Kiri

Jõelähtme Vallavalitsus 31.10.2024

e-post: [email protected]; [email protected]

SEISUKOHT SEOSES TRANSPORDIAMETI 13.09.2024 JA 04.10.2024

KOOSKÕLASTUSEGA

1. SISSEJUHATUS

1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ klient on Matti Tuul (edaspidi omanik), kellele kuuluvad

Jõelähtme vallas Loo külas asuvad Vanatalu tehnopargi kinnistu (katastriüksus nr

24504:008:0813) ja Vanatalu kinnistu (katastriüksus nr 24504:008:0815; edaspidi kinnistud).

2. Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi KOV) menetleb kinnistutel ehituslubade taotlusi Vanatalu

tehnopargi kinnistule laohoone (dokumendi nr 2411271/11990, lauda EHR kood nr 116063548),

garaaži (dokumendi nr 2411271/09065, lauda EHR kood nr 116063546), ja kütuselao (dokumendi

nr 2411271/10396, kütusehoidla EHR kood nr 116063547) rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks

ning esitatud on ehitisteatis valvurihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks (dokumendi nr

2411201/20077, valvurihoone EHR kood nr 116063549).

3. Transpordiamet jättis 13.09.2024 ja 04.10.2024 saadetud kirjadega eelviidatud ehitusloa

taotlused ning ehitusteatise kooskõlastamata. KOV on palunud seisukohta seoses Transpordiameti

kirjadega. Käesolevaga esitame kinnistu omaniku nimel seisukoha.

4. Kokkuvõttes palume ehitusloa anda ning ehitisteatisega nõustuda. Puuduvad

Ehitusseadustiku (EhS) § 44 keeldumise alused, st kavandatavad ehitised on kooskõlas kehtiva

õiguse, sh üldplaneeringuga. Transpordiamet ei ole kooskõlastamisest keeldumisel lähtunud

kehtivast õigusest, viidates õiguslikele alustele, mis ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Transpordiamet on tuginenud õigusnormidele, mis käsitlevad tegevuspiiranguid kaitsevööndis

ning nõudeid tee ehitamisele. Kinnistud ei asu kaitsevööndis ning ehitusprojektiga tee ehitamist

ei kavandata. Samuti on Transpordiamet jätnud arvestamata asjaolu, et riigitee nr 1 km 20,445

ristmiku kasutamist ei ole täna ühelgi õiguslikul alusel piiratud. Vastuolu üldplaneeringuga on

paljasõnaline, sh Transpordiamet ei ole lähtunud isegi kehtivast üldplaneeringust. Lisaks

eelnevale rõhutame, et Transpordiameti kirjade näol on tegemist arvamusega ehitusloa

menetluses, mis ei ole Jõelähtme Vallavalituse jaoks ehitusloa andmise otsustamisel siduvad.

5. Omaniku hinnangul on olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise, sh lahendamise keelamine

ainuüksi ristmiku tõttu põhjendamatu. Ühestki õigusaktist ei tule keeldu või piirangut, mille

kohaselt ristmikku saaks kasutada vaid üks majapidamine. Asjaolu tõttu, et omanikule kuulub

tootmismaa, mida ta soovib kasutada, ei saa pidada juurdepääsu takistamise alusel. Kui KOV-i

hinnangul tuleks siiski ristmiku kasutamine kõigi isikute poolt lõpetada, palume viivitamatult

lubada alternatiivsete juurdepääsude kasutamist. Võimalik ühendus on üle:

5.1. Keskse kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:1065) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

5.2. Looga kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:0225) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

5.3. Vahteri (katastriüksuse nr 24504:008:0159) ja Veski (katastriüksuse nr 24501:001:0621)

kinnistute, kus kohalik omavalitsus saab alustada sundvalduse seadmise menetlusega.

2. KAVANDATAVAD EHITISED EI JÄÄ RIIGITEE

KAITSEVÖÖNDISSE

6. Transpordiamet on keeldunud ehituslubade ja ehitusteatise kooskõlastamisest viidates EhS

§ 70 lõigetele 2 ja 3. Tegemist ei ole asjassepuutuvate õigusnormdiega, mille alusel saab jätta

tegevuse kooskõlastamata.

7. EhS § 70 lg 2 sätestab tegevused, mis on ehitise kaitsevööndis keelatud, seadustiku § 70 lg

3 täpsustab tingimusi, mille täitmisel on võimalik kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda. Transpordiameti viidatud sätted pole käesoleval juhul asjakohased, arvestades et

omanikule kuuluvad kinnistud, st eeskätt ehitised, ei asu kaitsevööndis. Fakti, et kinnistud jäävad

riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva kaitsevööndist väljapoole, on oma kirjades sedastanud ka

Transpordiamet.

8. Eelnevast tulenevalt on ehituslubade taotluste ning ehitusteatise kooskõlastamata jätmine

EhS § 70 lg 2 ja lg 3 alusel vastuolus kehtiva õigusega, arvestades, et nimetatud sätted reguleerivad

tegevuspiiranguid ehitise kaitsevööndis, kinnistute omanik aga tee kaitsevööndisse ühtegi ehitist

kavandanud ei ole. Teekaitsevööndist väljapool asuvate ehitiste lubamist ei saa keelata viidatud

normide alusel.

3. EHITUSPROJEKTIGA EI KAVANDATA TEE EHITAMIST

9. Transpordiamet on keeldunud ehituslubade ja ehitusteatise kooskõlastamisest viidates EhS

§ 99 lg-le 3 ning kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi määrus). Kumbki viidatust ei ole käesolevas kontekstis asjakohane.

10. EhS § 99 lg 3 sätestab, et olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee

piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga ning selgitab, milliseid nõudeid võib tee

omanik eelkõige määrata. Viidatud sätet tuleb vaadata koostoimes sama paragrahvi lõikega 1,

millest nähtub, et kogu paragrahv käsitleb nõudeid tee ehitusprojektile. Transpordiameti viidatud

määruse § 23 koostoimes tabeliga 17 sätestab nõuded, millele peab vastama ristmikevaheline

kaugus.

11. Kinnistu omanik ei taotle tee projekteerimist, tee või ka ristmiku ehitamist. Samuti ei ole

kavandatud olemasoleva teega ühendamist. Juurdepääs on olemas. Ehitusloa taotlused ning

ehitusteatis on esitatud vastavalt laohoone, garaaži, kütuselao ning valvurihoone ehitamiseks.

Seega ei ole võimalik eelmainitud ehitusloa taotluste ja ehitusteatise kooskõlastamisest keelduda

viitega normile ja õigusaktile, mis sätestavad nõuded tee projekteerimisele, kui on selge, et tee

ehitamist taotletavate lubadega ette ei nähta.

4. TEGEVUS ON KOOSKÕLAS ÜLDPLANEERINGUGA

12. Transpordiamet on keeldumise alusena viidanud üldplaneeringule. Täpsemalt selgitas

Transpordiamet oma 13.09.2024 kirjas, et Jõelähtme valla üldplaneeringuga on ette nähtud

ristmiku likvideerimine, et ehitustegevuste kavandamise korral, millega suureneb ristmiku

liiklussagedus ja laieneb liikluskoosseis, võimendub liiklusohtlik olukord riigiteel, mida

kooskõlastada ei saa.

13. Esiteks, ÜP ülesandeks ei ole teede või ristmiku kasutamise keelamine. ÜP ülesandeks on

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste (PlanS § 75 lg 1 p 1) ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

(PlanS § 75 lg 1 p 23). Seega määrab ka koostamisel olev ÜP üksnes üldised põhimõtted ning

annab suunised edaspidise maakasutuse suunamiseks.

14. Teiseks, Transpordiamet ei tugine kirjades isegi kehtivale üldplaneeringule. Jõelähtme

vallas kehtib 29.04.2003.a Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40 kehtestatud Jõelähtme valla

üldplaneering 2001-2003 (edaspidi kehtiv ÜP). Kehtiva ÜP kohaselt ei ole kinnistute juhtotstarvet

määratud. Seega ei ole olemasoleva sihtostarbe (100% tootmismaa) muutmist kavandatud.

Puudub vaidlus, et kavandatavate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine on kooskõlas

olemasoleva sihtotstarbega. Vastupidisele ei viita ka Transpordiamet. Kehtiv ÜP ei ole seadnud

keeldu olemasoleva tee kasutamiseks ega ole seadnud ka kinnisasjadele ehituskeeldu. Veel vähem

olemasolevate hoonete rekonstrueerimise keeldu. Järelikult on ebaõige, et ehitustegevuseks loa

andmisest saaks keelduda kehtivale ÜP-le tuginedes.

15. Lisaks märgime, et Jõelähtme vallavolikogu on 30.05.2012. algatanud otsusega nr 294 uue

üldplaneeringu koostamise (edaspidi koostamisel olev ÜP), mis ei ole kehtestamiseni jõudnud.

Vaidlusalune ristmik on koostamisel olevas ÜP-s markeeritud likvideeritavana märkega, et

liiklusohutuse kaalutlusel võib sulgeda olemasolevaid mahasõite ja tagasipöördekohti vaid juhul,

kui säilib kinnistutele juurdepääs senise maakasutuse otstarbeks. Järelikult nähtub ka koostamisel

olevast ÜP-st, et juurdepääsude kasutamist ei või keelata kuni puudub alternatiivne lahendus. Ka

seda arvestades puudub Transpordiametil õigus keelduda kooskõlastuse andmisest ainuüksi

põhjusel, et ristmik tulevikus võib-olla likvideeritakse. Koostamisel olevat ÜP-d ei tule järgida

nagu õigusakti.

16. Eelnevat kokkuvõttes on taotletav ehitustegevus kooskõlas kehtiva ja koostamisel oleva ÜP-

ga. Kehtiv ÜP ei ole seadnud keeldu olemasoleva tee kasutamiseks ning ka muus osas ei ole

taotletav ehitustegevus vastuolus ÜP põhimõtetega. Kinnistud on 100% tootmismaa

sihtotstarbega, mida ei soovita ehitusloa menetluses muuta ehk senine maakasutuse otstarve

säilib. Seega on ehitusloa väljastamine võimalik. Koostamisel olev ÜP lubab ristmiku sulgeda

ehk selle kasutamist piirata üksnes alternatiivi olemasolul.

5. RISTMIKU KASUTAMINE EI OLE KA TEISTE ÕIGUSAKTIDE

ALUSEL KEELATUD

17. Ka teistest õigusaktides ei tulene, et Transpordiamet saaks jätta ehitusload ning ehitusteatise

kooskõlastamata põhjusel, et olemasolev riigitee nr 1 km 20,445 ristmik (edaspidi ristmik) on

liiklusohtlik.

18. EhS § 92 lg 5 kohaselt avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks

kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides. Puudub vaidlus, et riigitee nr 1, sh selle ristmik on avalik tee.

Samuti kuulub riigile kinnistuid ja rismikku ühendav kruusakattega tee Põhja kinnistul

(24504:008:1066), millele on seatud reaalservituut juurdepääsu tagamiseks.

19. Liiklusseaduse (LS) § 6 lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega.

Puudub vaidlus selles, et ristmiku ning olemasolevate teede kasutamist ei ole käesoleval hetkel

keelatud, sh piiratud liikluskorraldusvahendite ega -märkidega. Põhiseaduse § 3 kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Ka

haldusmenetluse seadusest (HMS) tuleb üldreegel, mille kohaselt isiku põhiõigusi ja -vabadusi

ning tema subjektiivseid õigusi võib piirata üksnes seaduse alusel. Antud juhul ei tule ühestki

seadusest, sh olemasolevast liikluskorraldusest, et ristmikku ei tohiks juurdepääsuks kasutada või,

et see on mõeldud üksnes ja ainult ühele ajalooliselt väljakujunenud üksikelamule. Iga kinnisasja

omanikul on õigus kasutada riigile kuuluvaid teid. Ka väide, et ehitustegevusega kaasneb

intensiivne teekasutus on paljasõnaline. Ehitustegevus eeldab paratamatult ehitamisega seotud

veokitele juurdepääsu tagamist. Samas selliste ehitusmasinate liikumine ei oleks oluliselt

intensiivsem ka võrreldes olukorraga, kus rekonstrueeritakse üksikelamut.

20. Sealjuures peavad nii KOV kui ka Transpordiamet arvestama, et ristmik pole ainus

olemasolev tee kinnisasjani. Kui KOV-i hinnangul tuleks siiski ristmiku kasutamine kõigi isikute

poolt lõpetada, palume viivitamatult lubada alternatiivsete juurdepääsude kasutamist. Võimalik

ühendus on üle:

20.1. Keskse kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:1065) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

20.2. Looga kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:0225) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

20.3. Vahteri (katastriüksuse nr 24504:008:0159) ja Veski (katastriüksuse nr

24501:001:0621) kinnistute, kus kohalik omavalitsus saab alustada sundvalduse seadmise

menetlusega. Maa-ameti kaardilt on näha, et kinnistuteni tee.

21. Järelikult on omanikul põhimõtteliselt võimalik pääseda kinnisasjani läbi mitme erineva tee.

Kui riigiteed ei lubata kasutada (sisuliselt olemasolevate ehitiste rekonstureerimiseks), siis peab

KOV igal juhul kaaluma juurdepääsu lubamist ka alternatiivselt selle tee kaudu. Asjaõigusseaduse

§ 156 lg 1 kohaselt on igal omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Sealjuures juurdepääsu saamise õigus ei sõltu sellest, millised sõidukid kinnisasja kasutaks ning

juurdepääsu kavandamise võimalikkust ei ole piiratud vaid ühe majapidamisega.

6. TRANSPORDIAMETI 13.09.2024 JA 04.10.2024 KIRJAD ON

KÄSITLETAVAD ARVAMUSTENA, MIS EI OLE KOV-i JAOKS

SIDUVAD

22. Transpordiamet on menetluses 13.09.2024 ja 04.10.2024 edastanud kirjad, millega on jätnud

kinnistu ehitusloa taotlused ja ehitusteatise kooskõlastamata. EhS § 42 lg 7 p 1 sätestab, et pädev

asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist

tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Käesoleva seisukoha 2. ptk all selgitasime,

et kavandatavad ehitised ei jää tee kaitsevööndisse. Sellest tulenevalt puudub Transpordiametil

eraldiseisvalt pädevus otsustada omaniku kinnisasjal ehitustegevuse lubatavuse üle. Järelikult ei

ole Transpordiameti kirjad käsitletavad kooskõlastusena, vaid arvamusena ehitusloale EhS § 42

lg 7 p 2 tähenduses.

23. EhS § 44 sätestab alused, mille esinemisel ehitusloa andmisest keeldutakse. Paragrahvi

punktist 6 tulenevalt on üheks selliseks aluseks pädeva asutuse poolt ehitusloa eelnõu põhjendatud

juhul kooskõlastamata jätmine. Paragrahv ei nimeta keeldumise alusena võimalikku negatiivset

arvamust ehitusloa kohta. Järelikult ei ole Transpordiameti arvamus Jõelähtme Vallavalitsuse

jaoks ehitusloa andmise otsustamisel siduv. Eelnevatest peatükkidest nähtub, et Transpordiameti

viited keeldumise alustele ei ole asjakohased. Tuginetud on teekaitsevööndi sätetele, kuigi

kinnistud selles ei paikne. Samuti on tuginetud tee projekteerimise normidele, kuigi omanik ei

taotle tee ehitamist või ka olemasoleva teega ühenduse loomist. Lisaks on üldsõnaliselt viidatud

keeldumise alusena üldplaneeringule, kuigi vastuolu puudub. Eelnevat arvesse võttes palume

Transpordiameti arvamused jätta arvestamata.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat

Jõelähtme Vallavalitsus 31.10.2024

e-post: [email protected]; [email protected]

SEISUKOHT SEOSES TRANSPORDIAMETI 13.09.2024 JA 04.10.2024

KOOSKÕLASTUSEGA

1. SISSEJUHATUS

1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ klient on Matti Tuul (edaspidi omanik), kellele kuuluvad

Jõelähtme vallas Loo külas asuvad Vanatalu tehnopargi kinnistu (katastriüksus nr

24504:008:0813) ja Vanatalu kinnistu (katastriüksus nr 24504:008:0815; edaspidi kinnistud).

2. Jõelähtme Vallavalitsus (edaspidi KOV) menetleb kinnistutel ehituslubade taotlusi Vanatalu

tehnopargi kinnistule laohoone (dokumendi nr 2411271/11990, lauda EHR kood nr 116063548),

garaaži (dokumendi nr 2411271/09065, lauda EHR kood nr 116063546), ja kütuselao (dokumendi

nr 2411271/10396, kütusehoidla EHR kood nr 116063547) rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks

ning esitatud on ehitisteatis valvurihoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks (dokumendi nr

2411201/20077, valvurihoone EHR kood nr 116063549).

3. Transpordiamet jättis 13.09.2024 ja 04.10.2024 saadetud kirjadega eelviidatud ehitusloa

taotlused ning ehitusteatise kooskõlastamata. KOV on palunud seisukohta seoses Transpordiameti

kirjadega. Käesolevaga esitame kinnistu omaniku nimel seisukoha.

4. Kokkuvõttes palume ehitusloa anda ning ehitisteatisega nõustuda. Puuduvad

Ehitusseadustiku (EhS) § 44 keeldumise alused, st kavandatavad ehitised on kooskõlas kehtiva

õiguse, sh üldplaneeringuga. Transpordiamet ei ole kooskõlastamisest keeldumisel lähtunud

kehtivast õigusest, viidates õiguslikele alustele, mis ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Transpordiamet on tuginenud õigusnormidele, mis käsitlevad tegevuspiiranguid kaitsevööndis

ning nõudeid tee ehitamisele. Kinnistud ei asu kaitsevööndis ning ehitusprojektiga tee ehitamist

ei kavandata. Samuti on Transpordiamet jätnud arvestamata asjaolu, et riigitee nr 1 km 20,445

ristmiku kasutamist ei ole täna ühelgi õiguslikul alusel piiratud. Vastuolu üldplaneeringuga on

paljasõnaline, sh Transpordiamet ei ole lähtunud isegi kehtivast üldplaneeringust. Lisaks

eelnevale rõhutame, et Transpordiameti kirjade näol on tegemist arvamusega ehitusloa

menetluses, mis ei ole Jõelähtme Vallavalituse jaoks ehitusloa andmise otsustamisel siduvad.

5. Omaniku hinnangul on olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise, sh lahendamise keelamine

ainuüksi ristmiku tõttu põhjendamatu. Ühestki õigusaktist ei tule keeldu või piirangut, mille

kohaselt ristmikku saaks kasutada vaid üks majapidamine. Asjaolu tõttu, et omanikule kuulub

tootmismaa, mida ta soovib kasutada, ei saa pidada juurdepääsu takistamise alusel. Kui KOV-i

hinnangul tuleks siiski ristmiku kasutamine kõigi isikute poolt lõpetada, palume viivitamatult

lubada alternatiivsete juurdepääsude kasutamist. Võimalik ühendus on üle:

5.1. Keskse kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:1065) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

5.2. Looga kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:0225) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

5.3. Vahteri (katastriüksuse nr 24504:008:0159) ja Veski (katastriüksuse nr 24501:001:0621)

kinnistute, kus kohalik omavalitsus saab alustada sundvalduse seadmise menetlusega.

2. KAVANDATAVAD EHITISED EI JÄÄ RIIGITEE

KAITSEVÖÖNDISSE

6. Transpordiamet on keeldunud ehituslubade ja ehitusteatise kooskõlastamisest viidates EhS

§ 70 lõigetele 2 ja 3. Tegemist ei ole asjassepuutuvate õigusnormdiega, mille alusel saab jätta

tegevuse kooskõlastamata.

7. EhS § 70 lg 2 sätestab tegevused, mis on ehitise kaitsevööndis keelatud, seadustiku § 70 lg

3 täpsustab tingimusi, mille täitmisel on võimalik kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda. Transpordiameti viidatud sätted pole käesoleval juhul asjakohased, arvestades et

omanikule kuuluvad kinnistud, st eeskätt ehitised, ei asu kaitsevööndis. Fakti, et kinnistud jäävad

riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva kaitsevööndist väljapoole, on oma kirjades sedastanud ka

Transpordiamet.

8. Eelnevast tulenevalt on ehituslubade taotluste ning ehitusteatise kooskõlastamata jätmine

EhS § 70 lg 2 ja lg 3 alusel vastuolus kehtiva õigusega, arvestades, et nimetatud sätted reguleerivad

tegevuspiiranguid ehitise kaitsevööndis, kinnistute omanik aga tee kaitsevööndisse ühtegi ehitist

kavandanud ei ole. Teekaitsevööndist väljapool asuvate ehitiste lubamist ei saa keelata viidatud

normide alusel.

3. EHITUSPROJEKTIGA EI KAVANDATA TEE EHITAMIST

9. Transpordiamet on keeldunud ehituslubade ja ehitusteatise kooskõlastamisest viidates EhS

§ 99 lg-le 3 ning kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi määrus). Kumbki viidatust ei ole käesolevas kontekstis asjakohane.

10. EhS § 99 lg 3 sätestab, et olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee

piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga ning selgitab, milliseid nõudeid võib tee

omanik eelkõige määrata. Viidatud sätet tuleb vaadata koostoimes sama paragrahvi lõikega 1,

millest nähtub, et kogu paragrahv käsitleb nõudeid tee ehitusprojektile. Transpordiameti viidatud

määruse § 23 koostoimes tabeliga 17 sätestab nõuded, millele peab vastama ristmikevaheline

kaugus.

11. Kinnistu omanik ei taotle tee projekteerimist, tee või ka ristmiku ehitamist. Samuti ei ole

kavandatud olemasoleva teega ühendamist. Juurdepääs on olemas. Ehitusloa taotlused ning

ehitusteatis on esitatud vastavalt laohoone, garaaži, kütuselao ning valvurihoone ehitamiseks.

Seega ei ole võimalik eelmainitud ehitusloa taotluste ja ehitusteatise kooskõlastamisest keelduda

viitega normile ja õigusaktile, mis sätestavad nõuded tee projekteerimisele, kui on selge, et tee

ehitamist taotletavate lubadega ette ei nähta.

4. TEGEVUS ON KOOSKÕLAS ÜLDPLANEERINGUGA

12. Transpordiamet on keeldumise alusena viidanud üldplaneeringule. Täpsemalt selgitas

Transpordiamet oma 13.09.2024 kirjas, et Jõelähtme valla üldplaneeringuga on ette nähtud

ristmiku likvideerimine, et ehitustegevuste kavandamise korral, millega suureneb ristmiku

liiklussagedus ja laieneb liikluskoosseis, võimendub liiklusohtlik olukord riigiteel, mida

kooskõlastada ei saa.

13. Esiteks, ÜP ülesandeks ei ole teede või ristmiku kasutamise keelamine. ÜP ülesandeks on

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste (PlanS § 75 lg 1 p 1) ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

(PlanS § 75 lg 1 p 23). Seega määrab ka koostamisel olev ÜP üksnes üldised põhimõtted ning

annab suunised edaspidise maakasutuse suunamiseks.

14. Teiseks, Transpordiamet ei tugine kirjades isegi kehtivale üldplaneeringule. Jõelähtme

vallas kehtib 29.04.2003.a Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40 kehtestatud Jõelähtme valla

üldplaneering 2001-2003 (edaspidi kehtiv ÜP). Kehtiva ÜP kohaselt ei ole kinnistute juhtotstarvet

määratud. Seega ei ole olemasoleva sihtostarbe (100% tootmismaa) muutmist kavandatud.

Puudub vaidlus, et kavandatavate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine on kooskõlas

olemasoleva sihtotstarbega. Vastupidisele ei viita ka Transpordiamet. Kehtiv ÜP ei ole seadnud

keeldu olemasoleva tee kasutamiseks ega ole seadnud ka kinnisasjadele ehituskeeldu. Veel vähem

olemasolevate hoonete rekonstrueerimise keeldu. Järelikult on ebaõige, et ehitustegevuseks loa

andmisest saaks keelduda kehtivale ÜP-le tuginedes.

15. Lisaks märgime, et Jõelähtme vallavolikogu on 30.05.2012. algatanud otsusega nr 294 uue

üldplaneeringu koostamise (edaspidi koostamisel olev ÜP), mis ei ole kehtestamiseni jõudnud.

Vaidlusalune ristmik on koostamisel olevas ÜP-s markeeritud likvideeritavana märkega, et

liiklusohutuse kaalutlusel võib sulgeda olemasolevaid mahasõite ja tagasipöördekohti vaid juhul,

kui säilib kinnistutele juurdepääs senise maakasutuse otstarbeks. Järelikult nähtub ka koostamisel

olevast ÜP-st, et juurdepääsude kasutamist ei või keelata kuni puudub alternatiivne lahendus. Ka

seda arvestades puudub Transpordiametil õigus keelduda kooskõlastuse andmisest ainuüksi

põhjusel, et ristmik tulevikus võib-olla likvideeritakse. Koostamisel olevat ÜP-d ei tule järgida

nagu õigusakti.

16. Eelnevat kokkuvõttes on taotletav ehitustegevus kooskõlas kehtiva ja koostamisel oleva ÜP-

ga. Kehtiv ÜP ei ole seadnud keeldu olemasoleva tee kasutamiseks ning ka muus osas ei ole

taotletav ehitustegevus vastuolus ÜP põhimõtetega. Kinnistud on 100% tootmismaa

sihtotstarbega, mida ei soovita ehitusloa menetluses muuta ehk senine maakasutuse otstarve

säilib. Seega on ehitusloa väljastamine võimalik. Koostamisel olev ÜP lubab ristmiku sulgeda

ehk selle kasutamist piirata üksnes alternatiivi olemasolul.

5. RISTMIKU KASUTAMINE EI OLE KA TEISTE ÕIGUSAKTIDE

ALUSEL KEELATUD

17. Ka teistest õigusaktides ei tulene, et Transpordiamet saaks jätta ehitusload ning ehitusteatise

kooskõlastamata põhjusel, et olemasolev riigitee nr 1 km 20,445 ristmik (edaspidi ristmik) on

liiklusohtlik.

18. EhS § 92 lg 5 kohaselt avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks

kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides. Puudub vaidlus, et riigitee nr 1, sh selle ristmik on avalik tee.

Samuti kuulub riigile kinnistuid ja rismikku ühendav kruusakattega tee Põhja kinnistul

(24504:008:1066), millele on seatud reaalservituut juurdepääsu tagamiseks.

19. Liiklusseaduse (LS) § 6 lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega.

Puudub vaidlus selles, et ristmiku ning olemasolevate teede kasutamist ei ole käesoleval hetkel

keelatud, sh piiratud liikluskorraldusvahendite ega -märkidega. Põhiseaduse § 3 kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Ka

haldusmenetluse seadusest (HMS) tuleb üldreegel, mille kohaselt isiku põhiõigusi ja -vabadusi

ning tema subjektiivseid õigusi võib piirata üksnes seaduse alusel. Antud juhul ei tule ühestki

seadusest, sh olemasolevast liikluskorraldusest, et ristmikku ei tohiks juurdepääsuks kasutada või,

et see on mõeldud üksnes ja ainult ühele ajalooliselt väljakujunenud üksikelamule. Iga kinnisasja

omanikul on õigus kasutada riigile kuuluvaid teid. Ka väide, et ehitustegevusega kaasneb

intensiivne teekasutus on paljasõnaline. Ehitustegevus eeldab paratamatult ehitamisega seotud

veokitele juurdepääsu tagamist. Samas selliste ehitusmasinate liikumine ei oleks oluliselt

intensiivsem ka võrreldes olukorraga, kus rekonstrueeritakse üksikelamut.

20. Sealjuures peavad nii KOV kui ka Transpordiamet arvestama, et ristmik pole ainus

olemasolev tee kinnisasjani. Kui KOV-i hinnangul tuleks siiski ristmiku kasutamine kõigi isikute

poolt lõpetada, palume viivitamatult lubada alternatiivsete juurdepääsude kasutamist. Võimalik

ühendus on üle:

20.1. Keskse kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:1065) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

20.2. Looga kinnistu (katastriüksuse nr 24504:008:0225) ja Vana-Kostivere tee lõik 3

(katastriüksus nr 24501:001:0508) kinnistu Looküla teele;

20.3. Vahteri (katastriüksuse nr 24504:008:0159) ja Veski (katastriüksuse nr

24501:001:0621) kinnistute, kus kohalik omavalitsus saab alustada sundvalduse seadmise

menetlusega. Maa-ameti kaardilt on näha, et kinnistuteni tee.

21. Järelikult on omanikul põhimõtteliselt võimalik pääseda kinnisasjani läbi mitme erineva tee.

Kui riigiteed ei lubata kasutada (sisuliselt olemasolevate ehitiste rekonstureerimiseks), siis peab

KOV igal juhul kaaluma juurdepääsu lubamist ka alternatiivselt selle tee kaudu. Asjaõigusseaduse

§ 156 lg 1 kohaselt on igal omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Sealjuures juurdepääsu saamise õigus ei sõltu sellest, millised sõidukid kinnisasja kasutaks ning

juurdepääsu kavandamise võimalikkust ei ole piiratud vaid ühe majapidamisega.

6. TRANSPORDIAMETI 13.09.2024 JA 04.10.2024 KIRJAD ON

KÄSITLETAVAD ARVAMUSTENA, MIS EI OLE KOV-i JAOKS

SIDUVAD

22. Transpordiamet on menetluses 13.09.2024 ja 04.10.2024 edastanud kirjad, millega on jätnud

kinnistu ehitusloa taotlused ja ehitusteatise kooskõlastamata. EhS § 42 lg 7 p 1 sätestab, et pädev

asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist

tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Käesoleva seisukoha 2. ptk all selgitasime,

et kavandatavad ehitised ei jää tee kaitsevööndisse. Sellest tulenevalt puudub Transpordiametil

eraldiseisvalt pädevus otsustada omaniku kinnisasjal ehitustegevuse lubatavuse üle. Järelikult ei

ole Transpordiameti kirjad käsitletavad kooskõlastusena, vaid arvamusena ehitusloale EhS § 42

lg 7 p 2 tähenduses.

23. EhS § 44 sätestab alused, mille esinemisel ehitusloa andmisest keeldutakse. Paragrahvi

punktist 6 tulenevalt on üheks selliseks aluseks pädeva asutuse poolt ehitusloa eelnõu põhjendatud

juhul kooskõlastamata jätmine. Paragrahv ei nimeta keeldumise alusena võimalikku negatiivset

arvamust ehitusloa kohta. Järelikult ei ole Transpordiameti arvamus Jõelähtme Vallavalitsuse

jaoks ehitusloa andmise otsustamisel siduv. Eelnevatest peatükkidest nähtub, et Transpordiameti

viited keeldumise alustele ei ole asjakohased. Tuginetud on teekaitsevööndi sätetele, kuigi

kinnistud selles ei paikne. Samuti on tuginetud tee projekteerimise normidele, kuigi omanik ei

taotle tee ehitamist või ka olemasoleva teega ühenduse loomist. Lisaks on üldsõnaliselt viidatud

keeldumise alusena üldplaneeringule, kuigi vastuolu puudub. Eelnevat arvesse võttes palume

Transpordiameti arvamused jätta arvestamata.

Lugupidamisega

Britta Retel

vandeadvokaat