Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Natura hindamine) kooskõlastamine

EELNÕU
05.04.2024

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine)


§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluva kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal on raie keelatud järgmistes nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpides:
1) 2180 luitemetsad;
2) 9010 *vanad loodusmetsad;
3) 9020 *vanad laialehised metsad;
4) 9050 rohundirikkad kuusikud;
5) 9060 okasmetsad moreenikuhjatistel;
6) 9080 *soostuvad ja soolehtmetsad;
7) 9180 *rusukallete ja jäärakute metsad;
8) 91D0 *siirdesoo- ja rabametsad;
9) 91E0 *lammi-lodumetsad;
10) 91F0 laialehised lammimetsad.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud metsaelupaigatüüpides on kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul lubatud:
1) kujundusraie kaitse-eesmärgi saavutamiseks;
2) raie otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, välja arvatud loodusvarale;
3) raie metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhul metsakahjustuse ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud piiranguvööndi metsaelupaigatüüpides on lubatud metsateatist esitamata raiuda kuni viis tihumeetrit puitu hektarilt, kahjustamata elupaigale iseloomulikku struktuuri ja funktsioone, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit puitu kinnistult aastas.“;

2) paragrahvi 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala korral Natura hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;";

3) paragrahvist 69 moodustatakse 10. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„1. jagu
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik“;

4) paragrahvidest 691–701 moodustatakse 10. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„2. jagu
Natura hindamine“;

5) paragrahvi 691 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kavandatavat tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses strateegilise planeerimisdokumendi (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.“;

6) paragrahvi 691 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kavandatav tegevus käesoleva jao mõistes tähenduses on sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, sealhulgas ehitiste või muude käitiste püstitamine, metsaraie, maaparandus maaparandusseaduse tähenduses, veekogude kaldajoone muutmine ja veetaseme muutmine, biotsiidide kasutuskasutamine, saasteainete viimine vette või pinnasesse, maavarade geoloogiline uurimine ja kaevandamine.

(12) Kavandatavaks tegevuseks käesoleva jao mõistes tähenduses loetakse ka jätkuvad ja korduvad tegevused, sealhulgas tegevused, mille elluviimiseks on vaja pikendada kehtivat luba.“;

7) paragrahvi 691 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas jaos sätestatud korras“ tekstiosaga „hinnata käesolevas jaos sätestatud korras (edaspidi Natura hindamine)“;

8) paragrahvi 691 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 692 lõikes 1 nimetatud otsustaja peab hindab tegevuse lubamisel või sellest keeldumisekeelamise otsuse tegemisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel hindama Natura hindamise asjakohasust ja piisavust ning arvestama arvestab hindamise tulemusi ja aruandes sisalduvaid käesoleva seaduse § 6910 lõikes 1 nimetatud leevendusmeetmeid ja sama seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmeid.“;

9) paragrahvi 691 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega Natura 2000 võrgustiku alale kaasneva mõju asjakohase hindamise (edaspidi Natura asjakohane hindamine)  tulemusena selgub, et ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ei ole võimalik vältida, kuid alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu on tegevus või strateegiline planeerimisdokument vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel (edaspidi Natura erand), ning käesoleva seaduse §-s 697 sätestatud Natura erandi tegemise menetluses jõutakse järeldusele, et ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 701 kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, mis vormistatakse korraldusena.“;

10) paragrahvi 691 lõige 4 ja lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 691 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada kohustus rakendada käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmeid, mis tagavad Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.

(52) Kliimaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja käesoleva seaduse § 701 lõigete 1 ja 2 kohastest hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.

(53) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud juhul ei või kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, alustada enne käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmete rakendamist.“;

12) paragrahvi 691 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 691 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Natura hindamisel pikeneb kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus Natura eelhinnangu andmise või käesoleva seaduse § 693 lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise, Natura asjakohase hindamise või Natura erandi tegemise menetluse korral menetlusele kuluva aja võrra.“;

14) paragrahvi 692 lõikes 2 asendatakse sõnad „vajaduse puudumine on ilmselge“ sõnadega „mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud“;

15) paragrahvi 693 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „arvestada“ sõnadega „käesoleva seaduse § 6910 lõikes 1 nimetatud“;

16) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Keskkonnaamet kooskõlastab eelhinnangu või eelhinnangu andmata jätmise või jätab selle kooskõlastamata 21 päeva jooksul. Kooskõlastamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada, määrates uue tähtaja.“;

17) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Eelhinnang, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjendus, miks eelhinnang on jäetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andmata, avalikustatakse koos tegevust lubava dokumendi eelnõu või strateegilise planeerimisdokumendi algatamise otsuse eelnõuga käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva, kui seadus ei sätesta teisiti.“;

18) paragrahvi 694 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) nõuded eriteadmistega isikule, kes koostab hindamisaruande, võttes asjakohasel juhul arvesse kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;“;

19) paragrahvi 694 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva.

(6) Otsustaja küsib Natura asjakohase hindamise algatamise eelnõu kohta arvamuse Keskkonnaametilt, kes esitab selle käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

20) paragrahvi 695 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ekspert käesoleva jao tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel vähemalt kolmeaastane kogemus ning kes tunneb Natura hindamise põhimõtteid.“;

21) paragrahvi 695 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Eksperdiks määratud teenistuja või töötaja ei tohi samal ajal täita otsustaja muid ülesandeid, mis on vajalikud tegevuse lubamise otsustamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel.“;

22) paragrahvi 695 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui on vaja hinnata mõju mitmele kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigatüübile, võib moodustada eriteadmistega isikutest koosneva eksperdirühma.“;

23) paragrahvi 695 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eksperdi või eksperdirühma kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi või eksperdirühma kaasamisega seotud kulud otsustaja.“;

24) paragrahvi 696 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju käesoleva seaduse §-s 6910 nimetatud leevendusmeetmed, hinnang nende tõhususele ja vajaduse korral ettepanekud meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire) rakendamiseks;“;

25) paragrahvi 696 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 696 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul asjakohase hindamise aruande saamisest arvates, kas aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva.“;

27) paragrahvi 696 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

(4) Keskkonnaamet kooskõlastab Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu või jätab selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande eelnõu saamisest arvates.“;

28) paragrahvi 696 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul“ tekstiosaga „või lõikes 6 sätestatud juhul täiendatud aruande saamisest arvates“;

29) paragrahvi 697 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „otsustaja“ sõnadega „taotleja ettepanekul ja“;

30) paragrahvi 697 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) eksperdi või eksperdirühma, kes koostab hindamisaruande, arvestades nõudeid eksperdile ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;“;

31) paragrahvi 697 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise;“;

32) paragrahvi 697 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §‑s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 14 päeva.“;

33) paragrahvi 697 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Otsustaja küsib enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist arvamuse asjaomastelt asutustelt, kes esitavad selle käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

34) paragrahvi 697 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ekspert või eksperdirühm koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:“;

35) paragrahvi 697 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) käesoleva seaduse § 701 lõikes 2 nimetatud hüvitusmeetmete kirjeldus, hinnang nende rakendamise tõhususele ja vajaduse korral ettepanekud järelseire meetmete rakendamiseks.“;

36) paragrahvi 697 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:
„(51) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul Natura erandi tegemise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud nõuetele.

(52) Natura erandi tegemise aruande eelnõu avalikustatakse käesoleva seaduse §-s 698 sätestatud korras. Avaliku väljapaneku tähtaeg on vähemalt 21 päeva.

(53) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku alguseks Natura erandi tegemise aruande asjaomastele asutustele arvamuse esitamiseks.

(54) Asjaomane asutus esitab Natura erandi tegemise aruande eelnõu kohta arvamuse oma pädevusvaldkonnast lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 52 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul.“;

37) paragrahvi 697 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Otsustaja edastab avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute alusel täiendatud Natura erandi tegemise aruande eelnõu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile.“;

38) paragrahvi 697 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium kooskõlastavad aruande eelnõu või jätavad selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande eelnõu saamisest arvates.“;

39) paragrahvi 698 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Otsustaja korraldab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruande eelnõu avaliku väljapaneku, mille ajal võimaldatakse menetlusosalistel ja avalikkusel nendega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada vähemalt käesoleva seaduse § 696 lõikes 22 või § 697 lõikes 52 sätestatud avaliku väljapaneku tähtaja jooksul või samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele.

(2) Otsustaja avalikustab Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi tegemise menetluse algatamise otsuse eelnõu ja Natura erandi aruande eelnõu kohta viivitamata teate Ametlikes Teadaannetes või muus seaduses seadusega sätestatud ettenähtud korras. Teates märgitakse, kuidas saab nende dokumentidega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Võimaluse korral avaldab otsustaja teate ka oma või muul veebilehel. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevust lubava dokumendi taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik.“;

40) paragrahvi 698 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teavet Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi tegemise algatamise otsuse eelnõu või Natura erandi tegemise aruande eelnõuga tutvumise võimaluste ning ettepanekute või vastuväidete esitamise kohta;“;

41) paragrahvi 698 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura hindamist puudutavate dokumentide kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku tähtaja või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul ja saada neile põhjendatud vastused 30 päeva jooksul.“;

42) paragrahvi 698 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse Natura asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga.“;

43) paragrahvi 698 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 699 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projekteerimistingimuste andmisel võib algatada Natura asjakohase hindamise menetluse.“;

45) paragrahvi 699 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) seadust täiendatakse §-ga 6910 järgmises sõnastuses:
㤠6910. Leevendusmeetmete rakendamine

(1) Kavandatud tegevuse asukohas Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele ja elupaigatüüpidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks rakendatakse leevendusmeetmeid.

(2) Leevendusmeetmeteks ei loeta õiguse üldaktis, kaitse-eeskirjas, planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas ning elupaiga tegevuskavas nimetatud kaitse korraldamise meetmeid.

(3) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate leevendusmeetmete määramiseks.“;

47) paragrahvi 701 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevust lubava dokumendi omaja selle dokumendi andjat ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestajat.

(5) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab otsustaja menetluse tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi tingimuste muutmiseks või täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks.“;

48) paragrahvi 91 lõige 24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 täiendatakse pärast sõna „kavandatava“ sõnadega „, sealhulgas korduva või jätkuva“;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 11 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,“ tekstiosaga „oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit ning või looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses I ja II kaitsekategooria alla võetud liigi elupaika,“;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Kui käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 21 sätestatud eelhinnangu kohaselt ei ole kavandatava tegevuse eeldatavat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, kuid kavandataval tegevusel ei ole muud olulist keskkonnamõju, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jao Natura hindamise sätete kohaselt.“;

5) paragrahvi 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „teavitamiseni“ sõnadega „või looduskaitseseaduse § 697 lõigetes 5 ja 11 sätestatud Natura erandi menetluse lõpuni“;

6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) peab keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne vastama looduskaitseseaduse § 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;“;

7) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, kohaldatakse looduskaitseseaduse § 697. Natura erandi tegemise menetlus algatatakse pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamist.“;

8) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tegevusloa andmisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 691 lõigetes 1–3 ja 5–53 sätestatut.“;

9) paragrahvi 29 lõiked 3‒5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega võib sellega kaasneda eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, ja või tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või eiega ole selleks otseselt vajalik, välja arvatud juhul, kui strateegiline planeerimisdokument on detailplaneering.“;

11) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud juhul tuleb lähtutakse lõikes 2 nimetatud eelhinnangu andmisel lähtuda looduskaitseseaduse § 693 lõigetest 1 ja 2.“;

12) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust kaaludes leitakse, et selle detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuid olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei saa välistada, jäetakse keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale hinnatakse looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jao Natura hindamise sätete kohaselt.“;

13) paragrahvi 40 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne vastama looduskaitseseaduse § 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja sama seaduse § 691 lõikes 3 või 5 nimetatud asjaoludel sisaldama ka § 697 lõikes 4 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet;“;

15) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Natura erandi tegemise menetlus algatatakse looduskaitseseaduse § 697 kohaselt, avalikustatakse sama seaduse § 696 lõikes 2 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruanne, koos strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga ja sama seaduse § 697 lõikes 2 nimetatud erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga sama seaduse § 696 lõikes 22 sätestatud korras.“;

16) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 691 lõikeid 1–3 ja 5–53.“;

17) paragrahvi 45 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Kui enne käesoleva sätte jõustumist oleks algatatud keskkonnamõju hindaminse või keskkonnamõju strateegilinse hindaminse algatamise üle otsustamisel oleks jäetud käesoleva seaduse § 11 lõike 101 või § 35 lõike 21 kohane kohaselt keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetud algatamata, võib sellise keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise huvitatud isiku taotlusel lõpetada ja kohaldada kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel looduskaitseseaduse 10. peatüki 2. jaos sätestatut.“.


§ 3. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 41 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Metsateatise menetluses avaldatakse looduskaitseseaduse § 698 lõikes 2 nimetatud teade metsaregistris.

(72) Metsateatise eelnõu ja eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjenduse, miks eelhinnang on jäetud looduskaitseseaduse § 693 lõike 4 alusel andmata, avaliku väljapaneku tähtaeg on 7 päeva.“.

§ 4. Maamaksuseaduse muutmine

Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt, püsielupaikade püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt, ja Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis maalt ning hoiualal esineva looduskaitseseaduse § 14 lõikes 7 nimetatud metsaelupaigatüübi esinemise alamaalt;“;

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt, 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul, ning veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ………………….2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Looduskaitseseadus (edaspidi ka LKS) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal. LKSi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS) võeti vastu 22. veebruaril 2005.

LKSi 10. peatükk sätestab keskkonnamõju (strateegilisest) hindamisest eraldi Natura hindamise regulatsiooni. LKSi § 91 lõike 24 alusel saab eraldiseisvat Natura hindamist kohaldada vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Eelnõukohase seadusega laiendatakse Natura hindamisega võimalust hinnata kõigi tegevuste mõju. Natura hindamist saab teha, kui tegevusel või detailplaneeringu elluviimisel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuid tegevus ei mõjuta keskkonda laiemalt ning seetõttu puudub vajadus keskkonnamõju (strateegiliselt) hinnata ehk teha KSH.

KeHJSit muudetakse ja sellest jäetakse välja Natura hindamise põhimõtted, mis lisatakse LKSi. Natura hindamise korra üleviimiseks KeHJSist LKSi on selgitatud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE1, lk 13).

Looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mille eesmärk on keelata majanduslikul kaalutlusel põhinevad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine.

Metsaseaduses (edaspidi ka MS) täpsustatakse LKSi § 698 lõikes 2 sätestatud võimaluse kohaselt Natura hindamise avaliku väljapaneku kohta teabe avalikustamise korda. Samuti kehtestatakse erisus metsateatise avalikustamisele juhul, kui eelhinnangut ei anta või kui eelhinnangu kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik.

Maamaksuseaduses täiendatakse nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) metsaelupaigatüüpide esinemisalad. Looduskaitseseaduse §‑ga 14 kehtestatakse seal ranged piirangud majandustegevusele (metsaraiele), mistõttu on alad võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eestis ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt sellise kavandatava majandustegevuse mõju, mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 loodusväärtusi. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus hinnata mõju Natura alale eraldi keskkonnamõju hindamisest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest, mis teeb kavandatava majandustegevuse mõjude hindamise kiiremaks ja vähem kulukaks ning seeläbi praktikas lihtsamaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller (626 2876, [email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Rainer Persidski (626 2973, [email protected]) ja Ülle Luiks (623 1220, [email protected]) koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Džein Aunre (626 0738, [email protected]) ja Triin Nymann (626 2927, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõu on otseselt seotud loodusdirektiivi, aga ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.

Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2023, 8, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 28.09.2023, 10, metsaseaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2023, 3 ja maamaksuseaduse redaktsiooni RT I, 10.03.2022, 33.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. Seaduseelnõuga ei laiendata keskkonnamõjude hindamisega seotud õiguslikke kohustusi, vaid võimaldatakse juba praegu eksisteerivat mõjude hindamise kohustust täita lihtsamas menetluses. Kohustuse teha Natura hindamist seab juba kehtiv õigus. Loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 3 ja 4 on üle võetud KeHJSiga ja mõju Naturale hinnatakse koos keskkonnamõju (strateegilise) hindamisega. Hindamiskohustus kui selline ei muutu, vaid muutub üksnes menetluskord ja seejuures lihtsamas ning halduskoormust vähendavas suunas.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seaduse eesmärk on laiendada võimalust teha keskkonnamõju hindamisest ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest eraldi Natura hindamist, mis praegu on võimalik ainult riigikaitsega seotud objektide korral, kõikidele tegevustele, millel võib olla mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, kuid puudub laiem keskkonnamõju.

Eelnõu eel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on seaduse kiireloomulise muutmise vajadusega. Seadusemuudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega 2021/4029, milles Eesti riik sai 16.11.2023 põhjendatud arvamuse, kus heidetakse ette, et anname raietegevuseks loa eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3. Euroopa Komisjonile 16.01.2024 saadetud vastuses lubas Eesti muuhulgas kiireloomuliselt muuta LKSi, KeHJSit ja MSi, et võimaldada muu hulgas metsateatiste korral KMHst eraldisesivat Natura hindamist. Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju, sest loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 on üle võetud KeHJSiga.

KeHJSi järgi tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) või keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (sõltuvalt sellest, kas tegemist on kavandatava tegevuse lubamise või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise üle otsustamisega) muu hulgas siis, kui kavandatakse tegevust või strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline mõju Natura alale (KeHJSi § 3 lg 1 p 2; § 33 lg 1 p 4). Nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktika kohaselt on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal ja järelikult tuleb ka kehtiva õiguse järgi ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui olulist mõju ei saa välistada. Kehtiva seaduse probleem on aga see, et sellist hindamist saab teha üksnes KMH või KSH raames, mis on aga aja- ja ressursimahukad protsessid.

KMH menetluse eesmärk on tuvastada, milline on kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele (KeHJSi § 31 lg 2). Kuigi KMH programmis või KSH programmis tuleb hindamise ulatust täpsustada, on KMH ja KSH mõeldud siiski laiema ringi mõjude hindamiseks. KMH ja KSH tegemiseks sätestab seadus põhjaliku menetluse, mida pädev asutus ei saa üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes muuta ega lahendada konkreetsel juhul optimaalsemal viisil. Tegemist on ka ajamahukate menetlustega, mille kestuseks on KMH näitel hinnanguliselt 1,5–3 aastat, mis näitab, et sellises menetluslikus vormis keskkonnamõju hindamisi tuleks teha tõesti vaid siis, kui see on tegevuse eeldatava olulise keskkonnamõju taustal põhjendatud.

Seadust on vaja muuta, kuna ehkki KMH ja KSH ei oleks sisuliselt vale, on need menetlused siiski suure töö- ja halduskoormusega, ajamahukad ja kallid ning seetõttu on nende rakendamine Natura 2000 võrgustiku alale avalduvate mõjude väljaselgitamiseks ülemäärane (nt metsateatistele KMH tegemine). Juhtudel, kus mõju on vaja hinnata ainult Natura 2000 võrgustikust lähtudes, toob KMH/KSH tegemine endaga kaasa Natura kaitseväärtustest laiema ulatusega hindamise ning KMH/KSH ulatuslike menetlusetappide läbimise vajaduse. Põhjendused seaduse muutmise vajalikkusele on antud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE2, lk 2–4). Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ei nõua sedavõrd laiaulatuslikku mõjude hindamist, vaid tegevust on vaja hinnata üksnes selliste tagajärgede põhjal, mida tegevus ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele avaldab. Kuigi ka Natura hindamine peab olema põhjalik, on hindamise fookus Natura ala kaitseväärtustel, mitte laiematel keskkonnaküsimustel. Kui KMH või KSH algatatakse muul KeHJSis sätestatud alusel, hinnatakse menetluse käigus ka mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kui see on asjakohane ja vajalik.

Nii loodusdirektiivi kui ka kohtupraktika3 järgi ei ole Natura hindamine seotud kitsalt loakohustusega, vaid tegevusega. Seetõttu tuleb Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke põhimõtteliselt silmas pidada mistahes tegevuste juures, mis võivad loodusväärtusi negatiivselt mõjutada (nt metsaraie, maaparandus, ehitamine, tee rajamine ja rekonstrueerimine, veekogude kaldajoone muutmine ja veetaseme tõstmine, tegevused veekaitsevööndis, geoloogilised uuringud ja kaevandamine, erinevaid keskkonnalube vajavad tegevused). Loodusdirektiivi artikli 6 rakendamisel on nii õiguslikult kui ka praktiliselt keeruline see, kuidas hõlmata ja Natura hindamisele allutada mistahes tegevus, mis Natura ala kaitseväärtusi potentsiaalselt ohustab. Kui tegevuseks on vaja luba, siis on sellised tegevused selgepiirilised ja pädevale haldusorganile teada ning loa taotluse menetlemisel on võimalik teha ka Natura hindamine. Küsimus Natura hindamisest tekib siis, kui taotletakse luba, tegevuse registreerimist või muud tegevust lubavat dokumenti. Sellised dokumendid on näiteks kaitseala valitseja antavad load ja nõusolekud, hoiuala teatis ja metsateatis, nõusolek rahvaürituse korraldamiseks jne. Kui kavandatava tegevuse seos Natura 2000 võrgustiku alaga on selline, et nõuaks edasise hinnangu vajalikkusele vähemalt eelhinnangu andmist, siis tegevuse lubamiseks antava dokumendi vorm (keskkonnaluba, ehitusluba, teatis, registreering, kooskõlastus, nõusolek vms) eelhinnangu ega ka edasise asjakohase hindamise vajadust ei mõjuta. Seetõttu on seaduseelnõus mõju hindamise kohustus seatud kõigi haldusaktide korral, millega tegevust lubatakse. Kuna KeHJSi § 7 punkti 4 järgi kuulub tegevusloa mõiste alla ka eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument, siis ka praegu ei ole mõju Natura hindamine võrgustiku alale piiratud tegevusloaga. Kui selgub, et mõni tegevus, mis võib kahjustada Natura võrgustiku ala, on piisavalt reguleerimata, siis saab ilmnenud puudusest üle tegevusele loakohustuse seadmisega, või kui tegevused eeldavad planeerimist või kogukondlikku kokkulepet mõnes kavas, siis saab Natura hindamise teha KSH käigus asjakohase kava põhjal, et ka kavas märgitud tegevuste mõju saaks hinnatud. Kaitse-eeskirjadele ja alapõhistele kaitsekorralduskavadele KSH-d ei tehta. Kaitse-eeskirjaga (valitseja nõusolekul) lubatud tegevuste lubamisel tuleb iga kord kaaluda selle mõju Natura 2000 võrgustikule. Kaitsekorralduskavas sätestatakse üldjuhul tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kui kaitsekorralduskavas on tegevusi, mille oluline mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, tuleb ka nende tegevuste lubamisel hinnata mõju Natura 2000 alale.

Natura hindamine võib koosneda kolmest etapist:
◦ Natura eelhinnang;
◦ Natura asjakohane hindamine;
◦ Natura erandi menetlus.

Natura aladele avalduvat mõju hinnatakse järgmiselt:
1. Tegevuslubade taotluste menetlus
1.1. Natura eelhinnang
1.1.1. Kui tegevus on olulise keskkonnamõjuga KeHJSi § 6 lõike 1 järgi. Sellisel juhul on KMH algatamine kohustuslik, Natura eelhinnangu saab teha KMH programmis LKSi § 693 kohaselt.
1.1.2. Kui kavandatav tegevus ei ole nimetatud KeHJSi § 6 lõikes 1, kuid tegevusele tuleb KeHJSi § 6 lõike 2 või 21 alusel anda eelhinnang, tuleb Natura eelhinnang teha KMH eelhinnangu raames, lähtudes LKSi §-s 693 sätestatust.
1.1.3. Kui kavandatav tegevus ei vaja KMH eelhinnangut KeHJSi § 6 lõike 23 kohaselt ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb anda Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt. Natura eelhinnang tuleb anda ka kõikidele registreeringutele, teatistele, nõusolekutele, välja arvatud juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustikule saab ilmselgelt välistada.
1.2. Asjakohane hindamine
1.2.1. KMH algatamisel koostatakse Natura asjakohase hindamise aruanne KMH aruande eraldi peatükina LKSi § 696 kohaselt.
1.3. Erandi menetlus algatatakse vajaduse korral pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist LKSi § 697 kohaselt.

2. Strateegiliste planeerimisdokumentide menetlus:
2.1. Üldiselt KSH menetluse raames:
2.1.1. KSH eelhinnangus (kohustusliku KSH puhul võib seda teha KSH programmis või aruandes) Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt.
2.1.2. KSH aruandes Natura asjakohase hindamise aruanne LKSi § 696 kohaselt.
2.1.3. Erandi menetlus LKSi § 697 kohaselt algatatakse vajaduse korral KSH aruande koostamisel ja selle tulemused lisatakse KSH aruandesse. Kui KSH menetluse käigus jõutakse erandi menetlusse, tuleb Natura asjakohase hindamise aruanne avalikustada koos erandi menetluse algatamise eelnõuga (KeHJSi § 45 lõige 11).
2.2. Detailplaneeringute puhul, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju (KSH-d algatada ei ole vaja), ent oluline mõju Natura alale ei ole välistatud – Natura hindamine LKSi 10. peatüki kohaselt.

3. Tegevuste (tegevusluba, teatis, registreering, nõusolek) taotlemisel ja detailplaneeringute puhul, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KMHd ega KSHd algatada ei ole vaja.
3.1. Natura eelhinnang LKSi § 693 kohaselt
3.1.2. Kui eelhinnangu tulemusena ei ole asjakohane hindamine vajalik või eelhinnang on jäetud andmata, kuna varem on mõju Naturale piisavalt hinnatud, avalikustatakse eelhinnang või eelhinnangu andmata jätmise põhjendus koos tegevust lubava dokumendi eelnõuga vähemalt 14 päevaks.
3.2. Natura asjakohane hindamine LKSi §-de 694–§ 696 kohaselt:
3.2.1. Natura asjakohase hindamise algatamine.
3.2.1.1. Algatamise eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks, samal ajal küsitakse arvamust Keskkonnaametilt.
3.2.2. Natura asjakohase hindamise aruande koostamine.
3.2.2.1. Aruande eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks.
3.2.2.2. Pärast aruande täiendamist saadetakse aruande eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (30 päeva).
3.2.2.3. Aruande nõuetele vastavaks tunnistamine (30 päeva).

3.4. Natura erandi menetlus LKSi § 697 kohaselt.
Kui ebasoodne mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ei ole välistatud, võib algatada erandi menetluse juhul, kui puudub alternatiivne lahendus ja tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustega.
3.4.1. Natura erandi menetluse algatamine.
3.4.1.1. Algatamise eelnõu avalikustatakse vähemalt 14 päevaks. Samal ajal küsitakse seisukohta asjaomastelt ministeeriumitelt ja teistelt asutustelt.
3.4.2. Natura erandi aruande eelnõu, mis käsitleb muuhulgas hüvitusmeetmeid.
3.4.2.1. Aruande eelnõu avalikustatakse vähemalt 21 päevaks, sh saadetakse see samaks ajaks asjaomastele asutustele.
3.4.2.2. Täiendatud aruande kooskõlastamine Keskkonnameti ja Kliimaministeeriumiga (30 päeva).
3.4.2.3. Aruande nõuetele vastavaks tunnistamine või menetluse lõpetamine (30 päeva).
3.4.2.4. Aruande esitamine Kliimaministeeriumile kas:
3.4.2.4.1. Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamiseks Natura erandi lubamiseks või
3.4.2.4.2. Euroopa Komisjonilt arvamuse saamiseks Natura erandi lubamiseks.

Natura terviklikkuse kahjustamine on lubatud erandlikul juhul:
• kui puudub alternatiivne lahendus;
• kui tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel;
• ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada (vähemalt 100% ulatuses).

Enne tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist tuleb küsida Euroopa Komisjoni arvamust, kui mõjutatakse esmatähtsat elupaigatüüpi või liiki ja tegevus ei ole seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse ega olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teistel juhtudel on tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek. Sellisel juhul tuleb Euroopa Komisjoni teavitada erandi andmise põhjustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2021/4029, milles komisjon heidab Eestile ette, et Eestis ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud KSH nõudeid ja Eesti õigusaktide kohaselt ei hinnata loodusdirektiivi nõuete kohaselt kavandatavat majandustegevust (nt metsaraie), mis võib negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. Euroopa Komisjon esitas kõnealuses rikkumismenetluses 16.11.2023 põhjendatud arvamuse, milles tuuakse välja, et raietegevuseks loa andmine eelneva Natura hindamiseta, mida nõutakse loodusdirektiivi artiklis 6.3, kujutab endast rikkumist. Komisjon palub võtta meetmed rikkumise kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millega muudetakse looduskaitseseadust (§ 1) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (§ 2), metsaseadust (§ 3) ja maamaksuseadust (§ 4) ning sätestatakse jõustumisaeg (§ 5). Suurem osa muudatustest tehakse looduskaitseseaduses.

Paragrahvi 1 punktidega 1–48 muudetakse ja täiendatakse looduskaitseseadust.

Punktiga 1 lisatakse § 14 lõiked 7–9, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied (sh raied, mille kohta ei ole vaja esitada metsateatist) Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende säilimine. Loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüübid on järgmised: 2180 luitemetsad, 9010 *vanad loodusmetsad, 9020 *vanad laialehised metsad , 9050 rohundirikkad kuusikud, 9060 okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, 9080 *soostuvad ja soo-lehtmetsad, 9180 *rusukallete ja jäärakute metsad, 91D0 *siirdesoo- ja rabametsad, 91E0 *lammi-lodumetsad ning 91F0 laialehised lammimetsad. Elupaigatüüpide nimetusena kasutame võrreldes loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide nimetustega kohandatud nimetusi, mis on selgemad ja arusaadavamad ning seotud direktiivis toodud nimetustega koodi abil. Selliseid nimetusi kasutatakse väljakujunenud praktika alusel kõikides loodusdirektiivi elupaigatüüpe käsitletavates dokumentides, sh Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kaitse-eeskirjades ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Valdavalt on suure väärtusega loodusdirektiivi metsaelupaigad, mis moodustavad massiive ja täidavad alapõhiste eesmärkide täitmise, tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndites olevate metsaelupaikade seisund ajas paraneb, aidates saavutada niiviisi ala kaitse-eesmärke, mis omakorda panustavad loodusdirektiivi eesmärgi – liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamisse. Osa elupaiku, mis ei moodusta kompaktseid alasid, jääb ka piiranguvööndisse. Praegu ei ole Natura 2000 võrgustikku kuuluva kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis kaitseala valitsejal kaalutlusruumi raiete keelamiseks, välja arvatud uuendusraiete ja sanitaarraiete puhul. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana kooskõlastab teatised kaitse-eeskirjade kohaselt ja ala kaitse-eesmärkidest lähtudes, piiranguvööndis on majandustegevus ja raied lubatud, v.a uuendusraied, mis on valdavalt lubatud valitseja nõusolekul.

Selleks, et metsaelupaikade seisund Natura 2000 alal kokkuvõttes ei halveneks, on oluline tagada ka piiranguvööndisse jäävate elupaikade säilimine. Võimalik on teha raieid ohutuse, kaitse-eesmärkide saavutamise või metsatervise seisukohast (nt üksikute ohtlike puude raie, piirnevaid majandusmetsi ohustava nakkuskolde likvideerimine või liigikaitsetööd).

Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 ha, sellest eramaal 15 300 ha ja riigimaal ning muul maal 37 700 ha. Alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkirjaga välistatud. LKS-i § 32 lõike 2 alusel on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See tähendab, et hoiualal puudutab muudatus neid hoiualade erametsamaal olevaid metsaelupaiku, mis ei ole kaitse-eesmärgiks määratud, lisaks erametsamaal olevad piiranguvööndi metsaeluleupaigad (kokku 11 700 ha).

Metsaelupaikade inventeerimist korraldab Keskkonnaamet. Keskkonnaamet tellib neid hanke korras välistelt ekspertidelt või teevad seda Keskkonnaameti enda töötajad. Väljastpoolt ametit inventuuride hankimisel on sisse seatud kvalifitseerimisnõuded vastutavale isikule (keskkonnaalane kõrgharidus, varasem inventeerimiskogemus). Hankelepingus on määratud Keskkonnaameti vastutav isik, kes peab töö vastu võtma. Selle inimese ülesanne on tagada andmete kvaliteedi kontroll. Kontrollitakse pisteliselt. Esmalt tuvastatakse kameraalselt võimalikud ebakõlad. Vajaduse korral tehakse ka välikontrolle. Kui andmetes puudujääke ei tuvastata, võetakse andmed vastu, vormistades selleks töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Puuduste tuvastamisel palutakse need kõrvaldada määratud tähtaja jooksul. Kui mingil põhjusel inventeerija puudusi ei kõrvalda, jäetakse andmed vastu võtmata või võetakse need vastu osaliselt (vastu võetakse nõuetekohane osa). Pärast andmete vastuvõtmist esitatakse need EELISesse. Enne andmebaasi kandmist tehakse andmetele veel ka tehniline kontroll (andmebaasi tehnilistele nõuetele vastavus). Keskkonnaameti töötajad teevad ka ise inventuure. Reeglina antakse see kohustus pädevale ja kogemustega töötajale. Algajatele spetsialistidele määratakse kvaliteedi tagamiseks mentorid. Praktikas tähendab see seda, et õppimise ajal tehakse välitöid koos mentoriga ning mentor hiljem kontrollib töö kvaliteeti.

Metsaelupaiku inventeeritakse metsaelupaikade inventeerimise juhendi järgi ja selle leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt. Raie saab keelata registrisse kantud A, B ja C esinduslikkusega metsaelupaigatüüpides.

Sätestatud on erandid, mille korral on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud erandkorras tehtav raie, arvestades sotsiaalseid ja piirkondlikke nõudeid, samal ajal tagades, et raie ei tekita olulist kahju kaitse-eesmärgile. Näiteks kaalutakse raie lubamist otsese ohu vältimiseks inimese elule ja varale, samuti kujundusraiet kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

Keskkonnaameti spetsialistid peavad kaaluma erandina lubatavate raiete tulemust ja mõju elupaigatüübile, tehes vajaduse korral Natura eelhindamise. Euroopa ja Eesti kohtute lahendeid arvestades ei pea Natura alal välistama igasugust negatiivset tegevust. Lubada saab tegevust, kus objektiivse teabe alusel on oluline ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärke silmas pidades välistatud. Objektiivne teave põhineb reaalsusel, konkreetsel juhtumil ja selle tekitatud olukorral või tuleneb sellest. Mõnes elupaigatüübis võib kujundusraie vajalikuks osutuda (nt metsaelupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) säilimiseks võib olla vaja raiuda laialehiste puude võradesse ulatuvaid puid välja või tekitada laialehiste puuliikide looduslikule uuendusele soodsamaid valgustingimusi). Erandkorras raie tegemise vajaduse tuvastab Keskkonnaamet iga kord konkreetsete asjaolude põhjal. Sättesse on lisatud viide, et keeld ei kehti metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks metsaseaduse ettekirjutuse üldnõuetele nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus on vajalik näiteks üraskikahjustuste likvideerimiseks, mida on teatud olukorras vaja teha kõnealuses elupaigas. Ettekirjutuse tegemisel tuleb käsitleda ka mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja vajaduse korral teha Natura mõju hindamine (vajadust ei ole, kui mõju on objektiivse teabe põhjal välistatud). Seadusesse lisatakse ka erand küttepuude võtmise võimaldamiseks kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit puitu (küttepuid) hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas, kahjustamata elupaigale iseloomulikku struktuuri ja funktsioone. Keskkonnaamet koostab juhise, kuidas küttepuid metsaelupaikades võtta nii, et see ei halvendaks elupaiga seisundit. Keskkonnaamet avaldab juhise oma kodulehel. Hoiualal sellist erandit teha ei saa, sest vastasel korral poleks võimalik hoiuala kaitse-eesmärke saavutada (LKSi § 32 lg-d 2 ja 3). Samuti ei ole võimalik küttepuude võtmise erandit teha sihtkaitsevööndisse, sest vastasel korral ei oleks võimalik saavutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ega loodusdirektiivi eesmärki ega tagada metsa looduslik seisund ja areng. Sealjuures on kõikidel kaitstavatel aladel kavas kahe aasta jooksul teha põlistalude ja nende juurde kuuluva range kaitsega metsa analüüs ja seal, kus range kaitsega metsaala on talu ainsaks võimaluseks oma tarbeks puitu, näiteks küttepuid hankida, kaalutakse kaitsekorra muutmist ja oma tarbeks puiduvarumise lubamist.

Punktiga 2 muudetakse § 22 punkti 2 sõnastust. Lisatakse, et kaitstava loodusobjekti valitsemine on lisaks kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemisele ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmisele ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala korral Natura hindamise menetluses osalemine ning Natura 2000 ala mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine.

Punktidega 3 ja 4 täiendatakse 10. peatükki kahe alajaotusega. 1. jagu hõlmab § 69 ja selle pealkirjaks saab „Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik“. Teine jagu sisaldab §-e 691 kuni 701 ja selle jao pealkiri on „Natura hindamine“. Muudatus on vajalik, et oleks õigusselgem ja võimalik lihtsamini viidata Natura hindamise paragrahvidele.

Punktiga 5 muudetakse § 691 lõike 1 sõnastust. Lõikest jäetakse välja jätkuv ja korduv tegevus, kuna see lisatakse järgmisesse lõikesse ning lisatakse sõna „terviklikkus“. Nimelt peab loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt olema tegevuse lubamiseks välistatud ebasoodne mõju ala terviklikkusele.

Punktiga 6 täiendatakse § 691 kahe uue lõikega – 11 ja 12. Lõikega 11 määratletakse kavandatav tegevus, et oleks selgem, et selle all mõeldakse igasugust tegevust, mille käigus sekkutakse looduskeskkonda. Lõikes 12 sätestatakse, et kavandatavad tegevused võivad olla ka jätkuvad ja korduvad tegevused, sh tegevused, milleks on vaja pikendada luba. Jätkuva ja korduva tegevuse korral tuleb tegevuse lubamisel arvestada mõju hindamise tulemusi samamoodi, kui esmase tegevuse korral.

Punktiga 7 muudetakse § 691 lõike 2 sõnastust nii, et oleks selge, et kogu 10. peatükis sätestatud hindamine on Natura hindamine. Natura hindamine võib koosneda eelhinnangust (§ 693), asjakohasest hindamisest (§-d 694–§ 696) ja Natura erandi tegemise menetlusest (§ 697). Natura hindamine võib lõppeda eelhinnanguga, kui tuvastatakse, et mõju ei ole. Natura hindamine võib lõppeda asjakohase hindamisega, kui eelhinnang mõju ei välistanud ja mõju on leevendatav. Natura hindamine võib lõppeda asjakohase hindamisega ka juhul, kui mõju ei saa täielikult leevendada ja Natura erandi tegemise menetlust ei algatata, sellisel juhul tegevust ei lubata. Natura erandi tegemisega lõppeb hindamine erandjuhtudel, kui selleks on täidetud kõik kohustuslikud tingimused (alternatiivid puuduvad, on ülekaalukas avalik huvi ja võimalik vähemalt 100% hüvitamine).

Punktiga 8 täiendatakse § 691 uue lõikega, millega kehtestatakse kohustus, et otsustaja peab hindama Natura hindamise asjakohasust ja piisavust ning arvestama Natura hindamise tulemusi ning aruandes toodud leevendus- ja hüvitusmeetmetega. Kohustus leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamiseks oli ka enne, kuid nüüd on selgelt välja toodud, et otsustaja peab arvestama nende meetmetega, mis on kirjas Natura hindamise aruannetes. Meetmete arvestamata jätmisel tegevust lubavat dokumenti välja anda ei saa, samuti pole võimalik kehtestada strateegilist planeerimisdokumenti, sest sellisel juhul ei oleks tagatud Natura 2000 alade terviklikkus ega võrgustiku sidusus.

Punktiga 9 täpsustatakse § 691 lõike 3 sõnastust, et oleks selgemini välja toodud seosed Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetlusega. Natura erandit on võimalik lubada, kui puudub alternatiivne lahendus, tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, ning Natura erandi menetluses töötatakse välja hüvitusmeetmed, mis peavad hüvitama Natura 2000 ala terviklikkusele tehtava kahju vähemalt sajaprotsendiliselt. Natura erandit ei saa lubada, kui kahju hüvitamine pole täies mahus võimalik. Avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustena, sealhulgas sotsiaalsete või majanduslike põhjustena, läheb arvesse olukord, kus (strateegilise planeerimisdokumendiga) kavandatav tegevus on hädavajalik näiteks inimeste elu põhiväärtuste, nagu tervise, ohutuse või keskkonna kaitsmiseks. Samuti lähevad arvesse tegevused, mille korral osutatakse riiklikus strateegias ette nähtud konkreetseid avalikke teenuseid, näiteks suurte infrastruktuuri objektide rajamist või rekonstrueerimist. Strateegilise planeerimisdokumendiga või muud moodi kavandatav tegevus peab kaaluma üle asjakohase hindamise käigus tuvastatud kahju (või kahjuriski) ala terviklikkusele. Kui Vabariigi Valitsus nõusolekut erandiks ei anna või Euroopa Komisjoni arvamus ei ole soodne (LKSi § 691 lg 5), siis tegevust lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada ei saa.

Punktidega 10–12 korrastatakse õigusselguse huvides Natura erandi tegemise sõnastust § 691 lõigetes 4–7. Põhimõtteliselt on tegemist kehtiva KeHJSi § 29 lõigetes 3–5 ja § 45 lõigetes 3–5 sätestatud Natura erandi tegemise korra täpsustatud versiooniga.

Punktiga 13 täpsustakse § 691 lõikes 8, et Natura hindamisel pikeneb loa või muu dokumendi menetlus lisaks asjakohase hindamise ja Natura erandi menetlusele kuluva aja võrra ka Natura eelhindamisele või LKSi § 693 lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise otsustamiseks kuluva aja võrra. See on erinev KMH menetlusest, mille puhul loamenetluse tähtaeg peatub alles KMH algatamisel. Natura eelhinnangu andmise või andmata jätmise ajaks pikeneb loa või muu dokumendi menetlus seetõttu, et mõne dokumendi menetluse tähtajad võivad olla väga lühikesed, mille tõttu pole eelhindamist või eelhinnangu andmata jätmise otsustamist koos dokumendi menetlusega võimalik selle aja jooksul ära teha. Paragrahvi 693 lõike 4 alusel võib eelhinnangu jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ning otsustajal on piisavalt teavet. Kuid sellisel juhul tuleb see otsuse eelnõu enne avalikustada koos tegevust lubava otsuse eelnõuga, nagu on sätestatud § 693 lõikes 6. Täiendus on vajalik, kuna eelnõukohase seadusega nähakse ette ka eelhinnangu avalikustamine ja see ei pruugi loamenetluse tähtaega mahtuda.

LKSi § 691 lõikes 8 on sätestatud õiguslik alus loamenetluse pikenemiseks, kuid praktikas võib see eri tegevuslubade infosüsteemide ülesehitust ja võimet arvestades tähendada, et ametnik pikendab tähtaega. Natura hindamise tõttu loamenetluse tähtaja pikenemisest tuleks taotlejat aegsasti teavitada, lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 36 lõike 1 punktist 2.

Punktiga 14 täpsustakse § 692 lõiget 2, et oleks paremini arusaadav, mida tähendab vajaduse puudumine on ilmselge. Eelhinnangut ei pea tegema juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, näiteks kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Samuti pole erandlikul juhul vaja eelhindamist teha, kui tegevust planeeritakse küll Natura 2000 alal, kuid kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigad asuvad eemal ja jäävad mõjualast väljapoole, näiteks Natura 2000 võrgustiku alale jäävas tiheasustusalas detailplaneeringu koostamisel või nn väikese ehitise jaoks ehitusloa taotlemisel inimkasutuses oleval alal (nt õuealal), kui kavandatava tegevuse ümbruskonnas puuduvad kaitse-eesmärgiks olevad liigid ja elupaigatüübid. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevuse lubamiseks piisavalt teavet. Vajaduse ilmselget puudumist tuleb põhjendada otsuses või otsuses viidatud muus dokumendis.

Punktiga 15 täpsustatakse § 693 lõiget 2, et eelhinnangus ei tohi arvestada leevendusmeetmetega, mis on nimetatud sama seaduse § 6910 lõikes 1 – sellesse sättesse on lisatud leevendusmeetmete definitsioon.

Punktiga 16 lisatakse § 693 lõige 51, milles määratakse eelhinnangu andmata jätmise kooskõlastamise aeg Keskkonnaametile. LKSi § 693 lõike 5 kohaselt kooskõlastab otsustaja Keskkonnaametiga eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, ning sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelhinnangu. LKSi § 693 lõige 5 ei sisalda konkreetset kooskõlastamise tähtaega. Seletuskirja kohaselt sõltub kooskõlastamise aeg dokumendi mahust ja keerukusest ning seetõttu peab otsustaja andma kooskõlastamiseks mõistliku tähtaja. Praktikas esineb aga Natura hindamisega analoogses keskkonnamõju hindamise menetluses olukordi, kus otsustaja määratud kooskõlastamise tähtaeg on ebareaalne ning selle jooksul ei ole võimalik sisulist hinnangut anda. LKSi § 6 kohaselt kohaldatakse LKSi alusel korraldatavale haldusmenetlusele HMSi sätteid, arvestades LKSi erisusi. Seega on haldusorganil, kellelt kooskõlastust taotletakse, võimalik HMSi § 16 lõike 2 alusel kooskõlastamiseks määratud tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamiseks peab aga koostama eraldi põhjendatud kirja, mis tekitab lisahalduskoormust. Eelnõus on teistele Natura hindamise menetlusetappidele sätestatud konkreetsed tähtajad, mistõttu mõistlik on sätestada konkreetne tähtaeg ka Keskkonnaameti LKSi § 693 lõike 5 alusel antavale kooskõlastusele. Keskkonnaameti kooskõlastus võib olla vajalik väga erinevate tegevuste või tegevuslubade korral, kaasa arvatud keerukad projektid, mille puhul Natura asjakohasest hindamisest loobumise kooskõlastamine vajab pikemat ning põhjalikumat kaalumist. Ehkki 21-päevane kooskõlastuse tähtaeg on Keskkonnaameti hinnangul reeglina piisav ka keerukamate juhtude juures, tuleks siiski ette näha ka kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus.

Punktiga 17 täiendatakse § 693 lõikega 6 ja lisatakse eelhindamise avalikustamise säte. Eelhinnang tuleb avalikustada koos tegevust lubava dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi algatamise otsuse eelnõuga vähemalt 14 päevaks juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohast hindamist ei ole vaja teha ehk mõju Natura 2000 alale on eelhindamise tulemusena välistatud. Samamoodi tuleb avalikustada ka tegevust lubava dokumendi eelnõu koos põhjendusega eelhinnangu andmata jätmise kohta, kui eelhinnang jäetakse andmata ja Natura asjakohane hindamine algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ning otsustajal on piisavalt teavet. Seadusega on võimaldatud avaliku väljapaneku aega lühendada. Kuna tegevused, mille mõju tuleb Natura võrgustiku alale hinnata, on väga erinevad, sealhulgas ka väikesemahulised, siis on põhjendatud tegevust reguleeriva valdkonna seaduses võimaldada ka lühema tähtaja kehtestamine. Seaduse tasandil erandi kehtestamist põhjendatakse ja analüüsitakse, kas lühem tähtaeg konkreetsel juhul tagab isikute efektiivse ja piisava kaasamise. Seadusemuudatusega lisatakse metsaseadusesse erand, mille alusel on eelhinnangu avalikustamise tähtajaks seitse päeva. Natura hindamise korra rakendamisel võib selguda, et on tegevusi, mille vastu avalikkus või keskkonnakaitseorganisatsioonid huvi ei tunne ja siis ei ole pikem avalikustamise tähtaeg põhjendatud. Samuti võib tegevuse mõju olla varem juba hinnatud. Näiteks on metsanduses üksikute Natura hindamiste vähendamiseks kavas koostada Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse muuhulgas võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda.

Punktiga 18 täpsustatakse § 694 lõike 3 punkti 2 sõnastust, et algatamise otsuses ei tule nimetada eksperti, vaid välja tuleb tuua eksperdile kehtestatavad nõuded. Muudatus on vajalik, kuna sageli selguvad eksperdid pärast asjakohase hindamise algatamist tehtud hanke käigus.

Punktiga 19 täiendatakse § 694 lõigetega 5 ja 6, kus tuuakse välja, et asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu tuleb avalikustada vähemalt 14 päevaks ja samal ajal küsitakse sellele ka Keskkonnaameti arvamust.

Punktiga 20 muudetakse § 695 lõike 1 sõnastust ja täpsustatakse, et liigi või elupaigatüübi eksperdil peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus. Muudatus on vajalik, kuna seaduse tasandil oli määramata seni seaduse seletuskirjas välja toodud kolmeaastase kogemuse nõue.

Punktiga 21 lisatakse § 695 lõikesse 2, et kui eksperdiks on määratud otsustaja teenistuja või töötaja, ei tohi ta samal ajal täita otsustaja muid ülesandeid, mis on vajalikud tegevuse lubamise otsustamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel. Otsustaja peab sisemise töökorraldusega tagama eksperdihinnangu andmise ja otsustamisprotsessi sõltumatuse, et ekspert ise ei kontrolliks oma tööd.

Punktiga 22 lisatakse § 695 lõikesse 21 eksperdirühma moodustamise võimalus. Seni oli seletuskirjas selgitus, et eksperte võib olla mitu. Eksperdirühma koosseisu võivad kuuluda Natura hindamise põhimõtteid teadev ekspert ja liigi ja elupaigatüübi eksperdid selle järgi, millisele liigile või elupaigale võib tegevus mõju avaldada. Muudatus on vajalik, et sõnastusest ei jääks arusaama, et üks ekspert võib või peab iga hindamisega üksi hakkama saama.

Punktiga 23 täpsustatakse § 695 lõikeid 3 ja 4 ning lisatakse eksperdi kõrvale eksperdirühm.

Punktiga 24 täiendatakse § 696 lõike 2 punkti 4 ja lisatakse, et aruanne peab sisaldama ka asjakohasel juhul ettepanekuid meetmete toimivuse seiramise ehk järelseire rakendamiseks. Kuivõrd ei saa tagada, et kõik leevendusmeetmed täielikult toimivad, muu hulgas näiteks looduslike tingimuste muutumise tõttu, on oluline tagada pidev kontroll meetmete toimivuse üle. See tingimus lisatakse tegevusloale. Leevendusmeetmete eesmärk on vältida tegevusega tekkida võivat kahju ja meetmed on piisavad ja proportsionaalsed siis, kui need tagavad, et tegevusega kahju ei kaasne.

Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks § 696 lõike 2 punkt 6, mille alusel peaks Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldama asjakohasel juhul ka hinnangut Natura erandi menetluse algatamise võimalikkuse kohta. Sätte kehtetuks tunnistamise vajadusele juhtis tähelepanu Eesti Keskkonnaühenduste Koda, tuues välja, et selle kohustuse panemine eksperdile kahjustab hindamise objektiivsust.

Punktiga 26 täiendatakse § 696 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 alusel peab otsustaja kontrollima, kas asjakohase hindamise aruanne sisaldab lõikes 2 küsitud infot. Tegemist on otsustaja esmase asjakohase aruande nõuetekohasuse kontrolliga (tuginedes teadaolevale informatsioonile), st kas aruandes on olemas lõikes 2 ette nähtud osad. Selles etapis otsustaja veel ei tööta aruannet detailselt läbi, see toimub edasiste toimingute raames (kehtiv LKS § 696 lõige 5). Kui aruanne ei vasta nõuetele, tagastab otsustaja selle koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. Eesmärk on vältida olukorda, et avalikustatakse ja asjaomastele asutustele saadetakse asjakohase hindamise aruanne, milles otsustaja hinnangul esinevad ilmselged puudused Lõikega 22 lisatakse asjakohase hindamise aruande avalikustamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 21 päeva. HMS sätestab avatud menetluses materjalidega tutvumise miinimumtähtajaks kaks nädalat, seejuures lühendamise võimaluseta (HMSi § 49 lg 2). Selline miinimumtähtaeg kehtib isegi kõige lihtsamate haldusaktide puhul. Natura hindamise aruanded ei ole lihtsad dokumendid, seega on nendega tutvumiseks ja nende kohta seisukoha kujundamiseks (sh vajaduse korral teiste ekspertidega konsulteerimiseks) vaja rohkem aega.

Punktiga 27 muudetakse § 696 lõikeid 3 ja 4. Lõikesse 3 lisatakse täpsustus, et otsustaja edastab avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute alusel täiendatud asjakohase aruande Keskkonnaametile. Lõigetest 3 ja 4 jäetakse välja aruande Kliimaministeeriumiga kooskõlastamise kohustus, sest aruandes ei ole enam Natura erandi algatamise hinnangut. Kliimaministeeriumiga on vaja kooskõlastada ainult Natura erandit käsitlevad aruanded, sest Kliimaministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu erandi tegemiseks nõusoleku saamiseks või Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimise LKSi § 697 lõike 10 kohaselt.

Punktiga 28 täpsustakse § 696 lõiget 7, et oleks selgelt aru saada, et otsustajal on nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks aega kuni 30 päeva täiendatud aruande saamisest.

Punktiga 29 täpsustatakse § 697 lõiget 1 ja lisatakse, et otsustaja võib algatada Natura erandi menetluse selleks vajalike kriteeriumite olemasolu korral siis, kui taotleja selleks ettepaneku teeb. Kõnealune muudatus on vajalik, sest see jääb taotleja otsustada, kas ta soovib ka juhul, kui erandi tegemise tingimused on täidetud, et erandi menetlus algatataks. Erandi menetlus toob taotlejale kaasa lisakulud nii aruande koostamiseks kui ka hüvitusmeetmete rakendamiseks. Kui taotleja ettepanekut ei tee, siis Natura erandi menetlust ei algatata ja tegevust lubavat dokumenti välja ei anta või strateegilist planeerimisdokumenti ei kehtestata ning Natura 2000 ala terviklikkus jääb kahjustamata.

Punktiga 30 lisatakse § 697 lõike 2 punkti 2 sõna „eksperdirühm“ analoogiliselt § 695 lõikega 5.

Punktiga 31 lisatakse § 697 lõikesse 2 punkt, mille alusel peab Natura erandi menetluse algatamise otsus sisaldama ka avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivad põhjuseid, sealhulgas sotsiaalseid või majanduslikku laadi põhjuseid, mis kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise. Ekspert saab Natura erandi aruandesse lisada otsustaja poolt erandi menetluse algatamisel välja toodud põhjused.

Punktis 32 sätestatakse, et Natura erandi algatamise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku kestus peab olema vähemalt 14 päeva, lähtudes HMSi § 49 lõikest 2, mille alusel tohib avatud menetluses materjalidega tutvumise miinimumtähtajaks olla kaks nädalat lühendamise võimaluseta.

Punktiga 33 täpsustakse § 697 lõiget 3, et asjaomastelt asutustelt küsitakse arvamust avaliku väljapaneku ajal. Asjaomaste asutuste selgitus on toodud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (on Riigikogu kodulehel, 144 SE4, lk 21).

Punktiga 34 lisatakse § 697 lõike 4 esimesse lausesse sõna „eksperdirühm“ analoogiliselt § 695 lõikega 5.

Punktiga 35 lisatakse § 697 lõike 4 punkti 5, et Natura erandi aruanne peab sisaldama vajaduse korral ka järelseire kirjeldust. Rakendatavate hüvitusmeetmete järelseire vajadust on kirjeldatud Euroopa Komisjoni asjakohastes juhendmaterjalides. Hüvitusmeetmete eesmärk on hüvitada Natura võrgustikule tekitatav kahju vähemalt 100%. Kuna väljapakutavate hüvitusmeetmete toimivust ei saa 100% kindlusega tagada, mh nt looduse pideva muutumise tõttu, on oluline kontrollida järelseire käigus meetmete toimivust.

Punktiga 36 lisatakse § 697 lõiked 51–54, milles sätestatakse otsustaja esmane kontroll Natura erandi aruande kohta analoogiliselt punktiga 26. Lisatakse Natura erandi tegemise aruande avalik väljapanek kestusega vähemalt 21 päeva. Sama aja jooksul saavad arvamust esitada ka kõik asjaomased asutused, kellele otsustaja on aruande saatnud. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitatud arvamusi ei pruugi otsustaja enam arvesse võtta saada, sest menetlus võib olla jõudnud juba järgmisesse etappi. Haldusorganitel tuleb lähtuda HMSi §-st 16. Arvamused ja ettepanekud tuleb esitada õigel ajal või viivitusest teatada, et vältida hilisemas menetluses aja ja kulude suurenemist.

Punktiga 37 täpsustatakse § 697 lõiget 6, mille kohaselt otsustaja edastab avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel täiendatud aruande eelnõu Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks.

Punktiga 38 lisatakse § 697 lõige 61, sätestades Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile kooskõlastamise tähtajaeg 30 päeva. Natura erandi menetluse aruande kooskõlastamine võib vajada pikemat ning põhjalikumat kaalumist, kui tegemist on mitme tegevuse ja eri tegevuslubadega, kaasa arvatud keerukad projektid.

Punktiga 39 muudetakse § 698 lõikeid 1 ja 2, täpsustades avalikustamise nõudeid. LKSi § 693 lõikes 6 sätestatud erandi korral lähtutakse lühemast tähtajast või juhul, kui on võimalik avalikustamine korraldada koos loa või strateegilise planeerimisdokumendi eelnõuga, siis samas ulatuses ja korras, mida kohandatakse tegevuse lubamiseks vajamineva loa või muu dokumendi või strateegilise planeerimisdokumendi menetluses, kui see tähtaeg on pikem. Kõikide avalikustamiste ehk Natura eelhinnangu eelnõu, Natura asjakohase hindamise algatamise otsuse eelnõu, Natura asjakohase hindamise aruande eelnõu, Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõu ja Natura erandi menetluse aruande eelnõu kohta tuleb avaldada info Ametlikes Teadaannetes ja võimaluse korral otsustaja või muul asjakohasel (nt loamenetlusega seotud) veebilehel. Eelnõu menetluses on Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitanud ettepaneku, et teave oleks kätte saadav ühest infoallikast – Ametlikestud Teadaannetest. Seetõttu on eelnõus täpsustatud, et teave tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes. Otsustaja võib teavet võimaluse korral ka oma kodulehel avaldada. Teabe avalikustamise korrast on võimalik erisusi teha valdkonna seadustes. Erisuste tegemine võib olla vajalik ja põhjendatud, kui valdkonnas tegevuse taotluste arv on väga suur ja avalikustamiseks on efektiivne lahendus, mida saab avalikkus lihtsalt kasutada, või praktika näitab, et isikud kasutavad teabe saamiseks mingit kindlat infosüsteemi. Haldusmenetlus peab olema efektiivne ja haldusorgani ülemäära koormamine teabe avalikustamisel võib selle eesmärgi saavutamist takistada. Seadusega erisuse tegemise vajadust analüüsitakse konkreetse tegevusloa järgi ja põhjendatakse. Üks seaduses sätestatud korras avaldamise viis on avaldada metsateatiste Natura hindamisel teade metsaregistris, sellekohane muudatus tehakse §-s 3 metsaseaduse muutmine.

Punktiga 40 täpsustatakse § 698 lõike 3 punkti 4 sõnastust ja lisatakse sinna kõik avalikustamisetapid. Võrreldes kehtiva LKSiga on tulnud avalikustamise etappe juurde, seetõttu on need selguse huvides sättes nimetatud.

Punktiga 41 täiendatakse § 698 lõiget 4 selliselt, et igaühel on õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kõikide avalikustatavate dokumentide kohta ning saada neile põhjendatud vastused. Kehtivas seaduses ei ole välja toodud, et igaühel on võimalik saada esitatud arvamustele põhjendatud vastused 30 päeva jooksul. Tähtaeg on analoogne selgitustaotlusele vastamise tähtajaga.

Punktiga 42 lisatakse § 698 lõikesse 5 täpsuse huvides enne „asjakohase hindamise aruannet“ sõna „Natura“.

Punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 698 lõiked 6 ja 7, kuna avalikustamise nõudeid on täpsustatud ja need on välja toodud eelnevates paragrahvides (§-des 693, 694, 696, 697).

Punktidega 44 ja 45 muudetakse § 699 lõike 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks § 699 lõige 2, kuna ehitusprojekt sisaldab ka infot, mida pole Natura hindamiseks vaja. Samuti on ebatõenäoline, et projekteerimistingimuste andmisel oleks juba võimalik algatada Natura erandi menetlus. Natura hindamist pole otstarbekas teha enne projekteerimistingimuste andmist, kuna selles etapis ei ole otsustajal kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta piisavalt teavet. Samas on arendaja seisukohast oluline võimalikult varases staadiumis saada teave ehitamise võimalikkuse kohta. Seetõttu on põhjendatud, et Natura hindamine tehakse paralleelselt ehitusprojekti koostamisega või enne ehitusprojekti lõplikku valmimist. Selliselt ei pea arendaja kulutama ehitusprojekti koostamisele suuri summasid, kui hiljem selgub, et sellist ehitist ei ole võimalik valitud asukohta ehitada või ehitusprojekti tuleb oluliselt muuta. Lisaks hoiab selline varasem mõjude hindamine kokku ka aega, sest arendaja saab alustada ehitusprojekti koostamist hindamisega samal ajal ning teha pidevalt muudatusi, mille vajadus on selgunud hindamise käigus. Kui on vaja hinnata sama objekti keskkonnamõju, siis oleks mõistlik teha projekteerimisel KMH koos Natura hindamisega, et vältida mitut eraldi mõju hindamist. Sellist kohustust KeHJS küll ette ei näe, kuid KeHJSi § 261 alusel saab soovi korral, arendaja taotluse alusel keskkonnamõju hinnata ka enne tegevusloa taotluse esitamist.

Projekteerimistingimuste andmisel tehakse Natura hindamine juhul, kui sellega määratavate asjaolude mõju Natura võrgutiku ala(de)le ei ole välistatud. Projekteerimistingimuste andmise eel võib olla infot kavandatava tegevuse ja selle mõjude kohta ebapiisavalt, et arendaja saaks tellida lõplikke vastuseid andva Natura asjakohase hindamise aruande, mistõttu võib juhtuda, et ehitusloa menetluses tuleb algatada uuesti Natura asjakohane hindamine.

Projekteerimistingimuste andmise otsus sätestab siduvalt tingimused, mille alusel võib koostada ehitusprojekti. Kui tegemist on võimaliku mõjuga Natura võrgustiku alale, tuleb projekteerimistingimuste andmisel mõju välistada. Kui jätta mõjude hindamine ehitusloa menetlusse, võib tekkida olukord, kus isik on koostanud projekteerimistingimuste järgi ehitusprojekti, kuid ehitusluba anda ei saa, sest projekteerimistingimustega kehtestatud tingimused toovad kaasa olulise mõju Natura võrgustiku alale. Et võimaldada mõjusid hinnata võimalikult varases tegevuse kavandamise etapis ja vähendada tegevuse kavandajale kulusid ja halduskoormust, on LKSi §-s 699 antud võimalus teha Natura asjakohane hindamine projekteerimistingimuste andmisel koos ehitusprojekti koostamisega. Projekteerimistingimusi antakse ehitusseadustiku alusel (ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamiseks §‑d 26 ja 27, raudteerajatiste korral § 88, avalikult kasutatavate teede ja nende osaks olevate sildade jne kavandamiseks § 99), samuti maaparandusseaduse alusel (maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks § 13). LKSi § 699 alusel projekteeritakse ja tehakse Natura asjakohane hindamine (eksperdi tegevused, mõlemad tellib arendaja) korraga. Projekteerija annab Natura asjakohase hindamise eksperdile kogu info, mida ekspert vajab asjakohaseks hindamiseks. Ja vastupidi, Natura asjakohase hindamise ekspert ütleb projekteerijale (kui tarvis), kuidas projekti muuta, et negatiivsed mõjud puuduksid. Kui Natura hindamise ekspert tunnistab projekti lahenduse looduskaitsenõuetele vastavaks, st eksperdi hinnangul negatiivset mõju ei ole ja ta koostab sellekohase aruande, siis projekteerija paneb projekti materjalid kokku. Kui Natura hindamise tulemusena selgub, et väljastatud projekteerimistingimuste alusel pole võimalik ebasoodsat mõju Naturale 2000 alale välistada, kuid mingitel tingimustel oleks mõju alale siiski välistatud, saab EhSi § 34 alusel projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ja menetluse uuesti alustada, lähtudes EhSi §-st 31.

Punktiga 46 lisatakse seadusesse § 6910, mis reguleerib leevendusmeetmete rakendamist. Kui asjakohase hindamise tulemusena jõutakse kõigepealt järeldusele, et kava või projekt avaldab ala terviklikkusele ebasoodsat mõju või et sellist mõju ei saa välistada, ei või asjaomast projekti heaks kiita, välja arvatud juhul, kui ebasoodsa mõju vältimiseks on võimalik kehtestada leevendusmeetmed, mis hoiavad selle mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Leevendusmeetmed on Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade kaitseks võetavad meetmed, mille tulemusena kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele on välistatud. Leevendusmeetmed Natura hindamise tähenduses ei ole õiguse üldaktis (seaduses, määruses), kaitse-eeskirjas, kehtivas planeeringus, kaitsekorralduskavas, liigi ja elupaiga tegevuskavas esitatud kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu lahendi C-323/17 kohaselt ei tohi eelhindamise etapis arvesse võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada nimetatud kava või projektiga alale kaasnevat kahjulikku mõju. Samas kui teatud tingimused või meetmed on toodud juba kaitse-eeskirjas või muus õigusaktis, kaitsekorralduskavas, liigi või elupaiga tegevuskavas või planeeringus, on tegemist üldkohustusliku fikseeritud meetmega, mitte konkreetse kavandatava tegevuse mõju leevendamiseks kehtestatava meetmega, mida eelhindamise etapis arvesse võtta ei tohi. Fikseeritud üldkohustusliku meetmega ei ole tegemist juhul, kui otsustajal on selle seadmisel kaalutlusõigus.

Üldkohustuslikud meetmed peavad olema üheselt selged ja teaduslikult põhjendatud. Näiteks võib olla tehtud õigustloova akti ettevalmistamisel analüüs, mis tugineb teadusuuringutele, planeeringute puhul on meetmetele KeHJS-s ja planeerimisseaduses sätestatud juhul tehtud KSH. Nii õigustloovad aktid kui ka planeeringud läbivad avaliku konsultatsiooni, mille käigus on meetmed läbi arutatud ja selliste meetmete rakendamine on juba ära otsustatud Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade korral on kaitsekorralduslike meetmete teaduspõhisus tagatud, kuna koostajad on oma ala eksperdid ning kava koostamisel tuginetakse seirele ning uuringutele. Sellised piirangud ja meetmed peaksid olema arvesse võetud kavandatava tegevuse taotluses. Haldusmenetlus tuleb teha eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seda arvestades saab otsustaja juhul, kui taotluses üldkohustusliku fikseeritud meetmega arvestatud ei ole, hinnata, kas on võimalik luba anda, seades sellise meetme kohustuslikus tingimuseks. Kui tegevust saab lubada, seades kohustusliku kõrvaltingimuse üldkohustusliku meetme korral, siis on see efektiivsem, kui lasta isikul taotlust muuta. Samas peab otsustaja veenduma, et tegevuse kavandajal on võimalik loatingimusi täita.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused juhuks, kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed pole sobivad või piisavad. Sellisel juhul tuleb algatada menetlus tegevusloa tingimuste muutmiseks või lisaleevendusmeetmete rakendamiseks, mille tulemusena mõju Natura 2000 ala terviklikkusele oleks välistatud. Ebasoodsa mõju välistatuse nõue ala terviklikkusele tuleneb loodusdirektiivist. Euroopa Komisjoni juhendmaterjali alusel on leevendusmeetmete eesmärk ära hoida asjakohase hindamise käigus kindlaks tehtud võimalik mõju või vähendada see tasemeni, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Algatus loa tingimuste muutmiseks või uute leevendusmeetmete määramiseks võib tulla nii arendajalt kui ka otsustajalt järelseire tulemusel. Samuti võib ettepaneku esitada Keskkonnaamet riikliku järelevalve tulemusel. Nimetatud juhtudel on otsustaja kohustatud algatama loa tingimuste muutmise. Keskkonnaõiguse saastaja-maksab-põhimõtte kohaselt peab kõik keskkonda kahjustava tegevusega kaasnevad kulud kandma ja kahju hüvitama saastaja ehk arendaja.

Punktiga 47 täiendatakse § 701 lõigetega 4 ja 5. Kõigepealt lisatakse säte, mille alusel peab tegevusloa omaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja või koostamise korraldaja informeerima otsustajat või planeerimisdokumendi kehtestajat hüvitusmeetmete rakendamise lõppemisest. Lisaks tuleb juhul, kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole olnud sobivad või piisavad tekitatud kahju hüvitamiseks, algatada menetlus tegevusloas määratud tingimuste muutmiseks või määrata rohkem hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku sidusus. Vajaduse loa tingimuste muutmiseks, lisahüvitusmeetmete rakendamiseks võib tuvastada nii arendaja ise, otsustaja järelseire käigus kui ka Keskkonnaamet riikliku järelevalve tulemusel. Otsustajal on sel juhul kohustus algatada loa tingimuste muutmine. Komisjoni juhendmaterjali järgi peavad hüvitusmeetmed korvama Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigale tekitatud kahju vähemalt suhtes üks-ühele. Seega juhul, kui hüvitusmeetmed osutuvad ebapiisavaks, siis hüvitusmeetmete seadmise võimaluseta jääks hüvitamise kohustus riigi kanda ja kulud maksumaksjale.

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks § 91 lõige 24, mille alusel kohaldatakse Natura hindamist ainult juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine. Sellega laiendatakse KMHst ja KSHst eraldiseisvat Natura hindamist kõikidele tegevustele ja detailplaneeringule. Lisaks tuleb KMH ja KSH raames mõju hindamisel Naturale arvestada LKSi §-des 691–701 sätestatut.

Paragrahvi 2 punktides 1 kuni 18 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

Punkti 1 kohaselt täiendatakse KeHJSi § 21 sõnadega, et kavandatava tegevusena mõeldakse ka jätkuvaid ja korduvaid tegevusi, näiteks selliseid, mida on harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse iga kord tähtajaline luba. Jätkuva ja korduva tegevuse alla kuulub ka olemasoleva loa pikendamine. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.01.2021 otsusest haldusasjas nr 3-17-1739, kus on toodud, et loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Hindamise üksikasjad määrab liikmesriik. Direktiivist liikmesriigile tulenevaid kohustusi ei saa üksikisikule panna ilma neid riigisisesesse õigusesse üle võtmata (p 25). Seadusemuudatuse tulemusel jätkub olukord, mis kehtis enne Riigikohtu 28.01.2021 otsust haldusasjas nr 3-17-1739. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuse nr 3-‑14-‑51675 punktis 22, et „kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda.“ Kuna taotletav luba on taotleja huvides, siis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 12 lõike 1 põhimõtet arvestades ei jää tagantjärele hindamise kohustus ja kulu loaandja kanda, vaid sellise hindamise teeb ja kulud katab taotleja. Näiteks kui kaevandamisluba on antud maavara kaevandamiseks alla 25 ha alal KMHd algatamata, ent mõju Natura alale ei ole välistatud. Sellise kaevandamisloa pikendamist tuleb lugeda kavandatavaks tegevuseks, mille taotlemise menetluses tuleb kaaluda KMH hindamise algatamise vajalikkust. KeHJSi muudatus ei puuduta üksnes Natura hindamist, vaid mõjusid laiemalt. Korduva ja jätkuva tegevuse alla ei kuulu näiteks olukord, kus arendaja soovib rekonstrueerida teed ja selle asemel hakatakse analüüsima, kas teele tuleks leida uus asukoht, kuna kasutusintensiivsus toob kaasa olulise keskkonnamõju, mida pole võimalik vältida ega leevendada. Sellisel juhul tuleb keelduda tee rekonstrueerimiseks loa andmisest ja seejärel asuda kavandama edasisi samme. Jätkuv ja korduv tegevus on seotud kindla alaga, see ei ole seotud kindla isikuga ehk omanikuvahetus ei ole määrav. Oluline on, kas enne on mõju piisavalt asjakohaselt hinnatud.

Punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KeHJSi § 3 lõike 1 punkt 2. Kogu eelnõu väljatöötamise eesmärgist lähtudes on KeHJSi-kohane keskkonnamõju hindamine Natura aspektist vaadatuna kohustuslik vaid juhul, kui lisaks võimalikule mõjule Natura võrgustiku alale toob kavandatav tegevus eeldatavalt kaasa ka olulise keskkonnamõju.

Punktiga 3 täpsustatakse KeHJSi § 11 lõiget 10: sõna „mõjutada“ ette lisatakse sõna „oluliselt“, kaitstava looduse üksikobjektil tuleb arvestada mõjuga ka selle kaitsevööndile, ning lisatakse I ja II kaitsekategooria liigi elupaik. Sõna „oluliselt“ lisamine tuleneb loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 sõnastusest. Olulisuse kriteeriumid on selgitatud 16.07.2023 jõustunud relvaseaduse, KeHJSi ja LKSi muutmise seaduse seletuskirjas (kättesaadav Riigikogu kodulehelt, 144 SE5, lk 17). Tulenevalt nii Euroopa Kohtu kui ka Riigikohtu praktikast on loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 ette nähtud Natura aladele avalduvate mõjude hindamise künnis suhteliselt madal, mistõttu tuleb ettevaatuspõhimõtte kohaselt Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnata alati, kui mõju kaitse-eesmärgiks olevale liigile või elupaigatüübile ei saa välistada. Samas riigisiseste kaitstavate loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel tuleb lähtuda olulisuse mõistest lähtudes KeHJS §-st 22, mistõttu on enamasti võimalik kaalutlus teha ja/või KeA-l kooskõlastus anda ilma KMH eelhindamiseta. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis kehtib piiranguvööndi režiim 50 m raadiuses ümber objekti, kui ei ole kliimaministri määruse kohaselt üksikobjektile määratud väiksemat kaitsevööndit. Seetõttu tuleb Keskkonnaametile saata kooskõlastamiseks ka kaitstava loodusobjekti kaitsevööndid. I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade lisamine on vajalik, kuna tegemist on haruldaste ja ohustatud, sealhulgas hävimisohus olevate liikidega, ning liigi kaitseks moodustatud püsielupaik võib olla liigi kogu elupaigast väiksem.

Punktiga 4 täiendatakse KeHJSi § 11 lõikega 101. Selles täpsustatakse, et kui KMH eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju KeHJSi mõistes ei tuvastata, kuid ei saa välistada kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju Natura 2000 alale, jäetakse keskkonnamõju hindamine algatamata ja mõju Natura 2000 alale hinnatakse LKSi 10. peatüki sätete järgi. Normis tehtav viide KeHJSi § 6 lõigetele 2 ja 21 tähendab, et säte ei puuduta KeHJSi § 6 lõike 1 tegevuste kavandamist. KeHJSi § 6 lõikes 1 esitatakse loetelu tegevustest, mille olulist keskkonnamõju eeldatakse ning mille kavandamisel tuleb alati teha KMH. KMH menetluses selgitatakse välja ka tegevuse mõju Natura alale, st Natura hindamine tehakse juba KMH menetluses. KeHJSi § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb kaaluda, milline võimalik mõju tegevusega kaasneb, ja otsustada KMH vajadus selle alusel. Pädeval haldusorganil tuleb siis muu hulgas hinnata, kas on vaja algatada KMH või piisab hindamisest LKSi kohaselt.

Punktiga 5 täiendatakse KeHJSi § 11 lõiget 11, mille alusel peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH algatamisel asjakohasel juhul LKSi § 697 lõigete 5 ja 11 kohase Natura erandi tegemise menetluse lõpuni. Kehtiva seaduse alusel on Natura erandi menetlus osa KMHst. Muudatuse kohaselt algatatakse Natura erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Seetõttu peab Natura erandi menetluse korral pikenema tegevusloa peatumine Natura erandi menetluse lõpuni.

Punktidega 6–9 muudetakse KeHJSi §-i 29. Punktis 6 sätestatakse, et KMH aruandes sisalduv Natura asjakohase hindamise aruanne peab vastama LKSi §-s 696 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Punktis 7 sätestatakse Natura erandi tegemise võimalus, kui KMH käigus tehtud asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ebasoodsat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele pole võimalik välistada. Punktis 8 sätestatakse, et tegevusloa andmisel kohaldatakse LKSi § 691 lõikeid 1–53. See tähendab, et Natura hindamisel KMH koosseisus tuleb lähtuda edaspidi LKSi sellekohastest sätetest: tegevusloa võib anda juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks nn Natura erandi sätted KeHJSi § 29 lõigetes 3–5, erandit saab edaspidi teha LKSi § 691 lõigete 3–53 järgi, kasutades selleks §-s 697 kirjeldatud menetlust. Erinevalt kehtivast seadusest, kus erandiaruanne on KMH aruande osa, algatatakse Natura erandi menetlus pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Muudatus tuleneb keskkonnamõju hindajate ettepanekust eraldada KMH ja KSH aruanne erandi tegemise aruandest, et erandiaruannet oleks arendajal võimalik eraldi tellida. Tegemist on lisatööga, mida ei ole võimalik KMH algatamisel ja KMH programmi koostamisel ette näha, sest see selgub alles KMH käigus. Erandi tegemiseks peab tegevusloaga kavandatud tegevusele puuduma alternatiiv ja tegevus peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada kohustus rakendada hüvitusmeetmeid ning need tuleb ellu viia enne tegevusloaga kavandatud tegevusega alustamist. See tähendab, et enne kui hüvitusmeetmed pole ellu viidud, ei tohi mõjutatavat ala pöördumatult kahjustada. Hüvitusmeetmed töötatakse välja Natura erandi tegemise menetluses, kajastatakse aruandes ning märgitakse tegevusloale.

Punktiga 10 täpsustatakse mõisteid, et need vastaksid täpselt loodusdirektiivi artikli 6 lõikele 3, ning lisatakse erand detailplaneeringu kohta, mille puhul tuleb KSH vajadust kaaluda eelhindamise kaudu. Muudatusega asendatakse „oluline ebasoodne mõju“ mõistega „oluline mõju“. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata, milliseid tagajärgi võib see ala kaitse-eesmärkidele avaldada. Seega on eelhindamise künnis oluline mõju Natura 2000 alale. Seda ei tohi segi ajada olulise keskkonnamõjuga. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 alusel peab asjakohase hindamise tulemuse järgi puuduma ebasoodne mõju ala terviklikkusele. Erand detailplaneeringule kehtestatakse, kuna erinevalt teistest strateegilistest planeerimisdokumentidest, saab detailplaneeringule teha LKSi alusel Natura hindamist, kui detailplaneeringul puudub laiem keskkonnamõju (täpsem põhjendus on toodud allpool eelnõukohase seaduse § 1 punkti 12 selgituses).

Punktiga 11 täiendatakse KeHJSi §-i 33 lõikega 51. Kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel selgub, et strateegilise planeerimisdokumendi kohase tegevuse elluviimisel võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb eelhinnangu andmisel lähtuda muuhulgas LKSi § 693 lõigetest 1—3 ehk Natura eelhinnangu nõuetest.

Punktiga 12 täiendatakse KeHJSi §-i 35 lõikega 21, mis näeb ette, et kui KeHJSi § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud strateegiline planeerimisdokument koostatakse detailplaneeringuna, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata ja hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alale looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatu kohaselt. KeHJSi § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH teha strateegilisele planeerimisdokumendile, mis on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. See on seotud direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 3 lõikest 2 tuleva nõudega, et KSH kohustus on ka juhul, kui vastavale kavale või programmile peetakse vajalikuks loodusdirektiivi artiklist 6 või 7 tulenevat hindamist. Direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 on aga sätestatud erandina, et lõikes 2 osutatud kavasid ja programme, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil, ning lõikes 2 osutatud kavade ja programmide väiksemaid muudatusi tuleb hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et neil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Direktiivi käsitluses väike piirkond kohalikul tasandil on Eesti haldusjaotust ja planeeringute süsteemi arvestades detailplaneering. Alates üldplaneeringu tasandist n-ö ülespoole, sealhulgas ka osa- või teemaplaneeringuna, on tegemist pikemaajalise strateegilise vaatega planeerimisdokumendiga. Detailplaneering on konkreetselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning puudutab väikest piirkonda. Direktiivis antud võimaluse järgi ongi KeHJSi § 35 lõikes 21 piiratud KSH kohustust nendel juhtudel, mil KSH kohustus on seotud mõjuga Natura alale. Kui tegemist on siiski olulise keskkonnamõjuga tegevusele aluseks oleva kavaga (nt KeHJSi § 33 lg 1 p 1), siis see erisus ei rakendu. Erisust saab kohaldada ainult juhul, kui on selge, et detailplaneeringuga kavandatul puudub muu oluline keskkonnamõju. Erisuse kasutamiseks tuleb teha kõigepealt KSH vajalikkuse kontroll planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 124 lõike 6 ja KeHJSi § 33 järgi. Alles siis, kui eelhinnang KSH vajalikkust muul põhjusel ei tuvasta ning ainukese põhjusena ilmneb Natura mõjude hindamise küsimus, saab kohaldada erisust.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks säte, mille alusel peab KSH aruanne vajaduse korral sisaldama hüvitusmeetmeid. Sama kohustus lisatakse KeHJS §-i 45.

Punktidega 14–17 muudetakse ja sõnastatakse ümber KeHJSi § 45. Punkti 14 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama LKSi §-s 696 nimetatud Natura asjakohase hindamise aruannet ning asjakohasel juhul ka §-s 697 nimetatud Natura erandi tegemise aruannet. Strateegiline planeerimisdokument töötatakse välja samal ajal KSHga, samuti avalikustatakse Natura hindamise aruanne koos KSHga. Ainus erand sellest on juhul, kui algatatakse Natura erandi tegemise menetlus. Sellisel juhul avalikustatakse lisaks KSH-le eraldi Natura asjakohase hindamise aruanne koos strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu ja erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga. Selline avalikustamine tagab üldsusele otsustusprotsessis osalemise võimaluse ning ühtlasi Natura erandi menetluse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus. Avaliku väljapaneku kestus peab olema vähemalt 21 päeva. KSH protseduur erineb KMH protseduurist, kus erandi tegemise menetlus algatatakse pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Erandi tegemise menetlus algatatakse paralleelselt KSH aruande koostamisega ja tulemused integreeritakse KSH aruandesse. Erandi tegemiseks peavad puuduma strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidavale tegevusele alternatiivid ja see peab olema vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatelt põhjustel. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, mis tuleb ellu viia enne strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevusega alustamist.

Punktis 16 sätestatakse, et strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel tuleb kohaldada looduskaitseseaduse § 691 lõikeid 1–3 ja 5–53. See tähendab, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura ala kaitsekord ja otsustaja on veendunud, et strateegilise planeerimisdokumendiga elluviidav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust. Nn Natura erandi sätted KeHJSi § 45 lõigetes 3–5 tunnistatakse eelnõu punktiga 17 kehtetuks – erandit saab edaspidi teha LKSi §-s 697 kirjeldatud menetluses LKSi § 691 lõike 3 kohaselt.

Punktiga 18 täiendatakse KeHJSi rakendussätteid lõikega 17 (lisatava lõike number arvestab asjaoluga, et eelnõu väljatöötamise ajal on Riigikogu menetluses seaduseelnõu 308 SE (ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)), millega lisatakse KeHJSi § 56 lõiked 15 ja 16).

Kui üldjuhul tuleb kohaldada haldusmenetluses menetlusnorme, mis kehtisid menetluse alguses (HMSi § 5 lg 5), siis eelnõu kohaselt võib juhul, kui eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole KMH või KSH enam kohustuslik (st et KMH või detailplaneeringu KSH on algatatud vaid seetõttu, et kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole välistatud, kuid puudub muu oluline keskkonnamõju), need tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isiku taotlusel lõpetada ning lähtuda Natura eelhindamist või asjakohast hindamist käsitlevatest LKSi sätetest, kui otsustaja peab seda otstarbekaks. Rakendusnorm lubab kasutada menetluslikult vähem koormavat lahendust, kuid selle eelduseks on nii huvitatud isiku kui ka otsustaja üksmeel. Kui otsustaja arendaja taotlusega ei nõustu (mittenõustumist tuleb põhjendada), tuleb jätkata nende menetlusreeglite järgi, mis kehtisid haldusmenetluse algatamise hetkel. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui KMH või KSH menetlus on lõppetapis ning seega pole otstarbekas protseduuri muuta. Säte kohaldub sellistele menetlustele, kus KMH või detailplaneeringu KSH on vajalik üksnes Natura tõttu, lähtudes eelnõukohase seaduse punktist 4 (KeHJSi § 11 lg 101) ja punktist 11 (KeHJSi § 35 lg 21).

Paragrahviga 3 täiendatakse metsaseadust.

Metsaseaduse §-i 41 lisatakse lõigetega 71 ja 72 erisus Natura hindamise korral antava teabe avalikustamise kohta – sätestatakse eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, või põhjenduse, miks eelhinnang on jäetud LKSi § 693 lõikes 4 nimetatud juhul andmata, avaliku väljapaneku tähtaeg. Sellise eelhinnangu avalikustamise tähtaeg metsateatise menetluses on seitse päeva. LKSis sätestatust lühem tähtaeg on vajalik ja põhjendatud, kuna 1. juulil 2024. aastal jõustub metsaseaduse muudatus, mille kohaselt metsaregistris registreeritud metsateatise alusel võib raiega alustada kümne päeva möödumisel metsateatise registreerimisest metsaregistris. Muudatus tuleneb Riigikohtu 28.09.2023 otsusest haldusasjas nr 3-21-979. Nimetatud kohtuotsuses leidis Riigikohus, et raiega alustamise võimalus kohe pärast metsateatise registreerimist metsaregistris ei taga avalikkusele piisavat aega reageerimaks kavandatud raiele. Nimetatud metsaseaduse muudatusega on paremini tagatud kaebeõiguse kasutamisel huvide kaitse, kui eesmärgiks on metsa raiele vastu vaielda. Samuti on praegu Keskkonnaametis koostamisel Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava, milles käsitletakse võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab mõju juba olulisel määral hinnatud ja sellest saab hiljem metsateatiste menetluses lähtuda ning üksikute metsateatiste Natura hindamiste arv väheneb oluliselt. Seetõttu on teada, et LKSi § 693 lõikes 4 sätestatud võimalust saab metsateatiste menetluses ulatuslikult kasutada. Metsateatisi menetleb Keskkonnaamet, kus on tööl eri valdkondade eksperdid, tegemist on riigi kompetentsiasutusega, kelle pädevuses on ka tegevuse mõju keskkonnale (sh Natura võrgustiku alale) väljaselgitamine. Keskkonnaametiga tuleb teistel otsustajatel kooskõlastada enda eelhinnangud või nende tegemata jätmise põhjendused. Seetõttu on Keskkonnaameti enda eelhinnangute või nende tegemata jätmise põhjendatuse kohta eeldus, et need on teaduspõhised ja need on koostanud valdkonna parimad eksperdid. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud vähendada avaliku väljapaneku aega ja vältida tarbetut ajakulu haldusmenetluses.

Metsateatise menetluses avaldatakse LKSi § 698 lõikes 2 nimetatud Natura hindamise teated üksnes metsaregistris. Erisus LKSist on vajalik ja põhjendatud, kuna eelhinnangute maht on väga suur (aastas registreeritakse ligi 7000 metsateatist Natura aladele) ning olemas on toimiv ja avalikkusele kättesaadav infosüsteem (metsaregister), mis on leidnud laialdast kasutamist nii metsaomanike kui ka keskkonnaorganisatsioonide poolt. Lisaks on sellisel juhul eelhinnang seotud menetluses oleva metsateatisega, mis võimaldab kuvada kavandatud raie asukohta ka kaardile ning seega antakse avalikkusele oluliselt parem ülevaade kavandatud raie võimalikest mõjudest. Veel ka Ametlikes Teadaannetes teabe avaldamine suurendaks liigselt Keskkonnaameti töökoormust. Keskkonnaameti kodulehe metsavaldkonna teemalehel saab Natura hindamise teabega tutvumise võimalusi selgitada ja esitada otselink metsaregistrisse.

Paragrahvi 4 puntidega 1 ja 2 muudetakse maamaksuseadust.

Maamaksuseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud alade loetelusse, mille eest on ette nähtud maamaksuvabastus, lisatakse Natura 2000 ala kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse ja hoiualale jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide esinemisalad. LKSi muudatusega kehtestatakse nendel aladel ranged metsamajandamispiirangud, mille tõttu on need võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega, mis on maamaksu tasumisest vabastatud. Sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse, et väljaspool metsaelupaigatüüpe makstakse jätkuvalt piiranguvööndis ja hoiualal maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse uusi termineid „Natura hindamine“, „järelseire“ ja „leevendusmeetmed“.
Natura hindamine koosneb Natura eelhinnangust, Natura asjakohasest hindamisest ja Natura erandi menetlusest. Järelseire abil seiratakse meetmete toimivust ning leevendusmeetmed on meetmed, mis hoiavad selle mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Loodusdirektiivi artikkel 6 näeb ette Natura hindamise reeglid. Tegevuse mõju Natura alale võib hinnata KMH või KSH menetluses, kuid seda võib teha ka eraldi Natura hindamise kaudu. Natura hindamiseks luuaksegi reeglid, mis arvestavad senist Euroopa Kohtu praktikat ja lähtuvad loodusdirektiivist.
Ühtlasi võetakse kasutusele direktiivi 2001/42/EÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud erand ulatuses, mis puudutab strateegilisi planeerimisdokumente, mis eeldatavalt avaldavad mõju Natura aladele. Kui tegemist on kohaliku tähtsusega väikese ala detailplaneeringu kohta kehtestatavate strateegiliste planeerimisdokumentidega, mille ainuke põhjus, miks KSH oleks vajalik, on mõju Natura alale, siis võib sellistel juhtudel piirduda eelnõukohase hindamisega.

6. Seaduse mõjud

Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.

Kavandatav muudatus ja selle mõju.

Mõju avaldav muudatus: KMHst ja KSHst eraldiseisva Natura hindamise korra kehtestamine.

Kui keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kõrval on eraldi menetlusena võimalik ka Natura aladele avalduvate mõjude hindamine (kui puudub muu oluline keskkonnamõju, mille korral on kohustuslik algatada KMH või KSH), lubab see kooskõlas ELi õigusega uurida tegevuse mõju üksnes Natura alale, ilma et oleks vaja teha sisuliselt ja menetluslikult ressursimahukas KMH või KSH. Ühtlasi vähendab muudatus halduskoormust ning seeläbi peaks lühenema ka tegevuse või planeerimisdokumendi lubamise/keelamise üle otsustamise aeg. Samuti võiks Natura hindamine KMHst ja KSHst eraldi reguleerimine aidata kaasa kvaliteetsematele otsustele. Põhjus on selles, et kui seni tähendas tegevusega kaasnevate mõjutuste kaardistamisel (nn KMH eelhinnangu andmisel) Natura alale eeldatava ebasoodsa mõjutuse tuvastamine, et tingimata tuleb teha KMH või KSH, siis võis see mõjutada menetluse osapooli eelhindamise tulemusi suunama nii, et võimalikult paljudel juhtudel mahuka KMH või KSH menetluse järele vajadust esile ei tuleks. See on praktikas väljendunud selles, et haldusorganid ei ole teinud piisavalt KMH/KSHsid ning see on tuvastatud ka kohtupraktikas (riigikohtu määrus 3-22-1389, riigikohtu otsus 3-17-740). Kui eelhinnangu andmisel on selge, et olulist mõju Natura alale ei saa välistada, siis Natura alale keskenduva asjakohase hindamise korral saabki piirduda kitsalt selle tegevuse või planeerimisdokumendi mõju uurimisega konkreetsele Natura alale. Sellisel juhul pole vaja teha KMHd või KSHd, mis on laiema sisuga ja menetluslikult keerulisemad ning mis ei anna olulist lisaväärtust, kui juba eelhindamise tulemuste põhjal on selgunud, et lisateavet otsustamiseks on peamiselt või üksnes vaja tegevuse vastavuse kohta Natura ala kaitse-eesmärkidele.

Kaasnev mõju: kui tegevusloa sisu on majandustegevuse lubamine, võib eelnõu majandustegevust edendada sel viisil, et riigi seisukohta tegevusele on võimalik kujundada teatud juhtudel lühema aja jooksul ja ühiskonnale väiksemate kuludega.

KMH näitel võib välja tuua, et KMH ajaline kestus on 1,5 kuni 3 aastat, erandjuhtudel isegi kauem. Kui hinnata Natura aladele avalduvaid mõjusid sellise menetluse ja ajakuluga, on see menetlusosalistele, haldusorganitele ja laiemalt ühiskonnale suhteliselt koormav. Samas ei ole ELi direktiividest tulenevalt kõigil juhtudel, mil Natura aladele avalduvaid mõjusid on vaja asjakohaselt hinnata, vaja läbida niivõrd põhjalikku ja ajakulukat menetlust. Võrreldes eeltoodud tähtaegu KMH menetluse tähtaegadega, on ilmselge, et Natura asjakohase hindamise menetlusaeg (ca 4–7 kuud) on reeglina tunduvalt lühem. Seega saab järeldada, et eelnõukohase KMH ja KSH kõrval alternatiivse Natura asjakohase hindamise menetluse võimaldamine säästab oluliselt haldusorganite ja huvitatud isikute aega, tagab parema keskkonnakaitse ning efektiivsema ELi õiguse rakendamise. Aastas algatatakse keskmiselt 23 KMHd ja 10 KSHd. Kui palju neist on algatatud seetõttu, et on vaja hinnata mõju Naturale, pole teada. Antud juhul on olulisem see, et väga paljudel juhtumitel ei ole KMHd algatatud suure halduskoormuse tõttu, mistõttu on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse.

Eelnõukohane seadus mõjutab mõõdukalt elu- ja looduskeskkonda, kuna selle sisu ongi teabe hankimine loodusväärtuste ja neile avalduvate mõjude kohta. Natura asjakohase hindamise lubamisel, nii et see teatud juhtudel asendab KMHd või KSHd, võib olla keskkonnale soodne mõju. Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades ja sõltumata tegevuse mõõdukast mõjust loodusväärtustele, ikkagi asjaolusid arvestades liiga koormav. Kui aga KMH või KSH asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura asjakohase hindamise käigus, mis on kitsama fookusega ning mille juures ei ole ette nähtud sedavõrd arvukalt menetlusetappe, siis võiks muudatus julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama. See on arendaja vaatest oluline näiteks seetõttu, et ka tema vastutus keskkonnavastutuse seaduse järgi vastaks sellele teabele, millest lähtudes talle tegevuseks luba on antud.

Seaduse mõju regionaalarengule on pigem kaudne ja avaldub selle kaudu, et kui otsustaja suudab kujundada seisukoha tegevuse kohta kiiremini ja väiksemate kuludega, võib see edendada eri piirkondade arengut.

Sihtrühm I: Keskkonnaameti ametnikud. Seni on Keskkonnaamet erinevateks tegevusteks nõusolekuid andnud kirja teel kaalutlusotsusena, analüüsides muu hulgas mõjusid Natura 2000 väärtustele. Seaduse jõustumisel tuleb nõusolekute kaalutlusotsuste asemel hakata tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi. See suurendab oluliselt töökoormust, kuid samas mitte nii palju, kui Natura hindamiste asemel KMH eelhindamiste tegemine või nende läbivaatamine kõikidele kavandatavatele tegevustele, millel võib olla oluline mõju Natura alale. See puudutab kokku 50 Keskkonnaameti töötajat. Töökoormuse optimeerimiseks on metsaseadusesse kavandatud muudatus, mille kohaselt metsateatiste menetluses avaldatav Natura hindamise teave avaldatakse üksnes metsaregistris. Ametlikes Teadaannetes teavitamise ärajätmine vähendab Keskkonnaameti töökoormust (spetsialistid töötavad vaid ühe andmebaasiga ning ei pea edastama ja sisestama samu faile eri andmebaasidesse), samas on üksnes metsaregistris teadete avaldamisega tagatud efektiivne isikute teavitamine.

Sihtrühm II: teiste ametite ametnikud, KOVid. Muudatus võib mõjutada Põllumajandus- ja Toiduameti tööd, kes peab senisest enam tegema Natura eelhindamisi. Samuti suureneb töökoormus kohalikel omavalitsustel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kes peavad hakkama tegema põhjalikumaid Natura eelhindamisi nt ehitusteatistele, ehituslubadele, projekteerimistingimustele.

Sihtrühm III: arendajad, tegevuste kavandajad. Ühest küljest vähenevad kulud mõju hindamisele, kuna KMH ja teatud juhtudel ka KSH asemel saab piirduda Natura hindamisega. Teisest küljest toob seadusemuudatus kaasa väikesemahuliste tegevuste kavandajatele, sealhulgas ligikaudu 5000 metsaomanikule, kohustuse Natura hindamiseks. Seetõttu loob muudatus eelduse paljudeks väiketegevusteks vajalike (sh eraisikutele) nõusolekute muutumise sisuliselt tasuliseks, kuna eraisik peab palkama eksperdi Natura asjakohaseks hindamiseks. Samas on kohustus sellisteks hindamisteks KMH raames olnud ka senini, kuid seda pole rakendatud KMH ressursimahukuse tõttu. Küll aga võib hindamine lõppeda ka juba eelhinnangu andmisega, mis ei too tegevuse kavandajale rahalist kulu. Metsaomanike kulude vähendamiseks ja ka üksikute Natura hindamiste vähendamiseks on koostamisel Natura 2000 alade metsaliikide ja metsaelupaikade kava (eeldatav valmimistähtaeg on 2025), milles käsitletakse mh võimalikke metsaraieid ning millele tehakse KSH. Selle tulemusel saab erinevate raiete mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele juba olulisel määral hinnatud. Keskkonnaamet saab lähtuda metsateatiste menetluses kavas toodud kriteeriumitest ja hinnangutest, mistõttu vajadus üksikute Natura asjakohaste hindamiste järele väheneb oluliselt (umbes 75%). Samuti kavandatakse metsaregistri muudatust (valmib 2024.a lõpuks), mille tulemusena on metsaomanikel võimalik teatist esitada lähtudes konkreetse asukoha looduskaitselistest kitsendustest koos kavandatud raiele seatavate tingimustega. Selle tulemusena saab erametsaomanik teatist esitada sellisele raiele, millel puudub mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.

Sihtrühm IV: mõju hindajad, eksperdid. Eeldada on Natura hindamise protseduuri tundvate mõju hindajate ja kaitstavaid liike ning elupaigatüüpe tundvate ekspertide koormuse mõningat tõusu Natura hindamiste arvu kasvu tõttu võrreldes KMHdega. Kui praegu algatatakse aastas keskmiselt 23 KMHd, siis siia võib lisanduda kolm korda rohkem Natura asjakohaseid hindamisi.

Mõju avaldav muudatus: raiekeeld Natura alade metsaelupaikades.
Majanduslikel kaalutlustel tehtavate raiete keeld Natura 2000 alade piiranguvööndite ja hoiualade metsaelupaikades kehtestatakse eesmärgiga vähendada metsateatiste Natura hindamist. Ära jääb aega ja raha nõudev Natura hindamise menetlus, mille tulemusena selguks, et raiet pole ikkagi võimalik teha. Lisaks loodusväärtuste säilimisele on muudatusel oluline positiivne mõju süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel ökosüsteemidesse. Keskkonnaagentuuri poolt tehtud arvutuste alusel on Natura 2000 alade piiranguvööndites ja hoiualadel metsaelupaikades range kaitse kehtestamisepotentsiaal hinnanguliselt kuni 47 (sellest eramaadel 12,78) miljonile tonnile süsinikuvaru säilitamiseks ökosüsteemis. Kliimaregulatsiooni hüve rahaline väärtus ehk ärahoitud potentsiaalne kulu kliimaregulatsiooni ökoüsteemiteenuse mõistes mulda ja puitu juba seotud süsiniku varuna on antud lähenemise järgi 10,61 (sellest eramaadel 2,88) miljardit eurot6. Tegemist on nõndanimetatud süsinikupanga põhimõttega. Vähemalt sellises koguses süsiniku jääb seotuks niikauaks kui on tagatud ala looduslikkus.

Sihtrühm: erametsaomanikud (üle 7000).
Kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele jääb Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 ha, sellest eramaal 15 300 ha, millest 3600 ha on juba hoiualadel kaitstud. Riigimaal ning muul maal 37 700 ha. Alates 2018. aastast on majanduseesmärgil raied riigimetsa elupaikades Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkirjaga välistatud. LKS-i § 32 lõike 2 alusel on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See tähendab, et hoiualal puudutab muudatus neid hoiualade erametsamaal olevaid metsaelupaiku, mis ei ole kaitse-eesmärgiks määratud (kaitse-eesmärgiks on juba määratud 3600 ha erametsamaal olevaid elupaiku), lisaks erametsamaal olevad piiranguvööndi metsaelupaigad. Arvestusega, et piiranguvööndisse ja hoiualadele (mis ei ole kaitse-eesmärgiks) jääb eramaadel metsaelupaiku u 11 700 ha ja ühe hektari metsamaa ostuhind on olnud keskmiselt 18 000 eurot, siis teoreetiliselt teeb see kõigi maade omandamise kuluks 210 mln eurot. Praktikas on looduskaitsemaad soovinud riigile müüa ainult osa maaomanikest (alla 5 %), kompensatsioonina on eelistatud kasutada metsatoetuse süsteemi. Eelnõukohase seaduse § 2 punktiga 1 LKSi § 141 lisatavas lõikes 1 nimetatud piirangutega aladel on suurendatud juba piiranguvööndi ja hoiuala toetust 60 eurolt 134 eurole hektari kohta aastas ehk sama suureks, kui on kompensatsioonisumma sihtkaitsevööndis. Toetusmäärad on plaanis üle vaadata 2024. aastal. Kehtivaid toetusmäärasid analüüsitakse LIFE integreeritud projekti „Loodusrikas Eesti“ raames. Kui arvestada lisanduvate piirangute tõttu metsa võimalikust majandamisest saamata jäävat tulu, siis kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndite ja hoiuala asemel sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel on keskmine saamata jääv tihumeetrite arv hektari kohta 61. Muudatus puudutab erametsamaal kokku 11 700 ha metsaelupaiku. Tuginedes Statistikaameti andmetele metsa- ja puidutööstuse otsese lisandväärtuse kohta (2022. aasta andmed) ja võttes eelduseks, et ilma seadusemuudatuseta oleks kõik lubatud raied lähiaastatel sooritatud, jääb metsaelupaikade raiumata jäämise tõttu lisandväärtust loomata 93 miljonit euro ulatuses. Piiranguvööndi metsaelupaikadest eelnõukohaselt võtta küttepuid aastas kuni viis tihumeetrit hektarilt ja kuni 20 tihumeetrit kinnistult, mis ei ole ülaltoodud arvutusse hõlmatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Võrreldes KeHJSis sätestatuga ei kehtesta seadus juurde aluseid keskkonnamõju hindamiseks ja selles osas eelnõu riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevust ei mõjuta. Kuigi KeHJSist võib esmapilgul jääda mulje, et KMHd nõudvate tegevuste või tegevuslubade ring on KeHJSis kitsam kui eelnõukohases seaduses, siis lähemal vaatlusel olulist erinevust ei ole. KeHJSi tõlgendamisel tuleb arvestada loodusdirektiivi artikli 6 lõiget 3 ja sellekohast kohtupraktikat, mis ei võimalda KeHJSis kavandatava tegevuse ja tegevusloa mõistet kitsendavalt tõlgendada, kuna see võiks sattuda direktiiviga vastuollu.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus jaguneb seaduse jõustumisel senisest erinevalt. Kui varem oli alati vaja algatada KMH või KSH menetlus, kui tegevusel võis olla negatiivne mõju Natura alale, tõi see kaasa võrdlemisi suure halduskoormuse nendes asjades, kus KMH või KSH algatati. Muudatus lubab osadel juhtudel tulevikus jätta KMH või KSH algatamata ning selle asemel teha Natura asjakohane hindamine, millega kaasnev halduskoormus on oluliselt väiksem. Samas võib arvata, et Natura asjakohaste hindamiste arv on kordades suurem kui nende KMH või KSH menetluste arv, mis seni algatati üksnes seetõttu, et tegevus võis mõjutada Natura ala. Kokkuvõttes kasvab oluliselt riigi või kohaliku omavalitsuse töökoormus. Näiteks peab Keskkonnaamet tegevusteks nõusoleku andmisel hakkama tegema Natura mõju eelhindamisi ja kui selle põhjal selgub, et mõju Naturale pole välistatud, peavad nn arendajad tegema Natura asjakohase hindamise, mille kooskõlastab Keskkonnaamet. Praegu menetleb Natura 2000 aladel Keskkonnaamet aastas ligi 7000 metsateatist ja 2000 muud luba. Kui seni on Keskkonnaamet teinud aastas 200–250 keskkonnamõju eelhindamist, siis 2024.a märtsi algusest hakkas Keskkonnaamet tegema Natura 2000 loodus- ja linnualadele esitatud metsateatistele KeHJS alusel Natura eelhindamiste. Praktika muutuse tingisid Euroopa Komisjoni poolt saadetud põhjendatud arvamus ja 21.11.2023 jõustunud ringkonnakohtu otsus nr 3-21-1203, mille alusel tuleb metsateatise mõju Natura 2000 alale KeHJSi alusel hinnata. Seetõttu on suurenenud Keskkonnaameti töökoormus ja selgelt on pikenenud metsateatiste menetlusajad (metsaseaduses ettenähtud 15 tööpäevalt rohkem kui kolme kuu pikkuseks). Seadusemuudatuse jõustumisel suureneb oluliselt Keskkonnaameti töökoormus, sest lisaks metsateatistele tuleb hakata Natura eelhindamist tegema ka teistele Natura 2000 alasid mõjutada võivatele lubadele, teatistele, nõusolekutele. Raie mõjude hindamiseks on vaja metsaregistri arendust hinnangulise maksumusega 200 000 eurot, rahastust taotleme riigieelarvest. Metsaregistri arenduse põhifookuses oleks metsaomanikele looduskaitselistest kitsendustest konkreetse asukohapõhise info kuvamine koos kavandatud raiele seatavate tingimustega juba enne metsateatise esitamist ning Natura mõjude eelhindamise vormi eeltäitmine eri andmebaasides oleva konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkide infoga. Lisaks nõuab see keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) arendust hinnangulise maksumusega 3000 eurot. KOTKAS arendus on vajalik seoses keskkonnakaitselubade taotluste menetlustähtajaga (tähtaja pikenemine Natura hindamise läbiviimise ajaks), et tagada kliendile menetlustähtaegade korrektne kuvamine ning arvestamine kogu menetluse vältel. Arendusega tuleb infosüsteemi luua uus dokumendiliik, millega pikendatakse keskkonnakaitseloa menetlustähtaja kulgemine automaatselt Natura hindamise läbiviimise ajaks. KOTKASe arendust rahastatakse Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest. Muudatustega seotud arendused tehakse 2024. aasta teises pooles ning valmivad eelnõu kavandatud jõustumise ajaks. Põllumajandus- ja Toiduametile on suureneva töökoormuse, vajalike metoodikate väljatöötamiseks ja uuendamiseks ning uuringuteks hinnanguliselt vaja aastas juurde 250 000 eurot ja kaks töökohta. Lisaks pikeneb metsateatise ja muu tegevuse taotluse menetlemise protsess (praegu metsateatisel 15–30 tööpäeva) ja lisandub aja- ja rahakulu nii metsaomanikule kui ka muu tegevuse taotlejale. Samuti suureneb kohalike omavalitsuste töökoormus. Samas annab eelnõu kiirema ja odavama võimaluse KMH asemel Natura hindamist tehes rakendada korrektselt ELi õigusakte, täpsemalt loodusdirektiivi artikli 6 lõikeid 3 ja 4. See võimaldab Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse lahendada enne Euroopa Kohtusse jõudmist, mis tähendab omakorda trahvide mittemaksmist. Hetkel on rikkumismenetlus põhjendatud arvamuse faasis. Kui komisjon menetlusega edasi läheb, siis järgmisena pöördub komisjon Euroopa Kohtusse rikkumise tuvastamiseks. Kui liikmesriik ei täida kohtuotsust, mis tuvastas rikkumise, siis algatatakse uus rikkumismenetlus, mille esimeseks etapiks on ametlik kiri ja teiseks etapiks pöördumine Euroopa Kohtusse põhisumma ja/või karistusmakse määramine. Euroopa Kohus võib määrata kas karistusmakse või põhimakse või mõlemad. Trahvisumma võib olla kuni 5,8 mlrd eurot ühekordse maksena ja/või kuni 19 627 eurot iga päeva eest, kuni rikkumine kestab (7.2 mln eurot aastas).

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta järgmisi rakendusakte:
1) Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“;
2) keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“;
3) keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“;

Määrusest, mis sätestab täpsustatud loetelu tegevusvaldkondadest, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, jäetakse välja tegevus, mis võib mõjutada Natura 2000 ala, kuna juhul, kui muudel põhjustel pole vaja KMH eelhinnangut anda, tehakse eelhinnang looduskaitseseaduse kohaselt. Nii KMH eelhinnangu kui ka KMH aruande sisu täpsustatud nõuete määrustes täpsustatakse Natura hindamise reegleid, et need hindamised tuleb teha looduskaitseseaduse kohaselt. Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu (EIS toimik 23-1688) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, ja Eesti Erametsaliidule.

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ning Eesti Erametsaliit.

Kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel on toodud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu pealkiri on võrreldes varem kooskõlastamisel käinud eelnõuga (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus) muudetud Vabariigi Valitsuse määruse 22.12.2011 nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 35 lõikes 2 sätestatud normitehnilisest nõudest tulenevalt. Kolme seaduse muutmise asemel on eelnõuga kavandatud muuta nelja seadust.