Vastus

Tähelepanu!

1.     Palun täpsustada missugusel õiguslikul alusel leiti, et tegemist on ebaproportsionaalselt piirava pakkumistagatise tingimusega, kas lähtuti RHS § 11 lg 1 p-st 1 (erand, sellisel juhul tuleb järgida proportsionaalse ja hea halduse printsiipi), RHS §-st 3 või kogu RHS-st (viidatud on §-le 90 ja p-s 2.2.2 RHS-le tervikuna).

RTK vastus: Pöörame tähelepanu asjaolule, et finantskorrektsiooni tegemise õiguslikud alused on kirjas vaidlusalustes finantskorrektsiooni otsustes, täpsemalt on seal toodud välja järgmine: „STS § 26 lõike 6 (kuni 16.12.2018 kehtinud redaktsioon) järgi peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem. Meetme määruse § 24 punkti 2 ja taotluse rahuldamise otsuse punkti 4.2.4 kohaselt järgib toetuse saaja projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“ Toetuse saajal on tulenevalt STS-ist ja meetme määrusest kohustus järgida RHS §-s 3 kirjeldatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, analüüsides rikkumise asjaolusid, on RTK jõudnud järeldusele, et vaide esitaja on rikkunud ebaproportsionaalselt piirava pakkumistagatise tingimuse seadmisega RHS §-s 3 kirjeldatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RTK ei ole toetuse saajale heitnud ette muude RHS-is toodud sätete rikkumist (sh RHS §-i 90, mis on finantskorrektsiooni otsuses toodud välja pelgalt võrdluseks!).

2.     Tegemist andmesidevõrguga. RHS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on tegemist erandiga RHS tähenduses, kui "1) hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine eesmärk on pakkuda või käitada avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust". Elekroonilise side seaduse § 2 punkt 8 kohaselt on elektroonilise side võrguks ka andmesidevõrk Küsimus on, et kas antud juhul on tegemist erandiga RHS tähenduses? Kui on, siis RHS ei kohaldu ja ei ole põhjendatud RHS-le viitamine, mida RTK oma otsustes teeb. RaM seisukoht: "RHS §-s 11 tähenduses erandi kasutamisel on hankijal endiselt kohustus järgida muid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid nagu näiteks proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet".

RTK vastus: Just nimelt, kuna RHS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli tegemist erandiga, kohustus toetuse saaja järgima STS § 26 lõiget 6 ja meetme määruses toodud kohustust järgida RHS §-s 3 kirjeldatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Vt palun eelmisele küsimusele esitatud vastust.

3.     Kas rakendusüksus analüüsis kas kõnesolev tingimus on vastav ja kohane arvestades hankelepingu eset? Selgituseks, et kui analüüs tingimuse vastavuse ja kohasuse (proportsionaalne) üle puudub, siis on rikkumine tuvastamata.

RTK vastus: RTK on tingimuse proportsionaalsust hinnanud vaidlusalustes finantskorrektsiooni otsustes. Tallinna Halduskohus on 03.10.2014 otsuses nr 3-14-52158 p 19 leidnud, et tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. /…/ Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse. Vaide esitaja ei ole käesoleva hetkeni põhjendanud potentsiaalsete pakkujate erinevat kohtlemist hanke osade lõikes. Tingimuse ebaproportsionaalsus tulenebki sellest, et toetuse saaja pole suutnud põhjendada, miks on teatud hanke osades nõutud tagatisena ainult rahasumma deponeerimist, lubamata esitada samas vääringus krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid (mida on lubatud esitada teistes hanke osades). Teisisõnu ei nähtu vaide esitaja selgitustest, et miks teatud hankeosades oli vajalik ainult rahasumma deponeerimine ja miks ei olnud sama eesmärk saavutatav krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga.

Sellega, et nimetud tingimus ei ole proportsionaalne, on varasemas vaideotsuses nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui vaide lahendaja (vt 30.11.2023 tehtud vaideotsus nr 1.1-6/23-025 p 2.2.14)

4.     Antud juhul RHSi ei ole vaja kohaldada, aga isegi RHS § 90 kohaselt: võib Hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks. seega tegemist hankija kaalutlusõigusega. RHS § 90 lg 1 kohaselt mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest - aga RHS ju ei kohaldu. RHS § 3 ei hõlma kõiki RHS paragrahve.mnsegi RHS kohaselt on tagatise nõudmine hankija kaalutlusotsus – hankija võib aga ei pea tagatist nõudma. Kuna kaalutlusotsus siis hankespetsiifikast lähtuvalt hankija otsustab kas nõuda tagatist krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. Puudub analüüs, kas tagatise kohta kehtestud hanketingimus on vastav ja kohane, seega rikkumine on jäänud tuvastamata.

RTK vastus: RTK ei olegi lähtunud muudest sätetest kui RHS § 3. vt ülaltoodud vastuseid. Rikkumisega on nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui vaide lahendaja (vt 30.11.2023 tehtud vaideotsus nr 1.1-6/23-025 p 2.2.14), seega ei saa olla küsimus täna enam RTK poolt rikkumise tuvastamises.

5.     Jääb ebaselgeks miks on rakendusüksus otsuses viidatud RHS §-le 90 kui peaks järgima vaid RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

RTK vastus: Finantskorrektsiooni otsuse hoolsamal lugemisel nähtub, et RHS §-ile 90 on viidatud finantskorrektsiooni otsuses ainult eesmärgiga näidata, et 4%-line pakkumustagatis võib osutuda pakkujale põhjendamatult koormavaks, eriti olukorras, kui selliseid tagatisi tuleb tasuda mitmes hankeosas osalemiseks. Vaide esitaja ei ole käesoleva hetkeni põhjendanud potentsiaalsete pakkujate erinevat kohtlemist hanke osade lõikes. Tingimuse ebaproportsionaalsus tuleneb sellest, et toetuse saaja pole suutnud põhjendada, miks on teatud hanke osades nõutud tagatisena ainult rahasumma deponeerimist, lubamata esitada samas vääringus krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid (mida on lubatud esitada teistes hanke osades).

Rikkumisega on nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui vaide lahendaja (vt 30.11.2023 tehtud vaideotsus nr 1.1-6/23-025 p 2.2.14).

6.     Enersense AS esitas hankes „EST-SIDE_05.18“ (vastavalt rakendusüksuse esitatud 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile) pakkumuse mh osale „EST-SIDE-12_2“. Selles osas ei osutunud Enersense AS edukaks. Pakkumuse maksumus oli 300 753 eurot, millest 4% pakkumistagatis on 12 030,12 eurot ning see tuli kanda vaide esitaja arvelduskontole. Vastavalt hankedokumendi punktile 7.2 oli nimetatud hanke osas võimalik teha tasaarveldus projekti „EST-SIDE-12_2“ tagatise summaga, kui see oli juba üle kantud hangete EST-SIDE_09.17 või EST-SIDE_01.18 raames ning kus oldi edukaks pakkujaks. Hankes „EST-SIDE_09.17“ nimetatud osa/projekt hanke objektiks ei olnud. Samuti sai vastava hanke/projekti pakkumistagatise asendada garantiikirjaga. Küsimus, et milles seisneb rikkumine.

RTK vastus: Hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12_2“ osutus edukaks pakkujaks Corle OÜ, kellega sõlmiti 21.12.2018 projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu nr EST-SIDE-12_2 (töövõtuleping). RTK heidab ette, et toetuse saaja on muutnud Corle OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingut pakkuja kasuks, kuivõrd töövõtja ei ole esitanud töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist ning punkti 14.2 kohast garantiiperioodi garantiikirja, mille tulemusel on toetuse saaja teinud töövõtjale lubamatu ettemakse. Pakkumistagatise (sh Enersense AS-i puudutava pakkumistagatise) osas ei ole RTK toetuse saajale etteheidet teinud ning seda ei ole ka 01.07.2024 finantskorrektsiooni otsuses nr 11.4-18/24/700 käsitletud.

7.     Vaide juurde esitatud lisast 2 (konto 21212- Tagatisraha liikumised väljavõte) nähtub, et hanke „EST-SIDE_01.18“ raames kandis Enersense AS vaide esitajale 04.04.2018 pakkumistagatised osades „EST-SIDE12_2“ ja „EST-SIDE12_3“ vastavalt 15 236 eurot ja 4 234 eurot ehk kokku summas 19 470 eurot. 30.04.2018 on nimetatud summa (19 470 eurot) Enersense AS-le aga tagastatud. Esitatud dokumentide põhjal ei tasunud Enersense AS vaide esitaja arvelduskontole hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ puudutavat pakkumistagatist. Küsimus, et kandis, aga missugusel põhjusel 19470€ tagastati?

RTK vastus: RTK juhib tähelepanu, et nimetatud summad kanti toetuse saajale seoses hankega „EST-SIDE_01.18“ (kui mainitud hanke osades näiteks edukateks ei osutatud, siis oli hankija kohustus pakkumistagatiste summad pakkujale tagasi kanda hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vastava hankija poolse otsuse tegemist). Enersense AS ei esitanud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12_3“ pakkumust ning osas „EST-SIDE-12_2“ ei osutunud edukaks (pakkumistagatise summa pidi olema 12030,12 eurot (300753*4%).

8.     Vaide lisast 3 (konto 154400) selgub, et vaide esitaja maksis 31.12.2021 seisuga projekti „EST-SIDE_05.18_2-EST-SIDE-16_1, pakkumistagatis“ osas 45 948,40 eurot. Vaide lisa 2 väljavõttest nähtub, et tehing tehti 18.10.2018 ehk neli kuud hiljem, kui oli hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018. Vastavalt 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile Enersense AS hanke osale „EST-SIDE-16_1“ pakkumust ei esitanud (nimetatud osale ei esitatud ühtegi pakkumust). Küsimus, et kui pakkumust ei esitatud, siis milles seisneb rakendusüksuse hinnangul rikkumine?

RTK vastus: RTK ei ole riigihanke „EST-SIDE_05.2018“ osa „EST-SIDE-16_1“ puhul finantskorrektsiooni otsust teinud. RTK juhtis antud asjaolule ja ebakõlale tähelepanu, mis mh toetab RTK vastuväites toodud hinnangut: RTK hinnangul vaietega (EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15) esitatud täiendavad dokumendid ei anna hetkel kindlust, et hanke „EST-SIDE_05.2018“ osade „EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja - Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“  (edaspidi „EST-SIDE-12“) ja „EST-SIDE-15 (Väimela - Parksepa - (Võru) - Sõmerpalu - (Haidaku) - (Osula) - Linnamäe Peri - Partsi Põlgaste)“ (edaspidi „EST-SIDE-15“) osas oli Enersense AS (kuni 03.02.2022 Empower AS) pakkumuste avamise hetkeks tasunud pakkumistagatisena nõutud 4% pakkumuse kogumaksumusest.

Juhime tähelepanu, et rikkumised on kirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes.

9.     Vaide lisa 2 kannete kirjeldustest hanke „EST-SIDE_04_16“ tagatisrahade liikumiste kohta selgub, et 18.08.2016 maksis Enersense AS Eesti Andmesidevõrk MTÜ hanke „EST-SIDE_04_16“ (mis koosnes hankedokumendi kohaselt seitsmest osast: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-13, EST-SIDE-14, EST-SIDE-15, EST-SIDE-16, EST-SIDE-17) pakkumistagatisena kogusummas 115 000 eurot. 12.09.2016 tagastas vaide esitaja hanke osasid: EST-SIDE-13, EST-SIDE-14, EST-SIDE-16 ja EST-SIDE-17, puudutavad pakkumistagatised summas 46 196 eurot. Eelnevast nähtub, et pakkumistagatised (1,5% pakkumuse maksumusest) jäid veel hanke osades: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-15, kogusummas 68 804 eurot. Enersense AS tasus mainitud hanke osade puhul teostustagatiseks 03.10.2017, mis pidi olema 3% pakkumuse maksumusest, juurde 114 674 eurot. Kokku oli seega hanke osadega EST-SIDE-11, EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 seotud tagatise summa 03.10.2017 seisuga 183 478 eurot. Küsimus, kas jäid tagastamata?

10.  06.12.2017 tagastas MTÜ Eesti Andmesidevõrk hanke osas EST-SIDE-11 teostustagatise töövõtjale summas 62 694 eurot. Seega jäi hanke „EST-SIDE_04_16“ osade EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 osas kuupäeva 06.12.2017 seisuga veel justkui tagatistega seotud vahendeid 120 784 eurot. 05.03.2018 kuulutati välja uus 13-osaline hange „EST-SIDE_01.18“ pakkumuste esitamise lõpptähtajaga 04.04.2018. Hanke osad: EST-SIDE-11_1, EST-SIDE-12_1, EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13_1, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3, EST-SIDE-15_1, EST-SIDE-20_2, EST-SIDE-28_1, ESTSIDE-28_2, EST-SIDE-29 ja EST-SIDE-30. Küsimus, et milles seisneb probleem, kas selles, et nimetatud summa ei tagastatud õigeaegselt?

11.  Pakkujatel, kes olid osutunud edukaks „EST-SIDE_04_16“ hankes, oli õigus tasaarveldada tagatise summad järgnevalt: EST-SIDE-12_1 tagatiseks EST-SIDE-12 projekti/hanke osa teostustagatise summa, EST-SIDE-13_1 tagatiseks EST-SIDE-13 teostustagatise summa, EST-SIDE-15_1 tagatiseks EST-SIDE-15 teostustagatise summa. Rakendusüksusele ja MKMile on teadmata, kas ja kui suure maksumusega pakkumused esitas Enersense AS mh hanke „EST-SIDE_01.18“ osades „EST-SIDE-12_1“ ja „EST-SIDE-15_1“ ning kas teostati tasaarveldusi. Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankedokumendi kohaselt oli pakkujatel õigus pakkumistagatisi tasaarveldada hangete „EST-SIDE_09.17“ ja „EST-SIDE_01.18“ tagatiste summaga, seda vastavalt hankedokumendi punktis 7.2 toodud kirjeldusele. Konto 21212 konto väljavõtte põhjal oli algsaldo 101 725 eurot, mis tagastati Enersense AS-le 04.10.2017. Märgitud on küll, et tegemist on hanke „EST-SIDE-04.16“ tagastustega, kuid eeldavalt on tegemist hanke „EST-SIDE_H08_15“ ja/või „EST-SIDE_04_14“ tagatiste tagastusega. Küsimus, et kas tagatise all on mõeldud pakkumuse tagatist või teostuse tagatist? Vajalik täpsusta, kas on mõeldud et pakkumuse tagatiseks on teostustagatise summa või muu tagatis? Teostustagatis peab olema laekunud hankelepingu sõlmimise ajaks, pakkumuse tagatis esitatakse koos pakkumusega ja on hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks. Tagatise tagastuse osas, miks ei ole väljaselgitatud millega tegemist ja milles seisneb rikkumine?

RTK vastus: punktide 9-11 osas: RTK-l ei ole rohkem teavet, kui see, mis on kirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes ning nähtub vaidega esitatud dokumentidest. Seetõttu soovitame vastavate küsimustega pöörduda toetuse saaja/vaide esitaja poole.

Vastuväidete punkti 2 alapunktis 5 kirjeldas RTK lisas 2 (Konto 21212 – Tagatisrahad liikumised) olevat tagatisrahade liikumist ning leidis kokkuvõtvalt, et kuivõrd  puudub teave kontol 21212 viidatud  hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ puhul milliste osade osas ja kui suures summas esitas Enersense AS neis pakkumused, sh milliste osade puhul osutus edukaks, ehk millises kogusummas pidi olema tagatisraha toetuse saaja arvelduskontol hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste avamise hetkeks, siis ei tõenda ainult vastav väljavõte, et hanke osade EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 osas oli Enersense AS pakkumuste avamise hetkeks tasunud pakkumistagatisena nõutud 4% pakkumuse kogumaksumusest.

RTK on korduvalt palunud järelevalvemenetluste raames toetuse saajal asjaolusid selgitada ja esitada tõendusmaterjale, mis näitaks/tõendaks, et riigihanke alusdokumentides sätestatud pakkumistagatise nõue oli täidetud. Toetuse saaja neid ei esitanud.

12.  Vaide lisast 2 (konto 21212 tagatisraha liikumised väljavõte) nähtub, et hanke „EST-SIDE_01.18“ raames kandis Enersense AS  vaide esitajale 04.04.2018 mh pakkumistagatised osades „EST-SIDE12_2“ ja „EST-SIDE12_3“ vastavalt 15 236 eurot ja 4 234 eurot ehk kokku summas 19 470 eurot. 30.04.2018 on nimetatud summa (19 470 eurot) Enersense AS-le aga tagastatud. Esitatud dokumentide põhjal ei tasunud Enersense AS vaide esitaja arvelduskontole hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ puudutavat pakkumistagatist. Küsimus, et eespool on kirjas, et tasus „EST-SIDE12_2“ ja „EST-SIDE12_3“ vastavalt 15 236 eurot ja 4 234 eurot. Minu küsimus on, et kas siin lõigus olen midagi valesti siis märkinud?

RTK vastus: Vt küsimuse nr 7 kommentaari.

13.  Vaide lisas 3 (konto 154400) märgitud, et vaide esitajale maksti 31.12.2021 seisuga projekti „EST-SIDE_05.18_2-EST-SIDE-16_1, pakkumistagatis“ osas 45 948,40 eurot. Vaide lisast 2 nähtub, et tehing teostati 18.10.2018 ehk neli kuud hiljem, kui oli hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018. Vastavalt 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile Enersense AS hanke osale „EST-SIDE-16_1“ pakkumust ei esitanud (nimetatud osale ei esitatud ühtegi pakkumust). Küsimus, et kus on rikkumine, kuna pakkumust ei esitatud?

RTK vastus: Palun vt punktis 8 toodud kommentaari.

RTK peab vajalikuks märkida, et juhtis oma vastuväite punktis 2 tähelepanu sellele, et toetuse saaja poolt vaietega esitatud:

1. a. dokumendid ei anna endiselt RTK hinnangul kindlust, et hanke „EST-SIDE_05.2018“ osade „EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja - Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“  („EST-SIDE-12“) ja „EST-SIDE-15 (Väimela - Parksepa - (Võru) - Sõmerpalu - (Haidaku) - (Osula) - Linnamäe Peri - Partsi Põlgaste)“ ( „EST-SIDE-15“) osas oli Enersense AS (kuni 03.02.2022 Empower AS) pakkumuste avamise hetkeks tasunud pakkumistagatisena nõutud 4% pakkumuse kogumaksumusest;

2. b. dokumentide põhjal ei ole RTK hinnangul tõendatud, et hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13 (Elva - Palupera - Rõngu - (Rannu - (Kirepi)) - Puka – Kuigatsi)“ („EST-SIDE-13“) vastas Corle OÜ pakkumistagatis hankes sätestatud tingimustele (4% pakkumuse kogumaksumusest) ning osas „EST-SIDE-12_2“ oli tasutud nõutud teostustagatis,

ning tõi seejuures välja tähelepanekud vaide lisadokumentide osas.

14.  Kui suur oli pakkumustagatis ja millal hanketingimuste kohaselt pakkumustagatis tuli esitada tuleb ka välja tuua.

RTK vastus:

 14.06.2018 pakkumuste avamise protokolli põhjal koostatud koond pakkujate Empower AS/Enersense AS ja Corle OÜ osas (pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018):

15.  Kuna pakkumust ei esitatud milles seisneb rikkumine?

RTK vastus: RTK-le jääb antud küsimus ebaselgeks, millega seoses on vastav küsimus esitatud.

16.  Kas hanketingimustes nõutud tagatis oli tellijal olemas nõutud perioodil nii, et EST-SIDE-13 teostustagatis oli tellija arvel? Kui oli, kas sellisel juhul pole mitte tegemist vormilise veaga?

RTK vastus: Corle OÜ esitas hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13“ pakkumistagatise tasumise tõendamiseks pakkumuse koosseisus maksekorralduse nr 1225 (edaspidi maksekorraldus). Maksekorralduse selgituse kohaselt tasus Corle OÜ toetuse saajale EST-SIDE-13 teostustagatise 23.12.2016 summas 24 502 eurot. Vastavalt HD punktile 7.1 pidi pakkuja kandma pakkumistagatisena (kuupäevaks 14.06.2018) 4% pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest. Kuivõrd Corle OÜ esitas hinnapakkumise maksumusega 732 900 eurot, millest 4% moodustab 29 316 eurot, siis ei vasta maksekorraldus summas 24 502 eurot HD-s toodud tingimustele. Lisaks ei ole maksekorralduse näol tegemist HD punkt 7.2 kohase toetuse saaja läbi viidud hangete „EST-SIDE_09.17“/„EST-SIDE_01.18“ (hanked avaldati toetuse saaja kodulehel välja vastavalt 25.10.2017 ning 05.03.2018) osa „EST-SIDE-13_1“ tagatise summaga, vaid hanke „EST-SIDE_04.16“ osa „EST‐SIDE‐13“ tagatisega.

RTK-l puudub teave, milliste hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ osade osas ja kui suures summas esitas Corle OÜ pakkumused (sh kui suures summas tuli tagada pakkumistagatisi), sh milliste osade puhul osutus edukaks (sh toimus ümberarvestamisi teostustagatisteks). Arvestades sealjuures, et hangetes „EST-SIDE_01.18“ ja „EST-SIDE_05.18“ oli osaliselt ette nähtud võimalus tagatisi asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning õigus tasaarveldada vaidlusaluses hankes nõutud tagatise summad teatud hangete ja projektide/hanke osade korral, kus oldi osutunud edukaks.

Näiteks Konto 10122 – Arvelduskonto NORDEA 0180 liikumised (klient CORLE OÜ) (vaide lisa 1) väljavõttes on märgitud 19.08.16 summa 58 629 euro ülekande kirjelduseks „EST-SIDE-04.16 pakkumistagatis“- puudub viide, et summa puudutab just hanke EST-SIDE-13 osa.  Hange „EST-SIDE_04_16“ koosnes HD kohaselt seitsmest osast: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-13, EST-SIDE-14, EST-SIDE-15, EST-SIDE-16, EST-SIDE-17 jne.

Eelnevast lähtuvalt ei tõenda RTK hinnangul vaidega esitatud Exceli tabel, et hanke osas EST-SIDE-13 oli pakkumuste avamise hetkeks olemas nõutud summas pakkumistagatis.

17.  Vaide esitaja esitas küll kirjavahetuse, kus Corle OÜ esindaja palus 10 304 eurot arvata EST‑SIDE‑12_2 teostustagatiseks. Hankelepingu punkti 7.3 kohaselt võis asendada projektide EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3 pakkumise- ja teostustagatise panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga (first demand guarantee).

Nimetatud punktist ei nähtu, et teostustagatisteks arvamine oleks lubatud. Küsimus, et milles rikkumine seisneb? Pakkumustagatis tuleb kanda tagasi pärast lepingu sõlmimist ja teostustagatis tuleb esitada lepingu sõlmimisel. Kui raha on hankija arvel, algul pakkumustagatisena ja kui seda vaja ei läinud, siis vormistatakse ümber teostustagatiseks- mida on rikutud siit ei selgu, kas pakkumustagatist ei vormistatud ümber teostustagatiseks?

RTK vastus:

Väljavõte RTK esitatud vastuväitest:

Projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping nr EST-SIDE-13 maksumusega 732 900 eurot sõlmiti 25.07.2018 ning nr EST-SIDE-12_2 maksumusega 257 600 eurot käibemaksuta sõlmiti 21.12.2018. Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankelepingu projekti kohaselt tuli töövõtjal enne lepingu sõlmimist tasuda tellija arvelduskontole teostustagatis, mille suuruseks on 4% lepingu käibemaksuta hinnast. Eelnevast lähtuvalt pidi Corle OÜ hanke osas „EST-SIDE_12_2“ töövõtulepingu sõlmimisel olema kandnud hankija arvelduskontole nii summa 29 316 eurot (732900*4%) kui ka 10 304 eurot (257600*4%). Kuivõrd viimast summat (10 304 eurot) hankijale enne hanke osas EST-SIDE-12_2 lepingu sõlmimist üle ei kantud, siis ei ole täidetud lepingu punkt 14.1.

Eelnevat kinnitab ka vaidega edastatud Corle OÜ 27.04.2020 e-kiri (saadetud 1 a ja 4 k pärast lepingu sõlmimist) hankijale (sh vaide lisa 1 Exceli koondülevaates viidatud teostustagatise 0 eurot hanke osas „EST-SIDE-12_2“).

Väljavõtted 01.07.2024 finantskorrektsiooni otsusest nr 1.4-18/24/700:

Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankedokumendi (edaspidi ka HD) lisa 8 „Hankelepingu projekti“ (edaspidi HD lisa 8) punkti 14.1 kohaselt tuleb töövõtjal enne lepingu sõlmimist tasuda hankija arvelduskontole teostustagatis, mille suuruseks on 4% lepingu käibemaksuta hinnast./…/

Hankija sõlmis 21.12.2018 Corle OÜ-ga töövõtulepingu, mille punkti 14.1 põhjal oli töövõtja eelnevalt tasunud tellija arvelduskontole nõutud teostustagatise ja seda suuruses 4% lepingu käibemaksuta hinnast ehk summas 10 304 eurot./…/

Kuivõrd töövõtja tegelikkuses ei tasunud hankijale nõutud teostustagatist ning ei esitanud garantiiperioodi aegset tagatist, siis ei ole HD lisa 8 ja töövõtulepingu punktides 14.1 ja 14.2 tagatistele sätestatud nõuded täidetud./../

Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et HD punkt 7.3 võimaldab mh hanke osa „EST-SIDE-12_2“ puhul pakkumise- ja teostustagatise asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning punkt 17.4 arvestada edukaks tunnistatud pakkuja pakkumistagatis ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks (teostustagatis tagastatakse edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt hankelepingule). Toetuse saaja ei ole viidanud ega esitanud ühtegi tõendusmaterjali, et Corle OÜ oleks esitanud lepingu punkti 14.1 täitmiseks teostustagatise asemel garantiikirja.  

Töövõtja Corle OÜ esitas hanke EST-SIDE_05.18 osades EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-13_2 ja EST-SIDE-13_3 pakkumistagatisena Luminor Bank AS garantiikirja nr. 09T2033893305 summas 16 888 eurot, kinnitamaks, et ei võta pakkumust selle jõusoleku ajal tagasi. Kuivõrd Corle OÜ asendas pakkumistagatise garantiikirjaga, siis puudus töövõtjal võimalus rakendada HD punkti 17.4 ehk pakkumistagatist ümber arvestada teostustagatiseks.  

Rakendusüksus on juhtinud 02.04.2022 ja 17.04.2022 e-kirjades toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et esitatud raamatupidamisväljavõtete põhjal, ei ole Corle OÜ töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist tasunud ning esitamata on töövõtulepingu punktis 14.2 kirjeldatud garantiikiri garantiiperioodi kohustustuste täitmise tagamiseks./…

18.  Missuguses summas jättis teostustagatise tagastamata, see tuleks tagastada alles pärast lepingu täitmist.

RTK vastus: RTK-le jääb ebaselgeks, millega seoses on vastav küsimus esitatud? RTK-le teadaolev teave on kirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes.

19.  Millal pidi tagastama ja millal tegelikult tagastas või ei ole siiani tagastanud?

RTK vastus: RTK-le jääb ebaselgeks, millega seoses on vastav küsimus esitatud. RTK-le teadaolev teave on kirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes.

20.  Mille kohta ei nõudnud garantiikirja, kas jättiski nõudmata või esitati hilinemisega?

RTK vastus: vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusest (EST-SIDE-12_2) nähtub, et toetuse saajale on ette heidetud seda, et töövõtja ei ole esitanud töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist ning punkti 14.2 kohast garantiiperioodi garantiikirja. Nimetatud tagatisi ei esitatudki.

21.  Kes tegi ja kellele tegi lubamatu ettemakse ja missuguses summas ja missugusel põhjusel?

RTK vastus: vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusest (EST-SIDE-12_2) nähtub, et HD lisa 8 ja töövõtulepingu punkti 6.8 kohaselt, kui töövõtja ei esita garantiiperioodi aegset tagatist, siis tasub toetuse saaja lõpparve pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist. Garantiiperioodi aegset tagatist ei esitatud, kuid lõpparve esitati enne garantiitööde nõuetekohast teostamist (ca 22 kuud varem), seega on hankija teinud töövõtjale ettemakse.

22.  Palun lisada taustainfo failide alla hankelepingu muudatus, millele siin viitad – kas ma saan õigesti aru, et lepingu muudatust ei ole vaide esitaja saatnud?

RTK vastus: vastavat hankelepingu muudatust ei ole RTK-le teadaolevalt kirjalikult fikseeritud. Hankelepingu muutmisega on tegemist ka juhul, kui selle kohta eraldi dokumenti ei vormistatagi, vaid muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises (vt Mari Ann Simovart, Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 821 punkt 7).

Saatja: Kathy Tätte
Saadetud:
Adressaat: [email protected]
Teema: Vs: Vastuväited 31.07.2024 esitatud Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk vaietele RTK 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustele

Tere

Käesolevaga esitan Teile Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka RTK või rakendusüksus) vastuväited Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk (edaspidi vaide esitaja) 31.07.2024 esitatud vaietele Riigi Tugiteenuste Keskuse 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustele (otsused nr 11.4-18/24/699, 11.4-18/24/700, 11.4-18/24/701, 1.4-18/24/703, 1.4-18/24/704, 11.4-18/24/705, 1.4-18/24/710).

Rakendusüksus ei nõustu vaide esitaja poolt vaietes esitatud väidetega ning jääb kõikide eelkirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes toodud seisukohtade juurde, kuid selgitab täiendavalt järgmist:

Vaide esitaja rõhutab oma vaietes, et tagasinõude esitamine ei ole kohustus vaid õigus ja põhjendatuks ei saa lugeda tõlgendust, et iga hinna eest tuleb leida võimalus tagasinõude esitamiseks. Eelkirjeldatud vaide esitaja väide on ekslik.  Kui rakendusüksus on tuvastanud finantsmõjuga rikkumise, siis puudub tal kaalutlusõigus (st puudub õigus) tagasinõude esitamisest loobuda, kaalutlusõigus on rakendusüksusel vaid finantskorrektsiooni ulatuse osas. Seda toetab ka kohtupraktika (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsus nr 3-15-1709, p 19 ja 21.06.2022 otsus nr 3-19-1239, p 35).

Vaide esitaja on vaietes toonud välja ka selle, et kõik hankedokumendid kooskõlastati toetuse andjaga Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA), kes sellel hetkel üheski tingimuses probleeme ei näinud, mistõttu on võimalik hanketingimusi tõlgendada selliselt, et rikkumised puuduvad ja teiseks on ebaloogiline ja toetuse saajat põhjendamatult kahjustav, kui asuda nüüd seisukohale, et mõned hanketingimused ei ole korrektsed. Rakendusüksuse hinnangul ei saanud RIA poolt hankedokumentide kontrollimisel, mille käigus rikkumisi ei tuvastatud, tekitada vaide esitajas õiguslikku ootust, et tulevikus ei võidaks teiste kontrollide käigus rikkumisi avastada ja nende suhtes finantskorrektsioone rakendada. Selgitame, et toetuse saajal on kohustus tulenevalt toetuse saamise tingimustest tagada hanke kooskõla riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3), mille rikkumise eest saab vastutada ainult toetuse saaja  ise. Sellist käsitlust toetab ka kohtupraktika. Nii on Tallinna Halduskohus 08.09.2023 otsuses nr 3-22-1809 leidnud, et „kaebajal toetuse saajana oli toetuse saamise tingimuste, sh RHS-i üldpõhimõtete järgimise kohustus ja ta peab vastutama nende nõuete rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele. Rakendusüksuse ülesanne ei ole kaebaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei tulene kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele antud kooskõlastus omaks eelhaldusakti iseloomu, oleks siduv ja saaks seeläbi anda kaebajale õiguspärase ootuse, et hankedokumentide õigusvastasusele tuginedes kaebaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei tehta. Kooskõlastuse eesmärk ei ole tagada toetuse saajale õiguspärast ootust, et toetust tagasi ei küsita, vaid kaitsta Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas nr C-349/17 p-des 105 ja 106 leidnud, et liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud, ei saa tekitada abi saajas õiguspärast ootust, et abi on õiguspärane. Sarnasest seisukohast tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja leida, et varasemad õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et kaebaja hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine. Toetuse saajal on hoolsuskohustus abi andmist reguleerivate sätete järgimisel. Seega olenemata põhjusest, miks varem kaebaja hankedokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastatud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et kaebaja kehtestatud hanketingimus (käibenõue) oli õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete pakkujate õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanketulemusi. Kaebajal olnuks võimalik rikkumist vältida, kui ta oleks pööranud suuremat tähelepanu RHS-is sätestatud riigihanke üldpõhimõtetele. Seega saab vaid kaebaja ise vastutada tema poolt läbiviidud hanke õiguspärasuse eest.“ Sarnaseid seisukohti leiab ka varasematest Tallinna Halduskohtu lahenditest vt näiteks Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 otsus nr 3-20-784 p 50  või Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-339 p 16.

Vahemärkusena toob rakendusüksus välja, et 01.07.2024. a otsuses nr 11.4-18/24/700 etteheidetud rikkumine ei seondu kuidagi hankedokumentide eelneva kontrollimisega RIA poolt, kuivõrd tegemist on peale kontrolli teostamist tehtud lubamatu hankelepingu muudatusega.

1. 1. toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse pakkumistagatise osas

Esmalt pöörab rakendusüksus tähelepanu asjaolule, et vaide lahendaja on 30.11.2023 tehtud vaideotsuse nr 1.1-6/23-025 punktis 2.2.14 leidnud, et vaide esitaja ei ole põhistanud pakkumistagatise esitamise tingimuste osas pakkujate erinevat kohtlemist ning on leidnud, et vaidlusalune tingimus ei ole proportsionaalne (hanke osad EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-13, EST-SIDE-15, EST-SIDE-24, EST-SIDE-28_3). Ka käesolevates vaietes ei ole vaide esitaja pakkujate erinevat kohtlemist erinevate hanke osade lõikes põhjendanud.

Vaide esitaja on vaid selgitanud, et praktikas tähendab pangagarantii ja rahas tagamine pakkujale üldjuhul ühte ja sama asja. Pangagarantii saamiseks peab pakkuja võtma pangast positiivse krediidiotsuse täpselt samuti nagu laenu puhul, seega pakkuja, kes oleks saanud pangast pangagarantii, oleks saanud ka pangast rahalise laenu, et tagatis rahas tasuda. Seega praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu. Pakkuja, kes oleks saanud esitada pangagarantii, oleks sarnase protsessi alusel saanud pangast ka laenu ning seeläbi tasuda tagatise rahaliselt.

Rakendusüksus ei saa kuidagi eelkirjeldatud käsitlusega nõustuda. Tegemist ei ole ühe ja sama asjaga. Esiteks on pangagarantii vähem riskantsem kui käibelaen, sest tõenäosus, et tagatis realiseeritakse on oluliselt väiksem, kui see, et ettevõttel tekivad probleemid laenu tagasimaksmisega. Seetõttu võib laenu saamine pangast olla aeganõudvam kui pangagarantii saamine ning ei pruugi pakkumuse esitamise ajaks olla võimalik. Teiseks ei teki pakkujal pangagarantii puhul, juhul kui tagatist ei realiseerita, selle kasutamisega seoses kulusid, samas tagatissumma suuruses laenu võtmisel kohustub pakkuja tasuma pangale nii laenu tagasimakseid kui ka intressi. Rakendusüksus leiab, et olukord, kus potentsiaalsel pakkujal on ainus võimalus hankes osalemisel pangalt laenu võtmine ja täiendavate kulude (laenumaksed, intress) tegemine, sealjuures teadmata kas ta osutub hankes edukaks, võib vastupidi mõjuda potentsiaalsele pakkujale heidutavalt ja ta võib hankes osalemisest loobuda. Seega ei ole õige vaide esitaja väide, et praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole vaide esitaja kaitstud ka kõige korrektsema hanke korraldamisel selle eest, et edukas pakkuja hankelepingu sõlmimisest loobub. Seda, et hankes osaleksid vaid ettevõtted, kellel on tegelikult ka soov ja suutlikkus hankelepingut täita, tagab pakkumustagatise nõue, mille on vaide esitaja hankes ka kehtestanud. Olukord, kus hanke tingimused on ebaproportsionaalsed ning piiravad, kitsendab paratamatult hankes osalejate ringi, mistõttu on hanke nurjumine eduka pakkuja loobumisel seda tõenäolisem, sest hankes ei pruugi olla teisi pakkujaid, kellega oleks hankelepingu sõlmimine võimalik. Seega leiab rakendusüksus, et vaietes viidatud projekti EST-SIDE-28_1_1 raames nurjunud hankest pole võimalik üheselt järeldada, et pakkujaid vähem piiravate tingimuste kasutamise korral oleks ka käesolev hange nurjunud.

Vaide esitaja märgib esitatud vaietes, et tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud väiksema pakkumistagatise korral rohkem pakkujaid, küll teoreetiliselt olemas, kuid faktiliselt on see tõenäosus väga väike, sisuliselt olematu. Rakendusüksus selgitab, et finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, et rikkumise finantsmõju pole välistatud (vt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 67). Seega isegi kui rikkumise eeldatav finantsmõju on vähetõenäoline, ei ole see siiski välistatud ja finantskorrektsioon tuleb teha.

2. 2. Toetuse saaja on aktsepteerinud nõuetele mittevastava pakkumistagatise

Vaided EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15

RTK hinnangul vaietega (EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15) esitatud täiendavad dokumendid ei anna hetkel kindlust, et hanke „EST-SIDE_05.2018“ osade „EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja - Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“  (edaspidi „EST-SIDE-12“) ja „EST-SIDE-15 (Väimela - Parksepa - (Võru) - Sõmerpalu - (Haidaku) - (Osula) - Linnamäe Peri - Partsi Põlgaste)“ (edaspidi „EST-SIDE-15“) osas oli Enersense AS (kuni 03.02.2022 Empower AS) pakkumuste avamise hetkeks tasunud pakkumistagatisena nõutud 4% pakkumuse kogumaksumusest.

RTK (vaadates üle eelkirjeldatud vaidega esitatud dokumendid ja toetuse saaja kodulehelt leitavate erinevate hangete hankedokumendid) märgib järgmist:

1. 1. hetkel ei ole tagatisi puudutavate tehingute kohta esitatud pangaväljavõtet (panga kinnitusega; vastavalt hangete hankedokumentidele oli hankija arvelduskonto EE951700017003910180, kuhu tuli pakkujal kanda pakkumistagatis);

2. 2. puudub teave kontol 21212 viidatud  hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ puhul milliste osade osas ja kui suures summas esitas Enersense AS neis pakkumused, sh milliste osade puhul osutus edukaks, ehk millises kogusummas pidi olema tagatisraha toetuse saaja arvelduskontol hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste avamise hetkeks. Arvestades sealjuures, et hangetes „EST-SIDE_01.18“ ja „EST-SIDE_05.18“ oli osaliselt ette nähtud võimalus tagatisi asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning õigus tasaarveldada vaidlusaluses hankes nõutud tagatise summad teatud hangete ja projektide/hanke osade korral, kus oldi osutunud edukaks (vt manuses lisatud tabel, https://eestiandmeside.ee/organisatsioon/hanked/ );

3. 3. Enersense AS esitas hankes „EST-SIDE_05.18“ (vastavalt manuses 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile) pakkumuse mh osale „EST-SIDE-12_2“, milles aga ei osutunud edukaks. Pakkumuse maksumus oli 300 753 eurot, millest 4% pakkumistagatis on 12 030,12 eurot ning mis tuli kanda hankija arvelduskontole. Vastavalt HD punktile 7.2 oli nimetatud hanke osas võimalik teha tasaarveldus projekti „EST-SIDE-12_2“ tagatise summaga, kui see oli juba üle kantud hangete EST-SIDE_09.17 või EST-SIDE_01.18 raames ning kus oldi edukaks pakkujaks. (Hankes „EST-SIDE_09.17“ nimetatud osa/projekt hanke objektiks ei olnud.) Samuti oli võimalus vastava hanke/projekti pakkumistagatis asendada garantiikirjaga.

Vaide juurde esitatud lisast 2 (konto 21212- Tagatisraha liikumised väljavõte) nähtub, et hanke „EST-SIDE_01.18“ raames on Enersense AS kandnud toetuse saajale 04.04.2018 mh pakkumistagatised osades „EST-SIDE12_2“ ja „EST-SIDE12_3“ vastavalt 15 236 eurot ja 4 234 eurot ehk kokku summas 19 470 eurot. 30.04.2018 on nimetatud summa (19 470 eurot) Enersense AS-le aga tagastatud. Esitatud dokumentide põhjal ei tasunud Enersense AS toetuse saaja arvelduskontole hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ puudutavat pakkumistagatist.  RTK-l puudub informatsioon, kas pakkumistagatis asendati garantiikirjaga või jäeti tagatis tasumata;

4. 4. Vaide juurde esitatud lisa 3 (konto 154400) tabelis on märgitud, et MTÜ-le Eesti Andmesidevõrk on makstud 31.12.2021 seisuga projekti „EST-SIDE_05.18_2-EST-SIDE-16_1, pakkumistagatis“ osas 45 948,40 eurot. Lisa 2 väljavõttest nähtub, et tehing on teostatud 18.10.18 ehk neli kuud hiljem, kui oli hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018. Vastavalt 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile Enersense AS hanke osale „EST-SIDE-16_1“ pakkumust ei esitanud (nimetatud osale ei esitatud ühtegi pakkumust);

5. 5. Kui vaadelda lisa 2 kannete kirjeldusi ainult hanke „EST-SIDE_04_16“ tagatisrahade liikumiste kohta, siis 18.08.16 maksis Enersense AS Eesti Andmesidevõrk MTÜ hanke „EST-SIDE_04_16“ (mis koosnes HD kohaselt seitsmest osast: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-13, EST-SIDE-14, EST-SIDE-15, EST-SIDE-16, EST-SIDE-17) pakkumistagatisena kogusummas 115 000 eurot. 12.09.16 tagastati hanke osasid: EST-SIDE-13, EST-SIDE-14, EST-SIDE-16 ja EST-SIDE-17, puudutavad pakkumistagatised summas 46 196 eurot. Eelnevast nähtub, et pakkumistagatised (1,5% pakkumuse maksumusest) jäid veel hanke osades: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-15, kogusummas 68 804 eurot. Enersense AS tasus mainitud hanke osade puhul teostustagatiseks 03.10.17 (pidi olema 3% pakkumuse maksumusest) juurde 114 674 eurot. Kokku oli seega hanke osadega EST-SIDE-11, EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 seotud tagatise summa seisuga 03.10.17 183 478 eurot. 06.12.17 tagastas MTÜ Eesti Andmesidevõrk hanke osas EST-SIDE-11 teostustagatise töövõtjale summas 62 694 eurot. Seega jäi hanke „EST-SIDE_04_16“ osade EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 osas kuupäeva 06.12.17 seisuga veel justkui tagatistega seotud vahendeid 120 784 eurot. 05.03.2018 kuulutati välja uus 13-osaline hange „EST-SIDE_01.18“ pakkumuste esitamise lõpptähtajaga 04.04.2018. Hanke osad: EST-SIDE-11_1, EST-SIDE-12_1, EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13_1, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3, EST-SIDE-15_1, EST-SIDE-20_2, EST-SIDE-28_1, ESTSIDE-28_2, EST-SIDE-29 ja EST-SIDE-30. Pakkujatel, kes olid osutunud edukaks „EST-SIDE_04_16“ hankes, oli õigus tasaarveldada tagatise summad järgnevalt: EST-SIDE-12_1 tagatiseks EST-SIDE-12 projekti/hanke osa teostustagatise summa, EST-SIDE-13_1 tagatiseks EST-SIDE-13 teostustagatise summa, EST-SIDE-15_1 tagatiseks EST-SIDE-15 teostustagatise summa. RTK-le on teadmata, kas ja kui suure maksumusega pakkumused esitas Enersense AS mh hanke „EST-SIDE_01.18“ osades „EST-SIDE-12_1“ ja „EST-SIDE-15_1“ ning kas teostati tasaarveldusi. Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankedokumendi kohaselt oli pakkujatel õigus pakkumistagatisi tasaarveldada hangete „EST-SIDE_09.17“ ja „EST-SIDE_01.18“ tagatiste summaga, seda vastavalt HD punktis 7.2 toodud kirjeldusele.

Konto 21212 konto väljavõtte põhjal oli algsaldo 101 725 eurot, mis tagastati Enersense AS-le 04.10.17. Märgitud on küll, et tegemist on hanke „EST-SIDE-04.16“ tagastustega, kuid eeldavalt on tegemist hanke „EST-SIDE_H08_15“ ja/või „EST-SIDE_04_14“ tagatiste tagastusega.

Vaie EST-SIDE-13 ja EST-SIDE12_2

RTK hinnangul vaidega (EST-SIDE-13)  esitatud dokumentide põhjal ei ole tõendatud, et hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13 (Elva - Palupera - Rõngu - (Rannu - (Kirepi)) - Puka – Kuigatsi)“ (edaspidi „EST-SIDE-13“) vastas Corle OÜ pakkumistagatis hankes sätestatud tingimustele (4% pakkumuse kogumaksumusest) ning osas „EST-SIDE-12_2“ oli tasutud nõutud teostustagatis.

RTK (vaadates üle vaidega esitatud dokumendid) märgib järgmist:

1. 1. puudub teave, milliste hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ osade osas ja kui suures summas esitas Corle OÜ pakkumused, sh milliste osade puhul osutus edukaks. Arvestades sealjuures, et hangetes „EST-SIDE_01.18“ ja „EST-SIDE_05.18“ oli osaliselt ette nähtud võimalus tagatisi asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning õigus tasaarveldada vaidlusaluses hankes nõutud tagatise summad teatud hangete ja projektide/hanke osade korral, kus oldi osutunud edukaks (vt eelnevalt toodud tabelit);

2. 2. Vaide juurde esitatud lisa 1 (e-kirja manuses olev Exceli tabel) põhjal maksis 19.08.2016 Corle OÜ hanke „EST-SIDE_04_16 “osas „EST-SIDE-13“ pakkumistagatise summas 58 629 eurot (vastava hanke pakkumuste esitamise lõpptähtaeg oli Eesti Andmesidevõrk kodulehe põhjal aga 12.08.2016), mis vastavalt HD-le pidi olema 1,5% pakkumuse kogumaksumusest, millest 15.09.2016 tagastati osaliselt pakkujale 43 928 eurot. Nimetatud summade osas ei ole esitatud ka maksekorraldusi/pangaväljavõtet. Corle OÜ on esitanud hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-13“ hinnapakkumise koosseisus pakkumistagatise tasumise tõendusena (vt manuses EST-SIDE_13 Hinnapakkumuses faili nimega „EST-SIDE_13 8.1.12 Pakkumistagatis 10.06.2018“) maksekorralduse nr 1225 summas 24 502 eurot kuupäevaga 23.12.2016 ja selgitusega „EST-SIDE-13 teostustagatis“. RTK-le jääb mh ebaselgeks, millest tagastus summas 43 928 eurot tulenes (kuivõrd teostustagatis pidi moodustama 3% pakkumuse maksumusest) ning puudub teadmine, kui suures summas pidi olema vastava osa pakkumistagatis/teostustagatis;

3. 3. Projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping nr EST-SIDE-13 maksumusega 732 900 eurot sõlmiti 25.07.2018 ning nr EST-SIDE-12_2 maksumusega 257 600 eurot käibemaksuta sõlmiti 21.12.2018. Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankelepingu projekti kohaselt tuli töövõtjal enne lepingu sõlmimist tasuda tellija arvelduskontole teostustagatis, mille suuruseks on 4% lepingu käibemaksuta hinnast. Eelnevast lähtuvalt pidi Corle OÜ hanke osas „EST-SIDE_12_2“ töövõtulepingu sõlmimisel olema kandnud hankija arvelduskontole nii summa 29 316 eurot (732900*4%) kui ka 10 304 eurot (257600*4%). Kuivõrd viimast summat (10 304 eurot) hankijale enne hanke osas EST-SIDE-12_2 lepingu sõlmimist üle ei kantud, siis ei ole täidetud lepingu punkt 14.1.

Eelnevat kinnitab ka vaidega edastatud Corle OÜ 27.04.2020 e-kiri (saadetud 1 a ja 4 k pärast lepingu sõlmimist) hankijale (sh vaide lisa 1 Exceli koondülevaates viidatud teostustagatise 0 eurot hanke osas „EST-SIDE-12_2“).

3. 3. Toetuse saaja on aktsepteerinud töövõtja poolt teostustagatise ja garantiikirja esitamata jätmise ning teinud lubamatu ettemakse (vaie EST-SIDE12_2)

Kuna vaide esitaja möönab, et faktiliselt ei ole ta järginud kõiki hankedokumendis sätestatud punkte, sh teostustagatise mitte tagasi kandmine töövõtjale ning lõppmakse tegemine varasemalt lepingus sätestatud tingimustele, siis rikkumise asjaolu ise enam vaieldavaks küsimuseks ei ole. 

Vaide esitaja peamiseks argumendiks on rikkumise finantsmõju vähene tõenäosus ehk siis kuigi võimalus, et riigihankes oleks osalenud Corle OÜ-ga samadel tingimustel rohkem pakkujaid, on küll olemas, on see samas väga väike.

Isegi kui asuda praegusel juhul seisukohale, et finantsmõju tekkimise võimalus on vähetõenäoline (millega rakendusüksus ei nõustu), ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud ettevõte tema jaoks ebasoodsate maksetingimuste või teostustagatise esitamise kohustuse tõttu hankes osalemisest loobus. Seega puudub igasugune kindlustunne, et potentsiaalsete pakkujate ring ei võinuks veelgi suurem olla, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija enda seatud maksetingimusi või teostustagatise nõuet ei järgi. Samuti pole välistatud, et hanke raames laekunud pakkumuste maksumused võinuksid potentsiaalsete pakkujate suuremast ringist tingituna veelgi soodsamad olla. Rakendusüksus selgitab, et riigihanke korraldamise üldpõhimõtete täitmise puhul tulebki lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab riigihangete seaduse korralik järgimine tagama olukorra, kus hankes osalemisest huvitatud isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Finantsmõju hindamisel ei oma tähtsust, kas mõni pakkuja ka tegelikkuses maksetingimuste või teostustagatise nõude tõttu hankes osalemisest loobus või kas mõni pakkuja oleks teinud soodsama pakkumuse, kui hankija oleks kehtestanud pakkujatele soodsamad maksetingimused ja/või aktsepteerinud teostustagatise esitamata jätmist. Piisab ainuüksi sellest, et see võimalus esineb ja seda ei saa välistada.

Vaide esitaja ülejäänud väidete osas on rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuses piisavalt oma seisukohti põhjendanud ning ei pea vajalikuks end siinkohal uuesti korrata.

Eeltoodust tulenevalt jääb Riigi Tugiteenuste Keskus 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustes nr 11.4-18/24/699, 11.4-18/24/700, 11.4-18/24/701, 1.4-18/24/703, 1.4-18/24/704, 11.4-18/24/705, 1.4-18/24/710 esitatud kõigi oma seisukohtade juurde ja leiab, et Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk poolt esitatud vaided tuleb jätta rahuldamata.

RTK ei vaidle vastu taotlustele rahuldada vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuste täitmise peatamine kuni vaideotsuse tegemiseni, kui vaide lahendaja peab selliste taotluste rahuldamist vaiete esitaja õiguste kaitseks vajalikuks.

Lugupidamisega
 

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.