Leping

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel

lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud

kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute

teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning käsundisaaja osutab need

teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud:

3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele

kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teisiti kokku leppinud, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus

sätestatud teenused isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate

isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub käsundiandja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et

kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise

käsundiandjale;

3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt arvestades

käsundiandja huvidega ning neid huve kaitsma;

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

3.4. andma käsundiandjale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta

informatsiooni, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest;

3.5. arvestama Käsundiandja poolt antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd

käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest

kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Juhul kui käsundiandja juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja

järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Käsundisaaja

kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud

asjaoludest, mis võivad ajendada Käsundiandjat oma juhist muutma;

3.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama käsundiandjale selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist,

mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud

ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse

täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud

nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu ületada, mitte kinni pidada

lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;

3.7. tasuma omal kulul kõik Lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli

lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu

täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub käsundisaaja andma

käsundiandjale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses

lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms)

või osutatud teenustega;

3.10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. järgima käsundiandja asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida käsundiandja on käsundisaajale tutvustanud enne lepingu

täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.12. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumise käsundiandja ruumides,

kui käsundiandja on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu käsundiandja

ruumidesse;

3.13. tagama, et käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab käsundiandja poolt talle

kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste

kohustuste kohaseks täitmiseks. Käsundiandja poolt kasutada antud vahendite kasutamisel

ei ole käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

käsundiandja logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.14. kasutama käsundiandja poolt käsundisaajale või tema meeskonnaliikmele lepingu

täitmise käigus kasutamiseks antud käsundiandja vara otstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Käsundisaaja kannab varalist

vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu käsundiandjale

tekitatud kahju eest;

3.15. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi.

4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus:

4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist;

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

4.2. määrata teenuse osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,

käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;

4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille käsundiandja vaatab läbi ja

teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel;

4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste

normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Käsundiandja korraldab käsundisaaja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe)

tööpäeva jooksul alates käsundisaaja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

edastatud nõudmisest.

4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Käsundiandja kohustused

Käsundiandja on kohustatud:

5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. andma käsundisaajale teenuse osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja

vastavat soovi avaldab;

5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel; 5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Käsundiandja õigused

Käsundiandjal on õigus:

6.1. nõuda käsundisaajalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. õigus anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;

6.3. teostada igal ajal järelevalvet teenuse osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;

6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest käsundisaajale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.6. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni kuue kuu

võrra;

6.7. lisaks seaduses sätestatud juhtudele tellida käsundisaajalt täiendavaid teenuseid kuni 30%

ulatuses lepingu algsest kogumaksumusest ühikhindade alusel ning pikendada selle võrra

lepingu täitmise tähtaega;

6.8. kaasata lepingu täitmisse käsundiandja poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid

teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Käsundiandja tasub käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt

eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste

osutamist esitatud arve saamist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral peale poolte poolt

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

käsundisaajale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui käsundisaaja on Eestis registreeritud ettevõte saadab käsundisaaja käsundiandjale Eesti

e-arve standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui käsundisaaja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab

käsundisaaja käsundiandjale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve

loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud käsundiandja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

7.6. Käsundisaaja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis ning punktis 7.5 esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve

maksetähtaeg on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate

välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on käsundiandja esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu maksimaalse

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe käsundisaajale välja maksmisele ega muul moel

hüvitamisele.

7.8. Juhul kui käsundiandjal on alus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist,

on käsundiandjal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel

käsundisaajale tasumisele kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate

teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning

millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine

poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

7.10. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib käsundiandja

lepingu maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

teenuste osutamisega seotud dokumendid jms.

8.2. Osutatud teenuse üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule, kas

üleandmise-vastuvõtmise akti(de) allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega

käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste

vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

8.3. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada lepingu

eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Juhul kui käsundiandjal ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui

leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.6. Juhul kui käsundiandja avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on käsundisaaja lepingu rikkumises ning

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

rikkumise kõrvaldamine toimub käsundiandja sellekohaste juhiste alusel.

8.7. Käsundiandjal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti.

Akti allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi üleandmis-

vastuvõtmise akt.

8.8. Kui käsundiandjal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled

lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.9. Käsundisaaja annab käsundiandjale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu

eseme juurde kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni käsundiandja soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel

andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle käsundiandja näidatud

keskkonda.

8.10. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.5, loetakse arendustööde

vastuvõtmise ajaks päeva, mil käsundiandja on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live)

kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui leping ei

ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.11. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted:

8.12.1 käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub käsundiandja tööülesannete

haldussüsteemis või kokkuleppel käsundiandjaga muus keskkonnas, käsundiandja poolt

defineeritud tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu;

8.12.2 töötundide eest arveldamine toimub vastavalt haldussüsteemis fikseeritud ja

käsundiandja poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

8.12. Käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta käsundisaajat vastutusest

lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste

või teenuse mittenõuetekohasuse eest ning käsundisaaja kohustub lepingu eseme

üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul

mõistliku aja jooksul.

8.13. Kui käsundisaaja ei nõustu käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmisest

keeldumisel või puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste

olemasoluga, on käsundiandjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib

käsundisaaja käsundiandja poolt osundatud lepingu eseme puuduste või vigade

tuvastamiseks käsundiandjaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi

tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu,

hüvitab käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud käsundisaaja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et käsundiandja

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab

käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste

või vigade osas ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste

osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine

loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel

- vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab

käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga

rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on käsundiandjal

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.3. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on

võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumiste

kõrvaldamiseks (edaspidi

ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste

kohustuste puhul, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt

mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida

ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale

0,5 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest,

välja arvatud punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis

sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on käsundusandjal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui käsundisaaja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata

käsundiandja poolsele ettekirjutusele. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

käsundiandja käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning

võib lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui käsundisaaja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille

suuruseks on 1% (üks protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva

eest ja leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.5. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale

seoses käsundisaaja poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise

eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes

faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda

käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest

võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus

otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust

leppetrahvi summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda

käsundisaajalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

9.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

9.3. Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja kontaktisikul

on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine

jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1 Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel käsundiandja poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste

osutamise resultaadid ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega

lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle käsundiandjale. Lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh

autori isiklikud õigused, annab käsundisaaja käsundiandjale arvates lepingu eseme

üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

Käsundiandjal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel

otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada lepingu eseme

avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi,

täiendusi ja parandusi lepingu esemes või selleks olevas teoses, nende pealkirjades või

autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele või lepingu esemeks olevale teosele teiste

isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme, selle pealkirjade ja autorinime tähistuses

tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu

eseme kasutamise lõpetamist (ainulitsents koos all- litsentseerimisõigusega). Käsundisaaja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada

ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

11.2 Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada

mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

11.3 Käsundisaajal ei ole ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada

lepingu eset või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või

õigusi.

11.4 Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse

käsundiandja omandiks ja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on

käsundisaaja kohustatud viivitamatult omal kulul üle andma käsundiandjale kogu tema

valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille

vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5 Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud

käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse

käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise

korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama

käsundiandjale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid.

11.6 Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes

peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja

võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.

11.7 Juhul kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud

autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.

12 Konfidentsiaalsus

12.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks

saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe

seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil

isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5 Muuhulgas kohustub käsundisaaja tagama, et tema esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid

käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

13 Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

13.1 Käsundiandjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades

käsundisaajale vähemalt kuuskümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on

käsundiandjal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva

punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale

ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei

kuulu.

13.2 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

13.2.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

13.2.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

13.2.3 rikkumine on korduv.

13.3 Lepingu ülesütlemisel käsundiandja süü tõttu, on käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid

lepingu lõppemisehetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida

käsundiandjal on tegelikkuses võimalik kasutada.

13.4 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

13.4.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui 60 kalendripäeva; või

13.4.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

nõuetekohase täitmise.

13.5 Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub käsundiandja teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

13.6 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

14 Lõppsätted

14.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

14.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu

eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

14.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi

äriühingule.

14.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud

sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt

ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

14.6 Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmisest

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid. Juhul

kui vastuolus on hankeleping ja raamleping, lähtutakse hankelepingus sätestatust.

14.7 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

14.8 Üldtingimused on koostatud 9 (üheksal) lehel.

LISA 2. TEHNILINE KIRJELDUS

Raamlepingu eesmärgiks on tellida meeskonnaliikme(te) ressurssi (vanemarendajat, arendajat,

analüütikut ja/või testijat) erinevate Pagulased (Varjupaigasüsteem) teenuse ning erinevate

viisaregistri (ja vajadusel seotud teenuste) arendusprojektide läbiviimisel.

Pagulased on Politsei – ja Piirivalveameti kasutatav teenus, mis koosneb RAKS2 ning Estodac

infosüsteemidest ning toetavatest rakendustes (näiteks Dublinet). RAKS2 toetab rahvusvahe lise

ja ajutise kaitse menetluse protsessi. RAKS2 kaudu saab taotleja taotleda esmakordset

rahvusvahelist kaitset, korduvat rahvusvahelist kaitset, ajutist kaitset, kaitse alusel saadud

elamisloa pikendamist ning perekonna taasühendamist. Lisaks RAKS2 ametniku töölauale on

loodud ka e-taotluse keskkond, mis on hetkel avatud ajutise ja teatud tingimustel ka

rahvusvahelise kaitse alusel saadud elamisloa pikendamise taotlemiseks. RAKS2 kasutab ka

teisi Politsei- ja Piirivalveameti rakendusi ning pakub x-tee teenuseid teistele infosüsteemide le

(sh ka teistele asutustele). Estodac infosüsteem on riiklik liigipääsu punkt eu-LISA poolt

hallatava keskse süsteemi Eurodacile. Eurodac on toetavaks süsteemiks rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja piiri ebaseaduslike ületajate tuvastamiseks sõrmejälgede põhjal. Dublinet toetab

Dublin määrusega reguleeritud protsesside läbiviimist.

Raamlepingu perioodiks on peamiselt kavandatud RAKS2 jätkuarendused, Estodaci

kaasajastamine ja Estodaci eelvalmistamine Eurodac Recast’i jaoks, Estodaci liidestumine

teiste infosüsteemidega (RAKS2, teised PPA infosüsteemid) ning erinevad Euroopa Komisjoni

algatustest tulenevad arendused (eelkõige uue varjupaigapaketiga seotud muudatused).

Estodaci kaasajastamisel võib olla vajalik teha migratsioonitöid.

Kasutusel on järgmised tehnoloogiad: Java Spring Boot Backend, Angular frontend, Postgres

andmebaas, rakendus on paigaldatud pilveplatvormil (toimub platvormi vahetus Kubernetese

peale).

Projekte viiakse läbi agiilseid arendusmetoodikaid kasutades koostöös SMIT vastava

teenusetiimiga (tooteomanik, arendajad, testija, süsteemiadministraator, tiimijuht).

Vanemarendajalt eeldame aktiivset ja sisulist osalust arendatava teenuse arhitektuur i

planeerimisel, erinevate lahendusalternatiivide analüüsil ja koodikvaliteedi tagamise l.

Analüütikult eeldame valmisolekut kasutada prototüübipõhist analüüsi. Testijalt eeldatakse ka

regressioonitestide läbiviimist. Arendajad puutuvad projektides kokku Bamboo kasutamisega

ning x-tee teenustega. Analüütikul võib tekkida vajadus mõne API tööriista (SoapUi, Swagger,

Postman vms) ning SQL päringukeele kasutamiseks. Arvestades, et osa arendustöid

puudutavad Eurodac kesksüsteemi liidestusi, millest tulenevalt on soovituslik analüütikul

omada inglise keele oskust tasemel, mis võimaldaks tehnilistest spetsifikatsioonidest iseseisvat

arusaamist.

Viisaregister on Politsei – ja Piirivalveameti ja Välisministeeriumi (Eesti välisesindus te)

kasutatav infosüsteem, mis toetab viisamenetluse protsessi – viisataotluste registreerimist,

taotluste riigisisest ja Schengeni riikidevahelist kooskõlastamist, viisakleebiste trükkimist,

viisade kehtetuks muutmist jms. Viisaregister suhtleb Schengeni keskse viisainfosüsteemiga

viisataotluste andmete ja konsulaarkoostöö sõnumite vahetamisel ning on andmeallikaks (x-

tee) mitmetele teistele sisejulgeolekuvaldkonna teenustele. Viisaregistri allteenus toetab ka

eelneva konsulteerimise protsessi suhtluses teiste Schengeni riikidega

Viisataotluste kooskõlastamise infosüsteem (KOMET) on Politsei-ja Piirivalveameti kasutatav

infosüsteem, mis toetab viisamenetluses taustakontrolli protsessi.

Raamlepingu perioodiks on peamiselt kavandatud uue viisaregistri jätkuarendused (legacy

viisaregistrist loobumiseks) ja mitmed Euroopa Komisjoni algatustest tulenevad kohustuslikud

arendused liikmesriikidele, mis puudutavad eelkõige andmevahetust Schengeni

viisainfosüsteemiga (VIS). Viisaregistri uuenduste raames võib olla vajalik teha

muudatusi/migratsioonitöid ka nn vanas viisaregistris.

Projekte viiakse läbi agiilseid arendusmetoodikaid kasutades koostöös SMIT vastava

teenusetiimiga (tooteomanik, arhitekt, vanemarendaja, arendajad, testija,

süsteemiadministraator, tiimijuht).

Vanemarendajalt eeldame aktiivset ja sisulist osalust arendatava teenuse arhitektuur i

planeerimisel, erinevate lahendusalternatiivide analüüsil ja koodikvaliteedi tagamise l.

Analüütikult eeldame valmisolekut kasutada prototüübipõhist analüüsi. Testijalt eeldatakse ka

regressioonitestide läbiviimist.

Arendajad puutuvad projektides kokku Bamboo kasutamisega, x-tee teenustega,

gRPC/protobuf kasutamisega.

Analüütikul võib tekkida vajadus mõne API tööriista (SoapUi, Swagger, Postman vms) ning

SQL päringukeele kasutamiseks.

Arvestades, et osa arendustöid puudutavad Schengeni kesksüsteemi liidestusi, eeldame

analüütikult inglise keele oskust tasemel, mis võimaldaks tehnilistest spetsifikatsioonidest

iseseisvat arusaamist.

RAAMLEPING nr 3-3/3588

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT või Tellija), registrikood

70008440, aadress Mäealuse 2/2, 12618, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Mart Nielsen

SRINI OÜ (Täitja 1), registrikood 14449790, aadress A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn, keda esindab juhatuse liige Mattias Mölder;

AS Finestmedia (Täitja 2), registrikood 10714404, aadress Tartu mnt 80d, 10112, Tallinn, keda

esindab juhatuse esimees Jan Urva; AS Fujitsu Estonia (Täitja 3), registrikood 10239452, aadress Sepise tn 7, 11415, Tallinn, keda

esindab juhatuse liige Seth Lackman; AS Datel (Täitja 4), registrikood 10324057, aadress Endla tn 4, 10142, Tallinn, keda esindavad

juhatuse liikmed Urmas Kõlli ja Volle Vint;

AS HELMES (Täitja 5), registrikood 10364097, aadress Lõõtsa tn 6, 11415, Tallinn, keda esindab juhatuse liige Andres Kaljo;

Nortal AS (Täitja 6), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tn 6, 11415, Tallinn, keda esindab volikirja alusel arendusjuht Mattias Saks;

OÜ Quretec (Täitja 7), registrikood 11043739, aadress Ülikooli tn 6a, 51003, Tartu, keda esindab juhatuse liige Margus Jäger;

Trinidad Wiseman OÜ (Täitja 8), registrikood 11244225, aadress Meistri tn 14, 13517, Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Marko Leppik; Tietoevry Estonia AS (Täitja 9), registrikood 10137025, aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316,

Tallinn, keda esindab volikirja alusel arendusüksuse juht Vallo Hannus;

Ühispakkujad Wisercat Estonia OÜ registrikood 14133207, aadress Tartu mnt 80f, 10112, Tallinn, ja Introduct Estonia OÜ (Täitja 10), registrikood 14037952, aadress P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33, 10119, Tallinn, keda esindab Wisercat Estonia OÜ juhatuse liige Vassili

Ljahhovets;

Bitweb OÜ (Täitja 11), registrikood 11737838, aadress Vallikraavi tn 2, 51003, Tartu, keda esindab juhatuse liige Tõnis Tobre;

AS CGI Eesti (Täitja 12), registrikood 10006966, aadress A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn, keda esindab juhatuse liige Andres Birnbaum;

2(17)

Dolm IT OÜ (Täitja 13), registrikood 12809505, aadress Lõõtsa tn 12, 11415, Tallinn, keda

esindab juhatuse liige Mait Piir; Ühispakkujad Krabu Grupp OÜ, registrikood 12249934, aadress Järvevana tee 9, 11314, Tallinn

ja Krabu Wisercat OÜ (Täitja 14), registrikood 16995628, aadress Järvevana tee 9, 11314, Tallinn, keda esindab Krabu Grupp OÜ juhatuse liige Kati Krabu;

1. Üldandmed

1.1. Raamleping on sõlmitud tellija läbiviidud avatud hankemenetlusega riigihanke

„Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine ning Viisateenusega

seotud infosüsteemide arendus, analüüs ja testimine“ (viitenumber riigihangete registris :

278437) alusel.

1.2. Raamlepingus kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitava id

hankelepinguid reguleerivad üldised tingimused, täpsemad tingimused lepitakse kokku

hankelepingus.

1.3. Raamlepingul põhinev hankeleping sõlmitakse raamlepingu poolteks olevate täitjate vahel

raamlepingus sätestatud korras korraldatud minikonkursi tulemusena.

1.4. Raamleping ei kohusta tellijat täitja(te)lt teenust tellima. Tellijal on õigus raamlepingu

kehtivuse jooksul otsustada, millises mahus ta teenust tellib. Tellijal on õigus tellida teenust

ka teistelt võimalikelt teenusepakkujatelt.

1.5. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke

alusdokumendid, tellija antud selgitused ning täitja(te) riigihankes esitatud pakkumused ja

pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

1.6. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks

hankelepingu tingimus.

1.7. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid hankelepingute tingimusi, kui

need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.

1.8. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus

järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh

kasutada projekti tingimustes nõutud sümboolikat.

1.9. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise,

töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel.

1.10. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on:

1.10.1. Tellija kontaktisik Pavel Buzõkin, tooteomanik, e-post [email protected],

tel. 5196 9946 või tema asendaja ja

1.10.2. Tellija kontaktisik Karin Lausmaa, tiimijuht, e-post [email protected], tel.

5302 6233 või tema asendaja ja

1.10.3. Tellija kontaktisik Katrin Pedastsaar, tooteomanik, e-post

[email protected], tel. 5887 4770 või tema asendaja ja

1.10.4. Täitja 1 kontaktisik René Oruman, tel. +372 501 3672, Mattias Mölder, tel. +372

5332 3932, Kärt Kaldoja, tel. +372 5352 9904 ja Kadri Kaurit, tel. +372 5330

2817, e-post [email protected];

1.10.5. Täitja 2 kontaktisik Raivo Rang, e-post [email protected], tel. +372 525

5744, Ulvi Olivares Kaiva, e-post [email protected], tel. +372

5303 9094 tel, Anneli Undrest, e-post [email protected], tel. +372

5333 2120 ja Lauri Esko, e-post [email protected], tel. +372 5620 0957;

1.10.6. Täitja 3 kontaktisik Seth Lackman, e-post [email protected], tel. +372

5122943;

3(17)

1.10.7. Täitja 4 kontaktisik Anu Riisikamp, e-post [email protected], tel. 5168880;

1.10.8. Täitja 5 kontaktisik Kert Valamaa, e-post [email protected], tel.

+3725144865;

1.10.9. Täitja 6 kontaktisik Mattias Saks, e-post [email protected], tel.

+3725080838;

1.10.10. Täitja 7 kontaktisik Glein Kiissa, e-post [email protected], tel. +372 5667 8678;

1.10.11. Täitja 8 kontaktisik Marko Leppik, e-post [email protected], tel. 5654877;

1.10.12. Täitja 9 kontaktisik Kaili Kärblane, e-post [email protected], tel.

+372 5086819;

1.10.13. Täitja 10 kontaktisik Vassili Ljahhovets, e-post [email protected],

tel. +3725120145;

1.10.14. Täitja 11 kontaktisik Tõnis Tobre, e-post [email protected], tel. 53439003;

1.10.15. Täitja 12 kontaktisik Liisa Abel, e-post [email protected], tel. +372 5696 6033;

1.10.16. Täitja 13 kontaktisik Birgith Abel, e-post [email protected], tel. +372 535 000

07;

1.10.17. Täitja 14 kontaktisik Kati Krabu, e-post [email protected], tel. 58124168.

1.11. Lepingu lahutamatuks osadeks on järgnevad lisad:

1.11.1. Lisa 1 - SMIT käsunduslepingu üldtingimused;

1.11.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus;

2. Raamlepingu ese

2.1. Raamlepingu esemeks on „Pagulased (Varjupaigasüsteem)“ teenusega ning viisaregistr iga

seotud infosüsteemide (ka sidussüsteemide) ning teiste PPA ja teiste asutuste ning EL

infosüsteemide liidestuste realiseemise arendus-, analüüsi ja testimistööd (edaspidi ka

„teenus“ või „tööd“) mida täitja kohustub läbi viima vastavalt riigihanke 278437

alusdokumentidele, sõlmitud raamlepingule, minikonkursi tingimustele ning nende järgselt

tellijaga sõlmitud hankelepingutele ja nende lisadele.

2.2. Käesoleva lepingu ning tellija vastavasisuliste minikonkursside ja sõlmitava te

hankelepingute alusel osutab täitja tellijale analüüsi-, testimise- ja arendusteenust, annab üle

selle tulemid ning tellija kohustub nende eest vastavalt raamlepingule, minikonkurssidele ja

hankelepingutele tasuma.

2.3. Täitja on kohustatud lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn

sidustöid, mis ei ole lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest

tavadest ja täitja ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud

lepingust tuleneva eesmärgi saavutamiseks. Tööde teostamisel tuleb lähtuda tõhususe,

kvaliteedi, säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtetest ning arvestades vastavas

tegevusvaldkonnas kehtivaid õigusakte, standardeid ja head tava.

3. Raamlepingu hind ja arveldamise kord

3.1. Raamlepingu maksimaalne maksumus käibemaksuta on 3 500 000.00 eurot, mille le

lisandub käibemaks. Tellija ei ole kohustatud lepingu eset maksimaalse maksumuse ulatuses

tellima. Minikonkursse korraldatakse ja hankelepinguid sõlmitakse vastavalt tellija

vajadustele.

3.2. Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest või kaasrahastab Euroopa Liit (täpne

finantseerimisallikas täpsustatakse minikonkursil).

3.3. Arved edastada tellijale vastavalt Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis

nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi, raamhanke

4(17)

riigihangete registri viitenumber, raamlepingu number, minikonkursi riigihangete registri

viitenumber, hankelepingu number, hankelepingu riigihangete registri 15-kohaline

viitenumber ja välisvahendite projekti toetuse kood, kui on tegemist välisvahenditega. E-arve

tuleb saata e-arvete operaatori kaudu. E-arve loetakse laekunuks selle e-arvete operaatorile

laekumise kuupäevast.

3.4. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis on tööde

arveldusperioodiks kalendrikuu. Sellisel juhul esitab täitja tellijale iga kuu 5. kuupäevaks

üleandmis-vastuvõtmisakti, milles on sätestatud eelnenud arveldusperioodil töötatud

töötundide arv rollide lõikes koos tunnihinnaga (ressursi puhul), teostatud tööd ja nende

kogumaksumus. Tellijal on õigus esitada täitjale täiendavaid arupärimisi ning selgitus i

kajastatud tööde/töötundide kohta. Peale üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, esitab

täitja tellijale lepingukohase arve. Üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise õigus on

hankelepingu kontaktisikul.

3.5. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, on välisvahendite st

rahastatava hankelepingu korral arveldusperioodiks kolm kuud.

3.6. Arve maksetähtaeg 21 kalendripäeva (kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei

ole sätestatud teisiti).

3.7. Juhul, kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus on sätestatud käesoleva peatükiga

võrreldes erinevad põhimõtted, kohaldatakse vastavat kokkulepet.

4. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel

4.1. Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks korraldab tellija raamlepingu osapoolteks

olevate täitjate vahel minikonkursse. Tellija võib korraldada minikonkursse paralleelselt ja

sõlmida hankelepinguid eraldi või korraga:

4.1.1. kuni kahe (2) nõuetele vastavat Java vanemarendaja varjupaik ressursile;

4.1.2. kuni kahe (2) nõuetele vastava Java arendaja varjupaik ressursile;

4.1.3. kuni kahe (2) nõuetele vastava IT analüütiku varjupaik ressursile;

4.1.4. kuni kahe (2) nõuetele vastava testija varjupaik ressursile;

4.1.5. kuni kahe (2) nõuetele vastavat Java vanemarendaja viisa ressursile;

4.1.6. kuni kahe (2) nõuetele vastava Java arendaja viisa ressursile;

4.1.7. kuni kahe (2) nõuetele vastava IT analüütiku viisa ressursile;

4.1.8. kuni kahe (2) nõuetele vastava testija viisa ressursile;

4.2. Tellija esitab üheaegselt kõikidele raamlepingu täitjatele ettepaneku pakkumuse esitamiseks.

Üldjuhul esitab tellija täitjale ettepaneku pakkumuse esitamiseks riigihangete registr is.

Riigihangete seadusega kooskõlas on hankijal on õigus esitada ettepanek pakkumuse

esitamiseks ka e-kirja teel. Täitja vastutab riigihangete registris täitja kohta esitatud andmete

(sh kontaktandmete) õigsuse eest.

4.3. Lepingu täitmine toimub esitatud minikonkursside tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel.

Hankelepingu all peetakse silmas raamlepingu alusel sõlmitavat vastastikuste varaliste

õiguste ja kohustustega kokkulepet, kus spetsifitseeritakse lepingu ese, maksumus, tähtajad

ja muud olulised tingimused. Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel raamlepingu

kehtivusaja jooksul riigihangete seaduses ja käesolevas lepingus sätestatud korras.

Raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingute tähtaeg võib olla raamlepingu

tähtajast lühem või pikem.

4.4. Hankelepingud, mille maksumus on käibemaksuta 20 000 eurot või enam, sõlmitakse

kirjalikult. Eelnimetatust väiksemas rahalises mahus sõlmitava hankelepingu moodustab

5(17)

minikonkursi pakkumuse esitamise ettepanek, edukas pakkumus ja tellija aktsept, eraldi

kirjalikku hankelepingut ei pea sõlmima.

4.5. Tellijal on õigus minikonkursside käigus tellida meeskonnaliikme (te) ressursi teenust.

4.6. Teenuse tellimisele kohalduvad käsunduslepingute üldtingimused (lisa 1.)

4.7. Minikonkursil esitab tellija täitjale hankelepingu täitmiseks nõutavate meeskonnaliikmete

nimekirja koos vastavustingimustega, mis on toodud CV vormidel.

4.8. Täitja peab tagama, et minikonkursil esitatud meeskonnaliige vastab minikonkurs i

tingimustele selle teostamise aja seisuga.

4.9. Sõlmitavas hankelepingus või selle tehnilises kirjelduses määrab tellija hankelepingu

eesmärgi, võimalusel nõutud rollide arvestuslikud töömahud ning muud ajalised ja

eelarvelised piirangud, võimalusel ka üle antavad tulemid, tööde loetelu, sisu jm olulised

tingimused nende olemasolul. Kui see on konkreetse minikonkursi või hankelepingu eseme

olemusest tulenevalt vajalik, esitab tellija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku

kujul, kus on tellitavate arendus- ja/või analüüsitööde andmed esitatud lähteülesande kujul,

nt: taustinformatsioon, lahendatav probleem, eesmärk ja oodatavad ja mõõdetavad

tulemused, soovitav teostamise tähtaeg jmt.

4.10. Meeskonnaliikme ressursi teenuse tellimisel võib tellija vastavalt vajadusele igakordses

minikonkursis tellida ühe või mitu meeskonnaliiget korraga. Meeskonnaliikme koormust

võib täita rohkem, kui ühe tingimustele vastava isikuga, kui tellija on selle minikonkurs i

tingimustes lubanud.

4.11. Meeskonnaliikme ressursi teenuse tellimisel sätestatakse konkreetne töötundide maht

meeskonnaliime(te) lõikes igakordselt minikonkursi dokumentides.

4.12. Kõik hankelepingu täitmisse kaasatud meeskonnaliikmed peavad läbima taustakontrolli.

4.13. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab

täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures

tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale

suurendamisele, kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja

kasutamisele ning olelusringi kuludele.

4.14. Pakkumuse hindamise kriteeriumiks on pakkumuse kogumaksumus osakaaluga 100%, mis

kujuneb meeskonnaliikme rolli töötunni hinna ja konkreetse rolli töötundide mahu

korrutisena. Kui hankija tellib ühel minikonkursil mitu meeskonnaliiget, siis tellitava te

meeskonnaliikmete rolli töötunni hinna ja töötundide mahu korrutised summeeritakse.

4.15. Kui minikonkursi käigus esitab kaks või enam pakkujat võrdse madalaima hinnaga

pakkumused, selgitatakse edukas pakkuja välja liisku heites. Liisuheitmise korra määrab

hankija.

4.16. Tellija võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või

pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija

pakkumuse vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kelle ta plaanib

minikonkursil edukaks tunnistada. Kui tema pakkumus osutub kontrollimise tulemusena

mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on tellijal õigus teostada

kirjeldatud kontrollid järgmise pakkuja osas, kelle ta plaanib hindamise tulemusena

paremusjärjestuses järgmisena edukaks tunnistada.

4.17. Täitjad esitavad kas elektrooniliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

pakkumused minkonkursil määratud tähtajaks. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab

täitja. Pakkumuse esitamise tähtajast hiljem esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

4.18. Tellija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-

keskkonna (riigihangete registri või e-posti) tellija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu

6(17)

vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired tellija või täitja telefoni või interneti ühenduses

või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sh tarkvara, töös. Tellija ei vastuta e-

keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest täitjale tekkinud kahjude või saamata jäänud

tulu eest.

4.19. Minikonkursil esitatud täitja pakkumus on täitja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis

on täitjale siduv alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt 3 kuud.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

4.20. Tellija lükkab täitja pakkumuse tagasi, kui see ei vasta minikonkursi tingimustele, kui täitja

on esitanud lisatingimusi, mis ei ole kooskõlas minikonkursi tingimustega, kui täitja ei esita

tähtajaks tellija nõutud selgitusi või täitja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust.

4.21. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab minikonkursi tingimustele. Tellija võib

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid minikonkurs i

tingimustest.

4.22. Tellija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist edukal pakkujal kõrvaldamise aluste

puudumist vastavalt riigihangete seadusele.

4.23. Tellijal on õigus määrata hankelepingu sõlmimiseks tähtaeg. Kui minikonkursil eduka

pakkumuse esitanud pakkuja (täitja) võtab tellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse

tagasi või ei allkirjasta tellija antud tähtaja jooksul hankelepingut, mida käsitletakse kui

pakkumuse tagasivõtmist RHS § 119 tähenduses, hindab tellija kõiki ülejäänud minikonkurs i

pakkumusi uuesti ja tunnistab soodsaimaks pakkumuse, mis on pakkumustest majanduslikult

soodsaim. Tellija ei ole kohustatud pakkumusi uuesti hindama ja võib tunnistada

soodsaimaks esialgsel hindamisel edukuselt järgmiseks osutunud pakkumuse juhul, kui

soodsaimaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste

omavahelist järjestust.

4.24. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või

vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:

4.24.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;

4.24.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;

4.24.3. tellija ei saa projektile rahastust;

4.24.4. omal algatusel põhjendatud vajadusel.

4.25. Tellijal on õigus kaasata hankelepingute täitmisel tellija poolele maksja rollis kolmanda id

osapooli, kelleks võivad olla Siseministeerium ja selle valitsemisala asutused (Häirekeskus,

Politsei- ja piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia jt). Sellisel juhul sõlmitak se

hankeleping mitmepoolsena.

5. Hankelepingu täitmine, tööde teostamine

5.1. Töid teostatakse tellija asukohas või täitja asukohas vastavalt hankelepingule. Tellija

nõudmisel kohustub täitja teostama töid tellija asukohas, sellisel juhul teostatakse töid

tavapäraselt ajavahemikul esmaspäevast neljapäevani kell 8:30-17:00 ja reedel kell 8:30-

16:00. Kui tööprotsessid sujuvad ja projektis ei esine raskusi, võib eraldi kokku leppida, et

töid teostatakse kaugtööna. Sellisel juhul peab täitja osalema kas isiklikult või SMIT

meeskonna poolt määratud suhtlustarkvara kaudu (Rocket chat, skype4business vms)

kõikidel tellija poolt teavitatud meeskonna koosolekutel (nt. pikemad koosolekud reeglina 1-

2 korda nädalas ja igahommikustel lühiaruteludel (Standup)).

7(17)

5.2. Hankelepingu alusel töid vahetult teostava meeskonnaliikme vahetamine võib toimuda tellija

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Täitja esitab

meeskonnaliikme vahetamise teate tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt 20 päeva enne meeskonnaliikme vahetamist. Uus meeskonnaliige peab vastama

minikonkursis esitatud nõuetele taotluse esitamise seisuga. Tellijal on õigus keelduda

vahetusest, kui pakutav isik ei vasta lepingu aluseks olnud minikonkursis vastava rolli kohta

esitatud nõuetele.

5.3. Lisaks punktis 5.2. kirjeldatule kohustub täitja tellijat vähemalt 14 päeva kirjalikult ette

teavitama ka meeskonnaliikmete planeeritud puhkustest ja lähetustest, tagamaks sujuv

töökorraldus hankelepingu täitmisel.

5.4. Täitja tagab lepingu täitmise eesti keeles. Lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikme(te)

eesti keele oskus kõnes ja kirjas peab olema vähemalt tasemel, mis võimaldab

meeskonnaliikme(te)le vahetult osaleda nii meeskonnatöös (koosolekud jmt) kui teostada

lepingu esemeks olevaid arendustöid ja saada iseseisvalt aru täiendava tellija poolse

juhendamiseta tööülesannete ja tehniliste juhiste sisust ja tellijal kasutusel olevate

töökeskkondade juhistest. Juhul, kui meeskonnaliikme(te) eesti keele oskus ei ole piisava l

tasemel eelpool nimetatud osas, siis tagab täitja meeskonnaliikme(te)le omal kulul tõlgi, sh

juba sõlmitud lepingu täitmise olukorras, kui ilmnevad probleemid eespoolviida tud

kompetentsidega.

5.5. Tellija on arvestanud, et hankelepingu perioodi kestel on meeskonnaliikmel õigus vähemalt

töölepingu seaduses ette nähtud põhipuhkusele. Sellest tingitud lepingu täitmist väiksemas

mahus kui hankelepingus toodud, ei käsitleta hankelepingu mittekohase täitmisena vmt

rikkumisena. Samuti ei käsitleta hankelepingu rikkumisena tellijast tingitud viivitust tööde

tähtaegsel teostamisel seoses ebapiisavas mahus tööülesannete andmisega.

5.6. Juhul, kui hankelepingus sätestatud töötundide mahu täitumine hankelepingus sätestatud

perioodi jooksul on takistatud täitjast sõltuvatel põhjusel (nt meeskonnaliikme haigestumine,

vahetamine), tuleb kokkulepitud mahus teenust osutada tähtaega ületades, millisel juhul on

täitja tähtaja osas lepingu rikkumises. Juhul, kui tellijal puudub vajadus teenuse järgi peale

kokkulepitud teenuse osutamise tähtaega, võib tellija keelduda edasisest teenuse ostmisest,

millisel juhul arveldatakse täitmise tähtajaks tegelikult osutatud teenuse tundide eest.

5.7. Kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, alustab täitja hankelepingu täitmist esimesel

võimalusel pärast selle sõlmimist, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul alates hankelepingu

allkirjastamist poolte poolt. Pooled täpsustavad hankelepingu täitmise algustähtaja e-kirja

teel. Tellijal on õigus ühepoolselt nimetatud tähtaega edasi lükata vajaliku perioodi võrra

põhjendatud vajaduse esinemisel (nt taustakontrolli teostamine raamlepingu peatüki 6 alusel

viibib), teavitades sellest täitjat e-kirja teel.

5.8. Kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis annab tööülesandeid tellija täitjale läbi SMIT-

i tööülesannete haldussüsteemi JIRA või mõnes muus analoogses keskkonnas või

kohtumistel, leppides igakordselt kokku tulemi ehk uue versiooni nõuded. Ressursi

hankimisel on kohustus tööülesannete täitmisel märkida süsteemis tehtava töö ajakulu iga

konkreetse tööülesande kohta ja töö märgitakse tehtuks, kui tellija otsusel on tööülesande

eesmärk saavutatud. Töö tulemid kantakse SMIT-i lähtekoodi repositooriumisse vastavalt

tellija juhistele.

5.9. Kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis antakse lepingu ese üle igakuiste vahetarnete

kaupa, vastavalt hankelepingule. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse täitja poolt

teostatud tööde nimekiri, tundide arv koos tunnihinnaga ja teostatud tööde kogumaksumus.

8(17)

5.10. Kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tööde üleandmisele-vastuvõtmise le

SMIT käsunduslepingu üldtingimustes sätestatut.

5.11. Pretensioonid töö tulemi plaanipärase edenemise, meeskonnaliikme töö teostamise

efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija teada lisaks meeskonnaliikmele ka täitja

lepingulisele kontaktisikule. Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija juhiste

järgimata jätmisel, ülesannete teostamisel, meeskonnatööga arvestamise vmt osas, loetakse

lepingu rikkumiseks. Lisaks mujal lepingus sätestatud õigustele, on tellijal õigus nõuda selle

meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei vasta tellija õigustatud ootustele. Nimetatud

vahetuse nõue on tellijapoolne otsustus ning täitja kohustub tagama meeskonnaliikme

vahetuse 10 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest otsustuse teavitusest.

5.12. Tellijal on õigus igal ajal hankelepingu täitmise käigus kolme-kalendripäevase

etteteatamisega kokku kutsuda koosolekuid, kus täpsustatakse töökorraldust, tellija ja täitja

ootuseid vmt.

5.13. Tellija on kohustatud kõikidele täitja lepingu täitmisega seotud põhjendatud küsimuste le

vastama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Juhul, kui küsimusele vastamine nõuab tellija lt

pikemat analüüsimist, on tellija kohustatud andma eeltoodud kolme tööpäeva jooksul täitjale

täpse kuupäeva, millal tagasisidet antakse, sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tarne tähtaja

proportsionaalset pikendamist.

5.14. Täitja peab lepingu täitmisel juhinduma tellija poolt edastatud juhistest ja ülesannetest.

Tellijal on õigus igal ajal kontrollida tööde vastavust hankelepingule ning nõuda täitjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta. Tellija nõudmisel kohustub täitja meeskonnaliige

jooksvalt andma ülevaate ja esitlema juba teostatud või teostamisel olevaid töid.

5.15. Täitja tagab ja vastutab tööks vajalike töövahendite, litsentside ja autoriõiguste eest

iseseisvalt. Eraldi kokkuleppel võimaldab tööks vajalikud vahendid tellija.

5.16. Tellija jätab endale hankelepingu tingimuste piires õiguse ühepoolselt täiendada ja muuta

üldist töökorraldust, sh töökorralduse nõudeid, arendusnõudeid jmt, teavitades täitjat

kirjalikult ette 1 (üks) kuu.

5.17. Juhul, kui täitja poolt kaasatud meeskonnaliikmele on tagatud ligipääs tellija asukohale või

infosüsteemidele või on tellija poolt talle kasutusse antud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) seadmed, kohustub täitja tagama ja vastutama

tema poolt kaasatud meeskonnaliikme poolt alljärgnevate juhiste kohase täitmise:

5.17.1. täitja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub talle eraldatud elektroonil is t

läbipääsukaarti kasutama isiklikult ning registreerima sellega oma sisenemise ja

väljumise tellija ruumides;

5.17.2. täitja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub kasutama tellija poolt talle

kasutamiseks antud IKT seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning

üksnes lepingukohaste ülesannete kohaseks täitmiseks. IKT vahendite kasutamisel ei

ole täitja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

tellija logib nende tegevusi IKT seadmetes ja süsteemides.

5.18. Minikonkursis või hankelepingus võib olla sätestatud täiendavaid nõudeid vastavalt

välisvahendite rakendamisele kehtestatud reeglitele. Välisvahendite kasutamisel on täitja

kohustatud tagama lepingu eseme märgistamise vastavalt välisvahendite rakendamise le

kehtestatud reeglitele, täpsed nõuded sätestatakse vastavalt finantseerimisallika le

konkreetses minikonkursis ja/või hankelepingus.

5.19. Tarnitav lepingu ese peab ühilduma tellija poolt nõutud tehnilise lahendusega (erisused on

lubatud tellija kontaktisiku kirjalikul nõusolekul), sealhulgas:

9(17)

5.19.1. järgima tellija poolt nõutud tehnilise lahenduse ideoloogiat süsteemsete protseduuride

osas ja infosüsteemi arhitektuurset lahendust ja kasutusloogikat;

5.19.2. taaste- ja varundusprotseduurid peavad olema ühilduvad tellija poolt soovitud

tehnilise lahendusega;

5.19.3. lepingu ese ei tohi põhjustada süsteemi töö terviklikkuse või muid toimimise häireid

ega jõudluse langust;

5.19.4. lepingu ese peab olema tellija poolt nõutud infosüsteemiga ühetaoline ning sobituma

olemasolevatesse ekraanivormidesse ja töövoogu;

5.20. Tööde teostamise käigus tuleb täitjal vajadusel uuendada ka lepingu eseme dokumentatsiooni

(kirjeldused, juhised, protsessianalüüs jmt) ja dokumentatsioon tellijale kokkulepitud viis il

üle anda. Dokumentatsiooni üleandmisel eelistatakse elektroonilist vormi.

6. Taustakontrolli teostamine

6.1. Kõigi täitja meeskonnaliikmete osas viiakse enne nende poolt tööde teostamisega alustamist

läbi politsei ja piirivalve seaduse § 7(59) sätestatud taustakontroll (alus § 7 (59) lg 1 p 2).

6.2. Täitja on kohustatud teavitama tööle asuvaid meeskonnaliikmeid taustakontrolli teostamise

vajadusest.

6.3. Taustakontrolli läbiviimiseks edastab täitja tellijale vastava meeskonnaliikme kirjaliku

nõusoleku hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul. Tellija annab täitjale vajaliku nõusoleku

vormi.

6.4. Juhul, kui täitja ei edasta viidatud aja jooksul nõusolekut, loetakse see täitja poolseks

viivituseks.

6.5. Kui meeskonnaliige keeldub taustakontrolliks nõusoleku andmisest, on tellijal õigus

keelduda vastava meeskonnaliikme tööle lubamisest ning nõuda meeskonnaliikme

vahetamist.

6.6. Tellijal on õigus keelduda meeskonnaliiget töid teostama lubamast, kui taustakontro ll i

tulemusena teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole meeskonnaliige sobilik tellija

töid teostama. Lähtuvalt informatsiooni tundlikkusest, ei avaldata täitjale taustakontro ll i

käigus saadud andmeid.

6.7. Juhul kui meeskonnaliige ei nõustu taustakontrolliga või ei osutu selle tulemusena tellija le

sobivaks, kohustub täitja tagama meeskonnaliikme kohese, s.o maksimaalselt kümne (10)

kalendripäeva jooksul, vahetamise. Kui konkreetses tellimuses või hankelepingus ei ole

sätestatud teisiti, siis nimetatud põhjusel meeskonnaliikme vahetamine ei ole aluseks

tarnetähtaja muutmiseks.

7. Vastutus

7.1. Pooled vastutavad lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Kohustuse rikkumisel on teisel

poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahende id

vastavalt võlaõigusseadusele.

7.2. Lisaks mujal lepingudokumentides sätestatule, on tellijal õigus nõuda ja täitjal on kohustus

maksta leppetrahvi tarne üleandmisega viivitamisel 0,5 % hankelepingu kogumaksumusest

iga viivitatud tööpäeva eest:

7.3. Poolte konkreetsest hankelepingust tulenev koguvastutus on piiratud konkreetse

hankelepingu kogumaksumusega.

7.4. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000

eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija

10(17)

määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.

7.5. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:

7.5.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;

7.5.2. valeinfo esitamine;

7.5.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi

õigused) puudumine;

7.5.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;

7.5.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta

kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Käesolevat

punkti ei kohaldata p 5.6 nimetatud olukorras;

7.5.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;

7.5.7. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;

7.5.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole enam

tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik

enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

7.5.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat

lepingumuudatust sõlmimata.

8. Lepingu tõlgendamine ja erisätted

8.1. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatud lepingu tõlgendamise

reeglitest ning järgnevast dokumentide prioriteetsusest:

8.1.1. hankeleping;

8.1.2. raamleping;

8.1.3. SMIT käsunduslepingu üldtingimused.

9. Intellektuaalne omand

9.1. Täitja loovutab tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjale, kõik varalised

õigused autoriõiguse seaduse tähenduses käesoleva lepingu alusel üle antud tulemitele, kaasa

arvatud õiguse neid reprodutseerida, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes

vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta. Autori varalised õigused loetakse tellija le

üle läinuks pärast tulemi lepingukohast vastuvõtmist tellija poolt.

9.2. Täitja annab tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjale, ainulitsents i

isiklike õiguste kasutamiseks autoriõiguse seaduse tähenduses ja ulatuses, mis on vajalik, et

tellija saaks täiel määral teostada talle lepinguga üle antud varalisi õigusi. Isiklike õiguste

osas antav litsents on koos all-litsentseerimise õigusega ning kehtib ilma geograafilis te

piiranguteta kogu autoriõiguste kehtivuse tähtajal alates tulemi lepingukohasest

vastuvõtmisest tellija poolt. Täitja kohustub tagama, et isiklikud õigused on teostatavad

muuhulgas alljärgnevas ulatuses:

9.2.1. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel õigus teha üle antud tulemis muudatus i

ning seda täiendada ilma täitja nõusolekuta;

9.2.2. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel on õigus lisada tulemile teiste autorite

teoseid ilma täitja nõusolekuta;

11(17)

9.2.3. tulemi üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tulem on üldsusele esitamiseks valmis

ning täitja on loobunud õigusest seda ise avalikustada, välja arvatud tellija või juhul

kui maksjaks on teine asutus, siis maksja, eelneval kirjalikul nõusolekul.

9.3. Täitja kinnitab ja tagab, et:

9.3.1. täitja on vastavad õigused täielikult omandanud oma töötajate, töövõtjate,

alltöövõtjate või koostööpartneritega sõlmitud lepingute alusel ning täitjal on lepingu

alusel õigus nimetatud varaliste õiguste võõrandamiseks ning isiklike õiguste

litsentseerimiseks tellijale või maksjale;

9.3.2. alates lepingu sõlmimisest puuduvad temal, tema töötajatel, töövõtjatel,

alltöövõtjatel, koostööpartneritel tellija või maksja vastu mistahes nõuded tuleneva lt

varaliste autoriõiguste ja litsentseeritud isiklike õiguste võimalikust rikkumisest;

9.3.3. juhul kui tulemi kasutamine on takistatud kolmandate isikute intellektuaalomand i

õigustest või nende rikkumisest tulenevate nõuete tõttu, on täitja kohustatud

nimetatud takistused omal kulul kõrvaldama;

9.3.4. täitja ei paku tulemit ja/või sellega äravahetamiseni sarnaseid teoseid ja/või tuletatud

tulemit kolmandatele isikutele. Äravahetamiseni sarnasuse määramisel arvestatakse

tulemi ning selle kujunduse jäetavat üldmuljet, kusjuures suuremat osatähtsust

omistatakse tulemis sisalduvatele autoriõigusega kaitstud elementidele.

9.4. Lepingu alusel üle antud õigused ja litsents hõlmab kõiki edasisi tulemi arendusi. Lepingu

alusel annab täitja tellijale õiguse luua oma äranägemisel tuletatud teoseid tulemi

edasiarendamise teel.

9.5. Täitjal on õigus tulemit või selle osa kasutada näidisena oma loomingut sisaldavas portfoolios,

sealhulgas avaldada portfoolio digitaalsel kujul või paberkandjal, üksnes tellija eelneval

kirjalikul nõusolekul.

9.6. Tulemi üleandmisega tellijale läheb täitjalt tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis

maksjale, üle õigus tulemit ja selle dokumentatsiooni muuta, täiendada, kasutada mistahes

viisil ilma täiendava tasuta. Nimetatud õiguse üleminek jääb kehtima ka lepingu lõppemise l

mistahes põhjusel.

9.7. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava tulemi

kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajaks, mil tarne on üle antud,

kuid pole veel lepingukohaselt tellija poolt vastu võetud.

10. Kehtivus

10.1. Leping jõustub alates hetkest, mil pooled on selle allkirjastanud.

10.2. Leping kehtib 36 kuud või kuni maksimaalse maksumuse täitumiseni, kohalduv on esimene

täituv.

10.3. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppu.

10.4. Tellijal on õigus raamleping ühe täitja suhtes erakorraliselt üles öelda, kui täitja rikub

raamlepingu või selle alusel sõlmitava hankelepingu tingimusi või muul SMIT-i lepingu

üldtingimustes kehtestatud alusel. Ühe täitja suhtes raamlepingu erakorralise ülesütlemise

korral jääb raamleping teiste täitjate osas täies ulatuses kehtima.

11 Täitja kinnitused

11.1 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

11.1.1 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele

võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

12(17)

11.1.2 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ja huve ning puuduvad mistahes

asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

11.1.3 ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate SMIT-i käsunduslepingu

üldtingimustega.

11.2 Pärast hankelepingu sõlmimist esitab täitja iga oma alltöövõtja nime ja registrikood i ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

Leping on allkirjastatud digitaalselt

13(17)

Lisa. HANKELEPINGU projekt

* Hankelepingu täpsem sisu ja punktid võivad muutuda sõltuvalt konkreetsest hankelepingu esemest ehk vastavalt, kas ostetakse meeskonna ressursi teenust või arendustöö ja/või analüüsitöö tulemit.

Poolte andmed

Tellija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Registrikood 70008440

Aadress Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn

Tellija esindaja

Esinduse alus Põhimäärus/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon. 2. …

Maksja (kui maksjana on kaasatud teine asutus)

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus Põhimäärus/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon. 2.

Täitja OÜ/AS

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus Põhikiri/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2. …

1. Lepingu sõlmimise alus … 2024. a sõlmitud raamleping nr ... (riigihanke viitenumber 278437) alusdokumendid, tellija … minikonkurss ja täitja …

pakkumus

2. Lepingu ese ….

3. Rahastamisallikas Riigieelarve ja/või välisvahendid

14(17)

4 Lepingu eseme täitmine 4.1 Hankelepinguga ostab tellija või maksja (kui maksjana on kaasatud teine asutus):

4.1.1 …. (märkida rolli(de) nimetus(ed), kelle teenust ostetakse) teenust mahus …. tundi; 4.2 Hankelepingu täitmise periood on … (rolli nimi) puhul ….. kuu(d) alates töödega

alustamisest./tähtaeg on….

4.3 Tellija on planeerinud täitjale töövoo igakuiselt … töötunni mahus. Täitja tagab hankelepingu täitmise … tundi kuus, välja arvatud meeskonnaliikme puhkuse ajal

/täidetakse iga hangitava meeskonnaliikme kohta/ 4.4 Töid teostab/teostavad hankelepingu lisas/lisades toodud CV-s/CV-des nimetatud

isik/isikud.

4.5 Pärast hankelepingu sõlmimist või hankelepingu täitmise käigus lisanduva alltöövõtu kasutamisel esitab täitja iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulep ingu

nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Välisvahenditest rahastatava hankelepingu täitmisel

alltöövõtulepinguga, mille summa ületab 50 000 eurot, esitab täitja tellijale ka alltöövõtjae seaduslike esindajate

kohta. 4.6 Pooltel on õigus pikendada konkreetse hankelepingu täitmise tähtaega hankelepingu

alusel töid teostava meeskonnaliikme osas tema puhkuse või muu sündmuse tõttu, mille

tõttu ei saa põhjendatult oodata, et meeskonnaliige sel ajal hankelepingu täitmisel osaleks. Juhul, kui meeskonnaliige ei saa hankelepingu täitmisel osaleda muul põhjusel kui põhipuhkus ning tellija seda nõuab, peab täitja teostama vastava meeskonnaliikme osas

vahetamise vastavalt raamlepingus sätestatule (rakendatakse ainult ressursi ostmise lepingu puhul kestusega 6 või enam kuud).

4.7 Hankelepingus kokku leppimata küsimustes lähtutakse raamlepingus ja SMIT käsunduslepingu üldtingimustes sätestatust, vastuolude korral lähtutakse esmalt hankelepingus sätestatust, siis raamlepingus sätestatust ning viimaks SMIT

käsunduslepingu/töövõtulepingu üldtingimustes sätestatust. 4.8 ….

5. Kaasrahastab Euroopa Liit. Välisvahendite kasutamisest tulenevad nõuded. (punkti

sisu võib muutuda sõltuvalt rahastusallikast ja konkreetsest projektist, sh. sisaldada teistsuguseid nõudeid)

5.1 Välisvahendite kasutamise lõpptähtpäev on 31.12.2029.

5.2 Lähtuvalt rahastusallikast (välisvahendid) ning sellele kohalduvatest kohustuslikest

nõuetest, kohustub täitja tagama alljärgnevat:

5.2.1 Pooled on kohustatud järgima Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012)

sätestatud teavitusreegleid ning esemete märgistamise ja dokumentide tähistamise

nõudeid ning kasutama selleks ettenähtud sümboolikat (vt riigiteatajast määruse lisa 2).

5.2.2 Üleantav lepingu ese peab olema märgistatud ja tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012) toodud nõuetele kasutades selleks

ettenähtud sümboolikat (vt riigiteatajast määruse lisa 2).

6 Hankelepingu maksumus ja arveldamise kord

6.1 Hankelepingu kogumaksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks. 6.2 Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel

tellitud ja teostatud töötundide eest.

6.3 Töid teostavate meeskonnaliikmete ühe (1) töötunni maksumused on (rolli nimi valitakse

vastavalt sellele, millist rolli ostetakse):

15(17)

6.3.1 Java vanemarendajal …………. eurot, millele lisandub käibemaks; 6.3.2 Java arendajal………..eurot, millele lisandub käibemaks.

6.3.3 IT analüütikul … eurot, millele lisandub käibemaks; 6.3.4 Testijal … eurot, millele lisandub käibemaks. 6.4 Kui meeskonnaliikme asendamine toimub pärast lepingu sõlmimist ja raamlepingu punkti

6 alusel läbiviidud taustakontrolli teostamise järgselt esimese 3 kuu jooksul, siis makstakse asendamisele järgneva 3 kuu vältel meeskonnaliikmele ettenähtud tunnitasust 10 %

väiksemat tunnitasu. 6.5 Peale üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, esitab täitja tellijale lepingukohase arve. 6.6 Arved tuleb edastada tellijale vastavalt Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks

standardis nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi, raamhanke riigihangete registri viitenumber, raamlepingu number, minikonkursi

riigihangete registri viitenumber, hankelepingu number, hankelepingu riigihangete registri 15-kohaline viitenumber ja välisvahendite projekti toetuse kood. E-arve tuleb saata e-arvete operaatori kaudu. E-arve loetakse laekunuks selle e-arvete operaatorile laekumise

kuupäevast. 6.7 Välisvahenditest rahastatava hankelepingu korral arveldusperioodiks kolm kuud.

6.8 Üleandmis-vastuvõtmisaktide ja arvete esitamisel lähtutakse käesolevast punktist ja raamlepingu punktides 3 ja 5 toodust.

*lisatakse arveldamise kord, kui see erineb raamlepingus sätestatust.

7. Hankelepingu kehtivus

7.1. Hankeleping jõustub alates hetkest, kui pooled on hankelepingu allkirjastanud. 7.2. Hankeleping kehtib Poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni.

7.3. Tellijal on õigus igal ajal hankeleping üles öelda, esitades täitjale sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise vähemalt 30 päeva ette.

8. Lepingu lisad (lisad lisatakse vastavalt vajadusele)

8.1.Lisa 1 – täitja pakkumus;

8.2.Lisa 2 – tellija tellimus; 8.3.Lisa 3 ….

Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja minikonkursi

alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated,

mida lisadena eraldi ei allkirjastata.

Leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt.

16(17)

Lepingu lisa. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

Alus (täida need read, mis kohalduvad):

Riigihanke viitenumber: …. Riigihanke nimetus: … Raamleping nr …., sõlmitud …. a.,

Minikonkursi viitenumber: … Minikonkursi nimetus: …

Hankeleping nr …., sõlmitud …. a.,

Hankelepingu osa viitenumber (15-kohaline): …

Välisvahenditest rahastatud projekti toetuse kood ja nimetus: …

Käesolevaga annab ………….. (täitja ettevõtte nimi) üle ning ……… (tellija asutuse nimi) võtab

vastu (edaspidi lepingu ese):

1. …….. (täida lepingu esemest tulenev võimalikult detailne sisu):

 tulemi puhul maksumus, etapi eesmärgi kirjeldus jne;

 arendus- või hooldusteenuse puhul töötunni hind, kogumaksumus, teostamise periood,

töötundide maht, vajadusel jira ticketite viited jne.

 Vajadusel täida allolev tabel

Meeskonnaliige (roll)

Vastuvõetud töö

Periood Teostatud töötunnid

Töötunni hind km-ta

Meeskonnaliikme teostatud töö hind

kokku km-ta

Maksumus kokku km-ta:

Maksumus kokku km-ga:

Lepingu rahaline jää km-ta:

2. ………(dokumentide loetelu).

Üleantava lepingu eseme kogumaksumus on ………………. eurot (lisandub käibemaks).

………………. (täitja lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et lepingu ese on üle antud

tähtaegselt, vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

………………. (maksja lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et vastuvõetud lepingu ese

vastab lepingus sätestatud tingimustele ning lepingu ese on üleantud ja vastuvõetud vastavalt

lepingus sätestatud tähtajale ja tingimustele.

17(17)

…………….. (tellija lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et vastuvõetud lepingu ese vastab

lepingus sätestatud tingimustele ning lepingu ese on üle antud ja vastuvõetud vastavalt lepingus

sätestatud tähtajale ja tingimustele.

Käesolev üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Täitja:

………………… /asutuse nimi/

…………………..

/allkirjastaja nimi/

Maksja:

………………… /asutuse nimi/

…………………..

/allkirjastaja nimi/

Tellija:

………………… /asutuse nimi/

…………………..

/allkirjastaja nimi/