Nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks reformimata riigimaale (16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3)

41101:001:0467

Penijõe tee 7

41201:003:0009

Penijõe tee 4d

41201:003:0002

Penijõe tee 8

41201:003:0021

Penijõe tee 10

41201:002:0033

Penijõe tee 5

41201:003:0001

16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee

41201:003:0019

Penijõe tee 4c

1W

1W

41201:003:0007 Penijõe tee 6

S

N

W E

1W

1W

1W

1W

1W

1W

1W

1W

1W

1W

1W

43001:001:0810

16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3

TALUMISKOHUSTUSEGA ALA PLAAN

Lähiaadress: 16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3

Katastritunnus: 43001:001:0810 Talumiskohustusega ala suurus: 7 m²

PARI ID: 196661

M 1:500 A4

Tingmärgid:

Projekteeritud maakaabelliin

Katastripiir

Talumiskohustuse ala

1W 1W

Lisa Maa-ameti peadirektori korraldusele „Nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks reformimata riigimaale (16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3)“

Nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks

reformimata riigimaale (16193 Lihula-

Kloostri-Kirbla tee L3)

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Imatra Elekter AS esitas 08.07.2024 Maa-ametile 18.06.2024 digitaalselt allkirjastatud taotluse

isikliku kasutusõiguse seadmiseks Imatra Elekter AS kasuks Pärnu maakonnas Lääneranna valla

Lihula linnas asuvale maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 nimetatud 16193 Lihula-

Kloostri-Kirbla tee L3 maaüksusele katastritunnusega 43001:001:0810 (edaspidi reformimata

maa).

Isiklikku kasutusõigust taotletakse Draftit OÜ poolt koostatud tööprojekti „Töö alajaama F1

rekonstrueerimine. Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnumaa“ (töö nr JTI108) elluviimiseks.

Reformimata maale on projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin (edaspidi tehnorajatis), koormatava

ala pindalaga 7 m2. Maa-amet nõustus 28.05.2024 kirjaga nr 6-3/24/7040-2 tööprojekti

lahendusega. Sama kirjaga juhtis Maa-amet tähelepanu, et tehnovõrgu või rajatise rajamiseks,

omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks, on

vajalik lahendada maakasutusõigus.

Reformimata maaüksus on kantud katastrisse, kuid maareformi toimingud on lõpule viimata. Maa-

ameti reformimata maade kaardirakenduse info kohaselt on reformimata maa maareformi liigiks

märgitud riigi omandisse jätmine teistel alustel ning eelvalikuks Maanteeamet (tänane

Transpordiamet). Lääneranna Vallavalitsuse 07.06.2024 õiendi nr 2024/6-5/909-1 kohaselt ei ole

16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3 maaüksusele, katastritunnusega 43001:001:0810, esitatud

tagastamise ja erastamise nõudeid.

Maa-amet saatis 25.07.2024 e-kirjaga Transpordiametile peadirektori korralduse eelnõu

„Nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks reformimata riigimaale (16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee

L3)“ arvamuse andmiseks. Transpordiamet on teinud 25.07.2024 e-kirjaga ettepanekud lisada

korralduse eelnõusse punkte vastavalt Transpordiameti 12.06.2024 projekti kooskõlastuse kirjale

nr 7.1-2/24/9454-2. Maakatastri andmete kohaselt paikneb projekteeritud tehnorajatis avalikult

kasutatava tee ja elektripaigaldise kaitsevööndis ning tiheasustusalal. Kitsenduste alal tuleb

arvestada õigusaktidest tulenevate piirangutega. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Tehnovõrkude ja –rajatiste rajamiseks, omamiseks, valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega

seonduvate tööde teostamiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt on

maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või ei ole jäetud riigi omandisse

käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, samuti riigi omandis. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996

määrusega nr 226 vastu võetud “Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” (edaspidi Kord)

punkti 20 alusel on Maa-amet MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks. Korra punkti 21

KORRALDUS

29. juuli 2024 nr 1-17/24/1553

2

alapunktist 1 tulenevalt võtab Maa-amet vastu otsuseid ja teeb toiminguid kohaliku omavalitsuse

üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise eesmärgil riigimaa piiratud

asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes. Kuivõrd 0,4 kV pingega maakaabelliini rajamine

ei ole ehitusseadustikust tulenevalt ehitusloa ega ehitisteatise kohustuslik, ei ole projekti

kooskõlastamine kohaliku omavalitsuse üksusega antud juhul vajalik. Selleks, et tehnorajatised

paikneksid seaduslikult riigi maal, on vajalik Maa-ameti nõusolek.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) 1581 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis

on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes

huvides kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side

seaduse tähenduses. Majandustegevuse registri andmetel on Imatra Elekter AS-le väljastatud

tegevusluba nr ELJ000034 võrguteenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu. Kõnealuse paigaldatava

tehnorajatise puhul on tegemist avalikes huvides ehitatava tehnorajatisega. Maa-amet annab

nõusoleku nimetatud tehnorajatise paigaldamiseks reformimata maale.

AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustus tekib üldjuhul kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega või kokkuleppe teel (isiklik

kasutusõigus). Samas sätestab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152

lõige 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on

püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kuna antud juhul soovitakse tehnorajatis rajada

reformimata maale ja Maa-amet nõustub nende rajamisega, siis kehtib tehnorajatise suhtes

seadusjärgne talumiskohustus. Seega ei ole sundvalduse või isikliku kasutusõiguse seadmine antud

juhul otseselt nõutav. Samas võib selguse huvides ja kasutusõiguse nähtavaks tegemiseks seada

ka isikliku kasutusõiguse või sundvalduse.

AÕSRS 155 lõike 6 punkti 1 kohaselt ei ole seadusjärgse talumiskohustuse eest riigil kinnisasja

omanikuna õigus talumistasu nõuda. Kuivõrd reformimata riigimaa on samuti riigile kuuluv maa,

ei tule Imatra Elekter AS-il talumistasu maksta seni, kuni rajatav tehnorajatis paikneb reformimata

või reformitud riigimaal.

Tulenevalt maakatastriseaduse § 191 lõike 2 punktist 1 on Imatra Elekter AS kitsendust põhjustava

objekti omanikuna kohustatud 90 päeva jooksul tehnorajatise paigaldamisest arvates esitama

maakatastrile kitsenduste andmed.

3. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes MaaRS § 31 lõikele 2 ja Korra punktile 20 ja punkti 21

alapunktile 1 ning arvesse võttes AÕS § 1581 ja AÕSRS § 152 lõiget 1:

3.1. anda Imatra Elekter AS-le (registrikood 10224137, Tööstuse tn 2, Haapsalu linn, Lääne

maakond, 90506) nõusolek tehnorajatise paigaldamiseks Pärnu maakonnas Lääneranna

valla Lihula linnas asuvale reformimata 16193 Lihula-Kloostri-Kirbla tee L3 maaüksusele

(katastritunnusega 43001:001:0810). Kasutusala pindala on 7 m2 ning tehnorajatise

asukoht maa-alal on näidatud käesoleva korralduse lisaks oleval asendiplaanil (lisa);

3.2. järgida maa kasutamisel järgmisi tingimusi:

3.2.1. kasutusõigus annab Imatra Elekter AS-le õiguse punktis 3.1. nimetatud maa-ala

kasutamiseks kasutusala ulatuses 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks, omamiseks,

valdamiseks ja kõikide tööde teostamiseks, mis on seotud tehnorajatise ehitamise,

majandamise, remontimise, korrashoiu ja hooldamisega;

3

3.2.2. tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiametiga kooskõlastatud Draftit OÜ poolt

koostatud tööprojektile „Töö alajaama F1 rekonstrueerimine. Lihula linn, Lääneranna vald,

Pärnumaa“ (töö nr JTI108). Tehnovõrgu ehitamisel on keelatud kõrvalekaldumised

(asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist. Tehnovõrgu lõigud, mis ei vasta

kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh

sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde

teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnorajatise omaniku poolt tema

vahendite arvelt;

3.2.3. tehnorajatise omanik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju

andmete õigsuse eest. Vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt

kooskõlastatud projekt ja lepingule lisatud plaani kasutusõiguse ala;

3.2.4. riigitee nr 16193 teelõik km 0,00-0,202 oli pindamistööde objekt 2022. aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022.

aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud;

3.2.5. tehnorajatise omanik kohustub enne ehitustööde algust koostama liikluskorralduse projekti

(lähtudes Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. määrusest nr 43 “Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele”) ning saama ehitustööde tegemiseks Transpordiametilt liiklusseaduse

§ 7² lg 3 kohase liiklusvälise tegevuse loa;

3.2.6. riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu;

3.2.7. tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud;

3.2.8. riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele; 3.2.9. ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt

ja kaitsevööndist;

3.2.10. tehnorajatise omanik esitab Transpordiametile tehnovõrgu ja -rajatise ehitustööde

vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis ja

vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et

tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on tehnorajatise omanik

kohustatud 30 päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama

Transpordiametiga kooskõlastatud asukohta;

3.2.11. tehnorajatise omanik kohustub vähemalt esimesel korral peale tehnorajatise paigaldust

tulema tee ehitusobjekti alguses tasuta maaüksuse omaniku esindajale või tema poolt

tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha;

3.2.12. tehnorajatise omanik kohustub hoidma oma vahenditega ja omal kulul tehnovõrgu

korrashoiu kasutusõiguse kehtivusaja jooksul;

3.2.13. tehnorajatise omanik kohustub kasutama kasutusõiguse ala säästlikult ja heaperemehelikult

ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või

õiguste kahjustamist mistahes viisil;

3.2.14. tehnorajatise omanik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat,

vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

3.2.15. tehnorajatise omanik kohustub kandma tehnorajatise kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

3.2.16. tehnorajatise omanik kohustub teavitama maaomanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus-

ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Pärast teostatud

tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on õigustatud isik kohustatud

taastama tööde alustamise hetke heakorra;

3.2.17. tehnorajatise omanik kohustub teavitama maaomanikku kasutusõiguse alal tehtavatest

avariiremondist (avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on

4

tehnorajatise omaniku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud)

esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected],

edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö

lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel;

3.2.18. tehnorajatise omanik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada

liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas

kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. määrusest nr 43 “Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele”). Avariiremondi teostaja kohustub omaniku poolt määratud ajal

ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui

omanik ja õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”;

3.2.19. tehnorajatise omanik kohustub lubama maaüksuse omanikul või tema poolt volitatud isikul

ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada tehnovõrgu kaitsevööndis järgmisi hooldetöid:

sh talihooldetöid, sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja –peenarde remondi- ja

hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;

3.2.20. kui talitluslikult on ära langenud maaüksuse kasutamise vajadus on tehnorajatise omanik

kohustatud likvideerima kahe kuu jooksul kasutamiseks antud maaüksuse osalt tehnovõrgu

ja -rajatise ja taastama eelnenud olukorra, teavitades kirjalikult Transpordiametit. Lepingu

lõpetamise kulud katab õigustatud isik;

3.2.21. kasutusõigus on samal talituslikul eesmärgil üle antav teisele isikule. Tehnorajatise omanik

kohustub 10 päeva jooksul Transpordiametit kirjalikult teavitama muudatustest;

3.2.22. tehnorajatise omanik kohustub esitama tehnorajatise andmed maakatastrile 90 päeva

jooksul kitsenduse tekkimisest.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

Käesoleva korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Saata: Imatra Elekter AS, Transpordiamet