2 (4)
3. Transpordiametis on kooskõlastamisel Leonhard Weiss OÜ töö nr 10393 „PEJ keskpinge-
kaabid. Kirikuküla, Valuste küla, Alaküla ja Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnumaa“.
4. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is.
5. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/
maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#projektide-vormistam). Lisaks teerajatiste
mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
6. Projekt tuleb koostada vastavuses konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,
standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed
tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse
käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,
liiklusmärgid jne).
7. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh.
teede laiendamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, kraavide rajamine/
puhastamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte
kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki
teed.
8. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid
lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja
kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
9. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja
mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 2,2 m sügavusel
ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada
puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus: kaugus teest), et vältida
maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.
10. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.
11. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
12. Projekti koosseisus esitada iga riigiteega ristumise kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud
riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused
ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega.
13. Erandjuhul, kui kinnine meetod ei ole teostatav, tuleb lahtisel meetodil tehnovõrgu maanteest
risti läbi või maantee muldesse kavandamist põhjendada ja maantee mulde, rajatiste ning
katendite taastamiseks koostada teeprojekt.
14. Riigitee ja/või mahasõitude taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja
projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest
(https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult
kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala
kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.