Eelnõu kooskõlastamiseks

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/23-1688 - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 10.09.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39458955-d536-4890-aeab-b28ae30467fb 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39458955-d536-4890-aeab-b28ae30467fb?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
05.04.2024

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine)


§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluva kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal on raie keelatud järgmistes nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpides:
1) 2180 luitemetsad;
2) 9010 *vanad loodusmetsad;
3) 9020 *vanad laialehised metsad;
4) 9050 rohundirikkad kuusikud;
5) 9060 okasmetsad moreenikuhjatistel;
6) 9080 *soostuvad ja soolehtmetsad;
7) 9180 *rusukallete ja jäärakute metsad;
8) 91D0 *siirdesoo- ja rabametsad;
9) 91E0 *lammi-lodumetsad;
10) 91F0 laialehised lammimetsad.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud metsaelupaigatüüpides on kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul lubatud:
1) kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks;
2) raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, välja arvatud loodusvarale;
3) raie metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul metsakahjustuse ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud piiranguvööndi metsaelupaigatüüpides on lubatud metsateatist esitamata raiuda kuni viis tihumeetrit puitu hektarilt, kahjustamata elupaigale iseloomulikku struktuuri ja funktsioone, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit puitu kinnistult aastas.“;

2) paragrahvi 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala korral Natura hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;";

3) paragrahvist 69 moodustatakse 10. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik“;

4) paragrahvidest 691–701 moodustatakse 10. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„2. jagu
Natura hindamine“;

5) paragrahvi 691 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kavandatavat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.“;

6) paragrahvi 691 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kavandatav tegevus käesoleva jao mõistes on sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, sealhulgas ehitiste või muude käitiste püstitamine, metsaraie, maaparandus maaparandusseaduse tähenduses, veekogude kaldajoone muutmine ja veetaseme muutmine, biotsiidide kasutus, saasteainete viimine vette või pinnasesse, maavarade geoloogiline uurimine ja kaevandamine.

(12) Kavandatavaks tegevuseks käesoleva jao mõistes loetakse ka jätkuvad ja korduvad tegevused, sealhulgas tegevused, mille elluviimiseks on vaja pikendada kehtivat luba.“;

7) paragrahvi 691 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas jaos sätestatud korras“ tekstiosaga „hinnata käesolevas jaos sätestatud korras (edaspidi Natura hindamine)“;

8) paragrahvi 691 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 692 lõikes 1 nimetatud otsustaja peab tegevuse lubamisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel hindama Natura hindamise asjakohasust ja piisavust ning arvestama hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid käesoleva seaduse § 6910 lõikes 1 nimetatud leevendusmeetmeid ja sama seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmeid.“;

9) paragrahvi 691 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega Natura 2000 võrgustiku alale kaasneva mõju asjakohase hindamise (edaspidi Natura asjakohane hindamine)  tulemusena selgub, et ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ei ole võimalik vältida, kuid alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu on tegevus või strateegiline planeerimisdokument vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel (edaspidi Natura erand), ning käesoleva seaduse §-s 697 sätestatud Natura erandi tegemise menetluses jõutakse järeldusele, et ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 701 kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, mis vormistatakse korraldusena.“;

10) paragrahvi 691 lõige 4 ja lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 691 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada kohustus rakendada käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmeid, mis tagavad Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.

(52) Kliimaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja käesoleva seaduse § 701 lõigete 1 ja 2 kohastest hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.

(53) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud juhul ei või kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, alustada enne käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmete rakendamist.“;

12) paragrahvi 691 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 691 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Natura hindamisel pikeneb kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus Natura eelhinnangu andmise või käesoleva seaduse § 693 lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise, Natura asjakohase hindamise või Natura erandi tegemise menetluse korral menetlusele kuluva aja võrra.“;

14) paragrahvi 692 lõikes 2 asendatakse sõnad „vajaduse puudumine on ilmselge“ sõnadega „mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud“;

15) paragrahvi 693 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „arvestada“ sõnadega „käesoleva seaduse § 6910 lõikes 1 nimetatud“;

16) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Keskkonnaamet kooskõlastab eelhinnangu või eelhinnangu andmata jätmise või jätab selle kooskõlastamata 21 päeva jooksul. Kooskõlastamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada, määrates uue tähtaja.“;

17) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Eelhinnang, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjendus, miks eelhinnang on jäetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andmata, avalikustatakse koos tegevust lubava dokumendi eelnõu või strateegilise planeerimisdokumendi algatamise otsuse eelnõuga käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva, kui seadus ei sätesta teisiti.“;

18) paragrahvi 694 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) nõuded eriteadmistega isikule, kes koostab hindamisaruande, võttes asjakohasel juhul arvesse kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;“;

19) paragrahvi 694 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva.

(6) Otsustaja küsib Natura asjakohase hindamise algatamise eelnõu kohta arvamuse Keskkonnaametilt, kes esitab selle käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

20) paragrahvi 695 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ekspert käesoleva jao tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel vähemalt kolmeaastane kogemus ning kes tunneb Natura hindamise põhimõtteid.“;

21) paragrahvi 695 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Eksperdiks määratud teenistuja või töötaja ei tohi samal ajal täita otsustaja muid ülesandeid, mis on vajalikud tegevuse lubamise otsustamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel.“;

22) paragrahvi 695 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui on vaja hinnata mõju mitmele kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigatüübile, võib moodustada eriteadmistega isikutest eksperdirühma.“;

23) paragrahvi 695 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eksperdi või eksperdirühma kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi või eksperdirühma kaasamisega seotud kulud otsustaja.“;

24) paragrahvi 696 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju käesoleva seaduse §-s 6910 nimetatud leevendusmeetmed, hinnang nende tõhususele ja vajaduse korral ettepanekud meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire) rakendamiseks;“;

25) paragrahvi 696 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 696 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul asjakohase hindamise aruande saamisest arvates, kas aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva.“;

27) paragrahvi 696 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

(4) Keskkonnaamet kooskõlastab Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu või jätab selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.“;

28) paragrahvi 696 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul“ tekstiosaga „või lõikes 6 sätestatud juhul täiendatud aruande saamisest arvates“;

29) paragrahvi 697 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustaja“ sõnadega „taotleja ettepanekul ja“;

30) paragrahvi 697 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) eksperdi või eksperdirühma, kes koostab hindamisaruande, arvestades nõudeid eksperdile ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;“;

31) paragrahvi 697 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise;“;

32) paragrahvi 697 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §‑s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva.“;

33) paragrahvi 697 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Otsustaja küsib enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist arvamuse asjaomastelt asutustelt, kes esitavad selle käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

34) paragrahvi 697 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ekspert või eksperdirühm koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:“;

35) paragrahvi 697 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmete kirjeldus, hinnang nende rakendamise tõhususele ja vajaduse korral ettepanekud järelseire meetmete rakendamiseks.“;

36) paragrahvi 697 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:
„(51) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul Natura erandi tegemise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud nõuetele.

(52) Natura erandi tegemise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva.

(53) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku alguseks Natura erandi tegemise aruande asjaomastele asutustele arvamuse esitamiseks.

(54) Asjaomane asutus esitab Natura erandi tegemise aruande eelnõu kohta arvamuse oma pädevusvaldkonnast lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 52 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

37) paragrahvi 697 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura erandi tegemise aruande eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile.“;

38) paragrahvi 697täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium kooskõlastavad aruande eelnõu või jätavad selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.“;

39) paragrahvi 698 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Otsustaja korraldab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruande eelnõu avaliku väljapaneku, mille ajal võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel nendega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada vähemalt käesoleva seaduse § 696 lõikes 22 või § 697 lõikes 52 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul või samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele.

(2) Otsustaja avalikustab Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi tegemise menetluse algatamise otsuse eelnõu ja Natura erandi aruande eelnõu kohta viivitamata teate Ametlikes Teadaannetes või muus seaduses sätestatud korras. Teates märgitakse, kuidas saab nende dokumentidega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Võimaluse korral avaldab otsustaja teate ka oma või muul veebilehel. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevust lubava dokumendi taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik.“;

40) paragrahvi 698 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teavet Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi tegemise algatamise otsuse eelnõu või Natura erandi tegemise aruande eelnõuga tutvumise võimaluste ning ettepanekute või vastuväidete esitamise kohta;“;

41) paragrahvi 698 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura hindamist puudutavate dokumentide kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku tähtaja või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul ja saada neile põhjendatud vastused 30 päeva jooksul.“;

42) paragrahvi 698 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse Natura asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga.“;

43) paragrahvi 698 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 699 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projekteerimistingimuste andmisel võib algatada Natura asjakohase hindamise menetluse.“;

45) paragrahvi 699 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) seadust täiendatakse §-ga 6910 järgmises sõnastuses:
㤠6910. Leevendusmeetmete rakendamine

(1) Kavandatud tegevuse asukohas Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele ja elupaigatüüpidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks rakendatakse leevendusmeetmeid.

(2) Leevendusmeetmeteks ei loeta õiguse üldaktis, kaitse-eeskirjas, planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise ning elupaiga tegevuskavas nimetatud kaitse korraldamise meetmeid.

(3) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate leevendusmeetmete määramiseks.“;

47) paragrahvi 701 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevust lubava dokumendi omaja selle dokumendi andjat ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestajat.

(5) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks.“;

48) paragrahvi 91 lõige 24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 täiendatakse pärast sõna „kavandatava“ sõnadega „, sealhulgas korduva või jätkuva“;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,“ tekstiosaga „oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit ning looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses I ja II kaitsekategooria alla võetud liigi elupaika,“;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 21 sätestatud eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse eeldatavat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, kuid kavandataval tegevusel ei ole muud olulist keskkonnamõju, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jao Natura hindamise sätete kohaselt.“;

5) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamiseni“ sõnadega „või looduskaitseseaduse § 697 lõigetes 5 ja 11 sätestatud Natura erandi menetluse lõpuni“;

6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) peab keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne vastama looduskaitseseaduse § 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;“;

7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, kohaldatakse looduskaitseseaduse § 697. Natura erandi tegemise menetlus algatatakse pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamist.“;

8) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevusloa andmisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 691 lõigetes 1–3 ja 5–53 sätestatut.“;

9) paragrahvi 29 lõiked 3‒5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, ja tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, välja arvatud juhul, kui strateegiline planeerimisdokument on detailplaneering.“;

11) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud juhul tuleb lõikes 2 nimetatud eelhinnangu andmisel lähtuda looduskaitseseaduse § 693 lõigetest 1 ja 2.“;

12) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust kaaludes leitakse, et selle elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuid olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei saa välistada, jäetakse keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jao Natura hindamise sätete kohaselt.“;

13) paragrahvi 40 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne vastama looduskaitseseaduse § 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja sama seaduse § 691 lõikes 3 või 5 nimetatud asjaoludel sisaldama ka § 697 lõikes 4 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet;“;

15) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Natura erandi tegemise menetlus algatatakse looduskaitseseaduse § 697 kohaselt, avalikustatakse sama seaduse § 696 lõikes 2 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruanne, koos strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga ja sama seaduse § 697 lõikes 2 nimetatud erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga sama seaduse § 696 lõikes 22 sätestatud korras.“;

16) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 691 lõikeid 1–3 ja 5–53.“;

17) paragrahvi 45 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses
„(17) Kui enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustamisel oleks käesoleva seaduse § 11 lõike 101 või § 35 lõike 21 kohane keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetud algatamata, võib sellise keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise huvitatud isiku taotlusel lõpetada ja kohaldada kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jaos sätestatut.“.


§ 3. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 41 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Metsateatise menetluses avaldatakse looduskaitseseaduse § 698 lõikes 2 nimetatud teade metsaregistris.

(72) Metsateatise eelnõu ja eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjenduse, miks eelhinnang on jäetud looduskaitseseaduse § 693 lõike 4 alusel andmata, avaliku väljapaneku tähtaeg on 7 päeva.“.

§ 4. Maamaksuseaduse muutmine

Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt, püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt ja Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal looduskaitseseaduse § 14 lõikes 7 nimetatud metsaelupaigatüübi esinemise alalt;“;

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndimaalt, 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul, ning veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ………………….2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (Natura hindamine) seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Märkustega arvestamise tabel


Asutus
Ettepanek ja/või märkus
Otsus ja/või selgitus
1.
Justiitsministeerium
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Teadmiseks võetud.
2.

Eelnõu normitehnilised märkused
Arvestatud.
3.

EN § 1 KeHJS muutmine p 4: Viidatud normides reguleeritakse olulist keskkonnamõju, seetõttu palume siin "mõju" asemel kasutada "keskkonnamõju".













Kuivõrd viidatud LKS peatüki pealkiri on "Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alade kaitse", siis palume esitada täpsem viide asjakohastele LKS 10. ptk normidele, mis reguleerivad just Natura hindamist.
Mittearvestatud. Oluline keskkonnamõju ei ole sama asi, mis oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Oluline keskkonnamõju on defineeritud KeHJSi §-s 22 ning olulise keskkonnamõjuga tegevus on toodud KeHJSi §-s 6. Oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on loodusdirektiivi art 6.3 alusel igasugune tegevus, mis võib Natura 2000 ala kaitse-eesmärke kahjustada.

Arvestatud. 10. peatükk on jagatud kaheks jaoks. 2. jagu sisaldab Natura hindamise paragrahve ja võimaldab seetõttu lihtsamini viidata kogu Natura hindamisele.
4.

P 6: Palume viidet täpsustada. Viidatud LKS normi lg-d 1 ja 2 reguleerivad asjakohase hindamise aruannet, lg-d 3-7 sätestavad aga selle, mida nimetatud aruandega edasi tehakse (edastatakse kooskõlastamiseks, kontrollimiseks; vajadusel täiendamiseks ning menetlus lõpeb nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega). Sisuliselt on vajalik sätestada, kas tuleb esitada vaid aruanne või peab olema esitatud aruanne, mis on nõuetele vastavaks tunnistatud (lg 7). Palume normi parandada ning täiendada ka seletuskirja (SK-st peab nähtuma aruande menetlusetapp (nt: kas aruanne peab olema nõuetele vastavaks tunnistatud) ning palume seda ka põhjendada).
Arvestatud. Viidet on täpsustatud, lisaks on muudetud sõnastust vastavalt EKO ja REM ettepanekule.
5.

P 7: Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et "Punktiga 7 sätestatakse, et tegevusloa andmisel kohaldatakse LKSi § 69(1). See tähendab, et Natura hindamisel KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKSi sellekohastest sätetest: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. " Juhime tähelepanu, et kursiivis olev on reguleeritud viidatud normi lõikes 1. Sellest tulenevalt tuleb viide esitada täpsemalt:

.. kohaldatakse looduskaitseseaduse § 69(1) lõiget 1.

Palume viidet täpsustada, et EN ja SK oleks kooskõlas. Juhul, kui eesmärk on kohaldada viidatud paragrahvi tervikuna, siis tuleb täiendada SK.
Arvestatud. Viidet on vastavalt täpsustaud.
6.

P 10: Õigusselgem on lisatav esitada lg-na 5(1):

"(5(1)) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud juhul tuleb eelhinnangu (palume lisada ka viide normile, mis reguleerib eelhinnangut) tegemisel lähtuda looduskaitseseaduse § 69(3) lõigetest 1—3.";
Arvestatud. Sõnastust on vastavalt muudetud.

7.

P 11: Kuivõrd viidatud LKS peatüki pealkiri on "Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alade kaitse", siis palume esitada täpsem viide asjakohastele LKS 10. ptk normidele, mis reguleerivad just Natura hindamist.
Arvestatud. 10. peatükk on jagatud kaheks jaoks 2. jagu sisaldab Natura hindamise paragrahve ja võimaldab seetõttu lihtsamini viidata Natura hindamisele.
8.

P 12: Palume lisada viide normile, mis sisustab normis märgitud "asjakohasel juhul".
Arvestatud. Lisatud on viide normile.
9.

P 13: Palume lisada ka siia viide.


18) paragrahvi 69(6) täiendatakse lõikega 2(2) järgmises sõnastuses:
„(2(2)) Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 69(8) sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva.“;

Kuivõrd viidatud norm viitab §-le 69(8), siis tuleb ka siin esitada viide algsele ehk §-le 69(8). Kui aga on sisuline vajadus viidata § 69(6) lg 2(2) teisele lausele (tähtaeg), siis tuleb viide esitada täpsemalt ning viidata teisele lausele.
Arvestatud. Lisatud on viide normile.

Arvestatud. Viidet on täpsustatud.
10.


P 16: Võimalusel viidata võimalikult täpselt.
Arvestatud. 10. peatükk on jagatud kaheks jaoks. 2. jagu sisaldab Natura hindamise paragrahve ja võimaldab seetõttu lihtsamini viidata Natura hindamisele.
11.

EN § 2 LKS muutmine p 1. Palume loetelu üle kontrollida ja parandada. Nt on direktiivi I lisas järgmised numbrid ja nimetused:

9010 * Läänetaiga
9020 * Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad (Quercus, Tilia, Acer, Fraxinus või Ulmus ).

Tärn liiginime (mitte numbri) ees viitab sellele, et liik on esmatähtis - direktiivi II lisa. Ka selles osas tuleb eelnõu parandada.

Lisaks: kui loetelu järjekord ei ole sisupõhine, siis on korrektne esitada pikem loetelu tähestikulises järjekorras (HÕNTE § 25 komm 4).
Arvestatud osaliselt. Elupaigatüübi kood on toodud elupaigatüübi nime ette ja elupaigatüübi esmatähtsusele viitav tärn on viidud elupaigatüübi nimetuse ette. Järjekord lähtub direktiivis esitatud järjekorrast ja on reastatud numbri järgi. Kasutame elupaigatüüpide kohandatud nimetusi, mida kasutatakse väljakujunenud praktika alusel kõikides loodusdirektiivi elupaigatüüpe käsitletavates dokumentides, sh VV määrusega kinnitatud kaitse-eeskirjades ja VV korraldusega kinnitatud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Nimetused on selgemad ja arusaadavamad ja seotud direktiivi I lisa elupaigatüüpidega koodi abil. Euroopa Komisjonile esitatakse Natura 2000 alade kohta info Natura standard-andmevormis, kuhu tuleb sisestada ainult elupaigatüübi kood. Need nimetused on toodud direktiivi I lisa elupaigatüüpe tutvustavas raamatus „Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis“ (Eesti Keskkonnaministeerium, 2004). Antud sättega ei võeta üle direktiivi konkreetset sätet.
12.

P 3: "Natura asjakohane hindamine" on ka §-s 69(2), § 69(3) lg-tes 4 ja 5, §-s 69(4), § 69(5) lg-s 3, §-s 69(6), § 69(7) lg-s 1, §-s 69(8), §-s 69(9). Lühendi määramisel tuleb seda tekstis edaspidi järjepidevalt kasutada. Palume EN ning LKS läbivalt üle vaadata ja ka teistes kõnealust pikka sõnaühendit sisaldavates normides vastav muudatus ette näha.

Kuivõrd p-ga 5 esitatakse lühend "Natura asjakohane hindamine", siis palume SK-s esitada ka mõttekäik, miks on kaks lühendit ning kontrollida, kas p-s 5 määratud lühend, mis käesoleva märkuse esimeses lauses viidatud normides esitatud on, on nendesse sisuliselt sobiv või on vajadus normide muutmiseks.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on toodud selgitus, mis on Natura hindamine ja mis on Natura asjakohane hindamine. Sõnastust on täpsustatud. Natura hindamise etappide selgitus on toodud seletuskirja punktis 2.
13.

P 4. Palume kaaluda loetelu esitamist punktidena.
Mittearvestatud. Antud juhul ei pea me põhjendatuks loetelu esitamist punktidena.
14.

P 5: Palume SK-s sisustada, mis on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused.

Palume SK-s selgitada, millises menetluse etapis sellisele järeldusele jõutakse või ei jõuta - kas sellisele järeldusele jõudmine on eesmärk omaette?










Märgime, et mõju ei ole võimalik hüvitada ja viidatud norm (LKS § 70(1)) reguleerib hüvitusmeetmete rakendamist, mitte mõju hüvitamist. Palume normi sõnastust korrigeerida.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud selgitus.


Arvestatud. Seletuskirja on lisatud täiendav selgitus: „Natura erandi menetluse raames töötatakse välja hüvitusmeetmed, mis peavad hüvitama Natura 2000 ala terviklikkusele tehtava kahju vähemalt sajaprotsendiliselt. Natura erandit ei saa lubada, kui kahju hüvitamine pole täies mahus võimalik.“


Arvestatud osaliselt. Hüvitusmeetmete rakendamise eesmärk ongi mõju hüvitamine. Siin on vajalik välja selgitada, kas kahju on võimalik hüvitada või mitte, kuna kohustus on hüvitada sajaprotsendiliselt või rohkem.
15.

P 7: Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et "Punktiga 7 sätestatakse, et tegevusloa andmisel kohaldatakse LKSi § 69(1). See tähendab, et Natura hindamisel KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKSi sellekohastest sätetest: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. " Juhime tähelepanu, et kursiivis olev on reguleeritud viidatud normi lõikes 1. Sellest tulenevalt tuleb viide esitada täpsemalt:

.. kohaldatakse looduskaitseseaduse § 69(1) lõiget 1.

Palume viidet täpsustada, et EN ja SK oleks kooskõlas. Juhul, kui eesmärk on kohaldada viidatud paragrahvi tervikuna, siis tuleb täiendada SK.
Arvestatud. Viidet on täpsustatud, tegevusloa andmisel tuleb kohaldada § 691 lõikeid 1-53.
16.

P 14: Juhime tähelepanu, et SK-s öeldakse "küsitakse sellele ka Keskkonnaameti seisukohta" (palun vaadake terminoloogia osas HMS §-i 16) . Palume viia EN ja SK kooskõlla ning selgitada ka seda, mis on Keskkonnaameti arvamuse tähendus - kas seda võetakse otsustamisel arvesse? Vaadake palun muutmispuntki 19 - Keskkonnaamet kooskõlastab. Oluline on, et selguks, mis on Keskkonnaameti arvamuse õiguslik tähendus ja tagajärg ning kas tegemist on arvamuse andmise või kooskõlastamisega.
Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täpsustatud (seisukoht on muudetud arvamuseks). Kooskõlastus on siduv, arvamust saab põhjendatud juhtudel arvestamata jätta.
18.

P 16: Terminit "järelseire" LKS-s ei ole. Seetõttu tuleb EN-s esitada ka kõnealuse termini määratlus. Termini määratlemist reguleerib HÕNTE § 18.
Arvestatud. Lisatud on järelseire määratlus: „meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire)“.
19.

P 23: Viidatud lõikes ei reguleerita otsuse tegemist. Palume viidet parandada.
Arvestatud. Viidet on korrigeeritud.
20.

P 25: Palume SK-s selgitada, mis on selle normi osa sisuline eesmärk ja mõte - kui antakse tähtaeg, siis mis põhjusel on vaja seda täpsustust. Kui kõnealust täpsustust sisuliselt vaja ei ole, siis tuleb see normi osa välja jätta.
Arvestatud. See osa on normist välja jäetud.
21.

P 27: Palume lg 1 viia kooskõlla lg-ga 2, milles on loetletud mitmed eelnõud, mida avalikustatakse.
Mittearvestatud. Need on eri asjad. Ainult Natura asjakohase hindamise aruande ja Natura erandi tegemise aruande eelnõusid saab avalikustada koos tegevuseks vajamineva loa, või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega või strateegilise planeerimisdokumendi avalikustamisega. Teiste dokumentide kohta see ei kehti.
22.

P 29: Käesolevas EN-s sätestatakse arvamuste andmise tähtajad (nt EN § 2 p-d 18 ja 22). Palume SK-s põhjendada, mis põhjusel võib otsustaja seaduses sätestatud tähtaegadest hälbida ning milline norm on selle aluseks. Kui see on sisuliselt põhjendatud ja EN ei muudeta, siis palume välja jätta meie lisatud "jooksul", sest piisab, kui on: avaliku väljapaneku tähtaja või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul.
Arvestatud. Selgitused on toodud p 27 juures, mida on vastavalt täiendatud. Sõna “jooksul” on lisatud.
23.

P 33: EhS § 28 lg 1 kohaselt annab projekteerimistingimused KOV üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. LKS § 14 lg 1 p 7 sätestab, et teatud juhtudel ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Käesoleval hetkel jääb ebaselgeks, kes võib projekteerimistingimusi muuta ning kas vajalik on ka valitseja nõusolek. Palume seda EN-s täpsustada ja SK-s selgitada. Samuti palume selgitada, kuidas menetluslikult toimub projekteerimistingimuste muutmine (vt nt EhS § 31 (projekteerimistingimuste menetlus) - avatud menetlus, eelnõu koostamine, kaasamine, kooskõlastamine).
Arvestatud. Vastav säte kustutatud. EhSi § 34 alusel saab vajadusel projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ja siis uuesti alustada menetlust lähtudes EhSi § 31.
Projekteerimistingimuste andmisel on vajalik kaisttava loodusobjekti valitseja nõusolek LKSi § 14 lg 1 p 7 järgi.
24.

P 34: Palume normis sätestada, mis on leevendusmeetmete rakendamine (vt LKS § 70(1) hüvitusmeetmete rakendamine). Normist ei nähtu, mis on need olukorrad ning mis on need põhjused, et on vajalik leevendusmeetmete rakendamine.

Palume termini "leevendusmeetmed" sisustamisel pöörata tähelepanu sellele, et definitsioon ei tohi olla esitatud suletud ringina, mille puhul kasutatakse määratluses seda, mida on vaja määratleda, näiteks "Maks käesoleva seaduse tähenduses on … maks", "Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on… meetmed" (HÕNTE § 18 komm 2). Palume termini määratlemisel lähtuda HÕNTE §-s 18 sätestatust.









Kaitse-eesmärgiks ei saa olla liigid ja nende elupaigad. Kaitse-eesmärk on nt liikide seisundi säilitamine või taastamine (vt palun LKS § 69 lg 3). Palume EN sõnastust täpsustada.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.







Mittearvestatud. Mõiste „meede“ on laiem kui leevendusmeede, seetõttu ei ole tegemist suletud ringiga, vaid piiritleb, mis meetmetega on tegu. ÕSi alusel on „meetmed tarvitusele võetud või võetavad abinõud, rakendatud või rakendatavad abinõud“. Definitsioon on analoogiline „Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seadus muutmise eelnõus“ oleva definitsiooniga, mis on Riigikogu menetluses1.


Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
25.

Lg 2. Palume normi sõnastamisel lähtuda MSÜS-st ja MSÜS terminoloogiast. Tegevusloa muutmise alused on nimetatud MSÜS §-s 32 ning § 32 lõikes 2 on toodud ka alused, millistel juhtudel majandushaldusasutus võib tegevusluba muuta. Vastavalt MSÜS § 32 lg-le 1 on tegevusloa muutmine tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine. Palume SK täiendada selgitustega, millest nähtub lisatava normi kooskõla MSÜS-ga.
Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust on täpsustatud vastavalt eelnõus olevale terminoloogiale (tegevusluba on asendatud tegevust lubava dokumendiga nagu on kasutatud mujal eelnõus - p 12) Tegemist ei ole tegevusloaga MSÜS tähenduses, kuna mõju Naturale tuleb hinnata igale tegevusele, mitte ainult tegevusloaga tegevusele.
26.

P 35: MSÜS kohaselt annab tegevusloa majandushaldusasutus. Palume kasutada MSÜS terminoloogiat.
Arvestatud osaliselt. Sõnastust on täpsustatud, tegemist ei ole tegevusloaga MSÜS tähenduses. Tegevust lubava dokumendi alla lähevad lisaks ehitusloale ja keskkonnaloale veel teatised, registreering, nõusolek, kooskõlastus). Natura hindamise kohustusega dokumendid on toodud seletuskirja § 2 lk 3-4.
27.

§ 3 MS muutmine: Viidatud lg 2:
(2) Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, Natura erandi tegemise menetluse algatamise otsuse eelnõu, asjakohase hindamise ja Natura erandi aruannete eelnõude kohta avaldab otsustaja viivitamata teate Ametlikes Teadaannetes või muus seaduses sätestatud korras, milles märgitakse, kuidas saab nende dokumentidega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Võimalusel avaldab otsustaja teate ka oma või muul veebilehel. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevust lubava dokumendi taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik.“

Palume viia normid kooskõlla, viidatud lg-s 2 puudub "Natura hindamise teade".

Samuti tuleb SK-s viidatud LKS § 69(8) lg 2 selgituste juures märkida ära, et üheks seaduses sätestatud korras avaldamise viis on teatud tegevuse teate avaldamine metsaregistris.
Arvestatud. Sõnastust on täpsustatud. Metsaregistris avalikustatakse teated.






















Arvestatud. Sõnastust on täpsustatud.


Arvestatud. Vastav selgitus on lisatud.
28.

SK 2. osas tuleb selgitada, miks Natura hindamise põhimõtted ühest seadusest teise viiakse.
Arvestatud. Lisatud viide eelnevalt muudetud eelnõu seletuskirjale, kus on selgitus toodud.
29.

SK p. 2 seaduse eesmärk: Vastavalt HÕNTE § 42 lg-le 2 tuleb käesolevas SK peatükis välja tooma ka info väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise või koostamata jätmise kohta. Kui VTK on jäetud koostamata, siis tuleb seda põhjendada. Alused VTK koostamata jätmise kohta on HÕNTE § 1 lg-s 2. Palume SK täiendada põhjendusega VTK koostamata jätmise kohta.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud eelnõu kiireloomulisus seoses Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega.
30.

Palume SK täiendada põhjendustega, mis tingisid regulatsiooni muutmise vajaduse ja selgitada, kuidas seaduse muutmise vajaduseni jõuti.

Võimalusel välja tuua mõne elulise probleemi näide, millal KMH/KSH koostamine tarbetut aja- ja ressursikulu kaasa tõi.
Arvestatud. Lisatud on täiendava selgituse asukoht Riigikogu kodulehel oleva eelnõu seletuskirjale.


Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on juba välja toodud, et eelnõu on seotud rikkumismenetlusega, kuna Eestis ei ole hinnatud nõuetekohaselt loodusdirektiivi nõuete kohaselt kavandatavat majandustegevust (nt metsaraie), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. Näitena on juurde lisatud metsateatis (lk 3).
31.

SK KeHJS muutmine p 1: Palume sisustada "asjakohasel juhul", et oleks õiguslikult selge, mida see tähendab.
Arvestatud osaliselt. Sõnastust on seletuskirjas täpsustatud.
32.

P 3: Kuigi on viidatud, et sõna „oluliselt“ lisamine tuleb direktiivi sõnastusest, siis palume siiski esitada ka olulisuse kriteeriumid, et oleks võimalik mõista, millal on tegemist olukorraga, kus normis loetletud on oluliselt mõjutatud.
Arvestatud. Lisatud viide eelnevalt muudetud eelnõu seletuskirjale, kus on selgitus toodud.
33.

P 6-8: Palume selgitused üle vaadata. Selgituse esimesest poolest tekib arusaam, et kohaldatakse LKS § 69(1) lg-t 1, kuid p 8 selgitus viitab ka teistele vastava LKS paragrahvi lõigetele. Nii EN-st kui ka SK-st peab olema selge, millises ulatuses LKS viidatud normi kohaldatakse - hetkel on selgitused vastukäivad. Palume EN ja SK omavahel kooskõlla viia ning veenduda, et sisuliselt on viidatud asjakohasele ja vajalikule normile.
Arvestatud. Viidet on täpsustatud nii eelnõus kui ka seletuskirjas.
34.

P 9 Palume SK-s välja tuua, milliseid termineid täpsustatakse.
Palume SK täiendada põhjendusega erandi vajalikkuse kohta.
Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täiendatud.


35.

P 14: Palume märkida, millises EN punktis esitatu sellise võimaluse annab (Natura erandi menetlus).
Arvestatud. Täpsustatud on eelnõu punkti ja lisatud viide EN punktile seletuskirja.

36.

P 16: Ka see asjaolu peab EN-st nähtuma. Palume EN täiendada.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on välja toodud viited eelnõu punktidele, mis on juba eelnõus olemas, mille alusel kohaldub säte ainult neile menetlustele, kus KMH või detailplaneeringu KSH on algatatud ainult olulise mõju tõttu Natura 2000 võrgustiku alale.
37.

§ 2 p 1 Palume selgitada, mis see objektiivne teave võib olla.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud sõna „objektiivne“ definitsioon.
38.

P 4 Palume esitada ka põhjendus, miks sellist kohustust on vaja ja mis on tagajärg, kui kohustust ei täideta.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
39.

P 5 Palume viidata ka normile, mis seob Euroopa Komisjoni arvamuse käesoleva lõikega.
Arvestatud. Seletuskirja on viide lisatud.
40.

P 9 Palume täiendada SK normiga, kus selline kohustus on ette nähtud.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud viide HMS-le.
41.

P 14 Palun vaadake märkust EN-s ning parandage ja täiendage SK.
Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt parandatud ning lisatud täiendus, mis seletab lahti arvamuse ja kooskõlastuse vahe.
42.

P 18 Palume SK täiendada ja põhjendada tähtaja valikut.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud järgmine põhjendus: HMS sätestab avatud menetluses materjalidega tutvumise miinimumtähtajaks kaks nädalat, ilma lühendamise võimaluseta (HMS § 49 lg 2). Selline miinimumtähtaeg kehtib isegi kõige lihtsamate haldusaktide puhul. Natura hindamise aruanded ei liigitu tõenäoliselt kõige lihtsamateks dokumentideks, vaid vajavad tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks (sh vajadusel teiste ekspertidega konsulteerimiseks) miinimumist rohkem aega.
43.

P 19 Kehtivas lg-s 3 sisaldub ka lause "Kui Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud seisukohta, edastab otsustaja aruande kooskõlastamiseks ka Kliimaministeeriumile. " Palume SK-s põhjendada kõnealuse lause välja jätmist.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
44.

P 21 Palume SK-s esitada põhjendus, miks on kõnealune muudatus vajalik. Palume ka märkida, mis võib olla tagajärjeks, kui taotleja ettepanekut ei tee (normi saab koos SK selgitusega tõlgendada nii, et igal juhul on vajalik taotleja ettepanek), kuid aruandest selgub, et tegevusega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju.

Kehtiv lg 1:

(1) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, võib otsustaja alternatiivsete lahenduste puudumise korral ning avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste olemasolul algatada Natura erandi tegemise menetluse.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
45.

P 22 Palume SK-s esitada ka tähtaja valiku põhjendus.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud viitega HMSi § 49 lg-le 2.
46.

P 23 Palume täpsustada, kes on need asjakohased asutused. Lisaks märgime, et EN-s kasutatakse "arvamus", SK-s aga "seisukoht" - palume EN js SK kooskõlla viia kasutades HMS terminoloogiat.
Arvestatud osaliselt. Sõna „seisukoht“ on muudetud „arvamuseks“. Lisatud on viide Riigikogu kodulehele, kus toodud Relvaseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on lahti kirjutatud asjaomased asutused.
47.

P 24 Juhime tähelepanu, et EN-s on "vajadusel". Palume EN ja SK kooskõlla viia.
Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täpsustatud.
48.

P 25 Palume SK täiendada ja esitada ka valitud tähtaja põhjendus.

Palume SK täiendada, et selguks, millise tagajärje toob kõnealune arvamus - kas seda on igal juhul vaja ning kas arvamust tuleb otsustamisel arvesse võtta ja mis ulatuses?

Palume SK täiendada ja märkida, kes on need asjaomased asutused (või kes need võivad olla).

Palume lisada ka viide normile, mille alusel hiljem esitatud arvamusi arvesse võtma ei pea.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.


Arvestatud. Seletus on toodud p 14 juures.





Arvestatud. Asjaomaste asutuste kohta on toodud viide p 23 juures.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on lisatud selgitus.

49.

P 26 Palume SK-s esitada ka kooskõlastamise tähtaja valiku põhjendus.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Tegemist on mahukate dokumentidega, mille läbitöötamine võib võtta kaua aega. Alati saab kooskõlastuskirja varem esitada.
50.

P 28 Palume SK-s põhjendada, miks on see täpsustamine vajalik.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.
51.

P 29 Palume märkida, mis on see "see", mis kehtivas seaduses ei ole nii täpselt välja toodud.
Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.
52.

P 34 See, et kõigepealt defineeritakse "leevendusmeetmed" on väär, sest tuleb lähtuda HÕNTE § 18 lg 5 esimesest lausest - termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Palume EN muuta ja sellest tulenevalt ka SK parandada.
Arvestatud osaliselt. Struktuuri poolest ei sobi leevendusmeetmete kirjeldus ettepoole. Kuid oleme lisanud viited sellele paragrahvile eespool nimetatud leevendusmeetmete juurde.
53.

Ptk 4 Palume lisada ka terminid "järelseire" ja "leevendusmeetmed".
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud ning lisatud peatükki nimetatud terminid.
54.

Ptk 6 Palume SK täiendada selgitusega, kuidas see probleem tuvastati.
Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, lisatud mh viited kohtupraktikale.
55.

Palume SK täiendada ja märkida, kui palju KMH/KSH-i aastas keskmiselt koostatakse ja menetletakse. Juhul, kui on võimalik hinnata, kui suurel osal neist oleks olnud võimalik piirduda üksnes Natura hindamisega, siis palume esitada ka see hinnang.
Mittearvestatud. Aastas koostatavate ja menetletavate KMH-de/KSH-de maht on võimalik välja võtta, kuid kui palju neid on algatatud ainult mõju pärast Naturale, sellist arvestust ei ole peetud. Antud juhul on olulisem see, et väga paljudel juhtumitel ei ole KMH-d algatatud suure halduskoormuse tõttu, mistõttu on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse.
56.

Palume märkida, kas teatav töökoormuse vähenemine ei või ilmneda vähemate KMH/KSH menetlemiste läbi.
Arvestatud. Seletuskirja on vastav täiendus lisatud.
57.

Palume lisada, mis roll keskkonnamõju hindamistes on KOVidel.
Mittearvestatud. KOVi roll on seletuskirjas toodud.
58.

Palume võimalusel märkida, mis on Natura hindamise eeldatav maksumus metsaomanikule.
Mittearvestatud. Maksumus kujuneb praktika käigus. Kuna seni pole ühtegi hindamist tehtud, siis pole maksumust võimalik ka ette ennustada.
59.

Miks ei ole sihtrühmana välja toodud keskkonnamõju hindajaid ja eksperte? Kui muudatus mõjutab olulisel määral ka nende senist tööd, tuleks mõju avaldumist hinnata ka neile.
Arvestatud. Seletuskirja on lisatud eraldi sihtrühmana ka mõjuhindajad ja eksperdid.
60.

Kavandavate muudatuste juures ei ole välja toodud võimalikke negatiivseid mõjusid. Palume võimalikke ebasoovitavaid mõjusid muudatuste juures põhjalikumalt kajastada ja tuua välja leevendusmeetmed.
Arvestatud. Seletuskirja ptk 6: Mõju avaldav muudatus: raiekeeld Natura alade metsaelupaikades.
Sihtrühm: erametsaomanikud (üle 7000) on täiendatud saamata jääva tulu arvutusega. Leevendavaks meetmeks neil aladel on kompensatsiooni tasumäära ühtlustamine sihtkaitsevööndi tasumääraga ning see, et piiranguvööndites asuvates metsaelupaikades lubatakse võtta küttepuid. Toetusmäärad on plaanis võimalusel üle vaadata. Neid analüüsitakse käimasoleva LIFE IP „Loodusrikas Eesti“ raames.
61.

Ptk 7 Palume SK-s selgitada, kas metsaelupaikade raiekeelu laienemisega ei suurene edaspidi makstavate metsatoetuste mahud.
Mittearvestatud. Erametsaomanikele mõju avaldava muudatuse all on juba välja toodud, et raiekeelu laiendamise aladel makstakse juba kõrgemat ehk sihtkaitsevööndi toetusmääraga toetust.
62.

Ptk 9 Vastavalt HÕNTE §-le 49 tuleb käesolevas SK osas põhjendada jõustumisaja valikut. Palume SK täiendada.
Ettepanekuga arvestatud. Seaduse muutmise eelnõusse on lisatud § 5, et enamus punkte jõustub 1. jaanuaril 2025. Üldises korras jõustub metsaelupaikade range kaitse punkt ja sellele vastav maamaksuseaduse muutmise punkt. Tegemist on kiireloomulise muudatustega. Praegu kehtib nimetatud metsaelupaikadele ajutine kaitse, mille tähtaeg sõltub metsateatise esitamisest. Tähtaja möödumisel peab metsateatistele hakkama tegema mõju hindamist KeHJSi alusel.
63.
Rahandus-ministeerium
Eelnõu seletuskirja kohaselt tekib eelnõu rakendamisel täiendavate töökohtade vajadus ja IT arenduse vajadus eelarvemõjuga ca 1,2 mln eurot, millest püsikulu oleks ca 1 mln eurot aastas. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas lisanduvad kulud katta.
Arvestatud. Töökohtade vajadus on ümber sõnastatud, lisatud on IT arenduste rahastusallikas.
64.
Regionaal- ja Põllumajandus-ministeerium
Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on § 2 punkti 1 kohta toodud selgituses ekslikult
viidatud Keskkonnaministeeriumi veebilehele, kuigi peaks olema viidatud Kliimaministeeriumi veebilehele.
Arvestatud. Viga on parandatud.
65.

Eelnõu seletuskirjas § 2 punkti 10 kohta toodud selgitused objektiivsete asjaolude kohta ei ole piisavad ning ei võimalda seetõttu aru saada, millised on veel sellised objektiivsed asjaolud, mille tõttu mõju Natura 2000 võrgustiku alale on ilmselgelt välistatud. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et eelhinnangut ei pea tegema näiteks juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Leiame, et erinevate tegevuste puhul võib see kaugus olla erinev ja ka seisukohad, kas sama tegevus saab sellelt kauguselt mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki, võivad olla erinevad. Palume kogu eeltoodust tulenevalt eelnõu seletuskirja täiendada, et oleks võimalik aru saada, millal eelhinnangut tegema ei pea. Palume ühtlasi selgitust, kas tulevikus on plaanis koostada abimaterjal, millest nähtuks tegevuse mõju ulatus Natura 2000 alale? Palume selgitada, kuidas peaks väljaspool Natura 2000 ala asuvate alade puhul loavaba tegevuse korral selguma see, et kavandava tegevuse mõju võib olla oluline ja siiski on vajalik teha Natura hindamine.
Selgitame. Erinevate tegevuste puhul on mõju ulatus erinev, mistõttu tuleb lähtuvalt tegevusest ka mõju hinnangut kaaluda. Maaparandussüsteemide mõju ulatuse hindamisel saab aluseks võtta mh Tartu Ülikooli koostatud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises“ ptk 2.2. „Muutused mullas ja veerežiimis“ toodu. Üldiselt peaksid otsustajad tegema vastavad juhendid, millistel juhtumitel saaks väita, et mõju Natura 2000 võrgustiku alale ilmselgelt puudub ja millistel juhtumitel on vaja teha eelhinnang. kuidas nende valdkonnas peaks mõju käituda.

Kui väljaspool Natura 2000 võrgustikku saab teha loavaba tegevust, millel võib olla oluline mõju Natura 2000 alale ja sellist tegevust ei ole käsitletud strateegilises dokumendis, millele on mõju hinnatud KSH käigus, siis tuleb selline tegevus loastada.



66.

Maaparandusseadus näeb ette keskkonnariskide ohjamise keskkonnakaitserajatise ehitamise kaudu. Maaparanduse valdkonnas on keskkonnariske ohjavad tegevused ja maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendamise meetmed reguleeritud seaduse ja ministri määrustega. Keskkonnakaitserajatised ei ole vajalikud maaparandussüsteemi toimimiseks, vaid need on vajalikud kuivenduse negatiivse mõju leevendamiseks. Keskkonnaameti tellimusel valmis Tartu Ülikooli koostatud „Maaparandussüsteemide
negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“, kus käsitletakse kõiki kuivendussüsteemide leevendusmeetmeid tänaste parimate teadmiste (teaduskirjanduse) kohaselt. Samuti tellis Keskkonnaamet Maaülikoolilt nimetatud juhisele
jätkuprojekti, mis annaks juhises käsitletud maaparandusega seotud rajatiste puhul täiendavate
leevendus- ja kompensatsioonimeetmete kohta vajalikud inseneri erialased teadmised, mida arvestada õigusaktide muutmisel (tähtaeg jaanuar 2024). Seega on plaanis täiendada maaparandusvaldkonna õigusakte „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ ja „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ keskkonnakaitserajatiste peatükki veel asjakohaste leevendusmeetmetega. Määrustes planeeritavad muudatused arvestavad nii ökoloogilisi kui sotsiaalmajanduslikke aspekte, et vältida üleliigseid piiranguid, samas tagades loodusväärtuste säilimise või nende seisundi paranemise.
Määruse eelnõu seletuskirjas § 2 punkti 34 kohta toodud selgitustes on märgitud, et kui teatud
tingimused või meetmed on toodud juba kaitse-eeskirjas või muus õigusaktis, kaitsekorralduskavas, liigi või elupaiga tegevuskavas või planeeringus, siis on tegemist
üldkohustusliku fikseeritud meetmega, mitte konkreetse kavandatava tegevuse põhise
leevendusmeetmega, mida eelhindamise etapis arvesse võtta ei tohi. Samuti on eelnõu
seletuskirjas toodud, et fikseeritud üldkohustusliku meetmega ei ole tegemist juhul, kui
otsustajal on selle seadmisel kaalutlusõigus. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas sellisel
juhul on tegemist leevendusmeetmega, kuigi see on kirjas õigusaktis. Maaparandusvaldkonna
õigusaktides on meetmeid, mis on oma eesmärgilt ja funktsioonilt leevendusmeetmed ja mille
rakendamise osas on säilinud kaalutlusõigus. Kui kirjeldatud meetmed ei ole
leevendusmeetmed, siis palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas on võimalik selliseid meetmed leevendusmeetmetena rakendada.
Arvestatud osaliselt. Välja toodud meetmed on leevendusmeetmed, kuid need ei ole leevendusmeetmed Natura hindamise tähenduses. Vastavalt Euroopa Kohtu lahendile C-323/17 ei tohi Natura hindamise korral eelhindamise etapis leevendusmeetmeid arvesse võtta. Seetõttu tuleb tegevusega seotud leevendusmeetmete määramiseks läbi viia asjakohane hindamine. Eelhindamise etapis võib arvestada õigusaktides toodud üldkohustuslike fikseeritud meetmetega. Seletuskirja lisasime täpsustuse, et leevendusmeetmeteks Natura hindamise tähenduses ei ole õiguse üldaktis (seaduses, määruses), kehtivas planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi ja elupaiga tegevuskavas toodud kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed.
67.
Keskkonna-amet
Täiendada looduskaitseseaduse (LKS) § 693 lõikega 5 1 ja sõnastada see järgmiselt: (5 1) Keskkonnaamet kooskõlastab eelhinnangu või eelhinnangu andmata jätmise või jätab selle kooskõlastamata 21 päeva jooksul. Kooskõlastamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada, määrates uue menetlustähtaja. LKS § 693 lõike 5 kohaselt kooskõlastab otsustaja Keskkonnaametiga eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, ning sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelhinnangu. LKS § 693 lõige 5 ei sisalda konkreetset kooskõlastamise tähtaega. Seletuskirja kohaselt sõltub kooskõlastamise aeg dokumendi mahust ja keerukusest ning seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Praktikas esineb aga Natura hindamisega analoogses keskkonnamõju hindamise menetluses olukordi, kus otsustaja poolt määratud kooskõlastamise tähtaeg on ebareaalne ning selle jooksul ei ole võimalik sisulist hinnangut anda. LKS § 6 kohaselt kohaldatakse LKS alusel korraldatavale haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades LKS erisusi. Seega on haldusorganil, kellelt kooskõlastust taotletakse, võimalik HMS § 16 lõike 2 alusel kooskõlastamiseks määratud tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamiseks peab aga koostama eraldi põhjendatud kirja, mis tekitab täiendavat halduskoormust. Eelnõus on teistele Natura hindamise menetlusetappidele sätestatud konkreetsed tähtajad, mistõttu mõistlik on sätestada konkreetne tähtaeg ka Keskkonnaameti poolt LKS § 693 lõike 5 alusel antavale kooskõlastusele.

Keskkonnaameti kooskõlastus võib olla vajalik seoses väga erinevate tegevuste või tegevuslubadega, kaasa arvatud keerukad projektid, mille puhul Natura asjakohasest hindamisest loobumise kooskõlastamine vajab pikemat ning põhjalikumat kaalumist . Ehkki 21 päevane kooskõlastuse tähtaeg on Keskkonnaameti hinnangul reeglina piisav ka keerukamate juhtude juures, tuleks siiski ette näha ka kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
68.

Eelnõu seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Keskkonnaametile seaduse rakendamisega kaasnevate kulude osas märgime, et seoses eelnõuga kavandatava Natura hindamise mõjuga keskkonnakaitselubade menetlustähtajale (tähtaja pikenemine Natura hindamise läbiviimise ajaks) on vajalik ka keskkonnakaitselubade menetlemiseks kasutusel oleva infosüsteemi KOTKAS arendus, et tagada kliendile menetlustähtaegade korrektne kuvamine ning arvestamine kogu menetluse vältel. Arendusega tuleb infosüsteemi luua uus dokumendiliik, millega peatatakse keskkonnakaitseloa menetlustähtaja kulgemine automaatselt Natura hindamise läbiviimise ajaks. Arenduse hinnanguline maksumus on kuni 3000 eurot. KOTKAS infosüsteemi käesoleva aasta jätkuarenduste eelarve on ca 2 korda väiksem kui eelmisel aastal, mistõttu tuleks õigusaktidest tulenevate infosüsteemi muudatuste jaoks võimalusel leida täiendavad katteallikad
Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
69.
Eesti Erametsaliit
Looduskaitseseaduse § 14 muutmine
Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse Looduskaitseseaduse § 14 täiendades seda lõikega 7 viisil, mis keelustab raie Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis
ning hoiualal asuvates nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas I nimetatud
metsaelupaigatüüpides. Raietegevus on võimalik ainult äärmiselt piiratud juhtudel. Oleme sellise sätte looduskaitseseadusesse viimise vastu ja palume see eelnõust välja
võtta. Selgitame enda seisukohta alljärgnevalt.
1) Raiete lausalise keelamisega muutub piiranguvöönd sisult sihtkaitsevööndiks. Kui
kogu raietegevus keelatakse oleks korrektne nimetada kõnealused alad
sihtkaitsevöönditeks. Ei ole aus nimetada asja/nähtust vms nimega, mida see tegelikult ei ole.
2) Kategoorilise keelamise asemel oleks riigi poolt soliidne esmalt analüüsida, kas on muid, metsaomanikke vähem piiravaid vahendeid, millega looduskaitselisi eesmärke võiks saavutada. Totaalne metsamajandamise keelamine tekitab konflikti maaomanike ja riigi vahel, mis mitte kuidagi ei aita kaasa loodusväärtuste hoidmisele
maaomanike poolt. Kunagi NATURA alade moodustamisel kinnitati riigi esindajate poolt, et NATURA ala ei tähenda täielikku majandustegevuse keelamist. Euroopa Komisjon ise on ka rõhutanud, et inimesed on looduse lahutamatu osa ja et need kaks
poolt toimivad kõige paremini, kui nad on teineteisele partneriteks (vt.
https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/faq_et.htm).
Sellest põhimõttest taganemine nullib maaomanike usalduse riigi
looduskaitsepoliitika suhtes
Mittearvestatud.
Piiranguvööndis ja hoiualal asuvates metsaelupaikades üldjuhul raiete keelamise eesmärk on halduskoormuse vähendamine. Vastasel korral tuleks hinnata iga metsaelupaigas kavandatavale raie mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ning suure tõenäosusega jõutaks Natura hindamise tulemusena samale tulemusele, et raiet lubada ei saa, sest see kahjustaks Natura 2000 ala terviklikkust.
Juhime tähelepanu, et antud regulatsioon ei tähenda „totaalset metsamajandamise keelamist“ ega „täielikku majandustegevuse keelamist“ Natura 2000 aladel, vaid täpsustab aladel olevate loodusväärtuste kaitseks vajalikke tegevusi ja muude tegevuste mõjusid.
70.

2. Alternatiivsed ettepanekud 2.1 Juhul, kui ei arvestata meie ettepanekut mitte kehtestada raiekeeldu ülalnimetatud metsaelupaikades on ülimalt oluline jätta metsaomanikele võimalus vähemalt tagasihoidlikus mahus metsaomandi kasutamiseks. Analoogselt metsaseaduse § 41 lg 14 võiks lubada raiet väikeses mahus (mahupiirangu seadmisel saab juhinduda näiteks Eesti metsade aastasest juurdekasvust, mis SMI 2022 andmetel on 6,7 tm/ha aastas). See annaks metsaomanikule võimaluse saada oma metsast kasvõi küttepuitu või väikeses koguses ehituspuitu kodumajapidamises kasutamiseks. Teeme ettepaneku lisada § 14 lg 7 lõppu järgmine lause: Samuti võib metsaomanik raiuda kuni 7 tihumeetrit puitu eelnimetatud alale jääva metsamaa hektarilt aastas.
Arvestatud osaliselt.
Eesti metsade aastane keskmine juurdekasv sisaldab ka mittelikviidset juurdekasvu ning kõiki metsasid, sh noori kiires kasvueas olevaid metsasid. Alla 60-aastaseid kiires kasvueas metsasid on Eesti metsadest 60.8% (SMI 2022). Elupaikades raie lubamisel saame lähtuda likviidsest juurdekasvust. Samuti tuleb arvestada, et metsaelupaigad on enamasti vanades metsades, kus juurdekasv ei ole nii tempokas kui noortes metsades ning päris vanades loodusmetsades hoitakse tallel suurt hektaritagavara, kuid elus biomassi juurdekasv on tasakaalus suremusega ning jätkub süsinikuvaru kogunemine metsamulda.

Eelnõusse on lisatud säte, mille alusel võib metsateatist esitamata raiuda kuni 5 tihumeetrit puitu hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas., Selle tasakaalustamiseks peab sihtkaitsevööndis olevate metsaelupaikade seisund paranema, et saavutada ala kaitse-eesmärgid.

71.

2.2 Juhul, kui ei arvestata meie ettepanekut mitte kehtestada raiekeeldu ülalnimetatud
metsaelupaikades on vältimatult vajalik sätestada samas õigusaktis ka riigi kohustus koheselt ja õiglaselt hüvitada metsaomanikele piirangute rakendamise tõttu saamata jääv tulu. Tegemist on piiranguvöönditega, kus keelustatakse täielikult
raietegevus, mistõttu toimub intensiivne omandiõiguse riive. Metsaomanikud jäävad
faktiliselt tulu teenimise võimalusest ilma. Selline omandiõiguse kasutamise
kitsendamine on sisuliselt omandi sundvõõrandamine, mis Põhiseaduse § 32 kohaselt tähendab riigi kohustust pakkuda kohest ja õiglast hüvitist. Segaduste vältimiseks peab
piirangute kohese hüvitamise kohustamine olema reguleeritud samas õigusaktis, millega piirangud kehtestatakse. Muidu võib taaskord tekkida senises praktikas
korduvalt juhtunud olukord, kus piirangud küll kehtivad, aga õiglast kompensatsiooni metsaomanikele faktiliselt ei maksta. Järgneb metsaomanike lakkav pahameel ning
teiselt poolt riigi esindajate ebamäärased lubadused kunagi saabuvatest kompensatsioonidest. Sellise olukorra tekitamisega ei looda õiglust juurde, mistõttu kasvab metsaomanike mõistetav nurin looduskaitse suhtes. Hoogustub aastaid kestev pinge eraomanike ja riigi vahel. Mõistlik on senistest vigadest lõpuks õppida ja uusi problemaatilisi olukordi juurde mitte luua. Lähtudes eeltoodust – kui ei arvestata meie ettepanekut kõnealune norm eelnõust välja võtta – teeme ettepaneku täiendada eelnõuga Looduskaitseseaduse § 14 lõikega 8 järgmises sõnastuses: Isikule, kelle kinnisasi jääb lõikes 7 nimetatud alale või käesoleva seaduse §-des 30-32 nimetatud aladele makstakse riigi poolt raie keelamise eest õiglane ja kohene hüvitis. Hüvitise mittemaksmisel raie keelamist ei rakendata. Hüvitiste maksmise kord kehtestatakse kliimaministri määrusega
Mitte arvestatud.
Seadusega on ette nähtud hüvitisena maamaksusoodustus ja maade omandamine. Täiendavate kompensatsioonide seaduse tasandil sätestamist me praegu võimalikuks ei pea.

PS § 32 näeb ette õiglase ja kohese hüvitamise kohustuse kinnisasja sundvõõrandamisel. Looduskaitselised piirangud on omandikitsendused, kinnisasja ei võõrandata. Riigikohus on otsuse 5-21-3 punktis 36 selgitanud, et kuigi metsakinnistu puhul on metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus kinnisasja kõige olulisem majanduslik kasutusviis, ei seisne sellise kinnisasja majandamine siiski üksnes raiumises (vt MS § 16). Sama otsuse punktis 40 ja 41 on märgitud, et põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse hüvitamist. Samuti ei tulene põhiseadusest nõuet, et hüvitise maksmise kohustuse korral oleks hüvitis täielik ja kohene. PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus. Selliste meetmete rakendamise vajadust tulevikus ei ole võimalik täielikult ette näha ning kogu vastutust nendega kaasnevate omandikitsenduste eest ei saa asetada riigile. PS § 32 lõike 2 kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt.
Aastast 2023 makstakse piiranguvööndisse ja hoiualadele jäävatele metsaelupaigatüüpidele samasuurt toetust kui sihtkaitsevööndi erametsamaale. Toetusskeem on plaanis üle vaadata arvestades LIFE IP “Loodusrikas Eesti” raames.
72.

3. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse täiendamine Eesti Erametsaliit on nii erinevatele keskkonnaministritele kui Riigikogu Keskkonnakomisjonile korduvalt selgitanud, et rakendatavad looduskaitseliste piirangute hüvitised ei ole piisavad. Neile maaomanikele, kes soovivad enda elukohas jätkata traditsioonilise eluviisiga (nt metsamajandus) ei ole lahenduseks ka looduskaitselise maa riigile võõrandamine. Küll võiks neile olla piisavaks leevenduseks piirangutega eramaa vahetamine riigile kuuluva maa vastu. Praktikas maadevahetust ka teostatakse. Kui riigil on eramaad vaja infrastruktuuriobjektide rajamiseks või näiteks kaitseväe harjutusala laiendamiseks, pakutakse eramaa omanikele võimalust saada vahetusmaad riigile kuuluva maaressursi hulgast. On põhjendamatu, et sellist hüvitismeedet ei pakuta olukorras, kus ühiskonna huvides piiratakse erametsaomandi kasutamist. Lähtudes piirangu sisust kohtleb riik eramaa omanikke erinevalt. Hoolimata sellest, et nii keskkonnaministritelt kui RK keskkonnakomisjoni liikmetelt on meie mõte looduskaitseliste maade vahetamise taasseadustamisest pälvinud positiivset suhtumist on probleem jätkuvalt seadusandliku lahenduseta. Lähtudes eelnevast teeme ettepaneku lisada eelnõule § 4 järgmises sõnastuses: Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 202) järgmises sõnastuses: kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks. Sellise täienduse tegemine võimaldaks rangete looduskaitseliste maade vahetamist KAHOS-e § 24 kohaselt.
Mittearvestatud.
KAHOSe kohaselt on kinnisasja omandamise menetlus vajalik olukorras, kui maad on vaja riigile avalikes huvides. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et looduse kaitsmine kui PS-st tuleneva avalik-õigusliku kohustuse täitmine (PS §-d 5 ja 53) ei eelda looduskaitse seisukohast väärtuslike alade riigi omandis olemist. LKS ei sätesta, et looduskaitseliste piirangutega maa peaks kuuluma riigile, sest keskkonnakaitse nõuded kehtivad kõigile (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-79-05 p 13; nr 3-3-1-37-07, p-d 10 ja 12; nr 3-3-1-37-10; nr 3-3-1-37-14 ). LKSi alusel loodusobjekti kaitse alla võtmisel maa sihtotstarve ei muutu, kasutamisele seatakse piirangud.
73.

4. 1. Tähelepanekud eelnõu § 2 p 1, millega täiendatakse looduskaitseseaduse paragrahvi 14 lõikega 7 osas Kavandatava muudatuse kohaselt keelatakse raie Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpides (edaspidi keeld) ning kehtestatakse keelule erandid. 1) Keelu kehtestamise põhjendusi on vajalik täiendada. Seletuskirjas põhjendatakse keelu rakendamist järgmiselt: selleks, et metsaelupaikade seisundit parandada, on oluline säilitada ka piiranguvööndisse jäävad elupaigad (lk 9). Samas ei ole selgitatud, millistele andmetele tuginedes ja millisel määral on metsaelupaikade seisundit vajalik parandada. Kas seisundi parandamise all peetakse silmas soodsa kaitsestaatuse taastamist elupaiga direktiivi1 tähenduses või midagi muud? Elupaiga direktiivist tuleneva kaitse kohustuse täitmiseks piisaks ka sellest, kui elupaikade soodne seisund säilitada (vt art 1(e) ja art 3). Seletuskirjast ei nähtu, miks praegusel juhul on vajalik sellest kaugemale minna ja seisundit parandada (taastada?). See tähendab, et ei ole arusaadav, miks ei loeta kõnealuste metsaelupaikade kaitsestaatust soodsaks ning millistel tingimustel loetakse soodne kaitsestaatus saavutatuks (st, millal elupaikade lõikes on nende looduslik levila ja alad saavutanud ulatuse, mille säilitamisel, ja mitte laienemisel, saab lugeda elupaiga kaitsestaatuse soodsaks).
Selgitame. Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on direktiivi nimetatud liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi säilitamine või taastamine (Art 2). Seisundit hinnatakse iga kuue aasta tagant vastavalt art 17. Viimase 2019 esitatud aruande alusel on soodsas seisundis Eestis esinevast kümnest metsaelupaigatüübist kaks (pangametsad ja lammi-lodumetsad). Ülejäänud metsaelupaigatüüpide seisund on hinnatud ebasoodsaks. Millal ühe või teise metsaelupaiga seisundi saab lugeda soodsaks, määratletakse LIFE IP “Loodusrikas Eesti” poolt koostatavates märgade ja kuivade metsade tegevuskavas. Kui palju on vaja igal Natura 2000 alal mingit konkreetset metsaelupaika kaitsta ja kui palju sellest on vaja seisundit parandada, määratakse ala kaitsekorralduskavas.
74.

2) Asjaolu, et D esinduslikkusega aladel raieid ei keelata, peaks seadusest otseselt nähtuma. Seletuskirja kohaselt, raie saab keelata registrisse kantud A, B ja C esinduslikkusega metsaelupaigatüüpides. D esinduslikkusega aladel raieid ei keelata (lk 10). Looduskaitseseaduse (LKS) muutmise eelnõust see erisus otseselt ei nähtu. Kuna see erisus omab seaduse rakendamisel olulist tähendust, peaks see sõnaselgelt väljenduma seaduse tekstis
Arvestatud. Seletuskirja on muudetud, D-väärtusega elupaikadele on viited seletuskirjas kustutatud. Vastavalt KLIM ja KeA kokkuleppele D väärtusega metsaelupaigad vaadatakse üle ning nende looduskaitseline väärtus täpsustatakse.
75.

3) Seletuskirja lk-l 10 tuleb kõrvaldada arusaamatus seoses lubatava kujundusraiega. Seletuskirjas sedastatakse, et näiteks kaalutakse raie lubamist otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, samuti kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks olemasolevate ehitiste või rajatiste hooldustöödeks (lk 10 kolmandas lõigus toodud lause). Ei ole selge kas kujundusraie on soovitud siduda olemasolevate (kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalike?) ehitiste hooldustöödega või on need (s.o kujundusraie ja hooldustööd) eraldisesivad tegevused. Kuivõrd võimalike vaidluste korral juhindutakse mh seletuskirjas toodust, tuleb arusaamatus kõrvaldada ja soovitud mõte selgelt esitada.
Arvestatud. Sõnastust on täpsustatud.
76.

4) Seletuskirjas võiks selguse huvides välja tuua, et kõnealustes elupaigatüüpides on raie kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul lubatud kolmel juhul: a) otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale; b) kujundusraie kaitse eesmärkide saavutamiseks ja c) juhul, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile. Hetkel võib eelnõu sõnastusest välja lugeda ka seda, et otsese ohu vältimiseks tehtava raie ja kaitse-eesmärkide saavutamiseks tehtava kujundusraie lubamise eeltingimuseks on, et objektiivse teabe puhul on nende puhul välistatud oluline ebasoodne mõju
Arvestatud. Sõnastust on täpsustatud.

77.

5) Seletuskiri peab adekvaatselt kajastama keelu rakendamisel maaomanikele tekkiva kahju hüvitamist. Seletuskirjast nähtub, et lisanduvate piirangutega eramaade riigile omandamise teoreetiline kulu on 210 mln eurot (lk 19). Teadaolevalt on riigi (RMK) eelarves looduskaitsealuste kinnistute omandamiseks alates 2024. aastast ettenähtud 10 mln eurot aastas. See tähendab, et kõigi lisanduvate piirangute kinnistute riigile omandamiseks kuluks sel viisil 21 aastat, arvestamata seejuures muul alusel juba kehtivate või lisanduvate piirangutega alasid. Seletuskirjas püütakse seda probleemi vähendada väitega, et praktikas on looduskaitsemaad soovinud riigile müüa väga väike osa maaomanikest (kompensatsioonina eelistatakse kasutada metsatoetuse süsteemi), mis ei ole praeguses olukorras enam asjakohane. Seda seetõttu, et kuni 2023. a märtsini ei arvestatud looduskaitseliste piirangutega kinnisasja riigile omandamisel kinnisasja hinna määramisel sellel kasvava metsa väärtust. Seega on varasem n-ö metsatoetuste süsteemi eelistamine põhjendatav puhtalt majanduslike kaalutlustega - metsaomanikud ei soovinud oma kinnistut turuhinnast oluliselt madalama hinnaga riigile müüa. Alates 2023. a märtsist jõustusid õigusaktide muudatused, mille kohaselt võetakse kinnisasja hinna määramisel arvesse ka kasvava metsa väärtust. Seega on tänaseks olukord muutunud ning sellega seoses ka maaomanike huvi kinnistu riigile võõrandamise vastu kasvanud ja kasvab ilmselt ka edaspidi. Eelnevast nähtuvalt ei ole kõigile lisanduvate piirangutega kinnisasjade omanikele tagatud õiglast hüvitist. Eesti Erametsaliit on korduvalt selgitanud, et Natura 2000 hüvitis 134 eurot/ha kohta ei kata kinnistuomanikele piirangutest tekkivat kahju.
Teadmiseks võetud. 2024. a tõsteti maade omandamise eelarvet 5 mln eurolt 10 mln euroni, vajadusel suurendatakse seda edaspidi veelgi. LIFE IP “Loodusrikas Eesti” (kus on partneriks ka Eesti Erametsaliit) raames välja töötamisel erametsatoetuse täiendatud süsteem.
78.

4.2. Tähelepanekud inventeerimisprotsessi ja eksperdile esitatavate nõuete osas 6) Metsaelupaikade inventeerimise protsessist Eelnõuga kavandatav keeld rakendub metsaelupaikadena inventeeritud aladel. Kuivõrd keeld piirab oluliselt omandi- ja tegevusvabaduse põhiõigusi, peab keelu aluseks olev inventeerimisprotsess olema õiglane, arusaadav ja asjast puudutatud isikutel peab olema võimalus selles kaasa rääkida. Metsaelupaikade inventeerimisprotsess kahetsusväärselt nimetatud kriteeriumitele ei vastanud. Esiteks, ei ole selgelt määratletud nõudeid inventeerijate pädevusele. Kuigi inventeerimiseks on kehtestatud eraldi juhend, ei taga pelgalt see inventeerimisandmete õigsust ja asjakohasust. Ka on metsaomanikul keeruline kui mitte võimatu inventeerimisandmeid kontrollida ja vajadusel vaidlustada, kuna puudub nimekiri riiklikult tunnustatud inventeerijatest ja metsaomanikul puuduvad reeglina teadmised inventeerija leidmiseks. Kuivõrd inventeerija hinnang on eelnõuga kavandatavast keelust tulenevate põhiõiguste piirangute faktiliseks aluseks, peavad inventeerija valiku kriteeriumid olema selged ja tema pädevus väljaspool kahtlust. Teiseks, inventuurid viidi läbi metsaomanikke vahetult kaasamata ning neid nende kinnistutele määratletud metsaelupaikadest teavitamata. Oma kinnistutele kantud elupaikadest said metsaomanikud teada juhuslikult ning neil puudus võimalus elupaiga moodustamise kohta arvamust avaldada. Seega on metsaomaniku õiguste kaitse võimalik üksnes tagantjärgi, juba tehtud toimingute ja otsuste vaidlustamisega. See on menetlusökonoomia seisukohast oluliselt ebaefektiivsem ning metsaomaniku jaoks ka koormavam.
Selgitame. Metsaelupaikades range kaitse rakendamise plaani ja sellest teavitamise infopäeva materjalid on Keskkonnaameti kodulehel2. Samuti on seal info inventuuride kohta3
Personaalset teavitust inventuuri korraldamise ja elupaiga tuvastamise kohta veel ei ole, katsetatakse e-kirjaga teavitamist (töös metsise elupaikade määramisest teavitamine). Selle parendamiseks loodetakse kasutada tulevikus Riikliku Postkasti 2.0 raames loodavaid võimalusi. Metsaregistri kaudu on plaanis üldine teavitus ja tähelepanu juhtimine, et metsaregistris näha olevad metsaelupaikade andmed uuenevad ja sellega kaasnevad piiranguvööndites kitsendused. Nõuded inventeerijatele on toodud hanke tingimustes: Pakkuja meeskonda peab kuuluma hankelepingu täitmise eest vastutav isik, kes osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel ja vastab miinimumnõudena samaaegselt järgmistele tingimustele: 1) omab kõrgharidust (vähemalt bakalaureus või sellega võrdsustatud kõrgharidust) loodusteaduste valdkonnas; 2) peab olema osutanud vähemalt 2 (kahel) korral Natura metsaelupaigatüüpide inventeerimise teenust või on inventeerijana osalenud vähemalt 2 (kahel) Natura metsaelupaigatüüpide inventuuril riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul. Vastav kogemus ja selle kestus peab ilmnema isiku osalemisest vastavate tööde täitmisel, mitte isiku üldisest töökogemusest. See tähendab, et isiku vastav kogemus ja selle kestus peab ilmnema isiku osalemisest vastavate tööde täitmisel tööde või projektide loetelust ning kestusest (s.o referentsprojektide loetelust ning nende projektide kestusest; nõue peab olema täidetud referentsprojektide summaarse kestuse põhjal, referentsprojektide ajalise kattuvuse korral võetakse kattuv periood arvesse ühekordselt). NB! Vastava kogemuse hulka ei arvestata õpingute või praktika raames saadud kogemust.

79.

7) Natura hindamise eksperdi pädevus ja kättesaadavus. LKS § 694 lg 3 p 2 kohaselt määrab eksperdi otsustaja (s.o Natura metsaelupaiga metsateatise menetlemisel KeA). Eelnõu § 2 p 13 kohaselt plaanitakse kõnealust sätet muuta nii, et otsustaja ei määraks mitte eksperdi vaid nõuded eriteadmistega isikule, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes asjakohasel juhul arvesse kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut. LKS § 695 kohaselt on eksperdiks eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid. Eelnevast nähtuvalt on eksperdi pädevusele kehtestatud tingimused äärmiselt üldised ning haldusorganil eksperdi määramisel ulatuslik roll. Samas ei ole Natura hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitajal sisulist võimalust eksperdi valikul kaasa rääkida, kuna võimalike ekspertide ring on määratlemata ning üldjuhul puuduvad taotluse esitajal endal piisavad teadmised sobiva eksperdi leidmiseks ja väljapakkumiseks. Samal põhjusel on oluliselt piiratud taotluse esitaja võimalus eksperdi koostatud hinnangut kontrollida ja vajadusel vaidlustada. Õiglase ja erapooletu haldusmenetluse huvides tuleks määrata Natura hindamise eksperdid ja teha nende nimed avalikkusele teatavaks. Samuti tuleks sätestada Natura hindamise eksperdi määramiseks selged ja asjakohased kriteeriumid. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) seletuskirjast nähtuvalt ei ole tehtud ettepanekut ekspertide litsentseerimiseks põhjusel, et eksperdi määramisel tuleks lähtuda eeskätt isiku kogemustest ja teadmistest ning tema haridusega seotud vormilised küsimused ei tohiks olla primaarsed. See tähendab, et kui isik on pühendanud aastaid mõne liigi uurimisele ning on selle valdkonna parim asjatundja, siis sobib ta eksperdiks ka juhul, kui tal ei ole vastavat teaduskraadi (lk 21-22). Eelnev põhjendus ei välista kuidagi eksperdi pädevusele objektiivsete ja asjakohaste kriteeriumite seadmist – nt oleks võimalik teaduskraadi puudumist kompenseerida piisava kogemuse olemasoluga vms. Kuivõrd eksperdi hinnangust sõltub suurel määral põhiõiguste piiramise üle otsustamine, peavad eksperdi määramiskriteeriumid olema selged ja tema pädevus väljaspool kahtlust. Ka peab kõigil isikutel, kes vastavad eksperdi pädevusele seatud kriteeriumitele, olema võimalus taotleda enda lisamist ekspertide nimekirja. Kuni ei ole lahendatud eksperdi määramise, pädevuse ja kättesaadavusega seotud küsimusi, ei ole põhjendatud ka eelnõuga kavandatud Natura hindamise menetlust ettenägevate muudatuste jõustumine.
Selgitame. Seadusemuudatusega tuleb määrata eksperdile esitatavad nõuded seetõttu, et suuremate hindamiste korral tellitakse Natura asjakohase hindamise aruanne ja Natura erandi menetluse aruanne sisse hankega. Kuna enne hanke tulemusi pole eksperdi nimi teada, siis seetõttu ei ole nõutud enam eksperdi nime ka algatamise dokumendis. Eelnõu on eksperdi osas täpsustatud. Ekspertide osas on võimalik nõu küsida KeA-st.

80.

5. Palve tutvuda seletuskirjas viidatud Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava eelnõuga ning selle kohta oma arvamust avaldada. Seletuskirjast nähtub, et metsanduses üksikute Natura hindamiste vähendamiseks on KeA-s koostamisel Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse muuhulgas võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH (lk 12, 16). Kuna sellest kavast plaanitakse edaspidi lähtuda metsateatiste menetluses Natura hindamisel, siis puudutab see otseselt metsaomanike huve ja õigusi. Seetõttu soovime olla nimetatud kava koostamisse kaasatud.
Teadmiseks võetud. Kava koostab KeA. Oleme info teie kaasatud olemise soovi kohta KeA-sse edastanud.
81.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ
ETTEPANEK: jätta LKS § 14 lõikest 7 välja 1) raie lubamine metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul ning 2) juhul, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.
Arvestatud osaliselt. Välja on jäetud säte, mille alusel saaks metsaelupaigatüübi esinemisalal raiet lubada, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.
82.

ETTEPANEKUD:
1) Sätestada Natura hindamise normistikus „kavandatava tegevuse“ määratlus;


2) Viia läbi selge ja ammendav analüüs, millistele kehtivas õiguses ja praktikas loastatud või mitteloastatud, ent Natura alasid mõjutada võivatele tegevustele on vajalik loakohustuse seadmine ning kavandada eelnõus vastavad seadusemuudatused.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud kavandatava tegevuse määratlus EKO poolt esitatud sõnastuses.

Arvestatud osaliselt. KeA on vastava analüüsi teinud nende tegevuste kohta, millel on puutumus KeA-ga. Poollooduslike koosluste kahjustamine keelatakse kaitstavatel aladel teise LKSi muutmisega. Loastamata maaparandusega seotud tegevuste osas jätkuvad läbirääkimised ReM-ga, kuidas või mismoodi oleks võimalik olulise mõjuga tegevusi loastada. Kui ilmneb veel nn loastamata tegevusi, millel võib olla oluline mõju Natura 2000 alale, siis tuleb ka nende osas teostada analüüs loastamise võimalikkuse kohta.
83.

ETTEPANEK: Leiame jätkuvalt, et korduva ja jätkuva tegevuse puhul on nii KMH menetluses kui Natura hindamise menetlusnõuete kehtestamisel vaja põhjalikumalt analüüsida, mis juhul ja kuidas tuleb sellise tegevuse puhul algatada mõjuhindamine ning sätestada selgelt, kuidas mõjuhindamise tulemustega arvestatakse.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud. Mõjuhindamise tulemustega tuleb antud juhul arvestada samamoodi kui esmakordselt kavandatava tegevuse jaoks loa taotlemisel.
84.

ETTEPANEKUD:
1) sõnastada KeHJS § 29 lg 1 p 1.1 järgmiselt: peab keskkonnamõju hindamise aruanne vastama LKS §-s 69.6 Natura asjakohase hindamise aruandele sätestatud nõuetele;

2) tuua selgemalt välja, millisel õiguslikul alusel toimub tegevusloa andmise üle otsustamine pärast erandimenetluse lõppu, sh mil määral kohaldub sel juhul KeHJS § 24.

Arvestatud. Sõnastust on vastavalt muudetud.





Arvestatud osaliselt. Täiendatud on KeHJS § 29 lisades sinna lõike 12.
85.

ETTEPANEK: jääme ettepaneku juurde sätestada eelnõus selgelt, kas ja kuidas toimub kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades lubatavate tegevuste mõjude hindamine.
Arvestatud. Seletuskirja on vastav selgitus lisatud ptk 2.
86.

ETTEPANEK: teeme ettepaneku KSH aruande ja Natura hindamise aruannete omavahelist seost eelnõus täpsustada.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on lisatud täiendav selgitus (ptk 2 § 1 p 13-16).
87.

ETTEPANEK: sätestada, et KMH/KSH menetluse võib lõpetada ning Natura hindamise menetlusele üle minna menetlustes, milles ei ole veel KMH aruannet koostatud või milles KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest on möödas vähem kui üks aasta.
Mittearvestatud. KeHJS § 56 lg 17 alusel on võimalik lõpetada KMH või detailplaneeringu korral ka KSH menetlus juhul, kui KMH või KSH algatamise ainus põhjus oli võimalik oluline mõju Natura 2000 alale. Kui KMH programm on näiteks nõuetele vastavaks tunnistatud ning menetlus KeHJS järgi lõpetatakse, siis edasises menetluses tuleb lähtuda KMH programmis toodud Natura hindamisega seonduvast. Muid olulisi mõjusid ei saa ju sellisel juhul olla, kui KMH või KSH on algatatud ainult Natura pärast. Kui olulist keskkonnamõju ei ole, siis pole vaja seda ka täiendavalt uurida. Kui juhtubki, et hiljem jääb mingi küsimus lahtiseks, siis saab Natura hindamise avalikustamisel selle välja tuua. Kui avalikkusele on midagi lubatud, siis see saab olla ainult Naturaga seoses ja sellega peab arvestama ka Natura hindamisele üle minnes.
88.

ETTEPANEK: Lisada eelnõu §-le 69.2 lõige 3: “Kui kavandatav tegevus võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku alal kaitstavaid ohustatud liike või ebasoodsas seisundis elupaiku, kaasab otsustaja eelhinnangu andmisse Natura hindamise eksperdi.”
Mittearvestatud. Sellise nõude lisamine seadusesse pole põhjendatud. Näiteks KeA-s on olemas mitmeid pädevaid sh ohustatud liike või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku tundvad töötajad, kes saavad eelhindamise tehtud. Juhul kui KeA-s või teises asutuses jääb ekspertteadmisest puudu, on võimalik eelhindamine sisse tellida.
89.

ETTEPANEK: tunnistada LKS § 69.5 lg 2 kehtetuks
Mittearvestatud.
KeA ametnikud on valdkonna eksperdid ning piisavalt pädevad isikud ekspertiisi läbiviimisel (vt Tallinna Halduskohtu otsus 3-15- 2771 p 25, Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-15-2771 p 17, Tallinna Halduskohtu otsus 3-18- 1611 p 34.4, Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-1611 p 17). Ka Õiguskantsler on 28.09.2016 kirjas nr 18-2/161074/1603921 „Arvamus looduskaitseseaduse väljatöötamiskavatusele”1 käsitlenud muuhulgas keskkonnaametnike pädevust ja leidnud, et kuivõrd tegemist on siiski oma valdkonda tundvate isikutega ehk ekspertidega, saab keskkonnaametnike hinnanguid ja taotluste sisulisi läbivaatamisi pidada ekspertiisiks.
90.

ETTEPANEK: sõnastada LKS § 69.7 lg 4 p 4 selliselt, et ekspert ei anna hinnangut, kas võimalikud põhjused tegevuse elluviimiseks on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad ning kas need kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise.
Arvestatud osaliselt. Ekspert ei pea ise seda hinnangut andma, selle annab otsustaja, selles osas on eelnõu täiendatud. Kuid erandi aruandes tuleb välja tuua kõik Natura erandi aluseks olevad asjaolud. Ekspert saab vastava info võtta erandi algatamise otsusest.
91.


ETTEPANEK: sõnastada sätted selliselt, et oleks selge, et enne Natura erandi menetluse lõppemist ei ole antud lõplikku hinnangut, kas võimalikud põhjused kavandatava tegevuse elluviimise jaoks on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad.
Mitte arvestatud. Tegemist on otsustaja hinnanguga, mis ei ole lõplik. Lõplik otsus tuleb Vabariigi Valitsuselt või Euroopa Komisjonilt lähtudes § 697 lõikest 11.
92.

ETTEPANEK: 1) sõnastada LKS § 69.8 lg 1 ja 4 järgmiselt ning täiendada seda paragrahvi materjalide kättesaadavuse nõude ning metsateatiste menetluse erisusega: (1) Otsustaja korraldab Natura asjakohase hindamise algatamise (eelhinnangu) otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruannete eelnõude avaliku väljapaneku, mille ajal võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Avaliku väljapaneku kestus on eelhinnangu otsuse eelnõu puhul vähemalt 14 päeva, aruannete eelnõude puhul vähemalt 21 päeva. (---)

(3.1) Metsateatise menetluses on eelhinnangu otsuse eelnõu avaliku väljapaneku kestus vähemalt 10 päeva ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teated avaldatakse metsaregistris.





















(3.2) Otsustaja avalikustab Natura eelhinnangu otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruannete eelnõud muu hulgas oma või muul veebilehel lihtsalt kättesaadaval ja leitaval viisil, tagades avalikkusele nende dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt avaliku väljapaneku lõpuni.

(4) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste hindamist puudutavate dokumentide kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel ja saada neile põhjendatud vastuseid.
Arvestatud osaliselt. Lisatud on, et otsustaja korraldab avalikustamise, et see oleks selgelt välja toodud.

















Mittearvestatud.
Seaduslikkuse põhimõttega on kooskõlas LKS sätestatud tähtaega võimaldada lühendada muu valdkonna eriseadusega. Kuivõrd tegevused, mille mõju tuleb Natura võrgustiku alale hinnata on väga erinevad, siis on proportsionaalne seadusega võimaldada tähtaega lühendada kui lühem kooskõlastustähtaeg on põhjendatud. Keskkonnaamet on koostamas Natura 2000 metsaelupaigatüüpide ja liikide kaitse korraldamiseks kava, millele hinnatakse mõjusid KSH raames. Pärast seda saavad mõjud suuresti hinnatud, mistõttu on lühem tähtaeg põhjendatud menetluse ökonoomiat arvestades.

Arvestatud osaliselt. Lisatud on, et otsustaja avalikustab, et see oleks selgelt välja toodud.








Mittearvestatud. Sättes on sõnastatud üldiselt Natura hindamist puudutavate dokumentide, kuna lisaks Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse aruande, saab ettepanekuid ja vastuväiteid esitada eelhinnangu, Natura asjakohase hindamise algatamise eelnõu ja erandi menetluse algatamise eelnõu kohta. Sättesse on lisatud tähtaeg, mis aja jooksul tuleb ettepanekutele ja vastuväidetele vastata.




93.

2) luua Natura hindamiste ja nende käigus loodavate dokumentide jaoks analoogne register, nagu on loodud KMH menetluste jaoks (https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_index?tab=KMH&represented_id=).
Teadmiseks võetud. Ühise registri saab luua vastava võimaluse avanedes. Infoks, et KOTKASes ei ole toodud info kõikide KMH menetluste kohta, vaid ainult keskkonnakaitselubade ja nende KMH-de menetluste kohta.
94.

ETTEPANEK: MS: Sõnastada lõike 7.1 esimene lause järgmiselt: “Juhul, kui metsateatis on esitatud rohevõrgustiku alale või asustusüksuse lähedal asuvas metsas (kõrgendatud avaliku huviga alale) või kavandatava raie mõju Natura alale või kaitsealusele liigile ei ole välistatud, korraldab otsustaja metsateatise eelnõu avaliku väljapaneku, mis kestab vähemalt 10 päeva. Metsateatise eelnõu avalikustatakse metsaregistris.
Mittearvestatud.
Natura eelhindamise otsus avalikustatakse metsaregistris 7 päevaks. MSis on võimalik kehtestada LKSis sätestatud avalikustamise tähtajast erinev tähtaeg (sh lühem) ja teate avaldamise asukoht. LKS ei võimalda muus seaduses kitsendada või täpsustada avalikustamise kohustust. Alates 1. juulist 2024 võib metsaraiega alustada 10 päeva pärast metsateatisele “jah” otsuse saamist. Säte kohaldub kõikidele metsateatistele, sh rohevõrgustiku aladele ja KAH aladele.
95.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Mõjude hindamine vajab oluliselt täiendamist, erametsamaal on eelnõust mõjutatud umbes 2 mln tm puidu turule pääsemine. Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse ~265 mln eurot lisandväärtust. RMK hallataval maal on RMK võtnud vabatahtlikult vastu otsuse piiranguvööndi ja hoiualade Natura 2000 metsaelupaikade aladel majanduslikel kaalutlustel tehtavaid raieid mitte ette võtta. Antud eelnõu seab aga majandamise keelu seadusega. Seetõttu oleks kohane mõju analüüsis käsitleda ka 25 424 ha metsamaa kõrvale jätmist säästvast metsamajandamisest. Siinjuures on oluline juurde tuua, et riigimetsas on keskmine hektaritagavara umbes 20-30 tm kõrgem, kui erametsades. See tähendab antud juhul, et mõjutatud on orienteeruvalt 5-5,5 mln tihumeetri jõudmine Eesti majandusse. Eeltoodust tulenevalt on meie hinnangul täielikult puudu hinnang eelnõu mõjudest maaettevõtlusele ja tööstusele. Samuti riigi maksutuludele olukorras, kus näiteks vahemikus 2007-2017 oli otseste ja kaudsete maksude osas riigi tulu raiutud tihumeetri kohta keskmiselt 54 eurot[4]. Eelnevate arvude põhjal oleks see ca 380 mln eurot.
Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendamisel oleme lähtunud sellest, et metsaelupaikades kehtivad juba piirangud. Arvestama peab sellega, et hoiualal on kaitse-eesmärgiks olevatel metsaelupaigatüüpidel raie keelatud lähtudes LKS § 32 lõikest 3, seega hoiualadel kaitsekord rangemaks ei muutu. Arvestada tuleb ka sellega, et metsaelupaikade range kaitse kehtestatakse eesmärgil vähendada metsateatiste Natura hindamist. Ära jääb aega ja raha nõudev Natura hindamise menetlus, mille tulemusena selguks, et raiet pole ikkagi võimalik teha. Mis puudutab RMK hallataval maal metsaelupaigatüüpide kaitset, siis RMK on vabatahtlikult võtnud selle kohustuse juba aasta 2018 lõpust, mistõttu RMK hallataval maal saamata jääva tulu arvutamine antud kontekstis pole asjakohane. Tasub ka välja toomist, et puidutulu ei ole ainus majanduslik ja/või ühiskondlik väärtus, mis metsadel või loodusel on. Looduskaitse on muuhulgas ka looduse erinevate hüvede kaitse, mille panus ühiskonda, majandusse, erinevate ohtude ärahoidmisesse ja üldisesse heaolusse on a) eluliselt vajalik, b) kuigi väljendub pikaajalisemates kasudes, on ka rahaliselt mõõdetuna väga suur, (vt nt ELME projekti aruandeid). Ka maamajanduse vaatest ei ole raie ainus metsakasutuse võimalus.

96.

Juhime tähelepanu sellele, et nimetatud alasid ei tsoneerita ilmtingimata ümber sihtkaitsevöönditesse, aga de facto rakenduvad range kaitse reeglid. See tähendab muuhulgas, et maaomanik maksab endiselt piiranguvööndi määraga iga-aastast maamaksu, mis nüüd ka aasta-aastalt tõusmas on. Maaomanik, kelle maatükk asub sihtkaitsevööndis seda tegema ei pea (põhjendatult), mistõttu koheldakse maaomanike samadel tingimustel erinevalt ja ebavõrdselt.
Ülaltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda seletuskirja väitega, et seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud maamaksuseaduse muutmine, mille tulemusena lisatakse maamaksuseaduse § 4 lg 1 toodud alade loetelusse, kus ei kehti maamaks, lisatakse Natura 2000 ala kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse ja hoiualale jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide esinemisalad.
97.

Eelnõu seletuskirjas lk 5 on kirjas, et „Punktiga 1 lisatakse § 14 lõige 7, mille eesmärk on üldjuhul keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied /…./“. Sõna „üldjuhul“ on siin üleliigne arvestades, et keeld majanduslikule tegevusele on faktiliselt lausaldane.

Mittearvestatud. Eelnõus on ära toodud erandid, millisel juhul on raie lubatud.
98.

Me ei ole nõus eelnõu seletuskirjas oleva väitega, et praktikas on looduskaitsemaad soovinud riigile müüa väga väike osa maaomanikest. Selle taga on tegelikult asjaolu, et võimalus maa riigile müüa on faktiliselt võimatu, sest järjekord on ülipikk ja riigi poolt õiglase hinnaga maade ostmine väga aeglane. Paljud omanikud loobuvad perspektiivituse tõttu sellest sootuks.
Arvestatud osaliselt. Sõnastust on täpsustatud. Selgitame, et 2018. aastal täiendati LKSi (§ 20 lõige 2), mis võimaldab lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele kasutada ka riigitulundusasutuse RMK eelarvelisi vahendeid, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Seeläbi lühenes oluliselt eramaaomanike jaoks võõrandamise ooteaeg, mis tänaseks on keskmiselt üks aasta.

99.

Eelnõu seletuskirja mõjude analüüs tuleb teha ülevaatlikuks ja arusaadavaks ning konkreetsed lisanduvad kulud (nii personali- kui haldus- jm.) tabelkujul välja tuua.
Selgitame. Halduskulude osa on täiendatud.
100.

Kas metsaseaduse muutmise osas on konsulteeritud ja sisendit saadud oma ministeeriumi metsaosakonnaga? Eelnõu ettevalmistajate nimekirjas esindajaid märgitud ei ole.
Selgitame. Sisendi metsaseaduse muutmiseks saime Keskkonnaameti metsaosakonnast. Keskkonnaamet on eelnõu ettevalmistajana märgitud. Metsaseaduse muudatused on kooskõlastatud KLIM metsaosakonnaga.
101.


Kuigi eelnõu tervikuna toob laiemaid majanduslikke mõjusid, siis soovime eraldi välja tuua, et nende 11 668 ha omanikud (aga ka riik omanikuna) ei pea meie hinnangul kannatama selle pärast, et riigi looduskaitsepoliitika ja -korraldus on puudulikult juurutanud kogu Natura 2000 võrgustiku kontseptsiooni ning seotud direktiividest tulenevad elupaigatüübid. Just see on tegelikult Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse nr 2021/4029 juurpõhjus.
Teadmiseks võetud.
102.

Kuna puuduvad põhjalikud mõjuanalüüsid, adekvaatsed ning piisavad kompenseerimise mehhanismid ei ole meil võimalik antud eelnõud toetada.
Teadmiseks võetud. Mõjuanalüüsi on seletuskirjas täiendatud.
103.
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
KeHJS § 11 lg 10, § 33 lg 1 muutmine. Kas kasutada terminit „oluline“ mõju või „ebasoodne mõju“? Loodusdirektiivi sõnastuses on kasutatud tõepoolet mõistet „oluline mõju“:
Any plan or project not directly connected with or necessary to the management of the site but likely to have a significant effect thereon, either individually or in combination with other plans or projects, shall be subject to appropriate assessment of its implications for the site in view of the site's conservation objectives.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud. Senised kohtuotsused on järeldanud, et iga kava või projekti, mis võib kahjustada Natura ala kaitse-eesmärki, tuleb pidada alale olulist mõju omavaks.
Õigusaktides on tihtipeale kasutatud mõisteid ka „ebasoodne mõju“, mis tekitabki segadust. Samuti on praktikas lähtutud pigem igasugusest ebasoodsast mõjust, mistõttu on äärmiselt oluline kasutada õigeid termineid ja veelgi olulisem saada üheselt aru selle sisust.
Mitte arvestatud. Loodusdirektiivis kasutatakse „oluline mõju“ Natura eelhindamise künnisena, „ebasoodne mõju“ asjakohase hindamise lõpptulemusena. Selgitus on lisatud seletuskirja § 1 p 9 muutmise juurde.
104.

KeHJS § 35 muutmine Sellises sõnastuses ei oleks korrektne, sest keskkonnamõjude hulka kuulub ka mõju Natura alale. Sellises sõnastuses peaks olema nii, et .... / elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, välja arvatud juhul, kui olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei saa välistada, … /
Aga jällegi Natura puhul tuleb üheselt mõista, kas antud kontekstis on õige kasutada mõistest „oluline mõju“ vaid „ebasoodne“ mõju.
Vaadates LKS § 691 lõige 1, samuti 3 ja 5 sõnastust, kasutatakse endiselt mõistet ebasoodne mõju (lg 1: Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale …/), samas kui § 691 lg 2 ja § 693 kasutatakse mõistet „oluline“ mõju. Oleme teinud sellekohase märkuse varemgi (KeMÜ ettepanekud Looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõudele 16.10.2022).
Mitte arvestatud. Oluline keskkonnamõju on siin KeHJS § 22 tähenduses. Olulise mõju ja ebasoodsa mõju selgitus on toodud eelmise punkti juures, mõiste „oluline ebasoodne mõju“ on korrigeeritud.

105.

LKS § 14 muutmine Teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: … /Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluva kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis …/
Viimases lauses teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: Nimetatud metsaelupaigatüüpides on kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul lubatud raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, sealhulgas raie metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul metsakahjustuse ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks, ning kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks ning juhul kui objektiivse teabe põhjal on välistatud oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja ala terviklikkusele.
Osaliselt arvestatud. Sõnastuse algus on muudetud vastavalt esitatud ettepanekule. Sõnastuse lõpuosasse jääb ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele (lähtudes LKS § 691 lg 1).
106.

LKS § 691 muutmine Palume üle vaadata „oluline mõju“ ja „ebasoodne mõju“, mida siinkohal kasutada.
Mittearvestatud, selgitus toodud eespool.
107.

Ettepanek sõnastuse täiendiseks: (21) Käesoleva seaduse § 692 lõikes 1 nimetatud otsustaja peab tegevuse lubamisel või sellest keeldumise otsuse tegemisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel .... /
Arvestatud. Sõnastust on ettepaneku alusel korrigeeritud.
108.

LKS § 692 muutmine Vajaduse „ilmselget puudumist” tuleb kirjeldada otsuses, seda enam, kui muudatuse sõnastuses on rõhutatud objektiivsetele asjaoludele tuginemist. Vastasel korral ei ole võimalik tuvastada, kas Natura jäeti üldse strateegilise planeerimisdokumendi algatamisel kahe silma vahele või on mõju puudumine ikkagi läbi kaalutud (ja sellisel juhul on vajaduse puudumine ka dokumenteeritud).
Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on toodud, et vajaduse ilmselget puudumist tuleb põhjendada otsuses või otsuses viidatud muus dokumendis. Kuna tuleb kooskõlastada KeA-ga, siis peab põhjendus igal juhul olemas olema.
109.

LKS § 694 lg 3 muutmine Otsustaja (eelkõige vallavalitsuse ametnik) ei pruugi olla pädev määratlema algatamisel hindamismetoodikat ja vajalikke uuringuid, kui neid ei ole eelhinnangus välja toodud. Seega tuleks „hindamismetoodika ja vajalikud uuringud“ ära nimetada eelkõige eelhinnangu sisu juures kohustusliku osana. Sama kehtib eriteadmistega isikute kohta, kes koostavad hindamise aruande ja hindamiseks vajaliku teabe kogumise kohta – need kõik võiks eelhinnangus kirjas juba olla (millele otsustaja saab asjakohase hindamise algatamisel siis viidata, välja tuua). Selline vaheotsus tekitab olukorra, kus näiteks otsustaja hakkab selles otsuses kergekäeliselt nõudma kitsa valdkonna ekspertide (nt veeelustiku, kalastiku või juba konkreetse liigi eksperdi) kaasamist ka lihtsamate Natura hindamiste puhul, kus seda sisuliselt vaja pole. Eksperdid on meil aga piiratud ressurss ja ilmselt olukord muutub selle nõude tagajärjel keerulisemaks. Palju on KMH eelhinnanguid, kus tehakse suhteliselt väikest tegevust (nt maanteede katendite uuendused ja truupide/sildade rekonstrueerimine) ja vaja läheb võib-olla paari väikest meedet (tööde ajastamine vms), mille seadmiseks pole vaja eksperti kaasata. Samuti ilmselt uuringute vajadust ei suuda otsustaja tegelikult ette näha.
Mitte arvestatud. Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu avalikustatakse. Natura eelhindamine avalikustatakse ainult juhul, kui asjakohast hindamist ei algatata. Seega, kui hindamismetoodika ja vajalikud uuringud määrataks eelhindamisega, puuduks avalikkusel võimalus nendes kaasa rääkida. Vallaametnike pädevuse tõstmiseks tuleb korraldada neile koolitusi.
110.

LKS § 695 lg 2 - 4 muutmine Teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: Eksperdiks määratud teenistuja või töötaja ei tohi samaaegselt täita otsustaja muid ülesandeid, mis on vajalikud tegevuse lubamise otsustamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel.
Lisaks teeme ettepaneku lisada § 695 lg 21:
(21) Juhul, kui on vajadus hinnata mõju mitmetele erinevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele, moodustatakse eriteadmistega isikutest eksperdirühm.
... ja täiendada § 695 lg 3 ja 4:
(3) Eksperdi või eksperdirühma kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi või eksperdirühma kaasamisega seotud kulud otsustaja.
Kommentaar: Sõnastusest ei tohiks jääda arusaama, et üks ekspert võib/peab kõikide kaitse-eesmärkide hindamisega üksi hakkama saama. Ühtlasi teeme veelkord märkuse § 695 lg 1 kohta (tegime ka 16.10.2022 saadetud ettepanekute kirjas) (Lg 1 sõnastus seaduses: Ekspert käesoleva peatüki tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid).
Kommentaar: defineerimata on „pikaajalised kogemused“ – igaüks saab enda äranägemise järgi sellises sõnastuses tõlgendada. Tuleb kindlasti läbi mõelda ja defineerida. Eksperdil võiks olla nõutud (vähemalt) magistrikraad (soovitatavalt loodusteadustes). Reaalselt võib olla väga keerukas leida isikuid, kellel on üheaegselt Natura menetluse teadmine ja liigiteadmised. Hetkel ei loe välja, et lubatud oleks ekspertgrupi moodustamine, kus hindamise paneb kokku Natura menetlust
tundev inimene, kellel ei ole liigispetsiifilisi teadmisi.
Lisaks juhime tähelepanu, et praktikas on suureks probleemiks see, et oma valdkonna ekspert (Natura konkreetset kaitse-eesmärki valdav eriteadmistega isik, kes igapäevaselt ei tegele mõju hindamistega, eelkõige Natura hindamisega) ei tunne Natura hindamise menetluse põhimõtteid ja nõuetele vastava aruande koostamine ja vormistamine võib seetõttu osutuda suureks probleemiks.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust on ettepaneku alusel täpsustatud.









111.

LKS § 696 lg 2 muutmine Ekspert ei anna tingimusi. Tingimused kehtestab otsustaja. Ekspert saab teha ettepanekuid seiremeetmete rakendamiseks, mille otsustaja oma kaalutlusotsusega vormistab nõuetena/tingimustena.
Kas järelseire on siinkohal õige mõiste? See on see siinses kontekstis õiguslikult määratlemata. KeHJS räägib järelhindamisest, aga see on hoopis teine teema.

Arvestatud. Sõnastust on vastavalt täpsustatud. Järelseire mõiste on lahti kirjutatud.
112.

LKS § 696 lg 3 muutmine Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks:
(3) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Arvestatud. Eelnõu sõnastust on vastavalt täpsustatud.
113.

LKS § 696 lg 4 muutmine. Jääb arusaamatuks, kas on mõeldud, et KeA ei saada kooskõlastuskirja (st loetakse vaikimisi kooskõlastatuks) või saadab mittekooskõlastuskirja? Mittekooskõlastamisel tuleb KeA-l seda kindlasti põhjendada õigusaktidele mittevastavusega.


Lisaks märkus § 696 lõikele 5 (sõnastus: Otsustaja kontrollib Natura asjakohase hindamise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks) - Kas pärast avalikustamist ja kooskõlastamist selleks juba hilja pole? Otsustaja ei peaks saatma avalikustamisele ja pärast kooskõlastamisele aruande eelnõu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikele 2.
Lisaks märkus lõikele 6 (sõnastus: Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või aruanne ei ole Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamise otsustamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja) - Kui otsustaja alles nüüd tuvastab, et aruanne ei ole nõuetekohane, võib täiendamine tuua endaga kaasa uusi asjaolusid ja menetluse kordamist.
Selgitame. Kui KeA ei saada kooskõlastuskirja, siis loetakse vaikimisi kooskõlastatuks. Kui KeA saadab mittekooskõlastamise, siis HMS-st tulenevalt tuleb mittekooskõlastamist põhjendada õigusaktidele mittevastavusega.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud, et otsustaja peab nii asjakohase hindamise aruandele kui ka erandi aruandele tegema enne avalikustamist esmase nõuetele vastavuse kontrolli.





















114.

LKS § 696 lg 7 muutmine
Lõikes 6 kirjeldatud etapp peaks aset leidma enne avalikustamisele suunamist (arvestades lõike 6 lause esimest poolt - Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele...)
Arvestatud. Eelnõusse on lisatud, et otsustaja peab nii asjakohase hindamise aruandele kui ka erandi aruandele tegema enne avalikustamist esmase nõuetele vastavuse kontrolli.


115.

LKS § 697 lg 2 muutmine
Ettepanek sõnastuse täiendamiseks:
2) eksperdi või eksperdirühma, võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;
Arvestatud. Sõnastust on vastavalt täpsustatud.
116.

LKS § 697 lg 4 muutmine Ettepanek on lõige 4 sõnastada järgmisel kujul:
4) Ekspert või eksperdirühm koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: ….
Sama märkus, mis § 696 lg 2 p 4: Ekspert ei anna tingimusi. Tingimused kehtestab otsustaja. Ekspert saab teha ettepanekuid seiremeetmete rakendamiseks, mille otsustaja oma kaalutlusotsusega vormistab nõuetena/tingimustena.
Kas järelseire on ikka õige mõiste? Minu meelest on see siinses kontekstis õiguslikult määratlemata. KeHJS räägib järelhindamisest, aga see on hoopis teine teema.
Arvestatud. Sõnastust on vastavalt täpsustatud, järelseire mõiste on lisatud § 696 lg 2.
117.

LKS § 697 lg 51 muutmine Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: Natura erandi tegemise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva. Otsustaja edastab avaliku väljapaneku alguseks Natura erandi tegemise aruande eelnõu asjaomastele asutustele arvamuse esitamiseks.
Arvestatud. Sõnastust on ettepaneku alusel täpsustatud.
118.

LKS § 697 lg 6 muutmine. Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks: (6) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura erandi tegemise aruande eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile. / …

Jääb arusaamatuks, kas siin on mõeldud, et KeA ja Kliimaministeerium ei saada kooskõlastuskirja (st loetakse vaikimisi kooskõlastatuks) või saadab mittekooskõlastuskirja?
Mittekooskõlastamisel tuleb KeA-l ja
Kliimaministeeriumil seda kindlasti põhjendada õigusaktidele mittevastavusega.
Arvestatud. Sõnastust on vastavalt täpsustatud.









Selgitame. Kui KeA või KLIM ei saada kooskõlastuskirja, siis loetakse vaikimisi kooskõlastatuks. Kui KeA või KLIM saadab mittekooskõlastamise, siis hea halduse tava ja lähtudes sarnastest põhjendamise põhimõtetest HMS-is (nt § 56 lg-d 1 ja 3) tuleb mittekooskõlastamist põhjendada, sh õigusaktidele mittevastavusega. Haldusmenetluse üheks alustalaks uurimise ja ärakuulamise kõrval on põhjendamine.
119.

LKS § 698 lg 2 muutmine. Ettepanek lg 2 sõnastuse täpsustamiseks:
(2) Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, ja Natura erandi tegemise menetluse algatamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi aruannete eelnõude kohta …/

Arvestatud. Sõnastust vastavalt ettepanekule täpsustatud.
120.

LKS § 698 muutmine
Ettepanek lg 3 p 4 sõnastuse täpsustamiseks:
…/4) teavet Natura eelhindamise, Natura asjakohase hindamise algamise otsuse eelnõu, …/
Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.
121.

LKS § 698 lg 4 muutmine Kas asjakohane oleks vastuste saatmisele panna tähtaeg?
Ettepanek täpsustada lg 5 sõnastust järgnevalt:
(5) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse Natura asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga.
Arvestatud. Tähtaeg (30 päeva jooksul) on lisatud.
122.

LKS § 699 muutmine Hetkel kehtivas LKS redaktsioonis on võimalik Natura asjakohast hindamist läbi viia ehitusprojekti koostamisega samal ajal (st enne ehitusloa taotlust), mis veel on loogiline, kuna asjakohase hindamise läbiviimiseks tekivad andmed. Mõju hindamist saab lävi viia ehitusprojektile, mitte projekteerimistingimustele.
Projekteerimistingimuste alusel alles hakatakse koostama projektlahendust ja võttes aluseks projektlahenduse, saab alles hakata mõju hindama. Oleks loogiline, et mõju hinnang valmib koos ehitusprojektiga enne ehitusloa taotlemise etappi. Projekteerimistingimused ei võimalda Natura hindamist läbi viia, kuna projekteerimistingimuste andmise faasis pole piisavalt andmeid (pole konkreetset lahendust), mida aluseks võtta Natura asjakohase hindamise tegemisel. Sellises menetluses ei saa olla õigust alustada veel vähem erandi tegemise menetlust!
Varem oli punkt: Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt (ehk siis praegu viitab see loogikale, et natura hindamine tehakse koostatud projektile (enne ehitusloa taotlemist). Praegu kavandatavad sõnastuse muudatused seda enam ei võimalda.

Selgitame. Ka muudetavas eelnõus on Natura asjakohast hindamist võimalik läbi viia pärast projekteerimistingimuste andmist ehk ehitusprojekti koostamisega samal ajal. Seadusest on ehitusprojekt välja võetud põhjusel, et valmis ehitusprojekt sisaldab andmeid, mida pole vaja Natura asjakohasel hindamisel.
123.

LKS § 6910 lg 1 muutmine
Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks:
(1) Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on kavandatava tegevuse asukohas Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks võetavad meetmed. Leevendusmeetmeteks ei loeta õiguse üldaktis, planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise ning elupaiga tegevuskavas toodud kaitse korraldamiseks vajalikke meetmeid.
Samas kui näiteks kaitsekorralduskavas toodud meede on asjakohane ja kavandatava tegevuse korral toimib (nimetagem seda kasvõi kokkusattumuseks), siis miks ei tohi seda nimetada leevendusmeetmeks? Mida mõistetakse „õiguse üldakti“ all? Millist liiki planeeringut (loetelus) on mõeldud?
Sõnastusettepanekuga on arvestatud. Selgitame, et vastavalt Euroopa Kohtu lahendile C-323/17 ei tohi Natura hindamise korral eelhindamise etapis leevendusmeetmeid arvesse võtta. Seetõttu tuleb tegevusega seotud leevendusmeetmete määramiseks läbi viia asjakohane hindamine. Eelhindamise etapis võib arvestada õigusaktides toodud üldkohustuslike fikseeritud meetmetega. Seletuskirja lisasime täpsustuse, et leevendusmeetmeteks Natura hindamise tähenduses ei ole õiguse üldaktis (seaduses, määruses), kaitse-eeskirjas, kehtivas planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi ja elupaiga tegevuskavas toodud kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed. Planeeringute all on mõeldud kõiki vastava täpsusastmega planeeringuid, kus on toodud meetmed Natura ala kaitse-eesmärgiks oleva liigi või elupaigatüübi kaitseks.

124.

LKS § 6910 lg 2 muutmine
Ettepanek sõnastuse täpsustamiseks:
(2) Kui seire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevusloa või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate leevendusmeetmete määramiseks.
Mittearvestatud. Järelseire mõiste kasutamist on selgitatud eespool.
125.

LKS § 701 lg 5 muutmine
Ettepanek sõnastusse täpsustamiseks:
(5) Kui seire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevusloa või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks.

Mittearvestatud. Järelseire mõiste kasutamist on selgitatud eespool.

126.

Metsaseaduse § 41 muutmine (71)
Väljapaneku tähtaeg on liiga lühike. Väljapaneku tähtaeg peaks olema pikem, vähemalt 14 päeva.
Mittearvestatud.
Lühem tähtaeg on põhjendatud:
1) Koostamisel on Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda ning üksikute metsateatiste Natura hindamiste arv väheneb oluliselt. Seetõttu on teada, et LKSi § 693 lõikes 4 sätestatud võimalust saab metsateatiste menetluses ulatuslikult kasutada.
2) Eelhinnangu koostajateks on Keskkonnaameti ametnikud, kes on vastava eriala teadmistega. Seetõttu on Keskkonnaameti enda eelhinnangute või nende tegemata jätmise põhjendatuse kohta eeldus, et need on teaduspõhised ja need on koostanud valdkonna parimad eksperdid.

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (Natura hindamine) seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1
2024
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) tegevus, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit ning I ja II kaitsekategooria liigi elupaika, välja arvatud Keskkonnaameti loa alusel tegevused, või välja arvatud juhul, kui on tegemist kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjektiga kattuva Natura 2000 võrgustiku alaga ning nende kaitse-eesmärgid kattuvad;“.




Yoko Alender
Minister Keit Kasemets
Kantsler


KAVAND 2
2024
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määruse nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 16. augusti 2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale, lähtudes asjakohasel juhul looduskaitseseaduse § 693 lõigetest 1–kuni 3;“.



Yoko Alender
Minister Keit Kasemets
Kantsler
KAVAND 3
2024

KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS


Tallinn 2024 nr


Keskkonnaministri 1. septembri 2017. a määruse nr 34
„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule
esitatavad täpsustatud nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 1. septembri 2017. a määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) mõjust Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, lähtudes asjakohasel juhul looduskaitseseaduse §696 lõigetest 1 ja 2;“;

2) paragrahvi 6 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.



Kristen Michal
Minister Keit Kasemets
Kantsler

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Looduskaitseseadus (edaspidi ka LKS) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal. LKSi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS) võeti vastu 22. veebruaril 2005.

LKSi 10. peatükk sätestab keskkonnamõju (strateegilisest) hindamisest eraldi Natura hindamise regulatsiooni. LKSi § 91 lõike 24 alusel saab eraldiseisvat Natura hindamist kohaldada vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Eelnõukohase seadusega laiendatakse Natura hindamisega võimalust hinnata kõigi tegevuste mõju. Natura hindamist saab teha, kui tegevusel või detailplaneeringu elluviimisel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt ning seetõttu puudub vajadus keskkonnamõju (strateegiliselt) hinnata ehk teha KSH.

KeHJSit muudetakse ja sellest jäetakse välja Natura hindamise põhimõtted, mis lisatakse LKSi. Natura hindamise korra üleviimiseks KeHJSist LKSi on selgitatud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE1, lk 13).

Looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mille eesmärk on keelata majanduslikul kaalutlusel põhinevad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine.

Metsaseaduses (edaspidi ka MS) täpsustatakse LKSi § 698 lõikes 2 sätestatud võimaluse kohaselt Natura hindamise avaliku väljapaneku kohta teabe avalikustamise korda. Samuti kehtestatakse erisus metsateatise avalikustamisele juhul, kui eelhinnangut ei anta või kui eelhinnangu kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik.

Maamaksuseaduses täiendatakse nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) metsaelupaigatüüpide esinemisalad. Looduskaitseseaduse §‑ga 14 kehtestatakse seal ranged piirangud majandustegevusele (metsaraiele), mistõttu on alad võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eestis ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt sellise kavandatava majandustegevuse mõju, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus hinnata mõju Natura alale eraldi keskkonnamõju hindamisest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest, mis teeb kavandatava majandustegevuse mõjude hindamise kiiremaks ja vähem kulukaks ning seeläbi praktikas lihtsamaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller (626 2876, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Rainer Persidski (626 2973, [email protected]) ja Ülle Luiks (623 1220, [email protected]) koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (626 0738, [email protected]) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on otseselt seotud loodusdirektiivi, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.

Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2023, 8, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 28.09.2023, 10, metsaseaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2023, 3 ja maamaksuseaduse redaktsiooni RT I, 10.03.2022, 33.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. Seaduseelnõuga ei laiendata keskkonnamõjude hindamisega seotud õiguslikke kohustusi, vaid võimaldatakse juba praegu eksisteerivat mõjude hindamise kohustust täita lihtsamas menetluses. Kohustuse teha Natura hindamist seab juba kehtiv õigus. Loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 3 ja 4 on üle võetud KeHJSiga ja mõju Naturale hinnatakse koos keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega. Hindamiskohustus kui selline ei muutu, vaid muutub üksnes menetluskord ja seejuures lihtsamas ning halduskoormust vähendavas suunas.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on laiendada võimalust teha keskkonnamõju hindamisest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest eraldi Natura hindamist, mis praegu on võimalik ainult riigikaitsega seotud objektide korral, kõikidele tegevustele, millel võib olla mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, kuid puudub laiem keskkonnamõju.

Eelnõu eel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on seaduse kiireloomulise muutmise vajadusega. Seadusemuudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega 2021/4029, milles Eesti riik sai 16.11.2023 põhjendatud arvamuse, kus heidetakse ette, et anname raietegevuseks loa eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3. Euroopa Komisjonile 16.01.2024 saadetud vastuses lubas Eesti muuhulgas kiireloomuliselt muuta LKSi, KeHJSit ja MSi, et võimaldada muu hulgas metsateatiste korral KMHst eraldisesivat Natura hindamist. Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju, sest loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 on üle võetud KeHJSiga.

KeHJSi järgi tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (sõltuvalt sellest, kas tegemist on kavandatava tegevuse lubamise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise üle otsustamisega) muu hulgas siis, kui kavandatakse tegevust või strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline mõju Natura alale (KeHJSi § 3 lg 1 p 2; § 33 lg 1 p 4). Nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktika kohaselt on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal ja järelikult tuleb ka kehtiva õiguse järgi ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui olulist mõju ei saa välistada. Kehtiva seaduse probleem on aga see, et sellist hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames, mis on aga aja- ja ressursimahukad protsessid.

KMH menetluse eesmärk on tuvastada, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele (KeHJSi § 31 lg 2). Kuigi KMH programmis või KSH programmis tuleb hindamise ulatust täpsustada, on KMH ja KSH mõeldud siiski laiema ringi mõjude hindamiseks. KMH ja KSH tegemiseks sätestab seadus põhjaliku menetluse, mida pädev asutus ei saa üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes muuta ega lahendada konkreetsel juhul optimaalsemal viisil. Tegemist on ka ajamahukate menetlustega, mille kestuseks on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha tõesti vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud.

Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH ei oleks sisuliselt vale, on need menetlused siiski suure töö- ja halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine Natura 2000 võrgustiku alale avalduvate mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane (nt metsateatistele KMH tegemine). Juhtudel, kus mõju on vaja hinnata ainult Natura 2000 võrgustikust lähtudes, toob KMH/KSH tegemine endaga kaasa Natura kaitseväärtustest laiema ulatusega hindamise ning KMH/KSH ulatuslike menetlusetappide läbimise vajaduse. Põhjendused seaduse muutmise vajalikkusele on antud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE2, lk 2–4). Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ei nõua sedavõrd laiaulatuslikku mõjude hindamist, vaid tegevust on vaja hinnata üksnes selliste tagajärgede põhjal, mida tegevus ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele avaldab. Kuigi ka Natura hindamine peab olema põhjalik, on hindamise fookus Natura ala kaitseväärtustel, mitte laiematel keskkonnaküsimustel. Kui KMH või KSH algatatakse muul KeHJSis sätestatud alusel, hinnatakse menetluse käigus ka mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kui see on asjakohane ja vajalik.

Nii loodusdirektiivi kui ka kohtupraktika3 järgi ei ole Natura hindamine seotud kitsalt loakohustusega, vaid tegevusega. Seetõttu tuleb Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke põhimõtteliselt silmas pidada mistahes tegevuste juures, mis võivad loodusväärtusi negatiivselt mõjutada (nt metsaraie, maaparandus, ehitamine, tee rajamine ja rekonstrueerimine, veekogude kaldajoone muutmine ja veetaseme tõstmine, tegevused veekaitsevööndis, geoloogilised uuringud ja kaevandamine, erinevaid keskkonnalube vajavad tegevused). Loodusdirektiivi artikli 6 rakendamisel on nii õiguslikult kui ka praktiliselt keeruline see, kuidas hõlmata ja Natura hindamisele allutada mistahes tegevus, mis Natura ala kaitseväärtusi potentsiaalselt ohustab. Kui tegevuseks on vaja luba, siis on sellised tegevused selgepiirilised ja pädevale haldusorganile teada ning loa taotluse menetlemisel on võimalik teha ka Natura hindamine. Küsimus Natura hindamisest tekib siis, kui taotletakse luba, tegevuse registreerimist või muud tegevust lubavat dokumenti. Sellised dokumendid on näiteks kaitseala valitseja antavad load ja nõusolekud, hoiuala teatis ja metsateatis, nõusolek rahvaürituse korraldamiseks jne. Kui kavandatava tegevuse seos Natura 2000 võrgustiku alaga on selline, et nõuaks edasise hinnangu vajalikkusele vähemalt eelhinnangu andmist, siis tegevuse lubamiseks antava dokumendi vorm (keskkonnaluba, ehitusluba, teatis, registreering, kooskõlastus, nõusolek vms) eelhinnangu ega ka edasise asjakohase hindamise vajadust ei mõjuta. Seetõttu on seaduseelnõus mõju hindamise kohustus seatud kõigi haldusaktide korral, millega tegevust lubatakse. Kuna KeHJSi § 7 punkti 4 järgi kuulub tegevusloa mõiste alla ka eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument, siis ka praegu ei ole mõju Natura hindamine võrgustiku alale piiratud tegevusloaga. Kui selgub, et mõni tegevus, mis võib kahjustada Natura võrgustiku ala, on piisavalt reguleerimata, siis saab ilmnenud puudusest üle tegevusele loakohustuse seadmisega, või kui tegevused eeldavad planeerimist või kogukondlikku kokkulepet mõnes kavas, siis saab Natura hindamise teha KSH käigus asjakohase kava põhjal, et ka kavas märgitud tegevuste mõju saaks hinnatud. Kaitse-eeskirjadele ja alapõhistele kaitsekorralduskavadele KSH-d ei tehta. Kaitse-eeskirjaga (valitseja nõusolekul) lubatud tegevuste lubamisel tuleb iga kord kaaluda selle mõju Natura 2000 võrgustikule. Kaitsekorralduskavas sätestatakse üldjuhul tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kui kaitsekorralduskavas on tegevusi, mille oluline mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, tuleb ka nende tegevuste lubamisel hinnata mõju Natura 2000 alale.

Natura hindamine võib koosneda kolmest etapist:
◦ Natura eelhinnang;
◦ Natura asjakohane hindamine;
◦ Natura erandi menetlus.

Natura aladele avalduvat mõju hinnatakse järgmiselt:
1. Tegevuslubade taotluste menetlus
1.1. Natura eelhinnang
1.1.1. Kui tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJSi § 6 lõike 1 järgi. Sellisel juhul on KMH algatamine kohustuslik, Natura eelhinnangu saab teha KMH programmis LKSi § 693 kohaselt.
1.1.2. Kui kavandatav tegevus ei ole nimetatud KeHJSi § 6 lõikes 1, kuid tegevusele tuleb KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 alusel anda eelhinnang, tuleb Natura eelhinnang teha KMH eelhinnangu raames, lähtudes LKSi §-s 693 sätestatust.
1.1.3. Kui kavandatav tegevus ei vaja KMH eelhinnangut KeHJSi § 6 lõike 23 kohaselt ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb anda Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt. Natura eelhinnang tuleb anda ka kõikidele registreeringutele, teatistele, nõusolekutele, välja arvatud juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustikule saab ilmselgelt välistada.
1.2. Asjakohane hindamine
1.2.1. KMH algatamisel koostatakse Natura asjakohase hindamise aruanne KMH aruande eraldi peatükina LKSi § 696 kohaselt.
1.3. Erandi menetlus algatatakse vajaduse korral pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist LKSi § 697 kohaselt.

2. Strateegiliste planeerimisdokumentide menetlus:
2.1. Üldiselt KSH menetluse raames:
2.1.1. KSH eelhinnangus (kohustusliku KSH puhul võib seda teha KSH programmis või aruandes) Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt.
2.1.2. KSH aruandes Natura asjakohase hindamise aruanne LKSi § 696 kohaselt.
2.1.3. Erandi menetlus LKSi § 697 kohaselt algatatakse vajaduse korral KSH aruande koostamisel ja selle tulemused lisatakse KSH aruandesse. Kui KSH menetluse käigus jõutakse erandi menetlusse, tuleb Natura asjakohase hindamise aruanne avalikustada koos erandi menetluse algatamise eelnõuga (KeHJSi § 45 lõige 11).
2.2. Detailplaneeringute puhul, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju (KSH-d algatada ei ole vaja), ent oluline mõju Natura alale ei ole välistatud – Natura hindamine LKSi 10. peatüki kohaselt.

3. Tegevuste (tegevusluba, teatis, registreering, nõusolek) taotlemisel ja detailplaneeringute puhul, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KMHd ega KSHd algatada ei ole vaja.
3.1. Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt
3.1.2. Kui eelhinnangu tulemusena ei ole asjakohane hindamine vajalik või eelhinnang on jäetud andmata, kuna varem on mõju Naturale piisavalt hinnatud, avalikustatakse eelhinnang või eelhinnangu andmata jätmise põhjendus koos tegevust lubava dokumendi eelnõuga vähemalt 14 päevaks.
3.2. Natura asjakohane hindamine LKSi §-de 694–§ 696 kohaselt:
3.2.1. Natura asjakohase hindamise algatamine.
3.2.1.1. Algatamise eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks, samal ajal küsitakse arvamust Keskkonnaametilt.
3.2.2. Natura asjakohase hindamise aruande koostamine.
3.2.2.1. Aruande eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks.
3.2.2.2. Pärast aruande täiendamist saadetakse aruande eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (30 päeva).
3.2.2.3. Aruande nõuetele vastavaks tunnistamine (30 päeva).

3.4. Natura erandi menetlus LKSi § 697 kohaselt.
Kui ebasoodne mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ei ole välistatud, võib algatada erandi menetluse juhul, kui puudub alternatiivne lahendus ja tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustega.
3.4.1. Natura erandi menetluse algatamine.
3.4.1.1. Algatamise eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks. Samal ajal küsitakse seisukohta asjaomastelt ministeeriumitelt ja teistelt asutustelt.
3.4.2. Natura erandi aruande eelnõu, mis käsitleb muuhulgas hüvitusmeetmeid.
3.4.2.1. Aruande eelnõu avalikustatakse vähemalt 21 päevaks, sh saadetakse see samaks ajaks asjaomastele asutustele.
3.4.2.2. Täiendatud aruande kooskõlastamine Keskkonnameti ja Kliimaministeeriumiga (30 päeva).
3.4.2.3. Aruande nõuetele vastavaks tunnistamine või menetluse lõpetamine (30 päeva).
3.4.2.4. Aruande esitamine Kliimaministeeriumile kas:
3.4.2.4.1. Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamiseks Natura erandi lubamiseks või
3.4.2.4.2. Euroopa Komisjonilt arvamuse saamiseks Natura erandi lubamiseks.

Natura terviklikkuse kahjustamine on lubatud erandlikul juhul:
• kui puudub alternatiivne lahendus;
• kui tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel;
• ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada (vähemalt 100% ulatuses).

Enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist tuleb küsida Euroopa Komisjoni arvamust, kui mõjutatakse esmatähtsat elupaigatüüpi või liiki ja tegevus ei ole seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse ega olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teistel juhtudel on tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek. Sellisel juhul tuleb Euroopa Komisjoni teavitada erandi andmise põhjustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eestis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud KSH nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt kavandatavat majandustegevust (nt metsaraie), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. Euroopa Komisjon esitas kõnealuses rikkumismenetluses 16.11.2023 põhjendatud arvamuse, milles tuuakse välja, et raietegevuseks loa andmine eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse loodusdirektiivi artiklis 6.3, kujutab endast rikkumist. Komisjon palub võtta meetmed rikkumise kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millega muudetakse looduskaitseseadust (§ 1) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (§ 2), metsaseadust (§ 3) ja maamaksuseadust (§ 4) ning sätestatakse jõustumisaeg (§ 5). Suurem osa muudatustest tehakse looduskaitseseaduses.

Paragrahvi 1 punktidega 1–48 muudetakse ja täiendatakse looduskaitseseadust.

Punktiga 1 lisatakse § 14 lõiked 7–9, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied (sh raied, mille kohta ei ole vaja esitada metsateatist) Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende säilimine. Loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüübid on järgmised: 2180 luitemetsad, 9010 *vanad loodusmetsad, 9020 *vanad laialehised metsad , 9050 rohundirikkad kuusikud, 9060 okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, 9080 *soostuvad ja soo-lehtmetsad, 9180 *rusukallete ja jäärakute metsad, 91D0 *siirdesoo- ja rabametsad, 91E0 *lammi-lodumetsad ning 91F0 laialehised lammimetsad. Elupaigatüüpide nimetusena kasutame võrreldes loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide nimetustega kohandatud nimetusi, mis on selgemad ja arusaadavamad ning seotud direktiivis toodud nimetustega koodi abil. Selliseid nimetusi kasutatakse väljakujunenud praktika alusel kõikides loodusdirektiivi elupaigatüüpe käsitletavates dokumentides, sh Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kaitse-eeskirjades ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Valdavalt on suure väärtusega loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis moodustavad massiive ja täidavad alapõhiste eesmärkide täitmise, tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndites olevate metsaelupaikade seisund ajas paraneb, aidates saavutada niiviisi ala kaitse-eesmärke, mis omakorda panustavad loodusdirektiivi eesmärgi – liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamisse. Osa elupaiku, mis ei moodusta kompaktseid alasid, jääb ka piiranguvööndisse. Praegu ei ole Natura 2000 võrgustikku kuuluva kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis kaitseala valitsejal kaalutlusruumi raiete keelamiseks, välja arvatud uuendusraiete ja sanitaarraiete puhul. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana kooskõlastab teatised kaitse-eeskirjade kohaselt ja ala kaitse-eesmärkidest lähtudes, piiranguvööndis on majandustegevus ja raied lubatud, v.a uuendusraied, mis on valdavalt lubatud valitseja nõusolekul.

Selleks, et metsaelupaikade seisund Natura 2000 alal kokkuvõttes ei halveneks, on oluline tagada ka piiranguvööndisse jäävate elupaikade säilimine. Võimalik on teha raieid ohutuse, kaitse-eesmärkide saavutamise või metsatervise seisukohast (nt üksikute ohtlike puude raie, piirnevaid majandusmetsi ohustava nakkuskolde likvideerimine või liigikaitsetööd).

Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 ha, sellest eramaal 15 300 ha ja riigimaal ning muul maal 37 700 ha. Alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkirjaga välistatud. LKS-i § 32 lõike 2 alusel on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See tähendab, et hoiualal puudutab muudatus neid hoiualade erametsamaal olevaid metsaelupaiku, mis ei ole kaitse-eesmärgiks määratud, lisaks erametsamaal olevad piiranguvööndi metsaleupaigad (kokku 11 700 ha).

Metsaelupaikade inventeerimist korraldab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet tellib neid hanke korras välistelt ekspertidelt või teevad seda Keskkonnaameti enda töötajad. Väljastpoolt ametit inventuuride hankimisel on sisse seatud kvalifitseerimisnõuded vastutavale isikule (keskkonnaalane kõrgharidus, varasem inventeerimiskogemus). Hankelepingus on määratud Keskkonnaameti vastutav isik, kes peab töö vastu võtma. Selle inimese ülesanne on tagada andmete kvaliteedi kontroll. Kontrollitakse pisteliselt. Esmalt tuvastatakse kameraalselt võimalikud ebakõlad. Vajaduse korral tehakse ka välikontrolle. Kui andmetes puudujääke ei tuvastata, võetakse andmed vastu, vormistades selleks töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Puuduste tuvastamisel palutakse need kõrvaldada määratud tähtaja jooksul. Kui mingil põhjusel inventeerija puudusi ei kõrvalda, jäetakse andmed vastu võtmata või võetakse need vastu osaliselt (vastu võetakse nõuetekohane osa). Pärast andmete vastuvõtmist esitatakse need EELISesse. Enne andmebaasi kandmist tehakse andmetele veel ka tehniline kontroll (andmebaasi tehnilistele nõuetele vastavus). Keskkonnaameti töötajad teevad ka ise inventuure. Reeglina antakse see kohustus pädevale ja kogemustega töötajale. Algajatele spetsialistidele määratakse kvaliteedi tagamiseks mentorid. Praktikas tähendab see seda, et õppimise ajal tehakse välitöid koos mentoriga ning mentor hiljem kontrollib töö kvaliteeti.

Metsaelupaiku inventeeritakse metsaelupaikade inventeerimise juhendi järgi ja selle leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. Raie saab keelata registrisse kantud A, B ja C esinduslikkusega metsaelupaigatüüpides.

Sätestatud on erandid, mille korral on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud erandkorras tehtav raie, arvestades sotsiaalseid ja piirkondlikke nõudeid, samal ajal tagades, et raie ei tekita olulist kahju kaitse-eesmärgile. Näiteks kaalutakse raie lubamist otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, samuti kujundusraiet kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

Keskkonnaameti spetsialistid peavad kaaluma erandina lubatavate raiete tulemust ja mõju elupaigatüübile, tehes vajaduse korral Natura eelhindamise. Euroopa ja Eesti kohtute lahendeid arvestades ei pea Natura alal välistama igasugust negatiivset tegevust. Lubada saab tegevust, kus objektiivse teabe alusel on oluline ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärke silmas pidades välistatud. Objektiivne teave põhineb reaalsusel, konkreetsel juhtumil ja selle tekitatud olukorral või tuleneb sellest. Mõnes elupaigatüübis võib kujundusraie vajalikuks osutuda (nt metsaelupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) säilimiseks võib olla vaja raiuda laialehiste puude võradesse ulatuvaid puid välja või tekitada laialehiste puuliikide looduslikule uuendusele soodsamaid valgustingimusi). Erandkorras raie tegemise vajaduse tuvastab Keskkonnaamet iga kord konkreetsete asjaolude põhjal. Sättesse on lisatud viide, et keeld ei kehti metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks metsaseaduse ettekirjutuse üldnõuetele nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus on vajalik näiteks üraskikahjustuste likvideerimiseks, mida on teatud olukorras vaja teha kõnealuses elupaigas. Ettekirjutuse tegemisel tuleb käsitleda ka mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja vajaduse korral teha Natura mõju hindamine (vajadust ei ole, kui mõju on objektiivse teabe põhjal välistatud). Seadusesse lisatakse ka erand küttepuude võtmise võimaldamiseks kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit puitu (küttepuid) hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas, kahjustamata elupaigale iseloomulikku struktuuri ja funktsioone. Keskkonnaamet koostab juhise, kuidas küttepuid metsaelupaikades võtta nii, et see ei halvendaks elupaiga seisundit. Keskkonnaamet avaldab juhise oma kodulehel. Hoiualal sellist erandit teha ei saa, sest vastasel korral poleks võimalik hoiuala kaitse-eesmärke saavutada (LKSi § 32 lg-d 2 ja 3). Samuti ei ole võimalik küttepuude võtmise erandit teha sihtkaitsevööndisse, sest vastasel korral ei oleks võimalik saavutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ega loodusdirektiivi eesmärki ega tagada metsa looduslik seisund ja areng. Sealjuures on kõikidel kaitstavatel aladel kavas kahe aasta jooksul teha põlistalude ja nende juurde kuuluva range kaitsega metsa analüüs ja seal, kus range kaitsega metsaala on talu ainsaks võimaluseks oma tarbeks puitu, näiteks küttepuid hankida, kaalutakse kaitsekorra muutmist ja oma tarbeks puiduvarumise lubamist.

Punktiga 2 muudetakse § 22 punkti 2 sõnastust. Lisatakse, et kaitstava loodusobjekti valitsemine on lisaks kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemisele ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmisele ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala korral Natura hindamise menetluses osalemine ning Natura 2000 ala mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine.

Punktidega 3 ja 4 täiendatakse 10. peatükki kahe alajaotusega. 1. jagu hõlmab § 69 ja see peakirjaks saab „Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik“. Teine jagu sisaldab §-e 691 kuni 701 ja selle jao pealkiri on „Natura hindamine“. Muudatus on vajalik, et oleks õigusselgem ja võimalik lihtsamini viidata Natura hindamise paragrahvidele.

Punktiga 5 muudetakse § 691 lõike 1 sõnastust. Lõikest jäetakse välja jätkuv ja korduv tegevus, kuna see lisatakse järgmisesse lõikesse ning lisatakse sõna „terviklikkus“. Nimelt peab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt olema tegevuse lubamiseks välistatud ebasoodne mõju ala terviklikkusele.

Punktiga 6 täiendatakse § 691 kahe uue lõikega – 11 ja 12. Lõikega 11 määratletakse kavandatav tegevus, et oleks selgem, et selle all mõeldakse igasugust tegevust, mille käigus sekkutakse looduskeskkonda. Lõikes 12 sätestatakse, et kavandatavad tegevused võivad olla ka jätkuvad ja korduvad tegevused, sh tegevused, milleks on vaja pikendada luba. Jätkuva ja korduva tegevuse korral tuleb tegevuse lubamisel arvestada mõju hindamise tulemusi samamoodi, kui esmase tegevuse korral.

Punktiga 7 muudetakse § 691 lõike 2 sõnastust nii, et oleks selge, et kogu 10. peatükis sätestatud hindamine on Natura hindamine. Natura hindamine võib koosneda eelhinnangust (§ 693), asjakohasest hindamisest (§-d 694–§ 696) ja Natura erandi tegemise menetlusest (§ 697). Natura hindamine võib lõppeda eelhinnanguga, kui tuvastatakse, et mõju ei ole. Natura hindamine võib lõppeda asjakohase hindamisega, kui eelhinnang mõju ei välistanud ja mõju on leevendatav. Natura hindamine võib lõppeda asjakohase hindamisega ka juhul, kui mõju ei saa täielikult leevendada ja Natura erandi tegemise menetlust ei algatata, sellisel juhul tegevust ei lubata. Natura erandi tegemisega lõppeb hindamine erandjuhtudel, kui selleks on täidetud kõik kohustuslikud tingimused (alternatiivid puuduvad, on ülekaalukas avalik huvi ja võimalik vähemalt 100% hüvitamine).

Punktiga 8 täiendatakse § 691 uue lõikega, millega kehtestatakse kohustus, et otsustaja peab hindama Natura hindamise asjakohasust ja piisavust ning arvestama Natura hindamise tulemusi ning aruandes toodud leevendus- ja hüvitusmeetmetega. Kohustus leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamiseks oli ka enne, kuid nüüd on selgelt välja toodud, et otsustaja peab arvestama nende meetmetega, mis on kirjas Natura hindamise aruannetes. Meetmete arvestamata jätmisel tegevust lubavat dokumenti välja anda ei saa, samuti pole võimalik kehtestada strateegilist planeerimisdokumenti, sest sellisel juhul ei oleks tagatud Natura 2000 alade terviklikkus ega võrgustiku sidusus.

Punktiga 9 täpsustatakse § 691 lõike 3 sõnastust, et oleks selgemini välja toodud seosed Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetlusega. Natura erandit on võimalik lubada, kui puudub alternatiivne lahendus, tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, ning Natura erandi menetluses töötatakse välja hüvitusmeetmed, mis peavad hüvitama Natura 2000 ala terviklikkusele tehtava kahju vähemalt sajaprotsendiliselt. Natura erandit ei saa lubada, kui kahju hüvitamine pole täies mahus võimalik. Avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustena, sealhulgas sotsiaalsete või majanduslike põhjustena, läheb arvesse olukord, kus (strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatav tegevus on hädavajalik näiteks inimeste elu põhiväärtuste, nagu tervise, ohutuse või keskkonna kaitsmiseks. Samuti lähevad arvesse tegevused, mille korral osutatakse riiklikus strateegias ette nähtud konkreetseid avalikke teenuseid, näiteks suurte infrastruktuuri objektide rajamist või rekonstrueerimist. Strateegilise planeerimisdokumendiga või muud moodi kavandatav tegevus peab kaaluma üle asjakohase hindamise käigus tuvastatud kahju (või kahjuriski) ala terviklikkusele. Kui Vabariigi Valitsus nõusolekut erandiks ei anna või Euroopa Komisjoni arvamus ei ole soodne (LKSi § 691 lg 5), siis tegevust lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada ei saa.

Punktidega 10–12 korrastatakse õigusselguse huvides Natura erandi tegemise sõnastust § 691 lõigetes 4–7. Põhimõtteliselt on tegemist kehtiva KeHJSi § 29 lõigetes 3–5 ja § 45 lõigetes 3–5 sätestatud Natura erandi tegemise korra täpsustatud versiooniga.

Punktiga 13 täpsustakse § 691 lõikes 8, et Natura hindamisel pikeneb loa või muu dokumendi menetlus lisaks asjakohase hindamise ja Natura erandi menetlusele kuluva aja võrra ka Natura eelhindamisele või LKSi § 693 lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise otsustamiseks kuluva aja võrra. See on erinev KMH menetlusest, mille puhul loamenetluse tähtaeg peatub alles KMH algatamisel. Natura eelhinnangu andmise või andmata jätmise ajaks pikeneb loa või muu dokumendi menetlus seetõttu, et mõne dokumendi menetluse tähtajad võivad olla väga lühikesed, mille tõttu pole eelhindamist või eelhinnangu andmata jätmise otsustamist koos dokumendi menetlusega võimalik selle aja jooksul ära teha. Paragrahvi 693 lõike 4 alusel võib eelhinnangu jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ning otsustajal on piisavalt teavet. Kuid sellisel juhul tuleb see otsuse eelnõu enne avalikustada koos tegevust lubava otsuse eelnõuga, nagu on sätestatud § 693 lõikes 6. Täiendus on vajalik, kuna eelnõukohase seadusega nähakse ette ka eelhinnangu avalikustamine ja see ei pruugi loamenetluse tähtaega mahtuda.

LKSi § 691 lõikes 8 on sätestatud õiguslik alus loamenetluse pikenemiseks, kuid praktikas võib see eri tegevuslubade infosüsteemide ülesehitust ja võimet arvestades tähendada, et ametnik pikendab tähtaega. Natura hindamise tõttu loamenetluse tähtaja pikenemisest tuleks taotlejat aegsasti teavitada, lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 36 lõike 1 punktist 2.

Punktiga 14 täpsustakse § 692 lõiget 2, et oleks paremini arusaadav, mida tähendab vajaduse puudumine on ilmselge. Eelhinnangut ei pea tegema juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, näiteks kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Samuti pole erandlikul juhul vaja eelhindamist teha, kui tegevust planeeritakse küll Natura 2000 alal, kuid kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad asuvad eemal ja jäävad mõjualast väljapoole, näiteks Natura 2000 võrgustiku alale jäävas tiheasustusalas detailplaneeringu koostamisel või nn väikese ehitise jaoks ehitusloa taotlemisel inimkasutuses oleval alal (nt õuealal), kui kavandatava tegevuse ümbruskonnas puuduvad kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigatüübid. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevuse lubamiseks piisavalt teavet. Vajaduse ilmselget puudumist tuleb põhjendada otsuses või otsuses viidatud muus dokumendis.

Punktiga 15 täpsustatakse § 693 lõiget 2, et eelhinnangus ei tohi arvestada leevendusmeetmetega, mis on nimetatud sama seaduse § 6910 lõikes 1 – sellesse sättesse on lisatud leevendusmeetmete definitsioon.

Punktiga 16 lisatakse § 693 lõige 51, milles määratakse eelhinnangu andmata jätmise kooskõlastamise aeg Keskkonnaametile. LKSi § 693 lõike 5 kohaselt kooskõlastab otsustaja Keskkonnaametiga eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, ning sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelhinnangu. LKSi § 693 lõige 5 ei sisalda konkreetset kooskõlastamise tähtaega. Seletuskirja kohaselt sõltub kooskõlastamise aeg dokumendi mahust ja keerukusest ning seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Praktikas esineb aga Natura hindamisega analoogses keskkonnamõju hindamise menetluses olukordi, kus otsustaja määratud kooskõlastamise tähtaeg on ebareaalne ning selle jooksul ei ole võimalik sisulist hinnangut anda. LKSi § 6 kohaselt kohaldatakse LKSi alusel korraldatavale haldusmenetlusele HMSi sätteid, arvestades LKSi erisusi. Seega on haldusorganil, kellelt kooskõlastust taotletakse, võimalik HMSi § 16 lõike 2 alusel kooskõlastamiseks määratud tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamiseks peab aga koostama eraldi põhjendatud kirja, mis tekitab lisahalduskoormust. Eelnõus on teistele Natura hindamise menetlusetappidele sätestatud konkreetsed tähtajad, mistõttu mõistlik on sätestada konkreetne tähtaeg ka Keskkonnaameti LKSi § 693 lõike 5 alusel antavale kooskõlastusele. Keskkonnaameti kooskõlastus võib olla vajalik väga erinevate tegevuste või tegevuslubade korral, kaasa arvatud keerukad projektid, mille puhul Natura asjakohasest hindamisest loobumise kooskõlastamine vajab pikemat ning põhjalikumat kaalumist. Ehkki 21-päevane kooskõlastuse tähtaeg on Keskkonnaameti hinnangul reeglina piisav ka keerukamate juhtude juures, tuleks siiski ette näha ka kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus.

Punktiga 17 täiendatakse § 693 lõikega 6 ja lisatakse eelhindamise avalikustamise säte. Eelhinnang tuleb avalikustada koos tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi algatamise otsuse eelnõuga vähemalt 14 päevaks juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohast hindamist ei ole vaja teha ehk mõju Natura 2000 alale on eelhindamise tulemusena välistatud. Samamoodi tuleb avalikustada ka tegevust lubava dokumendi eelnõu koos põhjendusega eelhinnangu andmata jätmise kohta, kui eelhinnang jäetakse andmata ja Natura asjakohane hindamine algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ning otsustajal on piisavalt teavet. Seadusega on võimaldatud avaliku väljapaneku aega lühendada. Kuna tegevused, mille mõju tuleb Natura võrgustiku alale hinnata, on väga erinevad, sealhulgas ka väikesemahulised, siis on põhjendatud tegevust reguleeriva valdkonna seaduses võimaldada ka lühema tähtaja kehtestamine. Seaduse tasandil erandi kehtestamist põhjendatakse ja analüüsitakse, kas lühem tähtaeg konkreetsel juhul tagab isikute efektiivse ja piisava kaasamise. Seadusemuudatusega lisatakse metsaseadusesse erand, mille alusel on eelhinnangu avalikustamise tähtajaks seitse päeva. Natura hindamise korra rakendamisel võib selguda, et on tegevusi, mille vastu avalikkus või keskkonnakaitseorganisatsioonid huvi ei tunne ja siis ei ole pikem avalikustamise tähtaeg põhjendatud. Samuti võib tegevuse mõju olla varem juba hinnatud. Näiteks on metsanduses üksikute Natura hindamiste vähendamiseks kavas koostada Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse muuhulgas võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda.

Punktiga 18 täpsustatakse § 694 lõike 3 punkti 2 sõnastust, et algatamise otsuses ei tule nimetada eksperti, vaid välja tuleb tuua eksperdile kehtestatavad nõuded. Muudatus on vajalik, kuna sageli selguvad eksperdid pärast asjakohase hindamise algatamist tehtud hanke käigus.

Punktiga 19 täiendatakse § 694 lõigetega 5 ja 6, kus tuuakse välja, et asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu tuleb avalikustada vähemalt 14 päevaks ja samal ajal küsitakse sellele ka Keskkonnaameti arvamust.

Punktiga 20 muudetakse § 695 lõike 1 sõnastust ja täpsustatakse, et liigi või elupaigatüübi eksperdil peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus. Muudatus on vajalik, kuna seaduse tasandil oli määramata seni seaduse seletuskirjas välja toodud kolmeaastase kogemuse nõue.

Punktiga 21 lisatakse § 695 lõikesse 2, et kui eksperdiks on määratud otsustaja teenistuja või töötaja, ei tohi ta samal ajal täita otsustaja muid ülesandeid, mis on vajalikud tegevuse lubamise otsustamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel. Otsustaja peab sisemise töökorraldusega tagama eksperdihinnangu andmise ja otsustamisprotsessi sõltumatuse, et ekspert ise ei kontrolliks oma tööd.

Punktiga 22 lisatakse § 695 lõikesse 21 eksperdirühma moodustamise võimalus. Seni oli seletuskirjas selgitus, et eksperte võib olla mitu. Eksperdirühma koosseisu võivad kuuluda Natura hindamise põhimõtteid teadev ekspert ja liigi ja elupaigatüübi eksperdid selle järgi, millisele liigile või elupaigale võib tegevus mõju avaldada. Muudatus on vajalik, et sõnastusest ei jääks arusaama, et üks ekspert võib või peab iga hindamisega üksi hakkama saama.

Punktiga 23 täpsustatakse § 695 lõikeid 3 ja 4 ning lisatakse eksperdi kõrvale eksperdirühm.

Punktiga 24 täiendatakse § 696 lõike 2 punkti 4 ja lisatakse, et aruanne peab sisaldama ka asjakohasel juhul ettepanekuid meetmete toimivuse seiramise ehk järelseire rakendamiseks. Kuivõrd ei saa tagada, et kõik leevendusmeetmed täielikult toimivad, muu hulgas näiteks looduslike tingimuste muutumise tõttu, on oluline tagada pidev kontroll meetmete toimivuse üle. See tingimus lisatakse tegevusloale. Leevendusmeetmete eesmärk on vältida tegevusega tekkida võivat kahju ja meetmed on piisavad ja proportsionaalsed siis, kui need tagavad, et tegevusega kahju ei kaasne.

Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks § 696 lõike 2 punkt 6, mille alusel peaks Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldama asjakohasel juhul ka hinnangut Natura erandi menetluse algatamise võimalikkuse kohta. Sätte kehtetuks tunnistamise vajadusele juhtis tähelepanu Eesti Keskkonnaühenduste Koda, tuues välja, et selle kohustuse panemine eksperdile kahjustab hindamise objektiivsust.

Punktiga 26 täiendatakse § 696 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 alusel peab otsustaja kontrollima, kas asjakohase hindamise aruanne sisaldab lõikes 2 küsitud infot. Tegemist on otsustaja esmase asjakohase aruande nõuetekohasuse kontrolliga (tuginedes teadaolevale informatsioonile), st kas aruandes on olemas lõikes 2 ette nähtud osad. Selles etapis otsustaja veel ei tööta aruannet detailselt läbi, see toimub edasiste toimingute raames (kehtiv LKS § 696 lõige 5). Kui aruanne ei vasta nõuetele, tagastab otsustaja selle koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. Eesmärk on vältida olukorda, et avalikustatakse ja asjaomastele asutustele saadetakse asjakohase hindamise aruanne, milles otsustaja hinnangul esinevad ilmselged puudused Lõikega 22 lisatakse asjakohase hindamise aruande avalikustamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 21 päeva. HMS sätestab avatud menetluses materjalidega tutvumise miinimumtähtajaks kaks nädalat, seejuures lühendamise võimaluseta (HMSi § 49 lg 2). Selline miinimumtähtaeg kehtib isegi kõige lihtsamate haldusaktide puhul. Natura hindamise aruanded ei ole lihtsad dokumendid, seega on nendega tutvumiseks ja nende kohta seisukoha kujundamiseks (sh vajaduse korral teiste ekspertidega konsulteerimiseks) vaja rohkem aega.

Punktiga 27 muudetakse § 696 lõikeid 3 ja 4. Lõikesse 3 lisatakse täpsustus, et otsustaja edastab avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute alusel täiendatud asjakohase aruande Keskkonnaametile. Lõigetest 3 ja 4 jäetakse välja aruande Kliimaministeeriumiga kooskõlastamise kohustus, sest aruandes ei ole enam Natura erandi algatamise hinnangut. Kliimaministeeriumiga on vaja kooskõlastada ainult Natura erandit käsitlevad aruanded, sest Kliimaministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu erandi tegemiseks nõusoleku saamiseks või Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimise LKSi § 697 lõike 10 kohaselt.

Punktiga 28 täpsustakse § 696 lõiget 7, et oleks selgelt aru saada, et otsustajal on nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks aega kuni 30 päeva täiendatud aruande saamisest.

Punktiga 29 täpsustatakse § 697 lõiget 1 ja lisatakse, et otsustaja võib algatada Natura erandi menetluse selleks vajalike kriteeriumite olemasolu korral siis, kui taotleja selleks ettepaneku teeb. Kõnealune muudatus on vajalik, sest see jääb taotleja otsustada, kas ta soovib ka juhul, kui erandi tegemise tingimused on täidetud, et erandi menetlus algatataks. Erandi menetlus toob taotlejale kaasa lisakulud nii aruande koostamiseks kui ka hüvitusmeetmete rakendamiseks. Kui taotleja ettepanekut ei tee, siis Natura erandi menetlust ei algatata ja tegevust lubavat dokumenti välja ei anta või strateegilist planeerimisdokumenti ei kehtestata ning Natura 2000 ala terviklikkus jääb kahjustamata.

Punktiga 30 lisatakse § 697 lõike 2 punkti 2 sõna „eksperdirühm“ analoogiliselt § 695 lõikega 5.

Punktiga 31 lisatakse § 697 lõikesse 2 punkt, mille alusel peab Natura erandi menetluse algatamise otsus sisaldama ka avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivad põhjuseid, sealhulgas sotsiaalseid või majanduslikku laadi põhjuseid, mis kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise. Ekspert saab Natura erandi aruandesse lisada otsustaja poolt erandi menetluse algatamisel välja toodud põhjused.

Punktis 32 sätestatakse, et Natura erandi algatamise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku kestus peab olema vähemalt 14 päeva, lähtudes HMSi § 49 lõikest 2, mille alusel tohib avatud menetluses materjalidega tutvumise miinimumtähtajaks olla kaks nädalat lühendamise võimaluseta.

Punktiga 33 täpsustakse § 697 lõiget 3, et asjaomastelt asutustelt küsitakse arvamust avaliku väljapaneku ajal. Asjaomaste asutuste selgitus on toodud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (on Riigikogu kodulehel, 144 SE4, lk 21).

Punktiga 34 lisatakse § 697 lõike 4 esimesse lausesse sõna „eksperdirühm“ analoogiliselt § 695 lõikega 5.

Punktiga 35 lisatakse § 697 lõike 4 punkti 5, et Natura erandi aruanne peab sisaldama vajaduse korral ka järelseire kirjeldust. Rakendatavate hüvitusmeetmete järelseire vajadust on kirjeldatud Euroopa Komisjoni asjakohastes juhendmaterjalides. Hüvitusmeetmete eesmärk on hüvitada Natura võrgustikule tekitatav kahju vähemalt 100%. Kuna väljapakutavate hüvitusmeetmete toimivust ei saa 100% kindlusega tagada, mh nt looduse pideva muutumise tõttu, on oluline kontrollida järelseire käigus meetmete toimivust.

Punktiga 36 lisatakse § 697 lõiked 51–54, milles sätestatakse otsustaja esmane kontroll Natura erandi aruande kohta analoogiliselt punktiga 26. Lisatakse Natura erandi tegemise aruande avalik väljapanek kestusega vähemalt 21 päeva. Sama aja jooksul saavad arvamust esitada ka kõik asjaomased asutused, kellele otsustaja on aruande saatnud. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitatud arvamusi ei pruugi otsustaja enam arvesse võtta saada, sest menetlus võib olla jõudnud juba järgmisesse etappi. Haldusorganitel tuleb lähtuda HMSi §-st 16. Arvamused ja ettepanekud tuleb esitada õigel ajal või viivitusest teatada, et vältida hilisemas menetluses aja ja kulude suurenemist.

Punktiga 37 täpsustatakse § 697 lõiget 6, mille kohaselt otsustaja edastab avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel täiendatud aruande eelnõu Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks.

Punktiga 38 lisatakse § 697 lõige 61, sätestades Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile kooskõlastamise tähtaeg 30 päeva. Natura erandi menetluse aruande kooskõlastamine võib vajada pikemat ning põhjalikumat kaalumist, kui tegemist on mitme tegevuse ja eri tegevuslubadega, kaasa arvatud keerukad projektid.

Punktiga 39 muudetakse § 698 lõikeid 1 ja 2, täpsustades avalikustamise nõudeid. LKSi § 693 lõikes 6 sätestatud erandi korral lähtutakse lühemast tähtajast või juhul, kui on võimalik avalikustamine korraldada koos loa või strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga, siis samas ulatuses ja korras, mida kohandatakse tegevuse lubamiseks vajamineva loa või muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi menetluses, kui see tähtaeg on pikem. Kõikide avalikustamiste ehk Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõu ja Natura erandi menetluse aruande eelnõu kohta tuleb avaldada info Ametlikes Teadaannetes ja võimaluse korral otsustaja või muul asjakohasel (nt loamenetlusega seotud) veebilehel. Eelnõu menetluses on Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitanud ettepaneku, et teave oleks kätte saadav ühest infoallikast – Ametlikud Teadaannetest. Seetõttu on eelnõus täpsustatud, et teave tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes. Otsustaja võib teavet võimaluse korral ka oma kodulehel avaldada. Teabe avalikustamise korrast on võimalik erisusi teha valdkonna seadustes. Erisuste tegemine võib olla vajalik ja põhjendatud, kui valdkonnas tegevuse taotluste arv on väga suur ja avalikustamiseks on efektiivne lahendus, mida saab avalikkus lihtsalt kasutada, või praktika näitab, et isikud kasutavad teabe saamiseks mingit kindlat infosüsteemi. Haldusmenetlus peab olema efektiivne ja haldusorgani ülemäära koormamine teabe avalikustamisel võib selle eesmärgi saavutamist takistada. Seadusega erisuse tegemise vajadust analüüsitakse konkreetse tegevusloa järgi ja põhjendatakse. Üks seaduses sätestatud korras avaldamise viis on avaldada metsateatiste Natura hindamisel teade metsaregistris, sellekohane muudatus tehakse §-s 3 metsaseaduse muutmine.

Punktiga 40 täpsustatakse § 698 lõike 3 punkti 4 sõnastust ja lisatakse sinna kõik avalikustamisetapid. Võrreldes kehtiva LKSiga on tulnud avalikustamise etappe juurde, seetõttu on need selguse huvides sättes nimetatud.

Punktiga 41 täiendatakse § 698 lõiget 4 selliselt, et igaühel on õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kõikide avalikustatavate dokumentide kohta ning saada neile põhjendatud vastused. Kehtivas seaduses ei ole välja toodud, et igaühel on võimalik saada esitatud arvamustele põhjendatud vastused 30 päeva jooksul. Tähtaeg on analoogne selgitustaotlusele vastamise tähtajaga.

Punktiga 42 lisatakse § 698 lõikesse 5 täpsuse huvides enne „asjakohase hindamise aruannet“ sõna „Natura“.

Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 698 lõiked 6 ja 7, kuna avalikustamise nõudeid on täpsustatud ja need on välja toodud eelnevates paragrahvides (§-des 693, 694, 696, 697).

Punktidega 44 ja 45 muudetakse § 699 lõike 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks § 699 lõige 2, kuna ehitusprojekt sisaldab ka infot, mida pole Natura hindamiseks vaja. Samuti on ebatõenäoline, et projekteerimistingimuste andmisel oleks juba võimalik algatada Natura erandi menetlus. Natura hindamist pole otstarbekas teha enne projekteerimistingimuste andmist, kuna selles etapis ei ole otsustajal kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta piisavalt teavet. Samas on arendaja seisukohast oluline võimalikult varases staadiumis saada teave ehitamise võimalikkuse kohta. Seetõttu on põhjendatud, et Natura hindamine tehakse paralleelselt ehitusprojekti koostamisega või enne ehitusprojekti lõplikku valmimist. Selliselt ei pea arendaja kulutama ehitusprojekti koostamisele suuri summasid, kui hiljem selgub, et sellist ehitist ei ole võimalik valitud asukohta ehitada või ehitusprojekti tuleb oluliselt muuta. Lisaks hoiab selline varasem mõjude hindamine kokku ka aega, sest arendaja saab alustada ehitusprojekti koostamist hindamisega samal ajal ning teha pidevalt muudatusi, mille vajadus on selgunud hindamise käigus. Kui on vaja hinnata sama objekti keskkonnamõju, siis oleks mõistlik teha projekteerimisel KMH koos Natura hindamisega, et vältida mitut eraldi mõju hindamist. Sellist kohustust KeHJS küll ette ei näe, kuid KeHJSi § 261 alusel saab soovi korral, arendaja taotluse alusel keskkonnamõju hinnata ka enne tegevusloa taotluse esitamist.

Projekteerimistingimuste andmisel tehakse Natura hindamine juhul, kui sellega määratavate asjaolude mõju Natura võrgutiku ala(de)le ei ole välistatud. Projekteerimistingimuste andmise eel võib olla infot kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta ebapiisavalt, et arendaja saaks tellida lõplikke vastuseid andva Natura asjakohase hindamise aruande, mistõttu võib juhtuda, et ehitusloa menetluses tuleb algatada uuesti Natura asjakohane hindamine.

Projekteerimistingimuste andmise otsus sätestab siduvalt tingimused, mille alusel võib koostada ehitusprojekti. Kui tegemist on võimaliku mõjuga Natura võrgustiku alale, tuleb projekteerimistingimuste andmisel mõju välistada. Kui jätta mõjude hindamine ehitusloa menetlusse, võib tekkida olukord, kus isik on koostanud projekteerimistingimuste järgi ehitusprojekti, kuid ehitusluba anda ei saa, sest projekteerimistingimustega kehtestatud tingimused toovad kaasa olulise mõju Natura võrgustiku alale. Et võimaldada mõjusid hinnata võimalikult varases tegevuse kavandamise etapis ja vähendada tegevuse kavandajale kulusid ja halduskoormust, on LKSi §-s 699 antud võimalus teha Natura asjakohane hindamine projekteerimistingimuste andmisel koos ehitusprojekti koostamisega. Projekteerimistingimusi antakse ehitusseadustiku alusel (ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamiseks §‑d 26 ja 27, raudteerajatiste korral § 88, avalikult kasutatavate teede ja nende osaks olevate sildade jne kavandamiseks § 99), samuti maaparandusseaduse alusel (maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks § 13). LKSi § 699 alusel projekteeritakse ja tehakse Natura asjakohane hindamine (eksperdi tegevused, mõlemad tellib arendaja) korraga. Projekteerija annab Natura asjakohase hindamise eksperdile kogu info, mida ekspert vajab asjakohaseks hindamiseks. Ja vastupidi, Natura asjakohase hindamise ekspert ütleb projekteerijale (kui tarvis), kuidas projekti muuta, et negatiivsed mõjud puuduksid. Kui Natura hindamise ekspert tunnistab projekti lahenduse looduskaitsenõuetele vastavaks, st eksperdi hinnangul negatiivset mõju ei ole ja ta koostab sellekohase aruande, siis projekteerija paneb projekti materjalid kokku. Kui Natura hindamise tulemusena selgub, et väljastatud projekteerimistingimuste alusel pole võimalik ebasoodsat mõju Naturale 2000 alale välistada, kuid mingitel tingimustel oleks mõju alale siiski välistatud, saab EhSi § 34 alusel projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ja menetluse uuesti alustada, lähtudes EhSi §-st 31.

Punktiga 46 lisatakse seadusesse § 6910, mis reguleerib leevendusmeetmete rakendamist. Kui asjakohase hindamise tulemusena jõutakse kõigepealt järeldusele, et kava või projekt avaldab ala terviklikkusele ebasoodsat mõju või et sellist mõju ei saa välistada, ei või asjaomast projekti heaks kiita, välja arvatud juhul, kui ebasoodsa mõju vältimiseks on võimalik kehtestada leevendusmeetmed, mis hoiavad selle mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Leevendusmeetmed on Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade kaitseks võetavad meetmed, mille tulemusena kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele on välistatud. Leevendusmeetmed Natura hindamise tähenduses ei ole õiguse üldaktis (seaduses, määruses), kaitse-eeskirjas, kehtivas planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi ja elupaiga tegevuskavas esitatud kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu lahendi C-323/17 kohaselt ei tohi eelhindamise etapis arvesse võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada nimetatud kava või projektiga alale kaasnevat kahjulikku mõju. Samas kui teatud tingimused või meetmed on toodud juba kaitse-eeskirjas või muus õigusaktis, kaitsekorralduskavas, liigi või elupaiga tegevuskavas või planeeringus, on tegemist üldkohustusliku fikseeritud meetmega, mitte konkreetse kavandatava tegevuse mõju leevendamiseks kehtestatava meetmega, mida eelhindamise etapis arvesse võtta ei tohi. Fikseeritud üldkohustusliku meetmega ei ole tegemist juhul, kui otsustajal on selle seadmisel kaalutlusõigus.

Üldkohustuslikud meetmed peavad olema üheselt selged ja teaduslikult põhjendatud. Näiteks võib olla tehtud õigustloova akti ettevalmistamisel analüüs, mis tugineb teadusuuringutele, planeeringute puhul on meetmetele KeHJS-s ja planeerimisseaduses sätestatud juhul tehtud KSH. Nii õigustloovad aktid kui ka planeeringud läbivad avaliku konsultatsiooni, mille käigus on meetmed läbi arutatud ja selliste meetmete rakendamine on juba ära otsustatud Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade korral on kaitsekorralduslike meetmete teaduspõhisus tagatud, kuna koostajad on oma ala eksperdid ning kava koostamisel tuginetakse seirele ning uuringutele. Sellised piirangud ja meetmed peaksid olema arvesse võetud kavandatava tegevuse taotluses. Haldusmenetlus tuleb teha eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seda arvestades saab otsustaja juhul, kui taotluses üldkohustusliku fikseeritud meetmega arvestatud ei ole, hinnata, kas on võimalik luba anda, seades sellise meetme kohustuslikus tingimuseks. Kui tegevust saab lubada, seades kohustusliku kõrvaltingimuse üldkohustusliku meetme korral, siis on see efektiivsem, kui lasta isikul taotlust muuta. Samas peab otsustaja veenduma, et tegevuse kavandajal on võimalik loatingimusi täita.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused juhuks, kui järelseire või riikliku järelvalve käigus selgub, et leevendusmeetmed pole sobivad või piisavad. Sellisel juhul tuleb algatada menetlus tegevusloa tingimuste muutmiseks või lisaleevendusmeetmete rakendamiseks, mille tulemusena mõju Natura 2000 ala terviklikkusele oleks välistatud. Ebasoodsa mõju välistatuse nõue ala terviklikkusele tuleneb loodusdirektiivist. Euroopa Komisjoni juhendmaterjali alusel on leevendusmeetmete eesmärk ära hoida asjakohase hindamise käigus kindlaks tehtud võimalik mõju või vähendada see tasemeni, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Algatus loa tingimuste muutmiseks või uute leevendusmeetmete määramiseks võib tulla nii arendajalt kui ka otsustajalt järelseire tulemusel. Samuti võib ettepaneku esitada Keskkonnaamet riikliku järelevalve tulemusel. Nimetatud juhtudel on otsustaja kohustatud algatama loa tingimuste muutmise. Keskkonnaõiguse saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt peab kõik keskkonda kahjustava tegevusega kaasnevad kulud kandma ja kahju hüvitama saastaja ehk arendaja.

Punktiga 47 täiendatakse § 701 lõigetega 4 ja 5. Kõigepealt lisatakse säte, mille alusel peab tegevusloa omaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja informeerima otsustajat või planeerimisdokumendi kehtestajat hüvitusmeetmete rakendamise lõppemisest. Lisaks tuleb juhul, kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole olnud sobivad või piisavad tekitatud kahju hüvitamiseks, algatada menetlus tegevusloas määratud tingimuste muutmiseks või määrata rohkem hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku sidusus. Vajaduse loa tingimuste muutmiseks, lisahüvitusmeetmete rakendamiseks võib tuvastada nii arendaja ise, otsustaja järelseire käigus kui ka Keskkonnaamet riikliku järelevalve tulemusel. Otsustajal on sel juhul kohustus algatada loa tingimuste muutmine. Komisjoni juhendmaterjali järgi peavad hüvitusmeetmed korvama Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigale tekitatud kahju vähemalt suhtes üks-ühele. Seega juhul, kui hüvitusmeetmed osutuvad ebapiisavaks, siis hüvitusmeetmete seadmise võimaluseta jääks hüvitamise kohustus riigi kanda ja kulud maksumaksjale.

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks § 91 lõige 24, mille alusel kohaldatakse Natura hindamist ainult juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Sellega laiendatakse KMHst ja KSHst eraldiseisvat Natura hindamist kõikidele tegevustele ja detailplaneeringule. Lisaks tuleb KMH ja KSH raames mõju hindamisel Naturale arvestada LKSi §-des 691–701 sätestatut.

Paragrahvi 2 punktides 1 kuni 18 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

Punkti 1 kohaselt täiendatakse KeHJSi § 21 sõnadega, et kavandatava tegevusena mõeldakse ka jätkuvaid ja korduvaid tegevusi, näiteks selliseid, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba. Jätkuva ja korduva tegevuse alla kuulub ka olemasoleva loa pikendamine. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.01.2021 otsusest haldusasjas nr 3-17-1739, kus on toodud, et loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Hindamise üksikasjad määrab liikmesriik. Direktiivist liikmesriigile tulenevaid kohustusi ei saa üksikisikule panna ilma neid riigisisesesse õigusesse üle võtmata (p 25). Seadusemuudatuse tulemusel jätkub olukord, mis kehtis enne Riigikohtu 28.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-17-1739. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuse nr 3-‑14-‑51675 punktis 22, et „kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda.“ Kuna taotletav luba on taotleja huvides, siis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 12 lõike 1 põhimõtet arvestades ei jää tagantjärele hindamise kohustus ja kulu loaandja kanda, vaid sellise hindamise teeb ja kulud katab taotleja. Näiteks kui kaevandamisluba on antud maavara kaevandamiseks alla 25 ha alal KMHd algatamata, ent mõju Natura alale ei ole välistatud. Sellise kaevandamisloa pikendamist tuleb lugeda kavandatavaks tegevuseks, mille taotlemise menetluses tuleb kaaluda KMH hindamise algatamise vajalikkust. KeHJSi muudatus ei puuduta üksnes Natura hindamist, vaid mõjusid laiemalt. Korduva ja jätkuva tegevuse alla ei kuulu näiteks olukord, kus arendaja soovib rekonstrueerida teed ja selle asemel hakatakse analüüsima, kas teele tuleks leida uus asukoht, kuna kasutusintensiivsus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mida pole võimalik vältida ega leevendada. Sellisel juhul tuleb keelduda tee rekonstrueerimiseks loa andmisest ja seejärel asuda kavandama edasisi samme. Jätkuv ja korduv tegevus on seotud kindla alaga, see ei ole seotud kindla isikuga ehk omanikuvahetus ei ole määrav. Oluline on, kas enne on mõju piisavalt asjakohaselt hinnatud.

Punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KeHJSi § 3 lõike 1 punkt 2. Kogu eelnõu väljatöötamise eesmärgist lähtudes on KeHJSi-kohane keskkonnamõju hindamine Natura aspektist vaadatuna kohustuslik vaid juhul, kui lisaks võimalikule mõjule Natura võrgustiku alale toob kavandatav tegevus eeldatavalt kaasa ka olulise keskkonnamõju.

Punktiga 3 täpsustatakse KeHJSi § 11 lõiget 10: sõna „mõjutada“ ette lisatakse sõna „oluliselt“, kaitstava looduse üksikobjektil tuleb arvestada mõjuga ka selle kaitsevööndile, ning lisatakse I ja II kaitsekategooria liigi elupaik. Sõna „oluliselt“ lisamine tuleneb loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 sõnastusest. Olulisuse kriteeriumid on selgitatud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE5, lk 17). Tulenevalt nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktikast on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal, mistõttu tuleb ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui mõju kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigatüübile ei saa välistada. Samas riigisiseste kaitstavate loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tuleb lähtuda olulisuse mõistest lähtudes KeHJS §-st 22, mistõttu on enamasti võimalik kaalutlus teha ja/või KeA-l kooskõlastus anda ilma KMH eelhindamiseta. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis kehtib piiranguvööndi režiim 50 m raadiuses ümber objekti, kui ei ole kliimaministri määruse kohaselt üksikobjektile määratud väiksemat kaitsevööndit. Seetõttu tuleb Keskkonnaametile saata kooskõlastamiseks ka kaitstava loodusobjekti kaitsevööndid. I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade lisamine on vajalik, kuna tegemist on haruldaste ja ohustatud, sealhulgas hävimisohus olevate liikidega, ning liigi kaitseks moodustatud püsielupaik võib olla liigi kogu elupaigast väiksem.

Punktiga 4 täiendatakse KeHJSi § 11 lõikega 101. Selles täpsustatakse, et kui KMH eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju KeHJSi mõistes ei tuvastata, kuid ei saa välistada kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju Natura 2000 alale, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 alale hinnatakse LKSi 10. peatüki sätete järgi. Normis tehtav viide KeHJSi § 6 lõigetele 2 ja 21 tähendab, et säte ei puuduta KeHJSi § 6 lõike 1 tegevuste kavandamist. KeHJSi § 6 lõikes 1 esitatakse loetelu tegevustest, mille olulist keskkonnamõju eeldatakse ning mille kavandamisel tuleb alati teha KMH. KMH menetluses selgitatakse välja ka tegevuse mõju Natura alale, st Natura hindamine tehakse juba KMH menetluses. KeHJSi § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb kaaluda, milline võimalik mõju tegevusega kaasneb, ja otsustada KMH vajadus selle alusel. Pädeval haldusorganil tuleb siis muu hulgas hinnata, kas on vaja algatada KMH või piisab hindamisest LKSi kohaselt.

Punktiga 5 täiendatakse KeHJSi § 11 lõiget 11, mille alusel peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH algatamisel asjakohasel juhul LKSi § 697 lõigete 5 ja 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Kehtiva seaduse alusel on Natura erandi menetlus osa KMHst. Muudatuse kohaselt algatatakse Natura erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Seetõttu peab Natura erandi menetluse korral pikenema tegevusloa peatumine Natura erandi menetluse lõpuni.

Punktidega 6–9 muudetakse KeHJSi § 29. Punktis 6 sätestatakse, et KMH aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne peab vastama LKSi §-s 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Punktis 7 sätestatakse Natura erandi tegemise võimalus, kui KMH käigus tehtud asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole võimalik välistada. Punktis 8 sätestatakse, et tegevusloa andmisel kohaldatakse LKSi § 691 lõikeid 1–53. See tähendab, et Natura hindamisel KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKSi sellekohastest sätetest: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks nn Natura erandi sätted KeHJSi § 29 lõigetes 3–5, erandit saab edaspidi teha LKSi § 691 lõigete 3–53 järgi, kasutades selleks §-s 697 kirjeldatud menetlust. Erinevalt kehtivast seadusest, kus erandiaruanne on KMH aruande osa, algatatakse Natura erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Muudatus tuleneb keskkonnamõju hindajate ettepanekust eraldada KMH ja KSH aruanne erandi tegemise aruandest, et erandiaruannet oleks arendajal võimalik eraldi tellida. Tegemist on lisatööga, mida ei ole võimalik KMH algatamisel ja KMH programmi koostamisel ette näha, sest see selgub alles KMH käigus. Erandi tegemiseks peab tegevusloaga kavandatud tegevusele puuduma alternatiiv ja tegevus peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada kohustus rakendada hüvitusmeetmeid ning need tuleb ellu viia enne tegevusloaga kavandatud tegevusega alustamist. See tähendab, et enne kui hüvitusmeetmed pole ellu viidud, ei tohi mõjutatavat ala pöördumatult kahjustada. Hüvitusmeetmed töötatakse välja Natura erandi tegemise menetluses, kajastatakse aruandes ning märgitakse tegevusloale.

Punktiga 10 täpsustatakse mõisteid, et need vastaksid täpselt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, ning lisatakse erand detailplaneeringu kohta, mille puhul tuleb KSH vajadust kaaluda eelhindamise kaudu. Muudatusega asendatakse „oluline ebasoodne mõju“ mõistega „oluline mõju“. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata, milliseid tagajärgi võib see ala kaitse-eesmärkidele avaldada. Seega on eelhindamise künnis oluline mõju Natura 2000 alale. Seda ei tohi segi ajada olulise keskkonnamõjuga. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel peab asjakohase hindamise tulemuse järgi puuduma ebasoodne mõju ala terviklikkusele. Erand detailplaneeringule kehtestatakse, kuna erinevalt teistest strateegilistest planeerimisdokumentidest, saab detailplaneeringule teha LKSi alusel Natura hindamist, kui detailplaneeringul puudub laiem keskkonnamõju (täpsem põhjendus on toodud allpool eelnõukohase seaduse § 1 punkti 12 selgituses).

Punktiga 11 täiendatakse KeHJSi § 33 lõikega 51. Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel selgub, et strateegilise planeerimisdokumendi kohase tegevuse elluviimisel võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb eelhinnangu andmisel lähtuda muuhulgas LKSi § 693 lõigetest 1—3 ehk Natura eelhinnangu nõuetest.

Punktiga 12 täiendatakse KeHJSi § 35 lõikega 21, mis näeb ette, et kui KeHJSi § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse detailplaneeringuna, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatu kohaselt. KeHJSi § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH teha strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. See on seotud direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 3 lõikest 2 tuleva nõudega, et KSH kohustus on ka juhul, kui vastavale kavale või programmile peetakse vajalikuks loodusdirektiivi artiklist 6 või 7 tulenevat hindamist. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud erandina, et lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Direktiivi käsitluses väike piirkond kohalikul tasandil on Eesti haldusjaotust ja planeeringute süsteemi arvestades detailplaneering. Alates üldplaneeringu tasandist n-ö ülespoole, sealhulgas ka osa- või teemaplaneeringuna, on tegemist pikemaajalise strateegilise vaatega planeerimisdokumendiga. Detailplaneering on konkreetselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning puudutab väikest piirkonda. Direktiivis antud võimaluse järgi ongi KeHJSi § 35 lõikes 21 piiratud KSH kohustust nendel juhtudel, mil KSH kohustus on seotud mõjuga Natura alale. Kui tegemist on siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusele aluseks oleva kavaga (nt KeHJSi § 33 lg 1 p 1), siis see erisus ei rakendu. Erisust saab kohaldada ainult juhul, kui on selge, et detailplaneeringuga kavandatul puudub muu oluline keskkonnamõju. Erisuse kasutamiseks tuleb teha kõigepealt KSH vajalikkuse kontroll planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 124 lõike 6 ja KeHJSi § 33 järgi. Alles siis, kui eelhinnang KSH vajalikkust muul põhjusel ei tuvasta ning ainukese põhjusena ilmneb Natura mõjude hindamise küsimus, saab kohaldada erisust.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks säte, mille alusel peab KSH aruanne vajaduse korral sisaldama hüvitusmeetmeid. Sama kohustus lisatakse KeHJS § 45.

Punktidega 14–17 muudetakse ja sõnastatakse ümber KeHJSi § 45. Punkti 14 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama LKSi §-s 696 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ning asjakohasel juhul ka §-s 697 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet. Strateegiline planeerimisdokument töötatakse välja samal ajal KSHga, samuti avalikustatakse Natura hindamise aruanne koos KSHga. Ainus erand sellest on juhul, kui algatatakse Natura erandi tegemise menetlus. Sellisel juhul avalikustatakse lisaks KSH-le eraldi Natura asjakohase hindamise aruanne koos strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu ja erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga. Selline avalikustamine tagab üldsusele otsustusprotsessis osalemise võimaluse ning ühtlasi Natura erandi menetluse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus. Avaliku väljapaneku kestus peab olema vähemalt 21 päeva. KSH protseduur erineb KMH protseduurist, kus erandi tegemise menetlus algatatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Erandi tegemise menetlus algatatakse paralleelselt KSH aruande koostamisega ja tulemused integreeritakse KSH aruandesse. Erandi tegemiseks peavad puuduma strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidavale tegevusele alternatiivid ja see peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusega alustamist.

Punktis 16 sätestatakse, et strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel tuleb kohaldada looduskaitseseaduse § 691 lõikeid 1–3 ja 5–53. See tähendab, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJSi § 45 lõigetes 3–5 tunnistatakse eelnõu punktiga 17 kehtetuks – erandit saab edaspidi teha LKSi §-s 697 kirjeldatud menetluses LKSi § 691 lõike 3 kohaselt.

Punktiga 18 täiendatakse KeHJSi rakendussätteid lõikega 17 (lisatava lõike number arvestab asjaoluga, et eelnõu väljatöötamise ajal on Riigikogu menetluses seaduseelnõu 308 SE (ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)), millega lisatakse KeHJSi § 56 lõiked 15 ja 16).

Kui üldjuhul tuleb kohaldada haldusmenetluses menetlusnorme, mis kehtisid menetluse alguses (HMSi § 5 lg 5), siis eelnõu kohaselt võib juhul, kui eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole KMH või KSH enam kohustuslik (st et KMH või detailplaneeringu KSH on algatatud vaid seetõttu, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole välistatud, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju), need tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isiku taotlusel lõpetada ning lähtuda Natura eelhindamist või asjakohast hindamist käsitlevatest LKSi sätetest, kui otsustaja peab seda otstarbekaks. Rakendusnorm lubab kasutada menetluslikult vähem koormavat lahendust, kuid selle eelduseks on nii huvitatud isiku kui ka otsustaja üksmeel. Kui otsustaja arendaja taotlusega ei nõustu (mittenõustumist tuleb põhjendada), tuleb jätkata nende menetlusreeglite järgi, mis kehtisid haldusmenetluse algatamise hetkel. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui KMH või KSH menetlus on lõppetapis ning seega pole otstarbekas protseduuri muuta. Säte kohaldub sellistele menetlustele, kus KMH või detailplaneeringu KSH on vajalik üksnes Natura tõttu, lähtudes eelnõukohase seaduse punktist 4 (KeHJSi § 11 lg 101) ja punktist 11 (KeHJSi § 35 lg 21).

Paragrahviga 3 täiendatakse metsaseadust.

Metsaseaduse § 41 lisatakse lõigetega 71 ja 72 erisus Natura hindamise korral antava teabe avalikustamise kohta – sätestatakse eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjenduse, miks eelhinnang on jäetud LKSi § 693 lõikes 4 nimetatud juhul andmata, avaliku väljapaneku tähtaeg. Sellise eelhinnangu avalikustamise tähtaeg metsateatise menetluses on seitse päeva. LKSis sätestatust lühem tähtaeg on vajalik ja põhjendatud, kuna 1. juulil 2024. aastal jõustub metsaseaduse muudatus, mille kohaselt metsaregistris registreeritud metsateatise alusel võib raiega alustada kümne päeva möödumisel metsateatise registreerimisest metsaregistris. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.09.2023 otsusest haldusasjas nr 3-21-979. Nimetatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et raiega alustamise võimalus kohe pärast metsateatise registreerimist metsaregistris ei taga avalikkusele piisavat aega reageerimaks kavandatud raiele. Nimetatud metsaseaduse muudatusega on paremini tagatud kaebeõiguse kasutamisel huvide kaitse, kui eesmärgiks on metsa raiele vastu vaielda. Samuti on praegu Keskkonnaametis koostamisel Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda ning üksikute metsateatiste Natura hindamiste arv väheneb oluliselt. Seetõttu on teada, et LKSi § 693 lõikes 4 sätestatud võimalust saab metsateatiste menetluses ulatuslikult kasutada. Metsateatisi menetleb Keskkonnaamet, kus on tööl eri valdkondade eksperdid, tegemist on riigi kompetentsiasutusega, kelle pädevuses on ka tegevuse mõju keskkonnale (sh Natura võrgustiku alale) väljaselgitamine. Keskkonnaametiga tuleb teistel otsustajatel kooskõlastada enda eelhinnangud või nende tegemata jätmise põhjendused. Seetõttu on Keskkonnaameti enda eelhinnangute või nende tegemata jätmise põhjendatuse kohta eeldus, et need on teaduspõhised ja need on koostanud valdkonna parimad eksperdid. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud vähendada avaliku väljapaneku aega ja vältida tarbetut ajakulu haldusmenetluses.

Metsateatise menetluses avaldatakse LKSi § 698 lõikes 2 nimetatud Natura hindamise teated üksnes metsaregistris. Erisus LKSist on vajalik ja põhjendatud, kuna eelhinnangute maht on väga suur (aastas registreeritakse ligi 7000 metsateatist Natura aladele) ning olemas on toimiv ja avalikkusele kättesaadav infosüsteem (metsaregister), mis on leidnud laialdast kasutamist nii metsaomanike kui ka keskkonnaorganisatsioonide poolt. Lisaks on sellisel juhul eelhinnang seotud menetluses oleva metsateatisega, mis võimaldab kuvada kavandatud raie asukohta ka kaardile ning seega antakse avalikkusele oluliselt parem ülevaade kavandatud raie võimalikest mõjudest. Veel ka Ametlikes Teadaannetes teabe avaldamine suurendaks liigselt Keskkonnaameti töökoormust. Keskkonnaameti kodulehe metsavaldkonna teemalehel saab Natura hindamise teabega tutvumise võimalusi selgitada ja esitada otselink metsaregistrisse.

Paragrahvi 4 puntidega 1 ja 2 muudetakse maamaksuseadust.

Maamaksuseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud alade loetelusse, mille eest on ette nähtud maamaksuvabastus, lisatakse Natura 2000 ala kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse ja hoiualale jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide esinemisalad. LKSi muudatusega kehtestatakse nendel aladel ranged metsamajandamispiirangud, mille tõttu on need võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega, mis on maamaksu tasumisest vabastatud. Sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse, et väljaspool metsaelupaigatüüpe makstakse jätkuvalt piiranguvööndis ja hoiualal maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid „Natura hindamine“, „järelseire“ ja „leevendusmeetmed“.
Natura hindamine koosneb Natura eelhinnangust, Natura asjakohasest hindamisest ja Natura erandi menetlusest. Järelseire abil seiratakse meetmete toimivust ning leevendusmeetmed on meetmed, mis hoiavad selle mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Loodusdirektiivi artikkel 6 näeb ette Natura hindamise reeglid. Tegevuse mõju Natura alale võib hinnata KMH või KSH menetluses, kuid seda võib teha ka eraldi Natura hindamise kaudu. Natura hindamiseks luuaksegi reeglid, mis arvestavad senist Euroopa Kohtu praktikat ja lähtuvad loodusdirektiivist.
Ühtlasi võetakse kasutusele direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud erand ulatuses, mis puudutab strateegilisi planeerimisdokumente, mis eeldatavalt avaldavad mõju Natura aladele. Kui tegemist on kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu kohta kehtestatavate strateegiliste planeerimisdokumentidega, mille ainuke põhjus, miks KSH oleks vajalik, on mõju Natura alale, siis võib sellistel juhtudel piirduda eelnõukohase hindamisega.

6. Seaduse mõjud

Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.

Kavandatav muudatus ja selle mõju.

Mõju avaldav muudatus: KMHst ja KSHst eraldiseisva Natura hindamise korra kehtestamine.

Kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kõrval on eraldi menetlusena võimalik ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamine (kui puudub muu oluline keskkonnamõju, mille korral on kohustuslik algatada KMH või KSH), lubab see kooskõlas ELi õigusega uurida tegevuse mõju üksnes Natura alale, ilma et oleks vaja teha sisuliselt ja menetluslikult ressursimahukas KMH või KSH. Ühtlasi vähendab muudatus halduskoormust ning seeläbi peaks lühenema ka tegevuse või planeerimisdokumendi lubamise/keelamise üle otsustamise aeg. Samuti võiks Natura hindamine KMHst ja KSHst eraldi reguleerimine aidata kaasa kvaliteetsematele otsustele. Põhjus on selles, et kui seni tähendas tegevusega kaasnevate mõjutuste kaardistamisel (nn KMH eelhinnangu andmisel) Natura alale eeldatava ebasoodsa mõjutuse tuvastamine, et tingimata tuleb teha KMH või KSH, siis võis see mõjutada menetluse osapooli eelhindamise tulemusi suunama nii, et võimalikult paljudel juhtudel mahuka KMH või KSH menetluse järele vajadust esile ei tuleks. See on praktikas väljendunud selles, et haldusorganid ei ole teinud piisavalt KMH/KSHsid ning see on tuvastatud ka kohtupraktikas (riigikohtu määrus 3-22-1389, riigikohtu otsus 3-17-740). Kui eelhinnangu andmisel on selge, et olulist mõju Natura alale ei saa välistada, siis Natura alale keskenduva asjakohase hindamise korral saabki piirduda kitsalt selle tegevuse või planeerimisdokumendi mõju uurimisega konkreetsele Natura alale. Sellisel juhul pole vaja teha KMHd või KSHd, mis on laiema sisuga ja menetluslikult keerulisemad ning mis ei anna olulist lisaväärtust, kui juba eelhindamise tulemuste põhjal on selgunud, et lisateavet otsustamiseks on peamiselt või üksnes vaja tegevuse vastavuse kohta Natura ala kaitse-eesmärkidele.

Kaasnev mõju: kui tegevusloa sisu on majandustegevuse lubamine, võib eelnõu majandustegevust edendada sel viisil, et riigi seisukohta tegevusele on võimalik kujundada teatud juhtudel lühema aja jooksul ja ühiskonnale väiksemate kuludega.

KMH näitel võib välja tuua, et KMH ajaline kestus on 1,5 kuni 3 aastat, erandjuhtudel isegi kauem. Kui hinnata Natura aladele avalduvaid mõjusid sellise menetluse ja ajakuluga, on see menetlusosalistele, haldusorganitele ja laiemalt ühiskonnale suhteliselt koormav. Samas ei ole ELi direktiividest tulenevalt kõigil juhtudel, mil Natura aladele avalduvaid mõjusid on vaja asjakohaselt hinnata, vaja läbida niivõrd põhjalikku ja ajakulukat menetlust. Võrreldes eeltoodud tähtaegu KMH menetluse tähtaegadega, on ilmselge, et Natura asjakohase hindamise menetlusaeg (ca 4–7 kuud) on reeglina tunduvalt lühem. Seega saab järeldada, et eelnõukohase KMH ja KSH kõrval alternatiivse Natura asjakohase hindamise menetluse võimaldamine säästab oluliselt haldusorganite ja huvitatud isikute aega, tagab parema keskkonnakaitse ning efektiivsema ELi õiguse rakendamise. Aastas algatatakse keskmiselt 23 KMHd ja 10 KSHd. Kui palju neist on algatatud seetõttu, et on vaja hinnata mõju Naturale, pole teada. Antud juhul on olulisem see, et väga paljudel juhtumitel ei ole KMHd algatatud suure halduskoormuse tõttu, mistõttu on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse.

Eelnõukohane seadus mõjutab mõõdukalt elu- ja looduskeskkonda, kuna selle sisu ongi teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta. Natura asjakohase hindamise lubamisel, nii et see teatud juhtudel asendab KMHd või KSHd, võib olla keskkonnale soodne mõju. Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades ja sõltumata tegevuse mõõdukast mõjust loodusväärtustele, ikkagi asjaolusid arvestades liiga koormav. Kui aga KMH või KSH asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura asjakohase hindamise käigus, mis on kitsama fookusega ning mille juures ei ole ette nähtud sedavõrd arvukalt menetlusetappe, siis võiks muudatus julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama. See on arendaja vaatest oluline näiteks seetõttu, et ka tema vastutus keskkonnavastutuse seaduse järgi vastaks sellele teabele, millest lähtudes talle tegevuseks luba on antud.

Seaduse mõju regionaalarengule on pigem kaudne ja avaldub selle kaudu, et kui otsustaja suudab kujundada seisukoha tegevuse kohta kiiremini ja väiksemate kuludega, võib see edendada eri piirkondade arengut.

Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Seni on Keskkonnaamet erinevateks tegevusteks nõusolekuid andnud kirja teel kaalutlusotsusena, analüüsides muu hulgas mõjusid Natura 2000 väärtustele. Seaduse jõustumisel tuleb nõusolekute kaalutlusotsuste asemel hakata tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi. See suurendab oluliselt töökoormust, kuid samas mitte nii palju, kui Natura hindamiste asemel KMH eelhindamiste tegemine või nende läbivaatamine kõikidele kavandatavatele tegevustele, millel võib olla oluline mõju Natura alale. See puudutab kokku 50 Keskkonnaameti töötajat. Töökoormuse optimeerimiseks on metsaseadusesse kavandatud muudatus, mille kohaselt metsateatiste menetluses avaldatav Natura hindamise teave avaldatakse üksnes metsaregistris. Ametlikes Teadaannetes teavitamise ärajätmine vähendab Keskkonnaameti töökoormust (spetsialistid töötavad vaid ühe andmebaasiga ning ei pea edastama ja sisestama samu faile eri andmebaasidesse), samas on üksnes metsaregistris teadete avaldamisega tagatud efektiivne isikute teavitamine.

Sihtrühm II: teiste ametite ametnikud, KOVid. Muudatus võib mõjutada Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kes peab senisest enam tegema Natura eelhindamisi. Samuti suureneb töökoormus kohalikel omavalitsustel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kes peavad hakkama tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitusteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele.

Sihtrühm III: arendajad, tegevuste kavandajad. Ühest küljest vähenevad kulud mõju hindamisele, kuna KMH ja teatud juhtudel ka KSH asemel saab piirduda Natura hindamisega. Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sealhulgas ligikaudu 5000 metsaomanikule, kohustuse Natura hindamiseks. Seetõttu loob muudatus eelduse paljudeks väiketegevusteks vajalike (sh eraisikutele) nõusolekute muutumise sisuliselt tasuliseks, kuna eraisik peab palkama eksperdi Natura asjakohaseks hindamiseks. Samas on kohustus sellisteks hindamisteks KMH raames olnud ka senini, kuid seda pole rakendatud KMH ressursimahukuse tõttu. Küll aga võib hindamine lõppeda ka juba eelhinnangu andmisega, mis ei too tegevuse kavandajale rahalist kulu. Metsaomanike kulude vähendamiseks ja ka üksikute Natura hindamiste vähendamiseks on koostamisel Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava (eeldatav valmimistähtaeg on 2025), milles käsitletakse mh võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab erinevate raiete mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele juba olulisel määral hinnatud. Keskkonnaamet saab lähtuda metsateatiste menetluses kavas toodud kriteeriumitest ja hinnangutest, mistõttu vajadus üksikute Natura asjakohaste hindamiste järele väheneb oluliselt (umbes 75%). Samuti kavandatakse metsaregistri muudatust (valmib 2024.a lõpuks), mille tulemusena on metsaomanikel võimalik teatist esitada lähtudes konkreetse asukoha looduskaitselistest kitsendustest koos kavandatud raiele seatavate tingimustega. Selle tulemusena saab erametsaomanik teatist esitada sellisele raiele, millel puudub mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.

Sihtrühm IV: mõju hindajad, eksperdid. Eeldada on Natura hindamise protseduuri tundvate mõju hindajate ja kaitstavaid liike ning elupaigatüüpe tundvate ekspertide koormuse mõningat tõusu Natura hindamiste arvu kasvu tõttu võrreldes KMHdega. Kui praegu algatatakse aastas keskmiselt 23 KMHd, siis siia võib lisanduda kolm korda rohkem Natura asjakohaseid hindamisi.

Mõju avaldav muudatus: raiekeeld Natura alade metsaelupaikades.
Majanduslikel kaalutlustel tehtavate raiete keeld Natura 2000 alade piiranguvööndite ja hoiualade metsaelupaikades kehtestatakse eesmärgiga vähendada metsateatiste Natura hindamist. Ära jääb aega ja raha nõudev Natura hindamise menetlus, mille tulemusena selguks, et raiet pole ikkagi võimalik teha. Lisaks loodusväärtuste säilimisele on muudatusel oluline positiivne mõju süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel ökosüsteemidesse. Keskkonnaagentuuri poolt tehtud arvutuste alusel on Natura 2000 alade piiranguvööndites ja hoiualadel metsaelupaikades range kaitse kehtestamisepotentsiaal hinnanguliselt kuni 47 (sellest eramaadel 12,78) miljonile tonnile süsinikuvaru säilitamiseks ökosüsteemis. Kliimaregulatsiooni hüve rahaline väärtus ehk ärahoitud potentsiaalne kulu kliimaregulatsiooni ökoüsteemiteenuse mõistes mulda ja puitu juba seotud süsiniku varuna on antud lähenemise järgi 10,61 (sellest eramaadel 2,88) miljardit eurot6. Tegemist on nõndanimetatud süsinikupanga põhimõttega. Vähemalt sellises koguses süsiniku jääb seotuks niikauaks kui on tagatud ala looduslikkus.

Sihtrühm: erametsaomanikud (üle 7000).
Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 ha, sellest eramaal 15 300 ha, millest 3600 ha on juba hoiualadel kaitstud. Riigimaal ning muul maal 37 700 ha. Alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkirjaga välistatud. LKS-i § 32 lõike 2 alusel on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See tähendab, et hoiualal puudutab muudatus neid hoiualade erametsamaal olevaid metsaelupaiku, mis ei ole kaitse-eesmärgiks määratud (kaitse-eesmärgiks on juba määratud 3600 ha erametsamaal olevaid elupaiku), lisaks erametsamaal olevad piiranguvööndi metsaelupaigad. Arvestusega, et piiranguvööndisse ja hoiualadele (mis ei ole kaitse-eesmärgiks) jääb eramaadel metsaelupaiku u 11 700 ha ja ühe hektari metsamaa ostuhind on olnud keskmiselt 18 000 eurot, siis teoreetiliselt teeb see kõigi maade omandamise kuluks 210 mln eurot. Praktikas on looduskaitsemaad soovinud riigile müüa ainult osa maaomanikest (alla 5 %), kompensatsioonina on eelistatud kasutada metsatoetuse süsteemi. Eelnõukohase seaduse § 2 punktiga 1 LKSi § 141 lisatavas lõikes 1 nimetatud piirangutega aladel on suurendatud juba piiranguvööndi ja hoiuala toetust 60 eurolt 134 eurole hektari kohta aastas ehk sama suureks, kui on kompensatsioonisumma sihtkaitsevööndis. Toetusmäärad on plaanis üle vaadata 2024. aastal. Kehtivaid toetusmäärasid analüüsitakse LIFE integreeritud projekti „Loodusrikas Eesti“ raames. Kui arvestada lisanduvate piirangute tõttu metsa võimalikust majandamisest saamata jäävat tulu, siis kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndite ja hoiuala asemel sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel on keskmine saamata jääv tihumeetrite arv hektari kohta 61. Muudatus puudutab erametsamaal kokku 11 700 ha metsaelupaiku. Tuginedes Statistikaameti andmetele metsa- ja puidutööstuse otsese lisandväärtuse kohta (2022. aasta andmed) ja võttes eelduseks, et ilma seadusemuudatuseta oleks kõik lubatud raied lähiaastatel sooritatud, jääb metsaelupaikade raiumata jäämise tõttu lisandväärtust loomata 93 miljonit euro ulatuses. Piiranguvööndi metsaelupaikadest eelnõukohaselt võtta küttepuid aastas kuni viis tihumeetrit hektarilt ja kuni 20 tihumeetrit kinnistult, mis ei ole ülaltoodud arvutusse hõlmatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Võrreldes KeHJSis sätestatuga ei kehtesta seadus juurde aluseid keskkonnamõju hindamiseks ja selles osas eelnõu riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ei mõjuta. Kuigi KeHJSist võib esmapilgul jääda mulje, et KMHd nõudvate tegevuste või tegevuslubade ring on KeHJSis kitsam kui eelnõukohases seaduses, siis lähemal vaatlusel olulist erinevust ei ole. KeHJSi tõlgendamisel tuleb arvestada loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 3 ja sellekohast kohtupraktikat, mis ei võimalda KeHJSis kavandatava tegevuse ja tegevusloa mõistet kitsendavalt tõlgendada, kuna see võiks sattuda direktiiviga vastuollu.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus jaguneb seaduse jõustumisel senisest erinevalt. Kui varem oli alati vaja algatada KMH või KSH menetlus, kui tegevusel võis olla negatiivne mõju Natura alale, tõi see kaasa võrdlemisi suure halduskoormuse nendes asjades, kus KMH või KSH algatati. Muudatus lubab osadel juhtudel tulevikus jätta KMH või KSH algatamata ning selle asemel teha Natura asjakohane hindamine, millega kaasnev halduskoormus on oluliselt väiksem. Samas võib arvata, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi või kohaliku omavalitsuse töökoormus. Näiteks peab Keskkonnaamet tegevusteks nõusoleku andmisel hakkama tegema Natura mõju eelhindamisi ja kui selle põhjal selgub, et mõju Naturale pole välistatud, peavad nn arendajad tegema Natura asjakohase hindamise, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Praegu menetleb Natura 2000 aladel Keskkonnaamet aastas ligi 7000 metsateatist ja 2000 muud luba. Kui seni on Keskkonnaamet teinud aastas 200–250 keskkonnamõju eelhindamist, siis 2024.a märtsi algusest hakkas Keskkonnaamet tegema Natura 2000 loodus- ja linnualadele esitatud metsateatistele KeHJS alusel Natura eelhindamiste. Praktika muutuse tingisid Euroopa Komisjoni poolt saadetud põhjendatud arvamus ja 21.11.2023 jõustunud ringkonnakohtu otsus nr 3-21-1203, mille alusel tuleb metsateatise mõju Natura 2000 alale KeHJSi alusel hinnata. Seetõttu on suurenenud Keskkonnaameti töökoormus ja selgelt on pikenenud metsateatiste menetlusajad (metsaseaduses ettenähtud 15 tööpäevalt rohkem kui kolme kuu pikkuseks). Seadusemuudatuse jõustumisel suureneb oluliselt Keskkonnaameti töökoormus, sest lisaks metsateatistele tuleb hakata Natura eelhindamist tegema ka teistele Natura 2000 alasid mõjutada võivatele lubadele, teatistele, nõusolekutele. Raie mõjude hindamiseks on vaja metsaregistri arendust hinnangulise maksumusega 200 000 eurot, rahastust taotleme riigieelarvest. Metsaregistri arenduse põhifookuses oleks metsaomanikele looduskaitselistest kitsendustest konkreetse asukohapõhise info kuvamine koos kavandatud raiele seatavate tingimustega juba enne metsateatise esitamist ning Natura mõjude eelhindamise vormi eeltäitmine eri andmebaasides oleva konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkide infoga. Lisaks nõuab see keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) arendust hinnangulise maksumusega 3000 eurot. KOTKAS arendus on vajalik seoses keskkonnakaitselubade taotluste menetlustähtajaga (tähtaja pikenemine Natura hindamise läbiviimise ajaks), et tagada kliendile menetlustähtaegade korrektne kuvamine ning arvestamine kogu menetluse vältel. Arendusega tuleb infosüsteemi luua uus dokumendiliik, millega pikendatakse keskkonnakaitseloa menetlustähtaja kulgemine automaatselt Natura hindamise läbiviimise ajaks. KOTKASe arendust rahastatakse Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest. Muudatustega seotud arendused tehakse 2024. aasta teises pooles ning valmivad eelnõu kavandatud jõustumise ajaks. Põllumajandus- ja Toiduametile on suureneva töökoormuse, vajalike metoodikate väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning uuringuteks hinnanguliselt vaja aastas juurde 250 000 eurot ja kaks töökohta. Lisaks pikeneb metsateatise ja muu tegevuse taotluse menetlemise protsess (praegu metsateatisel 15–30 tööpäeva) ja lisandub aja- ja rahakulu nii metsaomanikule kui ka muu tegevuse taotlejale. Samuti suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus. Samas annab eelnõu kiirema ja odavama võimaluse KMH asemel Natura hindamist tehes rakendada korrektselt ELi õigusakte, täpsemalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4. See võimaldab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse lahendada enne Euroopa Kohtusse jõudmist, mis tähendab omakorda trahvide mittemaksmist. Hetkel on rikkumismenetlus põhjendatud arvamuse faasis. Kui komisjon menetlusega edasi läheb, siis järgmisena pöördub komisjon Euroopa Kohtusse rikkumise tuvastamiseks. Kui liikmesriik ei täida kohtuotsust, mis tuvastas rikkumise, siis algatatakse uus rikkumismenetlus, mille esimeseks etapiks on ametlik kiri ja teiseks etapiks pöördumine Euroopa Kohtusse põhisumma ja/või karistusmakse määramine. Euroopa Kohus võib määrata kas karistusmakse või põhimakse või mõlemad. Trahvisumma võib olla kuni 5,8 mlrd eurot ühekordse maksena ja/või kuni 19 627 eurot iga päeva eest, kuni rikkumine kestab (7.2 mln eurot aastas).

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta järgmisi rakendusakte:
1) Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“;
2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“;
3) keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“;

Määrusest, mis sätestab täpsustatud loetelu tegevusvaldkondadest, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, jäetakse välja tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala, kuna juhul, kui muudel põhjustel pole vaja KMH eelhinnangut anda, tehakse eelhinnang looduskaitseseaduse kohaselt. Nii KMH eelhinnangu kui ka KMH aruande sisu täpsustatud nõuete määrustes täpsustatakse Natura hindamise reegleid, et need hindamised tuleb teha looduskaitseseaduse kohaselt. Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu (EIS toimik 23-1688) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, ja Eesti Erametsaliidule.

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ning Eesti Erametsaliit.

Kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel on toodud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu pealkiri on võrreldes varem kooskõlastamisel käinud eelnõuga (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus) muudetud Vabariigi Valitsuse määruse 22.12.2011 nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 35 lõikes 2 sätestatud normitehnilisest nõudest tulenevalt. Kolme seaduse muutmise asemel on eelnõuga kavandatud muuta nelja seadust.