| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/14732-3 |
| Registreeritud | 17.09.2025 |
| Sünkroonitud | 18.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Vastutaja | Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Transpordiamet
[email protected] (17.09.2025) nr 3-6.1/2025/6385
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Tuhala pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel
paisudel või rändetakistustel.
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose
vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:
33701:001:0063 ja 33701:001:0559).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.
RMK on varasemalt pöördunud Transpordiameti poole sama objektiga (RMK 27.08.2024 nr 3-
6.1/2024/5193 / TRAM 27.08.2024 nr 7.1-2/24/14732-2). Kuna oleme teinud tööde kavatsuse
dokumenti muudatusi, soovib RMK Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise
kavatsusele uut seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti
tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv
tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1, Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf
56287678 [email protected]
1
Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus
a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk
Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisu asemele planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääs kujundatakse paisjärve paremasse kaldasse. Seejuures tuleb tagada kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine jõe erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestik-kalapääs peab toimima peamise veelaskmena ning selle maksimaalne lubatud lang on 2%. Paisjärves säilitatakse kohalikele elanikele ujumisvõimalus kärestik-kalapääsu pinnasvallilt. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral ning ei tohi üle ujutada ülesvoolu paiknevaid looduslikke kärestikke. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel
Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge
Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.
1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)
2
Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.
a) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille
lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).
Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin
nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.
Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis
asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu
vahetus läheduses.
Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.
b) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab
alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe
pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu
ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi
2 Maa-ameti geoportaal, 2024
3
voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe
langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.
Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega
„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja
elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega
on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel
paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on
kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.
Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille
ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.
Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning
pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele
ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuli tagada
Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu 15. septembriks 2025. aastal.
Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).
3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)
4
Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).
c) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisjärve suuruse muutmine ja kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda
(33701:001:0063), Jüri-Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke,
kellelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202
(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.
Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid
arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna
Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid
tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu
rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi
leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.
2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel
üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa
paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt
5
üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.
Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral
tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83
km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea
elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%
eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel
kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk
kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões
tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.
Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.
Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis
asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise
piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,
mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt
kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
Transpordiamet
[email protected] (17.09.2025) nr 3-6.1/2025/6385
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Tuhala pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel
paisudel või rändetakistustel.
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose
vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:
33701:001:0063 ja 33701:001:0559).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.
RMK on varasemalt pöördunud Transpordiameti poole sama objektiga (RMK 27.08.2024 nr 3-
6.1/2024/5193 / TRAM 27.08.2024 nr 7.1-2/24/14732-2). Kuna oleme teinud tööde kavatsuse
dokumenti muudatusi, soovib RMK Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise
kavatsusele uut seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti
tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv
tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1, Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf
56287678 [email protected]
1
Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus
a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk
Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisu asemele planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääs kujundatakse paisjärve paremasse kaldasse. Seejuures tuleb tagada kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine jõe erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestik-kalapääs peab toimima peamise veelaskmena ning selle maksimaalne lubatud lang on 2%. Paisjärves säilitatakse kohalikele elanikele ujumisvõimalus kärestik-kalapääsu pinnasvallilt. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral ning ei tohi üle ujutada ülesvoolu paiknevaid looduslikke kärestikke. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel
Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge
Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.
1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)
2
Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.
a) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille
lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).
Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin
nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.
Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis
asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu
vahetus läheduses.
Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.
b) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab
alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe
pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu
ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi
2 Maa-ameti geoportaal, 2024
3
voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe
langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.
Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega
„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja
elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega
on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel
paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on
kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.
Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille
ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.
Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning
pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele
ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuli tagada
Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu 15. septembriks 2025. aastal.
Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).
3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)
4
Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).
c) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisjärve suuruse muutmine ja kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda
(33701:001:0063), Jüri-Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke,
kellelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202
(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.
Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid
arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna
Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid
tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu
rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi
leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.
2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel
üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa
paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt
5
üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.
Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral
tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83
km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea
elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%
eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel
kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk
kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões
tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.
Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.
Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis
asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise
piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,
mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt
kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 17.09.2025 | 1 | 7.1-2/25/14732-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Kiri | 27.08.2024 | 2 | 7.1-2/24/14732-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Harjumaa Kose vald Tuhala küla Tuhala jõel Tuhala paisu parendamine | 27.08.2024 | 2 | 7.1-2/24/14732-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Riigimetsa Majandamise Keskus |