Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/70-1 |
Registreeritud | 23.03.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsuse eelnõu juurde
Lisa
Tabel kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise kohta
Nr Kooskõlastaja1 Märkused Arvestamine2
1. Maa-amet
08.09.2023 nr 1-
10/23/12244-2
Maa-ametil ei ole täiendavaid ettepanekuid. Teadmiseks võetud.
2. Raasiku Vallavalitsus
(edastatud ELVL
11.09.2023 e-kirjaga)
1. Üle vaadata tähtajad erinevate menetlustoimingute osas. Nt kui on vaja kaasata
ameteid, siis ei ole võimalik 30 p jooksul taotlejale vastata, samuti võib olla vajadus
teha muudatusi ja uuesti arvamust küsida. Sellisel juhul ei pruugi ka 90 päevast
piisata.
Mitte arvestatud.
Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud
fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise
võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist
reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS)
§ 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei
ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja
jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema
teatavaks haldusakti andmise või toimingu
sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud
tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue
kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus
(PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et
lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud
tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse
planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse
kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et
planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.
2. Eskiisi avalikustamine peaks toimuma iga kord enne DP vastuvõtmist ja
avalikustamist. Kui avalikkus näeb lahendust juba vastuvõetud kujul, siis ei soovita
enam muutuseid teha ja kõik ettepanekud lükatakse tagasi selgitusega, et lahendus
on juba vastu võetud ja kellegi õiguseid ei rikuta.
Selgitame.
PlanS ei näe ette kohustust eskiisi avalikustamiseks
(samas ei keela seda) seega ei ole ka selleks kindlat
aega ette nähtud. Juhul, kui eskiis avalikustatakse, on
KOV pädevuses otsustada, kas teha seda enne või ka
peale vastuvõtmist.
1 sh ka arvamuse andja, ettepanekute esitaja 2 Arvestatud, arvestamata jäetud, teadmiseks võetud või selgitus lisatud.
3. PlanS-is võiks olla selgelt kirjas, kuidas eraisikutele kirju saadetakse, sh et võib
ka ainult saata e-postile, kui see aadress on võetud rahvastikuregistrist. Selgitame.
Kehtiv PlanS on juba viidud kooskõlla HMS-i 2022.
a leevendatud nõuetega (vt täpsemalt RT I,
03.01.2022, 1). Nii jõustusid 13.01.2022 PlanS
muudatused, mille kohaselt juhul, kui isik sobivat
teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu
koostamise korraldaja talle teated posti teel või
elektrooniliselt. Seega ei ole täiendavate erisuste
tegemine põhjendatud.
4.Teavitamise kaasajastamise puhul võiks Ametlikud Teadaanded planeeringute
avaldamise kohana ära jätta, kuid panna asemele, et neid peab avaldama ka ühes
omavalitsuse valitud laialt kasutatavas sotsiaalmeediakanalis. Kui Ametlikud
Teadaanded jäävad, siis peaks olema nii, et KSH ja DP teavitus sisestatakse
ühekorraga, mitte et KSH teavitus ja DP teavitus on kaks eraldi teadaannet.
Osaliselt arvestatud.
Sotsiaalmeedia ei saa asendada, vaid toetab muid
elektroonilisi kanaleid. Lähtuvalt PlanS VTK-le
saadud tagasisidest, ei ole Ametlikes Teadaannetes
teavituse ära jätmine põhjendatud keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) avalikustamise
kohustuse tõttu. Tänane PlanS ei näe ette kohustust
eraldi teavituste tegemiseks.
Võtame probleemi ja vajaduse KSH ja DP ühiseks
teavitamiseks teadmiseks ja edastame selle
võimalusel Justiitsministeeriumile kui Ametlike
Teadaannete väljaandjale.
5. Paberlehes teavitamine peaks siiski jääma, sest vanem põlvkond loeb paberlehte. Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt
eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
6. DP menetlusele peaks olema riigilõiv. See võiks olla mitme osaline
menetlussammude kaupa, s.t et iga kord, kui planeeringu peab üle vaatama, siis
tuleb projekti läbivaatamiseks tasuda.
Mitte arvestatud.
Peale täiendavat kaalumist ja arvestades ka asjaolu, et
ehitusloa menetlusele on riigilõiv ettenähtud, on
riigilõivu kehtestamisest loobutud.
3. Paide Linnavalitsus
08.09.2023 nr 15-
9/23/1818-2
1. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei
toeta avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul
leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja
rahalisi vahendeid hoitakse kokku.
Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt
eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
2. Selgitamist vajab, kuidas piiritletakse planeeringu kooskõlastamise menetlus
kogu planeerimisprotsessis kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse ning millal
toimub avalikkuse kaasamine ja kooskõlastamine.
Selgitus.
Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on
muudetud vastuvõtmisest loobumise käsitlust ning
see ei käsitle enam kohaliku omavalitsuse üksuse
tasandi planeeringuliikide juures vastuvõtmise
menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt PlanS VTK p
1.4.).
3. Arusaamatuks jääb, mis eesmärk on ettepanekul, millega sätestatakse
volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate juhtotstarvete ja
DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete täpsemaks
reguleerimiseks määruse välja andmiseks.
Selgitus.
Volitusnormi sätestamine annab aluse töötada välja
määrus, mis annab alused planeeritavate maa- ja
krundi kasutamise otstarvete ühetaoliseks ja
süsteemseks rakendamiseks.
4. DP elluviimine tuleb seaduse tasandil selgelt ära reguleerida. Täpsustamist vajab,
mis hetkel loetakse DP elluviimine alustatuks. Ettepanek elluviimine siduda DP
järgsete kruntide moodustamisega.
Selgitus.
Elluviimise mõistet ongi plaanis VTK probleemist
1.5 lähtuvalt täpsustada. Konkreetset ettepanekut
kaalume PlanS eelnõu koostamise käigus.
4. Pärnu Linnavalitsus
08.09.2023 nr 8-
5/6528-1
1. Esitatud materjalidest ei selgu kuidas soovitakse kliimamuutustega rohkem
arvestada.
Selgitus.
Täpsem sisu kliimamuutusega arvestamiseks saab
tulla kliimaseadusest, mille välja töötamisega tegeleb
Kliimaministeerium (KliM). PlanS VTK-d on
ettepanekust lähtuvalt täiendatud (vt täpsemalt PlanS
VTK p 9.1.). Konkreetse PlanS põhimõtte
sõnastusega tegeletakse eelnõu koostamise käigus.
2. Ajalehest teavitamisest mitte loobuda, aga vaadata üle teate sisu ning suunata
lugeja KOVi kodulehele. Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt
eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
3. DP algatamine peaks sarnanema pigem projekteerimistingimuste (PT) taotlemise
menetlusega. Riiklikult ühtne DP algatamise taotluse põhi (piisavalt detailne). Selgitus.
Valdkonna eest vastutaval ministril on võimalik
kehtestada nõudeid planeeringu algatamise taotlusele
(PlanS § 3 lg 6 p 21). Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud
tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku
omavalitsuse üksuse planeeringute algatamiseks
vastav määrus kehtestada, et planeeringute
algatamise menetlust lihtsustada.
4. ÜPd muutva DP eskiisi tutvustuse läbiviimise üle võiks KOV otsustada. ÜPd
muutva DP avalik väljapanek võiks olla 2 nädalat. Mitte arvestatud.
Avalikkuse kaasamise seisukohalt on oluline, et
menetlus erineks tavapärasest detailplaneeringu (DP)
menetlusest ja tutvumisaeg oleks pikem, sest üldjuhul
on tegemist tavapärasest keerukamate lahendustega
mis ei põhine varasemalt üldplaneeringus
kokkulepitule ja millega tutvumiseks peab olema
aega.
5. Selgemalt tuleks lahti kirjutada, millisel juhul on õigus DP PTga asendada.
Selleks, et paremini mõista, milline on olemasoleva hoonestuse vahel olev kinnistu,
võiks kirjeldusele lisada ka näitlikud skeemid, mis aitaks paremini olukordi mõista.
Arvestatud
Võtame olemasoleva hoonestuse defineerimine
eelnõus eesmärgiks, näitlikud skeemid saab vajadusel
lisada ka PlanS eelnõu seletuskirja.
6. PT puhul võiks samuti olla õigus KOVil arendajaga vajadusel haldusleping
sõlmida. Selgitus.
Projekteerimistingimuste (PT) andmine toimub
ehitusseadustikus (EhS) sätestatud alusel ja korras.
PlanS-is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad
seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile,
kes tegeleb EhS muudatustega.
7. DP koostamise ajakava on täiesti kasutu. Mitte arvestatud.
Kui seada realistlikud tähtajad ja arvestada senist
praktikat võib ajakava koostamine olla mh abiks
menetluse kestusele seatud tähtaegade järgmisel ja
seega ei saa nõustuda, et see on kasutu. Praktikas
võib erinevate osapoolte tegevusetuse tõttu
menetlusaega oluliselt pikendada.
5. Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium
14.09.2023 e-kiri
Vaikimisi kooskõlastatud. Teadmiseks võetud.
6. Saaremaa
Vallavalitsus
14.09.2023 nr 5-
2/3977-2
1. Ettepanek säilitada teadete avaldamise kohustus vähemalt KOV lehes, kuna valla
leht jõuab tasuta igasse valla territooriumil asuvasse postkasti ja on ka veebis tasuta
loetav ehk see on kõige optimaalsem viis kohalike inimeste teavitamiseks. Kui
KOVil leht puudub, võiks teavitamise kohustus olla maakonnalehes.
Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt
eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
2. DP vastuvõtmine on praegu just see etapp, kus enne kehtestamist jõuab see
kehtestaja nö lauale ja kehtestajal tuleb veenduda, et sellist planeeringulahendust
KOV tõesti soovib. Vastuvõtmisest loobumisel ÜPd muutvate DPde puhul ei jõua
planeering volikogu liikmeteni enne kehtestamist, mis võib kaasa tuua olukorra,
kus tagasilööke kehtestaja poolt võib tulla alles kehtestamise hetkel, kuigi selles
menetlusetapis peaks olema planeeringulahendus paigas. Ühtlasi tekib küsimus,
millises etapis detailplaneering avalikustatakse.
Arvestatud.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt
PlanS VTK p 1.4.).
3. Ehituskeeluvööndi (ekv) vähendamine peaks toimuma eelkõige läbi ÜP ning
Keskkonnaamet ei peaks üldplaneeringu tasemel ehituskeeluvööndi vähendamisel
nõudma sisuliselt ehitusprojekti. Keskkonnaamet peaks ekv vähendamise üle
otsustama kooskõlastamise etapis, mitte et DP lahendus kooskõlastatakse ära (ehk
kinnitatakse, et lahendus vastab seaduste nõuetele), kuid hiljem ekv vähendamiseks
nõusolekut ei anta.
Teadmiseks võetud. Täpne võimalik lahendus selgub
PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes PlanS VTK
p 1.6.
4. Täpsustamist vajab krundi piiride muutmise lubatavus tingimusel, et DPga antud
ehitusõigus ei muutu.
Selgitus.
Selleks ongi VTK-s probleem 1.13 tõstatud, et sellele
lahendus leida. Täpsemad tingimused selguvad alles
eelnõu edasise menetlemise käigus kui vaadatakse
üle ja vajadusel muudetakse/täpsustatakse terminite
sisu. Kaalume teie ettepanekut selles protsessis.
5. Üldplaneeringu kohaste ja ÜPd muutvate DPde menetluste eristamine ei teeni
oma eesmärki.
Mitte arvestatud.
Eristamine on oluline, sest ÜP muutmine peab olema
erandlik. DP menetlusele ÜP kohase menetluse
kohaldamine ei ole põhjendatud.
6. PlanS-is sätestatud tähtaeg DP algatamiseks on liiga lühike ja reaalsuses toob see
kaasa tähtaja (korduva) pikendamise nii PlanS kui haldusmenetluse seaduse alusel.
Eriti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul, kui tuleb koostada KSH
eelhinnang ning selle kohta asjaomastelt asutustelt seisukohti küsida, ei ole 30
päeva jooksul otsuse tegemine kuidagi võimalik.
Mitte arvestatud.
Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud
fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise
võimalusi. Nagu ka ise tähelepanu juhite, on täna
võimalik DP algatamise tähtaega pikendada PlanS §
128 lg 4 alusel või menetlustähtajast üleminekut
põhjendada HMS § 41 alusel. Ühtlasi juhime
tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le saadud
tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku
omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise
taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6
p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust
lihtsustada.
7. Probleeme on tekitanud praegune PlanS § 126 lg 1 p 10 ehk detailplaneeringu
üheks ülesandeks on kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, mis ei ole üks
kohustuslikest punktidest. Selgitamist vajab, kas iga kallasrajaga piirneva
detailplaneeringu puhul tuleb näidata, kust on pääs kallasrajale. Leiame, et
kallasrajale juurdepääsude asukohtade leidmine peaks olema üldplaneeringu
ülesanne, kus vaadatakse suuremat pilti ja piirkonda, mitte ei läheneta kallasrajale
krundipõhiselt.
Selgitus.
Kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja
koostamisel.
8. PlanS praegune regulatsioon ei määra üheselt, kuidas suhestub DP
ehitusõigusega nö vaba ehitustegevus ja teatisekohustuslikud hooned ehk kuidas on
detailplaneeringus reguleeritud alla 60 m2 suuruste hoonete ehitamine.
Detailplaneeringu koostamise kohustus on ehitusloakohustusliku hoone või olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Samas krundi ehitusõigus § 126 lg 4 räägib
hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste arvust ja ehitisealusest pinnast
täpsustamata, kas mõeldud on ainult ehitusloakohustuslikke või kõiki
Selgitus.
Detailplaneeringu ülesanded on toodud PlanS § 126,
mille lõike 1 p-s 21 on toodud võimalus põhjendatud
juhul seada nendele ehitistele tingimusi, mille
ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav. Seega ei saa detailplaneeringus määratava
krundi ehitusõiguse (vt PlanS § 126 lg 1 p 3) ja
krundi hoonestusala (vt PlanS § 126 lg 1 p 2) sisse
hooneid/olulise avaliku huviga rajatisi. Teeme ettepaneku see PlanS muudatusega
läbi mõelda ja täpsustada.
kuuluda detailplaneeringukohustuseta hooned ja
rajatised. Nendele saab seada eraldi tingimusi ning
vaid põhjendatud juhul selle sätte alusel.
9. Praktikas tekitab palju segadust, kui planeeringute puhul on vaja kaaluda KSH
algatamist eelhinnangu koostamisega või algatada KSH, kuna planeeringute
keskkonnamõjude hindamist reguleerib nii PlanS kui KeHJS. Teeme ettepaneku, et
kogu planeeringute KSH-d reguleerib PlanS.
Mitte arvestatud.
Kuidas konkreetsel juhul toimida tuleneb PlanS § 2
lõikest 3, mille kohaselt planeeringu koostamise
käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS-ist
tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku
alal ja KSH lähtutakse KeHJS-es ettenähtud
menetlusest. Nõuded KSH programmi ja aruande
sisule ning muudele tingimustele tulenevad KeHJS-
est. Seega on juba täna selgelt eristatav, et KSH
menetlusnõuded tulenevad PlanS-ist ning sisunõuded
KeHJS-est kui keskkonnamõjude hindamist
reguleerivast valdkondlikust seadusest.
7. Haridus- ja
Teadusministeerium
12.09.2023 nr 8-
3/23/3256-2
Kooskõlastatud. Teadmiseks võetud.
8. Eesti Erametsaliit
13.09.2023 e-kiri
1. Leiame, et koos kitsenduste seadmise õiguse sätestamisega on ülioluline
täiendada planeerimisseadust ka normiga, mis kohustaks planeeringuga seatava
kitsenduse korral hüvitama maaomanikule piirangust tulenevad kitsendused.
Teadmiseks võetud.
Tegemist on laiema küsimusega, millele lahenduste
leidmine eeldab mitmete ministeeriumide koostööd ja
võimalike muudatusi ka muudes seadustes kui PlanS.
Täpsemalt kaalume ettepanekut eelnõu ja seletuskirja
koostamise protsessis.
2. Seoses PlanS muutmisega on vajalik muuta maamaksuseadust selliselt, et kui
planeeringuga seatud piirangud pärsivad maatulundusmaa sihipärast kasutamist
(tulu teenimist), vähendatakse maamaksu uuendusraiete keelamise korral 100%
ulatuses ning kui uuendusraiete tegemisele on seotud pindalalised piirangud, mis
erinevad metsaseadusega kehtestatud pindalalistest piirangutest, vähendatakse
maamaksu 50% võrra. Sellisel moel võrdsustatakse maaomanikud, kelle omandi
kasutamist piiratakse planeeringuga nende maaomanikega, kelle omandi kasutamist
piiratakse riiklike looduskaitseliste regulatsioonidega.
Teadmiseks võetud.
Vt eelnev selgitus.
9. Nõo Vallavalitsus
13.09.2023 nr 7-
1.1/1339-1
1. Kooskõlastame PlanS muutmise seaduse VTK ja toetame kõiki
probleemipüstitusi. Teadmiseks võetud.
2. Ajalehest teavitamisest loobumist tuleb täiendavalt kaaluda. Pigem vaadata üle
ajalehes ilmuva teate sisu selliselt, et see suunaks huvitatud lugeja täpsema info
saamiseks KOVi kodulehele.
Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse lähtuvalt
eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu ja
seletuskirja koostamise etapis.
Selgitus.
PlanS § 125 lg 5 eesmärgiks oli lubada erandina
detailplaneeringust loobumist üksikute, hoonestuse
vahele jäävate tühjade kinnistute puhul. Tegemist on
KOV-le antud võimalusega, mis ei kohusta
detailplaneeringu koostamisest loobuma. Sellise
regulatsiooni kehtestamise põhjuseks oli mh asjaolu,
et sellistele kinnistutele ühe hoone rajamisel puudub
üldjuhtudel suurem avalik huvi ning see rajatakse
eeskätt erahuvides. Halduslepingut saab PlanS
kohaselt sõlmida vaid rajatiste osas mille puhul saab
eeldada ka suurema avaliku huvi olemasolu. Seega
on selliste ehitiste puhul sobivamaks lahenduseks
detailplaneeringu koostamine mitte
projekteerimistingimuste andmine. DP koostamine
annab avalikkusele parema võimaluse protsessis
osalemiseks, samuti on detailplaneeringu puhul
isikutele tagatud kohtus vaidlustamise õigus ka
avalike huvide kaitseks.
10. Eesti Planeerijate
Ühing
15.09.2023 e-kiri
1. Peame vajalikuks ka sotsiaalmeedia sissetoomist olulise suhtluskanalina. Samuti
peame vajalikuks sätestada, et kaasamine on asukoha- ja objektipõhine – iga
olukorra puhul tuleb kaaluda asjakohaseid kaasamisviise. Kaaluda tuleks vajadust
reguleerida elektroonilise teate sisu, näiteks tuues vajaduse anda teates otselink
planeeringumaterjalidele, mitte viide ülemlehele.
Selgitus.
Digikanalid on avalikustamise puhul eelistatumad.
Samas KOVil on võimalik otsustada, milliste
suhtluskanalite kaudu teateid täiendavalt
avalikustada, et need vajaliku sihtgrupini jõuaksid.
Lähtuvalt asjaolust, et PlanS VTK-s (p 1.3.) juba
teemat käsitleb, kaalume teie ettepanekuid täpsemalt
eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis.
2. Vastuvõtmise ja sellele järgnevast avalikustamise etapist loobumine. Jääb
segaseks, kuidas toimub planeeringu avalikustamine – kas planeeringu korraldaja
vahetab lihtsalt oma kodulehel planeeringulahenduse versioone ja annab sellest
teada? Samuti kaasneb selle ettepanekuga ministeeriumis toimuva järelevalve
ärajäämine, mille mõju ei ole hinnatud. Vajaduse korral kaaluda algatamisest
loobumist, kuid sel juhul tuleb läbi mõelda planeeringuala määramise ja
teavitamisega seotud teemad.
Arvestatud.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt
PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi oleme võtnud tööplaani
kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringutele
algatamise taotluse nõuete määruse kehtestamine
(PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et planeeringute
algatamise menetlust lihtsustada.
3. Kaaluda tuleks, kas mõistete aktuaalsena püsimiseks oleks võimalik
planeerimisseaduses sätestada volitusnorm nt ministri määruse vormis, mis
võimaldaks paindlikumat terminoloogia ajakohastamist. Õigusi piiravad ja seadust
selgitavad mõisted on vajalik defineerida seaduses.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekust ei ilmne, milliseid termineid on silmas
peetud, seega ei ole võimalik hetkel küsimusele
konkreetset hinnangut anda.
4. Läbi tuleks mõelda üleriigilise planeeringu suuniste KOVile kohaldava
planeeringute “vaheetapi” olemus. Üleriigilise planeeringu osa- ja
teemaplaneeringud (ÜRPTOP) ei pruugi riigi territooriumi täielikult katta, mistõttu
vahetasand realiseerub vaid osade teemade ja piirkondade lõikes. S.t et ka
üleriigilise planeeringu ülesannete kohandamist, et need oleks piisavad
üldplaneeringu koostamiseks aladel, kuhu ÜRPTOP ei ulatu.
ÜRPTOPide puhul võib kitsenduste seadmine osutuda vajalikuks ja otstarbekaks,
kuid eeldab selgemat arusaama, millised on pikaajalist maa “broneerimist” nõudvad
ja õigustavad teemad.
Selgitame.
PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud
tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud
otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel
keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline
planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste
laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate
käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie
ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja
analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise
käigus.
5. Et siiski säilitada planeerimisele omane avalikkuse teadlikkus ka erinevate
asukohtade sobivusest, tuleks ruumianalüüsile lisada avalikul arutelul tutvustamise
nõue.
Selgitame.
Lähtudes PlanS VTK-le saadud tagasisidest, on
kavandatud muudatusest loobutud, Asukoha eelvalik
jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb
tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade
sobivusest.
6. Veekogu ehituskeeluvööndi vähendamise "lahtisidumine" planeerimisest. Teema
vajab põhjalikku käsitlust. Selgitus.
Teemat ja selle võimalikke mõjusid käsitletakse
põhjalikumalt PlanS muutmise eelnõu koostamise
käigus. Oleme kohtunud Keskkonnaametiga, kes
hetkel ei toeta kehtiva regulatsiooni muutmist, sh
nõusolekute küsimise võimaldamist väljaspool
planeerimismenetlust, v.a vaba ehitustegevuse juhud
ning LKS § 38 lg 4 loetletud erisused, mis on kavas
üle vaadata.
7. ÜP ülesanded tuleks seaduses ka väljakujunenud praktika põhjal seada
prioriteetsuse järjekorda, liikudes nö üldiselt üksikule. See on osaliselt kohapõhine,
aga mingid teemad on kõikides KOVides primaarsemad kui teised ja need võiks
olla loetelus eespool: nn klassikalised ÜP teemad, mis üldjuhul prioriteedid ning
seejärel kohapõhiselt varieeruvad teemad.
Teadmiseks võetud.
Kuna ettepanek on üldine ega sisalda konkreetset
ettepanekut millest saaks lähtuda üldplaneeringu
ülesannete prioriteetsuse järjekorda seadmisel, ei ole
hetkel võimalik selle kohta hinnangut anda.
8. KOV õigus avalike veekogude planeerimiseks. Nõustume muudatusega, vastav
teema kerkis ka mereala planeeringu koostamise raames. Peame oluliseks rõhutada,
et asjakohased muudatused tuleb viia ka teistesse õigusaktidesse, et õigused oleksid
ka realiseeritavad.
Selgitus.
PlanS eelnõu koostamisel vaadatakse üle
asjassepuutuvad seadused jt õigusaktid ning
vajadusel esitatakse ettepanekud nende muutmiseks.
9. Teeme ettepaneku lisada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP)
ruumianalüüsile avaliku tutvustuse nõue, et tagada avalikkuse teadlikkus erinevate
asukohtade eelistest ja kitsaskohtadest. Alternatiivina tuleks kaaluda võimalust jätta
lahtiseks, millisest KOV EP etapist võib loobuda, kas asukoha-valikust või
detailsest lahendusest, kuna see on seotud KOV EP iseloomuga.
Teadmiseks võetud.
Oleme muutnud probleemi käsitlust.. Asukoha
eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,
sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate
asukohtade sobivusest. Esitatud alternatiivset
ettepanekut kaalume täpsemalt PlanS eelnõu
koostamise käigus.
10. Lisaks peame vajalikuks järgnevate teemade lisamist VTK eelnõusse.
10.1. Termini “planeerija” sidumine kutsetunnistusega. Lähtudes teadmisest, et
hetkel puudub Eestis terviklik ruumilise planeerimise õppekava, peame vajalikuks
eemaldada määratlusest konkreetsed erialad ja piirduda planeerija kutse- tunnistuse
nõudega. Kutsetunnistus võimaldab planeerija planeeringute kvaliteeti tõsta ning
ühtlustada planeerijate oskusteavet ja kujundada professiooni.
Mitte arvestatud.
PlanS VTK terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus
arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub
terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning
pealekasv planeerijate osas on kasin, omab
kutsetunnistusega planeerija termini sidumine
positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende
oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda
probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,
vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud
kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi
halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi
lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle
nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise
planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on
võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi
loomine on vajalik. Lisaks eelnevale juhime
tähelepanu siinkohal sellele, et planeeringute sisulise
kvaliteedi eest vastutab lõplikult planeeringu
koostamise korraldaja, kes mh peab tagama selle, et
planeeringulahendus vastab õigusaktidele ja
planeeringu eesmärgile. Seetõttu on lisaks
haridussüsteemi parendamisele oluline tegeleda
läbivalt ka planeeringu koostamist korraldavate
ametnike pädevuse tõstmisega valdkonnas.
10.2. Üleriigilise planeeringu roll vajab tugevdamist, et tagada riigi pikaajalise
ruumivaate elluviimine mitte ainult läbi järgnevate planeeringute, vaid ka
valitsusasutuste ruumiotsuste. Otstarbekas on meie hinnangul muuta riigieelarve
seadust, lisades üleriigilise planeeringu sarnaselt riigi pikaajalise arengu-
strateegiaga (või sellega seostatult) strateegiliste arengu- dokumentide nimistusse.
Samaaegselt tuleks kaaluda üleriigiliste planeerimissuuniste andmise muutmist
vähem aega nõudvaks ja paindlikumaks tuginedes nt Taani kogemusele. Lisaks
väärib (juriidilist) analüüsi üleriigilise planeeringu kehtestamine riigikogu, mitte
vabariigi valitsuse poolt.
Osaliselt arvestatud.
PlanS eelnõu koostamisel hinnatakse üleriigilise
planeeringu rolli ja vajadusel tugevdatakse seda.
Konkreetseid ettepanekuid kaalutakse ja
analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu ja seletuskirja
koostamise käigus, sh analüüsitakse vajadust teiste
seaduste ja õigusaktide muutmiseks.
10.3. PlanS järelhindamise raames välja pakutud planeeringu kooskõlastamise
etapis kolmandatelt isikutelt arvamuse küsimisest loobumine. Kooskõlastamise
eesmärk on anda valitsusasutustele võimalus kontrollida planeeringu vastavust
valdkondlikele õigusaktidele, kolmandate isikute arvamus ei ole samas kaalus.
Mitte arvestatud.
Üldjuhul on kolmandad isikud need, kelle õigusi ja
huve planeering võib puudutada, mistõttu peavad
olema nad igal juhul kaasatud ning peavad olema
võrreldes teiste osapooltega n-ö eristaatuses.
Rõhutame, et arvamusega arvestamine ei ole
kohustuslik, küll aga annab sisendi parima
planeeringulahenduse saavutamiseks ning tagab selle,
et osapooled oleksid menetlusse kaasatud ja saaksid
enda huve ja õiguseid protsessi käigus kaitsta.
10.4. PlanS järelhindamise raames välja pakutud ministeeriumis planeeringute
heakskiitmise etapi ärajätmine. Heakskiitmise rolliks on tänasel päeval kujunenud
planeeringu õiguspärasuse kontrollimine, mis ei tohiks olla ministeeriumi, vaid
kohaliku omavalitsuse ülesanne. Nii võtab kohalik omavalitsus vastutuse
planeerimisprotsessi ja planeeringu lahenduse sisulise kvaliteedi eest, olles ühtlasi
juba praegu ka kohtus kohustatud planeeringut kaitsma. Heakskiidu protsess on
sageli praktikas oluliselt aeganõudvam kui nt planeeringu vastuvõtmine ja
avalikustamine ning selle sisuline vajadus on kaheldav. Heakskiitmise protsessi
asemel võiks olla lepitusmenetlus, kus ministeerium erapooletu osapoolena kuulab
ära arvestamata jäetud ettepanekute tegijad ning omavalitsuse. Madalama astme
planeeringu vastavust kõrgemal asuvate planeeringutega (nt ÜP vastavus MPle ja
ÜRPile) võiks ministeerium hinnata kooskõlastamise faasis - st ministeerium võiks
lisada kooskõlastajate hulka.
Mitte arvestatud.
Heakskiitmise menetlusest senisel kujul, s.o
planeeringu õiguspärasuse kontroll ja arvestamata
jäetud ettepanekuid esitanud isikute ja KOV
ärakuulamine) ei ole kavas loobuda. Märgime, et ka
täna viiakse järelevalve käigus läbi nn
lepitusmenetlus, samuti kontrollitakse ka madalama
astme planeeringu vastavust kõrgemal asuvate
planeeringutega.
10.5. Rohevõrgustiku ja metsade kaitsetingimuste seadmine.
a. Valminud on analüüs https://keskkonnaportaal.ee/et/node/5873 millest
järeldub, et õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu
ei peeta seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek
kogu rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav
on metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231) , mille kohaselt saab KOV
planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie
Selgitus.
Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamisega
seonduv on arutlusel olnud KliM ja ReM
omavahelistel kohtumisel ja kavandamisel on ka
vastavad seadusemuudatused. Oleme seisukohal, et
KOV pädevuses on üldplaneeringus (ÜP) reguleerida
metsaaladega seonduvat ka muudel alustel, kui
tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek.
Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada
omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära
kuulates).
b. Lahendamata on seaduse tasandil, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi-
ja erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets
on üks osa puhke- ja virgestusaladest, millelel saab PlanS kohaselt kitsendusi
seada. Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil.
viidatud MS § 231. Nõustume, et omanikuga
kokkuleppele jõudmise nõue ei ole kooskõlas PlanS -
s sätestatuga, mis samas olukorras ehk samadel
eesmärkidel piirangute seadmiseks kokkuleppele
jõudmist ei nõua. Kaalume muudatuse vajadust ja
sisu eelnõu koostamise käigus. KAH aladega
seonduv on kavandatud lahendada metsaseaduse
muutmise raames.
10.6. Täpsustada tuleb üldplaneeringu ülevaatamise eesmärki. Hetkel jääb §-st 92
mulje, et tegemist on lihtsalt aruandlusega, kuid sõnastatud peaks olema eesmärk ja
tulemus, st kohustus ülevaatamise tulemuste alusel kaaluda, kas üldplaneering on
endiselt asjakohane ja vajadusel algatada uus üldplaneering.
Selgitus.
PlanS § 92 lg 2 näeb mh ette kohustuse ülevaatamise
käigus planeeringu elluviidavust, mis haakub ka
selgelt planeeringu asjakohasuse küsimusega.
Selgitame, et tegemist on halduse sisese toiminguga
hindamaks uue üldplaneeringu algatamise vajadust.
Kui planeering pole muutunud olukorra vmt asjaolu
tõttu enam elluviidav tuleb algatada uus ÜP.
11. Eesti Infotehnoloogia
ja
Telekommunikat-
siooni Liit
15.09.2023 nr 5.1-
1/97
1. PlanS-i tuleks sõnaselgelt kirja panna, et sidetaristu on oluline tehnovõrk, mis on
iga hoone ja iga transporditaristu planeerimise oluline osa. Planeerimisel on vajalik
arvestada ka sidelahendusega, nii nagu on elektri, veevarustuse ja muu tehnovõrgu
osad kohe kohustuslikult planeeritud.
Selgitus.
Kaalume konkreetset ettepanekut eelnõu koostamise
käigus terminite sisustamisel, lähtuvalt PlanS VTK p
1.5.
2. Täiendada PlanS § 75 (Üldplaneeringu ülesanded) sideehitistega ning sõnastada
ringi § 75 lg 1 p 3, lisades vähemalt kohustuslikud tehnovõrgud.
3. Muuta sarnaselt ka PlanS § 56 (Maakonnaplaneeringu ülesanded) loetelu: /…/
a) Alternatiivse ettepanekuna tehnovõrgud eraldi punktina. Nt: PlanS § 56 lg 1 p
2.1) sideehitiste võimaliku asukoha määramine.
Mitte arvestatud.
PlanS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on tehnovõrkude ja -
rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega kehtib see kõigi
planeeritava tehnovõrkude, sh sidetaristu puhul.
Vt ka eelnev selgitus.
4. Täiendada VTK punktis 4.1.5 nimetatud õigusakti ehk PlanS § 4 lõige 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
Teeme ettepaneku kaaluda siia lisada MKM-i sideosakond või Kliima-
ministeeriumi ehitusosakond, kui planeeritakse riigiteed või planeeringuga
kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis või raudteed või muud olulise
tähtsusega maanteed.
Mitte arvestatud.
Dubleerimine pole meie hinnangul põhjendatud. Nii
Transpordiamet kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet on nende taristuobjektide
kooskõlastajateks planeerimismenetluses määranud
vastavad ministeeriumid ise (määrus valmis koostöös
erinevate osapooltega ja vastavad ametid on
nimetatud ministeeriumide valitsemisalas ), sh KliM
on juba kooskõlastaja kui kavandatakse avaliku
raudtee rajamist. Eristatud ei ole ka sisuosakondi,
seetõttu ei ole ka põhjendatud eraldi välja tuua,
milliste osakondadega täpselt on kooskõlastamine
vajalik. See otsustatakse ministeeriumisiseselt.
5. Täiendada VTK punktis 4.1.6 nimetatud EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57„Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“ /…/
Selgitus
Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus ja
edastame ettepaneku KliM-e kui EhS ja selle
rakendusaktide muutmise eest vastutavale
ministeeriumile otsustamiseks.
6. Alternatiivselt palume VTK raames kaaluda võimalust siduda tehnovõrkude
valmisehitamine hoonetele kasutusloa andmisega ning lisada kasutusloa
väljastamiseks nõutavate eeltingimuste juurde tehnovõrkude väljaehitamise osa.
Selgitus
See ei ole PlanS raames lahendatav küsimus, vaid
EhS alusel lahendatav küsimus. Seega kuulub
eelkõige KliM-i pädevusse. Kaalume ettepanekut
eelnõu koostamise käigus ja edastame ettepaneku
KliM-e kui EhS muutmise eest vastutavale
ministeeriumile otsustamiseks.
12. Tartu Linnavalitsus
15.09.2023 nr 9-
6.2/11308
1. Palume korrigeerida PlanS § 8 lõike 1 põhimõtte sõnastust ja täiendada seda
ehituspärandi kaitsega järgmiselt: „Planeeringuga tuleb luua eeldused
kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva
ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi ja ehituspärandit.“.
Selgitus
Ehituspärand on osaks olemasolevatest väärtustest,
mille säilitamine on põhimõttena toodud, kuid
kaalume selle lisamist põhimõttesse.
2. Teeme ettepaneku jätta tiheasustusalade määramine ÜP tasandi ülesandeks või
määratleda tiheasustusalade tunnused seaduse tasandil, et ka väljaspool
planeeringumenetlust saaks sellele vastavalt tiheasustusega alade piire muuta
sõltuvalt sellest, kuidas ÜP-s kavandatud arengusuunad ellu viiakse (sh küla,
aleviku, alevi või linna kui asustusüksuse piire muudetakse).
Selgitus
Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn
ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav
kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine
ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt juba täna ÜP
ülesanne.
3. Tartu linn on nõus avalikust väljapanekust ette teatamise aja lühendamisega 14-lt
5-le päevale. Veebilehel teavitamise puhul on oluline, et materjalid oleks samas
teate juures lingina. See võiks lihtsustada materjalide kättesaadavust kui oleks
kohustus, et teate juures peavad olema kättesaadavad ka planeeringu materjalid.
Arvestatud.
4. Algatamise ja vastuvõtmise etappidest loobumine ei too kaasa ajalist võitu
planeeringumenetluses. Pigem see suurendab halduskoormust, kui ei ole selgeid
etappe avalikustamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Etappide kaotamine sisuliselt
ei anna ajavõitu, kuna sama töö on nagunii vaja ära teha ja pigem võib see muuta
ebaselgemaks, kui kaugel asjad nö on. Samuti on vajalik mingis vormis fikseerida
seis, mis ajahetkel saadetakse/esitatakse avalikkusele lahendus arvamuse
andmiseks. Selline toiming võiks olla halduse sisene ega pea tingimata olema
tehtud haldusakti vormis.
Arvestatud.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt
PlanS VTK p 1.4.). Ühtlasi ei ole PlanS VTK
käsitlusse lisatud algatamise etapist loobumist, vaid
oleme võtnud tööplaani kohaliku omavalitsuse
üksuse planeeringutele algatamise taotluse nõuete
määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et
planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.
5. Avalikul väljapanekul esitatakse arvamusi ka KSH aruande ja selle läbiviimise
puuduste kohta ning see võib tähendada, et aruannet on vaja muuta või täiendada.
Seetõttu tuleks selgemalt PlanS § 86 tekstis öelda, et planeering koos aruandega
suunatakse väljapanekule.
Selgitame.
Vastuvõtmise otsusega kinnitatakse, et
planeeringulahendus on KSH aruande tulemusi
arvesse võtnud ehk KSH on nö selleks hetkeks
valmis saanud. Juhul kui avalik väljapanek tingib
vajaduse KSH-d muuta, siis ei ole see ka kuidagi täna
takistatud. Märgime, et KSH on planeeringu lisa (vt
PlanS § 3 lg 4), mis tuleb alati koos planeeringuga
avalikustada.
6. Avalikustamine peaks olema fikseeritud ajavahemik, kuna KOVide
haldussuutlikkus ja avatus on erineval tasemel. Samuti on nii lihtsam teha riiklikku
järelevalvet, kui etapid on fikseeritud. Küll aga võiks mõelda muudatusi punktis 3
viidatud teate sisule ja tähtaja lühendamisele.
Selgitame.
Avalikustamine on kehtivas PlanS-is fikseeritud
ajavahemik, s.o sõltuvalt planeeringuliigist kas 14
päeva või 30 päeva, millest 45 päeva jooksul pärast
avaliku väljapaneku lõppemist tuleb korraldada
avalik arutelu. Sel ajavahemikul on võimalik kõigil
huvilistel planeeringuga tutvuda ja selle kohta
arvamusi ja ettepanekuid esitada.
7. Ka taotlejale peaksid kehtima konkreetsed tähtajad või vastasel juhul lõpetatakse
koostamise menetlus. Mitte arvestatud.
HMS näeb ette võimaluse taotluse läbi vaatamata
jätmiseks kui isik jätab koos taotlusega esitamata
nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on
muid puudusi, kuid sellisel juhul tuleb anda võimalus
ja määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning
selgitada, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata
jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi
vaatamata (HMS § 15 lg 2). Kui puudust ei
kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse
läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3).
8. Menetluseks kuluva aja vähendamiseks võiks kaaluda avalikule arutelule
kaasatavate ringi vähendamist. Mitte arvestatud.
Isikutel, kes soovivad olla menetlusse kaasatud ning
isikud, kelle õigusi ja huve võib planeeritav tegevus
puudutada peab olema võimalus menetluses osaleda.
See on PlanS-i läbiv põhimõte ja seda muuta ei ole
kavas.
9. Realiseeritud ehk ellu viidud planeeringut peab olema võimalik ka kehtetuks
tunnistada. Mitte arvestatud.
Märgime, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast
(lahend 3-20-19) ei ammendu detailplaneering
ehitusloa realiseerimisel, vaid planeeringuga
hõlmatud alal on võimalik ehitusõigust realiseerida
korduvalt (nt lammutades varasema ehitise ja
ehitades uue). Seega oleme seisukohal, et DP
kehtetuks tunnistamine vaid põhjusel, et planeering
on ellu viidud, ei ole piisav. Küll aga kaalume
detailplaneeringu kehtetuks muutumise regulatsiooni
kehtestamist juhul, kui detailplaneering on nn
aegunud ega saa seetõttu olla lähiaastate
ehitustegevuse aluseks.
10. Praktikas on probleeme krundi juhtotstarvete, katastriüksuse sihtotstarvete ja
ehitise kasutamise otstarvete sisu mõistmise ja omavahelise kooskõlaga, mistõttu
tuleks neid termineid defineerida. Tuleb kaaluda, kas need terminid sisustatakse
õigusaktis või mujal juhendmaterjalides.
Arvestatud.
Kogu sellekohane regulatsioon on kavas üle vaadata,
lähtudes PlanS VTK p 1.4.
11. Teeme ettepaneku kaaluda selliste terminite nagu "ruumiline terviklahendus" ja
"põhilahendus" mõistete selgemat ja täpsemat avamist kas õigusakti tasandil või
erialases juhendmaterjalis, kuna planeeringute koostamise protsessis tekitab
segadust, millist täpsusastet peetakse silmas terviklahenduse puhul ja mida hõlmab
põhilahendus.
Selgitus.
Kas neid mõisteid on vajalik avada seaduse tasandil
vajab täiendavat analüüsimist seaduseelnõu
koostamisel.
12. Üksikute kruntide detailplaneeringute ja ühe omavalitsuse üldplaneeringu
kaudu ei saa lahendada suurema ala transpordivõrgustikku. Samuti ei pruugi
naaberomavalitsuste ÜP-d selles osas nö kokku joosta, kui üksteise arvamustega ei
arvestata. kas on mõistlik kavandada omavalitsusüksuste piirialasid tõhusamal
viisil, et kaasnevad mõjud naaberalade elanikele ja taristule oleks hinnatud ja kulud
selleks kavandatud selle KOVi poolt, kelle jaoks on taristutes muudatuste tegemine
eelkõige vajalik (isegi kui see asub teise KOVi territooriumil). Lisaks on
detailplaneeringute puhul probleemiks halduslepingutega tee jms rajatiste
väljaehitamise kohustuse üleandmine – KOV, kes planeeringut menetleb, ei saa üle
anda tee välja- ehitamise kohustuse finantseerimise kohustust, mis tekib teise
omavalitsuse territooriumil.
Selgitus.
Sellises olukorras võiks üheks lahenduseks olla
tihedama koostöö tegemine naaberomavalitsusega, et
vajalikud planeeringud saaksid algatatud võimalikult
sarnases ajavahemikus ning halduslepingud taristu
välja ehitamiseks sõlmitud. Eraldi õiguslikke
muudatusi, mis võimaldaksid nt ühe DP algatamist
erinevate KOV-ide territooriumil, et selliselt
lahendada neid praktikas tõusetunud probleeme, pole
kavas teha.
13. Ehituskeeluvööndi vähendamise/suurendamise menetlus võiks olla võimalik nii
planeeringumenetluses kui ka väljaspool seda üksikute nõusolekute alusel sõltuvalt,
kas ehitusõiguse andmiseks on planeeringu koostamine vajalik. Juhul, kui see
toimub planeeringumenetluses, peab Keskkonnaameti nõusolek olema antud selle
algusetapis mitte vahetult enne kehtestamist, kuna nt üldplaneeringu puhul on
territoorium suur ja võtab see ajaliselt liiga kaua aega. Siiski märgime, et
Selgitus.
Arutame neid teemasid koostöös Keskkonnaametiga
täiendavalt PlanS eelnõu koostamise käigus, lähtudes
PlanS VTK p 1.9.
planeeringumenetlusest väljaspool Keskkonnaameti poolse nõusoleku andmine ei
tohiks käia KOVist mööda minnes, vaid ikka koos konkreetse ehitussoovi
menetlusega (koos projekteerimis- tingimuste või ehitusloa või ehitusteatise
menetlusega), kuna tiheasustusalal võib see mõjutada ruumilist keskkonda enam
kui hajaasustusega aladel.
14. Võiks olla võimalus, et DP-d muutuvad kehtetuks siis, kui hiljem kehtestatud
ÜP-s on arengusuunad muutunud mingi aja möödudes (ilma KOVi jaoks
kahjunõuet kaasa toomata).
Mitte arvestatud.
Sellist võimalust, et ÜP kehtestamisega muutub alal
kehtiv DP kehtetuks, ei ole kavas sätestada, sest see
läheb vastuollu senise PlanS mõttega, mille kohaselt
saab sama liigi planeeringut muuta vaid samaliigilise
planeeringuga. Kahjunõude esitamise võimalus jääb,
sest sellist välistust ei saa seaduse tasandil sätestada.
15. Vajalik oleks ka muu taristu maks. Nt on probleemiks, et suurema ala puhul ei
ole võimalik teede rajamise kulusid arendajate vahel jagada kui planeeringuid ei
koostata üheaegselt.
Selgitus.
Maksuküsimusi ei ole võimalik PlanS-iga
reguleerida. Samas oleme tellinud analüüsi sotsiaalse
taristu ja sellega seotud probleemide lahendamiseks,
mille raames analüüsitakse mh uute maksudega
seotut. Täpsemalt analüüsitakse teemat eelnõu
koostamise raames.
16. Võiks olla võimalus ÜPsse muudatusi teha ilma kohtuotsuseta haldusorgani
enda algatusel põhjendatud juhul, sest HMS seda võimaldab aga PlanS § 93 lg 4
sellest ei räägi. Pole ju mõtet kohtuvaidlust pidada, kui KOV ise oma eksimusest
aru saab ja on nõus nt mingi piirangu või kitsenduse tühistama/ära muutma
põhjendatud taotlusel, kui see kolmandate isikute õigusi ei riiva.
Selgitus.
PlanS mõttega ei ole kooskõlas planeeringu
korrigeerimine avalikust kaasamata. See tähendab, et
KOV ei saa meelevaldselt asuda planeeringut oma
äranägemise järgi muutma. Ka kohtus on võimalik
kompromiss leida, misjärel saab ÜP korrigeeritud
lahenduse osas uuesti avalikustada. Lisaks võib olla
vajalik KSH muutmine või mingis osas ka uue
hinnangu tegemine. Samas märgime, et HMS-st
tulenev võimalus ilmse ebatäpsuse parandamiseks (vt
HMS § 59).
17. Ebaselge on, kuidas kajastada EKV piiri ÜP-s, kuna need andmed on ajas
muutuvad ja nt Keskkonnaamet ei andnud EKV vähendamise taotlustele heakskiitu,
aga ÜP-s kajastub taotletud seis mitte heakskiidu saanud seis. Seega on mõistlik, et
nn alusandmed (ja nt EKV vähendamised, suurendamised) on interaktiivselt ja
pidevalt muutuvana kaardikihil koos ÜP kaartidega. Seni on Keskkonnaamet (ja ka
teised riigiasutused) nõudnud mitmete ajas muutuvate alusandmete kajastamist
planeeringu joonisel pdf formaadis, mis ei ole ajas muutuvana võimalik ajakohane
Selgitus.
Kaalume küsimust PLANK arenduste kavandamisel.
hoida. Seega on jätkuvalt teemaks, kuidas (digiallkirjastatud) planeeringusse
muudatusi sisse viia saab ja kas PLANK annab sellel lahenduse tulevikus.
18. Planeerija kutsetunnistusega seoses kavandatavad muudatused. Leiame, et see
ei taga planeeringu kui haldusakti kvaliteeti, kuna töö on tellija st arendaja nägu
ning lõpuks vastutab planeeringu sisu eest omavalitsus, kes selle kehtestab.
Põhjendusi, kaalutlusi lahendusele peavad välja mõtlema aga enamasti KOV
ametnikud, tihtipeale on sõnastuse osas ka juristi pilku vaja, kuna haldusakt ehk
kehtestamise otsus peab olema kooskõlas planeeringu materjalidega. Planeerija
kutsetunnistuse saamiseks esitatakse planeeringud, mis võivad olla suuresti KOVi
poolt sisustatud. Kindlasti ei pea paika, et üksnes kutsetunnistuse saanud isik oskab
planeeringuid koostada. Hariduse alusel planeerija kutse määramisel peame
vajalikuks välja tuua, et ka iga arhitekt ei oska ala ja planeeritavat laiemalt hinnata,
jäävad liiga ehitise (projekti) keskseks.
Arvestatud.
PlanS VTK-s terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Nõustume, et
KOV kui planeeringu koostamise korraldaja vastutab
sisuliselt planeeringu kvaliteedi eest ning planeerija
termini sidumine kutsesüsteemiga ei aita kaasa
planeeringute kvaliteedi tõstmisele.
19. Õigusnormid ei toeta hetkel rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta
seatud kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning tehakse ettepanek kogu
rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata. Eriti murettekitav on
metsaseadusest tulenev regulatsioon (§ 231), mille kohaselt saab KOV
planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Planeeringuga kitsenduste seadmise eelduseks ei saa olla maaomaniku nõusolek.
Samuti on eelnimetatud säte vastuolus PlanSiga, mis annab võimalused kehtestada
omandiõiguse kitsendusi maaomaniku nõusolekuta (küll maaomaniku arvamust ära
kuulates).
Selgitus.
Konkreetse rohevõrgustike toimivuse tagamise
teemat on ReM ja KliM vahel arutatud ja
kavandmisel on ka teemat täpsustavad muudatused
õigusaktides. Oleme seisukohal, et KOV pädevuses
on ÜPs reguleerida metsaaladega seonduvat ka
muudel alustel, kui viidatud MS § 231. Nõustume, et
omanikuga kokkuleppele jõudmise nõue ei ole
kooskõlas PlanS -s sätestatuga, mis samas olukorras
ehk samadel eesmärkidel piirangute seadmiseks
kokkuleppele jõudmist ei nõua.
20. Seaduse tasandil on lahendamata, kas ja kui palju saab KOV määrata riigi- ja
erametsi KAH aladeks ja seada nendele kaitse- ja kasutustingimusi. Puhkemets on
üks osa puhke- ja virgestus- aladest, millele saab PlanS kohaselt kitsendusi seada.
Puhkemetsa mõiste võiks olla defineeritud seaduse tasandil.
Selgitus.
Kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised
kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse
kokku kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu
koostamise käigus. Tänane kehtiv PlanS võimaldab
puhkemetsa puhke- ja virgestusalade alla hõlmata.
Kui puhkemets defineeritaks seaduse tasandil oleks
selleks sobiv seadus metsaseadus, mille muudatused
on meile teadaolevalt ka kavandamisel,
21. Teeme ettepaneku sätestada PlanSis erisus KAHOSe tavaregulatsioonist, mis
võimaldaks proportsionaalsuse põhimõtet arvestades nõuda ka ehitusõiguse
määramisel osa maa-alast tasuta avalikes huvides avalikku kasutusse või KOVi
omandisse andmist. Lisaks märgime, et kuigi PlanS näeb ette võimaluse
eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala
Mitte arvestatud.
Ei toeta erisuste tegemist, kuna avalikes huvides
omandamist reguleerib KAHOS, mille välja
töötamise üks peamisi eesmärke on ühetaoliste
menetluste kohaldamine olukordades, kus muud
avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimist, siis KAHOS § 4 ei
anna otsesõnu selget alust sellise maa sundkorras omandamiseks.
võimalikud lahendused ei ole andnud avalike huvide
tagamisel vajalikku tulemust. Lisaks ei saa
planeeringust tekkida KOVile nõudeõigust maa
üleandmiseks, vaid see saab toimuda üksnes poolte
kokkuleppel. Märgime, et kuigi KAHOS §-s 4 ei ole
sellist alust otsesõnu toodud, ei ole puhkealade
kavandamiseks võõrandamine KAHOS alusel ka
välistatud – lisaks § 4 lg-s toodud konkreetsetele
punktide on võimalik võõrandamine ka muudel
seaduses sätestatud juhtudel, seega ka PlanS
erinevate normide koosmõjus (nt PlanS § 126 lg 1 p
19 ja p 20).
22. Võimalusel palume asendada KAHOS § 4 lg 12 sõna "puhkepargi" sõnaga
"puhke- ja virgestusala". Avalikud haljasalad ei ole ainult puhkepargid, vaid võib
olla ka puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa,
pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Rohealadel
asuvad metsad tuleb säilitada.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt
PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse
vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks.
13. Eesti
Maastikuarhitektide
Liit
15.09.2023 nr
20230915-1
1. Teeme ettepaneku, et lisaks kliimamuutuse leevendamisele viitaks täiendatud
põhimõte ka kliimamuutuse ennetamisele ehk rohepöörde läbiviimise vajadusele. Arvestatud.
2. Eraisikute teavitamise vajaduse korral tuleks seda teha läbi eesti.ee ning
juriidiliste isikute puhul läbi nende äriregistri kontaktaadressi – isikul peaks olema
endal elementaarne kohustus tagada, et info jõuaks temani.
Selgitus.
See võimalus on KOV-il ka praegu olemas ning selle
rakendamist toetab ka HMS.
3. Millal ja kuidas planeeringu korraldaja planeeringulahendust avalikkusele esitleb
ning kuidas see oleks ajasäästlikum tänasest avalikustamisest. Kuna planeerimine
on suures osas poliitiliste valikute tegemine, ei tohiks avalikustamisele suunamise
üle otsustada ainult ametnikud. Olulise vaheotsuse ärajätmine vähendab
märgatavalt planeeringumenetluse süsteemsust ning muudab menetlusest ülevaate
saamise keerulisemaks. Kui jääb ära järelevalve ja planeeringuvaidluste
lahendamise menetlus, tuleks hinnata mõju kohtusüsteemile, sest
planeeringulahenduse vaidlustamise ainsaks võimaluseks jääks selle kohtusse
kaebamine.
Arvestatud.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.
Heakskiitmise menetlusetapist ei ole KOV
planeeringute puhul kavas loobuda. Nõustume, et
selle menetlusetapi ära jätmisel oleks vaidluste
suurenemisel mõju kohtusüsteemile.
4. Kas võimalik tasu planeeringu menetlemise eest on pigem sümboolne, nagu on
ehitusloa lõiv, või on kavas tasu eest rahastada nii planeeringu koostamist kui ka
menetlemist koos kõigi kuludega. Viimasel puhul ulatuks detailplaneeringu tasu
vähemalt mitmekümne tuhande euroni, mis ei oleks mõistlik. Ehitusloa lõivu
sarnase tasu võtmine ei leevendaks oluliselt ressursipuudust, kuid võiks vähendada
nö igaks juhuks tehtud planeeringu algatamise taotluste hulka.
Mitte arvestatud.
PlanS VTK probleemi käsitlust muudetud ja
riigilõivu kehtestamise kavast loobutud
5. Maakonnaplaneeringuga kavandati 2016. a tollase parima teadmise kohaselt
elektriühendusi, tänase uue teadmise alusel on tollane lahendus kohatu, kuid ÜP-de
tegemisel tuleb nüüd väga tugevalt põhjendada, miks tehakse teistsugune lahendus.
Selgitus.
Tagasiulatuvalt ei ole varasemalt kokkulepitut enam
võimalik muuta ning uue ÜP koostamisel saab
varasemalt koostatud MP lahendust vajadusel kas
muuta või täpsustada.
6. Kuidas peaks üleriigilises ja maakonnaplaneeringus, mida ei koostata
kinnisomandi täpsusastmes, eristama kinnistuid, mida kitsendatakse. Kuna
kitsenduste seadmisel tuleb tagada kinnistuomanikega koostöö ja hüvitamis-
meetmed, võib see olla planeeringu korraldajale väga suur lisakoormus.
Teadmiseks võetud.
Nõustume, et see on oluline küsimus, mida
kitsenduste seadmise võimaluse loomisel peab
täiendavalt analüüsima. PlanS muutmise vajadus
selgub eelnõu koostamise käigus.
7. Eriplaneeringuga kavandatavate objektide puhul kõige suuremaks
vaidlusteemaks asukoha eelvalik ning selle avaliku arutelu ärajätmine ei ole kaasav
ega demokraatlik lahendus.
Arvestatud.
Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha
eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,
sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate
asukohtade sobivusest.
8. Ehituskeeluvööndis lubatud erandid tuleks üle vaadata. Vähendamise
lihtsustamisel tuleb jälgida, et otsustamisest ei jääks kohalik omavalitsus täielikult
kõrvale – PlanS kohaselt peaks ehituskeeluvööndi vähendamine olema
planeerimisinstrument, millega omavalitsus suunab asustust veekogudele lähemale
või siis vastupidi, veekogudest kaugemale.
Teadmiseks võetud.
LKS-is sätestatud erandid on plaanis koostöös
Keskkonnaametiga üle vaadata, lähtudes PlanS VTK
p 1.6.
9. Oluline on ORME määruse korrigeerimine. Praegu on tuuleenergeetika
planeerimisel selgunud asjaolu, et võrgueeskirjast tulenev nõue lugeda tuulepargi
osaks ka liin põhivõrgu liinini, takistab tuuleenergia planeerimist.
Selgitus.
ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK
koostamisega üle vaatamisel. Täpsed
muudatusvajadused selguvad pärast analüüsi
valmimist, eelnõu koostamise käigus.
10. Täpsustamist vajab, mis on DP elluviimise alustamise tingimused, et huvitatud
isikud oskaksid soovi korral vältida detailplaneeringu automaatset kehtetuks
muutumist. Lisaks peab detailplaneeringu automaatse kehtetuks muutumise korral
olema võimalik kehtivusaega pikendada rohkem kui üks kord.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt
PlanS eelnõu koostamise käigus.
11. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta ja täpsustada järgmisi planeerimisseaduse
sätteid:
a. §-s 6 planeerijale esitatavate nõuete loetelust välja jätta haridusele viitav
osa ning lubada planeeringuid koostada vaid vastava kutsetunnistusega ehk
ruumilise keskkonna planeerija, maastikuarhitekti ja arhitekti kutsetunnistusega;
b. § 140 annab võimaluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks teatud
juhtudel, sh juhul kui detailplaneeringut ei ole ellu viidud, kuid riigikohus on
andnud praegusele seadusele tõlgenduse, et detailplaneeringut on võimalik
Osalisel arvestatud.
a - PlanS VTK terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus
arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub
terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning
pealekasv planeerijate osas on kasin, omab
kutsetunnistusega planeerija termini sidumine
positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende
oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda
korduvalt ellu viia, mistõttu ei saa kunagi öelda, et detailplaneering on ellu viidud –
see vajab ülevaatamist;
c. maakatastriseaduses puudub planeerimisel vajalik katastriüksuse
sihtotstarve eraõiguslik (piiratud juurdepääsuga) haljasala, mis määratakse näiteks
aiandusühistu krundile – vastav sihtotstarve tuleks lisada.
probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,
vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud
kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi
halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi
lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle
nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise
planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on
võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi
loomine on vajalik.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,
et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab
lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh
peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab
õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on
lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline
tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist
korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega
valdkonnas.
b ja c ettepanekuid kaalutakse ja analüüsitakse
täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus, sh
analüüsitakse vajadust teiste seaduste ja õigusaktide
muutmiseks.
14. Eesti Keskkonnamõju
Hindajate Ühing
15.09.2023
1. Kliimamuutustega arvestamise aspekt vajab eraldi planeerimise põhimõtete juures
välja toomist. Kui kohane, siis võiks sisalduda lisatavas lõikes ka viited kliimat
puudutavate arengudokumentidega arvestamise vajaduse kohta (eeldatavasti 2023. a
lõpus/2024. a alguses jõustuv KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika
üleste valdkondade ja meetmete planeerimiseks ning arendamiseks).
Arvestatud.
2. Teavitamise nõuded tuleks siis õigusaktides ühtlustada. Kui Ametlikes
Teadaannetes loobutakse planeeringute ja seega ka nende KSH-de menetlemisega
seonduva teabe avalikustamisest, siis kaob ülevaade läbi viidud ruumiliste
planeeringute KSH-dest. Ametlikud Teadaanded on täitnud siiani KSH-de osas
teatud andmebaasi rolli (hetkel on AT ainus koht, kust on võimalik saada infot läbi
viidud/viidavate KSHde kohta), mida saab kasutada info kogumiseks ja järelduste
tegemiseks KSHde hulga, kestvuse jms kohta. Seega AT teatamise nõude
kaotamisel tuleks leida lahendused planeeringute registri ja KOTKAS KSH
andmekogu sidumiseks vms tehniliseks lahenduseks, et oleks võimalik teha
asjakohaseid infopäringuid ka ruumiliste planeeringute KSHde osas.
Arvestatud.
PlanS VTK probleemi 1.2. käsitlust on muudetud
ning dokument ei sisalda enam ettepanekut loobuda
Ametlikes Teadaannetes avalikustamise nõudest.
3. Kui vastuvõtmise etapp kaotatakse (st kaotatakse ka KSH vastuvõtmine), siis
tuleb läbi mõelda ka ruumiliste planeeringute KSH terviklik menetlus, sh KSH
selgepiiriline lõpetamine. Loogiline on KSH menetlus lõpetada enne kehtestamist
(mitte kehtestamisega samaaegselt), olgu selleks siis kasvõi eraldi uus
menetlusetapp). KSH lõpetamise kohta tuleb teha eraldi otsus/korraldus sarnaselt
strateegiliste arengudokumentide KSH-le. Ühtlasi tuleb selgelt reguleerida, kes
ning mis etapis kontrollib ning kinnitab, et KSH tulemusi on planeeringu
koostamisel arvestatud. Ei poolda avalikustamise ja seega kaasamise etappide
vähendamist/ärakaotamist, mõjude hindamise läbiviimise seisukohast pigem
pooldame avalikkuse suuremat kaasamist erinevates etappides.
Arvestatud.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.
4. Ei ole nõus, et asukoha eelvaliku etapist ja KSH koostamisest loobutakse riikliku
tähtsusega olulise ruumilise mõjuga objektide puhul. REP objektidel võib just
eeldada asukohavaliku etapi suurt rolli kogu planeerimisprotsessist ja asukohtade
võrdlemise ja kaalumise vajadust koos KSH läbiviimise olulisusega. KSH
läbiviimisest loobumine asukoha valimise etapis on vastuolus KSH direktiiviga.
Arusaamatuks jääb, kuidas saab teha olulise ruumiotsuse (asukohavaliku) ära ilma
avalikkust kaasamata. Asukohavalik on enamasti suurima keskkonnamõjuga otsus
planeeringu juures, seda ei saa teha ilma avalikkust kaasava protsessita.
Väljapakutud muudatus alavääristab tugevalt KSH väärtust ja kaotaks olulise
põhimõtte, millest keskkonnamõjude hindamisel tuleb lähtuda - selleks et mõju
hindamisest oleks kasu, tuleb tegevuste mõju hinnata võimalikult varases
kavandamise etapis.
Arvestatud.
Oleme loobunud probleemi käsitlusest Asukoha
eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,
sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate
asukohtade sobivusest.
5. Seadusemuudatuse sisseviimine ei tohiks anda signaali, et ehituskeeluvööndi
(EKV) vähendamise lihtsustatud korras läbiviimine võimaldaks ka EKV-d lihtsasti
vähendada või oleks sellevõrra lihtsam. EKV vähendamine peab olema erandlik ja
vajadus põhjalikult läbi kaalutud. Üldplaneeringute ülesannete hulgas peab säilima
võimalus EKV vähendamiseks ja suurendamiseks võrreldes LKS-s sätestatuga. Aga
seda vaid üldplaneeringu tasandil – kuna üldplaneeringu koostamisel ja KSH
läbiviimisel lahendatakse maakasutus suuremas plaanis ning mõju keskkonna
toimivusele hinnatakse laiemas pildis, mis EKV vähendamise üle otsustamisel on
kindlasti vajalik.
Arvestatud.
PlanS VTK punkti käsitlust on muudetud ning LKS-
is sätestatud erandid on plaanis koostöös
Keskkonnaametiga üle vaadata.
6. ORME nimekiri vajab üle vaatamist ja ajakohastamist (hetkel on nimekirjas
mitmeid objekte, mis vajaksid täpsemat või uut künnist või nimekirja lisamist/sealt
eemaldamist. Selleks, et nii REP kui KOV EP protsessid ennast õigustaksid peab
olema veendumus, et ORME nimekirjas olevad objektid on tõepoolest olulise
ruumilise mõjuga ehitised.
Selgitus.
ORME määrus on paralleelselt PlanS VTK
koostamisega üle vaatamisel. Täpsed
muudatusvajadused selguvad eelnõu koostamise
käigus.
7. KOV eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH I etapi aruanne. Lisaks eeltoodud
punktidele teeme ettepaneku PlanS-is täpsemalt läbi mõelda ja reguleerida KOV
eriplaneeringu koostamisel:
- asukoha eelvaliku sisunõuded ning asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande
omavahelised seosed. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima
asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel ja on
välja toodud, et eesmärgiks on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, kuid seejuures
võiks olla selgemalt reguleeritud, siis millised on kaalukriteeriumid või mille alusel
tuleb kaalumine läbi viia ja seega sobivaim asukoht leida (sisunõuded sätestada).
- mis on aluseks/lähtekohaks detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks (ilmselt
KSH I etapi aruanne), hetkel PlanS seda ei reguleeri. Varasemalt oli see seos PlanS-
s kirjas. Kuna detailse lahenduse KSH koostamisel KSH programmi koostamise
nõuet ei ole, siis peab olema sätestatud, kust tuleneb KSH ulatuse määramine detailse
lahenduse KSH koostamisel.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt
PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse
vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks,
lähtudes PlanS VTK p 1.12.
8. KOV EP kooskõlastamine. KOV eriplaneeringu kooskõlastamisetapp peaks
olema sarnaselt detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamise menetlusele pärast
avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt
PlanS eelnõu koostamise käigus.
9. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine üldplaneeringutes. PlanS § 75 lg 1 p 30 kohaselt on ÜP ülesandeks
sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.
Palume täpsustada, millised on seadusandja ootused ja vajadused selle ülesande
täitmisel? Olemasolevate veehaarete asukohtade info ei ole kuigi usaldusväärne.
Hetkel kehtivas sõnastuses on sanitaarkaitsealaga veehaarete käsitlemise nõue
sisutühi. Kõigi veehaarete sanitaarkaitsealade kuvamine ÜPs ei anna mingit olulist
infot ning sanitaarkaitsealal tegutsemise nõuded on määratud õigusaktidega.
Selgitus
PlanS § 75 lg-s 1 toodud ülesannete puhul on KOVil
kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid neist lahendada
ning lahendamist sisustada. See põhimõte kehtib ka
p-s 30 toodud ülesande puhul. Veehaarde asukohtade
ja nendest tekkivate kitsenduste määramine võib
teatud juhtudel olla vajalik selleks, et tagada
joogiveehaarde kaitse, mille nõue tuleneb
veeseadusest.
10. Täpsemini ja arusaadavamalt tuleks sõnastada ja PlanS muutmise seletuskirjas
kindlasti kirjeldada praegune PlanS § 4 lg 2 p 5. Selgelt peab välja tulema
asjakohaste mõjude ja KSH käigus hinnatavate mõjude omavaheline seos ja
erinevus ja kui planeeringule koostatakse KSH, siis kelle ülesandeks on asjakohaste
mõjude hindamine. Tasuks selgitada, kus ja kuidas peavad hinnatud asjakohased
mõjud olema dokumenteeritud. Kuigi PlanS asjakohaste mõjude hindamise
kohustuse planeerimisalase tegevuse korraldajale paneb, jääb see praktikas seni
sageli tähelepanuta ja osapooltele ka arusaamatuks, seejuures kõigi asjakohaste (sh
majanduslike ja sotsiaalsete) mõjude hindamist oodatakse praktikas vahel hoopis
ekslikult KSH-st. Asjakohaste mõjude puudulik aruandlus ja dokumenteerimine
toob järjest enam kaasa planeeringute vaidlustamisi.
Selgitus.
KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava
tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne
mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale. Seega ei tule KSH
raames hinnata mõju vaid looduskeskkonnale vaid
keskkonnale laiemalt, mistõttu on asjakohaste
mõjude hindamine võimalik viia läbi ka KSH raames.
Samas nõustume, et küsimus võib vajada
täpsustamist, mh ka õigusaktides. Ettepanekut
kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu
koostamise käigus.
15. OÜ Utilitas Wind
14.09.2023
1. Anda huvitatud isikule (arendajale) tuuleparki kavandava KOV EP ja DP
menetluses planeeringu koostamise (ja mõjude hindamise) tellimise võimalus. See
on vajalik, et kohalik omavalitsus õiguse sõlmida huvitatud isikuga haldusleping
planeeringu koostamise ja mõjude hindamise tellimise üleandmiseks.
Selgitus.
DP puhul on planeeringu koostamine võimalik üle
anda lähtudes PlanS § 130 lg-s 1 sätestatust. Eeltoodu
kehtib ka tuuleparke kavandava DP puhul (ehk
olukorras, kus nende põhimõtteline asukoht on ÜP-s
määratud). KOV EP koostamise üleandmist me ei
toeta. Suure avaliku huvi ja menetluse läbipaistvuse
huvides on oluline, et neid toiminguid viiks läbi
KOV. Küll oleme esitanud ettepaneku EhS ja teiste
seaduste muutmise seaduse (308 SE) eelnõusse PlanS
§ 4 lg 21 täpsustamiseks nii, et planeeringu
koostamise korraldaja ehk KOV võib KOV EP
tellimise ja mõjude hindamise kulude kandmiseks
sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud
isikuga.
2. Tuuleparki kavandava DP menetlus muuta efektiivsemaks ja eemaldada
minimaalselt sinna otseselt sobimatutest menetlustoimingutest (vastuvõtmise eelne
dubleeriv avalikustamine ja igal juhtumil heakskiitmine).
Teadmiseks võetud.
Avalikustamised on kavas üle vaadata ja vajadusel
neid optimeerida. Heakskiitmise menetlusetapist
KOV planeeringute puhul loobuda ei kavatseta.
16. Eesti Arhitektide Liit
15.09.2023 nr
A25/119
1. Luua konkreetsete seadusemuudatuste väljatöötamiseks töögrupp ruumiloome
pädevusega spetsialistidest ning kaasata töögrupi koosseisu vähemalt
kolmeliikmeline EAL-i esindus.
Teadmiseks võetud.
EAL kaasatakse ka edaspidi PlanS eelnõu
koostamisse. Juhul kui ilmneb vajadus eraldi töögrupi
moodustamiseks, siis teavitame sellest.
2. Sõnastada seaduses planeerimise aluspõhimõtted selgemalt ja sisukamalt ning
seada elukeskkonna parendamine kvaliteetse ruumiloome abil juhtpõhimõtteks,
millest teiste põhimõtete järgimisel tuleb lähtuda.
Selgitame.
PlanS põhimõtted juba toetavad kvaliteetse
ruumiloome põhimõtet ning võimaldavad tagada
kvaliteetse planeeringulahendus. Selle selgemaks
esiletoomiseks on probleemistikku käsitletud PlanS
VTK p 1.1. Rakendamist ei saa lahendada
seadusandlikul tasandil.
3. Seaduses selgemalt välja tuua ootused planeeringute koostamise kestusele,
menetlusprotsessi läbipaistvusele ning bürokraatia vähendamisele. Teadmiseks võetud.
Kuna puuduvad konkreetsed ettepanekud, ei saa selle
kohta hetkel täpsemat hinnangut anda. Küll on
võimalik esitada konkreetseid ettepanekuid juba
konkreetseid muudatusi käsitleva eelnõu koostamise
käigus.
4. Detailplaneeringutele määrata kehtivusaeg. Arvestatud.
Kaalume täpsemat lahendust eelnõu sõnastamise
käigus.
5. Riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku
regulatsiooni muutmisel tagada tasakaal riigi, kohaliku omavalitsuse, kogukonna ja
erahuvide vahel.
Selgitus.
Juhime tähelepanu, et oleme loobunud probleemi
käsitlusest Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks
planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka
avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest.
7. Siduda planeerija mõiste PlanS-is kutseseaduse kohase kutsesüsteemiga, et
planeeringu koostajal või planeeringu koostamist juhtival spetsialistil (planeerijal)
oleks kvalifikatsiooni tõendav vastav kutse.
Mitte arvestatud.
PlanS VTK terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus
arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub
terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning
pealekasv planeerijate osas on kasin, omab
kutsetunnistusega planeerija termini sidumine
positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende
oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda
probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,
vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud
kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi
halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi
lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle
nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise
planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on
võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi
loomine on vajalik.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,
et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab
lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh
peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab
õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on
lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline
tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist
korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega
valdkonnas.
17. Keskkonnaamet
15.09.2023 nr 1-
5/23/63-2
1. Maakonnaplaneeringute asendamine üleriigilise planeeringu teema või
osaplaneeringuga võib küll olla rakendatav lahendus, kuid eelkõige vajab selle
muudatuse rakendamine selgitust lähtudes algatatud üleriigilise planeeringu võtmes.
Millised oleks need valdkonnad, millele teema või osaüldplaneeringuid koostataks,
kuidas neid teemasid koostatavas üleriigilises planeeringus käsitletakse (või ei
käsitletagi) käsitletagi)? Leiame, et üks teemadest, mida riik võiks teema või
osaplaneeringuga täpsustada, on rohevõrgustik. Rohevõrgustiku temaatika
lahendamine nii üleriigilises planeeringus kui selle täpsustamine teemaplaneeringus
võimaldaks eeldatavalt lahendada (või vähemalt ühtlustada) selle valdkonnaga
seonduvaid mitmeid metoodilisi probleeme.
Arvestatud.
PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust saadud
tagasisidest lähtuvalt muudetud ning loobutud
otseselt uue planeeringuliigi loomisest. Selle asemel
keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline
planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste
laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate
käsitlemist vajavate teemade osas. Seda, kuidas teie
ettepanekut uue käsitlusega suhestuvad, kaalutakse ja
analüüsitakse täpsemalt PlanS eelnõu koostamise
käigus.
2. Väljatöötamiskavatsuses on EKV temaatika esitatud liialt lihtsustatult ning
osaliselt ka ekslikult.
Üldplaneeringute protsessis toimub EKV ulatuse määratlemine (eriti rannikul
korduva üleujutusega ala määramine ja selle alusel EKV ulatuse välja selgitamine,
vajadusel ka muud EKV ulatust mõjutavate erisuste täpsustamine, nt
kaldaastangud, tiheasustusalad) ning sellele järgnevalt EKV ulatuse oludele vastav
ÜP mastaabis korrigeerimine (suurendamine või vähendamine). Sellele lisanduvad
enam kohapõhised EKV vähendamised, millised paljudel juhtudel on küll seotud
ehitusloa kohustuslike hoonetega, kuid mitte ainult.
Praktikas on esitatud soove rajada rannale või kaldale ka nn vaba ehitustegevuse alla
kuuluvaid ehitisi, mille puhul omavalitsusest loa või nõusoleku saamine ei ole EhSist
tulenevalt vajalik. Leiame, et ranna ja kalda kaitse eesmärkide tervikliku kaitse
eesmärgil ei ole kindlasti põhjendatud EKV vähendamise otsuse viimine
üksiktegevuste tasemele, seda eriti kui omavalitsused ei ole üldplaneeringutes seda
teemat igakülgselt (sh ranna ja kalda kaitse eesmärkidest lähtudes) strateegilisel
tasemel läbi analüüsinud.
Antud probleemi lahendamiseks näeme pigem LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste
ülevaatamist ning sellesse nimekirja veekogude kaldaid minimaalselt mõjutavate
teatud ehitiste lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi eesvoolude truubid).
Juhul kui EKV vähendamine viia ettepaneku kohasesse projekteerimistingimuste
faasi (või mujale üksikehitise tasemele), võib prognoosida Keskkonnaameti olulist
halduskoormuse suurenemist, kuna EKV vähendamine on põhjalik ja praktikas ka
ajamahukas kaalutlu-sotsustus, milles tuleb arvestada mitmeid LKS nimetatud
asjaolusid, seetõttu ebamõistlikult koormav üksikehitise ehitamise soovi korral.
Muudatuse rakendamisel pikeneb kordades otsuste tegemise aeg.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole kohustus, kuid vähendamist taotletakse
Arvestatud.
Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga
seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud
erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid
arutelusid ning selles protsessis teeme teiega
koostööd. Ranna ja kalda kaitse eesmärkidest
lähtudes peab otsuseid tegema ennekõike
Keskkonnaamet.
Toetame ettepanekut LKS § 38 lg 4 loetletud erisuste
ülevaatamiseks ning sellesse nimekirja veekogude
kaldaid minimaalselt mõjutavate teatud ehitiste
lisamist (nt purded või maaparandussüsteemi
eesvoolude truubid).
praegu enamasti selge vajaduseta. Seetõttu ei ole põhjendatud ehituskeeluvööndi
vähendamise lahti sidumine planeerimisprotsessist.
3. Ehituskeeluvööndi vähendamine ilma planeeringuta loob eelduse küsida EKV
vähendamist oluliselt kergekäelisemalt. Planeeringu koostamise kohustuse korral
jäetakse mõned ehitised ehitamata ja loobutakse esialgsetest plaanidest (tihti on
olemas ka alternatiivid ning EKV-sse ehitamine ei ole ainus võimalus). Samas on
planeeringu puhul samuti suur halduskoormus, sest EKV vähendamise eesmärgiga
planeering saadetakse korduvalt Keskkonnaametile kooskõlastamiseks/arvamuse
avaldamiseks. Teisalt on arusaadav, et planeeringu menetlus ainult üksiku ehitise
ehitamiseks EKV-sse on samuti suurt halduskoormust nõudev ega ole
riigiressursside kasutamise seisukohalt efektiivne.
Selgitus.
Võimalike muudatuste tegemisega ei tohiks kaasneda
ehituskeeluvööndi vähendamise taotluste
kergekäelisemat küsimist. Alati peaks olema
eelistatum alternatiivne ja keskkonda vähem koormav
lahendus.
4. Muudatusettepanek põhineb ekslikul seisukohal, et ehituskeeluvööndi
vähendamine on seotud eelkõige ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega.
Tegelikkuses toimub ehitamine mitte ainult ehitusloa alusel, vaid ka nö vaba
ehitustegevusena (nt eratee, alla 20 m2 abihooned) ning vaba ehitustegevuse jaoks
ei ole vajalik saada ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Et vaba ehitustegevuse
jaoks ehitusluba ei väljastata, siis puudub selliste ehitiste ehitamiseks
ehituskeeluvööndis võimalus ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta. Senine
ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus on seotud planeerimisprotsessiga
ranna/kalda kaitse eesmärke oluliselt mõjutava ehitustegevuse kavandamisel
enamasti enam kui ühe ehitise püstitamiseks ning vähemmõjutavate ehitustegevuse
tarbeks annab juba praegu LKS võimaluse ehitada ilma ehituskeeluvööndit
vähendamata LKS-is nimetatud erisuste alusel.
Selgitus.
Ettepaneku tegemisel lähtuti eeskätt nende
olukordade lahendamise vajadusest, mil
detailplaneeringu koostamine on olnud nõutav vaid
ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Need juhud ongi
peamiselt seotud tegevustega, mis ei ole
ehitusloakohustusliku hoone ehitamine (nt
jõulinnakud, tehnovõrgud jmt).
5. Ei saa nõustuda, et igal juhul on tegemist loaga, mis antakse konkreetsele
ehitisele. Teatavasti on ka planeeringuid, millega on kavandatud
ehituskeeluvööndisse rohkem hooneid ning rajatisi moodustades suurema
kompleksi, millel on ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele oluliselt suuremad ning
summeeruvad mõjud.
Teadmiseks võetud.
6. Oluline on sõnastada, mida tähendab DP ellu viimine. On selleks piiriks
planeeringus ette nähtud kruntide moodustamine, arendust toetavate ehitiste (nt
juurdepääsutee või mingi tehnorajatise (nt puurkaev) rajamine) või planeeringu
põhiehitiste (nt hooned elurajooni planeeringus) rajamine?
Teadmiseks võetud.
DP elluviimise täpne definitsioon töötatakse välja
PlanS eelnõu koostamisel.
7. DP kehtetuks tunnistamise puhul on reguleerimata, millised tingimused siis
kehtivad, kui DP ei ole ellu viidud. Kas sihtotstarve kehtib peale DP tühistamist? Selgitus.
Kui DP tunnistatakse kehtetuks, kehtivad ÜPs
määratud maakasutus- ja ehitustingimused.
8. Kõik kehtestatud DP-d peavad olema lihtsalt tuvastatavad avalikus registris (nt
maa-ameti rakendus) ja see peab olema kohustuslik. Selgitus.
Kehtestatud planeeringud tehakse kättesaadavaks
planeeringute andmekogus (PLANK). See on juba
täna kohustuslik.
9. Ettepanekuna on kavas loobuda eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapist ning
KSH koostamisest kahes osas. See asendatakse ruumianalüüsiga. Probleemi
püstitusega oleme nõus, nt juba KSH koostamine kahes osas tekitab segadust
(millal, mis küsimusi tuleks täpsemalt analüüsida) ja kogu planeeringu protsess on
väga pikk. PlanSis tuleks riigi ja KOVi eriplaneeringu kui planeeringuliik võtta ette
tervikuna ehk ka praeguseks detailse lahenduse sätted ei saa enam jääda endisele
kujule. Praegu tekitab detailse lahenduse ärajätmise võimalus pigem segadust ehk
millal peab midagi olema tehtud ja mis ajaks midagi analüüsitud, selgeks saadud.
Kui kavas on teha ruumianalüüs, sh sätestatakse kriteeriumid asukohavaliku
ruumikriteeriumidele, siis tuleb ka läbi analüüsida, kas ja kuidas on võimalik
avalikkusel asukohavaliku osas kaasa rääkida. Kogu eriplaneeringuid puudutav
muudatuste pakett peaks olema suunatud sellele, et eriplaneeringud valmiksid
mõistliku ajaga ja vajalikud küsimused saaksid lahendatud.
Teadmiseks võetud.
Oleme loobunud probleemi käsitlusest ja
asukohavalik ja sellest avalikkuse teavitamine säilib.
Konkreetseid ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse
täpsemalt PlanS eelnõu koostamise käigus.
10. ORME määrus (VV 01.10.2015 määrus nr 102) tuleks kindlasti üle vaadata.
PlanSis (ja ka KeHJSis) tuleks samas üle vaadata ka, mis juhul on planeeringu
koostamisel vaja anda KSH eelhinnang. Väga koormav on nt üldplaneeringut
muutvate DP-de puhul, kõikidel juhtudel pole see vajalik.
Selgitus.
ORME määrust on kavas kaasajastada. Hetkel on
koostatud ORME määruse ajakohastamise analüüs,
mis annab selleks sisendi.
18. Keila Linnavalitsus
15.09.2023 nr 7-
4/651-2
Mitte kooskõlastatud.
1. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.1 selgitustega, mida on silmas peetud
kvaliteetse ruumiloome põhimõtete all. Selgitame.
Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel.
2. VTK eelnõus tuleb täiendada punkti 9.4 selgitustega, kuidas on tagatud
avalikkuse teavitamine sobivast planeeringulahendusest planeerimismenetluses
vastuvõtmise etapist loobumise ja vastuvõetud planeeringu avalikustamisest
loobumise järel.
Selgitame.
Vastuvõtmisest loobumise käsitlust on PlanS VTK-s
muudetud ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist (vt täpsemalt
PlanS VTK p 1.4.).
3. VTK-s ei ole piisavalt infot muudatusettepanekute 1 ja 4 põhimõtete kohta. Selgitame.
Oleme PlanS VTK koostamisel lähtunud VTKle
sobivast vormist, st kirjeldanud praktikas esinenud
probleeme ja nende võimalikke regulatiivseid
lahendusi. Seoses punktiga 4, vt eelmist selgitust.
Muudatusettepanekute sisu selgitame täpsemalt
eelnõu ja seletuskirja koostamise protsessis.
19. Narva Linnavalitsus
13.09.2023 nr 4.2-
17/7893
1. Palume määratleda terminite („mõisted“) osas, mida tähendab „ei ole asutud ellu
viima“. Arvestatud.
Võtame arvesse PlanS eelnõu koostamisel, lähtudes
PlanS VTK p 1.5.
2. Teeme ettepaneku kaaluda üleriigilise planeeringu kehtestamiseks riigikogu poolt,
arvestades üleriigilise planeeringu ruumiotsuste mõju riigile tervikuna. Mitte arvestatud.
PlanS § 24 lg 1 kohaselt kehtestab üleriigilise
planeeringu Vabariigi Valitsus. Üleriigiline
planeering mõjutab kogu riiki sõltumata selle
kehtestajast ning puuduvad sisulised põhjused
kehtestaja muutmiseks.
3. Lisada planeeringute liikide hulka ka regionaalplaneeringu, mis koostatakse kattes
mitme KOV territooriume ühiste ja seotud teemade lahendamiseks.
Regionaalplaneeringu koostamise korraldamine võiks olla pädeva riigiasutuse
juhtida, selle algatamise ettepaneku võiks teha kas huvitatud KOV’id ühiselt
(sarnaselt huvitatud isikutest nt detailplaneeringute algatamisel) või ka ühe või teise
valdkonna eest vastutav riigiasutus.
Teadmiseks võetud.
PlanS VTK-s on vastava teema käsitlust muudetud
ning loobutud otseselt uue planeeringuliigi loomisest.
Selle asemel keskendutakse seniste
planeeringuliikide (üleriigiline planeering ja
maakonnaplaneering) võimaluste laiendamisele nii
territoriaalselt kui ka erinevate käsitlemist vajavate
teemade osas.
4. Teeme ettepaneku muuta Planeerija mõistet ja sisu ning sellega seonduvaid PlanS
osasid ja siduda Planeerija olemus kutsesüsteemiga, kuna seaduses praegusel kujul
esinev määratlus on väga keeruline omavalitsuse tasandil nii kontrollida kui tagada
pädeva planeerija olemasolu planeeringute koostamiseks.
Mitte arvestatud.
PlanS VTK terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus
arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub
terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning
pealekasv planeerijate osas on kasin, omab
kutsetunnistusega planeerija termini sidumine
positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende
oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda
probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,
vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud
kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi
halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi
lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle
nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise
planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on
võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi
loomine on vajalik.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,
et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab
lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh
peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab
õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on
lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline
tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist
korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega
valdkonnas.
5. Teeme ettepaneku eemaldada PlanS peatükk 7 Kohaliku omavalitsuse
eriplaneering ja määratleda vajalikud osad planeerimise reguleerimiseks
regionaalplaneeringu peatükis. Seaduse rakendamise 8 aastat on näidanud, et antud
planeeringuliik ei täida oma eesmärki, ei ole põhjendatud protsessiga ja ei ole ka
tihti planeerimise põhimõtete täitmisel eesmärgipärane.
Mitte arvestatud.
KOV EP instrumendi tõhustamiseks oleme muutnud
probleemi käsitlust , kuid mitte selliselt, et kaalumise
all oleks eriplaneeringu protsessist loobumine..
6. Tuua PlanS sisse uuesti detailplaneeringute lihtsustatud menetlus nii
halduskoormuse vähendamiseks kui ka lihtsamate detailplaneeringute (näiteks mõne
elamukrundi detailplaneering jms) menetlusaja vähendamiseks.
Mitte arvestatud.
Selleks on olemas kehtiv regulatsioon (PlanS § 125
lg 5, EhS § 26), mis võimaldab, kas detailplaneeringu
koostamisest üldse loobuda või ka kehtivat
detailplaneeringut täpsustada. Ettepanekust ei ilmne,
mida on sisuliselt mõeldud lihtsustatud menetluse all.
Samas on eelviidatud regulatsioonid kavas PlanS
eelnõu koostamisel üle vaadata.
7. Teeme ettepaneku sisse viia PlanS riigilõivu nõude analoogselt EhS-iga. See on
väga põhjendatud mitmest vaatest. Kõigepealt kaalub huvitatud isik
detailplaneeringu algatamist põhjalikumalt kui senine praktika seda näitab ning
seeläbi ei tule KOV menetleda planeeringuid, mida tõenäoliselt ka ellu ei viida.
Paljuski on omavalitsustes planeeringute menetluste aeg suhteliselt pikk, kuna
algatatakse hulgaliselt planeeringuid, kus tegelikult huvitatud isikule reaalne kas
vajadus või plaan puudub kuid mida esitatakse „igaks juhuks“ krundi väärtuse
tõstmiseks ja mis koormab oluliselt omavalitsuse töökoormust ja seda tihti
pikaajaliselt. Teiseks annab see võimaluse KOV-idele üle vaadata planeeringute
menetlusega tegeleva ametniku palgataseme.
Mitte arvestatud.
Riigilõivu kavandamisest on eelnõu koostamisel
loobutud.
8. Määratleda PlanS „tiheasustusala mõiste“, kuna mõistet kasutatakse eri riiklike
ametkondade poolt eri tähenduses ja kohalikul tasandil ruumiotsuseid tehes tekitavad
erinevad tõlgendused ja arusaamad palju segadust ja probleeme ning takistavad tihti
menetluste protsesse.
Mitte arvestatud.
Tiheasustusala LKS § 38 lg 1 p 3 tähenduses on linn
ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav
kompaktse asustusega ala. Nende alade määramine
ongi PlanS § 75 lg 1 p 27 kohaselt ÜP juba täna
ülesanne. Nõustume, et tiheasustusala mõistet
kavandatakse ka muudes seadustes, kuid PlanS
muutmise raames lähtutakse vaid tiheasustusala ja
planeerimismenetluse seostest.
9. Ehituskeeluvööndi vähendamine tuua KOV pädevuseks planeeringu osana ja
võimaldada ehituskeeluvööndit vähendada ka projekteerimistingimuste alusel
eeldusel, et Keskkonnaamet või vajadusel Keskkonnaministeerium on
ehituskeeluvööndi vähendamise kooskõlastanud.
Selgitus.
Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga
seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud
erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid
arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse ka
Keskkonnaamet.
10. Sotsiaalse taristu kulude õigusliku riikliku regulatsiooni kehtestamisel tuleb
silmas pidada, et kõik piirkonnad/ KOV-id Eestis ei soovi reguleerida sotsiaalse
taristu rajamist täiendavate tasudega. Kahanevates piirkondades on sotsiaalne taristu
nagunii juba liiga suur ja huvitatud isikute soovi piirkonnas arendada ei soovita
takistada täiendavate kuludega.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalutakse ja analüüsitakse täpsemalt
PlanS eelnõu koostamise käigus, sh analüüsitakse
vajadust teiste seaduste ja õigusaktide muutmiseks.
Selgitus.
Hetkel on koostatud sotsiaalse taristu tasu analüüs,
mille tulemusel hakatakse võimalikku tasu
kehtestamist kaaluma.
11. Kaaluda üldplaneeringut muutavate detailplaneeringute puhul lähte-
seisukohtade ettepanekute saamise kohustusest loobumist isikutelt ja asutustelt
kuna detailplaneeringutes lähteseisukohtade koostamine ei ole kohustuslik. Sel
juhul tekib arusaamatu etapp, millal koostatakse lähteseisukohti, kes neid kinnitab
ja milline on neil juriidiline pädevus ning millal neid tuleb esitada seisukohtade
saamiseks.
Selgitus.
Ettepanekus ei ole toodud sisulist põhjendust ÜP-d
muutva DP puhul lähteseisukohtadest loobumiseks.
Täna on PlanS § 6 p 12 kohaselt planeeringu
lähteseisukohad on planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav
dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja
kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki
ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse
lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava
ajakava ning annab ülevaate planeeringu
koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja
planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.
Selgusetuks jääb, miks ei ole nende koostamine
põhjendatud ÜP-d muutva DP puhul.
20. Rahandusminis-
teerium
18.09.2023 nr 1.1-
11/4944-3
1. Kuivõrd ruumiline planeerimine vallas või linnas on KOKS § 6 lõike 1 kohaselt
omavalitsusüksuse ülesanne, ei saa planeerimisseadusega kohaliku omavalitsuse
üksusele ette kirjutada, milleks ta laekuvaid sissetulekuid kasutada võib. Seega ei pea
me võimalikuks tasust laekunud raha sihtotstarbelist kasutamist seaduses sätestada.
Arvestatud.
21. Justiitsministeerium
21.09.2023 nr 8-
2/4930
1. Planeeringute menetlemist puudutava teabe avaldamisel üksnes elektrooniliste
kanalite (VTK-st nähtuvalt on kaalumisel ajalehes avalikustamisest loobumine või
selle soovituslikuks muutmine) kaudu ei pruugi teave jõuda kõikide isikuteni, kes
võivad olla huvitatud koostatavast planeeringust, kuid kelle õigusi, kohustusi ega
huve see otseselt ei puuduta ning keda seetõttu isiklikult ei informeerita.
Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste valguses võib teabe avaldamine
ajalehes tunduda esmapilgul ebamõistlik, kuid tuleb kindlasti arvestada, et
maapiirkondades on jätkuvalt probleemiks kiire internetiühenduse vähene
kättesaadavus ning osade inimeste vähene arvutikasutamise oskus või vajalike
seadmete puudumine. Dokumendi kättetoimetamisel ajalehes avaldamisega
tagatakse info jõudmine nende isikuteni, kelle poole ei oska haldusorgan ise
pöörduda või kelle asukoha kohta ei ole informatsiooni. Samuti suurendab ajalehes
teabe avaldamine võimalust, et teave jõuab võimalikult suure hulga isikuteni.
Arvestatud.
PlanS VTK-d on läbivalt muudetud. PlanS eelnõu ja
seletuskiri koostatakse lähtuvalt eeldusest, et ajalehes
teavitamine on vajalik.
2. VTK punktis 1 probleemi 1.3 juures märgitust nähtub, et soovitakse loobuda
planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise nõudest Vabariigi
Valitsuse veebilehel.
Vastavalt kehtivale PlanS-le on üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringu ning
maakonnaplaneeringu algataja ja kehtestaja Vabariigi Valitsus. Tegemist on avaliku
ülesandega, mille täitmise käigus saadud või loodud teabele juurdepääsu reguleerib
lisaks PlanS-le ja HMS-le ka avaliku teabe seadus (AvTS). AvTS § 27 lg 1 p 32
kohaselt on teabevaldaja (kelleks on ka Vabariigi Valitsus) kohustatud avalikustama
muu hulgas sellise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe ja dokumendid, mille
avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel
vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
Seejuures tuleneb AvTS § 29 lg-st 1 koosmõjust sama seaduse § 31 lg-ga 1 kohustus
avaldada selline teave oma veebilehel, või lisada veebilehele link, mille kaudu on
teave kättesaadav. Palume eelnõu koostamisel arvestada, et Vabariigi Valitsuse
veebilehele tuleb lisada link sellele veebilehele, mille kaudu on planeerimismenetlust
puudutav teave kättesaadav.
Arvestatud.
PlanS VTK-s on käsitlust on muudetud ning
vastavast ettepanekust on loobutud.
3. VTK punkt 1 probleemid 1.6 ja 1.16 käsitlevad planeerimismenetluse läbiviimise
tasu ja sotsiaalse taristu tasu kehtestamist ja planeerimismenetluse läbiviimise tasu
ja sotsiaalse taristu tasu osas viiakse läbi täiendav analüüs, mistõttu ei ole VTK-s
nende küsimuste regulatiivseid lahendusi veel lõplikult avatud. Siiski peame
oluliseks rõhutada mõningaid põhimõtteid, mis puudutavad eelkõige
planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu kehtestamist:
Üldine põhiseaduslik nõue avalik-õiguslike toimingute eest tasu kehtestamisel on
seadusliku aluse nõue (PS § 113). Samuti tuleb tasu kehtestamisel tagada isikute
võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus. Planeerimismenetluse läbiviimise tasu
kehtestamisel üksnes ehitusõiguse aluseks olevate planeeringute menetlemisele peab
Selgitus.
Menetluse eest tasu kehtestamise kavast on loobutud.
Sotsiaalse taristu tasu kehtestamise täpsemat vajadust
ja võimalusi kaalutakse eelnõu koostamise käigus
lähtudes läbiviidud analüüsist.
olema objektiivne ja mõistlik põhjus. VTK-st ei selgu, mis on need objektiivsed
põhjused, mis õigustavad üksnes teatud liiki planeeringute menetlemise eest tasu
kehtestamise. Tasu, kas lõivu või maksuna, ja selle suuruse kujundamisel tuleb
arvestada, et see põhjendamatult ei takistaks isikul mõne põhiõiguse (eelkõige
omandipõhiõiguse) realiseerimist. Seejuures tuleb analüüsida, kas ehitusõiguse
aluseks olevate planeeringute planeerimismenetluse läbiviimise eest tasu
kehtestamine olukorras, kus ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv ette
nähtud, on proportsionaalne ega raskenda isikul ülemäära omandipõhiõiguse
teostamist. Palume eelpooltooduga eelnõu koostamisel arvestada.
4. Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua põhilised halduskoormuse vähenemised ja
ka suurenemised ning hinnata (ligikaudselt) eelarvelist mõju seaduseelnõu
seletuskirja koostamisel.
Arvestatud.
Eelnõu seletuskiri koostatakse märkusest lähtuvalt.
5. 5. VTK punktis 14 on öeldud, et „puudub vajadus põhjaliku mõjuanalüüsi
koostamiseks HÕNTE § 46 lõige 3 järgi“, millega viidatakse oluliste mõjude
puudumisele. VTK-s tulnuks põhjendada olulise mõju puudumist. Arvestades, et
muudatused mõjutavad suurt sihtrühma (kõiki ühiskonnaliikmeid) ning on suunatud
kvaliteetse ruumiloome ning planeerimismenetluse efektiivsemaks muutmise
eesmärkide täitmisele, tuleks meie hinnangul mõju lugeda oluliseks. Juhime
tähelepanu, et ka VTK-s on punkte, milledes on tõdetud olulise mõju esinemist (nt
punktides 11.15.1.3.; 11.16.1.6.).
Arvestatud.
PlanS VTK probleemistike käsitlusi ja ulatust on
mitmes punktis muudetud, sh on sellest lähtuvalt
muudetud ka VTK-s -s toodud eelanalüüsi ja mõjude
olulisust.
22. Eesti Linnade ja
Valdade Liit
22.09.2023 nr 5-
1/228-2
1. Planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted tuleb muuta selgemaks.
Ehitusliku kompleksi mõiste on vajalik ühtlustada PlanSis ja EhSis. Seaduses
tuleks luua selgemad piirid EhS § 27 rakendamisele, millisest hetkest ei ole enam
otstarbekas täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega, vaid läbi viia
uus detailplaneeringu menetlus.
Arvestatud.
Seda ongi plaanis PlanS eelnõu koostamisel
analüüsida. Kindlasti on oluline, et edaspidi oleks
selgem, millistel juhtudel oleks tegemist
detailplaneeringu täpsustamisega. Juhul kui neist
piiridest väljuda, tuleb läbi viia uue detailplaneeringu
menetlus.
2. Omavalitsused ei toeta planeerimise tasu sätestamist. Selliselt suurendatakse
oluliselt KOV töökoormust, mis nõuab lisa spetsialistide palkamist. Samuti tekib
planeeringu koostamise taotlejal planeeringu koostamise tasu maksmisel otsene
ootus planeeringu koostamisele. Tuleks jääda senise regulatsiooni juurde, kus
detailplaneeringust huvitatud isikuga võib sõlmida halduslepingu planeeringu
koostamise või planeeringu koostamise tellimise ja finantseerimise üleandmiseks,
kuid see peaks toimuma üld- mitte erandjuhul.
Arvestatud.
Planeerimise tasu kehtestamise kavast on loobutud.
3. Võtta PlanS § 130 lg-st 2 välja p-i 2 mille kohaselt planeerimisalase tegevuse
korraldaja ei või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise
üleandmiseks, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut.
Mitte arvestatud.
Üldplaneering on KOV peamine dokument, mis
suunab omavalitsuse ruumilist arengut tervikuna.
Terviku tüki kaupa (ehk DP-ga) muutmisel võib
Nimetatud sätte välja võtmine võimaldaks eespool nimetatud halduslepingut
sõlmida ka juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud
üldplaneeringut.
kaduda terviklikult kujundatud ja avalikkusega
kokkulepitud ruumilahendus, mistõttu peaks DP-ga
ÜP muutmine olema pigem erand. Avalike huvide
kaitse on paremini tagatud kui planeeringu tellija on
KOV. Ka Riigikohus on varasemalt asunud
seisukohale (vt RKHKo 3-3-1-12-07), et juhul kui
KOV korraldab ise planeeringu koostamist, on
erinevate huvide tasakaalustatud arvessevõtmine
tõhusam kui juhul, kui planeeringu tellijaks on
eelduslikult arendustegevuse kasumlikkusest
huvitatud eraõiguslik isik.
4. Ehituskeeluvööndi mahtude suurenemine peaks jääma detailplaneeringu
menetlusse ja kaitsevööndi piiride vähendamise lihtsustamist ei toeta. Ettepanek on
muuta LKSi selliselt, et supelrandadesse oleks lubatud ehitada ka ranna
teenindamiseks vajalikke spetsiifilisi hooneid (siseruumiga vetelpäästetorn,
rannavalvetorn jms).
Teadmiseks võetud ja osaliselt arvestatud.
Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga
seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud
erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid
arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti
ka Keskkonnaamet. Ranna ja kalda kaitse
eesmärkidest lähtudes peab otsuseid tegema
ennekõike Keskkonnaamet.
5. Jätta PlanS § 75 lg 1 p-s 18 reguleeritu (mille kohaselt on üldplaneeringu
ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine)
üldplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks, kuna PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral lubada detailplaneeringut
koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva
hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised mh
kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused.
Selgitus.
Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste
määramine on üks ÜP tuumikülesannetest, mis peab
saama kohustuslikuks. Millised ülesanded neile veel
võiksid lisanduda selgub eelnõu koostamisel.
6. Palume PlanSis määratleda, mida mõeldakse olemasoleva hoonestuse all. Arvestatud.
PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja
muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud
mõistete tõlgendamisel neid edaspidi vähendada.
Kindlasti vaadatakse selle protsessi käigus üle ka
mõisted ja nende sisu.
7. Palume PlanSi muuta selliselt, et lisaks hoonele (nt elamule), oleks võimalik
ehitada lisaks seda teenindavatele rajatistele ka seda teenindavad hooned (nt
abihoone).
Mitte arvestatud.
Abihoonete rajamise võimalikkust saab reguleerida
eeskätt üldplaneeringuga seatavate tingimustega.
Kuna abihooned osutuvad sageli põhihoonega
samade parameetritega ehitisteks, kaotaks senine
regulatsioon on sisu ja mõtte, milleks on võimaldada
ühe ehitusloakohustusliku hoone ehitamist.
Arvestama peab, et alla 60 m2 ja kuni 5 m kõrguseid
hooneid, sh elamu teenindamiseks vajalikke hooneid,
saab ehitada vaid ehitisteatise esitamisel ning nende
ehitamiseks ei ole PlanS kohaselt DP nõutav. Seetõttu
me muudatust ei toeta.
8. Ebaselge ja mitmeti tõlgendatav on PlanS § 125 lg 5 p 2 rakendamine. Täpsemalt
tekitab praktikas probleeme, mis on piisavad üldplaneeringust tulenevad
tingimused, et projekteerimistingimuste andmine oleks lubatav.
Arvestatud.
PlanS § 125 lg 5 on kavas tervikuna üle vaadata ja
muuta selliselt, et praktikas enim küsimusi tekitanud
mõisted selgemini sõnastada. Selle protsessi käigus
vaadatakse üle ka PT andmise lubatavuse
kriteeriumid.
9. Palume PlanSi reguleerida, mida tuleb mõista detailplaneeringu elluviimisega
alustamise all, st millest alates võib öelda, et detailplaneeringut on asutud ellu viima.
10. Otstarbekas ei ole kehtestada detailplaneeringule kehtivuse aega, mis hetkest
muutub detailplaneering automaatselt kehtetuks, kuna ka 10 aastat tagasi
kehtestatud detailplaneering võib olla konkreetseid asjaolusid arvestades elluviidav.
Teeme ettepaneku jääda PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde, kuid välistada
kehtetuks tunnistamise korral kahju hüvitamise.
Osaliselt arvestatud.
Kavas on senisest täpsemini välja tuua, mida
mõeldakse detailplaneeringu elluviimisena ja mis
hetkest see võiks toimuda.
PlanS § 140 lg 1 senise regulatsiooni juurde jäämist
me ei toeta. Ka Riigikohus on leidnud, et õiguslikke
vaidlusi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ja
selle usaldamisega tekitatud kahju hüvitamise üle
aitaks vältida see, kui seadusandja sätestaks tähtajad,
mille jooksul isik saab planeeringu kehtima jäämist
usaldada ja mille möödumisel tekib kohalikul
omavalitsusel senisest lihtsam võimalus tunnistada
detailplaneering kehtetuks.
Kaalume komplekselt läbi selle, kas ja mis
tingimustel kehtetuks muutumine seaduse alusel
edaspidi rakendub.
11. Kehtestada üleriigiliselt sotsiaalse taristu tasu arvutamise metoodika, mis
kirjeldab sotsiaalse tasu kujunemisel aluseks võetavaid olulisi kriteeriume
(tingimusi) ning anda KOVdele metoodika alusel õigus kehtestada sotsiaalse taristu
tasu konkreetne suurus (analoogia maamaksuga) ja tasu rakendamise muud
tingimused.
Selgitus.
Nendele küsimustele annab esmase hinnangu ja
esitab peamised koostamisel olev „Sotsiaalse taristu
väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Sellest
lähtudes analüüsime täpsemalt, milline
lahendusvariant võiks olla sobivaim
12. Lisaks sotsiaalse taristu tasu kehtestamisele tuleb seadusega sätestada KOVidele
õigus laiendada sotsiaalse taristu ehitamise nõue detailplaneeringu või Vt p-s 11 toodud selgitus.
Juhime täiendavalt tähelepanu, et PT-de andmine
toimub EhS-is sätestatud alusel ja korras ning PlanS-
projekteerimistingimustega hõlmatud arendusalale. Seejuures tuleb vahet teha
sotsiaalse taristu rajatistel ja sotsiaalse taristu hoonetel.
is ei saa reguleerida õigussuhteid, mis väljuvad
seaduse piiridest. Edastame ettepaneku ka KliM-ile,
kes tegeleb EhS muudatustega.
13. Teeme ettepaneku täiendada PlanS §-s 131 sätestatud loetelu sotsiaalse
taristu rajatistega. Vt p-s 11 toodud selgitus.
14. Sätestada PlanSis võimalus sõlmida arendajaga haldusleping arendusalale
sotsiaalse taristu hoone (lasteaia-, kooli- vms hoone) ehitamiseks juhul, kui arenduse
maht tingib selle hoone ehitamise vajaduse.
Vt p-s 11 toodud selgitus.
15. Kehtestada seadusega võimalus kohaldada sotsiaalse taristu tasu, sõlmida avaliku
taristu (nii kehtivas PlanS-s 131 sätestatud ehitised kui sotsiaalse taristu) rajamiseks
haldusleping ka projekteerimistingimuste andmise menetluses.
Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitusi.
16. Projekteerimismenetluses sõlmitud halduslepingu sõlmimise ja halduslepingu
täitmise tagamiseks tuleb seaduses sätestada kohaliku omavalitsusüksuse õigus
keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste
andmisega kaasneb avalikult kasutatava ehitise (sh sotsiaalse taristu) ehitamise
vajadus, kuid projekteerimistingimuste taotleja ei ole nõus sõlmima halduslepingut
selle ehitise ehitamiseks või ehitamisega seotud kulude kandmiseks.
Vt p-des 11 ja 12 toodud selgitus.
17. Sätestada KOVidele õigus nii ehituslubade kui projekteerimistingimuste
andmisest keeldumiseks, nende kehtetuks tunnistamiseks kui ka kasutuslubade
andmisest keeldumiseks.
Selgitus.
Ehituslubade ja PT-de andmise regulatsioon sisaldub
EhS-s mille muutmisega tegelemine eelkõige KliMi
vastutusvaldkonda. Edastame ettepaneku KliM-ile,
kes tegeleb EhS muudatustega.
18. Planeeringuteadete avaldamine ainult veebilehel ja soovituslikult ajalehes ei toeta
avalikkuse kaasamist planeeringuprotsessis, vaid vähendab seda. Sellisel juhul
leitakse põhjused, miks ajalehes ei pea teavitama, sest üldjuhul on see tasuline ja
rahalisi vahendeid hoitakse kokku.
Arvestatud.
Ajaleheteadetest ei ole arutelude tulemusena kavas
loobuda. PlanS eelnõu ja seletuskiri koostatakse
lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
19. Kui planeeringu vastuvõtmisest loobutakse, kuidas piiritletakse siis planeeringu
kooskõlastamise menetluskogu planeerimisprotsessis? Kehtiva seaduse alusel
kooskõlastatakse planeering enne vastuvõtmist ja siis see avalikustatakse. Kui
planeeringut ei avalikustata, kas siis avalikkuse kaasamisest loobutakse?
Teadmiseks võetud.
PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise
käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.
20. Jääb ebaselgeks, mis on tegevuse eesmärk, kas ministril saab olema õigus
sisuliselt ÜP ja DP-ga määratud sihtotstarbeid muuta, kelle taotlusel saab minister
seda õigust kasutada?
Selgitus.
Ministril ei saa edaspidi olema õigust ÜP ja DP-ga
määratud sihtotstarbeid muuta. PlanS-is saab
sätestada õigusliku aluse määruse andmise
kehtestamiseks, millega saab anda raamistiku,
milliseid sihtotstarbeid ja juhtotstarbeid on võimalik
määrata.
21. Nõustume, et planeeringu elluviimine ja planeeringu kehtivus peaks saama
ajaliselt mõõdetavaks. Siinjuures on olulised kehtivusaja pikendamise tingimused ja
tähenduse peaks saama planeeringu elluviimine, samas on vaja täpsustada kas
planeeritud kruntide maakatastrisse kandmise menetlus tähendab juba planeeringu
elluviimist?
Selgitus.
Ettepanekut kaalutakse eelnõu koostamise käigus,
samuti senisest selgemini planeeringu elluviimine, sh
millisest hetkest loetakse planeeringu elluviimine
alustatuks.
22. Lisaks teeme ettepaneku täiendada PlanSi järgmiselt.
22.1. Seaduses määratud 30 päevane tähtaeg on liiga lühike nii üldplaneeringu ja
KSH algatamiseks kui ka algatamata jätmiseks. Teeme ettepaneku kehtiva tähtaja
muutmist 60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani ning samuti
muuta detailplaneeringu algatamisele või algatamata jätmisele kehtestatud tähtaega
60 päevani ja mõjuval põhjusel tähtaja pikendamist 90 päevani.
Mitte arvestatud.
Käesolevas PlanS muutmise protsessis on võetud
fookus leida menetlusele kuluva aja vähendamise
võimalusi. Menetlustähtajast mitte kinnipidamist
reguleerib täna juba haldusmenetluse seadus (HMS)
§ 41, mille kohaselt kui haldusakti või toimingut ei
ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja
jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema
teatavaks haldusakti andmise või toimingu
sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud
tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastav nõue
kehtib ka planeerimismenetluses (planeerimisseadus
(PlanS) § 1 lg 3). Ühtlasi juhime tähelepanu, et
lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on võetud
tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse
planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse
kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et
planeeringute algatamise menetlust lihtsustada.
22.2. PlanS § 92 lg 2 sätestab, mida üldplaneeringu ülevaatamisega välja
selgitatakse ja üle vaadatakse. Teeme ettepaneku jätta PlanS § 92 lg 2 p-st 5 välja
sõnad „muutmise või“, kuna PlanS § 140 lg 8 kohaselt muutub varem kehtestatud
detailplaneering uue detailplaneeringu kehtestamisega osaliselt või täielikult
kehtetuks. Praktikas ei ole realistlik, et KOV hakkaks kehtiva detailplaneeringu
üldplaneeringuga vastuolu selgumisel koostama oma initsiatiivil alale uut
detailplaneeringut. Samuti palume eemaldada PlanS § 140 lg-st 7 ebatäpsus nagu
saaks olemasolevat detailplaneeringut muuta.
Arvestatud.
PlanS § 92 lg 2 p-i 5 esitatud ettepanekut kaalume
PlanS koostamise käigus.
PlanS § 140 lg-s 7 sätestatu tähendabki seda, et
kehtivat detailplaneeringut muuta ei saa. Kui selline
soov on, siis tuleb koostada uus sama planeeringuala
hõlmav detailplaneering.
22.3. Praegu sätestab PlanS § 125 lg 1 p 2, et detailplaneeringu koostamine on
nõutav mh olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud
mahust. Palume täpsustada, mida tuleb mõista olemasoleva hoone mahu all
vanemate hoonete puhul.
Selgitus.
Esialgse mahu määramisel lähtutakse
ehitusregistrisse kantud esialgsetest andmetest.
Selgitame, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas
olukord, kus isik laiendab hoonet mitu korda alla
33% ning lõpptulemusena on esialgne hoone või
olulise avaliku huviga rajatis suurenenud näiteks
50%. Kui protsentuaalne muudatus võrreldes
esialgselt lubatuga suureneb mitmekordse
laiendamisega seonduvalt üle 33%, tuleb koostada
detailplaneering. See on vajalik, sest ulatusliku
laiendamisega võivad saada kahjustada piirnevate
kinnisasjade omanike õigused või huvid, samuti
võivad suuruse tõttu muutuda nõuded tuleohutusele
vms.
22.4. PlanS § 133 kohaselt peaks arvamust küsima kõigilt, keda teavitatakse
detailplaneeringu koostamise algatamisest, k.a piirinaabreid. Nt tuleb piirinaabreid
teavitada avalikust väljapanekust ja siis on võimalik neil esitada vastuväiteid. PlanS
§ 133 ei sätesta arvamustele vastamise kohustust, küll aga tuleb vastata
vastuväidetele. Seega on sisuliselt tegemist kaks korda arvamuse küsimisega. Palume
kaaluda detailplaneeringu menetluses teavitamise vähendamist, et vältida
halduskoormust ning vältida teadete saajate liigset koormamist.
Selgitus.
HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab kohustuslikuna selliste
isikute kaasamise, kelle õigusi või kohustusi võib
haldusakt puudutada. Need on isikud, kelle õigused ja
kohustused on juba seadusandlikul tasemel kaitstud.
Nendeks on PlanS mõistes omanik ja piirneva
kinnisasja omanik. Tegu on isikutega (kolmandad
isikud), kelle õigusi võib planeering puudutada ning
nemad on võrreldes teiste võimalike planeeringust
huvitatud isikutega võrreldes n-ö eristaatuses just
seetõttu, et planeering võib puudutada nende õigusi,
mistõttu on selliste isikute teavitamine põhjendatud ja
vajalik.
22.5. Samuti palume kaaluda, kas valitsusasutusi, kellega tehakse koostööd, tuleb
teavitada igast detailplaneeringu etapist. PlanS § 127 on nimetatud, et
detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega. PlanS § 128 lg 8 kohaselt
tuleb neid planeeringu koostamise algatamisest teavitada ning samuti on järgmistes
paragrahvides sätted, et neid tuleb teavitada ka detailplaneeringu vastuvõtmisest ja
kehtestamisest. Oleme seisukohal, et nii sagedane teavitamine on ebamõistlik, kuna
valitsusasutustelt tuleb igal juhul arvamust või kooskõlastamist küsida.
Teadmiseks võetud.
Vaatame valitsusasutustega koostöö tegemist
puudutavad sätted üle PlanS eelnõu koostamise
käigus. Võimalik on kaaluda lahendust, mille
kohaselt saavad valitsusasutused loobuda teavituste
saamisest teatades sellest koostamise korraldajatele,
vms.
22.6. Palume segaduse vältimiseks PlanSis tuua selgelt välja üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu menetlemise erikord. PlanS viitab praegu üldiselt, et
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning
koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid
üldplaneeringu menetluse sätetele, mis tekitab detailplaneeringu menetlemisel
segadust.
Samuti võiks seaduses olla regulatsioon, et üldplaneeringu (ÜP) muudatuse
määratlemine on planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustusõigus. See väldiks
mitmeid ebameeldivaid olukordi, kus ÜP kaardile on ekslikult tekkinud trükivead (nt
Mitte arvestatud.
Oleme arvamusel, et menetlusnõuded on selged ja
üheselt mõistetavad ning puudub alus arvata, et
menetlemisel segadusi esineb. Oleme menetlusnõuete
abistamiseks koostanud ka planeerimine.ee
veebilehele skeemid, mis võimaldavad kehtivat
õigust eesmärgipäraselt tõlgendada.
vale värviga tähistatud alad) ja nende parandamiseks ei peaks algatama ÜP muutmist
tervikuna.
Ilmse ebatäpsuse parandamise võimaluse annab juba
HMS § 59, mis kohaldub ka planeerimismenetlusele
kui haldusmenetluse alaliigile.
22.7. Palume PlanSis reguleerida, mis juhtub, kui üldplaneeringut muutev
detailplaneering tunnistatakse kehtetuks. PlanSis peaks olema sõnaselge lahendus,
et varasemad üldplaneeringu muudatused kehtetuks ei muutuks.
Teadmiseks võetud.
Kaalume muudatuse tegemise vajadust eelnõu
koostamise käigus.
22.8. Kehtivas regulatsioonis on selgusetu, millises etapis täpselt tuleb esitada
detailplaneering valdkonna eest vastutavale ministrile täiendavate kooskõlastuste
määramiseks. Tõlgendamisel on võimalik teha järeldus, et seadusandja võib olla
mõelnud vastuvõtmise eelset etappi, kuid on see vaja täpsemalt seaduses reguleerida.
22.9. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb üldplaneeringut muutva detail-
planeeringu menetlusele kohaldada üldplaneeringule ettenähtud menetlust. See
tähendab, et nii detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise kui kehtestamise peab
otsustama volikogu. Haldusmenetluse menetlus-ökonoomika põhimõttest lähtudes
võiks üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu algatada ja vastu võtta valla- või linnavalitsus, arvestades
seejuures, et kohtupraktika kohaselt ei loeta algatamise ja vastuvõtmise korraldusi
haldusaktideks, vaid kehtestamise haldusakti ettevalmistavateks
haldustoiminguteks. Kehtestamise otsustamine jääks selliste detailplaneeringute
puhul endiselt volikogudele. Sarnaselt peaks otsustamise pädevus olema ka KSH
algatamisel ja KSH aruande vastuvõtmisel, st anda need menetlustoimingud valla-
või linnavalitsuse pädevusse.
Selgitus.
Kuivõrd kooskõlastamise etapp eelneb
vastuvõtmisele, siis on seadusandja soov olnud ka
täiendavate kooskõlastuste määramisega seotud
menetlustoimingud viia läbi enne vastuvõtmist.
Teadmiseks võetud.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise
ja vastuvõtmise otsuste tegemise regulatsioon tuleneb
KOKSist, mille § 22 lg 1 nimetab volikogu pädevuse.
Selliselt KOKSi muutmist hetkel ei ole kavandatud,
saame kaaluda muudatuse tegemise vajalikkust ja
võimalikkust eelnõu koostamise etapis.
22.10. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestvusele
kehtiv regulatsioon on haldusmenetluslikult koormav ja ei lähtu HMS § 5 lg-s 2
toodud põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt,
samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Ettepanek on menetlust lihtsustada ja kohaldada kuni 30. juunini 2015
kehtinud PlanS §-st 19 tulenevat põhimõtet ehk avaliku väljapaneku kestus on neli
nädalat. Sama tuleks rakendada KSH puhul.
Selgitus.
Avaliku väljapaneku kestus on ka praegu ca 4
nädalat, s.o 30 päeva (PlanS § 87 lg 4).
22.11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab volikogu kehtetuks tunnistama ka need
detailplaneeringud, mille on kehtestanud valla- või linnavalitsus. Selline regulatsioon
ei ole põhjendatud ja on volikogule ning menetlusosalistele ebamõistlikult koormav.
Teeme ettepaneku muuta PlanSi ja KOKSi selliselt, et detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamine oleks haldusorgani pädevuses, kes on detailplaneeringu kehtestanud.
Teadmiseks võetud.
Ettepanekut kaalume PlanS eelnõu koostamise
käigus.
22.12. Kehtiv regulatsioon sätestab, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja
arvamuse andmiseks § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (PlanS § 140
Teadmiseks võetud.
Nõustume, et DP kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõu kooskõlastamine PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud
lg 3). Oleme seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu
kooskõlastamine nimetatud ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, näiteks
juhul, kui detailplaneeringu kohase ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib
olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Oluline on kaasata asutused uue
ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse taotlema uues menetluses (s.o
projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses). Ühtlasi palume analüüsida, kas
PlanSi on vajalik muuta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2023
kohtuotsusest nr 3-20-2247 tulenevalt, milles on selgitatud PlanS § 140 lg-s 1
sätestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisega seonduvat.
ametiasutustega ei pruugi olla alati vajalik, eriti
olukordades kui detailplaneeringu kohase
ehitusõiguse kehtetuks tunnistamisel säilib
olemasolev olukord looduses, nii nagu see on. Samuti
leiame, et oluline on kaasata asutused uue
ehitusõiguse määramisel – uut ehitusõigust hakatakse
taotlema uues menetluses (s.o DP, PT või ehitusloa
menetluses). Kaalume esitatud ettepanekut PlanS
eelnõu koostamisel.
22.13. Palume analüüsida, kas PlanSis on vajalik reguleerida puudustega esitatud
detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemist või piisab HMSi üldisest
regulatsioonist. Nt mis saab, kui detailplaneeringu algatamise taotlusel on puudused
ja kohalik omavalitsus määrab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mille
jooksul puudusi ei kõrvaldata. Kas sellisel juhul detailplaneeringu menetlemise
tähtaeg peatub kuni nõuetekohase taotluse esitamiseni või jäetakse taotlus läbi
vaatamata ja planeeringumenetlus lõppeb. Oluline on, et aega, mil taotlust on
ilmselgelt võimatu menetleda, ei arvestataks menetlustähtaja sisse. Mis puudutab
haldusmenetluse lõpetamist, siis võimaldab kehtiv õigus jätta puudustega taotluse
läbi vaatamata (sh sellise algatamise taotluse, mis ei sisalda planeerimisotsuse
tegemiseks vajalikku olulist infot). Kui ministeerium tõlgendab seadust sarnaselt, siis
ilmselt ei ole seaduse täiendamine vajalik. Kui aga õigusnormi tuleks rakendada
teisiti ja seda on võimalik teha sätte õiguspärase tõlgendamisega, siis palume
võimalusel seadusandja tahet kirjeldada. Sama probleem on ka planeerimise teistes
etappides. Kui detailplaneeringus on puudusi või detailplaneeringu lahendust on vaja
muuta näiteks avaliku väljapaneku tulemusena, kuid tähtaegselt parandusi või
muudatusi detailplaneeringus ei tehta, ei ole KOVil võimalik detailplaneeringut edasi
menetleda.
Selgitus.
Puudustega DP algatamise taotluse menetlemisele
kohaldub mh üldine HMS § 15 regulatsioon, s.t et kui
mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvaldata, on
võimalik jätta DP algatamata. PlanS § 128 lg-s 2 on
toodud näitlik loetelu algatamise jätmise alustest. See
ei tähenda aga, et HMS üldist regulatsiooni
kohaldada ei saaks.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et lähtuvalt PlanS VTK-le
saadud tagasisidest on võetud tööplaani kohaliku
omavalitsuse üksuse planeeringutele algatamise
taotluse nõuete määruse kehtestamine (PlanS § 3 lg 6
p 21 alusel), et planeeringute algatamise menetlust
lihtsustada.
22.14. PlanSis on toodud detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu
kinnisena (PlanS § 129 lg 1). Samas peab PlanSi põhimõtetest tulenevalt
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, mistõttu peaks olema KOVidel õigus detailplaneeringu
koostamine lõpetada ka muudel juhtudel (nt juhul, kui ei ole võimalik leida
kompromissi kinnistu omanike ja vastuväidete esitajate vahel või esitatakse
detailplaneeringu lahendus, mis ei vasta avalikele huvidele ja väärtustele vms).
Seaduse seletuskirja kohaselt ei ole seadusandja mõte olnud piirata detailplaneeringu
koostamise lõpetamist üksnes seaduses väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas
on juba tekkinud vaidlusi, siis palume seaduse sõnastuses selgelt välja tuua, et
detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhtude loetelu on lahtine.
Selgitus.
Nõustume, et seadusandja soov ei ole olnud piirata
DP koostamise lõpetamist üksnes § 129 lg-s 1
väljatoodud alustega. Kuna eelnimetatu osas on juba
tekkinud vaidlusi, kaalume kuidas sätet muuta, et
selgelt välja tuua, et detailplaneeringu koostamise
lõpetamise juhtude loetelu on lahtine.
22.15. Palume luua täiendav detailplaneeringu koostamise lõpetamise alus juhuks,
kui detailplaneeringu koostaja ei ole näiteks kahe aasta jooksul selle algatamisest
arvates detailplaneeringut koostanud, kuna sellisel juhul ei saa alata
detailplaneeringu vastuvõtmise menetlus ega detailplaneeringut mõistliku aja
jooksul kehtestada.
Selgitus.
Märkuses toodu puhul on tegemist halduslepingu ja
seal toodud tingimustega seonduva küsimusega, kuid
nõustume, et detailplaneeringu lõpetamise aluseid ja
nende laiendamise küsimust analüüsitakse eelnõu
koostamise käigus.
22.16. Palume PlanSist võtta välja detailplaneeringu ala suurendamisel kohaldatav
proportsionaalne kulude kandmise põhimõte, kuna see ei ole enamus juhtudel
põhjendatud (PlanS § 130 lg 3). Kinnistu omanik taotleb üldjuhul detailplaneeringu
algatamist üksnes oma kinnistu raames, st täpselt oma kinnistu piires, samas on
oluline võtta detailplaneeringu alasse ka näiteks juurdepääsuteed avalikult
kasutatavale teele. Seetõttu laiendab KOV tihti planeeringuala, kuid seejuures ei ole
põhjendatud kulude kandmise proportsionaalne jagamine KOViga.
Selgitus.
Sätte praktikas rakendamist ja selle muutmise
põhjendatust analüüsime eelnõu koostamise käigus.
Sätte eesmärgiks on tagada lepingu sõlmimine vaid
nendel juhtudel, kui detailplaneering koostatakse
eraõigusliku isiku ja KOV kokkuleppel ning välistaks
olukorra, kus detailplaneeringut soovival isikul tuleb
täita täiendavaid nõudeid, mis ei ole seotud
detailplaneeringu eesmärgiga.
23. Eesti
Ehitusettevõtjate Liit
29.09.2023
1. Planeerimise põhimõtteid ei tohiks kergekäeliselt muutma hakata, sest need
võimaldavad isikutel oma õigusi kaitsta ning kohtutel kontrollida, kas neid
põhimõtteid on planeerimisel järgitud. Praktikas puuduvad kaalutlusotsuste
tegemiseks kohalike omavalitsuste ametnikel teadmised ja kogemused, siin on
lahenduseks kaalutlusõiguse vähendamine selgemate reeglite kehtestamisega.
Samuti on riigil võimalik kohalikke omavalitsusi jõulisemalt suunata planeerimise
põhimõtetega arvestama läbi planeeringute heakskiitmise. Planeeringud, mille kohta
esitatud arvamustega ei ole planeeringu koostamisel arvestatud, esitatakse
heakskiitmiseks ministrile või tema volitatud ametnikule, kes mh peab kontrollima
detailplaneeringu vastavust õigusaktidele.
Selgitus.
Planeerimise põhimõtted jäävad suuresti samaks ja
mingeid olulisi muudatusi neid kavas teha ei ole.
Neid on kavas vaid täpsustada ja täiendada.
Lisanduvad kvaliteetse ruumiloome ja
kliimamuutustega arvestamise põhimõtted, mis
olemuslikult sobituvad juba olemasolevate
põhimõtete alla ehk tegemist ei ole seniste
põhimõtete muutmise vaid täpsustamisega.
2. Leiame, et ilmastikuga arvestamine on eelkõige ehitiste projekteerimisega, mitte
ruumilise planeerimisega seotud küsimus. Kuid juba täna on ruumilise planeerimise
suunamiseks piisavalt võimalusi. Riik saab suunata ruumilist planeerimist laiemalt
läbi üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu antavate suunistega. Ruumi
planeerimine ei saa tugineda oletustele, vaid väga selgetele ja kindlatele asjaoludele,
millega tuleb planeeringute koostamisel arvestada. Igasugune ebamäärasus toob
endaga kaasa erimeelsusi ja lõppkokkuvõttes planeerimismenetluse venimise.
Selgitus.
Kliimamuutustega arvestamine ei hõlma vaid
ilmastikuoludega arvestamist vaid toimuvaid
protsesse laiemalt. Nõustume, et ruumilise
planeerimise suunamiseks on võimalused ka praegu,
kuid planeerimise põhimõtete rakendamine ei ole
praktikas hästi juurdunud. Planeerimise põhimõtted
peavad olema piisavalt selged, et neid rakendada.
Seetõttu on oluline, et PlanS sätestaks põhimõtte,
kuid täpsema raamistiku annab sellele eriseadus
(kliimaseadus) ja selle rakendusaktid.
3. Teise probleemina tuuakse PlanS VTK-s (p 1.2) välja, et erinevate
planeeringuliikide ülesanded, sh nende lahendamise täpsusaste, on osaliselt ebaselge Selgitus.
ja ei moodusta täielikult ühtset tervikut. Leiame, et pigem on küsimus selles, kui
detailsed peavad planeeringud olema ja kui palju ülesandeid tuleb konkreetses
planeeringus lahendada. Praktikas on näiteks detailplaneeringute koostamise
menetlus ebamõistlikult pikk just seetõttu, et soovitakse detailplaneering koostada
sisuliselt ehitusprojekti arhitektuurse staadiumis. Planeerimisseadus ei nõua kõikide
detailplaneeringu ülesannete lahendamist. Vaatamata sellele vaieldakse
detailplaneeringu koostamise menetluses planeeritavate hoonete arhitektuurse
välimuse ja sobivuse üle, määratakse juba detailplaneeringutes haljastuse üksikasjad
(taimede kirjeldusega), markeeritakse parkimiskohad, prügikonteinerite asukohad
jms. Selline planeeringulahendus ei võimalda paindlikkust, mis tihti muutuvas
keskkonnas on hädavajalik.
Ülesannete üldisest täpsustamise kavast on loobutud,
kuid võimalik, et eelnõu koostamise käigus vajadus
mõne üksiku ülesande täpsustamiseks või
täiendamiseks siiski ilmneb.
4. Leiame, et peab jääma võimalus avalikust väljapanekust eelnevalt teada saada ja
piisav aeg planeeringu dokumentidega tutvumiseks. Kuna planeeringuid saab
avalikes huvides vaidlustada igaüks, siis tuleb arvestada ka laiema teavitusega.
Isikuid, keda planeering otseselt puudutab, tuleb isiklikult teavitada, sh
üldplaneeringute puhul, kuna nendega kehtestatakse isikutele konkreetseid
piiranguid. Näiteks võidakse määrata elamualasid rohealadeks või muu avaliku
kasutusega aladeks, kuid praktikas see info maaomanikeni ei jõua.
Arvestatud.
PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult
loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise
nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud
käesolevas protsessis plaanis loobuda.
5. Ei pea võimalikuks loobuda võimalusest paberkandjal detailplaneeringutega
tutvuda, sest planeeringu jooniseid on tihti keeruline nende erinevate kihtide ja suure
info tõttu arvutis avada ja nendega tutvuda. Seega peab jääma võimalus tutvuda
planeeringu dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse asukohas.
Arvestatud.
Kuivõrd digipädevus ei ole kõigis ühiskonna
gruppides ühetaoline, jääb arutelude tulemusena ka
edaspidi võimalus tutvuda planeeringu
dokumentidega paberkujul kohaliku omavalitsuse
asukohas (PlanS § 135 lg 9). Seda regulatsiooni ei ole
ka kavandatud muuta.
6. Avalikust väljapanekust vähemalt 14-päevaline ette teavitamine ei tohiks
planeeringu koostamise korraldajale olla ülemääraselt koormav. Kuna PlanS VTK
järgi soovitakse suurendada nende planeeringute, millega on võimalik seada
kinnisasjale kitsendusi, mahtu, siis tuleb arvestada ka suurema teavitamise
koormusega. Eraomand on Eesti Vabariigis põhiseadusega kaitstud ja omandi kaitse
peab olema reaalne, mitte näiline.
Selgitus.
PlanS VTK-st on eemaldatud ettepanek täielikult
loobuda avalikust väljapanekust ette teavitamise
nõudest. Isiklikust teavitamise nõudest pole olnud
käesolevas protsessis plaanis loobuda.
7. Kui planeeringu vastuvõtmise etapp kaotatakse, siis ei teki enam sellist vaheetappi,
mille puhul tekib õigustatud ootus lähiajal planeeringu kehtestamiseks. Samuti peab
olema selge, millal sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. See on tavaliselt toimunud
detailplaneeringu vastuvõtmise järel, sest selleks ajaks on selgunud, kas ja millised
avaliku kasutusega teed ja tehnorajatised on vaja valmis ehitada. On oluline tagada,
et kogu planeeringu koostamise aja jooksul esitatud arvamuste mittearvestamisel
Arvestatud.
PlanS VTK-s on muudetud vastuvõtmisest loobumise
käsitlust ning see ei käsitle enam kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandi planeeringuliikide juures
vastuvõtmise menetlusetapist loobumist.
jõuavad sellised planeeringud ministeeriumisse heakskiitmiseks, et oleks tagatud
kohtueelne planeeringu õiguspärasuse, sh planeerimise põhimõtetele vastavuse,
kontroll.
8. Kui planeeringu elluviimise mõiste on liiga üldine, siis võiks see analoogselt EhS
§ 45 lõikega 2 olla seotud esimese võimaliku tegevusega, mida planeeringu
elluviimiseks tehakse. Üheks esimeseks tegevuseks detailplaneeringu elluviimisel on
tavaliselt kinnistu jagamine vastavalt detailplaneeringus määratud krundijaotusele.
Selgitus.
Ettepanekut analüüsitakse sisulisemalt PlanS eelnõu
koostamise käigus.
9. Maakasutuse juhtotstarvet on üldplaneeringutes tavapäraselt täpsustatud ja
selgitatud, milliseid ehitisi vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-alal võib
ehitada. Kuna maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 75 lõike 4 järgi maa-ala
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad, tekib praktikas küsimus, kas sellel maa-alal olevale
kinnistule võib detailplaneeringuga ilma üldplaneeringuga vastuollu minemata
määrata mõne muu krundi kasutamise otstarbe. Näiteks, kui soovitakse
üldplaneeringus sotsiaalmaa juhtotstarbega maa-alale detailplaneeringus määrata
45% ulatuses elamumaa otstarve.
Selgitus.
PlanS § 75 lg 4 kohane maakasutuse juhtotstarve
üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav
(s.o reeglina üle 51%) otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse
põhisuunad. Toodud näite puhul jääks valdavaks ÜPs
määratud sotsiaalmaa juhtotstarve.
10. PlanS VTK järgi soovib riik kehtestada õigusliku regulatsiooni
planeerimismenetluse läbiviimise tasu kehtestamiseks. Leiame, et kuna ruumiline
planeerimine on olemuslikult kohaliku omavalitsuse ülesanne nii KOKS § 6 lõike 1
kui ka PlanS § 4 lõike 1 järgi, siis tasu küsimine planeeringu koostamise korraldamise
eest ei ole põhjendatud. Kinnistule ehitamise õiguse saamine on üks
omandipõhiõiguse teostamise viise ja kohalik omavalitsus ja riik kohustuvad tagama
isikute põhiõigused ja vabadused (PS § 14, KOKS § 3 lg 1 p 2). Praktikas ei tegele
kohalikud omavalitsused ise planeeringute koostamisega, vaid need tellitakse
pädevalt isikult. Planeeringu koostamise kulud kannab kinnisasja omanik ka siis, kui
planeeringu koostamise tellimist ei tohi huvitatud isikule üle anda. Seega juba täna
on planeeringute koostamine tasuline tegevus ja mingite lisarahastuste ettenägemine
seadusega on vastuolus õiguse põhimõtetega ja piirab kinnisasja omaniku võimalust
oma vara kasutada.
Selgitus.
Planeerimismenetluse eest tasu küsimise kavast on
VTK-s loobutud.
11. Detailplaneeringute koostamine ei veni mitte seetõttu, et puuduvad pädevad
inimesed, vaid et detailplaneeringute koostamise käigus määratakse lisaks
üldplaneeringus toodud tingimustele uusi tingimusi, millega ei ole
detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud arvestanud. Seega tuleks esmalt
leida võimalus, kuidas detailplaneeringu koostamise juhte vähendada ja sätestada
planeerimisseaduses ammendav detailplaneeringu koostamisel lahendatavate
ülesannete loetelu.
Selgitus.
Detailplaneeringud on oma olemuselt erinevad,
mistõttu on kõigile täpselt ühtede kohustuslike
ülesannete lahendamise määramine kaheldav. Pigem
on probleem selles, et praktikas nõutakse ülesannete
lahendamist täpsemalt, kui on olnud seaduse
mõtteks. Samas märgime, et ka juba täna on PlanS-s
sätestatud ülesanded, mida DP koostamisel tuleb alati
lahendada (PlanS § 126 lg 1 p-d1-5).
12. Kui leitakse, et tasu kehtestamine on põhjendatud, siis peab nö menetlustasu
maksmine sõltuma sellest, kas detailplaneering kehtestatakse 3 aasta jooksul või
mitte. Ehk juhtudel, mil detailplaneering jääb õigeaegselt kehtestamata kohaliku
omavalitsuse viivituse ja põhjendamatute nõudmiste tõttu, puudub kohalikul
omavalitsusel ka õigus tasu saada.
Selgitus.
Tasu kehtestamise kavast on VTKS loobutud.
13. Riigi planeeringutega on võimalik kinnisasjale kitsendusi seada vaid juhul, kui
need on konkreetse kinnistu osas piisavalt selged ja täpsed (võimaldavad kinnistu
täpsusega piiranguid tuvastada) ja isikutele on tagatud individuaalne kaasamine ja
ärakuulamine ning isiku põhjendatud huvidega arvestamine. (Vt ka Riigikohtu otsus
kohtuasjas nr 3-18-913, milles Riigikohus seob maakonnaplaneeringu vaidlustamise
võimaluse planeeringu täpsusastmega).
Arvestatud.
Arvestame eelnõu koostamisel ka senise
kohtupraktikaga ning planeeringuliigi täpsusastmest
tulenevate piirangute seadmise kitsaskohtadega (nt
liiga suur üldistusaste, mis ei võimalda kitsenduste
ulatust katastriüksuse piiride täpsusega kindlaks
määrata).
14. PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel tuleb lähtuda punktis 2 märgitust, st
üldplaneeringutes määratud vastava ala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest.
Lisaks tuleb vaadata, millised tingimused tuleb hoone või olulise rajatise kohta
projekteerimistingimustes määrata (EhS § 26 lg 4). Uutes üldplaneeringutes nähakse
juba ette vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, millest
projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda. Kuna kohalikel omavalitsustel
peaksid olema tänaseks ajakohased üldplaneeringud, siis me ei näe, et § 125 lõike 5
rakendamisel esineks ületamatuid probleeme. Selle sätte kohta on ka piisavalt
kohtupraktikat. Pigem kasutatakse võimalust projekteerimistingimuste andmiseks
PlanS § 125 lõike 5 alusel liiga vähe, kuigi see hoiaks kokku nii aega kui raha. ei
halvenda detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine
kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Kohtupraktikast saab järeldada, et
detailplaneeringu koostamise asemel ei halvenda projekteerimistingimuste andmine
kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Arvestades eeltoodut ei nõustu EEEL
PlanS VTK koostajatega, et olemasoleva olukorra säilimine ega rahastuse
suurendamine olukorda ei lahendaks. Planeerimisseaduse muutmisel algab jälle kõik
otsast peale – tekivad uued mitmeti mõistetavused ning tuleb hakata uut
kohtupraktikat ootama.
Selgitus.
PlanS § 125 lg 5 rakendamise võimalikkus sõltub
suuresti üldplaneeringu täpsusastmest. Arvestades
asjaolu, et paljudes KOV-s on valmimisel uued
üldplaneeringus, kaalume sätte senist rakendamist ja
muutmise vajadust ning täpsemaid
sõnastusettepanekuid eelnõu koostamise käigus.
15. EEEL ei nõustu detailplaneeringute tähtaja seaduses sätestamisega, kuna see
riivab ülemääraselt kinnisasja omaniku omandiõigust. Detailplaneeringule tähtaja
kehtestamisel peab olema mingi legitiimne eesmärk. Lihtsalt mingi suvalise
tähtpäeva sätestamine detailplaneeringu kehtivusena on vastuolus isikute õiguste ja
vabaduste tagamise põhimõttega. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine peab
jääma kohaliku omavalitsuse võimaluseks ja see peab olema kaalutlusotsus, mille
käigus hinnatakse mh otsuse mõju kinnisasja omaniku õigustele ja vabadustele ning
põhjendatud huvidele. Enamasti jäävad detailplaneeringud seisma aga põhjusel, et
KOV esitab ebamõistlikke ja kinnisasja omanikku ülemääraselt koormavaid
Selgitus.
PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt on detailplaneeringu
eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine
ning see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Nendest
põhimõtetest lähtuvalt peaks DP saama realiseeritud
lähiaastatel. Kohtupraktikas on „lähiaastaid“
sisustatud erinevalt, kuid enamasti on silmas peetud 5
aastat kehtestamisest arvates. Ka on välja toodud, et
tingimusi, mille tõttu muutub ehitamine liiga kulukaks. Seega tuleb analüüsida, mis
on tegelikult detailplaneeringute n-ö seismajäämise põhjuseks.
Kinnisasja omanik ei loobu ehitamise õiguse saamisest ilma põhjuseta.
Detailplaneeringutele kehtivuse aja sätestamine olukorras, kus vaatamata asjaolule,
et PlanS kohustab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse
tegemise kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest, on paljud enne
01.07.2015 algatatud detailplaneeringu siiani kehtestamata, ebamõistlik. Kehtetuks
tunnistamise alused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad, kuna planeeringu
kehtetuks tunnistamise otsus seondub otseselt kinnistu omaniku omandiõiguse ja
ettevõtlusvabadusega. Erinevalt huvide tasakaalustamisest tuleb isiku õigused ja
vabadused tagada.
mida kauem on möödas detailplaneeringu
kehtestamisest, seda väiksem on isiku kaitstav
usaldus detailplaneeringu kehtima jäämise või
muutmata kujul kehtima jäämise osas. Lisaks võivad
vahepeal muutuda ka KOV üldised arengusuunad.
Küsimust analüüsitakse täpsemalt eelnõu koostamise
käigus.
16. Detailplaneeringu elluviimine ei ole ega saa muutuda kohustuslikuks.
Elluviimine sõltub üldisest majanduskeskkonnast ning kinnisasja omaniku
rahalistest võimalustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kinnisasja omanik võtab
endale taristu väljaehitamisega seotud kohustused. See, kas detailplaneeringut on
võimalik ellu viia või mitte, on tihti väga subjektiivne. Praktikas on siiski olemas ka
selliseid planeeringuid, mida on võimalik realiseerida veel 10 aasta möödumisel
detailplaneeringu kehtestamist. Ainuüksi see, et planeerimisseadus määratleb
detailplaneeringu lähiaastate ehitustegevuse kavana, ei õigusta detailplaneeringule
kehtivusaja määramist. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis
tavaliselt kehtib vähemalt 10 aastat.
Kuna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutab kinnisasja omaniku õigusi,
siis ei ole võimalik seda teha tema arvamust ära kuulamata. Kui kinnisasja omanik
esitab põhjendatud vastuväited, siis tuleb nendega arvestada.
Selgitus.
Juhul kui ettepanek leiab toetust, kohalduksid
muudatused edasiulatuvalt, samuti sätestataks
võimalus kehtivusaja pikendamiseks. Sellisel juhul
võib elluviimiseks ette nähtud aeg pikeneda ka
eelduslikult kuni 10 aastani.
17. Kohalik omavalitsus ei tohiks tasu küsida suvaliste ehitiste eest, vaid selliste
ehitiste ehitamiseks, mille puhul on otsene seos avaliku teenuse osutamisega. peab
arendajal olema võimalik piisava selgusega ette näha, millise õigusliku tagajärje, sh
kohustused, kinnistule ehitamise soov talle kaasa toob. Teistsugune lähenemine on
vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Veel ühe tasu (maksu) kehtestamine võib
paljudel juhtudel oma kinnistule ehitamise võimaluse üldse välistada. Peab olema
selge, milliste rajatiste osas on võimalik tasu määrata. Need juhtumid peavad olema
sätestatud planeerimisseaduses. Samuti peab olema rajatiste ehitamine ette nähtud
kohaliku omavalitsuse arengukavas, st olema ettenähtav, mitte selguma
detailplaneeringu algatamise või koostamise käigus.
Selgitus.
Ettepanekutele 17-19 annab esmase hinnangu ja
esitab peamised järeldused „Sotsiaalse taristu
väljaehitamise kokkulepete ja tasu analüüs“. Seejärel
saab asuda hindama, milline lahendusvariant võiks
olla sobivaim.
18. Tasu arvestamise alused, mis võimaldavad tasu suurus kindlaks määrata, peavad
olema sätestatud planeerimisseaduses. Leiame, et tasu kehtestamisel peab kohalikul
omavalitsusel tekkima kohustus vajalik taristu detailplaneeringu elluviimise ajaks
või muuks konkreetseks tähtajaks välja ehitada. Kui arendaja osaleb sotsiaalse
Vt eelnev selgitus
taristu rahastamises, siis tekib temal ja tema klientidel ootus, et lubatud ehitis
ehitatakse valmis. Seega peab kohaliku omavalitsuse ehitamiskohustus olema
määratletud kohustusena, millest ei saa ilma teise poole nõusolekuta taganeda. Kui
kohalik omavalitsus tunnistab detailplaneeringu kehtetuks või ei suuda taristut
kindlaksmääratud tähtaja jooksul valmis ehitada, peab kohalik omavalitsus
tagastama arendajale arendaja makstud tasu koos intressidega, kuna arendaja ei saa
vahepealsel ajal oma rahalisi vahendeid kasutada.
19. Tuleb ette näha erisused ühe kinnistu enda tarbeks hoonestamisel, kuna kõigi
plaanitavate uute tasude maksmine käib eraisikul ilmselgelt üle jõu.
Märgime, et kavandatava ehitise ja selle
väljaehitamise/rahastamise kohustuse
proportsionaalsuse tagamiseks on alates 2022 aastast
KOV-l nõue kehtestada määrus ja näha ette selged
alused, millest väljaehitamise /rahastamise lepingute
sõlmimisel tuleb lähtuda. Lisaks vt eelnev selgitus.
20. Praktikas on osutunud ebamõistlikuks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.
Olukorras, kus ruumilises mõttes muudatusi ei toimu, võiks olla lihtsustatud ka
katastriüksuse sihtotstarbe muutmine.
Selgitus.
Kirjeldatud n-ö lihtsustatud korras katastriüksuse
sihtotstarbe muutmise menetlust saaks läbi viia
maakatastriseaduse ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatud korras. Samas nõustume, et vaid kinnistu
jagamiseks detailplaneeringu koostamine ei pruugi
olla proportsionaalne. Analüüsime lahendusvõimalusi
eelnõu koostamise käigus.
21. Planeerimisseadust tuleb muuta planeeringu algatamise osas. Oleme seisukohal,
et planeeringu algatamise otsuse tegemine ei ole vajalik, kuna sellel puudub
sisuline väärtus. Praktikas toimub juba enne detailplaneerin-gute algatamist sisuline
detailplaneeringu koostamise menetlus ja algatami-seni jõutakse teinekord alles
aastate pärast. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist nõutakse
hoonestuskava ning hoonete eskiisi ehitusprojekti arhitektuurse projekti
täpsusastmes, kuigi planeerimisseadus seda ei nõua. Mõned kohalikud
omavalitsused nõuavad enne detailplaneeringu algatamist ka
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimist. Üldplaneeringu
järgse detailplaneeringu koostamisel ei tohiks olla menetlust takistavaid asjaolusid.
Planeeringu koostamise lõpetamise alused on planeerimisseaduses välja toodud.
Oleme sellele probleemile tähelepanu juhtinud ka planeerimisseaduse rakendamise
analüüsi käigus toimunud intervjuude käigus ja leiame, et riik peab
planeerimisseaduse normidega tagama kinnisvara omanike kaitse
ebaproportsionaalse ja kuluka menetluse vastu.
Selgitus.
Lähtuvalt PlanS VTK-le saadud tagasisidest on
võetud tööplaani kohaliku omavalitsuse üksuse
planeeringutele algatamise taotluse nõuete määruse
kehtestamine (PlanS § 3 lg 6 p 21 alusel), et
planeeringute algatamise menetlust lihtsustada, sh
lühendada sellele kuluvat aega.
24. Kaitseministeerium
(edastatud e-kirjaga)
1. VTK punktis 3.4. on märgitud, et eesmärk on täidetud, kui kõigi planeeringuliikide
juures on loobutud vastuvõtmise etapist. Juhime tähelepanu, et see läheb vastuollu
punktiga 9.4, mille kohaselt ei loobuta vastuvõtmise etapist REPi ja KOV EP puhul.
Ühtlasi leiame, et sarnaselt REP-iga tuleks vaadata ka teisi planeeritavaid regionaalse
tasandi planeeringuid, arvestades, et vastuvõtmise etapiga on VTK kohaselt seotud
ka sellele järgnev avalikustamine.
Arvestatud.
VTK-s on käsitlust muudetud ning KOV
planeeringute puhul vastuvõtmise kaotamisest
loobutud. Küll vaadatakse regulatsioon üle, sh
arvestades, et vastuvõtmise etapiga on seotud ka
sellele järgnev avalikustamine.
2. Riigi tasandi planeeringu koostamisel ei pruugi olla võimalik määrata täpselt
ehitise jaoks vajalikke maa-alasid, mis võib tähendada seda, et eraomandi kasutamist
kitsendatakse aastateks ja menetluse lõpus ei pruugi kõik maaüksused tegevuse
elluviimiseks olla vajalikud või vastupidi tekib vajadus teiste maaüksuste järele.
Teiseks, kinnisasja omanik võib KAHOSe kohaselt taotleda temale kuuluva maa
kohest omandamist õiglase tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused
ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele, selleks aga ei pruugi
regionaalse tasandi planeeringu koostamise etapis olla võimalusi.
Teadmiseks võetud.
Kaalume neid ettepanekuid PlanS eelnõu
koostamisel.
3. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine on kaks eraldi etappi ja ei pea olema
kokku seotud. Praegu on vastuvõtmisele järgnev avalikustamine just see etapp, kus
saab jälgida, kas ja kuidas arvestati esitatud ettepanekutega ja kuidas on kogu
planeeringulahendust mõjutanud (muutnud) kõigi osapoolte esitatud ettepanekud
kokku, võrreldes eelnõu esmase avalikustamisega või kooskõlastamiseks
esitamisega. Kui senisest vastuvõtmisest ja sellele järgnevast avalikustamisest
loobutakse, siis jääb ebaselgeks, kuidas ja millal saab menetlusosaline tutvuda kõigi
ettepanekute alusel kujunenud tervikliku planeeringulahendusega enne kehtestamist?
Selgitus.
VTK-s on käsitlust muudetud ning märkusega
arvestatakse PlanS eelnõu koostamisel.
4. Peaks olema menetlusetapp, kus avalikkus ja kõik menetlusosalised saaksid enne
planeeringu kehtestamist kooskõlastamisel esitatud vastuväidete või ettepanekute
alusel kujunenud lõpliku planeeringulahendusega tutvuda ja vajadusel selle kohta
ettepanekuid esitada. Vastasel juhul jääb üle vaid planeeringu kehtestamise järgne
vaidlustamine, mis tooks kaasa olulise halduskoormuse kasvu.
Teadmiseks võetud.
Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.
5. Kavandatakse muuta DP automaatselt kehtetuks teatud aja (5-7 a) saabumisel, kui
planeeringut ei ole asutut ellu viima. Ühtlasi sätestatakse võimalus põhjendatud juhul
kehtivuse aja pikendamise taotlemiseks. Võimalus detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamiseks 5-7 a möödumisel, kui seda ei ole ellu viima asutud, on arusaadav
vajadus, kuid mõjusid silmas pidades muutub oluliseks, millisel juhul ja kuidas
täpselt seda tehakse.
Selgitus.
Kaalume ettepanekut eelnõu koostamise käigus.
6. Planeeringus võiks olla toodud tingimused, mida loetakse planeeringu elluviimise
alustamiseks, kuna tingimuste sätestamine seaduse tasandil võib olla liigselt piirav.
VTK-st jääb arusaam, et pikendamise taotluse peab esitama planeeringu koostanud
isik (arendaja) enne tühistamise tähtaja saabumist. Leiame, et arendajale jälgimise
Teadmiseks võetud.
Elluviimise täpsemat määratlemist kaalutakse eelnõu
koostamise käigus. Pikendamise taotluse esitamisega
seonduvat analüüsitakse eelnõu koostamise käigus.
kohustuse panemine ei ole põhjendatud ja planeeringu tühistamise vajaduse korral
võiks planeeringu koostamise korraldaja esitada planeeringu koostajale planeeringu
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, misjärel planeeringu koostajal on võimalus
esitada omapoolsed argumendid ja seejärel saab korraldaja otsustada DP tühistamise
või kehtima jätmise.
7. Riigi eriplaneeringu detailsest lahendusest olulisem on inimeste jaoks asukoha
eelvalik. Just selles etapis otsustatust lähtub suures plaanis, kas ja millised mõjud
hakkavad eeldatavalt avalduma kohalikele kogukondadele – ettevõtjatele ja
elanikele. Seda arvestades on mõjude hindamiseks oluline aru saada ja läbi mõelda,
kas ja milline on kogukondade võimalus rääkida kaasa asukoha eelvaliku tegemisel,
kas ja kuidas saab seda otsust vaidlustada ning millises põhjalikkuse astmes tehakse
mõju hindamised, kui eelnevalt ei ole asukohta otsustatud.
Arvestatud.
Oleme loobunud PlanS VTK probleemi 1.9
käsitlusest (muutes vastavalt dokumendis
numeratsiooni) ehk riigi eriplaneeringu instrumendile
kavandatud muudatustest. Asukoha eelvalik jääb
jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest, sh jääb
tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade
sobivusest.
25. Kultuuriministeerium
21.09.2023 nr 1-
12/1067-2
1. VTK-s on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid dokumendi lõikes erinevalt
nimetatud. Juhime tähelepanu, et „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on
riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud
ministeeriumide vahelise ruumiloome töörühma lõpparuande osana sõnastatud
konkreetne dokument. (https://www.kul.ee/media/60/download). Nii kliimamuutus
kui ka kvaliteetne ruumiplaneerimine seondub ka väärtusliku ehituspärandi ja
kompaktsete ajalooliste linnasüdametega. Põhimõtete kaasajastamisel tuleks
lähtuda inimkesksusest ja kasutaja vaatest.
Teadmiseks võetud.
2. PlanS-ist võiks selgemalt ja läbivamalt välja tulla, et planeeringud peavad
esimesena lähtuma avalikust huvist. PS § 32 kohustab arvestama omaniku
erahuviga, kuid lubab seda kitsendada mõistlikul õigustusel ja proportsionaalses
ulatuses. Kitsendusi õigustab ka avalik huvi. Planeeringus peab olema avalik ja
erahuvi tasakaalus. MuKS § 3 lõikes 8 on kirjas, et riiklikes tegevustes lähtutakse
avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning
proportsionaalsuse põhimõttest.
Selgitus.
Huvide tasakaalustamist, sh avalike huvidega
arvestamist tagab PlanS § 10 toodud huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte, milles on
avalikke huve ka eraldi rõhutatud. Kinnisomandile
kitsenduste seadmine saabki toimuda vaid avalikes
huvides.
3. Palume kaaluda PlanS § 10 lg 3 muutmist viisil, et sellest tuleks välja, et
kohalikku huvi väljendav planeering peab küll lähtuma kohalikest huvidest, kuid
olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ja teiste ruumilist aspekti
väljendavate riiklike dokumentidega.
Arvestatud.
Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma
kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve
väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste
ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste
dokumentidega. Sättega on silmas peetud, et
arvestama peab kõigi asjasse puutuvate riiklike
dokumentidega, sh riiklikke huve väljendavate
planeeringutega, kuid kaalume sõnastuse muutmise
vajadust eelnõu koostamise käigus.
4. Probleemi 1.3 lahendusettepaneku 9.3 sisu on soov vähendada
planeerimismenetluses oluliste dokumentide avaldamist ajalehtede
paberväljaannetes. Idee on muuta kõige peamiseks avalikustamise kanaliks
veebilehe. Mõistame kulukaalutlust ja asjaolu, et ühiskonna loomuliku arenguna
ongi teabe veebist teada saamine muutunud väga paljude inimeste jaoks
tavapäraseks ja kasutajamugavaks. Palume siiski silmas pidada, et kavandatud
muudatus kätkeb vanuse alusel tekkida võivat digilõhe ohtu.
Eelistame planeerimisega seonduva teabe avaldamist paberväljaannetes võimalikult
mitmekesisel moel ning ei toeta ideed, et see muutuks vaid soovituslikuks.
Arvestatud.
PlanS eelnõu ja seletuskirja koostamise koostatakse
lähtuvalt eeldusest, et ajalehes teavitamine on vajalik.
5. Tuleb hoolikalt kaaluda, kas tasu küsimise või maksuidee loomine on lubatav.
Ressursi- ja personalipuudus on küll probleemina mõistetav, kuid ei pruugi olla
piisav õigustus menetluskulu ettenägemiseks haldusvälisele isikule.
Selgitus.
Planeerimismenetluse eest tasu küsimise
regulatsioonist on VTK-s loobutud.
6. VTK punktide 1.10 ja 1.17 puhul palume kaaluda, kas tuua eraldi välja, et
muutmine oleks kooskõlas avaliku huviga.
Arvestatud.
Kaalume ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.
7. VTK punktide 1.9 ja 1.13 puhul võib meie hinnangul tekkida on oht, et
ressursitõhususe, kiiruse ja efektiivsuse tähe all jääb asukohtade kaalumine ja
sisuline arutelu tagaplaanile. Palume seda ohtu edasises analüüsis kaaluda.
Arvestatud. Oleme loobunud probleemi käsitlusest. Asukoha
eelvalik jääb jätkuvalt osaks planeerimismenetlusest,
sh jääb tagatud ka avalikkuse teadlikus erinevate
asukohtade sobivusest.
8. VTK punktis 1.14 toodud detailplaneeringust loobumine saab meie hinnangul
olla kaalutlusotsus, mis sõltub omavalitsuse tahtest ja planeeringu sisust. Arvestatud.
Seda põhimõtet muuta plaanis ei ole.
9. Toetame eesmärki ja ettepanekuid vähendada halduskoormust ja lihtsustada
menetlusprotsesse. Samuti ideed kehtestada detailplaneeringutele kehtivusaeg (koos
võimalusega seda pikendada). Viimase puhul punktis 1.15 tuleks aga säilitada
võimalus planeeringuid ka enne kehtivusaja lõppu kehtetuks tunnistada.
Arvestatud.
Nõustume, et peab jääma võimalus
detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks ka enne
kehtivusaja lõppu.
10. Palume kaaluda, kas ja kuidas parendada või edasi arendada ruumilise
keskkonna planeerija kutset, ning arvestada, et planeeringute välja töötamise ja
juhtimise pädevus on ka kutsekvalifikatsiooniga arhitektidel ja
maastikuarhitektidel.
Selgitus.
PlanS VTK terminite sisustamisel sellises
täpsusastmes muudatusi kavva ei võeta. Puudub alus
arvata, et tänases olukorras, kus Eestis puudub
terviklik ruumilise planeerimise õppekava ning
pealekasv planeerijate osas on kasin, omab
kutsetunnistusega planeerija termini sidumine
positiivset mõju planeerijate kvaliteedile ja nende
oskustele. Kutsetunnistusega sidumine ei kõrvalda
probleemi põhjuseid ega lahenda probleemi ennast,
vaid võib tuua kaasa tänases olukorras soovimatud
kaasmõjud, mis võivad praegust olukorda veelgi
halvendada. Seetõttu peame konkreetse probleemi
lahendamisel põhjendatuks jätkamaks tööd selle
nimel, et Eestis oleks olemas terviklik ruumilise
planeerimise õppekava. Sellele järgnevalt on
võimalik kaaluda, kas täiendava kutsesüsteemi
loomine on vajalik.
Lisaks eelnevale juhime tähelepanu siinkohal sellele,
et planeeringute sisulise kvaliteedi eest vastutab
lõplikult planeeringu koostamise korraldaja, kes mh
peab tagama selle, et planeeringulahendus vastab
õigusaktidele ja planeeringu eesmärgile. Seetõttu on
lisaks haridussüsteemi parendamisele oluline
tegeleda läbivalt ka planeeringu koostamist
korraldavate ametnike pädevuse tõstmisega
valdkonnas.
26. Siseministeerium
18.10.2023 nr 1-
7/171-3
1. Palume tuua julgeolekuohtude hindamise probleemkäsitlus ka
planeerimisseaduse VTK-sse, eesmärgiga luua selgus, millises etapis on
julgeolekuohtusid kõige otstarbekam hinnata ja luua õigusselgus ka määruse
tasandil.
Selgitus.
PlanS § 28 lg 11 kohaselt ei algatata riigi
eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist
hindamist mh juhul, kui sellega võib kaasneda oht
riigi julgeolekule. Seega tuleb mõjusid hinnata juba
planeeringu algatamisele eelnevalt. Täpsemad
nõuded annab PlanS §3 lg 6 p 21 alusel kehtestatud
määrus, sh on kavas sarnaselt riigi eriplaneeringule
kehtestada nõuded ka kohaliku omavalitsuse üksuse
planeeringutele.
2. Selleks, et saaks vajaliku info selle kohta, kas kavandatav planeering või ehitis
suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust (kemikaaliseadus §
32 lg 5 p 1) ning millised on õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed
(kemikaaliseadus § 32 lg 5 p 2) on vajalik teostada planeerimis- ja ehitusloa
menetluse raames ka riskide hindamine. Teeme ettepaneku eelnevalt kirjeldatud
asjaolud ära reguleerida ka seaduste ja määruste tasandil.
Selgitus
Analüüsime ettepanekut ja selle eesmärki eelnõu
koostamise käigus.
3. Juhul kui seadusega antakse võimalus detailplaneeringu kehtivusaja
pikendamiseks, siis tuleks KOVil pikendamise menetluse käigus üle vaadata
konkreetse detailplaneeringu tingimused ja vastavus kehtivatele õigusaktidele,
kuivõrd ajas muutuvad eelnimetatud nõuded.
Selgitus.
Nõustume, et neid asjaolusid tuleb igal üksikjuhul
KOVil endal hinnata, et langetada kaalutletud otsus.
4. Palume kaaluda VTK-s planeerimisseaduse § 8 muutmist või selle täiendamist
selliselt, et avaliku ruumi planeerimises tuleb arvestada turvalise ruumiloome
põhimõtetest.
Selgitus.
PlanS § 8 toob ühe elukeskkonna parendamise
põhimõttena välja ka turvalise elukeskkonna loomise.
Selle põhimõttega arvestab seega juba ka kehtiv
seadus. Seda ei ole muuta kavas. PlanS eelnõu
koostamise käigus põhimõtete sisu vajadusel
täpsustatakse, et need selgemini esile tuleksid.
5. Tulenevalt elanikkonnakaitse vajadusest teeme ettepaneku kaaluda võimalust
rajada olemasolevate hoonete vahele põhjendatud juhtudel varjumiskohti
lihtsustatud menetlusega, kaldudes vajadusel kõrvale üld- või detailplaneeringust
ettenähtud tingimustest.
Teadmiseks võetud.
Kaalume seda ettepanekut PlanS eelnõu koostamisel.
27. Kliimaministeerium
29.11.2023 nr 1-
5/23/3141-2
1. Kliimaministeeriumi sisese tagasiside põhjal võib öelda, et kliimaseaduse
koostamise käigus võib tekkida vajadus ka planeerimisseaduse täiendamiseks, nt
planeerimise põhimõtete all kliimaalaste nõuetega arvestamine (kliimaneutraalsus,
kliimakindlus, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte rakendamine jne). Lisaks leiame, et
planeeringutes võiks eelistada looduspõhiste lahenduste kasutamist. Seega
nõustume VTK-s välja toodud probleemi sõnastusega selles osas, et tänases
sõnastuses kehtivad planeerimise põhimõtted ei taga, et planeeringute sisu
kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutusega ja kvaliteetse
ruumiloome põhimõtetega. Toetame eesmärki 3.1., mille kohaselt kaasajastatakse
planeerimise põhimõtteid selliselt, et planeeringute sisu kujundamisel arvestataks
kliimamuutustega nii leevendamise kui ka kohanemise mõttes.
Teadmiseks võetud.
PlanS eelnõu koostamisel võetakse arvesse ka
kliimaseaduse eelnõus tehtavaid ettepanekuid ning
aruteludesse kaasatakse ka Kliimaministeerium.
2. Oleme nõus alustama arutelusid ehituskeeluvööndi laiuse muutmise
menetlusprotsessi kohta, kuid antud VTK-s esitatud probleemipüstitus,
põhjendused ja väljapakutud lahendus jäävad meile arusaamatuks. Tekstist ei selgu,
kuidas on seotud projekteerimistingimuste andmine üldplaneeringus sätestatud
ehituskeeluvööndi ulatusega. Antud punktis pole hinnatud mõju
projekteerimistingimuste andmise etapis ehituskeeluvööndi vähendamise
protsessile, arvestades, et projekteerimistingimused ei saa minna vastuollu
üldplaneeringuga. Ranna ja kalda kaitse eesmärkide kaitseks ning vastavuseks Eesti
Vabariigi põhiseadusega, vajalik ehituskeeluvööndisse ehitamise planeerimisel ka
avalikkuse kaasamine, mis täna projekteerimistingimuste andmise etapiga täidetud
ei ole.
Selgitus.
Oleme PlanS VTK-s käsitlust Keskkonnaametiga
toimunud koostöö tulemusel muutnud.
Ehituskeeluvööndi vähendamise temaatikaga
seonduvalt vaadatakse üle LKS § 38 lg 4 loetletud
erisused. Millised ehitised lisatakse vajab täiendavaid
arutelusid ning sellesse protsessi kaasatakse kindlasti
ka lisaks Keskkonnaametile Kliimaministeerium. .
3. Enne maakonnaplaneeringute taseme üle otsustamist tuleb põhjalikumalt
analüüsida, kuidas maakonnaplaneeringu praegune eesmärk ja ülesanne saab
edaspidi täidetud. Seejuures tuleb silmas pidada, et maakonna- planeeringu
ülesanne on täpsustada ja täiendada üleriigilist planeeringut, anda suundumused
kohaliku taseme planeeringutele ja tasakaalustada kohaliku ja riigi taseme huvisid.
Arvestatud.
PlanS VTK-s on loobutud otseselt uue
planeeringuliigi loomisest. Selle asemel
keskendutakse seniste planeeringuliikide (üleriigiline
planeering ja maakonnaplaneering) võimaluste
laiendamisele nii territoriaalselt kui ka erinevate
käsitlemist vajavate teemade osas.
28. Fermi Energia AS
02.11.2023 e-kiri
IA Ruumianalüüs jääb osaks planeerimissüsteemist.
1.1 Täiendada PlanS, sätestades ruumianalüüsile kehtestavad nõuded, sh luua
volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile/Vabariigi Valitsusele nõuete
täpsustamiseks.
1.2 Otsustada, kas vajalik on sätestada eraldiseisvad nõuded tuumarajatise
ruumianalüüsi koostamiseks.
1.3 Täiendada PlanS REP (detailse lahenduse) algatamise või algatamata
jätmise aluseid ruumianalüüsi kriteeriumitele vastavuse kontrollimise osas.
Selgitus.
Lähtuvalt PlanS VTK-le esitatud tagasisidest, oleme
loobunud probleemi käsitlusest ehk riigi
eriplaneeringu instrumendile kavandatud
muudatustest. Asukoha eelvalik jääb jätkuvalt osaks
planeerimismenetlusest, sh jääb tagatud ka
avalikkuse teadlikus erinevate asukohtade sobivusest.
IB Ruumianalüüs või asukohavaliku menetlus jäetakse PlanS-st välja. Vt eelnev selgitus.
1.1 Ruumianalüüsi viib läbi huvitatud isik omal kulul.
1.2 Riik kontrollib ruumianalüüsi sisu ja piisavust detailse lahenduse algatamise
taotluse saamisel.
1.3 Vajadusel annab riik määruse ruumianalüüsile esitatavate nõuete osas, st
sätestab nõuded detailse lahenduse algatamise taotluse esitamiseks.
Vt eelnev selgitus.
II Kui riik otsustab REP menetlust muuta ning kehtestada nõuded ruumianalüüsile
ning eraldiseisvalt detailse lahenduse menetluse, on vajalik reguleerida, kuidas viia
läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus.
Vt eelnev selgitus.
2.1 KSH koostamine eraldiseisva menetlusena.
2.2 KSH koostamine koos ja samaaegselt ruumianalüüsiga. Vt eelnev selgitus.
3. PlanS muudatusettepanekud Vt eelnev selgitus.
3.1 Laiendada PlanS § 281 kohaldamisala, mis reguleerib konkursi korraldamist
konkureerivate huvide väljaselgitamiseks riigi eriplaneeringu menetluses.
3.2 Sätestada alused, kas ja kuidas kaaluda esitatud konkureerivaid taotlusi.
3.3 Sätestada alused konkureeriva taotluse esitamise kohta, sh avalikustamise ja
tähtaegade kohta või rakendada meretuuleparkidele sätestatud aluseid.
3.4 Kaaluda, kas PlanS § 281 enampakkumise alghind 7500 eurot/m2 kohta on
maismaa projektide puhul proportsionaalne arvestades REP alade võimalikku
suurust.
3.5 Sätestada seosed erinevate §-de vahel, et oleks arusaadav, millal kaalutakse
taotluse vastavust nõuetele. St seostada normid, et konkursile ei lubata taotlusi, mille
osas esinevad algatamata jätmise alused.
Huvide välja selgitamise ehk konkursi
korraldamisega seonduvat kaalutakse eelnõu
koostamise käigus.
4. Lahendada ruumianalüüsi ja detailse lahenduse koostamise kulude kandmisega
seonduvad küsimused: Vt selgitus esimese ettepaneku juures.
4.1 kuidas toimub ruumianalüüsi rahastamine, sh luua asjakohased sätted
kulude hüvitamiseks ruumianalüüsist või planeeringu koostamisest huvitatud isiku
poolt;
4.2 kuidas toimub detailse lahenduse koostamise rahastamine, kas selles osas
lähtutakse olemasolevast PlanS regulatsioonist.
Vt selgitus esimese ettepaneku juures.
5. Täiendada PlanS § 42 ajutise võõrandamiskeelu seadmise alusega, millega
tagatakse hilisem maa võõrandamise või kasutusse andmise võimalus näiteks
eelmärgetega kinnistusraamatus.
Selgitame.
Võõrandamise keelu puhul on tegemist äärmiselt
suure kinnisomandi kasutamise kitsendusega, mida ei
saa pidada proportsionaalseks viisiks, kuidas
eesmärki saavutada. Kehtiv seadusandlus näeb juba
ette mitmeid võimalusi, kuidas soovitut saavutada on
võimalik. Nt on ühe võimalusena võimalik
valikpakkumise võitnud vm riigivaraseaduse kohasel
viisil arendajaga hoonestusõiguse lepingu sõlmimine.
Seega juhul kui riik otsustab konkreetse
planeerimisprotsessi algatada, on tuginedes kehtivale
seadusandlusele võimalik täpne sobiv viis soovitava
eesmärgi saavutamiseks välja selgitada.
1
Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Rahandusministeeriumi1 poolt tellitud planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) mõju
järelhindamise käigus hinnati PlanS-i ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruse nr 133 ja 01.10.2015 määruse nr 102 rakendamise mõjusid ning seaduse ligikaudu
kaheksa aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud õiguslikke ja praktilisi probleeme, samuti PlanS-
i kehtivuse ajal tekkinud kohtupraktikat. Analüüsi käigus tuvastati mitmeid praktikas ilmnenud
probleeme, mille kaardistuse ja valideeritud lahendusettepanekud ning mõjude hindamine on
üheks aluseks käesoleva väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK) koostamisel. VTK
eesmärgiks on kehtiva PlanS-i ja planeerimisega seotud osas vajadusel ka ehitusseadustiku
(edaspidi ka EhS), looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) ning ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi ka EhSRS) muutmine.
Käesolevas VTK-s tuvastatud probleemid jagunevad kolmeks: planeeringuliikide ülesteks, riigi
tasandi planeeringuliike ning kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV)
planeeringuliike puudutavateks. Järgnevalt esitatakse probleemide kirjeldus, lähtudes neist
kolmest jaotusest, sh liikudes erinevate probleemide avamisel üldisemalt üksikumale.
Probleem 1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga
täielikult kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud
vajaduste, sh kliimamuutusega arvestamist
PlanS-i 2. peatükk sätestab planeerimise aluspõhimõtted, mis aitavad kujundada planeeringute
sisu. Need põhimõtted on elukeskkonna parendamine (§ 8), avalikkuse kaasamine ja
teavitamine (§ 9), huvide tasakaalustamine ja lõimimine (§ 10), teabe piisavus (§ 11),
otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus (§ 12). PlanS kehtimise kaheksa aasta jooksul on
kogu maailmas ja ühiskonnas üha enam muutunud aktuaalseks kliimamuutused, ennekõike
selle mõjude leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise vajadus, ning kvaliteetse
ruumiloome senisest jõulisem edendamine. Nende vajadustega tegelemine nõuab riikidelt
konkreetset, asjakohast ja kiiret tegutsemist. Seetõttu on vajalik neist teemadest lähtuvate
vajadustega veelgi jõulisemalt arvestada ka juba ruumilises planeerimises, et ruumi vastavalt
toimuvatele muutustele kohandada ja ruumi mh kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest lähtuvalt
planeerida.
Kuigi kehtestatud planeerimise põhimõtted (ennekõike elukeskkonna parendamise põhimõte
ning otstarbeka, säästliku ja mõistliku maakasutuse põhimõte) eelnevalt kirjeldatuga sisuliselt
arvestamist võimaldab, ei ole tulene seadusest üheselt ja selgelt kliimamuutustega arvestamise
kohustuslikkus ega ole täna veenvalt tagatud, et planeerimismenetluses teadlikult,
1 Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lg-st 1, vastutab alates 1.07.2023 ruumilise planeerimise õigusaktide
eelnõude koostamise eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
2
süstemaatiliselt ja sihipäraselt järgitakse kvaliteetse ruumi põhimõtteid. Enamasti
keskendutakse praktikas konkreetse planeeringuliigi ülesannete lahendamisele. Seega on
tekkinud olukord, kus tänases sõnastuses kehtivaid planeerimise põhimõtted ei too üheselt
välja, et planeeringute sisu kujundamisel lähtutakse ja arvestatakse piisavalt kliimamuutuse ja
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega.
Probleem 1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule
väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud, samuti on need
menetlusosalistele kohati liialt koormavad
Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute
ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks
muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanS-is sätestatud teavitus- ja
kaasamisnõuded on kohati liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osapooltele. Täpsemalt
ilmestab probleemi olemust järgnev.
Ühiskonna suurenev digipädevus ja infotehnoloogilised arengud on kahtluse alla seadnud ka
senisel määral ja samaaegselt mitmetes ajalehtedes planeeringu koostamisega seonduvate
teadete avalikustamise eesmärgipärasuse. Paljud KOV-id on loobunud kohalike linna või valla
lehtede paberkandjal välja andmisest või tehakse seda väga pika intervalliga. Maakondlikes ja
üleriigilise levikuga ajalehtedes teadete avalikustamisega kaasnevad planeeringu koostamise
korraldajale märkimisväärsed kulud ning ka üleriigilise levikuga ajalehed vähendavad paberil
ilmuvate lehtede mahtu. Ka ei ole neis ajalehtedes avalikustatavad teated tasuta kõigile
huvitatud osapooltele kättesaadavad, sest lehe ostmine on tasuline. Ühtlasi ei ole võimalik ilma
tasuta teateid avalikustada ajalehtede veebiväljaannetes ning ka seal ei ole need kõigile
planeeringulahendusest huvitatud osapooltele tasuta kättesaadavad ja hõlpsasti leitavad. See
kõik kokkuvõttes pärsib nii planeerimisalase tegevuse korraldaja võimekust ajalehtedes teateid
avalikustada kui ka huvitatud osapooltel reaalselt neist teavet eesmärgipäraselt saada.
Avalikust väljapanekust 14-päevaline ette teavitamine on menetlusosalistele ülemäära
koormav. Etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud tutvusid materjalidega KOV-i
ruumides kohapeal ja selleks, et kavandada aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast
piirkonnast avalikule väljapanekule sõitmist (kavandada transport jm) oli 14-päevane
etteteavitamise tähtaeg vajalik aidates osaleda soovijatel oma aega paremini planeerida.
Tänaseid infotehnoloogilisi arenguid ja võimalusi arvestades tutvub enamus isikuid
materjalidega elektrooniliselt, mistõttu on seni ettenähtud 14 päevane ette teatamise tähtaeg
liialt pikk ja kaotanud sellisel kujul oma esialgse mõtte.
Planeerimismenetluses avalikule arutelule sätestatud nõuded toimumiskohtadele ei võimalda
eesmärgipäraselt planeeringulahendusest huvitatud asutusi ja isikuid planeeringuala arvestades
sobivas ja ligipääsetavas asukohas kaasata. Kehtiv PlanS seob avaliku arutelu toimumiskoha
konkreetsete keskustega (§-d 33 lg 1, 63 lg 1, 68 lg 1, 83 lg 1, 88 lg 1, 101 lg 1, 107 lg 1, 119
lg 1, 136 lg 1). Praktikas ei ole aga tõestust leidnud, et seaduses sätestatud asukohad on igal
juhul ja igas olukorras planeeringulahenduse tutvustamiseks kõige sobivamad. Arvestama peab,
et peale PlanS jõutumist 2015 on toimunud haldusreform, mille tulemusena väiksemad
omavalitsused liideti ja moodustatud vallad asuvad suurel territooriumil, mistõttu ei pruugi
valla keskuses avalikustamise ja arutelu korraldamine ka nende planeeringute puhul, mida
3
koostatakse valla äärealadel, alati oma eesmärki täita. See tingib omakorda reaalse ja sisulise
kaasatuse saavutamiseks olukorra, kus avalikke väljapanekuid ja arutelusid korraldatakse lisaks
seaduses sätestatule veel ka neis asukohtades, kus planeeringu koostamise korraldaja hinnangul
on võimalik eesmärgipäraselt huvitatud osapooli kaasata. Seega on võimalik järeldada, et
tänased konkreetsed nõuded avaliku arutelu toimumiskohtadele ei pruugi alati täita soovitud
eesmärki.
Planeerimismenetluses avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitamine kõigis
ajalehtedes senises mahus ei aita kaasa tõhusale ja eesmärgipärasele kaasamisele. Kehtiv PlanS
sätestab planeeringuliikidele läbivalt nõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelul tulemuste
kohta informatsiooni ajalehtedes (REP-i ja KOV EP kohta ka Ametlikes Teadaannetes)
avalikustada (§-d 21, 34, 52, 64, 69, 84, 89, 102, 120 ja 137). Planeeringu kohta kirjalikult
esitatud arvamustele on juba planeeringu koostamise korraldajal kohustus kirjalikult vastata, sh
juhul kui muudatus toob kaasa planeeringulahenduse põhilahenduse muutmise, tuleb ka kehtiva
PlanSi kohaselt läbi viia uus avalikustamine (§-d 40 lg 3, 52 lg 3, 69 lg 3, 89 lg 3, 108 lg 3, 120
lg 3, 137 lg 3). See tähendab, et menetlusosalised saavad teada sellest, milliseks konkreetne
planeeringulahendus kujuneb, ilma vastavate ajalehtede teavitusteta ning laiema avalikkuse
teavitamiseks ei pruugi senises mahus ajalehtedes teavitamine vajalik olla. Arvestades ka
ajalehtedes avalikustamise märkimisväärset kulu, ei saa seega ajalehtedes teavitamist senisel
määral põhjendatuks pidada ning piirduda võib ka ühe lehega.
Probleem 1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise
etapi tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel
ebaselge
Kehtiv PlanS näeb riigi poolt koostatavate planeeringutele planeerimismenetluses ühe
menetlustoiminguna ette vastuvõtmise (§ 49, § 66), millega planeeringu koostamise korraldaja
kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning seda, et selle koostamisel on arvesse võetud
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Tegemist on haldusesisese toiminguga, mis
kannab haldusorgani enesekontrolli eesmärki. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb
avalikustamise protsess, mille tulemusel võib olla vajalik planeeringulahenduse täiendamine ja
muutmine. Planeeringu õiguspärasuse, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka
KSH) tulemustele vastavust, on aga vajalik tagada kogu menetluse käigus ning kinnitada
lõplikult alles planeeringulahenduse kehtestamisel haldusaktiga, et tagada haldusmenetluse
seaduse (edaspidi ka HMS) § 54 kohase õiguspärase haldusakti andmine. Kuna planeeringu
muutmine ja täiendamine toimub ka vastuvõtmise järgselt kuni kehtestamiseni, ei ole
vastuvõtmise otsuse tegemine praktikas tegelikult vajalik ja põhjendatud.
Kohalike omavalituste puhul on ruumilise planeerimisega seotud ülesanded jagatud kahe
erineva olmavalitsusorgani - volikogu ja valitsuse vahel. Arvestades veel, et kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtut ning omavalitsuste poolt saadud tagasisidet ja
soovi vastuvõtmise kui toimingu senisel kujul säilitamiseks, ei ole kohalike omavalitsuste poolt
koostatavate planeeringute puhul kavas vastuvõtmisest loobuda.
4
Probleem 1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus
tekitab küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat
Kehtiv PlanS sätestab erinevaid termineid, mida kõnealuses seaduses kasutatakse (§ 6).
Sätestatud terminid võimaldavad küll PlanS-i paremini mõista ja selle alusel planeeringuid
eesmärgipäraselt ja ühetaoliselt koostada, kuid esineb ka termineid, mille sisustamine on
osutunud problemaatiliseks, kuna neid ei ole õigusaktides üheselt määratud. Eeltoodu
raskendab nii planeeringute ühetaolist koostamist kui ka riigi planeerimisvaldkonna
digiarenguid. Täpsemalt ilmestab probleemi järgnev.
Planeeringu elluviimine ja selle tähendus erinevate planeeringuliikide koostamisel on ebaselge.
PlanS § 6 p 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus
sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on
eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. Mõistet saab pidada liialt üldiseks, mistõttu ei ole
praktikas võimalik tuvastada, millisest tegevusest või ajahetkest alates planeeringu elluviimine
algab. Ennekõike on seotud probleem eriplaneeringu instrumendiga, mille puhul on ettenähtud,
et eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta
möödumisel kehtestamisest arvates (PlanS § 53 lg 3, § 122 lg 4). Seega on elluviimise mõiste
otseselt seotud planeeringu kehtivuse kaotamisega. Samuti on mõiste sisustamine oluline DP
instrumendi puhul, täpsemalt selle (osaliselt) kehtetuks tunnistamisel. Nimelt näeb kehtiv PlanS
ette, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu
kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima
või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on
tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks
tunnistamist (§ 140 lg 2). DP-de (osaliselt) kehtetuks tunnistamine on seega otseselt seotud
planeeringu elluviimisega, mida tuleb igakordselt konkreetsete DP-de juures eraldi hinnata. See
on praktikas osutunud keeruliseks, sest planeeringu elluviimist sisustatakse erinevalt. Seega ei
saa tänast terminit pidada piisavalt määratletuks.
Üldplaneeringus määratavad juhtotstarbed ja detailplaneeringus määratavad krundi kasutamise
sihtotstarbed on üheselt määratlemata. Kehtiv PlanS näeb ette, et üldplaneeringuga määratakse
maakasutuse juhtotstarve (§ 75 lg 4) ja detailplaneeringus määratakse krundi kasutamise
sihtotstarve (§ 126 lg 4 p 1 ja lg 5). PlanS § 6 p 9 määratleb küll juhtotstarbe mõiste
(maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve,
mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad), kui nimetatud
määratlus on oma sisult üldine ja jätab laia ruumi selle täpsemaks sisustamiseks. Samuti on
üldisena määratud krundi kasutamise sihtotstarve (PlanS § 6 p 7 - krundi kasutamise
sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada).
Kehtiva seaduse alusel sisustatakse neid termineid praktikas väga erinevalt. Samuti puudub
ühtne arusaam sellest, kuidas neid planeeringujoonistel ja seletuskirjas tähistada ning
kirjeldada. Praktikas sõltub terminite sisustamine tihti planeerijast, mistõttu on planeeringutes
kasutusel mitmeid erinevaid otstarbeid, millest arusaamine eeldab planeeringulahenduse
sisulist mõistmist. Seega puudub täna ühtne süsteem, kuidas üldplaneeringus juhtotstarbeid ja
detailplaneeringus krundi kasutamise sihtotstarbeid mõista ja määrata.
5
Planeeringute muutmist ja täpsustamist on praktikas keeruline selgelt eristada. Seda probleemi
süvendab veelgi planeeringute digitaliseerimine, mis tingib planeeringute senisest täpsemaks
muutumist. Detailplaneeringut on võimalik täpsustada projekteerimistingimustega (EhS § 27 lg
1), kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta, kui detailplaneeringu
kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala
või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis
mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Tingimused antakse ehitusloakohustusliku
hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Praktikas on osutunud ebaselgeks, kas
EhS § 27 lg 4 kohane täpsustamine tähendab planeeringu täiendamist vaid nende teemade
ulatuses, mida planeeringus juba käsitletud on või hõlmab see ka planeeringu muutmist
laiemalt. Seega puudub ühtne arusaam, kuidas planeeringu täpsustamist selle muutmisest
selgelt praktikas eristada.
Probleem 1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole otseselt võimalik seada kinnisomandile
kitsendusi
Kehtiv PlanS ei võimalda seada maakonnaplaneeringuga kinnisomandile otsesid kitsendusi,
kuid praktikas teatud juhtudel kinnisomandi kitsendused riigi strateegilise tasandi
planeeringutest kasvõi kaudselt siiski tekivad. Arvestades, et üldplaneeringute koostamisel on
maakonnaplaneeringust lähtumine kohustuslik, jõuavad konkreetsed maakonnaplaneeringust
tulenevad nõuded üldplaneeringutesse, millega võivad kaasneda kitsendused kinnisomandi
kasutamisele (nt maantee või raudtee trassi asukoha määramine vms). Seega kirjeldavad
probleemi olemust nt juhud, mil maakonnaplaneering sätestab ehitise või selle asukohaga
seonduvad tingimused või suunised, aga ehitusõiguse aluseks maakonnaplaneeringu instrument
ei ole. See tähendab, et selline tingimuste ja suuniste kogu seab piiranguid alama astme
planeeringute koostamisele, mis mõjutavad seeläbi ka otseselt maaomanikke, kelle omandi
kasutamine on siiski faktiliselt piiratud või üldse võimatu. Seega ei vasta tänane
maakonnaplaneeringu õigusraamistik mõningatel juhtudel praktikas instrumendiga
kaasnevatele tagajärgedele.
Probleem 1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole
võimaik
Kehtiv LKS sätestab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada ja suurendada
vaid üldplaneeringuga või vähendada üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Praktikas
on selline nõue kujunenud kohati ebamõistlikuks, kuna ehituskeeluvööndi muutmine ei ole alati
vahetult seotud eesmärkidega, milleks planeeringuid tavapäraselt koostatakse (eelkõige on need
seotud ehitusloa kohustusliku hoone ehitamisega). Praktikas koostatakse ehituskeeluvööndi
olemasolul detailplaneeringuid ka rajatiste (nt jõulinnakud jmt) püstitamiseks ja tehnovõrkude
(nt soojatrass) rajamiseks. Sellisel viisil ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil
detailplaneeringu algatamine väljub PlanS-s § 124 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu
koostamise tegelikust eesmärgist, milleks on ehitusõiguse saamine ega haaku PlanS § 125
lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu koostamise üldise kohustuse põhimõttega. Seetõttu vajab
senine regulatsioon ülevaatamist ning täpsustamist.
6
Probleem 1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide
vajalike ja asjakohaste ülesannete lahendamist
Kehtiv PlanS sätestab ÜP-le avatud nimekirjana ülesanded, mida KOV-il on võimalik
üldplaneeringu raames lahendada (§ 75 lg 1). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete
otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu
eesmärgist (§ 75 lg 2). ÜP menetlusele sätestatud nõuded ei sisalda, erinevalt DP menetlusele
sätestatud nõuetest, kohustust kindlate ülesannete lahendamiseks. Ühelt poolt on seega selge,
et KOV-ile on jäetud valikuvabadus ise otsustada, milliseid ülesandeid ta ÜP-s sobivaks ja
vajalikuks peab lahendada. Teisalt aga on üha süvenenud nii valitsusasutuste kui ka KOV-is
elavate üksikisikute ootus lahendada ÜP-s kas ülesandeid ettenähtust täpsemalt või tuua sisse
uusi teemasid, mille vajadust KOV primaarseks või üldse vajalikuks põhjendatult ei pea. Samuti
ei taga see alati, et kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded saaksid üldplaneeringuga
lahendatud. Lahendatavate kohustuslike ülesanne kehtestamise vajalikkust ja sisu
analüüsitakse põhjalikumalt eelnõu koostamise raames.
Probleem 1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse
planeerimiseks
Kehtiv PlanS sätestab võimaluse KOV-il avalikke veekogusid (veeseaduse § 23 tähenduses)
planeerida vaid juhul kui esineb vajadus ehituslike tingimusi ja asukohta määrata avalikus
veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele (§ 75 lg 1 p
5, § 124 lg 1). Avalike veekogude planeerimisvajadus ei piirdu praktikas KOV-idel aga alati
vaid konkreetsete ehitiste ehituslike tingimuste ja asukohtade määramisega. Vajadus avalike
veekogude planeerimisel on seotud ka laiemate kokkulepete tegemiseks, kuidas avalikku
veekogu kui avalikku ressurssi oleks võimalik KOV-i territooriumil kasutada (nt määrata
rannapüügiks sobivad alad vs surfialad jms). Seega ei toeta tänane regulatsioon vajadusel
selliste kasutusvõimaluste kohalikul tasandil ruumilist planeerimist.
Probleem 1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei
võimalda olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida
KOV EP planeerimisinstrumendi lisandumisel PlanS-i võeti eesmärgiks anda KOV-ile juurde
instrument, millega oleks võimalik kõiki osapooli kaasavalt, kuid samaaegselt kiirelt ja
efektiivselt olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida. 17.03.2023 jõustusid PlanS
muudatused, millega võimaldati KOV EP kiirem menetlemine tuuleparkide planeerimiseks (§
951). Tänane praktika aga näitab, et tuulepargi rajamiseks koostatava KOV EP menetlemine on
keerukas ning planeeringu menetlemiseks kulub ebamõistlikult pikk aeg, sama kehtib ka teiste
olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisel. Peamisteks kitsaskohtadeks on KOV EP
menetlemisel osutunud:
- planeeringuala määramine sobivaima asukoha leidmiseks KOV-i territooriumil;
- KSH kahes etapis (asukoha eelvalikus ja detailses lahenduses) läbi viimine on praktikas
osutunud keeruliseks. Raskendatud on asukoha eelvalikuga kaasnevate mõjude ja detailse
lahenduse koostamise etapis konkreetse rajatava objektiga kaasnevate mõjude hindamine,
sh hindamise täpsusastme määramine ning nende etappidest lähtuvalt eristamine;
7
- asjaolu, et KOV EP-ga ei saa teha ettepanekut ÜP muutmiseks. See on tinginud olukorra,
millest lähtuvalt on instrumendi kasutamine oluliselt piiratud ega võimalda sisuliselt
parimat asukohta ehitise rajamiseks objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt KOV-i
territooriumil otsida;
- Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus) jätkuv asja- ja ajakohasus, sh kas jätkuvalt on
põhjendatud ammendatava nimekirja olemasolu (samuti, kas kõik nimekirjas toodud
ehitised on jätkuvalt asja- ja ajakohased) või võiks planeeringuinstrument olla kasutusel
kõiki PlanS § 6 punktis 13 sätestatud olulise ruumilise mõju mõistele vastavate ehitiste
planeerimiseks;
- REP ja KOV EP esemeks olevate ehitiste kattumisel sobivaima planeeringuinstrumendi
leidmine on ebaselge. Isegi kui praktikas on võimalik järeldada, et KOV EP-ga
planeeritavate ehitiste nimekirjas (ORME määruses) olevad ehitised võivad kattuda ka
REP-iga kavandatavate ehitistega juhul, kui nende rajamise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi, ei ole see protsess õiguslikult piisavalt selgelt reguleeritud.
Eelnevast on võimalik järeldada, et KOV EP õiguslik regulatsioon vajab täiendavat
analüüsimist ja tõhustamist.
Probleem 1.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust
loobumise ja projekteerimistingimustega asendamise tingimused on mitmeti
tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust
KOV võib lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone
ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning ÜP-s on
määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus
ka ÜP-s määratud muude tingimustega (§ 125 lg 5). Praktikas tekitab enim küsimusi, millised
tingimused peavad täpsemalt ÜP-s olema määratud selleks, et viidatud erisust rakendada saaks,
ning kuidas tõlgendada olemasoleva hoonestuse mõistet. Seega puudub tänases regulatsioonis
õigusselgus, mis pärsib sätte ühetaolist rakendamist. Arvestades, et projekteerimistingimused
pole samastatavad detailplaneeringuga ning nende eesmärk on erinev (vt Riigikohtu lahend
asjas 3-20-19), on vajalik selgus, mida mõista „projekteerimistingimuste aluseks olevate
tingimustena“.
Probleem 1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib
asuda ellu viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam
kooskõlas ajakohaste nõuetega, sh üldplaneeringuga ega sobitu muutunud keskkonda
Kehtiv PlanS näeb ette detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui
detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole
asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik
soovib planeeringu elluviimisest loobuda (§ 140 lg 1). Detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamise otsuse eelnõu tuleb mh esitada arvamuse andmiseks planeeringust huvitatud
isikule (maaomanik), kes ei pruugi kehtetuks tunnistamisega nõustuda. KOV kui planeeringu
8
koostamise korraldaja võib DP tunnistada kehtetuks ka omal initsiatiivil ilma maa omaniku
nõusolekuta, kuid sellisel juhul on tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks
(HMS § 66) ja arvestades isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks, võib sellega kaasneda
KOV-ile hüvitamise kohustus (HMS § 67 lg 3). Eeltoodut arvestades väldivad KOV-id
vananenud DP-de kehtetuks tunnistamist. Kuigi DP peaks olema lähiaastate ehitustegevuse
alus, siis on praktikas üsna tavapärane olukord, kus planeeringust huvitatud isik DP kehtetuks
tunnistamisega ei nõustu ning vananenud ja kaasaja nõuetele mittevastav planeering jääb
kehtima ja seda on jätkuvalt soovi korral võimalik ellu viia. DP-d ei pruugi olla aga päriselus
enam üldse võimalik ellu viia, samuti võib see olla vastuolus uue üldplaneeringuga ning seega
KOV ruumilise arengu üldiste eesmärkidega (nt ehituslike, arhitektuursete ja
keskkonnatingimustega). Erinevalt teistest ehitusõiguse aluseks olevatest planeeringuliikidest
(s.o REP ja KOV EP), ei ole DP-le sätestatud konkreetset kehtivusaega (vt §-d 53 lg 3 ja 122
lg 4). Seega ei saa pidada kehtivat regulatsiooni DP koostamise põhieesmärgiga - olla
lähiaastate ehitusõiguse aluseks olev ruumiline terviklahendus - kooskõlas olevaks.
Probleem 1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole
läbipaistev ja sellel puudub selge õiguslik alus
Kuigi vajaliku sotsiaalse taristu olemasolu peab tagama KOV, on praktikas tekkinud olukord,
kus omavalitsused annavad sotsiaalse taristu ehitamise või teatud osas rahastamise kohustuse
üle detailplaneeringust huvitatud isikule. Samas õiguslik regulatsioon, sotsiaalse taristu
rajamiseks planeeringust huvitatud isiku poolt, kehtivas õiguses puudub. Praktikas aga on
sellele vaatamata sõlmitud planeeringute koostamisel kohaliku tasu kokkuleppeid, sh
kehtestatud sotsiaalse infrastruktuuri tasusid, mille eesmärgiks on osa lisandväärtuse jõudmine
KOV-ile laiemalt vähendamaks planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest
ja uutele elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla
eelarvele. Seega ei saa pidada põhjendatuks selge õigusraamistiku puudumist juba täna
praktikas lahendamist vajava küsimuse edaspidiselt ühetaoliseks lahendamiseks. Probleemi
süvendab asjaolu, et sotsiaalse taristu mõiste on õiguslikult defineerimata, mistõttu on ebaselge,
millised ehitised mõiste alla täpsemalt liigituvad.
Probleem 1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise
menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav
Kehtiv PlanS sätestab, et juhul kui detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse
moodustamise alus (§ 126 lg 6). See tähendab praktikas seda, et katastriüksust on võimalik
moodustada vaid detailplaneeringuga määratud krundist lähtudes. Juhul kui kehtiva DP alusel
moodustatud katastriüksuse piire soovitakse muuta, ei näe hetkel kehtiv õigus ette muid
võimalusi kui DP (osaline) kehtetuks tunnistamine (§ 140 lg-d 1 ja 2) või uue DP koostamine
(§ 140 lg 7). Seda isegi juhul kui faktiliselt soovitakse näiteks omanike vahelisel kokkuleppel
katastriüksuse piire muuta selliselt, et piiride muutmise käigus DP kohane ehitusõigus (sh
krundid, kuhu hooneid ehitada pole lubatud) ei muutu. Kehtiva DP olemasolul omanike
vahelisel kokkuleppel katastriüksuse piiride (tingimusel, et varasemalt antud ehitusõigus ei
muutu) muutmise võimalikkust ilma DP-d osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust läbimata
on tunnustanud ka Riigikohus 10.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-952, kuid selge õiguslik
9
regulatsioon selleks puudub. Seega on võimalik järeldada, et kehtiv regulatsioon on osapooli
liigselt koormav.
2. Sihtrühm
Planeeringute koostamine mõjutab kõiki ühiskonnaliikmeid, sest ruumilise planeerimise kaudu
luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Otseselt mõjutavad kavandatavad seadusemuudatused
riigiasutusi, KOV-e, ettevõtjaid ja üksikisikuid lähtuvalt sellest, kas neil on
planeerimismenetluses planeeringu koostamise korraldaja või muu planeerimismenetluses
osaleja roll.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk 3.1. Planeerimise põhimõtted suunavad planeeringute sisu kujundamist kiirelt
muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajadustest
lähtuvalt ning tagavad kliimamuutustega arvetsamist
Eesmärk on täidetud, kui planeerimise põhimõtted on kaasajastatud kvaliteetse ruumi
aluspõhimõttest lähtuvalt ning sätestatud on üheselt mõistetav alus kliimamuutusega
arvestamiseks planeeringute sisu kujundamisel.
Eesmärk 3.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule
väljapanekule ning arutelule sätestatud nõuded ei ole menetlusosalistele liialt koormavad
Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is sätestatud nõuded kohustuslikele teavitus- ja
kaasamisviisidele on kaasajastatud ja optimeeritud ning tagavad kõigi elanike gruppide (sh
internetti mittekasutavate elanike) eesmärgipärase teavitamise kõigist ettenähtud
menetlusetappidest ja toimingutest. Ajalehtedes teavitamise ulatus ja maht on eesmärgipärane
ega ole üleliia koormav.
Eesmärk 3.3. Riigi poolt koostatavate planeeringuliikide planeerimismenetluses läbi
viidavad toimingud on vajalikud ja omavad sisulist väärtust õiguspärase
planeeringulahenduse kujundamisel
Eesmärk on täidetud, kui kõigi riigi poolt koostatavate planeeringuliikide juures on loobutud
vastuvõtmise etapist.
Eesmärk 3.4. Planeerimisseaduses kasutatavad olulised mõisted on selgelt ja arusaadavalt
sisustatudvõimaldavad planeeringute eesmärgipärast ning ühetaolist koostamist
Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is kasutatavad terminid on selged ja üheselt mõistetavad ning
sätestatud on õiguslik alus, mis võimaldab täpsemaid nõudeid planeeringu koostamisele seada.
Eesmärk 3.5. Maakonnaplaneeringuga on võimalik kinnisomandile kitsendusi seada
Eesmärk on täidetud, kui ka õiguslikust regulatsioonist on üheselt arusaadav, et ka
maakonnaplaneeringust võivad tuleneda kitsendused kinnisomandile.
10
Eesmärk 3.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust on
teatud erandite puhul võimalik
Eesmärk on täidetud, kui on täpsustatud on õiguslikku regulatsiooni, mis võimaldab
planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude kavandamist ehituskeeluvööndisse ka
väljaspool planeerimismenetlust.
Eesmärk 3.7. Üldplaneeringuga on lahendatud kõik asjakohased ja vajalikud ülesanded
Eesmärk on täidetud, kui PlanS-is on kindlaks määratud ÜP ülesanded, mis on lahendamiseks
kohustuslikud. Lahendamiseks kohustuslikkuse määramise eelduseks on, et ilma neid
ülesandeid lahendamata ei ole võimalik ÜP-ga ruumilise terviklahenduse loomine.
Eesmärk 3.8. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik avalike veekogude kasutust
planeerida
Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik alus avalike veekogude kasutuse
planeerimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil.
Eesmärk 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitisi on võimalik ressursitõhusalt planeerida
Eesmärk on täidetud, kui KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
senisest kiirem ja tõhusam ning tagab sobivaima asukoha leidmist ning kõigi osapoolte tõhusa
kaasamise.
Eesmärk 3.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on üheselt
arusaadavad
Eesmärk on täidetud, kui on selgelt sätestatud, millised tingimused peavad olema
üldplaneeringus määratud selleks, et erandina loobuda detailplaneeringu koostamise
kohustusest ja asendada see projekteerimistingimustega.
Eesmärk 3.11. Detailplaneeringud on lähiaastate ehitustegevuse aluseks
Eesmärk on täidetud, kui DP-le on PlanS-is sätestatud kehtivusaeg, sidudes see kindlate
tingimustega (nt elluviimise alustamine). See hõlmab endas ühtlasi ka detailplaneeringu
elluviimise mõiste on senisest selgemalt defineerimist.
Eesmärk 3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil sotsiaalse taristu (avalikes
huvides kavandatavate ehitiste, sh hoonete) rajamine ja selle eest tasumise regulatsioon
on üheselt arusaadav ja läbipaistev
Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud ühene õiguslik alus, mis tagab sotsiaalse taristu
väljaehitamise.
Eesmärk 3.13. Katastriüksuste piiride muutmine on võimalik ka väljaspool
planeerimismenetlust
Eesmärk on täidetud, kui on kehtestatud õiguslik regulatsioon, mis võimaldab katastriüksuse
piiride muutmist ka väljaspool planeerimismenetlust.
11
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
4.1. Valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad ning olukorda reguleerivad
õigusaktid.
4.1.1. Strateegia „Eesti 2035“. Muudatuste kavandamisel on lähtutud strateegias toodud
elukeskkonna kujundamise põhiprintsiipidest, mille kohaselt elukeskkonna kujundamisel
arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi
põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka
digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Tagatakse, et kvaliteetne elukeskkond, mida
planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.
4.1.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“,
millega on määratud ja määratakse kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning
ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused.
4.1.3. Planeeringute õiguslik regulatsioon on kehtestatud planeerimisseaduses ja rakendussätted
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Planeeringute valdkonda
puudutavaid norme sisaldavad mh eriseadused: ehitusseadustik, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus, maakatastriseadus,
maakorraldusseadus, maapõueseadus, maareformiseadus, muinsuskaitseseadus, veeseadus.
4.1.4. PlanS § 95 lõige 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.10.2015 määrus nr 102
„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi ka ORME määrus).
4.1.5. PlanS § 4 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
5. Tehtud uuringud
5.1. Vajadus seaduste muutmiseks ilmnes eelkõige Rahandusministeeriumi poolt tellitud PlanS
mõju järelhindamise käigus, mis tõi välja seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad.
Muudatuste vajadus on tingitud ka haldusreformi tulemusena muutunud Eesti haldusjaotusest,
aga ka Euroopa Liidu (EL) tasandil toimunud arengutest kliimapoliitikas ning merealade ja
ranniku planeerimises. Samuti ilmnes vajadus PlanS muutmiseks Rahandusministeeriumi poolt
tellitud võrdlusriikide juhtumianalüüsi käigus, mis koostati eesmärgil arendada Eesti
tuuleenergeetika ruumilist planeerimist rahvusvahelise parima praktika valguses.
Käesoleva VTK koostamise ajal oli paralleelselt koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise
kokkulepete ja tasu uuring ning ORME määruse ajakohastamise vajaduse uuring, millede
tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel.
6. Kaasatud osapooled
6.1. Huvigruppide kaasamiseks ja nende arvamuse välja selgitamise aluseks on käesoleva VTK
kooskõlastamise ning seejärel eelnõu välja töötamise protsess. VTK kooskõlastamisele
eelnevalt on Rahandusministeeriumi (alates 1.07.2023 Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium) ruumilise planeerimise osakond kaasanud huvigruppe ja
valitsusasutusi:
12
- 2021-2022. a läbi viidud PlanS mõju järelhindamise teises etapis, kus viidi läbi
fookusgruppide intervjuud esimeses etapis koostatud ettepanekute valideerimiseks;
- 2023. a jaanuaris toimunud võrdlusriikide juhtumianalüüsi tulemusi tutvustaval seminaril;
- 2023. a perioodil aprill-mai Paides, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas läbi viidud PlanS
VTK-d tutvustaval seminaril;
- 2023. a 31. mail toimunud Põhja-Eesti KOV planeerijate õppereisil.
VTK kooskõlastamise ja arvamuse andmise protsess toimub perioodil juuli-september 2023.
Enne kooskõlastamise tähtaja saabumist viidi läbi täiendavad avatud arutelud huvigruppide ja
valitsusasutustega (15.08, 18.08 ja 24.08.2023). Avatud aruteludele järgnevalt jäeti vähemalt
2-nädalane periood lõpliku kooskõlastuse ja arvamuse avaldamiseks.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra
säilitamine
EI
Senise regulatsiooni parem rakendamine EI
Muu (palun täpsusta) EI
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
7.1.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga üheselt
kiirelt muutuvast maailmas ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste,
sh kliimamuutusega arvestamist
Juhendmaterjalide koostamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust, kuna
soovituslike materjalidega planeeringute koostamise korraldajad ja koostajad ei pruugi
arvestada, sest nende järgimine ei ole kohustuslik. Koolitamine ja juhendmaterjalide
koostamine aitavad põhimõtteid selgitada, kuid põhimõtetega arvestamist ei taga. Kuna
planeerijad vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Kaalumisel oli ka
võimalus põhimõtteid mitte täiendada, kuid põhimõtete senisest jõulisema rakendamise
seisukohalt see sobilikuks variandiks ei osutunud. Olemasoleva olukorra säilimine ega
rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks, sest kliimamuutusest tõusetunud vajadus
muudatuste järele eeldab seaduse tasandil senisest jõulisemat planeerimise põhimõtete
sätestamist ning nende täiendamist.
7.1.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule
ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt
koormavad
Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei vähendaks koostööle ja kaasamisele
sätestatud ebavajalike toimingute hulka. Mitte midagi tegemisel senine olukord jätkuks. Senist
regulatsiooni paremini rakendada on praktikas keeruline, sest sätestatud nõuded piiravad
13
ebavajalikest toimingutest loobumist. Kaasamine on hetkel mõnevõrra ülereguleeritud, mis viib
selle tegeliku mõtte kadumiseni.
7.1.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi
tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge
Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda
olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused
vastuvõtmise otsuse tegemisest loobumist samuti ei võimalda.
7.1.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisu ebaselgus tekitab
küsimusi ja põhjustab erinevat praktikat
Koolitamine ei ole praktikas osutunud piisavaks, sest osasid termineid ehk määratlemata
õigusmõisteid sisustatakse jätkuvalt erinevalt. Erinevad juhendmaterjalid aitavad rakendamise
põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Rahastuse suurendamine täiendavate
koolituste läbiviimiseks ei tagaks terminite ja määratlemata õigusmõistete ühetaolist
rakendamist. Olemasoleva olukorra säilimine suurendaks ebaselgust veelgi, sh takistaks see ka
erinevate digilahenduste arendust.
7.1.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi
Senise olukorra jätkumisel ei oleks õiguslik regulatsioon kooskõlas sellega, milline on faktiline
maakonnaplaneeringu mõju omandile. Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine ei
võimaldaks samuti tekkinud ebaselget olukorda lahendada.
7.1.6. Ehituskeeluvööndi laiuse muutmine väljaspool planeerimismenetlust ei ole võimalik
Senist regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada, sest see takistab praktikas
ehituskeeluvööndisse planeerimiskohustuseta rajatiste ja tehnovõrkude rajamist väljaspool
planeerimismenetlust. Avalikkuse teavitamisest ja rahastuse suurendamisest kasu ei oleks, sest
menetlusele lihtsustumisele need kaasa ei aitaks.
7.1.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga kõikide vajalike
ja asjakohaste ülesannete lahendamist
Asjakohaste ülesannete lahendamiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda
olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused
tekkinud probleemi samuti lahendada ei võimalda.
7.1.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse
planeerimiseks
Veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine kohaliku omavalitsuse üksustele ei ole
võimalik rahastust suurendades, avalikkust teavitades ega olemasolevat olukorda säilitades.
7.1.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda
olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida
Menetluse efektiivsemaks muutmiseks ei piisa rahastuse suurendamisest. Ka ei lahenda
olukorda avalikkuse teavitamine ega olemasoleva olukorra säilimine. Muud lahendused
ressursi kokkuhoidu samuti ei võimalda.
14
7.1.10. Erandina detailplaneeringust loobumise tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja
tekitavad praktikas arusaamatust
KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust,
kuna praktika on PlanS § 125 lõike 5 rakendamisel ja erandkorras detailplaneeringu asemel
projekteerimistingimuste väljastamisel erinev. Koolitamine ja juhendmaterjalide koostamine
aitavad rakendamise põhimõtteid selgitada, kuid sarnast rakendamist ei taga. Kuna planeerijad
vahetuvad KOV-ides sageli, ei ole koolitustest ka alati abi. Olemasoleva olukorra säilimine ega
rahastuse suurendamine olukorda ei lahendaks.
7.1.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu
viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas
ajakohaste nõuetega ega sobitu muutunud keskkonda
KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine ei ole praktikas andnud piisavalt head tulemust,
kuna praktika seaduse rakendamisel on erinev. Senise regulatsiooni paremal rakendamisel
võiks vanu DP-sid oluliselt enam kehtetuks tunnistada. Olemasoleva olukorra säilimine ega
rahastuse suurendamine olukorda praktikas siiski ei lahendaks, sest vanade planeeringute asja-
ja ajakohasus on üha süvenev probleem, mis takistab ruumilist planeerimist uutest vajadustest
lähtuvalt.
7.1.12. Erinev praktika sotsiaalse taristu väljaehitamisel ja rahastamisel ei ole läbinähtav
ja sellel puudub selge õiguslik alus
Ühtse praktika eelduseks on selge õigusliku aluse kehtestamine. Eesmärki ei võimalda täita ka
KOV-ide nõustamine ja avalikkuse teavitamine. Olemasoleva olukorra säilitamine probleemi
lahendada ei võimalda. Samuti pärsib olemasoleva olukorra säilimine ühetaolist sotsiaalse
taristu tasustamist ning süvendab veelgi ebaühtlast praktikat.
7.1.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise
menetlus ebamõistlik ja liigselt koormav
Rahastuse suurendamine olukorras, kus katastriüksuse piiride muutmiseks on vajalik DP
kehtetuks tunnistada või DP-d muuta, ei saa pidada põhjendatuks. KOV-ide nõustamine ja
avalikkuse teavitamine ei võimalda samuti soovitud eesmärki täita. Olemasoleva olukorra
säilimine on samuti põhjendamatu ja ülemäära koormav haldusmenetlus jätkuks.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
7.2.1. Punktides 7.1.1-7.1.13. toodud probleemide analüüsist saab järeldada, et
mitteregulatiivne lahendus ei pruugi sobida seetõttu, et probleeme põhjustab kehtiva seaduse
sõnastus, mis võimaldab sätteid erinevalt tõlgendada, samuti on osaliselt vajalikud teemad
üheselt reguleerimata. Õigusliku regulatsiooni täiendamine muudab selle selgemaks ja üheselt
mõistetavaks, mis omakorda muudab tõhusamaks seaduse rakendajate töö ja tagab seeläbi
planeeringute parema kvaliteedi.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
15
8.1. Võrdlusriikide juhtumianalüüsi raames vaadeldi Soome, Läti, Leedu, Taani, Norra, Rootsi,
Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa planeerimissüsteemi põhinäitajaid, sealhulgas tingimusi
eriobjektide planeerimise osas. Allikatena kasutati nii riikide seadlusandlust, Majandusliku
Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) analüüse kui ka teisi planeerimist käsitlevaid
dokumente. Riikide võrdluses ilmnesid Eestiski olulised murekohad nagu spetsialistide ja
ametnike vähesus ning ülekoormatus, uuringute ajakulu. Võimalikud lahendusviisid on riigiti
erinevad, kuid neid on siiski võimalik seaduseelnõu koostamisel arvesse võtta.
PlanS VTK paralleelselt oli koostamisel sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu
uuring, mille esimeses etapis uuriti teemakohast võrdlusriikide (Soome, Holland, Leedu ja
Hispaania) praktikat. Uuringu tulemusi arvestatakse seaduseelnõu koostamisel.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
Alljärgnevalt on toodud välja võimalikud kaalutavad regulatiivsed lahendused. Täpsed
sõnastusettepanekud töötatakse välja seaduseelnõu koostamise käigus.
9.1. Planeeringute sisu kujundamist suunavad planeerimise põhimõtted ei taga täielikult
kiirelt muutuvast maailmast ja ühiskonnas toimuvatest muudatustest tingitud vajaduste,
sh kliimamuutusega arvestamist
PlanS 2. peatükki täiendatakse kliimamuutuse leevendamise, ennetamise ja sellega kohanemise
põhimõttega (täiendatakse §-i 12 ja lisatakse lõige 4), vajadusel täiendatakse sellest tulenevalt
olemasolevaid põhimõtteid. PlanS saab sätestada üksnes põhimõtte, kuid täpsema raamistiku
annab eriseadus (kliimaseadus) ja selle rakendusaktid. Õigusselguse ning süsteemsuse huvides
on oluline kliimaeesmärgid ning nende rakendamiseks vajalik raamistik kehtestada eraldiseisva
tervikliku õigusnormide kogumina. Kliimaeesmärgid puudutavad paljusid erinevaid
eluvaldkondi ja vastutus erinevate valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi vahel.
Kliimapoliitika reguleerimine ühes seaduses annaks juurde õigusselgust valdkonnas, kus kogu
riik tervikuna peab kiirelt tegutsema, ent praktikas jagunevad eesmärgid ning ülesanded paljude
eri osaliste vahel.2
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega vastavuse tagamiseks muudetakse PlanS § 12 lõikeid 1 ja
3, et rõhutada sätte järgimise kohustuslikkust. Lisaks vaadatakse üle kõik PlanS-s toodud
põhimõtted ja vajadusel täpsustatakse ja täiendatakse nende sõnastust.
9.2. Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule
ning arutelule sätestatud nõuded on osaliselt aegunud ja menetlusosalistele kohati liialt
koormavad
Planeerimisseaduses sätestatud nõuded kaasajastatakse, sh vastavalt vajadusele neid muutes või
täiendades. Täpsemalt:
- muudetakse planeeringute menetlemisega seonduva teabe avalikustamise kanalite
rõhuasetust. Ühtlasi leevendatakse ajalehes avalikustamise nõuet, sidudes selle planeeringu
täpsusastmest lähtuvalt sobivaima ajalehega (üleriigiline, maakondlik või kohalik),
2 Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus, lk 10
16
- lühendatakse 14-päevalist avalikust väljapanekust ette teavitamise aja nõuet3;
- muudetakse avaliku arutelu toimumiskoha regulatsiooni ja sätestatakse, et avaliku arutelu
toimumiskoht on planeeringu koostamise korraldaja valik (mitte ilmtingimata asula suurim
keskus vm kindel asukoht). Toimumiskoht tuleb valida planeeringuala asukohta arvestades
selliselt, et see oleks sobiv ja ligipääsetav planeeringulahendusest huvitatud isikutele;
- loobutakse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest ajalehes teavitamise nõudest.
9.3. Riigi poolt koostatavate planeeringute planeerimismenetluse vastuvõtmise etapi
tähendus ja sisuline väärtus on õiguspärase planeeringulahenduse kujundamisel ebaselge
Loobutakse riigi tasandi planeeringuliikide puhul planeeringu vastuvõtmise etapist. Kuna
maakonnaplaneeringu instrumendi puhul tähendaks see kahe avalikustamise protsessi
üksteisele järgnemist, loobutakse ka vastuvõtmisele järgnevast avalikustamise protsessist.
9.4. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite ebaselgus tekitab küsimusi ja
põhjustab erinevat praktikat
Planeerimisseaduses kasutatavad ebaselged terminid sisustatakse üheselt arusaadavalt, sh
vastavalt vajadusele neid muutes või täpsustades. Täpsemalt:
- täpsustatakse planeeringu elluviimise terminit. Sätestatakse planeeringu elluviimisega
seotud tegevused, mida ei ole võimalik ilma planeeringut järgimata teha. Planeeringu
elluviimisega seonduvad tegevused sätestatakse kas avatud või suletud nimekirjana PlanS-
is4. Avatud nimekirja korral sätestatakse planeeringu seletuskirjas elluviimisega seotud
tegevuste määramise nõue.
- sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ÜPs määratavate
juhtotstarvete ja DPs määratavate krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemise nõuete
täpsemaks reguleerimiseks määruse välja andmiseks;
- täpsustatakse planeeringu muutmise ja täpsustamise mõisted, sh vajadusel tehakse
ettepanek EhS § 27 muutmiseks või täpsustamiseks.
9.5. Maakonnaplaneeringuga ei ole võimalik seada kinnisomandile kitsendusi
Sätestatakse üheselt mõistetavalt, et maakonnaplaneeringuga võib seada kinnisomandile
kitsendusi
9.6. Ehituskeeluvööndi laiust on võimalik muuta ka väljaspool planeerimismenetlust
Vaadatakse üle LKS § 38 lõikes 4 nimetatud erisuste loetelu ning võimalusel täiendatakse.
9.7. Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete vabatahtlikkus ei taga asjakohaste ja
vajalike ülesannete lahendamist
Sätestatakse, millised ÜP ülesanded on täitmiseks kohustuslikud. See võiks toimuda
analoogselt DP ülesannetele (PlanS § 126 lg 2).
3 Avalikust väljapanekust 14-päevalise ette teavitamise tähtaja osas viiakse läbi täiendav analüüs 4 Planeeringu elluviimisega seonduvate tegevuste avatud või suletud nimekirja osas viiakse läbi täiendav analüüs
17
9.8. Kohaliku omavalitsuse üksustel puudub õigus avalike veekogude kasutuse
planeerimiseks
Täiendatakse PlanS- § 75 lõikes 2 toodud ÜP ülesandeid ning võimaldatakse avalike veekogude
kasutuse planeerimine ning seatakse avaliku veekogu kasutuse planeerimiseks riigi nõusoleku
saamise kohustus.
9.9. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusele sätestatud nõuded ei võimalda
olulise ruumilise mõjuga ehitisi piisavalt ressursitõhusalt planeerida
KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimismenetlust tõhustatakse,
lähtuvalt järgnevast:
- arvestatakse menetluse tõhustamise eesmärgi täitmise osas kõiki käesolevas VTKs
ettenähtud muudatusi (vt nt võimalikke regulatiivseid lahendusi p-des 9.3 ja 9.4), mis
võimaldavad jõuda järeldusele, kui palju muudatusi on täiendavalt vajalik KOV EP
instrumendi tõhustamiseks teha. Vajadusel nähakse ette täiendavad menetlust tõhustavad
muudatused, sh kaalutakse üldplaneeringu muutmise võimaldamist;
- vajadusel täpsustatakse või muudetakse Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrust nr 102
„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” (ORME määrus).5 ORME määrus
kehtestatakse kas avatud või suletud nimekirjana. Avatud nimekirja korral kehtestatakse
täiendav riigi nõusoleku saamise kohustus KOV EP algatamiseks;
- kehtestakse taotluse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise alused.
9.10. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alal detailplaneeringust loobumise
tingimused on mitmeti tõlgendatavad ja tekitavad praktikas arusaamatust
PlanS § 125 lõikes 5 toodud DP koostamise kohustuse alal DP-st loobumise tingimusi
täpsustatakse. Täpsemalt:
- kehtestatakse viide ÜP ülesannetele, mis peavad ala kohta lahendatud olema;
- täpsustatakse olemasoleva hoonestuse vahele jäämise mõistet.
9.11. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, kuid praktikas võib asuda ellu
viima ka 10 ja enama aasta vanuseid detailplaneeringuid, mis ei ole enam kooskõlas
ajakohaste nõuetega ning sobitu muutunud keskkonda
Kehtestatakse DP-dele kehtivusaeg, mis on sõltuvuses sellest, kas planeeringut on asutud ellu
viima või mitte. Juhul kui kehtivat DP-d ei ole asutud lähiaastatel (5-7 aastat) ellu viima,
muutub DP kehtetuks. Sätestatakse võimalus põhjendatud juhul kehtivusaja pikendamise
taotlemiseks (kuni 5 a).6
9.12. Kohalike omavalitsuste vähene võimekus sotsiaalse taristu rajamisel pärsib
arendustegevust kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
Kehtestatakse õigusliku regulatsiooni sotsiaalse taristu rajamise kulude kandmiseks või välja
ehitamiseks. Täiendavat analüüsi vajab, kas tegemist on planeerimis- või maksuinstrumendiga,
kuna sellest sõltub, millises eriseaduses tasu küsimust reguleerida. Sotsiaalse taristu
5 ORME määruse aja- ja asjakohasuse osas viiakse läbi täiendav analüüs 6 Detailplaneeringute kehtivusaja ja selle pikendamise võimaluste osas viiakse läbi täiendav analüüs
18
väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring viiakse läbi paralleelselt VTK koostamisega.
Defineeritakse sotsiaalse taristu mõiste.
9.13. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul on katastriüksuste piiride muutmise menetlus
ebamõistlik ja liigselt koormav
Kehtestatakse õiguslik regulatsioon katastriüksuse piiride muutmiseks ka väljaspool
planeerimismenetlust. Võimalus seotakse tingimusega, et DP-ga antud ehitusõigus ei tohi
muutuda.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Regulatiivsed valikud on puutumuses PS §-is 32 sätestatud omandipuutumatuse põhiõigusega,
mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase
ja kohese hüvituse eest. Kavandatavad muudatused ei ole otseses puutumuses rahvusvahelise
õiguse ja Euroopa Liidu õiguse normidega.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Kavandatav muudatus 1
11.1.1. Planeerimise põhimõtete kaasajastamine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest
lähtuvalt ning õigusliku aluse sätestamine kliimamuutusega arvestamiseks planeeringute
sisu kujundamisel.
11.1.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja
elanikud.
11.1.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning
regionaalarengule
Mõju on positiivne. Kaasajastatud planeerimise põhimõtetega arvestavad planeeringud
pakuvad senisest läbimõeldumaid kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi
kliimamuutuse mõjule vastavalt kohandada.
11.1.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohanenud ja kvaliteetne ruum suurendab riigi
julgeolekut ja välissuheteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning
leevendada ja kohandada ruumi kliimamuutusest tingitud mõjudega.
11.1.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOV-id saavad
planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest
tingitud mõjudega arvestavalt ja luua kvaliteetset ruumi. Täiendavaid võimalikke kulusid
kliimamuutustega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks.
11.1.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele
19
Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise
kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt mõnevõrra suureneb.
Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga oluliselt suurem väärtust – paraneb
elluviidava lahenduse ruumikvaliteet ning tekib võimalus õigeaegselt teadvustada ja kavandada
vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju oluliseks pidada.
11.2. Kavandatav muudatus 2
11.2.1 Planeerimisseaduses teavitamisele, teadete edastamisele ja avalikule väljapanekule
ning arutelule sätestatud nõuete kaasajastamine, sh vastavalt vajadusele muutmine või
täiendamine.
11.2.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.2.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja
elukeskkonnale
Mõju puudub.
11.2.1.3. Majanduslikud mõjud
Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse läbiviimise kulud.
11.2.1.4. Mõju regionaalarengule
Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad nõuded soodustavad regionaalarengut.
11.2.1.5. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Mõju on positiivne. Väheneb halduskoormus, sh on võimalik rohkem seada fookus tõhusale ja
eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele, ning kulud planeerimismenetluse läbi viimiseks.
11.2.1.6. Mõju ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Menetlusosalisteks olevad isikud saavad teateid hõlpsamalt ja need on
kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest. Samuti on kaasamisel jätkuvalt
asjakohane lähtuda PlanS §-de 9-11 toodud põhimõtetest ning tagada planeerimismenetluses
tõhus osapooltega koostöö tegemine ja avalikkuse kaasamine.
11.3. Kavandatav muudatus 3
11.3.1. Planeerimisseaduses sätestatud riigi poolt koostatavate planeeringute
vastuvõtmise etapist loobumine.
11.3.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, ettevõtjad ja elanikud
11.3.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja
elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.3.1.3. Majanduslikud mõjud
Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju nii
planeeringu koostamisest huvitatud isikule kui ka planeeringu koostamise korraldajale, kelle
20
planeeringule koostamisega kaasnevad kulud planeeringu vastuvõtmise etapi puudumisel
vähenevad.
11.3.1.4. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus.
11.3.1.5. Mõju ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus.
11.4. Kavandatav muudatus 4
11.4.1. Planeerimisseaduses kasutatavate mõningate terminite sisutsamine sh vajadusel
muutmine ja täpsustamine.
11.4.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.4.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.4.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Mõju on positiivne. Planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsem sisustamine loob
õigusselguse ja hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetluse läbi
viimist, sh vähendab halduskoormust.
11.4.1.4. Mõju ettevõtjatele
Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid aitavad ettevõtjatel ja elanikel oma
tegevust paremini planeerida ning hõlbustavad planeerimisalaste küsimuste lahendamist.
11.5. Kavandatav muudatus 5
11.5.1. Õigusliku regulatsiooni maakonnaplaneeringuga kitsenduste seadmiseks.
11.5.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.5.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.5.1.3. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele
Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab tagada planeeritud ehitiste
tulevast realiseerimist ja planeeringu elluviidavust. Samuti vältida hilisemaid vaidlusi, sest
isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa
võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud. Samuti väldib see olukordi, kus
maakonnaplaneeringuga seatud kitsenduste eest jääb vastutama KOV, kellel puudub ÜP
koostamisel võimalus maakonnaplaneeringus toodud kitsendustega mittearvestamiseks.
21
11.5.1.4. Mõju ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaldamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, sest
isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa
võimatu, on menetlusse kitsenduse ilmnemise hetkest kaasatud.
11.6. Kavandatav muudatus 6
11.6.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine planeerimiskohustuseta rajatiste ja
tehnovõrkude kavandamiseks ehituskeeluvööndisse ka väljaspool planeerimismenetlust.
11.6.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.6.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.6.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Leeveneb kohustus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamiseks selleks, et ehituskeeluvööndit vähendada. Seega väheneb ka oluliselt
halduskoormus ning lüheneb ehituskeeluvööndi vähendamise menetluse protsess.
11.7. Kavandatav muudatus 7
11.7.1. Üldplaneeringuga lahendatavate kohustuslike ülesannete kehtestamine.
11.7.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.7.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale
Mõju puudub.
11.7.1.3. Mõju regionaalarengule
Mõju on positiivne. Kindlate ülesannete lahendamine võimaldab paremini suunata konkreetse
piirkonna arengut senisest tõhusamalt ja tagab, et kõik vajalikud teemad leiavad käsitlust.
11.7.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. KOV-il on selge, milliste ülesannete lahendamine on tingimata vajalik ning
ta saab edaspidi neile enam keskenduda. Üldplaneeringuid koostatakse ühetaoliselt ja
ettevõtjatel ning elanikel on parem ülevaade arengut suunavatest tingimustest.
11.8. Kavandatav muudatus 8
11.8.1. Üldplaneeringuga avalike veekogude kasutuse planeerimise võimaldamine.
11.8.1.1. Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.8.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning
mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
22
11.8.1.2. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale
Mõju on positiivne. Senisest laiahaardelisem avalike veekogude kasutuse planeerimine KOV
üksuse tasandil võimaldab loodus- ja elukeskkonda terviklikult ja kohalikke huve arvestavalt
planeerida.
11.8.1.3. Mõju riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. KOV-il on võimalus arengut suunavate tingimuste seadmiseks ka KOV
territooriumiga piirnevatele avalikel veekogudel. Kuna avalike veekogude planeerimine on
seotud ka laiemate kokkulepete tegemisega, mh, kuidas avalikku ressurssi oleks võimalik
KOV-i territooriumil efektiivsemalt ja kõiki osapooli arvestavalt optimaalsemalt kasutada,
omab see olulist positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Riigil on hea ülevaade
avalike veekogude kasutusest ja võimaldada nende arengu kohapealset eesmärgipärast
suunamist.
11.9. Kavandatav muudatus 9
11.9.1. KOV üksuse tasandil olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimisinstrumendile
sätestatud nõuete muutmine.
11.9.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.9.1.2. Sotsiaalsed mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõjud loodus- ja
elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.9.1.3. Majanduslikud mõjud
Mõju on positiivne. Väheneb nii planeeringu koostamise korraldaja menetluse läbiviimise kulu
kui ka kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikule.
11.9.1.4. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Nii planeeringuliikide ülesed muudatused, mis kohalduksid ka KOV EP-
le, kui ka konkreetselt KOV EP menetluse välja pakutud muudatused võimaldavad KOV-il
olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest ressursitõhusamalt planeerida.
11.10. Kavandatav muudatus 10
11.10.1. Erandine detailplaneeringust loobumise tingimuste täpsustamine.
11.10.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.10.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.10.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. KOV-il on senisest selgemad raamid otsustamaks, kas ja millistel
tingimustel lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada
PT alusel kinnisasjale ehitisi. Tingimuste täpsustamine ja selgem sõnastamine aitavad erisust
23
lihtsamini ja arusaadavamalt rakendada. Ka mõistete parem avamine aitab vältida tarbetute
vaidluste tekkimist ning asjatute DP menetluste läbiviimist. Või vastupidi PT alusel ehitamise
lubamist olukorras, mis ei ole § 125 lõige 5 mõttega kooskõlas.
11.11. Kavandatav muudatus 11
11.111. Detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh võimalused kehtivusaja
pikendamiseks.
11.11.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.11.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
11.11.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Detailplaneeringu kehtetuks muutumine 5-7 aasta pärast mõjutab oluliselt nii KOV-e kui ka
planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib huvitatud isikut senisest
enam planeeringut viie aasta perspektiivis siiski realiseerima hakata. Vananenud planeeringud,
mis ei vasta enam KOV ruumilise arengu eesmärkidele muutuvad kehtivusaja möödumisel
samuti kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumiliste arengute
kavandamist kaasaegsete nõuete ja tingimustega kooskõlas. Seega saab pidada mõju oluliseks.
11.12. Kavandatav muudatus 12
11.12.1. Õigusliku aluse kehtestamine sotsiaalse taristu tasu kehtestamiseks.
11.12.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud
11.12.1.2. Sotsiaalsed mõjud
Mõju on positiivne. Muudatus toob kaasa ka erahuvides planeerimistegevuse teostamisel
sotsiaalsete vajadustega arvestava ruumilise planeerimise kohalikul tasandil, sh toimub ruumi
planeerimine senisest tõhusamalt sotsiaalseid mõjusid arvestades.
11.12.1.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõjud loodus- ja elukeskkonnale
Mõju puudub.
11.12.1.4. Majanduslikud mõjud
Mõju on positiivne. Suureneb piirkonna üldine heaolu, sotsiaalobjektide rajamiseks vajalike
rahaliste vahendite suurenev hulk võimaldab KOV-idel senisest enam panustada elanikele
vajalike sotsiaalobjektide rajamisse.
11.12.1.5 Mõju regionaalarengule
Mõju on positiivne. Regionaalarengut ei takista enam sotsiaalse taristu rajamise
finantsvõimekuse küsimused. KOV suudab vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda efektiivsel ja
tõhusal viisil.
11.12.1.6. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Sotsiaalse taristu tasu sisseviimine annab panuse KOV eelarvesse võimaldades senisest enam
suunata vahendeid sotsiaalse taristu väljaehitamiseks. Lisandväärtuse jõudmine KOV-ile
24
laiemalt vähendab planeeringutega kavandatavatest täiendavatest elamuühikutest ja uutele
elanikele seadusest tulenevate teenuste tagamiseks vajalike kulutuste mõju valla eelarvele.
Sotsiaalse taristu tasustamine suurendab planeeringu koostamisest huvitatud isikute kulu
planeeringulahenduse koostamisele. Küll aga võimaldab regulatsiooni loomine ühistel alustel
sotsiaalset taristut rajada, sh välistades ebamõistlike nõuete esitamise võimaluse planeeringu
koostamisest huvitatud isikutele. Suureneb tasustamise läbipaistvus ja arusaadavus. Seega saab
pidada mõju oluliseks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et juba täna toimub sotsiaalse taristu
tasustamine ühel või teisel määral ilma kehtiva õigusliku regulatsioonita. Seetõttu võib isegi
olulise mõju korral pidada põhjendatuks vajadust õiguslik regulatsioon luua, et ühtsetel alustel
sotsiaalset taristut tasustataks.
11.13. Kavandatav muudatus 13
11.13.1. Õigusliku regulatsiooni kehtestamine katastriüksuse piiride muutmiseks ka
väljaspool planeerimismenetlust.
11.13.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad, elanikud
11.13.1.2. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
mõjud loodus- ja elukeskkonnale ning mõju regionaalarengule
Mõju puudub.
11.13.1.3. Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele
Mõju on positiivne. Edaspidi puudub vajadus olukorras, kus ehitusõigust muuta ei soovita,
ebamõistlikult koormava menetluse läbiviimiseks lihtsate maakorraldustoimingute tegemiseks
kehtiva DP olemasolul. Seeläbi hoitakse kokku märkimisväärselt aega ja rahalisi vahendeid,
mis kuluks DP koostamisele ja menetlusele või DP (osalisele) kehtetuks tunnistamisele.
Katastriüksuse piiride muutmine maakorraldustoiminguna koormab osapooli oluliselt vähem.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Kavandatavate muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete ja/või kodanike
halduskoormusele, kuid mõningal määral halduskoormus väheneb.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Koolitamisega seotud kulud kaetakse iga-aastasest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
planeeringute valdkonna eelarvest.
14. Edasine mõjude analüüs
Käesoleval juhul puudub vajadus täieliku põhjaliku mõjuanalüüsi koostamiseks HÕNTE § 46
lõige 3 järgi. Põhjalikuma mõjuanalüüsi koostatamist kaalutakse kavandatavate muudatuste
11(vt täpsemalt 11.11) ja 12 (vt täpsemalt 11.112) osas.
25
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Valitavaks lahenduseks on VTK punktis 9 käsitletud regulatiivsed võimalused, mis
keskenduvad eelkõige planeerimist käsitleva regulatsiooni ühese tõlgendamise ja
planeerimispõhimõtete senisest parema järgimise tagamisele. Samuti
planeerimisregulatsiooni ühtlustamisele teiste regulatsioonidega ning ehitusõiguse aluseks
olevate planeeringute menetlustähtaegade lühendamisele.
15.1. Töötatakse välja uus
tervikseadus
x 15.2. Muudatused tehakse senise
seaduse struktuuris
+
15.3 Selgitus Kavandatavad muudatused ei ole nii ulatuslikud, et oleks põhjendatud
planeerimisseaduse uue tervikteksti koostamine. Muudatused saab teha
senise seaduse struktuuris.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 23.03.2015, 3)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel antakse võimalus arvamuse avaldamiseks
ministeeriumitele (ja ametitele), Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule,
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti
Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ja
Eesti Omanike Keskliidule ning teistele isikutele, kes on avaldanud soovi eelnõu koostamisel
osaleda.
Kaasamise eesmärgiks on võtta eelnõu koostamisel aegsasti arvesse osalejate seisukohti, sh
korraldada täiendavaid kohtumisi ja arutelusid enne VTK kooskõlastamise ja arvamuse
andmise tähtaega.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei koostata.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lõige 3)
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)
Kontseptsiooni ei koostata.
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja
kooskõlastamise aeg
August 2024
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2025 esimene poolaasta
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumi
ruumilise planeerimise
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Riigikogu Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit
20.03.2024 nr 1.4-1/611-25
Tagasiside planeerimisseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse ettepanekutele
Austatud koostööpartner
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tänab Teid planeerimisseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele (VTK) ettepanekute ja arvamuste esitamise eest. Planeerimisseaduse
muutmise seaduse VTK ning vastused esitatud ettepanekutele on lisatud käesolevale kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Regionaalminister
Lisa: 1. Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus
2. Planeerimisseaduse muutmise seaduse VTK kooskõlastuste ja arvamuste tabel
Sama:
Raasiku Vallavalitsus
Paide Linnavalitsus
Pärnu Linnavalitsus
Saaremaa Vallavalitsus
Nõo Vallavalitsus
Tartu Linnavalitsus
Keila Linnavalitsus
Narva Linnavalitsus
Eesti Planeerijate Ühing
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Omanike Keskliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Erametsaliit
Maa-amet
2 (2)
Keskkonnaamet
OÜ Utilitas Wind
Fermi Energia AS
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Kadi-Kaisa Kaljuveer 5850 5436 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Siseministeeriumi valitsemisala ettepanekud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele | 18.10.2023 | 159 | 1-7/171-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
PäA - Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele tagasiside | 06.09.2023 | 201 | 1-7/171-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus | 13.07.2023 | 256 | 1-7/171-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |