| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/7096-3 |
| Registreeritud | 01.08.2024 |
| Sünkroonitud | 05.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kose Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kose Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
9. juuni 2024 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
1
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
11206 Vardja-Ravila tee
E E
E
E
E
E
T T
T
T
Si
T
M
T
Si
R
11206 Vardja-Ravila tee
Ä
T
Kose Päästekomando
aiamaad
TTVK
Tuletõrje veevõtumahuti
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
Leppemärgid:
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ä - Ärimaa T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa R-Riigikaitsemaa SI - Sihtotstarbeta maa
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev 2-korruseline korterelamu
1. juuli 2024 1:20002
Olemasolev 3-korruseline korterelamu
Olemasolev muu hoone
Kehtiva detailplaneeringu ala piir
TTVK Olemasolev tuletõrje veevõtumahuti
11206 V ardja-R
avila tee
4,16
5,514
4,8
16,2
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 1:500
TUGIPLAAN
3
Leppemärgid:
Olemasolev tee
Juurdepääs kinnistule
Olemasolev haljasala
Olemasolev hoone
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri keskpingekaabel
Olemasolev veetorustik
Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
Riigitee kaitsevöönd 30 m
Planeeringuala piir
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Kose Maakorralduse OÜ märts 2024.a. Töö nr. 1625-03.24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4.Andmed projekteeritava ja perspektiivse kaugküttetorustiku kohta saadud kaugkütet rajavalt ettevõttelt, SW Energia OÜ, tehniliste tingimuste taotlemisel.
Tehnovõrgu kaitsevöönd
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress
Vardja tee 2a Vardja tee L1 Aiamaade
Katastriüksuse tunnus 33702:002:0698 33801:001:1213 33801:001:1214
Katastriüksuse pindala/ (planeeringualasse jääv pindala)
1106 m2 (1255) m2 (1033) m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve
Tootmismaa 100% Transpordimaa 100%
Maatulundusmaa 100%
Olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS) Likvideeritud kaugküttetorustik
Projekteeritav/rajatav kaugküttetorustik
Olemasolev sademeveekanalisatsioon
Perspektiivne kaugküttetorustik
Likvideeritud gaasitorustik
Olemasolevad viljapuud ja marjapõõsad
11206 V ardja-R
avila tee
1
EK6/3
P10
V1
VLP
KLP
K1
SK1
KKLP SKLP
4,16
5,514
5,2
3
2,5
ELP
SK1 SK1
SK1
SK1
SLP
18,6
4
8
17,4
47,6
31,4
TTVK
POS1 // EK100%
12m/ 3m 250 2
(1/1) 3/1 1106
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 1:500
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
4
Leppemärgid:
Olemasolev tee
Juurdepääs sõidukitel*
Säiliv haljasala
Olemasolev hoone
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri keskpingekaabel
Olemasolev veetorustik
Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
Riigitee kaitsevöönd 30 m
Planeeringuala piir
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Märkused: *illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. ** Lubatud on ka ridaelamu maa 100% (ER). 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Kose Maakorralduse OÜ märts 2024.a. Töö nr. 1625-03.24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4.Andmed projekteeritava ja perspektiivse kaugküttetorustiku kohta saadud kaugkütet rajavalt ettevõttelt, SW Energia OÜ, tehniliste tingimuste taotlemisel. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 6. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimisel.
Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS) Likvideeritud kaugküttetorustik
Projekteeritav/rajatav kaugküttetorustik
Olemasolev sademeveekanalisatsioon
Perspektiivne kaugküttetorustik
Likvideeritud gaasitorustik
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
(põhihoone/abi- hoone)
Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil
(põhihoone/abi- hoone)
Korruste arv Krundi suurus
(m2)
Määratud ehitusõiguse aken
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Krundi positsiooni nr Pos 1
Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Korterelamu
maa**(EK) 100%
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal
2 (1 põhihoone + 1 abihoone)
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 250 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus
põhihoonel 12 m abihoonel 3 m
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus 3 m
Likvideeritav objekt
Planeeritud parkimisala*
V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*
Planeeritud elektri madalpingekaabel*
Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*
VLP
ELP KLP
Olemasolev/säiliv veeliitumispunkt*
Olemasolev/säiliv kanalisatsiooniliitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
1 Positsiooni nr.
P10 Parkimiskohtade arv
Võimalik põhihoone asukoht*
Liitumisnähtavus (LN1 = 80 m, LN2 = 15 m)
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr Pos 1
Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid
(krohv, puit, kivi)
Lubatud katusekalded 0 - 25°
Suurim lubatud maapealne korruselisus 3
Suurim lubatud korterite arv / ridaelamu bokside arv 6 korterit /4 ridaelamu boksi
SLP Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt*
SKLP Planeeritud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt*
Planeeritud haljasala (25-35%)*
Võimalik abihoone (prügimaja) asukoht*
Kortermaja suurim lubatud korterite arv/korruste arvEK6/3
Planeeritud haljastus*
Planeeritud sidekanalisatsioon*
Planeeritud kaugküttetorustik*
KKLP Planeeritud kaugkütte liitumispunkt*
SK1 Planeeritud sademeveetorustik*
Planeeritud jalakäijate tee/kõnnitee*
TTVK Tuletõrje veevõtukoht
Planeeritud hoonestusala piir
Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis
Märkused: 1) „Vardja detailplaneering" on kehtestatud Kose Vallavolikogu 20.07.1998. a otsusega nr 265.
Leppemärgid:
Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuv osa
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 5
Planeeringuala piir
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-3-2024
HARJU MAAKOND, KOSE VALD
VARDJA KÜLAS ASUVA
VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Varitech Ehitus OÜ
Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2024
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3
2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3
3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3
4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3
5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4
6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9
7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9
7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 11
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 15
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 15
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate
võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..23
Detailplaneeringu koosseis
● Detailplaneeringu seletuskiri
● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500
● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500
● Joonis 5 – Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Varitech Ehitus OÜ (reg. nr. 12777828), poolt
11.04.2024 esitatud avaldus Kose Vallavalitsusele Vardja külas Vardja tee 2a
katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud
dokumendiregistris 11.04.2024, dokumendi nr 7-1.2/614 all).
● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 koos lisaga (lähteseisukohad)
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Vardja külas (skeem 1). Planeeritava ala
pindala on ca 0,3 ha ning see hõlmab Vardja tee 2a (33702:002:0698) katastriüksust ning
tagamaks nõuetekohast juurdepääsu, tehnovõrkudega liitumist ja keskkonnatingimuste
määramist osaliselt Vardja tee L1 (33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214)
katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine korter- või
ridaelamu püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 detailplaneeringu algatamise
kohta
● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);
● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);
● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-
2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)
● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; EVS
843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
● Maa-ameti kaardimaterjal.
NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri
määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne
muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest
ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Kose Maakorralduse OÜ juulis 2023.a,
töö nr 1625-03.24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Vardja asula väljaspool tiheasustusala ehk tegemist on
hajaasustusega alaga, kus ehitiste püstitamisel tuleb lähtuda hoone asukohas väljakujunenud
keskkonnast. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.
Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.2 Olemasolev olukord
Juurdepääs planeeringualale on riigiteelt 11206 Vardja – Ravila tee Vardja tee kaudu
(katastriüksuse lähiaadress Vardja tee L1, asfaltkattega, laiusega ca 5,5 m, heas seisukorras),
mis on munitsipaaltee. Planeeringuala läbivad ettevõttele Telia Eesti AS kuuluv sidekaabel,
Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpinge õhuliinid, madalpingekaablid ja keskpingekaablid,
ettevõttele OÜ Kose Vesi kuuluvad ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud ning Kose vallale
kuuluv sademevee kanalisatsioonitorustik.
Vardja tee 2a katastriüksuse idapiiril on väikses ulatuses aiamaade ala (võrkaed) ja ülejäänud
osas on kaetud katastriüksus haljastusega ja teekattega. Planeeringualasse kaasatud Aiamaade
katastriüksusel asuvad aiamaad ning Vardja tee L1 katastriüksusel asub tee koos
tehnovõrkudega. Maakatastri andmete kohaselt on Vardja tee 2a kõlvikuline kooseis: muu maa
– 1027 m² ja haritav maa 79 m2. Varasemalt on asunud katastriüksusel hoone (ladu). Hoone oli
varisemisohtlik ning lammutati septembris 2021.a Planeeringualale ulatub ka riigitee 11206
Vardja – Ravila tee kaitsevöönd 30 m.
Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)
Foto 3. Vaade Vardja tee 2a katastriüksusele lõuna poolt (juuni 2024.a)
Vardja tee L1
Vardja tee 2a Vardja tee 2
Aiamaade
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 4. Vaade planeeringualale põhja poolt (juuni 2024.a)
Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):
• Riigitee kaitsevöönd 30 m
• Elektri madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m
• Elektrikaablite (madalpingekaabel, keskpingekaabel) kaitsevöönd 1 m
• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m
• Veetorustiku kaitsevöönd 2 m
• Kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m
• Sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m
Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)
Vardja tee 2a
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa, ärimaa ja transpordimaa
sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala jääb hoonestatud piirkonda.
Planeeringuala lähipiirkonda jäävad kortermajad, ärihoone, tootmishooned ja garaažid. Lisaks
jäävad ka planeeringuala lähialasse aiamaad. Olemasolevad korterelamud lähipiirkonnas on
kahe- kuni kolmekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega hoonetega (va Vardja tee 1
korterelamu, millel on kelpkatus, ning Vardja tee 6 korterelamu, millel on lamekatus) ning
hoonete välisfassaadis on kasutatud peamiselt kivi ja krohvi. Olemasolevad hooned on heledat
tooni.
EHRi andmetel on lähialal järgnevad hooned:
Vardja tee 1a: administratiivhoone (büroohoone); kõrgus 10,3 m; 2 korrust; ehitisealune pind
306 m2;
Vardja tee 1: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 309 m2;
Vardja tee 2: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 371 m2;
Vardja tee 4: muu kolme või enama korteriga elamu, 3 korrust; ehitisealune pind 614 m2;
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad elektrivõrk, sidekaablid, sademeveetorustik ja ühisvee-
ja -kanalisatsioonitorustikud. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja
katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.
Foto 5. Kontaktvööndis asuvad hooned (juuni 2024.a)
Vardja tee 2 Vardja tee 4
Vardja tee 1a Vardja tee 1
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud
nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub juba hoonestatud alas, lisaks on
katastriüksusel asunud varasemalt hoone (ajaloolised kaardid näitavad hoonestust juba 1978.
aastast) seega lisanduva korterelamu kavandamine juba korterelamutega hoonestatud
piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Planeeringuga määratud
ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud Kose valla poolt
väljastatud lähteseisukohad. Olemasolev keskkond ja elektri- ja sidevõrk ning ühisveevärgi ja
-kanalisatsioonitorustikud, sademeveetorustikud ja projekteeritav kaugküte on võimelised
lisanduva korterelamu rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga ei nähta ette katastriüksuste piiride muutmist. Vardja tee 2a
katastriüksusele määratakse detailplaneeringuga uueks sihtotstarbeks elamumaa 100% (krundi
kasutamise sihtotstarve korterelamu maa või ridaelamumaa). Planeeringualasse kaasati
juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega varustamiseks ka osaliselt Vardja tee L1
(33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214) katastriüksused mille sihtotstarvet ega
olemasolevaid piire ei muudeta.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on krundile Pos 1 (Vardja tee 2a) määratud hoonestusala. Hoonestusala on
ala, kuhu on lubatud kortermaja rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos
tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, abihoone (prügimaja kuni 20 m2), parkimisala, juurdepääs
ja haljastust.
Hoonestusala on planeeritud 4 -17,4 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Hoonestusala on
määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida põhihoone kuju ja asukohta.
Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille
alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik
kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,
päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Täpne lahendus rajatavate hoonete (kortermaja ja prügimaja) asukoha ja suuruse kohta
määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
7.2 Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse
määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja kontaktvööndis
asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
Hoonete suurim lubatud sügavus 3 m. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.
*Üldplaneeringust tulenevalt on alale lubatud ka ridaelamute rajamine. Seetõttu jäetakse
detailplaneeringuga võimalus rajada ka ridaelamu, sel juhul on krundi kasutamise sihtotstarve
ridaelamu maa (ER). Ridaelamu puhul on lubatud rajada 2 hoonet (1 ridaelamu ja 1 abihoone)
mille maksimaalne kõrgus on 9 m ridaelamul ja 3 m abihoonel ning mille suurim lubatud
ehitisealune pind on kokku 250 m2. Ridaelamu suurim lubatud bokside arv 4.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla)
suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja
ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada Vardja tee 2a katastriüksusele
hooneid mille maksimaalne ehitisealune pind on kokku 250 m2. Täpne lahendus rajatavate
hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks
2 (1 põhihoone ja 1 abihoone), mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka
ehitusloakohustuseta hoonete arvu.
Planeeringualal asuv kelder on lubatud likvideerida.
7.2.1 Insolatsioon
Planeeringulahendus näeb ette Vardja tee 2a katastriüksusele ühe põhihoone rajamise võimalust
kõrgusega kuni 12 m (kuni 3 maapealset korrust). Hoonestusala planeerimisel on arvestatud, et
tekiks võimalikult vähe varjutust naaberkinnistutele. Insolatsiooni hindamisel on kasutatud
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt koostatud juhendit „Ruumi otsese
päiksevalguse (insolatsioon) kestuse arvutamise juhend“, mis koostatud 2020. aastal ja mille on
heaks kiitnud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti
Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Tehnikaülikool ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Juhend on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustes
planeeringute lähtetingimuste ja projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja
ehitusprojektide menetlemisel.
Insolatsioon tähendab otsese päikesevalguse pääsemist ruumi mingi aja vältel. Vastavalt
juhendile peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas
ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Et päikesekiirgus insolatsioonina arvesse läheks,
peab päikese tõusunurk olema vähemalt 6º ning nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi
vahel peab olema vähemalt 10º. Pimedamal sügis- ja talve perioodil insolatsiooni hinnata ei saa,
sest päikese tõusu nurk ei ole piisav ning valgustatud aeg on liiga lühike.
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-
tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes
Pos nr/
Lähiaadress
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone/abihoone)
Hoonete
suurim lubatud
ehitisealune
pind
Hoonete
lubatud
maksimaalne
kõrgus
(põhihoone/
abihoone)
1/Vardja tee
2a
Korterelamu
maa* (EK) 100% 2 (1/1) 250 m2 12 m / 3 m
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka
kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu
insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade
arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus
päike saab paista kõikidesse tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5
tunnini.
Insolatsiooni kestuse määramisel on antud juhul kasutatud nomogramm-meetodit, kus joonis
koostatakse kindla geograafilise asukoha ja kuupäeva kohta. Antud juhul on varju liikumise
graafik koostatud Vardja külas päikese liikumise järgi kuupäevadel 22. aprill ja 22. august
asukohaga 59° 10′ N / 25° 13′ E.
Skeem 4. Nomogramm modelleerimine
Käesolevaga on esitatud ainult 22. aprilli varjugraafik, sest aprilli ja augusti päikese tõusude
kellaajaline vahe on 4 minutit ning loojangute vahe 5 minutit, mida võib üldisel foonil lugeda
kaduvväikeseks erinevuseks. Planeeritava hoone on kavandatud vähemalt 18,6 m kaugusele
Vardja tee 2 asuvast korterelamust. Modelleerimisest on näha, et 8:15 kuni päikse loojumiseni
planeeritud korterelamust tekkinud vari ei varjuta eluhoonet, st vari tekib osaliselt hoonele vaid
päiksetõusust kuni 8:15-ni. Vastupidiselt ei varjuta Vardja tee 2 olemasolev korterelamu
planeeritud korterelamut päiksetõusust kuni 18:00-ni, st vari tekib õhtul 18:00-st kuni
päikseloojanguni. Vardja tee 2 kortermajal on läbi hoone korterid ning insolatsiooni kestus on
ca 12 h ööpäevas, planeeritaval kortermajal on samuti planeeritud korterid läbi hoone ning sellel
hoonel on insolatsiooni kestus ca 12 h – seega on tagatud nõutud insolatsiooninõuded.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“
asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta
5:50 In- so- lat- sioo ni kest us elu- ruu- mi- des on pii- sav, kui 2,5- tun- nin e katk em atu in- so- lat- sioo n või 3- tun- nin e kat- kest
8:15
18:00 20:45
Päiksetõus
Päikseloojang
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühe arhitektuurset stiili. Läbivaks
elemendiks on olemasolevate hoonete tonaalsus.
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud katusekalded
3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Hoonete soovituslikud välisviimistluse
materjalid Looduslikud (krohv, puit, kivi)
Lubatud katusekalded 0 – 25°
Maksimaalne hoone maapealne
korruselisus 3
Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Samuti ei määrata
detailplaneeringuga konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada
ümbritsevasse keskkonda. Soovituslik on hoone välisilme puhul arvestada olemasolevate
hoonete tonaalsusega ehk valida võimalikult neutraalsed toonid nagu ümbritsevatel hoonetel.
Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale. Rajatav
kortermaja ei tohi piirkonnas mõjuda liiga domineerivana (nt ainult punastest tellistest fassaad
vms).
Näide kombineeritud välisviimistlusmaterjalidega korterelamust, mis võiks piirkonda sobida.
Planeeringuga on lubatud rajada kuni 3 m sügavusega maa-alune korrus (kelder). Kui
soovitakse rajada keldrikorrust, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti
koostamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade
maa-ameti geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas
piirkonda on keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).
https://www.architecturaldesigns.com/
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Piirded
Piirdeaedu pole lubatud rajada, kuna lähialal asuvatel kortermajadel puuduvad piirded. Kui
peaks aga rajatama korterelamu asemel ridaelamu (mis on samuti lubatud) siis on nende bokside
õuealal minimaalses mahus piirdeaedade rajamine siiski lubatud (suurim lubatud kõrgus 1,5 m;
materjaliks läbipaistev metallpaneel või võrkaed).
Olemasolev võrkaed on lubatud likvideerida.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
7.4.1 Liikluskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11206 Vardja-Ravila tee km 1,126-1,184. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 267 autot ja kiirusrežiim 50 km/h. Juurdepääsuna on
planeeritud kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,119 läbi kohaliku Vardja tee L1
kinnistu (katastritunnus 33801:001:1213).
Vardja tee, millelt on juurdepääs planeeritud korterelamule, on munitsipaalomandis. Tee on
laiusega 5,5 – 6 m ning juurdepääsu asukohas asub suurem plats.
11206 Vardja-Ravila teel olev liiklus võib põhjustada müra. Kose Vallavalitsus on 23.04.2024
korraldusega nr 131 kehtestanud liikluspiirangu Kose alevikus 14 Kose-Purila tee km-tel 0,000-
2,376, mis on Kose alevikus Pikal tänaval 12 Kose-Jägala teest (katastritunnus
33701:002:0324) kuni 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teeni (katastritunnus 33801:001:1442).
Piiranguga sõidukite (üle 8 tonnise registrimassiga C-kategooria sõidukite, traktorite,
liikurmasinate, CE-kategooria autorongide ja masinrongide) ümbersõit on tagatud Kuivajõe
liiklussõlme kaudu. Hinnanguliselt läbis teelõiku 80 piiranguga sõidukit ööpäevas. 12 Kose -
Jägala teelt Tartu suunal sõitvad piiranguga sõidukid võivad tulevikus kasutada liiklemiseks ka
11206 Vardja- Ravila teed, mistõttu tuleb hoonete planeerimisel ja projekteerimisel arvestada
ka võimaliku lisanduva müraga.
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud analüüs potentsiaalse müra osas võrdleval meetodil.
Eelduseks tuuakse, et 80-st piiranguga sõidukist pooled sõidavad Tartu suunal ja pooled
Tallinna suunal. Seega potentsiaalne lisanduvate veoautode arv 11206 Vardja – Ravila teel on
40 sõidukit.
Võrdluseks kasutati Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmeid. 2023.a
andmetel on 11206 Vardja-Ravila tee keskmine ööpäevane liiklussagedus 267 autot, millest 9
on veoautod. Lisanduva liikluse tulemusel on tulevane ööpäevane liiklussagedus 307 sõidukit,
millest 49 on veoautod (piiranguga sõidukid, mis moodustab 16% kogu liiklusest.
Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmetest otsiti võimalikult lähedaste
andmetega ja tee milleks on 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (liiklussagedus 490 sõidukit, millest
on 19 % veoautod). Antud tee müra ulatuse ja taseme teada saamiseks kasutati 2022. a
strateegilist mürakaarti Maa-ameti geoportaalist. Skeemil 5 on näha maanteeliikluse ööpäevast
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
keskmist müra. Müra vahemikus 64-60 db ulatub riigitee teljest ca 18,5 m kaugusele. Edasi on
müra 50-54 db umbes 40 - 50 m ulatuses. Seega võib eeldada, et 11206 Vardja-Ravila tee
potentsiaalne ohtlik müra on samas suurusjärgus jäädes kuni 20 m kaugusele teest. Sellest
tulenevalt ei kavandata planeeringualale müratõkkeseina ega -valli.
Skeem 5. Maanteeliikluse müra 13213 Jõhvi-Täkumetsa teel
Projekteerimisel tuleb tagada:
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55 dB, öösel 50 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid
meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ nõuetest.
Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada nt
müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet
ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Planeeringuga tehakse ettepanek ka likvideerida olemasolev sõidutee mis läbib põhja-lõuna
suunaliselt Vardja tee 2a katastriüksust kuna seda teed ei kasutata peamiseks liikluseks.
Planeeritud on rajada hoone ette jalakäijatele kõnnitee mille kate võiks olla vahedega
sillutiskivi, et sademeveel oleks osaliselt võimalik maapinda otse imbuda. Kõnniteelt rajada ka
juurdepääs jalakäijatel planeeritud korterelamusse.
7.4.2 Parkimine
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade
minimaalne arv ühe korteri kohta on standardi järgselt 1-2-toalisel korteril 1,3 ja 3 ja enama
toalisel korteril 1,5 , ehk 6 korteri puhul on vajalik tagada kuni 9 kohta. Külaliste parkimine
tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada lisanduv külaliste
parkimiskoht. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega. Planeeritud parkimisalale on
detailplaneeringuga näidatud võimalik juurdepääsu asukoht joonisel 4. Tingmärk „Juurdepääs
krundile sõidukitel“ näitab krundi külge millelt juurdepääs on lubatud rajada. Väljasõidu ja
parkimisala täpsed asukohad leitakse hoone projekteerimise käigus.
Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka jalgrataste parkimine. Planeeritud
korterelamus tuleks igale korterile ette näha selline panipaik (näiteks keldriboks), mis mahutaks
vähemal ühe jalgratta. Jalgrataste hoidmiseks võib korterelamus ette näha ühise, lukustatava
jalgrataste hoiuruumi, milleks tuleb leida sobiv koht kas hoone ees või korterelamu avalikes
ruumides. Samuti on lubatud rajada jalgratta parkla hoone ette valgustatud osale.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja
arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised
hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete
puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike
asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude
omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vardja tee L1 katastriüksusel asuvad vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvad vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Korterelamu vee- ja kanalisatsiooniga liitumine on seega ette nähtud
olemasolevast ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest. Katastriüksuse piiril on
olemasolevad ühisvee- ja -kanalisatsiooni liitumispunktid.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Liitumine ühisveevärgiga
Kinnistu liitumispunktiks ühisveevärgiga on maakraan MK-2.2, väljund De32 PE. Minimaalne
tagatud veesurve liitumispunktis on 2 bar. See on projekteeritud ja välja ehitatud ühe
üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata nende
võimekus detailplaneeringu ala veega varustada ning vajadusel vahetada torustik suurema
läbimõõduga torustiku vastu. Veetorustik tuleb välja ehitada PE veetorust surveklassiga PN10
(10 bar). Rajatud veetorustikule tuleb teha hüdrauliline surveproov. Surveproovi saab tellida ka
Kose Vesi poolt. Surveproov tuleb läbi viia avatud kaevikuga ja OÜ Kose Vesi esindaja
kohalolekul, kes koostab surveproovi akti. Vee liitumispunktiks on maakraan.
Liitumine ühiskanalisatsiooniga
Kinnistu liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on isevoolse torustiku kanalisatsioonikaev
KK-27 560/500. Liitumiseks on kaevul toru ots De 110. See on projekteeritud ja välja ehitatud
ühe üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata
nende võimekus kortermaja reovett ära juhtida ning vajadusel vahetada torustik suurema
läbimõõduga torustiku vastu. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt
esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra
madalam tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset
paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. OÜ Kose Vesi
ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.
Kanaliseeritav reovesi peab vastama Kose vallavalitsuse määruses nr 5, 05.10.2009 „Reovee
ärajuhtimistasu diferentseerimisjuhend“, reostusgrupi RG-1 esitatud nõuetele. Sademe- ja
pinnavee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.
Arvestuslikud mahud
Arvestuslik vee kogus on kortermajal kokku (arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt
pere suurust) ca 3 m3/ööpäevas. Arvestuslik tekkiv reovee kogus on samuti kogu kortermaja
puhul ca 3 m3/ööpäevas. Planeeringualal paiknevate kinnistute liitumiseks ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga tuleb koostada vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt. Projekti koostamiseks
küsida ettevõttelt OÜ Kose Vesi tehnilised tingimused. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
rajatiste tööprojekti koostamisel kooskõlastada need ettevõttega OÜ Kose Vesi.
Liitumispunktist alates ehitab kinnistusisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja kinnistu
omanik. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla hargnemisi. Veemõõdusõlm peab vastama OÜ Kose
Vesi nõuetele. Veemõõdusõlme tarvis annab ja paigaldab veearvesti OÜ Kose Vesi. Torustike
ülevaatuseks ning veearvesti saamiseks tuleb ühendust võtta OÜ Kose Vesi
klienditeenindusega.
Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.
Vee- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest
mõlemale poole.
7.6.2 Sademevesi
Vardja tee L1 katastriüksusel asub Kose vallale kuuluv sademeveetorustik. Planeeritud parklast
ja hoone katuselt tuleb sademevesi juhtida olemasolevasse torustikku restkaevude ja
sademeveetorustiku abil. Kõnniteelt tulenev sademevesi on võimalik immutada krundi siseselt
hoone ümber jäävale haljasalale vertikaalplaneerimise abil.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 3 kohaselt
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
peab paiknema veevõtukoht hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast
ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on võimalik kasutada olemasolevat tuletõrje veevõtukohta,
mis asub planeeringualast lääne pool Vardja tee L1 kinnistul. Lisaks asub ca 300 m kaugusel
Pritsu kinnistul Kose Päästekomando (vt skeem 6 ning joonised 2 ja 4). Tuletõrje veevõtukoht
jääb planeeringualast linnulennult 70 m kaugusele ja teed mööda ca 130 m kaugusele. Lähim
tuletõrje veemahuti on 50 m³ ja Pritsu kinnistul on 2x37,5 m³. Siseministri 18.02.2021 määruse
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lõikele 6: I kasutusviisiga hoonel, välja
arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukohad koos tagavad 10 l/s kolme tunni jooksul.
Skeem 6. Veevõtukohtade asukohad (Maa-amet)
7.6.4 Elektrivarustus
Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri madalpinge õhuliin,
madalpinge kaablid ning keskpinge kaablid. Vardja tee 2a olemasolev liitumispunkt asub
liitumiskilbis 127016LK, mis asub Metsa:(Kose) alajaama seinal (kat:33801:001:1314).
Liitumine elektrivõrguga on võimalik Metsa:(Kose) alajaama baasil. Olemasolevast alajaamast
on planeeritud korterelamu elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone
elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on
Olemasolev veevõtukoht
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
planeeritud tarbijate krundi piirile ühekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav.
Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.
Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele
kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole
lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste
maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ
elektrivõrgu.
Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele kortermaja katusele ja/või fassaadile. Lubatud on
kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise
tarbeks.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus lahendatakse asulasse kavandamisel oleva kaugküttega mida haldab SW
Energia OÜ. Esialgse alternatiivse variandina on lubatud lokaalsed lahendused, kusjuures tuleb
arvestada üldplaneeringu punktis 5.10 sätestatut.
Kaugküttega liitumisel tuleb jälgida tehnilistes tingimustes toodud täpsemaid nõudeid (vt lisade
kausta). Joonisel 4 on näidatud võimalik kaugkütte liitumispunkt, mida täpsustatakse asulasse
kavandatud torustiku projekteerimisel.
Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas
pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr
63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida
küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.
7.6.6 Sidevarustus
Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon
sidekaevudega ja pinnases paiknevad sidekaablid. Planeeringuga antakse põhimõtteline
lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast olemasolevast sidevõrgust. Liitumise
rajamiseks tuleb rajada sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana (sidekaevust HKO-105;
HKO-104; HKO-103; HKO-102 või HKO-115). Hoonele tuleb näha ette 100mm individuaalne
sidekanalisatsiooni sisend planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS
tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja
tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde
käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Joonisel 4 on näidatud võimalik sidekanalisatsiooni liitumispunkt Vardja tee L1 kinnistul ja
sidekanalisatsiooni võimalik asukoht. Täpsem asukoht leitakse projekteerimise staadiumis.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringuala on kaetud suures ulatuses haljastusega ning vähemal määral teega (vt fotod 2-
4). Planeeringualal ei asu likvideeritavat väärtuslikku kõrghaljastust. Aiamaade katastriüksusel
olevad puud on planeeritud säilitada. Lubatud on vajadusel likvideerida põõsad Vardja tee 2a
katastriüksuselt. Soovituslik on kasvama jätta aga kõik ilusad puud. Korterelamu krunt peab
olema esteetiline ja heakorrastatud. Aiamaade katastriüksusel asuvad puud peaksid säilima
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
maksimaalses võimalikus mahus kuna toimivad maanteest tulenevast liiklusest põhjustatud
häiringute (müra, õhusaaste) puhul tõkestajana.
Soovituslik on rajada hekk Vardja tee 2a katastriüksuse lõunapiirile. Hekk piiritleb krunti
(annab korrektse vormi) ja tasakaalustab parkimisala kõvakatet, mistõttu muutub keskkond
meeldivamaks. Lisaks on soovituslik haljastada ka korterelamu esine ala, et luua meeldivam
keskkond.
Korterelamust põhja poole olev ala võib jääda lagedamaks platsiks selleks juhuks kui elanikel
peaks tekkima huvi (või vajadus) lisanduvate elementide järele nagu pesunöörid või puhkeala.
Vardja tee 2a haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste
nõuetega:
● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus elamualadel, sh võimalusel kõrghaljastus
(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise
keskkonna);
● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt
niidutaimestik);
● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks
säilitada ja mitmekesiselt haljastada tänavate äärsed rohealad;
● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning
nähtavuskoridoridega.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee
ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega
parklas ja kõnniteel. Vertikaalplaneerimisel tuleb suunata sademevesi kõnniteelt lähedalasuvale
haljasalale ja parklast restkaevudesse.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses
3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust
4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)
5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et
konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.8.2 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud
peatükis 7.3.
7.8.3 Radooni levik
Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)
sisaldusega alale.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid
järgmiselt:
• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;
• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt
tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-
jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,
siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla
radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada
ventilatsioonisüsteem vms meetmed).
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud Vardja tee 2a katastriüksusele sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoone rajamiseks, mis sobituvad keskkonda. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele
keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb
turvalisus. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse
näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku
kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti
realiseerimise staadiumis.
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)
Aiamaade * isiklik kasutusõigus – planeeritud sademevee torustiku kaitsevöönd
(Vardja tee 2a kasuks)
Vardja tee 1a * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel
(Elektrilevi OÜ kasuks)
Vardja tee L1 * isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud
(OÜ Kose Vesi kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel
(Elektrilevi OÜ kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud sademeveetorustik (OÜ Kose Vald
kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud kaugküttetorustik (Vardja tee 2a
kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS kasuks)
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei
kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste
teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist
halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud
rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud
ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida
sobilikud hoonete (korterelamu ja prügimaja) asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga,
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 22
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise
korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik
vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu
elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
Kõikide planeeritud hoonete ja tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning
nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Elektriühenduse loomisel
tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist
ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Elamutele ei
väljastata kasutuslubasid enne planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist.
Planeering viiakse ellu ühes etapis.
Tere!
Edastan Kose Vallavalitsuse kirja.
Lugupidamisega
Liina Kriisa
Kose Vallavalitsus
sekretär-asjaajaja
54620123
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
9. juuni 2024 1:5000
SITUATSIOONISKEEM
1
Leppemärgid:
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
11206 Vardja-Ravila tee
E E
E
E
E
E
T T
T
T
Si
T
M
T
Si
R
11206 Vardja-Ravila tee
Ä
T
Kose Päästekomando
aiamaad
TTVK
Tuletõrje veevõtumahuti
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN
Leppemärgid:
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: Ä - Ärimaa T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa R-Riigikaitsemaa SI - Sihtotstarbeta maa
Planeeringuala piir
Olemasolev katastriüksuse piir
Olemasolev 2-korruseline korterelamu
1. juuli 2024 1:20002
Olemasolev 3-korruseline korterelamu
Olemasolev muu hoone
Kehtiva detailplaneeringu ala piir
TTVK Olemasolev tuletõrje veevõtumahuti
11206 V ardja-R
avila tee
4,16
5,514
4,8
16,2
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 1:500
TUGIPLAAN
3
Leppemärgid:
Olemasolev tee
Juurdepääs kinnistule
Olemasolev haljasala
Olemasolev hoone
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri keskpingekaabel
Olemasolev veetorustik
Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
Riigitee kaitsevöönd 30 m
Planeeringuala piir
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Kose Maakorralduse OÜ märts 2024.a. Töö nr. 1625-03.24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4.Andmed projekteeritava ja perspektiivse kaugküttetorustiku kohta saadud kaugkütet rajavalt ettevõttelt, SW Energia OÜ, tehniliste tingimuste taotlemisel.
Tehnovõrgu kaitsevöönd
INFO PLANEERINGUALA KOHTA
Katastriüksuse lähiaadress
Vardja tee 2a Vardja tee L1 Aiamaade
Katastriüksuse tunnus 33702:002:0698 33801:001:1213 33801:001:1214
Katastriüksuse pindala/ (planeeringualasse jääv pindala)
1106 m2 (1255) m2 (1033) m2
Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve
Tootmismaa 100% Transpordimaa 100%
Maatulundusmaa 100%
Olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS) Likvideeritud kaugküttetorustik
Projekteeritav/rajatav kaugküttetorustik
Olemasolev sademeveekanalisatsioon
Perspektiivne kaugküttetorustik
Likvideeritud gaasitorustik
Olemasolevad viljapuud ja marjapõõsad
11206 V ardja-R
avila tee
1
EK6/3
P10
V1
VLP
KLP
K1
SK1
KKLP SKLP
4,16
5,514
5,2
3
2,5
ELP
SK1 SK1
SK1
SK1
SLP
18,6
4
8
17,4
47,6
31,4
TTVK
POS1 // EK100%
12m/ 3m 250 2
(1/1) 3/1 1106
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 1:500
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
4
Leppemärgid:
Olemasolev tee
Juurdepääs sõidukitel*
Säiliv haljasala
Olemasolev hoone
Katastriüksuse piir
Olemasolev elektri madalpingekaabel
Olemasolev elektri keskpingekaabel
Olemasolev veetorustik
Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
Riigitee kaitsevöönd 30 m
Planeeringuala piir
Olemasolev kanalisatsioonitorustik
Märkused: *illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. ** Lubatud on ka ridaelamu maa 100% (ER). 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Kose Maakorralduse OÜ märts 2024.a. Töö nr. 1625-03.24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4.Andmed projekteeritava ja perspektiivse kaugküttetorustiku kohta saadud kaugkütet rajavalt ettevõttelt, SW Energia OÜ, tehniliste tingimuste taotlemisel. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 6. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimisel.
Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS) Likvideeritud kaugküttetorustik
Projekteeritav/rajatav kaugküttetorustik
Olemasolev sademeveekanalisatsioon
Perspektiivne kaugküttetorustik
Likvideeritud gaasitorustik
Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides
Kõrgus meetrites maapinnast
(põhihoone/abi- hoone)
Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil
(põhihoone/abi- hoone)
Korruste arv Krundi suurus
(m2)
Määratud ehitusõiguse aken
TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED
Krundi positsiooni nr Pos 1
Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Korterelamu
maa**(EK) 100%
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal
2 (1 põhihoone + 1 abihoone)
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 250 m2
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus
põhihoonel 12 m abihoonel 3 m
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus 3 m
Likvideeritav objekt
Planeeritud parkimisala*
V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*
Planeeritud elektri madalpingekaabel*
Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*
VLP
ELP KLP
Olemasolev/säiliv veeliitumispunkt*
Olemasolev/säiliv kanalisatsiooniliitumispunkt*
Planeeritud elektriliitumispunkt*
1 Positsiooni nr.
P10 Parkimiskohtade arv
Võimalik põhihoone asukoht*
Liitumisnähtavus (LN1 = 80 m, LN2 = 15 m)
TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE
Krundi positsiooni nr Pos 1
Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid
(krohv, puit, kivi)
Lubatud katusekalded 0 - 25°
Suurim lubatud maapealne korruselisus 3
Suurim lubatud korterite arv / ridaelamu bokside arv 6 korterit /4 ridaelamu boksi
SLP Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt*
SKLP Planeeritud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt*
Planeeritud haljasala (25-35%)*
Võimalik abihoone (prügimaja) asukoht*
Kortermaja suurim lubatud korterite arv/korruste arvEK6/3
Planeeritud haljastus*
Planeeritud sidekanalisatsioon*
Planeeritud kaugküttetorustik*
KKLP Planeeritud kaugkütte liitumispunkt*
SK1 Planeeritud sademeveetorustik*
Planeeritud jalakäijate tee/kõnnitee*
TTVK Tuletõrje veevõtukoht
Planeeritud hoonestusala piir
Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis
Märkused: 1) „Vardja detailplaneering" on kehtestatud Kose Vallavolikogu 20.07.1998. a otsusega nr 265.
Leppemärgid:
Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuv osa
Joonise nimetus
Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr
5 DP-3-2024
Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald
Töö nimetus
Huvitatud isik
Varitech Ehitus OÜ
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering
Planeeringu koostamise korraldaja
Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev
Kontrollis
Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182
Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com
Koostas
Gerly Toomeoja
Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
30. juuli 2024 5
Planeeringuala piir
Paabor Projekt OÜ
Reg nr: 14260182
Malli tn 3
Lombi küla, Tartu vald
Tel: +372 5358 6223
E-mail: [email protected]
Detailplaneeringu nr: DP-3-2024
HARJU MAAKOND, KOSE VALD
VARDJA KÜLAS ASUVA
VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Varitech Ehitus OÜ
Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ
Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
TARTU 2024
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SISUKORD
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3
2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3
3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3
4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3
5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4
6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4
6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9
7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9
7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 11
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13
7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 15
7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 15
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate
võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21
8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..23
Detailplaneeringu koosseis
● Detailplaneeringu seletuskiri
● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000
● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000
● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500
● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500
● Joonis 5 – Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Varitech Ehitus OÜ (reg. nr. 12777828), poolt
11.04.2024 esitatud avaldus Kose Vallavalitsusele Vardja külas Vardja tee 2a
katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud
dokumendiregistris 11.04.2024, dokumendi nr 7-1.2/614 all).
● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 koos lisaga (lähteseisukohad)
Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta
Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Vardja külas (skeem 1). Planeeritava ala
pindala on ca 0,3 ha ning see hõlmab Vardja tee 2a (33702:002:0698) katastriüksust ning
tagamaks nõuetekohast juurdepääsu, tehnovõrkudega liitumist ja keskkonnatingimuste
määramist osaliselt Vardja tee L1 (33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214)
katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.
Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)
3. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine korter- või
ridaelamu püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid
● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 detailplaneeringu algatamise
kohta
● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;
● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);
● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);
● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-
2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)
● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid
(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019
määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; EVS
843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-
6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);
● Maa-ameti kaardimaterjal.
NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri
määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne
muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest
ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.
5. Geodeetiline alusplaan
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Kose Maakorralduse OÜ juulis 2023.a,
töö nr 1625-03.24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.
6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs
6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Vardja asula väljaspool tiheasustusala ehk tegemist on
hajaasustusega alaga, kus ehitiste püstitamisel tuleb lähtuda hoone asukohas väljakujunenud
keskkonnast. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.
Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.2 Olemasolev olukord
Juurdepääs planeeringualale on riigiteelt 11206 Vardja – Ravila tee Vardja tee kaudu
(katastriüksuse lähiaadress Vardja tee L1, asfaltkattega, laiusega ca 5,5 m, heas seisukorras),
mis on munitsipaaltee. Planeeringuala läbivad ettevõttele Telia Eesti AS kuuluv sidekaabel,
Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpinge õhuliinid, madalpingekaablid ja keskpingekaablid,
ettevõttele OÜ Kose Vesi kuuluvad ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud ning Kose vallale
kuuluv sademevee kanalisatsioonitorustik.
Vardja tee 2a katastriüksuse idapiiril on väikses ulatuses aiamaade ala (võrkaed) ja ülejäänud
osas on kaetud katastriüksus haljastusega ja teekattega. Planeeringualasse kaasatud Aiamaade
katastriüksusel asuvad aiamaad ning Vardja tee L1 katastriüksusel asub tee koos
tehnovõrkudega. Maakatastri andmete kohaselt on Vardja tee 2a kõlvikuline kooseis: muu maa
– 1027 m² ja haritav maa 79 m2. Varasemalt on asunud katastriüksusel hoone (ladu). Hoone oli
varisemisohtlik ning lammutati septembris 2021.a Planeeringualale ulatub ka riigitee 11206
Vardja – Ravila tee kaitsevöönd 30 m.
Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)
Foto 3. Vaade Vardja tee 2a katastriüksusele lõuna poolt (juuni 2024.a)
Vardja tee L1
Vardja tee 2a Vardja tee 2
Aiamaade
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Foto 4. Vaade planeeringualale põhja poolt (juuni 2024.a)
Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):
• Riigitee kaitsevöönd 30 m
• Elektri madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m
• Elektrikaablite (madalpingekaabel, keskpingekaabel) kaitsevöönd 1 m
• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m
• Veetorustiku kaitsevöönd 2 m
• Kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m
• Sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m
Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)
Vardja tee 2a
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa, ärimaa ja transpordimaa
sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala jääb hoonestatud piirkonda.
Planeeringuala lähipiirkonda jäävad kortermajad, ärihoone, tootmishooned ja garaažid. Lisaks
jäävad ka planeeringuala lähialasse aiamaad. Olemasolevad korterelamud lähipiirkonnas on
kahe- kuni kolmekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega hoonetega (va Vardja tee 1
korterelamu, millel on kelpkatus, ning Vardja tee 6 korterelamu, millel on lamekatus) ning
hoonete välisfassaadis on kasutatud peamiselt kivi ja krohvi. Olemasolevad hooned on heledat
tooni.
EHRi andmetel on lähialal järgnevad hooned:
Vardja tee 1a: administratiivhoone (büroohoone); kõrgus 10,3 m; 2 korrust; ehitisealune pind
306 m2;
Vardja tee 1: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 309 m2;
Vardja tee 2: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 371 m2;
Vardja tee 4: muu kolme või enama korteriga elamu, 3 korrust; ehitisealune pind 614 m2;
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad elektrivõrk, sidekaablid, sademeveetorustik ja ühisvee-
ja -kanalisatsioonitorustikud. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja
katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.
Foto 5. Kontaktvööndis asuvad hooned (juuni 2024.a)
Vardja tee 2 Vardja tee 4
Vardja tee 1a Vardja tee 1
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud
nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub juba hoonestatud alas, lisaks on
katastriüksusel asunud varasemalt hoone (ajaloolised kaardid näitavad hoonestust juba 1978.
aastast) seega lisanduva korterelamu kavandamine juba korterelamutega hoonestatud
piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Planeeringuga määratud
ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud Kose valla poolt
väljastatud lähteseisukohad. Olemasolev keskkond ja elektri- ja sidevõrk ning ühisveevärgi ja
-kanalisatsioonitorustikud, sademeveetorustikud ja projekteeritav kaugküte on võimelised
lisanduva korterelamu rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.
7. Planeeringulahendus
Detailplaneeringuga ei nähta ette katastriüksuste piiride muutmist. Vardja tee 2a
katastriüksusele määratakse detailplaneeringuga uueks sihtotstarbeks elamumaa 100% (krundi
kasutamise sihtotstarve korterelamu maa või ridaelamumaa). Planeeringualasse kaasati
juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega varustamiseks ka osaliselt Vardja tee L1
(33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214) katastriüksused mille sihtotstarvet ega
olemasolevaid piire ei muudeta.
7.1. Krundi hoonestusala määramine
Detailplaneeringuga on krundile Pos 1 (Vardja tee 2a) määratud hoonestusala. Hoonestusala on
ala, kuhu on lubatud kortermaja rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos
tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks
kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, abihoone (prügimaja kuni 20 m2), parkimisala, juurdepääs
ja haljastust.
Hoonestusala on planeeritud 4 -17,4 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Hoonestusala on
määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida põhihoone kuju ja asukohta.
Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille
alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik
kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,
päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.
Täpne lahendus rajatavate hoonete (kortermaja ja prügimaja) asukoha ja suuruse kohta
määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
7.2 Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse
määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja kontaktvööndis
asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused
Hoonete suurim lubatud sügavus 3 m. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.
*Üldplaneeringust tulenevalt on alale lubatud ka ridaelamute rajamine. Seetõttu jäetakse
detailplaneeringuga võimalus rajada ka ridaelamu, sel juhul on krundi kasutamise sihtotstarve
ridaelamu maa (ER). Ridaelamu puhul on lubatud rajada 2 hoonet (1 ridaelamu ja 1 abihoone)
mille maksimaalne kõrgus on 9 m ridaelamul ja 3 m abihoonel ning mille suurim lubatud
ehitisealune pind on kokku 250 m2. Ridaelamu suurim lubatud bokside arv 4.
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla)
suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja
ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada Vardja tee 2a katastriüksusele
hooneid mille maksimaalne ehitisealune pind on kokku 250 m2. Täpne lahendus rajatavate
hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks
2 (1 põhihoone ja 1 abihoone), mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka
ehitusloakohustuseta hoonete arvu.
Planeeringualal asuv kelder on lubatud likvideerida.
7.2.1 Insolatsioon
Planeeringulahendus näeb ette Vardja tee 2a katastriüksusele ühe põhihoone rajamise võimalust
kõrgusega kuni 12 m (kuni 3 maapealset korrust). Hoonestusala planeerimisel on arvestatud, et
tekiks võimalikult vähe varjutust naaberkinnistutele. Insolatsiooni hindamisel on kasutatud
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt koostatud juhendit „Ruumi otsese
päiksevalguse (insolatsioon) kestuse arvutamise juhend“, mis koostatud 2020. aastal ja mille on
heaks kiitnud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti
Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Tehnikaülikool ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Juhend on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustes
planeeringute lähtetingimuste ja projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja
ehitusprojektide menetlemisel.
Insolatsioon tähendab otsese päikesevalguse pääsemist ruumi mingi aja vältel. Vastavalt
juhendile peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas
ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Et päikesekiirgus insolatsioonina arvesse läheks,
peab päikese tõusunurk olema vähemalt 6º ning nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi
vahel peab olema vähemalt 10º. Pimedamal sügis- ja talve perioodil insolatsiooni hinnata ei saa,
sest päikese tõusu nurk ei ole piisav ning valgustatud aeg on liiga lühike.
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-
tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes
Pos nr/
Lähiaadress
Krundi
kasutamise
sihtotstarve või
sihtotstarbed
Hoonete suurim
lubatud arv või nende
puudumine maa-alal
(põhihoone/abihoone)
Hoonete
suurim lubatud
ehitisealune
pind
Hoonete
lubatud
maksimaalne
kõrgus
(põhihoone/
abihoone)
1/Vardja tee
2a
Korterelamu
maa* (EK) 100% 2 (1/1) 250 m2 12 m / 3 m
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka
kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu
insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade
arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus
päike saab paista kõikidesse tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5
tunnini.
Insolatsiooni kestuse määramisel on antud juhul kasutatud nomogramm-meetodit, kus joonis
koostatakse kindla geograafilise asukoha ja kuupäeva kohta. Antud juhul on varju liikumise
graafik koostatud Vardja külas päikese liikumise järgi kuupäevadel 22. aprill ja 22. august
asukohaga 59° 10′ N / 25° 13′ E.
Skeem 4. Nomogramm modelleerimine
Käesolevaga on esitatud ainult 22. aprilli varjugraafik, sest aprilli ja augusti päikese tõusude
kellaajaline vahe on 4 minutit ning loojangute vahe 5 minutit, mida võib üldisel foonil lugeda
kaduvväikeseks erinevuseks. Planeeritava hoone on kavandatud vähemalt 18,6 m kaugusele
Vardja tee 2 asuvast korterelamust. Modelleerimisest on näha, et 8:15 kuni päikse loojumiseni
planeeritud korterelamust tekkinud vari ei varjuta eluhoonet, st vari tekib osaliselt hoonele vaid
päiksetõusust kuni 8:15-ni. Vastupidiselt ei varjuta Vardja tee 2 olemasolev korterelamu
planeeritud korterelamut päiksetõusust kuni 18:00-ni, st vari tekib õhtul 18:00-st kuni
päikseloojanguni. Vardja tee 2 kortermajal on läbi hoone korterid ning insolatsiooni kestus on
ca 12 h ööpäevas, planeeritaval kortermajal on samuti planeeritud korterid läbi hoone ning sellel
hoonel on insolatsiooni kestus ca 12 h – seega on tagatud nõutud insolatsiooninõuded.
7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused
Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“
asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta
5:50 In- so- lat- sioo ni kest us elu- ruu- mi- des on pii- sav, kui 2,5- tun- nin e katk em atu in- so- lat- sioo n või 3- tun- nin e kat- kest
8:15
18:00 20:45
Päiksetõus
Päikseloojang
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühe arhitektuurset stiili. Läbivaks
elemendiks on olemasolevate hoonete tonaalsus.
Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:
1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid
2. Lubatud katusekalded
3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus
Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele
Hoonete soovituslikud välisviimistluse
materjalid Looduslikud (krohv, puit, kivi)
Lubatud katusekalded 0 – 25°
Maksimaalne hoone maapealne
korruselisus 3
Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Samuti ei määrata
detailplaneeringuga konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja
viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada
ümbritsevasse keskkonda. Soovituslik on hoone välisilme puhul arvestada olemasolevate
hoonete tonaalsusega ehk valida võimalikult neutraalsed toonid nagu ümbritsevatel hoonetel.
Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale. Rajatav
kortermaja ei tohi piirkonnas mõjuda liiga domineerivana (nt ainult punastest tellistest fassaad
vms).
Näide kombineeritud välisviimistlusmaterjalidega korterelamust, mis võiks piirkonda sobida.
Planeeringuga on lubatud rajada kuni 3 m sügavusega maa-alune korrus (kelder). Kui
soovitakse rajada keldrikorrust, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti
koostamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade
maa-ameti geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas
piirkonda on keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).
https://www.architecturaldesigns.com/
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Piirded
Piirdeaedu pole lubatud rajada, kuna lähialal asuvatel kortermajadel puuduvad piirded. Kui
peaks aga rajatama korterelamu asemel ridaelamu (mis on samuti lubatud) siis on nende bokside
õuealal minimaalses mahus piirdeaedade rajamine siiski lubatud (suurim lubatud kõrgus 1,5 m;
materjaliks läbipaistev metallpaneel või võrkaed).
Olemasolev võrkaed on lubatud likvideerida.
Valgustus
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus
7.4.1 Liikluskorraldus
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11206 Vardja-Ravila tee km 1,126-1,184. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 267 autot ja kiirusrežiim 50 km/h. Juurdepääsuna on
planeeritud kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,119 läbi kohaliku Vardja tee L1
kinnistu (katastritunnus 33801:001:1213).
Vardja tee, millelt on juurdepääs planeeritud korterelamule, on munitsipaalomandis. Tee on
laiusega 5,5 – 6 m ning juurdepääsu asukohas asub suurem plats.
11206 Vardja-Ravila teel olev liiklus võib põhjustada müra. Kose Vallavalitsus on 23.04.2024
korraldusega nr 131 kehtestanud liikluspiirangu Kose alevikus 14 Kose-Purila tee km-tel 0,000-
2,376, mis on Kose alevikus Pikal tänaval 12 Kose-Jägala teest (katastritunnus
33701:002:0324) kuni 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teeni (katastritunnus 33801:001:1442).
Piiranguga sõidukite (üle 8 tonnise registrimassiga C-kategooria sõidukite, traktorite,
liikurmasinate, CE-kategooria autorongide ja masinrongide) ümbersõit on tagatud Kuivajõe
liiklussõlme kaudu. Hinnanguliselt läbis teelõiku 80 piiranguga sõidukit ööpäevas. 12 Kose -
Jägala teelt Tartu suunal sõitvad piiranguga sõidukid võivad tulevikus kasutada liiklemiseks ka
11206 Vardja- Ravila teed, mistõttu tuleb hoonete planeerimisel ja projekteerimisel arvestada
ka võimaliku lisanduva müraga.
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud analüüs potentsiaalse müra osas võrdleval meetodil.
Eelduseks tuuakse, et 80-st piiranguga sõidukist pooled sõidavad Tartu suunal ja pooled
Tallinna suunal. Seega potentsiaalne lisanduvate veoautode arv 11206 Vardja – Ravila teel on
40 sõidukit.
Võrdluseks kasutati Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmeid. 2023.a
andmetel on 11206 Vardja-Ravila tee keskmine ööpäevane liiklussagedus 267 autot, millest 9
on veoautod. Lisanduva liikluse tulemusel on tulevane ööpäevane liiklussagedus 307 sõidukit,
millest 49 on veoautod (piiranguga sõidukid, mis moodustab 16% kogu liiklusest.
Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmetest otsiti võimalikult lähedaste
andmetega ja tee milleks on 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (liiklussagedus 490 sõidukit, millest
on 19 % veoautod). Antud tee müra ulatuse ja taseme teada saamiseks kasutati 2022. a
strateegilist mürakaarti Maa-ameti geoportaalist. Skeemil 5 on näha maanteeliikluse ööpäevast
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
keskmist müra. Müra vahemikus 64-60 db ulatub riigitee teljest ca 18,5 m kaugusele. Edasi on
müra 50-54 db umbes 40 - 50 m ulatuses. Seega võib eeldada, et 11206 Vardja-Ravila tee
potentsiaalne ohtlik müra on samas suurusjärgus jäädes kuni 20 m kaugusele teest. Sellest
tulenevalt ei kavandata planeeringualale müratõkkeseina ega -valli.
Skeem 5. Maanteeliikluse müra 13213 Jõhvi-Täkumetsa teel
Projekteerimisel tuleb tagada:
• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55 dB, öösel 50 dB).
• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud
müratasemete väärtused siseruumides. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid
meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ nõuetest.
Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada nt
müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet
ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Planeeringuga tehakse ettepanek ka likvideerida olemasolev sõidutee mis läbib põhja-lõuna
suunaliselt Vardja tee 2a katastriüksust kuna seda teed ei kasutata peamiseks liikluseks.
Planeeritud on rajada hoone ette jalakäijatele kõnnitee mille kate võiks olla vahedega
sillutiskivi, et sademeveel oleks osaliselt võimalik maapinda otse imbuda. Kõnniteelt rajada ka
juurdepääs jalakäijatel planeeritud korterelamusse.
7.4.2 Parkimine
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade
minimaalne arv ühe korteri kohta on standardi järgselt 1-2-toalisel korteril 1,3 ja 3 ja enama
toalisel korteril 1,5 , ehk 6 korteri puhul on vajalik tagada kuni 9 kohta. Külaliste parkimine
tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada lisanduv külaliste
parkimiskoht. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega. Planeeritud parkimisalale on
detailplaneeringuga näidatud võimalik juurdepääsu asukoht joonisel 4. Tingmärk „Juurdepääs
krundile sõidukitel“ näitab krundi külge millelt juurdepääs on lubatud rajada. Väljasõidu ja
parkimisala täpsed asukohad leitakse hoone projekteerimise käigus.
Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka jalgrataste parkimine. Planeeritud
korterelamus tuleks igale korterile ette näha selline panipaik (näiteks keldriboks), mis mahutaks
vähemal ühe jalgratta. Jalgrataste hoidmiseks võib korterelamus ette näha ühise, lukustatava
jalgrataste hoiuruumi, milleks tuleb leida sobiv koht kas hoone ees või korterelamu avalikes
ruumides. Samuti on lubatud rajada jalgratta parkla hoone ette valgustatud osale.
7.5 Ehitistevahelised kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse
§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja
arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised
hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete
puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs
tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel
7.6 Tehnovõrkude lahendus
Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse
projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike
asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude
omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.
7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vardja tee L1 katastriüksusel asuvad vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvad vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Korterelamu vee- ja kanalisatsiooniga liitumine on seega ette nähtud
olemasolevast ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest. Katastriüksuse piiril on
olemasolevad ühisvee- ja -kanalisatsiooni liitumispunktid.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
Liitumine ühisveevärgiga
Kinnistu liitumispunktiks ühisveevärgiga on maakraan MK-2.2, väljund De32 PE. Minimaalne
tagatud veesurve liitumispunktis on 2 bar. See on projekteeritud ja välja ehitatud ühe
üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata nende
võimekus detailplaneeringu ala veega varustada ning vajadusel vahetada torustik suurema
läbimõõduga torustiku vastu. Veetorustik tuleb välja ehitada PE veetorust surveklassiga PN10
(10 bar). Rajatud veetorustikule tuleb teha hüdrauliline surveproov. Surveproovi saab tellida ka
Kose Vesi poolt. Surveproov tuleb läbi viia avatud kaevikuga ja OÜ Kose Vesi esindaja
kohalolekul, kes koostab surveproovi akti. Vee liitumispunktiks on maakraan.
Liitumine ühiskanalisatsiooniga
Kinnistu liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on isevoolse torustiku kanalisatsioonikaev
KK-27 560/500. Liitumiseks on kaevul toru ots De 110. See on projekteeritud ja välja ehitatud
ühe üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata
nende võimekus kortermaja reovett ära juhtida ning vajadusel vahetada torustik suurema
läbimõõduga torustiku vastu. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt
esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra
madalam tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset
paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. OÜ Kose Vesi
ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.
Kanaliseeritav reovesi peab vastama Kose vallavalitsuse määruses nr 5, 05.10.2009 „Reovee
ärajuhtimistasu diferentseerimisjuhend“, reostusgrupi RG-1 esitatud nõuetele. Sademe- ja
pinnavee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.
Arvestuslikud mahud
Arvestuslik vee kogus on kortermajal kokku (arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt
pere suurust) ca 3 m3/ööpäevas. Arvestuslik tekkiv reovee kogus on samuti kogu kortermaja
puhul ca 3 m3/ööpäevas. Planeeringualal paiknevate kinnistute liitumiseks ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga tuleb koostada vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt. Projekti koostamiseks
küsida ettevõttelt OÜ Kose Vesi tehnilised tingimused. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
rajatiste tööprojekti koostamisel kooskõlastada need ettevõttega OÜ Kose Vesi.
Liitumispunktist alates ehitab kinnistusisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja kinnistu
omanik. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla hargnemisi. Veemõõdusõlm peab vastama OÜ Kose
Vesi nõuetele. Veemõõdusõlme tarvis annab ja paigaldab veearvesti OÜ Kose Vesi. Torustike
ülevaatuseks ning veearvesti saamiseks tuleb ühendust võtta OÜ Kose Vesi
klienditeenindusega.
Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.
Vee- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest
mõlemale poole.
7.6.2 Sademevesi
Vardja tee L1 katastriüksusel asub Kose vallale kuuluv sademeveetorustik. Planeeritud parklast
ja hoone katuselt tuleb sademevesi juhtida olemasolevasse torustikku restkaevude ja
sademeveetorustiku abil. Kõnniteelt tulenev sademevesi on võimalik immutada krundi siseselt
hoone ümber jäävale haljasalale vertikaalplaneerimise abil.
7.6.3 Tuletõrje veevarustus
Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 3 kohaselt
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
peab paiknema veevõtukoht hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast
ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on võimalik kasutada olemasolevat tuletõrje veevõtukohta,
mis asub planeeringualast lääne pool Vardja tee L1 kinnistul. Lisaks asub ca 300 m kaugusel
Pritsu kinnistul Kose Päästekomando (vt skeem 6 ning joonised 2 ja 4). Tuletõrje veevõtukoht
jääb planeeringualast linnulennult 70 m kaugusele ja teed mööda ca 130 m kaugusele. Lähim
tuletõrje veemahuti on 50 m³ ja Pritsu kinnistul on 2x37,5 m³. Siseministri 18.02.2021 määruse
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lõikele 6: I kasutusviisiga hoonel, välja
arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks
veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukohad koos tagavad 10 l/s kolme tunni jooksul.
Skeem 6. Veevõtukohtade asukohad (Maa-amet)
7.6.4 Elektrivarustus
Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri madalpinge õhuliin,
madalpinge kaablid ning keskpinge kaablid. Vardja tee 2a olemasolev liitumispunkt asub
liitumiskilbis 127016LK, mis asub Metsa:(Kose) alajaama seinal (kat:33801:001:1314).
Liitumine elektrivõrguga on võimalik Metsa:(Kose) alajaama baasil. Olemasolevast alajaamast
on planeeritud korterelamu elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone
elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on
Olemasolev veevõtukoht
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
planeeritud tarbijate krundi piirile ühekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt
teenindatav.
Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis
koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.
Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele
kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole
lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste
maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ
elektrivõrgu.
Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele kortermaja katusele ja/või fassaadile. Lubatud on
kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise
tarbeks.
7.6.5 Soojusvarustus
Hoonete soojavarustus lahendatakse asulasse kavandamisel oleva kaugküttega mida haldab SW
Energia OÜ. Esialgse alternatiivse variandina on lubatud lokaalsed lahendused, kusjuures tuleb
arvestada üldplaneeringu punktis 5.10 sätestatut.
Kaugküttega liitumisel tuleb jälgida tehnilistes tingimustes toodud täpsemaid nõudeid (vt lisade
kausta). Joonisel 4 on näidatud võimalik kaugkütte liitumispunkt, mida täpsustatakse asulasse
kavandatud torustiku projekteerimisel.
Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas
pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr
63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida
küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.
7.6.6 Sidevarustus
Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon
sidekaevudega ja pinnases paiknevad sidekaablid. Planeeringuga antakse põhimõtteline
lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast olemasolevast sidevõrgust. Liitumise
rajamiseks tuleb rajada sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana (sidekaevust HKO-105;
HKO-104; HKO-103; HKO-102 või HKO-115). Hoonele tuleb näha ette 100mm individuaalne
sidekanalisatsiooni sisend planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS
tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja
tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde
käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Joonisel 4 on näidatud võimalik sidekanalisatsiooni liitumispunkt Vardja tee L1 kinnistul ja
sidekanalisatsiooni võimalik asukoht. Täpsem asukoht leitakse projekteerimise staadiumis.
7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted
7.7.1 Haljastuse põhimõtted
Planeeringuala on kaetud suures ulatuses haljastusega ning vähemal määral teega (vt fotod 2-
4). Planeeringualal ei asu likvideeritavat väärtuslikku kõrghaljastust. Aiamaade katastriüksusel
olevad puud on planeeritud säilitada. Lubatud on vajadusel likvideerida põõsad Vardja tee 2a
katastriüksuselt. Soovituslik on kasvama jätta aga kõik ilusad puud. Korterelamu krunt peab
olema esteetiline ja heakorrastatud. Aiamaade katastriüksusel asuvad puud peaksid säilima
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
maksimaalses võimalikus mahus kuna toimivad maanteest tulenevast liiklusest põhjustatud
häiringute (müra, õhusaaste) puhul tõkestajana.
Soovituslik on rajada hekk Vardja tee 2a katastriüksuse lõunapiirile. Hekk piiritleb krunti
(annab korrektse vormi) ja tasakaalustab parkimisala kõvakatet, mistõttu muutub keskkond
meeldivamaks. Lisaks on soovituslik haljastada ka korterelamu esine ala, et luua meeldivam
keskkond.
Korterelamust põhja poole olev ala võib jääda lagedamaks platsiks selleks juhuks kui elanikel
peaks tekkima huvi (või vajadus) lisanduvate elementide järele nagu pesunöörid või puhkeala.
Vardja tee 2a haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste
nõuetega:
● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus elamualadel, sh võimalusel kõrghaljastus
(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise
keskkonna);
● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt
niidutaimestik);
● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks
säilitada ja mitmekesiselt haljastada tänavate äärsed rohealad;
● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning
nähtavuskoridoridega.
7.7.2 Vertikaalplaneerimine
Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee
ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega
parklas ja kõnniteel. Vertikaalplaneerimisel tuleb suunata sademevesi kõnniteelt lähedalasuvale
haljasalale ja parklast restkaevudesse.
7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.
Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,
pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.
Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:
1) Sõidukite parkimine hoone läheduses
2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses
3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust
4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)
5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)
7.8 Keskkonnatingimuste seadmine
Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse
nende funktsioneerimine.
7.8.1 Jäätmehooldus
Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb
paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et
konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada
tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on
jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
7.8.2 Valgusreostus
Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei
ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei
häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud
peatükis 7.3.
7.8.3 Radooni levik
Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)
sisaldusega alale.
Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid
järgmiselt:
• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;
• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt
tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);
• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-
jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,
siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla
radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada
ventilatsioonisüsteem vms meetmed).
7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende
kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud Vardja tee 2a katastriüksusele sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoone rajamiseks, mis sobituvad keskkonda. Tuginedes
eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele
keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb
turvalisus. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil
lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse
näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise
järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida
välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,
sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.
Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,
võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku
kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti
realiseerimise staadiumis.
Tabel 3. Servituutide seadmine
Teeniv
kinnisasi/isik
Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)
Aiamaade * isiklik kasutusõigus – planeeritud sademevee torustiku kaitsevöönd
(Vardja tee 2a kasuks)
Vardja tee 1a * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel
(Elektrilevi OÜ kasuks)
Vardja tee L1 * isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud
(OÜ Kose Vesi kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel
(Elektrilevi OÜ kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud sademeveetorustik (OÜ Kose Vald
kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud kaugküttetorustik (Vardja tee 2a
kasuks)
* isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS kasuks)
7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike
kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei
kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste
teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose
Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist
halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja
planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud
rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.
Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud
ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida
sobilikud hoonete (korterelamu ja prügimaja) asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga,
VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 22
PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com
lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise
korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik
vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu
elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
Kõikide planeeritud hoonete ja tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning
nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Elektriühenduse loomisel
tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist
ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Elamutele ei
väljastata kasutuslubasid enne planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist.
Planeering viiakse ellu ühes etapis.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Harjumaa Kose vald Vardja küla Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine | 08.10.2024 | 2 | 7.2-2/24/7096-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kose Vallavalitsus |
| Kiri | 16.08.2024 | 3 | 7.2-2/24/7096-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kose Vallavalitsus |
| Harjumaa Kose vald Vardja küla Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine või arvamuse küsimine | 01.08.2024 | 4 | 7.2-2/24/7096-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Kose Vallavalitsus |
| Kiri | 20.05.2024 | 2 | 7.2-2/24/7096-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Kose Vallavalitsus |