8
OÜ Pärnamäed elektriauto laadimispunk – töö CEF758
Reiu, Häädemeeste vald, Pärnumaa
EL-0-01 Tööprojekti seletuskiri
Vastutav Insener: Lauri Luige
12.06.2024
• süsteemide sertifikaadid;
• seadmete tehnilised spetsifikatsioonid;
• süsteemi kasutus- ja hooldusjuhendid;
• teeninduse ajakava, juhul kui need on käidukavas toodust erinevate intervallidega;
• kasutaja ülevaatusprogrammiga tuttavaks tegema, üle andma süsteemi koodid kui need on süsteemi
haldamiseks määratud;
• süsteemi katse ja mõõteprotokollid;
• süsteemi teostusjoonised.
• pildid paigaldisest, kaablitest, ühendustest ja seerianumbritest.
Töövõtja peab korraldama süsteemide ekspluateerimiseks vajalikud koolitused, mis hõlmavad süsteemide
kasutamist ja defektide tuvastamist
4.11 Käidujuhend
Pärast autolaadijate, kaabelliini, jaotuskeskuse ja alajaama kasutuselevõttu tuleb teha seadmete ja liinitrassi
ülevaatus pärast esimest ekspluatatsiooniaastat. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult
elektriseadmete kõiki elemente.
Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
• liini trassile ja kaablite kinnitusele;
• kaabli armatuuri, isolaatorite, juhtmete kinnituste ja seadmete seisukorrale;
• märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule.
Iga viie (5) aasta tagant kontrollida üle kõigi elektriseadmete ja kaablite elektriühendused, võttes kõik
ühendused lahti ja kontrollides korrosiooni olemasolu. Juhul kui primaarühendused on korrodeerunud, tuleb
vastavad ühendused korrastada, vajadusel asendada kaablid, lülitid, klemmid ja muud korrodeerunud või
riknenud elektripaigaldise elemendid.
Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab
selle kõrvaldamise viisi ja aja omanik või käidukorraldaja. Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda
ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel vastavalt hoolduskavade ja seadme tootjate juhenditele ja nõuetele.
Laadijatele tuleb teostada korrapärane ennetav hooldus, mis sisaldab näiteks laadijate puhastamine tolmust,
kruvi- ja poltliidete kontrolli ja vajadusel pingutamist ning tähistuste ja märgistuse tegelikkusega kooskõlla
viimine, seda juhul kui märgistus on kulunud, kadunud või on teostatud elektrisüsteemis muudatusi.
4.12 Jäätmekava
Ehitusobjektil tekkivate jäätmete (üldnimetusega ehitusjäätmed) käitlemist reguleerib jäätmeseadus ja
jäätmehoolduseeskiri.
Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude
ehitusmaterjalide jäätmed Ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid alla 10 m3.
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb alates 2020. aasta 1. jaanuarist vähemalt 70 % ehitus- ja lammutusjäätmeid
taaskasutata korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõtuna ja muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks