Sissetulev kiri

EELNÕU

KÄSKKIRI

xx.yy.2025 nr 1-3/nn

Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1.

ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest.

1. Muudan siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt.

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Muudan käskkirja punkti 2.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahelise kaitse

menetluse võimekus.

Projektil on järgmised alategevused:

2.1.1.1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate

proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsasti

kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

2 (14)

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne.

Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente.

Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval

viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulisi,

kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi

ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi,

lähtudes kehtivast Euroopa Liidu (edaspidi ka EL), rahvusvahelisest ja riigisisesest

õigusraamistikust.

Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja

osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja

korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata

taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi.

Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh

audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele.

Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusabi

saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt

rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavatele

jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on:

- vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine;

- personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne

nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus

leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad

lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotundide

korraldamine ja nendel osalemine;

- vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja

abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;

- nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

2.1.1.2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja

analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on

rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks.

Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette

taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärsust,

taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritoluriiki

tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on:

- vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine;

- päritoluriigi teabe analüüside koostamine;

- turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine;

- Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;

3 (14)

- päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolitustel

osalemine.

2.1.1.3. Juriidiline tugi

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste

menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada

PPA-d kohtuvaidlustes.

Juriidilise toe alategevusteks on:

- vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine;

- andmekaitse eksperdi ametikoha täitmine;

- rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline

toetamine;

- PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlustatud

rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise

otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud

sissesõidukeelu küsimustes;

- juristide koolitamine.

2.1.1.4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppeliselt

kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus

rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL-i,

rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele.

Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:

- vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha

täitmine;

- European Union Agency for Asylum (EUAA) hindamise piloottegevuses

osalemine, et saada sisend menetluste tõhustamiseks;

- EL rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine;

- arenduseksperdi ametikoha täitmine;

- ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

2.1.1.5 Kriisirolli täitvate ametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine.

Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes

kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute

läbiviimisesse. Uue kriisirolli ametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse

senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv

reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt

efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv,

nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise

ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA

teiste põhiülesannete täitmist.

4 (14)

Kriisirolli ametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on:

- uue rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli ametnike kaasamise süsteemi

kontseptsiooni loomine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli ametnike kaasamise kontseptsiooni

rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine;

- ametnike, sh kriisirolli ametnike pidev koolitamine.

2.1.1.6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse

infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja

ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste,

muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning

õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse

taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad

rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka

pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:

- rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine;

- osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises;

- ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised

jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolitustel

läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja

psühhosotsiaalsete mõjudega.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud,

nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on tõhustatud,

ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning kriisirolli ametnike kaasamise uus

kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2028.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt arenduseksperdi, andmekaitse eksperdi, päritoluriigi teabe

ekspertide, juristide, nõustajate, menetlejate, rahvusvahelise kaitse teenuse

infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise

kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates

riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine

jne);

5 (14)

- seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet“

1.3. Muudan käskkirja punkti 2.2.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev

arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

- SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartnerite

kaasamise rahastamine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine ja

analüüsitööde realiseerimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks

menetluseks vajalike infosüsteemidega;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide kasutajate koolituste korraldamine.“.

1.4. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent,

koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);

- seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu, litsentsitasu jm);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“

1.5. Muudan käskkirja punkti 2.4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks

kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavatele

juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevustele.

Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega.

Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse

taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja

veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate

asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades

kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast

tulenevaid piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

6 (14)

2.4.1.1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid,

ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024).

2.4.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks

kasutatavate vahendite soetamine.

2.4.1.3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine.

2.4.1.4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe.

2.4.1.5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide

varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja

varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku

arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada

veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega.

Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.

2.4.1.6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või

kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel

toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.

2.4.1.7. Taotlejate erimenüü (nt usulistel, tervislikel ja erinäidustustest tingitud põhjustel,

laste vajadustega arvestav).

2.4.1.8. Vaimse ja sotsiaalse heaolu toetamine ja hingehoid.

2.4.1.9. Taotlejatele hügieeniteenuste tagamine (nt juuksuriteenus).“

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.4.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust

osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja,

muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert, vaimse heaolu spetsialist jms);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel

psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid,

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil

01.04.2023-30.06.2024;

- kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st

stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid),

sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse

tagamisega seotud kulud, taotlejate erimenüü kulud, hügieeniteenuste tagamise kulud

jms);

- seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja

nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel);

- riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

7 (14)

1.7. Muudan käskkirja punkti 2.5.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne);

- projekti personali õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus,

majutus, kohalik transport jms);

- projekti personali koolituskulud;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud;

- teeninduskulud, näiteks seadmete, sealhulgas IT-süsteemide hooldus või

asendamine;

- teeninduskulud, näiteks taristu hoolduse ja remondi kulud.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4. Tulemused ja näitajad

4.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

8 (14)

1 Täiendavad selgitused indikaatorite kohta on leitavad abimaterjalis toetuse saajale perioodiks 2021-2027.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtüh

ik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave1

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse

tagamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 80 2850 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide

arendamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ja saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja,

kes on saanud tõlketeenuseid

varjupaigamenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 40 340 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Varjupaiga valdkonna

IT arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 1 1 Hooldatud IT süsteem.

9 (14)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

10 (14)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimekus

e tagamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb osalejalt

küsida tema arvamust peale iga koolituse

lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

Varjupaigavaldkon

na IT-süsteemide

arendamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb osalejalt

küsida tema arvamust peale iga

koolituse lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

11 (14)

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga. Selleks, et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb osalejalt küsida tema

arvamust peale iga koolituse lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

12 (14)

1.9. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„5.1. TAT eelarve on 7 102 660,16 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse

tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide

arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

599 591,25

199 863,75

799 455,00

7%

Varjupaigavaldkonna

IT arenduste

ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

1.10. Täiendan käskkirja punktiga 7.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.7. Kulud ei tohi tekkida ega olla makstud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (31.

detsember 2029).“.

1.11. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega: „Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist.“.

1.12. Muudan käskkirja punkti 9.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

1.13. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama

korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande

esitamise ajaks;“.

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

13 (14)

1.14. Muudan käskkirja punkti 10. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 10.

jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 20 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 20 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule2. Aruannetes kirjeldab elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni kolm

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande. Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030.

10.10 SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.“.

1.15. Muudan käskkirja punkti 11.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.“.

1.16. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiM-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

1.17. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

2 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpp- ja/või järelaruandes.

14 (14)

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

EELNÕU

Siseministri 20. märtsi 2023. a

käskkirja nr 1-3/50

„Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine

ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija

ettepanekust pikendada kahe toetatava tegevuse elluviimisse tähtaega ja tõsta sihttasemeid,

suurendada ühe tegevuse eelarvet ning teha tegevuste kirjeldustesse sisulisi täiendusi, mis on

tulenenud tegevuste elluviimise käigus selgunud vajadustest. Ühtlasi tehakse TAT-i

erinevatesse punktidesse täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja

õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud

Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös Politsei- ja

Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi

elluviija(d)) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson

([email protected]).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i

punktiga 11.1. ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest. Toetatava tegevuse

eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavas,

TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.

II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:

Käskkirja punktiga 1.1. korrigeeritakse viidet siseministri käskkirjale, millega kehtestati uus

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava. Rahastamiskavas tehti

märkimisväärseid muudatusi tulenevalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027

rakenduskavas tehtud muudatustest.

Käskkirja punktiga 1.2 kehtestatakse terve punkt 2.1 uues sõnastuses, kuna tegevuse

„Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine“ kirjelduses muudetakse numeratsiooni

ühetaolisemaks.

Lisaks tehakse järgmised sisulised muudatused:

Alategevusse nr 2.1.1.3 „Juriidiline nõustamine“ lisatakse andmekaitse eksperdi ametikoha

täitmise alategevus.

2 (5)

Alategevusse nr 2.1.1.4 „Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine“ lisatakse Euroopa

Liidu (EL) rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks ettevalmistamisega seonduvad tegevused

ning arenduseksperdi ametikoha täitmine.

Alategevuse nr 2.1.1.5 pealkiri „Reservametnike võimekuse täitmine“ nimega „Kriisirolli

täitvate ametnike võimekuse tõstmine“ ning tehakse vastavaid täpsustusi ka alategevuse sisu

kirjelduses ning punktis 2.1.2. Alategevuse eesmärgiks on jätkuvalt PPA valmisoleku tagamine

massilise sisserände olukordadeks.

Punkti 2.1.4 muudatusega pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega 31. detsembrini

2028, et tagada järjepidev rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekus Politsei- ja

Piirivalveametis. Sellega seonduvalt tõstetakse TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid. Samuti

täpsustatakse projekti abikõlblikke kulusid lisades personalikulude näitlikkusse loetellu selguse

tagamiseks ka arenduseksperdi ja andmekaitseeksperdi kulud.

Käskkirja punktiga 1.3 lisatakse toetatava tegevuse nr 2.2 „Varjupaiga valdkonna IT

arendused“ projekti loetelusse projektis arendatavate IT-süsteemide kasutajate koolitamine.

Koolitused on mõeldud eelkõige isikutele, kes tegelevad ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga. Vastavad näitajad on punktis 4. juba sätestatud, seega koolituste

korraldamine on algusest peale olnud tegevuses ette nähtud. Siseministeeriumi valitsemisalas

on infokommunikatsioonitehnoloogilised tegevused korraldatud selliselt, et koolitusi viib läbi

arenduste tellija, st PPA, kuid projekti elluviija vastutab nende asjakohase ja õigeaegse

korraldamise tagamise eest.

Käskkirja punktiga 1.4 täpsustatakse toetatava tegevuse nr 2.2 „Varjupaiga valdkonna IT

arendused“ abikõlblike kulude loetelus, et infosüsteemide arendamise kuluna on abikõlblikud

ka litsentsitasud.

Käskkirja punktiga 1.5 täiendatakse punktis 2.4.1 sätestatud toetatava tegevuse

„Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ alategevusi, et tagada rahvusvahelise kaitse

taotlejate erinevaid vajadusi arvestav tugiteenuste pakkumine. Sellega seonduvalt tõstetakse

TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid ning TAT-i punktis 5.1 sätestatud eelarvet.

Käskkirja punktiga 1.6 pikendatakse toetatava tegevuse 2.4 „Tugiteenused rahvusvahelise

kaitse taotlejatele“ elluviimise tähtaega 31. detsembrini 2029 ja täiendatakse abikõlblike kulude

loetelu, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate erinevaid vajadusi arvestav ja järjepidev

tugiteenuste pakkumine. Sellega seonduvalt tõstetakse TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid

ning TAT-i punktis 5.1 sätestatud eelarvet.

Käskkirja punktiga 1.7 täpsustatakse tegevuse 2.5 „Varjupaiga valdkonna IT arenduste

ülalpidamiskulud“ abikõlblike kulude loetelu. Nimelt on projektis abikõlblikud projekti

personali kulud, sh ainult projekti personali koolitus- ja lähetuskulud. Seega kustutatakse kulud,

mis on seotud koolituste korraldamisega. Kulude loetellu lisatakse selguse mõttes

teeninduskulud, kuna need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. juuli 2021. a

määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond, lisas VII.

Käskkirja punktiga 1.8 muudetakse TAT-i punkti 4 „Tulemused ja näitajad“.

Punktis 4.1 asendatakse tegevuse „Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine“

väljundnäitaja AMIF O.1.1. „Toetatud osalejate arv, millest omakorda õigusabi saanud

osalejate arv“ näitajaga O.1.1.2. „Toetatud osalejate arv, millest omakorda nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul“, kuna

toetatava tegevuse sihtrühmale pakutav nõustamisteenus seisneb eelkõige muud liiki toetuse

pakkumises, mitte õigusnõustamises (õigusnõustamist hakatakse edaspidi andma EL rände- ja

3 (5)

varjupaigapakti raames). Ühtlasi tõstetakse näitaja sihttaset 2850-le, kuna projektile seatud

sihttase on märkimisväärselt ületatud Ukrainas toimuva sõja tagajärjel.

Tegevuse „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ sihttase tõstetakse 340-le, kuna

tegevuse elluviimise aega pikendatakse ning tugiteenuse pakkumiseks lisatakse toetusraha, mis

võimaldab teenuseid pakkuda suuremale arvule inimestele.

Punktis 4.2 täpsustakse kõikide tulemusnäitajate selgitusi, et oleks selge, millise näitaja kohta,

millal ja mis põhimõtetest lähtuvalt infot tuleb koguda ja arvutada.

Käskkirja punktiga 1.9 suurendatakse TAT-i punktis 5 toetatava tegevuse „Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ eelarvet 338 233,12 euro võrra 799 455 euroni (sh EL-i

toetus 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%), mille võrra tõuseb kogu TAT-i eelarve

7 102 660,16 euroni. Toetatavate tegevusele lisatav summa arvati vastava projekti eelarvest

välja TAT-i eelmise muudatuse käigus seoses sellega, et varem tegevuse eelarvest rahastatud

meditsiiniteenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele viidi riigieelarvelisele rahastamisele.

Politsei- ja Piirivalveameti taotluse alusel tõstetakse meditsiiniteenustest vabanenud ressurss

projekti eelarvesse tagasi, et pakkuda sihtrühmale tugiteenuseid kuni 2029. aasta lõpuni.

Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punktis 7.7, et kulud ei tohi tekkida ega olla

makstud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, milleks on 31.12.2029. Vastav tingimus on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ paragrahvi 15 punktis 1.

Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 8.5, et maksetaotluseid võib

erandjuhtudel esitada sagedamini või harvemini, kui punktis 8.5 on ette nähtud tingimusel, et

erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käskkirja punktiga 1.12 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima

ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja

ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning

toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete

seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviijad on kohustatud

järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviijad

ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse

saajate kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida mitmeti mõistetavusi

elluviijatele kohalduvate kohustuste osas.

Käskkirja punktiga 1.13 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.7, et toetuse saaja on kohustatud

tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande

esitamise ajaks. Aruande all on silmas peetud vahe-, lõpp- ja järelaruannet, millega

raporteeritakse osalejatega seotud sihttasemete täimist. See võimaldab seirata aruannetes

raporteeritud arvandmete kooskõla sündmuste infosüsteemis olevate andmetega.

Käskkirja punktiga 1.14 muudetakse punktis 10 sätestatud aruannete esitamise tähtaegu.

Vahearuannete esitamise tähtaeg nihutatakse 10. jaanuarile ja 10. juunile, lõpparuande

esitamise aja pikkus 20 päevale ning puuduste kõrvaldamise tähtaeg kuni kolmele tööpäevale,

et võimaldada piisav aeg aruannetes esitatud andmete läbi töötamiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks, et tagada korrektsed andmed Euroopa Komisjonile tähtaegselt. Enamus

tegevusi lõpeb 31.12.2029, seega lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 20. jaanuariks 2030 , kuna

4 (5)

lõppmakse toetuse saajale tuleb teha hiljemalt 31.03.2030 ning selleks ajaks peab olema

kinnitatud nii lõpparuanne kui menetletud viimane maksetaotlus. Ühtlasi täpsustatakse, et

järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030.

Samuti täpsustatakse, et nii vahe- kui lõpparuandes peavad toetuse saajad kajastama infot „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamise kohta, mida

nad on seni ka teinud.

Käskkirja puntiga 1.15 eemaldatakse TAT-i punktist 11.4 lause, mis dubleerib punkti viimast

lauset.

Käskkirja punktiga 1.16 muudetakse TAT-i punkti 11.7 teist lauset, et ühtlustada toetuse

andmise tingimuste käskkirjade sõnastust ning selgitada, millistel põhimõtetel on võimalik

toetuse summat suurendada.

Käskkirja punktiga 1.17 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatavate tegevuste riigiabi andmise analüüsi

aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatavad tegevused ei ole majandustegevused, kuna

tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seadusele. Toetatavad tegevused on seotud Politsei- ja Piirivalveameti ning

Siseministeerium infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tegevusega ning elluviimine on

korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta. Toetatavad tegevused ei kahjusta

konkurentsi ega liikmesriikide vahelist kaubandust.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus selgunud

vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide

saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja meetmetele eraldatud

eelarve piiresse.

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Pettuseriski ja topeltrahastamise risk on madal: rakendatakse hinnatava meetmega sarnase

sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid ja tegevusi, kuid elluviijad on riigiasutused ja

raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Topeltrahastamise riskide

5 (5)

maandamiseks teeb SIM detailse kulude (rist)kontrolli siis, kui elluviijad on esitanud

maksetaotluse.

V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest

TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.

VI Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium) ning saadeti arvamuse avaldamiseks elluviijatele (Politsei- ja

Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

15.12.2025 nr 14-13.3/92-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“

toetuse andmise tingimused“.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu.

Lisa 2. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja

eelnõu.

Lisa 3. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste

hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu.

2 (2)

Lisa 4. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ tervikteksti

kavand.

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Ave Osman 6125242

[email protected]