PäA - Planeerimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele tagasiside

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium

[email protected]

Teie 13.07.2023 nr 1-7/171-1 Meie 05.09.2023 nr 2-2/5214-2

Planeerimisseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele tagasiside

Täname siseministeeriumi edastamast Päästeametile ettepanekute esitamiseks planeerimisseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

1. Planeerimisseaduse § 74 lg 7 viidatakse, et kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel

arvestada kemikaaliseaduses sätestatud nõuetega. Samas teiste planeeringuliikide puhul puudub viide kemikaaliseadusele. Kemikaaliseadus § 32 sätestab erinõuded maakasutuse planeerimise l

ja ehitise projekteerimisel kolmel juhul (uue käitise asukoha valikul; olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba; ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel) ning kemikaaliseaduse § 32 lg 4 alusel tuleb esitada planeering või ehitusprojekt kooskõlastamiseks Päästeametile.

Selleks, et saaks vajaliku info selle kohta, kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust (kemikaaliseadus § 32 lg 5 p 1) ning

millised on õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed (kemikaaliseadus § 32 lg 5 p 2) on vajalik teostada planeerimis- ja ehitusloa menetluse raames ka riskide hindamine. Kui

planeerimise ja projekteerimise faasis korraldatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning teavitatakse avalikkust selle menetluse käigus (kemikaaliseadus § 32 lg 3). Muudel juhtudel riskide ja

ohtude hindamist ei ole reguleeritud. Samas planeerimisseadus otseselt sellele ei viita, et planeerimise etapis on vajalik teostada riskide hindamine, kuid on ära reguleeritud, et milliste l

juhtudel on vajalik koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine ning § 11 on viidatud, et arvesse tuleb võtta asjakohaseid riskianalüüse. On äärmiselt oluline, et õiguslikult reguleeritakse ära, et kui tegemist on ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõttega või

nende ohualaga seotud planeeringuga, siis riskide hindamise ja/või keskkonnamõju strateegiline hindamine või keskkonnamõju hindamine raames hinnatakse seonduvaid riske ja

ohte ning teavitatakse avalikkust selle menetluse käigus. Teeme ettepaneku eelnevalt kirjeldatud asjaolud ära reguleerida ka seaduste ja määruste

tasandil ning planeerimisseaduse väljatöötamiskavatsus on see, kus oleks võimalik tõstatud probleemkohad ära lahendada.

2. VTK käsitleb punktis 1.15 detailplaneeringu kehtivusaega. Selle probleemi lahenduseks on pakutud detailplaneeringute automaatne kehtetuks muutumine ja/või pikendamise

2 (2)

võimaldamine teatud perioodiks. Päästeamet toetab detailplaneeringutele kehtivusaja seadmist

kindlatel tingimusel (eesmärk 3.15), kuid juhib tähelepanu, et kui seadusega antakse võimalus detailplaneeringu kehtivusaja pikendamiseks, siis tuleks KOVil pikendamise menetluse käigus

üle vaadata konkreetse detailplaneeringu tingimused ja vastavus kehtivatele õigusaktide le (tuleohutuse nõuded jne), kuivõrd ajas muutuvad eelnimetatud nõuded.

3. VTK probleem 1.12 käsitleb KOVi õigust avalike veekogude kasutusse planeerimiseks. Päästeamet leiab, et lisaks probleemis käsitletud rannapüügi-, surfi- jm aladele planeerimise l

võiks avalikke veekogusid planeerida tuletõrjevee allikatena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tauno Suurkivi peadirektori asetäitja

peadirektori ülesannetes

Reelika Kuusik

+372 5193 9475 [email protected]

Kätlin Tänavots

+372 55670809 [email protected]