Arvamuse edastamine

Pr Yoko Alender

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 12.09.2024 nr 18-2/241379/2405182

Arvamus eelnõu kohta

Austatud minister

Õiguskantsler ei esita üldjuhul eelnõude kohta arvamusi ning ka looduskaitseseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (EIS toimiku nr

23-1688) ei ole me terviklikult analüüsinud. Kui märkame eelnõus ilmselget probleemi, juhime

sellele tähelepanu.

Palun analüüsige täiendavalt ja vajadusel koostöös Justiitsministeeriumiga eelnõu § 1 punkti 1.

See norm loob olukorra, kus seadusega keelatakse piiranguvööndis tegevus, mis võib kehtivas

kaitse-eeskirjas olla lubatud (vt looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p 5).

Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on kaitse-eeskiri olemuselt haldusakt (üldkorraldus).

Seejuures on Riigikohus kaitse-eeskirja haldusaktina kvalifitseerimisel eraldi esile tõstnud isiku

põhiõigust korraldusele ja menetlusele (RKÜKo 31.05.2011, nr 3-3-1-85-10). Ühtlasi tähendab

see, et kaitse-eeskirja sisu on disainitud üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades just nii, et see

kaitseks üheaegselt nii väärtuslikke elupaigatüüpe kui ka metsaomaniku õiguspäraseid huve.

Tegemist on sisuliselt riigi ja maaomaniku ning kogukonna kokkuleppega, sest kaitse-eeskirja sisu

on läbi arutatud avalikel koosolekutel.

Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele,

sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga

kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa.

Kui peaks jõustuma ülalviidatud looduskaitseseaduse muudatus, satuvad metsaomanikud

olukorda, kus seaduse üks norm keelab raie, teine aga lubab seadusest kaitse-eeskirjaga erandeid

teha – ka juba olemasolevad kaitse-eeskirjade jäävad kehtima. Praktikas lähtutakse ja tulebki

lähtuda kehtivast haldusaktist.1

1 Haldusakti rakendamise prioriteedi kohta vt: R. Narits, T. Annus, M. Ernits. PS § 3 komm 40. – Teoses: Ü. Madise

jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4. vlj. 2017. Haldusakti, mis selle andmise ajal on

kehtiva õigusega kooskõlas olnud, isiku kahjuks muutmise alused haldusmenetluse seaduses on pealegi väga piiratud

(vt § 66 lõiked 2-4).

2

Kaitse-eeskiri võib lubada piiranguvööndis raiet (vt nt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22).

Inimene võib haldusaktile tugineda, sest kehtiv haldusakt on siduv ka riigi jaoks (HMS § 60 lg 2).

Kui kavandatava normi eesmärk on raie tegelikult keelata, siis tuleb ette näha ka kaitse-eeskirjade

muutmine. Olukord, kus kehtiv kaitse-eeskiri ütleb üht, seadus teist ja inimene ei mõista, mis on

lubatud ja mis keelatud, on õigusriigis lubamatu. Üksikjuhtumitele sobivaid ja inimestega

läbiräägitud lahendusi ei tohiks muuta seadusega.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Justiitsministeerium

Evelin Lopman 693 8431

[email protected]

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]