Vastus

Tähelepanu!

Saatja: Kathy Tätte
Saadetud:
Adressaat: [email protected]
Teema: Vs: Vastuväited 31.07.2024 esitatud Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk vaietele RTK 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustele

Tere

Käesolevaga esitan Teile Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka RTK või rakendusüksus) vastuväited Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk (edaspidi vaide esitaja) 31.07.2024 esitatud vaietele Riigi Tugiteenuste Keskuse 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustele (otsused nr 11.4-18/24/699, 11.4-18/24/700, 11.4-18/24/701, 1.4-18/24/703, 1.4-18/24/704, 11.4-18/24/705, 1.4-18/24/710).

Rakendusüksus ei nõustu vaide esitaja poolt vaietes esitatud väidetega ning jääb kõikide eelkirjeldatud finantskorrektsiooni otsustes toodud seisukohtade juurde, kuid selgitab täiendavalt järgmist:

Vaide esitaja rõhutab oma vaietes, et tagasinõude esitamine ei ole kohustus vaid õigus ja põhjendatuks ei saa lugeda tõlgendust, et iga hinna eest tuleb leida võimalus tagasinõude esitamiseks. Eelkirjeldatud vaide esitaja väide on ekslik.  Kui rakendusüksus on tuvastanud finantsmõjuga rikkumise, siis puudub tal kaalutlusõigus (st puudub õigus) tagasinõude esitamisest loobuda, kaalutlusõigus on rakendusüksusel vaid finantskorrektsiooni ulatuse osas. Seda toetab ka kohtupraktika (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsus nr 3-15-1709, p 19 ja 21.06.2022 otsus nr 3-19-1239, p 35).

Vaide esitaja on vaietes toonud välja ka selle, et kõik hankedokumendid kooskõlastati toetuse andjaga Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA), kes sellel hetkel üheski tingimuses probleeme ei näinud, mistõttu on võimalik hanketingimusi tõlgendada selliselt, et rikkumised puuduvad ja teiseks on ebaloogiline ja toetuse saajat põhjendamatult kahjustav, kui asuda nüüd seisukohale, et mõned hanketingimused ei ole korrektsed. Rakendusüksuse hinnangul ei saanud RIA poolt hankedokumentide kontrollimisel, mille käigus rikkumisi ei tuvastatud, tekitada vaide esitajas õiguslikku ootust, et tulevikus ei võidaks teiste kontrollide käigus rikkumisi avastada ja nende suhtes finantskorrektsioone rakendada. Selgitame, et toetuse saajal on kohustus tulenevalt toetuse saamise tingimustest tagada hanke kooskõla riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3), mille rikkumise eest saab vastutada ainult toetuse saaja  ise. Sellist käsitlust toetab ka kohtupraktika. Nii on Tallinna Halduskohus 08.09.2023 otsuses nr 3-22-1809 leidnud, et „kaebajal toetuse saajana oli toetuse saamise tingimuste, sh RHS-i üldpõhimõtete järgimise kohustus ja ta peab vastutama nende nõuete rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele. Rakendusüksuse ülesanne ei ole kaebaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei tulene kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele antud kooskõlastus omaks eelhaldusakti iseloomu, oleks siduv ja saaks seeläbi anda kaebajale õiguspärase ootuse, et hankedokumentide õigusvastasusele tuginedes kaebaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei tehta. Kooskõlastuse eesmärk ei ole tagada toetuse saajale õiguspärast ootust, et toetust tagasi ei küsita, vaid kaitsta Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas nr C-349/17 p-des 105 ja 106 leidnud, et liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud, ei saa tekitada abi saajas õiguspärast ootust, et abi on õiguspärane. Sarnasest seisukohast tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja leida, et varasemad õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et kaebaja hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine. Toetuse saajal on hoolsuskohustus abi andmist reguleerivate sätete järgimisel. Seega olenemata põhjusest, miks varem kaebaja hankedokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastatud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et kaebaja kehtestatud hanketingimus (käibenõue) oli õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete pakkujate õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanketulemusi. Kaebajal olnuks võimalik rikkumist vältida, kui ta oleks pööranud suuremat tähelepanu RHS-is sätestatud riigihanke üldpõhimõtetele. Seega saab vaid kaebaja ise vastutada tema poolt läbiviidud hanke õiguspärasuse eest.“ Sarnaseid seisukohti leiab ka varasematest Tallinna Halduskohtu lahenditest vt näiteks Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 otsus nr 3-20-784 p 50  või Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-339 p 16.

Vahemärkusena toob rakendusüksus välja, et 01.07.2024. a otsuses nr 11.4-18/24/700 etteheidetud rikkumine ei seondu kuidagi hankedokumentide eelneva kontrollimisega RIA poolt, kuivõrd tegemist on peale kontrolli teostamist tehtud lubamatu hankelepingu muudatusega.

1. 1. toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse pakkumistagatise osas

Esmalt pöörab rakendusüksus tähelepanu asjaolule, et vaide lahendaja on 30.11.2023 tehtud vaideotsuse nr 1.1-6/23-025 punktis 2.2.14 leidnud, et vaide esitaja ei ole põhistanud pakkumistagatise esitamise tingimuste osas pakkujate erinevat kohtlemist ning on leidnud, et vaidlusalune tingimus ei ole proportsionaalne (hanke osad EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-13, EST-SIDE-15, EST-SIDE-24, EST-SIDE-28_3). Ka käesolevates vaietes ei ole vaide esitaja pakkujate erinevat kohtlemist erinevate hanke osade lõikes põhjendanud.

Vaide esitaja on vaid selgitanud, et praktikas tähendab pangagarantii ja rahas tagamine pakkujale üldjuhul ühte ja sama asja. Pangagarantii saamiseks peab pakkuja võtma pangast positiivse krediidiotsuse täpselt samuti nagu laenu puhul, seega pakkuja, kes oleks saanud pangast pangagarantii, oleks saanud ka pangast rahalise laenu, et tagatis rahas tasuda. Seega praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu. Pakkuja, kes oleks saanud esitada pangagarantii, oleks sarnase protsessi alusel saanud pangast ka laenu ning seeläbi tasuda tagatise rahaliselt.

Rakendusüksus ei saa kuidagi eelkirjeldatud käsitlusega nõustuda. Tegemist ei ole ühe ja sama asjaga. Esiteks on pangagarantii vähem riskantsem kui käibelaen, sest tõenäosus, et tagatis realiseeritakse on oluliselt väiksem, kui see, et ettevõttel tekivad probleemid laenu tagasimaksmisega. Seetõttu võib laenu saamine pangast olla aeganõudvam kui pangagarantii saamine ning ei pruugi pakkumuse esitamise ajaks olla võimalik. Teiseks ei teki pakkujal pangagarantii puhul, juhul kui tagatist ei realiseerita, selle kasutamisega seoses kulusid, samas tagatissumma suuruses laenu võtmisel kohustub pakkuja tasuma pangale nii laenu tagasimakseid kui ka intressi. Rakendusüksus leiab, et olukord, kus potentsiaalsel pakkujal on ainus võimalus hankes osalemisel pangalt laenu võtmine ja täiendavate kulude (laenumaksed, intress) tegemine, sealjuures teadmata kas ta osutub hankes edukaks, võib vastupidi mõjuda potentsiaalsele pakkujale heidutavalt ja ta võib hankes osalemisest loobuda. Seega ei ole õige vaide esitaja väide, et praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole vaide esitaja kaitstud ka kõige korrektsema hanke korraldamisel selle eest, et edukas pakkuja hankelepingu sõlmimisest loobub. Seda, et hankes osaleksid vaid ettevõtted, kellel on tegelikult ka soov ja suutlikkus hankelepingut täita, tagab pakkumustagatise nõue, mille on vaide esitaja hankes ka kehtestanud. Olukord, kus hanke tingimused on ebaproportsionaalsed ning piiravad, kitsendab paratamatult hankes osalejate ringi, mistõttu on hanke nurjumine eduka pakkuja loobumisel seda tõenäolisem, sest hankes ei pruugi olla teisi pakkujaid, kellega oleks hankelepingu sõlmimine võimalik. Seega leiab rakendusüksus, et vaietes viidatud projekti EST-SIDE-28_1_1 raames nurjunud hankest pole võimalik üheselt järeldada, et pakkujaid vähem piiravate tingimuste kasutamise korral oleks ka käesolev hange nurjunud.

Vaide esitaja märgib esitatud vaietes, et tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud väiksema pakkumistagatise korral rohkem pakkujaid, küll teoreetiliselt olemas, kuid faktiliselt on see tõenäosus väga väike, sisuliselt olematu. Rakendusüksus selgitab, et finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, et rikkumise finantsmõju pole välistatud (vt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 67). Seega isegi kui rikkumise eeldatav finantsmõju on vähetõenäoline, ei ole see siiski välistatud ja finantskorrektsioon tuleb teha.

2. 2. Toetuse saaja on aktsepteerinud nõuetele mittevastava pakkumistagatise

Vaided EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15

RTK hinnangul vaietega (EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15) esitatud täiendavad dokumendid ei anna hetkel kindlust, et hanke „EST-SIDE_05.2018“ osade „EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja - Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“  (edaspidi „EST-SIDE-12“) ja „EST-SIDE-15 (Väimela - Parksepa - (Võru) - Sõmerpalu - (Haidaku) - (Osula) - Linnamäe Peri - Partsi Põlgaste)“ (edaspidi „EST-SIDE-15“) osas oli Enersense AS (kuni 03.02.2022 Empower AS) pakkumuste avamise hetkeks tasunud pakkumistagatisena nõutud 4% pakkumuse kogumaksumusest.

RTK (vaadates üle eelkirjeldatud vaidega esitatud dokumendid ja toetuse saaja kodulehelt leitavate erinevate hangete hankedokumendid) märgib järgmist:

1. 1. hetkel ei ole tagatisi puudutavate tehingute kohta esitatud pangaväljavõtet (panga kinnitusega; vastavalt hangete hankedokumentidele oli hankija arvelduskonto EE951700017003910180, kuhu tuli pakkujal kanda pakkumistagatis);

2. 2. puudub teave kontol 21212 viidatud  hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ puhul milliste osade osas ja kui suures summas esitas Enersense AS neis pakkumused, sh milliste osade puhul osutus edukaks, ehk millises kogusummas pidi olema tagatisraha toetuse saaja arvelduskontol hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste avamise hetkeks. Arvestades sealjuures, et hangetes „EST-SIDE_01.18“ ja „EST-SIDE_05.18“ oli osaliselt ette nähtud võimalus tagatisi asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning õigus tasaarveldada vaidlusaluses hankes nõutud tagatise summad teatud hangete ja projektide/hanke osade korral, kus oldi osutunud edukaks (vt manuses lisatud tabel, https://eestiandmeside.ee/organisatsioon/hanked/ );

3. 3. Enersense AS esitas hankes „EST-SIDE_05.18“ (vastavalt manuses 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile) pakkumuse mh osale „EST-SIDE-12_2“, milles aga ei osutunud edukaks. Pakkumuse maksumus oli 300 753 eurot, millest 4% pakkumistagatis on 12 030,12 eurot ning mis tuli kanda hankija arvelduskontole. Vastavalt HD punktile 7.2 oli nimetatud hanke osas võimalik teha tasaarveldus projekti „EST-SIDE-12_2“ tagatise summaga, kui see oli juba üle kantud hangete EST-SIDE_09.17 või EST-SIDE_01.18 raames ning kus oldi edukaks pakkujaks. (Hankes „EST-SIDE_09.17“ nimetatud osa/projekt hanke objektiks ei olnud.) Samuti oli võimalus vastava hanke/projekti pakkumistagatis asendada garantiikirjaga.

Vaide juurde esitatud lisast 2 (konto 21212- Tagatisraha liikumised väljavõte) nähtub, et hanke „EST-SIDE_01.18“ raames on Enersense AS kandnud toetuse saajale 04.04.2018 mh pakkumistagatised osades „EST-SIDE12_2“ ja „EST-SIDE12_3“ vastavalt 15 236 eurot ja 4 234 eurot ehk kokku summas 19 470 eurot. 30.04.2018 on nimetatud summa (19 470 eurot) Enersense AS-le aga tagastatud. Esitatud dokumentide põhjal ei tasunud Enersense AS toetuse saaja arvelduskontole hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ puudutavat pakkumistagatist.  RTK-l puudub informatsioon, kas pakkumistagatis asendati garantiikirjaga või jäeti tagatis tasumata;

4. 4. Vaide juurde esitatud lisa 3 (konto 154400) tabelis on märgitud, et MTÜ-le Eesti Andmesidevõrk on makstud 31.12.2021 seisuga projekti „EST-SIDE_05.18_2-EST-SIDE-16_1, pakkumistagatis“ osas 45 948,40 eurot. Lisa 2 väljavõttest nähtub, et tehing on teostatud 18.10.18 ehk neli kuud hiljem, kui oli hanke „EST-SIDE_05.18“ pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018. Vastavalt 14.06.2018 pakkumuste avamise protokollile Enersense AS hanke osale „EST-SIDE-16_1“ pakkumust ei esitanud (nimetatud osale ei esitatud ühtegi pakkumust);

Konto 21212 konto väljavõtte põhjal oli algsaldo 101 725 eurot, mis tagastati Enersense AS-le 04.10.17. Märgitud on küll, et tegemist on hanke „EST-SIDE-04.16“ tagastustega, kuid eeldavalt on tegemist hanke „EST-SIDE_H08_15“ ja/või „EST-SIDE_04_14“ tagatiste tagastusega.

Vaie EST-SIDE-13 ja EST-SIDE12_2

RTK hinnangul vaidega (EST-SIDE-13)  esitatud dokumentide põhjal ei ole tõendatud, et hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13 (Elva - Palupera - Rõngu - (Rannu - (Kirepi)) - Puka – Kuigatsi)“ (edaspidi „EST-SIDE-13“) vastas Corle OÜ pakkumistagatis hankes sätestatud tingimustele (4% pakkumuse kogumaksumusest) ning osas „EST-SIDE-12_2“ oli tasutud nõutud teostustagatis.

RTK (vaadates üle vaidega esitatud dokumendid) märgib järgmist:

1. 1. puudub teave, milliste hangete „EST-SIDE_04_16“, „EST-SIDE_09.17“, „EST-SIDE_01.18“ osade osas ja kui suures summas esitas Corle OÜ pakkumused, sh milliste osade puhul osutus edukaks. Arvestades sealjuures, et hangetes „EST-SIDE_01.18“ ja „EST-SIDE_05.18“ oli osaliselt ette nähtud võimalus tagatisi asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning õigus tasaarveldada vaidlusaluses hankes nõutud tagatise summad teatud hangete ja projektide/hanke osade korral, kus oldi osutunud edukaks (vt eelnevalt toodud tabelit);

2. 2. Vaide juurde esitatud lisa 1 (e-kirja manuses olev Exceli tabel) põhjal maksis 19.08.2016 Corle OÜ hanke „EST-SIDE_04_16 “osas „EST-SIDE-13“ pakkumistagatise summas 58 629 eurot (vastava hanke pakkumuste esitamise lõpptähtaeg oli Eesti Andmesidevõrk kodulehe põhjal aga 12.08.2016), mis vastavalt HD-le pidi olema 1,5% pakkumuse kogumaksumusest, millest 15.09.2016 tagastati osaliselt pakkujale 43 928 eurot. Nimetatud summade osas ei ole esitatud ka maksekorraldusi/pangaväljavõtet. Corle OÜ on esitanud hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-13“ hinnapakkumise koosseisus pakkumistagatise tasumise tõendusena (vt manuses EST-SIDE_13 Hinnapakkumuses faili nimega „EST-SIDE_13 8.1.12 Pakkumistagatis 10.06.2018“) maksekorralduse nr 1225 summas 24 502 eurot kuupäevaga 23.12.2016 ja selgitusega „EST-SIDE-13 teostustagatis“. RTK-le jääb mh ebaselgeks, millest tagastus summas 43 928 eurot tulenes (kuivõrd teostustagatis pidi moodustama 3% pakkumuse maksumusest) ning puudub teadmine, kui suures summas pidi olema vastava osa pakkumistagatis/teostustagatis;

3. 3. Projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping nr EST-SIDE-13 maksumusega 732 900 eurot sõlmiti 25.07.2018 ning nr EST-SIDE-12_2 maksumusega 257 600 eurot käibemaksuta sõlmiti 21.12.2018. Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankelepingu projekti kohaselt tuli töövõtjal enne lepingu sõlmimist tasuda tellija arvelduskontole teostustagatis, mille suuruseks on 4% lepingu käibemaksuta hinnast. Eelnevast lähtuvalt pidi Corle OÜ hanke osas „EST-SIDE_12_2“ töövõtulepingu sõlmimisel olema kandnud hankija arvelduskontole nii summa 29 316 eurot (732900*4%) kui ka 10 304 eurot (257600*4%). Kuivõrd viimast summat (10 304 eurot) hankijale enne hanke osas EST-SIDE-12_2 lepingu sõlmimist üle ei kantud, siis ei ole täidetud lepingu punkt 14.1.

Eelnevat kinnitab ka vaidega edastatud Corle OÜ 27.04.2020 e-kiri (saadetud 1 a ja 4 k pärast lepingu sõlmimist) hankijale (sh vaide lisa 1 Exceli koondülevaates viidatud teostustagatise 0 eurot hanke osas „EST-SIDE-12_2“).

3. 3. Toetuse saaja on aktsepteerinud töövõtja poolt teostustagatise ja garantiikirja esitamata jätmise ning teinud lubamatu ettemakse (vaie EST-SIDE12_2)

Kuna vaide esitaja möönab, et faktiliselt ei ole ta järginud kõiki hankedokumendis sätestatud punkte, sh teostustagatise mitte tagasi kandmine töövõtjale ning lõppmakse tegemine varasemalt lepingus sätestatud tingimustele, siis rikkumise asjaolu ise enam vaieldavaks küsimuseks ei ole. 

Vaide esitaja peamiseks argumendiks on rikkumise finantsmõju vähene tõenäosus ehk siis kuigi võimalus, et riigihankes oleks osalenud Corle OÜ-ga samadel tingimustel rohkem pakkujaid, on küll olemas, on see samas väga väike.

Isegi kui asuda praegusel juhul seisukohale, et finantsmõju tekkimise võimalus on vähetõenäoline (millega rakendusüksus ei nõustu), ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud ettevõte tema jaoks ebasoodsate maksetingimuste või teostustagatise esitamise kohustuse tõttu hankes osalemisest loobus. Seega puudub igasugune kindlustunne, et potentsiaalsete pakkujate ring ei võinuks veelgi suurem olla, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija enda seatud maksetingimusi või teostustagatise nõuet ei järgi. Samuti pole välistatud, et hanke raames laekunud pakkumuste maksumused võinuksid potentsiaalsete pakkujate suuremast ringist tingituna veelgi soodsamad olla. Rakendusüksus selgitab, et riigihanke korraldamise üldpõhimõtete täitmise puhul tulebki lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab riigihangete seaduse korralik järgimine tagama olukorra, kus hankes osalemisest huvitatud isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Finantsmõju hindamisel ei oma tähtsust, kas mõni pakkuja ka tegelikkuses maksetingimuste või teostustagatise nõude tõttu hankes osalemisest loobus või kas mõni pakkuja oleks teinud soodsama pakkumuse, kui hankija oleks kehtestanud pakkujatele soodsamad maksetingimused ja/või aktsepteerinud teostustagatise esitamata jätmist. Piisab ainuüksi sellest, et see võimalus esineb ja seda ei saa välistada.

Vaide esitaja ülejäänud väidete osas on rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuses piisavalt oma seisukohti põhjendanud ning ei pea vajalikuks end siinkohal uuesti korrata.

Eeltoodust tulenevalt jääb Riigi Tugiteenuste Keskus 01.07.2024 tehtud finantskorrektsiooni otsustes nr 11.4-18/24/699, 11.4-18/24/700, 11.4-18/24/701, 1.4-18/24/703, 1.4-18/24/704, 11.4-18/24/705, 1.4-18/24/710 esitatud kõigi oma seisukohtade juurde ja leiab, et Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk poolt esitatud vaided tuleb jätta rahuldamata.

RTK ei vaidle vastu taotlustele rahuldada vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuste täitmise peatamine kuni vaideotsuse tegemiseni, kui vaide lahendaja peab selliste taotluste rahuldamist vaiete esitaja õiguste kaitseks vajalikuks.

Lugupidamisega
 

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.