Kiri

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-3-2024

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

VARDJA KÜLAS ASUVA

VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Varitech Ehitus OÜ

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9

7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9

7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 11

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 15

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 15

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 20

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 21

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..23

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500

● Joonis 5 – Vardja detailplaneeringu kehtetuks muutuva ala joonis

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Varitech Ehitus OÜ (reg. nr. 12777828), poolt

11.04.2024 esitatud avaldus Kose Vallavalitsusele Vardja külas Vardja tee 2a

katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud

dokumendiregistris 11.04.2024, dokumendi nr 7-1.2/614 all).

● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 koos lisaga (lähteseisukohad)

Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Vardja külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 0,3 ha ning see hõlmab Vardja tee 2a (33702:002:0698) katastriüksust ning

tagamaks nõuetekohast juurdepääsu, tehnovõrkudega liitumist ja keskkonnatingimuste

määramist osaliselt Vardja tee L1 (33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214)

katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine korter- või

ridaelamu püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 23. aprilli 2024.a korraldus nr 128 detailplaneeringu algatamise

kohta

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24);

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023-

2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36)

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; EVS

843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Kose Maakorralduse OÜ juulis 2023.a,

töö nr 1625-03.24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Vardja asula väljaspool tiheasustusala ehk tegemist on

hajaasustusega alaga, kus ehitiste püstitamisel tuleb lähtuda hoone asukohas väljakujunenud

keskkonnast. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.2 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale on riigiteelt 11206 Vardja – Ravila tee Vardja tee kaudu

(katastriüksuse lähiaadress Vardja tee L1, asfaltkattega, laiusega ca 5,5 m, heas seisukorras),

mis on munitsipaaltee. Planeeringuala läbivad ettevõttele Telia Eesti AS kuuluv sidekaabel,

Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpinge õhuliinid, madalpingekaablid ja keskpingekaablid,

ettevõttele OÜ Kose Vesi kuuluvad ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud ning Kose vallale

kuuluv sademevee kanalisatsioonitorustik.

Vardja tee 2a katastriüksuse idapiiril on väikses ulatuses aiamaade ala (võrkaed) ja ülejäänud

osas on kaetud katastriüksus haljastusega ja teekattega. Planeeringualasse kaasatud Aiamaade

katastriüksusel asuvad aiamaad ning Vardja tee L1 katastriüksusel asub tee koos

tehnovõrkudega. Maakatastri andmete kohaselt on Vardja tee 2a kõlvikuline kooseis: muu maa

– 1027 m² ja haritav maa 79 m2. Varasemalt on asunud katastriüksusel hoone (ladu). Hoone oli

varisemisohtlik ning lammutati septembris 2021.a Planeeringualale ulatub ka riigitee 11206

Vardja – Ravila tee kaitsevöönd 30 m.

Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a)

Foto 3. Vaade Vardja tee 2a katastriüksusele lõuna poolt (juuni 2024.a)

Vardja tee L1

Vardja tee 2a Vardja tee 2

Aiamaade

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Vaade planeeringualale põhja poolt (juuni 2024.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigitee kaitsevöönd 30 m

• Elektri madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m

• Elektrikaablite (madalpingekaabel, keskpingekaabel) kaitsevöönd 1 m

• Sidekaabli kaitsevööndid 1 m

• Veetorustiku kaitsevöönd 2 m

• Kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m

• Sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

Vardja tee 2a

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa, ärimaa ja transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala jääb hoonestatud piirkonda.

Planeeringuala lähipiirkonda jäävad kortermajad, ärihoone, tootmishooned ja garaažid. Lisaks

jäävad ka planeeringuala lähialasse aiamaad. Olemasolevad korterelamud lähipiirkonnas on

kahe- kuni kolmekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega hoonetega (va Vardja tee 1

korterelamu, millel on kelpkatus, ning Vardja tee 6 korterelamu, millel on lamekatus) ning

hoonete välisfassaadis on kasutatud peamiselt kivi ja krohvi. Olemasolevad hooned on heledat

tooni.

EHRi andmetel on lähialal järgnevad hooned:

Vardja tee 1a: administratiivhoone (büroohoone); kõrgus 10,3 m; 2 korrust; ehitisealune pind

306 m2;

Vardja tee 1: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 309 m2;

Vardja tee 2: muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust; ehitisealune pind 371 m2;

Vardja tee 4: muu kolme või enama korteriga elamu, 3 korrust; ehitisealune pind 614 m2;

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad elektrivõrk, sidekaablid, sademeveetorustik ja ühisvee-

ja -kanalisatsioonitorustikud. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja

katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2.

Foto 5. Kontaktvööndis asuvad hooned (juuni 2024.a)

Vardja tee 2 Vardja tee 4

Vardja tee 1a Vardja tee 1

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud

nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Planeeringuala asub juba hoonestatud alas, lisaks on

katastriüksusel asunud varasemalt hoone (ajaloolised kaardid näitavad hoonestust juba 1978.

aastast) seega lisanduva korterelamu kavandamine juba korterelamutega hoonestatud

piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Planeeringuga määratud

ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud Kose valla poolt

väljastatud lähteseisukohad. Olemasolev keskkond ja elektri- ja sidevõrk ning ühisveevärgi ja

-kanalisatsioonitorustikud, sademeveetorustikud ja projekteeritav kaugküte on võimelised

lisanduva korterelamu rajamisega kaasneva koormusega toime tulema.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei nähta ette katastriüksuste piiride muutmist. Vardja tee 2a

katastriüksusele määratakse detailplaneeringuga uueks sihtotstarbeks elamumaa 100% (krundi

kasutamise sihtotstarve korterelamu maa või ridaelamumaa). Planeeringualasse kaasati

juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega varustamiseks ka osaliselt Vardja tee L1

(33801:001:1213) ja Aiamaade (33801:001:1214) katastriüksused mille sihtotstarvet ega

olemasolevaid piire ei muudeta.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile Pos 1 (Vardja tee 2a) määratud hoonestusala. Hoonestusala on

ala, kuhu on lubatud kortermaja rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos

tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, abihoone (prügimaja kuni 20 m2), parkimisala, juurdepääs

ja haljastust.

Hoonestusala on planeeritud 4 -17,4 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Hoonestusala on

määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida põhihoone kuju ja asukohta.

Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille

alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud,

päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate hoonete (kortermaja ja prügimaja) asukoha ja suuruse kohta

määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja kontaktvööndis

asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete suurim lubatud sügavus 3 m. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita.

*Üldplaneeringust tulenevalt on alale lubatud ka ridaelamute rajamine. Seetõttu jäetakse

detailplaneeringuga võimalus rajada ka ridaelamu, sel juhul on krundi kasutamise sihtotstarve

ridaelamu maa (ER). Ridaelamu puhul on lubatud rajada 2 hoonet (1 ridaelamu ja 1 abihoone)

mille maksimaalne kõrgus on 9 m ridaelamul ja 3 m abihoonel ning mille suurim lubatud

ehitisealune pind on kokku 250 m2. Ridaelamu suurim lubatud bokside arv 4.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla)

suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja

ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada Vardja tee 2a katastriüksusele

hooneid mille maksimaalne ehitisealune pind on kokku 250 m2. Täpne lahendus rajatavate

hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks

2 (1 põhihoone ja 1 abihoone), mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

Planeeringualal asuv kelder on lubatud likvideerida.

7.2.1 Insolatsioon

Planeeringulahendus näeb ette Vardja tee 2a katastriüksusele ühe põhihoone rajamise võimalust

kõrgusega kuni 12 m (kuni 3 maapealset korrust). Hoonestusala planeerimisel on arvestatud, et

tekiks võimalikult vähe varjutust naaberkinnistutele. Insolatsiooni hindamisel on kasutatud

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt koostatud juhendit „Ruumi otsese

päiksevalguse (insolatsioon) kestuse arvutamise juhend“, mis koostatud 2020. aastal ja mille on

heaks kiitnud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti

Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Tehnikaülikool ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Juhend on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustes

planeeringute lähtetingimuste ja projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja

ehitusprojektide menetlemisel.

Insolatsioon tähendab otsese päikesevalguse pääsemist ruumi mingi aja vältel. Vastavalt

juhendile peab eluruumides olema tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas

ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Et päikesekiirgus insolatsioonina arvesse läheks,

peab päikese tõusunurk olema vähemalt 6º ning nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi

vahel peab olema vähemalt 10º. Pimedamal sügis- ja talve perioodil insolatsiooni hinnata ei saa,

sest päikese tõusu nurk ei ole piisav ning valgustatud aeg on liiga lühike.

Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-

tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes

Pos nr/

Lähiaadress

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete

lubatud

maksimaalne

kõrgus

(põhihoone/

abihoone)

1/Vardja tee

2a

Korterelamu

maa* (EK) 100% 2 (1/1) 250 m2 12 m / 3 m

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka

kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu

insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade

arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus

päike saab paista kõikidesse tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5

tunnini.

Insolatsiooni kestuse määramisel on antud juhul kasutatud nomogramm-meetodit, kus joonis

koostatakse kindla geograafilise asukoha ja kuupäeva kohta. Antud juhul on varju liikumise

graafik koostatud Vardja külas päikese liikumise järgi kuupäevadel 22. aprill ja 22. august

asukohaga 59° 10′ N / 25° 13′ E.

Skeem 4. Nomogramm modelleerimine

Käesolevaga on esitatud ainult 22. aprilli varjugraafik, sest aprilli ja augusti päikese tõusude

kellaajaline vahe on 4 minutit ning loojangute vahe 5 minutit, mida võib üldisel foonil lugeda

kaduvväikeseks erinevuseks. Planeeritava hoone on kavandatud vähemalt 18,6 m kaugusele

Vardja tee 2 asuvast korterelamust. Modelleerimisest on näha, et 8:15 kuni päikse loojumiseni

planeeritud korterelamust tekkinud vari ei varjuta eluhoonet, st vari tekib osaliselt hoonele vaid

päiksetõusust kuni 8:15-ni. Vastupidiselt ei varjuta Vardja tee 2 olemasolev korterelamu

planeeritud korterelamut päiksetõusust kuni 18:00-ni, st vari tekib õhtul 18:00-st kuni

päikseloojanguni. Vardja tee 2 kortermajal on läbi hoone korterid ning insolatsiooni kestus on

ca 12 h ööpäevas, planeeritaval kortermajal on samuti planeeritud korterid läbi hoone ning sellel

hoonel on insolatsiooni kestus ca 12 h – seega on tagatud nõutud insolatsiooninõuded.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta

5:50 In- so- lat- sioo ni kest us elu- ruu- mi- des on pii- sav, kui 2,5- tun- nin e katk em atu in- so- lat- sioo n või 3- tun- nin e kat- kest

8:15

18:00 20:45

Päiksetõus

Päikseloojang

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühe arhitektuurset stiili. Läbivaks

elemendiks on olemasolevate hoonete tonaalsus.

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Looduslikud (krohv, puit, kivi)

Lubatud katusekalded 0 – 25°

Maksimaalne hoone maapealne

korruselisus 3

Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Samuti ei määrata

detailplaneeringuga konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja

viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada

ümbritsevasse keskkonda. Soovituslik on hoone välisilme puhul arvestada olemasolevate

hoonete tonaalsusega ehk valida võimalikult neutraalsed toonid nagu ümbritsevatel hoonetel.

Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale. Rajatav

kortermaja ei tohi piirkonnas mõjuda liiga domineerivana (nt ainult punastest tellistest fassaad

vms).

Näide kombineeritud välisviimistlusmaterjalidega korterelamust, mis võiks piirkonda sobida.

Planeeringuga on lubatud rajada kuni 3 m sügavusega maa-alune korrus (kelder). Kui

soovitakse rajada keldrikorrust, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti

koostamisel lähtuda ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade

maa-ameti geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas

piirkonda on keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

https://www.architecturaldesigns.com/

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Piirded

Piirdeaedu pole lubatud rajada, kuna lähialal asuvatel kortermajadel puuduvad piirded. Kui

peaks aga rajatama korterelamu asemel ridaelamu (mis on samuti lubatud) siis on nende bokside

õuealal minimaalses mahus piirdeaedade rajamine siiski lubatud (suurim lubatud kõrgus 1,5 m;

materjaliks läbipaistev metallpaneel või võrkaed).

Olemasolev võrkaed on lubatud likvideerida.

Valgustus

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

7.4.1 Liikluskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11206 Vardja-Ravila tee km 1,126-1,184. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 267 autot ja kiirusrežiim 50 km/h. Juurdepääsuna on

planeeritud kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 1,119 läbi kohaliku Vardja tee L1

kinnistu (katastritunnus 33801:001:1213).

Vardja tee, millelt on juurdepääs planeeritud korterelamule, on munitsipaalomandis. Tee on

laiusega 5,5 – 6 m ning juurdepääsu asukohas asub suurem plats.

11206 Vardja-Ravila teel olev liiklus võib põhjustada müra. Kose Vallavalitsus on 23.04.2024

korraldusega nr 131 kehtestanud liikluspiirangu Kose alevikus 14 Kose-Purila tee km-tel 0,000-

2,376, mis on Kose alevikus Pikal tänaval 12 Kose-Jägala teest (katastritunnus

33701:002:0324) kuni 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teeni (katastritunnus 33801:001:1442).

Piiranguga sõidukite (üle 8 tonnise registrimassiga C-kategooria sõidukite, traktorite,

liikurmasinate, CE-kategooria autorongide ja masinrongide) ümbersõit on tagatud Kuivajõe

liiklussõlme kaudu. Hinnanguliselt läbis teelõiku 80 piiranguga sõidukit ööpäevas. 12 Kose -

Jägala teelt Tartu suunal sõitvad piiranguga sõidukid võivad tulevikus kasutada liiklemiseks ka

11206 Vardja- Ravila teed, mistõttu tuleb hoonete planeerimisel ja projekteerimisel arvestada

ka võimaliku lisanduva müraga.

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud analüüs potentsiaalse müra osas võrdleval meetodil.

Eelduseks tuuakse, et 80-st piiranguga sõidukist pooled sõidavad Tartu suunal ja pooled

Tallinna suunal. Seega potentsiaalne lisanduvate veoautode arv 11206 Vardja – Ravila teel on

40 sõidukit.

Võrdluseks kasutati Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmeid. 2023.a

andmetel on 11206 Vardja-Ravila tee keskmine ööpäevane liiklussagedus 267 autot, millest 9

on veoautod. Lisanduva liikluse tulemusel on tulevane ööpäevane liiklussagedus 307 sõidukit,

millest 49 on veoautod (piiranguga sõidukid, mis moodustab 16% kogu liiklusest.

Transpordiameti 2023. aasta riigiteede liiklussageduste andmetest otsiti võimalikult lähedaste

andmetega ja tee milleks on 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (liiklussagedus 490 sõidukit, millest

on 19 % veoautod). Antud tee müra ulatuse ja taseme teada saamiseks kasutati 2022. a

strateegilist mürakaarti Maa-ameti geoportaalist. Skeemil 5 on näha maanteeliikluse ööpäevast

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

keskmist müra. Müra vahemikus 64-60 db ulatub riigitee teljest ca 18,5 m kaugusele. Edasi on

müra 50-54 db umbes 40 - 50 m ulatuses. Seega võib eeldada, et 11206 Vardja-Ravila tee

potentsiaalne ohtlik müra on samas suurusjärgus jäädes kuni 20 m kaugusele teest. Sellest

tulenevalt ei kavandata planeeringualale müratõkkeseina ega -valli.

Skeem 5. Maanteeliikluse müra 13213 Jõhvi-Täkumetsa teel

Projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55 dB, öösel 50 dB).

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid

meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest“ nõuetest.

Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada nt

müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet

ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik

omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.

Planeeringuga tehakse ettepanek ka likvideerida olemasolev sõidutee mis läbib põhja-lõuna

suunaliselt Vardja tee 2a katastriüksust kuna seda teed ei kasutata peamiseks liikluseks.

Planeeritud on rajada hoone ette jalakäijatele kõnnitee mille kate võiks olla vahedega

sillutiskivi, et sademeveel oleks osaliselt võimalik maapinda otse imbuda. Kõnniteelt rajada ka

juurdepääs jalakäijatel planeeritud korterelamusse.

7.4.2 Parkimine

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe korteri kohta on standardi järgselt 1-2-toalisel korteril 1,3 ja 3 ja enama

toalisel korteril 1,5 , ehk 6 korteri puhul on vajalik tagada kuni 9 kohta. Külaliste parkimine

tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada lisanduv külaliste

parkimiskoht. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega. Planeeritud parkimisalale on

detailplaneeringuga näidatud võimalik juurdepääsu asukoht joonisel 4. Tingmärk „Juurdepääs

krundile sõidukitel“ näitab krundi külge millelt juurdepääs on lubatud rajada. Väljasõidu ja

parkimisala täpsed asukohad leitakse hoone projekteerimise käigus.

Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka jalgrataste parkimine. Planeeritud

korterelamus tuleks igale korterile ette näha selline panipaik (näiteks keldriboks), mis mahutaks

vähemal ühe jalgratta. Jalgrataste hoidmiseks võib korterelamus ette näha ühise, lukustatava

jalgrataste hoiuruumi, milleks tuleb leida sobiv koht kas hoone ees või korterelamu avalikes

ruumides. Samuti on lubatud rajada jalgratta parkla hoone ette valgustatud osale.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike

asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude

omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vardja tee L1 katastriüksusel asuvad vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvad vee- ja

kanalisatsioonitorustikud. Korterelamu vee- ja kanalisatsiooniga liitumine on seega ette nähtud

olemasolevast ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest. Katastriüksuse piiril on

olemasolevad ühisvee- ja -kanalisatsiooni liitumispunktid.

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Liitumine ühisveevärgiga

Kinnistu liitumispunktiks ühisveevärgiga on maakraan MK-2.2, väljund De32 PE. Minimaalne

tagatud veesurve liitumispunktis on 2 bar. See on projekteeritud ja välja ehitatud ühe

üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata nende

võimekus detailplaneeringu ala veega varustada ning vajadusel vahetada torustik suurema

läbimõõduga torustiku vastu. Veetorustik tuleb välja ehitada PE veetorust surveklassiga PN10

(10 bar). Rajatud veetorustikule tuleb teha hüdrauliline surveproov. Surveproovi saab tellida ka

Kose Vesi poolt. Surveproov tuleb läbi viia avatud kaevikuga ja OÜ Kose Vesi esindaja

kohalolekul, kes koostab surveproovi akti. Vee liitumispunktiks on maakraan.

Liitumine ühiskanalisatsiooniga

Kinnistu liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on isevoolse torustiku kanalisatsioonikaev

KK-27 560/500. Liitumiseks on kaevul toru ots De 110. See on projekteeritud ja välja ehitatud

ühe üksikelamu mitte korterelamu jaoks. Seetõttu tuleb vk-projekti koostamisel üle vaadata

nende võimekus kortermaja reovett ära juhtida ning vajadusel vahetada torustik suurema

läbimõõduga torustiku vastu. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt

esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra

madalam tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset

paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. OÜ Kose Vesi

ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.

Kanaliseeritav reovesi peab vastama Kose vallavalitsuse määruses nr 5, 05.10.2009 „Reovee

ärajuhtimistasu diferentseerimisjuhend“, reostusgrupi RG-1 esitatud nõuetele. Sademe- ja

pinnavee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Arvestuslikud mahud

Arvestuslik vee kogus on kortermajal kokku (arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt

pere suurust) ca 3 m3/ööpäevas. Arvestuslik tekkiv reovee kogus on samuti kogu kortermaja

puhul ca 3 m3/ööpäevas. Planeeringualal paiknevate kinnistute liitumiseks ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga tuleb koostada vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt. Projekti koostamiseks

küsida ettevõttelt OÜ Kose Vesi tehnilised tingimused. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

rajatiste tööprojekti koostamisel kooskõlastada need ettevõttega OÜ Kose Vesi.

Liitumispunktist alates ehitab kinnistusisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja kinnistu

omanik. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla hargnemisi. Veemõõdusõlm peab vastama OÜ Kose

Vesi nõuetele. Veemõõdusõlme tarvis annab ja paigaldab veearvesti OÜ Kose Vesi. Torustike

ülevaatuseks ning veearvesti saamiseks tuleb ühendust võtta OÜ Kose Vesi

klienditeenindusega.

Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks.

Vee- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest

mõlemale poole.

7.6.2 Sademevesi

Vardja tee L1 katastriüksusel asub Kose vallale kuuluv sademeveetorustik. Planeeritud parklast

ja hoone katuselt tuleb sademevesi juhtida olemasolevasse torustikku restkaevude ja

sademeveetorustiku abil. Kõnniteelt tulenev sademevesi on võimalik immutada krundi siseselt

hoone ümber jäävale haljasalale vertikaalplaneerimise abil.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 3 kohaselt

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

peab paiknema veevõtukoht hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast

ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.

Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on võimalik kasutada olemasolevat tuletõrje veevõtukohta,

mis asub planeeringualast lääne pool Vardja tee L1 kinnistul. Lisaks asub ca 300 m kaugusel

Pritsu kinnistul Kose Päästekomando (vt skeem 6 ning joonised 2 ja 4). Tuletõrje veevõtukoht

jääb planeeringualast linnulennult 70 m kaugusele ja teed mööda ca 130 m kaugusele. Lähim

tuletõrje veemahuti on 50 m³ ja Pritsu kinnistul on 2x37,5 m³. Siseministri 18.02.2021 määruse

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lõikele 6: I kasutusviisiga hoonel, välja

arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks

veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukohad koos tagavad 10 l/s kolme tunni jooksul.

Skeem 6. Veevõtukohtade asukohad (Maa-amet)

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri madalpinge õhuliin,

madalpinge kaablid ning keskpinge kaablid. Vardja tee 2a olemasolev liitumispunkt asub

liitumiskilbis 127016LK, mis asub Metsa:(Kose) alajaama seinal (kat:33801:001:1314).

Liitumine elektrivõrguga on võimalik Metsa:(Kose) alajaama baasil. Olemasolevast alajaamast

on planeeritud korterelamu elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on

Olemasolev veevõtukoht

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

planeeritud tarbijate krundi piirile ühekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt

teenindatav.

Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele

kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole

lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele kortermaja katusele ja/või fassaadile. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise

tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse asulasse kavandamisel oleva kaugküttega mida haldab SW

Energia OÜ. Esialgse alternatiivse variandina on lubatud lokaalsed lahendused, kusjuures tuleb

arvestada üldplaneeringu punktis 5.10 sätestatut.

Kaugküttega liitumisel tuleb jälgida tehnilistes tingimustes toodud täpsemaid nõudeid (vt lisade

kausta). Joonisel 4 on näidatud võimalik kaugkütte liitumispunkt, mida täpsustatakse asulasse

kavandatud torustiku projekteerimisel.

Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas

pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon

sidekaevudega ja pinnases paiknevad sidekaablid. Planeeringuga antakse põhimõtteline

lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast olemasolevast sidevõrgust. Liitumise

rajamiseks tuleb rajada sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana (sidekaevust HKO-105;

HKO-104; HKO-103; HKO-102 või HKO-115). Hoonele tuleb näha ette 100mm individuaalne

sidekanalisatsiooni sisend planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS

tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m.

Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja

tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Joonisel 4 on näidatud võimalik sidekanalisatsiooni liitumispunkt Vardja tee L1 kinnistul ja

sidekanalisatsiooni võimalik asukoht. Täpsem asukoht leitakse projekteerimise staadiumis.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringuala on kaetud suures ulatuses haljastusega ning vähemal määral teega (vt fotod 2-

4). Planeeringualal ei asu likvideeritavat väärtuslikku kõrghaljastust. Aiamaade katastriüksusel

olevad puud on planeeritud säilitada. Lubatud on vajadusel likvideerida põõsad Vardja tee 2a

katastriüksuselt. Soovituslik on kasvama jätta aga kõik ilusad puud. Korterelamu krunt peab

olema esteetiline ja heakorrastatud. Aiamaade katastriüksusel asuvad puud peaksid säilima

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

maksimaalses võimalikus mahus kuna toimivad maanteest tulenevast liiklusest põhjustatud

häiringute (müra, õhusaaste) puhul tõkestajana.

Soovituslik on rajada hekk Vardja tee 2a katastriüksuse lõunapiirile. Hekk piiritleb krunti

(annab korrektse vormi) ja tasakaalustab parkimisala kõvakatet, mistõttu muutub keskkond

meeldivamaks. Lisaks on soovituslik haljastada ka korterelamu esine ala, et luua meeldivam

keskkond.

Korterelamust põhja poole olev ala võib jääda lagedamaks platsiks selleks juhuks kui elanikel

peaks tekkima huvi (või vajadus) lisanduvate elementide järele nagu pesunöörid või puhkeala.

Vardja tee 2a haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste

nõuetega:

● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus elamualadel, sh võimalusel kõrghaljastus

(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise

keskkonna);

● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt

niidutaimestik);

● liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks

säilitada ja mitmekesiselt haljastada tänavate äärsed rohealad;

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskoridoridega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega

parklas ja kõnniteel. Vertikaalplaneerimisel tuleb suunata sademevesi kõnniteelt lähedalasuvale

haljasalale ja parklast restkaevudesse.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et

konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.8.2 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.8.3 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid

järgmiselt:

• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;

• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt

tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);

• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-

jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,

siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla

radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada

ventilatsioonisüsteem vms meetmed).

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud Vardja tee 2a katastriüksusele sobilikud

arhitektuurilised tingimused hoone rajamiseks, mis sobituvad keskkonda. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb

turvalisus. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil

lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse

näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Aiamaade * isiklik kasutusõigus – planeeritud sademevee torustiku kaitsevöönd

(Vardja tee 2a kasuks)

Vardja tee 1a * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel

(Elektrilevi OÜ kasuks)

Vardja tee L1 * isiklik kasutusõigus – planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud

(OÜ Kose Vesi kasuks)

* isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel

(Elektrilevi OÜ kasuks)

* isiklik kasutusõigus – planeeritud sademeveetorustik (OÜ Kose Vald

kasuks)

* isiklik kasutusõigus – planeeritud kaugküttetorustik (Vardja tee 2a

kasuks)

* isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS kasuks)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose

Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist

halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete (korterelamu ja prügimaja) asukohad, juurdepääs koos parkimisalaga,

VARDJA KÜLAS ASUVA VARDJA TEE 2A KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise

korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik

vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu

elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Kõikide planeeritud hoonete ja tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine ning

nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Elektriühenduse loomisel

tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist

ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Elamutele ei

väljastata kasutuslubasid enne planeeritud tehnovõrkude väljaehitamist.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.

11206 V ardja-R

avila tee

1

EK6/3

P10

V1

VLP

KLP

K1

SK1

KKLP SKLP

4,16

5,514

5,2

3

2,5

ELP

SK1 SK1

SK1

SK1

SLP

18,6

4

8

17,4

47,6

31,4

TTVK

POS1 // EK100%

12m/ 3m 250 2

(1/1) 3/1 1106

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2024

Aadress Vardja tee 2a, Vardja küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Varitech Ehitus OÜ

Vardja külas asuva Vardja tee 2a katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

30. juuli 2024 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Leppemärgid:

Olemasolev tee

Juurdepääs sõidukitel*

Säiliv haljasala

Olemasolev hoone

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektri madalpingekaabel

Olemasolev elektri keskpingekaabel

Olemasolev veetorustik

Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

Riigitee kaitsevöönd 30 m

Planeeringuala piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Märkused: *illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. ** Lubatud on ka ridaelamu maa 100% (ER). 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Kose Maakorralduse OÜ märts 2024.a. Töö nr. 1625-03.24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4.Andmed projekteeritava ja perspektiivse kaugküttetorustiku kohta saadud kaugkütet rajavalt ettevõttelt, SW Energia OÜ, tehniliste tingimuste taotlemisel. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 6. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimisel.

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev sidekaabel (Telia Eesti AS) Likvideeritud kaugküttetorustik

Projekteeritav/rajatav kaugküttetorustik

Olemasolev sademeveekanalisatsioon

Perspektiivne kaugküttetorustik

Likvideeritud gaasitorustik

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil

(põhihoone/abi- hoone)

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Korterelamu

maa**(EK) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

2 (1 põhihoone + 1 abihoone)

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 250 m2

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus

põhihoonel 12 m abihoonel 3 m

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus 3 m

Likvideeritav objekt

Planeeritud parkimisala*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*

VLP

ELP KLP

Olemasolev/säiliv veeliitumispunkt*

Olemasolev/säiliv kanalisatsiooniliitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

1 Positsiooni nr.

P10 Parkimiskohtade arv

Võimalik põhihoone asukoht*

Liitumisnähtavus (LN1 = 80 m, LN2 = 15 m)

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1

Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid

(krohv, puit, kivi)

Lubatud katusekalded 0 - 25°

Suurim lubatud maapealne korruselisus 3

Suurim lubatud korterite arv / ridaelamu bokside arv 6 korterit /4 ridaelamu boksi

SLP Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt*

SKLP Planeeritud sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt*

Planeeritud haljasala (25-35%)*

Võimalik abihoone (prügimaja) asukoht*

Kortermaja suurim lubatud korterite arv/korruste arvEK6/3

Planeeritud haljastus*

Planeeritud sidekanalisatsioon*

Planeeritud kaugküttetorustik*

KKLP Planeeritud kaugkütte liitumispunkt*

SK1 Planeeritud sademeveetorustik*

Planeeritud jalakäijate tee/kõnnitee*

TTVK Tuletõrje veevõtukoht

Planeeritud hoonestusala piir

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 01.08.2024 nr 7-1.2/695-2

Meie 16.08.2024 nr 7.2-2/24/7096-4

Vardja tee 2a kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Kose vallas Vardja külas Vardja

tee 2a kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 33702:002:0698, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine korter- või

ridaelamu püstitamiseks. Lisaks antakse planeeringuga lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11206 Vardja-Ravila tee (edaspidi riigitee) km 1,126-1,184.

Oleme väljastanud planeeringu koostamiseks seisukohad kirjaga 20.05.2024 nr 7.2-2/24/7096-2.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. Vardja tee 2a – Seletuskiri

- Lisa 2. Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Jana Prost

5792 4753, [email protected]