Kiri

80801:001:0011

Kalmoja

80801:001:0011

Kalmoja

80801:001:0011

Kalmoja

80801:001:0011

Kalmoja

8 0 8 0 1 :0

0 1 :0

1 7 4

5 P

ä rn

u -R

a k v e re -S

ı m

e ru t e e

8 0 8 0 1 :0

0 1 :0

1 7 4

5 P

ä rn

u -R

a k v e re -S

ı m

e ru t e e

tee

tee

te e

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 3 aT

Plokk 3 aT

Plokk 3 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

K03

32,97

29,97

24,97

0,4

0,8

1,8

5,0

K02

33,26

29,76

0,4

1,1

2,0

K01 33,33 29,33 25,33

0,4 0,0 3,6 4,0

K10

32,85

29,65

24,85

0,4

0,6

2,2

4,8

K11

33,10

29,50

0,4

1,2

2,0

K12

34,17

29,47

26,17

0,4 0,3 4,0 3,3

8,0

8,0

4,0

8,0

5,6

8,0

0,4

4,0

0,4

1,5

3,5

0,4

1,2

3,0

0,4

1,0

3,2

0,4

1,6

3,6

0,4

0,7

4,7

K14

33,02

29,92

0,4

1,1

1,6

K11

33,10

29,50

0,4

1,2

2,0

K08

33,52

29,82

0,4

1,6

1,7

K05

33,96

29,56

0,3

0,0

4,1 K02

33,26

29,76

0,4

1,1

2,0

4,0

0,4

1,5

3,5

5,6

0,4

1,6

3,6

4,8 4,2

3,4

0,3

4,4

0,4

2,0

3,7

0,4

1,5

3,1

uuringupunkti number suudme kırgus, abs m

ploki 2 lamami kırgus, abs m

kattekihi paksus, m

kasuliku kihi paksus plokis 2, m

K03

32,97

29,97

24,97

0,4

0,8

1,8

5,0 mäeeraldise (ploki 3) lamami kırgus, abs m

kasuliku kihi paksus plokis 1, m*

kasuliku kihi paksus plokis 3, m**

Geoloogiline läbilıige I-I’

Geoloogiline läbilıige II-II’

Geoloogiline läbilıige III-III’

80801:001:0024

Vello

80801:001:0024

Vello

80801:001:0024

Vello

3,8 m

3,2 m

3,3 m

3,2 m

2,5 m

3,0 m 3,9 m

3,0 m 3,9 m3,4 m2,9 m

Mııtkava:

M vert 1:100 M hor 1:1000

Formaat A2 L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’

GEOLOOGILISED

mida kasutati ka ploki lamami mudeldamiseks.

** Ploki 3 puhul on näidatud kihi paksused vaid neis punktides,

välja toodud, kuna antud kiht ei ole pideva levikuga.

* Ploki nr 1 lamami kırguseid ei ole kaevandite juures eraldi

Tellija:

Gr lisa 2

Töö nr 24205

13.08.2024

Koostatud:

Kinnitas

Joonestas

Koostas

Tınis Kattel

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Koppel

Priit Koppel

MUTI LIIVAKARJ˜˜R

78405 Rapla maakond

Kuivati, Lipa küla, Rapla vald

SOKKEL KARJ˜˜RID OÜ

Tori vald, Pärnu maakond

LEPPEM˜RGID:

Katastriüksuse piir ja nimetus

3,5

0,4

uuringupunkti sügavus, m

Geoloogiline kaevand:

80801:001:0024

Vello

Veetase kaevandites mııdeti 09.04.2024

Uuringuaegne veetaseme sügavus maapinnast, m

50 m0

kırgusel 30,0 abs m

Kaevandamisjärgne eeldatav veetase

E-post: info@vmb.ee

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

1. Kırgused on EH2000 kırgussüsteemis.

M˜RKUSED:

Plokk 1 aT

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number (aT- aktiivne tarbevaru)

1 :2

ja selle nılvus

Kaevandamisel jäetav kaitsetervik

kihi piiri sügavus, m

1 :2

1 :5

1 :2

1 :2

1 :5

1 :5

1 :2

1 :2

1 :5

1 :2

1 :5

29.04.2024

vt 30.92

Kasvukiht

Varieeruva kruusasisaldusega ehitusliiv

Vähese orgaanilise aine sisaldusega täiteliiv

Liivsavi-, saviliivmoreen

Teetammi täitematerjal

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

abs m

NW

abs m

SE

abs m

NW

abs m

SW

abs m

SE

abs m

NE

3,8 m

kraav

kr a a v

kraav

k ra a v

M uti (61123511201100011M

)

M aaparandussüsteem

i eesvool kuni 10km †

3 1

3 2

3 2

3 2

3 3

3 3

3 3

3 3

33

3 3

33

3 3

3 3

3 4

34

34

3 4

3 3

TP

33.71

3 4

3 2

3 1

35.00

33.90

34.34

34.17

34.37

34.22

33.44

34.53

34.30

Y = 5 4 8 9 0 0

Y = 5 4 9 10

0

X=6489700

F41S13R18

80801:001:0011

Kalmoja

8 0 8 0 1 :0 0 1 :0 1 7 4

5 P

ä rn

u -R

a k v e re -S

ı m e ru t e e

80801:001:0012

Kalmoja

80801:001:0034

Pästale

80801:001:0024

Vello

34.24

30.49 - 30.02 PLØ 800

X=6489600

X=6489400

Y = 5 4 9 10

0

2 5 .0

2 6 .0

2 5 .5

80801:001:0011

Kalmoja

33.02

33.12

33.45

3 3 .9 2

32.98

32.91

32.93

32.92

32.92

32.93

32.87

32.85

32.80

32.80

32.77

32.76

32.85

32.83

33.49

33.12

34.11

33.02

32.99

32.95

32.83

32.78

32.81

32.78

32.95

33.11

33.52

34.21

34.29

34.38 34.64

34.72

34.35

34.18

34.20

34.13

34.08

33.93

33.91

33.94

33.73

33.59

33.93

33.89

33.88

33.82

34.21

34.27

33.53

33.84

33.48

33.01

33.47

32.86

32.85

32.88

33.52

33.35

31.71

33.49 33.68

33.75

33.98

33.81 33.44

33.70

33.17

33.35

32.87

32.81

31.14

33.21

30.96 31.91

33.48

33.77

33.84

32.29

3 4 .1 1

3 4 .2

1 3 4 .11

33.56 33.88

31.98

33.91

31.37

31.99

31.89

29.16

32.16

3 4 .2 4

3 4 .12

29.83

29.05

29.02

30.02

29.92

29.03

29.25

30.38

28.86 30.28

30.57

32.20

32.38

3 4 .4 5

3 4 .4 3

3 4 .3

7

3 4 .3 4

3 4 .3 9

3 4 .3 3

3 3 .7 4

3 4 .0 3

34.25

3 3 .9 4

3 4 .3

0

3 4 .3

3

32.33

32.58

33.86

3 4 .2

4

3 4 .2 6

33.74 30.27

29.81

29.28

28.94

3 4 .3 0

3 4 .2

0

3 4 .2 1

3 4 .14

3 4 .2 6

3 4 .16

3 3 .6 1

31.96

3 2 .7 9

3 2 .7 6

3 2 .8

3

3 2 .9 2

33.62

33.54

34.02

33.16

33.14

33.09

33.39

33.44

33.21

33.22

33.98

33.76

33.54

33.55

33.80 33.75

33.98

33.76

33.31

33.57

33.70

32.87

33.11

32.90

33.12 33.44

33.50

33.24

33.03

32.86

32.93

32.86

32.74

32.76

32.81

32.87

32.74

32.79

32.83

32.79

32.83

32.87

32.80

32.88

32.87

32.84

32.87

32.88 32.90

32.88

32.90

32.87

32.94

33.01

33.01

32.97

33.09

33.17

33.52

34.14 33.44

33.03

32.93

32.97

33.76

33.06

32.91

32.97

31.60

31.12

31.39

30.93

31.42

32.09

31.62

29.82

30.21

32.52

30.17

29.26

32.23

32.20

32.86

32.21

3 3 .4 7

31.40

30.25

31.81

30.86

31.30

30.51

30.48

30.44

30.38

32.60

33.48

33.30

32.88

32.85

33.54

33.61

33.86

34.15

33.04

33.15

32.87

32.90

33.08

32.87

32.86

32.85

32.85

32.84

32.82

32.91

33.02

33.14

33.15

34.22

32.95

34.28

34.52

33.60 33.05

33.29

34.68

33.95

34.21

33.92 33.28

33.68

33.28

33.25

33.08

33.03

33.07

33.90

33.81

la m

m u tu s s o d i

la m

m u tu s s o d i

la m

m u tu s s o d i

pıld

pıld

pıld

pıld

pıld

pinnas

lam m utussodi

pinnas

p in n

pi nn

pinn

pıld

kr

A

A

pıld

pıld

P ä rn

u - R

a k v e re - S

ı m e ru

Kom posti pılutee

Kalm oja tee

80801:001:0024

Vello

Plokk 3 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

1

4

2

3

K02

33,26

29,76

K04

32,95

28,95

K05

33,96

29,56

K06

33,35

29,75

K03

32,97

29,97

24,97

K07

33,59

29,39

K08

33,52

29,82

K09

32,90

29,90

K10

32,85

29,65

24,85

K11

33,10

29,50

K12

34,17

29,47

26,17

K15

32,80

30,10

K14

33,02

29,92

K13

34,22

28,82

I’I

0,4

0,8

1,8

5,0

K03

32,97

29,97

24,97

0,4

0,8

1,8

5,0

uuringupunkti number suudme kırgus, abs m

ploki 2 lamami kırgus, abs m

kattekihi paksus, m

kasuliku kihi paksus plokis 2, m

0,4

1,1

2,0

K01

33,33

29,33

25,33

0,4

0,0

3,6

4,0

0,4

0,6

3,0

0,3

0,0

4,1

0,4

0,0

3,2

0,4

0,0

3,8

0,4

1,6

1,7

0,5

0,7

1,8

0,4

0,6

2,2

4,8 0,4

1,2

2,0

0,4

0,3

4,0

3,3

0,4

0,4

4,6

0,4

1,1

1,6

0,4

0,6

1,7

mäeeraldise (ploki 3) lamami kırgus, abs m

kasuliku kihi paksus plokis 1, m*

kasuliku kihi paksus plokis 3, m**

I

I’

I

II’

II I

II I’

LEPPEM˜RGID:

Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus

Geoloogiline kaevand

Siderajatise kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi maa-ala

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

mida kasutati ka ploki lamami mudeldamiseks.

** Ploki 3 puhul on näidatud kihi paksused vaid neis punktides,

välja toodud, kuna antud kiht ei ole pideva levikuga.

* Ploki nr 1 lamami kırguseid ei ole kaevandite juures eraldi

Maaparandussüsteemi eesvoolu kalda veekaitsevöönd

Mııtkava:

Tellija:

Gr lisa 1

Töö nr 24205

13.08.2024

Koostatud:

01.09.2023

Mııdistatud:

Formaat A2

Kinnitas

Joonestas

Koostas

Tınis Kattel

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Koppel

Priit Koppel

M˜EERALDISE PLAAN

MUTI LIIVAKARJ˜˜R

78405 Rapla maakond

Kuivati, Lipa küla, Rapla vald

SOKKEL KARJ˜˜RID OÜ

Tori vald, Pärnu maakond

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle nr

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle nr

Elektripaigaldise kaitsevöönd

N

S

W E

Geoloogilise läbilıike joon

Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m34

50 m0

Kaardileht nr 5334 (Pärnu-Jaagupi)

ASENDISKEEM M 1:50 000

Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m25.0

25.5

E-post: info@vmb.ee

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee 1:1000

Plokk 1 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number (aT- aktiivne tarbevaru)

Maardla piir (asendiskeemil)

(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)

Kaevandamisel jäetava nılvaterviku alumine piir

-

5. Kasutatud:

4. Maardla piirid Maa-ameti geoportaalist digitaalselt seisuga 13.08.2024. a.

3. Kitsendused Maa-ameti geoportaalist digitaalselt seisuga 13.08.2024. a.

2. Katastriüksuse piirid Maa-ameti geoportaalist digitaalselt seisuga 13.08.2024. a.

1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.

M˜RKUSED:

OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24097, EGF 9896.

Aruanne Pärnu maakonnas Muti uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 09.04.2024).

6489491.42

6489430.84

6489576.18

6489625.76

548933.01

549029.98

549121.94

549054.58

4

3

2

1

nr

punkti

Piiri-

PIIRIPUNKTID M˜EERALDISE TEENINDUSMAA

M˜EERALDISE JA

Koordinaadid

X Y

Pindala: 1,74 ha

Vıimalik maavara väljaveotee

29.04.2024

vt 30.92

29.04.2024

vt 30.64

1

1

kraav

kraav

k ra a v

M uti (61123511201100011M

)

M aaparandussüsteem

i eesvool kuni 10km †

3 1

3 2

3 2

3 2

3 3

3 3

33

3 3

3 3

3 4

3 3

TP

3 2

3 1

Y = 5 4 8 9 0 0

Y = 5 4 9 10

0

X=6489700

F41S13R18

80801:001:0011

Kalmoja

8 0 8 0 1 :0 0 1 :0 1 7 4

5 P

ä rn

u -R

a k v e re -S

ı m e ru t e e

80801:001:0012

Kalmoja

80801:001:0034

Pästale

80801:001:0024

Vello

34.24

30.49 - 30.02 PLØ 800

X=6489600

X=6489400

Y = 5 4 9 10

0

80801:001:0011

Kalmoja

33.02

33.12

33.45

3 3 .9 2

32.98

32.91

32.93

32.92

32.92

32.93

32.87

32.85

32.80

32.80

32.77

32.76

32.85

32.83

33.49

33.12

34.11

3 1

3 2

3 3

3 1

3 2

3 3

3 4

33.02

32.99

32.95

32.83

32.78

32.81

34.29

34.38

33.84

33.01

33.47

32.86

32.85

32.88

33.52

33.35

31.71

33.49 33.68

33.75

33.98

33.81 33.44

33.70

33.17

33.35

32.87

32.81

31.14

33.21

30.96 31.91

33.48

33.77

33.84

32.29

3 4 .1 1

3 4 .2

1 3 4 .11

33.56 33.88

31.98

33.91

31.37

31.99

31.89

29.16

32.16

3 4 .2 4

3 4 .12

29.83

29.05

29.02

30.02

29.92

29.03

29.25

30.38

28.86 30.28

30.57

32.20

32.38

3 4 .4 5

3 4 .4 3

3 4 .3

7

3 4 .3 4

3 4 .3 9

3 4 .3 3

3 3 .7 4

3 4 .0 3

3 3 .9 4

3 4 .3

0

3 4 .3

3

32.33

32.58

33.86

3 4 .2

4

3 4 .2 6

33.74 30.27

29.81

29.28

28.94

3 4 .3 0

3 4 .2

0

3 4 .2 1

3 4 .14

3 4 .2 6

3 4 .16

3 3 .6 1

31.96

3 2 .7 9

3 2 .7 6

3 2 .8

3

33.98

33.76

33.54

33.55

33.80 33.75

33.31

32.86

32.93

32.86

32.74

32.76

32.81

32.87

32.74

32.79

32.83

32.79

32.83

32.87

32.80

32.88

32.87

32.84

32.88 32.90

32.88

32.90

32.87

32.94

33.01

33.01

32.97

33.09

33.17

33.52

34.14 33.44

33.03

32.93

31.60

31.12

31.39

30.93

31.42

32.09

31.62

29.82

30.21

32.52

30.17

29.26

32.23

32.20

32.86

32.21

3 3 .4 7

31.40

30.25

31.81

30.86

31.30

30.51

30.48

30.44

30.38

33.48

33.30

32.88

32.85

32.86

32.85

32.85

32.84

32.82

32.91

33.02

33.14

32.95

pıld

pıld

pıld

pıld

pıld

pi nn

pinn

pıld

kr

A

A

pıld

pıld

P ä rn

u - R

a k v e re - S

ı m e ru

Kom posti pılutee

Kalm oja tee

2 6

2 7

2 8

2 9

3 0

2 6

2 7

2 8

2 9

3 0

80801:001:0024

Vello

1

4

2

3

LEPPEM˜RGID:

Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus

Siderajatise kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi maa-ala

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Maaparandussüsteemi eesvoolu kalda veekaitsevöönd

Mııtkava:

Tellija:

Gr lisa 3

Töö nr 24205

13.08.2024

Koostatud:

01.09.2023

Mııdistatud:

Formaat A2

Kinnitas

Joonestas

Koostas

Tınis Kattel

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Koppel

Priit Koppel

MUTI LIIVAKARJ˜˜R

78405 Rapla maakond

Kuivati, Lipa küla, Rapla vald

SOKKEL KARJ˜˜RID OÜ

Tori vald, Pärnu maakond

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja selle nr

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle nr

Elektripaigaldise kaitsevöönd

KORRASTATUD MAA PLAAN

N

S

W E

Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m34

50 m0

Kaardileht nr 5334 (Pärnu-Jaagupi)

ASENDISKEEM M 1:50 000

E-post: info@vmb.ee

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee 1:1000

Maardla piir (asendiskeemil)

6489491.42

6489430.84

6489576.18

6489625.76

548933.01

549029.98

549121.94

549054.58

4

3

2

1

nr

punkti

Piiri-

PIIRIPUNKTID JA KORRASTATUD MAA

M˜EERALDISE TEENINDUSMAA M˜EERALDISE,

Koordinaadid

X Y

Pindala: 1,74 ha

3. Kitsendused Maa-ameti geoportaalist digitaalselt seisuga 13.08.2024. a.

2. Katastriüksuse piirid Maa-ameti geoportaalist digitaalselt seisuga 13.08.2024. a.

1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.

M˜RKUSED:

Pindala täpsustatakse korrastamise projekteerimisel.

Rohumaaks korrastatud ala (pindala: 0,36...1,74 ha)

Pindala täpsustatakse korrastamise projekteerimisel.

Veekoguks korrastatud ala (pindala: kuni 1,38 ha)oodatav

vt. 30.00

29.04.2024

vt 30.92

29.04.2024

vt 30.64 1

1

Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 info@vmb.ee 10112 Tallinn www.vmb.ee

PÄRNU MAAKOND

TORI VALD

MUTI KÜLA

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE

SELETUSKIRI

MUTI

LIIVAKARJÄÄR

Tellija: Sokkel Karjäärid OÜ

Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo

Töö nr: 24205

Tallinn 2024

SISUKORD

1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad ..................................................................................................................... 3

2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3

3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4

4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 7

5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate

varude määramisega ....................................................................................................... 8

5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8

5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 9

6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 9

7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud

ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10

7.1 Vesi .............................................................................................................. 10

7.2 Müra ............................................................................................................. 11

7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 12

8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 13

9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14

9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 14

TEKSTILISAD:

1. Maa-ameti peadirektori 13.08.2024 korraldus nr 1-17/24/1621.

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;

2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… III-III’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100;

3. Korrastatud maa plaan M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi

samakõrgusjooned ruumiobjektina;

2. Aruanne „Aruanne Pärnu maakonnas Muti uuringuruumis tehtud geoloogiliste

tööde kohta (varu seisuga 09.04.2024)“.

3

1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Sokkel Karjäärid OÜ tellimusel teostas 2024. aastal OÜ J.Viru Markšeideribüroo

geoloogilise uuringu1 Pärnu maakonnas Muti uuringuruumis (loa nr: L.MU/520599,

kehtivusaeg: 01.03.2029).

Maavara on uuringus tehtud ettepaneku alusel Maa-ameti 13.08.2024 korraldusega nr

1-17/24/1621 arvele võetud Muti liivamaardla (registrikaardi nr 1030) maavara

plokkidena 1 aT (täiteliiv), 2 aT (ehitusliiv) ja 3 aT (täiteliiv).

Käesolevaga taotleb Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048) keskkonnaluba, et

alustada tegevust antud piirkonnas ehitusmaavarade kaevadamise valdkonnas ja seeläbi

pakkuda piirkonnas ehitusobjektidele materjali.

Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehitus ja

teedeehitus valdkonnas.

2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Muti liivakarjäär pindalaga 1,74 ha asub Pärnu maakonnas Tori vallas Muti külas Vello

kinnistul (tunnus: 80801:001:0024), mille omanik on Sokkel Karjäärid OÜ. Karjäär

asub Tori alevikust ~7 km kaugusel põhja suunas ja jääb Sindi linnast ~17 km kirde

poole. Muti liivakarjäär jääb Pärnu–Rakvere–Sõmeru riigimaantee (tee nr 5)

27. kilomeetripunktist vahetult loode suunda.

Muti liivakarjäär piirneb edela-, loode- ja kirde suunas katastriüksusega Kalmoja

(katastritunnus: 80801:001:0011). Sealjuures kattub Vello kinnistu kirdeserv Maa-

ameti katastripiiride ruumikujudes, põhjanurgast idasuunas vähenedes, 0…1 m ulatuses

Kalmoja kinnistuga. Kummagi kinnistu piirid ei ole L-EST97 süsteemis mõõdistatud.

Kaguservas on külgnemine katastriüksusega 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee

(katastritunnus: 80801:001:0174), kusjuures osaliselt jääb maaüksuste vahele kitsa

kiiluna reformimata riigimaa lõik (Vello kinnistu lõunanurgas ~2,8 m laiune, kirdesse

kitsenev). Taotletav karjäär hõlmab maavara, mille arvele võtmine kaevandamiseks on

Transpordiametiga kooskõlastatud Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee teekatte servast

13 m kaugusel. Karjäärist 3 m kaugusele kirde suunda jääb mitteavalik Kalmoja tee

nr 8080336.

Muti liivakarjäär kattub edelaosas, pindalal 0,05 ha Muti maaparandussüsteemiga,

mille kood maaparandussüsteemide registris on 6112351120110. Karjäärist 2 m

kaugusel põhja pool asub nimetatud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

(vid: 61123511201100011M). Kattumine maaparandussüsteemiga on varu

arvelevõtmisel kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga tingimusel, et

üksikdrenaaž kaevandamisel suletakse ja arendaja taotleb maaparandusehitise selle osa

välja arvamise maaparandusehitise maa-alast.

1 2024. Aruanne Pärnu maakonnas Muti uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga

09.04.2024).“ OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 24097, EGF 9896

4

Karjääri kaguservast ~12 m kaugusel kulgeb piiriga paralleelselt Telia Eesti AS

hallatav sideehitis TLKLIIN (VID kood 44637418; kaitsevööndi laius liini teljest 1 m).

Muti liivakarjääri idanurgast ~14 m kaugusel ja kaguservast ~32 m kaugusel asub

1-20 kV elektriõhuliini AS-50 kaitsevöönd (vid: 225681243). Läänenurgast ~35 m

kaugusel asub 1-20 kV elektriõhuliini AS-50 kaitsevöönd (vid: 48322884) ja idanurgast

~145 m kaugusel asub 35-110 kV elektriõhuliini 35kV M-35 kaitsevöönd

(vid: 80244367).

Kaevandamiseks taotletav ala hõlmab õuemaad ja osaliselt rohumaad, mis on kohati

võsastunud. Uuringu tegemise ajaks olid vanad kasutuskõlbmatud hooned lammutatud

ja ehituspraht (peamiselt vanad pehkinud palgid) likvideerimisel. Muti liivakarjääri

vahetus läheduses hoonestus puudub. Maapinna absoluutkõrgused on valdavalt

vahemikus 33–34 m.

Muti liivakarjääri teenindusmaast jääb ~80 m kaugusele põhja suunda

arheoloogiamälestis kivikalme (vid: 11831) ja selle kaitsevöönd (id: 8407516). ~140 m

kaugusel põhja pool asub arheoloogiamälestis kalmistu „Kalmemägi“ (vid: 11830) ja

selle kaitsevöönd (id: 8409945).

Lähim hoonestus (tootmishoone) paikneb ~181 m kaugusel põhja suunas

katastriüksusel Tooma (katastritunnus: 80801:001:0609) ja lõuna suunas ~314 m

kaugusel katastriüksusel Farmi (katastritunnus: 80801:001:0255). Lähim elamu asub

333 m kaugusel põhja suunas katastriüksusel Toomelo (katastritunnus: 80801:001:0303).

Lähimad puurkaevud asuvad ~141 m kaugusel põhja pool Tooma kinnistul

(katastritunnus: 80801:001:0609, puurkaev nr PRK0006360) ning ~366 ja ~399 m

kaugusel edelas Madaramäe maaüksusel (katastritunnus: 80801:001:0022, puurkaevud

nr PRK0003353 ja PRK0019281).

Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu muude looduskaitseliste

piirangualadega.

3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Muti maardla paikneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa piiril, jääjärvelise tekkega

tasandikest ümbritsetud kirde-edelasuunalisel madalal seljandikul, kus

maapinnakõrgused on valdavalt vahemikus 33…34 abs m. Maa-ameti geoloogilise

kaardi andmetel jääb pinnakattesetete kogupaksus piirkonnas vahemikku 15…20 m.

Aluspõhja ülemise kihi moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu

dolokivi.

1981. aastal puuriti Muti maardla lähistel Pärnu rajooni Vändra katsesovhoosi MUTI II

maaparanduse ala geoloogilise ehituse väljaselgitamise eesmärgil (MAEHG nr 36363;

Vassila, Kildjer jt, 1981). Muti liivakarjääri ala põhjapoolsesse otsa rajati

pinnakattepuurauk Pa-5 (sügavus 6,8 m), milles kirjeldati 2,5 m ulatuses kruusliiva ja

4,3 m ulatuses moreeni. Maardla põhjapoolsest nurgast ca 188 m loode poole rajati

puurauk Pa-6 (sügavus 4 m), milles kirjeldati juba ainult moreeni.

5

Lisaks on maardla kirdepiirist 53 ja 67 m kaugusele rajatud kaks pinnakatte kaevandit

piirkonna geoloogilise kaardistamise raames (Karimov ja Nezdoli, 2017). Kaevandite

sügavused on vastavalt 0,85 m ja 1,1 m ning neis kirjeldati kruusliiva ja liiva esinemist.

Muti maardla maavara on arvele võetud geoloogilise uuringu aruande „Aruanne Pärnu

maakonnas Muti uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga

09.04.2024).“ (Nirgi, T. 2024.) alusel. Maavara otsingu eesmärgil ei olnud Muti

maardla alal varasemalt geoloogilisi uuringuid tehtud.

Katendi moodustab muld kasvukihiga (Q2_s;), mille paksus jääb vahemikku 0,3–0,5 m

(keskmine 0,4 m). Mullakiht katab üsna ühtlase kihina kogu ala.

Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu muutliku koostisega setted.

Uuuringuga on kasuliku kihi materjal sette omadustele tuginedes jaotatud kolmeks.

Plokk 1: Vahetult mullakihi all avati pruunikat tooni savikas liiv ja kruusliiv, milles

esineb paiguti vähesel määral veeriseid läbimõõduga 10–15 cm (Q1jrVr_fg). Kiht on

osaliselt mõjutatud inimtegevusest (maaparandus, pinnase ümberpaigutus jm), mistõttu

sisaldab see kohati märgataval määral orgaanilist ainest (mulda). Et teha kindlaks kihis

leviva materjali sobivus edasiseks kasutamiseks, täpsustati töö käigus muuhulgas ka

kihis oleva orgaanilise ainese sisaldust. See kiht ei ole alal lausalise levikuga.

Uuringuruumi idaosa kaevandites see puudus, mujal mõõdeti kihi paksuseks

0,3…1,6 m. Kihi lamam paikneb kõrgustel 31,50…33,66 abs m.

Plokk 2: Täiteliivakihi all avanes helepruunides kuni hallides toonides

horisontaalkihiline glatsiofluviaalne lasund (Q1jrVr_fg), milles levis muutliku teralise

koostisega materjal ühtlase sorteeritusega liivast kuni vähese veeriste sisaldusega

kruusliivani. Kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,6–4,6 m. Suurimad mõõdetud

paksused on seotud uuringuruumi kaguservaga, mida iseloomustab ka kõrgem

maapinnareljeef.

Materjali iseloomustab madal peenosisesisaldus. Lasundis sisalduv liiv on sõmer ja

valdavalt eriteraline, kruusaosise moodustab keskmise kuni hea ümardatusega

peenkruus. Jämepurru sisaldus varieerub valdavalt paarist protsendist kuni 20%-ni.

Kaevandites K01, K07, K12 ja K13 sisaldab kruusliiv ka vähesel määral veeriseid,

mille läbimõõt ulatub kuni 20 cm. Kruusa ja veeriste hulgas esineb nii karbonaatset kui

ka kristalset materjali. Jämeda materjali osakaal väheneb sügavuse suunas.

Mitmes kaevandis, eelkõige uuringuruumi põhjapoolses osas, levis kruusliiva kihi all

ühtlane hea sorteeritusega peene- kuni keskmiseteraline liiv. Kuna liivakihi paksus ei

ületanud üldjuhul 30 cm, siis seda eraldi plokina ei kontuuritud. Kihi lamami kõrguseks

mõõdeti 28,82…30,10 abs m.

Plokk 3: Sõmera kruusliivakihi lamami moodustab hall saviliiv- ja liivsavimoreen

(Q1jrVr_g). Lasundit läbivad rohked aleuriidikihikesed ning esineb erineval määral

peent purdmaterjali. Kohati on kihi materjal tihe ja plastne, kohati pudedam. Kuna

arendaja näeb perspektiivi selle materjali kasutamiseks täitematerjalina on see

täiteliivana arvele võetud.

Muti uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus avati moreenikihi ülemine osa kõigis

kaevandites, kuid sügavuti põhjalikumalt uuriti lasundi materjali kaevandites K01,

K03, K10, K11 ja K12. Lamami kõrguseks mõõdeti 24,85…26,17 abs m.

6

Järgnevas tabelis on toodud Muti maardla üldistatud geoloogiline läbilõige. Kihtide

keskmised paksused on esitatud mudelarvutuse järgi (kihi mahu ja pindala jagatis).

Tabel 1 - Muti maardla üldistatud geoloogiline läbilõige

Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline

indeks Kasulik kiht

Min Max Keskmine

Muld 0,3 0,5 0,4 Q2_s -

Peenosiserikas liiv 0,0 1,6 0,9 Q1jrVr_fg +

Sõmer liiv, kruusliiv 1,6 4,6 2,6 Q1jrVr_fg +

Saviliiv- ja liivsavimoreen 3,3+ 5,0+ 4,2 Q1jrVr_g +

Muti maardlas levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on

maardla geoloogilise läbilõike alumises osas paiknevad savikad setted.

Hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks mõõdeti välitööde käigus veetaseme

kõrgused uuringuruumi rajatud kaevandites ning uuringuruumile lähimas kraavis.

Mõõtmine teostati kõigis kaevandites.

09.04.2024. a toimunud geoloogiliste välitööde käigus fikseeriti vee olemasolu

kaevandites sügavustel 29,39–30,60 abs m (keskmiselt 30,0 abs m). Mõõdetud tasemed

järgisid üsna hästi sõmera kruusliivakihi lamamis paiknevate savikate setete pealispinda,

jäädes sellest pinnast keskmiselt 0,4 m jagu kõrgemale. Täheldatav on mõningane

veetaseme langus ida suunas. Selline veekiht sõltub peamiselt sademetest, mistõttu

võivad erinevatel aastatel ja erinevatel aastaaegadel mõõdetud veetaseme kõrgused

tugevalt varieeruda. Kui kogu maavaravaru väljatakse, tekib alale veekogu (eeldatav

veetaseme abs kõrgus 30,0 m), mida on võimalik korrastada veekoguks või tagasi täita.

Muti maardla külgneb läänes-edelas Muti maaparandussüsteemi maa-alaga (kood:

6112351120110) ning edelanurgas on ca 0,05 ha ulatuses ka sellega kattumine.

Geoloogilise uuringu käigus Põllumajandus- ja Toiduametilt saadud kooskõlastuse

kohaselt läbib antud ala üksik drenaaž, mille võib kaevanduse arendades sulgeda, ilma

et see avaldaks olemasolevale maaparandussüsteemile olulist mõju.

Maardlast kirde pool, teisel pool Kalmoja teed, paikneva Muti maaparandussüsteemi

eesvoolukraavi (vid: 61123511201100011M;) veetase mõõdeti 29.04.2024. a toimunud

ala topograafilise mõõdistamise käigus veidi kõrgemal kui kaevandites, tasemetel

30,64…30,92 abs m, langusega ida suunas. Muti maaparandussüsteemi eesvoolukraav

saab oma vee ümbruskonna väiksematest kraavidest, mis kuivendavad nii sealseid põllu-

kui ka metsamaid. Kraavi kaudu juhitakse liigvesi Muti maardla piirkonnast ca 800 m

kaugusel ida pool voolavasse Künnapojja (vid: VEE1123511), mis on ühtlasi piirkonna

kuivendussüsteemide peakraaviks.

7

4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus

Käesolevaga taotletakse kaevandamiseks maavara, mis on arvele võetud Muti

uuringuruumi geoloogilise uuringuga. Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks

kasutati alalt geoloogilise uuringu käigus kogutud andmeid. Maavara iseloomustamisel

lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018) esitatud nõuetest.

Nõuded ehituskruusale:

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%

- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem

Nõuded ehitusliivale:

- osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%

- osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%

Nõuetele mittevastav maavara loeti eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv või

täitekruus).

Muti maardla kasulikus kihis on tegemist tugevalt varieeruva terastikulise koostise ja

peenosisesisaldusega materjaliga. Ala geoloogilises läbilõikes eristusid kolm settekihti,

mis jagati vastavalt ka maavara plokkideks (plokid 1–3).

Uuringu käigus võeti kõigist 15 uuringupunktist proovid materjali granulomeetrilise

koostise hindamiseks, kokku 28 proovi. Lisaks võeti lähtudes iga settekihi eripäradest

veel proove nende põhiomaduste iseloomustamiseks. Läbilõike ülemises osas

paiknenud savikast mullasegusest liivast (plokk 1) võeti proove orgaanilise aine

sisalduse ja plastsusnäitajate määramiseks. Selle lamamis paiknenud kruusliivakihist

(plokk 2) võeti proovid materjali filtratsiooniomaduste analüüsimiseks ning läbilõike

alumise osa moodustavates savikates setetes (plokk 3) analüüsiti materjali

plastsusnäitajaid. Materjali põhinäitajad on kokkuvõtlikult toodud järgnevas tabelis.

Tabel 2 Maavara kvaliteedi põhinäitajad Muti maardlas

Näitajad: Min Maks Kaalutud

keskmine

Plokk 1 aT

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 9,6 4,1

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 90,4 100,0 95,9

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 10,9 13,1 11,9

Orgaanilise aine sisaldus, % 2,0 2,5

Plokk 2 aT

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 27,4 10,4

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 72,6 100,0 89,6

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 0,8 7,3 2,4

Filtratsioonimoodul K10, m/ööp 0,5 2,1

Plokk 3 aT

Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 1,2 0,1

Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 98,8 100,0 99,9

sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 58,0 71,0 60,8

8

Plokis 1 levib vähese kruusasisaldusega (0,0–9,6%) liivane sete, mis sisaldab 2,0–2,5%

ulatuses orgaanilist komponenti. Selline orgaanilise aine sisaldus on veidi madalam kui

keskmise mulla orgaanilise aine sisaldus (ca 5%). Kuna tegemist on vana talukohaga,

võib arvata, et kirjeldatav settekiht on inimtegevuse mõjul mõnevõrra mullaga

segunenud. Materjali peenosisesisaldus on läbivalt suurem kui 10%. Tulenevalt sette

märgatavast orgaanilise komponendi sisaldusest ja võrdlemisi kõrgest

peenosisesisaldusest ei saa seda liigitada ehitusmaterjaliks, kuid see sobib

täitematerjalina kasutamiseks.

Plokis 2 levib muutliku teralise koostisega materjal ühtlase sorteeritusega liivast kuni

vähese veeriste sisaldusega kruusliivani. Kihti iseloomustab madal peenosisesisaldus,

mis jääb valdavalt vahemikku 0,8…3,5%. Erandiks on kaevandi K13 alumises

intervallis mõõdetud peenosisesisaldus 5,2% ja kaevandis K14 mõõdetud 7,3%.

Kruusaosise sisaldus varieerub vahemikus 0,0–27,4%, kusjuures suuremad mõõdetud

kruusasisaldused (enam kui 15%) on seotud kaguservaga. Liiva filtratsioonimooduliks

mõõdeti uuringu käigus 0,5–2,1 m/ööp.

Plokis 3 levib vähese purdmaterjalisisaldusega saviliiv- ja liivsavimoreen. Materjali

peenosisesisaldus jääb vahemikku 58,0…71,0% (kaalutud keskmine 60,8%).

Plastsusomaduste analüüsimiseks määrati proovimaterjalis sisalduva 0/0,4 mm

fraktsiooni voolavuspiir (WL, %), plastsuspiir (WP, %) ja plastsusarv (IP). Tulemused

olid omavahel sarnased: voolavuspiir 20…25%, plastsuspiir 13…16% ja plastsusarv

7…9. Standardi EVS-EN ISO 14688-2:2018 kohase plastsusdiagrammi alusel liigitub

uuritud settes sisalduv 0/0,4 mm fraktsioon kõigis analüüsitud proovides väheplastseks

saviks.

Kaalutud keskmiste näitajate poolest liigitub looduslik materjal plokkides 1 ja 3

täiteliivaks ning plokis 2 ehitusliivaks. Eelnenust tulenevalt tehti maavarade registri

vastutavale töötlejale geoloogilise uuringuga ettepanek moodustada Pärnu maakonnas

Tori vallas Muti liivamaardla ning kinnitada seal järgmised aktiivse tarbevaru plokid

(kõik pindalaga 1,74 ha):

- plokk 1 – täiteliiv mahus 15 tuh m3;

- plokk 2 – ehitusliiv mahus 46 tuh m3 (ploki 1 lamamis);

- plokk 3 – täiteliiv mahus 73 tuh m3 (ploki 2 lamamis, allpool põhjaveetaset).

5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele

kuuluvate varude määramisega

5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus

Taotletava Muti liivakarjääri mäeeraldis (pindala 1,74 ha) pindalaliselt kattub Muti

liivamaardla aktiivse tarbevaruplokkidega: plokk 1 aT, plokk 2 aT plokk 3 aT.

Mäeeraldis hõlmab plokke täielikult.

Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam. Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa (pindala 1,74 ha) piiride valikul lähtuti mäeeraldist hõlmava

katastriüksuse ja hõlmatavate maavara aktiivse tarbevaru plokkide piiridest.

9

5.2 Kaevandatavad varud

Taotletaval Muti liivakarjääri mäeeraldisel paikneb 88 tuh m3 (sh 15 tuh m³ plokis 1 ja

73 tuh m³ plokis 3) täiteliiva ja 46 tuh m3 ehitusliiva. See ei ole aga kogumahus

kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise

külgedele maavarast hoidetervik.

Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset

ja 12° (nõlvus 1:5) allpool. Arvestades katendi keskmist paksust ~0,4 m ja kasuliku kihi

keskmist paksust 6,8 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt ~35 m. Nõlvaterviku laius

sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on

mäeeraldise piiril vaja külgnevate alade maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku

39 tuh m³ (sh 1 tuh m³ plokis 1 ja 38 tuh m³ plokis 3) täiteliiva ja 7 tuh m3 ehitusliiva

(plokk 2).

Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris:

Täiteliival (plokk 1 ja 3):

Plokk 1: 15 – 1 = 14 tuh m3;

Plokk 3: 73 – 38 = 35 tuh m3;

Kokku: 14 + 35 = 49 tuh m3.

Ehitusliival (plokk 2):

46 – 7 = 39 tuh m3.

6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus

Muti liivakarjäär paikneb logistiliselt soodsas asukohas. Karjäärist ~7 km kaugusel

lõuna suunas asub Tori alevik ning vastavalt ~17 ja 25 km kaugusel edelas asuvad Sindi

ja Pärnu linnad. Ligikaudu 16 km kirde pool asub Vändra alev. Karjäär külgneb Pärnu–

Rakvere–Sõmeru riigimaanteega (tee nr 5). Rail Balticu trassikoridor paikneb karjäärist

1,8 km läänes. Juurdepääs mäeeraldisele on planeeritud mäeeraldise kirdeosast

Kalmoja tee (nr 8080336) kaudu. (Gr lisa 1).

Karjääri ala hõlmab kunagise majapidamise õueala ja seda ümbritsevat rohumaad. Enne

kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud ning koorida kattekiht.

Koos mäeeraldise alaga kavandatakse Vello kinnistul maanteeäärne serv puhastada

puudest ja võsast nähtavuse parandamiseks. Mullale vastav materjal (keskmine paksus

0,4 m) tuleb koorida ja ladustada muust katendist eraldi. Katendi maht on ligikaudu

7 tuh m3.

Kasulik kiht jaguneb kolmeks plokiks, mis paiknevad sügavuti üksteise peal. Läbilõike

ülemise ploki (plokk 1) mõõdetud paksused on vahemikus 0,0…1,6 m (keskmine

0,9 m), teise ploki (plokk 2) paksused vahemikus 1,6…4,6 m (keskmine 2,6 m) ning

kõige alumise ploki mõõdetud paksused olid 3,3…5,0 m (keskmine 4,2 m). Kasuliku

kihi lamam paikneb kõrgusvahemikus 24,85…26,17 abs m.

Kaevandatav materjal sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses täitematerjalina.

10

Kaevandamise ettevalmistustöödeks on puude maha võtmine, kändude juurimine ja

kattepinnase koorimine. Kogu mäeeraldise ulatuses teostatakse paljandustööd 25-

tonnise pöördkoppekskavaatoriga. Kattepinnas kogutakse aunadesse ning mäetööde

arenedes kasutatakse jooksvalt kaevandatud ala korrastamiseks. Karjäärivarude

ammendumisel kasutatakse katend vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Enne korrastamisprojekti koostamist arvestatakse, et karjäärialal oleks võimalik tagada

nõuetekohane kaevandatud maa korrastamine lähtudes kaevandamisloa taotluses

esitatust ja loaga kinnitatud korrastamise suundadest ja esitatud plaanidest.

Maavara kaevandamiseks kasutatakse 25 tonnist pöördkoppekskavaatorit, mis karjääri

astangul seistes ammutab ja tõstab maavara looduslikuna kalluri kasti. Looduslikust

olekust kaevandatav materjal sisaldab niiskust, mistõttu kaevandamisprotsess oluliselt

ei tolma.

Materjali transportimine tarbijani toimub 28-tonnise kandevõimega kalluritega.

Vajadusel on transpordil tolmu heide välditav väljaveotee niisutamisega.

Kaevandamise käigus karjäärist vett välja ei juhita, mistõttu ei mõjutata ka

ümberkaudsete kaevude veetaset.

7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad

keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Kaevandamisega muudetakse maapinnareljeefi. Maastiku esteetiline

ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Kuna tegemist on pindalalt ja

tootmismahtudelt väikese karjääriga, kus ei toimu kaevise töötlemist on kaevandamisel

minimaalselt tööprotsesse, millega võiks kaasneda häiringuid. Looduskaitselisi objekte

taotletaval alal ei ole.

7.1 Vesi

Muti liivakarjääris levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on

geoloogilise läbilõike alumises osas paiknevad savikad setted. Kvaternaarisetete

põhjavesi on surveta ja toitub sademetest, mistõttu võivad erinevatel aastatel ja

aastaaegadel mõõdetud veetaseme kõrgused oluliselt varieeruda. Uuringuaegsete

mõõtmiste järgi jäi veetase absoluutkõrgusele 29,39-30,60 m (keskmiselt 30,0 abs m).

Veetase järgib kruusliivakihi lamamis paiknevate savikate setete pealispinda,

täheldatav on mõningane veetaseme langus ida suunas.

Kaks ülemist plokki (plokk 1 ja plokk 2) paiknevad veetasemest kõrgemal, kuid

alumine plokk (plokk 3) madalamal. Allpool veetaset asuv maavara väljatakse

karjäärist vett välja juhtimata, mistõttu mõju karjääri ümbritsevale veerežiimile puudub.

Mäetöödel kasutatakse tehniliselt korras ja perioodiliselt hooldatud tehnikat, mis aitab

vältida kütuse ja õlide sattumist pinnasesse ja vette.

11

Tankimine ja tehnika hooldamine toimub väljaspool karjäärisüvendit selleks kujundatud

platsil. Hooldusplatsil tagatakse õlide kogumiseks ja tõrjeks vajalikud vahendid

(absorbendid), et vältida reostust.

Ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reeglite õigeaegsel rakendamisel ei toimu pinna- ja

põhjavee reostumist. Masinate tehniliste rikete tõttu tekkinud reostunud pinnase kohustub

kaevandaja viivitamatult likvideerima.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ja veetasemele puudub vajadus vee seireks.

7.2 Müra

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinal on

müratase normeeritud. Müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning

täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84…90 dB. Ekskavaatori

tekitatav müratase ulatub 105 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris

töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja

helirõhu tase väheneb 6 dB kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal

100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja

400 m kaugusel oleks müratase 27 dB.

Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute

vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18…25 dB võrra.

Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu

võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala

saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus

tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd

toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.

Lähim elamu paikneb taotletava Muti liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~333 m

põhja suunas Toomelo kinnistul (tunnus: 80801:001:0303). Vabas õhus leviva heli tase

kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996)

abil:

= − (20 log + 11) , kus

Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);

Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);

d – kaugus müraallikast (m)

Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset kuni 105 dB ja lähima elamu kaugust

333 m võiks müratase ulatuda seal tasemeni:

= 105 − (20 log 333 + 11) = 44

Praktikas ei paikne müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut

vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed ning karjääri ja

hooneid eraldav taimestus. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline.

12

7.3 Heitkoguste hinnang

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel

tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis

ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on

kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi

ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks 1 tonn aastas,

millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast

saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad, mis tekitavad müra. Mäemasinate

tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku

niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50…100 m kaugusel.

Kaugemale võib tolm levida kaevist vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata

kruusateedel võib tolm levida tuulega 150…200 m kaugusele. Vastavalt vajadusele on

võimalik tolmu teket kuival ja tuulisel ajal vältida karjääri väljaveoteid niisutades.

Karjääris töötav ekskavaator ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad

õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide

(veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate

tehnoülevaatusel.

Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid.

Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus

tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA

Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis2 kirjeldatud metoodikat, mille

puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv

osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:

= × 0,0016 × (

2,2 )

1,3

(

2 )

1,4 , kus

E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja;

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

2 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and

Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles

https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil

es.pdf

13

Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust

järgmiselt:

Osakeste suurus

< 30 µm

< 0,03 mm

< 15 µm

< 0,015 mm

< 10 µm

< 0,01 mm

< 5 µm

< 0,005 mm

< 2,5 µm

< 0,025 mm

k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053

PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-

2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on

arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv

osakeste eriheide järgmine:

= 0,74 × 0,0016 × (

3,5 2,2)

1,3

( 2 2)

1,4 = 0,0022 /

Arvestades, et kogu kaevis läbib 1 laadimistsükli, siis karjääri aastase tootmismahu

~10000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:

0,0022 ∗ 10000

1000 = 0,022 /

Kokku on seega kaevise ümberpaigutamise käigus tekkivate tahkete osakeste

heitkoguste summa 0,022 t/a.

Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete

heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba

(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).

8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta

Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes

vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on

kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,

loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele

võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest

asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis

on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja

ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava

materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele

14

võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas

kaubastada või kasutada.

Taotletavas Muti liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis

koosneb valdavalt kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja

seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99

alusel. Kui kaevandatud ala kujundatakse korrastamise käigus veekoguks, siis

hinnanguliselt kasutatakse nõlvade korrastamisel ~1 tuh m³ ja võõrandatakse ~6 tuh m³

mulda. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui

kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Kui kaevandatud ala

korrastatakse tagasi täitmise teel rohumaaks, kasutatakse kogu katend (~7 tuh m3)

korrastamiseks. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu

toodang realiseeritakse.

Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada

vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.

9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine

Mäeeraldise lamam paikneb kõrgusvahemikus 24,85…26,17 abs m. Oodatav veetase

pärast maavara ammendumist on 30,0 abs m. Tingimused on seega kaevandatava

maavara ammendumisel sobivad kogu alale veekogu moodustamiseks. Samas on

võimalik kogu ala korrastada tagasitäitmise teel ka rohumaaks või korrastada väiksema

veekoguga rohumaaks (Gr lisa 3).

Korrastades kogu ala veekoguks saab veekogu kallaste korrastamisel rohumaaks

karjääri nõlvadele tagasi laotada karjääri alalt eemaldatava katendi ~1 tuh m³ mahus.

Kui korrastamisel suurendatakse maismaa osakaalu on kogu katend korrastamiseks

kasutatav. Kogu karjääri korrastamisel rohumaaks maapinna kõrgusega (30,70 m) on

vaja täitepinnast kokku 51 tuh m³ (sh 7 tuh m³ katendit).

Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Kaevandatud

maa korrastamine viiakse lõpule projekti alusel, mille lähtetingimused määrab

Keskkonnaamet arvestades maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.

Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt. Korrastamisprojekti

kinnitamiseni lähtutakse kaevandamisloa taotluses esitatust ja loaga kinnitatud

korrastamise suundadest.

Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva

loodusega sobilikult.

9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille

moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse

korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava

korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise

15

teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete

geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates

töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari

kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Muti liivakarjääri

korrastamise eeldatavaks maksumuseks 1,74 ha x 2000 € ≈ 3 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Seletuskirja koostaja: Priit Koppel

OÜ J. Viru Markšeideribüroo

13.08.2024