Otsus

1 / 5

Kastre Vallavalitsuse 06. oktoober 2022 korralduse nr 520

Lisa 1

Lähteseisukohad Hugo katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja

vormistamiseks

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluse algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu

koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab

ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse

kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info

planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse

maaspetsialist Kati Kala. Käesolevad lähteseisukohad kehtivad algatamisest kuni 12 kuud. Kui

ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

2. Detailplaneeringu eesmärk, ülesanded ja muu vajalik info

Joosep Henrik Sild esitas volikirja alusel 05.09.2022 avalduse (registreeritud dokumendiregistris

06.09.2022 nr 6-3/935 all) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringualaks on Tohvri katastriüksus (kinnistu registriosa nr 21913750, katastritunnus

50101:001:0001, pindala on 7248 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Ehitisregistri andmetel

katastriüksusel paikneb kaks hoonet - elamu (ehitisregistri kood 104022818, ehitisealune pind 54,0

m2) ja kõrvalhoone (ehitisregistri kood 104022819, ehitisealune pind 39,0 m2). Planeeritava ala pindala

kokku on 7248 m2. Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ja ehitusõiguse

määramine nelja üksikelamu ning neid teenindava abihoonete püstitamiseks.

Planeerimisseaduse § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Mäksa valla üldplaneeringu

(seletuskirja peatükk III-6) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui hajaasustusalal

soovitakse hoonestust tihendada või ehitusõigust taotleda suuremal määral, kui see on tsoonis

üldnormina 100/1 lubatud või kui uushoonestus on naabri elukondlike hoonete mõttelises

privaatsusringis, st lähemal kui 100 m. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Mäksa valla

üldplaneeringuga ja koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat Mäksa valla üldplaneeringut.

Detailplaneeringu ülesanded on:

 planeeringuala kruntideks jagamine (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste

piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala. Anda maakasutuse koondtabel-

planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed,

sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad);

 krundi hoonestusala määramine (minimaalne kaugus krundi piirist 4 m. Sätestada tingimus, et

väljapoole hoonestusala on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud);

 krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv

(nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned), hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (mille hulka arvestatakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka

ehitusloakohustuseta hooned), hoonete lubatud maksimaalne kõrgus, hoonestusala suurus m2);

 hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine (näidata

võimalikud/soovitavad hoonete asukohad). Kõikide uute kavandavate tehnovõrkude korral või

olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmise korral tuleb detailplaneeringu

2 / 5

koostamiseks taotleda võrgu valdajate tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised

tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas;

 ehitise ehituslike tingimuste määramine (määrata hoone ±0.00 sidumine);

 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine - piirkondlikult ühtsete

arhitektuursete tingimustega, mis looks piirkonnale ühtse visuaalse identiteedi, tugevdades

piirkonna elanike kogukonna tunnetust (piirete lubatud kõrgus 1,5 meetrit (aed, hekk) ja piire

rajamisel arvestada lumelükkamisega st piirde kaugus teest vähemalt 1,0 meetrit. Teede

ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei tohi

ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus);

 liikluskorralduse põhimõtete määramine, moodustada juurdepääsuks eraldi transpordimaa

(tolmuvaba kattega) katastriüksus, mille osaks 5,5 meetri laiune sõidutee (tupiktänava

kavandamisel planeerida tupiktänava lõpus ümberpööramisala 12x12m) ning 22260 Vana-

Kastre-Roiu tee äärde kavandatav kergtee. Kuna detailplaneeringuala asub riigitee

kaitsevööndis, siis tuleb arvestada Transpordiameti poolt detailplaneeringu koostamiseks

väljastavate lähteseisukohtadega. Kõik transpordimaa krundid tuleb näha ette avalikku

kasutusse;

 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

 kuja määramine;

 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

 müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine (kaitse müra eest ja vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“);

 servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse märkimine;

 nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine

nõutav;

 keskkonnatingimustega arvestamine ja kaitseväärtustele vajalike leevendavate meetmete

käsitlemine.

3 / 5

Joonis 2. Väljavõte kaardilt Mäksa valla üldplaneeringu maa-ja veealade üldised

kasutustingimused

Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-amet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise keskkonda

EVALD. Planeeringuala suurus on 4,25 ha.

Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala

lähiümbrust (vähemalt ~50 meetrine raadius

planeeringualast).

3. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu

koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Päästeamet Lõuna päästekeskus Maa-amet

Transpordiamet Sillapesa - naaberkinnisasi

Elektrilevi OÜ Hoidla - katastriüksus

Sireli - naaberkinnisasi

Teelahkme - naaberkinnisasi

4 / 5

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli. Paberkandjal kooskõlastused lisada

põhikausta ja lisaks esitada ka digitaalselt detailplaneeringu digitaalses konteineris. Tekstilises

osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel

kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused

kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta. Tehnovõrkude valdajatega teeb koostööd planeerija

ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel

Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile.

4. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult

arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt PlanS § 138 esitada

heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja

seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus Toimumise eeldatav aeg

Detailplaneeringu algatamine 2022 oktoober

Halduslepingu sõlmimine (PlanS § 130) 2022 oktoober

Detailplaneeringu koostamine 2022 oktoober - detsember

Detailplaneeringu kontrollimine (vastavus lähteseisukohtadele,

üldplaneeringule)

2023 jaanuar

Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuse avaldamine 2023 veebruar - märts

Detailplaneeringu vastuvõtmine 2023 aprill

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku

tulemuste avaliku arutelu korraldamine

2023 mai-juuni

Halduslepingu sõlmimine (PlanS § 131) 2023 juuli

Detailplaneeringu kehtestamine 2023 august

5. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid

 Mäksa valla üldplaneering (seletuskiri ja joonis_maa-ja veealade üldised kasutustingimused);

 Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026;

 Kastre valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030;

 Planeerimisseadus;

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

 ja muud asjakohased õigusaktid, standardid.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Detailplaneeringut algatades uuringute ja analüüside tegemise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu

koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha uuringuid, analüüse,

ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. Uuringute, analüüside, ekspertiiside, vms

eest tasub detailplaneeringust huvitatud isik.

7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Kastre

Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Juhul kui planeeritava

tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool planeeringuala, jäävad ka need tegevused

5 / 5

huvitatud isiku finantseerida. Planeeringus anda elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis

tagavad planeeringu elluviimise. Ajakavasse märkida tingimus, et kui planeeringuala

realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul

omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Planeering

vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude

valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja

avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse

vastavalt planeerimisseadusele.

Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele kehtestamise

otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli

tulemused ning kahes identses eksemplaris planeeringu ka paberkandjal, mille juurde on

köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 17.10.2022 nr 6-3/1303

Meie 08.11.2022 nr 7.2-2/22/23456-2

Seisukohtade väljastamine Tohvri

katastriüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Tohvri katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 50101:001:0001,

edaspidi planeering) algatamisest Kastre Vallavalitsuse 06.10.2022 korraldusega nr 520.

Juhime tähelepanu, et korraldusele lisatud lähteseisukohtade (vt Lisa) pealkirjas on vale

katastriüksuse nimetus (Tohvri asemel Hugo).

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine nelja

üksikelamu ning neid teenindava abihoone püstitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22260 Vana-Kastre – Roiu (edaspidi riigitee) km 0,125-0,265.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 980 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku

(EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Tohvri kinnistule puudub juurdepääs. Planeeringualale juurdepääsu kavandamiseks on kaks

võimalust, millest võib realiseerida vaid ühe või kasutada korraga mõlemat varianti:

1.1. Juurdepääsu planeeringualale võib kavandada olemasolevalt ristumiskohalt riigitee ca km

0,28 läbi naaberkinnistute katastritunnustega 29101:001:0850 ja 29101:001:0808

(Teenurga), kusjuures mahasõidu Tohvri kinnistule võib kavandada ainult Teenurga

kinnistu piirides nii, et see ei lõiku olemasoleva ristumiskoha geomeetriaga (st

juurdepääsu ei tohi kavandada olemasoleva ristumiskoha pöörderaadiuse ulatuses) ning

planeeringualalt väljuv sõiduk saab reastuda oma sõiduritta enne riigiteele keeramist.

1.2. Juurdepääsu planeeringualale võib kavandada otse riigiteelt vahemikus km 0,147-0,211

(vt Joonis 1). Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda meie käest

[email protected] nõuded projekti koostamiseks.

2 (3)

Joonis 1. Riigitee nr 22260 km 0,147-0,211

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja projektide lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele „Ristmike

vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137).

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

3 (3)

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (piire, parkla, kergliiklustee,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 4.1 Lisa_Tohvri DP lähteseisukohad algatamisel

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]