Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu algatamisest teavitamine ning ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele

Muhu Vallavalitsus

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina trassikoridoride püsiühenduse

teemaplaneeringu lähteseisukohad

november 2023

1

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ning planeeritav ala .................................................... 3

Seosed strateegiliste dokumentidega .......................................................................................... 4

Suunised teemaplaneeringu koostamiseks ................................................................................. 9

Teemaplaneeringu koostamise ajakava .................................................................................... 11

Kaasamiskava ........................................................................................................................... 12

Teemaplaneeringu kaardid ....................................................................................................... 14

Lisa 1 koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud. ..................................................... 15

2

Sissejuhatus

Muhu valla üldplaneeringuga1 on Kuivastu ja Võiküla külades reserveeritud võimaliku Suure väina püsiühenduse trassi koridoride põhimõttelised asukohad maismaal ning sätestatud tingimused nimetatud alade kasutamiseks.

Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus2 Maanteeameti palvel3. Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda kui trassivalik selgub, oleks jäänud kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsus küll algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise4, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati5. Planeeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda.

Tulenevalt eelnevast algatas Muhu Vallavolikogu Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu6 eesmärgiga eemaldada üldplaneeringust püsiühenduse trasside reserveering.

Käesolevas dokumendis on esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu lähteseisukohad. Lähteseisukohtades antakse ülevaade teemaplaneeringu koostamise eesmärgist, planeeritavast alast, seostest teiste strateegiliste dokumentidega ning planeeringu koostamise ajakavast ja esitatakse suunised teemaplaneeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad on esialgne ülesandepüstitus teemaplaneeringu koostamiseks. Teemaplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö tulemusel võivad seisukohad muutuda.

1 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 „Muhu valla üldplaneeringu kehtestamine“ 2 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008. a määrusega nr 29 „Muhu valla üldplaneering aastani 2017“ 3 Maanteeameti 11.09.2006. a kiri nr 11.3-2/1220-2 4 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 5 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ 6 Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. a otsus nr 123 „Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“

3

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ning planeeritav ala

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda üld- ja maakonna- planeeringus konkreetsete trassi- koridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei soovita määrata uusi maakasutuse sihtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel.

Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukoha- valiku menetluse.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades ning on esitatud joonisel 1. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Planeeringuala hõlmab osaliselt või tervenisti järgmisi katastriüksusi:

Kuivastu külas Kadaka (47801:008:0093), Männiku

(47801:008:0146), Merevälja (47801:008:0147), Kärneri (47801:008:0494), Kärneri (47801:008:0495), Kõrtsiotsa (47801:008:0107), Kõrtsi (47801:008:0684), Uue-Kärneri (47801:008:0261), Kuusiku (47801:008:0091), Kuusiku (47801:008:0092), 10 Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare tee (47801:008:0531), Jaani (47801:008:0524), 21154 Kuivastu-Pädaste- Liiva tee (47801:008:0532), Uue-Jaani (47801:008:0095), Postikõrtsi (47801:008:0240), Saare (47801:008:0223), Postijaama (47801:008:0023), Sooääre (47801:008:0061), Karjamaa (47801:008:0489), Tammi (47801:008:0048), Trassi (47801:008:0669), Vana-Ivardi (47801:008:0189), Võiküla munakivitee (47801:008:0697), Jõe (47801:008:0008).

Võiküla külas: Raudtee (47801:008:0399), Männi (47801:008:0096), Metsa (47801:008:0097), Jaagu (47801:008:0006), Jürna (47801:008:0267), Haaviku (47801:008:0099), Vahtra (47801:008:0100), Võiküla alajaam (47801:001:1029), Mäe (47801:008:0584), Pärdi (47801:008:0383), Pärdi-Jürna (47801:008:0583), Jüri (47801:008:0374), Posti (47801:001:0789), Kõrre (47801:008:0618).

Joonis 1 Teemaplaneeringu planeeringuala

4

Seosed strateegiliste dokumentidega

Püsiühenduse rajamise temaatikat on pealiskaudselt käsitletud mitmetes strateegilistes dokumentides. Näiteks on üleriigilises planeeringus EESTI 20307+ mainitud, et Saare maakonna ligipääsetavuse parendamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Eesti mereala planeeringus8 viidatakse püsiühenduse kavandamiseks algatatud, kuid tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringule9. Mereala planeeringus on välja toodud, et püsiühenduste võimalik rajamine mõjutab oluliselt rannikupiirkondade edasist arengut. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga rajatistega, mille elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Avalduv mõju sõltub suures ulatuses püsiühenduse täpsemast lahendusest (nt sild või tunnel, konkreetne asukoht jne). Arendusprojektid vajavad põhjalikku sisulist käsitlust, asukohapõhiseid uuringuid koos teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga. Oluline on ka avalik planeerimisprotsess ühiskondliku kokkuleppeni jõudmiseks.

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Eriplaneeringu koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama asutakse.

Püsiühenduse kavandamiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on riiklik ja võimalik rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega nr 368. 8 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146. 9 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213, tänaseks on planeeringu koostamine Vabariigi Valitsuse 11. mai 2023 korraldusega nr 129 lõpetatud

5

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta teemaplaneeringu kehtestamine ja selle kaudu Saare maakonnaplaneeringu ning Muhu valla üldplaneeringu muutmine märkimisväärselt võimaliku eriplaneeringu koostamist.

Saare maakonnaplaneering 2030+10

Vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on üheks maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on Saare maakonnaplaneeringus määratletud püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted:

 Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

 Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga.

 Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.

Käesoleva teemaplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringust välja püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala kasutamise põhimõtted. Kuna püsiühenduse rajamine on riigi eriplaneeringu ülesanne ning eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mille tulemusel võib eelistatuim asukoht paikneda ka mujal kui maakonnaplaneeringus paika pandud trassikoridoridel, ei takista maakonnaplaneeringu muutmine püsiühendust puudutavas osas tulevikus võimaliku riigi eriplaneeringu elluviimist.

Teemaplaneeringu ala paikneb osaliselt Saare maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikul maastikul ning rohevõrgustiku alal. Kuna mõlemaid teemasid on Muhu valla üldplaneeringuga täpsustatud, käsitletakse neid teemasid üldplaneeringu juures.

10 kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“

6

Muhu valla üldplaneering11:

Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üheks üldplaneeringu ülesandeks määrata transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist.

Üldplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamise põhimõtted:

 Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

 Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal.  Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve.  Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga.

Üldplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid valitud koridor.

Käesoleva teemaplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut reserveeritud püsiühenduse trassikoridoride osas. Täpsemalt soovitakse loobuda trassikoridoride reserveerimisest. Üldplaneeringus trassikoridoride reserveerimisest loobumine ei tähenda, et tulevikus ei oleks võimalik eriplaneeringu alusel püsiühendust rajada. Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukohavaliku menetlus, mille käigus leitakse parim asukoht, sealhulgas puudub kohustus lähtuda üldplaneeringus määratud trassikoridoridest.

Teemaplaneeringuga ei kavandata määrata praeguste püsiühenduse trasside alale maakasutuse juhtotstarbeid ega muid täiendavaid maakasutustingimusi. Maakasutuse kavandamine saab toimuda sarnaselt teiste piirkonna katastriüksustega.

Muhu valla üldplaneering jagab valla territooriumi ehitustegevuse võimalikkuse osas põhimõtteliselt kaheks: alad, kus ehitustegevus on lubatud üldplaneeringuga määratud kasutus- ja ehitustingimusi arvestades ning alad, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud. Ehitustegevust üldjuhul välistavad alad on väärtuslikud põllumajandusmaad, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad, ilusa vaatega alad, looduslikud pühapaigad ning avalikult kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavad alad. Teemaplaneeringu alasse jäävad neist kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad ning vähesel määral ka ilusa vaatega alad.

Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk oli toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist. Samuti on oluline tagada nende kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringuga on sätestatud maakasutuse ja hoonestuse kavandamise tingimused kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal. Näiteks võib põllumassiivi

11 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48

7

servaalale rajada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks uue hoone või rajatise ning vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib põllumassiivi servaalale külastruktuuri arvestades ehitada ühe elamu koos abihoonetega. Teede ja tehnovõrkude rajamisel on olulisim vältida põllumassiivide tükeldamist.

Ilusa vaatega aladeks on määratud kaunid ja vaheldusrikkad maastikud, kus teedel liigeldes avanevad ilusad vaated maastikule ning vaated merele. Avatud vaadete säilitamiseks on soovitav alade hooldus, et vältida võsastumist ja metsastumist. Ehitustegevus aladel on üldjuhul välistatud, lubatud on see põhjendatud juhtudel, nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise asustusmustri ja külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine arvestades ala väärtust, iseloomu ja avanevaid vaateid. Planeeringu lõunaosa (võimaliku tunneli tarbeks reserveeritud ala merepoolne osa) jääb ca 8,4 ha ulatuses Võiküla ilusa vaatega alale.

Aladel, mis ei kuulu ehitustegevust üldjuhul välistavate alade hulka, võimaldatakse üldplaneeringuga elamute, äri- ja tootmisettevõtete, ühiskondlike ja puhkeotstarbeliste ehitiste ja teede jm infrastruktuuriobjektide rajamist vastavalt üldplaneeringuga konkreetse juhtotstarbe või kasutusotstarbe osas määratud kasutus- ja ehitustingimustele. Teemaplaneeringu alal ei ole üldplaneeringuga reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Aladel, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavas ulatuses Võiküla väärtuslikul maastikul. Tegemist on I klassi väärtusliku maastikuga, millel on kõrge esteetiline, kohalik ja looduslik väärtus ning keskmine või ebaühtlane kultuurilis-ajalooline väärtus ning puhke- ja turismipotentsiaal.

Väärtuslikud maastikud määrati Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Üldplaneeringuga täpsustati maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning kasutamiseks. Nimetatud tingimuste peamine eesmärk on tagada traditsioonilise maastikupildi säilimine.

Teemaplaneeringu ala jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku alale. Planeeringuala lõunaosa jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku tugialale ning planeeringuala põhjaosa ristub rohelise võrgustiku koridoriga.

Rohelise võrgustiku kujundamisel üldplaneeringus võeti aluseks Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, täpsustades võrgustiku paiknemist ning kasutustingimusi lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning kohalikest oludest. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine, aga ka inimesele suunatud nn ökosüsteemiteenuste tagamine.

Üldplaneeringuga on sätestatud tingimused rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride säilitamiseks ning sidususe tagamiseks, millest olulisim on rohelise võrgustiku terviklikkuse ning avatuse säilitamise nõue. Rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamine ei ole lubatud.

Teemaplaneeringu lõunaosa rannikuala jääb üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega alale. Nendel aladel on ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd tavapärasest laiemad. Arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada looduskaitseseadusest tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega.

Lisaks eelnevale jäävad teemaplaneeringu alasse ka üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee, planeeritav matakarada ning Võiküla juurdepääsutee alternatiivne teetrass.

8

Teemaplaneeringu elluviimine ei takista üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist ega ole vastuolus kokkulepitud maakasutuspõhimõtetega.

Kuna võimalik püsiühenduse trassi asukoht leitakse läbi riigi eriplaneeringu menetluse, ei ole otstarbekas seada üldplaneeringuga maakasutusele täiendavaid kitsendusi teadmata, kas ja millal püsiühenduse eriplaneeringut koostama hakatakse ning millise trassivariandi kasuks otsustatakse.

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneering12

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneeringu ala kattub osaliselt teemaplaneeringu alaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. Detailplaneering on valdavas ulatuses ellu viidud. Päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusload ning ehitustööd on tänaseks suures osas lõppenud. Päikesepark kavandati osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud püsiühenduse trassikoridori, mistõttu lepiti detailplaneeringu menetluse käigus kokku, et püsiühenduse elluviimise korral detailplaneeringuga hõlmatud alal on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam ümber tõsta või likvideerida.

Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta detailplaneeringu elluviidavust.

12 kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 28.08.2020. a korraldusega nr 184

9

Suunised teemaplaneeringu koostamiseks

Teemaplaneering tuleb koostada lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava ning asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad.

Teemaplaneeringu kaudu soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6 Suure väina püsiühendus. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest (nii seletuskirjas kui kaardil). Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate juhtotstarvete seadmist ei kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

Teemaplaneeringuga soovitakse teha ka ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks järgmises ulatuses:

1) Peatükk 4.1.1 Maanteed – jätta peatükist välja püsiühendust puudutav osa. Eelkõige trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala kasutamise põhimõtted.

2) Eemaldada Saare maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse trassikoridorid.

Teemaplaneering peab sisaldama nii Muhu valla üldplaneeringu kui Saare maakonnaplaneeringu seletuskirja kui jooniste muutmise ettepanekuid.

Planeeringu koostamisel tuleb tagada võrdne ja usaldusväärne haldusmenetlus. Selleks tuleb tagada avalikkuse piisav kaasamine ja teavitamine ning huvide tasakaalustamine ja lõimimine. Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustada erinevaid huve (sh avalikke huve ja väärtusi), kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida need planeeringulahendusse. Planeeringulahendus peab võimaldama planeeringuala otstarbekat, mõistlikku ja säästlikku kasutust.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Nimetatud mõjude analüüs peab sisalduma planeeringu koosseisus. Vajadusel tuleb planeeringulahendusega ette näha mõjusid leevendavad tingimused.

Kultuurimälestistega arvestamine

Planeeringualale jääb ehitismälestis reg nr 27286 Võiküla munakivitee. Planeeringuala lähedusse jäävad veel ehitismälestis reg nr 21006 Kuivastu kõrts ning ajaloomälestis reg nr 4133 II maailmasõjas hukkunute ühishaud (2023.a. sõjahaua tähis teisaldati ning viidi läbi ümbermatmine). Planeeringualal on pärandkultuuri objektidest registreeritud postmaantee (478:MNT:002), mis on kohaliku omavalistuse tasandi kultuuriväärtuslik objekt.

Mälestiste säilimine tuleb tagada. Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatud tegevuse võimalikku asjakohast mõju nimetatud objektidele ning vajadusel näha ette tingimused mälestiste säilimise tagamiseks.

10

Looduskeskkonnaga arvestamine

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt hoonestamata metsa-, põllu- ja loodusliku rohumaaga. Teemaplaneeringu ala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega. Loodusdirektiivi alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest on planeeringualal inventeeritud elupaigatüüp lood e. Alvarid (6280*). Kaitsealustest taimeliikidest on alal inventeeritud III kaitsekategooria liikide käokeel (Plantathera sp) elupaigad. Planeeringualasse jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate rabakonna (Rana arvalis) ja arusisaliku (Zootoca vivipara) elupaigad.

Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatud tegevuse võimalikku asjakohast mõju maakasutusele ning looduskeskkonnale sh kaitstavatele loodusobjektidel ning vajadusel näha ette tingimused väärtuste säilimise tagamiseks.

Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud

Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatava tegevuse võimalikke asjakohaseid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Kavandatu peab toetama piirkonna keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud

Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Teemaplaneeringu edasise menetluse käigus võib selguda täiendavate uuringute või ekspertiiside vajadus.

11

Teemaplaneeringu koostamise ajakava

Teemaplaneeringu ajakava koostamisel on lähtutud seadustega (planeerimisseadus, haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetest ning senisest kogemusest planeeringute menetlemisel. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi, kuna menetlustoimingute täpset kestvust ning koostöö ja kaasamisega kaasnevat töömahtu ei ole võimalik täpselt ette näha.

Teemaplaneeringu (TP) tegevuskava järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Tegevus aeg TP algatamine KSH algatamata jätmine 15.11.2023 Lähteseisukohtade (LS) koostamine, seisukohtade küsimine ametiasutustelt ja LS avalikustamine Muhu valla veebilehel

11.2023-01.2024

Hanke korraldamine TP koostaja leidmiseks 01.2024-02.2024 TP eskiisi koostamine 02.2024-06.2024 TP eskiisi avalikustamine ja avalik arutelu 07.2024-08.2024 TP põhilahenduse koostamine 09.2024-10.2024 TP esitamine kooskõlastamiseks ametkondadele ja arvamuste andmiseks puudutatud isikutele

11.2024-12.2024

TP vastuvõtmine 12.2024 TP avalikustamine ja avalik arutelu 01.2025-02.2025 TP esitamine valdkonna ministrile heakskiitmiseks

03.2025-04.2025

TP kehtestamine 06.2025

12

Kaasamiskava

Teemaplaneeringu kaasamiskava on koostatud eesmärgiga tagada erinevate osapoolte efektiivne ja sisuline kaasamine. Järgnevalt on toodud teemaplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud isikud, keda teemaplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste vastu.

Järgnevas tabelis on esitatud asutused, kellega Muhu Vallavalitsus teeb teemaplaneeringu koostamisel koostööd:

Asutus Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Keskkonnaamet Hoiuala ja muude kaitsealuste alade

või objektide kaitse- ja kasutustingimustega arvestamine;

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Transpordiamet Riigiteede ja nende arendamise vajadustega arvestamine.

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Muinsuskaitseamet Kinnismälestiste kaitse ja säilimise tagamine.

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Naaberomavalitsused Saaremaa vald Planeeringualaga piirnev omavalitsus.

Võimalike maakondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Lääneranna vald Planeeringualaga piirnev omavalitsus. Võimalike maakondade vaheliste huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Asutused ja isikud, kes kaasatakse Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu koostamisse:

Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, maakonnaplaneeringus ja selle teemaplaneeringutes seatud tingimuste ja suunistega arvestamine, TP heakskiitja

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele. Jooksev koostöö, vajadusel kokkusaamised, planeeringu heakskiitmine

Võiküla selts MTÜ Piirkondlike ja kogukondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele. Jooksev koostöö, vajadusel kokkusaamised

Planeeringuala maaomanikud

Erahuvidega arvestamine Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

13

Planeeringuala külavanemad Piirkondlike ja kogukondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

Isikud kes avaldavad soovi olla TP menetlusse kaasatud

Võimalikud muud huvid Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

Osapoolte nimekiri ei ole lõplik vaid täpsustub teemaplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. Kaasamise käigus antakse huvitatud ametitele ja isikutele võimalus esitada oma arvamusi teemaplaneeringu kohta. Koostöö käigus kooskõlastab Muhu Vallavalitsus planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub.

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, mille kaudu edaspidi teemaplaneeringu kohta infot levitatakse:

• Muhu valla koduleht: www.muhu.ee. Kodulehel kajastatakse teemaplaneeringuga seotud infot ja uudiseid (teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm);

• kohalik ajaleht „Muhulane“ – avaldatakse uudiseid ja teateid;

• maakondlik ajaleht „Meie Maa“ - avaldatakse uudiseid ja teateid;

• ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee – avaldatakse ametlikke teateid

• avalikud väljapanekud ja arutelud – avalike väljapanekute ja arutelude toimumise koht selgub jooksvalt;

• Paberil kuulutused avalike väljapanekute ja arutelude kohta avaldatakse Liiva küla teadetetahvlil

• Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitatakse menetluse olulisematest etappidest elektrooniliselt.

14

Teemaplaneeringu kaardid

Võimaldamaks kaasaegset teemaplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust ja tagamaks ühildatavus kehtiva Muhu valla üldplaneeringuga, vormistatakse teemaplaneeringu kaardid ArcGIS tarkvaraga.

Teemaplaneering peab sisaldama ettepanekut niivalla üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu muutmiseks.

15

Lisa 1 koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud.

PlanS § 81 kohaselt esitatakse teemaplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu lähteseisukohti. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki. Täiendatud lähteseisukohad avalikustatakse Muhu valla veebilehel.

Ettepaneku esitaja Ettepaneku kuupäev ja kirja number

Ettepaneku sisu Muhu VV seisukoht ettepaneku arvestamise osas

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e.post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnaamet

Transpordiamet Muinsuskaitseamet

Saaremaa vald

Lääneranna vald

Võiküla Selts MTÜ Võiküla ja Kuivastsu külavanemad

planeeringuala maaomanikud 01.12.2023 nr 7-6/1282

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu algatamisest teavitamine ning ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele

Lähtudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 7 teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a. otsusega nr 123 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Teemaplaneeringu algatamise eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest. Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist ei kavandata ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil hõlmates hetkel üldplaneeringus püsiühenduse trassikoridoride tarbeks reserveeritud ala. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu koostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus KSH eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest, ning asjaolust, et teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringualale uute objektide rajamist ega keskkonnaohtlikke tegevusi ning planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist maakasutuse muutust, mis võiks omada olulist negatiivset mõju keskkonnale, asus Muhu Vallavolikogu seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e.post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

Teemaplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse koos eelhinnanguga on lisatud käesolevale kirjale.

Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile ettepanekute tegemiseks üldplaneeringu teemaplaneeringu lähteseisukohad. Palume Teil esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud ning hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Palume ettepanekud esitada 5. jaanauariks 2023. Kui nimetatud tähtajaks ei ole ettepanekuid esitatud, loeme, et Te ei soovi teemaplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm Muhu Vallavalitsuse maa- ja planeeringuspetsialist

45630680 [email protected]

LISA 1

Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. aasta otsusele nr 123

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina trassikoridoride teemaplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. a otsusele nr 123

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse

trassikoridoride teemaplaneeringu keskkonnamõjude

strateegilise hindamise eelhinnang

Muhu vald 2023

Sissejuhatus

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine

püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Võimaliku püsiühenduse parim asukoht

tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringuga seatud

piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning seavad piirangutega hõlmatud maade

omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

(edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kui koostatakse üldplaneering teemaplaneeringuna.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud planeeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes planeeringu iseloomust ja sisust, planeeringu

elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Asjaolude hindamisel lähtutakse KeHJS

§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus.

Teemaplaneeringu koostamine toimub Muhu Vallavolikogu algatusel. Planeeringu koostamise

korraldaja on Muhu Vallavalitsus.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks

üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades ning on esitatud

joonisel 1. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Joonis 1. Teemaplaneeringu planeeringuala

Planeeringuala hõlmab osaliselt või tervenisti järgmisi katastriüksuseid:

Kuivastu külas Kadaka (47801:008:0093), Männiku (47801:008:0146), Merevälja

(47801:008:0147), Kärneri (47801:008:0494), Kärneri (47801:008:0495), Kõrtsiotsa

(47801:008:0107), Kõrtsi (47801:008:0684), Uue-Kärneri (47801:008:0261), Kuusiku

(47801:008:0091), Kuusiku (47801:008:0092), 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee

(47801:008:0531), Jaani (47801:008:0524), 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva tee

(47801:008:0532), Uue-Jaani (47801:008:0095), Postikõrtsi (47801:008:0240), Saare

(47801:008:0223), Postijaama (47801:008:0023), Sooääre (47801:008:0061), Karjamaa

(47801:008:0489), Tammi (47801:008:0048), Trassi (47801:008:0669), Vana-Ivardi

(47801:008:0189), Võiküla Munakivitee (47801:008:0697), Jõe (47801:008:0008).

Võiküla külas: Raudtee (47801:008:0399), Männi (47801:008:0096), Metsa (47801:008:0097),

Jaagu (47801:008:0006), Jürna (47801:008:0267), Haaviku (47801:008:0099), Vahtra

(47801:008:0100), Võiküla alajaam (47801:001:1029), Mäe (47801:008:0584), Pärdi

(47801:008:0383), Pärdi-Jürna (47801:008:0583), Jüri (47801:008:0374), Posti

(47801:001:0789), Kõrre (47801:008:0618).

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine

püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses.

Teemaplaneeringu tulemusel soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6 Suure

väina püsiühendus. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest (nii

seletuskirjas kui kaardil). Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad

ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist

ei kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel. Juhul kui

tulevikus peaks püsiühenduse rajamiseks algatatama uuesti riigi eriplaneeringu koostamine,

leitakse selle menetluse käigus sobivaim asukoht.

Teemaplaneeringuga soovitakse teha ka ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks

järgmises ulatuses:

1) Peatükk 4.1.1 Maanteed – jätta peatükist välja püsiühendust puudutav osa. Eelkõige

trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala

kasutamise põhimõtted.

2) Eemaldada Saare maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse

trassikoridorid.

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Püsiühenduse rajamise temaatikat on pealiskaudselt käsitletud mitmetes strateegilistes

dokumentides. Näiteks on üleriigilises planeeringus EESTI 20301+ mainitud, et Saare

maakonna ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure

väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Eesti mereala planeeringus2 viidatakse

1 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega nr 368. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146.

püsiühenduse kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringule3. Mereala planeeringus on välja

toodud, et püsiühenduste võimalik rajamine mõjutab oluliselt rannikupiirkondade edasist

arengut. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga rajatistega, mille elluviimisega kaasneb

eeldatavalt oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Avalduv mõju sõltub suures ulatuses

püsiühenduse täpsemast lahendusest (nt sild või tunnel, konkreetne asukoht jne).

Arendusprojektid vajavad põhjalikku sisulist käsitlust, asukohapõhiseid uuringuid koos

teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga. Oluline on ka avalik planeerimisprotsess ühiskondliku

kokkuleppeni jõudmiseks.

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid Vabariigi

Valitsuse 11.05.2023 korraldusega nr 129 eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati PlanS

§ 29 lõike 1 punkti 3 alusel eelkõige põhjusel, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves

puudusid vahendid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Eriplaneeringu

koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste

alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama

asutakse.

Püsiühenduse kavandamiseks õige planeeringuliik on riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1

kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine,

mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi

eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lg 2

kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja

selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud

tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn,

müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt

ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise

mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja

külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud

ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on riiklik ja võimalik

rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada

Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline

negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele

jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu

on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning

kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja

kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha

eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate

võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise

menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud

asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus

kinnitatud trassialternatiividest. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta teemaplaneeringu kehtestamine

3 Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213, tänaseks on planeeringu koostamine Vabariigi

Valitsuse 11. mai 2023 korraldusega nr 129 lõpetatud

ja selle kaudu Saare maakonnaplaneeringu ning Muhu valla üldplaneeringu muutmine

märkimisväärselt võimaliku eriplaneeringu koostamist.

Saare maakonnaplaneering 2030+4

Vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on üheks maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku

ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate

võimaliku asukoha määramine.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on Saare maakonnaplaneeringus määratletud

püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja

Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse

korraldamise kava” alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema

trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist.

Maakonnaplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted:

• Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel

lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

• Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel

püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga.

• Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid

püsiühenduse trasside aladele.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse

järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise

raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena

riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse

püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.

Käesoleva üldplaneeringu teemaplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringust

välja püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning

trasside ala kasutamise põhimõtted. Kuna püsiühenduse rajamine on riigi eriplaneeringu

ülesanne ning eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mille tulemusel võib

eelistatuim asukoht paikneda ka mujal kui maakonnaplaneeringus paika pandud

trassikoridoridel, ei takista maakonnaplaneeringu muutmine püsiühendust puudutavas osas

tulevikus võimaliku riigi eriplaneeringu elluviimist.

Teemaplaneeringu ala paikneb osaliselt Saare maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikul

maastikul ning rohevõrgustiku alal. Kuna mõlemaid teemasid on Muhu valla üldplaneeringuga

täpsustatud, käsitletakse neid teemasid üldplaneeringu juures.

4 kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94

Muhu valla üldplaneering5:

Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üheks üldplaneeringu ülesandeks määrata transpordivõrgustiku

ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate

üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse

trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi

koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi

lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist.

Üldplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamise

põhimõtted:

• Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel

lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

• Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal.

• Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve.

• Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga.

Üldplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga

peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning

määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi

koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid

valitud koridor.

Käesoleva teemaplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut reserveeritud püsiühenduse

trassikoridoride osas. Täpsemalt soovitakse loobuda trassikoridoride reserveerimisest.

Üldplaneeringus trassikoridoride reserveerimisest loobumine ei tähenda, et tulevikus ei oleks

võimalik eriplaneeringu alusel püsiühendust rajada. Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi

asukohavaliku menetlus, mille käigus leitakse parim asukoht, sealhulgas puudub kohustus

lähtuda üldplaneeringus määratud trassikoridoridest.

Teemaplaneeringuga ei kavandata praeguste sillatrasside alale määrata maa kasutamise

juhtfunktsiooni ega muid täiendavaid maakasutustingimusi. Maakasutuse kavandamine saab

toimuda sarnaselt teiste piirkonna katastriüksustega.

Muhu valla üldplaneering jagab valla territooriumi ehitustegevuse võimalikkuse osas

põhimõtteliselt kaheks: alad, kus ehitustegevus on lubatud üldplaneeringuga määratud kasutus-

ja ehitustingimusi arvestades ning alad, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud.

Ehitustegevust üldjuhul välistavad alad on väärtuslikud põllumajandusmaad, kohaliku

tähtsusega põllumajandusmaad, ilusa vaatega alad, looduslikud pühapaigad ning avalikult

kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavad alad. Teemaplaneeringu alasse jäävad neist

kohaliku tähtsusega põllumjandusmaad ning vähesel määral ka ilusa vaatega alad.

Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk oli toetada saarele omase

külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist. Samuti on oluline tagada nende kasutamine

põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringuga on sätestatud maakasutuse ja hoonestuse

5 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48

kavandamise tingimused kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal. Näiteks võib põllumassiivi

servaalale rajada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade

pidamiseks uue hoone või rajatise ning vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib põllumassiivi

servaalale külastruktuuri arvestades ehitada ühe elamu koos abihoonetega. Teede ja

tehnovõrkude rajamisel on olulisim vältida põllumassiivide tükeldamist.

Ilusa vaatega aladeks on määratud kaunid ja vaheldusrikkad maastikud, kus teedel liigeldes

avanevad ilusad vaated maastikule ning vaated merele. Avatud vaadete säilitamiseks on

soovitav alade hooldus, et vältida võsastumist ja metsastumist. Ehitustegevus aladel on üldjuhul

välistatud, lubatud on see põhjendatud juhtudel, nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise

asustusmustri ja külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine arvestades ala väärtust,

iseloomu ja avanevaid vaateid. Planeeringu lõunaosa (võimaliku tunneli tarbeks reserveeritud

ala merepoolne osa) jääb ca 8,4 ha ulatuses Võiküla ilusa vaatega alale.

Aladel, mis ei kuulu ehitustegevust üldjuhul välistavate alade hulka, võimaldatakse

üldplaneeringuga elamute, äri- ja tootmisettevõtete, ühiskondlike ja puhkeotstarbeliste ehitiste

ja teede jm infrastruktuuriobjektide rajamist vastavalt üldplaneeringuga konkreetse juhtotstarbe

või kasutusotstarbe osas määratud kasutus- ja ehitustingimustele. Teemaplaneeringu alal ei ole

üldplaneeringuga reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Aladel, kus ehitustegevus on

lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus,

puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine

ja -ettevõtlus.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavas ulatuses Võiküla

väärtuslikul maastikul. Tegemist on I klassi väärtusliku maastikuga, millel on kõrge esteetiline,

kohalik ja looduslik väärtus ning keskmine või ebaühtlane kultuurilis-ajalooline väärtus ning

puhke- ja turismipotentsiaal.

Väärtuslikud maastikud määrati Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Üldplaneeringuga

täpsustati maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Üldplaneeringuga

sätestatakse tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning kasutamiseks. Nimetatud

tingimuste peamine eesmärk on tagada traditsioonilise maastikupildi säilimine.

Teemaplaneeringu ala jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku alale. Planeeringuala lõunaosa

jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku tugialale ning planeeringuala põhjaosa ristub rohelise

võrgustiku koridoriga.

Rohelise võrgustiku kujundamisel üldplaneeringus võeti aluseks Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, täpsustades

võrgustiku paiknemist ning kasutustingimusi lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud

maakasutusest ning kohalikest oludest. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna

on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine, aga ka inimesele suunatud nn

ökosüsteemiteenuste tagamine.

Üldplaneeringuga on sätestatud tingimused rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride

säilitamiseks ning sidususe tagamiseks, millest olulisim on rohelise võrgustiku terviklikkuse

ning avatuse säilitamise nõue. Rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamine ei ole lubatud.

Teemaplaneeringu lõunaosa rannikuala jääb üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega

alale. Nendel aladel on ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd tavapärasest

laiemad. Arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada looduskaitseseadusest

tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega.

Lisaks eelnevale jäävad teemaplaneeringu alasse ka üldplaneeringuga kavandatud

kergliiklustee, planeeritav matakarada ning Võiküla juurdepääsutee alternatiivne teetrass.

Teemaplaneeringu elluviimine ei takista üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist ega

ole vastuolus kokkulepitud maakasutuspõhimõtetega.

Kuna võimalik püsiühenduse trassi asukoht leitakse läbi riigi eriplaneeringu menetluse, ei ole

otstarbekas seada üldplaneeringuga maakasutusele täiendavaid kitsendusi teadmata, kas ja

millal püsiühenduse eriplaneeringut koostama hakatakse ning millise trassivariandi kasuks

otsustatakse.

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneering6

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneeringu ala kattub osaliselt

teemaplaneeringu alaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste

rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. Detailplaneering on valdavas ulatuses

ellu viidud. Päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusload ning ehitustööd on tänaseks

suures osas lõppenud. Kasutuslubade taotlust veel esitatud ei ole. Päikesepark kavandati

osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud püsiühenduse sillatrassi koridori, mistõttu lepiti

detailplaneeringu menetluse käigus kokku, et püsiühenduse elluviimise korral

detailplaneeringuga hõlmatud alal on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam

ümber tõsta või likvideerida.

Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta detailplaneeringu elluviidavust.

Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Planeeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma

planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Maakasutus

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt hoonestamata metsa-, põllu- ja loodusliku

rohumaaga. Planeeringualasse jääb osaliselt Uue-Kärneri katastriüksusel paiknev hoonestus

(elamu, EHR kood 120167941), Vahtra ja Haaviku kinnistule rajatud päikesepark (EHR kood

221347917) ning riigi- ja kohalikud maanteed, sealhulgas kaitsealune Võiküla munakivitee.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad nii Kuivastu sadam, Kuivastu küla kompaktse

hoonestusega ala kui Võiküla külasüda. Ajalooliselt on paiknenud hoonestus veel

planeeringuala põhjaosas asuval Männiku katastriüksusel.

6 kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 28.08.2020 korraldusega nr 184

Planeeringuala läbivad mitmed tehnovõrgud. Planeeringualal paiknevad elektri kõrg-, kesk ja

madalpingeliinid (nii õhu- kui maakaablitena) kui ka side maakaabelliinid.

Planeeringualasse jäävad põllumassiivid on kasutusel eelkõige püsirohumaadena, mille

korrashoiuks on taotletud PRIA toetusi. Põllumaade boniteet on Saare maakonna keskmisest

madalam.

Planeeringualale jäävate metsamaade puhul on tegemist valdavalt inventeerimata

metsamaadega. Üldjuhul on tegemist männi enamusega ca 50-80 aastase metsaga, kus nii

esimeses kui teises rindes esineb ka erinevaid lehtpuid. Metsamaal (v.a. planeeringuala

põhjaosas asuv männik) esineb hooajaline liigniiskus.

Rannikuala puhul on tegemist valdavalt loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikutega.

Rannikuala on kohati üleujutatav ning paiguti kaetud roostikuga.

Tänase maakasutuse osas võib planeeringuala tinglikult kaheks jagada– inimtegevuse poolt

tugevalt mõjutatud alad (hooned, rajatised, teed ja tehnovõrgud ning nende lähiümbrus,

põllumaad) ja inimtegevusest vähem mõjutatud alad (rannikuala, metsamaa). Viimased on

põllu- või metsamajanduslikust kasutusest väljas eelkõige vähesoodsate looduslike tingimuste

tõttu.

Planeeringuala asub Võiküla väärtuslikul maastikul. Väärtuslike maastike hindamisel7 on ala

väärtustena välja toodud säilinud maastikustruktuur, teedevõrgustik ning Võiküla ja Rässa

külade struktuur, samuti laialdased kadastikud ja rannaniidud ning geobotaaniliselt väärtuslikud

alad Võiküla ümbruses. Kultuuriliste väärtustena on välja toodud 19. sajandil rajatud Kuivastu

kõrtsihoone kui üks väheseid säilinud nurklahendusega kõrtsihooneid Eestis, Kuivastu

mõisakoht ja sadam ning ajaloolised militaaarehitised.

Loomastik

Planeeringualasse jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate rabakonna (Rana arvalis) ja

arusisaliku (Zootoca vivipara) Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. Teiste kaitsealuste

loomaliikide elupaiku kavandatava teemaplaneeringu alal või selle vahetus läheduses teada ei

ole.

Planeeringuala paikneb suures ulatuses rohevõrgustiku tuumalal. Planeeringuala keskosa on

valdavas ulatuses suhteliselt looduslikus seisundis ja seetõttu võib eeldada, et ala on elukohaks

mitmetele metslooma- ja linnuliikidele.

Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid, sh Natura võrgustik

Teemaplaneeringu ala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku

aladega (planeeringualasse jääva mereala ja vähesel määral vahetult merega piirneva rannikuala

ulatuses). Puuduvad muud siseriiklikult looduskaitse all olevad objektid, mida käesolevas

eelhinnangus varasemalt juba nimetatud ei ole.

Väinamere linnu- ja Väinamere loodusala, mis on siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana

asuvad planeeringualast valdavas ulatuses 300-500 m kaugusel, vaid kitsal mereäärsel alal ning

planeeringualasse hõlmatud merealal kattub planeeringuala Väinamere hoiualaga.

7 Saaremaa väärtuslike kultuurmaastike hindamine. A. Merila. 2003

Loodusdirektiivi alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest on planeeringualal inventeeritud

elupaigatüüp lood e. alvarid (6280*).

Kaitsealustest taimeliikidest on alal inventeeritud ja Keskkonnaregistrise kantud III

kaitsekategooria liikide käokeel (Plantathera sp) elupaigad. Arvestades looduslikke tingimusi

alal (sh ajutiselt liigniiskeid alasid) ei ole välistatud teiste sarnaste elupaiganõudlusega liikide

esinemine.

Kultuuriväärtused

Planeeringualale jääb Võiküla munakivitee, mis on Kultuurimälestiste registris registreeritud

kinnismälestisena nr 27286. Kultuurimälestiste registri andmetel8 on munakivitee ehitatud

vahetult enne I Maailmasõda relvastuse transportimiseks. See on osa Peterburi

kaitsepositsioonide Väinamere positsioonist (Monzunskaja pozitsija). Vahetult enne Kuivastu

sadamat suurelt maanteelt alguse saav sirge munakivitee (3 km, tee kogulaius 8 m) viib

Võikülasse ja sealt edasi, tehes täisnurkse pöörde, Järve suurtükipatarei kaitsevallideni (2 km).

Tegemist on tüüpilise munakiviteega, mis on aktiivses kasutuses. Sellel on emotsionaalne

väärtus, võimalik turismiobjekt. Tee säilitamine võib sattuda ohtu Muhu ja mandri vahelise

püsiühenduse rajamisel.

Munakivitee on valdavas osas säilinud, mõnes lõigus on tee kaetud kruusaga. Munakivitee

seisukord on paljudes lõikudes halb - tee on lagunenud, kivid on lahti või vajunud, kohati on

tee ka kummis ning selle servades on roopad või pinnasvallid.

Planeeringuala lähedusse jäävad veel ehitusmälestis Kuivastu kõrts (21006, üks väheseid

tüüpilisi säilinud kivist maanteekõrtse) ning II maailmasõjas hukkunute ühishaud (4133).

2023.a. mälestusmärk teisaldati ning viidi läbi ümbermatmine.

Planeeringualal on pärandkultuuri objektidest registreeritud postmaantee (478:MNT:002)9

Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi

Planeeringuala reljeef on laugelt mere poole langev. Planeeringuala lõunaosas on langus

aeglasem ning vahetult rannaalal esineb laiem ajuti üleujutatav piirkond. Planeeringu põhjaosas

tõuseb maapind kiiremini ning mere poolt otseselt mõjutatava ala ulatus on väiksem.

Muhu saar on tasandikulise pinnamoega suhteliselt madal kõrgendik, mille aluspõhja

moodustab lubjakivi. Saar asub tervikuna Siluri ladestu avamusalal. Aluspõhjas leiduv dolokivi

on ühtlasi Muhu peamine maavara. Pinnakate on saarel õhuke.

Muhu saarel levib Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Veevarustuse aluseks olevas

Siluri veekompleksis toimib põhjavee looduslik režiim. Põhjavesi toitub kogu saare ulatuses

sademetest ja lumesulamisvetest ning on mõjutatud mereveest 10. Planeeringualal on pinnakate

õhuke maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi reostuse eest looduslikult

kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkusega).

8 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27286 9 https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-

1911431954 10 Muhu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Aruanne. Skepast&Puhkim. Aprill

2021

Eelhinnangusse hõlmatud ala ei asu maaparandussüsteemi alal. Planeeringualale jääb EELISes

registreeritud Värava jõgi (VEE1175500) ning mitmed väiksemad kraavid. Lähim

pinnaveekogu on planeeringualast umbes 660 m kaugusel asuv Võijärv (VEE2062500).

Planeeringuala piirneb Läänemerega.

Teemaplaneeringu ala rannaala jääb üleujutusohuga alale11, kus 1 kord 10 aasta jooksul võib

vesi tõusta 1,36 meetrit. See mõjutab planeeringuala lõunaosas kuni 440 meetri laiust

rannikuriba. Planeeringuala põhjaosas jääb tõenäoliselt üleujutatav ala kuni 20 meetrini

rannajoonest.

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei ole registreeriutd maardlaid12. Samuti ei paikne

planeeringualal ühtegi puurkaevu13, lähimad puurkaevud asuvad Võikülas 50-100 m kaugusel

planeeringualast.

Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju

inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Mõju inimese tervisele võib valdavalt

avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning läbi mürahäiringute. Püsiühenduse

trassikoridoride reserveerimine üldplaneeringus ei ole otseselt mõjutanud inimeste tervist ega

sotsiaalseid vajadusi. Küll aga võib täheldada mõningast mõju kinnisvara väärtusele.

Muhu valla üldplaneeringus reserveeriti sillatrassid esmakordselt 2008. aastal Muhu valla

üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi

konkreetse sillatrassi kasuks, mistõttu kolm trassialternatiivi, kuid peale trassi valikut pidi

jääma kehtima reserveering vaid valitud trassikoridoril. Üldplaneering kehtestati 2008. aastal.

Tänaseks on sillatrassidest tulenevad kitsendused kehtinud maaüksustel 15 aastat, mis on

oluliselt kitsendanud maaomanike võimalusi oma vara vabalt kasutada, vähendanud kinnisvara

väärtust ning takistanud maaomanikel pikaajalisemate plaanide tegemist. Vabariigi Valitsus

lõpetas 2023. aastal riigi eriplaneeringu koostamise ning kehtivas koalitsioonileppes on kokku

lepitud parvlaeva- ja lennuühenduste tagamine saartega vähemalt senisel tasemel ning

olemasolevate ühenduste parandamise võimaluste analüüsimine. Kuna lähiaastatel ei ole kavas

Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu

säilitamine maakonnaplaneeringus ja Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab

maaomanike õigusi oma vara vabalt kasutada.

Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud

Käesolev teemaplaneering on tavapärasest strateegilisest dokumendist erinev, kuna

planeeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega maakasutuse ulatuslikku muutust. Seega

ei ole planeeringu elluviimisest oodata ka olulist mõju keskkonnale.

11Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus. Kasutatud 18.09.2023 12 Maa-ameti maardlate rakendus. Kasutatud 18.09.2023 13 Veka andmetel

Planeeringu tulemusel eemaldatakse üldplaneeringust reserveeritud sillatrassidest tulenev

kitsendus. Kuna planeeringualale uusi maakasutuse juhtotstarbeid ei kavandata, tuleb ala

edasisel arendamisel lähtuda üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest.

Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule

koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed.

Kuna üldplaneeringuga ei ole antud alale määratud juthtotsarbeid ning ka käesoleva

planeeringuga neid ei määrata, on vastavalt Muhu valla üldplaneeringule planeeringualal

soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel

traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Arvestades asjaolusid, et suur osa planeeringualast jääb erinevate piirangutega alale

(ehituskeeluvöönd, väärtuslik põllumajandusmaa, teekaitsevöönd, muinsuskaitselised ja

looduskaitselised piirangud jne) või asuvad ehitustegevuseks ebasoodsal alal (paiguti

liigniisked metsamaad) ei ole teemaplaneeringu realiseerimisel oodata piirkonda täiendavalt

suurt ehitussurvet. Eeldada võib üksikute, külastruktuuriga kokkusobituvate majapidamiste

rajamist või teede ja tehnovõrkude rajamist. Tulenevalt väikesest mastaabist on nende mõju

keskkonnale eeldatavalt väike. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse

ehitussoovi korral. Hetkel ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi

maakasutuse muutmiseks.

Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne mõju planeeringualasse jäävatele

maaomanikele. Sillatrasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust vabastab kinnistud

enam kui 15 aastat püsinud maakasutuse piirangust, ning tõstab eeldatavalt kinnistute väärtust.

Samas ei ole mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud

muud maakasutustingimused.

Seega ei ole planeeringu elluviimisel oodata otsest mõju taimestikule, loomastikule, veestikule,

õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale, inimese tervisele

või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

Kaudselt, läbi võimalike tulevikuarenduste, võib teemaplaneeringu kehtestamise tulemusel

esineda vähene mõju keskkonnale. Tegemist on tavapärase ehitustegevusega kaasneva mõjuga

ning juhul kui arvestatakse üldplaneeringus sätestatud tingimusi, võib eeldada, et mõjud on

väikesed, lokaalsed ja ebaolulised ega ületa taluvuse piire. Kuna käesoleva strateegilise

dokumendiga aga mingeid konkreetseid tegevusi ei kavandata, siis ei ole ka detailsemalt

võimalik teemaplaneeringu mõjusid hinnata.

Samuti ei välista üldplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine püsiühenduse rajamist

tulevikus. Juhul kui soovitakse tulevikus siiski rajada püsiühendust mandri ja Muhu saare vahel,

tuleb selleks koostada riigi eriplaneering, mille käigus leitakse sobivaim lahendus nii

keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes.

Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded sh

tingimused mälestiste säilimiseks.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS

§ 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti 13.10.2023 seisukoha

kujundamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile ning Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile.

Transpordiamet kinnitas oma 23.10.2023. a kirjas nr 8-5/23/21755-2, et ei oma vastuväiteid

esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule

ega eelhinnangule.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma 30.10.2023. a kirjas nr 14-3/2901-1

ettepaneku täiendada eelhinnangut vastavalt KeHJS § 33 lõike 4 punktile 5, mille kohaselt peab

strateegilise dokumendi iseloomu ja sisu hindamisel lähtuma muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsusest Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel. Eelhinnangut täiendati vastavalt ettepanekule.

Keskkonnaamet asus oma 10.11.2023. a kirjas nr 6-5/23/20901-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Oma kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et

planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega.

Eelhinnangut täiendati antud küsimuse osas

Muinsuskaitseamet asus oma 06.11.2023. a kirjas nr nr 5.1-17.5/1862-1 seisukohale, et ei pea

vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuid peab vajalikuks

teemaplaneeringu lähteseisukohtade kujundamist ning KSH eelhinnangus mälestiste säilimise

tagamiseks tingimuste sõnastamist.

Teemaplaneeringu lähteseisukohad koostatakse peale teemaplaneeringu algatamist ning

lähteseisukohtade koostamisse kaasatakse ka Muinsuskaitseamet. Kuna teemaplaneeringuga ei

kavandata ühtegi tegevust, mis otseselt võiks mälestiste säilimist mõjutada ei ole põhjendatud

KSH eelhinnangus mälestiste säilimiseks konkteetsete tingimuste seadmine. Küll aga tuleb

lähtuvalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 hinnata planeeringu koostamisel selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vastavad tingimused (sh tingimused mälestiste säilimise tagamiseks)

seatakse vajadusel teemaplaneeringuga.

Kokkuvõte

Teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringualale uute objektide rajamist ega

keskkonnaohtlikke tegevusi. Planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist maakasutuse muutust,

mis võiks omada olulist negatiivset mõju keskkonnale. Planeeringulahendusega kavandatu ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara.

Kavandatav tegevus mõjutab otseselt planeeringualasse jäävate katastriüksuste omanikke.

Püsiühenduse trasside reserveerimise tühistamine omab tõenäoliselt kergelt positiivset mõju

katastriüksuste turuväärtusele.

Kaudselt võib kavandatav tegevus avaldada vähesel määral mõju maakasutusele.. Mõju ei ületa

tõenäoliselt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet.

Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis ei ole täiemahulise

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 15. november 2023 nr 123

Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) koostamise, kuid Vabariigi Valitsuse 11.05.2023 korraldusega nr 129

eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise eesmärk

oli kavandada püsiühendus üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi eriplaneeringu

tulemusel pidi valmima mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja

sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Planeeringuala hõlmas Muhu vallas

oluliselt suuremat territooriumi kui üldplaneeringus sillatrasside tarbeks reserveeritud. Riigi

eriplaneering lõpetati planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel eelkõige

põhjusel, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid Suure väina

püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei nähtud võimalust eraldada

ettenähtavas tulevikus planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Kuigi eriplaneeringu koostamine lõpetati, jäid siiski kehtima nii maakonnaplaneeringutes kui

üldplaneeringutes sätestatud võimalikku püsiühendust puudutavad regulatsioonid.

Saare maakonnaplaneeringus1 on määratletud Suure väina püsiühenduse rajamiseks

trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad ning sätestatud nende

maakasutustingimused. Lähtuvalt maakonnaplaneeringust on trassikoridorid ning nendega

kaasnevad maakasutuse piirangud kantud ka Muhu valla üldplaneeringusse. Kuivastu ja

Võiküla külades on reserveeritud 100 m laiused trassikoridorid võimalike sildade rajamiseks.

Lõunapoolseima trassi lõunapoolseim trassikoridor on reserveeritud 300 m laiuselt,

võimaldamaks tunneli rajamist. Üldplaneeringuga on sätestatud trassikoridorides paikneva ala

kasutamise põhimõtted.

Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 1 on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja

muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27

1 Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneering 2030+.

lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27

lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline

mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk,

visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas

senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina

püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna

muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne

mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on siseriiklik ja võimalik

rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses

tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda

oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale,

Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina

püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata

naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i

punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS

§ 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha

eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate

võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise

menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud

asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus

kinnitatud trassialternatiividest.

Sillatrassid reserveeriti Muhu valla eelmises üldplaneeringus Maanteeameti palvel.

Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult

otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda, kui trassivalik selgub, oleks jäänud

kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Üldplaneering kehtestati 2008. aastal.

Tänaseks on sillatrassidest tulenevad kitsendused kehtinud maaüksustel 15 aastat, mis on

oluliselt piiranud maaomanike võimalusi oma vara vabalt kasutada, vähendanud kinnisvara

väärtust ning takistanud maaomanikel pikaajalisemaid plaane teha. Täna, mil Vabariigi

Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et

tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse

parandamise võimalusi ja lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu

koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu säilitamine maakonnaplaneeringus ja Muhu

valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada.

Lähtuvalt eelnevast soovib Muhu Vallavolikogu algatada üldplaneeringu teemaplaneeringu,

millega lahendataks püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride teema ning tehtaks

ettepanek ka Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks. Teemaplaneeringu planeeringuala

paikneb Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu külade territooriumil.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse

lisas 1.

Teemaplaneeringu tulemusel soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6

„Suure väina püsiühendus“. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest.

Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja

kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist ei

kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

PlanS § 74 lõike 4 kohaselt tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tulenevalt eelnevast on Muhu

Vallavalitsus koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu (käesoleva otsuse lahutamatu Lisa 2).

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Keskkonnaamet asus oma 10.11.2023. a kirjas nr 6-5/23/20901-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Oma kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et

planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega.

Eelhinnangut täiendati antud küsimuse osas.

Transpordiamet kinnitas oma 23.10.2023. a kirjas nr 8-5/23/21755-2, et ei oma vastuväiteid

esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõule.

Muinsuskaitseamet asus oma 06.11.2023. a kirjas nr nr 5.1-17.5/1862-1 seisukohale, et ei pea

vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuid peab vajalikuks

teemaplaneeringu lähteseisukohtade kujundamist ning KSH eelhinnangus mälestiste säilimise

tagamiseks tingimuste sõnastamist.

Teemaplaneeringu lähteseisukohad koostatakse peale teemaplaneeringu algatamist ning

lähteseisukohtade koostamisse kaasatakse asjaomased asutused sh Muinsuskaitseamet.

Lähtuvalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 hinnatakse planeeringu koostamisel selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vastavad tingimused (sh tingimused mälestiste säilimise tagamiseks)

seatakse vajadusel teemaplaneeringuga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma 30.10.2023. a kirjas nr 14-3/2901-1

ettepaneku täiendada otsuse eelnõud ning eelhinnangut. Dokumente täiendati vastavalt.

Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest,

arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri,

leiab Muhu Vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida

peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31, planeerimisseaduse

§ 74 lg 4, § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 p.

1, § 33 lg 2 p. 2, § 34 lg 2, § 35 lg 3 alusel, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu koostamine.

2. Teemaplaneeringu algatamise eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud

transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas

ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses.

3. Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas

Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse lisas 1.

4. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Muhu valla üldplaneeringu

teemaplaneeringule, mille

4.1. koostamise algataja ning kehtestaja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva

küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]);

4.2. koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald

94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]);

4.3. koostaja leidmiseks korraldaja leitakse hankemenetluse teel peale detailplaneeringu

algatamist.

5. Muhu Vallavalitsusel korraldada püsiühenduse trassikoridoride üldplaneeringu

teemaplaneeringu koostamine ja täita planeerimisseadusega planeeringu koostamise

korraldajale antud ülesanded.

6. Muhu Vallavalitsusel korraldada hange üldplaneeringu teemaplaneeringu koostaja

leidmiseks ja sõlmida vastavasisuline hankeleping.

7. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja

lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide

Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Mereäär

volikogu esimehe ülesannetes

Muhu Vallavalitsus

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina trassikoridoride püsiühenduse

teemaplaneeringu lähteseisukohad

november 2023

1

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ning planeeritav ala .................................................... 3

Seosed strateegiliste dokumentidega .......................................................................................... 4

Suunised teemaplaneeringu koostamiseks ................................................................................. 9

Teemaplaneeringu koostamise ajakava .................................................................................... 11

Kaasamiskava ........................................................................................................................... 12

Teemaplaneeringu kaardid ....................................................................................................... 14

Lisa 1 koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud. ..................................................... 15

2

Sissejuhatus

Muhu valla üldplaneeringuga1 on Kuivastu ja Võiküla külades reserveeritud võimaliku Suure väina püsiühenduse trassi koridoride põhimõttelised asukohad maismaal ning sätestatud tingimused nimetatud alade kasutamiseks.

Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus2 Maanteeameti palvel3. Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda kui trassivalik selgub, oleks jäänud kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Tänaseks on reserveeritud trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsus küll algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise4, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati5. Planeeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda.

Tulenevalt eelnevast algatas Muhu Vallavolikogu Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu6 eesmärgiga eemaldada üldplaneeringust püsiühenduse trasside reserveering.

Käesolevas dokumendis on esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu lähteseisukohad. Lähteseisukohtades antakse ülevaade teemaplaneeringu koostamise eesmärgist, planeeritavast alast, seostest teiste strateegiliste dokumentidega ning planeeringu koostamise ajakavast ja esitatakse suunised teemaplaneeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad on esialgne ülesandepüstitus teemaplaneeringu koostamiseks. Teemaplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö tulemusel võivad seisukohad muutuda.

1 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 „Muhu valla üldplaneeringu kehtestamine“ 2 Kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008. a määrusega nr 29 „Muhu valla üldplaneering aastani 2017“ 3 Maanteeameti 11.09.2006. a kiri nr 11.3-2/1220-2 4 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 5 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“ 6 Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. a otsus nr 123 „Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“

3

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ning planeeritav ala

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda üld- ja maakonna- planeeringus konkreetsete trassi- koridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei soovita määrata uusi maakasutuse sihtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel.

Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukoha- valiku menetluse.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades ning on esitatud joonisel 1. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Planeeringuala hõlmab osaliselt või tervenisti järgmisi katastriüksusi:

Kuivastu külas Kadaka (47801:008:0093), Männiku

(47801:008:0146), Merevälja (47801:008:0147), Kärneri (47801:008:0494), Kärneri (47801:008:0495), Kõrtsiotsa (47801:008:0107), Kõrtsi (47801:008:0684), Uue-Kärneri (47801:008:0261), Kuusiku (47801:008:0091), Kuusiku (47801:008:0092), 10 Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare tee (47801:008:0531), Jaani (47801:008:0524), 21154 Kuivastu-Pädaste- Liiva tee (47801:008:0532), Uue-Jaani (47801:008:0095), Postikõrtsi (47801:008:0240), Saare (47801:008:0223), Postijaama (47801:008:0023), Sooääre (47801:008:0061), Karjamaa (47801:008:0489), Tammi (47801:008:0048), Trassi (47801:008:0669), Vana-Ivardi (47801:008:0189), Võiküla munakivitee (47801:008:0697), Jõe (47801:008:0008).

Võiküla külas: Raudtee (47801:008:0399), Männi (47801:008:0096), Metsa (47801:008:0097), Jaagu (47801:008:0006), Jürna (47801:008:0267), Haaviku (47801:008:0099), Vahtra (47801:008:0100), Võiküla alajaam (47801:001:1029), Mäe (47801:008:0584), Pärdi (47801:008:0383), Pärdi-Jürna (47801:008:0583), Jüri (47801:008:0374), Posti (47801:001:0789), Kõrre (47801:008:0618).

Joonis 1 Teemaplaneeringu planeeringuala

4

Seosed strateegiliste dokumentidega

Püsiühenduse rajamise temaatikat on pealiskaudselt käsitletud mitmetes strateegilistes dokumentides. Näiteks on üleriigilises planeeringus EESTI 20307+ mainitud, et Saare maakonna ligipääsetavuse parendamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Eesti mereala planeeringus8 viidatakse püsiühenduse kavandamiseks algatatud, kuid tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringule9. Mereala planeeringus on välja toodud, et püsiühenduste võimalik rajamine mõjutab oluliselt rannikupiirkondade edasist arengut. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga rajatistega, mille elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Avalduv mõju sõltub suures ulatuses püsiühenduse täpsemast lahendusest (nt sild või tunnel, konkreetne asukoht jne). Arendusprojektid vajavad põhjalikku sisulist käsitlust, asukohapõhiseid uuringuid koos teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga. Oluline on ka avalik planeerimisprotsess ühiskondliku kokkuleppeni jõudmiseks.

Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Eriplaneeringu koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama asutakse.

Püsiühenduse kavandamiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on riiklik ja võimalik rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega nr 368. 8 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146. 9 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213, tänaseks on planeeringu koostamine Vabariigi Valitsuse 11. mai 2023 korraldusega nr 129 lõpetatud

5

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta teemaplaneeringu kehtestamine ja selle kaudu Saare maakonnaplaneeringu ning Muhu valla üldplaneeringu muutmine märkimisväärselt võimaliku eriplaneeringu koostamist.

Saare maakonnaplaneering 2030+10

Vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on üheks maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on Saare maakonnaplaneeringus määratletud püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist. Maakonnaplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted:

 Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

 Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga.

 Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid püsiühenduse trasside aladele.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.

Käesoleva teemaplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringust välja püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala kasutamise põhimõtted. Kuna püsiühenduse rajamine on riigi eriplaneeringu ülesanne ning eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mille tulemusel võib eelistatuim asukoht paikneda ka mujal kui maakonnaplaneeringus paika pandud trassikoridoridel, ei takista maakonnaplaneeringu muutmine püsiühendust puudutavas osas tulevikus võimaliku riigi eriplaneeringu elluviimist.

Teemaplaneeringu ala paikneb osaliselt Saare maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikul maastikul ning rohevõrgustiku alal. Kuna mõlemaid teemasid on Muhu valla üldplaneeringuga täpsustatud, käsitletakse neid teemasid üldplaneeringu juures.

10 kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“

6

Muhu valla üldplaneering11:

Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üheks üldplaneeringu ülesandeks määrata transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist.

Üldplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamise põhimõtted:

 Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

 Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal.  Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve.  Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga.

Üldplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid valitud koridor.

Käesoleva teemaplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut reserveeritud püsiühenduse trassikoridoride osas. Täpsemalt soovitakse loobuda trassikoridoride reserveerimisest. Üldplaneeringus trassikoridoride reserveerimisest loobumine ei tähenda, et tulevikus ei oleks võimalik eriplaneeringu alusel püsiühendust rajada. Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukohavaliku menetlus, mille käigus leitakse parim asukoht, sealhulgas puudub kohustus lähtuda üldplaneeringus määratud trassikoridoridest.

Teemaplaneeringuga ei kavandata määrata praeguste püsiühenduse trasside alale maakasutuse juhtotstarbeid ega muid täiendavaid maakasutustingimusi. Maakasutuse kavandamine saab toimuda sarnaselt teiste piirkonna katastriüksustega.

Muhu valla üldplaneering jagab valla territooriumi ehitustegevuse võimalikkuse osas põhimõtteliselt kaheks: alad, kus ehitustegevus on lubatud üldplaneeringuga määratud kasutus- ja ehitustingimusi arvestades ning alad, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud. Ehitustegevust üldjuhul välistavad alad on väärtuslikud põllumajandusmaad, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad, ilusa vaatega alad, looduslikud pühapaigad ning avalikult kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavad alad. Teemaplaneeringu alasse jäävad neist kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad ning vähesel määral ka ilusa vaatega alad.

Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk oli toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist. Samuti on oluline tagada nende kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringuga on sätestatud maakasutuse ja hoonestuse kavandamise tingimused kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal. Näiteks võib põllumassiivi

11 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48

7

servaalale rajada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks uue hoone või rajatise ning vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib põllumassiivi servaalale külastruktuuri arvestades ehitada ühe elamu koos abihoonetega. Teede ja tehnovõrkude rajamisel on olulisim vältida põllumassiivide tükeldamist.

Ilusa vaatega aladeks on määratud kaunid ja vaheldusrikkad maastikud, kus teedel liigeldes avanevad ilusad vaated maastikule ning vaated merele. Avatud vaadete säilitamiseks on soovitav alade hooldus, et vältida võsastumist ja metsastumist. Ehitustegevus aladel on üldjuhul välistatud, lubatud on see põhjendatud juhtudel, nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise asustusmustri ja külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine arvestades ala väärtust, iseloomu ja avanevaid vaateid. Planeeringu lõunaosa (võimaliku tunneli tarbeks reserveeritud ala merepoolne osa) jääb ca 8,4 ha ulatuses Võiküla ilusa vaatega alale.

Aladel, mis ei kuulu ehitustegevust üldjuhul välistavate alade hulka, võimaldatakse üldplaneeringuga elamute, äri- ja tootmisettevõtete, ühiskondlike ja puhkeotstarbeliste ehitiste ja teede jm infrastruktuuriobjektide rajamist vastavalt üldplaneeringuga konkreetse juhtotstarbe või kasutusotstarbe osas määratud kasutus- ja ehitustingimustele. Teemaplaneeringu alal ei ole üldplaneeringuga reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Aladel, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavas ulatuses Võiküla väärtuslikul maastikul. Tegemist on I klassi väärtusliku maastikuga, millel on kõrge esteetiline, kohalik ja looduslik väärtus ning keskmine või ebaühtlane kultuurilis-ajalooline väärtus ning puhke- ja turismipotentsiaal.

Väärtuslikud maastikud määrati Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Üldplaneeringuga täpsustati maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning kasutamiseks. Nimetatud tingimuste peamine eesmärk on tagada traditsioonilise maastikupildi säilimine.

Teemaplaneeringu ala jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku alale. Planeeringuala lõunaosa jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku tugialale ning planeeringuala põhjaosa ristub rohelise võrgustiku koridoriga.

Rohelise võrgustiku kujundamisel üldplaneeringus võeti aluseks Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, täpsustades võrgustiku paiknemist ning kasutustingimusi lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud maakasutusest ning kohalikest oludest. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine, aga ka inimesele suunatud nn ökosüsteemiteenuste tagamine.

Üldplaneeringuga on sätestatud tingimused rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride säilitamiseks ning sidususe tagamiseks, millest olulisim on rohelise võrgustiku terviklikkuse ning avatuse säilitamise nõue. Rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamine ei ole lubatud.

Teemaplaneeringu lõunaosa rannikuala jääb üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega alale. Nendel aladel on ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd tavapärasest laiemad. Arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada looduskaitseseadusest tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega.

Lisaks eelnevale jäävad teemaplaneeringu alasse ka üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee, planeeritav matakarada ning Võiküla juurdepääsutee alternatiivne teetrass.

8

Teemaplaneeringu elluviimine ei takista üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist ega ole vastuolus kokkulepitud maakasutuspõhimõtetega.

Kuna võimalik püsiühenduse trassi asukoht leitakse läbi riigi eriplaneeringu menetluse, ei ole otstarbekas seada üldplaneeringuga maakasutusele täiendavaid kitsendusi teadmata, kas ja millal püsiühenduse eriplaneeringut koostama hakatakse ning millise trassivariandi kasuks otsustatakse.

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneering12

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneeringu ala kattub osaliselt teemaplaneeringu alaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. Detailplaneering on valdavas ulatuses ellu viidud. Päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusload ning ehitustööd on tänaseks suures osas lõppenud. Päikesepark kavandati osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud püsiühenduse trassikoridori, mistõttu lepiti detailplaneeringu menetluse käigus kokku, et püsiühenduse elluviimise korral detailplaneeringuga hõlmatud alal on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam ümber tõsta või likvideerida.

Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta detailplaneeringu elluviidavust.

12 kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 28.08.2020. a korraldusega nr 184

9

Suunised teemaplaneeringu koostamiseks

Teemaplaneering tuleb koostada lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava ning asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad.

Teemaplaneeringu kaudu soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6 Suure väina püsiühendus. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest (nii seletuskirjas kui kaardil). Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate juhtotstarvete seadmist ei kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

Teemaplaneeringuga soovitakse teha ka ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks järgmises ulatuses:

1) Peatükk 4.1.1 Maanteed – jätta peatükist välja püsiühendust puudutav osa. Eelkõige trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala kasutamise põhimõtted.

2) Eemaldada Saare maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse trassikoridorid.

Teemaplaneering peab sisaldama nii Muhu valla üldplaneeringu kui Saare maakonnaplaneeringu seletuskirja kui jooniste muutmise ettepanekuid.

Planeeringu koostamisel tuleb tagada võrdne ja usaldusväärne haldusmenetlus. Selleks tuleb tagada avalikkuse piisav kaasamine ja teavitamine ning huvide tasakaalustamine ja lõimimine. Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustada erinevaid huve (sh avalikke huve ja väärtusi), kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimida need planeeringulahendusse. Planeeringulahendus peab võimaldama planeeringuala otstarbekat, mõistlikku ja säästlikku kasutust.

Teemaplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Nimetatud mõjude analüüs peab sisalduma planeeringu koosseisus. Vajadusel tuleb planeeringulahendusega ette näha mõjusid leevendavad tingimused.

Kultuurimälestistega arvestamine

Planeeringualale jääb ehitismälestis reg nr 27286 Võiküla munakivitee. Planeeringuala lähedusse jäävad veel ehitismälestis reg nr 21006 Kuivastu kõrts ning ajaloomälestis reg nr 4133 II maailmasõjas hukkunute ühishaud (2023.a. sõjahaua tähis teisaldati ning viidi läbi ümbermatmine). Planeeringualal on pärandkultuuri objektidest registreeritud postmaantee (478:MNT:002), mis on kohaliku omavalistuse tasandi kultuuriväärtuslik objekt.

Mälestiste säilimine tuleb tagada. Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatud tegevuse võimalikku asjakohast mõju nimetatud objektidele ning vajadusel näha ette tingimused mälestiste säilimise tagamiseks.

10

Looduskeskkonnaga arvestamine

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt hoonestamata metsa-, põllu- ja loodusliku rohumaaga. Teemaplaneeringu ala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega. Loodusdirektiivi alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest on planeeringualal inventeeritud elupaigatüüp lood e. Alvarid (6280*). Kaitsealustest taimeliikidest on alal inventeeritud III kaitsekategooria liikide käokeel (Plantathera sp) elupaigad. Planeeringualasse jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate rabakonna (Rana arvalis) ja arusisaliku (Zootoca vivipara) elupaigad.

Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatud tegevuse võimalikku asjakohast mõju maakasutusele ning looduskeskkonnale sh kaitstavatele loodusobjektidel ning vajadusel näha ette tingimused väärtuste säilimise tagamiseks.

Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud

Planeeringu koostamisel tuleb analüüsida kavandatava tegevuse võimalikke asjakohaseid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Kavandatu peab toetama piirkonna keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud

Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Teemaplaneeringu edasise menetluse käigus võib selguda täiendavate uuringute või ekspertiiside vajadus.

11

Teemaplaneeringu koostamise ajakava

Teemaplaneeringu ajakava koostamisel on lähtutud seadustega (planeerimisseadus, haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetest ning senisest kogemusest planeeringute menetlemisel. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi, kuna menetlustoimingute täpset kestvust ning koostöö ja kaasamisega kaasnevat töömahtu ei ole võimalik täpselt ette näha.

Teemaplaneeringu (TP) tegevuskava järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Tegevus aeg TP algatamine KSH algatamata jätmine 15.11.2023 Lähteseisukohtade (LS) koostamine, seisukohtade küsimine ametiasutustelt ja LS avalikustamine Muhu valla veebilehel

11.2023-01.2024

Hanke korraldamine TP koostaja leidmiseks 01.2024-02.2024 TP eskiisi koostamine 02.2024-06.2024 TP eskiisi avalikustamine ja avalik arutelu 07.2024-08.2024 TP põhilahenduse koostamine 09.2024-10.2024 TP esitamine kooskõlastamiseks ametkondadele ja arvamuste andmiseks puudutatud isikutele

11.2024-12.2024

TP vastuvõtmine 12.2024 TP avalikustamine ja avalik arutelu 01.2025-02.2025 TP esitamine valdkonna ministrile heakskiitmiseks

03.2025-04.2025

TP kehtestamine 06.2025

12

Kaasamiskava

Teemaplaneeringu kaasamiskava on koostatud eesmärgiga tagada erinevate osapoolte efektiivne ja sisuline kaasamine. Järgnevalt on toodud teemaplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud isikud, keda teemaplaneeringuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste vastu.

Järgnevas tabelis on esitatud asutused, kellega Muhu Vallavalitsus teeb teemaplaneeringu koostamisel koostööd:

Asutus Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Keskkonnaamet Hoiuala ja muude kaitsealuste alade

või objektide kaitse- ja kasutustingimustega arvestamine;

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Transpordiamet Riigiteede ja nende arendamise vajadustega arvestamine.

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Muinsuskaitseamet Kinnismälestiste kaitse ja säilimise tagamine.

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Naaberomavalitsused Saaremaa vald Planeeringualaga piirnev omavalitsus.

Võimalike maakondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Lääneranna vald Planeeringualaga piirnev omavalitsus. Võimalike maakondade vaheliste huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; kooskõlastamine. Vajadusel kokkusaamised, arutelud.

Asutused ja isikud, kes kaasatakse Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu koostamisse:

Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, maakonnaplaneeringus ja selle teemaplaneeringutes seatud tingimuste ja suunistega arvestamine, TP heakskiitja

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele. Jooksev koostöö, vajadusel kokkusaamised, planeeringu heakskiitmine

Võiküla selts MTÜ Piirkondlike ja kogukondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele. Jooksev koostöö, vajadusel kokkusaamised

Planeeringuala maaomanikud

Erahuvidega arvestamine Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

13

Planeeringuala külavanemad Piirkondlike ja kogukondlike huvidega arvestamine

Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

Isikud kes avaldavad soovi olla TP menetlusse kaasatud

Võimalikud muud huvid Kirjalik sisend LS etapis; arvamuste esitamine planeeringulahendusele.

Osapoolte nimekiri ei ole lõplik vaid täpsustub teemaplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. Kaasamise käigus antakse huvitatud ametitele ja isikutele võimalus esitada oma arvamusi teemaplaneeringu kohta. Koostöö käigus kooskõlastab Muhu Vallavalitsus planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub.

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, mille kaudu edaspidi teemaplaneeringu kohta infot levitatakse:

• Muhu valla koduleht: www.muhu.ee. Kodulehel kajastatakse teemaplaneeringuga seotud infot ja uudiseid (teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm);

• kohalik ajaleht „Muhulane“ – avaldatakse uudiseid ja teateid;

• maakondlik ajaleht „Meie Maa“ - avaldatakse uudiseid ja teateid;

• ametlikud teadaanded: www.ametlikudteadaanded.ee – avaldatakse ametlikke teateid

• avalikud väljapanekud ja arutelud – avalike väljapanekute ja arutelude toimumise koht selgub jooksvalt;

• Paberil kuulutused avalike väljapanekute ja arutelude kohta avaldatakse Liiva küla teadetetahvlil

• Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitatakse menetluse olulisematest etappidest elektrooniliselt.

14

Teemaplaneeringu kaardid

Võimaldamaks kaasaegset teemaplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust ja tagamaks ühildatavus kehtiva Muhu valla üldplaneeringuga, vormistatakse teemaplaneeringu kaardid ArcGIS tarkvaraga.

Teemaplaneering peab sisaldama ettepanekut niivalla üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu muutmiseks.

15

Lisa 1 koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud.

PlanS § 81 kohaselt esitatakse teemaplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu lähteseisukohti. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki. Täiendatud lähteseisukohad avalikustatakse Muhu valla veebilehel.

Ettepaneku esitaja Ettepaneku kuupäev ja kirja number

Ettepaneku sisu Muhu VV seisukoht ettepaneku arvestamise osas

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e.post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnaamet

Transpordiamet Muinsuskaitseamet

Saaremaa vald

Lääneranna vald

Võiküla Selts MTÜ Võiküla ja Kuivastsu külavanemad

planeeringuala maaomanikud 01.12.2023 nr 7-6/1282

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu algatamisest teavitamine ning ettepanekute küsimine planeeringu lähteseisukohtadele

Lähtudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 7 teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a. otsusega nr 123 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu ning jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Teemaplaneeringu algatamise eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest. Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist ei kavandata ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil hõlmates hetkel üldplaneeringus püsiühenduse trassikoridoride tarbeks reserveeritud ala. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu koostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus KSH eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest, ning asjaolust, et teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringualale uute objektide rajamist ega keskkonnaohtlikke tegevusi ning planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist maakasutuse muutust, mis võiks omada olulist negatiivset mõju keskkonnale, asus Muhu Vallavolikogu seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e.post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

Teemaplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse koos eelhinnanguga on lisatud käesolevale kirjale.

Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile ettepanekute tegemiseks üldplaneeringu teemaplaneeringu lähteseisukohad. Palume Teil esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud ning hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Palume ettepanekud esitada 5. jaanauariks 2023. Kui nimetatud tähtajaks ei ole ettepanekuid esitatud, loeme, et Te ei soovi teemaplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm Muhu Vallavalitsuse maa- ja planeeringuspetsialist

45630680 [email protected]

LISA 1

Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. aasta otsusele nr 123

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina trassikoridoride teemaplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Muhu Vallavolikogu 15.11.2023. a otsusele nr 123

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse

trassikoridoride teemaplaneeringu keskkonnamõjude

strateegilise hindamise eelhinnang

Muhu vald 2023

Sissejuhatus

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine

püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses. Võimaliku püsiühenduse parim asukoht

tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu. Üldplaneeringuga seatud

piirangud maakasutusele ei ole põhjendatud ning seavad piirangutega hõlmatud maade

omanikud võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 4 tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

(edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kui koostatakse üldplaneering teemaplaneeringuna.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud planeeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes planeeringu iseloomust ja sisust, planeeringu

elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Asjaolude hindamisel lähtutakse KeHJS

§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus.

Teemaplaneeringu koostamine toimub Muhu Vallavolikogu algatusel. Planeeringu koostamise

korraldaja on Muhu Vallavalitsus.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks

üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades ning on esitatud

joonisel 1. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Joonis 1. Teemaplaneeringu planeeringuala

Planeeringuala hõlmab osaliselt või tervenisti järgmisi katastriüksuseid:

Kuivastu külas Kadaka (47801:008:0093), Männiku (47801:008:0146), Merevälja

(47801:008:0147), Kärneri (47801:008:0494), Kärneri (47801:008:0495), Kõrtsiotsa

(47801:008:0107), Kõrtsi (47801:008:0684), Uue-Kärneri (47801:008:0261), Kuusiku

(47801:008:0091), Kuusiku (47801:008:0092), 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee

(47801:008:0531), Jaani (47801:008:0524), 21154 Kuivastu-Pädaste-Liiva tee

(47801:008:0532), Uue-Jaani (47801:008:0095), Postikõrtsi (47801:008:0240), Saare

(47801:008:0223), Postijaama (47801:008:0023), Sooääre (47801:008:0061), Karjamaa

(47801:008:0489), Tammi (47801:008:0048), Trassi (47801:008:0669), Vana-Ivardi

(47801:008:0189), Võiküla Munakivitee (47801:008:0697), Jõe (47801:008:0008).

Võiküla külas: Raudtee (47801:008:0399), Männi (47801:008:0096), Metsa (47801:008:0097),

Jaagu (47801:008:0006), Jürna (47801:008:0267), Haaviku (47801:008:0099), Vahtra

(47801:008:0100), Võiküla alajaam (47801:001:1029), Mäe (47801:008:0584), Pärdi

(47801:008:0383), Pärdi-Jürna (47801:008:0583), Jüri (47801:008:0374), Posti

(47801:001:0789), Kõrre (47801:008:0618).

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

eesmärk on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud transpordivõrgustiku muutmine

püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning ettepaneku tegemine Saare

maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses.

Teemaplaneeringu tulemusel soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6 Suure

väina püsiühendus. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest (nii

seletuskirjas kui kaardil). Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad

ehitus- ja kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist

ei kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel. Juhul kui

tulevikus peaks püsiühenduse rajamiseks algatatama uuesti riigi eriplaneeringu koostamine,

leitakse selle menetluse käigus sobivaim asukoht.

Teemaplaneeringuga soovitakse teha ka ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks

järgmises ulatuses:

1) Peatükk 4.1.1 Maanteed – jätta peatükist välja püsiühendust puudutav osa. Eelkõige

trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning trasside ala

kasutamise põhimõtted.

2) Eemaldada Saare maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse

trassikoridorid.

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Püsiühenduse rajamise temaatikat on pealiskaudselt käsitletud mitmetes strateegilistes

dokumentides. Näiteks on üleriigilises planeeringus EESTI 20301+ mainitud, et Saare

maakonna ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure

väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Eesti mereala planeeringus2 viidatakse

1 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 korraldusega nr 368. 2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146.

püsiühenduse kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringule3. Mereala planeeringus on välja

toodud, et püsiühenduste võimalik rajamine mõjutab oluliselt rannikupiirkondade edasist

arengut. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga rajatistega, mille elluviimisega kaasneb

eeldatavalt oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Avalduv mõju sõltub suures ulatuses

püsiühenduse täpsemast lahendusest (nt sild või tunnel, konkreetne asukoht jne).

Arendusprojektid vajavad põhjalikku sisulist käsitlust, asukohapõhiseid uuringuid koos

teostatavuse ja tasuvuse analüüsiga. Oluline on ka avalik planeerimisprotsess ühiskondliku

kokkuleppeni jõudmiseks.

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid Vabariigi

Valitsuse 11.05.2023 korraldusega nr 129 eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati PlanS

§ 29 lõike 1 punkti 3 alusel eelkõige põhjusel, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves

puudusid vahendid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Eriplaneeringu

koostamine lõpetati eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu, mitte aga sisuliste kaalutluste

alusel, mistõttu ei ole välistatud, et tulevikus uuesti samasisulist eriplaneeringut koostama

asutakse.

Püsiühenduse kavandamiseks õige planeeringuliik on riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1

kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine,

mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi

eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lg 2

kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja

selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud

tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn,

müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt

ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise

mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja

külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud

ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on riiklik ja võimalik

rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada

Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline

negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele

jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina püsiühenduse vastu

on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid ning

kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i punasesse nimekirja

kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha

eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate

võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise

menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud

asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus

kinnitatud trassialternatiividest. Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta teemaplaneeringu kehtestamine

3 Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213, tänaseks on planeeringu koostamine Vabariigi

Valitsuse 11. mai 2023 korraldusega nr 129 lõpetatud

ja selle kaudu Saare maakonnaplaneeringu ning Muhu valla üldplaneeringu muutmine

märkimisväärselt võimaliku eriplaneeringu koostamist.

Saare maakonnaplaneering 2030+4

Vastavalt PlanS § 56 lg 1 p 2 on üheks maakonnaplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku

ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate

võimaliku asukoha määramine.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on Saare maakonnaplaneeringus määratletud

püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja

Võiküla külades. Trassid on määratletud "Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse

korraldamise kava” alusel. Koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m v.a lõunapoolsema

trassi lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m võimaldamaks tunneli rajamist.

Maakonnaplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trasside ala kasutamise põhimõtted:

• Püsiühenduse trasside alal säilib kehtiva üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel

lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

• Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramisel

püsiühenduse trasside alal teeb omavalitsus koostööd Maanteeametiga.

• Üldplaneeringuga seatakse kasutus- ja ehitustingimused sh projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused, millega välditakse ulatuslikke investeeringuid

püsiühenduse trasside aladele.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse rajamise otstarbekust analüüsitakse

järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu koostamise

raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena

riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse

püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.

Käesoleva üldplaneeringu teemaplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringust

välja püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõtteliste asukohtade määramine ning

trasside ala kasutamise põhimõtted. Kuna püsiühenduse rajamine on riigi eriplaneeringu

ülesanne ning eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi asukoha eelvalik, mille tulemusel võib

eelistatuim asukoht paikneda ka mujal kui maakonnaplaneeringus paika pandud

trassikoridoridel, ei takista maakonnaplaneeringu muutmine püsiühendust puudutavas osas

tulevikus võimaliku riigi eriplaneeringu elluviimist.

Teemaplaneeringu ala paikneb osaliselt Saare maakonnaplaneeringus määratletud väärtuslikul

maastikul ning rohevõrgustiku alal. Kuna mõlemaid teemasid on Muhu valla üldplaneeringuga

täpsustatud, käsitletakse neid teemasid üldplaneeringu juures.

4 kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94

Muhu valla üldplaneering5:

Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 1 on üheks üldplaneeringu ülesandeks määrata transpordivõrgustiku

ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate

üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused.

Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on üldplaneeringuga määratud püsiühenduse

trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad Kuivastu ja Võiküla külades. Trassi

koridoride põhimõtteliseks laiuseks on 100 m, välja arvatud lõunapoolsema trassi

lõunapoolsemal lõigul, mille laiuseks on 300 m, et võimaldada tunneli rajamist.

Üldplaneeringuga on sätestatud püsiühenduse trassi koridorides paikneva ala kasutamise

põhimõtted:

• Püsiühenduse trassi koridori alal säilib üldplaneeringu kohane maakasutus koos sellel

lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha määramiseni.

• Uute hoonete ja rajatiste ehitamine on lubatud olemasoleval hoonestatud õuemaal.

• Säilitada tuleb maa senine sihtotstarve.

• Üldplaneeringus mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

püsiühenduse trassi koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga.

Üldplaneeringus on välja toodud, et püsiühenduse asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga

peale arenguvajaduste täpsustumist. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning

määratakse püsiühenduse täpne asukoht. Üldplaneeringuga määratud püsiühenduse trassi

koridorid kehtivad kuni asukohavaliku teostamiseni, pärast trassivalikut jääb kehtivaks vaid

valitud koridor.

Käesoleva teemaplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringut reserveeritud püsiühenduse

trassikoridoride osas. Täpsemalt soovitakse loobuda trassikoridoride reserveerimisest.

Üldplaneeringus trassikoridoride reserveerimisest loobumine ei tähenda, et tulevikus ei oleks

võimalik eriplaneeringu alusel püsiühendust rajada. Eriplaneeringu koostamisel viiakse läbi

asukohavaliku menetlus, mille käigus leitakse parim asukoht, sealhulgas puudub kohustus

lähtuda üldplaneeringus määratud trassikoridoridest.

Teemaplaneeringuga ei kavandata praeguste sillatrasside alale määrata maa kasutamise

juhtfunktsiooni ega muid täiendavaid maakasutustingimusi. Maakasutuse kavandamine saab

toimuda sarnaselt teiste piirkonna katastriüksustega.

Muhu valla üldplaneering jagab valla territooriumi ehitustegevuse võimalikkuse osas

põhimõtteliselt kaheks: alad, kus ehitustegevus on lubatud üldplaneeringuga määratud kasutus-

ja ehitustingimusi arvestades ning alad, kus ehitustegevus on üldjuhul välistatud.

Ehitustegevust üldjuhul välistavad alad on väärtuslikud põllumajandusmaad, kohaliku

tähtsusega põllumajandusmaad, ilusa vaatega alad, looduslikud pühapaigad ning avalikult

kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavad alad. Teemaplaneeringu alasse jäävad neist

kohaliku tähtsusega põllumjandusmaad ning vähesel määral ka ilusa vaatega alad.

Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk oli toetada saarele omase

külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist. Samuti on oluline tagada nende kasutamine

põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringuga on sätestatud maakasutuse ja hoonestuse

5 kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48

kavandamise tingimused kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal. Näiteks võib põllumassiivi

servaalale rajada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade

pidamiseks uue hoone või rajatise ning vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib põllumassiivi

servaalale külastruktuuri arvestades ehitada ühe elamu koos abihoonetega. Teede ja

tehnovõrkude rajamisel on olulisim vältida põllumassiivide tükeldamist.

Ilusa vaatega aladeks on määratud kaunid ja vaheldusrikkad maastikud, kus teedel liigeldes

avanevad ilusad vaated maastikule ning vaated merele. Avatud vaadete säilitamiseks on

soovitav alade hooldus, et vältida võsastumist ja metsastumist. Ehitustegevus aladel on üldjuhul

välistatud, lubatud on see põhjendatud juhtudel, nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise

asustusmustri ja külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine arvestades ala väärtust,

iseloomu ja avanevaid vaateid. Planeeringu lõunaosa (võimaliku tunneli tarbeks reserveeritud

ala merepoolne osa) jääb ca 8,4 ha ulatuses Võiküla ilusa vaatega alale.

Aladel, mis ei kuulu ehitustegevust üldjuhul välistavate alade hulka, võimaldatakse

üldplaneeringuga elamute, äri- ja tootmisettevõtete, ühiskondlike ja puhkeotstarbeliste ehitiste

ja teede jm infrastruktuuriobjektide rajamist vastavalt üldplaneeringuga konkreetse juhtotstarbe

või kasutusotstarbe osas määratud kasutus- ja ehitustingimustele. Teemaplaneeringu alal ei ole

üldplaneeringuga reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Aladel, kus ehitustegevus on

lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige elamumajandus,

puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine

ja -ettevõtlus.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavas ulatuses Võiküla

väärtuslikul maastikul. Tegemist on I klassi väärtusliku maastikuga, millel on kõrge esteetiline,

kohalik ja looduslik väärtus ning keskmine või ebaühtlane kultuurilis-ajalooline väärtus ning

puhke- ja turismipotentsiaal.

Väärtuslikud maastikud määrati Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusel. Üldplaneeringuga

täpsustati maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt. Üldplaneeringuga

sätestatakse tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning kasutamiseks. Nimetatud

tingimuste peamine eesmärk on tagada traditsioonilise maastikupildi säilimine.

Teemaplaneeringu ala jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku alale. Planeeringuala lõunaosa

jääb suures ulatuses rohelise võrgustiku tugialale ning planeeringuala põhjaosa ristub rohelise

võrgustiku koridoriga.

Rohelise võrgustiku kujundamisel üldplaneeringus võeti aluseks Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, täpsustades

võrgustiku paiknemist ning kasutustingimusi lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud

maakasutusest ning kohalikest oludest. Rohelise võrgustiku eesmärk ökoloogilise võrgustikuna

on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine, aga ka inimesele suunatud nn

ökosüsteemiteenuste tagamine.

Üldplaneeringuga on sätestatud tingimused rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride

säilitamiseks ning sidususe tagamiseks, millest olulisim on rohelise võrgustiku terviklikkuse

ning avatuse säilitamise nõue. Rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamine ei ole lubatud.

Teemaplaneeringu lõunaosa rannikuala jääb üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega

alale. Nendel aladel on ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd tavapärasest

laiemad. Arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada looduskaitseseadusest

tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega.

Lisaks eelnevale jäävad teemaplaneeringu alasse ka üldplaneeringuga kavandatud

kergliiklustee, planeeritav matakarada ning Võiküla juurdepääsutee alternatiivne teetrass.

Teemaplaneeringu elluviimine ei takista üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist ega

ole vastuolus kokkulepitud maakasutuspõhimõtetega.

Kuna võimalik püsiühenduse trassi asukoht leitakse läbi riigi eriplaneeringu menetluse, ei ole

otstarbekas seada üldplaneeringuga maakasutusele täiendavaid kitsendusi teadmata, kas ja

millal püsiühenduse eriplaneeringut koostama hakatakse ning millise trassivariandi kasuks

otsustatakse.

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneering6

Võiküla Vahtra ja Haaviku katastriüksuste detailplaneeringu ala kattub osaliselt

teemaplaneeringu alaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on maa-alale päikesepargi ja selle toimimiseks vajalike ehitiste

rajamine ning maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks. Detailplaneering on valdavas ulatuses

ellu viidud. Päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusload ning ehitustööd on tänaseks

suures osas lõppenud. Kasutuslubade taotlust veel esitatud ei ole. Päikesepark kavandati

osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud püsiühenduse sillatrassi koridori, mistõttu lepiti

detailplaneeringu menetluse käigus kokku, et püsiühenduse elluviimise korral

detailplaneeringuga hõlmatud alal on arendajal kohustus oma kuludega päikeseelektrijaam

ümber tõsta või likvideerida.

Teemaplaneeringu elluviimine ei mõjuta detailplaneeringu elluviidavust.

Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Planeeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma

planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Maakasutus

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt hoonestamata metsa-, põllu- ja loodusliku

rohumaaga. Planeeringualasse jääb osaliselt Uue-Kärneri katastriüksusel paiknev hoonestus

(elamu, EHR kood 120167941), Vahtra ja Haaviku kinnistule rajatud päikesepark (EHR kood

221347917) ning riigi- ja kohalikud maanteed, sealhulgas kaitsealune Võiküla munakivitee.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad nii Kuivastu sadam, Kuivastu küla kompaktse

hoonestusega ala kui Võiküla külasüda. Ajalooliselt on paiknenud hoonestus veel

planeeringuala põhjaosas asuval Männiku katastriüksusel.

6 kehtestatud Muhu Vallavalitsuse 28.08.2020 korraldusega nr 184

Planeeringuala läbivad mitmed tehnovõrgud. Planeeringualal paiknevad elektri kõrg-, kesk ja

madalpingeliinid (nii õhu- kui maakaablitena) kui ka side maakaabelliinid.

Planeeringualasse jäävad põllumassiivid on kasutusel eelkõige püsirohumaadena, mille

korrashoiuks on taotletud PRIA toetusi. Põllumaade boniteet on Saare maakonna keskmisest

madalam.

Planeeringualale jäävate metsamaade puhul on tegemist valdavalt inventeerimata

metsamaadega. Üldjuhul on tegemist männi enamusega ca 50-80 aastase metsaga, kus nii

esimeses kui teises rindes esineb ka erinevaid lehtpuid. Metsamaal (v.a. planeeringuala

põhjaosas asuv männik) esineb hooajaline liigniiskus.

Rannikuala puhul on tegemist valdavalt loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikutega.

Rannikuala on kohati üleujutatav ning paiguti kaetud roostikuga.

Tänase maakasutuse osas võib planeeringuala tinglikult kaheks jagada– inimtegevuse poolt

tugevalt mõjutatud alad (hooned, rajatised, teed ja tehnovõrgud ning nende lähiümbrus,

põllumaad) ja inimtegevusest vähem mõjutatud alad (rannikuala, metsamaa). Viimased on

põllu- või metsamajanduslikust kasutusest väljas eelkõige vähesoodsate looduslike tingimuste

tõttu.

Planeeringuala asub Võiküla väärtuslikul maastikul. Väärtuslike maastike hindamisel7 on ala

väärtustena välja toodud säilinud maastikustruktuur, teedevõrgustik ning Võiküla ja Rässa

külade struktuur, samuti laialdased kadastikud ja rannaniidud ning geobotaaniliselt väärtuslikud

alad Võiküla ümbruses. Kultuuriliste väärtustena on välja toodud 19. sajandil rajatud Kuivastu

kõrtsihoone kui üks väheseid säilinud nurklahendusega kõrtsihooneid Eestis, Kuivastu

mõisakoht ja sadam ning ajaloolised militaaarehitised.

Loomastik

Planeeringualasse jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate rabakonna (Rana arvalis) ja

arusisaliku (Zootoca vivipara) Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. Teiste kaitsealuste

loomaliikide elupaiku kavandatava teemaplaneeringu alal või selle vahetus läheduses teada ei

ole.

Planeeringuala paikneb suures ulatuses rohevõrgustiku tuumalal. Planeeringuala keskosa on

valdavas ulatuses suhteliselt looduslikus seisundis ja seetõttu võib eeldada, et ala on elukohaks

mitmetele metslooma- ja linnuliikidele.

Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid, sh Natura võrgustik

Teemaplaneeringu ala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku

aladega (planeeringualasse jääva mereala ja vähesel määral vahetult merega piirneva rannikuala

ulatuses). Puuduvad muud siseriiklikult looduskaitse all olevad objektid, mida käesolevas

eelhinnangus varasemalt juba nimetatud ei ole.

Väinamere linnu- ja Väinamere loodusala, mis on siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana

asuvad planeeringualast valdavas ulatuses 300-500 m kaugusel, vaid kitsal mereäärsel alal ning

planeeringualasse hõlmatud merealal kattub planeeringuala Väinamere hoiualaga.

7 Saaremaa väärtuslike kultuurmaastike hindamine. A. Merila. 2003

Loodusdirektiivi alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest on planeeringualal inventeeritud

elupaigatüüp lood e. alvarid (6280*).

Kaitsealustest taimeliikidest on alal inventeeritud ja Keskkonnaregistrise kantud III

kaitsekategooria liikide käokeel (Plantathera sp) elupaigad. Arvestades looduslikke tingimusi

alal (sh ajutiselt liigniiskeid alasid) ei ole välistatud teiste sarnaste elupaiganõudlusega liikide

esinemine.

Kultuuriväärtused

Planeeringualale jääb Võiküla munakivitee, mis on Kultuurimälestiste registris registreeritud

kinnismälestisena nr 27286. Kultuurimälestiste registri andmetel8 on munakivitee ehitatud

vahetult enne I Maailmasõda relvastuse transportimiseks. See on osa Peterburi

kaitsepositsioonide Väinamere positsioonist (Monzunskaja pozitsija). Vahetult enne Kuivastu

sadamat suurelt maanteelt alguse saav sirge munakivitee (3 km, tee kogulaius 8 m) viib

Võikülasse ja sealt edasi, tehes täisnurkse pöörde, Järve suurtükipatarei kaitsevallideni (2 km).

Tegemist on tüüpilise munakiviteega, mis on aktiivses kasutuses. Sellel on emotsionaalne

väärtus, võimalik turismiobjekt. Tee säilitamine võib sattuda ohtu Muhu ja mandri vahelise

püsiühenduse rajamisel.

Munakivitee on valdavas osas säilinud, mõnes lõigus on tee kaetud kruusaga. Munakivitee

seisukord on paljudes lõikudes halb - tee on lagunenud, kivid on lahti või vajunud, kohati on

tee ka kummis ning selle servades on roopad või pinnasvallid.

Planeeringuala lähedusse jäävad veel ehitusmälestis Kuivastu kõrts (21006, üks väheseid

tüüpilisi säilinud kivist maanteekõrtse) ning II maailmasõjas hukkunute ühishaud (4133).

2023.a. mälestusmärk teisaldati ning viidi läbi ümbermatmine.

Planeeringualal on pärandkultuuri objektidest registreeritud postmaantee (478:MNT:002)9

Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi

Planeeringuala reljeef on laugelt mere poole langev. Planeeringuala lõunaosas on langus

aeglasem ning vahetult rannaalal esineb laiem ajuti üleujutatav piirkond. Planeeringu põhjaosas

tõuseb maapind kiiremini ning mere poolt otseselt mõjutatava ala ulatus on väiksem.

Muhu saar on tasandikulise pinnamoega suhteliselt madal kõrgendik, mille aluspõhja

moodustab lubjakivi. Saar asub tervikuna Siluri ladestu avamusalal. Aluspõhjas leiduv dolokivi

on ühtlasi Muhu peamine maavara. Pinnakate on saarel õhuke.

Muhu saarel levib Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Veevarustuse aluseks olevas

Siluri veekompleksis toimib põhjavee looduslik režiim. Põhjavesi toitub kogu saare ulatuses

sademetest ja lumesulamisvetest ning on mõjutatud mereveest 10. Planeeringualal on pinnakate

õhuke maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi reostuse eest looduslikult

kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkusega).

8 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27286 9 https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-

1911431954 10 Muhu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Aruanne. Skepast&Puhkim. Aprill

2021

Eelhinnangusse hõlmatud ala ei asu maaparandussüsteemi alal. Planeeringualale jääb EELISes

registreeritud Värava jõgi (VEE1175500) ning mitmed väiksemad kraavid. Lähim

pinnaveekogu on planeeringualast umbes 660 m kaugusel asuv Võijärv (VEE2062500).

Planeeringuala piirneb Läänemerega.

Teemaplaneeringu ala rannaala jääb üleujutusohuga alale11, kus 1 kord 10 aasta jooksul võib

vesi tõusta 1,36 meetrit. See mõjutab planeeringuala lõunaosas kuni 440 meetri laiust

rannikuriba. Planeeringuala põhjaosas jääb tõenäoliselt üleujutatav ala kuni 20 meetrini

rannajoonest.

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei ole registreeriutd maardlaid12. Samuti ei paikne

planeeringualal ühtegi puurkaevu13, lähimad puurkaevud asuvad Võikülas 50-100 m kaugusel

planeeringualast.

Sotsiaalmajanduslik olukord

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju

inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Mõju inimese tervisele võib valdavalt

avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning läbi mürahäiringute. Püsiühenduse

trassikoridoride reserveerimine üldplaneeringus ei ole otseselt mõjutanud inimeste tervist ega

sotsiaalseid vajadusi. Küll aga võib täheldada mõningast mõju kinnisvara väärtusele.

Muhu valla üldplaneeringus reserveeriti sillatrassid esmakordselt 2008. aastal Muhu valla

üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult otsustatud ühegi

konkreetse sillatrassi kasuks, mistõttu kolm trassialternatiivi, kuid peale trassi valikut pidi

jääma kehtima reserveering vaid valitud trassikoridoril. Üldplaneering kehtestati 2008. aastal.

Tänaseks on sillatrassidest tulenevad kitsendused kehtinud maaüksustel 15 aastat, mis on

oluliselt kitsendanud maaomanike võimalusi oma vara vabalt kasutada, vähendanud kinnisvara

väärtust ning takistanud maaomanikel pikaajalisemate plaanide tegemist. Vabariigi Valitsus

lõpetas 2023. aastal riigi eriplaneeringu koostamise ning kehtivas koalitsioonileppes on kokku

lepitud parvlaeva- ja lennuühenduste tagamine saartega vähemalt senisel tasemel ning

olemasolevate ühenduste parandamise võimaluste analüüsimine. Kuna lähiaastatel ei ole kavas

Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu

säilitamine maakonnaplaneeringus ja Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab

maaomanike õigusi oma vara vabalt kasutada.

Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud

Käesolev teemaplaneering on tavapärasest strateegilisest dokumendist erinev, kuna

planeeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega maakasutuse ulatuslikku muutust. Seega

ei ole planeeringu elluviimisest oodata ka olulist mõju keskkonnale.

11Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus. Kasutatud 18.09.2023 12 Maa-ameti maardlate rakendus. Kasutatud 18.09.2023 13 Veka andmetel

Planeeringu tulemusel eemaldatakse üldplaneeringust reserveeritud sillatrassidest tulenev

kitsendus. Kuna planeeringualale uusi maakasutuse juhtotstarbeid ei kavandata, tuleb ala

edasisel arendamisel lähtuda üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest.

Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule

koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed.

Kuna üldplaneeringuga ei ole antud alale määratud juthtotsarbeid ning ka käesoleva

planeeringuga neid ei määrata, on vastavalt Muhu valla üldplaneeringule planeeringualal

soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel

traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Arvestades asjaolusid, et suur osa planeeringualast jääb erinevate piirangutega alale

(ehituskeeluvöönd, väärtuslik põllumajandusmaa, teekaitsevöönd, muinsuskaitselised ja

looduskaitselised piirangud jne) või asuvad ehitustegevuseks ebasoodsal alal (paiguti

liigniisked metsamaad) ei ole teemaplaneeringu realiseerimisel oodata piirkonda täiendavalt

suurt ehitussurvet. Eeldada võib üksikute, külastruktuuriga kokkusobituvate majapidamiste

rajamist või teede ja tehnovõrkude rajamist. Tulenevalt väikesest mastaabist on nende mõju

keskkonnale eeldatavalt väike. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse

ehitussoovi korral. Hetkel ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi

maakasutuse muutmiseks.

Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne mõju planeeringualasse jäävatele

maaomanikele. Sillatrasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust vabastab kinnistud

enam kui 15 aastat püsinud maakasutuse piirangust, ning tõstab eeldatavalt kinnistute väärtust.

Samas ei ole mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud

muud maakasutustingimused.

Seega ei ole planeeringu elluviimisel oodata otsest mõju taimestikule, loomastikule, veestikule,

õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku alale, inimese tervisele

või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

Kaudselt, läbi võimalike tulevikuarenduste, võib teemaplaneeringu kehtestamise tulemusel

esineda vähene mõju keskkonnale. Tegemist on tavapärase ehitustegevusega kaasneva mõjuga

ning juhul kui arvestatakse üldplaneeringus sätestatud tingimusi, võib eeldada, et mõjud on

väikesed, lokaalsed ja ebaolulised ega ületa taluvuse piire. Kuna käesoleva strateegilise

dokumendiga aga mingeid konkreetseid tegevusi ei kavandata, siis ei ole ka detailsemalt

võimalik teemaplaneeringu mõjusid hinnata.

Samuti ei välista üldplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine püsiühenduse rajamist

tulevikus. Juhul kui soovitakse tulevikus siiski rajada püsiühendust mandri ja Muhu saare vahel,

tuleb selleks koostada riigi eriplaneering, mille käigus leitakse sobivaim lahendus nii

keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes.

Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vajadusel määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded sh

tingimused mälestiste säilimiseks.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS

§ 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti 13.10.2023 seisukoha

kujundamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile ning Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile.

Transpordiamet kinnitas oma 23.10.2023. a kirjas nr 8-5/23/21755-2, et ei oma vastuväiteid

esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule

ega eelhinnangule.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma 30.10.2023. a kirjas nr 14-3/2901-1

ettepaneku täiendada eelhinnangut vastavalt KeHJS § 33 lõike 4 punktile 5, mille kohaselt peab

strateegilise dokumendi iseloomu ja sisu hindamisel lähtuma muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsusest Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel. Eelhinnangut täiendati vastavalt ettepanekule.

Keskkonnaamet asus oma 10.11.2023. a kirjas nr 6-5/23/20901-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Oma kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et

planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega.

Eelhinnangut täiendati antud küsimuse osas

Muinsuskaitseamet asus oma 06.11.2023. a kirjas nr nr 5.1-17.5/1862-1 seisukohale, et ei pea

vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuid peab vajalikuks

teemaplaneeringu lähteseisukohtade kujundamist ning KSH eelhinnangus mälestiste säilimise

tagamiseks tingimuste sõnastamist.

Teemaplaneeringu lähteseisukohad koostatakse peale teemaplaneeringu algatamist ning

lähteseisukohtade koostamisse kaasatakse ka Muinsuskaitseamet. Kuna teemaplaneeringuga ei

kavandata ühtegi tegevust, mis otseselt võiks mälestiste säilimist mõjutada ei ole põhjendatud

KSH eelhinnangus mälestiste säilimiseks konkteetsete tingimuste seadmine. Küll aga tuleb

lähtuvalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 hinnata planeeringu koostamisel selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vastavad tingimused (sh tingimused mälestiste säilimise tagamiseks)

seatakse vajadusel teemaplaneeringuga.

Kokkuvõte

Teemaplaneeringuga ei kavandata planeeringualale uute objektide rajamist ega

keskkonnaohtlikke tegevusi. Planeeringu elluviimine ei too kaasa olulist maakasutuse muutust,

mis võiks omada olulist negatiivset mõju keskkonnale. Planeeringulahendusega kavandatu ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara.

Kavandatav tegevus mõjutab otseselt planeeringualasse jäävate katastriüksuste omanikke.

Püsiühenduse trasside reserveerimise tühistamine omab tõenäoliselt kergelt positiivset mõju

katastriüksuste turuväärtusele.

Kaudselt võib kavandatav tegevus avaldada vähesel määral mõju maakasutusele.. Mõju ei ületa

tõenäoliselt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet.

Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis ei ole täiemahulise

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 15. november 2023 nr 123

Muhu valla üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vabariigi Valitsus algatas 18.06.2020 korraldusega nr 213 Suure väina püsiühenduse ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) koostamise, kuid Vabariigi Valitsuse 11.05.2023 korraldusega nr 129

eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise eesmärk

oli kavandada püsiühendus üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Riigi eriplaneeringu

tulemusel pidi valmima mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja

sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Planeeringuala hõlmas Muhu vallas

oluliselt suuremat territooriumi kui üldplaneeringus sillatrasside tarbeks reserveeritud. Riigi

eriplaneering lõpetati planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 alusel eelkõige

põhjusel, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid Suure väina

püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei nähtud võimalust eraldada

ettenähtavas tulevikus planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Kuigi eriplaneeringu koostamine lõpetati, jäid siiski kehtima nii maakonnaplaneeringutes kui

üldplaneeringutes sätestatud võimalikku püsiühendust puudutavad regulatsioonid.

Saare maakonnaplaneeringus1 on määratletud Suure väina püsiühenduse rajamiseks

trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad ning sätestatud nende

maakasutustingimused. Lähtuvalt maakonnaplaneeringust on trassikoridorid ning nendega

kaasnevad maakasutuse piirangud kantud ka Muhu valla üldplaneeringusse. Kuivastu ja

Võiküla külades on reserveeritud 100 m laiused trassikoridorid võimalike sildade rajamiseks.

Lõunapoolseima trassi lõunapoolseim trassikoridor on reserveeritud 300 m laiuselt,

võimaldamaks tunneli rajamist. Üldplaneeringuga on sätestatud trassikoridorides paikneva ala

kasutamise põhimõtted.

Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 1 on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja

muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise

asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27

1 Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneering 2030+.

lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta

riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27

lõikes 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline

mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk,

visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas

senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina

püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna

muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne

mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Suure väina püsiühenduse asukohavaliku ja toimimise osas on siseriiklik ja võimalik

rahvusvaheline huvi. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses

tagada Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda

oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale,

Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Võimalik rahvusvaheline huvi Suure väina

püsiühenduse vastu on seotud piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata

naaberriigid ning kavandatav tegevus võib mõjutada väljasuremisohus oleva ja HELCOM-i

punasesse nimekirja kantud loomaliigi (viigerhüljes, Pusa hispida) elupaikasid ja liikumisteid.

Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS

§ 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Asukoha

eelvalik on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate

võimalike asukohtade kaalumise teel. Planeerimisseaduses on sätestatud eelvaliku tegemise

menetluskord. Maakonnaplaneeringu ning üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud

asukoha eelvaliku menetlust ning eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus

kinnitatud trassialternatiividest.

Sillatrassid reserveeriti Muhu valla eelmises üldplaneeringus Maanteeameti palvel.

Reserveering seati tingimusel, et kuna üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei olnud lõplikult

otsustatud ühegi konkreetse variandi kasuks, siis peale seda, kui trassivalik selgub, oleks jäänud

kehtivaks reserveering vaid valitud trassikoridoril. Üldplaneering kehtestati 2008. aastal.

Tänaseks on sillatrassidest tulenevad kitsendused kehtinud maaüksustel 15 aastat, mis on

oluliselt piiranud maaomanike võimalusi oma vara vabalt kasutada, vähendanud kinnisvara

väärtust ning takistanud maaomanikel pikaajalisemaid plaane teha. Täna, mil Vabariigi

Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et

tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse

parandamise võimalusi ja lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu

koostamisega jätkata, on maa kasutuspiirangu säilitamine maakonnaplaneeringus ja Muhu

valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab maaomanike õigusi oma vara kasutada.

Lähtuvalt eelnevast soovib Muhu Vallavolikogu algatada üldplaneeringu teemaplaneeringu,

millega lahendataks püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride teema ning tehtaks

ettepanek ka Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks. Teemaplaneeringu planeeringuala

paikneb Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla ja Kuivastu külade territooriumil.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha. Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse

lisas 1.

Teemaplaneeringu tulemusel soovitakse muuta Muhu valla üldplaneeringu peatükki 6.7.6

„Suure väina püsiühendus“. Kavas on loobuda konkreetsete trassikoridoride reserveerimisest.

Hetkel reserveeritud trassikoridoride aladel jääksid kehtima samad ehitus- ja

kasutustingimused nagu ümbritsevatel aladel. Alale täiendavate tingimuste seadmist ei

kavandada ning piirkonna arendus toimub üldiste maakasutustingimuste alusel.

PlanS § 74 lõike 4 kohaselt tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest

ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tulenevalt eelnevast on Muhu

Vallavalitsus koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu (käesoleva otsuse lahutamatu Lisa 2).

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Keskkonnaamet asus oma 10.11.2023. a kirjas nr 6-5/23/20901-2 seisukohale, et planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Oma kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et

planeeringuala kattub vähesel määral Väinamere hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku aladega.

Eelhinnangut täiendati antud küsimuse osas.

Transpordiamet kinnitas oma 23.10.2023. a kirjas nr 8-5/23/21755-2, et ei oma vastuväiteid

esitatud Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõule.

Muinsuskaitseamet asus oma 06.11.2023. a kirjas nr nr 5.1-17.5/1862-1 seisukohale, et ei pea

vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuid peab vajalikuks

teemaplaneeringu lähteseisukohtade kujundamist ning KSH eelhinnangus mälestiste säilimise

tagamiseks tingimuste sõnastamist.

Teemaplaneeringu lähteseisukohad koostatakse peale teemaplaneeringu algatamist ning

lähteseisukohtade koostamisse kaasatakse asjaomased asutused sh Muinsuskaitseamet.

Lähtuvalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 hinnatakse planeeringu koostamisel selle elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid ning vastavad tingimused (sh tingimused mälestiste säilimise tagamiseks)

seatakse vajadusel teemaplaneeringuga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma 30.10.2023. a kirjas nr 14-3/2901-1

ettepaneku täiendada otsuse eelnõud ning eelhinnangut. Dokumente täiendati vastavalt.

Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest,

arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri,

leiab Muhu Vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida

peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31, planeerimisseaduse

§ 74 lg 4, § 77 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 p.

1, § 33 lg 2 p. 2, § 34 lg 2, § 35 lg 3 alusel, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneeringu koostamine.

2. Teemaplaneeringu algatamise eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus käsitletud

transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas

ning ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks antud küsimuses.

3. Teemaplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas

Võiküla ja Kuivastu küla territooriumil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Planeeringuala piir on esitatud käesoleva otsuse lisas 1.

4. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Muhu valla üldplaneeringu

teemaplaneeringule, mille

4.1. koostamise algataja ning kehtestaja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva

küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]);

4.2. koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald

94701, Saare mk, tel: 4530672, [email protected]);

4.3. koostaja leidmiseks korraldaja leitakse hankemenetluse teel peale detailplaneeringu

algatamist.

5. Muhu Vallavalitsusel korraldada püsiühenduse trassikoridoride üldplaneeringu

teemaplaneeringu koostamine ja täita planeerimisseadusega planeeringu koostamise

korraldajale antud ülesanded.

6. Muhu Vallavalitsusel korraldada hange üldplaneeringu teemaplaneeringu koostaja

leidmiseks ja sõlmida vastavasisuline hankeleping.

7. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja

lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel aadressil: www.muhu.ee.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide

Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Mereäär

volikogu esimehe ülesannetes