Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitamine

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Kliimaministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Saaremaa vald Lääneranna vald Võiküla Selts MTÜ Võiküla ja Kuivastu külavanemad planeeringuala maaomanikud 22.12.2025 nr 7-3/1960

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu kehtestamine

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 91 lg 5 p 4 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu kehtestas 18.12.2025. a otsusega nr 17 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering).

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades (vt lisa 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse trasside reserveering ning teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusel loobutakse üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud.

Kuna püsiühendust ei ole hakatud rajama, kaasnevad muudatused vaid strateegilistes dokumentides ning olemasoleva olukorraga võrreldes planeeringuga midagi uut ei kavandata. Reserveeritud trassikoridoride eemaldamisel üldplaneeringust kaotatakse vastav maakasutuse kitsendus, mis võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Suurel osal planeeringualast jäävad ka pärast piirangu eemaldamist kehtima erinevad piirangud, nagu ehituskeeluvöönd, korduva üleujutusega ala, väärtuslik maastik, roheline võrgustik, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa ning muinsuskaitselised ja looduskaitselised piirangud. Samuti ei sobi mitmed alad ehitustegevuseks looduslike omaduste tõttu, näiteks paiknevad teemaplaneeringualal liigniisked metsamaad ja üleujutatavad alad. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega sellega kaasnevaid olulisi muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukohavaliku menetluse.

Kehtestatud teemaplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda lahtiolekuaegadel Muhu vallamajas, aadressiga Muhu vald Liiva küla Keskuse ning valla kodulehel: https://www.muhu.ee/uldplaneeringu-teemaplaneering.

Täiendav info tel 453 0680, [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm Muhu Vallavalitsuse maa- ja planeeringuspetsialist

453 0680 [email protected]

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

Lisa 1 planeeringuala piir

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu planeeringuala piir

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 18. detsember 2025 nr 17

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

kehtestamine

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) käsitletud

transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning

ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering)

muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda

üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata

uusi maakasutuse juhtotstarbeid, vaid kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused, mis

üldplaneeringus toodud.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab üldplaneeringuga võimaliku püsiühenduse trasside

tarbeks reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus, planeeringu koostaja on OÜ

Entec Eesti.

Menetluskäik

Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a otsusega nr 123 teemaplaneeringu koostamise ja

jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Muhu Vallavalitsus koostas teemaplaneeringu lähteseisukohad ning esitas need

planeerimisseaduse (PlanS) § 81 kohaselt ettepanekute esitamiseks Keskkonnaametile,

Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Saaremaa vallale,

Lääneranna vallale, Võiküla selts MTÜ-le ning planeeringuala maaomanikele ja planeeringuala

külavanematele. Lähteseisukohtadele esitasid arvamused Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (19.12.2023. a kiri nr 14-3/3708-1), Transpordiamet (28.12.2023. a

e-kiri), Muinsuskaitseamet (14.12.2023. a kiri nr 5.1-17.5/2253-1) ning Keskkonnaamet

(2.01.2024. a kiri nr 6-2/23/24431-2). Lähteseisukohti täiendati ja täpsustati lähtuvalt laekunud

ettepanekutest ning avalikustati valla kodulehel.

Vastavalt PlanS § 82 korraldas Muhu Vallavalitsus teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku

perioodil 21.11.2024–31.12.2024. a ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu

9.01.2025. a.

Transpordiamet ja Keskkonnaamet kinnitasid avaliku väljapaneku käigus, et on eelnõuga tutvunud

ning ettepanekud puuduvad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku täpsustada

planeeringujoonist ning eristada joonisel selgelt alusandmed planeeringulahendusest. Muhu vald

nõustus ettepanekuga.

Saaremaa Vallavalitsus tegi ettepaneku trassikoridorid säilitada, viidates kavandatava tegevuse

laiaulatuslikule mõjule Saaremaale ja saarlastele ning asjaolule, et piirangute leevendamine võib

muuta võimaliku tulevase püsiühenduse rajamise keerukamaks. Saaremaa Vallavalitsuse

hinnangul tuleks säilitada vähemalt üks trassikoridori reserveering (Kuivastu küla oma).

Leevendava meetmena tehti ettepanek sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt peaks riik

vähemalt 10 aastat ette teatama, kui püsiühenduse rajamine reaalsuseks saab. Reserveeritud

trassikoridoride alasid saaks kasutada ajutiste ehitiste ja rajatiste püstitamiseks.

Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga, kuna piirang ei ole õiglane maaomanike suhtes

ning võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima

trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. Eriplaneeringus tuleb kaaluda

erinevaid alternatiive ning parimaks võib osutuda valik, mida üldplaneering ei käsitle. Seega ei

ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida alasid, millest ükski ei

pruugi osutuda valituks.

Vastavalt PlanS § 85 esitas Muhu Vallavalitsus avalikustamise järgselt täiendatud

teemaplaneeringu asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.

Planeering esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile,

Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Saaremaa vallale ja Lääneranna vallale. Planeering esitati arvamuse avaldamiseks Maa- ja

Ruumiametile, Kliimaministeeriumile, Võiküla selts MTÜ-le, planeeringuala maaomanikele,

Kuivastu ja Võiküla külavanematele ning avalikul arutelul osalenutele.

Transpordiamet kooskõlastas teemaplaneeringu 24.03.2025. a kirjaga nr 7.2-1/25/24989-4

märkusteta.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastas teemaplaneeringu 31.03.2025. a nr 4-4/25/43-6

märkusteta.

Keskkonnaamet kooskõlastas teemaplaneeringu 25.03.2025. a kirjaga nr 6-2/25/4236-2

tingimusel, et teemaplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse planeeringuala kattuvust Väinamere

hoiualaga. Planeeringu seletuskirja on vastavalt täpsustatud.

Lääneranna Vallavalitsus kooskõlastas teemaplaneeringu 11.03.2025. a nr 2025/8-1/286-2

teavitades, et Lääneranna valla üldplaneeringu eelnõu sisaldab samuti ettepanekut Lääne

maakonnaplaneeringust 2030+ Suure väina püsiühendusele reserveeritud trassikoridoride

eemaldamiseks.

Muinsuskaitseamet kooskõlastas teemaplaneeringu 07.03.2025. a kirjaga nr 5-10/677-2

märkusteta.

Saaremaa Vallavalitsus jättis oma 21.03.2025. a kirjaga nr 5-2/5916-5 teemaplaneeringu

kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 85 lg 1 ja § 73 lg 4, kuna Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul

ei ole maakonnaplaneeringu muutmisel tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse

elluviidavus. Ühtlasi asus Saaremaa vald seisukohale, et kuna uus üleriigiline planeering „Eesti

2050“ on hetkel koostamisel, siis enne üleriigilise planeeringu lahenduse koostamist ja seal

püsiühenduse osas seisukoha võtmist ei peaks maakonnaplaneeringut trassikoridoride

reserveeringute osas muutma.

Muhu Vallavalitsus ei nõustunud Saaremaa Vallavalitsuse arvamusega planeeringu elluviidavuse

kohta ega vajadusega kitsendusi maakonnaplaneeringus säilitada (Muhu valla kaalutlused on

toodud järgnevalt planeeringulahenduse põhjenduste ja kaalutluste osas). Kuna hinnangu

maakonnaplaneeringu elluviidavuse võimalikkuse kohta annab planeeringu heakskiitmise

menetluse käigus Maa- ja Ruumiamet ning nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks annab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeeringu heakskiitmise etapis, leidis Muhu vald,

et hoolimata Saaremaa Vallavalitsuse poolt teemaplaneeringu kooskõlastamata jätmisest, oli

asjakohane planeeringumenetlusega edasi minna.

Elering AS esitas oma arvamuse 3.04.2025. a kirjaga nr 11-4/2025/196-2, tuues välja piirkonnas

oleva ja kavandatava taristu, juhtides tähelepanu kaitsevööndis tegutsemisel kaitsevööndiga

arvestamise vajadusele. Arvamus võeti teadmiseks. Kuna teemaplaneeringuga otseseid tegevusi

ei kavandata, ei mõjuta planeeringulahendus Elering AS-le kuuluvat taristut.

Maa- ja Ruumiamet kinnitas oma 9.04.2025. a kirjas nr 12-1/25/251-3, et on tutvunud esitatud

materjalidega ning nende varasemate märkustega on arvestatud. Ühtlasi tehti ettepanek

teemaplaneeringu lahenduse kohta küsida arvamust ka Kliimaministeeriumilt, kelle ülesandeks

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on liikluskorralduse, transpordisüsteemide, liikuvuse ja

liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine. Kliimaministeerium ei esitanud tähtajaks oma arvamust ning

kinnitas oma 29.04.2025. a e-kirjas, et ei soovi arvamust avaldada.

Ülejäänud kooskõlastavad ja kaasatavad tähtajaks arvamust ei esitanud. Vastavalt PlanS § 85

lõikele 2 loetakse juhul kui kooskõlastuse või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

planeering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei

soovi nende kohta arvamust avaldada.

Vastavalt PlanS § 86 võttis Muhu Vallavolikogu 18.06.2025. a otsusega nr 223 teemaplaneeringu

vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus

7.07.2025–10.08.2025 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 28.08.2025. a

kell 17.00 Hellamaa külakeskuses.

Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku kestel ega avalikul arutelul ei esitatud ühtegi ettepanekut

ega arvamust planeeringulahenduse osas.

Muhu Vallavalitsus esitas 11.09.2025. a teemaplaneeringu Maa- ja Ruumiametile heakskiidu

saamiseks. Maa- ja Ruumiamet on oma 21.11.2025. a kirjaga nr 12-1/25/251-9 andnud heakskiidu

teemaplaneeringule ning nõustunud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmisega.

Planeeringulahenduse põhjendused ja kaalutlused

Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus

2008. a. Reserveering seati ajutiselt kolme trassikoridori ulatuses tingimusel, et trassivaliku

selgumisel jääks kehtivaks vaid valitud trassikoridori reserveering. Tänaseks on reserveeritud

trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel ligi 17 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole

senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsuse 10.03.2006. a korralduse nr 170 alusel koostati „Sõitjate

ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“, kuid seda ei ole tänaseni

kehtestatud. Peamisteks takistusteks said puudused keskkonnamõjude hindamises (eelkõige mõju

Natura aladele), mistõttu ei saa ka kindlalt väita, et järeldused milleni kavas jõuti oleks täiendavate

uuringute tulemusel endiselt kehtima jäänud.

Vabariigi Valitsus algatas 2020. aastal „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu“ (edaspidi eriplaneering) ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal

eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Eriplaneeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas

tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku

püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu.

Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud

maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud

võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Trassialternatiivide

eemaldamisel üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust lähtutakse järgmistest kaalutlustest:

1) Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba ligi 17 aastat ilma

konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. Samuti puudub selge ja hoomatav ajakava

võimaliku püsiühenduse asukoha väljaselgitamiseks. See on oluliselt takistanud maaomanikel

oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja ebavõrdsust võrreldes

teiste piirkonna maaomanikega. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud

ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega

vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Lähiaastatel ei ole kavas

Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, mistõttu on maa

kasutuspiirangu säilitamine Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab

maaomanike õigusi oma vara kasutada.

2) Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet,

mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi

eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise

mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada

Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline

negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura

aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Teemaplaneeringuga muudetakse kehtivat

üldplaneeringut, et eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu

menetlusega kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku

planeerimise eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi

eriplaneeringu menetlusele.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Muhu valla

üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust. Riigi

eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Ka

tänaseks lõpetatud eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et planeeringu koostamisel kaalutakse

„Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ välja pakutud

trassivariante aga ka protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Läbi aegade on

arutluse all olnud erinevad trassivariandid ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid

tervikliku lahenduseni ei ole jõutud. Ka tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette

ulatuslike uuringute ja analüüside vajadust. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes

võrdne kohtlemine reserveerida määramata ajaks alasid, millest ükski ei pruugi osutuda

valituks.

Ala reserveerimine üldplaneeringus oleks põhjendatud, kui läbi oleks viidud parima asukoha

valiku menetlus koos vajalike uuringutega, kuid tänaseks seda tehtud ei ole, mistõttu puudub

tegelikult teadmine, milline oleks parim trassikoridor.

3) Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib tulevikus

riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse maaomanikele

kompensatsiooni maksmiseks, mis on lisakohustus riigile. Risk on tasakaalus võrreldes

praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega kohaliku tasandi planeeringus, mis ei taga kindlust

trassikoridoride kasutamise suhtes.

4) Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab vallale ja piirkonna

elanikele rohkem paindlikkust oma maade arendamiseks. Samas ei ole alust eeldada, et

püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust tooks endaga kaasa

ulatusliku ehitussurve või looks olukorra, kus püsiühenduse kavandamine võiks seetõttu

võimatuks osutuda. Trassi reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud Muhu valla

üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused endiselt kehtima. Suur osa

seni hoonestamata aladest on ehitustegevuseks sobimatud, paiknedes kas ehituskeeluvööndis,

kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal või looduslikult elamuehituseks ebasobival alal.

Lisaks tuleb järgida ka üldplaneeringu üldist põhimõtet, et uushoonestus peab sobituma

olemasolevasse keskkonda ja arvestama külastruktuuriga. Eriti oluline on see rohelise

võrgustiku alade puhul. Suur osa põhimaanteest lõuna poole jäävast alast on osa suurest

rohelise võrgustiku tugialast, kus hoonestuse rajamine on lubatud külastruktuuri arvestavalt.

Valdaval osal sellest alast ei ole ajalooliselt hoonestust olnud ja uushoonestuse rajamist ei toeta

külade struktuur. Seega saaks antud piirkonnas hoonestus tekkida vaid vahetult olemasolevate

külasüdamete kõrvale, küla loogilise jätkuna. Osaliselt jääks nimetatud alad ka

trassikoridoride alasse, kuid eeldatavalt mitte sellises ulatuses, et välistada püsiühenduse

rajamine tulevikus.

5) Pikaajaline vaade: Muhu Vallavalitsus on kaalutlenud ja jõudnud järeldusele, et riigi tasandi

planeerimisprotsess on paremini varustatud tasakaalustama avalikke ja eraõiguslikke huve,

sealhulgas arvestama trassi rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus

vajalikuks osutub.

Maakonnaplaneeringu muutmine

Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Muudatuste tulemusena

eemaldatakse maakonnaplaneeringust püsiühenduse trassikoridorid ning ala kasutamise

põhimõtted, jättes püsiühenduse kavandamise ja asukoha täpsustamise riigi eriplaneeringu

vastutusalasse. Muhu vald on seisukohal, et nimetatud muudatus ei takista maakonnaplaneeringu

kui terviku elluviimist.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 1.3 kohaselt on maakonnaplaneering eelkõige vahend

majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja seletuskirja punkti 4.1

kohaselt on saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse

olemasolu saarte ja mandri vahel. Püsiühendus silla või tunneli abil on siiski vaid üks alternatiiv

ühenduste võimalikuks parendamiseks, mitte aga ainus võimalus kiire ja usaldusväärse ühenduse

tagamiseks. Maakonnaplaneeringu punktis 4.1.1 on kirjas: „Püsiühenduse rajamise otstarbekust

analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu

koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu

jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning

määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.“ Eelnevast

võib selgelt järeldada, et püsiühenduse rajamise otstarbekust alles hakatakse analüüsima ja seega

on maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatud ka võimalusega, et püsiühendust silla või tunneli

näol ei tule ja maakonnaplaneering on ka sellisel juhul elluviidav. Kui püsiühendus silla või tunneli

näol oleks olnud ainus alternatiiv ilma milleta poleks võimalik maakonnaplaneeringut ellu viia,

siis oleks antud küsimus maakonnaplaneeringus konkreetsemalt reguleeritud.

Ühenduste tagamine olemasoleva või parendatud parvlaevaühenduse kaudu on olnud

alternatiivina kaalumisel nii „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise

kavas“ kui riigi eriplaneeringu koostamisel.

Püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu ülesanne, seda on ka Vabariigi Valitsus

eriplaneeringut puudutavas dokumentatsioonis arusaadavalt põhjendanud. Eriplaneeringu

lõpetamise otsuses on üheselt välja toodud, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga ning

eriplaneeringu algatamise ajal oli see prioriteetne ka Vabariigi Valitsusele. 2020. aastaga võrreldes

on olukord ning prioriteedid oluliselt muutunud. Tänaseks on koalitsioonileppe punktis 6.2.6

kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning

analüüsitakse parandamisvõimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina

püsiühenduse kavandamisega jätkamist. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on välja toodud, et

kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil.

Eriplaneeringu menetluse lõpetamise otsuse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringu

koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele,

majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Rõhutatud on ka, et kohaliku omavalitsuse üksused saavad teha põhjendatud ettepaneku

kehtestatud püsiühenduse maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Seega ei ole

maakonnaplaneeringu muutmine antud küsimuses vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt

kavandatuga.

Muhu Vallavalitsus küsis 22.06.2023. a (enne teemaplaneeringu algatamist) kavandatava

planeeringu osas arvamust Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Nii Transpordiametil

kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil1 puudusid vastuväited teemaplaneeringu

algatamisele ning maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele. Teemaplaneeringu

menetlusse on olnud kaasatud nii Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui

ka Kliimaministeerium. Ametkondadel ega ministeeriumidel ei ole senini olnud vastuväiteid

maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele, millest võib järeldada, et riigiasutused

ei pea oluliseks püsiühenduse trasside reserveeringu säilitamist üldplaneeringus ning on valmis

kaaluma maakonnaplaneeringu muutmist.

Ka riiklikud arengudokumendid ei sea selgeid sihte, mis kinnitaks püsiühenduse (sild/tunnel)

rajamise vajadust.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aastal transpordi ja liikuvuse arengukava (edaspidi arengukava)

järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga nähakse ette parvlaevaühenduse kaasajastamist ja

keskkonnahoidlikule kütusele üleviimist. Arengukavas ei nähta ette otseselt püsiühenduse

rajamist, kuid on välja toodud, et Muhu saare ühendamist mandriga tunneli või silla abil kaalub

riik eriplaneeringu ja kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusena. Nagu eelpool välja toodud,

algatas Vabariigi Valitsus 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH

koostamine lõpetati.

Vabariigi Valitsus algatas 2023. a üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur,

ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani

2050. Koostatud on üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm,

hetkel on käsil planeeringulahenduse koostamine ning uuringute läbiviimine. Üleriigiline

planeering käsitleb inimeste liikuvusvajadust ja seda teenindavaid transpordivõrgustikke.

Lähteseisukohtades on välja toodud üleriigilises planeeringus liikuvuse ja transpordivõrgustikuga

seonduvad käsitlemist vajavad ülesanded. Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise

lahendamise vajadust lähteseisukohtades välja toodud ei ole. Samas on lähteseisukohtades

mainitud, et õhu- ja veetranspordi osakaal jääb saartega ühenduse pidamisel kriitiliseks. Isegi kui

üleriigilises planeeringus käsitletaks püsiühenduse temaatikat, siis tulenevalt planeeringu

üldistusastmest, ei saaks see ikkagi olla aluseks konkreetse kitsenduse säilitamiseks ja parim

asukoht tuleb leida läbi riigi eriplaneeringu.

Trassikoridore käsitletakse Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes (kehtestatud 2018. aastal).

Lääneranna vald on koostamas uut üldplaneeringut, kus on loobutud püsiühenduse

trassikoridoride reserveerimisest ning tehakse ettepanek Lääne maakonnaplaneeringu

muutmiseks.

Maa- ja Ruumiamet tõdeb teemaplaneeringu heakskiitmiskirjas, et maakonnaplaneeringu

muutmine on põhjendatud olukorras kus Vabariigi Valitsus on jõudnud selgusele, et Suure väina

püsiühenduse kavandamine ei ole riigi prioriteet. Kujunenud olukorras ei ole põhjendatud

trassialternatiivide aluse maa edasine kitsendamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas 4.11.2025. a kirjaga nr 13-8/3443-2

maakonnaplaneeringu muutmisettepaneku teemaplaneeringu osas. Ministeeriumi hinnangul on

1 alates 01.07.2023 oli ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav minister regionaalminister ning vastav ministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

maakonnaplaneering pärast püsiühenduse trassikoridoride eemaldamist ülejäänud osas elluviidav.

Ministeerium tõi välja, et ühendus mandriga on tagatud toimiva ja regulaarse parvlaevaühenduse

kaudu, mida korraldab riik avaliku teenindamise lepingu alusel. Parvlaevaühendus Kuivastu–

Virtsu liinil on aastaringselt toimiv ning vastab piirkonna elanike ja külastajate

liikumisvajadustele. Riik on viimastel aastatel investeerinud uute ja keskkonnasäästlikumate

laevade kavandamisse, et tagada ühenduse jätkusuutlikkus ka tulevikus. Kooskõlastamise aluseks

toob ministeerium asjaolud, et valdkonna eest vastutavad riigiasutused ei ole planeeringule

vastuväiteid esitanud, püsiühenduse elluviimise ajaperspektiiv on teadmata ning püsiühenduse

rajamine on vajadusel jätkuvalt võimalik uue riigi eriplaneeringu koostamise kaudu.

Ühe trassikoridori säilitamine

Muhu vald on kaalunud ka kolme trassikoridori asemel ühe säilitamist, kuid on antud kavast

loobunud. Puuduvad piisavalt põhjalikud uuringud või analüüsid, mis võimaldaks ühte trassi

teistele eelistada. Muhu valla hinnangul ei ole seniste trasside alternatiivide määramisel piisavalt

arvestatud olemasoleva asustusega Muhu vallas ega kavandatava püsiühenduse mõjuga piirkonna

elanikele. Näiteks käsitleti eriplaneeringus püsiühenduse trassivarianti, kus trassialasse jäi üle

kümne majapidamise. Muhu Vallavalitsuse hinnangul tuleb tulevikus püsiühenduse kavandamisel

senisest rohkem arvestada olemasoleva asustusega ning seda on võimalik teha läbi eriplaneeringu

asukohavaliku menetluse.

Ühe trassialternatiivi säilitamine tooks paratamatult kaasa vajaduse muuta ka

maakonnaplaneeringut, mis omakorda looks pooliku ja ebaselge lahenduse. Selline lähenemine ei

oleks õiglane ega põhjendatud maaomanikele, kuna säiliksid piirangud, mille otstarbekust ja

vajadust ei ole põhjalikult analüüsitud. Ühe alternatiivi eelistamine kohaliku tasandi

planeeringuga ilma riikliku otsustusprotsessita võib tekitada ebakõlasid ja vastuolusid maakonna

ja riigi huvide vahel. Seetõttu on teemaplaneeringus tehtud otsus trassikoridoride täielikuks

eemaldamiseks terviklikum ja põhjendatum lahendus, mis tagab maaomanikele selguse ja

õiguskindluse ning jätab riigi eriplaneeringu koostamise käigus piisavalt paindlikkust parima

lahenduse leidmiseks.

Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Muhu vald on teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsinud planeeringuga kavandatavate

muudatuste majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Teemaplaneeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega ulatuslikke muudatusi

maakasutuses, mistõttu ei ole eeldatavasti oodata olulist mõju keskkonnale. Planeeringualale ei

kavandata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning ala edasisel arendamisel tuleb lähtuda

üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega

kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on

seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed. Vastavalt üldplaneeringule on planeeringualal

soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel

traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Kuna püsiühenduse trassipiirang on seni piiranud ehitustegevuse võimalusi planeeringualal, siis

selle eemaldamine võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Samas on oluline arvestada,

et suur osa planeeringualast jääb ka pärast piirangu eemaldamist erinevate keskkondlike ja

kultuuriliste piirangute alla või paikneb ehitustegevuseks looduslikult sobimatul alal. Seetõttu ei

ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega

looduslike alade osakaalu olulist vähenemist.

Planeeringualal võib eeldada üksikute külastruktuuri sobituvate majapidamiste rajamist või teede

ja tehnovõrkude rajamist. Täna ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi

olemasoleva maakasutuse muutmiseks, mistõttu pole võimalik ka konkreetsete ehitiste mõjusid

hetkel hinnata. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse ehitussoovi korral.

Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne majanduslik mõju planeeringualasse

jäävate maaomanike jaoks. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust

vabastab kinnistud ligi 17 aastat püsinud maakasutuse piirangust ning tõstab eeldatavalt kinnistute

väärtust. Trassipiirangute kadumine võib suurendada kinnisvara väärtust piirkonnas, kuna

maaomanikud saavad potentsiaalselt kasutada oma maad erinevateks arendusteks. Samas ei ole

mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud muud maakasutus-

ja ehitustingimused väärtuslike alade säilitamiseks ja looduskeskkonnaga arvestamiseks.

Suure väina püsiühenduse trassikoridori eemaldamine planeeringutest ei too kaasa üksnes

võimalikke muutusi maakasutuses, vaid mõjutab mingil määral ka piirkonna kultuuriväärtuste

hoidmist ja säilitamist. Võiküla ajalooline munakivitee, mis kattub osaliselt trassikoridoriga, on

oluline osa kohaliku pärandi ja identiteedi säilitamisel. Samuti asub teemaplaneeringu alal Võiküla

väärtuslik maastik ja ilusa vaatega ala, mis rikastab piirkonna kultuurilist ja looduskeskkonda.

Trassikoridori eemaldamine avaldab piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile pigem

nõrka positiivset mõju, soodustades nende väärtuste esiletoomist, säilimist ja tugevdamist.

Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et Suure väina püsiühenduse trassipiirangu

eemaldamine kohaliku tasandi planeeringust ja võimalik uute arendusalade rajamine trassikoridori

alale võib tulevikus muuta riigi eriplaneeringu koostamise keerukamaks. Aastate pärast võib

osutuda, et riigi eriplaneeringu koostamine on aeganõudvam, kuna osa sobilikust trassikoridori

alast on juba täis ehitatud ning seetõttu on keeruline leida sobivaid asukohti uue infrastruktuuri

rajamiseks ning vajadus piiranguid maaomanikele kompenseerida toob kaasa lisakohustusi riigile.

Samas on eeldatavad muudatused asustusstruktuuris pigem väikesemahulised ning on

vähetõenäoline, et hoonestust rajataks mahus, mis välistaks uue infrastruktuuri rajamise.

Lähtuvalt eelnevast ja kavandatava tegevuse iseloomust ei ole Muhu valla üldplaneeringu Suure

väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu elluviimisel oodata otsest mõju

taimestikule, loomastikule, veestikule, õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura

2000 võrgustiku alale, inimese tervisele või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele.

Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad

kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et Muhu valla Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneering vastab õigusaktidele ning on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu

eesmärkidega.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31,

planeerimisseaduse § 91 lg 1, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneering.

2. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja

lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide

Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Salum

volikogu esimees

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Kliimaministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Saaremaa vald Lääneranna vald Võiküla Selts MTÜ Võiküla ja Kuivastu külavanemad planeeringuala maaomanikud 22.12.2025 nr 7-3/1960

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu kehtestamine

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 91 lg 5 p 4 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu kehtestas 18.12.2025. a otsusega nr 17 Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering).

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab võimaliku püsiühenduse trasside tarbeks üldplaneeringus reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades (vt lisa 1). Planeeringuala suurus on ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on eemaldada Muhu valla kehtivast üldplaneeringust Suure väina püsiühenduse trasside reserveering ning teha ettepanek Saare maakonnaplaneeringu muutmiseks selles küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusel loobutakse üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused nagu Muhu valla üldplaneeringus toodud.

Kuna püsiühendust ei ole hakatud rajama, kaasnevad muudatused vaid strateegilistes dokumentides ning olemasoleva olukorraga võrreldes planeeringuga midagi uut ei kavandata. Reserveeritud trassikoridoride eemaldamisel üldplaneeringust kaotatakse vastav maakasutuse kitsendus, mis võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Suurel osal planeeringualast jäävad ka pärast piirangu eemaldamist kehtima erinevad piirangud, nagu ehituskeeluvöönd, korduva üleujutusega ala, väärtuslik maastik, roheline võrgustik, kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa ning muinsuskaitselised ja looduskaitselised piirangud. Samuti ei sobi mitmed alad ehitustegevuseks looduslike omaduste tõttu, näiteks paiknevad teemaplaneeringualal liigniisked metsamaad ja üleujutatavad alad. Seetõttu ei ole trassikoridori reserveeringu

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega sellega kaasnevaid olulisi muudatusi võrreldes olemasoleva olukorraga.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt. Teemaplaneeringu koostamine ei välista tulevikus püsiühenduse kavandamist läbi eriplaneeringu ning selle raames koostatava asukohavaliku menetluse.

Kehtestatud teemaplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda lahtiolekuaegadel Muhu vallamajas, aadressiga Muhu vald Liiva küla Keskuse ning valla kodulehel: https://www.muhu.ee/uldplaneeringu-teemaplaneering.

Täiendav info tel 453 0680, [email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm Muhu Vallavalitsuse maa- ja planeeringuspetsialist

453 0680 [email protected]

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

Lisa 1 planeeringuala piir

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse teemaplaneeringu planeeringuala piir

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 18. detsember 2025 nr 17

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu

kehtestamine

Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) eesmärgiks on Muhu valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) käsitletud

transpordivõrgustiku muutmine püsiühenduse tarbeks reserveeritud trassikoridoride osas ning

ettepaneku tegemine Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering)

muutmiseks antud küsimuses. Teemaplaneeringu koostamise tulemusena soovitakse loobuda

üldplaneeringus konkreetsete trassikoridoride alade reserveerimisest. Planeeringualale ei määrata

uusi maakasutuse juhtotstarbeid, vaid kehtima jäävad samad ehitus- ja kasutustingimused, mis

üldplaneeringus toodud.

Teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab üldplaneeringuga võimaliku püsiühenduse trasside

tarbeks reserveeritud territooriumi Kuivastu ja Võiküla külades. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 78 ha.

Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus, planeeringu koostaja on OÜ

Entec Eesti.

Menetluskäik

Muhu Vallavolikogu algatas oma 15.11.2023. a otsusega nr 123 teemaplaneeringu koostamise ja

jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).

Muhu Vallavalitsus koostas teemaplaneeringu lähteseisukohad ning esitas need

planeerimisseaduse (PlanS) § 81 kohaselt ettepanekute esitamiseks Keskkonnaametile,

Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Saaremaa vallale,

Lääneranna vallale, Võiküla selts MTÜ-le ning planeeringuala maaomanikele ja planeeringuala

külavanematele. Lähteseisukohtadele esitasid arvamused Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (19.12.2023. a kiri nr 14-3/3708-1), Transpordiamet (28.12.2023. a

e-kiri), Muinsuskaitseamet (14.12.2023. a kiri nr 5.1-17.5/2253-1) ning Keskkonnaamet

(2.01.2024. a kiri nr 6-2/23/24431-2). Lähteseisukohti täiendati ja täpsustati lähtuvalt laekunud

ettepanekutest ning avalikustati valla kodulehel.

Vastavalt PlanS § 82 korraldas Muhu Vallavalitsus teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku

perioodil 21.11.2024–31.12.2024. a ning avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu

9.01.2025. a.

Transpordiamet ja Keskkonnaamet kinnitasid avaliku väljapaneku käigus, et on eelnõuga tutvunud

ning ettepanekud puuduvad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku täpsustada

planeeringujoonist ning eristada joonisel selgelt alusandmed planeeringulahendusest. Muhu vald

nõustus ettepanekuga.

Saaremaa Vallavalitsus tegi ettepaneku trassikoridorid säilitada, viidates kavandatava tegevuse

laiaulatuslikule mõjule Saaremaale ja saarlastele ning asjaolule, et piirangute leevendamine võib

muuta võimaliku tulevase püsiühenduse rajamise keerukamaks. Saaremaa Vallavalitsuse

hinnangul tuleks säilitada vähemalt üks trassikoridori reserveering (Kuivastu küla oma).

Leevendava meetmena tehti ettepanek sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt peaks riik

vähemalt 10 aastat ette teatama, kui püsiühenduse rajamine reaalsuseks saab. Reserveeritud

trassikoridoride alasid saaks kasutada ajutiste ehitiste ja rajatiste püstitamiseks.

Muhu Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga, kuna piirang ei ole õiglane maaomanike suhtes

ning võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet, mille lahendamiseks ja parima

trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi eriplaneering. Eriplaneeringus tuleb kaaluda

erinevaid alternatiive ning parimaks võib osutuda valik, mida üldplaneering ei käsitle. Seega ei

ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida alasid, millest ükski ei

pruugi osutuda valituks.

Vastavalt PlanS § 85 esitas Muhu Vallavalitsus avalikustamise järgselt täiendatud

teemaplaneeringu asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks.

Planeering esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaametile, Transpordiametile,

Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Saaremaa vallale ja Lääneranna vallale. Planeering esitati arvamuse avaldamiseks Maa- ja

Ruumiametile, Kliimaministeeriumile, Võiküla selts MTÜ-le, planeeringuala maaomanikele,

Kuivastu ja Võiküla külavanematele ning avalikul arutelul osalenutele.

Transpordiamet kooskõlastas teemaplaneeringu 24.03.2025. a kirjaga nr 7.2-1/25/24989-4

märkusteta.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastas teemaplaneeringu 31.03.2025. a nr 4-4/25/43-6

märkusteta.

Keskkonnaamet kooskõlastas teemaplaneeringu 25.03.2025. a kirjaga nr 6-2/25/4236-2

tingimusel, et teemaplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse planeeringuala kattuvust Väinamere

hoiualaga. Planeeringu seletuskirja on vastavalt täpsustatud.

Lääneranna Vallavalitsus kooskõlastas teemaplaneeringu 11.03.2025. a nr 2025/8-1/286-2

teavitades, et Lääneranna valla üldplaneeringu eelnõu sisaldab samuti ettepanekut Lääne

maakonnaplaneeringust 2030+ Suure väina püsiühendusele reserveeritud trassikoridoride

eemaldamiseks.

Muinsuskaitseamet kooskõlastas teemaplaneeringu 07.03.2025. a kirjaga nr 5-10/677-2

märkusteta.

Saaremaa Vallavalitsus jättis oma 21.03.2025. a kirjaga nr 5-2/5916-5 teemaplaneeringu

kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 85 lg 1 ja § 73 lg 4, kuna Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul

ei ole maakonnaplaneeringu muutmisel tagatud maakonnaplaneeringu terviklahenduse

elluviidavus. Ühtlasi asus Saaremaa vald seisukohale, et kuna uus üleriigiline planeering „Eesti

2050“ on hetkel koostamisel, siis enne üleriigilise planeeringu lahenduse koostamist ja seal

püsiühenduse osas seisukoha võtmist ei peaks maakonnaplaneeringut trassikoridoride

reserveeringute osas muutma.

Muhu Vallavalitsus ei nõustunud Saaremaa Vallavalitsuse arvamusega planeeringu elluviidavuse

kohta ega vajadusega kitsendusi maakonnaplaneeringus säilitada (Muhu valla kaalutlused on

toodud järgnevalt planeeringulahenduse põhjenduste ja kaalutluste osas). Kuna hinnangu

maakonnaplaneeringu elluviidavuse võimalikkuse kohta annab planeeringu heakskiitmise

menetluse käigus Maa- ja Ruumiamet ning nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks annab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeeringu heakskiitmise etapis, leidis Muhu vald,

et hoolimata Saaremaa Vallavalitsuse poolt teemaplaneeringu kooskõlastamata jätmisest, oli

asjakohane planeeringumenetlusega edasi minna.

Elering AS esitas oma arvamuse 3.04.2025. a kirjaga nr 11-4/2025/196-2, tuues välja piirkonnas

oleva ja kavandatava taristu, juhtides tähelepanu kaitsevööndis tegutsemisel kaitsevööndiga

arvestamise vajadusele. Arvamus võeti teadmiseks. Kuna teemaplaneeringuga otseseid tegevusi

ei kavandata, ei mõjuta planeeringulahendus Elering AS-le kuuluvat taristut.

Maa- ja Ruumiamet kinnitas oma 9.04.2025. a kirjas nr 12-1/25/251-3, et on tutvunud esitatud

materjalidega ning nende varasemate märkustega on arvestatud. Ühtlasi tehti ettepanek

teemaplaneeringu lahenduse kohta küsida arvamust ka Kliimaministeeriumilt, kelle ülesandeks

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on liikluskorralduse, transpordisüsteemide, liikuvuse ja

liikuvusteenuste planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine. Kliimaministeerium ei esitanud tähtajaks oma arvamust ning

kinnitas oma 29.04.2025. a e-kirjas, et ei soovi arvamust avaldada.

Ülejäänud kooskõlastavad ja kaasatavad tähtajaks arvamust ei esitanud. Vastavalt PlanS § 85

lõikele 2 loetakse juhul kui kooskõlastuse või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

planeering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei

soovi nende kohta arvamust avaldada.

Vastavalt PlanS § 86 võttis Muhu Vallavolikogu 18.06.2025. a otsusega nr 223 teemaplaneeringu

vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus

7.07.2025–10.08.2025 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 28.08.2025. a

kell 17.00 Hellamaa külakeskuses.

Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku kestel ega avalikul arutelul ei esitatud ühtegi ettepanekut

ega arvamust planeeringulahenduse osas.

Muhu Vallavalitsus esitas 11.09.2025. a teemaplaneeringu Maa- ja Ruumiametile heakskiidu

saamiseks. Maa- ja Ruumiamet on oma 21.11.2025. a kirjaga nr 12-1/25/251-9 andnud heakskiidu

teemaplaneeringule ning nõustunud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmisega.

Planeeringulahenduse põhjendused ja kaalutlused

Esmakordselt reserveeriti püsiühenduse trassikoridorid eelmises Muhu valla üldplaneeringus

2008. a. Reserveering seati ajutiselt kolme trassikoridori ulatuses tingimusel, et trassivaliku

selgumisel jääks kehtivaks vaid valitud trassikoridori reserveering. Tänaseks on reserveeritud

trassidest tulenevad kitsendused olnud maaüksustel ligi 17 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole

senini otsust tehtud. Vabariigi Valitsuse 10.03.2006. a korralduse nr 170 alusel koostati „Sõitjate

ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“, kuid seda ei ole tänaseni

kehtestatud. Peamisteks takistusteks said puudused keskkonnamõjude hindamises (eelkõige mõju

Natura aladele), mistõttu ei saa ka kindlalt väita, et järeldused milleni kavas jõuti oleks täiendavate

uuringute tulemusel endiselt kehtima jäänud.

Vabariigi Valitsus algatas 2020. aastal „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu“ (edaspidi eriplaneering) ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal

eriplaneeringu ja KSH koostamine lõpetati. Eriplaneeringu koostamine lõpetati, kuna planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puudusid vahendid eriplaneeringu koostamiseks ning ettenähtavas

tulevikus ei nähtud võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku

püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu.

Üldplaneeringu koostamisel ei ole parima asukoha valiku menetlust läbi viidud, seatud piirangud

maakasutusele ei ole põhjendatud ning asetavad piirangutega hõlmatud maade omanikud

võrreldes teiste piirkonna maaomanikega ebavõrdsesse olukorda. Trassialternatiivide

eemaldamisel üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust lähtutakse järgmistest kaalutlustest:

1) Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba ligi 17 aastat ilma

konkreetsete otsusteta nende kasutamise kohta. Samuti puudub selge ja hoomatav ajakava

võimaliku püsiühenduse asukoha väljaselgitamiseks. See on oluliselt takistanud maaomanikel

oma maade planeerimist ja kasutamist, luues pikaajalist ebakindlust ja ebavõrdsust võrreldes

teiste piirkonna maaomanikega. Vabariigi Valitsus on eriplaneeringu koostamise lõpetanud

ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega

vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamise võimalusi. Lähiaastatel ei ole kavas

Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisega jätkata, mistõttu on maa

kasutuspiirangu säilitamine Muhu valla üldplaneeringus põhjendamatu ning riivab

maaomanike õigusi oma vara kasutada.

2) Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus: Võimaliku püsiühenduse rajamine on riiklik prioriteet,

mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik riigi

eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise

mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses tagada

Saare maakonnale toimiv ja turvaline ligipääs aga ka selles, et ehitisega võib kaasneda oluline

negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura

aladele jt piirkonna loodusväärtustele. Teemaplaneeringuga muudetakse kehtivat

üldplaneeringut, et eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu

menetlusega kooskõlas. See aitab selgelt eristada kohaliku tasandi otsuseid ja riikliku

planeerimise eesmärke, tagades, et tulevased trassikoridorid leitakse vastavalt riigi

eriplaneeringu menetlusele.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Muhu valla

üldplaneeringu koostamisel ei ole läbi viidud asukoha eelvaliku menetlust. Riigi

eriplaneeringu koostamisel ei pea lähtuma üldplaneeringus kinnitatud trassialternatiividest. Ka

tänaseks lõpetatud eriplaneeringu algatamisel rõhutati, et planeeringu koostamisel kaalutakse

„Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ välja pakutud

trassivariante aga ka protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Läbi aegade on

arutluse all olnud erinevad trassivariandid ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid

tervikliku lahenduseni ei ole jõutud. Ka tänaseks lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette

ulatuslike uuringute ja analüüside vajadust. Seega ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes

võrdne kohtlemine reserveerida määramata ajaks alasid, millest ükski ei pruugi osutuda

valituks.

Ala reserveerimine üldplaneeringus oleks põhjendatud, kui läbi oleks viidud parima asukoha

valiku menetlus koos vajalike uuringutega, kuid tänaseks seda tehtud ei ole, mistõttu puudub

tegelikult teadmine, milline oleks parim trassikoridor.

3) Tulevaste piirangute kompenseerimine: Trassikoridoridesse ehitiste lubamine võib tulevikus

riigi eriplaneeringu koostamist keerukamaks muuta ja tekitada vajaduse maaomanikele

kompensatsiooni maksmiseks, mis on lisakohustus riigile. Risk on tasakaalus võrreldes

praeguse piirangu pikaajalise säilitamisega kohaliku tasandi planeeringus, mis ei taga kindlust

trassikoridoride kasutamise suhtes.

4) Arenguvõimaluste toetamine: Trassikoridoride eemaldamine annab vallale ja piirkonna

elanikele rohkem paindlikkust oma maade arendamiseks. Samas ei ole alust eeldada, et

püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust tooks endaga kaasa

ulatusliku ehitussurve või looks olukorra, kus püsiühenduse kavandamine võiks seetõttu

võimatuks osutuda. Trassi reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud Muhu valla

üldplaneeringust tulenevad maakasutuse põhimõtted ja kitsendused endiselt kehtima. Suur osa

seni hoonestamata aladest on ehitustegevuseks sobimatud, paiknedes kas ehituskeeluvööndis,

kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal või looduslikult elamuehituseks ebasobival alal.

Lisaks tuleb järgida ka üldplaneeringu üldist põhimõtet, et uushoonestus peab sobituma

olemasolevasse keskkonda ja arvestama külastruktuuriga. Eriti oluline on see rohelise

võrgustiku alade puhul. Suur osa põhimaanteest lõuna poole jäävast alast on osa suurest

rohelise võrgustiku tugialast, kus hoonestuse rajamine on lubatud külastruktuuri arvestavalt.

Valdaval osal sellest alast ei ole ajalooliselt hoonestust olnud ja uushoonestuse rajamist ei toeta

külade struktuur. Seega saaks antud piirkonnas hoonestus tekkida vaid vahetult olemasolevate

külasüdamete kõrvale, küla loogilise jätkuna. Osaliselt jääks nimetatud alad ka

trassikoridoride alasse, kuid eeldatavalt mitte sellises ulatuses, et välistada püsiühenduse

rajamine tulevikus.

5) Pikaajaline vaade: Muhu Vallavalitsus on kaalutlenud ja jõudnud järeldusele, et riigi tasandi

planeerimisprotsess on paremini varustatud tasakaalustama avalikke ja eraõiguslikke huve,

sealhulgas arvestama trassi rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus

vajalikuks osutub.

Maakonnaplaneeringu muutmine

Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Muudatuste tulemusena

eemaldatakse maakonnaplaneeringust püsiühenduse trassikoridorid ning ala kasutamise

põhimõtted, jättes püsiühenduse kavandamise ja asukoha täpsustamise riigi eriplaneeringu

vastutusalasse. Muhu vald on seisukohal, et nimetatud muudatus ei takista maakonnaplaneeringu

kui terviku elluviimist.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 1.3 kohaselt on maakonnaplaneering eelkõige vahend

majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks ja seletuskirja punkti 4.1

kohaselt on saarte elu- ja majanduskeskkonna säilitamiseks vajalik kiire ja usaldusväärse ühenduse

olemasolu saarte ja mandri vahel. Püsiühendus silla või tunneli abil on siiski vaid üks alternatiiv

ühenduste võimalikuks parendamiseks, mitte aga ainus võimalus kiire ja usaldusväärse ühenduse

tagamiseks. Maakonnaplaneeringu punktis 4.1.1 on kirjas: „Püsiühenduse rajamise otstarbekust

analüüsitakse järgmises transpordi arengukavas või hiljemalt järgmise üleriigilise planeeringu

koostamise raames. Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu

jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning

määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres.“ Eelnevast

võib selgelt järeldada, et püsiühenduse rajamise otstarbekust alles hakatakse analüüsima ja seega

on maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatud ka võimalusega, et püsiühendust silla või tunneli

näol ei tule ja maakonnaplaneering on ka sellisel juhul elluviidav. Kui püsiühendus silla või tunneli

näol oleks olnud ainus alternatiiv ilma milleta poleks võimalik maakonnaplaneeringut ellu viia,

siis oleks antud küsimus maakonnaplaneeringus konkreetsemalt reguleeritud.

Ühenduste tagamine olemasoleva või parendatud parvlaevaühenduse kaudu on olnud

alternatiivina kaalumisel nii „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise

kavas“ kui riigi eriplaneeringu koostamisel.

Püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu ülesanne, seda on ka Vabariigi Valitsus

eriplaneeringut puudutavas dokumentatsioonis arusaadavalt põhjendanud. Eriplaneeringu

lõpetamise otsuses on üheselt välja toodud, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga ning

eriplaneeringu algatamise ajal oli see prioriteetne ka Vabariigi Valitsusele. 2020. aastaga võrreldes

on olukord ning prioriteedid oluliselt muutunud. Tänaseks on koalitsioonileppe punktis 6.2.6

kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning

analüüsitakse parandamisvõimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina

püsiühenduse kavandamisega jätkamist. Eriplaneeringu lõpetamise otsuses on välja toodud, et

kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil.

Eriplaneeringu menetluse lõpetamise otsuse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringu

koostamise lõpetamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele,

majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Rõhutatud on ka, et kohaliku omavalitsuse üksused saavad teha põhjendatud ettepaneku

kehtestatud püsiühenduse maismaaotste osas maakonnaplaneeringu muutmiseks. Seega ei ole

maakonnaplaneeringu muutmine antud küsimuses vastuolus Vabariigi Valitsuse poolt

kavandatuga.

Muhu Vallavalitsus küsis 22.06.2023. a (enne teemaplaneeringu algatamist) kavandatava

planeeringu osas arvamust Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Nii Transpordiametil

kui Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil1 puudusid vastuväited teemaplaneeringu

algatamisele ning maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele. Teemaplaneeringu

menetlusse on olnud kaasatud nii Transpordiamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui

ka Kliimaministeerium. Ametkondadel ega ministeeriumidel ei ole senini olnud vastuväiteid

maakonnaplaneeringu muutmiseks ettepaneku tegemisele, millest võib järeldada, et riigiasutused

ei pea oluliseks püsiühenduse trasside reserveeringu säilitamist üldplaneeringus ning on valmis

kaaluma maakonnaplaneeringu muutmist.

Ka riiklikud arengudokumendid ei sea selgeid sihte, mis kinnitaks püsiühenduse (sild/tunnel)

rajamise vajadust.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aastal transpordi ja liikuvuse arengukava (edaspidi arengukava)

järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga nähakse ette parvlaevaühenduse kaasajastamist ja

keskkonnahoidlikule kütusele üleviimist. Arengukavas ei nähta ette otseselt püsiühenduse

rajamist, kuid on välja toodud, et Muhu saare ühendamist mandriga tunneli või silla abil kaalub

riik eriplaneeringu ja kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusena. Nagu eelpool välja toodud,

algatas Vabariigi Valitsus 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, kuid 2023. aastal eriplaneeringu ja KSH

koostamine lõpetati.

Vabariigi Valitsus algatas 2023. a üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur,

ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani

2050. Koostatud on üleriigilise planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm,

hetkel on käsil planeeringulahenduse koostamine ning uuringute läbiviimine. Üleriigiline

planeering käsitleb inimeste liikuvusvajadust ja seda teenindavaid transpordivõrgustikke.

Lähteseisukohtades on välja toodud üleriigilises planeeringus liikuvuse ja transpordivõrgustikuga

seonduvad käsitlemist vajavad ülesanded. Muhu ja mandri vahelise püsiühenduse rajamise

lahendamise vajadust lähteseisukohtades välja toodud ei ole. Samas on lähteseisukohtades

mainitud, et õhu- ja veetranspordi osakaal jääb saartega ühenduse pidamisel kriitiliseks. Isegi kui

üleriigilises planeeringus käsitletaks püsiühenduse temaatikat, siis tulenevalt planeeringu

üldistusastmest, ei saaks see ikkagi olla aluseks konkreetse kitsenduse säilitamiseks ja parim

asukoht tuleb leida läbi riigi eriplaneeringu.

Trassikoridore käsitletakse Saare ja Lääne maakonnaplaneeringutes (kehtestatud 2018. aastal).

Lääneranna vald on koostamas uut üldplaneeringut, kus on loobutud püsiühenduse

trassikoridoride reserveerimisest ning tehakse ettepanek Lääne maakonnaplaneeringu

muutmiseks.

Maa- ja Ruumiamet tõdeb teemaplaneeringu heakskiitmiskirjas, et maakonnaplaneeringu

muutmine on põhjendatud olukorras kus Vabariigi Valitsus on jõudnud selgusele, et Suure väina

püsiühenduse kavandamine ei ole riigi prioriteet. Kujunenud olukorras ei ole põhjendatud

trassialternatiivide aluse maa edasine kitsendamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas 4.11.2025. a kirjaga nr 13-8/3443-2

maakonnaplaneeringu muutmisettepaneku teemaplaneeringu osas. Ministeeriumi hinnangul on

1 alates 01.07.2023 oli ruumilise planeerimise valdkonna eest vastutav minister regionaalminister ning vastav ministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

maakonnaplaneering pärast püsiühenduse trassikoridoride eemaldamist ülejäänud osas elluviidav.

Ministeerium tõi välja, et ühendus mandriga on tagatud toimiva ja regulaarse parvlaevaühenduse

kaudu, mida korraldab riik avaliku teenindamise lepingu alusel. Parvlaevaühendus Kuivastu–

Virtsu liinil on aastaringselt toimiv ning vastab piirkonna elanike ja külastajate

liikumisvajadustele. Riik on viimastel aastatel investeerinud uute ja keskkonnasäästlikumate

laevade kavandamisse, et tagada ühenduse jätkusuutlikkus ka tulevikus. Kooskõlastamise aluseks

toob ministeerium asjaolud, et valdkonna eest vastutavad riigiasutused ei ole planeeringule

vastuväiteid esitanud, püsiühenduse elluviimise ajaperspektiiv on teadmata ning püsiühenduse

rajamine on vajadusel jätkuvalt võimalik uue riigi eriplaneeringu koostamise kaudu.

Ühe trassikoridori säilitamine

Muhu vald on kaalunud ka kolme trassikoridori asemel ühe säilitamist, kuid on antud kavast

loobunud. Puuduvad piisavalt põhjalikud uuringud või analüüsid, mis võimaldaks ühte trassi

teistele eelistada. Muhu valla hinnangul ei ole seniste trasside alternatiivide määramisel piisavalt

arvestatud olemasoleva asustusega Muhu vallas ega kavandatava püsiühenduse mõjuga piirkonna

elanikele. Näiteks käsitleti eriplaneeringus püsiühenduse trassivarianti, kus trassialasse jäi üle

kümne majapidamise. Muhu Vallavalitsuse hinnangul tuleb tulevikus püsiühenduse kavandamisel

senisest rohkem arvestada olemasoleva asustusega ning seda on võimalik teha läbi eriplaneeringu

asukohavaliku menetluse.

Ühe trassialternatiivi säilitamine tooks paratamatult kaasa vajaduse muuta ka

maakonnaplaneeringut, mis omakorda looks pooliku ja ebaselge lahenduse. Selline lähenemine ei

oleks õiglane ega põhjendatud maaomanikele, kuna säiliksid piirangud, mille otstarbekust ja

vajadust ei ole põhjalikult analüüsitud. Ühe alternatiivi eelistamine kohaliku tasandi

planeeringuga ilma riikliku otsustusprotsessita võib tekitada ebakõlasid ja vastuolusid maakonna

ja riigi huvide vahel. Seetõttu on teemaplaneeringus tehtud otsus trassikoridoride täielikuks

eemaldamiseks terviklikum ja põhjendatum lahendus, mis tagab maaomanikele selguse ja

õiguskindluse ning jätab riigi eriplaneeringu koostamise käigus piisavalt paindlikkust parima

lahenduse leidmiseks.

Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Muhu vald on teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsinud planeeringuga kavandatavate

muudatuste majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Teemaplaneeringuga ei kavandata uute objektide rajamist ega ulatuslikke muudatusi

maakasutuses, mistõttu ei ole eeldatavasti oodata olulist mõju keskkonnale. Planeeringualale ei

kavandata uusi maakasutuse juhtotstarbeid ning ala edasisel arendamisel tuleb lähtuda

üldplaneeringuga sätestatud üldistest põhimõtetest. Üldplaneeringuga kavandatud tegevustega

kaasnevaid mõjusid on hinnatud üldplaneeringule koostatud KSH-s ning üldplaneeringuga on

seatud vajalikud tingimused ja leevendusmeetmed. Vastavalt üldplaneeringule on planeeringualal

soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel

traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Kuna püsiühenduse trassipiirang on seni piiranud ehitustegevuse võimalusi planeeringualal, siis

selle eemaldamine võib osaliselt avada võimalusi elamuarenduseks. Samas on oluline arvestada,

et suur osa planeeringualast jääb ka pärast piirangu eemaldamist erinevate keskkondlike ja

kultuuriliste piirangute alla või paikneb ehitustegevuseks looduslikult sobimatul alal. Seetõttu ei

ole trassikoridori reserveeringu eemaldamisel oodata märkimisväärset ehitusaktiivsuse kasvu ega

looduslike alade osakaalu olulist vähenemist.

Planeeringualal võib eeldada üksikute külastruktuuri sobituvate majapidamiste rajamist või teede

ja tehnovõrkude rajamist. Täna ei ole Muhu Vallavalitsusele teada ühtegi konkreetset soovi

olemasoleva maakasutuse muutmiseks, mistõttu pole võimalik ka konkreetsete ehitiste mõjusid

hetkel hinnata. Täpsemaid mõjusid saab vajadusel hinnata juba konkreetse ehitussoovi korral.

Planeeringu elluviimisega kaasneb mõningane positiivne majanduslik mõju planeeringualasse

jäävate maaomanike jaoks. Püsiühenduse trasside reserveeringute eemaldamine üldplaneeringust

vabastab kinnistud ligi 17 aastat püsinud maakasutuse piirangust ning tõstab eeldatavalt kinnistute

väärtust. Trassipiirangute kadumine võib suurendada kinnisvara väärtust piirkonnas, kuna

maaomanikud saavad potentsiaalselt kasutada oma maad erinevateks arendusteks. Samas ei ole

mõju väga laiaulatuslik, kuna endiselt jäävad kehtima üldplaneeringuga seatud muud maakasutus-

ja ehitustingimused väärtuslike alade säilitamiseks ja looduskeskkonnaga arvestamiseks.

Suure väina püsiühenduse trassikoridori eemaldamine planeeringutest ei too kaasa üksnes

võimalikke muutusi maakasutuses, vaid mõjutab mingil määral ka piirkonna kultuuriväärtuste

hoidmist ja säilitamist. Võiküla ajalooline munakivitee, mis kattub osaliselt trassikoridoriga, on

oluline osa kohaliku pärandi ja identiteedi säilitamisel. Samuti asub teemaplaneeringu alal Võiküla

väärtuslik maastik ja ilusa vaatega ala, mis rikastab piirkonna kultuurilist ja looduskeskkonda.

Trassikoridori eemaldamine avaldab piirkonna kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile pigem

nõrka positiivset mõju, soodustades nende väärtuste esiletoomist, säilimist ja tugevdamist.

Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et Suure väina püsiühenduse trassipiirangu

eemaldamine kohaliku tasandi planeeringust ja võimalik uute arendusalade rajamine trassikoridori

alale võib tulevikus muuta riigi eriplaneeringu koostamise keerukamaks. Aastate pärast võib

osutuda, et riigi eriplaneeringu koostamine on aeganõudvam, kuna osa sobilikust trassikoridori

alast on juba täis ehitatud ning seetõttu on keeruline leida sobivaid asukohti uue infrastruktuuri

rajamiseks ning vajadus piiranguid maaomanikele kompenseerida toob kaasa lisakohustusi riigile.

Samas on eeldatavad muudatused asustusstruktuuris pigem väikesemahulised ning on

vähetõenäoline, et hoonestust rajataks mahus, mis välistaks uue infrastruktuuri rajamise.

Lähtuvalt eelnevast ja kavandatava tegevuse iseloomust ei ole Muhu valla üldplaneeringu Suure

väina püsiühenduse trassikoridoride teemaplaneeringu elluviimisel oodata otsest mõju

taimestikule, loomastikule, veestikule, õhule, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura

2000 võrgustiku alale, inimese tervisele või keskkonnale, kultuuripärandile ega maakasutusele.

Teemaplaneeringu elluviimisega ei kaasne õnnetuste esinemise võimalikkust, puuduvad

kumulatiivsed ja piiriülesed mõjud.

Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et Muhu valla Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneering vastab õigusaktidele ning on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu

eesmärkidega.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p. 31,

planeerimisseaduse § 91 lg 1, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Kehtestada Muhu valla üldplaneeringu Suure väina püsiühenduse trassikoridoride

teemaplaneering.

2. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu vallamajas, Liiva külas tööpäeviti vallamaja

lahtiolekuaegadel ning valla veebilehel.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide

Muhu Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu Kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Salum

volikogu esimees