3 (7)
ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva
standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
15.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel
eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
15.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
16. Valgustusprojektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik,
seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool,
võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS
(lülitus-jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga,
erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate
tingmärkidega. (ainult riigitee valgustusega seotud tööd). Asendiplaani joonisele märkida:
16.1. Valgustusklassi number (näiteks M5);
16.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
16.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m).
17. Tehnovõrkude projektid tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu
projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega
paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja
et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi
(kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
18. Tehnovõrkude planeeritav asukoht esitada projekti kooskõlastuse taotluses tee kilometraaži
järgi min 10 m täpsusega.
19. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede
laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa
hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude
paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
20. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning
välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt
ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
21. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike
teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil,
suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha
allpool külmumispiiri, vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui
ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde
varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste
kahjustamist.
22. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.
23. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
24. Projektide koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on
näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast
(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda
riigitee teljega.
25. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu
maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde,
rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada pädeva isiku poolt
teeprojekt.