2 (3)
Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja Transpordiameti põhimääruse esitame
seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.
1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete
määramine.
1.1. Planeeritavad alad külgnevad kõik riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 135-148. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on lõiguti erinev, ligikaudu 5626 autot/ööpäevas.
Teelõigul algatati Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 „Riigitee 1 Haljala ja
Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi eriplaneering). Asukoha eelvaliku etapis
määratakse 2+2 ristlõikega maanteele vajaliku trassikoridori asukoht. Tuuleparkide
planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et eriplaneeringu realiseerumisel muutub
oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus.
1.2. Tuuleparkide planeeringute lahenduse väljatöötamisel teha tihedat koostööd
Rahandusministeeriumi ja Transpordiametiga, et planeeritav lahendus oleks kooskõlas
riigi eriplaneeringuga.
1.3. Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine
ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks
teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida
olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal
perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning
oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).
1.4. Määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete
veostega.
1.5. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide
arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega ning
riigitee nr 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu eriplaneeringuga.
2.2. Kavandatavate või ümberehitatavate riigiteede puhul rakendame üldiselt põhimõtet, et
tuulikute kaugust tuleb arvestada trassikoridori servast. Eriplaneeringuga hakatakse alles
lahendama põhimaantee nr 1 trassi ning liiklussõlmede paiknemist. Trassi asukoht
täpsustub tulevikus.
2.3. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja
D = rootori e. tiiviku diameeter). Sellest tulenevalt on sobilik ja vajalik leida tuulikule
nr 13 uus asukoht.
Väikese kasutusega (liiklussagedus alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede
(mh väiksemad kõrvalmaanteed) puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile
tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale,
kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).
2.4. Planeeritava tuulikupargi detail- ega eriplaneeringualadel ei ole puutumust ühegi
lennuvälja lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega piirangupindadega, seega
