Projekti kooskõlastamine

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 1/42

SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 4

1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 4 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 4 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 4 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 4

1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk .................................................................................................................. 4 1.5 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 5 1.6 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 6 1.7 TEOSTATAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 7 1.8 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................... 7

2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 8

2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 8 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED JA LÄHTEDOKUMENDID....................................................................................... 8 2.3 STANDARDID JA JUHENDID .......................................................................................................................... 8 2.4 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 8

2.4.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................... 9 2.4.2 Olemasolevad torustikud .................................................................................................................. 9

3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................. 10

4 EHITUSTÖÖD ............................................................................................................................................ 11

4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID .............................................................................................................. 11 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ........................................................................................... 11 4.3 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI MUUDATUSED ........................................................................................... 11 4.4 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................................................... 11 4.5 EHITUSTÖÖDEGA SEOTUD LOAD ............................................................................................................... 12 4.6 EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE ................................................................................................... 13 4.7 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS ............................................................................................ 13 4.8 TÖÖD MADALPINGEKAABLITE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................................ 13 4.9 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS, ENEFIT AS JA ELA SA LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ........................... 13 4.10 KESKKONNAKAITSELISED PIIRANGUD .................................................................................................. 14 4.11 TÖÖD MUINSUSKAITSEALAL JA KAITSEVÖÖNDIS .................................................................................. 14 4.12 PUUDE KAITSMINE ............................................................................................................................... 15 4.13 LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................................ 15 4.14 KATETE EEMALDAMINE ....................................................................................................................... 16 4.15 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS .................................................................. 16 4.16 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................................... 17 4.17 VÄLJAKAEVATUD PINNASE LADUSTAMINE........................................................................................... 19 4.18 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .............................................................. 19 4.19 OLEMASOLEVA REOVEE KOGUMISMAHUTI LIKVIDEERIMINE ................................................................ 19 4.20 KINNISEL MEETODIL RAJATAVAD TORUSTIKUD .................................................................................... 20 4.21 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE ................................................................................................................. 20

5 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 21

5.1 ÜLDIST ...................................................................................................................................................... 21 5.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ..................................................................................................................... 21 5.1 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ................................................................................................................ 22 5.2 KRUUSKATTE TAASTAMINE ...................................................................................................................... 22 5.3 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE .................................................................................................. 23 5.4 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE ............................................................................................................ 23 5.5 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................................................................ 23

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 2/42

6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 24

7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 25

7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................. 25 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................................................ 25 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID JA KLAPID ............................................................................................................. 27

8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 28

8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 28 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 28 8.3 ISEVOOLSE TORUSTIKU KAAMERAVAATLUS.............................................................................................. 29 8.4 ISEVOOLSETE TORUSTIKE VEEPIDAVUSKATSE ........................................................................................... 30 8.5 ISEVOOLSETE TORUSTIKE OVAALSUSE KONTROLL .................................................................................... 30

9 REOVEEPUMPLA..................................................................................................................................... 31

9.1 ÜLDNÕUDED PUMPLATELE........................................................................................................................ 31 9.1.1 Sisemine survetorustik .................................................................................................................... 32 9.1.2 Hooldeplatvorm .............................................................................................................................. 32 9.1.3 Redel, käsipuud ............................................................................................................................... 32 9.1.4 Ventilatsioon ................................................................................................................................... 32 9.1.5 Pumplate luugid, lukustus ............................................................................................................... 33 9.1.6 Pumpla soojusisolatsioon ............................................................................................................... 33 9.1.7 Pumplas kasutatavad materjalid .................................................................................................... 33

9.2 NÕUDED PUMPADELE ................................................................................................................................ 34 9.3 PUMPLA ELEKTRIVARUSTUS JA PUMPADE JUHTIMINE ............................................................................... 34 9.4 REOVEEPUMPLA PAIGALDAMINE .............................................................................................................. 35 9.5 REOVEEPUMPLATE ÜMBRUSE KUJUNDAMINE ............................................................................................ 35 9.6 REOVEEPUMPLA KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ...................................................................................... 35

9.6.1 Kasutuseesmärk .............................................................................................................................. 35 9.6.2 Kasutus ja hooldus.......................................................................................................................... 35

10 REOVEEPUHASTI .................................................................................................................................... 37

10.1 REOVEE VOOLUHULK JA REOSTUSKOORMUS ........................................................................................ 37 10.2 NÕUDED HEITVEELE ............................................................................................................................. 37 10.3 REOVEEPUHASTI KUJA ......................................................................................................................... 38 10.4 RAJATISTE EELDATAV KASUTUSIGA ..................................................................................................... 38 10.5 REOVEEPUHASTUSE ÜLDINE KIRJELDUS ............................................................................................... 38 10.6 AKTIIVMUDA ANNUSPUHASTI .............................................................................................................. 38 10.7 REOVEE- JA HEITVEEPROOVIDE VÕTMINE ............................................................................................ 39 10.8 ELEKTRIVARUSTUS JA SEADMETE JUHTIMINE ...................................................................................... 40 10.9 TEE, PLATS JA PIIRDEAED, HALJASTUS ................................................................................................. 40 10.10 HEITVEE TORU JA TORU OTSA KIVIKINDLUSTUS ................................................................................... 40 10.11 REOVEEPUHASTI KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .................................................................... 40

10.11.1 Seadmete ja torustike tähistused katsetustel .............................................................................. 41 10.11.2 Käituskatsed ............................................................................................................................... 41 10.11.3 Mehaanilised katsed .................................................................................................................. 41 10.11.4 Tehnoloogiliste seadmete katsetamine ....................................................................................... 41 10.11.5 Reoveepuhasti protsessi ja puhastusefektiivsuse katsetused ...................................................... 41 10.11.6 Garantiiperiood ......................................................................................................................... 42

10.12 TELLIJA VÄLJAÕPE JA JUHENDMATERJALID .......................................................................................... 42 10.12.1 Koolitus ...................................................................................................................................... 42 10.12.2 Kasutus- ja hooldusjuhendid ...................................................................................................... 42

LISAD:

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 3/42

LISA 1 REOVEEPUMBA TOOTELEHT

LISA 2 REOVEEPUMPLATE PAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND

LISA 3 REOVEEPUHASTI TOOTJAPOOLSED DIMENSIONEERIMISARVUTUSED

LISA 4 REOVEEPUHASTI TOOTJAPOOLSE KASUTUSJUHENDI NÄIDIS

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 4/42

1 ÜLDOSA

1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Pajusi asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike rajamine ja rekonstrueerimine.

1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Pajusi küla, mis asub Jõgevamaal Põltsamaa vallas. Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal.

Joonis 1. Projektala asukoha plaan

1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal ühisveevärk ja -kanalisatsioon Pajusi külas puudub. Küla keskuses on elanike poolt võetud kasutusele ühine puurkaev (katastri nr 12029). Puurkaevu vee kvaliteet on halb ning see ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“). Samuti kogutakse osade elanike reovesi Remmelga kinnistul asuvasse ühisesse kogumismahutisse. Lisaks on reovee käitlemisel kasutusel septikust ja imbsüsteemist koosnevad lahendused.

1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on rekonstrueerida ja rajada Pajusi küla ÜVK torustikud. Lisaks on vajalik ühisveevarustuse tarbeks uue puurkaev-pumpla rajamine ning moodustuva reovee puhastamiseks reoveepuhasti rajamine. Pajusi küla ühisveevarustuse uue puurkaevu projekt (BalRock OÜ, töö nr 11999) ning puurkaevu seadmete projekt (BalRock OÜ, töö nr 12005) on koostatud eraldi lahendusena olemasoleva mõisa puurkaevu asemele.

1.4.1 Vee- ja reovee vooluhulk

Käesoleva töö eesmärgiks on varustada joogiveega olemasolevad Pajusi küla keskuse elanikud ning asutused ja ettevõtted. Samuti on vajalik tagada piirkonnas moodustuva reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Andmed projektipiirkonna arvutusliku vee koguse ja tekkiva reovee vooluhulga kohta on esitatud alljärgnevas tabelis.

Projektala

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 5/42

Parameeter Tähis Ühik Väärtus

Leibkondade arv - tk 25

Leibkonna keskmine suurus - in/leibk. 2,5

Tarbijate arv kokku N in 64

Eritarve/-äravool elaniku kohta qN l/d 120

Veetarve (EVS 921:2022)

Keskmine ööpäevane veetarve Qkd m3/d 7,7

Ööpäevase tarbimise ebaühtlustegur Kmaxd - 1,2

Suurim ööpäevane veetarve Qmaxd m3/d 9,2

Tipptunni veetarve Qmaxh m3/h 3,1

l/s 0,9

Võrgukaod/reserv Kkadu % 15%

KOKKU VEE HULK Q m3/h 3,6

l/s 1,0

Ühiskanalisatsiooni arvutusäravool (EVS 848:2021)

Keskmine ööpäevane äravool Qd m3/d 7,7

Maksimaalne ööpäevane äravool Qdmax m3/d 9,2

Maksimaalne tunnine äravool Qhmax m3/h 3,4

l/s 0,9

Infiltratsiooni koef Kinf l/s*km 0,33

Torustike pikkus L km 1,0

Infiltratsioonivee hulk

Kinf l/s 0,36

Kinf m3/h 1,31

KOKKU REOVEE VOOLUHULK Q m3/h 4,7

l/s 1,3

1.5 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Projektala ehitusgeoloogilised tingimused on esitatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud Pajusi asula geoloogilise uuringu aruandes (töö nr 24-009).

Lähtuvalt geoloogilisest uuringust jääb projektala Kesk-Eesti lavatasandikul moreentasandikule. Uuringusügavuses kuni 4,35 meetrit levivad tehis- ja täitepinnased: mustkate (kiht A), liivane kruus (kiht 1), kasvukiht (kiht 2), kruusane (mölline) liiv (kiht 3), täitepinnas (kiht 4); looduslikus olekus orgaanikaga pinnased: muld (kiht 5) ja vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane kuni savine möll (kiht 6); jääjärvelised ja jääjõelised liivad (kihid 7 ja 9) ja liustikusete moreen (kihid 8 ja 10). Uuringualal sügavamad avatud kihid olid siluri ladestu Raikküla lademe kihistu murenenud lubjakivi (kiht 11) ja lubjakivi (kiht 12).

Lubjakivi esines osades puuraukudes maapinnast 1,05...2,90 meetri sügavusel 0,10...1,95 meetri paksune murenenud lubjakivi kiht. Maapinnast 2,30...3,85 meetri sügavusel avati ka 0,35...0,50 meetri ulatuses lubjakivi kiht, abs. kõrgusel 60,50...63,05 meetrit.

Pinnasevett esines samuti osades uuringupunktides 1,50...2,25 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 61,55...66,75 meetrit. Puurauk PA-7 puhul on tegemist ülaveelise iseloomuga veetasemega. Tõenäoliselt oli tegemist pikaajalise keskmise pinnasevee tasemega. Suuremate sadude järgselt ja suurveeperioodil võib pinnasevee tase meetri võrra tõusta moreenpinnases (kihtides 8 ja 10) ja poole meetri võrra murenenud lubjakivis (kihis 11), kuivemate põuaste ilmade püsides aga langeda veel poole meetri võrra võrreldes uuringuaegse veetasemega moreenpinnases (kihtides 8 ja 10) ja meetri võrra murenenud lubjakivis (kihis 11). Ajutist

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 6/42

pinnavett võib esineda savipinnaste ja mölli (kihid 6 ja 8) pealsetes pinnastes, kuna infiltratsioon nii möll- kui savipinnastesse (kihid 6 ja 8) on aeglane.

Geoloogilised tingimused Pajusi küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimiseks on keerulised PA-1...PA-3, PA-6, PA-8 ja PA-10...PA-11 alal tüsedate täitepinnaste ja halva kandevõimega orgaanilise aine sisaldusega pinnaste esinemise tõttu ning tingimused on head PA-4...PA-5, PA-7 ja PA-9 alal. Trasside aluseks pinnaseks tuleks jätta looduslikud pinnased (kihid 7...12). Täitepinnas (kiht 4) ja muld (kiht 5) tuleks täies mahus eemaldada planeeritavate torustike alt ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Lubjakivi kõrgus kahe puuraugu vahelisel alal võib erineda puuraukudes esitatust. Lubjakivi ei ole kaevatav, nõuab piikamist.

Piirkonna külmumissügavus on ca 1,40 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda kuni 2,00 meetri sügavuseni.

Arvestama peab, et moreenpinnased (kihid 8 ja 10) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenikihti paigaldatud torustikele tuleb rajada liivalus. Moreenpinnastesse (kihid 8 ja 10) rajatud sügavamad kui 1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada. Veeküllastunud moreenpinnas ei hoia nõlva, vajab kindlustamist.

Savipinnased (kihid 8 ja 10) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunud pinnas ei hoia nõlvu.

Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Töövõtjal tuleb arvestada, et uuringus näidatud puuraugud iseloomustavad pinnaseid ainult konkreetses kohas, kus puurauk on puuritud ja uurimistööde ajal. Puuraukude vahel võib olukord olla puuraukudes näidatust erinev. Ehitusmaksumuse kalkuleerimisel tuleb arvestada, et puuraukude vahelisel alal tuleb kaevetöid teha pinnastes, mida uuringupunktides ei esinenud. Tööde tegemise ajal võib pinnasevee tase olla erinev uuringuaegsest. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega.

1.6 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike rajamisega Pajusi küla keskuses. Lisaks on vajalik uue ühisveevarustuse puurkaevu ja reoveepuhasti rajamine. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:

 torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine;

 taastamis- ja haljastustööd.

Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 7/42

rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude joonistel näidatud ja omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki joonistel ja seletuskirjas ära toodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist.

1.7 Teostatavad tööd Projektipiirkonna ligikaudsed torustike pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis:

Nimetus Ühik KOGUS

Veetorustik m 1 247

Isevoolne kanalisatsioonitorustik m 1 020

Surveline kanalisatsioonitorustik m 501

Torustikud kokku 2 768

Reoveepumpla tk 1

1.8 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel seletuskirjas, joonistel ja töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige seletuskirjas esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist.

Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 8/42

2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID

2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud OÜ Geodeesia, jaanuar 2024 a. töö nr GE-4100.

2.2 Tehnilised tingimused ja lähtedokumendid Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused ja dokumendid:

1. Tellija tingimused. OÜ Põltsamaa Vesi; 2. Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste projekteerimiseks riigiteede nr 14170 ja

nr 14169 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Pajusi külas Jõgevamaal. Transpordiamet, 05.05.2023 nr 7.1-2/23/9572-2;

3. Pajusi ÜVK rekonstrueerimise projekteerimisest. Keskkonnaamet, 26.05.2023 nr 7- 9/23/8556-2;

4. Muinsuskaitseameti tingimused Pajusi küla ÜVK rekonstrueerimiseks ja projekteerimiseks. Muinsuskaitseamet, 18.05.2023 nr 5.1-17.6/773.

2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2022 – Hoone veevärk  EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  EVS 939-3:2020 – Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1  KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele  Põltsamaa Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 16 Põltsamaa valla kaevetööde eeskiri;  Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002

Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega.

2.4 Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 9/42

2.4.1 Olemasolevad kommunikatsioonid

Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud 1,0 m kaablite peale. Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult töövõtja.

2.4.2 Olemasolevad torustikud

Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veendud olemasolevate torustike asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 10/42

3 TÖÖOHUTUS

Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 11/42

4 EHITUSTÖÖD

4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on töövõtja vastutusel.

4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 nõuetest. Kui käesolevas seletuskirjas või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud seletuskirjas või joonistel toodud nõuded.

4.3 Projektdokumentatsiooni muudatused Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Juhul, kui ei ole võimalik kinni pidada projektis nõutust, tuleb töövõtja ettepaneku alusel teostada projektimuudatus ning saada selleks tellija ja omanikujärelevalve kirjalik heakskiit. Kõik projekti muutmisega kaasnevad kulud kannab töövõtja.

4.4 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Projekteeritud torustik koosneb veetorustikust ning isevoolsest ja survelisest kanalisatsioonitorustikust.

Pajusi asula vee- ja kanalisatsioonitorustikud paigaldatakse ühisesse kaevikusse peamiselt lahtise kaevandamise teel. Kinnisel meetodil suundpuurimise abil on ette nähtud torustike paigaldamine eelkõige ristumisel Põltsamaa – Pajusi – Luige maanteega (tee nr 14170), Pajusi – Loopre maanteega (tee nr 14169), Lodi kinnistu surveliste ühendustorustike rajamisel ning reoveepumpla survekanalisatsiooni torustiku rajamisel. Projekteeritud torustiku kulgemisel teemaal paralleelselt riigimaanteega nr 14169 Pajusi – Loopre, on torustiku paigaldamisel avatud kaevikus ette nähtud kaevik toestada.

Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonistel AS-01 ja AS-02 ning torustike pikiprofiilid joonistel PR-01…PR-03. Torustike suundpuurimise lõiked ristumisel Põltsamaa – Pajusi – Luige maanteega ning Pajusi – Loopre maanteega on esitatud joonisel L-03. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul.

Veetorustik on projekteeritud PE De63…De32 survetorudest. Pajusi asula elamukinnistute tarbeks on projekteeritud ühendustorustik PE PN10 torust läbimõõduga De32 ning varustatud maakraaniga. Maakraan (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega) paigaldatakse üldjuhul kuni 0,5 m kaugusele kinnistu piirist (kinnistu sisese tänavatorustiku puhul katendi piirist) väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Riigiteega

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 12/42

(Pajusi – Loopre tee) piirnevatel kinnistutel pikendatakse veetorustik 2 m kinnistute sisse ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraan paigaldatakse võimalusel väljapoole sõiduteed ja kraave. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,0 m mõõdetuna maapinnast toru peale.

Kanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC De160 torudest rõngasjäikusega SN8. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustiku miinimum läbimõõt on De160 mm (DN150 mm). Torustikel peab üldiselt olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang. Minimaalne reoveekanalisatsioonitoru tänavatorustiku rajamise sügavus on 1,2 meetrit toru põhja.

Survekanalisatsiooni torustik on projekteeritud PE De75 ja De63 torudest. Sepikoja, Kaupluse ja Lodi kinnistutele ette nähtud surveline kanalisatsiooni liitumine, kuna nende isevoolne kanaliseerimine pole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas. Perspektiivsed kinnistute survekanalisatsiooni ühendustorustikud on projekteeritud PE De63 läbimõõduga torust ning varustatud maasiibriga DN50. Maasiiber (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega) paigaldatakse üldjuhul kuni 0,5 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Reoveepumplast puhastini rajatav survekanalisatsiooni torustik lõpeb voolurahustuskaevuga reoveepuhasti juures. Survekanalisatsiooni torustiku minimaalne rajamissügavus on 2,0 m mõõdetuna maapinnast toru peale.

Perspektiivsete kinnistu reoveepumplate parameetrid

Kinnistu reoveepumplateks on ühe pumbaga varustatud kompaktpumplad, mis tuleb rajada vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ tehnilistele nõuetele. Kinnistu kanalisatsiooni rajamise käigus paigaldatavate reoveepumplate arvutuslikud vooluhulga ja tõstekõrguse näitajad on välja toodud alljärgnevas tabelis. Kinnistu reoveepumplate rajamine ei ole käesoleva projekti osa, need rajatakse kinnistu omaniku poolt ja nende rajamise ning edaspidise ekspluatatsiooni kulud katab kinnistu omanik. Perspektiivsete reoveepumplate parameetrid tuleb täpsustada kinnistusiseste kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise käigus.

Kinnistu

Toru otsa kõrgusmärk Tõstekõrgus

(H) kokku

Vooluhulk

(Q)

Algus (pumpla

põhi)

Lõpp (rahustuskaevu

sisend) m l/s

Sepikoja 63,7 65,9 4,1 2

Kaupluse 63,9 65,9 3,8 2

Lodi 61,6 63,5 4,7 2

Projekteeritud torustikud ristuvad vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike, madalpinge- ja sidekaablite ning sidekanalisatsiooniga. Remmelga kinnistul kulgeb projekteeritud torustik paralleelselt tänavavalgustuse madalpingekaabliga, mistõttu tuleb madalpingekaabel lahti surfida ja võimalusel ümber tõsta või asendada.

4.5 Ehitustöödega seotud load Kõik tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused hangib töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 13/42

4.6 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne torustike mahamärkimist ja materjali toomist objektile, tuleb töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja muude võimalike tööpiirkondade pildistamine. Soovituslik on ka objekti filmimine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel ja pärast torustike paigaldamist taastamistööde tegemisel. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade ja omanikujärelevalvega.

4.7 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud torustikud paiknevad kohati madalpinge (alla 1 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Tööd elektrirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli/liini valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Torustiku rajamisel õhuliinide kaitsevööndis tuleb vähemalt 10 päeva enne planeeritud tegevuse alustamist esitada elektripaigaldise omanikule (Elektrilevi OÜ) kirjalik taotlus.

Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

4.8 Tööd madalpingekaablite kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse.

Töövõtjal tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.

Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Töövõtja tagab kõigi elektrirajatiste piisava ajutise toestamise ning vajadusel ka piisava alalise toestamise kogu kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil.

Ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2 m ulatuses. Min. vertikaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel 0,3 m. Kõik elektrirajatistele kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul ning likvideerib kahjustatud rajatised viivitamatult. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud joonisel L-02.

4.9 Töötamine Telia Eesti AS, Enefit AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile, Enefit AS´le ja ELA SA´le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja (Telia Eesti AS, Enefit AS, ELA SA vm) poolt väljastatud tööloa alusel.

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 14/42

esitatud joonisel L-02.

4.10 Keskkonnakaitselised piirangud

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine on planeeritud kaitsealusesse Pajusi mõisa parki (KLO1200477). Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus pargi territooriumil on ette nähtud lahtise kaevikuga.

Pajusi mõisa pargi kaitse-eesmärk on kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitseeeskirja (Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64) kohaselt ajalooliselt kujunenud planeeringu ning dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Parkides tuleb üldjuhul kaevetöödest hoiduda vähemalt puude võra projektsiooni ulatuses, kui see ei ole võimalik, siis teha kaevetööd käsitsi või kasutada puurimistehnoloogiat. Tööde tegemisel tuleb kasutada võimalikult väikesi masinaid, materjale ei tohi ladustada ning masinatega sõita vähemalt 2 meetri ulatuses puu tüvest.

Pargis on registreeritud II kategooria kaitsealuste nahkhiireliikide veelendlase (Myotis daubentonii) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigad. Kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Ala on igapäevaselt kasutuses, lühiajaliste töödega ei kaasne eeldatavalt täiendavat ohtu kaitsealuste liikide seisundile, kuid võimalusel soovitame nahkhiirte võimaliku häirimise vältimiseks planeerida ehitustööd väljapoole ajavahemikku 1. maist 15. augustini.

Pajusi mõisa pargis tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) valida nii, et on välistatud põlispuude juurte, tüvede ja võrade vigastamine.

Kaevetööd põlispuude võra ulatuses tuleb teostada käsitsi (vt ka joonis AS-01 ja AS-02). Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega.

4.11 Tööd muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis Käesoleva projektiga kavandatakse töid järgmistel mälestistel ja nende läheduses:

 Kinnismälestis Asulakoht (registri nr 9248)  Kinnismälestis Pajusi mõisa pargi piirdemüürid ja väravapostid (registri nr 23939)

Arheoloogiamälestisena kaitse all oleva asulakohas (reg-nr 9248) ja selle kaitsevööndis (50 m) tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistest Muinsuskaitseameti poolsetest tingimustest:

1) Kaeve- ja pinnasetöödel asulakohal reg-nr 9248 ja selle kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 15/42

2) Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja.

3) Väljaspool asulakoha reg-nr 9248 ala ja kaitsevööndit kogu ülejäänud projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Ehitismälestisena kaitse all oleva Pajusi mõisa pargi piirdemüürid ja väravapostid (reg-nr 23939) alal tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistest Muinsuskaitseameti poolsetest tingimustest:

1) Kaevamisel on vaja tõsta kasvumuld eraldi ja hiljem sama kohalikku mulda kasutada maapinna parandamisel ja tasandamisel.

2) Tagada ehitusaegne puude kaitse. 3) Puurkaev-pumpla rajamisel kaaluda maa-alust lahendust selliselt, et maapinnale ei jää

nähtavale tehnilisi seadmeid ja maa-ala oleks võimalik säilitada ühtse murualana.

Pargi alal tuleb kaeve- ja ehitustööde teostamise tehnoloogia ning kasutatavad mehhanismid valida nii, et ei kahjustataks põlispuude võrasid ega juuri.

4.12 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud säilitatavate puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on üldjuhul mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi.

Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. Juhul, kui tekib vajadus puude raieks, tuleb see kooskõlastada enne ehitustööde algust kinnistu omanikuga ja/või kohaliku omavalitsusega.

4.13 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele.

Teede ja tänavate sulgemisel peab töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi ja tellija esindajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) ja vähemalt 5 päeva enne tööde alustamist anda kinnitamiseks kohalikule omavalitsusele. Ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta ei ole lubatud liiklust sulgeda ega ümber korraldada. Töövõtja nimetab oma esindaja objektil, kes vastutab LKP täitmise eest. LKP-s peavad olema näidatud nii üldjoontes kui detailides kõik kavandatavad füüsilised ja organisatoorsed meetmed, iga tööala kohta.

Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutaja(te)le, teenindavale transpordile ja operatiivsõidukitele. Töövõtja peab teavitama omanikujärelevalvet ja asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult 5 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist. Töövõtja peab tõendama ehitusjärelevalvele ja kohalikule omavalitsusele, et asjassepuutuvate kasutajatega on

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 16/42

juurdepääsu takistamine kinnistutele kooskõlastatud.

4.14 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

4.15 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 14170 Põltsamaa – Pajusi – Luige tee km 6,18 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis järgmiselt:

1. km 6,18 - Ristumine riigiteega nr 14170 kinniselt, kaitsetorus; 2. km 6,18-6,2; 6,26-6,27 - tehnovõrgu kulgemine tee nr 14170 kaitsevööndis.

Samuti on kavas vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus kõrvalmaantee nr 14169 Pajusi – Loopre km 0,0-0,31 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis järgmiselt:

1. km 0,07; 0,12; 0,18; 0,21; 0,25; 0,31 - Ristumine riigiteega nr 14169 kinniselt, kaitsetorus;

2. km 0,0-0,05; 0,21-0,31 - tehnovõrgu kulgemine tee nr 14169 kaitsevööndis, riigile kuuluval 14169 Pajusi-Loopre tee maaüksusel 57301:002:0811;

3. km 0,0-0,31 - tehnovõrgu kulgemine tee nr 14169 kaitsevööndis. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigimaanteega on ette nähtud paigaldada kinnisel meetodil.

Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).

Kõik vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,8 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa välispiirist, tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole.

Ristumisel Põltsamaa – Pajusi – Luige teega (nr 14170) ning Pajusi – Loopre teega (nr 14169) tuleb torustikud paigaldada kaitsehülssi (1250 N/16 kN/m2). Teemaal riigiteega rööpselt paigaldatava torustiku rõngasjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Projekteeritud torustike ristumised riigiteega on toodud joonisel L-03.

Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 17/42

Riigimaantee katendi kahjustamisel tuleb katend taastada, olenemata tehnovõrgu asukohast tee telje suhtes, vähemalt poole tee laiuses. Pealmine asfaldikiht tuleb igal juhul rajada tihedast asfaltbetoonist (vastavalt EVS 901-3:2021 ning Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori 16.04.2021.a. korraldusega nr 1.1-3/21/162 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“).

Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.

Ehitaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti Maanteehoiu teenistuse poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan.

Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.

Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja põõsaste likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja põõsaste likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega.

Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele.

Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

4.16 Kaevetööd Projekteeritud torustik rajatakse peamiselt avatud kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 18/42

nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Pajusi-Loopre teega paralleelselt kulgevate torustike rajamisel tuleb teemaal kaevik toestada vältimaks maantee konstruktsiooni kahjustamist ehitustööde käigus.

Kaevetöödel tuleb arvestada lubjakivi esinemise võimalusega projektipiirkonnas, mistõttu kaevetööd hõlmavad kaevamist igas pinnases.

Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul.

Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses.

Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest.

Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid.

Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinte katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks. Kõik geotekstiili paigaldamisega seotud kulud tuleb töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis.

Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevoolu tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: kaal: 150...200 g/m2; tõmbetugevus: 10...15 kN/m.

Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 19/42

Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel L-01 ja L-02.

4.17 Väljakaevatud pinnase ladustamine Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb kohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kaevetöödest üle jääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohaliku omavalitsusega ja kinnistu omanikuga enne ehitustööde algust.

Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest omanikujärelevalvet.

4.18 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida.

Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Likvideerimiseks on vajalik veekatkestuse tellimine vastavalt vee-ettevõtte tingimustele. Likvideeritav/eemaldatav toruarmatuur tuleb üle anda vee-ettevõttele. Olemasolevate rajatiste likvideerimist ei tohi alustada enne, kui uus süsteem on töösse pandud.

Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Likvideeritavate reovee kaevude metallist luugid ja kraed tuleb üle anda tellijale. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad

torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises

asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes)

sulgeda betooniga.

4.19 Olemasoleva reovee kogumismahuti likvideerimine Olemasolev Remmelga kinnistul asuv reovee kogumismahuti on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning tuleb peale projekteeritud torustike, reoveepumpla ja -puhasti ehitamist ja käikuandmist likvideerida.

Lammutustööde järjekord on järgmine: 1. Reovee kogumismahutis sisalduva reovee ja sette eemaldamine ning äravedu.

Eelnevalt tuleb sulgeda reovee pealevool mahutisse. 2. Reovee kogumismahuti ümbruse lahtikaevamine 3. Reovee kogumismahuti maapealsete osade eemaldamine 4. Reovee kogumismahuti eemaldamine ja demonteerimine. 5. Tekkinud süvendite täitmine pinnasega ning ala korrastamine

Keskkonnakaitseliselt on oluline ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalikult suures ulatuses sorteerida ja taaskasutada. Jäätmekäitlusel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kõik ehitusjäätmed tuleb üle anda

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 20/42

litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tööde käigus tuleb vältida mahutis sisalduva reovee laialivalgumist pinnasesse. Mahutis sisalduvat setet ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni.

4.20 Kinnisel meetodil rajatavad torustikud Projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC).

Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult omanikujärelevalvet, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10.

4.21 Torustiku soojustamine Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada, kui paigaldamissügavus on vähem kui 2,0 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada, kui sügavus kraavi põhjast kuni toru ülemise servani on alla 1,5 m.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru põhja. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,0 m.

Soojustamiseks tuleb kasutada materjali, mis on ette nähtud maa-aluste konstruktsioonide soojustamiseks, mille survetugevus on vastavuses liikluskoormusega ning mis on mõeldud pinnasesse paigaldamiseks ja tagab toru piisava soojustuse. Kasutada tuleb XPS soojustusmaterjali või spetsiaalset soojustuskoorikut survetugevusega minimaalselt 180 kN/m2, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 21/42

5 KATETE TAASTAMINE

5.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt.

Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne).

Juhul, kui kaevetööde käigus rikutakse trassidele ettejäävad äärekivid, tuleb nende asemele paigaldada uued äärekivid. Äärekivid paigaldatakse betoonile B15 (C12/15). Äärekivid peavad vastama Eesti standardile „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ EVS-EN 1340:2003 +AC:2006/AC:2014.

Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Eesti standard EVS 901;  Põltsamaa valla kaevetööde eeskiri;  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA maanteehoiuteenistuse direktori

16.04.2021.a. korraldus nr 1.1-3/21/162);  Pindamisjuhend (TA 17.03.2023.a. käskkiri nr 1.1-1/23/36);  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43).

Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud joonisel L-01.

5.2 Asfaltkatte taastamine Katete taastamise osa on Pajusi küla keskuses riigiteel Pajusi-Loopre (tee nr 14169) lahendatud eraldi projektiga (Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Osa: Katete taastamine. Teede Kavand OÜ, töö nr 2412).

Lisaks on käesoleva projekti piirkonnas Pajusi bussijaam ja Risti kinnistu juures ette nähtud asfaltkate taastada järgneva konstruktsiooniga:

1. Taastada teekate asfaltkattega, AC 12 surf, 6 cm (ristlõige vt joonis L-01).

Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast).

Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida) kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega.

Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast või

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 22/42

äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80g/m2.

Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav täies laiuses.

Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind puhastatakse ja krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga.

Enne uue asfaltkatte paigaldamist lõigatakse olemasoleva asfaltkatte serv sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid, varisemisi ega vajumisi.

Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.16/32 aluskiht h=20cm, kiilumismeetodil killustikuga fr.16/32 ja fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab olema 170 MPa vastavalt normdokumendile MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded.

5.1 Killustikkatte taastamine Killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras.

Taastatava ja rajatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada killustikust fraktsiooniga maksimaalselt 20 mm paksusega 10 cm ja alumine kiht jämedateralisest killustikust paksusega 10 cm. Killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.

5.2 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt MTM määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm:

- sõidutee purustatud kruusast kate [lisa 10 pos 6] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 140 MPa

- purustatud kruusast tugipeenar [lisa 10 pos 5] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 130 MPa

Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole.

Katte taastamise ristlõige vt joonis L-01.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 23/42

5.3 Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist katete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastamisel võib kasutada varem eemaldatud terveid sillutiskive, asendamisel tuleb kasutada olemasolevatega sama marki sillutiskive.

Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.

Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01.

5.4 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate. Teekatete ajutine taastamine on töövõtja kohustus ning ajutine teekate tuleb rajada vahetult peale kaeviku tagasitäite lõpetamist. Ajutise katte rajamisel peab kinnistuomanikel oleks kinnistule juurdepääs tagatud igal ajal, kui kinnistu omanikega ei ole teisiti kokku lepitud. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Põltsamaa Vallavalitsusega. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus.

5.5 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 24/42

6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON

Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.

Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 25/42

7 NÕUDED MATERJALIDELE

7.1 Üldnõuded Kõik materjalid peavad rajamise käigus olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada ja käidelda vastavalt tootja juhistele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid kasutusest kõrvaldada. Kõik materjalid tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

7.2 Vee- ja kanalisatsioonitorustik Vee- ja survekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide survetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2) ja rõngasjäikus vähemalt SN10 (10 kN/m2). Kuni läbimõõduni De63 (kaasa arvatud) on toru nõutav materjal PE100 SDR11 ja suuremate läbimõõtude korral PE100 SDR17. PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Veetorustik peab olema markeeritud sinise joonega kanalisatsiooni survetorustik pruuni joonega. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada ainult põkk- ja muhvkeevis ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema roostevabast terasest (A2). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE- torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kandejõuga 400kN. Komposiidist kapede kasutamine ei ole lubatud. Kapede spindlipikenduse kaitsetoru peab olema paigaldatud selliselt, et spindlipikenduse ülemine ots oleks maapinnas vaba minimaalselt 20 cm ulatuses. Kaevud peavad olema veetihedad ning need võivad olla valmistatud nii raudbetoonist kui plastist (PE).

Rajatavate survetorustike sõlmed on toodud projekti joonistel S-01…S-03.

Isevoolsete kanalisatsioonitorustikena on lubatud kasutada PVC kanalisatsiooni plasttorusid. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). PVC torud peavad vastama EN 1401-1 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. Keelatud on kasutada nn kihilise seinaga PVC torusid.

Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C.

Plastist ühenduskaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehases valmistatud PE-plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid, aga sel juhul peavad olema (hargmik)põhi ja tõusutoru kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Kaevude lubatud minimaalne läbimõõt on DN500 mm. Sirgetel lõikudel ja ilma astmeta kahe 70 meetri kaugusel asuva De560/500 mm (DN500 mm) kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315 mm (DN300 mm). Kaevupõhjad peavad olema varustatud

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 26/42

hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Lubatud on kasutada ka kaevu juures väljuva toru suuna muutmiseks kuni kolme 15° põlve. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurahustuskaevus tuleb siseneva survetoru ots faasida 45° nurga alla.

Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2.

Plastikkaevud valmistatakse tehases teleskoopilistena. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Teleskoobi reguleerimisvaru peale kaevuluugi paigaldust peab jääma asfaltkattega tänaval >300 mm ja kruuskattega tänaval >400 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevitusühendustega.

Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Kaevude luugid ei tohi tekitada kolksuvat heli. Luugikomplektide minimaalsed massid:

 DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg;

 DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg;

 DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku 150 kg;

 DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m.

Majaühendustorustikel peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev, mille minimaalne läbimõõt peab olema DN300 mm.

Projekteeritud kaevude kaevukellad on toodud projekti Lisas 1.

Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest.

Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude omavaheline vahekaugus peab olema siiski vähemalt 300 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõiked on toodud joonisel L-01.

Vee- ja kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 27/42

7.3 Siibrid, maakraanid ja klapid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.

Sulgsiibritena kasutada AVK, Hawle või samaväärseid teiste tootjate sulgsiibreid. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad, hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Tempermalmist siibrid on surveklassiga PN10 ning peavad vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501).

Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid. Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352 ning peavad olema varustatud PE torudele sobivate muhvotstega. Majaühenduste surveklass peab olema PN10.

Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Maakraanid ja spindlipikendused peavad olema tarnitud ühelt tootjalt. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi.

Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid. Kapedel peab olema tugirõngas. Siibrite, maakraanide ja hüdrantide keeramine peab olema võimalik ühe võtmega.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 28/42

8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest.

8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“.

Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks.

Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada.

8.2 Survetorustike survekatse Paigaldatud survetorustikele (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.

Surveproov tuleb töövõtjal korraldada omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi surveproovi teha avatud ehituskaevikuga.

Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m.

Plasttorudele sooritatakse kaks katsetust:

 Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

 Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 29/42

protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui omanikujärelevalve poolt.

Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab töövõtja.

8.3 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 3m, tellija nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse omanikujärelevalvega kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihedusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Tellijat/järelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama omanikujärelevalvel ja tellijal jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht

olema valmis ja tihendatud;  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;  Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab töövõtja omanikujärelevalve nõudel vee

juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;

 Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis omanikujärelevalve arvates ei vaja kohest parandamist, võib omanikujärelevalve nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul. Sellised täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 30/42

8.4 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab omanikujärelevalve.

8.5 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Katse kulud katab töövõtja. Kui katse ebaõnnestub, on omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega).

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 31/42

9 REOVEEPUMPLA

Projektipiirkonnas Pajusi külas tekkiva reovee suunamiseks projekteeritavale Pajusi reoveepuhastile on vajalik rajada küla keskusesse üks reoveepumpla. Reoveepumplatesse juhitava reovee perspektiivse vooluhulga arvutus on esitatud ptk 1.4.

Vastavalt KeM määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ on ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 meetrit kui vooluhulk on üle 10 m3 ööpäevas.

Projekteeritud reoveepumplad on 2 pumbaga varustatud kompaktpumplad.

Pajusi pumpla (Pajusi RPJ-1) tarbeks on vajalik näha ette uue elektri liitumise väljaehitamine peakaitse suurusega 3x16 A.

Projekteeritud pumpla parameetrid: Korpuse läbimõõt: 1600/1400 mm Korpuse kogukõrgus: 4570 mm Valatava põhjaplaadi mõõdud: 2,2x2,2x0,2m Kogumisosa kõrgus (sissevoolutoru…pumpla põhi): 1200 mm Kasulik maht: ca 1,85 m3

Sisetorustiku mõõt: DN50 Pumpade soovitud tööpunkt: 3,5 l/s, 11 m Pumpade arv ja mark: 2x SEG.40.12.2.50B (Grundfos)

Reoveepumpla lõiget vt L-RPJ-1 ning asendiplaani joonisel AS-01.

9.1 Üldnõuded pumplatele Pumpla peab olema tehases kokku monteeritud kompaktpumpla ning tarnitud paigalduskohta ühes tükis. Projekteeritud pumpla korpuse materjal on PE (polüetüleen). Pumpla peab olema varustatud kahe pumbaga.

Pumpla kaitseümbris peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada maapinna survele (minimaalne aktsepteeritav pumplakaevu rõngasjäikus on SN4).

Pumpla põhjalahendus peab olema sellise konstruktsioonilise lahendusega, et oleks minimiseeritud sette kogunemisvõimalus mahuti servadesse. Reoveekanalisatsioonipumpla põhi peab omama sette eemaldamise lihtsustamiseks isepuhastuvaid 45° kaldseinu (H = 200 mm). Pumpla peab olema varustatud redeli, teenindusplatvormi ja ventilatsiooniga.

Pumplas peab olema tagatud loomulik ventilatsioon, et ei tekiks toksilisi ning plahvatusohtlikke gaase.

PE-plastikust korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva hülsi sisse, mis on keevitatud seina külge ja ühenduskoht olema tihendatud elastse materjaliga ning kaetud elastse vettpidava materjaliga nii seest kui väljast. Isevoolse torustiku ühendamisel peab muhvtoruühendus olema pumpla seina läheduses. Isevoolsele sissevoolutorule on ette nähtud voolurahustusplaat.

Pumpla tuleb ankurdada vastavalt tootjatehase juhistele betoonist vundamendile, et vältida vee üleslükkejõu poolt põhjustatud rajatise kahjustusi.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 32/42

Pumpla ankurduseks alusplaadile kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema roostevabast terasest.

HDPE-st põhja laiendus peab ulatuma minimaalselt 200 mm üle välisseina ankurpoltide kinnitamiseks ja ankurduse sooritamiseks alusplaadi külge.

Pumpla metallsisu peab olema komplekteeritud roostevaba terasest AISI316.

Reoveekanalisatsioonipumpla sissevoolutoru peab olema võimalik sulgeda pumpla ees maasiibriga. Survekanalisatsioonitorustike rajamisel kasutada võimalikult vähe jätkuühendusi. Suunamuutused teostada torustiku painutamisel tootja poolt etteantud pöörderaadiust arvestades. Põlvede (mitte suuremad kui 45°) kasutamine on lubatud ainult pumplas ja vahetult pumpla juures.

Projektis on kompaktpumplana projekteeritud Innovative Water Systems OÜ poolt pakutav STRONG pumpla lahendus. Paigaldatava pumpla lahendus peab vastama kõikidele projektis esitatud nõuetele.

Tarnitava kompaktpumpla mark ja tootja tuleb enne tarnet täiendavalt kooskõlastada pumpla tellijaga.

9.1.1 Sisemine survetorustik

Pumpla sisetorustikuna võib kasutada roostevaba terast (AISI316) või polüetüleeni (PE).

Survetorustiku ja pumpade survetorude vaheline ühendus peab olema 120˚.

Projekteeritud pumpla on kahe pumba tööasetusega. Pumbad paigaldatakse pumplasse juhtsiinide (AISI316) abil. Pumpade survetorudele on ette nähtud tagasilöögiklapid ja sulgemissiibrid. Tagasilöögiklapp peab olema kuulklapp.

Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“ väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga.

9.1.2 Hooldeplatvorm

Pumplasse on ette nähtud roostevabast terasest (AISI316) vaheplatvorm, mis jääb allapoole tagasilöögiklappe ja siibreid. Hooldusplatvorm peab olema pumpla ristlõikepindalaga ühesuurune ja segmentide kaupa avatav. Platvorm peab võimaldama pumpasid eemaldada ja taaspaigaldada. Hooldeplatvormide segmentide tõstmiseks ja sulgemiseks peavad platvormidel olema roostevabast terasest tõsteketid.

9.1.3 Redel, käsipuud

Pumplas kasutatav redel peab olema libisemiskindlate astmetega ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redeli toru minimaalne läbimõõt on 33,7 mm. Redeliastmed peavad olema nelikanttorust 30x30mm, astmevahe h=300 mm. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.

Pumplas peavad olema teleskoopsed roostevabast terasest käsipuud (AISI316). Käsipuid peab olema 2 tk ja nende konstruktsioon lähtuma ohutuse seisukohtadest.

9.1.4 Ventilatsioon

Pumpla õhustustorud (De110) peavad olema kaetud putukavõrguga ning vihmavee sissepääsu takistamiseks tuleb kasutada allapööratud torusid. Pumpla ventileerimiseks on ette nähtud

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 33/42

kaks toru- üks pumpla ülaosast ja teine pumpla alumisest osast. Õhustustorude kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 700 mm.

9.1.5 Pumplate luugid, lukustus

Pumpla sissepääsuava luuk peab olema soojustatud, töötingimustele vastava korrosioonikindluse ja koormustaluvusega ning asjakohastele EVS- või EN-standarditele vastavad standardsed tehasetooted. Luuk peab olema tehase poolt ette nähtud standardse lukustussüsteemiga ja taluma koormust minimaalselt 5 kN/m2.

Pumpla luuk peab asuma ümbritsevast maapinnast minimaalselt 0,20...0,30m kõrgemal. Luuk varustada fiksaatori ja lukustusega külgservadest. Lukustuselemente peab olema minimaalselt 2 tüki. Pumpla luuk peab avanema suunas, mis ei takistaks elektrikilbi kasutamist.

Luugi avatud asend ei tohi takistada pumpade kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist.

9.1.6 Pumpla soojusisolatsioon

Projekteeritud reoveepumpla korpus ja luuk peab olema soojustatud. Pumpla soojusisolatsiooni korral tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

1. Pumpla üle maapinna ulatuv osa ja minimaalselt 1000 mm maapinnast allapoole jääv maa-alune osa ning luugid tuleb isoleerida minimaalselt 50 mm soojusisolatsiooniga;

2. Soojusisolatsioonikiht tuleb täielikult katta vettpidava kattega. Kasutatava materjali soojusjuhtivustegur peab olema <0,035 W/(m*K)

9.1.7 Pumplas kasutatavad materjalid

1. Pumba juhtsiinid - roostevaba teras, AISI 316 (DIN W.-Nr. 1.4408) 2. Tõstekett – roostevaba teras, AISI 316. 3. Survetorustik – PE/roostevaba teras, AISI 316. 4. Äärikühendused – terasäärikud mis on kaetud PP või PE plastikuga. 5. Redel – roostevabast terasest, AISI 316. 6. Hooldusplatvorm, tõsteketid – AISI 316. 7. Siibrid – korpus tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt

standardile DIN 30677. 8. Tagasilöögiklapid – tagasilöögiklapid kummikuuliga (NBR), korpus tempermalmist,

kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. 9. Nivooandur - nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema

vähemalt De63 mm. 10. Kinnitusvahendid - poldid, mutrid, ankrud ja seibid happekindlast roostevabast terasest

AISI316. Tsingitud detailid ei ole aktsepteeritavad. 11. Kõik poltühendused peavad olema töödeldud spetsiaalse ainega, mis võimaldab

poltühendusi hilisemas ekspluatatsioonis avada. 12. Õhutustorud – materjal PE. 13. Käsipuud – roostevaba teras, AISI 316 14. Survekustutusplaat – plastist või r/v-terasest AISI 316 15. Siseneva torustiku sulgarmatuur – reoveekanalisatsioonipumpla sissevoolutoru peab

olema võimalik sulgeda pumpla ees maasiibriga.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 34/42

9.2 Nõuded pumpadele Pajusi asula ühiskanalisatsiooni reoveepumplasse valida pumbad tootlikkusega vähemalt 3,5 l/s ning tõstekõrgusega 11 m.

Reoveepumbad peavad olema sukelreoveepumbad, purustiga töörattaga ja 40 mm läbivooluavaga.

Pumbad peavad olema varustatud ülekuumenemisanduritega. Pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C. Pumpade lubatud lülituskordade arv peab olema min. 20x tunnis. Staatori mähiste isolatsiooniklass peab vähemalt olema F.

Pumba välised malmdetailid peavad olema roostevabad või kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega).

Pumbad peavad olema 2-juhttoru paigaldusega.

Töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eestis.

Projektis on pumplasse valitud näitena Grundfosi poolt pakutavad SEG-seeria purustiga reoveepumbad. Töövõtja poolt valitud pumba tüüp ja parameetrid tuleb kooskõlastada enne tarnimist tellijaga.

9.3 Pumpla elektrivarustus ja pumpade juhtimine Pajusi asula reoveepumpla koos elektripaigaldisega rajatakse uus. Elektrivarustus tagatakse reoveepumplale võrguettevõtte poolt rajatavast liitumiskilbist. Elektriliitumiste taotluste esitamine, finantseerimine ja esmaste tarbimislepingute sõlmimine on töövõtja kohustus. Töövõtja teeb seda Tellija volituse alusel.

Pumpla elektripaigaldise projekt tehakse pumpla tarnija poolt.

Elektrivarustus tagatakse pumplale liitumiskilbist peakaitse suurusega min 3x16 A.

Elektrikilbist rajada toitekaabel kaitsehülsis pumpla juurde paigaldatava juhtimiskilbini.

Juhtimiskilp paigaldatakse pumpla korpuse küljes paiknevale spetsiaalsele kaablikaitse- torudega varustatud kilbialusele. Reoveekanalisatsioonipumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida OÜ Põltsamaa Vesi SCADA süsteemist.

Pumpla on ette nähtud 2-pumba tööasetusega. Pumpade juhtimine toimub automaatselt vastavalt kontrolleri seadistustele. Pumpasid on võimalik käivitada ka käsitsi. Pumpade töö toimub tavaolukorras vaheldumisi.

Tavaolukorras töötab 1 pump, teine on reservpump. Pumpla töö juhtimine toimub piesoresistiivse veetasemeanduri (analoogandur) ja 2 avariiujuklülitiga (ülemine ja alumine avariitase). Info pumpla tööst kuvatakse PLC operatiivpaneelile ja läbi GSM süsteemi pumpla operaatorile.

Pumpla juhtimiskilbi PLC ja GSM ühenduse abil peab olema võimalik saada minimaalselt järgmist töö- ja häireinfot (vt täpsem loetelu elektri- ja automaatikaosa projektist):

 Pumba töötundide arvestuse (kumulatiivne);  Lülituskordade arv (kumulatiivne);  Käivitusavarii signaal – juhul kui PLC on pumpa kolm korda käivitanud ja pump ikka

ei rakendu;

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 35/42

 Toodangu mõõtmine – kumulatiivne (päev, nädal, kuu, aasta) igale pumbale;  Pumpla staatus – kas valve all või ei.

Juhtimiskilpi on ette nähtud kütteelement.

Pumpla töötsüklid ja nivood määrata kooskõlas reoveepumplate ja puhasti operaatoriga.

9.4 Reoveepumpla paigaldamine Kompaktpumpla tuleb paigaldada ja ankurdada raudbetoonalusplaadile vastavalt tootja juhistele (vt projekti lisa - reoveepumpla paigaldamise juhend). Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud arvestusega, et pinnaseveetase võib tõusta kuni maapinnani. Põhjaplaat peab olema armeeritud. Tuleb jälgida nõudeid Tarindi RYL 2000, punkt 23.46. Raudbetoonist veekindlad konstruktsioonid. Betooni klass peab olema C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud killustikust (kihi paksus 200-250mm). Plaadi armatuur: 2-kihiline võrk A500H Ø10 200x200 mm, rangid Ø8 samm 800 mm.

Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Aluspind peab olema tihendatud vähemalt 0,95 tihedustegurini.

Kaeviku tagasitäide teha liivaga, tagasitäite tihendamine peab toimuma ühtlaselt kogu perimeetri ulatuses, et vältida pumpla kõrvalekaldumist. Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist 5 mm/m.

Mahuti tõstmiseks kasutada tõsterihmasid. Terastrosse ja -kette ei ole lubatud kasutada.

Pumpla üleandmisel tehtavate katsetuste maht ja sisu lepitakse eraldi kokku pumpla operaatorettevõttega.

9.5 Reoveepumplate ümbruse kujundamine Pumpla ligipääsu poolsele küljele paigaldada 3 helkurposti, et vältida talvisel ajal lume lükkamisel pumpla vigastamist. Pumpla ümber tuleb rajada kõrgem ala minimaalsete mõõtmetega 3,0x3,0 m.

Pumpla ümber peab maapinna lang olema pumplast eemale.

9.6 Reoveepumpla kasutus- ja hooldusjuhend

9.6.1 Kasutuseesmärk

Pumpla on mõeldud olmereovee pumpamiseks.

9.6.2 Kasutus ja hooldus

Paigaldamise ja hoolduse personal peab tööde teostamiseks omama vastavat kvalifikatsiooni.

Pumpla kasutamisel ja hooldamisel jälgida tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Enne pumplasse sisenemist ventileerida pumplat vähemalt 5 minutit. Keelatud on pumplasiseseid töid läbi viia üksinda. Hooldustöödel sulgeda võimalusel sissevoolud pumplasse.

Pumpla teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja ta ei tohi kaasas kanda esemeid, kui need ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad.

Pumplasisestel töödel tuleb pumbad lahti ühendada elektrivõrgust ja tagada abinõud vältimaks pumpade taaskäivitust.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 36/42

Pumpade hooldamisel lähtuda pumpadega kaasas olevatest paigaldus- ja kasutusjuhenditest. Pumbaga on keelatud pumbata õli, bensiini ja muid plahvatusohtlikke vedelikke.

Pumpasid ei tohi kunagi tõsta elektrijuhtmest. Pumpade väljatõstmiseks kasutada pumba külge kinnitatud tõsteketti. Suuremate pumpade käsitsi teisaldamine ei ole nende kaalu tõttu lubatud. Pumpade teisaldamiseks tuleb kasutada tõstetali vm. tehnikat.

Pumba elektri- või andurikaablite asendamisel tuleb automaatikakilpi viiv kaablikaitsetoru sulgeda gaasitihedalt.

Enne pumpla töölerakendamist peab vastava kvalifikatsiooniga personal kontrollima, et oleks täidetud kõik nõutavad ohutusreeglid. Kui pump on varustatud pistikuga, peab maandusega pistikupesa olema paigaldatud veepiirist kõrgemale. Pistikuta pumpade toitekaabli ja pumbakaabli ühendamise peab teostama vastava kvalifikatsiooniga spetsialist.

Kolmefaasilise pumba puhul peab enne esmakäivitust kontrollima pumba tööratta pöörlemissuunda. Kontrollimisel tuleb vältida enda vigastamist pöörleva töörattaga. Pöörlemissuunda saab muuta vahetades omavahel kaks faasi juhet juhtimiskeskuses.

Pumpasid ei tohi lasta kuivalt töötada. Pumpade esmakäivitusel tuleb vajadusel pumbad õhutada. Selleks tõsta pump korraks lahti jalakomplektilt, misjärel õhumullid eemalduvad.

Juhul, kui pumba seiskamisnivoo on sellisel kõrgusel, et pumpa satub töötamisel õhk, siis tuleb reguleerida pumba lülitustasemed nii, et alumine nivoo jääks piisavale kõrgusele vältimaks õhu sattumist pumpa.

Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Aegajalt on soovitav keerata kiilsiibreid vältimaks nende kinnikiilumist. Visuaalselt hinnata korpuse seisukorda (võimalikud lekked, deformatsioonid vms)

Kord kvartalis või vähemalt kord poolaasta jooksul puhastada pumpla survepesuga.

Kontrollida nivooautomaatika ja pumbakaablite korrasolekut. Kontrollida visuaalselt pumpade väliste detailide korrasolekut

Juhul kui pumbad töötavad alla ettenähtud tootlikkust või on kuulda ebatavalisi helisid, siis tuleb ette võtta abinõud rikete kõrvaldamiseks.

Pumpade hooldusintervall ja vajalikud tööd esitatakse tootjapoolse hooldusjuhendiga.

Hooldustööde kohta pumplas pidada hoolduspäevikut.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 37/42

10 REOVEEPUHASTI

10.1 Reovee vooluhulk ja reostuskoormus Alljärgnevas tabelis on esitatud rekonstrueeritava reoveepuhasti projekteeritud koormus.

Tabel 1. Pajusi reoveepuhasti projekteeritud koormus Parameeter Ühik Väärtus

Vooluhulk

Keskmine kuiva aja vooluhulk m3/d 8,0

Reoveepuhasti dimensioneerimiseks

Dimensioneeritud tunnivooluhulk m3/h 0,7

Maksimaalne tunnivooluhulk m3/h 1,7

Dimensioneeritud ööpäevane vooluhulk m3/d 11,4

Maksimaalne ööpäevane vooluhulk puhastile m3/d 13,7

Reovee kontsentratsioon dimensioneeritud vooluhulga järgi

BHT7 mg/l 420

HA mg/l 490

Nüld mg/l 77

Püld mg/l 13

Reostuskoormus

inimekvivalente ie 80

BHT7 kg/d 4,8

HA kg/d 5,6

Nüld kg/d 0,9

Püld kg/d 0,14

Andmed: projekteerija arvutused

10.2 Nõuded heitveele Projekteeritava reoveepuhasti heitvee väljavoolu parameetrite ja tehnoloogilise puhastusprotsessi projekteerimisel on lähtutud KeM 08.11.19 määrusest nr. 61 nõuetest, arvestades, et reoveepuhasti projekteeritud koormus on 80 ie. Määrusest tulenevalt veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad vastama alljärgnevas tabelis esitatud piirväärtustele. Reoveepuhasti tehnoloogia projekteerimisel on arvestatud, et rekonstrueeritud reoveepuhasti töö peab tagama nõuete täitmise suublasse juhitava heitvee saasteainete sisalduste osas.

Tabel 2. Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded reoveekogumisaladele reostuskoormusega alla 300 ie.

Reostusnäitaja Piirväärtus

mg/l Reovee

puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 ei kohaldata

Keemiline hapnikutarve (KHT) 150 ei kohaldata

Heljum 35 70

Üldlämmastik ei kohaldata ei kohaldata Üldfosfor ei kohaldata ei kohaldata

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 38/42

10.3 Reoveepuhasti kuja KeM 31.07.19 määrusest nr 31, “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenevalt on väikereoveepuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on 50-299 ie, kuja maa-aluste või pealt kinniste ning kinnises hoones paiknevate reovee puhastusseadmete puhul 25 m.

10.4 Rajatiste eeldatav kasutusiga Projekti koostamisel on lähtutud alltoodud nõuetest ehitiste ja rajatiste kasutuseale:

1. Võrgustikud, torustikud - 40 aastat 2. Reservuaarid ja mahutid - 40 aastat 3. Masinad ja seadmed - 15 aastat

10.5 Reoveepuhastuse üldine kirjeldus Käesoleva projektiga on ette nähtud Pajusi küla reoveepuhasti rajamine aktiivmuda annus- puhastuse tehnoloogial põhinevast kompaktpuhastist koosneva reoveepuhastina. Võrekaevu ei projekteerita, kuna reovee juhtimisel reoveepuhastile on kasutusel purustiga töörattaga pump, mistõttu puhastusprotsessi takistavaid võõriseid puhastile ei juhita. Reovee puhastamine toimub joonisel TEH-01 toodud tehnoloogilise skeemi järgi. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ja selle osade paiknemine asendiplaanil ning pikiprofiil on esitatud joonisel AS-03.

Kogu reoveepuhastuse protsess viiakse läbi maa-alustes kaevudes ja mahutites. Puhasti tehnoloogilised seadmed (puhur, kemikaalipump) ja elektri-automaatikaseadmed paigaldatakse rajatavasse seadmete ja elektrikilpi.

Reovesi juhitakse puhastile surveliselt Risti kinnistule projekteeritud reoveepumpla ja survetoru abil. Enne reoveepuhastit on projekteeritud voolurahustuskaev. Reovee mehaaniline eelpuhastus viiakse läbi ühtlustus-liigmudamahuti abil. Puhastist väljuv heitvesi juhitakse läbi rajatava proovivõtukaevu isevoolselt kraavi, mis suubub Põltsamaa jõkke.

Reoveepuhastuse bioloogiline osa viiakse läbi intensiivprotsessina ja seetõttu on tegemist tehnoloogiaga, mis on varustatud automaatjuhtimissüsteemiga ja mis tagab nõuetekohase puhastuse ka muutuvates tingimustes (hüdrauliline koormus, ilmastik, jm.). Fosfori ärastamiseks on ette nähtud kasutada keemilist sadestamist. Peale biopuhasti käikulaskmist on vajalikud hooldustööd minimaalsed (vastavalt tootja kasutusjuhendile, liigmuda eemaldamine, kemikaali lisamine).

Reoveepuhastusprotsessis tekkiv sete kogutakse ühtlustus-mudamahutisse, mida tuleb perioodiliselt settest tühjendada. Tühjendusperioodi pikkus sõltub puhasti koormusest ning selgub puhasti töö käigus, see võib olla 2…3 kuud, kuid tühjendamist ei tohi teha harvem kui 2 korda aastas. Sette lõppkäitlus viiakse läbi piirkonnas oleva suurema asula (nt Põltsamaa) reoveepuhasti juures.

Reoveepuhastini rajatakse juurdepääsutee-teenindusplats, puhasti territoorium ümbritsetakse aiaga.

10.6 Aktiivmuda annuspuhasti Annuspuhasti (SBR) rajatakse kompaktse tehasevalmidusega maa-alustes mahutites paikneva puhastina. Käesolevas projektis on ette nähtud KLARO GmbH poolt valmistatud tehnoloogia ja mahutite kasutamine. Mahutid tarnitakse komplektsetena ja paigaldatakse ankurdatuna r/b alusplaadile vastavalt tootja juhistele. Mahutid on varustatud hoolduspüstakute (D=600 mm)

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 39/42

ning õhutustorudega (DN100, ühtlustusmahuti 1tk, protsessimahuti 2 tk). Mahutite paiknemine ja pikiprofiil (lõige) on esitatud joonisel AS-03.

Annuspuhasti KLARO 80 koosneb kahest mahutist (22 m3 + 22 m3), millest esimene on ühtlustus-/liigmudamahuti ning teine SBR-protsessimahuti. Puhasti tootjapoolsed dimensioneerimisarvutused on esitatud lisas 3.

Ühtlustus-/liigmudamahuti kogumahuga 22 m3 täidab kahte funktsiooni, millest esimene on ühtlusti (7 m3) ja teine liigmudamahuti (15 m3). Mahutit kasutatakse nii reovee kogumiseks ajal, mil annuspuhasti puhastustsükkel on töös, kui ka bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda kogumiseks.

SBR-protsessimahutis mahuga 22 m3 puhastatakse reovett annuse kaupa. Õhktõstuki abil pumbatakse teatav kogus reovett ühtlustusmahutist puhastisse, kus seda kindla aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Järgneb selitusfaas ning pärast selitusfaasi lõppemist pumbatakse puhastatud vee annus suublasse. Liigmuda pumbatakse iga puhastustsükli järel liigmudamahutisse. Kõik vee pumpamised teostatakse õhktõstukite abil.

Seadmete tööd juhib automaatika, mille kaudu juhitakse puhurit ning avatakse ja sulgetakse magnetklappe. Kõiki protsesse, mis toimuvad maa-alustes mahutites, juhitakse õhu kontrollitud suunamisega erinevatesse vee õhktõstukitesse või aeraatorisse.

Kuna mahutis ei paikne ühtegi elektrilist ega mehhaanilist seadet, siis on minimeeritud ka raskesti kõrvaldatavate rikete hulk. Kõiki hooldus- ja remonditöid on võimalik teha maapinnalt. KLARO 80 annuspuhasti puhuriks on 1,7 kW, 380V, Becker DT 4.40. Seadmel on integreeritud dosaatorpump, mille abil doseeritakse puhastisse kemikaale fosfori ärastuseks. Juhtsüsteem paigaldatakse puhasti mahutite juurde paigaldatavasse seadmete ja elektrikilpi, kuhu paigaldatakse ka doseerimispump. Kemikaali hoidmiseks on ette nähtud kemikaalikaevu rajamine (D=800 mm, materjal PE, soojustatud plastluugiga), kuhu paigutatakse 100 l kemikaalimahuti fosfori ärastuseks. Tehnoloogiliste torustike (sh väljaviikude) paigutus tuleb vajadusel täpsustada ehitustööde käigus lähtuvalt tarnitavate seadmete ja torustike parameetritest.

Annuspuhasti KLARO teeb täiskoormusel töötamisel ööpäevas neli puhastustsüklit. Seadmel on olemas nn. alakoormuse tuvastuse süsteem, mis mõõdab enne iga puhastustsükli algust ühtlustusmahutis olevat reovee taset ning kui reovett ei ole piisavalt, siis lülitatakse seade järgmiseks kuueks tunniks puhkerežiimi. Sedasi säästetakse ka energiat. Manuaalselt on võimalik lülitada seadet tööle ka 75%, 50% ja 25% koormusega.

10.7 Reovee- ja heitveeproovide võtmine Reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks on võimalik reoveeproove rahustuskaevust (D=600mm, materjal PE). Reovee vooluhulga mõõtmist saab teostada puhastusprotsessi reovett suunava seadme (pump või õhktõstuk) tööaja kohta salvestatud info ja tootlikkuse alusel.

Reoveepuhasti väljavoolust on võimalik võtta nii üksik- kui ka keskmistatud heitveeproove ning väljavoolule on tagatud vaba juurdepääs. Proovivõtuks rajatakse proovivõtukaev (D=600mm, materjal PE), mis võimaldab proove võtta ka annuspuhastuse tsükli toimumise ajal.

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 40/42

10.8 Elektrivarustus ja seadmete juhtimine Reoveepuhasti tarbeks on vajalik näha ette uue elektri liitumise väljaehitamine peakaitse suurusega 3x16 A reoveepuhasti juurdepääsu tee äärde. Ehitatav uus puhasti varustatakse elektritoitega liitumiskilbist rajatava maakaabli abil, mis paigaldatakse kaitsetorusse. Reoveepuhasti elektrivarustuse, seadmete juhtimise ja nõrkvoolu osa lahendatakse käesoleva projekti alusel reoveepuhasti tarnekomplekti koosseisus.

Reoveepuhasti seadmete ning elektri-automaatikasüsteemi kilp tarnitakse komplektsena ja paigaldatakse välitingimustesse jalandile ning selle läbi toimub reoveepuhasti komplekti kuuluvate seadmete juhtimine. Seadmekilp peab olema mürasummutava sisekattega.

Puhastusprotsess toimub automaatselt ning selle tööd jälgib ühtne automaatikasüsteem, millesse on integreeritud ka valvesüsteem. Reoveepuhasti automaatikaosa peab võimaldama puhasti seadmete tööd juhtida ja jälgida OÜ Põltsamaa Vesi SCADA süsteemist.

Puhur töötab vastavalt eelseadistatud puhastusprogrammile.

Fosforiärastusseade töötab vastavalt eelseadistatud puhastusprogrammile.

10.9 Tee, plats ja piirdeaed, haljastus Reoveepuhastile rajatakse killustikkattega juurdepääsutee (min laius 3,4 m) ja teenindusplats kogupindalaga 470 m2. Tee ja platsi rajamiseks eemaldatakse tee ja platsi maa-alalt kasvupinnas. Seejärel tehakse sinna ca 20 cm paksune keskliivast liivalus (K=1 m/ööp), mille peale paigaldatakse 15 cm paksune kruuskillustiku kiht fraktsiooniga 16…32 mm, koos kiilutud fraktsiooniga 8…12 mm. Killustikkatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Reoveepuhasti teenindusplats planeerida kaldega ~1% haljasala poole.

Reoveepuhasti piirdena tuleb rajada keevispaneelidest piirdeaed ümber reoveepuhasti rajatiste ja teenindusala. Piirdeaia ja värava paigutamisel tuleb lähtuda juurdesõidutee asukohast ning paakauto vajadustest. Juurdepääsutee kohale paigaldatakse lukustatav transpordivärav laiusega 4,0 m. Piirdeaia kõrgus reoveepuhasti rajatiste ümber peab olema terves ulatuses minimaalselt 2,0 m. Rajatava aia kogupikkus on 78 m.

Puhasti ja selle ümbruse haljasala taastamine teostatakse murukülviga, haljasalal peab paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus jääma 0,1 m.

10.10 Heitvee toru ja toru otsa kivikindlustus Heitvee juhtimiseks kraavi on projekteeritud isevoolne PVC De160 SN8 kanalisatsiooni- torustik minimaalse languga 1%. Heitveetoru suubumisel kraavi on vajalik rajada II klassi geotekstiili peale 15-20 cm kividest kivikindlustus, mis takistab pinnase erosiooni. Kivide vahed ja alus täita kuiva betooniseguga.

10.11 Reoveepuhasti katsetused ja kontrolltoimingud Katsetuste ja testide eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate, süsteemide ja protsesside funktsioneerimist vastavalt lepingule, projektile ja tellija tingimustele.

Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates dokumendis ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja kulul omanikujärelevalve ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab omanikujärelevalvet teavitama piisavalt varakult oma kavatsusest katset või kontrolltoimingut

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 41/42

läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni töövõtja kohustus ning toimub töövõtja kulul.

10.11.1 Seadmete ja torustike tähistused katsetustel

Seadmed, torustikud, lülitus-kontrollkilbid peavad enne katsetusi olema tähistatud eestikeelsete siltidega. töövõtja tagab kõigi vajalike materjalide ja tähistuste olemasolu.

Elementide positsiooninumbrid tehnoloogilisel skeemil peavad vastama paigaldatud elementide positsiooninumbritele.

10.11.2 Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid, mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel

10.11.3 Mehaanilised katsed

Teostatakse järgnevad katsed: • kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning

lekkekindlust; • kontrollitakse kõikide torustike ja liidete veekindlust;

Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt omanikujärelevalve juhistele.

10.11.4 Tehnoloogiliste seadmete katsetamine

Tehnoloogiliste seadmete katsetamine teostatakse vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

Katsetuste käigus kontrollitakse vähemalt: • Aeratsioonisüsteemi – õhupuhurid ja aeraatorid - tööd; • Kemikaali doseerimise süsteemi tööd;

Katsetuste käigus tuleb muuhulgas kontrollida tehnoloogiliste seadmete automaatset tööle lülitumist ja juhtimist vastavalt projektile.

10.11.5 Reoveepuhasti protsessi ja puhastusefektiivsuse katsetused

Reoveepuhasti protsessi ja puhastusefektiivsuse katsetused viiakse läbi protsessi käivitamise ja häälestamise perioodil kõigi ehitus- ja rekonstrueerimistööde lõppemise järgselt, mil tuleb saavutada stabiilne – seadusega nõutud - heitveele esitatavate kvaliteedinõuete täitmine ja vastav ainete kontsentratsioon heitvees.

Tellijal on õigus töövõtjalt nõuda heitveele esitatavate nõuete garanteerimist järgmistel juhtudel:

1. Reovee kuu keskmine hüdrauliline koormus kuiva ilma korral bioloogilisele puhastusele ei ületa projekteeritud bioloogilise puhastuse keskmist hüdraulilist koormuse (Qd) väärtust.

2. Kui tegelik kuu keskmine ööpäevane reostuskoormus orgaanilise aine (BHT7) ja üldlämmastiku (Nüld) osas ei ületa bioloogilise puhastuse keskmist projekteeritud koormust.

3. Operaatorid on korrektselt ja täpselt jälginud töövõtja poolt kirjalikult koostatud instruktsioone ja kirjalikke juhiseid.

4. Ei ole esinenud muid protsessi segavaid tegureid nagu: a. elektrikatkestusi, b. puudusi kemikaalidega varustamisel,

Seletuskiri

Töö nr: 17-11-23-VK. Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt

Põltsamaa vald, Jõgevamaa Koostaja: OÜ Alkranel, 30.08.24. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa

lk 42/42

c. muid mehhaanilis- elektrilisi avariisid, d. Force majore´st põhjustatud probleeme

Vastasel juhul on töövõtjal õigus taotleda tellijalt lisaaega protsessi taastamiseks ja nõutavasse režiimi viimiseks.

10.11.6 Garantiiperiood

Käivituse ja häälestamise perioodi järgsel garantiiperioodil korraldab heitvee proovide võtmise ja analüüsimise tellija, kasutades selleks atesteeritud proovivõtjat ja atesteeritud laborit. Proovi võtmise ja analüüsimisega seotud kulud kannab tellija.

10.12 Tellija väljaõpe ja juhendmaterjalid Töövõtja koostab reoveepuhasti valmimise järgselt tellijale lähtuvalt reoveepuhasti lõplikust konfiguratsioonist ja seadmete valikust seadmete hooldusjuhendid järgmiste osade lõikes:

• Reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi juhtimine ja hooldus; • Elektri- ja automaatikasüsteemi juhtimine ja hooldus;

10.12.1 Koolitus

Töövõtja peab andma tellija personalile koolitust, mis puudutab kõikide lepingu järgi tarnitud protsesside opereerimist, seadmete hooldust ja remonti. Koolitus ja instrueerimine tuleb teha töötajatele, keda Tellija nimetab või kellele töövõtja ise soovitab koolitust teha.

10.12.2 Kasutus- ja hooldusjuhendid

Töövõtja peab koostama või tellima või saama valmistajatehasest kõikide seadmete, mehhanismide, tööriistade, protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud eesti keeles ja sellise detailsusega, et tellija personalil ei teki mingit raskust nende järgi käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Kõik juhendid ja käsiraamatud tuleb anda üle 2 eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Reoveepuhasti tootjapoolne kasutusjuhendi näidis analoogse puhasti kohta on esitatud lisas 4.

K1 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioon KS1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon V1 V1 Projekteeritud veetoru

Kanalisatsiooni vaatluskaev Kanalisatsiooni otsakork Survekanalisatsiooni sõlm Survekanalisatsiooni otsakork Läbiviik vundamendist Sõlm Sadul Tupik Maakraan

Kanalisatsioonitrass

Madalpingekaabel Sidekaabel Sidekanalisatsioon

Veetrass

LEGEND

Säilitatav ja/või kaitstav puu/post

Kaevu/sõlme tähis Kaevu läbimõõt

Olemasoleva maapinna abs. kõrgus Projekteeritav maapinna abs. kõrgus

Kaevuga ühendatud trasside abs. kõrgus

Kaevu kõrgus

Sõlme tähis Projekteeritav/Olemasoleva maapinna abs. kõrgus Sõlmega ühendatud trasside abs. kõrgus toru pealt

Sõlme sügavus

Taastatav kruuskate

Taastatav murukate/haljasala

Taastatav asfaltkate 1-kihiline

Taastatav plaatkate

Taastatav killustikkate

KVK-2 De560/500 (63.45) 63.45 1) 61.95 2) 61.95 1.50

V-10 69.60 1) 67.60 2) 67.60 3) 67.60 2.06

V2 V2 Projekteeritud toorveetoru X X X Likvideeritav torustik

Likvideeritav puu

K1

K1

K1

K1

K1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

K1K1K1K1K1K1K1

K1K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1

K1

K1 K1

∅ 16

0 L=

38 .2

i= 7

∅160 L=58.9 i=7

∅160 L=18.8 i=14

∅ 160 L=21.8 i=20

∅160 L=44.0 i=11

∅160 L=68.0 i=10

∅160 L=19.5 i=10

∅ 160 L=14.7 i=10

∅160 L=25.5 i=7

∅160 L=35.1 i=7

∅160 L=27.7 i=7

∅ 160 L=

13.6 i= 10

∅ 160 L=13.5 i=10

∅ 160 L=17.6 i=10

PE De63 L=84.2

K1 K1

K1 K1

K1

∅ 160 L=43.3 i=10

K1 K1

K1 K1

∅ 160 L=34.9 i=7

K1 K1

K1 K1

K1

∅ 160 L=38.7 i=7

K1

K1

K1 K1∅

160 L=16.8 i=10

K1

∅16 0 L

=14 .6

i=7

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

∅ 160 L=54.9 i=7

K1 K1

K1∅ 160 L=24.2 i=7

K1

K1

K1

∅ 16

0 L =1

9.4 i=

7

K1 K1

K1

∅160 L=27.0 i=7

∅160 L=2.5 i=12

KS1

KS1

KS1

KS1

∅75 L=35.3 i=17

KS1

KS1

∅63 L=22.8 i=24

∅ 160 L=6.8 i=7

K1K1K1

∅63 L=3.5

i=0

∅160

L=5.7i=7

K1 ∅

16 0

L= 11

.9 i=

7 K1

K1 ∅

16 0

L= 21

.4 i=

7

∅160 L=3.2 i=10

3 4

1

2 3

1 3 1

2 3

4

1 2 3

4

1 2

3

1 2

1 2

1 2

3

1 2 3

1 2

3

1 2

1 2

3

1 2

3

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1 2

1 2

1

2

3

V1

V1

V1

V1

PE D

e4 0 L

=4 2.7

V1 V1

V1 V1

V1

PE De63 L=42.7

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

PE De63 L=68.0

V1 V1PE De63 L=20.4

V1

PE De63 L=14.6 V1 V1

V1 PE De63 L=24.6

V1

V1 V1

V1 V1

PE De50 L=34.9

V1 V1

V1 PE De50 L=29.0

V1

PE De32 L=10.5

V1 V1PE De32 L=15.6

V1 V1

V1 V1

V1

PE De50 L=44.0

V1 V1

V1 V1

PE De40 L=35.0

V1 V1

V1 V1

V1

PE De32 L=44.1

V1

V1

V1

PE De32 L=25.3

PE De32 L=4.1

V1 V1PE De63 L=21.7

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

PE De32 L=84.1

V1

V1

V1

V1

V1V1V1V1V1 PE De40 L=47.7

V1 V1

V1 V1

V1

PE De32 L=27.0

PE De32 L=28.2

PE De40 L=3.8

Ristumine kanalisatsioonitoruga DN200 asb, ~66.00

Ristumine veetoruga

Ristumine kanalisatsioonitoruga (ei tööta)

Ettevaatust ELA SA sidetrass! Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Põltsamaa-Pajusi-Luige tee (nr 14170) kaitsevööndi piir (30 m sõidutee servast)

Kaitsealune Pajusi mõisa park (KLO1200477)

Kinnismälestise Asulakoht (registri nr 9248) kaitsevööndi piir

Kinnismälestise Asulakoht (registri nr 9248) ala

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) kaitsevööndi piir (30 m sõidutee servast)

Kinnismälestise Pajusi mõisa pargi piirdemüürid ja väravapostid (registri nr 23939) ala

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

∅160 L=10.1 i=7 PE De63 L=10.1

AS-01

AS-02

Ristumine riigimaanteega nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige km 6,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,07

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,12 Ristumine riigimaanteega

nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,21

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,25

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,31

Kulgemine teemaal ja kaitsevööndis paralleelselt riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0-0,31

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=30m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=30m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=15m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=15m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=16m

Veetoru kaitsehülss De90 SN16, L=16m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=12m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=14m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=10m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=10m

Veetoru kaitsehülss De63 SN16, L=13m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=14m Veetoru kaitsehülss De63 SN16, L=10m

Veetoru kaitsehülss De75 SN16, L=9m

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

PE D

e4 0

L= 70

.7

V1 V1PE De63 L=17.6

PA-1 69.60

PA-2 69.00

PA-3 68.00

PA-4 68.35

PA-5 68.30

PA-6 65.95

PA-7 63.65

PA-8 66.90

PA-9 66.90

PA-10 64.30

PA-11 63.55

Puurkaev tamponeerida ja likvideerida!

1 2

3

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

PE D

e7 5

L= 35

.3

1

2

2

V1 V1

V1

PE De63 L=29.8

1

K1 K1

K1 K1 ∅160 L=30.3 i=20

1 2

V2

V2

V2

PE De40 L=27.1

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

K1 K1

K1 K1

K1 ∅160 L=41.7 i=20

2 1V1

V1 V1

V1 V1

PE De63 L=42.1

Ettevaatust ELA SA sidetrass!

K1 K1

K1 K1

K1

2

V1V1PE De63 L=18.8

V1V1V1V1V1V1V1

PE De63 L=58.6

V1 V1

V1 V1

V1

V1

PE De40 L= 9.8

KVK-23 De560/500 (68.40) 68.40 1) 66.96 2) 66.96 1.44

KK-6 De160 (68.30) 68.30 1) 67.00 1.30

KK-7 De160 (68.35) 68.35 1) 66.66 1.69

Kogumismahuti likvideerida!

X X X X X X X X X

X X

X

X

X

∅160 L= 0.3 i=10

∅160 L=9.7 i=10

KVK-22 De560/500 (68.30) 68.30 1) 66.69 2) 66.69 3) 66.69 1.61

V1 PE De32 L=8.4

V1PE De32 L=8.3

KK-4 De160 (68.05) 68.05 1) 66.54 1.51

KK-5 De160 (68.30) 68.30 1) 66.79 1.51

R=5 m

Vaher

R=4 m

Kask

R=3 m

Kastan

R=4 m Saar

R=4 m

R=3 m

Saar R=3 m

R=5 m Saar

Kask

R=8 m Saar

∅ 160 L=10.8 i=7

K1 K1

∅160 L=19.6 i=10

3∅160 L=4.1

i=10

12

V-3468.00 1) 66.00 2.04

V2 V2PE De40 L=18.0 V1

V1

PE De63 L=17.0

X X

Projekteeritud ühisveevarustuse puurkaev-pumpla (BalRock OÜ, töö nr 11999)

Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m

Projekteeritud veetöötlusjaam (BalRock OÜ, töö nr 12005)

KVK-32 De560/500 (68.30) 68.30 1) 66.83 2) 66.83 1.47

KVK-33 De560/500 (68.45) 68.45 1) 67.02 2) 67.02 1.43

KVK-31 De560/500 (68.40) 68.40 1) 66.78 2) 66.78 1.62

KVK-40 De560/500 (68.15) 68.15 1) 66.63 2) 66.63 3) 66.63 1.52

KVK-30 De560/500 (68.10) 68.10 1) 66.55 2) 66.55 1.55

KVK-29 De560/500 (68.00) 68.00 1) 66.41 2) 66.41 1.59

KVK-26 De560/500 (67.55) 67.55 1) 66.17 2) 66.17 1.38

KVK-28 De560/500 (68.00) 68.00 1) 66.34 2) 66.34 3) 66.34 1.66

V-32 68.00 1) 66.60 1.44

KVK-43 De400/315 (67.80) 67.80 1) 66.54 2) 67.06 1.26

LVV-1

(68.00) 68.00 1) 67.10 0.90

3

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

PE De63 L=77.1

V1

PE De6

3 L =15

.3

∅160 L=27.4 i=7

K1 K1∅160 L=22.0 i=7

1

3

K1∅160 L= 2.5 i=10 2

∅100 L=2.8 i=10

1 23

∅150 L=6.7 i=10

X

X

X

X

X

X

X

X2

1 2 1

KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1 PE De75 L=68.2 2

1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

PE De75 L= 100.0

2 1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

PE De75 L= 103.9

2 1

Reoveepumpla kuja 20 m

∅ 160 L=43.3 i=7

PE De40 L=43.6

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaablitega

Ristumine maakütte torudega

Ristumine maakütte torudega

1

2

KVK-47 De400/315 (65.55) 65.55 1) 64.35 2) 64.47 3) 64.49 1.20

KVK-46 De400/315 (65.45) 65.45 1) 63.45 2) 64.22 3) 63.45 2.00

KKK-1 De200/160 (64.80) 64.80 1) 63.60 2) 63.82 1.20

KVK-25 De560/500 (67.10) 67.10 1) 65.79 2) 65.79 3) 65.79 1.31

MK-8 68.30 1) 66.30 2.03

V-15 68.30 1) 66.30 2) 66.30 3) 66.30 2.04

MK-11 65.90 1) 63.90 2.03

MK-12 66.45 1) 64.45 2.03

MK-1465.65 1) 63.65 2.03

V-2468.35 1) 66.35 2) 66.35 2.03

V-2568.45 1) 66.45 2) 66.45 2.03

MK-1668.35 1) 66.35 2.03

V-2368.15 1) 66.15 2) 66.15 3) 66.15 2.04

MK-17 68.35 1) 66.35 2.04

V-2165.65 1) 63.65 2) 63.65 3) 63.65 2.04

MK-1865.65 1) 63.65 2.03

V-3969.55 1) 67.55 2) 67.55 2.03

MK-1068.15 1) 66.15 2) 66.15 2.03

V-4068.05 1) 66.05 2.03

MK-968.30 1) 66.30 2) 66.30 2.03

V-4168.30 1) 66.30 2.03

V-31 68.00 1) 66.60 1.46

V-3068.00 1) 66.00 2) 66.00 3) 66.00 2.06

V-4467.15 1) 65.15 2) 65.15 3) 65.15 2.06

MK-22 67.10 1) 65.10 2.03

MK-2364.65 1) 62.65 2.03

MK-24 64.65 1) 62.65 2.03

KK-17 65.90 1) 63.90 2.06

KS-466.45 1) 64.45 2) 64.45 3) 64.45 2.08

KK-16 66.45 1) 64.45 2.06

Kogumiskaevud likvideerida!

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

V-2264.65 1) 62.65 2) 62.65 2.04

Reoveepumpla juhtimiskilp +maandusvarras 2x1,5m

V-3665.65 1) 63.65 2) 63.65 3) 63.65 2.06

1

32

KVK-44 De400/315 (64.65) 64.65 1) 63.45 2) 63.45 3) 63.45 1.20

Kogumiskaev likvideerida!

KS1

KS1

PE D

e7 5

L= 17

.5

2 1

KVK-6 De560/500 (65.65) 65.65 1) 63.14 2) 63.14 3) 63.14 2.51

KK-2 De160 (68.35) 68.35 1) 67.05 1.30

KVK-4 De560/500 (64.60) 64.60 1) 61.60 2) 61.60 3) 62.46 4) 63.26 3.00KK-22

De160 (64.60) 64.60 1) 61.60 3.00

V-3368.00 1) 65.85 2) 65.85 2.19

21

KS1

KS1

PE De75 L=15.7

2 1

KS1PE De75 L=8.7 2

1

PE De75 L=4.7

V-45 64.65 1) 62.65 2) 62.65 3) 62.65 2.04KK-25

De160 (64.65) 64.65 1) 63.46 1.19

KK-24 De160 (64.65) 64.65 1) 63.46 1.19

KK-20 De160 (67.10) 67.10 1) 65.80 1.30

V-43 67.85 1) 65.85 2) 65.85 2.06V-42 67.85

1) 65.85 2) 65.85 2.04

Planeeritav elektri liitumiskilp

W 1

W1

W1

W1

25,4

Projekteeritud autovärav L = 4 m

3,4

Projekteeritud reoveepuhasti kuja R=25 m

Projekteeritud keevispaneelaed H = 2 m L = 81 m

Projekteeritud juurdepääsutee/ teenindusplats 470 m2

Projekteeritud proovivõtukaev

Projekteeritud reoveepuhasti Klaro 80 IE

Projekteeritud reoveepuhasti elektri- ja seadmekilp (mürasümmutusega)

Projekteeritud kemikaalikaev

Projekteeritud voolurahustuskaev

K1

Toru ots 62.30

Heitvee väljalask kraavi

AS-03

Kaitsealune Pajusi mõisa park (KLO1200477)

Kinnismälestise Pajusi mõisa pargi piirdemüürid ja väravapostid (registri nr 23939) ala

RPJ-1 De1600/1400 (64.65) 64.65 1) 62.65 2) 61.58 4.27

KS-9 64.60 1) 62.60 2) 62.60 2.08

KS-6 64.20 1) 62.20 2) 62.20 2.08KS-7 63.40

1) 61.40 2) 61.40 2.08

KS-8 63.50 1) 61.50 2) 61.50 2.08

KS-1263.30 1) 61.30 2) 61.30 2.08

KS-10 63.35 1) 61.35 2) 61.35 2.08

KS-1163.45 1) 61.45 2) 61.45 2.08

KVK-48 Voolurahustus

Ø600 (64.50) 63.45 1) 63.74 1.44

Perspektiivne liitumiskilp

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Projekteeritud kummikiilsiiber DN150

3 x markeerimistulbad (helkurpostid)

V-1866.10 1) 64.10 2) 64.10 2.06

V-10 69.60 1) 67.60 2) 67.60 3) 67.60 2.06

V-12 69.65 1) 67.35 2) 67.35 3) 67.35 2.35 ∅160

L=4.6 i=10

∅160 L=4.4 i=10

V-1766.70 1) 64.10 2) 64.10 2.66

V-1169.65 1) 67.65 2) 67.65 3) 67.65 2.06

V-1369.55 1) 67.55 2) 67.55 3) 67.55 2.05

V-3869.55 1) 67.55 2) 67.55 3) 67.55 2.04

KK-15 De160 (69.50) 69.50 1) 67.84 1.66

KVK-20 De560/500 (69.55) 69.55 1) 67.70 2) 67.70 1.85

KK-12 De160 (69.60) 69.60 1) 67.94 1.66

KVK-17 De560/500 (69.60) 69.60 1) 67.19 2) 67.19 3) 67.90 2.41

KVK-18 De560/500 (69.65) 69.65 1) 67.26 2) 67.71 3) 67.26 2.39

KK-13 De160 (69.50) 69.50 1) 67.84 1.66 KVK-19

De560/500 (69.65) 69.65 1) 67.51 2) 67.51 3) 67.99 2.14

KK-14 De160 (69.70) 69.70 1) 68.04 1.66

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga!

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga!

MK-5 69.60 1) 67.60 2) 67.60 2.03

MK-4 69.55 1) 67.55 2) 67.55 2.03

MK-3 69.65 1) 67.65 2) 67.65 2.03

MK-269.55 1) 67.55 2) 67.55 2.03

MK-2169.55 1) 67.55 2) 67.55 2.03

KK-1 63.70 1) 61.70 2.06

MK-1363.70 1) 61.70 2.03

KVK-5 De560/500 (64.90) 64.90 1) 62.73 2) 63.46 3) 62.73 2.17

V-1964.85 1) 62.60 2) 62.60 3) 62.60 2.31

V-48 69.10 1) 67.10 2.03

V-5269.50 1) 67.50 2.03

V-5369.50 1) 67.50 2.03

V-2669.60 1) 67.60 2.05

V-5169.70 1) 67.70 2.03

V-50 69.50 1) 67.50 2.03

V-49 69.60 1) 67.60 2.03

Tänavavalgustuse mastid toestada ja vajadusel ajutiselt teisaldada!

0,8 m

5,4 m

4,5 m

1,5 m

2 m

4,7 m

5,4 m

2,5 m

2,5 m

KS-567.05 1) 65.05 2) 65.05 2.08

K1 K1

∅160 L=18.9 i=10 3

1 ∅160 L=4.9 i=10

2

V-1666.45 1) 64.30 2) 64.30 3) 64.30 2.19

V1 V1PE De63 L=19.1

PE De63 L=4.9

KVK-8 De560/500 (66.70) 66.70 1) 63.83 2) 63.83 2.87

KVK-7 De560/500 (66.10) 66.10 1) 63.40 2) 63.40 2.70

KVK-24 De560/500 (67.40) 67.40 1) 65.68 2) 65.68 1.72

V-2867.40 1) 65.40 2) 65.40 2.06

KVK-21 De560/500 (68.15) 68.15 1) 66.44 2) 66.44 3) 66.44 1.71

V-14 68.15 1) 66.15 2) 66.15 3) 66.15 2.05

KVK-14 De560/500 (68.65) 68.65 1) 66.70 2) 66.70 3) 66.70 1.95

KK-11 De160 (69.10) 69.10 1) 66.88 2.22

V-7 68.65 1) 66.40 2) 66.40 3) 66.40 2.31

MK-6 69.05 1) 67.05 2) 67.05 2.03

KVK-15 De560/500 (68.90) 68.90 1) 66.90 2) 66.86 2.04

KVK-16 De560/500 (69.40) 69.40 1) 67.01 2) 67.01 2.39

V-868.90 1) 66.90 2) 66.90 2.06

V-969.45 1) 67.45 2) 67.45 2.06

KVK-42 De560/500 (67.70) 67.60 1) 65.27 2) 65.27 2.43

KVK-12 De560/500 (67.35) 67.35 1) 65.51 2) 65.67 3) 65.51 4) 65.51 1.84

KVK-13 De560/500 (67.55) 67.55 1) 66.01 2) 66.01 3) 66.01 4) 66.01 1.54

KK-10 De160 (67.55) 67.55 1) 66.02 1.53

MK-1967.00 1) 65.00 2) 65.00 2.03

V-46 67.00 1) 65.00 2.03

V-5467.05 1) 65.05 2) 65.05 3) 65.05 2.06

KK-18 De160 (67.00) 67.00 1) 65.33 1.67

Ristumine kanalisatsioonitoruga DN200 asb, ~65.97

V-467.35 1) 65.35 2) 65.35 3) 65.35 4) 65.35 2.06

V-6 67.55 1) 65.55 2) 65.55 3) 65.55 4) 65.55 2.06

MK-7 67.55 1) 65.55 2) 65.55 2.04

V-47 67.55 1) 65.55 2.04

V-35 67.70 67.55 1) 65.15 2) 65.15 2.61

KVK-49 De560/500 (67.10) 67.10 1) 65.32 2) 65.32 3) 65.32 1.78

Madalpingekaabel ümber tõsta! (ca 30 m)

1,9 m

2 m

1,9 m

2,1 m 8 m

Märkused: 1. Geodeetiline alusplaan Geodeesia OÜ, töö nr GE-4100 (jaanuar 2024). Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused Euroopa EH2000 süsteemis.

1 : 1250

AS-00

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

29.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike asendiplaan - lehtede jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/

K1 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioon KS1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon V1 V1 Projekteeritud veetoru

Kanalisatsiooni vaatluskaev Kanalisatsiooni otsakork Survekanalisatsiooni sõlm Survekanalisatsiooni otsakork Läbiviik vundamendist Sõlm Sadul Tupik Maakraan

Kanalisatsioonitrass

Madalpingekaabel Sidekaabel Sidekanalisatsioon

Veetrass

LEGEND

Säilitatav ja/või kaitstav puu/post

Kaevu/sõlme tähis Kaevu läbimõõt

Olemasoleva maapinna abs. kõrgus Projekteeritav maapinna abs. kõrgus

Kaevuga ühendatud trasside abs. kõrgus

Kaevu kõrgus

Sõlme tähis Projekteeritav/Olemasoleva maapinna abs. kõrgus Sõlmega ühendatud trasside abs. kõrgus toru pealt

Sõlme sügavus

Taastatav kruuskate

Taastatav murukate/haljasala

Taastatav asfaltkate 1-kihiline

Taastatav plaatkate

Taastatav killustikkate

KVK-2 De560/500 (63.45) 63.45 1) 61.95 2) 61.95 1.50

V-10 69.60 1) 67.60 2) 67.60 3) 67.60 2.06

V2 V2 Projekteeritud toorveetoru X X X Likvideeritav torustik

Likvideeritav puu

K1

K1

K1

K1

K1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1K1K1K1K1

K1K1K1K1K1K1K1K1K1

K1K1

K1

K1K1K1 K1

K1K1K1K1 K1K1K1

K1

K1

K1 K1

∅ 16

0 L =3

8.2 i=

7

∅160 L=58.9 i=7

∅160 L=18.8 i=14

∅ 160 L=21.8 i=20

∅160 L=44.0 i=11 ∅160 L=68.0 i=10

∅160 L=19.5 i=10

∅ 160 L=14.7 i=10

∅160 L=25.5 i=7 ∅160 L=35.1 i=7

∅160 L=27.7 i=7

∅ 160 L=13.6 i=10

∅ 160 L=

13.5 i= 10

∅ 160 L=

17.6 i= 10

PE De63 L=84.2

K1 K1

K1 K1

K1

∅ 160 L=

43.3 i= 10

K1 K1

K1 K1

∅ 160 L=

34.9 i= 7

K1

K1 K1

∅ 160 L=

16.8 i= 10

K1 ∅160

L= 14.

6 i= 7

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

∅ 160 L=

54.9 i= 7

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

∅ 75 L=35.3 i=17

KS1

KS1

∅ 63 L=22.8 i=24

K1 K1

K1

∅63 L=3.5 i=0

3 4

1

2 3

1 3

1

2

3

4 1 2 3

4 1 2

3 1

2

1 2

1 2

3 1 2

3 1 2

3 1 2

1

2 3

1 2

1

2

V1V1V1V1V1 PE De63 L=42.7

V1V1V1V1V1V1V1V1V1

PE De63 L=68.0

V1V1PE De63 L=20.4

V1

PE De63 L=14.6

V1V1V1 PE De63 L=24.6 V1

V1 V1 V1 V1 PE De50 L=34.9

V1V1V1 PE De50 L=29.0

V1

PE De32 L= 10.5V1

V1PE De32 L= 15.6

V1 V1

V1 V1

V1

PE De50 L= 44.0

V1 V1

V1 V1

PE De40 L= 35.0

V1

V1

V1

PE De32 L=25.3

PE De32 L=4.1

V1 V1PE De63 L=21.7

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

PE De32 L=84.1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

PE De40 L=47.7

Ristumine kanalisatsioonitoruga

DN200 asb, ~66.00

Ristumine veetoruga

Ettevaatust ELA SA sidetrass!

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine sidekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Ristumine madalpingekaabliga

Põltsamaa-Pajusi-Luige tee (nr 14170)

kaitsevööndi piir(30 m sõidutee servast)

Kaitsealune Pajusi mõisa park (KLO1200477)

Kinnismälestise Asulakoht (registri nr 9248)kaitsevööndi piir

Kinnismälestise Asulakoht (registri nr 9248) ala

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) kaitsevööndi piir(30 m sõidutee servast)

Kinnismälestise Pajusi mõisa pargi

piirdemüürid ja väravapostid (registri nr 23939) ala

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

∅160 L=10.1 i=7

PE De63 L=10.1 Ristumine riigimaanteega nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige km 6,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,07

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,12

Ristumine riigimaanteega

nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,21

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,25

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,31

Kulgemine teemaal ja kaitsevööndis paralleelselt

riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0-0,31

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss

De250 SN16, L=30m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=30m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=15m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=15m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss

De250 SN16, L=16m

Veetoru kaitsehülss De90 SN16, L=16m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss

De250 SN16, L=12m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250 SN16, L=14m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss

De250 SN16, L=10m Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss

De250 SN16, L=10m

Veetoru kaitsehülss De63 SN16, L=13m

Veetoru kaitsehülss De110 SN16, L=14m

Veetoru kaitsehülss De63 SN16, L=10m

Veetoru kaitsehülss De75 SN16, L=9m

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

PE D

e4 0

L= 70

.7

V1 V1PE De63 L=

17.6

PA-1 69.60

PA-2 69.00

PA-3 68.00

PA-6 65.95

PA-7 63.65

PA-8 66.90

PA-9 66.90

PA-10 64.30

PA-11 63.55

1 2

3

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

PE D

e7 5

L= 35

.3

1

2

2

V1V1V1 PE De63 L=29.8

1

K1K1K1K1

∅160 L=30.3 i=20

1 2

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

K1K1K1K1K1

∅160 L=41.7 i=20 21

V1V1V1V1V1 PE De63 L=42.1

K1 K1

K1 K1

K1

2

V1 V1PE De63 L=18.8

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 PE De63 L=58.6

V1 V1

V1 V1

V1

V1

PE De40 L=9.8

Kogumismahuti likvideerida!

X X

X X

X X

X X

X

X X

X

∅160 L= 0.3 i=10

KVK-22De560/500(68.30)68.301) 66.69

V1 PE De32 L=8.4

KK-4De160(68.05)68.051) 66.541.51

R=5 m Saar

R=8 m Saar

KVK-26De560/500(67.55)67.551) 66.17

3

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

PE De63

L= 15.

3

∅160 L=27.4 i=7

K1 K1∅160 L=22.0 i=7

1

3

K1∅160 L= 2.5 i=10 2

∅100 L=2.8 i=10

1 23

∅150 L=6.7 i=10

X

X

X

X

X

X

X

X

2

1 21

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

PE De75 L=68.2

21

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

PE De75 L=100.0

21

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

PE De75 L=103.9

2 1

Reoveepumpla kuja 20 m

∅ 160 L=

43.3 i= 7

PE De40 L= 43.6

Ristumine madalpingekaabligaRistumine madalpingekaablitega

Ristumine maakütte torudega

Ristumine maakütte torudega

1

2

KVK-47De400/315(65.55)65.551) 64.352) 64.473) 64.491.20

KVK-46De400/315(65.45)65.451) 63.452) 64.223) 63.452.00

KKK-1De200/160(64.80)64.801) 63.602) 63.821.20

KVK-25De560/500(67.10)67.101) 65.792) 65.793) 65.791.31

MK-11 65.90 1) 63.902.03

MK-12 66.45 1) 64.452.03

MK-14 65.65 1) 63.652.03

V-21 65.65 1) 63.652) 63.653) 63.652.04

MK-18 65.65 1) 63.652.03

V-39 69.55 1) 67.552) 67.552.03

MK-10 68.15 1) 66.152) 66.152.03

V-40 68.05 1) 66.052.03

V-44 67.15 1) 65.152) 65.153) 65.152.06

MK-22 67.10 1) 65.102.03

MK-23 64.65 1) 62.652.03

MK-24 64.65 1) 62.652.03 KK-17 65.90

1) 63.902.06

KS-4 66.45 1) 64.452) 64.453) 64.452.08

KK-16 66.45 1) 64.452.06

Kogumiskaevud likvideerida!

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

V-22 64.65 1) 62.652) 62.652.04

Reoveepumpla juhtimiskilp +maandusvarras 2x1,5m

V-36 65.65 1) 63.652) 63.653) 63.652.06

1

3 2

KVK-44De400/315(64.65)64.651) 63.452) 63.453) 63.451.20

KS1

KS1

PE D

e7 5 L

=1 7.5

2 1

KVK-6De560/500(65.65)65.651) 63.142) 63.143) 63.142.51

KVK-4De560/500(64.60)64.601) 61.602) 61.603) 62.464) 63.263.00

KK-22De160(64.60)64.601) 61.603.00

21

KS1 KS1

PE De75 L=15.7

2 1

KS1PE De75 L=8.7 2

1

PE De75L=4.7

V-45 64.65 1) 62.652) 62.653) 62.652.04

KK-25De160(64.65)64.651) 63.461.19

KK-24De160(64.65)64.651) 63.461.19

KK-20De160(67.10)67.101) 65.801.30

W 1

W1 W1

W1

25,4

Projekteeritud reoveepuhastiKlaro 80 IE Projekteeritud reoveepuhasti elektri- ja

seadmekilp (mürasümmutusega)

Projekteeritudkemikaalikaev

Projekteeritudvoolurahustuskaev

K1

RPJ-1De1600/1400(64.65)64.651) 62.652) 61.584.27 KS-9 64.60 1) 62.602) 62.602.08

KS-6 64.20 1) 62.202) 62.202.08

KS-7 63.40 1) 61.402) 61.402.08

KS-8 63.50 1) 61.502) 61.502.08

KS-12 63.30 1) 61.302) 61.302.08

KS-10 63.35 1) 61.352) 61.352.08

KS-11 63.45 1) 61.452) 61.452.08

KVK-48 VoolurahustusØ600(64.50)63.451) 63.741.44

Perspektiivne liitumiskilp

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Projekteeritud kummikiilsiiber DN150

3 x markeerimistulbad (helkurpostid)

V-18 66.10 1) 64.102) 64.102.06

V-10 69.60 1) 67.602) 67.603) 67.602.06

V-12 69.65 1) 67.352) 67.353) 67.352.35

∅160 L=4.6 i=10

∅160 L=

4.4 i=

10

V-17 66.70 1) 64.102) 64.102.66

V-11 69.65 1) 67.652) 67.653) 67.652.06

V-13 69.55 1) 67.552) 67.553) 67.552.05

V-38 69.55 1) 67.552) 67.553) 67.552.04

KK-15De160(69.50)69.501) 67.841.66

KVK-20De560/500(69.55)69.551) 67.702) 67.701.85

KK-12De160(69.60)69.601) 67.941.66

KVK-17De560/500(69.60)69.601) 67.192) 67.193) 67.902.41

KVK-18De560/500(69.65)69.651) 67.262) 67.713) 67.262.39

KK-13De160(69.50)69.501) 67.841.66

KVK-19De560/500(69.65)69.651) 67.512) 67.513) 67.992.14

KK-14De160(69.70)69.701) 68.041.66

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga!

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga! MK-5 69.60

1) 67.602) 67.602.03

MK-4 69.55 1) 67.552) 67.552.03

MK-3 69.65 1) 67.652) 67.652.03

MK-2 69.55 1) 67.552) 67.552.03

MK-21 69.55 1) 67.552) 67.552.03

KK-1 63.70 1) 61.702.06

MK-13 63.70 1) 61.702.03

KVK-5De560/500(64.90)64.901) 62.732) 63.463) 62.732.17

V-19 64.85 1) 62.602) 62.603) 62.602.31

V-48 69.10 1) 67.102.03

V-52 69.50 1) 67.502.03

V-53 69.50 1) 67.502.03

V-26 69.60 1) 67.602.05

V-51 69.70 1) 67.702.03

V-50 69.50 1) 67.502.03

V-49 69.60 1) 67.602.03

Tänavavalgustuse mastid toestada

ja vajadusel ajutiselt teisaldada!

0,8 m

5,4 m

4,5 m

1,5 m

2 m

4,7 m

5,4 m

2,5 m

2,5 m

KS-5 67.05 1) 65.052) 65.052.08

K1K1

∅160 L=18.9 i=10 3

1 ∅160 L=

4.9 i=

10

2

V-16 66.45 1) 64.302) 64.303) 64.302.19

V1V1PE De63 L=19.1PE De63 L=

4.9

KVK-8De560/500(66.70)66.701) 63.832) 63.832.87

KVK-7De560/500(66.10)66.101) 63.402) 63.402.70

KVK-24De560/500(67.40)67.401) 65.682) 65.681.72

V-28 67.40 1) 65.402) 65.402.06

KVK-21De560/500(68.15)68.151) 66.442) 66.443) 66.441.71 V-14 68.15

1) 66.152) 66.153) 66.152.05

KVK-14De560/500(68.65)68.651) 66.702) 66.703) 66.701.95

KK-11De160(69.10)69.101) 66.882.22

V-7 68.65 1) 66.402) 66.403) 66.402.31

MK-6 69.05 1) 67.052) 67.052.03

KVK-15De560/500(68.90)68.901) 66.902) 66.862.04

KVK-16De560/500(69.40)69.401) 67.012) 67.012.39

V-8 68.90 1) 66.902) 66.902.06

V-9 69.45 1) 67.452) 67.452.06

KVK-42De560/500(67.70)67.601) 65.272) 65.272.43

KVK-12De560/500(67.35)67.351) 65.512) 65.673) 65.514) 65.511.84

KVK-13De560/500(67.55)67.551) 66.012) 66.013) 66.014) 66.011.54

KK-10De160(67.55)67.551) 66.021.53

MK-19 67.00 1) 65.002) 65.002.03

V-46 67.00 1) 65.002.03

V-54 67.05 1) 65.052) 65.053) 65.052.06

KK-18De160(67.00)67.001) 65.331.67 Ristumine kanalisatsioonitorugaDN200 asb, ~65.97V-4 67.35 1) 65.352) 65.353) 65.354) 65.352.06

V-6 67.55 1) 65.552) 65.553) 65.554) 65.552.06

MK-7 67.55 1) 65.552) 65.552.04

V-47 67.55 1) 65.552.04

V-35 67.7067.55

1) 65.152) 65.152.61

KVK-49De560/500(67.10)67.101) 65.322) 65.323) 65.321.78

Madalpingekaabel ümber tõsta!

(ca 30 m)

1,9 m

2 m

1,9 m

2,1 m

8 m

Märkused: 1. Geodeetiline alusplaan Geodeesia OÜ, töö nr GE-4100 (jaanuar 2024). Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused Euroopa EH2000 süsteemis.

1 : 500

AS-01

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

29.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike asendiplaan

/allkirjastatud digitaalselt/

2 3

5

8

9

11

Kasvukiht Kruusane liiv

Muld

Liivane, savine möll kuni mölline savi (moreen)

Kruusane peenliiv

Murenenud lubjakivi

A

4

8

Mustkate

Täitepinnas

Liivane, savine möll (moreen)

Vanarehe - Küüni

A

3

4

5

6

8

Mustkate

Kruusane mölline liiv

Täitepinnas

Muld

Liivane möll

Liivane, savine möll kuni mölline savi (moreen)

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

68.50

69.00

69.50

H= 1.

66 De

16 0

≈68.53

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V1

PE 67.55

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KK-15

69 .5

0 69

.5 0

67 .8

4 1.

66

10

PVC De160 - 281.9m

Kinnine meetod - 13.6m

13.6

K1

V1

H= 1.

85 De

56 0/

50 0

KVK-20

69 .5

5 69

.5 5

67 .7

0 1.

85

7

- 98.4m

27.7

K1 K1 K1

263°

H= 2.

14 De

56 0/

50 0

PVC 67.99

V1

PE 67.41

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-19

69 .6

5 69

.6 5

67 .5

1 2.

14

35.1

K1 K1 K1 K1

K1180°

V1

H= 2.

39 De

56 0/

50 0

PVC 67.71

KVK-18

69 .6

5 69

.6 5

67 .2

6 2.

39

10.1

K1

180°

H= 2.

41 De

56 0/

50 0

PVC 67.90

V1

PE 67.60

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-17

69 .6

0 69

.6 0

67 .1

9 2.

41

25.5

K1 K1 K1

K1180°

V1

H= 2.

39 De

56 0/

50 0

KVK-16

69 .4

0 69

.4 0

67 .0

1 2.

39

10

Kinnine meetod - 14.7m

14.7

K1

247°

H= 2.

04 De

56 0/

50 0

KVK-15

68 .9

0 68

.9 0

66 .8

6 66

.9 0

2. 04

2. 00

- 155.3m

19.5

K1 K1

247°

H= 1.

95 De

56 0/

50 0

PVC 66.70

V1

PE 66.42

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

≈66.70

Ve et

ra ss

KVK-14

68 .6

5 68

.6 5

66 .7

0 66

.7 0

1. 95

1. 95

68.0

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

180°

V1

H= 1.

54 De

56 0/

50 0

PVC 66.01

V1

PE 65.56

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

asb 65.97

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

V1

PE 65.35

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-13

67 .5

5 67

.5 5

66 .0

1 1.

54

11

44.0

K1 K1 K1 K1 K1

K1

K1180°

V1

V1

H= 1.

84 De

56 0/

50 0

PE 65.67PVC 65.51

≈66.25

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V1

PE 65.06

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-12

67 .3

5 67

.3 5

65 .5

1 1.

84

10

18.9

K1 K1

180°

V1

H= 1.

78

PVC 65.32

V1

PE 65.14

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-49

67 .1

0 67

.1 0

65 .3

2 65

.3 2

1. 78

1. 78

4.9

K1 270°

V1

H= 2.

43 De

56 0/

50 0

PVC 65.27

KVK-42

67 .6

0 67

.7 0

65 .2

7 2.

43

K1

13.6m 98.4m 102.2m 44.0m 23.8m

PE 67.55

V1

V1

V V V

PE 67.35

V1V1V1V1

V1

PE 67.65

V1

V1

V V V

V1

V1 V V

PE 66.40

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

5

V V V V V

V1

V1

V1 V1

. 5

V1

5

V1

K1 K1 K1 KS 1

De 56

0/ 50

0

PVC De160 - 23.8m

- 23.8m

2

4

8

11

Kasvukiht

Täitepinnas

Liivane mölline savi (moreen)

Murenenud lubjakivi

Küüni - Reoveepumpla

KS 1

K1

K1 K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

61.00

61.50

62.00

62.50

63.00

63.50

64.00

64.50

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50 H=

2. 43

De 56

0/ 50

0

PVC 65.27

≈66.02

Si de

ka ab

el

KVK-42

67 .6

0 67

.7 0

65 .2

7 2.

43

20

PVC De160 - 211.7m

Kinnine meetod - 72.0m

41.7

K1 K1 K1 K1 K1

K1

H= 2.

36

≈64.83

Si de

ka na

lis at

sio on

≈65.71

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

.

Si de

ka ab

el

≈65.74

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

OK-2

66 .8

0 66

.8 0

64 .4

4 2.

36

30.3

K1 K1 K1 K1

180°

H= 2.

87 De

56 0/

50 0

≈65.61

M ad

al pi

ng ek

aa be

l KVK-8

66 .7

0 66

.7 0

63 .8

3 2.

87

- 139.7m

21.8

K1 K1

273°

H= 2.

70 De

56 0/

50 0

≈64.92

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈64.88

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KVK-7

66 .1

0 66

.1 0

63 .4

0 2.

70

14

18.8

K1 K1

266°

H= 2.

51 De

56 0/

50 0

PVC 63.14

≈64.15

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈63.90

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V1

PE 62.60

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-6

65 .6

5 65

.6 5

63 .1

4 2.

51

7

58.9

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1182°

V1 H=

2. 17

De 56

0/ 50

0

PE 63.46

KVK-5

64 .9

0 64

.9 0

62 .7

3 2.

17

38.2

K1 K1 K1 K1 K1

242°

H= 3.

00 De

56 0/

50 0

PVC 61.60

PVC 63.26

KVK-4

64 .6

0 64

.6 0

62 .4

6 61

.6 0

2. 14

3. 00

10

2.0

K1

K1

204°

H= 3.

07 De

16 00

/1 40

0

PE 62.65

RPJ-1

64 .6

5 64

.6 5

61 .5

8 3.

07

93.7m 18.8m 97.1m 2.0m

PE 65.15

V1 V1 V1 V1 V1

V1

V1 V1 V1 V V V V

PE 63.65

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

.

V1V1V1V1

V1

PE 62. 5

V1

K1

K1K1

1 : 500

PR-01

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

15.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike pikiprofiilid

/allkirjastatud digitaalselt/

Proosi - Pajusi-Loopre tee

1

4

7

8

Liivane kruus

Täitepinnas

Mölline peenliiv

Mölline savi (moreen)

A

3

4

5

6

8

Mustkate

Kruusane mölline liiv

Täitepinnas

Muld

Liivane möll

Liivane, savine möll kuni mölline savi (moreen)

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

≈67.36

Si de

ka ab

el

KK-2

68 .3

5 68

.3 5

67 .0

5 1.

30

12

PVC De160 - 210.4m

- 193.5m

2.5

VK-33

68 .4

5 68

.4 5

67 .0

2 1.

43

7

27.0

K1 K1 K1

270°

KVK-32

68 .3

0 68

.3 0

66 .8

3 1.

47

6.8

270°

X X

X X

X

≈66.98

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

KVK-31

68 .4

0 68

.4 0

66 .7

8 1.

62

21.4

K1 K1

195°

PVC 66.63

V1

PE 66.18

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-40

68 .1

5 68

.1 5

66 .6

3 1.

52

11.9

K1

K1

180°

V1

KVK-30

68 .1

0 68

.1 0

66 .5

5 1.

55

19.4

K1 K1

216°

KVK-29

68 .0

0 68

.0 0

66 .4

1 1.

59

10.8

K1

230°

KVK-28

68 .0

0 68

.0 0

66 .3

4 1.

66

24.2

K1 K1 K1

180°

≈66.38

Si de

ka ab

el

KVK-26

67 .5

5 67

.5 5

66 .1

7 1.

38

54.9

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

183°

KVK-25

67 .1

0 67

.1 0

65 .7

9 1.

31

14.6

K1

239°

KVK-24

67 .4

0 67

.4 0

65 .6

8 1.

72

Kinnine meetod - 16.8m

16.8

K1 K1

234°

PVC 65.51

PE 65.67

KVK-12

67 .3

5 67

.3 5

65 .5

1 1.

84 K1

2.5m 191.0m

V1 V1 V1 V1 V1

PE 66.15

V1 V1 V1 V1

V1

PE 66.00

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

V1 V1

PE 65.35

V1

PVC 66.34

K1 V2

PE 65.85

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

V1 Re

ko ns

tru ee

rit av

v ee

to ru

V2 V1

66 .3

4 1.

66

PVC 65.79

K1 65

.7 9

1. 31

V1

V1

PE 65.13

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru V1

PE 65.15

V1

De 16

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

30

H= 1.

43

H= 1.

47

H= 1.

62

H= 1.

52

H= 1.

55

H= 1.

59

H= 1.

66

H= 1.

38

H= 1.

31

H= 1.

72

H= 1.

84

≈66.37

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

PE 65.35

10 16.8m

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

68.50

V2

K1

2

4

8

Kasvukiht

Täitepinnas

Kruusane ja liivane mölline savi (moreen)

5

8

11

12

Muld

Liivane mölline savi (moreen)

Murenenud lubjakivi

Lubjakivi

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50 V1

PE 64.32

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KK-17

65 .9

0 65

.9 0

63 .9

0 2.

00

24

PE De63 - 22.8m

- 93.4m

22.8

KS1KS1

V1

PE 64.45

KS-4

66 .4

5 66

.4 5

64 .4

5 2.

00

17

PE De75 - 70.6m

35.3

KS1KS1KS1KS1

185°

KS-5

67 .0

5 67

.0 5

65 .0

5 2.

00

18

35.3

KS1KS1KS1KS1

241°

PVC 65.51

KVK-12

67 .3

5 67

.3 5

65 .6

7 1.

68 K1

K1

Sepikoja - Pajusi-Loopre tee

22.8m 35.3m 35.3m

63.00

63.50

64.00

64.50

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

V1V1V1

PE 64.30

V1V1V1V1V1V1V1V1

PE 65.35

V1

V1

De 56

0/ 50

0

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 1.

68

PVC 65.51

V1

PE 65.34

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

V1

Pajusi külamaja torustikud

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

61.00

61.50

62.00

62.50

63.00

63.50

64.00

64.50

65.00

V1

PE 63.21

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KKK-1

64 .8

0 64

.8 0

63 .6

0 1.

20

7

PVC De160 - 49.4m

- 49.4m

22.0

K1 K1 V1 PVC 64.22

V1

PE 62.65

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KVK-46

65 .4

5 65

.4 5

63 .4

5 2.

00

27.4

K1 K1 K1

K1 265°

V1

PVC 62.46

KVK-4

64 .6

0 64

.6 0

63 .2

6 1.

34

49.4m

PVC 61.60

K1

K1

PVC 63.82

K

De 20

0/ 16

0

De 40

0/ 31

5

De 56

0/ 50

0

H= 1.

20

H= 2.

00

H= 1.

34

1 : 500

PR-02

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

15.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike pikiprofiilid

/allkirjastatud digitaalselt/

2 3

4

11

Kasvukiht Kruusane mölline liiv

Täitepinnas

Murenenud lubjakivi

4

10

12

Täitepinnas

Lubjakivi rähk ja lahmakad

Lubjakivi

Reoveepumpla - Reoveepuhasti survekanalisatsioon

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

61.00

61.50

62.00

62.50

63.00

63.50

64.00

64.50

PVC 61.58

RPJ-1

64 .6

5 64

.6 5

62 .5

8 2.

08

42

PE De75 - 319.7m

- 18.7m

1.2

K1

KS-9

64 .6

0 64

.6 0

62 .5

2 2.

08

23

17.5

KS1 KS1

247°

KS-6

64 .2

0 64

.2 0

62 .1

2 2.

08

12

Kinnine meetod - 272.1m

68.2

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

246°

KS-7

63 .4

0 63

.4 0

61 .3

2 2.

08

1

100.0

KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1

208°

KS-8

63 .5

0 63

.5 0

61 .4

2 2.

08

2

103.9

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

180°

KS-12

63 .3

0 63

.3 0

61 .2

2 2.

08

11

- 29.0m

4.7

207°

KS-10

63 .3

5 63

.3 5

61 .2

7 2.

08

6

15.7

KS1KS1

249°

KS-11

63 .4

5 63

.4 5

61 .3

8 2.

08

264

8.7

KS1

262°

M =

Vo ol

ur ah

us tu

s

KVK-48

63 .4

5 64

.5 0

63 .6

6 0.

84

1.2m 17.5m 68.2m 100.0m 103.9m 4.7m 15.7m 8.7m

De 16

00 /1

40 0

∅6 00

H= 2.

00 H=

2. 00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 2.

00

H= 1.

05

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

KK-1

63 .7

0 63

.7 0

61 .7

0 2.

00

21

PE De63 - 84.2m

Kinnine meetod - 84.2m

84.2 66.4 17.9

KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1

201°

PVC 62.73

KVK-5

64 .9

0 64

.9 0

63 .4

6 1.

44

K1

K1

Lodi torustikud

84.2m

61.00

61.50

62.00

62.50

63.00

63.50

64.00

64.50

V1V1V1V1V1V1V1V1V1V1

PE 62.60

V1

V1

4

10

12

Täitepinnas

Lubjakivi rähk ja lahmakas

Lubjakivi

≈63.03

So oj

at or

us tik

≈63.06

So oj

at or

us tik

De 56

0/ 50

0

H= 2.

00

H= 1.

44

1 : 500

PR-03

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

28.06.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike pikiprofiilid

/allkirjastatud digitaalselt/

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

KK-6

68 .3

0 68

.3 0

67 .0

0 1.

30

7

PVC De160 - 122.5m

- 79.3m

5.7

KVK-23

68 .4

0 68

.4 0

66 .9

6 1.

44

38.7

K1 K1 K1 K1 K1

214°

PVC 66.69

KVK-22

68 .3

0 68

.3 0

66 .6

9 1.

61

34.9

K1 K1 K1 K1

K1 180°

PVC 66.44

KVK-21

68 .1

5 68

.1 5

66 .4

4 1.

71

43.3

K1 K1 K1 K1 K1

K1 181°

PVC 66.01

KVK-13

67 .5

5 67

.5 5

66 .0

1 1.

54 K1

K1

K1

Vahtra - Pajusi-Loopre tee

79.3m

V1

PE 66.30

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru V1

V1

PE 66.15

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru V1

66 .4

4 1.

71

66 .6

9 1.

61

10 43.3m

V1 V1 V1 V1 V1

PE 66.30

V1 V1 V1 V1

PE 66.15

V V V V V

V1

PE 65.55

V1

V1

V1

K1

1 4

6

8

Täitepinnas Liivane kruus

Savine möll

Mölline savi (moreen)

Kinnine meetod - 43.3m

De 16

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

30

H= 1.

44

H= 1.

61

H= 1.

71

H= 1.

54

PVC 66.01

≈66.69

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

ASB 66.00

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

62.00

62.50

63.00

63.50

64.00

64.50

So oj

at or

us tik

≈63.67

So oj

at or

us tik

≈63.67

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KVK-44

64 .6

5 64

.6 5

63 .4

5 1.

20 7

PVC De160 - 43.3m

- 43.3m

43.3

K1 K1 K1 K1 K1

PVC 63.14

KVK-6

65 .6

5 65

.6 5

63 .1

4 2.

51 K1

Lubja ja Krissi ühendus

43.3m

V1

PE 63.64

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru V1

PVC 63.45

K1

K1

65.00

65.50

PE 62.65

V1V1V1V1V1 V

V

PE 63.65

V1

De 40

0/ 31

5

De 56

0/ 50

0

H= 1.

20

H= 2.

51

≈63.67

K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00 PVC 67.06

≈67.39 Si

de ka

na lis

at sio

on

KVK-43

67 .8

0 67

.8 0

66 .5

4 1.

26

10

PVC De160 - 19.6m

- 19.6m

19.6

K1 K1

K

PVC 66.34

KVK-28

68 .0

0 68

.0 0

66 .3

4 1.

66 K1

K1

Pajusi mõisa ühendus

19.6m

67.50

68.00

PE 65.85

V2 V2

PE 65.85

V2

V1V1

PE 66.00

V1

V1

De 40

0/ 31

5

De 56

0/ 50

0

H= 1.

26

H= 1.

66

V1K1K1

1 : 500

PR-04

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

15.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike pikiprofiilid

/allkirjastatud digitaalselt/

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

PVC 65.68

KVK-24

67 .4

0 67

.4 0

65 .6

8 1.

72

10

PVC De160 - 16.8m

Kinnine meetod - 16.8m

16.8

K1 K1

K1

PVC 65.51

KVK-12

67 .3

5 67

.3 5

65 .5

1 1.

84

K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,07

16.8m

PE 65.40

V1 V1

PE 65.35

V1

PE 65.67

K1

Teemaa piir

Olemasolev asfaltkateKaevepiirkond 4x2m

Kaevepiirkond 4x2 m

2 m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=15m

Veetoru kaitsehülss De110, L=15m

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

72

H= 1.

84

≈66.37

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50

K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

PVC 63.83

≈64.83

Si de

ka na

lis at

sio on

KVK-8

66 .7

0 66

.7 0

63 .8

3 2.

87

20

PVC De160 - 30.3m

Kinnine meetod - 30.3m

30.3

K1K1K1K1

K1

PVC 64.44

66 .8

0 66

.8 0

64 .4

4 2.

36

K1

Põltsamaa-Pajusi-Luige (nr 14170) km 6,18

30.3m

PE 64.10

V1V1V1

V

PE 64.60

V1

≈65.74

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

≈65.71

Si de

ka ab

el

≈65.71

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

Olemasolev asfaltkate

Kaevepiirkond 4x2m

Teemaa piir

2, 2

m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=30m

Veetoru kaitsehülss De110, L=30m

De 56

0/ 50

0 H=

2. 87

H= 2.

36

63.00

63.50

64.00

64.50

65.00

65.50

66.00

66.50

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

PVC 66.44

KVK-21

68 .1

5 68

.1 5

66 .4

4 1.

71

10

PVC De160 - 43.3m

Kinnine meetod - 43.3m

43.3

K1 K1 K1 K1 K1K1

PVC 66.01

KVK-13

67 .5

5 67

.5 5

66 .0

1 1.

54 K1

K1

K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,12

43.3m

PE 66.15

V1 V1 V1 V1 V1

V1

V

PE 65.55

V1

V1

V1

Olemasolev asfaltkate

Teemaa piir

Kaevepiirkond 4x2m

Kaevepiirkond 4x2 m

2 m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=16m

Veetoru kaitsehülss De90, L=16m

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

71

H= 1.

54

≈66.69

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

ASB 66.00

Ka na

lis at

sio on

itr as

s

65.00

65.50

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

KK-11

69 .1

0 69

.1 0

66 .8

8 2.

22

10

PVC De160 - 17.6m

Kinnine meetod - 17.6m

17.6

K1 K1

PVC 66.70

KVK-14

68 .6

5 68

.6 5

66 .7

0 1.

95 K1

K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,18

17.6m

Teemaa piir

Olemasolev asfaltkate

Kaevepiirkond 4x2 m

Kaevepiirkond 3x2m

2, 1

m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=12m

Veetoru kaitsehülss De63, L=13m

De 16

0

De 56

0/ 50

0

H= 2.

22

H= 1.

95

V1 V1

PE 66.40

V1

V1

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

68.50

69.00

K1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

PVC 67.01

KVK-16

69 .4

0 69

.4 0

67 .0

1 2.

39

10

PVC De160 - 14.7m

Kinnine meetod - 14.7m

14.7

K1

PVC 66.90

KVK-15

68 .9

0 68

.9 0

66 .8

6 2.

04 K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,21

14.7m

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,25

PE 67.45

V1

V1

PE 66.90

V

Olemasolev asfaltkate

Teemaa piir

Kaevepiirkond 4x2 m

Kaevepiirkond 3x2m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=14m

Veetoru kaitsehülss De110, L=14m

2, 1

m

De 56

0/ 50

0

De 56

0/ 50

0

H= 2.

39

H= 2.

04

66.00

66.50

67.00

67.50

68.00

68.50

69.00

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

67.00

67.50

68.00

68.50

69.00

69.50

V1

PE 67.65

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KK-13

69 .5

0 69

.5 0

67 .8

4 1.

66

10

PVC De160 - 13.5m

Kinnine meetod - 13.5m

13.5

K1

V1

PVC 67.26

KVK-18

69 .6

5 69

.6 5

67 .7

1 1.

94 K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14169) km 0,25

13.5m

Olemasolev asfaltkate

Teemaa piir

Kaevepiirkond 4x2m

Kaevepiirkond 3x2 m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=10m

Veetoru kaitsehülss De63, L=10m

1, 6

m

De 16

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

66

H= 1.

94

≈68.54

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V1

V1

V1

KAEVU TÄHIS

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG

TORU MATERJAL

KONSTRUEERIMISE MEETOD

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

67.00

67.50

68.00

68.50

69.00

69.50

≈68.53

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V1 PE 67.55

Re ko

ns tru

ee rit

av v

ee to

ru

KK-15

69 .5

0 69

.5 0

67 .8

4 1.

66

10

PVC De160 - 13.6m

Kinnine meetod - 13.6m

13.6

K1

V1

PVC 67.70

KVK-20

69 .5

5 69

.5 5

67 .7

0 1.

85

K1

Pajusi-Loopre tee (nr 14619) km 0,31

13.6m

Olemasolev asfaltkate

Teemaa piir

Kaevepiirkond 4x2m

Kaevepiirkond 4x2 m

Isevoolse kanalisatsioonitoru kaitsehülss De250, L=10m

Veetoru kaitsehülss De75, L=9m

1, 6

m

De 16

0

De 56

0/ 50

0

H= 1.

66

H= 1.

85 PE 67.55

V1

V1

V1

1 : 500

L-03

Kuupäev/Date

Mõõtkava/Scale

Joonise nr./Drawing nr.

Töö nr./Job nr.

Fail/File

Joonis/Drawing

Aadress/Location

Objekt/Object

Tellija/Customer

Kontrollija/Inspector Projekteerija/Designer

Erkki Metsa

Kristjan Karabelnik

OÜ ALKRANEL Riia 15B, Tartu tel. 736 6676

[email protected] www.alkranel.ee

15.08.2024

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti

Põltsamaa Vesi OÜ 17-11-23-VK Projetktijuht/Proj engr. Kristjan Karabelnik Projekteerija/Designer

171123VK_TP_VK_PajusiVK_v02.dwg TPStaadium/Stage:

Meelis Mark

Torustike suundpuurimise lõiked

/allkirjastatud digitaalselt/

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 1/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

SISUKORD

SELETUSKIRI ........................................................................................................... 3

1 ÜLDOSA ............................................................................................................. 3

1.1 OBJEKTI ASUKOHT ........................................................................................... 3

1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................. 3

1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ........ 3

1.4 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSEKS ON: ....................................................................... 4

1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED .................... 4

2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ...................................................... 5

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................. 5

2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA .................................................................................. 5

2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ....................................................................... 5

2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud ....................................................................... 5

2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ........................................................................ 5

3 PROJEKTLAHENDUS ........................................................................................ 7

3.1 ÜLDANDMED .......................................................................................................... 7

3.2 PLAANILAHENDUS .................................................................................................. 7

3.3 VERTIKAALPLANEERING .......................................................................................... 7

3.4 MULLE .................................................................................................................. 7

3.5 KATEND ................................................................................................................ 8

3.5.1 Katendi konstruktsioon ................................................................................. 8

3.5.2 Nõuded katendi materjalidele ....................................................................... 8

3.6 HALJASTUS ........................................................................................................... 8

3.7 KESKKONNAKAITSE ................................................................................................ 8

4 TÖÖDE TEOSTAMINE ....................................................................................... 9

4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................ 9

4.2 VÄLJAMÄRKIMINE ................................................................................................... 9

4.3 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................. 10

4.3.1 Ettevalmistustööd ....................................................................................... 10

4.3.1.1 Väljamärkimistööd ............................................................................... 10

4.3.1.2 Tee maa-ala puhastamine ................................................................... 10

4.3.2 Kaevetööd .................................................................................................. 10

4.3.3 Mulde ehitus. .............................................................................................. 10

4.3.4 Liivaluse ehitus ........................................................................................... 11

4.3.5 Katendi ehitus ............................................................................................. 11

4.3.6 Haljastustööd .............................................................................................. 11

4.3.7 Tööd tehnovõrkudega ................................................................................ 11

4.3.7.1 Elektriliinid ja- kaablid .......................................................................... 11

4.3.7.2 Vee- ja kanalisatsioonitrassid .............................................................. 12

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 2/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA .................................................................................. 12

6 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ............................ 12

9 JOONISED

Joonis TL 1 Asendiplaan M 1:500 1 leht Joonis TL 2 Katete taastamise ristprofiilid M 1:50 1 leht

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 3/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 OBJEKTI ASUKOHT

1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK Käesolev projekt on koostatud Põltsamaa Vesi OÜ tellimusel. Projekt käsitleb Põltsamaa vallas Pajusi külas riigiteel nr 14169 Pajusi-Loopre vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusel katete taastamist.

1.3 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest:

1) Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; 2) Tee projekteerimise normid (KM määrus 17.11.2023.a. nr 71);

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 4/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

3) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31 ja 16.11.2020 määrusega nr 72);

4) Teetööde tehnilised kirjeldused, MA peadirektori 18.02.2019. käskkiri nr 1-2/19/096; 5) EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid; 6) EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja

hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; 7) EVS-EN ISO 14688-1:2018 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase

identifitseerimine ja liigitamine. Osa 1: Identifitseerimine ja kirjeldamine; 8) Juhend. Elastsete teekatendite projekteerimine. Transpordiamet 2023; 9) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01. 2020 määrus nr 2, muudetud

16.11.2020 määrusega nr 72; 10) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja

pindamiskihtide täitematerjalid; 11) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; 12) Eesti Vabariigi Standard EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; 13) Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja

katsemeetodid; 14) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (16.04.2021); 15) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (26.01.2022); 16) Pindamisjuhis TA 2023.

1.4 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSEKS ON:

1) Lähteülesanne; 2) Geodeetiline alusplaan Geodeesia OÜ, töö nr GE-4100 (jaanuar 2024).

1.5 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED 1. Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Reg nr. 10985184 Pärna tn 1 Põltsamaa, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48105 Tel. + 372 7762260 e-post [email protected] 2. Peaprojekteerija: OÜ Arkranel

Reg. nr. 10607878 Riia tn 15b Tartu, Tartumaa 51010 Tel. +372 5540579 e-post [email protected]

3. Teede projekteerija: Teede Kavand OÜ Reg. 14433688

Vibu 2-22, Tallinn 10415 Tiit Korn, tel +372 522 8003 e-post: [email protected]

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 5/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Tee nr 14169 Pajusi -Loopre lõigul km 0…0,2 on 1976.a. ehitatud teel segamisega mustkattega, korduvpinnatud tee, viimati pinnatud 2020.a. tardkivikillustikuga. Katte laius lõigul on 3,8…4,6 m. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023.a. andmetel oli 122 autot ööpäevas.

2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid:

1. 14169 Pajusi-Loopre tee, 57301:002:0811.

2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE

2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud

Geodeetilised uurimistööd teostas Geodeesia OÜ 2024.a. jaanuaris. Töö nr. GE-4100. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud

Ehitusgeoloogilised uurimistööd tegi OÜ Rakendusgeoloogia novembris 2024.a, töö nr 24-009. Väljavõtted aruandest: Maastikulise liigituse järgi jääb uuringuala Kesk-Eesti lavatasandikul moreentasandikule. Maapinna kõrgused jäid puuraukude suudmetel abs. kõrguste 63,55...69,60 meetri vahemikku. Uuringusügavuses kuni 4,35 meetrit levivad tehis-ja täitepinnased: mustkate (kiht A), liivane KRUUS (kiht 1), kasvukiht (kiht 2), kruusane (mölline) LIIV (kiht 3), täitepinnas (kiht 4); looduslikus olekus orgaanikaga pinnased: MULD (kiht 5) ja vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane kuni savine MÖLL (kiht 6); jääjärvelised ja jääjõelised liivad (kihid 7 ja 9) ja liustikusete moreen (kihid 8 ja 10). Uuringualal sügavamad avatud kihid olid siluri ladestu Raikküla lademe kihistu murenenud lubjakivi (kiht 11) ja lubjakivi (kiht 12). Tehis-ja täitepinnased (tIV): KIHT A, Mustkate (tIV): Projektpiirkonnas on pindmiseks kihiks mustkate PA-2...3 alal. Mustkatte paksus oli 0,10...0,15 meetrit. KIHT 1, Liivane KRUUS (teekate, saGr, tIV): Liivane KRUUS on pindmiseks 0,07...0,15 m paksuseks kihiks PA-4...-5 alal. Liivane KRUUS on halli kuni pruuni värvi, külmunud ja kohati killustikusegune. Kiht on külmaohtlik. KIHT 2, Kasvukiht (Hu, qIV+tIV, pinnasegrupp D): Projektpiirkonnas on kasvukiht PA-1, -6, - 8 ja -10 alal 0,10...0,25 meetri paksuseks pindmiseks kihiks. Kiht on mustjaspruuni kuni musta värvi, kruusane (jämepurru sisaldus 15...20%) või liivane ja külmunud. Kiht on eriti külmaohtlik. KIHT 3, Kruusane (mölline) LIIV (gr(si)Sa, tIV): Projektpiirkonnas esines kruusane (mölline) LIIV PA-1, -3 ja -10 alal 0,15...0,75 meetri paksuse kihina mustkatte (kiht A) või kasvukihi (kiht 2) all, maapinnast 0,10...0,25 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 64,20...69,35 meetrit. Kiht on halli, valkjashalli, beežikat kuni pruuni värvi, kohev kuni tihe, külmunud või niiske ja sisaldab jämepurdu 10...50%, kohati ka lubjakivi lahmakaid/veeriseid. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik. KIHT 4, Täitepinnas (xMg, tIV, pinnasegrupp D): Projektpiirkonnas avati täitepinnas PA-2...6, 8 ja -10 alal 0,23...1,50 m paksuse kihina, 0,07...0,85 m sügavusel maa/teepinnast, abs. kõrgusel 63,85...68,85 m. PA-7 ja -11 alal oli täitepinnas 0,60...1,05 m paksuseks pindmiseks kihiks. Kiht koosneb mullast, moreenist, kruusast, liivast, ehitusprahist (sh telliskivi tükid, klaasikillud) – (tume)pruuni, mustjaspruuni, hallikaspruuni, pruunikirjut kuni musta värvi, vähe-keskplastne,

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 6/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

pehme kuni sitke/kohev, külmunud või niiske, sisaldab jämepurdu 5...35% ning orgaanikat ca 3%, kohati ka söe tükke. Kiht on eriti külmaohtlik. Orgaanilise aine sisaldusega setted (bIV, lIV): KIHT 5, MULD (Hu, qIV, pinnasegrupp D): MULD avati PA-1 ja -3 alal kruusase LIIVA täite (kiht 3) või täitepinnase (kiht 4) all 0,30...0,65 m paksuse kihina, maapinnast 0,40...1,25 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 66,75...69,20 meetrit. PA-9 alal oli MULD pindmiseks 0,55 m paksuseks kihiks. Kiht on mustjaspruun kuni tumepruun, savine, külmunud või niiske, sisaldab üksikuid kruusakive, kohati ka tihenenud. Kiht on eriti külmaohtlik. KIHT 6, Vähese orgaanilise aine sisaldusega liivane kuni savine MÖLL (orsa-clSi, lIV, pinnasegrupp D): PA-3...4 alal avati täitepinnase (kiht 4) või MULLA (kiht 5) all, maa/teepinnast 0,30...1,55 meetri sügavusel 0,25...0,55 meetri paksune vähese orgaanilise aine sisaldusega liivase kuni savise MÖLLI kiht, abs. kõrgusel 66,45...68,05 meetrit. Kiht on pruuni-ja kollaseviiruline, kohev, niiske või väheplastne ja pehme ning sisaldab orgaanika viirge (orgaanilise aine sisaldus 3...5%). Kiht on eriti külmaohtlik. Liustikulised (glIII), jääjärvelised ja jääjõelised setted (lglIII/fglIII): KIHT 7, Mölline peenLIIV (sifSa, fglIII, pinnasegrupp B): PA-5 alal avati täitepinnase (kiht 4) all, teepinnast 0,65 meetri sügavusel 0,25 meetri paksune möllise peenLIIVA kiht, abs. kõrgusel 67,65 meetrit. Kiht on helepruuni värvi, kohev, niiske ja sisaldab jämepurdu ca 5%. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik. KIHT 8, Liivane, savine MÖLL kuni (kruusane ja/või liivane) mölline SAVI (moreen, glIII, saclSi-(gr/sa)siCl, pinnasegrupp C1): PA-1...6 ja -8...9 alal avati täitepinnase (kiht 4), MULLA (kiht 5), vähese orgaanilise aine sisaldusega liivase kuni saviseMÖLLI (kiht 6) või möllise peenLIIVA (kiht 7) all, maapinnast 0,55...1,80 meetri sügavusel 0,85...2,20 meetri paksune liivase, savise MÖLLI kuni (kruusase ja/või liivase) möllise SAVI (moreeni) kiht, abs. kõrgusel 64,60...68,55 meetrit. Kiht on pruun, hallikaspruun kuni helepruun, vähe-keskplastne, pehme kuni poolkõva, sisaldab jämepurdu <5...20% ning kohati ka peenliiva vahekihte. Kiht on külmaohtlik. KIHT 9, Kruusane peenLIIV (grFSa, fglIII): PA-1 alal avati liivase, savise MÖLL kuni möllise SAVI (moreeni, kiht 8) all, maapinnast 1,90 meetri sügavusel 0,55 meetri paksune kruusase peenLIIVA kiht, abs. kõrgusel 67,70 meetrit. Kiht on kollakasvalget värvi, kohev kuni kesktihe, niiske ja sisaldab jämepurdu ca 15%. Kiht ei ole külmaohtlik. KIHT 10, Lubjakivi rähk ja lahmakad (moreen, clsiCo-Bo, pinnasegrupp G): PA-7 ja -11 alal avati täitepinnase (kiht 4) all, maapinnast 0,60...1,05 meetri sügavusel 1,70...2,00 meetri paksune lubjakivi räha ja lahmakate (moreeni) kiht, abs. kõrgusel 62,50...63,05 meetrit. Kiht on savise mölli vahetäitega, beežikashall kuni hall, mitteplastne, kõva, sisaldab kruusa ca 20% ning lubjakivi lahmakate ja veeriste näol jämepurdu >50%, kohati sisaldab punaka liiva vahekihte. Kiht on mõõdukalt külmaohtlik. Aluspõhja settekivimid (S1RK): KIHT 11, Murenenud lubjakivi (S1RK): PA-1 ja -8...-10 alal avati täitepinnase (kiht 4), liivase, möllise SAVI (moreen, kiht 8) või kruusase peenLIIVA (kiht 9) all, maapinnast 1,05...2,90 meetri sügavusel 0,10...1,95 meetri paksune murenenud lubjakivi kiht, abs. kõrgusel 63,25...67,15 meetrit. Kiht on valget, kollakat kuni roosakat värvi, nõrk ja kuiv kuni veeküllastunud. KIHT 12, Lubjakivi (S1RK): PA-7, -9 ja -11 alal avati lubjakivi räha ja lahmakate (moreen, kiht 10) või murenenud lubjakivi (kiht 11) all, maapinnast 2,30...3,85 meetri sügavusel 0,35...0,50 meetri ulatuses lubjakivi, abs. kõrgusel 60,50...63,05 meetrit. Kiht on beežikashall, hall kuni valge, kesktugev ja kuiv kuni veeküllastunud. Pinnasevee (pinnavee)tase mõõdeti vahetult peale puurimist (13.02.2024). Pinnasevett esines PA- 2, -7 ja -10...11 1,50...2,25 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 61,55...66,75 meetrit. PA-7 puhul on tegemist ülaveelise iseloomuga veetasemega. Tõenöoliselt oli tegemist pikaajalise keskmise pinnasevee tasemega. Suuremate sadude järgselt ja suurveeperioodil võib pinnasevee tase meetri võrra tõusta moreenpinnases (kihtides 8 ja 10) ja poole meetri võrra murenenud lubjakivis (kihis 11), kuivemate põuaste ilmade püsides aga langeda veel poole meetri võrra võrreldes uuringuaegse

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 7/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

veetasemega moreenpinnases (kihtides 8 ja 10) ja meetri võrra murenenud lubjakivis (kihis 11). Püsivat pinnasevee taset PA-1, -3...-6 ja -8...-9 alal uuringusügavuses ei esine aastaringselt, kuid peab arvestama asjaoluga, et ajutist pinnavett võib esineda savipinnaste ja mölli (kihid 6 ja 8) pealsetes pinnastes, kuna infiltratsioon nii möll-kui savipinnastesse (kihid 6 ja 8) on aeglane. Ülavesi eksisteerib 30…45 ööpäeva. Geoloogilised tingimused Pajusi küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimiseks on keerulised PA-1...-3, -6, -8 ja -10...-11 alal tüsedate täitepinnaste ja halva kandevõimega orgaanilise aine sisaldusega pinnaste esinemise tõttu ning tingimused on head PA-4...5, -7 ja -9 alal. Trasside aluseks pinnaseks tuleks jätta looduslikud pinnased (kihid 7...12). Täitepinnas (kiht 4) ja MULD (kiht 5) tuleks täies mahus eemaldada planeeritavate torustike alt ning asendada ühtlase kiht-kihilt tihendatud mineraalse pinnasega vajaliku kõrguseni. Lubjakivi kõrgus kahe puuraugu vahelisel alal võib erineda puuraukudes esitatust. Lubjakivi ei ole kaevatav, nõuab piikamist. Täitepinnas (kiht 4, tIV) on nii vertikaal kui horisontaal suunas erineva tiheduse ja koostisega. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,40 meetrit. Talvel võib lumest vabal alal tee mulle läbi külmuda kuni 2,00 meetri sügavuseni. Läbikülmumise tsoonist jäävad välja kruusane peenLIIV (kiht 9) ja lubjakivi (kiht 12). Külmakindlad pinnased uuringualal on kruusane peenLIIV (kiht 9), murenenud lubjakivi (kiht 11) ja lubjakivi (kiht 12). Arvestama peab, et moreenpinnased (kihid 8 ja 10) on heterogeensed pinnased, mis võivad sisaldada nii liiva ja kruusa kihte ning ka üksikuid munakaid/veeriseid. Moreenikihti paigaldatud torustikele tuleb rajada liivalus. Moreenpinnastesse (kihid 8 ja 10) rajatud sügavamad kui 1,5 meetrised kaevikud tuleb kindlustada. Veeküllastunud moreenpinnas ei hoia nõlva, vajab kindlustamist. Savipinnased (kihid 8 ja 10) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks see oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnasel lasta seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmasinatega. Leondunud pinnas ei hoia nõlvu.

3 PROJEKTLAHENDUS

3.1 ÜLDANDMED Tee kattetaastus on projekteeritud lähtuvalt p. 1.4. nimetatud dokumentidest.

Kate: 1x pinnatud asfaltbetoon; Peenra kindlustus: segu nr 6 (TEKN).

3.2 PLAANILAHENDUS Kate taastada tee teljeni. Kõikide teede puhul peab lõigu algus- ja lõpuvuuk olema risti tee teljega. Pindamine teha üle vuukide ca 0,3 m. Peenra laius 0,5 m.

3.3 VERTIKAALPLANEERING Tee katte põikkalle 2,5%, peenra põikkalle on 4%.

3.4 MULLE Muldkeha moodustab täidend liivaluse alumise pinnani. Olemasolevad kattekihid ja pinnas eemaldada liivaluse alumise pinna sügavuseni. Kaeviku varisemisnurk tee pool 53° (1:0,75) astmed max 0,5m. Mulde pinnasena kasutada liiva, täitepinnasena liivpinnast või kerget saviliiva. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga.

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 8/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

3.5 KATEND

3.5.1 Katendi konstruktsioon

Projekteeritud on järgmised katendid: Sõidutee katendi konstruktsioon:

- 1x pindamine fr. 4/8 - tihe asfaltbetoon AC 16 Surf 7 cm - killustikalus fr 32/63 kiil. 8/16 25 cm - liivalus min 30cm - mulde pinnas/kaeviku täide, liiv

Haljastus: - murukülv - kasvumuld min 10 cm - kaeviku täide, liiv

3.5.2 Nõuded katendi materjalidele

Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2020, EVS 901-2:2016, EVS 901-3:2021 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest. Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabeli 7 jveerule AKÖL 900 – 1499. Pealiskihi tihe asfaltbetoon peab olema 100% tardkivikillustikuga. Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.6 AKÖL 20 500 – 3000. Liivaluses kasutatakse kruusa, jämeliiva, keskliiva või peenliiva. Peenliival peab peenosiste sisaldus olema alla 7%; või alla 10% ning alla 0,006 osiste sisaldus alla 2 %. Pindamiskillustik vastavalt Pindamisjuhisele TA 2023 tab 5. veerg 1.

3.6 HALJASTUS Teede servad tuleb haljastada kohtades, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Tööde kirjeldus vt. p. 4.3.6.

3.7 KESKKONNAKAITSE Projekteeritaval objektil puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja seetõttu puudub projekteerijal vajadus teha koostööd Keskkonnaametiga. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 9/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.

4 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostusel lähtuda kohaliku omavalitsuse ehitusmäärusest, kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest kirjeldustest. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku teetööde tehnilistele kirjeldustele spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Ehitusaegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada Tellijaga ja Transpordiametiga. Jooniste koostamisel tuleb juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusest “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

4.2 VÄLJAMÄRKIMINE Projekteeritud platsid ja kõnnitee märkida välja vastavaid litsentse omava geodeesia firma poolt digitaalse plaani alusel.

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 10/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

4.3 TÖÖDE TEOSTAMINE

4.3.1 Ettevalmistustööd

4.3.1.1 Väljamärkimistööd

Rajada ajutisi reepereid ja koordineerituid punkte, mis võimaldaks kogu ehitustööde käigus teha väljamärkimistöid ja kontrollmõõtmisi.

4.3.1.2 Tee maa-ala puhastamine

Mõiste "Teemaa-ala puhastamine" tähendab postide, mastide, kivide, rahnude ja muu sobimatu materjali (ehituspraht, olmepraht jne.)eemaldamist, tee maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. Puhastamistöid tuleb teha Projektiga kindlaks määratud maa-ala ulatuses või selle ala ulatuses, mille määrab omanikujärelevalve.

4.3.2 Kaevetööd

Enne tööde alustamist vormistada kaevetööde alustamise luba. Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis omanikujärelevalve poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama omanikujärelevalve poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud vee kogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab omanikujärelevalvet. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt omanikujärelevalve juhistele. Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele".

4.3.3 Mulde ehitus.

Mulde moodustab liivaluse alune kaeviku täitepinnas kuni aluspinnaseni. Olemasolevad kattekihid ja pinnas eemaldada liivaluse alumise pinna sügavuseni. Mulde aluspinnase tihendustegur peab olema vähemalt 0,94. Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurdeveetava liivaluse all). Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. liivaluse) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu. Möllsavimoreen on leondumisohtlik pinnas ja kaevikuid ei tohi jätta pikaks ajaks avatuks.

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 11/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

4.3.4 Liivaluse ehitus

Liivaluse ehitusel kasutada kruusa, jämeliiva, keskliiva või peenliiva. Peenliival peab peenosiste sisaldus olema alla 7%; või alla 10% ning alla 0,006 osiste sisaldus alla 2 %. Liivalus planeeritakse projekteeritud põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%.

4.3.5 Katendi ehitus

Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht Omanikujärelevalve poolt vastu võetud. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt. Katendi konstruktsioonide mahtude (katted, alused) arvutusel on lähtutud kihtide (katted, alused) pealt laiustest. Katendikihtide ehitamisel juhinduda kehtivatest juhenditest: • KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS • ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS • TEKN–Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015 nr 101)

4.3.6 Haljastustööd

Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne). Kasvumullana kasutada huumusrikast mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning külmunud pinnast, üle 20 mm suuruseid kive ega muid osiseid, mis ei kõdune ja on ohtlikud inimestele, loomadele, taimedele ja põhjaveele. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Paigaldatud kasvumuld tuleb rulliga tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

4.3.7 Tööd tehnovõrkudega

4.3.7.1 Elektriliinid ja- kaablid

Elektriliinide läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Liinide kaitsetsoonis töötades jälgida, et ei kahjustataks maste ja liinijuhtmeid. Elektrikaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine kaevetööde ajal. Tee alla jäävad elektrikaablid paigaldada A-klassi kaitsetorusse D110, sügavus maapinnast peab jääma vähemalt 1,0 m. Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel sõiduteel 1,0m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad olemasolevaid elektrikaableid, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada kivises pinnases kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse Makrofleksi abil. Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ Töö nimetus: Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL) Töö nr. 2412. Projekteerimise staadium: tööprojekt Koostaja: Teede Kavand OÜ ___________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________________ 18.08.2024 12/12 Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/

sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest. Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi ehitusmasinatega nende kohal liikuda.

4.3.7.2 Vee- ja kanalisatsioonitrassid

Olemasolevad kaevukaaned paigaldada projekteeritud katte tasapinda. Vajadusel kaevud rekonstrueerida, kasutades selleks luugikomplekte, tõsterõngaid jms. Töövõtjal tuleb tagada EVS- EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll” toodud nõuete täitmine. Ehitustööde käigus kahjustatud vee- ja kanalisatsioonirajatised tuleb kohe taastada oma kulu ja kirjadega.

5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood 17 - ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend.

6 JUHISED OMANIKUJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS Omanikujärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või kutsetunnistust omav füüsiline isik. Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80). Koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn

57301:002:0217

Sepikoja

57301:001:0569

Paju

57301:001:0379

Pisisaare kergliiklustee

57301:002:0218

57301:002:0233

Kaupluse

57301:002:0371

57301:001:0565

Liivi

57301:001:0363

Pisisaare kergliiklustee

57301:002:0660

Meearu

57301:001:0300

Pajusi bussijaam

57301:002:0811

14169 Pajusi-Loopre tee

57301:002:0630

Kase

61801:001:1213

Valitsejamaja

57301:001:0378

Krissi

57301:001:0517

Remmelga

57301:002:0822

57301:001:0570 57301:001:0566

57301:002:0680

Vanarehe

57301:002:0651

Seedri

Küüni

Sääse

14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee

Pajupõllu Liivipõllu

57301:001:0570

Pajupõllu

68.43

6 8 .0

3

6 8 .3

1

6 8 .17

68.01 68.08

68.06

68.14 68.12

68 .5 6

68.40 68.32

68 .6 8

68.54

68.42

68.08

68.16

67.91

68.16

68.33 68.22 68.63

68.12

67.97 6 8 .17

6 8 .19

68.07

6 8 .11

6 8 .2

0

68.11

68.11

68.19

68.116 8 .1 6

68.2468.11

67.67

6 8 .12

67.47

67.88

67.50

H

H

KK

E

Võra

61801:001:0018 Tööstuse tee

69.20

69.34

69.37

69.41

69.42

69.53

69.55

69.51

69.48

69.40

69.59

69.67

69.64

69.49

69.57

69.35

69.42

6 9 .4

9

69.59

69.61

69.57

69.64

69.68

69.59

69.55

69.47

69.64

69.70

69.69

69.75 69.78

69.65

69.8069.75

69.6669.59

69.64

69.68

69.61

69.57

69.34

69.19

69.28

69.59

69.70

69.63

69.63

69.67

69.54

69.55

69.47 69.31 69.20

69.32

69.78

69.68

69.57

69.67

69.64

69.65

69.67

69.68

69.81

69.58

69.40

69.45

69.49

69.47

69.34

69.24

69.3168.92 68.92

68.73

68.68

68.53

69.46

69.64

69.69

69.60

69.43

69.42

69.44

69.02

69.46

69.37

69.37

69.28

69.22

69.57

69.48

69.24

69.21

69.43

69.21

69.24

6 9 .13

69.21 69.04

69.18

68.91

6 9 .10

6 9 .13

69.06

69.10

69.18

69.12

69.07

68.77

68.91

68.85

68.76

68.48

68.82

68.63

68.42 68.38

68.64

68.58

68.47

68.29

68.57

68.46

68.50

68.40

68.06

68.45

68.20

67.90

68.46

68.38

68.38

68.22

68.40

68.06

67.88

67.42

68.32

68.28

68.14

68.26

68.21

67.78

68.10

68.03

67.75 67.68

67.60

68.02

67.94

67.88

67.91

67.70

67.41

67.85

67.74

67.56

67.54

67.56

67.50

67.51 67.50

6 8 .2

0

6 8 .14

67.68

68.10

68.00

68.06

67.94

67.99

6 8 .10

6 8 .0

7

68.02

68.02

68.03

68.00

67.81

67.90

67.93

67.85

67.87

67.71

67.97 67.83

67.89

67.96

67.84

67.97

67.72

67.77

67.78

67.60

67.56

67.66

67.88

67.94

68.03 68.04

68.06

68.05

68.10 67.9868.12

68.26

68.27 68.16

68.19

68.35 68.26

68.44

68.55

67.03

66.89

67.28

67.15

67.47

67.38

66.98

66.37

66.33

66.43

66.29

6 6 .2

8

66.24

66.18

66.46

66.45

66.22

6 6 .18

6 6 .0

9

6 6 .0

566.06

66.0 96

6 .12

66.04

6 5 .7

7

6 6 .2

7

6 5 .7

2

65.91

65.94

66.33

66.48

66.59

66.64

66.76 66.72

66.69

66.32

6 6 .8

2

66.39

66.58

66.86

66.75

66.91

66.86

66.83

66.57

66.57

67.12

67.18

67.28

67.13

67.38

67.39

67.18

67.22

67.10

66.96

67.02

66.98

67.09

67.13

67.24

67.40

67.35

67.30

67.58

67.63

67.73

67.82

6 8 .5

1

6 7 .7

5

6 7 .8

4

67.80

67.75

67.51

67.19

67.12

66.93

67.05

67.29

67.58 67.76

67.47

66.92

66.74

66.88

66.46

66.39

Noored kuused

Noored kuused

B

vma

vma 0.6

Kiviktaimla

PK

Bet kivi

Bet kivi

Bet kivi

Kr

K r

K r

Kr

A

A

A

A

A

Kr

B k i v i

A

A

A

K i l l

K i l l

A

B kivi

2H

H

H

H

H

H

H

H

H

H

H

H

K

K

K

E E

K H E

E

E

K K

Ai am aj a

Puurkae v

Lill

K

HE

Lill

Lill

Lill

67.40

67.34 67.52

67.65

6 7 .3

3

6 6 .8

7

6 8 .6

2

6 6 .7

8

66.92

67.18 67.39 67.27

67.41

67.60

67.49

67.40

67.18

67.47

67.63

67.72

67.07

67.86

67.66

67.19

67.13

67.12

66.83 66.92

66.79

66.77

66.58

66.70

66.95

66.92

66.88

66.66

66.51

66.50

66.80

66.60

66.13

6 6 .2

8

6 6 .3

7

6 6 .4

0

6 6 .5

4

6 6 .5

0

6 6 .4

6

6 6 .8

5

6 6 .7

6

6 6 .8

3 6 6 .7

5

6 6 .8

4

6 6 .9

4

6 6 .7

2

6 6 .7

4 6 6 .8

0

6 6 .5

5

6 6 .4

9

66.55 66.56 6

6 .6

4

6 6 .7

7

6 6 .9 0

66.67

6 6 .9

5

6 6 .9

4

66.63

66.51

65.68

66.42

66.31

66.18

66.77

66.97

66.96 66.89

67.08

67.04

66.16

66.38

66.40

66.21

66.11

65.85

69.37 69.33

orien t

ori ent

info

info

vund

Vare H

H

H

M õ i s a v a l i t s e j a

m a j a

K K

K K

M õ i s a t a l l - t õ l l a k u u r

K K

M õ i s a t e e n i j a t e

m a j a

E

M õ i s a k ü ü n

E

Lampka st

L o k a a l s e s s e k o g u j a s s e - - >

o r i e n t

o r i e n t

or ie nt

orient

o r i e n t

B

B

69.30

Lampk astid

o r i e n t

orient

o r i e n t

o r i e n t

orient

Põld

B e t k i v i

Kogumiskaev

Kr

Kogumiskaev

Mõisa park

Mõisa park

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

3

2 3

2

3

4

1

1

Kogumiskaev

2

2

3

2 3

4

2

3 4

2

3 4

2

3

2 2

3 2

32 3

4

2

3

2

2 3

A

A

A

A

A

A B e t

B/p Pajusi

Elekt rilev

i

Elektrilevi

E l e k t r i l e v i

E L

A S

A

T e l i a

T e l i a

T e l i a

T e l i a

66.98

67.88

67.38

67.51

67.83

67.99

67.53

66.27

65.78 65.79

65.68

4 5

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Ristumine riigimaanteega nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige km 6,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,07

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,12

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,18

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,21

Ristumine riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0,25

Kulgemine teemaal ja kaitsevööndis paralleelselt riigimaanteega nr 14169 Pajusi-Loopre km 0-0,31

PA-1 69.60

PA-2 69.00

PA-3 68.00

PA-6 65.95

PA-8 66.90

PA-9 66.90

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Kogumismahuti likvideerida!

R=5 m

Saar

6 9 .4

9

6 6 .7

2

6 6 .7

4 6 6 .8

0

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x4 m

Suundpuurimise kaevik 2x3 m

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga!

Torustiku rajamine toestatud kaevikuga!

Tänavavalgustuse mastid toestada ja vajadusel ajutiselt teisaldada!

5 ,4 m

4 ,5 m

1 ,5 m

2 m

4 ,7 m

5 ,4 m

2 ,5 m

2 ,5 m D

e 6 3 -P

E

De63-PE

De63-PE De63-PE

D e 6 3 -P

E

D e 5 0 -P

E

De63-PE

De63-PE

De63-PE

D e 6 3 -P

E

D e 6 3 -P

E

D e 3 2 -P

E

D e 3 2 -P

E

De63-PE

De50-PE De50-PE

De50-PE

De50-PE

D e 3 2 -P

E

D e 3 2 -P

E

De50-PE

De50-PE

D e 4 0

De32

De32

D e 5 0 -P

E

D e 4 0 -P

E D e 4 0 -P

E

D e 3 2 -P

E

D e 3 2 -P

E

De63-PE

De63-PE

De75-PE

De63-PE

De63-PE

De75

De63

D e 4 0 -P

E D e 3 2 -P

E D e 3 2 -P

E D e 3 2 -P

E

De32-PE

D e 3 2 -P

E D e 3 2 -P

E

D e 7 5

D

e75-PE

De63-PE

D e 6 3 -P

E

D e 3 2 -P

E

D e 3 2 -P

E

D e 3 2 -P

E

D e 6 3 -P

E

De63-PE

Madalpingekaabel ümber tõsta! (ca 30 m)

1 ,9 m

2 m

1 ,9 m

2 ,1 m

0 ,8 m

TEEDE KAVAND OÜ

Tel 5228003

[email protected]

Tellija

Projekteeris

TIIT KORN

TIIT KORN

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium

Joonise nimetus

Reg 14433688

MTR EEP004040; EPE001351

Töö number

Töö nimetus

Joonise number

Projekteerija

Vastutav spetsialist

Vibu 2-22, Tallinn 10415

1:500

2412

TP

TL-4-01

29.08.2024

ASENDIPLAAN

Aadress

VK OSA TINGMÄRGID

Põltsamaa Vesi OÜ

kõrgused Euroopa EH2000 süsteemis.

1. Geodeetiline alusplaan Geodeesia OÜ, töö nr GE-4100 (jaanuar 2024). Koordinaadid L-Est süsteemis,

Märkused:

ning reoveepuhasti

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Osa: Katete taastamine

KATTETAASUSE OSA TINGMÄRGID

Kanalisatsioonitrass

Madalpingekaabel Sidekaabel Sidekanalisatsioon

Veetrass

Likvideeritav torustik

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Sõidutee asf.bet. katte taastamine

Kruuskatte taastamine

Peenrakindlustuse taastamine

Killustikkatte taastamine

Haljastuse taastamine

Suundpuurimise kaevik (2x4 m)

Projekteeritud isevoolne kanalisatsioon Projekteeritud survekanalisatsioon Projekteeritud veetoru

Projekteeritud vaatluskaev

1

1 8

2412_PP_TL-4-01_Pajusi_18-08-2024.dgn 29-Aug-24 16:47:09

Tellija: Põltsamaa Vesi OÜ

Pärna tn 1 Põltsamaa, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48105 Reg nr. 10985184

e-post [email protected] Töö nr. 2412

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning

reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL)

Põhiprojekt

Vastutav spetsialist: Tiit Korn dipl. teedeins. tase 7 /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________________________________________________________

Projekteerija: Teede Kavand OÜ, Vibu 2-22, Tallinn, Harjumaa 10415, reg. kood 14433688, tel 522 8003, e-post: [email protected] MTR EEP004040; EPE001351 Ehitise aadress: Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Pajusi küla, tee nr 14169 Pajusi-Loopre km 0 – 0,2 __________________________________________________________________________

august 2024.a.

KATETE TAASTAMISE

TL-6-01

1:50

*) TEKN - MT ministri määrus 03.08.2015 nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10

Märkused:

1) Killustikalused ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil

või ridakillustikust vastavalt "Killustikust katendikihtide

ehitamise juhend" nõuetele (kinnit MA peadirektori

käskkirjaga 22.11.2016 nr. 0215)

2) Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt

"Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli nr.1 veerule 6 AKÖL 20 500 - 3000

3) Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad

miinimumnõuded vastavalt EVS 901-3:2021 tabeli 7 veerule

AKÖL 900 - 1499 (tardkivikillustik).

TEEDE KAVAND OÜ

Tel 5228003

[email protected]

Tellija

Projekteeris

TIIT KORN

TIIT KORN

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ KuupäevMõõtStaadium

Joonise nimetus

Reg 14433688

MTR EEP004040; EPE001351

Töö number

Töö nimetus

Joonise number

Projekteerija

Vastutav spetsialist

Vibu 2-22, Tallinn 10415

2412

TP

Aadress

Põltsamaa Vesi OÜ

ning reoveepuhasti

Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Osa: Katete taastamine

Pajusi küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond

Purustatud kruus (segu 6 TEKN*)

Ol. ol. pind

20 cm

KRUUSKATTE TAASTAMINE

0.3 0.3

Kaevuku täide, liiv

RISTPROFIILID

18.08.2024

Ol. ol. pind

25 cm

7 cmAC 16 Surf

1.8 0.5

30 cm

Täitepinnas

Killustikalus fr.31,5/63, kiil.

fr.8/16 25kg/m2)

Peenra kindlustus 7 cm

Kivimaterjali segu 0/31,5 (segu 6 TEKN*)

LÕIGE 1-1

4 %

) 2

Muru (külvinorm 20...30 g/m

Kasvupinnas 10 cm

K R

U N

D I P II

R

Liivalus

Aluspinnas

Ol. ol. pind

1x pindamine fr. 4/8

Mulde pinnas, liiv

K R

U N

D I P II

R

Kaevuku täide

2,5 %

0.3

0.3

V A

R E

5 3 °

0 .5

k a tt e s e rv

T e e t e lg

0.3

0 .5

0.4

1:0,75

2412_TP_TL-6-01_RistPR-Pajusi_18_08_2024.dgn 18-Aug-24 14:57:15

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kristjan Karabelnik

Alkranel OÜ

[email protected]

Riia 15b

51010, Tartu, Tartu maakond

Teie 19.08.2024

Meie 03.09.2024 nr 7.1-2/24/9572-6

Pajusi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

projekti kooskõlastamine riigitee nr 14169 ja

14170 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi

tehnovõrk) paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Tehnovõrgu ristumine riigiteega nr 14169 Pajusi-Loopre tee km 0,07, km 0,12, km 0,18, km

0,21, km 0,25 ja km 0,31 ning riigiteega nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee km 6,18

kinniselt, kaitsetorus. Tehnovõrgu kulgemine riigitee nr 14169 Pajusi-Loopre tee km 0,00-0,31

ja riigitee nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee km 6,18-6,27 teemaa piirides ja tee kaitsevööndis.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 05.05.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/9572-2

väljastatud nõuetele. Tee taastamise osa on koostanud vastavat pädevust omav teede

projekteerimise ettevõte Teede Kavand OÜ, töö nr 2412 „Pajusi küla vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti Osa: Katete taastamine (TL)“.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Alkranel töö nr 17-11-23-

VK „Pajusi küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti. Tööprojekt. Põltsamaa

vald, Jõgevamaa“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee teelõik km 6,000-6,240 on liiklusohtliku koha

likvideerimise objekt 2030. aastal.

2. Riigitee nr 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee teelõik km 1,944-6,502 oli pindamistööde objekt

2021. aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

3. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat,

milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike

kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

4. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada

Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks

2 (2)

vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks

liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

5.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav: https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja

katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese

aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist,

tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema

taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.

9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Asendiplaan

Ristlõike joonised

Pikiprofiili joonised

Seletuskiri

IKÕ ala plaanid

Katete taastamise projekt

Annika Matson

54620384, [email protected]