.

5.4. Partnerid on punktis 8.1. nimetatud digipöörde tegevuste nimekirjas olevad vastava

valdkonna digipöördega seotud avaliku sektori asutused, kellega koostöös täidetakse punktis

2. toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning saavutatakse punktis 4. toodud näitajad. Üks

partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega ning mitme erineva valdkonna

digipöördega.

5.5. Elluviija võib vajadusel kaasata tegevuste elluviimiseks ka teisi avaliku sektori partnereid,

kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad

asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste

liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ja

kellega koostöös täidetakse punktis 2. toodud eesmärk ja saavutatakse tulemusi ning

saavutatakse punktis 4. toodud näitajad.

6. Eelarve

6.1. Tegevuste toetamise eelarve on 100 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi

toetus on 70 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 30 000 000 eurot (30

protsenti).

6.2 Valdkondlike digipöörete planeeritav eelarve jagunemine esitatakse punktis 8.1. nimetatud

digipöörde tegevuste nimekirjas.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käskkirja allkirjastamisest ja lõppeb

31. augustil 2029. a.

8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks

8.1. Punktides 2. ja 4. nimetatud eesmärgi ja tulemuste ning näitajate saavutamiseks

valdkondlik digipööre, selle elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve

ja ajaraamiga märgitakse iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas (edaspidi digipöörde

tegevuste nimekiri), milles märgitakse kuni 18 kuu jooksul elluviidavad tegevused. Iga

valdkonna digipöörde elluviija koostab koos partneritega rakendusasutuse poolt

kättesaadavaks tehtud vormil digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades „Digiühiskonna

Arengukava 2030“ eesmärke. Elluviija esitab nimetatud digipöörde tegevuste nimekirja

kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile (edaspidi asekantsler).

8.2 Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete

ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja

loogikat. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse

seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest

ja -metoodikast.

8.3. Valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärgi

saavutamist ning annab rakendusasutusele rakendusasutuse seatud tähtaegadel ja vormil

sellekohaseid ülevaateid.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviija täidab järgmiseid kohustusi:

9.1.1. koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava

ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid;

9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul

rakendusüksusele teadmiseks;

9.1.3. esitab tegevuste nimekirja muudatused, tagades, et punktis 2. nimetatud eesmärk

ja tulemused ning punktis 4. seatud näitajad saavutatakse, asekantslerile kinnitamiseks

ning rakendusasutusele teadmiseks;

9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on

kasutajale nähtav;

9.1.5. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise

põhimõtteid, õigusraami ning suundasid;

9.1.6. esitab rakendusasutusele ning rakendusüksusele rakendusüksuse poolt

kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase

vahearuande hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuaril, rakendusasutuse või

rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.

9.1.7. esitab punktis 9.1.7. nimetatud asutustele toetatavate tegevuste lõpparuande

hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;

9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta

jooksul pärast tegevuste kinnitatud lõppu;

9.1.9. korraldab teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3.

9.2. Elluviijal on õigus:

9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid digipöörde tegevuste nimekirja muutmiseks,

sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks,

tagades, et punktis 2. nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4. nimetatud

näitajad saavutatakse;

9.2.2. küsida partneritelt digipöörde tegevuste nimekirja tehtud ettepanekute kohta

lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses

veendumiseks;

9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumentide väljamaksmiseks

esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud

tulemused ei ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i ega digipöörde tegevuste nimekirjaga.

10. Partneri õigused ja kohustused

10.1. Partner täidab tema vastutuses olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi:

10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info ning esitamisele

kuuluvate aruannete kohta;

10.1.2. vastutab, digipöörde tegevuste nimekirjas olevate tegevuste nõuetekohase

elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude

abikõlblikkuse eest;

10.1.3. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija

etteantud tähtajaks, vormil ja viisil;

10.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on

kasutajale nähtav;

10.1.5. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis digipöörde tegevuste nimekirjas olevate tegevuste muutmise

vajadusest, tegevuste elluviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest,

tegevuse elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, tegevustega

seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, enda suhtes algatatud pankroti-

ning likvideerimismenetlusest;

10.1.6. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise

põhimõtteid, õigusakte ning suundasid;

10.1.7. arvestab rakendusasutuse seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid.

10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid digipöörde tegevuste nimekirja

muutmiseks, sealhulgas nimekirjas olevate tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära

jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2. nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4.

nimetatud näitajad saavutatakse.

11. Kulude abikõlblikkus

Abikõlbmatud on kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste

saavutamisega ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punktile 1.

12.2. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud digipöörde tegevuste nimekirjas

sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse

perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus

finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi ÜSS

2021_2027 §-s 28 ning ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Valdkonna digipöörde seletuskiri.pdf

04.04.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused

valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu seletuskiri

I SISSEJUHATUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis

10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa

Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel.

Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik

juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid

rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja

tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 4. oktoobril 2022. Meetmete

nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022. a. Meetmete nimekirjas on

poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku

sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse

andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud

eesmärkide saavutamiseks.

TAT eesmärgiks on toetada valdkondlikke digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste

põhiõiguste kaitse, lisaks tõsta teadlikkust, pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid

kasutajamugavalt, küberturvaliselt (st rakendades riskihaldus- ja infoturbe meetmeid),

andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse

23.12.2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030”

(edaspidi DA 2030) eesmärkidest.

Valdkonna digipöörded hõlmavad kogu riiki ning arvestatakse iga ministeeriumi valitsemisala

järgi, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Samuti on igal ministeeriumil oma

arengukava või strateegia, millest digipöörete plaanide tegemisel lähtutakse. Samas tuleb

arvestada, et iga digipööre peab sisaldama DA 2030 suuniseid ning kõik tegevused peavad

lähtuma sellest, kuidas digiriiki ehitatakse (nt teenuste juhtimine, andmed, tehnoloogia,

sündmusteenused, proaktiivsed teenused jne.) Seetõttu on ka MKM digiühiskonna arengu eest

vastutavana kogu TATi ülene rakendusasutus ning hoiab seetõttu ka riigiülest digiriigi pilti

koos (nt kõik rahastamisallikad). Sama lähenemine on antud MKMile ka riigieelarve protsessis,

kus MKM annab eksperthinnangu kõikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi

IKT) lisataotluste menetluses vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr

112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ § 5 lõikele 4.

Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine

kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme nr 21.1.2.1

„Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus

sektoris“ EL-i toetuse eelarve on meetmete nimekirjas 136 000 000 eurot (Euroopa

Regionaalarengu Fond, edaspidi ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud

käskkiri hõlmab sellest 70 000 000 eurot (ERF) ja lisanduv riiklik kaasfinantseering on 30 000

000 eurot.

TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet,

näitajaid ning rakendamise tingimusi.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i digiarengu osakonna IT rahastamise

valdkonna juht Kaire Kasearu (e-post: [email protected], telefon: 625 6376) ja

strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post:

[email protected], telefon 715 5806). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]).

1. Punkt “Reguleerimisala”

Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga,

nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise.

Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel

tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“

ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ alusel.

Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib

tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika.

Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega

abi, sest ei toetata majandustegevust. Toetuse saajad on ministeeriumid ja TATi raames

elluviidavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul

järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele

eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil.

2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“

Punktis 2.1 on sätestatud TATi eesmärgina, et toetatakse valdkondade digipöördeid, mis

tuginevad iga valdkonna enda arengukavale ning strateegiale. Digiriik vajab arenguhüpet igas

valdkonnas (nt haridus, kultuur, õigus, sisejulgeolek, tervis) ning kodanike suhtlust riigiga

tuleb pidevalt edasi arendada, samas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes

teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt,

küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes DA

2030 eesmärkidest.

Üldised põhimõtted digipöörde elluviimisel:

· kõikide valitsemisalade digipöördeplaanid lähtuvad DA 2030 ja Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035)

visiooni strateegilistest suundadest ja prioriteetidest ning panustavad nendes kirjeldatud

eesmärkide saavutamisesse;

· digipööre on strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamist toetav, efektiivselt juhitud,

tulemuspõhine ning selgelt mõõdetav tegevusplaan selleks, et kestlike digitaalsete lahenduste

abil realiseerida kasutajate jaoks avaliku sektori võimekuste ja võimaluste potentsiaal ning luua

kasutajakeskses suhtluses riigiga maksimaalset väärtust;

· digipöörde plaanis on selge seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel.

Fookus on valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide

väljunditel;

· kesksel kohal on kasutaja ning kõik digipöörde tegevused on seotud kasutajale riigiga

suhtluses maksimaalse väärtuse loomisega.

Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud „edaspidi DA

2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega

90%. Eesmärk on, et kui valdkonnas digipööret ellu viiakse, siis kohustuslik on mõõta kasutaja

rahulolu. Lisaks on igal valdkonnal oma mõõdikud, mis tulenevad oma arengukavadest ning

Eesti 2035 eesmärkidest. Hetkeolukord on see, et avalike teenuste kasutajateni jõuavad

teenused kohmakalt, sh taakvara võla ning puuduva jätkusuutliku rahastusmudelita.

Puudujäägid on teenuste juhtimises, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogias,

küberturvalisuses, oskustes, jätkusuutlikkuses ning kestlikkuses. Teenuste omanikud ei oma

piisavat kontrolli tehnoloogia valitsemise ja juhtimise üle. Valdkondlike digipöörete toel

jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on

jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT-

arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest. Otsene mõju - kasutajale on kõik avalikud

teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata

tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest Kaudne mõju –

avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke,

näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning

keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.

Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning kirjeldatud on seoseid riigi

pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega,

mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse.

Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste

osadega:

1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus

ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud

teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus

ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;

2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon

on tugev;

3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad

inimeste heaolu ja turvalisust.

Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist regionaalset arengut, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse

näitajatega (vt tabel 1). Iga valdkond arvestab neid oma valdkonna digipöörde juures.

Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist

„Eesti 2035“

alasiht

Eesti 2035 näitajad

Sooline

võrd-

õiguslikkus

Võrdsed

võimalused

Ligipääsetavu

s

Regionaalsed

erinevused

järgmistes

näitajates

Keskkond/

Kliima

„Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine”

Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei

seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on

mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega.

Eesti on

uuendus-

meelne,

teadmiste

loomist ning

kasutamist

väärtustav

riik

Soolise

võrdõigus-

likkuse

indeks

Hoolivuse

ja

koostöömee

l-suse

mõõdik

Ligipääseta-

vuse mõõdik

Ligipääseta-

vuse kohta on

esitatud

eeltingimus,

millele

arendus-

tegevus peab

vastama.

Rahulolu

KOV-i

teenustega

KOV avalike

digiteenusteg

a rahulolu

mõõdetakse,

kui see on

seotud KOVi

teenusega.

Keskkonna-

mõõdikud ei

kohaldu.

Kliimakindlus

antud TATiga

ei ole seotud

ega kuulu

taristuprojektid

e

kategooriasse,

mis on

nimetatud

Eesti on

usaldus-

väärne riik

Eesti on

inimese-

keskne riik

Euroopa

Komisjoni

kliimakindluse

hindamise

juhendis ptk

3.2.1. (tabel 2).

Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri

sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega.

TATi elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks.

Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad

hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste

arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega,

erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste

kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele

juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses,

rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi

10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua-

parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ).

Digiteenuseid arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist

võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada

ligipääsetavuse standardite nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:

https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus

ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on

õigus täpselt sama kvaliteetsele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses

kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Kuna käesoleva TATi elluviija saab olla vastava

valdkonna eest vastutav ministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, siis panustatakse

otseselt regionaalarengusse läbi avalike teenuste.

Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema

kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste

konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).

3. Punkt „Toetatavad tegevused”

Punktis 3.1 sätestatakse, et arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning

vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult,

esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud

tegevusi viivad ellu toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena.

Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi nt

andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Samuti

kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja

laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi oma

valdkonnas.

Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030

suundadega, mis on universaalsed kõikidele valdkonna digipööretele:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike

teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete

taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, uute

lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine;

avaliku sektori digimuutuste võimendamine; üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele

teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja

juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne.

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030

lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide

ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne.

3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused, mis hõlmavad valdkonna

digipöörde elluviimisega seotud tegevusi, nt hangete läbiviimise ja korraldamisega seotud

tegevused, valdkonna digipöörde koordineerimise ja võimestamisega seotud tegevused,

kogukonna koordineerimise ja innustamisega seotud tegevused.

3.1.4. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud tegevuste osas, mis hõlmab standardite, raamistike,

metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist; digiühiskonda

puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamist, läbiviimist

ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, ajurünnakute,

infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist;

kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamist ning

läbiviimist jne.

Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt

mobiilsidevõrke, andmetekaableid jms.

Punktis 3.2 sätestatakse, et TAT-st toetatakse tegevusi ühendmääruse, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist

lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega

täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul järgitakse

läbivalt "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla.

4. Punkt „Näitajad“

Punktis 4 on toodud meetmete nimekirja näitajad ja TATi projektispetsiifiline näitaja koos

vastavate vahe- ja sihttasemetega. Antud näitajad on koond kõikide digipöörete kohta ning

rakendusasutus koondab iga valdkonna digipöörde elluviija aruandluse pealt saavutustasemed

kokku.

Näitaja

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -

protsesside kasutajad” (RCR11).

Tasemed

Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi

toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid.

Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas.

Selgitus

Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv.

Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või

täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi

või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete

ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega,

kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu,

sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik

hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid.

Näitaja

Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid”.

Tasemed

Algtase on 0, vahetase 18 (2024. a) ja lõpptase 35 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes

käesoleva TATi toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -

protsesside arvu.

Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust.

Selgitus

Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued

lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed

uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida

uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga.

Näitaja

EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -

protsesside väljatöötamiseks” (RCO14).

Tasemed

Algtase on 0, vahetase 12 (2024. a) ning lõpptase 30 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes

asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid

Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust.

Selgitus

Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste,

toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka

kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX

funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt

hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku

võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate

tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS

andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega

seotud tegevused on lõppenud.

Näitaja

Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu”.

Tasemed

Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90%

(2029. a). Vahetase ei kohaldu.

Selgitus

Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on

tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt).

Mõõtmise metoodika pannakse paika TATi tegevuste koostamisel. Tegemist on projekti

spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega.

Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikas, millest rakendamisel juhindutakse.

5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid”

Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab eelkõige strateegilise planeerimise osakond, kes

koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia

ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisvahendite efektiivse

kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja

järelevalvet. Valdkondlike digipöörete teemades täidab rakendusasutuse rolli ka digiriigi

arendamise osakond.

Elluviija on punkti 5.3 kohaselt iga valdkonna eest vastutav ministeerium. Kohalike

omavalitsuse üksuste valdkonna digipöörde vastutus on delegeeritud Eesti Linnade ja Valdade

Liidule. Elluviijad nimetatakse tegevuste nimekirjas. Iga ministeeriumist või ELVL-st elluviija

vastutab oma valitsemisala või valdkonna digipöörde ning nimekirjas olevate tegevuste

elluviimise eest. Ministeeriumite valitsemisalad on jaotatud vastavalt Vabariigi Valitsuse

seadusele. Kui valitsemisala või ELVL digipöördel on puutumus rohkem kui ühe ministeeriumi

valitsemisalaga, siis võib ka digipöörde planeerida kaheks.

Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust

sektorist. Kuna käskkiri on suunatud erinevate valdkondade digipöörete elluviimiseks, siis

partnerite kaasamisel lähtutakse sellest, kes on vastava valdkonna digipöörde jaoks pädev ning

otseselt seotud vastava valdkonna digipöördega (näiteks partner vastutab konkreetse

infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partnerite valikul tuleb lähtuda nende ülesannetest ning

seosest tegevusega. Partneriteks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused

ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike

omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest

avalikku teenust. Kuna peamised partnerid on valdkondade IT-asutused, siis

Sotsiaalministeeriumi näitel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK)

põhimääruses sätestatud: TEHIKu tegevusvaldkond on Sotsiaalministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste

arendamine, haldamine ja pakkumine. Sotsiaalministeeriumi partnerina alustas TEHIK

tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti

E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste

loomisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Terviseametile, Tervise Arengu

Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui

ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll

tagada kohalikele omavalitsusüksustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri

töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus

tervise infosüsteemiga.

Partneri roll on arvestades kõiki digiriigi ehitamise põhimõtteid välja arendada kokku lepitud

e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised,

kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi

poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende

vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas.

Punktis 5.5 sätestatakse, et elluviijal on õigus kaasata partnereid, kes on olulised TAT-s

sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Erinevad ministeeriumid võivad

partneritena kaasata samu asutusi. Näiteks võib Statistikaamet olla partneriks nii

Rahandusministeeriumi kui Siseministeeriumi poolt ellu viidavate tegevuste puhul, sest

Statistikaameti andmete kasutamine võib olla oluline mitmes valdkonnas. Avaliku sektori

partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused,

kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad

otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

6. Punkt “Eelarve”

Punktis 6.1. esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 100 000 000 eurot ja mida

rahastatakse EL toetusest (ERF-ist) 70% ulatuses. Seega on ERF-i toetus 70 000 000 eurot ja

riiklik kaasfinantseering on 30% ehk 30 000 000 eurot.

Punktis 6.2. nimetatakse, et kavandatavad eelarved aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1.

7. Punkt “Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood”

Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab

käskkirja kinnitamisest ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood

kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused

lõpetatud olema 31. augustil 2029.

8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“

Punktis 8.1 sätestatakse, et iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekiri koostatakse kuni 18

kuuks ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste

nimekirja riigiülest koondamist koordineerib rakendusasutus. Tegevused valdkonna

digipöörde lõikes koostab iga valdkonna digipöörde elluviija eraldi teistest elluviijatest,

kaasates oma valdkonna digipöörde partnereid ning esitab selle kinnitamiseks digiarengu

asekantslerile. Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud

vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse

juhised ning tähtaegasid. Samas tuleb tagada süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused

oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. TATi eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute

jälgimiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja

tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks.

Punktis 8.2 sätestatakse, et rakendusasutus viib läbi valdkonna digipöörde nõustamisi ning

juurutab riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardeid ja

mõõtmismetoodikat kontroll-lehtede alusel. Metoodika kriteeriume täites on võimalik tagada

valdkondade digipööretes mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia,

küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedis.

Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne tippjuhtide, sh valitsuse

teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste elluviimist ning

vajadusel tehes ettepanekuid suuna muutmiseks.

Nõustamiste tulemina saavad elluviija ja partnerid sisendi oma valdkonna digipöörde jaoks, sh

tegevuste nimekirja jaoks.

Punktis 8.2 selgitatakse, et valdkonna digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse

seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest

ja -metoodikast.

1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui

nõustamiste käigus on välja toodud valdkonna digipöörde seos valdkonna arengukavaga ning

samuti seos DA 2030 arengukavaga ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgiga „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja

avaliku sektori asutuste jaoks“. MKM nõustamiste käigus tuleb elluviijal ja partneril välja tuua

sisendid, mis on digipöörde ellu kutsumise aluseks (näiteks Eesti 2035, valdkondlikud

arengukavad, strateegiad), sh välja tuua peamised ärieesmärkide mõõdikud, mis on valdkonna

digipöörde eesmärgiga seotud. Samuti tegevuste seosed DA 2030-ga.

2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui

nõustamiste käigus on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu

eesmärgid, sh DA 2030 eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja

avaliku sektori asutuste jaoks“.

Digipöörde tegevused on põhjendatud, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on

olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või ühe

tervikvaldkonna korda tegemiseks, milles on toodud:

· Valdkonna digipöörde aluseks olevad sisendid;

· Valdkonna digipöördega seotud osapooled;

· Valdkonna arengu juhtimismudel;

· Valdkonna digipöörde pikem visioon ja üldine teekaart;

· Valdkonna digipöörde kuni 18-kuuks koostatud detailsem tegevuste nimekiri;

· Valdkonna digipöörde väärtuspakkumine tulemusmõõdikutega.

3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui

nõustamiste käigus on esitatud tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info.

Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat, nt info-ja tehnoloogiliste

lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on

võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab

kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning

lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist

personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus

tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad

kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse.

4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi

suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel

kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud

vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid.

Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis

eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.

5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtidega

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja

toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne,

samas võetakse ka see arvesse. Näiteks panustab tegevus otseselt „Ligipääsetavus“ näitajasse,

kui on tegemist arendustööga, mis kasutajani jõuab. Digiteenused arendatakse jälgides ning

sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on

digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seoseid Eesti 2035ga ja DA 2030ga on kirjeldatud seletuskirja

peatüki punktis 2 ja III, lisaks on neis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud.

Digiarengu asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele

vastava tegevuste nimekirja.

Punktis 8.3. sätestatakse, et iga valdkonna digipöörde elluviija koos partneriga vastutab

eesmärkide saavutamise eest. Rakendusasutus peab saama ülevaateid kõikide valdkondade

digipöörete osas. Kõikide valdkondlike digipöörete suurem eesmärk on riigiüleselt jälgida

pidevalt mõõdetud liikumist suundades nagu teenuste juhtimine, kasutajakogemuses,

andmehalduses, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, jätkusuutlikkus ning kestlikkus ning

anda perioodilisi ülevaateid otsustajatele (poliitikud, juhid jne).

9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused”

Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega kuni 18-kuuks tegevuste

nimekirja. Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada valikukriteeriumitega.

Punktis 9.1.2. sätestatakse, et elluviijal tuleb digiarengu asekantsleri kinnitatud tegevuste

nimekiri esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud dokumendi edastamine

rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel.

Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija

või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või

ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Tegevuste

nimekirja kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada

vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et

TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse ning valikukriteeriume arvestatakse.

Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus

ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus)

määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise

määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud

avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle

mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis

tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama.

Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu

riigis ühtsetest alustest.

Peamised alused on toodud välja siin:

1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega;

2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud riigi

infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja

olemust arvestades võimalik ja asjakohane;

3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse;

4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega;

5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava

valdkonna arengukavaga;

6) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi

jätkusuutlikkus tagada.

Punkt 9.1.6. sätestab vahearuande esitamise korra ja tähtajad. Koond aruandlusega kokku

panemisega tegeleb rakendusasutus, aga sisendi aruandluseks esitab elluviija.

Punkt 9.1.7. sätestab lõpparuande esitamise tähtaja.

Punkt 9.1.8. sätestab, et kuna projekt sisaldab tulemusarvu näitajat, mida raporteeritakse aasta

pärast teenuse kasutusele võtmist, siis see annab võimaluse küsida andmeid veel ka pärast

tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Punkt 9.1.9. sätestab, et tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele.

Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused.

Punktis 9.2.1 sätestatakse, et tegevuste nimekirja võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud

vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Kooskõlastus käib läbi

digiarengu asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on

omavahel kokku leppinud.

Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos

partneritega tegevuste nimekirja, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot.

Lisainfot võib esitada elluviijale tegevuste nimekirja koostamise protsessi käigus ning elluviija

etteantud vormidel või viisil.

Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele partneri

tehtud kulude katteks maksetaotlust, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole

abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole

arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid.

10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused”

Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset

ja korrektset infot.

Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama digipöörde tegevuste nimekirjas olevate

tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise

kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest.

Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil,

mida elluviija on ette andnud.

Punktis 10.1.4 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus

ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt avalikkuse teavitamise määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema

ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo

vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse

sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud

teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud

juhul ei pea antud sätet kohaldama.

Punktis 10.1.6 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda

kogu riigis ühtsetest alustest1.

Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival

vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse.

11. Punkt “Kulude abikõlblikkus”

Punktis 11 kohaselt on abikõlbmatud kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja

tulemuste ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega. Kulude abikõlblikkusele rakendub

ühendmäärus.

12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord”

Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud).

Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud,

esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik).

Punktis 12.2. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on

abikõlblik kulu tehtud.

Punkt 12.3. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid.

13. Punkt “Finantskorrektsioonid”

Välja on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused.

II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas ühissätete määrusega.

1 Peamised alused on toodud seletuskirjas TAT p. 9.1.5. juures.

III. TATi mõjud

Eesti riigil oli taasiseseisvumise järel harukordne võimalus ehitada suurem osa riigihalduse

süsteeme üles nullist. Siia alla kuuluvad ka erinevad nüüdseks igapäevaseks muutunud

digilahendused, millega me nii Euroopa kui terve maailma jaoks teerajajaks saime.

Esimesena teele asudes ning tempot seades jõuab teistest varem ka esimeste takistusteni.

Mitmetes meie avaliku sektori digilahendustes on tarkvara osakaal jõudnud kriitilise määrani

ning kvaliteetsete, kasutajakesksete ja –sõbralike lahenduste jätkuvaks pakkumiseks tuleb

täiendusi ja muudatusi teha nii protsessides, rahastusreeglites, arhitektuuris, kasutajaloogikas,

küberturbevõimekuses, teenuste disainis kui arendusmeetodites.

Digiühiskonna arengukava 2030 siht digiriigi edasiarendamisel on tagada kodanikele avalike

digitaalsete teenuste kasutamisel parim võimalik kasutajakogemus. Kui varem on digiriigi

arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis digiriigi järgmine siht ja

küpsustase keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele. Mitmete asutuste jaoks on see

suund juba praegu fookuses, kuid riigiülene tervikpilt pole ühtlane.

Senine digiriigi juhtimine ja arendamine on olnud valdavalt IT-projektide põhine ning

keskendutud on spetsiifiliste eraldiseisvate väljakutsete lahendamisele. Ka rahastus on olnud

projektipõhine ning pole aidanud luua piisavalt tugevat seost valitsemisala strateegiliste

eesmärkide elluviimiseks. Osaliselt sellest tulenevalt pole toimunud ka vajalikku arenguhüpet

valitsemisalade mitmetes olulistes suundades: teenused, andmehaldus, rakendusarhitektuur,

kompetentsid, küberturve ning kestlikkus. Ka kasutajakogemuse parendamine ja sellega seotud

väljakutsete lahendamine pole saanud piisavalt tähelepanu.

Digiriiki tuleb juhtida lähtuvalt riigi ja valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning sellest,

kuidas digitaalseid tehnoloogiaid kõige selle toetamiseks parimal võimalikul moel kasutusse

võtta. Seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel peab olema selge. Fookus

peab olema valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide

väljunditel.

Oodatav otsene mõju - kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja

kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise

kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia

valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev,

riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.

TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk

1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist.

TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud

konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT

tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab ligipääsu avalikele

teenustele asukohast sõltumata. Läbi riigihalduse valdkonna digipöörde on võimalus tegeleda

konkreetsemalt KOVi IT analüüsi negatiivsete leidude lahendamisega ning kohalike

omavalitsuste arengut hoogustada.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset

mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste

olukorda ühiskonnas. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise

võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida eri

soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel rakendatakse

asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide

loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega

süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse

võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla

erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks

inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks.

IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud

valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.

V. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras.

VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ning seirekomisjonile.

Lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht.

2. TAT riskihindamise tabel.

3

4

5

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/23-0384 - Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2023 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9d97a30-8410-45f9-932b-d4ffd3c9a6d0 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9d97a30-8410-45f9-932b-d4ffd3c9a6d0?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	1-7/69-1
Registreeritud	11.04.2023
Sünkroonitud	15.07.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus
Sari	1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud
Toimik	1-7/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vastutaja	Marko Meriloo (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ muutmine	11.09.2024	1	1-7/195-1	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mitteametlik kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 muutmise KK, lisa ja SK	12.07.2024	3	1-7/164-1	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ muutmine	17.01.2024	180	1-7/8-1	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ muutmine	03.11.2023	255	1-7/69-4	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
MKM käskkiri - Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks	28.08.2023	322	1-7/69-3	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eelnõu kooskõlastamine	09.05.2023	433	1-7/69-2	Väljaminev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu.

Failid

Digiallkirjad

Seosed