Nõuded tehnovõrkude ja ristumiskoha projektide koostamiseks Kangru - Vaela kergliiklustee nr 3040054 ning riigitee nr 11505 km 1,18 teemaal ja kaitsevööndis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tea Tõnts

VILprojekt OÜ

tea.tonts@vilprojekt.ee

Teie 23.07.2024

Meie 02.08.2024 nr 7.1-1/24/12992-2

Nõuded tehnovõrkude ja ristumiskoha projektide

koostamiseks Kangru - Vaela kergliiklustee nr

3040054 ning riigitee nr 11505 km 1,18 teemaal ja

kaitsevööndis

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Kangru tee T3 kinnisasja (katastritunnus

30501:001:0691) tehnovõrkude ja ristumiskoha projektide koostamiseks, milles kavandatakse

tehnovõrkude ja ristumiskoha ehitust Kangru - Vaela kergliiklustee nr 3040054 ja riigitee nr 11505

Vaela tee km 1,18 tee piirides (teemaal) ja riigitee kaitsevööndis Vaela külas, Kiili vallas, Harju

maakonnas.

Alal kehtib „Kangru tee 5 detailplaneering“ (koostaja AB Artes Terrae OÜ, töö nr 21123DP1).

I Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99

lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ ning Transpordiameti peadirektori 17.05.2024 käskkirjast nr 1.1-1/24/85

„Riigiteede valgustuse kavandamise juhendi kinnitamine“ esitame nõuded Kangru tee T3

kinnisasja tehnovõrkude (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks ning ehitamiseks kergliiklustee ja riigitee piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projektide koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada

alltoodud asjaolude ja nõuetega:

1. Tehnovõrkude projektide koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist nr MA

2018-015: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel.

2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

2 (7)

geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide-vormistam).

Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne), sh arvestada alljärgnevaga:

3.1. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses

(vajadusel määrata laiem ala, kuni 20 m). Mõõdistada ala piki riigiteed (ja vajadusel

ristuvad teed) vähemalt 30 (50) m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas.

Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

3.2. Plaanile kanda olemasolevad valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes

otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga.

3.3. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus.

3.4. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.

3.5. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500.

3.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

4. Selgitada välja (kui on KOV projektid) ning arvestada varemkoostatud ja koostamisel olevate

tee- ja valgustusprojektidega (võimalusel nimetada konkreetselt seotud tööd).

5. Valgustusprojekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering

elektriprojektide koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse

projekteerimise kogemus.

6. Valgustusprojekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutust riigitee suhtes

(tee nr, nimetus, asukoha km).

7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik.

8. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus

kasutades valgusarvutusprogrammi.

9. Valgustusmastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba

ruumi. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega

külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid,

piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

10. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad,

bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel

liiklusohutuse parandamisega.

11. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 11.6 Tänavavalgustus).

12. Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

13. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm

väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust

rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele

lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja

sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

14. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll,

mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

15. Valgustusprojektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega

3 (7)

ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva

standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

15.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel

eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

15.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

16. Valgustusprojektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool,

võimsus, pingelang, juhtistiku süsteem, valgusti tüüp jne) projekteeritava valgustuse ja LJS

(lülitus-jaotusseade) piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga,

erinevad valgusti grupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid tähistada erinevate

tingmärkidega. (ainult riigitee valgustusega seotud tööd). Asendiplaani joonisele märkida:

16.1. Valgustusklassi number (näiteks M5);

16.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

16.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m).

17. Tehnovõrkude projektid tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu

projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega

paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja

et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi

(kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).

18. Tehnovõrkude planeeritav asukoht esitada projekti kooskõlastuse taotluses tee kilometraaži

järgi min 10 m täpsusega.

19. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa

hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude

paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

20. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

21. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike

teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha

allpool külmumispiiri, vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui

ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde

varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste

kahjustamist.

22. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

23. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

24. Projektide koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda

riigitee teljega.

25. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu

maanteest risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde,

rajatiste ning katendi (kogu tee laiuses) taastamiseks koostada pädeva isiku poolt

teeprojekt.

4 (7)

26. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).

Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava

tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab

Transpordiamet.

27. Projekteeritavad ja ehitatavad tehnovõrgud peavad vastama EhS tulenevatele normidele ning

ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

28. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist

riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud

juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda

ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

29. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

30. Projektides näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

31. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil

M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil maantee@transpordiamet.ee või läbi ehr.ee

ehitusloa menetluses. Projektide juurde lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

32. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

33. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

34. Tehnovõrgu omanik peab enne projektide realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud

– Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku

kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

35. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojektide

seletuskirjades ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projektide lahutamatuks osaks.

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused-

blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

5 (7)

Järelevalvet „EhS“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle

kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

II Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded Kangru tee ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida detailplaneeringus määratud asukohta, so riigitee 11505 km 1,18.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata põhilise liikluskoosseisu (sh teenindav transport)

sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

6 (7)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele normide kohased nähtavuskolmnurgad a) Kangru tee ristumisel riigiteega

ning b) Kangru tee ristumisel kergliiklusteega. Nähtavuskolmnurkades ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise

likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud, kergliiklustee) rajamiseks riigitee

alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ).

Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti

peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise

juhisest“

21. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb tellida omanikujärelevalve.

22. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

23. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse

liikluskorralduse projekt.

24. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

25. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

26. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

7 (7)

maantee@transpordiamet.ee. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

maantee@transpordiamet.ee) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Elliko Kõiv

57848581, Elliko.Koiv@transpordiamet.ee

Planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Merike Joonsaar

58627078, Merike.Joonsaar@transpordiamet.ee