Otsus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/24/15737-3
Registreeritud	29.07.2024
Sünkroonitud	31.07.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Luunja Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (68196 tm).

Failid

7.2-22415737-3 29.07.2024 Valjaminev kiri.asice

Põvvatu küla Variku (43201_001_0509) maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Variku DP_PÕHIJOONIS.pdf

Variku DP_SELETUSKIRI.pdf

Variku DP_TEHNOVÕRGUD.pdf

Põvvatu küla Variku (43201_001_0509) maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja vald,

Luunja alevik

Teie 08.07.2024 nr 6-1/412-1

Meie 29.07.2024 nr 7.2-2/24/15737-3

Põvvatu küla Variku (43201:001:0509)

maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põvvatu küla Variku (43201:001:0509) maaüksuse

detailplaneeringu (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused Variku

maaüksusele üksikelamu kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks üksikelamutele ja

abihoonetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest

nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Variku DP_SELETUSKIRI

2. Variku DP_PÕHIJOONIS

3. Variku DP_TEHNOVÕRGUD

2 (2)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Variku DP_PÕHIJOONIS.pdf

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT

PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m

(vt märkused pkt 2)

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA

OLEMASOLEV VEEKOGU

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TAGATAV LIITUMISNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL

90 km/h

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA JALGRATTA- JA

JALGTEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD VÄLIJÕUSAAL

(asukoht orienteeruv)

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD PÕÕSAS (tinglik asukoht)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD KOLLEKTOREESVOOLU

KAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 4)

PLANEERITUD EHITUSKEELUALA

(vt täpsemalt seletuskiri pkt 8.4)

PLANEERITUD TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m

R10.00

3.8 0

2.7 5

2.00

2.0 0

150 x 7 m

200 x 15 m

150 x 7 m

L= 5.0

AS UL

AV ÄL

ISE TE

EG A K

ÜL GN

EV VA

BA R

UU M

L= 5.0

AS UL

AV ÄL

ISE TE

EG A K

ÜL GN

EV VA

BA R

UU M

45 .30

45.30

45 .40

44.40

44.50

44.60

44.70

44.80

44.90

44.9045.00

45.00

45.1045.20

44.30

44.70

44. 60

44.70

44. 80

45.00

45.10

45.20

45.30

45.20

45.24

45.00

1:2 ,0

1:3 ,0

1:2 ,0

1:4 ,0

45.25

45 .25

45 .35

45.35

44.35

44.45

44.55

44.5544.65

44.65 44.75

44.75

44.85

44.8544.95

44.95

45.0545.15 45.

44 .65

44. 75

45.05

45.15

45.25

45.35

44.95

45.05

laste-

mänguväljak

välijõusaal

Riigitee lahendus esitatud vastavalt Riigitee nr

22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus

asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimise

projektile.

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Põvvatu külas

Variku (43201:001:0509) maaüksuse

detailplaneering

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a 13.09.2017) poolt

27.07.2022.a., töö number G-146-22. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö

teostamise ajal informatsioon. Katastriüksuste piirid: Maa-amet 13.07.2022.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2,

Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi

ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 ja §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda

veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel.

3. Planeeringuala jääb Kitseoja-äärne maaparandussüsteemi maa-alale (väline tunnus

2104590020050001) ja Rebase Maaparandusühistu tegevuspiirkonda (väline tunnus 80554920).

4. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve

planeeringuala piires lõpeb, muutub joonisel näidatud sademevee- ja drenaažitoru kollektoreesvooluks ja

sellele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Krundi

pos nr/

aadress

Krundi

planeeritud

pindala

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus (maapinnast)

POS 1 1500 m²

Krundi planeeritud

kasutamise

sihtotstarve/osakaal

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

Hoone suurim

lubatud sügavus

(maapinnast)

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

Krundi

pos nr/

aadress

Hoonete lubatud

korruselisus

POS 1

kuni

POS 21

Lubatud

katusekalle

Elamul kuni 2 maapealset +

1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne +

1 maa-alune korrus

PLANEERITAVATE KRUNTIDE PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

20-45°

Katuseharja

kulgemise suund

Risti või paralleelne

tänavaga

Katuse tüüp/

lubatud materjalid

Viil- ja kelpkatus/

plekk, kivi, sindel jm

kvaliteetne materjal

Välisviimistlus-

materjalid

Puit, kivi,

krohv (ka komb.)

±0,00

sidumine

Sokli kõrgus

kuni 60 cm

maapinnast

POS 22 ja

POS 23

-- - - - -

POS 2 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 3 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 4 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 5 1502 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 6 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 7 1501 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 8 1822 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 10 1526 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 11 1506 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 12 1663 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

POS 23 8332 m²

Tee ja tänava maa

LT 100%

-/- -

Haljasala maa

HP 100%

Ei hoonestata -

POS 9 1603 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²

-/- -

Ei hoonestata -

Katastriüksuse

kasutamise

sihtotstarve

Elamumaa 100%

Transpordimaa

100%

Üldkasutatav maa

100%

Planeeritud tänava ristprofiil

Lõige A-A

POS 13 1668 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 14 1672 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 15 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 16 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 17 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 19 1505 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 20 1533 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 21 1728 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

POS 22 5478 m²

P A

POS 18 1500 m²

Elamul kuni 8,5/ m,

abihoonel kuni 5,0/ m

2,5 m

Üksikelamu maa EP

100%

2 hoonet

(1 üksikelamu+1 abihoone)

300 m²Elamumaa 100%

Variku DP_SELETUSKIRI.pdf

Töö nr: D-301-22

Registrikood: 10000550

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Männi tee Arendus OÜ Detailplaneeringu koostaja: OÜ GPK Partnerid Projektijuht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg Kastani 90 50410 Tartu

TARTU 2024

TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD

PÕVVATU KÜLAS VARIKU (43201:001:0509)

MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

planID 111333

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

SISUKORD

SELETUSKIRI 3

1. ÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA 3

3. PLANEERINGU EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA 3

4. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA UURINGUD 4

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4

5.1. PLANEERINGUALA MAAKASUTUS 4 5.2 JUURDEPÄÄSUD JA TEED 4 5.3 HALJASTUS JA MAASTIK 4 5.4 TEHNOVÕRGUD 4 5.5 KITSENDUSED 5

6. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 5

7. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED 6

8. PLANEERINGU LAHENDUS 9

8.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE 9 8.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 9 8.3. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE 9 8.4. KRUNTIDE HOONESTUSALA PIIRITLEMINE 10 8.5. TEE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS 11 8.6. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 13 8.7. EHITISTEVAHELISED KUJAD 13 8.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD 14 8.9. PLANEERINGULAHENDUSEGA KAASNEVAD MÕJUD 18 8.10. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE 19 8.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE 20 8.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE 20 8.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 21 8.14. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED 21

9. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 24

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………25 2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….26 3. Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis........................27 4. Põhijoonis………………………………………………………………………................ 28 5. Tehnovõrkude planeering...............................…...……………………………………. 29 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused.....……………………………………………. 30

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 30. juuni 2022.a. otsus nr

33 Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneeringu algatamise,

planeeringuala piiri ja suuruse ning lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Männi tee Arendus OÜ, esindaja Andrus Võsso.

2. Detailplaneeringu koostaja

Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut OÜ GPK Partnerid, projekti

juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda Variku maaüksusele võimalusi üksikelamu

kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks üksikelamutele ja abihoonetele.

Planeeringuala suurus on 4,65 ha.

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1

kehtestatud Luunja valla üldplaneering. Üldplaneering määrab planeeringuala

detailplaneeringu koostamise kohustusega alana ja maakasutuse juhtotstarbeks

põllumajandusmaa reserveeritud elamumaa. Üldplaneeringuga määratakse

detailplaneeringu koostamise kohutusega alale, mis ei paikne kohustusliku

hajaasustusega- või miljööväärtuslikul alal, krundi lubatud minimaalseks suuruseks 1500

m² (v.a teede ja muude tehnorajatiste krundid).

Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Variku (katastriüksus nr 43201:001:0509);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 46533 m².

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud

 Luunja valla üldplaneering (Luunja Vallavolikogu 26.06.2008.a määrus nr 8-1);

 Laja maaüksuse detailplaneering (2008);

 Riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate liiklusohtlike

kohtade likvideerimise projekt;

 OÜ GPK Partnerid (litsents 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt 27.07.2022.a.

koostatud geodeetiline alusplaan, töö number G-146-22;

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Luunja vallas Põvvatu külas hõlmates Variku maaüksust. Planeeringuala

asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Variku maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Variku maaüksus on

hoonestamata põllumaa.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Variku maaüksusele puudub olemasolev juurdepääs.

Planeeringuala piirneb kirdesuunas kahesuunalise liiklusega riigiteega nr 22251 Põvvatu-

Luunja, mille asfaltkattega sõidutee on 5,7 kuni 6,6 meetri laiune. Ühel pool sõiduteed on 3,2

meetri laiune kergliiklustee ja 1,5 kuni 3,8 meetri laiune kraav. Tee koridori laius on 34,7 kuni

37,1 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Variku maaüksuse kirde- ja põhjaservas kasvab võsa.

Planeeringuala reljeef langeb kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 44.17 (loodenurgas) ja 42.37 meetrit (edelaservas).

Planeeringuala edela- ja loodepiiril asub kraav, mis on ümbritsevast maapinnast madalam

(kraavi põhi 40.79 kuni 43.10 meetrit).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:50 000 geoloogiline baaskaart)

alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb

planeeringuala alal, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete

siseõhus võib olla radoonisisaldus kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Planeeringualal puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Läbi Variku maaüksuse kaguserva

kulgeb keskpinge elektriõhuliin. Läbi Variku maaüksuse kulgevad drenaažitorud.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

5.5 Kitsendused

Planeeringuala jääb Kitseoja-äärne maaparandussüsteemi maa-alale (2104590020050001) ja

Rebase Maaparandusühistu tegevuspiirkonda (80554920). Planeeringuala edela- ja loodepiiril

kulgeb Kitseoja-äärne (21045900200500011M) maaparandussüsteemi eesvool valgalaga

kuni 10 km2, mille 1 meetri laiune kalda veekaitsevöönd ja 12 meetri laiune eesvoolu

kaitsevöönd ulatuvad planeeringualale.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja 30 m meetri laiune tee kaitsevöönd.

Planeeringualale ulatub vähesel määral Hobunurme tee 6 maaüksusel asuva olemasoleva

puurkaevu 30 meetri laiune veehaarde sanitaarkaitseala.

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad

mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks

keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla

läänepoolses osas Põvvatu külas ca 3,1 km kaugusel Tartu linna piirist.

Lähim bussipeatus (Papli) asub planeeringuala kõrval riigimaantee ääres, ca 20 meetri

kaugusel planeeringuala piirist. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Luunja alevikus,

planeeringualast ca 2,6-3,0 km kaugusel. Lisaks asuvad Luunja alevikus kultuuri- ja

vabaajakeskus, raamatukogu, jõesadam ja park.

Planeeringuala asub aktiivselt arenevas piirkonnas. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse

juhtostarvetele piirneb planeeringuala elamumaadega ja reserveeritud elamumaadega.

Planeeringuala piirneb kirdest 22251 Põvvatu-Luunja tee maaüksusega, kagust Linnaääre ja

Kivi maaüksustega, lõunast Kandle maaüksusega, edelast Kopli maaüksusega, läänest

Hobunurme tee 14 maaüksusega ning loodest Hobunurme tee 12, Hobunurme tee L2,

Hobunurme tee 10, Hobunurme tee 8, Hobunurme tee 6, Hobunurme tee 4 ja Hobunurme tee

2 maaüksustega.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad elamumaa

maaüksused jäävad vahemikku 1534 m2 kuni 30636 m2. Kontaktvööndis asuvate

maatulundusmaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 16482 m2 kuni 11,43 ha ning

tootmismaa maaüksused jäävad vahemikku 33 m2 kuni 4278 m2. Jäätmehoidla maa on

suurusega 7844 m2.

Planeeringualast läänesuunas kehtib Laja kinnistu detailplaneering, millega on kavandatud

üksikelamute ehitamine. Kehtestatud detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud

ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2 korrust ja abihoonetel

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

1 korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus on 9,0 meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit. Hoonete

lubatud katusekalded 30-45 kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on üksikelamu kruntidel määratud

10,0 meetri kaugusele teepoolsest krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on krundid hoonestatud.

Planeeringualast kirdesuunas kehtib Kakumetsa külas Maasika ja Kaariku tee 2 maaüksuste

detailplaneering, millega on kavandatud üksikelamute ehitamine. Kehtestatud

detailplaneeringuga on üksikelamu kruntidele lubatud ühe üksikelamu ja ühe abihoone

ehitamine. Elamutel on lubatud kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus ning

abihoonetel on lubatud 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Elamute suurim lubatud kõrgus

on 8,5 meetrit ja abihoonetel 5,0 meetrit. Hoonete lubatud katusekalded on vahemikus 20-45

kraadi. Kohustuslik ehitusjoon on kruntidel määratud 7,0 meetri kaugusele teepoolsest

krundipiirist. Käesolevaks hetkeks on krundid hoonestamata.

Piirkonnas on ühe- ja kahekorruselised viil- ja kelpkatusega elamud ning ühekorruselised viil-

ja kelpkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi, puitu ja

kivi. Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk ja kivi.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Luunja valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa (vt kaart 1).

Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Vastavalt 2019 aastal kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaadile jääb

planeeringuala väärtuslikule põllumajandusmaale (tegelikku ja planeeritud maakasutust

arvestamata). Maakonnaplaneeringus ei ole arvesse võetud katastriüksusi ega nende

sihtotstarvet, kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid, kõiki ehitatud või ehitamisel olevaid hooneid,

ühtse massiivina kasutatavust jm. Kaardikiht näitab maaviljelusressurssi ega ole käsitletav

põllumajandusmaa määramisena. Vastavalt maakonnaplaneeringule määratakse vääruslikud

põllumajandusmaad üldplaneeringus.

Kaart 2. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ põhikaarist.

Koostatavas Luunja valla üldplaneeringus on Variku maaüksus arvatud väärtusliku

põllumajandusmaa piirkonnast välja. Planeeringuala jääb koostatava üldplaneeringu alusel

tiheasutusalale ja väike-elamumaale (vt kaart 3), kus krundi minimaalne lubatud suurus on

1500 m². Seega on planeeringulahendus kooskõlas ka koostatava üldplaneeringu

põhimõtetega.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Kaart 3. Väljavõte koostatava Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks planeeringualale on Luunja aleviku ja

Tartu linna lähedus, kus kõik vajalikud teenused on kergesti kättesaadavad. Liikluskorralduse

seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad

kohalikud teed ja riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja tee.

Detailplaneeringuga kavandatakse Variku maaüksusele 21 üksikelamu maa krunti, mis oma

suuruse, kuju ja asukohaga sobituvad kehtivate detailplaneeringute lahendustega hästi (on

jätkuks varem planeeritud väikeelamute alale). Detailplaneeringu realiseerimisel laiendatakse

olemasolevat elamurajooni ida ehk Luunja aleviku suunas. Planeeringuala naaberkinnistud on

suuruses liigkaudu 1500-2900 m² ja need on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega,

seega on kavandatud tegevus kooskõlas piirkonna krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.

Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult

teelt. Planeeritud elamumaa krundid on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja

kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse

põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja

ehitustavasid.

Vastavalt üldplaneeringule kavandatakse planeeringuala põhjaossa üldkasutatava maa krunt

ning nähakse sellele ette ka vastava inventari ja haljastuse rajamine, selle väljaehitamine

arendaja poolt ning avalikku kasutusse andmine. Laja kinnistu detailplaneeringuga avalikke

mängu- või spordiväljakuid ette nähtud ei ole. Seega detailplaneeringu realiseerimisel luuakse

terviklik elukeskkond, parandades piirkonna sportimisvõimalusi ja rajatakse laste mänguväljak

koos seda toetava taristu ja haljastusega.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 23 krunti:

 21 üksikelamu maa (elamumaa 100%) krunti suurustega 1500 m2 kuni 1822 m2,

 haljasala maa krunt suurusega 5478 m2 (üldkasutatav maa 100%);

 ja tee ja tänava maa (transpordimaa 100%) krunt suurusega 8332 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritud tee Vaarika teeks ja kruntide aadressite

ettepanek on esitatud joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.

8.2. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 21 on lubatud ehitada 1 põhihoone ja 1 abihoone, mis

sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m

kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib

kruntidele POS 1 kuni POS 21 ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.

8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 21 kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline

liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

 Planeeritavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama

ruumilise rütmi.

 Hoone fassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

 Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse

käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega, kasutada ühesuguseid

materjale ning kokkusobivat värvilahendust.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

 Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid (nt kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, plastiklaudis jms);

 Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Teepoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kõrgune läbipaistev piire.

Teepoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja

sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid

müürifragmente.

 Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh

võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast.

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

 Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

8.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 1 kuni POS 21 kruntidele hoonestusalad, mille piires

võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (sh ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslikud

hooned). Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine

keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades tehnovõrkude

kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede,

parklate ja haljasalade kavandamine.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 kuni POS 22 lubatud ehitada

hoonestusalasse kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja

visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral

on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul nõusolekul

kavandada kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguseid hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud

tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes ja kraavi eesvoolu kaitsevööndi kohta,

hoonestusalast krundi esipiiri suunas ja kraavi eesvoolu kaitsevööndisse ei ole lubatud kuni

20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguse hoone ehitamine drenaaži- või

sademeveekollektori kaitsevööndisse peab olema kooskõlastatud Põllumajandus- ja

Toiduametiga (vt täpsemalt pkt 8.8.2).

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.

Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja

konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud

planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalades.

Kruntidele POS 1 kuni POS 21 on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tee

poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriva

seina maht, lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused ja trepid

ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad

paiknema hoonestusalas.

8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 01.06.2022

väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/22/8609-2.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja km 0,7-1,2. Riigitee aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 822 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Planeeringualale ulatub riigitee nr 22251 Põvvatu-Luunja kaitsevöönd, mis on äärmise

sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70

lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS §70 lg 3. Riigitee kaitsevööndisse hoonestust ja parkimisalasid kavandatud ei

ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.

Planeeritud tee ja tänava maa krundile on vastavalt Ehitusseadustik §71 lg 3 planeeritud

tänava kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Vastavalt EhS § 72 lg 2 tee

kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama

paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja

kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei

takista juurdepääsu kinnisasjale.

Planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ning planeeringu lahenduse

koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgaga, milles ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Lähtutud on Transpordiameti 2022.a juhisest „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“ punktidest 3 ja 4, tabel 1, joonis 2, tabel 3 ja tabel 4.

Planeeringuala kruntidele juurdepääsuks on planeeritud uus mahasõit 22251 Põvvatu-Luunja

teelt. Planeeritud tee koridor on 12,0 meetri laiune (vt joonis 4) ning planeeritud asfaltkattega

sõidutee on 5,5 meetri laiune. Ühele poole sõiduteed on planeeritud 2,0 meetri laiune

asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis on eraldatud sõiduteest 2,0 m haljasribaga. Planeeritud

jalgratta- ja jalgtee on ühendatud riigitee ääres asuva olemasoleva kergliiklusteega. Sõidutee

kõrvale on planeeritud 1,0 m ning jalgratta ja jalgtee kõrvale on planeeritud 1,5 meetri laiune

haljasriba. Lume vallitamiseks kasutatakse planeeritud haljasribasid. POS 23 haljasala

krundile on planeeritud 2,0 meetri laiune asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab

planeeringualale kavandatud jalgratta- ja jalgtee riigitee äärde projekteeritud bussipeatusega

kergliiklusteega.

Planeeritud teelt on tagatud juurdepääs ka Kopli, Kivi ja Linnaääre maaüksustele ning

Hobunurme teele.

Krunt POS 23 on planeeritud tee ja tänava maa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku

kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses

sätestatud korra alusel. Krunt POS 23 võõrandatakse vallale.

Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine, sh manööverdamine on

keelatud. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute

alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Papli bussipeatuste uued asukohad on esitatud joonisel 3 Planeeringu mõjuala

funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt koostatavale riigitee nr 22251 Põvvatu-

Luunja km 0,65-1,85 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimise põhiprojektile.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks on planeeritud jalgratta- ja jalgteed seotud olemasoleva riigitee

äärse kergliiklusteega ning tagatud ohutu juurdepääs bussipeatustesse.

Sõidusuunad, planeeritud sõidu-, jalgratta- ja jalgtee ning juurdepääsud kruntidele on esitatud

joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringualale on kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt POS 22, mis on

määratud peale väljaehitamist avalikku kasutusse ja võõrandatakse vallale.

Puhkeala peab pakkuma tegevusi vaba aja veetmiseks erinevatele vanusegruppidele, koos

seda toetava taristu (valgutus, väliinventar sh pingid, prügikastid, jms) ja haljastusega, olema

mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, sisaldama vähemalt laste mänguväljakut, mis

pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele, (täiskasvanutele) sportimis- (nt välijõusaal või

universaalne palliväljak) ja istumisvõimalusi. Avalikult kasutatavale haljasalale on planeeritud

välijõusaal ja lastemänguväljak, kuhu on ette nähtud vähemalt 4x4m liivakast, 1 vedrukiik, 2

kiike, liumägi-ronila ja 2 pinki. Planeeritud jalgteed peavad olema valgustatud ja jalgtee äärde

peab ette nägema lisaks 2 pinki. Kokku on alale planeeritud 2 prügikasti- üks mänguväljaku ja

teine välijõusaali juurde. Mänguväljaku elemendid peavad vastama EVS-EN

1176:2017/AC:2020 ja EVS-EN 1177:2018 nõuetele. Peale detailplaneeringu kehtestamist

koostada vastav kujundusprojekt (selle osana ka haljastusprojekt), milles määratakse rajatava

välisvalgustuse, väikevormide, mänguvahendite, pinkide ja haljastuse põhimõtted, paiknemine

ja olemus. Mänguväljaku katend peab olema valitud vastavalt inventari ohutusnõuetele, kas

muru, liiv või elastne tehiskate. Avaliku haljasala kujundusprojekt tuleb kooskõlastada Luunja

Vallavalitsusega.

Planeeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel 4 on illustratiivsed ja täpsustuvad projekti

staadiumis. Istutatava puuistiku min lubatud kõrgus on min 3,0 m, tüve min läbimõõt 5 cm.

Elamumaa kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada

järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistute hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistute hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 5 Tehnovõrkude planeering.

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi

tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Lokaalsed vee-

ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud. Kohustuslik on planeeritud

kruntide liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 22.03.2024 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr TT-24-00125.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 21 veevarustuse tagamiseks on planeeritud tee maa-

alale veetorustik, mis ühendatakse olemasolevate AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi

torustikega Ratsu tee 2 juures (vt täpsemalt joonis 5). Veetorustik on planeeritud ringvõrguna.

Planeeritavate kinnistute veega varustamiseks on planeeritud alates olemasolevatest AS

Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikest kuni planeeritavate kinnistuteni uued veetorustikud.

Planeeringuala igale planeeritavale kinnistule on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt.

Liitumispunkt projekteerida iga kinnistu piirile ning avalikult kasutatavale maale kuni üks

meeter väljaspoole kinnistu piiri näha ette maakraan. Detailplaneeringus on ette nähtud

veetoru perspektiivsed harud Hobunurme tee ja Linnaääre kinnistute suunal.

Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs

hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T). Kinnistute siseste vee- ja

kanalisatsioonitorustike planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk

üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad järgmiselt aadressilt

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf.

Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 9,45 m3/d (ühe

kinnistu kohta 0,45 m3/d, 0,60 l/s).

Käesoleval hetkel ega ka tulevikus ei ole võimalik ühisveevärgi torustikust saada

tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Tuletõrjevee tagamisel tuleb

arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille §

7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m³. Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on planeeritud 2 maa-alune tuletõrje

veemahuti mahutavusega 30 m3 koos kuivhüdrandiga- üks haljasala krundile POS 22 sõidutee

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

äärde ja teine krundile POS 18 lõunatippu. Tuletõrje veemahuti tuleb välja ehitada ja tähistada

vastavalt kehtivale seadusandlusele.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 22.03.2024

väljastatud tehnilistele tingimustele nr TT-24-00125.

Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 21 reovesi on ette nähtud juhtida tee maa-alale

kavandatud isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada kuni AS

Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt täpsemalt joonis 5). Kuna

kõrguslikult ei ole võimalik planeeringualalt reovett isevoolselt ära juhtida, siis on reovee

ärajuhtimiseks planeeritava ala kagunurka ette nähtud reoveekanalisatsioonipumpla ja

planeeritavate kinnistute reovesi on kavandatud juhtida reoveekanalisatsioonipumplasse

isevoolselt. Igale kinnistule on planeeritud eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.

Liitumispunkt projekteerida iga moodustava kinnistu piirile. Kõigile ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T

(teljekoormus 11,5T). Kinnistute siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike planeerimisel ja

projekteerimisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on

kättesaadavad järgmiselt aadressilt

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf

Detailplaneeringus on ette nähtud reoveekanalisatsioonitoru perspektiivsed harud Hobunurme

tee ja Linnaääre kinnistute suunal. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu

arvestuslik veetarbiminegi kokku ca 9,45 m³/d (ühe kinnistu kohta 0,45 m3/d, 1,2 l/s).

Planeeritud reoveepumplate kuja määramisel on arvestatud piirnevate aladele lisandumisega,

mistõttu on reoveepumpla kuja määratud 20 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019

määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Kui ei ole võimalik täita paragrahvi

lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni

omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Sademevee lahendus planeerimisel on lähtutud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

22.07.2022 väljastatud tingimustest nr 6.2-2/32644.

Variku maaüksus paikneb drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi ehitise Kitseoja-

äärne (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020050/001) maa-alal ja piirneb edela- ja

loodepiiridel sama maaparandusehitise eesvoolukraaviga.

Variku maaüksuse piiril kulgeva maaparandusehitise Kitseoja-äärne

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104590020050/001) eesvoolukraavi kaitsevöönd on 12

m mõõdetuna kraavi servast (MaaParS § 48 lg 11, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64).

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Variku maaüksuse kagupiiri lähedal paralleelselt piiriga kulgeb drenaažikollektor, millesse

suubuvad ka naabermaaüksustelt Linnaääre (katastritunnus 43201:001:0369) ja Kivi

(katastritunnus 43201:001:1626) lähtuvad dreenid. Samuti läbib Variku maaüksust kirde-edela

suunaliselt kollektor, mis juhib Põvvatu-Luunja tee äärsetest kraavidest koondatud ja

neelukaevu kaudu kollektorisse suunatud vee Variku maaüksuse edelapiiril olevasse

maaparanduse eesvoolukraavi. Ülejäänud Variku maaüksusel paiknevad dreenid ja kollektorid

naabermaaüksusi ei mõjuta.

Planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund on

saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kuna kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis

Põllumajandus- ja Toiduamet soovitusel on olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud

likvideerida ja asendada uue ehitusdrenaaži ja teemaale planeeritud sademeveetoruga.

Variku maaüksuse kagupiiri lähedal paralleelselt piiriga kulgev drenaažikollektor on ette nähtud

asendada uue drenaažitoruga/kollektoriga, mis parema ruumikasutuse eesmärgil viiakse

krundi piirile lähemale. Olemasolevad drenaažitorud ühendatakse planeeritud uue

drenaažitoruga. Drenaaž, mis kogub Põvvatu-Luunja tee äärsetest kraavidest sademevee

asendatakse kinnise sademeveekollektoriga. Lisaks on ette nähtud POS 2, POS 15 kuni POS

18 loodepiirile ja POS 10 kagupiirile drenaažitorustik.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala

piires lõpeb, muutub Variku maaüksuse kagupiiri lähedal paralleelselt piiriga kulgeb

drenaažikollektor ja Põvvatu-Luunja tee äärsetest kraavidest vett sademeveekollektori

eesvooluks ja neile torustikele hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd (joonis 5 Tehnovõrkude

planeering). Kollektoreesvool peab jääma toimima ja igakordsele kinnistu omanikule jääb

hoiukohustus (MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6). Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3

eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi

hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või

ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48). Planeeringujärgselt tuleb koostada kogu

alale terviklik sademeveeprojekt.

Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti või

taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi

(edaspidi lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett

eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal (MaaParS §53

lg 1).

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Põhjusel, et tegemist on kunagise liigniiske ja ka praegu, vähemalt perioodiliselt, suhteliselt

kõrge põhjaveega alaga, siis kruntidel on lisaks sademevee sademeveetorusse juhtimisele

soovitav nt katuse sademevesi koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse.

Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja

tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse

projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel,

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalmaaüksustele.

8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 26.02.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 468403.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on planeeritud olemasolevast 8464:(Tartu M) alajaamast,

mis asub Hobunurme tee 17a maaüksusel. Olemasolevast alajaamast on ette nähtud uutele

objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kinnistute

elektrivarustuseks on planeeritud teele sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide on

planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette

nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Kõikide

planeeritavate teede äärde on ette nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Planeeritud teede äärde on kavandatud tänavavalgustus. Kruntide sisene välisvalgustus

lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

8.8.4. Soojavarustus

POS 1 kuni POS 21 kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus.

Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või

tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud ainult hoone seina ja katuse tasapinnal, maapinnale

paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine on keelatud). Maaküttelahenduste valikul,

projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves

OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks

raskeõlid ja kivisüsi.

8.8.5. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 05.03.2024 väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38708761.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist hoonete sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, selleks on planeeritud 48 kiuline

optiline kaabel alates sidekaevust F72S61_K05 kuni arendusala keskele kavandatud

sidekaevuni KKS2. Sidekaevu paigaldada 1/4 splitter ning 2x1/16 splitterid. Igasse hoonesse

paigaldada 12 kiuline optiline kaabel alates splitterist. Kogu rajatav sidetrass peab olema

elektriliselt tuvastatav.

8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad

üldkasutatava ala väljaehitamisega sportimis- ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis

piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara

väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaks positiivseks sotsiaalseks mõjuks võib lugeda

piirkonda uute elanike lisandumist ja inimeste kooskäimist soodustava avalikult kasutatava ala

väljaehitamist. Soodsa mõjuna võib lisaks välja tuua, et valgustatud kõnnitee ehitamine kuni

bussipeatuseni parandab piirkonnas ühistranspordi kasutamise mugavust. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud

müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga

tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitiste valmimise järgselt

negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22251 Põvvatu-Luunja, mille läheduses tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,

õhusaaste). Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud

häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid

riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus

seisab planeeringu arendajal. Transpordiamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja. Leevendava meetmena on riigimaanteega piirnevatel kruntidel määratud

elamule kohustuslik ehitusjoon võimalikult kaugele riigimaanteest, mistõttu ehitatakse

abihooned krundi põhjapoolsemale alale riigimaanteele lähemale, mis aitab samuti takistada

müra levikut. Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid,

rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume

hoonete riigimaantee poolsesse ossa.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

Eesti pinnase radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda

kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme

korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad

meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse

nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud

Maaparandusseaduse §-s 48. Sademevesi juhtida eesvoolukraavi vastavalt Veeseaduse §-s

129 nõuetele.

8.11. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiseks.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt

asjaõigusseadusele. Isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise vajadusega alad on

näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

 POS 18 krundile planeeritud ühiskasutatavale tuletõrje veevõtukohale valla kasuks;

 läbi kruntide POS 4 kuni POS 8 kulgevale elektriõhuliinile võrguvaldaja kasuks;

 läbi POS 15 krundi kulgevale drenaažitorustikule krundi POS 2 kasuks.

 läbi POS 16 krundi kulgevale drenaažitorustikule kruntide POS 2 ja POS 15 kasuks.

 läbi POS 17 krundi kulgevale drenaažitorustikule kruntide POS 2, POS 15 ja POS 16

kasuks.

 läbi POS 18 krundi kulgevale drenaažitorustikule kruntide POS 2, POS 15, POS 16 ja

POS 17 kasuks.

 läbi POS 10 krundi kulgevale drenaažitorustikule kruntide POS 2, POS 15, POS 16,

POS 17 ja POS 18 kasuks.

8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.14. Planeeringu rakendamise võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ja

üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni

väljaehitamiseks/rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks.

 Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased

maakorralduslikud toimingud ja tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud

servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse.

 Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede (sh riigitee

ületuskohad ja juurdepääs bussipeatusele) ja nendega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekanalisatsioon ja

sademeveetruubid, ühisveevärk ja -kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise

tagab ja vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

 Detailplaneeringukohase avaliku puhkeala, koos vastavate mängu- ja spordirajatistega

ning haljastusega, projekteerimine, väljaehitamine ja vastavate kulude kandmine on

planeeringust huvitatud isiku kohustus. Krunt POS 22 puhkeala määrata avalikku

kasutusse ja võõrandatavaks vallale (olukorras, kus planeeringust Huvitatud isik on

antud rajatiste ja maa omanik).

 Planeeritavad avalikud teed määrata avalikku kasutusse ja võõrandatavaks vallale

(olukorras, kus planeeringust Huvitatud isik on antud rajatiste ja maa omanik).

Huvitatud isik tagab teehoiu kuni tee üleandmiseni valla omandisse.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

 Uue bussipeatuse rajamine ja vana asukoha likvideerimine on KOV kohustus, mis tuleb

teostada enne POS 22 juures juurdepääsutee rajamist bussipeatusele.

Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:

- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;

- detailplaneeringukohaste servituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmine ja

kandmine kinnistusraamatusse;

- tehnovõrkude ja -rajatiste (ühisveevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus)

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine;

- detailplaneeringu kohase tuletõrjevee mahutite ja tuletõrje veevõtukohtade

väljaehitamine.

- avalikuks kasutamiseks määratud teede, sh jalgratta- ja jalgjalgteede (ka riigitee

ületuskohad kruntide POS 3 ja POS 22 juures ning POS 22 juures juurdepääs

bussipeatusele) väljaehitamine vastavalt tee ehitusprojektile, vastavate

kasutuslubade või -teatiste väljastamine ja avalikult kasutatavate rajatiste ja

kinnistute (transpordimaad) vallale võõrandamine olukorras, kus Huvitatud isik on

nimetatud avalikult kasutavate rajatiste ja kinnistute omanik;

- avaliku puhkeala väljaehitamine koos vastavate mängu- ja spordirajatistega ning

haljastusega ja üldkasutatava maa kinnistu POS 22 vallale võõrandamine.

 Planeeritud kruntide POS 1 kuni POS 21 ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja

poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga

ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese

parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud kinnistusisesed

tehnovõrgud.

 Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud

ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja

Toiduametiga kooskõlastatud.

 Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

 Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda

EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui

kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata Transpordiametit

menetlusse.

 Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

Põvvatu külas Variku (43201:001:0509) maaüksuse detailplaneering

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Variku DP_TEHNOVÕRGUD.pdf

45 .30

45.30

45 .40

44.40

44.50

44.60

44.70

44.80

44.90

44.9045.00

45.00

45.1045.20

44.30

44.70

44. 60

44.70

44. 80

45.00

45.10

45.20

45.30

45.20

45.24

45.00

1:2 ,0

1:3 ,0

1:2 ,0

1:4 ,0

45.25

45 .25

45 .35

45.35

44.35

44.45

44.55

44.5544.65

44.65 44.75

44.75

44.85

44.8544.95

44.95

45.0545.15 45.

44. 65

44. 75

45.05

45.15

45.25

45.35

44.95

45.05

olemasolev alajaam

8464:(Tartu M)

laste-

mänguväljak

välijõusaal

sidekaev F72S61_K05

ol. ol. drenaažitorustik/kollektor

asendatakse sademeveetoruga

(vt märkused pkt 4)

ol. ol. drenaažitorustik

asendatakse (aukudeta)

sademeveetoruga/

sadeveveekollektoriga

(vt märkused pkt 4)

ol. ol. drenaažitorustik

likvideeritakse ja planeeritud on uus

dernaažitoru/kollektor piirile lähemale,

mis ühendatakse olemasolevate

drenaažitorudega (vt märkused pkt 4)

perspektiivsed

vee- ja kanalisatsiooni-

torustikud

planeeritud

reoveepumpla

Keskkond&Partnerid OÜ poolt

varemprojekteeritud Maasika planeeringuala

vee- ja kanalisatsioonitorustikud projektijärgsed

(töö nr 016-2023) survekanalisatsiooni- ja

veetorustikud (paigaldamine kinnisel meetodil)

22251 Põvvatu-Luunja teel 1,17.km-l.

Olemasolev liitumispunkt asub Ratsu tee 2

juures ristmikul (vt märkused pkt 5).

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT

PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m

(vt märkused pkt 2)

22251 PÕVVATU-LUUNJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEVA PUURKAEVU

SANITAARKAITSEALA 30 m

OLEMASOLEV/LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV TRUUP/

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD (PERSPEKTIIVNE) KESKPINGE

ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD SADEMEVEETORU

PLANEERITUD KOLLEKTOREESVOOLU

KAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 4)

PLANEERITUD TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE JA

KÕNNITEE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA

OLEMASOLEV VEEKOGU

PLANEERITUD HOONESTUSALA

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TEE JOONED

PLANEERITUD PUU (tinglik asukoht)

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA

ALA

OLEMASOLEVA KESKPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 10 m

PLANEERITUD PÕÕSAS (tinglik asukoht)

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KOOS KUJAGA 20m

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

30 m³ KUIVHÜDRANDIGA