Otsus

PK

1:500

MHV Consult OÜ Vabaduse 5-52 Rakvere 44308

reg. nr 11292477 tel: +372 52 11 425 email: [email protected] K.Kaasik

T.Hendrikson

Vihula Vallavalitsus

19-0108

DP

Ilmari maaüksuse detaiplaneering Vainupea küla Vihula vald

lub. suurim eh.- alune pind

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL

3

Krundi kasutamise sihtotstarve

Katastriüksuse sihtotstarve

Sihtotstarvete %-ne jaotus

Krundi pindala

Täisehitus- protsent

100%E

8722 m²

2Korruselisus

4 arv parkimiskohtadePlan. krundisiseste

Ol.oleva krundi andmed Positsiooni number 1 2

EP

100%

5%

8.5 m

1

100%M

7440 m²

1

-

HL

100%

planeeringuala piir ol.ol. maaüksuste piirid

plan. juurdepääs krundile

PK plan. puurkaev

ol.ol. pinnaskattega teed

maantee teekaitsevöönd - 50m sõidutee teljest (käesoleval ajal enam ei kehti, nüüd on 30 m teekaitsevöönd)

LEPPEMÄRGID

plan. killustikkattega teed

maantee sanitaarkaitsevöönd - 60m tee katendi servast (enam ei kehti)

krundi pindala

hoonete lubatud arvkrundi kasutamise sihtotstarve sihtotstarvete protsentuaalne jaotus

hoonete lubatud suurim ehitusalune pind korruselisus hoonete lubatud kõrgus

Ilmari , 88703:002:0033, 0.87ha, maatulundusmaa

Ilmari , 88703:002:0034, 0.74ha, maatulundusmaa

ol.ol. asfaltkattega tee

ol.ol. elektriõhuliin

hoonestatava ala piir - 20 m tee katendi servast

ranna või kalda ehituskeeluvöönd - 100m (on uuenenud üleujutatava ala ulatuse võrra)

säilit. kõrghaljastus

456m²

välisvõrkude kitsendusala

43m²

5 m

Ranna 88703:002:0320

(Maatulundusmaa)

88703:002:1142

Riksu 88703:002:1132

88703:002:1141

Riksu 88703:002:1131

Kopli 88703:002:0114

Saare 88703:002:2230

Kopli 88703:002:1152

Ilmari 88703:002:0034

(Maatulundusmaa) ELAMUMAA

Ilmari 88703:002:0033

(Maatulundusmaa) ELAMUMAA

(Elamumaa)

Rannaääre

(Elamumaa)

Rannaääre

(Elamumaa)

(Elamumaa) (Elamumaa)

(Elamumaa)

(Elamumaa)

88703:002:2660 T-17173 Vainupea sadama tee

(Transpordimaa)

ol.ol. haljasalad

ol.ol. metsaalad

ol.ol. ranna liivaala

ol.ol. hooned

puurkaevu hooldusala - 10m

puurkaevu sanitaarkaitsevöönd - 10m

likv. hoone/kõrghaljastus

EP - pereelamumaa, HL - looduslik haljasmaa E - elamumaa, M - maatulundusmaa

0,6%

plan. kanalisatsioonitrass

plan. madalpingekaabel ja liitumiskilp

plan. veetrass

plan. kogumiskaev K

plan. prügikonteiner

PÕHIJOONIS.LIIKLUS.HALJASTUS. TEHNOVÕRGUD.

1

1

1

1

1

2

2

2

2

3

3

3

3

4

4

4

4

nähtavuskolmnurk

2

Soome laht

hoonestusala number

plan. sidekaabel ja liitumiskilp

5

6

K

HOONESTUSALADE KOORDINAADID:

Hoonestusala nr 1: 1. X=6607362.52 Y=628062.81 2. X=6607372.85 Y=628075.17 3. X=6607363.48 Y=628083.00 4. X=6607357.41 Y=628075.74 5. X=6607362.01 Y=628071.90 6. X=6607357.75 Y=628066.79

Hoonestusala nr 2: 1. X=6607347.95 Y=628084.60 2. X=6607348.97 Y=628099.56 3. X=6607338.99 Y=628100.24 4. X=6607337.97 Y=628085.28

Hoonestusala nr 3: 1. X=6607389.97 Y=628125.48 2. X=6607391.01 Y=628140.80 3. X=6607381.29 Y=628141.46 4. X=6607380.25 Y=628126.14

Hoonestusala nr 4: 1. X=6607455.80 Y=628213.20 2. X=6607452.80 Y=628216.76 3. X=6607455.81 Y=628210.85 4. X=6607448.81 Y=628207.29

teeservituut

Hoonete

Lubatud hoonete arv Hoonete lubatud kõrgus

plan. krundi hoonestusala

28.01.09

gaasimahuti või maakütte jaoks vajaliku maa-ala asukoht

gaasimahuti või maakütte jaoks vajaliku maa-ala asukoht

EP 100%

8722m²

3 2

100% 7440m²

1 1 5

EP 100%

8722m²

3 2 8.5m

POS 1

8.5m

POS 2 HL

43 m²

456m²

456m²

1

2

3

3

4

T-17173 Vainupea ranna tee

Kallasrada 10 m veepiirist

Veekaitsevöönd 20 m korduva üleujutusala piirist

Ehituskeeluvöönd 100 m

korduva üleujutusala piirist

Korduva üleujutusala piir

Riigitee kaitsevöönd 30 m teekatte servast

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A1

3

PõhijoonisHaljala vald, Lääne-Virumaa

Raul Välling

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine katastriüksuse 88703:002:0034 osas

DP-01/09-2023

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 1,8 ha, millest muudetav Ilmari katastriüksus moodustab 7958 m². 2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri. 3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on 28.01.2008 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Sa & Po Grupp OÜ (Litsents 584 MA, reg EEG 000083), töö nr: G-2090. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused BK 77 süsteemis. 4. Põhijoonisel on esitatud kehtiva detailplaneeringu lahendus koos tingmärkide ja planeeringu koostaja kirjanurgaga. Juurde on lisatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja täpsustatud aja jooksul muutunud katastripiirid ning kitsenduste ulatused.

Lisatud uued leppemärgid

Uuenenud katastripiirid (alla laetud 19.09.2023)

Uuenenud riigitee kaitsevööndi ulatus (30 m teljest)

Korduva üleujutusala piir

Eesti põhikaardile kantud veekaitselised vööndid (arvestatud korduva üleujutusala piirist) * Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada)

Planeeritud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek (10 m korduva üleujutusala piirist)

Illustreeriv vaade, alusena kasutatud Maa-ameti 3D kaarti (21.09.2023)

Huvitatud isik:

14.03.2024 Planeeringu koostamise korraldaja:

Haljala Vallavalitsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 12.07.2024 nr 7-1/78-19

Meie 07.08.2024 nr 7.2-2/24/10975-3

Ilmari maaüksuse (88703:002:0034)

uuendatud detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Vainupea küla Ilmari maaüksuse (88703:002:0034)

uuendatud detailplaneeringu (edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on vähendada

nimetatud katastriüksusel Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringut korrigeeritakse järgmiselt.

1. Planeeringuga kavandatakse riigiteega ristuva madalpingekaabli rajamist. Palume

täiendada planeeringu seletuskirja ning joonist (Lisa 2) lisades sobivasse kohta märkuse,

et riigieega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

2. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta märkus, et riigitee alusele maaüksusele

tehnovõrkude kavandamisel tuleb enne projekti koostamist taotleda meie käest

[email protected] nõuded projekti koostamiseks.

3. Planeeringu seletuskirja (Lisa 1) pt 5.1 lk 14 alajaotuses „Looduskeskkonnale avalduvad

mõjud ja leevendusmeetmed“ on kirjas: Paadikuuri jaoks pole eraldi parkimiskohti ette

nähtud ning juurdepääsutee on juba olemas. Samas on planeeringu joonisel (Lisa 2)

tähistatud Ilmari katastriüksusele (88703:002:0034) viiv tee kui „plan. killustikkattega

tee“. Palume eemaldada vastuolu.

Reaalselt on Ilmari katastriüksusele viiv tee amortiseerunud (kinni kasvanud, vt Joonis 1)

ning on vajalik teostada selle remont – kasvupinnase eemaldamine ning asendamine

samaväärsega (kruuskate).

Käsitleda planeeringu seletuskirjas sobivas kohas planeeringu elluviimisega kaasnevat

vajadust riigitee ristumiskoha remontimiseks. Riigitee ristumiskoha remontimisel lähtuda

meie ristumiskoha näidislahenduse parameetritest (juurdepääsutee laius, pöördkõverad,

piki- ja põikikalded ning katendi konstruktsioon (tüüp VII-a); täpsemalt vt Lisa 3).

2 (2)

Joonis 1. Vaade riigiteelt Ilmari katastriüksuse (88703:002:0034) ristumiskohale ning

juurdepääsuteele, tänavavaade 11.05.2024

Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Ilmari_dp_menetluse_uuendamine_seletuskiri

2. 3.Ilmari_dp_menetluse_uuendamine_põhijoonis

3. Näidislahenduse joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-12/04-2023

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine katastriüksuse 88703:002:0034

osas

Asukoht: Vainupea küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Huvitatud isik: Raul Välling

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Planeerija: Triin Kask Maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) +372 55968821 [email protected]

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

Tartu 2024

SISUKORD A SELETUSKIRI......................................................................................................................3 1. Detailplaneeringu menetluse uuendamise põhjused ja alused.....................................3 2. Lähtedokumendid.............................................................................................................. 3 3. Planeeritud maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs...4 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus..............................................................................11 5. Menetluse uuendamise eesmärk ja kehtiva detailplaneeringu lahendusele kaasnevad muudatused...................................................................................................... 12

5.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning tingimused võimalike mõjude leevendamiseks...................................................................................13 5.2 Kokkuvõte ja ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatus......................................15

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE.......................................................17

2

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu menetluse uuendamise põhjused ja alused

Detailplaneeringu menetluse uuendamise aluseks on Haljala Vallavolikogu 31.01.2023 otsus

nr 78 „Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

katastriüksuse 88703:002:0034 osas“.

Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270 kehtestati Vainupea külas Ilmari

maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringuga on katastriüksusele

88703:002:0034 määratud krundi hoonestusala nr 4, millele on kavandatud ehitada

paadikuur.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit

suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust

ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik

omavalitsus Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009 redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse

ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava

vastuvõetud detailplaneeringu.

Kehtestatud Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluses ei ole katastriüksuse

88703:002:0034 hoonestamiseks vähendatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndit, kuna

vastavasisuline taotlus on jäetud Keskkonnaametile esitamata. Sellest tulenevalt otsustati

uuendada detailplaneeringu menetlust.

Detailplaneeringu jooniste koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega

1:500. Koostaja Sa & Po Grupp OÜ (Litsents 584 MA, reg EEG 000083), töö nr: G-2090

(28.01.2008). Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused BK 77 süsteemis.

2. Lähtedokumendid

♦ Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19);

♦ Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24);

♦ Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (vastu võetud Haljala Vallavolikogu 26.09.2023 määrusega nr 48);

♦ Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30;

3

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

♦ Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 14.05.2009 otsusega nr 270, koostanud OÜ MHV Consult, töö nr 19-0108);

♦ Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

♦ Looduskaitseseadus (LKS) (Riigikogu seadus RT I 2004, 38, 258);

♦ Veeseadus (VeeS) (Riigikogu seadus RT I, 22.02.2019, 1);

♦ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

♦ Muud standardid, määrused ja seadused.

Lisainfot maa-alal kehtivate kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

3. Planeeritud maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeritud ala paikneb hajaasustusega piirkonnas Vainupea külas Läänemere ranna ääres.

Ala hõlmab kahte Ilmari katastriüksust, mis mõlemad on eraomandis. Planeeringuala läbib

riigimaantee nr 17173 Vainupea ranna tee. Ilmari (88703:002:0033) suurus on 8722 m²,

Ilmari (88703:002:0034) suurus 7958 m². Planeeringu kehtestamise hetkel olid maaüksused

maatulundusmaa sihtotstarbega, planeeringujärgselt on mõlemad muudetud elamumaaks.

Elamumaa sihtotstarbega on ka enamik planeeringualaga piirnevatest maaüksustest.

Elamukrundid on üldjuhul hoonestatud ja juurdesõiduteed kruntidele on olemas (enamasti

pinnase- või kruusakattega).

Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite

info on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet)

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus

Riksu (88703:002:1132) Elamumaa 100% 2923 m²

Riksu (88703:002:1131) Elamumaa 100% 2365 m²

Ranna (88703:002:0320) Maatulundusmaa 100% 9019 m²

Saare (88703:002:2230) Elamumaa 100% 5468 m²

Kopli (88703:002:0188) Elamumaa 100% 6876 m²

Kopli (88703:002:1152) Elamumaa 100% 2329 m²

Lähipiirkonnas vahelduvad ulatuslikud metsamassiivid pangal paiknevate vanade

hästisäilinud rannaküladega. Enamasti paiknevad kontaktvööndis suvilad, aga on palju ka

aastaringselt kasutusel olevaid elamuid. Rannaküladele on valdavalt iseloomulikud vanad

kivist viilkatused, sindelaktused, roost kelpkatused jne. Välisviimistluses kasutatakse

4

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

valdavalt puitu. Vanas puitlaudises on näha oksakohti ja vaigujooksu, vana puitvooder lisab

hoonele aja hõngu. Talveperioodil on Vainupea küla vaikne, suvel liigub külas ja üldse

põhjarannikul palju turiste ja suvitajaid.

Antud planeeringu kontekstis olulisemad sotsiaalobjektid on sadamad ja avalikud rannad

ning teistel kinnisasjadel paiknevad paadikuurid. Atraktiivsem riigiomandisse kuuluv liivane

„Vainupea rand“ paikneb planeeringualast umbes 0,5 km kaugusel loode suunas (vt foto 1).

Planeeringualast kagu suunda ca 0,7 km kaugusele jääb samuti riigiomandis „Väike-Liiva

rand“ (vt foto 2). Nimetatud randa jääb ka ajalooline kaitsealune maamärk „Kaarnakivi“.

Foto 1. Vainupea rand (pilt Googlest, pildistanud Argo Luigas, juuni 2023)

Foto 2. Väike-Liiva rand (pilt Googlest, pildistanud Argo Luigas, juuni 2023)

Vainupeal on ajalooliselt asunud väike sadam koos lautrikohtade ja võrgukuuridega,

planeeritavast alast jääb see vähem kui 200 m kaugusele. Praegu on 1990. aastate alguses

rajatud uus sadamahoone eraomandis ja pakutakse majutusteenust. Sadama muulid on

5

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

ajahamba poolt tugevalt räsitud, seega on turvalisuse huvides sadama territooriumil

liikumine keelatud. Koostamisel olevas Haljala valla üldplaneeringus ja kehtivas Lääne-Viru

maakonnaplaneeringus näidatakse Vainupea sadamat siiski ühe väikesadamana kogu

mereäärsest sadama võrgustikust. Vastaval Lääne-Viru maakonnaplaneeringule on

väikesadamatest tulenevalt Lääne-Viru maakonna rannikualal suur mereturismi potentsiaal.

Seetõttu on oluline taastada ja korrastada olemasolevad väikesadamate asukohad ja ka

lautrid. Väikesadamate kasutamise eesmärk on turismivõimaluste arendamine ning

võimaluste loomine kalanduseks. Veeteedega seotud maismaaobjektide planeerimisel tuleb

omakorda kasutada olemasolevad lautri- ja sadamakohad. Väikesadamate arengusuunad

on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks üksusteks, kus oleksid olemas võimalused

mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele harrastuskaluritele paatide hoidmiseks

ning remondiks.

Toimiv lähim sadam „Eisma sadam jääb planeeringualast kagu suunda ca 2,5 km kaugusele.

Tegemist on erasadamaga, mis pakub teenuseid kutselistele kaluritele, paadiomanikele ning

mereturistidele. Sadamas on kokku 27 kaikohta ja slipp aluste veeskamiseks. Sadama

navigatsiooniperiood algab 01.05 ja lõpeb 30.09.

Foto 3. Eisma sadam (pilt Googlest, pildistanud Alexander Tsarkov, juuni 2017)

Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse väärtuslikul maastikul nimetatakse Vainupea väikeste

atraktiivsete ja korrastatud rannakülade hulka. Kontaktvööndis ning üldisemalt kogu Eesti

põhjarannikul on ajalooliselt välja kujunenud kaluriküla miljöö, mille olemuslikuks osaks on

6

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

ka väikesadamad ja paadikuurid ning paadiga merel käimine. Veidi kaugemal lääne suunas

Altja neemel on näiteks kuulsad Altja paadikuurid (vt foto 4).

Foto 4. Altja paadikuurid. (foto: https://droonipildid.ee/galerii/altja-kalurikula/)

Planeeritaval alal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega ole tuvastatud kaitsealuste liikide

elupaiku. Lähim looduskaitseala, Lahemaa rahvuspark, mis on ühtlasi ka Natura 2000 ala,

saab alguse planeeringualast 50 m kaugusel lääne suunas. Planeeritud paadikuurist

paikneb Lahemaa rahvuspark ca 200 m kaugusel. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi

kaitse-eeskirjale ei laiene ehituskeeluvöönd muuhulgas ka võrgu- ja paadikuuri

kasutusotstarbega väikeehitisele, mis tähendab et uue paadikuuri rajamine rahvuspargi

vahetusse lähedusse ei avalda piirkonna kaitse-eesmärkidele kuidagi negatiivset mõju, sest

rahvuspargi kaitse-eesmärkide hulgas on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sh traditsioonilist rannakalandust.

Planeeritav Ilmari maaüksus, millele paadikuuri kavandatakse, on olnud ajalooliselt

hoonestatud (vt fotod 5, 6, 7). Ajalooliselt oli maaüksusel kolm hoonet ja üks rajatis. Esimene

hoone, piirivalvekordon, rajati enne 1800. aastat ja see on ka vanadel kaartidel alati

märgitud. Peale Teist maailmasõda kordon lammutati ja samale katastriüksusele ehitas Vene

piirivalve prožektori hoidla, piirivalvurite jaoks hoone ja prožektori aluse. Kõikidest hoonetest

on säilinud aimatav kivihunnik/vundament ning prožektori alus on see betoonrajatis (vt foto

8), millele on planeeritud paadikuuri hoonestusala.

7

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

Foto 5. Kaart aastast 1866

8

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

Foto 6. Kaart aastast 1895

9

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

Foto 7. Kaart aastast 1935.

10

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Käesolev peatükk keskendub ainult Ilmari (88703:002:0034) katastriüksuse olemasolevale

olukorrale kuivõrd planeeringualasse jääval teisel Ilmari maaüksusel on detailplaneeringuga

kavandatu juba ellu viidud ning detailplaneeringu menetluse uuendamine on vajalik ainult

88703:002:0034 maaüksusel kavandatu ellu viimiseks.

Ilmari maaüksus on Ehitisregistri andmetel hoonestamata, aga kinnistul paikneb betoonist

vundament/plats (vt foto 8), mis kinnitab, et asukohas on ajalooliselt paiknenud hooned.

Ajaloolise hoonestuse kirjeldus ning paiknemine maaüksusel on näha ka eelmises peatükis

esitatud ajaloolistelt kaartidelt (vt fotod 5, 6, 7).

Foto 8. Vaade maaüksusel paiknevale betoonist alusele.

Olemas on mahasõit maanteelt. Kõlvikuliselt moodustab katastriüksusest looduslik rohumaa

11

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

2773 m², metsamaa 2768 m² ja muu maa 2417 m². Puuliikidest esinevad valdavalt harilikud

männid ning üksikud arukased. Maapind on suhteliselt tasane, kerge langusega ranna

suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 0-2.63m. Maaüksuse koosseisu jääb kivine

liivaranna riba, mis on ka maaüksuse kasutuse peamiseks kitsenduseks, ehkki antud lõigus

ei kuulu rand ühegi rahvuspargi ega Natura 2000 koosseisu.

Kitsendustest ulatuvad maaüksusele:

♦ Korduva üleujutusega ala 7-15 m ulatuses veepiirist (üleujutusala ei ulatu planeeritava

paadikuurini);

♦ Läänemere rannaga kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada ulatusega 10 m

veepiirist (kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba

veeseisu piirjoonest ehk ajutine kallasrada), veekaitsevöönd ulatusega 20 m korduva

üleujutusala piirist, ehituskeeluvöönd ulatusega 100 m korduva üleujutusala piirist ja

piiranguvöönd ulatusega 200 m korduva üleujutusala piirist);

♦ Maantee kaitsevöönd ulatusega 30 m teekatte välimisest servast.

5. Menetluse uuendamise eesmärk ja kehtiva detailplaneeringu lahendusele kaasnevad muudatused

Menetluse uuendamise peamine eesmärk on vähendada Ilmari katastriüksuse

(88703:002:0034) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatust.

Käesoleva planeeringu menetluse uuendamiseks koostatud dokumendid:

● Situatsiooniskeemil (joonis 1) on näidatud Maa-ameti kaardil muudetava Ilmari

maaüksuse asukoht;

● Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2) on toodud väljavõte

Maa-ameti kitsenduste kaardist ning illustreeritud asjaolu, et lähipiirkonnas on

ehituskeeluvööndisse ehitamine tavaline. Hooneid on ehituskeeluvööndisse ehitatud

erinevatel aegadel: näiteks 1948. Suureliiva kinnistule suvila, 1948. Rannaääre

kinnistule üksikelamu, 2011. Männimäe kinnistule suvila, 1961. aastal elamu ning

2006. aastal abihoone ja ateljee Rannakivi maaüksusele, 1935. Neeme kinnistule

üksikelamu, 1948. Tombiranna kinnistule saun; 1976. Kullerkupu kinnistule suvila,

1935. Riksu knnistule elamu;

● Käesolevas seletuskirjas on välja toodud, miks on vajalik detailplaneeringu

menetlust uuendada (kehtiva detailplaneeringu seletuskirja muutmata kujul on

võimalik vaadata käesolevast dokumendist eraldi). Olemasolevale olukorrale ja

12

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

kontaktvööndile on koostatud uus analüüs selgitamaks, et paadikuuri rajamine

planeeritud asukohta on endiselt põhjendatud. Lisaks on kirjeldatud

detailplaneeringuga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid ning toodud välja nende

mõjude leevendusmeetmed;

● Põhijoonisel (joonis 3) on näidatud kõik vahepeal kehtestatud/muudetud piirangute

täpsustused. Käesoleva dokumendiga maaüksuse piire ei muudeta ega kruntideks

ei jagata, aga võrreldes kehtiva detailplaneeringu kehtestamise hetkega on

katastripiirid ja pindalad vähesel määral muutunud. Uued Maa-ametist 19.09.2023

alla laetud katastripiirid on põhijoonisel esitatud kollase värvusega, juhul kui on

muutunud katastriüksuse sihtotstarve või katastrinumber, on see samuti kollase

värvusega välja toodud. Lisaks planeeringu kehtestamise hetkel kehtinud

maanteega seostuvatele vöönditele on põhijoonisele juurde lisatud käesoleval hetkel

kehtiv riigitee kaitsevöönd ning näidatud on ranna veekaitselised vööndid ning

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek.

Detailplaneeringu teisi eesmärke antud dokumendiga ei muudeta, kehtima jäävad varem

planeeritud ning 14.05.2009 kehtestatud lahendused, mis on esitatud antud dokumendi

lisana. Planeeringu kehtestamise otsus on kättesaadav Planeeringute andmekogus:

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100351. Käesolevas seletuskirjas

nendele eesmärkidele eraldi täiendavaid peatükke ei pühendata.

5.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning tingimused võimalike mõjude leevendamiseks

Majanduslikud mõjud. Majanduslikult on paadikuur oluline eelkõige kinnistu omanikule,

kelle paadid käesoleval ajal peavad aastaringselt väljas olema või tuleb neid transportida

eemale väikesadamatesse hoiule. Ilmastikuoludega kaasnevad paatidele kahjustused, mida

oleks võimalik vältida, kui neid oleks võimalik hoiustada ja hooldada spetsiaalselt selleks

kohandatud hoones ehk planeeritavas paadikuuris.

Mis tahes majandusliku kahju tekkimine näiteks naabritele või omavalitsusele on välistatud.

Kultuurilised mõjud. Kultuuriliselt mõjutab planeeritav paadikuur piirkonda pigem

positiivselt. Kogu Eesti põhjarannik kannab endas kaluriküla miljööd, mida tuleks hoida ja

säilitada. Käesoleval hetkel enam Vainupea piirkonnas teisi paadikuure säilinud ei ole, seega

Ilmari kinnistule seal varasemalt olnud hoonestuse asemele uue paadikuuri rajamine lisaks

13

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

kultuuriväärtust kogu piirkonnale. Vastavalt koostamisel olevale Haljala valla

üldplaneeringule on paadikuurid olemuslikult rannakülade kultuuripärandi osa ning nende

laiendamine ja oluline ümberehitamine sisekliima tagamisega hooneks ei ole lubatud.

Paadikuurid on rannaalade miljöös väärtuslikud ja seetõttu olemasolevate paadikuuride

kaasajastamisel ja uute paadikuuride ehitamisel tuleb lähtuda selle traditsioonilisest

olemusest. 20. sajandi tüüpiline võrgu- ja paadikuur oli püstlaudisega või horisontaalsete

plankudega/laudisega puitsõrestikkonstruktsioonis lahendus. Hoone pikkuse-laiuse suhte

tavapärane lahendus on 1:2. Paadikuuridele on iseloomulikud väikeehitise mõõdud - kõrgus

kuni 5 m, ehitisealune pind kuni 60 ruutmeetrit, enamasti ilma akende (või lihtsa

horisontaalse või vertikaalse aknaga) ja korstnata hooned.

Sotsiaalsed mõjud. Kontaktvööndis esineb mitmetel kinnistutel hoonestus

ehituskeeluvööndi ulatuses, seega ei ole käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek vastuolus kontaktvööndi ehituslike tavadega ja väljakujunenud asustusega.

Planeeritud paadikuuri alla jääv betoonist vundament ning arhiivides saadaolev

kaardimaterjal on tõestuseks, et maaüksus on ajalooliselt olnud hoonestatud. Kehtiva

detailplaneeringuga on ette nähtud hulgaliselt arhitektuurinõudeid, mida järgides on võimalik

paadikuur piirkonda sobitada nii, et see ei mõju visuaalselt sobimatu võõrkehana.

Ehituskeeluvööndisse jäävad nt mitmed elamud või suvilad koos abihoonetega, sadamad,

kirik ja kalmistu.

Paadikuuri hoonestusala on ette nähtud 10 m kaugusele korduva üleujutusala piirist, seega

selle rajamine ei takista kallasraja vaba kasutamist ega mõjuta seniseid piirkonna

sotsiaalseid kasutusmustreid.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud ja leevendusmeetmed. Paadikuur on planeeritud

metsamaa kõlvikule. Ehitamine metsamaale üldiselt hävitab ehitiste alla jääval alal

loodusliku koosluse, sest eeldab raadamist ja seal mets kooslusena ei taastu. Paadikuuri

jaoks planeeritud hoonestusala piires ei esine kaitsealuste taimede või loomade elukohti,

paadikuur on planeeritud olemasoleva betoonist vundamendi peale (vt foto 8), seega ei ole

asukohas ka teisi taimekooslusi ning antud juhul ei toimu olemasolevate koosluste

kahjustamist. Planeeritud hoonestusala nr 4. ehk kõnealune paadikuuri jaoks

ehituskeeluvööndisse ette nähtud hoonestusala on suhteliselt väikese pindalaga (43 m²),

millest tulenevalt ei saa eeldada, et kaasneks olulist kahjulikku mõju rannale või kaldale.

Paadikuur oma kasutuselt ei ole selline hoone, millega võiks kaasneda nt olulist pinnase

reostumist, müra, vibratsiooni, valguse või lõhna reostust. Piirkond ei ole lihkeohtlik ning ei

esine jääkreostust. Paadikuuri jaoks pole eraldi parkimiskohti ette nähtud ning

juurdepääsutee on juba olemas. Paadi viimine kuurist vette toimub ainult jalgsi kerget

rannakäru kasutades, seega on välistatud erosiooni oht. Talveperioodil käiakse merel jalgsi

14

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

kahlamispükstega. Kivide eemaldamine, ümber tõstmine või mis tahes muul moel loodusliku

maapinna ümberkujundamine on keelatud.

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringu kirjeldusele pole vaja paadikuuri rajamiseks

kõrghaljastust likvideerida. Paadikuur ei mõjuta kuidagi ka lähedal asuva Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eesmärke, kuivõrd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt võrgu-

ja paadikuuri kasutusotstarbega väikeehitisele ranna ehituskeeluvöönd ei laiene.

Elektrivõrgu valdajaga on antud lahendus juba kooskõlastatud ning trassi saab vedada

vahetult tee äärt mööda, kahjustamata väljakujunenud taimekooslusi.

5.2 Kokkuvõte ja ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatus

Kuna 14.05.2009 kehtestati detailplaneering, mille eesmärkides oli muuhulgas paadikuuri

rajamiseks ette nähtud hoonestusala, mis paikneb ehituskeeluvööndis, on maaomanikul

õigustatud ootus paadikuur planeeritud asukohta ka välja ehitada. Kehtestatud

detailplaneeringu on kooskõlastanud kõik asjakohased isikud ja ametkonnad, kaasa arvatud

Keskkonnaamet. Ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga,

aga menetlusliku vea tõttu pole võimalik planeeringu täielik ellu viimine.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on

tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40

kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja

piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt

LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile (kuni 01.02.2009

redaktsioonis keskkonnaministrile) taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud

üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

Ilmari kinnistu omanik on kutseline kalur (kutsetunnistus 160836) ja kolm töölaeva registris

olevat kalaleava (VLO764, VKE121 ja VLV353) hoiustatakse hetkel maaüksusel lahtisena

kavandatava paadikuuri kõrval. Merele minek on võimalik otse maaüksuse kaudu.

Paadikuuri eesmärk oleks kalalaevade, püüniste ja kalapüügivahendite hoiustamine ja

hooldamine sobilikes tingimustes. Arvestades, et maakonnaplaneering seab üheks

eesmärgiks mereturismi võimaluste arendamise ning võimaluste loomise kalanduseks, on

paadikuuri ehitamine piirkonda sobituv ja asjakohane muudatus, mis pigem toetab

piirkonnas väljakujunenud kaluriküla miljööd ja kohalikke tavasid. Arvestades, et maaüksus

on ajalooliselt olnud hoonestatud, võib muudatust nimetada ajaloolise hoonestuse

taastamiseks, eelnevast erineva, aga piirkonda paremini sobituva kasutusotstarbega

hoonega. Seega kokkuvõttes suurendab paadikuuri väljaehitamine nii konkreetse

15

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

maaüksuse kui ka lähipiirkonna väärtust, sealjuures ei suurene oluliselt inimtegevuse

koormus rannal, sest paadiga merel käiakse nagunii ja paadikuuri kavandatavas asukohas

puudub haljastus.

16

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja / koostaja nimi

17

Vainupea külas Ilmari maaüksuse detailplaneeringu menetluse uuendamine

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:16 000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:3000

Joonis 3. Põhijoonis M 1:500

18

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2