Leping

1

Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu „Rahvusvahelise kaitse saajale tugiisikuteenuse osutamine“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja MTÜ Eesti Pagulasabi (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lepingu eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed) on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted

2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust.

3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine

3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt

andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT- süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

2

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete

3

kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

5

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed (märgi kast, üks või mitu valikut)

Rikkumise asjaolud

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara

või õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

Muud asjaolud (palun selgita):_________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

6

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud isikuandmeid sisaldavate kirjete arv (nt kaustade, dokumentide, failide arv, mis sisaldavad isikuandmeid. Märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ Kontaktandmed (e-post, telefoni nr)

☐ Postiandmed

☐ Kasutajanimed, salasõnad, maksevahendite andmed (ehk andmed, mis võimaldavad võtta

üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

7

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave või

riigisaladuse ja salastatud välisteave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

8

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

9

__________________________________________________________________________ _______

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

Füüsiline, materiaalne (varaline) või mittemateriaalne (-varaline) kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe või riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine (sisesta kuupäev või märgi kast, üks või mitu valikut)

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________

Kuidas teavitus toimus:

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

10

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

Veel pole teavitanud, kuid teavitame : (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Selgitus, miks ei ole vajalik:___________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

Kirjeldage kavandatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:______________________________________________________________

__________________________________________________________________________ _______

__________________________________________________________________________ _______

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Jah (palun täpsusta, milliste

riikide):__________________________________________________

☐ Ei

1

Lisa 1. Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti väikeostu pakkumuskutse „Rahvusvahelise kaitse saajale tugiisikuteenuse osutamine“ juurde 1. Taustainfo Aastatel 1997-2017 on Eestile esitatud 1011 rahvusvahelise kaitse taotlust. Pagulase staatus on antud 218 ning täiendav kaitse 228 juhul. Enim sai Eestis rahvusvahelist kaitset antud perioodil Süüria kodanikud, kellest 92 said pagulase ja 93 täiendava kaitse staatuse1.2018- 2021 on kaitse saanute inimeste arv maksimaalselt 50 inimest. Seoses 24.02.2022 alanud sõjaga Ukrainas on Eestis toimunud rahvusvahelise kaitse taotluste hüppeline kasv, mille tõttu 2022. aastal esitati 2940 taotlust, nendest sai elamisloa 2106 inimest ja mai 2023 seisuga on kaitse saanuid 2680 ning nendele lisanduvad ka ajutise kaitse saajad. Kajastatud arvus on ka Ukraina kodanikud, kel on olemas varasemad sidemed ja tugivõrgustik Eestis. Tulenevalt inimese päritolust, eluoskustest ja läbielatust võib ta vajada täiendavat tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist Eestis. Senine praktika on näidanud, et teiste sisserändajate kõrval on rahvusvahelise kaitse saajatel suuremad väljakutsed iseseisval toimetulekul ning võrgustike loomisel, kuna Eestis ollakse esmakordselt. Teisalt on Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele sotsiaal-, tööturu– ja tervishoiuteenused kättesaadavad nagu teistele eestimaalastele, kuid teenustele jõudmine võib olla eelneva tõttu raskendatud. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) § 23 on tugiisikuteenus kohaliku omavalitsuse (KOV) korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine erinevates olukordades. Kui isikule on tugiisikuteenus määratud, siis vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi ka VRKS) § 75 lg 45 on tal kohustus seda kasutada. Teenuse kasutamist/mitte kasutamist võetakse arvesse elamisloa pikendamisel ning seaduste alusel toetuste maksmise võib siduda eelnimetatud kohustuste täitmisega (VRKS § 75 lg-d 46-47). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üks eesmärkidest on toetada KOVe sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel ning ühtlustada ja tõsta abimeetmete kvaliteeti ning panustada teenuste arendamisse ja kujundamisse. Antud hankega SKA koordineerib tugiisikuteenuse ümberkorraldust ning toetab KOVe rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tugiisikuteenuse tagamisel. Tulenevalt VRKSis sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse ülesandest on SKAl ka võimalik tagada inimese sujuvam liikumine ühelt teenuselt teisele ning seeläbi toetada tema kohanemist elukohajärgses KOVis. Teenust rahastatakse Euroopa Liidu Varjupaiga - Rände ja Integratsioonifondi ning Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalkindlustusameti projekti „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisikuteenuse korraldus KOVi tasandil“. Väikeostu maht on kuni 62 111,00 EUR perioodile 09.10.23 – 31.12.2024. Olulised mõisted: Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Pagulane on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool päritoluriiki ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla. Pagulasele väljastatakse PPA poolt kolme aastane elamisluba, mida on võimalik pikendada.

1 https://www.emn.ee/rahvusvaheline-kaitse

2

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Isikule väljastatakse PPA poolt üheaastane elamisluba, mida on võimalik pikendada. Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud kuna seal on sõda või inimõiguste süsteemne rikkumine, ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda. 2. Teenuse eesmärk

Teenuse eesmärk on tugiisikuteenusega toetada rahvusvahelise (s.h. ajutise) kaitse saajat ja/või tema pereliikmeid, kes vajavad kõrvalabi ja täiendavat tuge kohanemiseks ning iseseisvaks toimetulekuks uues elukeskkonnas kohalikus omavalitsuses. Hanke raames toimub RVK tugiisikuteenuse osutamine üle-eestiliselt v.a. Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn, Jõhvi vallavalitsus, kus SKAl on sõlmimisel partnerluslepped KOVidega, kes osutavad ise teenust sihtgrupile. KOVide loetelu võib ajas muutuda.

3. Teenuse sihtgrupp Tugiisikuteenus on mõeldud kõigile Eestis elavatele rahvusvahelise (s.h. ajutise) kaitse saanud inimestele (edaspidi ka klient/kliendid ja/või inimene) ja nende pereliikmetele, kelle puhul on elukohajärgne KOV läbi hindamise tuvastanud täiendava toe vajaduse. 4. Teenuse kirjeldus ja üldised nõuded teenusele

4.1 Teenust hangitakse ajaperioodile 09.10.2023 – 31.12.2024. 4.2 Vastavalt raamlepingu projektis välja toodud põhjendustele on hankijal õigus

raamlepingu partneri nõusolekul pikendada lepingut kuni kuus kuud ning suurendada lepingu maksumust kuni 60 000 eurot (koos käibemaksuga).

4.3 Teenust osutatakse sihtgrupile elukohajärgses KOVis, 4.4 Teenust osutatakse eesti, inglise ja vene keeles ning teistes rahvusvahelise kaitse

saanule arusaadavates keeltes. 4.5 Kui teenuseosutamiseks on vajalik tõlgi kaasamine, siis antud kulu hüvitab hankija

vajaduspõhiselt. Tõlkekulu kasutatakse inimese kohanemist toetavate teenuste kasutamisel (eelkõige tugiisiku kliendi nõustamine/ suhtlus).

4.6 Tõlke kaasamisel on oluline arvestada, et tugiisikuteenus toetab kaitse saanu eesti keele õpet nii palju kui võimalik.

4.7 Osutatud teenus peab olema suunatud rahvusvahelise kaitse saanule ja tema pereliikmele. Tegemist on ennekõike individuaalse toega.

4.8 Alla 15 aastasi lapsi toetatakse vanemate jõustamise kaudu. 4.9 Valdavalt on eelistatud isiku/ kliendi nõustamine läbi kontaktkohtumise. Sõltuvalt

olukorrast (haigestumine, eriolukorra kehtestamine jne) on aktsepteeritav ka telefoni ja erinevate rakenduste kasutamine. Nõustamise toimumist ja selle sisu peab olema võimalik hiljem taasesitataval kujul tõendada.

4.10 Teenust osutatakse tööpäeva jooksul (9-17:00), kuid teenuseosutaja tagab võimekuse erandjuhtudel reageerida ka töövälisel ajal vastavalt elukohajärgse KOV juhistele.

4.11 Teenuseosutaja peab alustama teenuse osutamist hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul hankija poolt teenuseosutaja teavitamisest KOVi otsusest suunata inimene teenusele.

3

4.12 Teenuseosutaja lähtub töös kliendiga elukohajärgse KOVi poolt tuvastatud abivajadusest ning seatud eesmärkidest.

4.13 Teenuseosutaja peab tegema koostööd elukohajärgse KOViga ning teiste valdkonna teenusepakkujatega vastavalt elukohajärgse KOV suunistele, et toetada inimese iseseisvat toimetulekut.

4.14 Teenuseosutaja peab kirjalikult vastama hankija ning toetatava kliendi elukohajärgse KOV infopäringutele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult taasesitataval kujul.

4.15 Teenuseosutaja peab koheselt edastama info elukohajärgse KOVi poolt määratud kontaktisikule, kui inimese olukorras on märgata halvenemist või käitumise muutumist. Kui on otsene oht elule võtab teenuseosutaja ühendust 112 ning seejärel teavitab KOVi. Hankijat teavitatakse tekkinud olukorrast KOV täpsusega vastavalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetele.

4.16 Teenuseosutaja annab ülevaate tegevustest ning arengutest elukohajärgsele KOVile vastavalt kliendi, teenuseosutaja ja KOVi poolt koostatud tegevuskavale ja selles seatud eesmärkidele.

4.17 Teenuseosutaja osaleb vajadusel ja eelneval kokkuleppel elukohajärgse KOVi poolt elluviidavatel vahehindamistel, kui juhtumiplaan seda ette näeb.

4.18 Vastavalt elukohajärgse KOVi juhistele ning tuginedes inimese vajadustele, tugiisik: 4.18.1 selgitab inimesele järjepidevalt inimese õiguseid ja kohustusi, nt VRKS

spetsiifilised kohustused (nt eesti keele õppes osalemine, kohanemisprogrammis osalemine jne), igapäevased kooselu reeglid jms;

4.18.2 juhendab inimest konkreetsete toimingute tegemisel või õppimisel, nt e- teenuste kasutamisel, ühistranspordi kasutamisel, orienteerumisel uues elukohas, pangakonto käsitlemisel ja muude harjumuste kujundamisel olemasolevate võimaluste raames jms;

4.18.3 abistab suhtlemisel ning asjaajamisel kolmandate osapooltega, tagades tulemusliku suhtlemise nt korteriomanikuga ja erinevate ametiasutustega;

4.18.4 jõustab ja nõustab lapsevanemaid, kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond. Vajadusel abistab lapsevanemaid suhtluses haridusasutusega;

4.18.5 motiveerib ning toetab inimest osalema kohaliku kogukonna tegevustes, sihtrühma spetsiifilistes tegevustes, tööle asumisel, sotsiaalsete võrgustike loomisel jms.

4.19 Teenuseosutaja peab esitama aruande hankijale vastavalt hankelepingus sätestatud tingimustele.

4.20 Teenuseosutaja tagab, et kliendiga vahetult suhtlevatele personalile on tagatud enesetäiendus koolituste (k.a. hankija ja tema koostööpartnerite poolsete läbiviidavate koolituste) vms näol ning osalus regulaarsetel supervisioonidel.

4.21 Teenuseosutaja tagab teenuse osutamisel klientide konfidentsiaalsuse ning kõigi isikuandmete kaitse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete täitmise.

4.22 Teenuseosutaja lõpetab kliendile teenuse osutamise, kui: 4.22.1 KOVi koostatud juhtumiplaanis ja/või tegevuskavas seatud eesmärgid on

täidetud; 4.22.2 KOV poolt kliendi teisele teenusele suunamisel; 4.22.3 KOV otsusel muudel juhtudel.

5. Teenusele suunamine ja maht

5.1 Teenuse osutamise otsustab inimese elukohajärgne KOV, kes teavitab sellest hankijat. Hankija teavitab teenuseosutajat KOVi inimese teenusele suunamisele otsusest.

5.2 Hankija esindaja edastab kliendi kontaktandmed ja info teenusele suunamise kohta teenuseosutaja kontaktisikule krüpteerituna e-posti teel.

4

5.3 Hankija tasub vaid teenuse eest, mis on osutatud klientidele, kes on suunatud teenusele hankija poolt.

5.4 Teenuse mahuarvestuse aluseks on kuni 60-le inimesele teenuse osutamine. 5.5 Teenuse sagedus ning kestvus sõltub elukohajärgse KOVi poolt hinnatud inimese

vajadusest ning osapoolte koostööst. 5.6 Teenuse raames on hüvitamisele/tasustamisele kuuluvad järgmised kulud:

5.6.1 Valmisolekutasu (projekti juhtimisega seonduvad kulud, supervisioon, raamatupidamine jms);

5.6.2 tugiisikuteenuse tunnihind; 5.6.3 tekkepõhine kulu (sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud).

6. Nõuded teenuseosutajale

6.1 Teenuseosutaja tagab, et meeskonnaliikmed omavad varasemat kogemust:

6.1.1 tugiisiku teenuse osutamisel ja/või; 6.1.2 rahvusvahelise kaitse saanutega töö koordineerimisel; 6.1.3 töös haavatava sihtgrupiga (vähenenud töövõimega,

sõltuvusprobleemidega, lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud jne. 6.2 Teenuseosutaja korraldab tugiisikute otsimise, värbamise, ettevalmistuse, tööle

rakendamise ning töötamise registreerimise tööregistris. 6.3 Teenuseosutaja toetab tugiisikut praktilises igapäeva klienditöös. 6.4 Teenuseosutaja omab ülevaadet tugiisiku koormusest, jälgides teenuse

tulemuslikku kulgu ja ennetades tugiisiku läbipõlemist, 6.5 Teenuseosutaja korraldab tugiisiku koolituse, nõustamise ja/või supervisiooni, sh

võimaldab teenuseosutaja osaluse hankija poolt tagatavatel koolitustel. 6.6 Tugiisiku valimisel ja määramisel tuleb arvestada, et tugiisik oleks oma

tööülesannete täitmiseks sobiv, suudaks oma tööd iseseisvalt planeerida ning täita vajalikke dokumente.

6.7 Teenuseosutaja on kohustatud KOV-i ja hankijat teavitama tugiisiku vahetusest. 6.8 Teenuseosutaja peab veenduma, et tugiisik vastab alljärgnevatele nõuetele:

6.8.1 ta on vähemalt 21-aastane teovõimeline isik; 6.8.2 ta on läbinud tugiisiku koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse

sihtgrupiga; 6.8.3 ta sobib kliendi profiiliga ja tal on vajalikud isiksuseomadused tööks teenuse

sihtgrupiga; 6.8.4 ta lähtub oma töös konfidentsiaalsusnõudest; 6.8.5 teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada

teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara; 6.8.6 ta valdab eesti keelt ja lisaks vene või inglise keelt vähemalt tasemel, mis

võimaldab kliendile osutada teenuseid temale vajalikus ulatuses. 6.9 Teenuseosutaja peab tagama, et tugiisik:

6.9.1 Suudab hinnata kliendi tegelikku olukorda tema igapäevaelu keskkonnas ja toimingutes ja vajadusel teavitada vajalikke osapooli;

6.9.2 teab, kuidas ära tunda ja vajadusel juhendada tervisest tuleneva erivajadusega klienti, lähisuhtevägivalla kahtlusega klienti, laste väärkohtlemise kahtlusega klienti jne asjakohase teenuseni jõudmiseni.

7. Teenuse osutamise põhimõtted ning nõuded teenuse kvaliteedile

7.1 Teenuse osutamisel juhindutakse järgmistest kehtivatest õigusaktidest ja juhistest: 7.1.1 VRKS 4. peatükk Rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmine ning tema

sotsiaalsed õigused ja kohustused, § 73, § 74 ja § 75; 7.1.2 SHS § 3; § 9, § 10 lg 1 ja lg 2, § 13, § 15 ning §-d 23-25; 7.1.3 Lastekaitse seaduse § 27;

5

7.1.4 Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lõige 1, § 22 lõike 1 punkt 5;

7.1.5 Sotsiaalkindlustusameti tugiisikuteenuse juhend kohaliku omavalituse sotsiaaltöö ametnikule 2;

7.1.6 Eesti sotsiaalteenuste ja tugiisikuteenuse kvaliteedijuhis 3.

2 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/tugiisikuteenuse_juhend.pdf 3 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised

Raamleping nr 2-11/39693-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja MTÜ Eesti Pagulasabi (edaspidi raamlepingu partner või töövõtja), registrikood 80137003, asukoht Rüütli 4, 51007 Tartu, mida esindab juhatuse liige Eero Janson, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud hanke „Rahvusvahelise kaitse saajale tugiisikuteenuse osutamine“

(edaspidi hange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu

tähenduses. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel prevaleerib hanke alusdokument.

1.4 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1 Lisa 1 - andmetöötluse leping; 1.4.2 Lisa 2 - lepingu täitmise aruanne;1 1.4.3 Lisa 3 – tehniline kirjeldus.

1.5 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu kehtivuse ajal lepingu

esemeks oleva tugiisikuteenuse (edaspidi töö ja/või teenus) tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellija ning raamlepingu partneri vahel.

2.2 Lepingu esemeks on rahvusvahelise kaitse saajale tugiisikuteenuse osutamine. 2.3 Lepingu esemeks oleva töö täpsem kirjeldus on toodud hanke dokumentides, eeskätt

tehnilises kirjelduses ja raamlepingu partneri pakkumuses. 2.4 Nõuded teenuse vahetule osutajale on sätestatud tehnilises kirjelduses/pakkumuskutses. 2.5 Hanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on indikatiivsed. 2.6 Raamlepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline täitma

raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid tellimuse saamisel ning et ta on võimeline täitma raamlepingu alusel sõlmitavaid hankelepinguid tähtaegselt arvestades hanketeates määratud teenuse eeldatavat mahtu.

2.7 Teenust rahastatakse Euroopa Liidu Varjupaiga - Rände ja Integratsioonifondi ning Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt rahastatud Sotsiaalkindlustusameti projekti „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisikuteenuse korraldus KOVi tasandil“.

3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel ja tellimuste esitamine 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. Kui töö maksumus on

20 000 eurot või rohkem sõlmitakse hankeleping kirjalikult. 3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. 3.3 Tellimuste esitamine toimub alljärgnevalt:

3.3.1 tellimuse sisuks on KOVi koostatud kliendi teenusele suunamise otsus, millest tellija teavitab töövõtjat;

3.3.2 tellimus esitatakse töövõtja volitatud esindaja/kontaktisikule e-posti aadressil krüpteerituna;

3.3.3 töövõtja peab alustama kliendile teenuse osutamist hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul alates tellimuse saamisest.

1 Tellijal on kokkuleppel teenuseosutaja muuta aruande vormi. Antud muudatusega ei kaasne lepingumuudatust.

4. Tellimuse täitmise ja töö teostamise tingimused 4.1 Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole pakkumuses või käesolevas Lepingus reguleeritud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.2 Töövõtja peab tagama, et teenust osutavad meeskonnaliikmed ja tugiisikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.3 Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta Lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud Lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

4.4 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes viie tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

4.5 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel Töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.6 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.7 Tellijal on õigus tellimus tühistada. Sellisel juhul on tellija kohustatud töövõtjale tasuma tühistamise hetkeks teostatud tööde eest.

5. Üleandmine ja aruandlus 5.1 Töövõtja esitab tellija volitatud esindaja e-posti aadressile lepingu täitmise aruande

igakuiselt järgneva kuu 10. kuupäevaks andmekaitseseadusest lähtuvalt. 5.2 Tellija edastab töövõtja volitatud esindaja e-posti aadressile kinnituse aruandes paranduste

ja täienduste tegemise vajaduse kohta viie tööpäeva jooksul töö esitamisest arvates. 5.3 Tellijal on õigus keelduda aruande ja töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke

alusdokumentides, tellimuses ja pakkumuses sätestatule.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1 Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hindadele:

6.1.1 valmisolekutasu ühes kuus 1670,00 eurot; 6.1.2 tugiisikuteenuse tunnihind 15,00 eurot. Hinnale ei lisandu käibemaksu.

6.2 Tellimuse maksumus on tellimuses esitatud töö mahu ja pakkumuses esitatud tugiisikuteenuse tunnihinna korrutis. Igakuiselt lisandub arvele ühekordne valmisolekutasu.

6.3 Lepingus sätestatud hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest.

6.4 Tellija tasub teenuse eest töövõtja e-arve alusel igakuiselt vastavalt läbiviidud teenusele ja pärast tellija poolt vastavate aruannete vastuvõtmist.

6.5 E-arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 kalendripäeva arve esitamisest. 6.6 Lepingu eeldatavaks ja ühtlasi maksimaalseks maksumuseks on 62 111,00 eurot koos

käibemaksuga (edaspidi lepingu hind). Hind sisaldab kõiki lepingu täitmisega seotud kulusid. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid lepingu hinna ulatuses. Teenuseid tellitakse vajaduspõhiselt. Sellest tulenevalt võib lepingu alusel tellitavate teenuste kogumaht kujuneda väiksemaks kui lepingu hind. Lepingu sõlmimisega ei seo tellija end kohustusega esitada tellimusi või teha seda kindlas mahus. Töövõtja kinnitab, et tal on valmidus osutada lepingus kokku lepitud teenuseid kogu lepingu tähtaja jooksul.

6.7 Tellija hüvitab töövõtjale teenuse osutamiseks vajaliku sõidukulu. Sõidukulu hüvitatakse dokumendi koopia (pilet, kütusetšekk vms) alusel. Kütusekulu hüvitisemäär on 0,15 eurot (koos käibemaksuga) kilomeetri kohta. Kütuse ostmist tõendava kuludokumendi summa peab olema võrdne või suurem piirmäära alusel taotletava hüvitise summast. Kütusetšeki kuupäev peab olema kolm päeva enne või pärast hüvitatavat sõitu. Kuludokumendid esitatakse koos aruandega, lisades aktile ka koopia sõiduvahendi tehnilisest passist.

6.8 Tellija hüvitab töövõtjale teenuse osutamiseks vajaliku majutuse kulu. Majutuse kulu hüvitatakse dokumendi koopia (arve ja tšekk vms) alusel. Majutuse kulu hüvitise maksimaalne määr on 60,00 eurot (koos käibemaksuga) ühe inimese kohta/öö. Majutuse

kuupäev peab vastama teenuse osutamise perioodile. Kuludokumendid esitatakse koos aruandega.

6.9 Tellija hüvitab töövõtjale teenuse osutamiseks vajaliku tõlketeenuse kulu. Tõlketeenuse kulu hüvitatakse dokumendi koopia (arve ja tšekk vms) alusel. Tõlketeenuse kuupäev peab vastama teenuse osutamise perioodile. Kuludokumendid esitatakse koos aruandega.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 5% tellimuse maksumusest iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

7.4 Lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest, tellimuses määratud tähtajast või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.5 Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning tellimuse maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt.

7.6 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.

7.7 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 3 000 (kolm tuhat) eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.10 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7.11 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad poolte kokkuleppel edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

7.12 Punktis 7.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga.

7.13 Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

8. Autoriõigused 8.1 Kui töö teostamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste

teoste autori varalised õigused üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused

eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.

8.2 Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega.

8.3 Tellijal on pärast töö teostamise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

8.4 Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus töö teostamise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada.

8.5 Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.

9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

9.4 Poolte volitatud esindajad/kontaktisikud on: 9.4.1 Tellija volitatud esindaja/kontaktisik on Margit Machrafi, tel 5887 4583, e-post

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes.

9.4.2 Raamlepingu partneri esindaja/kontaktisik on Veronika Saareväli, tel 5886 0772 , e- post [email protected].

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1 Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi, eelkõige tõlkimiseks esitatud materjalid ja valmiv tõlketöö ning nendes sisalduvad isikuandmed.

10.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3 Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.4 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.12.2024. Lepingu lõppemine ei mõjuta

selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal

raamlepingu partneri nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni kuus kuud. 11.3 Lepingupooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.4 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.5 Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse

olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajaduse teenuse järele. Tellija teatab raamlepingu partnerile sellest 30 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamine ei muuda kehtetuks lepingu alusel sõlmitud hankelepinguid.

11.6 Tellijal on õigus raamleping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui raamlepingu partner on oluliselt rikkunud lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt lepingu täitmise käigus või korduvat samalaadse lepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse rikkumist või kui lepingu alusel teostatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi.

12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

12.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Raamlepingu partner (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Eero Janson peadirektor