Muti liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning KMH algatamise või algatamta jätmise otsuse tegemise ja menetluse tähtaja pikendamine

EELNÕU

22.09.2025

Muti liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele T-KL/1024728-2 keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Sokkel Karjäärid OÜ 08.10.2024 esitatud Muti liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusest nr T-KL/1024728-2 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamise Muti liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Muti liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Karjääri lubatud tööajaks on tööpäevadel ajavahemikul 8.00-17.00. Öörahu ajal,

nädalavahetustel ja riigipühadel peab töötamine olema keelatud. Nimetatud tööaja

piiranguid on võimalik loa kehtivuse ajal muuta poolte kirjalikul kokkuleppel teavitades

sellest loa andjat.

1.2.2. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja

vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole

kohustust teid kasta.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi

kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Sokkel Karjäärid OÜ (registrikood 16392048, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Lipa küla,

Kuivati, 78405) esitas 13.09.2024 Keskkonnaametile taotluse Muti liivakarjääri keskkonnaloa

saamiseks. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

08.10.2024 numbriga DM-129629-5.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele,

sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2(20)

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 30.10.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 29.10.2024 kirjaga nr DM-129629-7 keskkonnaloa taotluse

esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitati arvamusi.

Transpordiamet esitas oma poolse arvamuse 11.11.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/20621-1.

Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega , märgib järgmist:

- maavara väljavedu hakkab toimuma mööda kohalikku Kalmoja teed. Uute maha sõitude rajamine

ristumisega riigitee 5 ei ole lubatud;

- enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja Kalmoja tee

materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht riigitee 5 km 26,95 rekonstrueerida, sest oleva

ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab

EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku

taotluse alusel.

Eraisik A.S soovis 20.11.2024 kirjaga infot taotluse M-129629 edasisest menetlusest.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Muti liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse 30.10.2024 kirjaga nr DM-129629-9 Tori Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks,

tähtajaga 30.12.2024. Kiri on registreeritud Tori Vallavalitsuse dokumendiregistris 30.10.2024

ning selle staatuseks märgitud „saabunud“.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses. Otsuse tegemise tähtaega on pikendatud kuni xx.xx.xxxx

Keskkonnaameti xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xxxxxx-x.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaa kaevandamine kuni

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

3(20)

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus

nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Muti liivakarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL/1024728-2 koos sinna juurde kuuluvate

materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74);

4. Tori valla üldplaneering (Tori Vallvolikogu 29.12.2009 määrus nr 22);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Metsaregister;

7. Eesti looduse infosüsteem (EELIS);

8. Must-toonekure kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/105);

9. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138).

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist

ei toimu, võimalikuks mõjualaks on umbes 250 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus

Taotletav Muti liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Tori vallas Muti külas jäädes eraomandisse

kuuluvale Vello kinnistule (tunnus: 80801:001:0024; pindala 1,85 ha, sihtotstarve elamumaa

100%), mille omanik on Sokkel Karjäärid OÜ. Tegemist on uue karjääri rajamisega.

Taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 1,74 ha. Maavara kaevandamise

keskmiseks aastamääraks on 6 tuh m³. Kaevandatud maavara hakatakse peamiselt kasutama

piirkonna ehitustegevuste varustamiseks (ehitus ja teedeehitus). Keskkonnaluba taotletakse 15

aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse rohumaaks ja veekoguks.

Mäeeraldise kirjeldus

Muti maardla paikneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa piiril, jääjärvelise tekkega tasandikest

ümbritsetud kirde-edelasuunalisel madalal seljandikul, kus maapinnakõrgused on valdavalt

vahemikus 33…34 abs m. Maa-ameti geoloogilise kaardi andmetel jääb pinnakattesetete

kogupaksus piirkonnas vahemikku 15…20 m. Aluspõhja ülemise kihi moodustab Siluri ladestu

Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivi.

Muti maardla kasulikus kihis on tegemist tugevalt varieeruva terastikulise koostise ja

peenosisesisaldusega materjaliga. Ala geoloogilises läbilõikes eristusid kolm settekihti, mis jagati

vastavalt ka maavara plokkideks (plokid 1–3). Kaalutud keskmiste näitajate poolest liigitub

looduslik materjal plokkides 1 ja 3 täiteliivaks ning plokis 2 ehitusliivaks.

Varud taotletava mäeeraldise piires on järgmised:

• plokk 1 – täiteliiv mahus 15 tuh m³, millest kaevandatav on 14 tuh m³;

• plokk 2 – ehitusliiv mahus 46 tuh m³ (ploki 1 lamamis), millest kaevandatav on 39 tuh m³;

• plokk 3 – täiteliiv mahus 73 tuh m³ (ploki 2 lamamis, allpool põhjaveetaset), millest

kaevandatav on 35 tuh m³.

4(20)

Kaevandatav varu on seega kokku täiteliival 49 tuh m³ ja ehitusliival 39 tuh m³.

Katend

Katendi moodustab muld kasvukihiga (Q2_s;), mille paksus jääb vahemikku 0,3–0,5 m (keskmine

0,4 m). Mullakiht katab üsna ühtlase kihina kogu ala.

Katendimaht on 7 tuh m³, millest muld moodustab 7 tuh m³.

Kasulik kiht

Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu muutliku koostisega setted.

Plokk 1 asub vahetult mullakihi all, see on pruunikat tooni savikas liiv ja kruusliiv, milles esineb

paiguti vähesel määral veeriseid läbimõõduga 10–15 cm (Q1jrVr_fg). Kiht on osaliselt mõjutatud

inimtegevusest (maaparandus, pinnase ümberpaigutus jm), mistõttu sisaldab see kohati märgataval

määral orgaanilist ainest (mulda). Plokk 2 on täiteliivakihi all, kus avanes helepruunides kuni

hallides toonides horisontaalkihiline glatsiofluviaalne lasund (Q1jrVr_fg), milles levis muutliku

teralise koostisega materjal ühtlase sorteeritusega liivast kuni vähese veeriste sisaldusega

kruusliivani. Kihi uuritud paksus jääb vahemikku 1,6–4,6 m. Plokk 3 sõmera kruusliivakihi

lamami moodustab hall saviliiv- ja liivsavimoreen (Q1jrVr_g). Lasundit läbivad rohked

aleuriidikihikesed ning esineb erineval määral peent purdmaterjali. Kohati on kihi materjal tihe ja

plastne, kohati pudedam.

Nõlvad

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta

maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi

püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset ja 12° (nõlvus 1:5) allpool. Mudelarvutuse põhjal

on mäeeraldise piiril vaja külgnevate alade maatoe tagamiseks jätta kaevandamata kokku 39 tuh

m³ (sh 1 tuh m³ plokis 1 ja 38 tuh m³ plokis 3) täiteliiva ja 7 tuh m³ ehitusliiva (plokk 2).

Kasutatav tehnoloogia

Taotletavas Muti liivakarjääris on mäenduslikud tingimused liiva kaevandamiseks võrdlemisi

soodsad (ei ole väga keerulised).

Muti liivakarjäär paikneb logistiliselt soodsas asukohas. Karjäär külgneb Pärnu– Rakvere–Sõmeru

riigimaanteega (tee nr 5). Rail Balticu trassikoridor paikneb karjäärist 1,8 km läänes. Juurdepääs

mäeeraldisele on planeeritud mäeeraldise kirdeosast Kalmoja tee (nr 8080336) kaudu.

Karjääri ala hõlmab kunagise majapidamise õueala ja seda ümbritsevat rohumaad ja puistud. Enne

kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud ning koorida kattekiht. Koos

mäeeraldise alaga kavandatakse Vello kinnistul maanteeäärne serv puhastada puudest ja võsast

nähtavuse parandamiseks. Mullale vastav materjal (keskmine paksus 0,4 m) tuleb koorida ja

ladustada muust katendist eraldi. Katendi maht on ligikaudu 7 tuh m³.

Enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa, puud ja kännud. Samuti tuleb eemaldada

katend, mis koosneb üldiselt mullast ja moreenist. Katend eemaldatakse ekskavaatoriga või

buldooseriga. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ning kasutatakse hiljem

karjääri korrastamisel või võõrandatakse Maapõueseaduses ette nähtud korras. Katendivallid

toimivad efektiivsete müratõketena. Muld vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.

5(20)

Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja

vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.

Arvestades väljatava maavara veealuse kihi paksust on Muti liivakarjääris lasuv täiteliiv võimalik

kaevandada ilma veetaset alandamata. Kaevandamine toimub eelduslikult kahe astmega,

veepealne ja -alune varu eraldi. Veepealse täiteliiva varu kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit

ja/või frontaallaadurit, veealuse varu väljamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta kas pika noolega

ekskavaator ja/või pinnasepump-süvendaja. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele

ning transporditakse karjäärist välja. Veealune täiteliiva varu tuleb esmalt tõsta vallidesse

nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada kaevise laadimisega kalluritele ning see

transporditakse karjäärist välja. Vajadusel kasutatakse sõelumist, sh purustamist.

Karjäär korrastatakse veekoguks ja rohumaaks.

Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem

kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist

tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine

(nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega. Kaevandatud maa tehnilisel

ja bioloogilisel korrastamisel on võimalik kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit.

Ümbritseva maastiku kirjeldus, maakasutus

Maa sihtotstarve Vello maaüksusel Muti liivakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal

(7,40 ha pindalal) muudetakse mäetööstusmaaks, hetkel on tegemist elamumaaga. Mäeeraldise

teenindusmaal on tegemist haritava maa ja loodusliku rohumaaga.

Muti liivakarjäär piirneb edela-, loode- ja kirde suunas katastriüksusega Kalmoja (katastritunnus

80801:001:0011).

Tegemist on hajaasustusega. Lähim hoonestus (tootmishoone) paikneb ~181 m kaugusel põhja

suunas katastriüksusel Tooma (katastritunnus: 80801:001:0609) ja lõuna suunas ~314 m kaugusel

katastriüksusel Farmi (katastritunnus: 80801:001:0255). Lähim elamu asub 333 m kaugusel põhja

suunas katastriüksusel Toomelo (katastritunnus: 80801:001:0303).

Karjäär asub Tori alevikust ~7 km kaugusel põhja suunas ja jääb Sindi linnast ~17 km kirde poole.

Muti liivakarjäär jääb Pärnu–Rakvere–Sõmeru riigimaantee (tee nr 5) 27. kilomeetripunktist

vahetult loode suunda. Kaguservas on külgnemine katastriüksusega 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee

(katastritunnus: 80801:001:0174).

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi. Samuti

riigimaantee. Võib öelda, et lähimaastik on suures osas inimese poolt kujundatud, kus looduslik

mitmekesisus on madal. Looduslikumad alad (metsamaastik) jääb kaugemale kui 500 m ning

tegevuse mõjualas ei asu. Tegu on majandusmetsadega, mis on suures osas kuivendatud

(kraavitatud).

Muti liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade kasutamist ega

metsa hooldamist ja kasvatamist. Tegu on endise õuealaga, mis põllu- või metsamaana kasutuses

ei ole.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu

väljatakse maksimaalses võimalikus mahus.

6(20)

Karjääri kaguservast ~12 m kaugusel kulgeb piiriga paralleelselt Telia Eesti AS hallatav sideehitis

TLKLIIN (VID kood 44637418; kaitsevööndi laius liini teljest 1 m). Muti liivakarjääri idanurgast

~14 m kaugusel ja kaguservast ~32 m kaugusel asub 1-20 kV elektriõhuliini AS-50 kaitsevöönd

(vid: 225681243). Läänenurgast ~35 m kaugusel asub 1-20 kV elektriõhuliini AS-50 kaitsevöönd

(vid: 48322884) ja idanurgast ~145 m kaugusel asub 35-110 kV elektriõhuliini 35kV M-35

kaitsevöönd (vid: 80244367).

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Üldplaneering

Üldplaneeringu kohaselt jääb tegevus maardla alale. Seega vastuolu üldplaneeringuga otseselt ei

ole. Tegevus jääb ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee kaitsevöönditesse.

Üldised tingimused maardlate maal on järgmised:

• Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele

tekitatav kahju oleks minimaalne.

• Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks

ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning

kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.

• Kaevandustööde lõppemisel tuleb kaevandusala kohaselt korrastada, haljastada ja luua

vabaaja ala või taastada kaevandamise eelne maakasutuse funktsioon.

• Maardlaga kattuvale rohevõrgustiku alale kaevandamislubade andmine ja taotlemine

toimub õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

• Rohevõrgustikule jäävad kaevandusalad tuleb rekultiveerida selliselt, et säiliks piirkonnale

omane ja sobilik maakasutus (põllumaa, metsamaa, avalikult kasutatav veekogu vms).

• Kui karjääride tegevus mõjutab piirkonna põhjavee režiimi selliselt, et tulemuseks on

põhjaveereostus või veetaseme kriitiline alanemine piirkonna kaevudes, tuleb tekkivad

kahjud kompenseerida kaevandajal.

• Intensiivse karjääritranspordi piirkonda jäävaid kruusakattega teid (sh karjääre

tugimaanteedega ühendavaid teid) tuleb kuivadel perioodidel niisutada.

• Uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste laiendamine toimub maavara

kaevandamise loa alusel, kui seadustes ei sätesta teisiti.

• Uuringuloa ja kaevandamisloa omanikul on õigus kasutada teed. Erateed kasutatakse

teeseaduses sätestatud korras. Kui eratee omanik ning üldgeoloogilise uurimistöö loa,

uuringuloa või kaevandamisloa omanik kokkulepet ei saavuta ja loa omanikul puudub

uuringuruumile või kaevandamisalale avalikult kasutatavalt teelt muu juurdepääs, on tal

õigus nõuda uuringuruumile või kaevandamisalale juurdepääsu loa kehtivuse ajaks

asjaõigusseaduse §-s 156 sätestatud korras.

• Vastavalt KeHJS seaduse § 6 lg 1 p 28 järgi on turba mehhaniseeritud kaevandamine

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Seetõttu tuleb enne maavara kaevandamisloa taotlemist

Keskkonnaametilt läbi viia keskkonnamõju hindamine, mis hõlmab ka Natura 2000 mõju

hindamist.

Tegu on uue liivakarjääri rajamisega üldplaneeringus märgitud maardla alal, mis ei jää rohelisse

võrgustikku.

Maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirjas on maavarade kohta muu hulgas toodud, et:

7(20)

1. maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise

võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud

nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed;

2. kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele

võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse

huvidele;

3. asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt

kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud

aladest;

4. kaevandamisel hinnata ja leevendada transpordiga kaasnevaid mõjusid;

5. kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada;

6. arvelevõetud maavaravarud säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena;

7. maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju

hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised

uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude

vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on

seotud materjali väljaveoga.

Samuti on välja toodud, et …/Tagada tuleb maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ja

maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik

kaevandamine tähendab maardla kiiret ammendamist, võimalikult suure koguse maavara

väljamist võimalikult lühikese aja jooksul, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja

seismiliste normide ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist

(eelistatult puhkealaks). Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara

võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist/.

Pärnu maakonnaplaneeringu kaartide „Asustus muudatustega“, „Looduskeskkond muudatustega“

ja „Tehniline taristu muudatustega“ kohaselt piirangutega alal ei asu. Maakasutuse sihtotstarvet

maakonnaplaneering alale ei määra. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Pärnu

maakonnaplaneeringus sätestatuga, kuid arvestada tuleb eespool toodud üldisi põhimõtteid.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks

oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem

kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud

lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida

konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik

planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist

tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel

rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

8(20)

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Tori vallavolikogu on 21.11.2024 otsusega nr 306 andnud nõusoleku Muti liivakarjääri rajamiseks

vajaliku keskkonnaloa väljastamiseks järgmistel tingimustel:

• Põhjendatud on määrata kaevandamisloa andmisel karjääri lubatud tööajaks kindel

periood ehk tööpäevadel ajavahemikul 8.00-17.00. Öörahu ajal, nädalavahetustel ja

riigipühadel peab töötamine olema keelatud;

Arendaja on tingimustega nõustunud 18.12.2024 kirjaga, kuid palus lisada järgnev täiendus:

„nimetatud tööaja piiranguid on võimalik loa kehtivuse ajal muuta poolte kirjalikul kokkuleppel

teavitades sellest loa andjat“.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Kavandatud on uue liivakarjääri rajamine, kus leidub täite- ning ehitusliiva.

Taotletava mäeeraldise ala on valdavalt endine õuemaa, kus asuvad amortiseerunud hooned. Alale

on kasvanud puud (sh endise talupuud). Esineb ka lagedamat ala. Looduslik mitmekesisus sellistel

aladel ei ole kõrge.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Puud eemaldatakse ja võõrandatakse.

Ala korrastakse rohumaaks ja veekoguks. Seega tulevikus ala mitmekesisus kindlasti suureneb,

kuna looduslike liikide mitmekesisus on rohumaal ning veekogudes suurem kui õuealal.

Katend (muld, moreen kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale). Kaevandamise ajal

toimivad katendivallid efektiivse müra- ja tolmutõkkena. Mäeeraldiselt eemaldatav katend

võõrandatakse või taaskasutatakse teenindusmaal nõlvade ja ala korrastamiseks.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas

taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

Vett ressursina ei tarbita.

Looduskaitse

Liivakarjääri maksimaalseks mõjualaks on üldjuhul 250 meetrit. Mäeeraldisel ja sellest 250

meetrises puhveralas ei ole EELIS andmetel kaitsealuste liikide leiukohti ja kaitsealasid. Kuid on

erandeid liikidest, kelle puhul peab analüüsima väärtuse esinemist laiemas puhvris, kui seda on

250 meetrit. Eranditest tingituna hinnatakse mõju antud juhul must-toonekurele ja väike-

konnakotkale.

Kavandatav liivakarjäär asub väike-konnakotka (KLO9124366) kodupiirkonnas, milleks võib

üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa.

Mõjualasse jääb must-toonekure elupaik (KLO9128709) olles mäeeraldisest umbes 6 kilomeetri

kaugusel.

Teised kaitsealused liigid jäävad tegevusalast kaugemale kui 300 m.

9(20)

LKS § 55 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia

eesmärgil, on keelatud. Lõige 6 täpsustab, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud

LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Muti

liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi

visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka pinna- ning

põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Muti maardlas levib vabapinnaline kvaternaarisetete veekiht, mille veepidemeks on maardla

geoloogilise läbilõike alumises osas paiknevad savikad setted. 09.04.2024. a toimunud

geoloogiliste välitööde käigus fikseeriti vee olemasolu kaevandites sügavustel 29,39–30,60 abs m

(keskmiselt 30,0 abs m). Mõõdetud tasemed järgisid üsna hästi sõmera kruusliivakihi lamamis

paiknevate savikate setete pealispinda, jäädes sellest pinnast keskmiselt 0,4 m jagu kõrgemale.

Täheldatav on mõningane veetaseme langus ida suunas. Selline veekiht sõltub peamiselt

sademetest, mistõttu võivad erinevatel aastatel ja erinevatel aastaaegadel mõõdetud veetaseme

kõrgused tugevalt varieeruda. Kui kogu maavaravaru väljatakse, tekib alale veekogu (eeldatav

veetaseme abs kõrgus 30,0 m), mida on võimalik korrastada veekoguks või tagasi täita.

Muti liivakarjäär kattub edelaosas, pindalal 0,05 ha Muti maaparandussüsteemiga, mille kood

maaparandussüsteemide registris on 6112351120110. Karjäärist 2 m kaugusel põhja pool asub

nimetatud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (vid: 61123511201100011M).

Lähimaks veekoguks on Künnapoja peakraav (EELIS kood VEE1123511) jäädes 800 m

idasuunda. Mäeeraldisel on üks kraav. Muud veekogud puuduvad. Looduslikud veekogud asuvad

tegevuse mõjualast väljaspool.

Kaks ülemist plokki (plokk 1 ja plokk 2) paiknevad veetasemest kõrgemal, kuid alumine plokk

(plokk 3) madalamal.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veere-

žiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel

alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse

veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta,

vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Kaevatav varu jäetakse nõrguma ning vesi saab

pinnasesse tagasi voolata. Põhjaveetaseme muutus väljakaevatava mahu arvelt on ebaolulise

suurusega, kuna see taastub sademetest ning nn alanduslehtrit ei teki.

Seega puudub kaevandamisel mõju piirkonna veetasemele.

10(20)

Lähimad puurkaevud asuvad ~141 m kaugusel põhja pool Tooma kinnistul (katastritunnus:

80801:001:0609, puurkaev nr PRK0006360) ning ~366 ja ~399 m kaugusel edelas Madaramäe

maaüksusel (katastritunnus: 80801:001:0022, puurkaevud nr PRK0003353 ja PRK0019281).

Lähim majapidamine on 333 m kaugusel.

Mõju elanike veetarbimisele ei ole eeldada. Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega

veetasemele puudub vajadus otseselt vee seireks. Lähim elamu asub piisavalt kaugel. Mõju pole

eeldada ka lähimatele puurkaevudele.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt

eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa filtreeriva

omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni

ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000) järgi

jääb mäeeraldis keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavesi on looduslikult kaitstud

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid

perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda

selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Leevendusmeetmete õigeaegsel

rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel

välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille

tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste

rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid

korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise

viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Eelduslikult ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, mistõttu on

oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta oluliselt

piirkonna kaeve ega veerežiimi. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja

tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida.

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja

remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga

seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016

11(20)

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis

tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator,

abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks

ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi

puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel. Loodusliku

materjali töötlemiseks kasutatakse tavapäraselt mobiilset purustus-sorteerimissõlme.

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria

elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul

iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra

hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

90-110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb

müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel

mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt

vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

Põhikaardi andmetel asub lähim elamumaa (II kategooria ala, olemasolev õuemaa) Muti

liivakarjäärist ca 333 m kaugusel. Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt on elamule lähimas

karjääri osas töötamisel arvutuslik maksimaalne müratase avamaastikul lähima elamu juures 44

dB.

Arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud piirnormidele ning seega ei ole põhjust arvata, et

Muti liivakarjääris kaevandamine põhjustaks ülenormatiivse müra levimist õuealadele. Arvutuses

ei ole muuhulgas arvestatud müra levikut tõkestavate elementidega (müravallid, tehnika asumine

süvendis, metsatukad) ega muude looduslike tingimustega, mistõttu on arvutuses tegu mõnevõrra

ülehinnatud müratasemega. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab

vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada uusi katendivalle, või tehes olemasolevaid

kõrgemaks. Valdavas osa ilmakaartest on karjääri ala piiratud metsaga, mis on samuti müralevikut

takistav faktor.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega

kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed

mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Keskkonnaamet seab keskkonnaloale järgmised tingimused, mis muuhulgas lähtuvalt kohaliku

omavalitsuse 21.11.2024 otsusest nr 306 ja arendaja ettepanekust:

• karjääri lubatud tööajaks on tööpäevadel ajavahemikul 8.00-17.00. Öörahu ajal,

nädalavahetustel ja riigipühadel peab töötamine olema keelatud. Nimetatud tööaja

12(20)

piiranguid on võimalik loa kehtivuse ajal muuta poolte kirjalikul kokkuleppel teavitades

sellest loa andjat.

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest

töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu

eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning

lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja

selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul

atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt

õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa määruses nr 67 sätestatud

künniskogust.

Seletuskirja kohaselt Muti liivakarjääri keskmise aastamäära kaevandamisel on tahkete osakeste

summaarne heitkogus ~0,22 t/a ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide

sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad

jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja

tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Transpordil tekkivad tolmu

heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate massist ja sõidukiirusest, teede

peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast.

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse.

Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt

õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,

kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.

Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni 30 km/h) ning

karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid suurt kiirust

arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv

õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Vältimaks liigset tolmuteket, sh läheduses asuvale riigimaanteele, tuleb tegevusega arvestada

järgmisi tingimusi:

• karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei

ole kohustust teid kasta.

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuse korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha osakeste ülenormatiivse

13(20)

kontsentratsiooni teket ja levikut väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire. Ülenormatiivse tolmu

kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade

tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise

piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele. Muti liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Taotluse kohaselt korrastatakse metsamaaks ning veekoguks. Korrastamiseks mittevajalik katend

võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale

tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

14(20)

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja tegevusest on antud ptk-s 3.1.1.

Tegemist on uue karjääri rajamisega endisele õuemaale, maakasutus muutub. Küll aga on see

osaliselt taastatav ala korrastamisega veekoguks ning metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1. Kavandatud on uue

liivakarjääri rajamine, kus leidub täite- ning ehitusliiva.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel või luuakse

uus maakasutus, mis tõstab ala looduslikku mitmekesisust pikemas perspektiivis.

Ala on valdavas osas endine õuemaa kõlvik, mistõttu tegu ei ole oluliselt loodusressurssidega

alaga. Tegu on inimmõjuga ala, arvestades ka, et ümbruskonna maastik on suures osas kasutusel

põllumajanduslikul eesmärgil või transport (riigimaantee).

Looduslikult mitmekesised alad jäävad eemale ning mõjualast väljapoole. Vett ressursina ei

kasutata.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus

tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse

keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Kultuuripärand ja kultuurimälestised

15(20)

Muti liivakarjääri teenindusmaast jääb ~80 m kaugusele põhja suunda arheoloogiamälestis

kivikalme (vid: 11831) ja selle kaitsevöönd (id: 8407516). ~140 m kaugusel põhja pool asub

arheoloogiamälestis kalmistu „Kalmemägi“ (vid: 11830) ja selle kaitsevöönd (id: 8409945). Mõju

nimetatud objektile ei ole eeldada. Tegevusi selle alal ei toimi ning eelduslikult on minimaalne

vahemaa 80 m piisav. Objekti müra või tolm ei mõjuta ning veerežiimi ei muudeta.

Lähim kultuurpärandi objekt on Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel 230 m kaugusel asuv

Pärnu-Paide maantee lõik (ajalooline teelõik). Mõju sellele objektile ei ole eeldada. See jääb

piisavalt kaugele, kuhu mõjutegurid ei ulatu.

Looduskaitse

Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses

puuduvad. Ülevaade nendest objektidest on toodud 3.1.3.

Mõju Natura 2000 aladele

Lähim Natura 2000 ala mäeeraldisele on Mõrdama loodusala (RAH0000287) asudes umbes 3,2

km kaugusel ja seega võimalikust mõjualast väljaspool. See on piisav vahemaa, et välistada

objektiivselt kaevandamisega seotud tegurite jõudmist alale. Nende alade vahele jääb suures osas

metsamaa, mis on näiteks tolmu, müra levikut takistavate omadustega. Veerežiimi muutusi ei esine

ulatuses, mis võiks Natura 2000 alasid negatiivselt mõjutada. Mõju ei ole eeldada ka transpordi

kasvust, kasutatakse olemasolevaid teesid kehtivate normidega kooskõlas.

Seetõttu on objektiivselt negatiivne mõju Natura 2000 aladele välistatud ning Natura eelhindamise

koostamine ei ole vajalik.

Mõju must-toonekurele

Must-toonekurg (Cicconia nigra) on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaiku iseloomustab

varjuliste vooluveekogude olemasolu. Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv ja

eelistab inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistusid ning väldivad pesitsemist

metsaservas. Liik on Eesti punase nimestiku järgi väljasuremisohus ning looduskaitseseaduse

alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi

alusel on liigi nii lühi-ja pikaajalise populatsiooni trend langev.

Liigi kodupiirkond on 20 km raadiuses pesast ning see on ala, kust ta otsib sobivatest

vooluveekogudest toitu. Liigi toitumisalade degradeerumine on Eestis kriitilise tähtsusega

ohutegur, mistõttu on oluline tagada vooluveekogude hea seisund. Kavandatava tegevusega ei ole

ette nähtud tegevusi, mis vooluveekogusid ebasoodsalt mõjutaks.

Samuti ei ole ette näha pesitusaegset häiringut, sh mürast tulenevat häiringut, kuna võimalikku

mõjualasse jääv must-toonekure elupaik (KLO9128709) asub mäeeraldisest umbes 6 kilomeetri

kaugusel.

Mõju väike-konnakotkale

Kavandatav liivakarjäär asub väike-konnakotka (KLO9124366) kodupiirkonnas, milleks võib

üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. Selles raadiuses toimub suurem

osa kotkaste igapäevategevusest. Liigi eelistatud toitumisbiotoopideks on erinevad rohumaad, kuid

nad peavad jahti ka teistel avamaakõlvikutel. Väike-konnakotkas on üks Euroopa arvukamatest

kotkastest. Liigi praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 600-700 paari. Liik on Eesti punase

nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus

16(20)

liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Linnudirektiivi alusel on liigi lühi-ja pikaajalise

populatsiooni trend vastavalt satbiine ja tõusev.

Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus ning pesitsusaegne

häirimine. Mäeeraldisel on hoonestus ja puuderinne, mis muudab ala liigile mittesobivaks

toitumisalaks ja seega karjääri avamine ei muuda toitumisala tingimusi.

Mäeeraldis asub liigi elupaigast umbes 1600 meetri kaugusel. Tegevusega kaasnevalt ei ole

eeldada ka pesitsusaegsest või ka pikaajalist püsivat häiringut, kuna pesapaik asub piisavalt kaugel

(pesapuust kuni 300 meetri ulatuses olevad tegevused võivad tekitada häiringu).

Mõju maastikuilmele

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju

on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on

kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt rohumaaks ja

veekoguks. Mõju maastikule ei ole aga olulise suurusega, kuna ka hetkel on tegu piirkonnas

lagedama alaga (haritav maa, õuemaa), mis ka karjääri töötamise ajal on avatud. Mõju võib olla

puittaimestiku eemaldamisel, mis eelduslikult maastikupilti oluliselt ei muuda.

Korrastamisel muutub ala rohumaaks ja veekoguks, mistõttu sulandub see maastikuliselt

olemasoleva maastikuga üheks. Tekkivat veekogu on võimalik maastiku sobitada nii, et see ei jää

häiriv. Veekogud on loomulik osa piirkonna maastikust.

Mõju rohelisele võrgustikule

Ala ei ole rohevõrgustik. Mõju tegevuse tõttu rohevõrgustiku aladele puudub. Need jäävad eemale

metsamaastikku. Kuna läheduses on aktiivse liiklusega riigimaantee ning põllumajanduslikud

maad, siis see vähendab ala olulisust rohelise võrgustikuna. Samas, loomade liikumist karjäär

eelduslikult ei takista ning tekkiv veekogu ja rohumaa teatud määral suurendavad ala

mitmekesisust (võrreldes põllumajandusliku maaga, kus see on madal).

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline

ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Muti liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Tegemist on hajaasustusega. Muti liivakarjääri töötamine ei piira otseselt ümbruskonna

põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Lähim elamu jääb mäeeraldisest 333

m kaugusele. Muud elamud jäävad kaugemale.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

17(20)

Karjääri avamisega maastikupilt oluliselt ei muutu, tulenevalt asjaolust, et see on juba praegu

suuremas osas lagedam ala.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Muti liivakarjääri keskkonnaloale kavandatakse lisada

mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine eeldatavalt tagab, et tekkida võivad keskkonnahäiringud

on minimaalsed ja leevendatavad (loetletud punktis 3.1.5).

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel

selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Õhusaaste tekkimise ja leviku

vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased kõrvaltingimused (loetletud punktis

3.1.5).

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning väljapumpamist ei toimu. Võimalik mõju

põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna

kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et

esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on

lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei

ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Muti liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks

peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule. Põhjavee kvaliteeti ja taset ei

mõjutata.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Muti liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra-

või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel

tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

18(20)

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem häiringuid

(müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Võib eeldada, et häiringute esinemine on leevendatav ja

võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata

gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt

tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja

kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning

vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 50 km kaugusele.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt põllu- ja metsamaad.

Tegemist on hajaasustusega, kus piirkonnas väga palju hoonestust ei asu. Tihedama asustusega

alad jäävad kaugemale. Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Lähim olemasolev karjäär, Selja III kruusakarjäär, jääb kaugemale kui 3 km. See on piisav

vahemaa, et koosmõjud välistada. Arvestades, et Muti liivakarjääri mahud ei ole suured, ei ole

koosmõju eeldada ka transpordi kasvust. Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee on aktiivse liiklusega ning

kasvav transport on olemasoleva liiklusega võrreldes väheoluline. Lisaks ei ole eeldada müra

koosmõju määral, et see ületaks lähimate elamute juures kehtestatud piirnorme.

Piirkonnas puuduvad muud tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks. Materjali kasutatakse

ehitus ja teedeehitus valdkonnas.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Muti liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud

käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused, mis

tulenevad muuhulgas ka Tori Vallavolikogu 21.11.2024 otsusest nr 306 ja arendaja ettepanekust:

• karjääri lubatud tööajaks on tööpäevadel ajavahemikul 8.00-17.00. Öörahu ajal,

nädalavahetustel ja riigipühadel peab töötamine olema keelatud. Nimetatud tööaja

piiranguid on võimalik loa kehtivuse ajal muuta poolte kirjalikul kokkuleppel teavitades

sellest loa andjat;

19(20)

• karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude

perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada

karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei

ole kohustust teid kasta.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi,

kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega

vältida;

4. Mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem osaliselt

taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xxxxxx-x Muti

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tori vallavalitsusele ja tutvumiseks Sokkel

Karjäärid OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga xx.xx.xxxx. Tori vallavalitsuse dokumendiregistris

on Keskkonnaameti kiri registreeritud xx.xx.xxxx numbriga x ning selle staatuseks märgitud

„saabunud“.

Tori vallavalitsus esitas/ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

arvamust.

20(20)

Sokkel Karjäärid OÜ esitas/ei esitanud…

Lugupidamisega

Maigi Säinas 5918 4357 (maapõu)

[email protected]

Allar Liiv 515 0760 (maapõu)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)

[email protected]