Kiri

Raekoja plats 8

51004 Tartu tel +372 740 9800

Maakri 29 10145 Tallinn

tel +372 617 7690

Hendrikson & Ko www.hendrikson.ee

[email protected]

Nadežda Bruk Lüganuse Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostamise korraldaja [email protected] Keskpuiestee 20, Kiviõli linn Lüganuse vald 43199 Jekaterina Jelizaveta Sibul Vastutav planeerija [email protected]

Varja Windfarm OÜ Töö koostamisest huvitatud isik

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21003919 Tallinn 2024

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 3

SISUKORD A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK ............................................................. 5 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 6 3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT...................................................................... 6 3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS ......................................................................................................... 6 3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS ...................................................................... 7 3.4. HALJASTUS, LIIKLUS ...................................................................................... 8 3.5. TEHNOVÕRGUD............................................................................................... 8 3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED ................................................ 9 3.7. KESKKONNATINGIMUSED .............................................................................. 9 4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA SEOSED ................................................. 10 4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE .............. 10 4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV) ....................................... 10 4.1.2. LÜGANUSE VALLA OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („VARJA“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING. ..... 11 4.1.3. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING ................................. 12 5. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .......................................... 12 5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................ 13 5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED ......................................................................... 13 5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................................................ 13 5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD ...................................................................... 14 5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS .................................... 14 5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED ............................................................ 15 5.7. TULEOHUTUS ................................................................................................ 16 5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .............................................. 16 5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 17 5.9. MAAPARANDUS ............................................................................................ 17 5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ............................... 18 5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ....................................................... 18 5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .................................................. 18 5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED ............................................................................... 19 6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS .................................................. 19 6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................. 19

4 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED: ......................... 20 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................ 24 B – JOONISED .......................................................................................................... 25

Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena

1. Asukohaskeem

2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-16)

4. Põhijoonis (tuulik nr WT-16)

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-17)

6. Põhijoonis (tuulik nr WT-17)

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-18)

8. Põhijoonis (tuulik nr WT-18)

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-19)

10. Põhijoonis (tuulik nr WT-19)

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-20)

12. Põhijoonis (tuulik nr WT-20)

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-21)

14. Põhijoonis (tuulik nr WT-21)

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-22)

16. Põhijoonis (tuulik nr WT-22)

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-23)

18. Põhijoonis (tuulik nr WT-23)

19. Tugiplaan (tuulik nr WT-24)

20. Põhijoonis (tuulik nr WT-24)

21. Tugiplaan (tuulik nr WT-25)

22. Põhijoonis (tuulik nr WT-25)

23. Põhimõtteline juurdepääsu skeem

24. Põhimõtteline elektriühenduse skeem

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 5

A – SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021. a otsus nr 321 Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

Detailplaneeringu algatamise taotlus (11.08.2021); Geodeetilisi alusplaane täpsusastmega M 1:500 (Jüri Koppeli maamõõdutööd, juuni

2024, tööde nr WT-16/2024, WT-17/2024, WT-18/2024, WT-19/2024, WT-20/2024, WT-21/2024, WT-22/2024, WT-23/2024, WT-24/2024 ja WT-25/2024); alusplaanide koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1-3 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte.

Käsitletaval maa-alal kehtivad järgmised kõrgemad strateegilised dokumendid:

Ida-Virumaakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ja täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25);

Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 17.03.1999 määrusega nr 31);

Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.03.2012 otsusega nr 99).

Koostamisel on uus Lüganuse valla üldplaneering (vastuvõetud 22.12.2022).

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EEMÄRK

Planeeringu koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.

6 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA

ISELOOMUSTUS

3.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT

Planeeringuala asub Varja, Voorepera ning Aa külade territooriumitel, Tallinn-Narva maanteest (põhimaantee nr 1) lõunapoole jääval alal. Ala suurus on ca 191,5 ha.

Skeem 1. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga.

3.2. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI

ÜLDINE ISELOOMUSTUS NING ANALÜÜS

Planeeringu ala idapoolsed osad on metsasemad ning läänepoolsed osas on ülekaalus põllumaa ja rohumaa. Ala jääb piirkonda, kus asustus paikneb hajusalt üksikute või väiksemate asumitena suurte põllu- ja metsamassiivide vahel.

Planeeringualale lähimad tihedama asustusega piirkonnad jäävad kagu suunda – Kohtla -Nõmme alev (planeeringu ala piirist ca 4 km) ja Kohtla-järve linn (planeeringu alast ca 4,5 km), edelasse jäävad Püssi linn (planeeringu alast ca 5,6 km) ja Kiviõli linn (planeeringu piirist ca 8,0 km). Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 7

Planeeringuala moodustavad maatulundus-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Juurdepääsud planeeritud alale on mööda Varja uudismaa (sõidutee nr 4370028), Moldau (sõidutee nr 4370077), Voorepere uudismaa (sõidutee nr 4370026) ja Aa - Kohtla (sõidutee nr 4370023) teid. Kõik teed algavad Tallinn-Narva maanteelt (tee nr 1).

Planeeringuala asub osaliselt Aseri fosforiidi maardlaga alal (MRD0000161)

Piirkonnas on toimiv kraavide süsteem, suuremad neist on Varja peakraav (Reite oja, KKR kood VEE1071200) ja Varbe peakraav (Varbe oja, KKR kood VEE1071100). Planeeringualal esineb väiksemaid kraave, sh maaparandussüsteemide eesvoolusid. Ala osaliselt jääb maaparandusobjektide piiridesse (Varja 1, Voorepere, Alulinna 1 ja Seljamäe 1/PÜ-54 Kohtla).

Tehnovõrkudest asuvad planeeringualal drenaažitorud.

Planeeringuala piirides on suuremas osas põllu- ja rohumaad, kirdepoolsetel aladel esinevad metsasemaad. Planeeringusse hõlmatud indikatiivsetel tuulealadel ei ole tuvastatud kaitsealuseid taimeliike. Suur osa alast asub aktiivselt kasutatavatel põllumaadel ning enamike metsamaal asuvate tuulikute asukohtades on metsataimestikule vajalik puistu ära raiutud (leidub nii hiljutisi lageraie lanke kui ka noorendikke).

Käsitletav ala ei jää väärtuslikule maastikule.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt planeeringuala territooriumil ei esine arheoloogiamälestisi ega nende kaitsevöönde.

Planeeringuala ei ole seotud ühegi detailplaneeringuga.

Planeeringuala kontaktvööndi seosed on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.

Vastavalt koostamisel oleva valla ÜP seletuskirjale Lüganuse vallas on eelkõige potentsiaali tuule- ja päikeseenergeetika arendamisel, mille jaoks on ette nähtud üldplaneeringus vastavad alad.

3.3. MAAKASUTUS JA HOONESTUS

Seletuskirja ptk 3.3 kuni 3.6 kirjeldus käsitleb ainult katastriüksusi, kuhu on kavandatud rajada tuulikute vundamendid.

Planeeringuala nr 3 alale on planeeritud tuulikud järgmistele katastriüksustele: Pajupõllu, Tuule, Kivivoore, Papli, Männiotsa ja Tarepuu. Katastriüksuste andmed on toodud järgnevas tabelis 1.

8 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Tabel 1. Katastriüksuste andmed (Maa-amet, seisuga 06.2024)

nr tuulikut e pos

nimetus katastritunnus pindala m²

maakasutuse sihtotstarve

asustusüksus

1 WT-16 Pajupõllu 43801:001:0144 147791 Maatulundusmaa 100% Varja küla

2 WT- 17 Tuule

43701:003:0831 529498 Maatulundusmaa 100% Varja küla

3 WT- 18

4 WT- 19

5 WT- 20

6 WT- 21 Kivivoore 43701:003:0460 469398 Maatulundusmaa 100% Voorepera küla

7 WT- 22

8 WT- 23 Papli 43701:003:0712 40580 Maatulundusmaa 100% Voorepera küla

9 WT- 24 Männiotsa 43701:003:0180 178391 Maatulundusmaa 100% Aa küla

10 WT- 25 Tarepuu 43701:003:0910 25035 Maatulundusmaa 100% Aa küla

Kivivoore, Tuule ja Männiotsa katastriüksused on hoonestatud. EHR andmete järgi asuvad Kivivoore kinnistul elamu, laut, garaaž-kuur ja rajatised. Tuule kinnistul asub majandushoone, millest Maa-ameti maainfo kaardirakenduse järgi on jäänud vare. Männiotsa katastriüksusel asuvad elamu, saun, puukuur, suveköök, laut, kuur ja rajatised. Hooned ei jää planeeringu alasse. Ülejäänud katastriüksused on hoonestamata. Katastriüksuste maapind on tasane.

3.4. HALJASTUS, LIIKLUS

Pajupõllu kinnistu on lage ala.

Tuule katastriüksuse ala on suuremas osas lage, kinnistu kagu osas esineb kõrghaljastus.

Kivivoore maa on lage ala üksikpuudega.

Papli ja Männiotsa kinnistud on suuremas osas lagedad, alade põhja osas esineb kõrghaljastus.

Tarepuu katastriüksus on kaetud üksikpuudega.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 135-148. Juurdepääsud Pajupõllu kinnistu alale on mööda Varja uudismaa tee(sõidutee nr 4370028) ja Kivivoore katastriüksusele on Voorepere uudismaa tee (sõidutee nr 4370026). Eelpool nimetatud teed algavad Tallinn-Narva maanteelt (tee nr 1). Tuule ja Männiotsa kinnistutele on juurdepääsud Tallinn-Narva maanteelt (tee nr 1). Papli ja Tarepuu katastriüksustel puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

3.5. TEHNOVÕRGUD

Pajupõllu, Tuule ja Kivivoore kinnistutel on drenaažitorud.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 9

3.6. KEHTIVAD SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED

Planeeringualal asub rohkesti kuivenduskraave, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu rolli, ulatuvad osadele käsitletavatest katastr iüksustest veekogudest tingituna järgmised kitsendused:

maaparandussüsteemi maa-ala1; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m Eesti topograafia

andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast2;

maaparandussüsteemi eesvool veekaitsevööndi laiusega 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv3;

jõe kalda piiranguvöönd laiusega 100 m ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist4; erisusega jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini5;

jõe kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist6;

avalikult kasutatava jõe kalda kallasrada 4 m põhikaardile kantud veekogu piirist7.

Eelnimetatud kitsendused on esitatud tugiplaanidel ja põhijoonistel (joonised nr 3-22).

3.7. KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualal valitsevaid keskkonnatingimusi ja arendusvõimalusi on käsitletud KSH-s.

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetest.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt planeeringu ala jääb osaliselt Aseri fosforiidi maardlaga alal (MRD0000161).

Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi ja Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmete kohaselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse kohaselt planeeringuala territooriumil ei esine arheoloogiamälestisi.

Planeeringuala ei ulatu Natura 2000 loodus- ega linnualadele.

1 maaparandusseadus 2 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 3 veeseadus 4 looduskaitseseadus ja veeseadus 5 looduskaitseseadus 6 veeseadus 7 keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

10 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

4. PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA

SEOSED

4.1. VASTAVUS STRATEEGILISTELE

PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

Detailplaneeringu ala paikneb Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi ka MP) alal. Maakonna potentsiaalsed tuuleparkoide asukohad on toodud MP joonisel Tehnilised võrgustikud.

Seletuskirja kohaselt on Ida-Virumaa oma tuuleressursist lähtuvalt arvestatav tuuleenergia tootmise piirkond ning joonisel Tehnilised võrgustikud on välja toodud tuulepargi potentsiaaliga alad, millega planeeringualale kavandatud tuulikud osaliselt kattuvad.

Kavandatava tuulikupargi ala jääb enamuses maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergia potentsiaaliga aladele (vt skeem 2).

Skeem 2. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ joonisest Tehnilised võrgustikud. Käesolev planeeringuala on markeeritud musta kontuurjoonega.

4.1.1. LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING (KEHTIV)

Planeeringuala paikneb kogu ulatused kehtiva, 1998. a koostatud Lüganuse valla üldplaneeringu alal (toona koosnes omavalitsus 12 külast ning vallakeskusest – Lüganuse alevikust). Üldplaneeringu kohaselt on valla territooriumil suur

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 11

põllumajanduslike maade osatähtsus ning potentsiaal, suuremad metsamassiivid paiknevad üldplaneeringus käsitletava ala kaguosas.

Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus ei ole antud tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi.

Tuuleenergeetikat käsitleb Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering (vt ptk 4.1.2).

4.1.2. LÜGANUSE VALLA OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTI („VARJA“ TUULIKUPARGI) ASUKOHAVALIKU ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERING.

Kehtivat Lüganuse valla üldplaneeringut täpsustab Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering.

Skeem 3. Väljavõte Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist.

Planeeringu ala nr 3 jääb „Varja“ tuulikupargi teemaplaneeringu (edaspidi ka TP) alasse. TP-ga on määratud tuulikute asukohad. Osa planeeritavatest tuulikutest on kavandatud TP-s ette nähtud tuulikute püstitamiseks aladel. Detailplaneeringus on kavandatud tuulikud kõrgusega kuni 300m ja võimsusega vähemalt 3 MW.

Kavandatav tuulikupark on põhimõtteliselt kooskõlas kehtiva teemaplaneeringuga (enamus tuulikuid on kavandatud asukohtadesse, kuhu need olid ette nähtud kehtiva teemaplaneeringuga), kuid muutunud tuulikutehnoloogiast tulenevalt (kavandatavad

12 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

tuulikud on kõrgemad, võimsamad ja paiknevad hõredamalt) täpsustab detailplaneering tuulikute paiknemist ja nende suurusest tulenevaid muudatusi.

Planeeritava lahendusega kavandatakse kehtiva üldplaneeringu teemaplaneeringuga võrreldes maa sihtotstarbe, tuulikute paiknemise ning kõrguse osalist muutmist. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ja selle teemaplaneeringut.

TP ala kohta olid koostatud tuuletingimuste analüüs, olemasoleva maakasutuse ja maade kasutamise võimaluste analüüs ning toimunud on koostöö maaomanike ja kohalike elanikega. TP menetluse käigus viidi läbi KSH. Lisaks soodsatele tuuleoludele soodustab „Varja“ tuulikupargi rajamist konkreetses piirkonnas ka maakasutuse iseloom, asustuse paiknemine, piirkonna looduslikud tingimused ning väljakujunenud teedevõrk ja head tingimused tehnilise infrastruktuuriga liitumiseks. TP on kehtestatud 2012 aastal, sellest ajast on tuulikutehnoloogia muutunud. Käesolevas detailplaneeringus analüüsitakse ja määratakse tuulikute asukohad, arvestades ning osaliselt täpsustades TP-ga ette nähtud tingimusi.

4.1.3. KOOSTATAV LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERING

Koostamisel on Lüganuse valla uus üldplaneering.

Käesoleva planeeringuga kavandatud tuulikute grupist enamus (6 positsiooni 10-st) paiknevad koostatavas üldplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivatele aladele märkusega, et ala täpsustub DP ja KSH käigus. Osade kavandatavate tuulikute asukohtade planeerimisega täpsustatakse ÜP lahendusega määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt selguvad Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneeringu alal tuulikute rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena. Nimetatud detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena võib ette näha üldplaneeringus sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.

Planeeringu koostamisega toimub paralleelselt KSH koostamine. KSH eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. KSH tulemused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel.

5. DETAILPLANEERINGU

PLANEERIMISETTEPANEK

Planeeringuala täpne asukoht ja piir ning kavandatavate tuulikute arv selgus detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus koostöös planeeringu koostamisse kaasatud isikutega.

Planeeritavate tuulikute asukoha määramisel oli lähtutud kõrgematest strateegilistest dokumentidest ja KSH-st. Tuulepark kavandamisel on arvestatud osaliselt tuuleenergia potentsiaaliga alade piirdega (vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule) ja osaliselt potentsiaalselt sobivate tuuleenergeetika arendamiseks aladega (vastavalt koostamisel olevale Lüganuse valla üldplaneeringule).

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 13

5.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE

Planeeringulahendusega olemasolevate katastriüksuste (millele on kavandatud tuulikute rajamine) piire ja pindala ei muudeta.

5.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED

Planeeringuala nr 3 katab kokku 191,5 ha suuruse maa-ala. Planeeritud tuulikud jäävad tabelis 1 esitatud maaüksustele.

Planeeringualale nr 3 on kavandatud kuni 10-st tuulikust koosnev tuulepark 8 ja planeeringujoonised on tehtud tuulikute positsioonide kaupa. Iga positsiooni kohta on koostatud tugiplaan ja põhijoonis.

Krundi ehitusõigus on toodud põhijoonistel.

Planeeringuga on määratud ehitusõigus kuni 10 elektrituuliku püstitamiseks. Ühe tuuliku maksimumvõimsuseks on kavandatud vähemalt 3 MW. Elektrituulik rajatakse kuni 900 m² suurusele vundamendile, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on kavandatud kuni 3 m. Vundamendi täpne tehniline lahendus selgub tehnilise projekti koostamisel.

Elektrituuliku maksimaalseks kõrguseks (laba tipu kõrguseks) on kavandatud olemasolevast maapinnast 300 m.

Lisaks tuulikutele on kavandatud vajalik tehniline taristu – juurdepääsuteed ja elektri- ja sideliinid, mille planeeringus antud lahendused on põhimõttelised ja täpsustuvad järgmistes staadiumites. Planeeringule on lisatud põhimõtteline juurdepääsu skeem (vt joonis nr 23) ja põhimõtteline elektriühenduse skeem (vt joonis nr 24).

Tuulikud rajatakse kooskõlas ehitise hoonestusõiguse lepingutega ja vajalik tehniline taristu rajatakse vastavalt maa kasutusõigusele. Vajadusel seada tehnilise taristu tarbeks reaalservituut või isiklik kasutusõigus.

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused on lisatud ptk 6.

5.3. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD

NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Elektrituuliku näol on tegemist selle tootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega (seadmega) ning selles ei ole võimalik ega vajalik teha arhitektuurseid ega kujunduslikke korrektuure. Sõltuvalt konkreetse asukoha ehitusgeoloogilisele olukorrale projekteeritakse sobiv vundament, kuid ka vundamendi puhul lähtutakse elektrituuliku tootja poolsetest ettekirjutustest/soovitustest/juhenditest.

8 Vastavalt vabariigi valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 184 “Võrgueeskiri”: tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

14 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kraavid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Ohutuse eesmärgil lepitakse ehitustegevuse ajaks katastriüksuse omanikuga kokku ajutised piirangud teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt).

5.4. KRUNTIDE HOONESTUSALAD

Katastriüksustele on määratud hoonestusalad - krundi piiritletud osad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud elektrituulikud. Hoonestusalade piiritlemisel on lähtutud tuuliku vundamendi võimalikust asukohast. Põhijoonistel esitatud krundi ehitusõiguse tabelis Rajatise suurim lubatud ehitisealune pind (m2) kajastab planeeringuga lubatud tuuliku vundamendi aluse suurimat pinda. Tuuliku vundament tuleb rajada hoonestusala sisse.

Elektrituuliku rajamisel hoonestusalale tuleb arvestada järgmiste tingimustega: Planeeritud hoonestusalale peab jääma tuuliku vundament ja torn; Tuuliku rootorilabade projektsioon maapinnal võib ulatuda üle hoonestusala piiri; Tehnilist taristut (plats, tee, tehnovõrgud jm) võib püstitada nii hoonestusalale kui

väljapoole seda.

5.5. JUURDEPÄÄSU ASUKOHT JA LIIKLUSKORRALDUS

Käesoleva planeeringuga on antud juurdepääsude ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus.

Tallinn-Narva põhimaantee jääb planeeringualast ca 1 km kaugusele lõunasuunda. Planeeringualale puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Planeeritud tuulikuteni on antud planeeringus näidatud uute juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Juurdepääsuteede ja montaaživäljakute täpsed asukohad ja mõõtmed täpsustuvad projekteerimisel.

Vajadusel teostatakse maanteedelt olemasolevate mahasõitude ja olemasolevad teede rekonstrueerimine (sh laiendamine ja/või kandevõime suurendamine), et juurdepääsutee oleks läbitav tuulikuid transportivatele ja monteerivatele sõidukitele.

Riigiteelt mahasõitude projekteerimisel tuleb projekteerimistingimused taotleda Transpordiametilt.

Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seega parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajaks on võimalik parkida montaaživäljakul.

Põhimõtteline alale juurdepääsu skeem on kajastatud joonisel nr 23.Rajatavad juurdepääsuteed kavandatakse anda avalikku kasutusse.

Tabel 2. Katastriüksused, millele on kavandatud joonisel nr 23 kajastatud teekoridorid.

Nr Tunnus Nimetus

1 43701:003:0831 Tuule

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 15

2 43701:003:0460 Kivivoore

3 43701:003:0712 Papli

4 43701:003:0180 Männiotsa

5 43701:003:0901 Tõnu

6 43701:003:0910 Tarepuu

7 43801:001:0144 Pajupõllu

8 43701:003:0690 Vissi

9 43701:003:0550 Ussisoo

10 43701:003:0640 Kalju

11 43701:003:0160 Maanteeääre

12 44201:001:0454 Miila

13 43701:003:0610 Metsavahi

14 43701:003:0213 Jaanuse

15 43701:003:0940 Kamariku

16 43701:003:0192 Koidu

17 43701:003:0902 Tõnu

18 43701:003:1020 Seene

19 43701:003:0005 Altvälja

20 43701:003:0950 Jaani

21 43701:003:0750 Kase

22 43701:003:0920 Kalmu

23 43701:003:0583 Antsu

24 43801:001:0198 Õunavälja

25 43801:001:0196 Õunaaia

26 43701:003:0040 1 Tallinn-Narva tee

27 44201:001:0066 Aa-Kohtla tee

28 43701:003:0057 Niidu

29 43701:003:1071 Puuriida

30 43701:003:0039 1 Tallinn-Narva tee

31 43701:002:0188 1 Tallinn-Narva tee

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused vt lisaks ptk 6.

5.6. HALJASTUS, HEAKORD JA PIIRDED

Detailplaneeringuga kavandatud tuulikute rajamiseks likvideeritava puittaimestiku täpne ulatus selgub projekteerimise käigus.

Maa-ala kasutusotstarbest lähtuvalt puudub vajadus planeerida istutatavat haljastust. Likvideeritava haljastuse vajadust keskkonnaaspektist hindab KSH ja lähtuvalt KSH tulemustest ei ole uue haljastuse rajamine antud piirkonnas vajalik.

Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele põllu- või metsamajandusliku alana.

16 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Tuulepargi jäätmekorralduse põhimõtted lisatud ptk 6.2

Planeeritud tuulikutele piirdeid kavandatud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu.

5.7. TULEOHUTUS

Vastavalt võrgueeskirjale 9 on elektrituulik tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

Elektrituulikule kui tootmisseadmele ei määrata tulepüsivusklassi. Tuulik on üldjuhul varustatud sisemiste tulekustutusvahendite ja tulesignalisatsiooni süsteemiga.

5.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringualale on tehnovõrkudest kavandatud elektri- ja sidemaakaabelliinid. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga.

Planeeringuala elektri- ja sidevarustuse lahenduse aluseks on Püssi AJ Varja Windfarm OÜ liitumisleping nr 1.1-4/2022/644 sõlmitud AS-ga Elering. Varja tuulepargi 110kv/225MW liitumispunkt asub Püssi alajaamas (Alajaama tee 5 // Püssi alajaam - 43701:004:0046). Tuulegeneraatorite ühendamiseks alajaamaga on planeeritud elektri keskpinge maakaablid. Põhimõtteline elektriühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 24.

Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd (vt ptk 5.12).

Tabel 3. Katastriüksuste, millele on kavandatud joonisel nr 24 kajastatud liinikoridor.

Nr Tunnus Nimetus

1 43701:004:0144 Puugi

2 43701:004:0089 Savimäe

3 43701:004:0086 Jaanuse

4 43701:004:1020 Kolmenurga

5 43801:001:0289 Jõekääru

6 43701:003:1150 Kähriku

7 44201:001:1192 Varja tuulik 25

8 43701:004:0046

Alajaama tee 5 // Püssi alajaam

9 43701:004:0101 Lagevälja

10 43701:003:0142 Kohtla metskond 109

11 43701:003:1122 Välinurme

12 43701:004:0335 Kohtla metskond 110

9 Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a määrus nr 184

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 17

13 43701:003:0550 Ussisoo

14 43701:003:0012 Varbe

15 43701:003:0460 Kivivoore

16 43701:003:0310 Kohtla metskond 2

17 43801:001:0101 Kohtla metskond 191

18 43801:001:0144 Pajupõllu

19 43701:003:0831 Tuule

20 43701:003:0712 Papli

21 43701:003:0092 Kaasikumetsa

22 43701:003:1080 Vaarika

23 43701:003:0180 Männiotsa

24 43701:003:1020 Seene

25 43701:003:0008 Kopli

26 43701:003:0004 Altvälja

27 43701:003:0910 Tarepuu

Ehitusprojekti koostamiseks tingimused vt ptk 6.1

5.8.1. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritseva maapinna olemasolevaid kõrgusarve. Tuulikuid paigaldatakse olemasolevat reljeefi arvestavalt. Põhiliselt säilib olemasolev maapind vajadusel pinnast tasandatakse.

Vertikaalplaneerimise kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

5.9. MAAPARANDUS

Planeeringuala asub osaliselt maaparandussüsteemide aladel.

Alal asuvad Varja ja Varbe peakraavid ning väiksemad kraavid.

Planeeringuga on alal nr 3 kavandatud 10 tuuliku püstitamine. Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub olev maakasutus. Vastavalt maaparandusseadusele 10 peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega.

Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad

10 maaparandusseaduse § 5

18 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

lahendused (vajadusel uute rajatiste rajamine ja olemasolevatega ühendamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt vastavalt maaparandusseaduse § 12 alusel. Projekteerimisel lähtuda maaparandusseadusest.

5.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD

TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on ette nähtud planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava turvasignalisatsiooniga. Lisaks vt ptk 6.2

5.11. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Detailplaneeringule on koostatud KSH, mille kohustuslikud tingimused kuuluvad arvestamisele detailplaneeringu koostamisel. KSH aruandes mh analüüsitaks detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide (ehitusaegne mõju seoses taristu rajamisega; mõju kultuuripärandile ja maastikele, sh visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele (müra, vibratsioon, varjutamine), sotsiaalsetele vajadustele ja varale; mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju loodusväärtustele – taimestikule, loomastikule ning rohevõrgustikule; mõju kliimamuutusele; mõju maavaradele; hinnang jäätmetekke võimaluse kohta; piiriülene mõju; avariiolukorrad; kumulatiivsed mõjud) lõikes. KSH aruandest tulenevad soovituslikud keskkonnamõju leevendavad meetmed on ptk 6.2

5.12. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeritavatele tehnovõrkudele tuleb maakasutusõiguse tagamiseks seada servituudid või isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses võrguvaldajate kasuks Ka väljapoole planeeringuala planeeritud tehnovõrkudele ja juurdepääsuteedele on vajalik seada servituudid. Tabelites 2 ja 3 on esitatud katastriüksuste võimalik nimekiri, milledele võib olla vajalik seada servituudid või isiklikud kasutusõigused. Tehnilise taristuga seotud servituutide või isikliku kasutusõiguse võimalik vajadus ja ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

Tuulikute labade projektsiooni ulatuses on vajalik servituutide seadmine. Vajaduse ulatus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Planeeritud tuulikute rajamiseks sõlmitakse ehitise hoonestusõiguse lepingud tuulikute arendaja ja katastriüksuste omanike vahel.

Elektrituulikud on olulise avaliku huviga tehnorajatised.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 19

5.13. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST

ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI

KITSENDUSED

Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“): maakaabelliinidel 1 m mõlemal pool kaablit; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;

Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;

Tegevuse piirangud gaasitorustike kaitsevööndis (vastavalt Ehitusseadustikule, määrusele Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; C-kategooria gaasipaigaldise korral torustiku välimisest mõõtmest 2 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; D- kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit.

6. NÕUDED EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub

Väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala toimuvatel pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Tuulepargi ehitamisel ei tohi tekkida vajadust täiendavate ajutiste ehitusaegsete laoplatside järele riigimetsas.

Kommunikatsioonide (teed, liinitrassid) osas on vaja igal konkreetsel juhul eraldi läbirääkimist ja kooskõlastust Riigi Metsamajandamise Keskusega.

6.1. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI

KOOSTAMISEKS

Vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale.

20 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis lepitakse kokku Transpordiametiga koostöös.

6.2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANDEST TULENEVAD SOOVITUSLIKUD

KESKKONNAMÕJU LEEVENDAVAD MEETMED:

Vastavalt KeHJS-le on mõjude analüüsimisel ja kirjeldamisel muuhulgas läbivalt arvestatud vahetuid, kaudseid, kumulatiivseid, sünergilisi, lühi- ja pikaajalisi mõjusid. Mõjuhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmed on jagatud lähtuvalt nende rakendusvajaduse olulisusest tingimusteks ja soovitusteks. Tingimused on keskkonnameetmed, mille rakendamine on hädavajalik olulise ebasoodsa keskkonnamõju18 vältimiseks. Soovituste eesmärk on vähendada väheintensiivsete ja normi piiresse jäävate keskkonnahäiringute negatiivset mõju. Nende rakendamata jätmisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Allpool on toodud kokku KSH aruandes esitatud ettepanekud leevendavate meetmete kohta, mis aitavad planeeringualal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida. Pakutud meetmed on tõhusad, kui need viiakse ellu KSH aruandes kavandatud moel. Samuti on toodud ettepanekud edasise seire osas. Kuna DP- d viiakse ellu läbi ehituslubade, on vallavalitsusel oluline vastutus ka edaspidiste (projekti tasandi) kaalutlusotsuste tegemisel arvestada ka võimalike kumulatiivsete mõjudega.

Müra mõju

1. Tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav võtta aluseks tööstusmüra sihtväärtus (päeval 50 dB, öösel 40 dB), seda vähemalt aladel, kus sihtväärtus on hetkel eelduslikult tagatud. Tuulikute arvu, paigutuse ja tüübi lõplikul väljavalimisel on lähtuvalt reaalselt kujunevast olukorrast tõenäoliselt vaja mürakaarti täpsustada, sh pöörata tähelepanu tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimusele.

2. Vastavalt täpsustatud mürakaardi tulemustele tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused elamupiirkondades öiste müra normtaseme nõuete täitmiseks.

3. Pärast Varja tuulepargi rajamist on soovitatav teha müra kontrollmõõtmisi leevendusmeetmete asjakohasuse hindamiseks.

Avariiolukorrad

1. Projekteerimise etapis tuleb lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele

ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ja tuulikuparkide välise

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 21

kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega. Samuti tuleb

kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekt koostamisse.

Mõju linnustikule

1. Tuulikute WT-24 ja WT-25 puhul on samuti soovitatav vajaduspõhise seiskamise süsteemi rakendamine kombinatsioonis muude tuulikute turvalisemaks muutmise vahenditega (rakendada tuulikute süsteemset vajaduspõhist peatamist. Soovituslikult tuleks see meede kombineerida muude meetmetega tuulikute turvalisemaks muutmiseks (nt ühe laba mustaks värvimine ja/või UV spektrit peegeldavate värvide kasutamine vms)).

2. Rändlindude hukkumisriski ja lindude reaalse hukkumise hindamiseks tuleb tuulikupargi töötamise ajal teha järelseiret, nii lennusageduse vaatlusi kui ka laibaloendusi. Järelseire tulemuste alusel saab hinnata vajadust tuulikute töö perioodiliseks seiskamiseks või neile lindude rändeparvi tuvastavate radarite paigaldamiseks. Seire eeldatav kestvus on vähemalt kaks aastat. Ka selle seire täpsem metoodika tuleb kokku leppida koostöös Keskkonnaametiga, kellele tuleb esitada ka järelseire aruanded.

3. Võimalusel tuleks teha tuulikute läheduses asuvate põllumaa omanikega (eeskätt aladel, kus peatuvad suuremad rändeparved) vastavad kokkulepped, et vältida tuulikute läheduses hanede küttimist ja kevadist peletamist ning vähendada seeläbi lindude tuulikutes hukkumise riski.

Mõju nahkhiirtele

1. Reaalse hukkumise ja elupaigakasutuse muutuste hindamiseks tuleb tuulikupargi

töötamise ajal teha järelseiret. Seire tulemuste alusel saab hinnata vajadust

tuulikute töö perioodiliseks piiramiseks. Seire eesmärgist lähtuvalt tuleb

korraldada nii akustiline monitooring kui ka hinnata hukkunud loomade arvu.

Vajaduspõhise ajutise tuuliku töö piiramise meetodi puhul aitab järelseire hinnata

meetodi tõhusust. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt.

Metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt

antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Seire peab kestma

vähemalt 2 aastat ning selle tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad

meetmed ja edasise järelseire vajaduse. Järelseire aruanded tuleb esitada

Keskkonnaametile.

Mõju lendoravale

1. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on soovitatav mitte rajada tuulikuid lendorava püsielupaigale lähemale kui 500 m. Kui tuulikud lendorava püsielupaiga lähistele siiski rajatakse, siis tuleb ette näha seire arvatavate võimalike mõjude selgitamiseks ja ulatuse hindamiseks ning vajadusel täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalusel tuleks järelseire ühildada riikliku seirega. Täpne metoodika tuleb välja töötada koostöös Keskkonnaameti ning - agentuuriga (riikliku seire läbiviija).

Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele

1. Ehitustegevuses tuleb vältida lekkeid töömasinatest (nt õlid, naftasaadused jms). Lekete korral tuleb need koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada.

22 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Juhul kui ehitustööde käigus ilmneb reostuskahtlus (nt avastatakse jääkreostusobjekt), tuleb ehitustööd piirkonnas peatada, võtta analüüsid reostuskahtluse kinnitamiseks, määratleda reostuse ulatus ning näha enne töödega jätkamist ette tegevused reostuse saneerimiseks. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Juhul kui pinnaseproovid näitavad selle reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

3. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju veekvaliteedile

1. Muuta DP lahendust selliselt, et tuulik nr 16 ja selle rootorilabade alune pind ei jääks veekogu ehituskeeluvööndisse.

2. Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis on ehitamine võimalik ainult juhul, kui see on kooskõlas kaldakaitse eesmärkidega ja tagab kaldal asuvate looduskoosluste säilimise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise.

3. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering 23

5. Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

6. Kui kavandatava tegevuse jaoks on vajalik maaparandussüsteemide ümberehitus, siis tuleb maaparanduse ehitusprojektis ette näha meetmed heljumi tekke vältimiseks või vähendamiseks, et vähendada võimaliku kaasneva negatiivse mõju ulatust.

Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele

1. Võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamist. Juhul kui negatiivset

mõju ei ole võimalik vältida, kaaluda meetmeid alles jäävate väärtuste

esiletoomiseks nt pärandkultuuriobjektide tähistamist, vajadusel vaadete avamist,

teekoridori väärtustamist nt selle kasutusele võtmisena matkatee osana ja

olemasolevate väärtuste esiletoomist infotahvlitega

Jäätmeteke ja ringmajandus

1. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning asukoha KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega).

2. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.

3. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul).

4. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

5. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal.

24 Lüganuse valla Varja tuu likupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada õigusvastast kahju. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse tuulikute omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (koos selle osadega) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus § 24 lg 1 p 2 nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeritud tuulikutega seotud tehnilise taristu (tee, tehnovõrgud) ehitab välja asjast huvitatud isik.

Elektrituuliku haldaja/omanik peab garanteerima tuuliku tehnilise korrasoleku, mis on eelduseks kõikvõimalike riskide minimiseerimiseks, kogu ekspluatatsiooni perioodil.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi p laneeringualal nr 3 detailplaneering

B – JOONISED

1. Asukohaskeem 2. Planeeringuala kontaktvööndi seosed M 1 : 20 000

3. Tugiplaan (tuulik nr WT-16) M 1 : 1 000 4. Põhijoonis (tuulik nr WT-16) M 1 : 1 000

5. Tugiplaan (tuulik nr WT-17) M 1 : 1 000 6. Põhijoonis (tuulik nr WT-17) M 1 : 1 000

7. Tugiplaan (tuulik nr WT-18) M 1 : 1 000 8. Põhijoonis (tuulik nr WT-18) M 1 : 1 000

9. Tugiplaan (tuulik nr WT-19) M 1 : 1 000 10. Põhijoonis (tuulik nr WT-19) M 1 : 1 000

11. Tugiplaan (tuulik nr WT-20) M 1 : 1 000 12. Põhijoonis (tuulik nr WT-20) M 1 : 1 000

13. Tugiplaan (tuulik nr WT-21) M 1 : 1 000 14. Põhijoonis (tuulik nr WT-21) M 1 : 1 000

15. Tugiplaan (tuulik nr WT-22) M 1 : 1 000 16. Põhijoonis (tuulik nr WT-22) M 1 : 1 000

17. Tugiplaan (tuulik nr WT-23) M 1 : 1 000 18. Põhijoonis (tuulik nr WT-23) M 1 : 1 000

19. Tugiplaan (tuulik nr WT-24) M 1 : 1 000 20. Põhijoonis (tuulik nr WT-24) M 1 : 1 000

21. Tugiplaan (tuulik nr WT-25) M 1 : 1 000 22. Põhijoonis (tuulik nr WT-25) M 1 : 1 000

23. Põhimõtteline juurdepääsu skeem M 1 : 25 000 24. Põhimõtteline elektriühenduse skeem M 1 : 25 000

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Keskpuiestee 20

43199, Ida-Viru maakond, Lüganuse

vald, Kiviõli linn

Teie 10.09.2024

Meie 11.11.2024 nr 7.2-1/24/7653-15

Lüganuse valla Varja tuulikupargi

planeeringuala nr 3 detailplaneeringust ja

KSH aruande eelnõust

Olete teavitanud meid Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust, mis toimus

30.09.-29.10.2024.

Lüganuse valla Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering (edaspidi planeering)

algatati Lüganuse Vallavolikogu 25.08.2021 otsusega nr 321. Planeeringu eesmärgiks on viia läbi

parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste

detailne lahendus. Planeeringuga kavandatav tuulepark koosneb kümnest tuulikust, ühe tuuliku

nimivõimsus on vähemalt 3 MW ja maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 300 m.

Väljastasime seisukohad Varja tuulikuparkide detailplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamiseks 28.03.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/4633-2 (edaspidi seisukohad).

Planeeringuala ei piirne ega lõiku riigitee(de)ga; juurdepääs planeeringualale on kavandatud

riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee (edaspidi riigitee) km 144,24, km 144,82 ja km 147,235

olemasolevatelt ning ca km 146,04 planeeritavalt ristumiskohtadelt.

Oleme tutvunud avalikustamisele esitatud planeeringu ja KSH materjalidega ning palume

planeeringut korrigeerida järgmiselt.

1. Planeeringu seletuskirja p 3.4. „Haljastus, liiklus“ (Lisa 1) on kirjas: Planeeritav ala

külgneb riigiteega nr 1 Tallinn-Narva km 135-148.

Nimetatud lause on ilmselt väljavõte meie seisukohtade p 1.1. Juhime tähelepanu, et

käesoleva planeeringu planeeringuala ei piirne riigiteega nr 1, ning sellest tulenevalt ei ole

planeeringu seletuskirjas edastatud väide asjakohane ning palume eemaldada antud lause

planeeringu seletuskirjast.

2. Planeeringu seletuskirja p 2 „Planeeringu koostamise eesmärk“ (Lisa 1) sätestab, et

planeeringu koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha menetlus ja

töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus.

Planeeringu seletuskirja p 3.4. „Haljastus, liiklus“ on lühidalt kirjeldatud juurdepääsude

tagamise võimalusi nendele katastriüksustele, kuhu planeeringuga kavandatakse tuulikute

püstitamist. Juurdepääsude kirjeldus planeeringu seletuskirja antud peatükis piirneb

2 (3)

loeteluga, millised katastriüksused piirnevad avalikult kasutatavate teedega ning millised

mitte.

Planeeringu seletuskirja p 5.5. „Juurdepääsu asukoht ja liikluskorraldus“ on kirjas, et

käesoleva planeeringuga on antud juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtteline

lahendus. Tallinn-Narva põhimaantee jääb planeeringualast ca 1 km kaugusele

lõunasuunda*. Planeeringualale puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Planeeritud tuulikuteni on antud planeeringus näidatud uute juurdepääsuteede võimalikud

asukohad. Juurdepääsuteede /…/ täpsed asukohad ja mõõtmed täpsustuvad

projekteerimisel. /…/ Vajadusel teostatakse maanteedelt olemasolevate mahasõitude ja

olemasolevad teede rekonstrueerimine (sh laiendamine ja/või kandevõime suurendamine),

et juurdepääsutee oleks läbitav tuulikuid transportivatele ja monteerivatele sõidukitele.

/…/ Põhimõtteline alale juurdepääsu skeem on kajastatud joonisel nr 23 (Lisa 3).

* PS - planeeringuala asub siiski riigiteest nr 1 Tallinn-Narva tee lõunasuunas (mitte

vastupidi).

Juhime tähelepanu, et antud käsitluse näol ei ole tegemist detailse lahendusega (mis

vastavalt planeeringu seletuskirja p 2 on planeeringu eesmärgiks) ning antud kujul ei vasta

planeeringu lahendus ka meie seisukohtade p 1.2., 1.3. ja p 1.4.

Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Tuulikute

tootja lähteandmete alusel määrata planeeringuga riigiteede lõikes konkreetsed

trassikoridorid (tuua välja riigiteede nr-d ja km ulatus); loetleda olemasolevad riigitee

ristumiskohad (km asukohad) ning planeeringuga kavandatavad riigitee ristumiskohad (km

asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu

realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee ristumiskohtade (ajutiseks)

ümberehitamiseks; määrata riigiteede ristmikud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja

ajutiselt laiendada; määrata riigiteede lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja

õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade

rajamiseks; kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigiteede katendite

kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee kandevõime

suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel, nt

meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimine

(aja- ja rahakulu).

3. Planeeringu seletuskirja p 6.1. „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“ (Lisa

1) on kirjas: Vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale.

Lisada siinkohal planeeringu seletuskirja järgmine täiendus:

Tehnovõrkude kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja

-rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

4. Planeeringu seletuskirja p 5.8. „Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad“ on kirjas, et Varja

tuulepargi 110kv/225MW liitumispunkt asub Püssi alajaamas (Alajaama tee 5 // Püssi

alajaam – 43701:004:0046). Tuulegeneraatorite ühendamiseks alajaamaga on

planeeritud elektri keskpinge maakaablid. Põhimõtteline elektriühenduse skeem on

kajastatud joonisel nr 24 (Lisa 4).

Juhime tähelepanu, et planeeringu materjalides käsitletud põhimõttelise elektriühenduse

skeem (Lisa 4) on ainult osaline – skeemil on kujutatud planeeringuala sisene ning selle

3 (3)

vahetus läheduses asuv põhimõtteline elektriühenduse asukoht, kuid ei ole kujutatud

terviklikku lahendust planeeringualast kuni Püssi alajaamani. Planeeringu seletuskirjas

(Lisa 1) p 5.8. tabelis nr 3 on loetletud katastriüksused, mida kavandatud liinikoridor läbib,

kuid sellisel kujul ei ole tegemist detailse lahendusega, sest pole võimalik aru saada, kas

ning kuhu on kavandatud keskpinge maakaablite ristumine/ristumised riigitee(de)ga.

Palume lisada planeeringule skeem, kus on kujutatud kavandatava tuulikupargi

elektriühenduse skeem planeeringualast kuni liitumispunktini (Püssi alajaam). Samuti

kirjeldada planeeringu seletuskirjas kavandatava elektri maakaabli ristumised

riigitee(de)ga, tuues välja võimaliku(d) ristumiskoha(d) km täpsusega.

Meil ei ole märkusi ega kommentaare KSH aruande eelnõule.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva

kirjaga esitatud seisukohti. Palume meiega ühendust võtta [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2024.09.04. Varja dp_ala3_seletuskiri

2. varja_dp_ala3_joonis_02_kontaktvoond

3. varja_dp_ala3_joonis_23_juurdepaas

4. varja_dp_ala3_joonis_24_elektriuhendus

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

WT-22 WT-16

WT-18

WT-19

WT-20

WT-21

WT-25

WT-17

WT-23

WT-24

Tallinn-Narva tee

Väljavõte Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kaardist

TINGMÄRGID

Plan.tuulikute grupi nr 3 ala

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nr

Tuuleenergia potentsiaaliga alad

Potentsiaalselt sobivad alad

(täpsustub DP, KSH käigus)

Tingmärk vastavalt koostamisel

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

(vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule)

olevale Lüganuse üldplaneeringule

tuuleenergeetika arendamiseks

Plan.tuulikute grupi paiknemise ala

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 2

Planeeringuala kontaktvööndi seosed

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

04.06.2024

M1:20 000

WT-16

WT-22WT-18

WT-19

WT-20

WT-21

WT-25

WT-17

WT-23

WT-24

WT-16

Tallinn-Narva tee

TINGMÄRGID

Plan. tuulikute grupi paiknemise ala piir

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nrWT-16

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 19

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

29.05.2024

M1:25 000

Plan. juurdepääsu võimalik asukoht

Põhimõtteline juurdepääsu skeem

Vastutav planeerija

WT-22WT-18

WT-19

WT-20

WT-21

WT-25

WT-17

WT-23

WT-24

WT-16

Tallinn-Narva tee

TINGMÄRGID

Plan. tuulikute grupi paiknemise ala piir

Plan. tuuliku asukoht

Plan. tuuliku pos nrWT-16

MÄRKUSED: Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena.

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Vastutav planeerija

Töö koostamisest huvitatud iskik

J.J.Sibul

N.Bruk Varja Windfarm OÜ

21003919 20

OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29 Tallinn 10145

Koostaja

Varja tuulikupargi planeeringualal nr 3 detailplaneering

Lüganuse vald

tel 740 9800 [email protected]

29.05.2024

M1:25 000

Plan. elektrikaabli võimalik asukoht

Põhimõtteline elektriühenduse skeem

Vastutav planeerija Elektrivõrgu ühendus on ette nähtud Püssi alajaamast (Alajaama tee 5 // Püssi alajaam - 43701:004:0046) vt lisaks seletuskirja ptk 5.9