Harjumaa Kose vald Tuhala küla Tuhala jõel Tuhala paisu parendamine

Transpordiamet

[email protected] 27.08.2024 nr 3-6.1/2024/5193

Kooskõlastuse küsimine Transpordiametilt (Tuhala jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose

vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:

33701:001:0063 ja 33701:001:0559).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.

RMK soovib Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsusele

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv tööprojekt

kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf

[email protected]

56287678

1

Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk

Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisule planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel

Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge

Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.

Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.

1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)

2

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille

lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).

Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin

nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu

vahetus läheduses.

Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab

alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe

pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu

ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi

voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe

langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.

Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja

elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega

on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel

paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on

kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.

Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille

ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.

Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning

pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele

ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuleb

tagada Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2025.

2 Maa-ameti geoportaal, 2024 3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)

3

Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).

Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).

4

Joonis 4. Vaade Tuhala paisu suunas, pais paikneb truubi taga (23.07.2024).

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda (33701:001:0063), Jüri-

Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke, kellelt võetakse

planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202

(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.

Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid

arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna

Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid

tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu

rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi

leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.

2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel

üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa

paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt

üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.

5

Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral

tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83

km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea

elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%

eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel

kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk

kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões

tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.

Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise

piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,

mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt

kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Transpordiamet

[email protected] 27.08.2024 nr 3-6.1/2024/5193

Kooskõlastuse küsimine Transpordiametilt (Tuhala jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose

vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:

33701:001:0063 ja 33701:001:0559).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.

RMK soovib Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsusele

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv tööprojekt

kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf

[email protected]

56287678

1

Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk

Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisule planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel

Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge

Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.

Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.

1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)

2

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille

lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).

Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin

nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu

vahetus läheduses.

Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab

alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe

pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu

ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi

voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe

langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.

Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja

elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega

on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel

paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on

kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.

Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille

ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.

Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning

pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele

ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuleb

tagada Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2025.

2 Maa-ameti geoportaal, 2024 3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)

3

Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).

Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).

4

Joonis 4. Vaade Tuhala paisu suunas, pais paikneb truubi taga (23.07.2024).

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda (33701:001:0063), Jüri-

Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke, kellelt võetakse

planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202

(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.

Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid

arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna

Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid

tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu

rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi

leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.

2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel

üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa

paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt

üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.

5

Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral

tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83

km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea

elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%

eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel

kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk

kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões

tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.

Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise

piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,

mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt

kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.