Kiri

Väliprojekt OÜ

Sepavälja tn 33, Tartu

50115 Tartumaa

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA

DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT: Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

TÖÖ NR: DP-202225

KUUPÄEV: 17.07.2024

PLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA

PLANEERINGUST

HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU

KOOSTAJA

Tartu Vallavalitsus Mayeri Industries AS Liis Alver

Ruumilise keskkonna

planeerija, tase 7

TARTU 2024

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ................................................................................... 4 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................ 4 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ................................................................ 5 4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused ................................................................ 6 5. Olemasolev olukord ................................................................................................................................. 8

5.1. Üldine iseloomustus ........................................................................................................................... 8 5.2. Ehitised .................................................................................................................................................... 8 5.3. Teed, tänavad, juurdepääsud ......................................................................................................... 9 5.4. Tehnovõrgud ......................................................................................................................................... 9 5.5. Kitsendused ........................................................................................................................................ 10

6. Planeeringulahendus ............................................................................................................................ 11 6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ................................................................................................ 11 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................... 11 6.3. Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 11 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ............................................................................................. 12 6.5. Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded ................................ 12 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 13

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale ja kruntidele ................................................................................ 13 6.6.2. Teed ja tänavad ....................................................................................................................................... 14 6.6.3. Parkimislahendus .................................................................................................................................. 14

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .......................................................................................... 15 6.7.1. Haljastus ja puhkealad ......................................................................................................................... 15 6.7.2. Piirded ........................................................................................................................................................ 16 6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine ........................................................................................................ 16

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 16 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ...................................................................... 16 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................... 16

6.10.1. Veevarustus .............................................................................................................................................. 17 6.10.2. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................................... 17 6.10.3. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................................... 18 6.10.4. Sademevesi ............................................................................................................................................... 18 6.10.5. Elektrivarustus ....................................................................................................................................... 20 6.10.6. Soojavarustus .......................................................................................................................................... 20 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................... 21

6.11. Servituutide vajaduse määramine ja avalik kasutus ................................................... 21 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................. 22 6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ....................................................................................................................... 23 6.14. Maaparandussüsteem .............................................................................................................. 23 6.15. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded ............................................................................... 23

6.15.1. Üldised nõuded ....................................................................................................................................... 24 6.15.2. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............................................................................ 24 6.15.3. Müra ja vibratsioon ............................................................................................................................... 25 6.15.4. Õhukvaliteedi nõuded.......................................................................................................................... 25 6.15.5. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 26

6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud .............................................................. 26 6.17. Planeeringu elluviimise võimalused .................................................................................. 26

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

3

JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 30 Joonis 1. Asukohaskeem ............................................................................................................................. 31 Joonis 2. Tugiplaan ........................................................................................................................................ 32 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .............................................................................................. 33 Joonis 4. Põhijoonis....................................................................................................................................... 34 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .................................................................................................. 35 Joonis 6. Sademevee käitlemise skeem ................................................................................................ 35 Joonis 7. Etapid ............................................................................................................................................... 36 Joonis 8. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................... 37

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

4

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on 07.10.2022 esitatud detailplaneeringu koostamise

algatamise taotlus ning Tartu Vallavalitsuse 30.03.2023 korraldus nr 394 „Tabivere alevikus

asuva Mayeri tootmisala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja KSH

algatamata jätmine“.

Detailplaneeringu koostamise ja rahastamise õiguse üleandmiseks on sõlmitud 23.03.2023

haldusleping.

Planeeringualasse on hõlmatud Voldi tee 5 (77301:002:0132), Voldi tee 7 (77301:002:3060),

Voldi tee 9 // Tehase (77301:002:0131), Voldi tee 11 (77301:002:0201), Sentama

(79601:001:2066), Kubja (79601:001:2065) maaüksused ning osaliselt ka 14218 Voldi tee

(77301:002:3250) ning Jaama tee 3 (77301:002:3150) maaüksused juurdepääsude ja

kergliiklusteede planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ca 23 ha.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Mayeri Industries AS ja seotud ettevõtete tootmisala

laiendamist ning ehitusõiguse määramist uute äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Samuti

soovitakse planeerida täiendav maa-ala olemasoleva päikesepargi laiendamiseks. Selleks

jagatakse planeeringuala äri- ja tootmismaa kruntideks ning määratakse ehitusõigus äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks planeeritakse juurdepääsuteed ning antakse

planeeringuala haljastuse, heakorra, juurdepääsude, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtted.

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise

kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 6 p 1 alusel tuleb anda

eelhinnang, kui kavandatakse kemikaalide tootmist, välja arvatud „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul.

Koostatud KSH eelhinnangu (Alkranel OÜ, august 2022) kohaselt ei kaasne kavandatava

tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

detailplaneeringule ei ole vajalik, kui järgitakse eelhinnangus toodud tingimusi ja nõudeid.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Tartu valla arengukava 2022-2030: Mayeri Industries AS asub arengukavaga määratletud

Tabivere tööstusalal, kus on head ühendused, kvaliteetne taristu ning inimsõbralik keskkond.

Tööstusalale on hea ligipääsetavus sõidukitele (sh rasketransport) kui ka kergliiklejatele ja

ühistranspordiga liiklejatele. Arengukava järgi on üheks eesmärgiks Tartu vallas

ettevõtluskeskkonna arendamine, sh inimsõbralike, tarkade ja keskkonnasäästlike lahenduste

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

5

arendamine. Tartu valla arengukava toetab Tabivere tööstusala arendamist.

Tartu valla üldplaneering: Planeeringuala asub tiheasustusega alal ning planeeritava ala

juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise ja logistikakeskuse maa-ala

(ÄT). Selle all mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroohoone, tootmis- ja

tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala. Peamiseks suunaks on antud alal keskkonda sobiva ja olulist

keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja

keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. ÄT aladel on hoonetel lubatud suurim ehitisealune

pind kuni 60% krundi pindalast ning põhimahul hoonete kõrguseks lubatud kuni 14 m (erandid

lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt).

Planeeringu algatamise eesmärgid äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks

ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks on kooskõlas kehtiva Tartu

valla üldplaneeringuga.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (detailplaneeringu ala tähistatud punase pidevjoonega)

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

▪ Tartu valla arengukava;

▪ Tartu valla üldplaneering;

▪ Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023- 2035;

▪ Tartu valla energia- ja kliimakava;

▪ Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;

▪ Tartu valla heakorraeeskiri;

▪ Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

6

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Alkranel OÜ, august 2022);

▪ Keskkonnaameti 02.03.2023 kiri nr 6-2/23/2741-2 „Seisukoht Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“;

▪ Põllumajandus- ja Toiduameti 14.02.2023 kiri 6.2-2/8476 „Seisukoht Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule“;

▪ Transpordiameti 06.06.2023 kiri 7.2-2/23/10809-2 „Seisukohtade väljastamine Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu koostamiseks“;

▪ Eesti Raudtee AS 14.06.2023 kiri 21-1/1646-4 „Tabivere alevikus asuva Mayeri Industries AS tootmisala detailplaneeringu algatamine“;

▪ Voldi tee 11 puurkaevu tootlikkus (Steiger OÜ, november 2023);

▪ Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega

1:500 (reg nr 10943323, MTR EG10943323-0001, töö nr M-8-2022, august 2022). Koordinaadid

L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning

17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“.

Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise

planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning

teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ja järeldused

Planeeritav maa-ala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Tabivere alevikus, Tartu valla

arengukava ja üldplaneeringuga määratud tööstusalale. Tabivere alevikku läbib raudtee, millest

idapoole jääb tiheasustatud elamurajoon, läänepoole aga hajaasustusele iseloomulik

elamupiirkond ning olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud tootmisalad.

Detailplaneeringu ala jääb asula läänepoolsele alale, piirnedes vahetult raudtee ja riigiteega

14218 Voldi tee km 0,63 – 0,88. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 66 autot.

Planeeringualast põhjasuunda, teisele poole Voldi teed jäävad olemasolevad tootmiskompleksid

ja haritavad põllumaad. Tootmisalad asuvad ka kaugemas kontaktvööndis, Puurmani tee ääres

ning teisel pool raudteed, Same tee ääres. Lõunasuunas asuvad üksikud hajusalt paiknevad

elamukrundid, millele on juurdepääs võimaldatud läbi Mayeri Industries AS

tootmisterritooriumi. Edela- ja läänesuunas asuvad haritavad põllumaad ning päikesepark.

Loodesuunda jäävad elamukrundid, mis on osaliselt hoonestamata.

Kontaktvööndis asuvad olemasolevad tootmismaad on varieeruva suuruse (1,5–9,4 ha), hoonete

arvu, mahu ja hoonestustihedusega, mis on rajatud viimase 50 aasta jooksul erinevatel

ajajärkudel.

Juurdepääs planeeringualale on asfaltkattega riigiteelt 14218 Voldi tee km 0,71 ning lisaks

lõunasuunast üle erakruntide kulgeva kruusakattega tee kaudu (Anumaa tee pikendus).

Kullisoni (77301:002:0346) ja Saialille (77301:001:0243) maaüksustel on kehtiv

juurdepääsuservituut Voldi tee 9 // Tehase maaüksuse kasuks ning Raua (77301:002:0041),

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

7

Aiataguse (77301:001:0387) ja Kooli (77301:002:2050) maaüksuseid läbivad juurdepääsuteed

on määratud avalikult kasutatavaks.

Kergliiklejatele on ligipääs tagatud põhjasuunas asuva raudteetunneli ja kergliiklustee kaudu.

Kontaktvööndi olemasolevat maakasutust ja liiklusskeemi illustreerib kontaktvööndi

funktsionaalsete seoste joonis (joonis 3).

Planeeringuala vahetud piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Tunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

14218 Voldi tee 77301:002:3250 15417 m2 transpordimaa 100%

Voldi tee 15 77301:002:0066 4219 m2 elamumaa 100%

Voldi tee 13 79601:001:2231 8319 m2 elamumaa 100%

Voldi tee 19 79601:001:2232 5872 m2 elamumaa 100%

Kooli 77301:002:2050 9827 m2 elamumaa 100%

Ehamaa 77301:002:0378 14,05 ha maatulundusmaa 100%

Toomepuu 77301:002:0347 2,87 ha

ärimaa 40%

tootmismaa 30%

maatulundusmaa 30%

Kullisoni 77301:002:0346 9297 m2

ärimaa 40%

tootmismaa 30%

maatulundusmaa 30%

Nina 7301:002:0344 2,16 ha maatulundusmaa 100%

Arumaa 77301:002:0821 16525 m2 elamumaa 100%

Jaama tee 3 77301:002:3150 17, 2 ha transpordimaa 100%

Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Lähimas kontaktvööndis on kehtivad

planeeringud idasuunda jääval elamualal, teisel pool raudteed Jaama tee ääres, ning nende

eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute

püstitamiseks. Detailplaneeringu alad on tähistatud joonisel 3.

Planeeringuala lähimas kontaktvööndis ei esine looduskaitsealuseid objekte ja kultuurimälestisi.

Pärandkultuuri objektidest asus planeeringualaga piirneval Voldi tee 15 kinnistul kunagine Voldi

Tuletõrje Seltsimaja, mis on tulekahjus hävinenud. Vahetult teisel pool raudteed asub Tabivere

raudteejaama hoone.

Planeeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad on piirkonda sobilikud, asudes Tabivere

tööstusalal, logistiliselt soodsas asukohas. Planeeritud tootmisala on loogiliseks jätkuks

olemasolevale väljakujunenud tööstusalale, kuhu on tagatud ligipääs erinevatele liiklejatele

toimiva teedevõrgustiku kaudu. Olemasoleva tööstusettevõtte laienemine ning uute tootmis- ja

äriettevõtete lisandumine piirkonda aitab kaasa piirkonna jätkusuutlikule arengule.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

8

5. Olemasolev olukord

5.1. Üldine iseloomustus

Planeeringuala moodustavad olemasolev Mayeri Industries AS tootmisterritoorium ning sellega

piirnevad maaüksused, mis kuuluvad Mayeri Industries AS-le ja sellega seotud ettevõtetele.

Osaliselt on planeeringualasse hõlmatud Jaama tee 3 ja 14218 Voldi tee maaüksused

juurdepääsude ja kergliiklustee planeerimiseks.

Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste näitajad on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Planeeringualasse hõlmatud maaüksused

Lähiaadress

Katastriüksuse

tunnus Kinnistu

registriosa nr Pindala, m2

Katastriüksuse

sihtotstarve

Voldi tee 5 77301:002:0132 2410935 63 930

tootmismaa 45%

transpordimaa 45%

ärimaa 10%

Voldi tee 7 77301:002:3060 1543835 3340 elamumaa 100%

Voldi tee 9 // Tehase 77301:002:0131 1922835 122 992 maatulundusmaa 80%

tootmismaa 20%

Voldi tee 11 77301:002:0201 2487535 1788 tootmismaa 100%

Sentama 79601:001:2066 112635 8644 maatulundusmaa 100%

Kubja 79601:001:2065 112635 26 002 maatulundusmaa 100%

Jaama tee 3 77301:002:3150 1614035 hõlmatud

osaliselt transpordimaa 100%

14218 Voldi tee 77301:002:3250 6024950 hõlmatud

osaliselt transpordimaa 100%

Ca 20% planeeringualast moodustab hoonestatud tootmisterritoorium ning ca 10%

päikesepark. Voldi tee 7 on tootmisterritooriumi keskel asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu,

mis on kasutusel tootmiskompleksi osana. Kunagine eluhoone ja selle juurde kuuluvad

abihooned on lammutatud. Kubja maaüksusel asub amortiseerunud üksikelamu koos varemetes

abihoonetega.

Ligikaudu 70% planeeringualast on hoonestamata ning kaetud haritava maa ja loodusliku

rohumaaga. Oluline kõrghaljastus puudub – põhjapoolses osas kasvavad hajusalt üksikud

lehtpuud, millel puudub haljastuslik väärtus.

Planeeritav maa-ala on ühtlase reljeefiga, kerge languga lõuna suunas (absoluutkõrgused

vahemikus 56.93… 62.70 m).

5.2. Ehitised

Planeeringuala olemasolev hoonestus on koondunud ala lõunaosasse.

▪ Voldi tee 9 // Tehase, Voldi tee 7 ja Voldi tee 5 maaüksustel asub tootmiskompleks, kuhu

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

9

kuuluvad osaliselt ehitisregistrisse kantud ning osaliselt registrisse kandmata tootmis-

ja laohooned. Lisaks alajaamad, katlamaja, puurkaev ja tuletõrje veevõtukohad.

▪ Voldi tee 9 // Tehase ja Sentama maaüksustel asub päikesepark.

▪ Voldi tee 7 kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel elamu ja abihooned, mis on reaalselt

lammutatud.

▪ Kubja maaüksusel asub kasutuseta ja lagunenud üksikelamu koos varemetes

kõrvalhoonetega, mis ei ole registrisse kantud.

▪ Voldi tee 11 maaüksusel asub olemasolev puurkaev ja pumpla, mis on registrisse

kandmata.

5.3. Teed, tänavad, juurdepääsud

Peamine juurdepääs planeeringualale on põhjasuunast riigiteelt 14218 Voldi tee alguse saava

olemasoleva asfaltkattega sõidutee kaudu. Voldi teele liiguvad sõidukid ja raskeveokid riigiteelt

39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee (Jõgeva tee) 14180 Puurmani-Tabivere tee (Ülesõidu tänav) kaudu.

Alternatiivse juurdepääsuna on kasutusel lõunapoolne kruusakattega juurdepääsutee, mis läbib

erakinnistuid (Raua (77301:002:0041), Saialille (77301:001:0243), Kullisoni

(77301:002:0346)) ning on Anumaa tee pikenduseks. Saialille ja Kullisoni maaüksustel on kehtiv

juurdepääsuservituut Voldi tee 9 // Tehase maaüksuse kasuks. Läänesuunast on olemasolev

juurdepääsutee Kubja maaüksusele Aiataguse (77301:001:0387) ja Kooli (77301:002:2050)

maaüksuste kaudu, mida läbiv juurdepääsutee on määratud avalikku kasutusse. Voldi tee 11

maaüksusele on juurdepääs otse Voldi teelt. Paralleelselt raudteega kulgevad üle Voldi tee 5

maaüksuse kruusakattega sõiduteed, mis ühenduvad lõunapoolse juurdepääsuteega.

Voldi tee 5 maaüksuse põhjanurka läbib olemasolev kergliiklustee, millel on kehtiv servituut.

Antud kergliiklustee kaudu on tagatud kergliiklejate ligipääs olemasolevale

tootmisterritooriumile.

Voldi tee 9 // Tehase maaüksuse kaudu läbi tootmisterritooriumi on võimaldatud juurdepääs

naabermaaüksustel asuvatele üksikelamutele – Arumaa (77301:002:0821), Kärma

(77301:002:2430) ja Kose (77301:002:1040), kuid juurdepääsuservituut või sundvaldus on

seadmata. Saialille, Kullisoni ja Toomepuu maaüksuste kasuks on seatud teeservituut, mis annab

õiguse liiklemiseks läbi Voldi tee 9 // Tehase maaüksuse. Voldi tee 11 maaüksusel on

sundvaldus juurdepääsuks Voldi tee 13 maaüksusele.

5.4. Tehnovõrgud

Olemasoleva tootmiskompleksi (sh päikesepark) ja Kubja maaüksusel asuva üksikelamu

teenindamiseks asuvad planeeringualal arvukad tehnovõrgud ja -rajatised (alajaamad,

keskpinge õhuliin, keskpinge ja madalpinge maakaablid, puurkaev, veetorustikud, isevoolsed ja

survelised kanalisatsioonitorustikud, sademeveetorustikud, gaasitorustikud, sidetrassid ja

valguskaablid).

Voldi tee 11 maaüksusel asub puurkaev ja pumpla, mis on registrisse kandmata. Oktoobris 2023

on teostatud puurkaevu katsepumpamine, võetud veeproovid ning antud tootlikkuse hinnang.

Esialgsete tulemuste põhjal on vesi kõrge enterokokkide sisalduse ja kõrge bakterikolooniate

üldkontsentratsiooniga. Samuti on üle piirnormide heljumi, raua ja mangaani

kontsentratsioonid. Puurkaevu reostus on eeldatavasti tingitud lekkivatest raketest ja/või

manteltorust. Juhul, kui tekib vajadus puurkaevu kasutuselevõtuks tarbe- ja tootmisvee saamise

eesmärgil, tuleb teostada detailne puurkaevu hüdrogeoloogiline uuring, et teha kindlaks

puukaevu tehniline seisund ning teostada vajadusel kaevu rekonstrueerimistööd. Puurkaevu

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

10

tootlikkuse hinnangu põhjal on kaevu maksimaalne võimalik tootlikkus 2,6 l/s ehk 9,5 m3/h.

Kubja maaüksusel asub salvkaev.

Kõik joonistel tähistatud olemasolevad võrgud ei ole kasutusel.

Tootmishoonete soojavarustus toimib kompleksi kuuluva gaasiküttega katlamaja baasil.

Olemas on liitumised elektrivõrgu, sidevõrgu ja gaasivõrguga.

Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud nii lokaalsete süsteemide abil (puurkaev ja

imbpeenar), aga olemas on ka liitumised ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga.

Ettevõttel on tootmistegevuse käigus vajamineva vee kasutamiseks keskkonnaluba nr

L.VV/325861.

Planeeringualal paikneb kaks tuletõrje veevõtukohta – ca 250 m3 suurused mahutid, mille

täitmine on lahendatud olemasolevate puurkaevude kaudu.

Planeeringuala läbivad Voldi tee 13 kinnistut teenindav elektri õhuliin ning Arumaa kinnistut

teenindav sidekaabel. Raudteepoolses osas ulatub planeeringualale kõrgepinge maakaabel.

5.5. Kitsendused

Planeeringuala piirneb avalikult kasutatava riigitee 14218 Voldi tee ja raudteega, mille 30 m

laiused kaitsevööndid ulatuvad planeeritavale alale.

Planeeringualale ulatuvad järgmiste toimivate tehnovõrkude ja -rajatiste kitsendused:

▪ Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonitorustikud ning nende kaitsevöönd 2 m mõlemal pool toru telge;

▪ Puurkaevu sanitaarkaitseala (10 m) ja hooldusala (10 m);

▪ Kuni 1 kV õhuliin ning selle kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge;

▪ Elektrimaakaabelliin ning selle kaitsevöönd 1m mõlemal pool kaablit;

▪ Sideehitis (sidekaabel, valguskaabel) ning selle kaitsevöönd 1 m ehitise välisseinast;

▪ Gaasipaigaldis (gaasitorustik) ning selle kaitsevöönd 1 m mõlemal pool gaasitorustikku;

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Tartu vald (sh Tabivere alevik) kõrge või väga

kõrge radoonisisaldusega alal (50-100 kBq/m3 interpoleeritud ala). Kõrge Rn-sisaldus

pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Mullastiku kaardi andmetel on maa-alal valdavaks parasniisked ja nõrkade liigniiskuse

tunnustega leostunud ja leetjad keskmise raskusega mullad (Ko, KI, KIg).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub planeeringuala suhteliselt kaitstud ja kaitstud

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse esinemise tõenäosus on madal või väga madal.

Planeeringuala paikneb osaliselt maaparandussüsteemi ehitiste Mäe

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 21004340020710/001) ja Voldi

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 21004340020710/002) maa-alal.

Planeeringualal ei esine teadaolevalt loodusvarasid, kaitsealuseid liike ning muinsuskaitselisi

objekte.

Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil (joonis 2).

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

11

6. Planeeringulahendus

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Planeeringuga hõlmatud maaüksustest moodustatakse äri- ja tootmismaa sihtotstarbega

krundid ning määratakse ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Planeeritud on

krundid Mayeri Industries AS-le ning seotud ettevõtetele olemasoleva tootmiskompleksi

laiendamiseks ning lisaks uued äri- ja tootmismaa krundid.

Krundistruktuuri kavandamisel on lähtutud olemasoleva hoonestuse ning maa-ala läbiva keskse

juurdepääsutee asukohast. Ligipääsud planeeritud kruntidele on maa-ala läbivalt

transpordimaalt ning sellelt hargnevalt tupikteelt.

Arvestades, et planeeringuala piirneb loodesuunast elamualadega, on ette nähtud

puhverhaljastuse rajamine, et vähendada tootmisaladelt kanduvate võimalike häiringute mõju

üksikelamutele. Samuti on elamualade kontaktvööndisse planeeritud kruntidele kavandatud

madalam hoonestus. Hoonestuse kõrgus kasvab elamualadest kaugemale planeeritud kruntide

(raudtee) suunas.

Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringualasse hõlmatud maaüksustest moodustakse 16 uut krunti:

▪ 9 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti äri- ja tootmishoonete püstitamiseks;

▪ 1 tootmismaa sihtotstarbega krunt päikesepargile;

▪ 1 tootmismaa sihtotstarbega krunt olemasolevale puurkaevule;

▪ 5 transpordimaa krunti juurdepääsuteede ja kergliiklustee rajamiseks;

Lubatud on kruntide Pos 1 ja 2, Pos 3 ja 4 ning Pos 9 ja 10 liitmine.

6.3. Krundi ehitusõigus

Planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud ehitusõiguse tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.

Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind jääb kruntide lõikes vahemikku 35–50%

krundi pindalast, maksimaalne kõrgus põhimahul kuni 14 m (üksikelamute kontaktvööndis

asuvatel kruntidel kuni 10 m). Erandina on kõrgemana lubatud hoonete tehnoloogilised osad.

Ehitusõigusega määratud hoonete hulka kuuluvad ka 20-60 m2 suurused mitteehitusloa

kohustuslikud hooned. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud rajada kolm kuni

20 m2 suurust väikeehitist ja rajatist, mis võivad asuda ka väljaspool hoonestusala.

Hoonestatavatel kruntidel on lubatud päikesepaneelide paigaldamine nii hoonete katusele,

fassaadile kui ka võimalusel maapinnale.

Planeeritud ehitiste kasutamise võimalikud otstarbed (täpsustatakse projekteerimisel):

▪ 12510 – tööstushooned

▪ 12513 – keemiatööstuse hoone

▪ 12516 – kergetööstuse hoone

▪ 12520 – hoidlad ja laohooned

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

12

▪ 12200 – büroohoone

▪ 12300 – kaubandus- ja teenindushooned

▪ 12740 – erihooned (sh katlamaja)

▪ 22000 – torujuhtmed, side- ja elektriliinid

▪ 23000 – tööstusehitiste juurde kuuluvad rajatised

▪ 24220 – laomajandusrajatised

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusala minimaalne kaugus

naaberkruntide piiridest on üldjuhul vähemalt 4 m, transpordimaaga piirnevas osas üldjuhul 8

m (erandid kruntidel Pos 5 ja 6 seoses olemasoleva hoonestusega). Elamumaadega piirnevate

kruntide hoonestusalade kaugus krundipiirist on orienteeruvalt 30 m (puhverala). Väljapoole

hoonestusala on ehitusõigusega määratud hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusalast

väljapoole on lubatud kuni 20 m2 suuruste väikeehitiste ehitamine.

Hoonestusalad on planeeritud väljapoole avaliku tee ja raudtee kaitsevööndit (30 m).

Hoonestusalale on lubatud teede, parklate, rajatiste, kraavide ja haljastuse rajamine.

Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

6.5. Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded

Planeeritud äri- ja tootmishooned moodustavad eraldiseisva tööstusala, mis on olemasolevast

tiheasustatud elamualast eraldatud raudteega. Selles tulenevalt on planeeritud tööstusliku

iseloomu ja ilmega hoonestuse püstitamine, mille lahendustes peab olema kasutatud kaasaegset

ja kvaliteetset tööstusarhitektuuri.

Tabelis 3 on toodud üldised soovituslikud arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada hoonete

edasise projekteerimise käigus.

Tabel 3. Hoonete arhitektuurinõuded

Maksimaalne korruselisus

2 (Pos 7, 9, 10)

3 (Pos 1-6)

Kõikidele hoonetele lubatud vajadusel maa-aluse korruse rajamine

Katusekalle

Olemasolevad hooned:

0-25O (põhimahul)

Hoone väiksematel lisamahtudel lubatud vajadusel suuremad kalded

Uued hooned:

0-20O

Katuse tüüp lame, kald, viil

Katusekatte materjalid lahendatakse projekteerimisel

Katusekatte värvus lahendatakse projekteerimisel

Katuseharja kulgemise suund Pos 1-5, 9-10 risti või paralleelne juurdepääsuteega (Pos 13)

Pos 6 ja 7 määramata

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

13

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, betoon, puit, metall, klaas vm kvaliteetne materjal

+/- 0.00 0,1 – 1,0 m maapinnast

(absoluutkõrgused täpsustada projekteerimisel)

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike

põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne,

väliruumi arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Hoonete

projekteerimisel tuleb järgida energiatõhususe miinimumnõudeid, vastavalt kehtivale

seadusandlusele. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid ja keskkonda rikastavaid

materjale.

Fassaadi lahendamisel on soovitatav kasutada erinevate materjalide liigendamist.

Suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju

vähendamiseks on soovitav rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega

hooneid. Kruntidele Pos 1 ja Pos 10 projekteeritavatele hoonetele tuleb Voldi tee äärsetele

hooneosadele kavandada esinduslikumad fassaadid.

Elamumaade kontaktvööndis asuvatele kruntidele (Pos 7, 9, 10) ehitamisel tuleb elamute

poolsetel hoonefassaadidel kasutada kõrgema arhitektuurse väärtusega lahendusi (materjalid,

värvid, liigendatus jms). Oluline, et projekteeritav hoone oleks arhitektuurselt sobilik elamute

lähedusse ning ei oleks visuaalselt häiriv.

Projekteeritavate hoonete eskiislahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada

vallaarhitektiga.

Arvestades, et planeeringuala jääb kõrge radoonitasemega piirkonda, tuleb vajadusel rakendada

meetmeid radooni kaitseks, et tagada normidele vastav radoonitase hoones.

Paigaldatavad tehnoseadmed tuleb naabruskonna elamutest (Kooli, Voldi tee 19, Voldi tee 13,

Voldi tee 15, Arumaa) ja raudteest ida suunda jäävate elamukinnistute juurest eemale tootmise

siseala suunas.

Hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) tuleb arvestada raudteeveeremist

tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel leevendavate meetmete

rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta AS Eesti Raudtee

endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

6.6.1. Juurdepääs planeeringualale ja kruntidele

Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Voldi tee kaudu. Alternatiivne juurdepääs

operatiivsõidukitele on võimalik lõunasuunast Anumaa tee pikenduse ning Aiataguse ja Kooli

maaüksustel asuva avalikku kasutusse määratud tee kaudu. Alternatiivne juurdepääs üle

eramaade on tagatud olemasolevate servituutide ja sundvalduse alusel. Aiataguse ja Kooli

maaüksuste kaudu ei ole lubatud juurdepääs planeeritud äri- ja tootmismaa krunte

kasutatavatele ja teenindavatele sõidukitele (sh raskeveokid).

Kruntidele juurdepääs on planeeritud planeeringuala läbivate transpordimaade (Pos 13, 15)

kaudu, millelt hargneb üks tupiktee (Pos 14) juurdepääsuks kaugemal paiknevale krundile (Pos

7).

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

14

6.6.2. Teed ja tänavad

Krundil Pos 13 säilib olemasolev ca 6 m laiune asfaltkattega sõidutee. Kergliiklejatele on

täiendavalt planeeritud 2,5 m laiune kõvakattega jalgtee.

Planeeringuala siseselt on näidatud võimalus läbipääsuks kruntide Pos 6 ja 7 kaudu (servituudi

seadmise vajadus). Antud läbipääsutee rajamise ja kasutamise õigus on kruntide Pos 6, 7 ja 8

igakordsetel omanikel ning vajadusel tuleb see rajada juurdepääsuks operatiivsõidukitele

(vajadust hinnatakse projekteerimisel).

Planeeritud transpordimaad Pos 13, 14 ja 15, mille kaudu on planeeritud juurdepääsud

hoonestatavatele kruntidele, jäävad erateedeks ning juurdepääs planeeritud kruntidele ning

muud teemaa ehitamise ja kasutamisega seotud õigused ja kohustused lahendatakse

servituutidega.

Voldi tee äärse olemasoleva kergliiklustee pikendamiseks on eraldatud transpordimaa krunt Pos

12, kuhu on ette nähtud 3 m laiune kõvakattega kergliiklustee. Krunt Pos 12 antakse üle vallale

ja määratakse avalikku kasutusse.

Lõunapiiril asuva olemasoleva kruusakattega tee jaoks moodustatakse eraldi transpordimaa

krunt Pos 16, mis korrastatakse ning antakse üle vallale ning määratakse avalikku kasutusse.

Antud tee kaudu lahendatakse juurdepääs lõunasuunas asuvale kolmele elamukrundile

(Arumaa, Kärma ja Kose). Senine naaberkruntide elanike liiklemine läbi tootmisterritooriumi

suletakse ning suunatakse ümber avalikult kasutatavatele Muda ja Anumaa teedele.

6.6.3. Parkimislahendus

Parkimine lahendatakse krundisiseselt, transpordimaale (sh riigimaale) parkimist ette ei ole

nähtud. Parkimislahendus ja krundisisene liikluskorraldus (sh vajadusel veokite

manööverdusalad) tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt reaalsele vajadusele.

Parkimisalad tuleb liigendada haljastusega väiksemateks osadeks (sh kasutada parklate

haljastuses kõrg- ja madalhaljastust). Peasissepääsude esistele aladele tuleb kavandada

esinduslik haljastus.

Projekteerimisel tuleb arvestada piisava suurusega krundisiseste lumevallitamisaladega.

Keelatud on lume lükkamine transpordimaale või naaberkinnistule.

Tabelis 4 on toodud sõidukite ja jalgrataste parkimiskohade vajadus lähtudes planeeritud

maksimaalsest ehitusõigusest ja suurimast lubatud brutopinnast. Parkimisnormatiivid on

vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Põhijoonisel on tähistatud illustratiivsena

parkimisalade asukohad. Täpne parkimisalade paiknemine, parkimiskohtade arv ja

parkimiskorraldus (sh jalgrataste parkimiskohtade vajadus) lahendatakse projekteerimisel

vastavalt projekteeritavate hoonete kasutusotstarbele, kasutaja arvule, reaalsele vajadusele jms.

Tabel 4. Parkimiskohtade arvutus

Krundi nr

Ligikaudne

suletud

brutopind

Sõidukite

parkimis-

normatiiv

Planeeritud

sõidukite orient.

parkimiskohtade

arv krundil

(80% T + 20% Ä)

Jalgrataste

parkimis-

normatiiv

Normatiivne

jalgrataste

parkimiskohtade

arv krundil

(80% T + 20% Ä)

Pos 1 14175 m2 ärihoonetel 1/90 (sb – m2)

tootmishoonete

l (sh laod) 1/250 (sb – m2)

76 ärihoonetel

1/100 (sb – m2) 1/10 (töötaja

kohta)

tootmis-

85 min 6

Pos 2 12930 m2 70 77

min 6

Pos 3 13860 m2 74 83

min 6

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

15

Pos 4 15870 m2

86 hoonetel

1/200 (sb -m2) 1/12 (töötaja

kohta)

88 min 6

Pos 5 26970 m2 146 117

min 6

Pos 6 50440 m2 273 303

min 6

Pos 7 20800 m2 88 125

min 6

Pos 9 5200 m2 28 31

min 6

Pos 10 7000 m2 37 42

min 6

Krundisisesed liiklusalused pinnad (juurdepääsuteed, parklad, platsid) ning kõnniteed on ette

nähtud katta kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse projekteerimise käigus. Parkimisaladel on

soovitatav kombineerida erinevat tüüpi katendeid (sh sademevett läbilaskvaid). Katendi valikul

tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, et piirata ja ühtlustada

sademevee vooluhulkasid.

Projekteerimisel tuleb lahendada ka jalgrataste parkimisalade paiknemine. Tabelis 4 on

näidatud standardi kohane normatiivne parkimiskohtade vajadus tulenevalt planeeritud

suurimast ehitusõigusest. Jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine tuleb anda

projekteerimisel vastavalt hoonete kasutamise otstarbele, töötajate arvule jms.

Projekteerimisel tuleb tagada päästetehnika liikumisvõimalused, et oleks tagatud juurdepääs

hoonetele igast küljest.

Põhijoonisele on kantud riigitee ja juurdepääsutee ristmiku nähtavuskolmnurgad. Nähtavusalal

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.7.1. Haljastus ja puhkealad

Hoonestusest ja liiklusalustest pindadest vabaks jääv ala haljastatakse. Hoonestatava krundi

haljastusega kaetud ala osakaal krundist on min 10%. Parkimisalad tuleb haljastusega

liigendada väiksemateks osadeks. Haljastuses tuleb kasutada lisaks murule ka puid, põõsaid ja

puhmaid. Eelistatud on kodumaised liigid ja looduspõhised lahendused. Vältida tuleb liigivaest ja

üheülbalist muruplatsidest ja elupuudest koosnevat haljastust. Soovitatav on rajada

krundisisesed puhkekohad töötajatele.

Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide ja olemasolevate elamukruntide vahelisele alale on

planeeritud puhverhaljastus. Planeeringu põhijoonisel on näidatud kõrghaljastatavad

haljaskoridorid, kuhu tuleb rajada rindelise istutusskeemina vahelduvalt erineva

kasvukõrgusega leht- ja okaspuid ning põõsaid, et leevendada võimalikke visuaalseid häiringuid

ning sõidukite liiklemisest tingitud võimalikke mürahäiringuid.

Raudteega piirnevale alale kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada raudteeliikluse ohutuse

tagamiseks vajaliku nähtavusega. Täiskasvanud puude võrad ja juured ei tohi ulatuda

raudteemaale. Raudteega piirnevatel aladel on eelistatud väiksemakasvulised ja püramiidja

võraga liigid ja sordid.

Planeeringuala läbivale transpordimaale (Pos 13) on kavandatud alleehaljastus. Puudele vajaliku

ruumi tagamiseks tuleb vajadusel olemasolev nõva tõsta ümber ja rajada sõiduteele lähemale.

Tänavahaljastuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda standardist EVS 939-2:2020

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

16

„Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“, mis sätestab

nõuded tänava- ja pargipuuistikutele (sh suurus, tüve kõrgus, proportsioon jms).

6.7.2. Piirded

Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide piiritlemine on lubatud kuni 1,5 m kõrguste piiretega,

läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Planeeringuala lääne- ja edelapiirile

kavandatud kõrghaljastatav haljasvöönd on soovitatav jätta vabalt läbitavaks ning aiapiiretega

mitte ümbritseda.

6.7.3. Heakord ja jäätmete kogumine

Mayeri Industries AS tootmistegevuse käigus tekkivad jäätmed on peamiselt pakendamisest

pärit papi-, kile- ning olmejäätmed. Ettevõtte tootmisjäätmete sorteerimine, pressimine ja

pakendamine toimub tootmisterritooriumil asuvas jäätmejaamas, mis antakse kokkupakitud

kujul üle jäätmekäitlejale.

Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada laiendatavale tootmiskompleksile ning uutele

äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidele konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks (sh eraldi

tööstuslikud jäätmed). Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust

korraldavale ettevõttele. Lubatud on paigaldada süvamahuteid. Maapealsete konteinerite

paigaldamisel on soovitatav need ümbritseda piirde või varjualusega.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Tartu valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritud kruntide maapinna kõrguste olulist muutmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud

reljeefi korrigeerida planeeritud teedel, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud

isevoolse reoveekanalisatsiooni toimimine ja sademevee ärajuhtimine krundisisestele

haljasaladele ja sademeveesüsteemi.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste

kujadega. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja

laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud kuni 14 m kõrguse V kasutusviisiga (büroohoone, kuni 3 korrust) ja VI

kasutusviisiga (tootmishoone) hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP2.

Tulepüsivusklass tuleb täpsustada projekteerimisel, kui on selgunud hoonete täpsed mahud,

korruselisus ja kasutusotstarbed.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee- ja reoveekanalisatsioonilahendus, sademevee

ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahendus ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud

tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus

täpsustada (sh asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et võrgud

ja rajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, tänavavalgustuspostide ja muude

elementide alla, mis võiks kahjustada tehnovõrkude seisukorda või takistada nende hooldust.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

17

Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest,

valgustuspostidest, äärekividest ja teistest tänavakonstruktsioonidest.

Eraomandis kruntidel (sh transpordimaad) asuvatele olemasolevatele ja planeeritud

tehnovõrkudele on ette nähtud võrguvaldaja kasuks servituudi seadmise vajadus (isiklik

kasutusõigus) tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ulatuses.

Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

6.10.1. Veevarustus

Veevarustuse planeerimisel on aluseks AS Emajõe Veevärk 13.11.2023 väljastatud tehnilised

tingimused nr TT-23-00117.

Kogu planeeringuala olemasolevate ja planeeritud äri- ja tootmishoonete orienteeruv

veevajadus on ca 40 m3/d, mis tuleb täpsustada projekteerimisel.

Planeeringuala ühendamiseks ühisveevärgiga on ette nähtud uue veetorustiku rajamine alates

olemasolevast ühisveevärgi torustikust Voldi tee ääres kuni planeeritud kruntideni. Igale

krundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis asub toru ja krundipiiri

ristumiskohas. Krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele väljapoole krundi piiri tuleb paigaldada

maakraan ning krundi sisse, liitumispunkti lähedusse veemõõdukaev.

Kruntidel Pos 5 ja 6 asuva olemasoleva tootmiskompleksi veevarustus on käesoleval hetkel

tagatud krundil Pos 6 asuva puurkaevu kaudu. Kruntide Pos 5, 6 ja 7 (olemasolev ja laiendatav

tootmiskompleks) veega varustamine on võimalik olemasoleva puurkaevu kaudu ning

planeeritud on ka võimalus liitumiseks ühisveevõrguga.

Pos 11 (Voldi tee 11) asuva puurkaevu kaudu tarbe- ja tootmisvee ammutamist ei ole käesoleva

planeeringuga kavandatud. Puurkaevu kaudu lahendatakse tuletõrjevee mahuti täitmine.

Ühisveevärgi kaudu on võimalik tagada tuletõrje veevarustus (10 l/s kolme tunni jooksul), mille

eelduseks on veetorustiku ringistamine Tuuliku tänaval asuva veetoruga. Veetorustiku

ringistamise võimalus on näidatud Pos 5 kaudu, mille vajadus tuleb selgitada välja

projekteerimisel. Täpsed ringistatavate veetorustike planeeringuala välised asukohad

määratakse projekteerimisel. Orienteeruv ühenduskoht on tähistatud joonisel 3.

6.10.2. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud

määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast

ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Ühe tulekahju normvooluhulgaks on

arvestatud 10-30 l/s 3 tunni jooksul. Täpne kustutusvee vajadus selgub projekteerimisel, kui on

selgunud projekteeritavate hoonete mahud ja kasutamise otstarbed.

Planeeringuala keskel asub olemasolev tuletõrje veevõtukoht (mahuti, 250 m3 ), millega on

tagatud kustutusvesi 20 l/s 3 tunni jooksul. Mahuti täitmine on võimalik krundil Pos 11 asuvast

puurkaevust, kust on rajatud veetorustik mahutini. Puurkaevu hinnanguline tootlikkus on kuni

2,6 l/s ehk 9,5 m3/h.

Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks on kavandatud järgmised võimalused:

1. Olemasolevast veevõtukohast krundil Pos 13 tuleb rajada päästeauto pumbaga

survestatavad ja tuletõrjehüdrantidega varustatud veetorustikud.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

18

2. Planeeringuala kruntidele rajada lisaks olemasolevale veevõtukohale täiendavad

tuletõrje veevõtukohad – looduslikud tiigid või maa-alused mahutid, millega oleks

tagatud nõuetekohane veevõtukoha kaugus ja kustutusvee kogus. Mahutite täitmine on

planeeritud kinnistusisesest veevõrgust. Orienteeruvad veevõtukohad on tähistatud

joonisel 5. Veevõtukohtadele peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs.

3. Ühisveevärgi torustikule paigaldatavate hüdrantide kaudu on võimalik tagada

tulekustutusvett kuni 10 l/s. Selle eelduseks on veetorustiku ringistamine Tuuliku

tänava olemasoleva veetoruga. Ringistamine on võimalik krundi Pos 5 kaudu.

Tehnovõrkude joonisel (joonis 5) on tähistatud kõik alternatiivid tuletõrje veevarustuse

tagamiseks (sh hüdrantide orienteeruvad asukohad). Täpsed lahendused tuleb anda

projekteerimisel.

6.10.3. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks AS Emajõe Veevärk 13.11.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr TT-23-00117.

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 40 m3/d.

Planeeritud kruntidelt reovee ärajuhtimiseks on kavandatud transpordimaa kruntidele uus

isevoolne reoveekanalisatsioon, mis ühendatakse Voldi tee ääres asuva olemasoleva

ühiskanalisatsioonitorustikuga.

Igale planeeritud krundile on kavandatud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt (toru ja

kinnistu piiri ristumiskohas) ning planeeritud krundipiiridest väljapoole ühiskanalisatsiooni

ühendustorule on ette nähtud proovivõtukaev. Juhul, kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritud

kruntidelt reovett isevoolselt planeeritavasse ühiskanalisatsioonitorustikku juhtida, tuleb

kavandada krundisisesed reoveepumplad, mis hakkavad kuuluma kinnistu omanikele.

Olemasoleval tootmiskompleksil (Pos 5 ja 6) on olemasolev ühendus ühiskanalisatsiooniga

planeeringuala kagunurgast, mille kasutamise võimalus säilib.

Kui tarbimiskohaks on ettevõte, mille tegevuse käigus on oht, et ühiskanalisatsiooni satub

nõuetele mittevastavat reovett, tuleb kinnistule (enne reoveekanalisatsiooni liitumispunkti)

rajada täisautomaatne KHT sensoriga automaatsiibri sõlm. Sõlme eesmärk on automaatselt

sulgeda kinnistu kanalisatsioonitoru, kui KHT sisaldus reovees ületab ettenähtud piirmäära. Kui

tarbimiskohta on tulevalt tootmistegevuse iseloomust ette nähtud eelpuhastus, tuleb sensor ja

siibrisõlm rajada pärast eelpuhastust.

Planeeritud kruntidelt ärajuhitava reovee puhastamiseks tuleb võrguvaldajal laiendada

olemasolevat reoveepuhastit. Kõik vajalikud kulutused, mis on vajalikud teha planeeringualal

tekkiva reovee vastuvõtmiseks ja puhastamiseks tasub arendaja võrguvaldajale

arendamistasuna.

6.10.4. Sademevesi

Planeeringuala kruntidelt (sh transpordimaalt) sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud

avatud kraavidest ja tiikidest ning sademeveetorustikest kombineeritud süsteem (vt joonis 6).

Krundisiseselt on soovitatav võimalikult suur osa katustelt kogunevast sademeveest juhtida otse

pinnassesse (haljastatavatele aladele) ja kraavidesse, sh kasutada soovitatavalt ka

parkimisaladel vett läbilaskvaid katendeid. Krundisisestelt liiklusalustelt pindadelt ja platsidelt

kokkukogutav sademevesi tuleb enne sademeveetorustikku või -kraavi suunamist puhastada õli-

ja liivapüüduris. Igale krundile on lubatud ainult üks max ∅110 toruühendus

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

19

sademeveekanalisatsiooni või -kraaviga. Vajadusel tuleb võtta kasutusele krundisisesed

äravoolu aeglustavad viibelahendused.

Planeeringualalt tekkivad orienteeruvad sademevee kogused on antud tabelis 5.

Tabel 5. Sademevee kogused

Krundi nr Kasutamise sihtotstarve

Maksimaalne

katusepind

(m2)

Ligikaudne

liiklusalune

pind (m2)

Vooluhulk

(l/s)

Kogus

(m3/a)

POS 1 äri- ja tootmishoone 4725 2300 295 5546

POS 2 äri- ja tootmishoone 4310 2300 265 4956

POS 3 äri- ja tootmishoone 4645 2300 290 5452

POS 4 äri- ja tootmishoone 5290 2700 335 6432

POS 5 äri- ja tootmishoone 11050 6400 730 13505

POS 6 äri- ja tootmishoone 25220 11800 1545 29664

POS 7 äri- ja tootmishoone 10400 4500 620 11222

POS 9 äri- ja tootmishoone 2650 1200 165 2904

POS 10 äri- ja tootmishoone 3500 1400 205 3485

POS 11 puurkaev-pumpla 50 420 20 380

POS 12-16 teemaa

(sõidutee+ kergliiklustee) - 9300 332 5378

Kruntidelt sademevee ärajuhtimine ja puhastamine tuleb lahendada vastavalt kehtivatele

normidele ja seadusandlusele. Tagatud peab olema suublasse (Pulgaoja) juhitava sademevee

vastavus saastesisalduse piirväärtustele.

Juhul, kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritud kruntidelt sademevett isevoolselt

sademeveetorustikku või -kraavi ära juhtida, tuleb kavandada vajadusel krundisisesed

sademeveepumplad koos mahutitega.

Sademevesi on võimalik koguda planeeringualalt kokku krundil Pos 6 asuvasse kõige

madalamasse kohta (tiigid, mahutid) ning pumbata piki krunte Pos 6 ja 15 idasuunda, raudtee

alt läbi Pulgaojja. Planeeringualavälise sademeveetorustiku asukoht ning täpne suubumiskoht

eesvoolu (Pulgaoja) lahendatakse projekteerimisel. Orienteeruv lahendus näidatud joonisel 6.

Projekteerimisel tuleb hinnata eesvoolu juhitavaid sademeveekoguseid ning teostada vajadusel

eesvoolu puhastamine ja süvendamine vajalikus lõigus. Antud tegevused on arendaja kulul.

Planeeringualale kavandatud avatud kraavide abil on vajadusel võimalik lahendada maa-ala

kuivendamine, sh olemasoleva läbilõigatava maaparandusdrenaaži ja uue krundisisese

kuivendusdrenaaži ühendamine planeeritud kraavi. Planeeritud äri- ja tootmismaa krunte

läbivatele kraavidele ja tiikidele on ette nähtud servituudi seadmise vajadus kõikide planeeritud

hoonestatavate kruntide kasuks.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Välistada tuleb kruntidelt

liigvee valgumine naaberkinnistutele, transpordimaale ning riigiteele ja raudteele.

Planeeringuga kavandatud sademeveelahendus on põhimõtteline. Näidatud on võimalus

kraavide ja torustike rajamiseks ning reserveeritud selleks vajalik maa. Täpsed võimalused ja

lahendused sademevee ärajuhtimiseks tuleb anda projekteerimisel (sh avatud või suletud

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

20

süsteem, drenaaži- või sademeveetorustiku, kraavide, tiikide, mahutite ning pumpla asukohad ja

dimensioonid).

Sademevee käitlemise alternatiivid (sh suubumine eesvoolu) on näidatud joonisel 6.

6.10.5. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 29.11.2023 tehnilised tingimused

nr 463811.

Krundil Pos 6 asub olemasolevat ja laiendatavat tootmiskompleksi (Pos 5, Pos 6) ja päikeseparki

(Pos 8) teenindav alajaam.

Uute planeeritud kruntide ja tootmishoonete perspektiivne elektrivarustuse vajadus on

hinnanguliselt ca 1500 A (ca 250 A krundi kohta), mis tuleb täpsustada edasise projekteerimise

käigus.

Planeeringualale on ette nähtud uued komplektalajaamad, mille võimalikud asukohad on

tähistatud tehnovõrkude joonisel. Vajaduse korral on lubatud planeerida täiendavaid alajaamu.

Alajaamade toide on planeeritud 15 kV maakaabelliiniga krundil Pos 6 asuvast Metsalao

alajaamast (JP19057). Olemasolevast ja uutest alajaamadest on planeeritud kruntidele eraldi

fiidritena ringtoiteliinina 0,4 kV maakaabelliinid.

Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud krundipiirile (teemaale) mitmekohalised 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid, mis peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad.

Krundil Pos 7 (Kubja maaüksus) asuv olemasolev õhuliin, mis teenindab olemasolevat

hoonestust, on võimalik likvideerida krundi Pos 7 ühendamise järgselt uude planeeritavasse

elektrivõrku. Voldi tn 7 maaüksuse olemasolev liitumispunkt tõstetakse vajadusel ümber uude

planeeritud elektrivõrku.

Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine nii hoonete katusele, fassaadile kui ka võimalusel

maapinnale. Asukoha valikul tuleb arvestada, et need ei oleks keskkonnas visuaalselt häirivad

või domineerivad ning ei pimestaks naaberalade elanikke ja möödujaid.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada

projekteerimise käigus (sh tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

6.10.6. Soojavarustus

Olemasoleva tootmiskompleksi (Pos 5 ja 6) soojavarustus on tagatud lokaalse katlamaja baasil,

mille kütteallikana on kasutusel gaas.

Uute planeeritud kruntide soojavarustus on ühe võimalusena võimalik lahendada lokaalküttena.

Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused,

maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või

vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus.

Alternatiivse võimalusena on planeeritud ühinemine gaasivõrguga, milleks on Gaasivõrk AS

väljastanud 16.11.2023 tehnilised tingimused nr 3-6/274-23.

Planeeringualal asuvad AS-le Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised, mille asukoht tuleb edasise

projekteerimise käigus täpsustada ning teostada välimõõdistus.

Planeeritud kruntide gaasiga varustamiseks on planeeritud B-kategooria gaasitorustik alates

Voldi teel ja Jaama teel (Tiigi tänav) asuvast olemasolevast B-kategooria magistraaltorustikust

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

21

(torusiku ringistamine). Ühenduskohad on tähistatud joonistel 3 ja 5. Gaasitorustiku

ühendamine Jaama teel asuva olemasoleva torustikuga on võimalik krundi Pos 4 kaudu

(servituudi seadmise vajadus).

Planeeringuala läbib olemasolevat tootmiskompleksi (Pos 5 ja 6) teenindav gaasitorustik, mis

kuulub maaüksuse omanikule. Planeeringuga on näidatud antud torustikule uus võimalik

liitumispunkt transpordimaa krundile Pos 14 planeeritud gaasivõrguga. Olemasolevast

liitumispunktist ümbertõstetava gaasitorustiku, mis jääb transpordimaale, võib rajada AS

Gaasivõrk raamlepingu partner ja torustik jääb kuuluma pärast AS-le Gaasivõrk. Ehitusprojekti

koostamisel määratakse täpselt, milline osa jääb tarbijale kuuluv ja milline AS-le Gaasivõrk.

Krunte Pos 5 ja 6 teenindava olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmise vajadus ja

liitumispunkt uuel võrgul ning planeeritud uute kruntide liitumispunktide asukohad tuleb

täpsustada ehitusprojektiga.

Perspektiivse võimalusena on lubatud Tabivere aleviku kaugküttevõrgu laiendamine

planeeringualale.

Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda edasisel projekteerimisel.

6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) väljastanud

21.11.2023 tehnilised tingimused nr TT2350.

Voldi teel asub olemasolev valguskaablivõrk ning sidekaev 099K23, milles kaablimuhv 099M16.

Antud sidekaevust on planeeritud uus sidekanalisatsioon kuni planeeritud kruntideni.

Sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator selgub hilisemal projekteerimisel.

Sidekaevust 099K23 on olemasolev sideühendus (valguskaabel) kruntidel Pos 5 ja 6 asuvale

tootmiskompleksile, mis on vajadusel võimalik ühendada ümber uude rajatavasse sidevõrku.

Vajadus ja võimalused ümberühendamiseks tuleb täpsustada projekteerimisel. Võimalik

ühenduskoht on tähistatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Täpsemad tehnilised nõuded sidevõrgu projekteerimiseks on toodud tehniliste tingimuste

dokumendis (vt Lisad).

6.11. Servituutide vajaduse määramine ja avalik kasutus

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek teeservituutide seadmiseks, et võimaldada

juurdepääs planeeritud kruntidele eraomandisse jäävate transpordimaade kaudu. Planeeritud

võimalikud servituudialad on tähistatud joonistel 3 ja 5.

Olemasolevad kehtivad teeservituudid ja sundvaldused jäävad kehtima.

Planeeringuala läbivatele olemasolevatele tehnovõrkudele, mis on võrguvaldajate hallata, jääb

kehtima asjaõigusseadusest tulenev võrgu talumiskohustus või kehtiv isiklik kasutusõigus.

Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele, mis jäävad hoonestatavatele kruntidele ja

eraomandisse jäävatele transpordimaadele on ette nähtud võrguvaldaja kasuks servituudi

seadmise vajadus kaitsevööndite ulatuses.

Planeeritud krundid Pos 12 ja 16 antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikku

kasutusse. Jaama tee 3 (77301:002:3150) kinnistut läbiv juurdepääsutee on ette nähtud määrata

avalikku kasutusse läbi isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmise.

Tabelis 6 on täpsemalt näidatud servituutide seadmise vajadus, mis on seotud erakruntidele

seatava õigusega juurdepääsude või tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks. Servituutide

seadmise vajadus ja ulatus täpsustada planeeringu realiseerimisel.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

22

Tabel 6. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi sisu

Pos 13, 14 Pos 1-10

Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus kasutada üle teeniva kinnisaja kulgevat sõiduteed, jalgteed ning tehnovõrke ja -rajatisi (sh tuletõrje veevõtukohad).

Pos 6, 7, 14, 15 Pos 5, 6, 7

Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed ja sellega seotud muid rajatisi (sh jalgteed, tehnovõrgud ja -rajatised, tuletõrje veevõtukohad).

Jaama tee 3 (77301:002:3150)

Tartu vald

Avalikku kasutusse määratav tee. Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus üle teeniva kinnisasja rajada, kasutada ja hooldada sõiduteed.

Pos 6-10, 13, 14, 16 Jaama tee 3

(77301:002:3150) Same tee

(77301:002:0263) Partsi

(77301:002:3400)

Sademeveesüsteemi valdaja

Sademeveesüsteemi valdajal on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat sademeveesüsteemi (sh torud, kraavid, tiigid, mahutid, pumpla).

Pos 8

Gaasivõrgu valdaja Veevõrgu valdaja Sidevõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdaja

Gaasi-, vee-, side- ja elektrivõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid tehnovõrke.

Pos 4, 5, 12-16 Tehnovõrkude valdajad Planeeritud tehnovõrkude valdajatel on õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid tehnovõrke (sh tuletõrje veevõtukohad).

Pos 11 Voldi tee 13

(79601:001:2231)

Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus kasutada ja hooldada üle teeniva kinnisaja kulgevat juurdepääsuteed.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“.

▪ Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

▪ Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist;

▪ Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

▪ Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

▪ Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

▪ Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid

prügianumaid.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

23

6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

▪ tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee ja raudtee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud maaparandussüsteemi maa-alal, mis on reguleeritud

maaparandusseaduses sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud puur- ja salvkaevu sanitaarkaitsealas ja/või hooldusalas, mis on reguleeritud veeseaduses sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud elektripaigaldise, sideehitise ja gaasipaigaldise kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

▪ tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

6.14. Maaparandussüsteem

Planeeringuala paikneb osaliselt maaparandussüsteemi ehitiste Mäe

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 21004340020710/001) ja Voldi

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 21004340020710/002) maa-alal. Põllumajandus- ja

Toiduameti andmetel teenindavad planeeringualal paiknevad drenaažisüsteemid ainult

käsitletavat detailplaneeringu ala ega mõjuta naabermaaüksuste maaparanduse toimimist,

mistõttu planeeringualale jäävaid dreene säilitada pole vaja.

Planeeritud kruntide maa sihtotstarbe muutmisel maatulundusmaast äri- ja tootmismaaks ning

transpordimaaks, loetakse maaparandusseaduse (MaaParS) § 51 lg 4 alusel

maaparandussüsteemi kasutusotstarve nendel kinnisasjadel maa sihtotstarbe muutmise järgselt

lõppenuks.

Projekteerimisel tuleb täpsustada olemasolevate drenaažitorustike asukohad ning hinnata

drenaaži läbilõikamisest tulenevat mõju naabermaaüksustele (nt loodesuunas asuvad

elamumaad). Vajadusel tuleb läbilõigatavad torustikud ühendada ümber ning võimalusel

suunata planeeritud kraavidesse. Täpsed lahendused antakse projekteerimisel.

Planeeritavalt teemaalt ja kruntidelt kokkukogutud sademevett ja muud vett (sh heitvett)

olemasolevasse drenaažitorustikku suunata ei tohi (MaaParS § 47 lg 4). Väljaspool

maaparandussüsteemi kokkukogutud vee maaparanduse eesvoolu või kuivenduskraavi

suunamise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 53).

6.15. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Mayeri Industries AS tegeleb loodussõbralike (sertifitseeritud) toodete tootmisega.

Olemasolevas tootmiskompleksis ei toimu toorme tootmist, vaid sisseostetava tooraine

kokkusegamine ja pakendamine. Lisaks toodetakse taara tootmise seadmetega preformidest

plastpakendeid. Planeeringu üheks eesmärgiks on olemasoleva tootmise laiendamine ning uute

sobivate äri- ja tootmishoonete püstitamine, et võimaldada uudsete toodete väljatöötamist,

tootmist, pakendamist, ladustamist jms. Teiseks planeeritakse äri- ja tootmismaa krundid uutele

ettevõtetele võimaliku välise keskkonnamõjuta äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

24

Detailplaneeringu algatamise eelselt on koostatud KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, august 2022),

mille eesmärk oli selgitada välja detailplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik

oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Eelhinnangu tulemustele tuginedes saab kokkuvõtvalt

väita, et planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu

realiseerimisel ei ole näha kaasnevaid negatiivseid mõjusid paikkonna maastikule, mullale ja

pinnasele, veestikule (sh põhjaveele), õhule ja kliimale. Eelhindamise käigus ei tuvastatud olulise

negatiivse mõjuga eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

6.15.1. Üldised nõuded

Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel planeeringualal ega selle vahetul mõjualal ei

ole kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Lähim

kaitstavate liikide elupaik (veelendlane (Myotis daubentonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme)) jääb planeeringualast ca 50 m kaugusele teisele

poole raudteed. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Voorema linnuala (EELIS kood

RAH0000069) ja Vooremaa järvede loodusala (RAH0000137) jäävad üle 0,6 km kaugusele.

Arvestades oma paiknemist ja mõjusid ei ohusta kavandatav tegevus eeldatavalt kaitstavaid liike

ega Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ega terviklikkust.

Planeeringualal ei asu maavarasid, põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning alale ei ulatu ohtlike

ettevõtete ohualasid. Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel (2022) on Tabivere alevikus

radooniriskiks märgitud 50-100 kBq/m³, mida loetakse kõrgeks radooniriskiks.

Planeeringualal asuv olemasolev käitis omab keskkonnaluba L.VV/325861 (tootmiseks lubatud

põhjavee kogus kuni 18 000 m3 aastas). Kui planeeringu lahendusega muutub ressursikasutus

või käitise keskkonnamõju, tuleb vajadusel taotleda keskkonnaloa muutmist.

Krundil Pos 11 asuvast olemasolevast puurkaevust ei ole planeeritud olme- ja tootmisvee

ammutamist. Juhul kui soovitakse antud puurkaev kasutusele võtta, tuleb see seadustada.

Seadustamise eelduseks on kaevu geofüüsikaline uuring, puurkaevu rekonstrueerimise projekt

ja rekonstrueerimine.

Enamus veest kasutatakse toodetavates toodetes ning reoveepuhastisse jõuab peamiselt

olmevesi ning masinate jms pesuveed. Tootmisprotsessis reovett ei teki. Tööstusliku reovee

juhtimisel ühiskanalisatsioonivõrgu reoveepuhastisse võib esineda liiga suures

kontsentratsioonis pindaktiivseid aineid, tekitades puhastusjaamas tööhäireid. Selleks on

paigaldatud vahemahutid, et reovett ühtlasemalt puhastisse juhtida. Perspektiivis oleks vajalik

reovee eelpuhasti paigaldamine.

6.15.2. Jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded

Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladestada või suunata

taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjast.

Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb

kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.

Tehnoloogilised ja olmejäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse ning need tuleb anda üle

jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Ehitustegevuse

ajal tekkivate jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb planeeringuala suhteliselt kaitstud ja kaitstud

põhjaveega alale, kus reostusohtlikkuse tase on madal. Olemasolevate ja planeeritud hoonete

olmeveega varustamine ning reovee ärajuhtimine toimub ühisvõrkude kaudu. Krundisiseste vee-

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

25

ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt

olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi.

Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Tuleb kasutada sademeveest vabanemiseks

looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige

maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide

kasutamine, et vähendada kanalisatsiooni või suublasse juhitavaid sademevee koguseid.

Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse

teket.

6.15.3. Müra ja vibratsioon

Planeeritud tegevuse tagajärjel ei ole oodata müra- ja vibratsioonitaseme olulist suurenemist

piirkonnas.

Tootmisega seotud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tehnoseadmetega, mis võivad

tekitada häiringuid piirnevale elamualale. Tuleb tagada, et tootmisseadmete tekitatav müra ei

leviks hoonetest väljapoole, samuti mitte väliterritooriumile. Müra tekitavad tehnoseadmed

tuleb kavandada elamualadest kaugemal piirnevatesse hooneosadesse (sh tehnoseadmete

välised agregaadid). Kui kavandatava tegevusega võib kaasneda eeldatav oht ülenormatiivse

müra tekkeks, tuleb müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia

müralevi modelleerimine, et määrata mürahäiringuid leevendavad meetmed. Vajaduse korral

on lubatud müratõkkeseinte või -barjääride rajamine, mis on krundi valdaja kohustus.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad ehitusaegseid häiringuid, arvestades kavandatavaid

ehitusmahte, on tegu lühiajalise tegevusega. Seega võib ehitustegevusega kaasnevaid häiringuid

pidada lühiajalisteks ja mööduvaks. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud

ehitusmüra tasemeid. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid

ehitustöid.

Tulenevalt raudtee lähedusest, tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh

võimaliku vibratsiooni ning müraga. Samuti võivad planeeringualale kanduda riigitee liiklusest

kanduvad häiringud. Vajadusel tuleb projekteerimisel rakendada leevendavaid meetmeid.

Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta AS Eesti Raudtee ja Transpordiamet

endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks.

6.15.4. Õhukvaliteedi nõuded

Õhusaaste osas kavandatavast tegevusest tulenevat õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist oodata

ei ole. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise

etapis ning on ajutise iseloomuga. Teataval määral võib õhusaastet tekitada ka riigiteed ja

raudteed läbiv liiklus, mille mõju tootmisterritooriumile on eeldatavalt marginaalne.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise

puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

26

6.15.5. Pinnase radoonisisaldus

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel“ lisa 1 kohaselt ning Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel asub Tartu vald

kõrgendatud radooniriskiga alal. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge

radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.

Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb

radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes

piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks

mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent,

maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine,

küttekolded jne.

Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla

300 Bq/m³.

Normidele vastava radoonitaseme tagamiseks tööruumides tuleb projekteerimisel arvestada

kõrgendatud rodooniriskiga ning meetmetega radooni kaitseks.

6.16. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ja

pärandkultuuri objektid, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, millele võiks kavandatav tegevus

mõju avaldada. Seetõttu ei avaldada planeeritud tegevus olulist kultuurilist mõju.

Planeeritud äri- ja tootmisalad on nii ruumiliselt kui ka logistiliselt soodsas asukohas, olles

ümbritsetud olemasolevatest tootmishoonetest ning toimivast tehnilisest taristust (teed,

tehnovõrgud). Planeeritud tegevus põhjustab muutuseid senises maakasutuses ning keskkonna

visuaalses ilmes – hoonestamata looduslik rohumaa asendub uue hoonestusega. Lokaalne

maastikuilme küll muutub, kuid seda võib pidada sobivaks, kuna tootmisalade laienemisega

moodustub terviklik ja kompaktselt hoonestatud tööstusala, mis on ressursisäästlikum

(juurdepääsuteed, tehnovõrgud) võrreldes üksikult keskkonnas paiknevate tootmiskomplekside

rajamisega.

Tootmisalade arendamine mõjub piirkonna arengule ja inimeste heaolule positiivselt, luues uusi

töökohti ning vähendades seeläbi elukoha ja töökoha vahelise pendelrände sagedust. Piirkonna

jätkusuutlik areng tõstab olemasoleva keskkonna väärtust ka elukeskkonnana, mis omakorda

tõstab ka kinnisvara väärtust.

Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute maakasutust ega loo eeldusi olulise

negatiivse olustiku tekkeks. Planeeringualaga piirnevatele üksikelamutele võimalike häiringute

leevendamiseks on ette nähtud kõrghaljastatud puhvertsoonide rajamine.

Eeldatavalt ei põhjusta uute äri- ja tootmishoonete püstitamine olulist negatiivset

sotsiaalmajanduslikku mõju.

6.17. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

27

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb

vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu

ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Koostatavad projektid peavad olema koostatud vastavalt

kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle

osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku

poolt.

Planeeritud juurdepääsuteede, kõnniteede, tänavahaljastuse, välisvalgustuse ja teiste

tehnovõrkude (edaspidi Rajatised) rajamine toimub arendaja ja Tartu valla vahel juba sõlmitud

ning planeeringu rakendamiseks sõlmitava realiseerimise lepingu alusel. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu

realiseerimisega.

Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike Rajatiste

väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus

ja ulatuses. Rajatiste välja ehitamine on planeeritud hoonete rajamise tingimuseks.

Eraomandisse jäävatele maaüksustele (transpordimaad, äri- ja tootmismaad) kavandatud

sademeveesüsteemide, tuletõrje veevõtukohtade, tänavavalgustuse ning teede toimimiseks ja

korrashoiuks tuleb luua vastav MTÜ.

Transpordiameti tingimused:

▪ Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

▪ Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

▪ Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

AS Eesti Raudtee tingimused:

▪ Detailplaneeringu realiseerimisel (sh ehitustegevuse käigus) tuleb tagada masinate ja

muude mehhanismide raudteemaale mittesattumine.

▪ Vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et

hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.

▪ Raudteemaale ja/või raudtee kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb

detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda

aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused.

Elluviimise tingimused ja tegevuskava:

1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt

kehtestatud maakasutusele.

2. Transpordimaa kruntide Pos 12 ja 16 tasuta võõrandamine vallale peale

maakorralduslike toimingute teostamist. Pos 12 ja 16 peavad olema vallale võõrandatud

enne mistahes uue hoone ehitusloa väljastamist planeeringualale. Enne Pos 16

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

28

võõrandamist ja avalikku kasutusse määramist tuleb krundile jääv sõidutee korrastada.

3. Eraomandisse jäävatele transpordimaa ja tootmismaa kruntidele juurdepääsuservituudi

(Pos 11, 13, 14, 15) seadmine.

4. Olemasolevate hoonete ning rajatiste korrastamine ehitisregistis. Kõik olemasolevad

hooned ja rajatised peavad olema kantud ehitisregistrisse ning lammutatud hooned

kustutatud registrist enne kui jätkatakse planeeringu realiseerimist. Ehitisregistri

korrastamine on eelduseks uutele rajatistele ja hoonetele ehituslubade väljastamisel.

5. Rajatistele tehniliste tingimuste taotlemine ja projekteerimine ning vajadusel

eraomandis olevate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega

maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis. Planeeringualale

jäävad ning planeeringulahendusega funktsionaalselt seotud, kuid planeeringuala

välised ette nähtud teed ja rajatised (s.h kavandatud puhverhaljastus) tuleb

projekteerida terviklikult koos tehnovõrkude ja haljastusega.

6. Ehituslubade taotlemine Rajatiste ehitamiseks kogu detailplaneeringu ala ulatuses (teed,

vesi, kanal, elekter, side, tänavavalgustus, tuletõrjevesi, sademevesi).

7. Rajatiste (sh teed koos haljastusega, tänavavalgustus, tehnovõrgud,

sademeveesüsteemid kuni eelvooluni) väljaehitamine kuni liitumispunktideni ning

kasutuslubade väljastamine. Puhverhaljastuse rajamine. Krundile Pos 12 planeeritud

kergliiklustee rajamine kuni krundile Pos 13 kavandatud kergliiklusteeni. Krundile Pos

12 kavandatud kergliiklustee teine osa (Pos 13 juurepääsutee ja Voldi tee 15 vaheline

lõik) tuleb rajada hiljemalt viimasele hoonestamata äri- ja tootmismaa krundile (Pos 1, 2,

3, 4, 7, 9 või 10) ehitusloa taotlemise ajaks. Väljaehitatud rajatised ja istutatud

puhverhaljastus on eelduseks hoonete ehituslubade väljastamisel.

8. Ehituslubade taotlemine hoonetele. Olemasolevatele hoonetele, mis on olemas enne

käesoleva detailplaneeringu kehtestamist eelpool toodud punktid 2-7 ei rakendu.

9. Kasutuslubade väljastamine hoonetele. Hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks

on, et kõik muud kohustused on täidetud. Antud tingimus ei rakendu hoonetele, mis on

olemas enne käesoleva detailplaneeringu kehtestamist.

Planeeringu realiseerimine on lubatud etapiviisiliselt (vt joonis 6). Etapiviisilise realiseerimise

eelduseks on kogu arendusala ulatuses terviklikult läbi projekteeritud rajatiste (teed,

kergliiklus- ja kõnniteed, tehnovõrgud ja -rajatised) projektlahendused.

Alljärgnevalt on antud põhimõtteline jaotus etappideks, mida on lubatud täpsustada planeeringu

realiseerimisel (sh etappide järjekord). Lubatud on kogu arendusala ehitusõiguse terviklik

realiseerimine ühes etapis või mitu erinevat etappi korraga.

I Etapp: Pos 5, 6 ja 8 realiseerimine

Pos 12 ja 16 võõrandatakse tasuta vallale. Säilivad I etappi kuuluvate kruntide olemasolevad

ühendused tehnovõrkudega ning juurdepääsud olemasolevate sõiduteede (Pos 13, 15, 16)

kaudu. Planeeringualale ning planeeringualast väljapoole jäävad, kuid planeeringulahendusega

funktsionaalselt seotud teed ja rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos tehnovõrkude ja

haljastusega kogu planeeringuala ulatuses. Planeeringuala teenindavatele tehnovõrkudele ning

rajatistele peab olema väljastatud ehitusload enne mistahes uue hoone ehitusloa väljastamist.

Hoonetele kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et välja on ehitatud ning kasutusload

väljastatud antud etapi krunte teenindavatele tehnovõrkudele ning rajatistele. I etapis tuleb välja

ehitada krundile Pos 13 planeeritud kergliiklustee ja Pos 12 planeeritud kergliiklustee lõik kuni

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

29

Pos 13 krundile planeeritud kergliiklusteeni ning kruntidele Pos 6, 7, 9, 10, 11, 14 ette nähtud

puhverhaljastus.

II Etapp: Pos 1-4, 9-10 realiseerimine

Kruntidele Pos 1-4 ja Pos 9-10 kavandatud hoonetele ehituslubade väljastamise eelduseks on, et

hooneid teenindavatele rajatistele on väljastatud ehitusload. Hoonetele kasutuslubade

väljastamise eelduseks on, et kasutusload on väljastatud nimetatud krunte teenindavatele

tehnovõrkudele ning rajatisetele.

III Etapp: Pos 7 realiseerimine

Krundile Pos 14 planeeritud sõidu- ja kõnnitee ning Pos 7 teenindava juurdepääsu ja

tehnovõrkude rajamine, mis on krundile Pos 7 planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise

eelduseks. Pos 7 realiseerimine on võimalik ka varasemas etapis, mille eelduseks on

nõuetekohaste krunti teenindavate rajatiste väljaehitamine.

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

30

JOONISED (eraldi failidena)

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

31

Joonis 1. Asukohaskeem

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

32

Joonis 2. Tugiplaan

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

33

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

34

Joonis 4. Põhijoonis

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

35

Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused

Joonis 6. Sademevee käitlemise skeem

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Tabivere alevik, Tartu vald, Tartu maakond

DP-202225

36

Joonis 7. Etapid

TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond DP-202225

37

Joonis 8. Illustratsioon (koostamisel)

R10

Avaliku te

e ka itse

vö önd (3

0 m )

R audtee kaitsevöönd (30 m

)

Pu hv

er al

a (3

0 m

)

R10

Olemasolev puurkaev

Olemasolev puurkaev

Olemasolev alajaam

O lem

asolev haruraudtee Olemasolev sidekaev

8

7

28

30

30

30

21

4

4

5

7 7

7

4

20

1

8

6

59

4

8

7

2

2

2

1

17

21

31

31

8

8

30

10

4 4

8

8

4

44 4

8

4

4

4

10

4

8

2

4

1

55 4 4

29

7

3 2

12

14

2 18

30

20

6 4 2 2

6

8

19

30

12

21

17

10

14

30

6 2

2 6

3

Olemasolev reoveepumpla

sõ idu kiir us 90 km /h

pe atu mi sn äh tav us PN 1= 15 0 m , P N2 =2 5 m

liitu mi sn äh tav us LN 1= 23 0 m , L N2 =1 5 m

R10

Olemasolev salvkaev

A

'

A

B

'

B

P76 PAR

K IM

ISALA

P36 PARKIMISALA

P28 PARKIMISALA

P70 PARKIMISALA

P74 PARKIMISALA

P86 PARKIMISALA

P106 PARKIMISALA

P30 PA

R K

IM ISA

LA

P5 8PA

RKIM IS

AL A

P58 PARKIMISALA

P88

PARKIMISALA

P88 PAR

K IM

ISALA

Olemasolev tuletõrje veevõtukoht

Puh ve

ra la

(3 0 m

)

15

2 6

10 10 400

T80/Ä20

25 7597

2 4

10 3500 T80/Ä20

833710

- -

- -

L100

406714

- -

- -

L100

82516

- -

- -

L100

11 26013

- -

- -

L100

238715

2 10

14 11050

T80/Ä20

25 1175

3 20

14 25 220

T80/Ä20

56 1216

- -

- -

T100

41 3198

2 4

10 2650 T80/Ä20

75889

- -

- -

L100

371112

3 4

14 4725 T80/Ä20

94391

3 4

14 5290 T80/Ä20

11 7704

3 4

14 4310 T80/Ä20

86172

3 4

14 4645 T80/Ä20

92903

1 1

5 50

T100

109111

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

PUHKEALA

P46 PA

R K

IM ISA

LA

3 4

14 4310 T80/Ä20

86172

1. Planeeringuala suurus ca 22,7 ha 2. Planeeringuala moodustavad:

Voldi tee 5 (77301:002:0132), 63 930 m², tootmismaa 45%, transpordimaa 45%, ärimaa 10% Voldi tee 7 (77301:002:3060), 3340 m², elamumaa 100% Voldi tee 9 // Tehase (77301:002:0131), 122 992 m², maatulundusmaa 80%, tootmismaa 20% Voldi tee 11 (77301:002:0201), 1788 m², tootmismaa 100% Sentama (79601:001:2066), 8644 m², maatulundusmaa 100% Kubja (79601:001:2065), 26 002 m², maatulundusmaa 100%

4. Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 10943323, litsents MTR EG10943323-0001, töö nr M-8-2022, august 2022). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Ol. katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud kõrghaljastusega puhver- või roheala

Planeeritud päikesepargi ala

krundi suurus krundi nr

ehitisealune pind

max hoonete suhteline kõrgus

max hoonete arv

max hoonete korruselisus

sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS

Planeeritud päikesepaneelide illustratiivne asukoht

Ol. säiliv asfaltkattega sõidutee

Ol. säiliv kruusakattega sõidutee

Ol. hoone

Ol. killustik- või freesasfaltkattega ala

Ol. päikesepaneelid

Ol. keskpinge maakaabel

Ol. madalpinge õhuliin

Ol. madalpinge maakaabel

Ol. kõrgepinge maakaabel

Ol. elektri liitumis- ja/või jaotuskilp

Ol. side õhuliin

Ol. gaasitrass

Ol. side maakaabel

Ol. side valguskaabel

Ol. soojatrass

Ol. veetorustik

Ol. isevoolne kanalisatsioonitorustik

Ol. sademevee kanalisatsioonitorustik

Ol. surveline kanalisatsioonitorustik

Likvideeritav objekt

Planeeritud asfaltkattega sõidutee

Planeeritud kergliiklus- või kõnnitee

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Planeeritud hoonestusala laiendus kruntide liitmisel

Avaliku tee kaitsevöönd

Raudtee kaitsevöönd

Krundi kasutamise sihtotstarbed: TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku väilismõjuta); TL - laohoone maa; ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa; ÄB - kontori ja büroohoone maa; ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; OV - vee tootmise ja jaotamise ehitise maa; OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; LT - tee ja tänava maa; LK - kergliikusmaa Katastriüksuse sihtotstarbed: T - tootmismaa, Ä - ärimaa, L - transpordimaa

Planeeritud juurdepääsu keeluala sõidukitele

Ristmiku liitumisnähtavus

Ristmiku peatumisnähtavus

Planeeritud parkimisala orienteeruv asukohtP88

Kõrg- ja madalhaljastuse illustratiivne asukoht

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD MAAKASUTUSE BILANSS

PLANEERITAV KRUNTIDE ARV 16 T/Ä- tootmis- ja ärimaa 9 T - tootmismaa (tehnorajatised) 2 L - transpordimaa 5

KRUNDITAVA MAA BILANSS TT/TL/ÄK/ÄV/ÄB - tootmis- ja ärihoonete maa 162 038 m² 71% OE/OV - tehnorajatiste maa 42 410 m² 19% LT/LK - tee ja tänava maa 22 250 m² 10%

Planeeritud hoone illustratiivne tähistus

Planeeritud haljastatava ala orienteeruv asukoht

Perspektiivse juurdepääsutee orienteeruv asukoht

MAYERI INDUSTRIES AS

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS

Asukoht:

TABIVERE ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Planeerija: LIIS ALVER

Töö nimi: TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev: 17.07.2024

Joonise nr:

4 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A1

DP-202225

Planeeringu korraldaja:

TARTU VALLAVALITSUS

PUHKEALA Puhkeala illustratiivne asukoht

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S 1

R10

Avaliku te

e ka itse

vö önd (3

0 m )

R audtee kaitsevöönd (30 m

)

Pu hv

er al

a (3

0 m

)

G 2

G2

G2

G2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

G 2

R10

Olemasolev puurkaev

Olemasolev puurkaev

Olemasolev alajaam

O lem

asolev haruraudtee

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2 E2

E2

E2 E2

E2

E2

E2

E2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1 E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1 E1

E1 E1

E1

E1

E1

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2 E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2

E2 E2

E2

E2

E2

E2

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1 E1

E1 E1

E1

E1

E1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

Olemasolev sidekaev

Ühenduskoht olemasoleva gaasitorustikuga

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

G2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

R20

RVP

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

8

7

28

30

30

30

21

4

4

5

7 7

7

4

20

1

8

6

59

4

K1

K1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

K 1

8

7

2

2

2

1

17

21

31

31

8

8

30

10

4 4

8

8

4

44 4

8

4

4

4

10

4

8

2

4

1

55 4 4

29

7

3 2

12

14

2 18

30 20

6 4 2 2

6

8

19

30

12

21

17

10 14

30

6 2

2 6

3

Olemasolev reoveepumpla

Ühenduskoht olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustikuga

V2

Ühenduskoht olemasoleva gaasitorustikuga asub Jaama teel (Tiigi tänav) ( (vt joonis 3)

Ühenduskoht olemasoleva veetorustikuga asub Tuuliku tänaval (vt joonis 3)

R10

Olemasolev salvkaev

Pos 6 teenindava olemasoleva gaasitorustiku orienteeruv liitumispunkt planeeritud gaasivõrguga

Ühenduskoht olemasoleva sidevõrguga

V1K1 SK1

SK1

Pos 6 teenindava olemasoleva sidekaabli orienteeruv liitumispunkt planeeritud sidevõrguga

E1

E1

E1 E1

E1

E1

E1

V1K1

SK1

SK1

SK1

SK1

S1

S1

S1

S1

G2

G2

A

'

A

B

'

B

P76 PAR

K IM

ISALA

P36 PARKIMISALA

P28 PARKIMISALA

P70 PARKIMISALA

P74 PARKIMISALA

P86 PARKIMISALA

P106 PARKIMISALA

P30 PA

R K

IM ISA

LA

P5 8PA

RKIM IS

AL A

P58 PARKIMISALA

P88

PARKIMISALA

P88 PAR

K IM

ISALA

SK1

Tuletõrje-

veemahutite ala

Olemasolev tuletõrje veevõtukoht

SVP

Sademeve e-

mahutite ala

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

>

SK2

> SK

2 >

SK2 > SK2

> SK2

> SK2

> SK2

>

G 2

Sademeveetorustik suubub Pulgaojja

SK1

SK1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

SK1

G2

G2

G 2

G 2

G 2

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

E1

Tuletõrje

veevõtukoht

Tuletõ rje

veevõ tukoh

t

(mahu tid võ

i tiik)

V1

V1

V1

V1

V1

Puh ve

ra la

(3 0 m

)

Tu le tõ rje

ve ev õt uk oh t

Olemasoleva tootmiskompleksi (Pos 5 ja 6) ühendus ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga

15

2 6

10 10 400 T80/Ä20

25 7597

2 4

10 3500 T80/Ä20

833710

- -

- -

L100

406714

- -

- -

L100

82516

- -

- -

L100

11 26013

- -

- -

L100

238715

2 10

14 11050 T80/Ä20

25 1175

3 20

14 25 220 T80/Ä20

56 1216

- -

- -

T100

41 3198

2 4

10 2650 T80/Ä20

75889

- -

- -

L100

371112

3 4

14 4725 T80/Ä20

94391

3 4

14 5290 T80/Ä20

11 7704

3 4

14 4310 T80/Ä20

86172

3 4

14 4645 T80/Ä20

92903

1 1

5 50

T100

109111

P46 PA

R K

IM ISA

LA

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1 W1

Sõidutee

K r u n d i p i i r

LÕIGE A - A'

P l. veetoru

kanalisatsioon P

l. isevoolne

6.2

K r u n d i p i i r

P l. 0,4 kV kaabel P l. tänavavalgustus

20

Alleehaljastus + nõva

2.8

Haljasriba Haljasriba

P l. B

-kat gaasitoru

kanalisatsioon P

l. sadem vee-

P l. sidekanalisatsioon

Kõnnitee

2.56 2.5

O l. valguskaabel

P l. 15 kV kaabel

Sõidutee

K r u n d i p i i r

LÕIGE B - B'

P l. veetoru

kanalisatsioon P

l. isevoolne

6

K r u n d i p i i r

P l. 0,4 kV kaabel P l. tänavavalgustus

2.5 HaljasribaHaljasriba + kuivenduskraav

P l. B

-kat gaasitoru

P l. sidekanalisatsioon

2

P l. 15 kV kaabel

6

Kõnnitee Haljasriba

18.5

P l. veetoru

2

6

Sademevee- ja kuivenduskraav

krundi suurus krundi nr

ehitisealune pind

max hoonete suhteline kõrgus

max hoonete arv

max hoonete korruselisus

sihtotstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS

Ol. keskpinge maakaabel

Ol. madalpinge õhuliin

Ol. madalpinge maakaabel

Ol. kõrgepinge maakaabel

Ol. elektri liitumis- ja/või jaotuskilp

Ol. side õhuliin

Ol. side maakaabel

Ol. side valguskaabel

Ol. gaasitrass

Ol. soojatrass

Ol. veetorustik

Ol. isevoolne kanalisatsioonitorustik

Ol. surveline kanalisatsioonitorustik

Ol. sademevee kanalisatsioonitorustik

3 8

14 13 000 T80/Ä20

26 1213

TÄNAVATE PROFIILLÕIKED 1:200

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD V1 Planeeritud veetrass/maakraan

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD

K1 Planeeritud isevoolne kanalisatsioon/kaev

SK1 Planeeritud isevoolne sademeveekanalisatsioon

G2 Planeeritud B-kategooria gaasitorustik/liitumispunkt

V2 Planeeritud veetrass (tuletõrje veevarustus)

E2 E2 Planeeritud keskpinge maakaabel

E1 E1 Planeeritud madalpinge maakaabel/liitumiskilp

W1 W1 Planeeritud tänavavalgustuskaabel/valgusti

S1 Planeeritud sidekanalisatsioon/liitumispunkt

Planeeritud alajaam

Planeeritud hüdrant

Planeeritud kraavi orienteeruv asukoht

Planeeritud truup

Planeeritud tiigi orienteeruv asukoht

Planeeritud tuletõrje veevõtukoha (tiik/mahuti) illustratiivne asukoht

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Ol. katastriüksuse piir

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud kõrghaljastusega puhver- või roheala

Planeeritud päikesepargi ala

Servituudi seadmise ettepanek

Planeeritud päikesepaneelide illustratiivne asukoht

Ol. säiliv asfaltkattega sõidutee

Ol. säiliv kruusakattega sõidutee

Ol. hoone

Ol. killustik- või freesasfaltkattega ala

Ol. päikesepaneelid

Likvideeritav objekt

Planeeritud asfaltkattega sõidutee

Planeeritud kergliiklus- või kõnnitee

Planeeritud hoonestusala laiendus kruntide liitmisel

Avaliku tee kaitsevöönd

Raudtee kaitsevöönd

Planeeritud juurdepääsu keeluala sõidukitele

Planeeritud parkimisala orienteeruv asukohtP88

Planeeritud hoone illustratiivne tähistus

Perspektiivse juurdepääsutee orienteeruv asukoht

1. Planeeringuala suurus ca 22,7 ha 2. Planeeringuala moodustavad:

Voldi tee 5 (77301:002:0132), 63 930 m², tootmismaa 45%, transpordimaa 45%, ärimaa 10% Voldi tee 7 (77301:002:3060), 3340 m², elamumaa 100% Voldi tee 9 // Tehase (77301:002:0131), 122 992 m², maatulundusmaa 80%, tootmismaa 20% Voldi tee 11 (77301:002:0201), 1788 m², tootmismaa 100% Sentama (79601:001:2066), 8644 m², maatulundusmaa 100% Kubja (79601:001:2065), 26 002 m², maatulundusmaa 100%

4. Detailplaneeringu alusplaaniks on Desmantes OÜ koostatud geodeetiline alusplaan täpsusega 1:500 (reg nr 10943323, litsents MTR EG10943323-0001, töö nr M-8-2022, august 2022). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrguslik alus EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

MAYERI INDUSTRIES AS

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Joonise nimetus: TEHNOVÕRGUD JA KITSENDUSED

Asukoht:

TABIVERE ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Planeerija: LIIS ALVER

Töö nimi: TABIVERE ALEVIKUS ASUVA MAYERI INDUSTRIES AS TOOTMISALA DETAILPLANEERING

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr:

Kuupäev: 17.07.2024

Joonise nr:

5 Mõõtkava:

1:1000 Formaat:

A1

DP-202225

Planeeringu korraldaja:

TARTU VALLAVALITSUS

> SK2 Planeeritud surveline sademeveekanalisatsioon

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anni Teetsmann

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 29.08.2024 nr 7-1/129-1

Meie 10.09.2024 nr 7.2-2/24/10809-4

Tabivere alevikus Mayeri Industries AS

tootmisala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu vallas Tabivere alevikus Mayeri Industries

AS tootmisala detailplaneeringule (teekaitsevööndis asuvad kinnistud 77301:002:0131,

77301:002:0132 ja 77301:002:0201; edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua

eeldused uute tootmis- ja ärihoonete ehitamiseks. Planeering on kooskõlas meie seisukohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tehnovõrkude kavandamiseks teemaale või

kaitsevööndisse tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded projekti

koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 0_Mayeri_DP_seletuskiri

2. 4_Mayeri_DP_põhijoonis_2024.07.17

3. 5_Mayeri_DP_tehnovõrgud_2024.07.17

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]