Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
10.09.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus


§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide lõikesjooksul;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:
„132) bilansiperioodil netomõõtmine – bilansiperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;“;

3) paragrahvi 3 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „tariifilülitusseadmed“ tekstiosaga „, sealhulgas seadmed, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta“;

4) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“ sõnaga „kalendrikuu“;

5) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;“;

6) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 265 ja 266 järgmises sõnastuses:
„265) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;
266) vahetustasu – leppetrahv, mille avatud tarnija või agregeerimisega tegelev turuosaline otse või kaudselt määrab tarbijale lepingu lõpetamise või muutmise eest;“;

7) paragrahvi 214 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, korraldabviib läbi avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud need tingimused oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuaril. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning selle artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.“;

8) paragrahvi 214 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmistel elektrituru tasemetelmehhanismide kaudu:
1) järgmise päeva elektriturg;
2) päevasisene elektriturg;
3) tasakaalustamise turg.


(6) Tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad võrguettevõtjal hankida elektrivõrgus koormuste juhtimiseks elektrivõrgus tarbimiskaja agregeerimist.

(7) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

9) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kaupa“ sõnadega „ja bilansiperioodil netomõõdetud tarbimisandmed mõõtepunktide kaupa“;

10) paragrahvi 44 lõikes 41 ja § 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

11) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“;

12) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Bilansiteenuse hinna osa, mis sisaldab sageduse juhtimise reservide hankimise rahastamisest tekkivat põhjendatud kulu ja mis ei ole kaetud bilansienergia koguse arvestuses bilansienergia hinnaga, rakendub energiasalvestusüksusele üksnes elektrivõrgust tarbitud elektri eest, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50 %protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“;

13) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust või otseliinist energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergiale eest ei arvestata samal perioodil elektrivõrku või otseliini tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesolevas paragrahvis viidatud toetuste rahastamise kulutasu ei rakendu, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50% protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“;

14) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“;

15) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.“;




16) paragrahvi 66 lõike 10 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.“;

18) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:
„(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.“;

19) paragrahvi 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

20) paragrahvi 663 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „, kui need“ tekstiosaga „ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse kuluefektiivset kulutõhusat teenuse hankimist või“;

21) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti.

(12) Käesoleva paragarahvi lõikes 11 nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse.

(13) Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.“;

22) paragarahvi 67 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „võib“ sõnaga „paigaldab“ ja lauset täiendatakse pärast lauseosa „taotluse alusel või“ sõnaga „võib“;

23) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning“ sõnaga „ja“;

24) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest ei võeta samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50% protsenti mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.

(102) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral tasu salvestatud elektrienergia edastamise koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu eest vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses eest alates rikkumise tuvastamisest.“;

25) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“;

26) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tarbijale esitatav arve ja info arvel peab olema täpne, kergesti mõistetav, selge, ülevaatlik, kasutajasõbralik ja hõlpsasti võrreldav hõlbustama arvete omavahelist võrdlemist.“;

27) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses:
„11) teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, telefoninumber ja e-posti aadress;
12) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasumisele kuuluvtasutav maksumus summa ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentideks lõikes;
13) arve maksmise tähtaeg;
14) fikseeritud elektrilepingu puhul korral fikseeritud elektrihinna kehtivusaeg;
15) arves esitamise aluseks oleva mõõtepunkti EIC-kood;
16) kui tarbija ja müüja vahelise lepingu järgi teenuse hind muutubvahelises lepingus on kokku lepitud teenuse hinna muutumine, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;
17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;
18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;“;

28) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldada energia- ja tarnekulu, võrgukulu ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt mõistetele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12), kehtestatud mõistetele.

(22) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.

(23) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.“;

29) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Võrguettevõtja ja elektrimüüja esitavad tarbijale arve bilansiperioodil netomõõdetud elektrienergia koguse eest.“;

30) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“;

31) paragrahvi 87 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad on seotud vaidluste kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele alusel, ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole“;



32) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu kokkuvõtte, mis sisaldab järgmist teavet:
1) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
2) elektri koguhind ja selle jaotus kuluosade kaupa;
3) info selle kohta, kas hind on fikseeritud või dünaamiline;
4) tarnija e-posti aadress ja tarbijavaidluse komisjoni kontakt;
5) teave ühekordsete maksete, soodustuste, lisateenuste ja allahindluste kohta.“;

33) paragrahvi 87 lõikes 3 asendatakse sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lõiget täiendatakse pärast sõna „küsida“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud juhul“;

34) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 tuhandet 000 tarbijat, peab pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid.

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“;

35) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja eiega tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju.“;

36) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija selgel nõustumuse korral sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu.“;

37) paragrahvi 90 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga „ning tasuta teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine“;

38) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) teave sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimaluste kohta;
2) teave energia säästmise võimaluste kohta või viide teavet sisaldavatele veebilehtedele;
3) teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta;
4) kui võrguettevõtja seda võimaldab, siis teave võrguühenduse võimsuse piiramise võimaluste kohta, kui võrguettevõtja sellist piiramist võimaldab.“;

39) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat, arenguid ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka elektrimüüjatele soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“;

40) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ja turu käivitumist ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“;

41) paragrahvi 93 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kasutajaid“ sõnadega „ja agregeerimislepinguid“;

42) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude tagasiulatuvat võtmist rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 12, 13, 21, 24 ja 42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 9 ja 29 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn,
........ ........................... 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

........ ........................... 2024. a


10.09.2024
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse, ega sellistest meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga nõustub.

Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse (ELTS) tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku.
Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja paremaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
Selleks, et tagada direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, edendada investeeringuid elektrisalvestusse ja võtta kasutusele tarbimiskaja potentsiaal, täiendatakse ELTS-i sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid läbi topeltmaksustamise kaotamise kaudu, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, täpsustatatkse elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele bilansiperioodil netomõõtmise põhimõte.
Eelnõu peamised mõjunad võetakse kasutusele on elektrisalvestuse ja tarbimiskaja kasutusele võtmine, tänu millelemille tulemusel muutub tarbijatele elektri hind tarbijatele soodsamaks ja vähenevad ka elektrisüsteemiga seotud kulutused. Elektrisalvestuse ja tarbimiskaja turu elavnemine võimaldab võrguettevõtjatel hakata hankima paindlikkust alternatiivina leida võrku guinvesteerimise ngutelealternatiivina paindlikke lahendusi, misläbi millega vähenevad ka kulud võrgu ülalpidamise hoidmiselekulud. Tarbijate õiguste ja arvetega seotud muudatused teostatakse tehakse selleks, et võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/944, ega need ei too kaasa muidu olulisi mõjusid ja muudatusi kaasa, kuna juba täna praegu saavad tarbijad sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ning tarbijate elektriarved juba sisaldavad juba täna piisavalt täpset informatsiooni. Positiivset mõju avaldab muudatus, mille kohaselt võrguettevõtja peab võrguettevõtja tarbijale esitama tarbijale tarbija tema võlgnevuse korral info, mis võimaldab tarbijal võlgnevusega hakkama saada. Tarbija teadlikkust parandavad ka sätted, mis loetlevad minimaalse informatsiooni, mida elektrimüüja peab kuvama elektriarvel esitama. Bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine muudab senise arvelduse taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Helen Holtsman ([email protected]) ja Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Keeletoimetajad olid Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Mari Koik ([email protected]) ja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (VVTP) punktidega 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul, ja punktiga 6.1.8, mille kohaselt pööratakse taastuvenergeetikale ja suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele suuremat tähelepanu.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ning muudetakse elektrituruseaduse 1. jaanuari 2024. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 6). Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033.
Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.
Rikkumismeneltlusest nr (2021)0033 ja ning VVTP punktidest 6.1.2 ning ja 6.1.8 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadusse järgmised printsiibid:
1) sätestatakse tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepinguid, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) sätestatakse võrguettevõtja kohustus anda tarbijale, kellel on tekkinud võlgnevused ja keda ohustab elektrivõrgust lahti ühendamine, saab edaspidi võrguettevõtjalt täiendavat infot selle kohta, kuidas võlgnevusest vabaneda ja elektrivõrgust lahti ühendamist vältida;
3) võetakse tarbijatele arvete esitamisel kasutusele bilansiperioodil netomõõtmise põhimõtte kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel;
4) täiendatakse agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
5) kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamise topeltmaksustamine kaotamine ja sel eesmärgil rajatakse salvestamiseksusele eraldi mõõtepunkti rajamine.
Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg, mis on korraldatud järgmiste turumehhanismide kaudu. Elektrituru saab jaotada turutasemeteks:

Erinevate Nende turumehhanismidetasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss3 igal ajahetkel. Elektri eripära teiste kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb tarbida selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole võimalik ladustada, ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks.
Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis igal kauplemisperioodil (1üks tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil, ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kalleim tootmisvõimsuse pakkumine, mis turule pääseb, või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi. Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis on turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad saadaval ja töökorras on ning mille põhjal elektrihinda pakutakse pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on näiteks välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus, tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist juhtida. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub näiteks tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat kõrgemat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused, nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna praegu on 4000 €/MWh.
Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle eesmärgi täitmine on võimalik, rajades Eestisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia puudujäägi korral tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitavaid võimsusi või puudujääv elekter importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühenduste võimsusest. Elektritootmise võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul korral on elektri börsihinnad madalad ja puudujäägi puhul korral kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmise maht on kõikuv, väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsuses, aga ka elektrimüüjate marginaalides. Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast tasakaalustamise turul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine.
Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna alandamiseks ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. Tarbimise juhtimine võimaldab vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem, või jätta juhitud elekter üldse tarbimata. Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisegale tarbimist ja tootmist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju järgmise päeva börsihinnale.

Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks: kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul korral reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada muutuvhinnaga elektripakettide kaudu, aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga. Tarbimise otsese juhtimise puhul korral kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator4. Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist.
Elektrituru tasemedmehhanismid, millel kaudu saab salvestamisesuse ja tarbimise juhtimises ga saab osaleda ningja teenuseid pakkuda:
• Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on ennekõike vähendada langetada elektri börsihinda ja vähendada selle volatiilsust, kuid lisaks väheneb kahaneb tipputundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimiste ja tootmiste nihutades mise tulemusena väheneb vajadus käivitada lisanõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja tekib võimalus efektiivsemalt kasutada efektiivsemalt ära taastuvelektri tootmist.
• Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga).
• Tasakaalustamise turg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR5. Salvestuse ja tarbimise juhtimisega ollakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu saab tagada elektrisüsteemi bilanssi.
Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks: võrguettevõtjate tarbimise juhtimine, elektrisalvestuse turult hankimine, liitujatele paindlike, tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvate elektri- ja liitumislepingute pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvaks kujundamine. Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama. Võrgukoormuse ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda.
Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseisvalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Elektrituruseaduse muudtatusega sätestatakse üldised edasised põhimõtted tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamiseks, kuid detailsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni6 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine, sealhulgas kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed reeglite sätestamisel tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vaheliseks arveldamiseks teostamsieks. sh See hõlmab ka reegleid, mille põhjal kompenseeritakse tarbimiskajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika, mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu. Täpsemad nõuded ja tingimused sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Elektrisüsteemis tuleb tagada tarbimise ja tootmise vahel tuleb tagada pidev tasakaal. Bilansihaldur on turuosaline, kes on süsteemihalduriga sõlminud bilansilepingu. Igal turuosalisel on bilansihaldur, kelle bilansipiirkonnas turuosalise tootmine või tarbimine paikneb. Bilansihaldurid esitavad oma bilansipiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja info planeeritud kauplemise kohta teiste turuosalistega. Süsteemihaldur kontrollib, et iga bilansihalduri bilansiplaanid oleks tasakaalus ja kooskõlast teiste bilansihaldurite bilansiplaanidega. Näiteks kontrollib süsteemihaldur, kas tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanid on tasakaalus. Kui tarbija ja tarbimist tarbimiskaja tulemusena vähendatakse, siis tekib ebakõla tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel. Näide:
• tarbija agregaatori bilansihalduri bilansiplaan sisaldab tarbimiskajas aktiveeritud kogust nt -–20 kWh;
• tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaan selle kogusega ei arvesta ehk see sisaldab prognoositud tarbimist nt +20 kWh;
• kuna bilansihaldur teab, millise tarbija tarbimist agregeerimise tulemusena vähendati, siis ta määrab ta agregeeritud koguse 20 kWh tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarnena ehk bilansiplaanid viiakse omavahel tasakaalu;
• kuna tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanist võetakse elektrikogus nt 20 kWh elektrit, mille ta on seoetanud tarbija prognoositud tarbimise katmiseks ja selle elektrimille soetamisega on tarbija elektrimüüja bilansihaldur kandnud kulusid, siis on õigustatud, et selle elektrikogusega seotud kulutused tarbija elektrimüüja bilansihaldurile kompenseeritakse (makstakse rahalist hüvitist). Mis hinnaga ja kes eelmainitud elektrikoguse kompenseeribtakse, sõltub kompensatsiooni metoodikast, mille arvutamise põhimõtted sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Tsentraalse arveldusega turumudel tähendab, et :
Eenergiavahetuse ja kompensatsiooni arvestust tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on süsteemihaldur. Tarbimiskajas osalenud elektrienergia märgitakse tarnena eelmainitud bilansihaldurite vahel.
Puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika on üks võimalikke kompensatsiooni metoodikaid rahalise hüvitise maksmiseks.:
mMetoodika kasutamine on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 punktiga 4, mille kohaselt rahaline hüvitis ei tohi olla takistusekstakistada agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemistele ja agregaatorilt võib hüvitise maksmist nõuda üksnes juhul, kui tarbimiskaja aktiveerimisega kaasnenud tulud ei ületanud sellega kaasnevaid kulusid ühiskonnale.;
Ppuhaskasu metoodika eesmärk on sätestada, mis juhtudel, näiteksnt millisest järgmise päeva elektrituru hinnast alates tarbimiskajaga kaasnevad kulud sotsialiseeritakse. Kui tarbimiskaja ei too ühiskondlikult kaasa ühiskondlikult suuremat tulu kui tarbija elektrimüüja bilansihaldurile makstav kompensatsioon, siis neid kulusid ei sotsialiseerita ja kompensatsiooni maksab agregaator või tema bilansihaldur. Selline lähenemine tagab selle, et tarbimiskajaga kaasneb toob alati kaasa ühiskondliku kasu ja kompensatsiooniks makstav hüvitis on alati madalam väiksem kui ühiskondlikult saadud kasu.;
tToimiva puhaskasu metoodika näite saab tuua Ameerika Ühendsriikidest7, kus tarbimiskaja puhaskasu arvutatakse järgmiseks kuuks ette iga kuu 15. kuupäevaks järgmiseks kuuks ette. Kui Eestis sarnast süsteemi rakendada, siis see tähendaks see, et süsteemihaldur arvutab iga kuu järgmiseks kuuks ette elektrihinna piirmäära. Sellest, millest piirmäärast alates maksavad tarbimiskajaga kaasnevat kompensatsiooni maksmine toimub kõigi tarbimiskajast kasu saanud tarbijate bilansihalduridte poolt, kes kannavad need kulud tarbijate marginaalidesse. See tähendab, et ehk lõplikult lõpuks kannavad kompensatsioonikulud elektritarbijad, kes saavad tänu tarbimiskajale soodsamat elektrit saavad tarbida. Selline sel viisil lähenemine tagab tarbijate jaoks alati olukorra, kus nad summaarses elektrihinnas võidavad.
Tasakaalustamise turul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli kasutamist. Kuigi olulised sammud tasakaalustamise turul tsentraalse arveldusega turumudeli rakendamiseksselleks on tehtud, ei ole toimuvat toimivat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul. Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone on peetud alates 2020. aastast, ei ole reaalselt rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 214, mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbikorraldab avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkurentsiamet seni välja töötanud, kuna § 214 on liialt üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud korraldatud konsultatsioonide põhjal muudetakse ELTS-i § 214 selliselt, et tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering) ja esitab selle need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Konkurentsiameti kooskõlastatud tarbimiskajas osalemise tingimuste põhjal koostavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täpsemad metoodikad, mille nad esitavad Konkurentsiametile, kes võib nõuda metoodika muutmist kuue kuu jooksul. Tehniliste tingimuste ja metoodikate põhjal toimub tarbimiskajas osalemine järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustamise turul ning tarbimiskaja osalemine võrguettevõtjate paindlikkus- ja tugiteenuste hangetes. Sätted tagavad samuti, et Eestis rakendatakse rakendab süsteemihaldur tsentraalset arveldamist süsteemihalduri poolt peale tasakaalustamisturu ka muudel turutasemetelmehhanismide kaudu peale tasakaalustamise turu. Planeeritav § 214 muudatus toob kaasa võimaluse Kliimaministeeriumil sätestada täpsemad tarbimiskajaga seotud tehnilised tingimused elektrituru toimimisie võrgueeskirjas, sealhulgas sätestada kompensatsiooni arvutamise põhimõtted.
Eestis ja Balti riikides on ülimalt oluline juhtida tarbimise tarbimist juhtimise kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti just agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimineSee võimaldab agregaatorile tarbijaid koondada mitmed tarbijad, kelleja nende üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad, näiteks on kodutarbijad kodumajapidamiste ja büroohooneted, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt vähendada. Lätis ja Leedus täna ei ole praegu terviklikku regulatsiooni paigas ei ole, mis võimaldaks tarbimiskaja kasutada kõikidel turgudel. Täna Praegu on kasutavad EL-is tarbimise juhtimine juhtimist kõikidel turgudel võetud kasutusele Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis. Soome ja Rootsi on siseriiklikkusse regulatsiooni lisanud süsteemihaldurile kohustuse süsteemihaldurile turumudel, sealhulgas kompensatsioonimudel välja töötada ja regulaatoril see heaks kiita. Soome ja Rootsi kolleegidega peetud konsultatsioonidest eerides,on ilmnenud, et ka nemad plaanivad ka nemad tsentraalse arveldusega ja puhaskasu (ingl net-benefit) arvestava kompensatsiooniga turumudelit. Läti ja Leeduga peab Kliimaministeerium arutelusid, et üle Baltikumi üleselt võimalikult sarnaseidlt lahendusi kasutadaläheneda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS-i §-i 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida börsihinnaga osaliselt või täielikult seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-is see mõiste. Eestis on kasutavad elektrimüüjadte poolt kasutusel terminit „börsihinnaga elektrileping“, mille puhul on tegemist lepingutega, mistarbimine 100%-iliselt on seotud elektri järgmise päeva börsihinnaga. Dünaamilise elektrihinnaga leping on katustermin, mille alla kuuluvad ka börsihinnaga elektrilepingud ja lepingud, mis osaliselt on väljendavad elektrihinna muutumist järgmise päeva turul.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust terminiga „bilansiperioodil netomõõtmine“. Termini lisamise eesmärk on täpsustada, mida tähendab bilansiperioodil netomõõtmine, ja võtta bilansiperioodil netomõõtmine tarbijatele arveid esitades kasutusele.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse terminit „mõõteseade“ täpsustusega, et mõõteseade on üldmõõiste ja see katab hõlmab ka seadmeid, millel puudub andmete edastamise funktsioon. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse termini „salvestusperiood“ definitsioonis ajamäärangut ja asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk üks1 aasta ajavahemikuga üks1 kuu. Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja kontsernis on seotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad kuuluvad samadele aktsionäridele.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse seadust terminitega „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ ja „vahetustasu“.

Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on võimalik sõlmida ka tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist8, mille ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Vahetustasu alla kuulub lepingu muutmise või lõpetamise eest tarbijatele kohaldatav leppetrahv. Leppetrahvi mõiste on defineeritud võlaõigusseaduse §-s 158. Lepingu muutmise või lõpetamise tasud võivad rakenduda nii elektrimüüja või agregaatori vahetumisel vahetamisel ehk kehtiva lepingu lõpetamisel ja kui ka juhul, kui muutuvad lepingu tingimused, näiteks teenuse hinnastamise põhimõtted.
Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega täpsustatakse, mida vahetustasu tähendab, ja luuakse selgust, mida elektrituruseaduse § paragrahv 87 lõikes 3 nimetatud tasude all mõeldakse.

Eelnõu punktide 7 ja 8 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 214 lõiget 3. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse §-i 214 lõikega 5. Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud, ja tagada, et tarbimiskaja (otsene9 tarbimise juhtimine), sealhulgas agregeerimine, võetakse kasutusele kõikidel turumehhanismidetasemetel puhul (järgmise päeva, päevasisene ja tasakaalustamise turg, võrgukoormuste juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel järel ei ole seni tarbimiskajas osalemise tingimusi välja töötatud, kuna kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt täpselt reegleid ja kohustusi, mis tarbimiskaja kasutusele võtmiseks on vajalikud. Sellest tulenevaltSeetõttu on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma aruandes10 leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli puudumine, mida ELTS-i siinsete täiendustega lahendada püütakse.
Paragrahvi 214 lõike 3 muudatuse kohaselt töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbikorraldab avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga, lähtudes kehtivast regulatsioonist, ning avaldab lõplikud tingimused oma veebilehel hiljemalt 1. jaanuaril 2026. Varasem säte kohustas Konkurentsiametit tingimusi välja töötama, kuid selle muudatusega sätestatakse kohustus süsteemihaldurile. Süsteemihalduril on teadmised tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamiseks, näiteks on süsteemihaldur tasakaalustamise turule juba koostanud tüüptingimused, mis võimaldavad tarbimiskajal sellel turul tarbimiskajas sel turul võimaldavad osaleda11. Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab välja ning nendega arveldab süsteemihaldur, lähtudes sellest ka – süsteemihaldur lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena selle, et vastavalt regulatsioonile ja tehnilistele tingimustele tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja võrguettevõtjate koostatud metoodikatele.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 5, mille kohaselt peavad tarbimiskajas osalemise tingimused peavad võimaldama tarbimiskaja agregeerimist ja ning iseseiva agregaatori osalemist järgmise päeva ja päevasisesel elektriturul ja tasakaalustamise turul. Järgmise päeva turul kaubeldakse energiaga järgmiseks päevaks ja sellel turul selgub elektribörsi hind Eesti järgmise päeva turu hinnapiirkonnas. Päevasisesel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga). Tasakaalustamise turul hangib süsteemihaldur Elering bilnansienergiat elektrisüsteemi tasakaalustamiseks.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 6, mis sätestab, et tarbimiskajas osalemise tingimused peavad võimaldama võrguettevõtjal hankida tarbimiskaja agregeerimistelektrivõrgus koormuste juhtimiseks elektrivõrgus. Elektrivõrgus koormuste Koormuste juhtimine elektrivõrgus võimaldab vältida elektrivõrku üleinvesteerimist ja seeläbi vältida või vähendada liigseid elektrivõrku tehtavaidte investeeringuidte maksumust.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 7, mille kohaselt saab täpsemad tingimused kehtestada elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsemad tingimused kehtestada, kus. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsustatakse täpsemad turuosaliste rollid ning, arveldamise ja kulude hüvitamise reeglid.
Täpsemad tingimused nähakse ette elektrituru toimise võrgueeskirjas ja ka süsteemihalduri koostatud tehnilistes tingimustes.

Eelnõu punktidega 9 ja 29 võetakse tarbijate arvete esitamisel kasutusele bilansiperioodil netomõõtmine. Netomõõtmisel kasutusel olev bilansiperiood on 60-minutiline või 15‑minutiline periood sõltuvalt sellest, millise perioodiga andmeid võrguettevõtjad andmevahetusplatvormile esitavad. Hetkel Praegu esitatakse tarbimis- ja tootmisandmed andmevahetusplatvormile 60-minutilise perioodiga, kuid muudatuse jõustumise hetkel ajal juba 15‑minutilise perioodiga. Muudatuse eesmärk on muuta tänaset senist lähenemist, mille kohaselt järgi tarbijatele, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui ka tarbimine, esitatakse arve, kus tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid neid faaside vaheliselt ja bilansiperioodil siseselt ei saldeerimatta. Muudatuse jõustumisel saadavad võrguettevõtjad lisaks peale täna praegu andmevahetusplatvormile (AVP) esitatavate kahesuunaliste andmete kõrval sinna ka bilansiperioodil netomõõdetud andmed, et turuosalised saaksid neid andmeid kasutada tarbijatele arvete esitamiseks. Bilansiperioodil netomõõtmine rakendub kogu elektriarvele ja selle komponentidele. Näide:
1. Tarbija tarbib bilansiperioodil järgmiselt:
• fFaas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (bilansiperioodil sees võib tootmine ja tarbimine muutuda);
• fFaas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW;
• fFaas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW.
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja AVP-sse kahesuunalised mõõteandmed bilansiperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• tTarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh;
• tTootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh.
Lisaks kahesuunalistele andmetele edastab võrguettevõtja AVP-sse bilansiperioodil netomõõdetud andmed, ehk eelneval näitel järgi on bilansiperioodil netomõõdetud tarbimine 4 kWh – 3 kWh = 1 kWh.
Kui tarbija maksab täna praegu kogu 4 kWh elektri eest võrgutasusid, taastuvenergiatasusid ja elektriaktsiisi, siis tulevikus teeb ta seda bilansiperioodil netomõõdetud koguste eest ehk eelneva näite kohaselt järgi 1 kWh tarbitud elektri eest. Sõltuvalt kokkuleppest elektrimüüjaga võib tekkida olukord, et tarbija peab täna praegu kehtiva süsteemi järgi 4 kWh elektrit elektrimüüjalt kas ostma või elektrimüüja saldeerib need kogused ja esitab tarbijale arve 1 kWh tarbitud elektri eest, tulevikus lähtuvad elektrimüüjat üht moodi ja esitavavd elektrimüüjad arve bilansiperioodil tarbitud elektri eest.
Kliimaministeeriumi arvutuse kohaselt maksab selline tarbija täna praegu elektri eest 5– kuni 40% rohkem elektri tarbimise eest, kui ta maksaks bilansiperioodil netomõõtmisega puhul. Täna Praegu on tarbijatel siiski võimalus kasutada faaside vahel tootmise ühtlaseks jaotamiseks faaside vahel kasutada asümmeetrilised asümmeetrilisi inverteridinvertereid., Sselliste inverterite turg Euroopa Liidus on siiski väike, kuna faaside kaupa eraldi arvestus ei ole kuigi levinud ja seetõttu on need inverterid ka kallimad. Asümmeetrilised inverterid muidugi ei lahenda olukorda, kus bilansiperioodil siseselt tootmine ja tarbimine varieeruvad ehk nt kui mõõtepunktis toodetakse bilansiperioodil näiteks sees toodetakse 2 kW ja tarbitakse 3 kW., Ssiis esitatakse arved siiski 3 kWh eest.
Olukorra Olukorda saab visualiseeridamiseks saab näiteks tuua järgmised lihtsustatud skeemidga.

Tänane Praegune lähenemine:


Lähenemine pärast muudatust:


Eelnõu punktidega 10 ja 19 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse ELTS-i §-i 44 lõikega 12, mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. Punkt tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile alusetuid arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul turuosaline tagab, et ta soetab bilansiperioodil kokku lepitud energiakoguse.

Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse, et bilansiteenuse hinna osa, mis sisaldab sageduse juhtimise reservide hankimise rahastamisest tekkivat põhjendatud kulu ja mis ei ole kaetud bilansienergia koguse arvestuses bilansienergia hinnaga, rakendub energiasalvestusüksusele üksnes elektrivõrgust tarbitud elektri eest. Süsteemihaldur Elering koostab vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 2017/219512, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri, tasakaalustamisvõimsuse hankimise ja arveldamise reegleid, mis on osa ELTS-i § 53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimuste osa. Konkreetsemalt täpsustatakse, et elektrisalvestusele ei rakendata topeltmaksustamist elektrivõrgust salvestatud ja sama elektri võrku tagastamise eest sageduse juhtimise reservide hankimiseks. Vastavalt Konkurentsiameti 05.04.2024 kooskõlastatud otsusele nr 7-10/2024-007 „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika13“ hakkavad 1. veebruaril 2025 kehtima järgmised bilansiteenuse kulu komponendid:
Bilansiteenuse tariifi komponendid
Alates 01.02.2025
Selgitus
Ebabilansi tariif €/MWh 
0,81
Administratiivkulude katteks, rakendub bilansipiirkonnas ebabilansi kogusele (absoluutväärtuses)
Bilansipiirkonnas tootmisele tariif €/MWh
5,31
Kulud: reguleerimisvõimsuste hankimisega seotud kulud, süsteemiväline avatud tarne, administratiivkulud, muud neutraalsuskulud ebabilansi hinna ja tegelike kulude erinevusest
Bilansipiirkonnas tarbimisele tariif €/MWh
5,31
Kulud: reguleerimisvõimsuste hankimisega seotud kulud, süsteemiväline avatud tarne, administratiivkulud, muud neutraalsuskulud ebabilansi hinna ja tegelike kulude erinevusest
Euroopa Liidu tasandil reguleerib sagedusreservide hankimist Komisjoni määrus (EL) 2017/2195. Sagedusreservide hankimise vajadus tekib süsteemihalduril vajadusest elektrisüsteemi sagedust hoida.
Kui elektrisalvestuse korral peaks kulu 5,31 €/MWh tasuma tarbitud ja võrku tagastatud elektri eest ehk kaks korda, siis antud selle muudatuse tulemusena läheb maksab elektrisalvestus maksma eelnevalt nimetatud tasu vaid võrgust tarbitud elektri eest eelnevalt nimetatud tasu.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 592 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi (üks1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses ei võeta taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul, kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval eristatav. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitada võrreldes elektritootjatega samaväärset konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab sellest salvestusperioodi jooksul võrku sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos edastamiskuluga mõjutab energiasalvestusüksuste käitamist ebamõistlikult palju ja tekitab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele. Kuna toodud näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksusest poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse rahastamise tasu võtmata. Arvestus toimub mõõtetpunkti põhjaliselt.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-s 592 nimetatud toetuste
rahastamise kulu järgmistel juhtudel:
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes salvestatud elektrienergia koguseid;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse salvestatud elektrienergia koguseid ja toodetud elektrienergia koguseid, kuid üksnes juhul, kui mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest vähemalt 50% moodustab energiasalvestusüksuse netovõimsus. Täpsustus on oluline, et vältida olukorda, kus mõõtepunktkt on kasutusel ka tarbimise jaoks. Kui mõõtepunktis mõõdetakse koos tootmist, tarbimist ja salvestamist, siis ei kohaldu salvestatud elektrienergiale maksude vabastust, kuna salvestatud elektrienergia ei ole eristatav;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes elektrienergia salvestamist ja tarbimist.

Eelnõu punktidega 14, 23 ja 25 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info võrguettevõtja veebilehel. Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigilise levikuga päevalehes on aegunud. Jätkuvalt rakendub ELTS-i § 89, mille kohaselt võrguettevõtja peab kliente eraldi lepingu muudtatustest eraldi teavitama.

Eelnõu punktidega 15–18 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise sätteid. §-iParagrahvi 66 lõike 81 lisamisega vabastatakse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas.
§ Paragrahvi 66 lõike 14 muudatusega vabastatakse Konkurentsiamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt koostatud arengukava üle vaadates sid võrguühenduse kasutajatega.
§-iParagrahvi 66 lõike 141 lisamisega täpsustatakse informatsiooni, mida mille Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma veebilehel. Muudatused on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Lõike 10 muutmisega ja lõike 141 lisamisega täpsustatakse ka Konkurentsiameti võimalust teha ettekirjutus arengukava seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. Muudatuste eesmärk on vähendada Konkurentsiameti halduskoormust. Kehtiv regulatsioon ei ole Eesti eripära arvestades proportsionaalne ja mõistlik Eesti eripära arvestades. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub vajadus arengukavade koostamise järele, arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja madalat võrguühenduse kasutajate väikest arvu.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 663 lõiget 3, mille kohaselt võib Konkurentsiamet jätta sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga teenuse kuluefektiivset teenuse hankimist ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. Muudatus täiendab olemasolevat sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga kuluefektiivset teenuse kuluefektiivset hankimist, ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse §-i 67 lõigetega 11–13.
Lõigete 11–13 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti. Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 224 kohaselt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes kohta sõlmitud võrgulepingus.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 67 lõike 6 esimest lauset selliselt, et võrguettevõtja peab paigaldama turuosalise soovil tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui turuosaline seda soovib. Muudatus on vajalik, et võimaldada turuosalisedtele saaksid näiteks tarbimisekaja kasutusele võtmisteks üksühele mõistetavalt võimaldava keerukama mõõteseadme paigaldamist. Täna Praegu võrguettevõtja alati keerukamat mõõteseadetme ei paigaldamist ei teosta, kuna seadus ei kohusta seda täna tegema.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 71 lõigetega 101 ja 102.
Lõige 101 sätestab, et salvestusperioodi vältel (üks1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei võeta juhul, kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogused on eristatavad. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja, osalemist elektriturul ningja tekitada võrreldes elektritootjatega samaväärse samaväärne konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab sellest salvestusperioodi jooksul sellest võrku 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edastamistasu. Muudatus on vajalik, kuna praeguste tariifi- ja tasusüsteemidega maksustatakse energiasalvestusüksuste käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul osalemisele. Kuna eelmises toodud näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksusest poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest tasutakse jätkuvalt edastamistasu. Edastamiustasust vabastamiuse arvestus toimub mõõtepunkti põhjaliselt.

Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 nimetatud edastamistasu ei võeta järgmistel juhtudel:
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes salvestatud elektrienergia koguseid;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse salvestatud elektrienergia koguseid ja toodetud elektrienergia koguseid, kuid üksnes juhul, kui mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest vähemalt 50% moodustab energiasalvestusüksuse netovõimsus. Täpsustus on oluline, et vältida olukorda, kus mõõtepunktkt on kasutusel ka tarbimise jaoks. Kui mõõtepunktis mõõdetakse koos tootmist, tarbimist ja salvestamist, siis ei kohaldu salvestatud elektrienergiale edastamistasu maksmiseude vabastust ei kohaldu, kuna salvestatud elektrienergia ei ole eristatav;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes elektrienergia salvestamist ja tarbimist.


NB! Tekstid pildil vahetada:
Praegu kohalduvad tasud* kogu tarbimise ulatuses
Muudatuse järgi kohalduvad tasud* võrku tagastamata ehk tarbitud elektrile


Lõige 102 võimaldab võrguettevõtjal mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral mitte rakendada energiasalvestusüksustele erandeid ja esitada tagasiulatuvalt arve edastustasu ning toetuste rahastamise kulu eest, kuid mitte rohkem kui 12 kuu eest. Tagasiulatuvalt tohib esitada arve vaid selle perioodi ulatuseseest, milles ulatuses kohta rikkumine on tuvastatud. Kui rikkumine tuvastati ühe kuu kohtaulatuses, siis tohib võrguettevõtja tagasiulatuvalt esitada arve vaid selle ühe kuu eest. Lõige 102 hakkab kehtima 12 kuud pärast lõike 101 jõustumist.

Eelnõu punktidega 26, 27, 28 ja 30 täiendatakse §-i 751 lõiget 1 punktidega 11–18 ja sama paragrahvi lõigetega 21–23 vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Punktid 11–18 sätestavad arvetel või koos arvetega kuvatava esitatava info.
Lõige 21 täpsustab, millised kuluosasd peavad olema elektriarvel kuvatudesitatud. Määruse (EL) 2016/1952 järgi tuleb arvel kuvada esitada tarbimiskoguste lõikes:
• eEnergia- ja tarnimise kulud. Eestis on kehtiv praktika eristada arvel elektrienergia kogus, müügimarginaal ja kuutasu. Selline praktika on kooskõlas määrusega;.
• vVõrgukulu. Eestis on kehtiv praktika eristada elektri edastamise kulud (öineö ja päevane) ning fikseeritud võrgutasu komponent eraldi. Selline praktika on kooskõlas määrusega;.
• mMaksud, lõivud ja tasud. Eestis eristatakse kehtiva praktika kohaselt arvel käibemaks, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Selline praktika on kooskõlas määrusega.
Lõige 22 sätestab tarbija õiguse saada arveid soovi korral elektroonselt.
Lõige 23 sätestab tarbija õiguse tasuda arvete eest, kasutades erinevaid makseviise ja paindlikku korda. Erinevate makseviiside all mõeldakse võimalust maksta elektriarve eest vähemalt pangaülekandega, müüjate iseteeninduste vahendusel kaudu või e-arvegna. Arvete eest tasumise paindlik korda tähendab, et elektrimüüja võimaldab tarbijal maksta erineval viisilteisiti kui üksnes kuupõhiselt tarbitud elektri koguse eest, näiteks võimaldab elektrimüüja maksta tarbijal iga kuu sama summa elektri eest vastavalt prognoositud tarbimisele. Antud Sel juhul näites ei maksa tarbija elektri eest kokkuvõttes küll rohkem või ega vähem elektri eest, kuid saab oma kulusid paremini planeerida, kuna need on kuude lõikes jooksul jagatud võrdsemateks osadeks. Samuti tähendab elektri eest paindliku tasumise maksimise kord elektri eest makseraskuste korral tekkides osa- või järelmaksetena tasumise võimaldamist. Eelmainitud juhul võib elektrimüüja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda tarbijajlt viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud korrale.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntktis, et koos lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis on seotnduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega. Olemasoleva sätte kohaselt antakse vaid teave kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja vajab täpsemalt sõnastamist.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse § 87 lõikega 11, millega sätestatakse, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõtte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest. Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel näidise lepingu kokkuvõttest, et juurutada ühtlast praktikat lepingu kokkuvõtete koostamisel.

Eelnõu punktiga 33 asendatakse § 87 lõikes 3 sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lisatakse viide ELTS-i § 88 lõikele 5, millega on sätestatud erandkorras lepingu lõpetamisega kaasnevad tasud. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja sellega täpsustatakse, mida täpsemalt vahetustasu all on mõeldud.

Eelnõu punktiga 34 täiendatakse §-i 87 lõigetega 6 ja 7.
Lõige 6 kohustab vähemalt 200 tuhandet 000 tarbijat teenindavat elektrimüüjaid elektrimüüjat pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepinguid. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu definitsioon on eelnõu punktis 1 ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu definitsioon on punktis 6. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga pakette, kuid muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.
Lõige 7 sätestab tarbija õiguse saada enne lepingu sõlmimistele eelnevalt teavet sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest14. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on oluline, et tarbija on saanud teabe, et selle lepinguga puhul elektrihind on kauplemisperioodi lõikes jooksul muutubv ja võimalusest oma tarbimist on võimalik ajatada soodsama hinnaga aegadele. Tähtajalisei fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul on tarbijal oluline teada lepingu lõpetamisega kaasnevatest kuludest ja lepinguperioodist kohta, sealhulgas on oluline tarbijale selgitada, et lepingu lõpetamise vajadus võib tekkida näiteks kinnisvara müügil.

Eelnõu punktiga 35 muudetakse § 88 lõike 5 teist lauset ja täpsustatakse, et tarbijaga sõlmitud tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsene kahju ei ole lepingu lõpetamisega teenimata jäänud kasum, vaid kulu, mis elektrimüüjal või agregaatoril lepingu lõpetamisest tõttutulenevalt tekibvad, näiteks kulud, mis tulenevad sellest, et elektrimüüja on tarbija prognoositud tarbimise koguse katmiseks elektri kokkulepitud hinnaga tarbijale müümiseks elektritootjalt pikaajaliste lepingutega näiteks elektritootjalt ette soetanud. Vaidluste korral, lasub otsese rahalise kahju tõendamisne kohustus elektrimüüjal ja agregaatoril.

Eelnõu punktiga 36 täiendatakse § 89 lõikega 7. Muudatuse kohaselt fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõustumuse korral sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu. Nõustumus ehk aktsept on vastavalt võlaõigusseaduse § 20 lõikele 1 otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kui fikseeritud elektrihinnaga leping kaotab kehtivuse ja/või elektrimüüja algatab vastavalt § 89 lõikele 4 lepingutingimuste muutmiset, siis ei saa käesoleva sätte korral ei saa fikseeritud elektrihinnaga sõlmitud lepingutl olnud tarbijat käesoleva sätte järgi vahetada dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, vaid tuleb pikendada olemasolevat, viia sõlmida tarbijaga uusele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või saada tarbija tema nõustumus tema sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingule viimiseks. Fikseeritud elektrihinnaga lepingu vahetamisel dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu vahetamisel ei loeta tarbija vaikimist või tegevusetust nõustumuseks. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja ega vahetaks ühepoolselt tarbija lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu.

Eelnõu punktidega 37 ja 38 täiendatakse § 90 lõike 2 teist lauset võrguettevõtja kohustusega anda enne tarbijale enne tema tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendamise. Paragrahvi 90 lisatakse lõige 21, milles loetletakse teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine, sealhulgas teave sotsiaalhoolekandeseadusega sätestatud võimalustest.
Paragrahvi 90 lõige 21 punkt 1 viitab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimalustele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 44 sätestab kohalike omavalitsuste poolt pakutava võlanõustamisteenuse ja §-d 131–134 võimaluse saada toimetulekutoetust. Teave võlanõustamisteenuse ja toimetulekutoetuse olemasolu kohta võib võlglast abistada ja vältida tarbimiskoha lahtiühendamist ja tarbija elektrita jäämisest.
Paragrahvi 90 lõike 21 punkti 2 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave energiasäästmise võimaluste kohta. Teadlikkus energiasäästmise võimaluste kohta võib aidata tarbijalt oma kulusid kontrolli alla saada.
Paragrahvi 90 lõike 21 punkti 3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel järgi tasumise kohta. Osamaksetena või maksegraafiku alusel järgi tasumisel võib elektrimüüja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda tarbijalt viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud korrale. Teave võimaldab tarbijal oma kulusid planeerida, need kontrolli alla saada ja vältida tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.
Paragrahvi§ 90 lõikge 21 punkti 4 kohaselt edastab võrguettevõtja tarbijale info võimaluse kohta vähendada kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni tema võrguühenduse võimsust, kui võrguettevõtja selliseid võimalusi pakub.

Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 93 lõike 6 punkti 18, lisades sinna Konkurentsiameti kohustusega hinnata dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas.

Eelnõu punktiga 40 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 223, mille kohaselt Konkurentsiamet jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja ning vajadusel uuendab tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Eelnõu punktiga 41 täpsustatakse, et kui elektrituruseaduses sätestatud agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse seadust rakendussättega, mille kohaselt saab võrguettevõtja käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude võtmist tagasiulatuvalt rakendada 12 kuud pärast lõike jõustumist. Rakendussäte on vajalik, kuna tasude võtmist mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral rakendatakse kuni 12 kuud tagasiulatuvalt.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse termineid „mõõteseade“, „salvestusperiood“, „seotud ettevõtjad“ ja lisatakse uued terminid „dünaamilise elektrihinnaga leping“, „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“, „bilansiperioodil netomõõtmine“, ja „vahetustasu“. Täpsem ülevaade uutest terminitest on seletuskirja peatükis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kõrvaldatakse elektrienergia ühisturu direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise puudused, mille Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses esile toonud.
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalinest fikseeritud elektrihinnaga lepingut, õigus saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine;
4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine;
5) bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel.


MÕJUDE HINNANG

Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet.

6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalinest fikseeritud elektrihinnaga lepingut, õigus saada selge kokkuvõte lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud

Sihtrühm:
1). Ttarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);
2). Eelektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel neli4 üle 5% turuosaga jaemüüjat15).

Muudatus ei too kaasa suurt mõju ei tarbijatele, ega elektrimüüjatele, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad dünaamilise elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavitada põhilistest lepingutingimustest ja võrguettevõtja kohustus teavitada tarbijat võlgenevuse korral võimalustest võlgnevuse likvideeridamiseks. Seaduses on sätestatud minimaalsed nõuded sellise info tarbijale esitamiseks.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega kaudsest mõju.

6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust

Seadusega ei kehtestata tarbimiskaja turumudelit, ega panda paika hüvitise maksmise suurust ning ja korda. Muudatusega eemaldatakse kaotatakse Konkurentsiameti kohustus tarbimiskajas osalemise tingimused välja töötada ja suunatakse see kohustus süsteemihaldurile. Muudatus on põhjendatud, kuna süsteemihalduril on teadmised ja oskused tingimused välja töötada. Näiteks Rootsi ja Soome on samuti suunanud tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamise oma regulatsioonis suunanud süsteemihaldurile. Täpsemad nõuded tarbimiskajas osalemise tingimustele kehtestatakse ministri määrusega, misjärel koostab süsteemihaldur tarbimiskajas osalemise tingimuseds, mille Konkuremntsiamet kooskõlastab.

Sellest tulenevalt on selleSeetõttu mõjutab muudatusega kaasnev mõju üksnes Konkurentsiameti halduskoormuste, mis väheneb, mine ja süsteemihalduri halduskoormuste, mis suurenebmine. Täpsemad mõjud sõltuvad ministri määrusega kehtestatud nõuetest ja süsteemihalduri poolt välja töötatavatest tarbimiskajas osalemise tingimustest.

Sellegipoolest on alljärgnevalt mõjusid sisulisemalt analüüsitud, võttes arvesse Euroopa Liidu regulatsiooniga sätestatud põhimõtteid, Balti põhivõrguettevõtjate kontseptsioonidokumenti16, Konkurentsiameti poolt koostatud analüüsi17 ja ENTSO-E tarbimise juhtimise võrgueeskirja ettepanekut18.

Sihtrühm ja põhilised mõjud:

1. Kodutarabijad ja ettevõtjad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut):
• mõju avaldub läbi võimaluses oma tarbimise vähendamiset eest tasu saada turule müüa ja läbi madalamas elektrihinnas.
2. Agregaatorid (agregaatorite aktiveeritav tarbimiskaja võimsus tasakaalustamise turul on täna praegu 1-– 2 MW, kuid soovitult toob muudatusest loodetakse kaasa tarbimiskaja potentsiaali 200–-400 MW19 kasutusele võtmiste):;
• mõju ettevõtlusele on positiivne, läbi sest luuakse selge regulatiivsne raamistiku loomisele ja võimalusele müüja agregeeritud tarbijate tarbimiskaja elektriturgudele.
3. Süsteemihaldur (Elering):
• mõju tasakaalustamise turule positiivne, kuna seal suurenevad tarbimiskaja pakkumiste kogused tasakaalustamise turul ja seeläbi väheneb langeb bilansienergia hind;
• suureneb halduskoormus, kuna süsteemihaldur hakkab tsentraalselt tarbimiskaja arveldust teostama tegema ja peab selleks teostama vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendamaused. Tasakaalustamise turu jaoks on AVP uuendused juba tehtud, kuid need tuleb teha ka täiendavad teiste turugude jaoks on tarvilik teostada täiendavaid arendusi. Samuti töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused.
4. Bilansihaldurid (2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest suurima turuosaga on tarbimise järgilõikes20 on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ, Alexela Energia AS ja Olerex AS):
• bilansihaldurid on mõjutatud vähesel määral, kuna süsteemihaldur teostab vajalikkeud tarneid bilansiplaanide vahel ja arveldust teeb süsteemihaldur.
5. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat21):
• suureneb halduskoormus, kuna võrguettevõtjad peavad töötama välja vajalikud metoodikad;
• tarbimiskaja kasutusele võtmisega jällegi vähenevad võrgu arenduskulud, kuna tarbimiskaja kasutusele võtmine võimaldab juhtida koormusi võrgus, pakkuda tarbijatele paindlikku liitumist ja ning hankida muid paindlikkus- ning ja tugiteenuseid elektrivõrgu talitluskindluse toetamiseks.

Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise kaudu. Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetlusest, milles Euroopa Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud. Muudatused tehakse ka selleks, et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõrkeid tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamises. Olulisem muudatus on see, et täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tarbimiskajas osalemise tingimused töötab Konkurentsiameti asemel välja süsteemihaldur Elering.

Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu, aga vähendab langetab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimist vähendatakse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võimeline kiiremini reageerima muutlikule taastuvelektri tootmisele, seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine tasakaalustamise turul vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu tarbija arvetel.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Eelnõu mõjul võib turuosaliste aktiivsuse suurenemine võib positiivselt mõjutadaparandada leibkondade toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et süsteemihalduri väljatöötatavad tarbimiskajas osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol, millest võidab kogu ühiskond, on tarbijatel võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenidavähendamise eest tasu saada. Puhaskasu (net-benefit) metoodika tagab, et tarbimiskaja toob tarbijale alati hinnavõidu. Lõplik otsus metoodika rakendamise kohta tehakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Compass Lexecon hindas22, et tarbimiskaja võib tuua elektrihinda vähendada alla olulisel määral, sealjuures suurendada ka elektrimüüjate kasu, võimalusest kui nad soetavadda soodsama elektrihinnaga elektrit fikseeritud hinnaga lepingute katmisekstäitmiseks. Näiteks Prantsusmaal näitel hinnati alanes elektrihindna alanemiseks keskmiselt 7,6 €/MWh ja tiputarbimisega tundidel 40 €/MWh. Uuringu põhjal oleks Eestis 2023. aasta tarbimise 8 072 000 MWh juures oleks uuringu tulemusest lähtudes järgmise päeva turuhind 61 miljonit eurot aastas madalam. Eesti kõrget hindade suurt volatiilsust arvestades võib eeldada, et tarbimiskajast saadav kasu on veelgi suurem. Taani analüüs (tabel 4)23 hindas, et aastaks 2030 väheneb alaneb tarbijate jaoks tarbimiskaja tulemusena elektrihind 26% ja energiasüsteemi kulud on 46,5% madalamad väiksemad võrreldes olukorraga, kus tarbimiskaja kasutusele ei võeta. Taani analüüsi tulemused on Eestile paremini laiendatavad, kuna ka Eesti elektrisüsteemis toodetakse 2030. aastal suur osa elektrist taastuvatest energiaallikatest.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes luues uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sealhulgas nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid tarbimise juhtimiseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu elavnemiselne saab see mõju tugevnebavaldada täiendavat positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab tugevdab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Tarbimiskaja turu elavnemisel on positiivne mõju majandusele elektrihinna odavnemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressursse jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Vastavalt Taanis läbiviidud tehtud analüüsile järgi võib hinnavõit tarbijatele olla tervelt 26% aastas.

Tarbimiskajal on positiivne mõju ka elektritootjatele, kuna see võimaldab integreerida elektrisüsteemi suuremas mahus taastuvelektri tootmist elektrisüsteemi integreerida ja vajadusel suurendada elektritarbimist, kui taastuvelektrit toodetakse palju tootmine on suur, janing vähendada elektritarbimist, kui taastuvelektrit toodetakse vähe tootmine on madal. Tarbimiskaja võib elektrimüüjate ja bilansihaldurite kasumlikkust pigem suurendada, tulenevalt kuna elektrihind langebna ja selle volatiilsuse vähenebmisest, millest tulenevalmistõttu vähenevad bilansihalduri kulutused bilansienergiale. Tarbimiskaja võimaldab elektrimüüjal soetada fikseeritud hinnaga lepingute katmiseks täitmiseks elektrit soodsamalt hinnaga elektrit ja ning vähesem elektrihinna väiksem volatiilsus võimaldab pakkuda tarbijatele soodsama fikseeritud elektrihinnaga fikseeritud pakette.

Agregaator on turuosaline, kes pakub tarbijale või tootjatele võimalust nende oma tarbimine ja tootmine ühildada koondada suuremaks koguseks ja seda elektriturule müüa. Agregaator võib lisaks peale tarbimise ja tootmisne agregeerimisele pakkuda ka tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarbimist vastavalt vajadusele automaatselt vähendada. Kodumajapidamistes on juhitava võimsuse potentsiaal24 on suurim, jäädes vahemikku 55–230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93–112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõtjate innovaatilisust ja võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200–400 MW.

Eeltoodust tulenevaltSeega kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saab töötada välja lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastuseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu, täites agregaatoriga sõlmitud kokkuleppet täitmise kaudu, mille alusel vähendab tarbija teatud aegadel elektrienergia tarbimist.

Tarbimiskaja täpsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering), mis tähendab tõenäoliselt vajadust Eleringile vajadust võtta tööle uusi spetsialiste ja teha arendada andmevahetusplatvormi arendusi. Konkreetsieid kulusid on täna praegu võimatu öeldanimetada, kuna vajalikud arendused on plaanis teostadaplaanitakse teha koos muude vajaminevate arendustega, näiteks selleks, et rakendada täna praegu välja töötatavat tarbimiskaja võrgueeskirja25. Sellegipoolest saab, toetus eelnevalt viidatud materjalidele ja uuringutele toetudes ning tarbimiskaja olemusele, järgi saab kindlalt öelda, et kaasnevad kasud ületabvad kordades vajalikke kulutusisid. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS-i § 71 lõikele 8.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt soodsalt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärk on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sealhulgas elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sealhulgas on eelis nendel, kellel on teadmised energeetikast. Äritegevust arendades on võimalik Sellest tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Lisakohustus, milles eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja agregeerimisturu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimused ning ja võrguettevõtjate koostatavad metoodikad. Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis jääb Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sealhulgas Eleringi hallatava andmevahetusplatvormi täiendamist. Kuna andmevahetusplatvormi vajab tuleb arendadamist tulenevalt uutest elektrituru reformist26 tingitud uute nõuetest tõttu, mis tulenevad elektrituru reformist27 siis saab täiendavad arendused teostada koos uute algatustega koos, seeläbi vähendades sellega arenduste kulu. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS-i § 71 lõikele 8.

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal väike kõikides sihtrühmades lõikes.

6.3. Elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Salvestuse arendajad. (aAkude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu 20 tuhat 000 tootjat28). Elektrilevi 2023. aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud kaks2 energiasalvestusüksust. Eleringi andmetel29 on põhivõrgugaku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi ettevõtjat (seitse7 liitumist))::
• Mmõju investeeringutele on positiivne, kuna suurenevad võimalused energiasalvestusüksustel võimalused elektriturult tulu teenida ja vähendada oma opereerimiskulusidkäitamiskulusid vähendada.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis üks1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat30)::
• kKuna edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu arvestavadmine ning täiendava mõõtepunkti paigaldavadmine toimub võrguettevõtjadte poolt, siis suureneb nende halduskoormus. Sellegipoolest tuleneb vajadus paigaldada täiendavaidte mõõtepunktide paigaldamise järele elektrituru korralduse parandamise direktiivi (EL) 2024/1711 artikkeli 4 ülevõtmisest, mille kohaselt peab olema tarbijal võimalus paigaldada oma kinnistule mitut mõõtepunkti. Eelmainitud artikkel peab olema rakendatud hiljemalt juulis 2026, kuid nõue energisalvestusüksuse jaoks eraldi mõõtepunkt rajada hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026.
Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sealhulgas elektriautode akud. Energiasalvestusteenuste pakkudes puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal vajadus tekib. Seega on eEnergiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik kõrgema elektrihinna ajal elektrienergiat võrku suunates tulu teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
Elektrienergia salvestamisel eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et muuta salvestuse investeeringud salvestusse tasuvaks, peab salvestus salvesti päeva jooksul läbi tegema mitu täis- ja tühjakslaadimise tsüklit. ehk rReeglina laeb salvestius end ühel päeval sees täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel tarbib tarbija võrku tagastatudi antud elektri tarbib tarbija ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk Seega maksab elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud turuosaline, misjärel maksab sama elektri tarbimise eest eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk on energiasalvestusüksuse poolt salvestud mitte võtta elektrienergia võrgust salvestamisel eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahuskoguse eest, mis salvestusperioodi jooksul (üks1 kuu) jooksul võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib muudatusega hoida opereerimiskuludelt käitamiskuludelt hoida muudatusega kokku kuni 50%.
Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt elektriturul osalevate energiasalvestusüksuste rajamise konkurentsivõimeliseks muuta, mistõttu mille muudatuse tulemusena suurenevad investeeringud energiasalvestusse. Energiasalvestusüksuse rajamise kulu on ligikaudu 1 mln .€/MW, akude eluiga 10 – 15 aastat ja tasuvusperiood üksnes võrguga ühendatud akudel ületab nende eluiga ehk projektid ei ole tasuvad. Samuti võimaldab Ttopeltmaksustamise kaotamine võimaldab aga salvestusüksusel rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju.
Energiasalvestusüksused toodavad tagastavad elektrit võrku kallitel tundidel elektrit võrku, seekaudu elektrihinda kallitel tundidel odavdadesmistõttu elektrihind neil tundidel langeb või välditaksetides vajadust käivitada tiputundide energiavajaduse katmiseks fossiilseteid tootmisseadmeteid käivitamist. Odavamatel hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk, salvestusüksused tarbivad ja tõstavad seeläbi nende tundide elektrihindau tundidel, mil need on madalad. Odavamate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja suurendab taastuvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit, mida saavad kallimad fossiilkütustest elektrit tootvad jaamad. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud analüüsist selgub, et Eestis tooks langetaks 500–1000 MW salvestusvõimsuse lisandumine elektri tipuhindu tarbijale enam ülekui 35 miljoni euro € võrrakasu tarbijale elektri tipuhindade odavnemise kaudu. 500–1000 MW võimsusele vastab aku mahutavus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega elektrit salvestada ja tootasüsteemi tagastada.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Salvestusvõime arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odavnemise langemise ja elektrihinna odavnemise just tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste rahastamisele. Lisaks on salvestusüksuste rajamisel potentsiaalselt positiivne mõju võrgukoormuste juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üle dimensiooneerida. Kõik nimetatud aspektid kajastuvad tarbija elektriarvetel ehk energiasalvestusüksuste rajamine võimaldab odavdada alandada tarbijate elektrihindau.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energiasalvestusüksuste arendamise ja rajamisega, sealhulgas nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid mitmeid rakendusi ja katseprojekte salvestuse jaoks ja topeltmaksustamise kaotamine avaldab sellele veelgi positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab parandab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Salvestusturu elavnemisel on positiivne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemiselangemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressurssi jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Tööhõive suurenebmine toimub läbi, kui tekib nõudluse tekkimise energiasalvestusüksustele, nende rajamisele ja salvestusseadmeid juhtivate nutisüsteemide järele, mis salvestusseadmeid juhivad, mis omakorda suurendab vajadust ekspertide järelele, kes neid seadmeid paigaldavad, hooldavad ja müüvad.

Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilkütuseid test allikatest kasutava elektritootmise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taastuvelektri tootjate kasumlikkusele.

Topeltmaksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda energiasalvestusüksuste rajamisega.

Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning nende kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena, misläbi suureneb positiivne mõju elektrihinnale veelgi.

Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine vähendab potentsiaalselt edastamistasust ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasust saadavaid tulusid. Kuna siiani ei ole salvestusüksusi suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praeguse olukorraga tagasihoidlik. Kui salvestusvõimsust rajatakse kokku 500 megavatti salvestusteest, ja need energiasalvestusüksusedmis töötaksid 2400 töötundi aastas, olekssiis energisalavestusüksuse 80% efektiivsuse 80% ja võrgutasu megavatt-tunnis 10- euroset võrgutasu megavatt-tunni puhul korral oleks energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit eurot aastas31. Kuna salvestusüksuste rajamisel on positiivne mõju nii elektrivõrgule ja ‑süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt soodsalt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi ning suureneb taastuvelektri tootmise maht.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd sest salvestuse kasutuselevõtt ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kushu elektrisalvestusüksuste rajamine lisaks suurendaks tööhõivet.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sealhulgas on eelis inimestel, kellel on teadmisi energeetikast. Äritegevust arendades on võimalik Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiatega abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sealhulgas võimalust paigaldada salvestusele tarbeks täiendavaid mõõtepunkte (kaugloetavaidugemisel arvesteid).

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on kavadatava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise kaotamine mõju olulisus pigem keskminekeskmise mõjuga, kuna muudatus ei sea kohustust, vaid annab turuosalisele võimaluse elektrisalvestusüksust rajada ja topeltmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt paigaldavad omale salvestusseadmed täna praegu päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on ligikaudu 20 tuhat000. 2023. aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud kaks2 salvestusseadet ja Eleringi andmetel32 on täitmisel seitse7 salvestusega seotud liitumislepingut.

6.4. Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut):
• kaudselt on mõjutatud kõik tarbijad, kuid otsene mõju avaldub tarbijatele, kellel tekivad võlgnevused elektriarvete tasumisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuna võimaldab makseraskustesse sattunud tarbijal hakata otsima võimalusi võlast vabanemiseks ning vältida elektriühenduse katkestamist.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis üks1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat33):
• kuna ELTS-is sätestatakse info, milliseda info peab võrguettevõtja peab tarbijale tema võlgenevusse korral sattunud tarbijale esitama, siis suureneb võrguettevõtja halduskoormus minimaalselt.

Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soovitakse suurendada tarbijate teadlikkust, sealhulgas kohustus lepingus esitada lisada lepingusse peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle ülevõtmisega seonduvast seotud rikkumismenetlusest.

Mõningast sotsiaalset mõju avaldab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest. Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimaluste kohta või teadmisi võimalusest kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiivne võimalus võib tarbijale olla ka tema võrguühenduse piiramine, mida ELTS-i § 90 lõige 8 võimaldab.

Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub.

Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi mõistetavalt, ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale aga veelgi lihtsamalt viisil oma lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgust lahti ühendamise asemel on samuti väikese mõjuga, küll suureneb küll ettevõtete halduskoormus., kuid Kkuna sellise teabe saab võrguettevõtja esitadamine saab võrguettevõtja poolt toimuda koos teavitusega võlgnevuse kohta, siis pigem on täiendav lisanduv koormus pigem väikehene. Kui täiendava lisateabe jagamine tarbijatele, vähendab inimeste arvu, kes vajavad tuleb võrgust lahti ühendadamist, siis kokkuvõttes võrguettevõtja kulud ja halduskoormus kokkuvõttes pigem vähenevad. Muudatus annab üksikutele tarbijatele täiendavat teadmist ntlisainfot võimalusest kohta pöörduda toimetulekutoetuse palvega omavalitsuse poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega ja seeläbi vältida nii oma tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.

6.5. Bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja34 (2022. aastal 9311 ehk ligi 2% kõigist majapidamistest35):
• mõju on nendele tarbijatele on positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale vähenevad märkimisväärselt.
2. Ettevõtjad, kes lokaalselt taastuvelektrit toodavad ja tarbivad (ligikaudu 10 tuhat 000 ettevõtet):
• mõju on nendele tarbijatele on positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale vähenevad märkimisväärselt.

Bilansiperioodil netomõõtmine vähendab elektrikulusid aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel 5– kuni 40%36.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on positiivne mõju aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ja taastuvelektrit oma tarbeks tootvatele ettevõtetele, vähendades nende elektrikulusid väheneb kuni 40%. Kuna eelmainitud tarbijad maksavad muudatusest tulenevalt tõttu vähem edastustasu ja taastuvenergia rahastamise tasu, siis võivadb selles sõltuvaltseetõttu vähesel määral teiste tarbijate jaoks eelmainitud tasud vähesel määral kasvada., kuid Ttaastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis jällegi vähendab elektrihinda, ehk võidavad ka tarbijad, kes ise taastuvelektrit ei tooda.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Ettevõtjad ja kodumajapidamised on tõenäoliseimad investeerima päikesepaneelidesse ja teistesse taastuvenergia tehnoloogiatesse investeerijad, mis suurendab nõudlust nende nimetatud toodete ja teenuste järele. Samuti vähendab muudatus tarbijate ja ettevõtete energiakulusid. Kulude vähendamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja ning võib soodustada uute töökohtade loomist ning ja majanduskasvu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Taastuvelektri suurem tootmisne suurendamine vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt soodsalt välisõhu kvaliteedile ja aitab kaasa leevendada kliimamuutusite leevendamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel puudub muu otsene või kaudne mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid lisaülesandeid, kuid mitmed muudatused vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat lisakulu. Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Muudetakse majandus- ja taristuministri määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ ja lisatakse eelnõusse täiendavad uued tarbimiskajas osalemise reeglid.
9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 12, 13, 21, 24 ja 42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril ja punktid 2, 9 ja 29 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Need punktid jõustuvad hiljem tulenevalt vajadusest tõttu anda võrguettevõtjatele pikem aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Ülejäänud seaduse jõustumisega on kiire tulenevalt rikkumismenetlusest nr (2021)0033, mistõttu seadus jõustub üldkorras.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Laekunud ettepanekud on kajastatud märkustega arvestamise tabelis (lisa 2). Kokku laekusid ettepanekud 20-lt osapoolelt. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata osas, mis oli seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muutmisega. Kliimaministeerium eemaldas Rahandusministeeriumi ettepanekul ATKEAS-e i muudatused.

Turuosaliste sisendiga soovitustega on paljudel juhtudel arvestatud ja eelnõud ning seletuskirja täpsemaks kirjutatud. Arvesse on võetud võimalikult suurel määralpalju ettepanekuid, mis on seotud arvete ja lepingutega, seejuures arvestades direktiivi nõudeid. Olulisel määral toetasid Tturuosalised toetasid olulisel määral tarbimiskajas osalemise nõuete detailsemat esitamiste määruses ja tingimuste koostamise ülesande suunamiste süsteemihaldurile, seda toetas ka süsteemihaldur Elering toetas seda. Vastuolulisemad seisukohad esitati seoses salvestuse topeltmaksustamise kaotamisega, misjuhul olid vastandlikud just nimelt võrguettevõtjate ja muude turuosaliste seisukohad. Võrguettevõtjad pidasid tehniliselt keeruliseks salvestuse topeltmaksustamise vabastuse rakendamist, millele Kliimaministeerium tuli vastu muudatuse jõustumise aja pikendamisega aasta võrra ehk salvestusega seotud sätted on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Teised turuosalised seevastu pidasid vajalikuks jõustada muudatused jõustada võimalikult kiiresti ja võimalikult ulatuslikult. Kliimaministeeirium tuli turuosalistele vastu sellega, et laiendas kooskõlastusel olnud eelnõuga võrreldes topeltmaksustamise vabastuse ka skeemidele, kus mõõtepunkti taga asub koos salvestiusega asub tootmine või tarbimine.



Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn “…” … 2024


Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Märkustega arvestamise tabel
Lisa 3. Määruse kavand