Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/28-10

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

mitte kooskõlastada andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist teadusuuringus

„Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate

toetamiseks“, täpsemalt rahvastikuregistrist Tartus elavate üksikemade, kelle lapse

sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne lapse

isa kohta, isikuandmete saamist.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes

1 sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Sotsiaalministeerium on esitanud Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse isikuandmete

töötlemiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Sekkumisuuring isakande tegemiseks

laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“.

Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium

Isikuandmete töötlemise eesmärk: Uuringu eesmärk on viia Eesti lähemale olukorrale, kus

kõigil lastel, kelle isa on elus ja teada, oleks sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud

perekonnaseisuandmetes bioloogilise isa andmed. Isakande olemasolu loob parema eelduse, et

isa võtab vastutuse lapse kasvatamisel ja osaleb oma lapse elus. Lisaks annab isa ametlik

2 (5)

olemasolu lapsele võimaluse saada kasvades terviklikum teadmine oma päritolu kohta ning

kontakteeruda oma päritolupere isapoolsete sugulastega. Isa andmete puudumine lapse

sünnikandes on õigustatud objektiivselt põhjendatud erandjuhtudel (näiteks

perekonnavälise/anonüümse spermadoonorluse abil sündinud lapse ja vägivallajuhtumite

puhul, samuti olukordades, kus lapse ema tõesti ei tea, kes on lapse bioloogiline isa).

Töödeldavate andmete koosseis: nimi, e-posti aadress

Isikuandmete allikad: rahvastikuregister

Isikuandmete kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Rahvastikuregistrist

kontaktandmete väljavõte kokku orienteeruvalt 10 inimese kohta. Sekkumiste piloteerimise

perioodil võetakse ühel korral kolme kuu kohta tagasiulatuvalt (eeldatavalt jaanuar-märts 2024)

välja Tartu linnas registreeritud sünnid, kus ei tehtud isakannet (Piloteerimisperioodil Tartus

elavad üksikemad, s.o emad, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud

perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta). Sel viisil tuvastatud üksikvanematega

(emad) võetakse ühendust kirja (elektrooniline või füüsiline) teel ning pakutakse võimalust

saada nõustamist isakande teemal. Eelnevate aastate statistikale tuginedes registreeritakse

kolme kuu jooksul orienteeruvalt 10 sündi, kus ei tehta isakannet.

Ülekaalukas avalik huvi: Eestis kasvab ligi 10 000 last, kelle sünniaktis või

rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta. Kõigist Eesti

lastest moodustab see ligi 4%. Isakande puudumisel on last kasvataval vanemal õigus saada

Sotsiaalkindlustusameti makstavat üksikvanema lapse toetust. Isakandeta laste sündide arv ja

osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud (ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse saajate

arv), kuid viimaste aastate Statistikaameti andmed näitavad, et igal aasta sünnib juurde u 300-

400 last, kellel puudub isakanne. Lapse Õiguse Konventsiooni artiklid 7 lg 1, 8 ning 16

hõlmavad lapse õigust teada, võimaluste piires, oma bioloogilisi vanemaid ning õdesid-vendi

ning kohustust austada lapse identiteeti. Samad õigused on tugevalt riivatud laste osas, kelle

puhul on isakanne tegemata jäänud.

Sekkumisuuringu eesmärgiks on edendada Eesti laste õigust teada oma isa, päritolu ja

põlvnemist toetades isakannete tegemist. Selleks on Riigikantselei avaliku sektori

innovatsiooniprogrammi raames disainitud kaks sekkumist eesmärgiga teavitada emasid

isakande tegemise olulisusest ja seeläbi suunata neid lapse sünnitunnistusele isa nime märkima.

Sünnieelse sekkumise raames teavitavad emasid isakande olulisusest ämmaemandad,

sünnijärgse sekkumise korral kohaliku omavalistuse üksuse (KOV) (lastekaitse)spetsialistid.

Enne välja töötatud sekkumiste rakendama asumist tuleb aga uurida nende rakendatavust ja

võimalikku mõju ning vajadusel sekkumisi täiendada. Selleks tuleb esmalt uurida, kuidas

arvestavad sekkumised isa huvidega, sest isa vaadet isakande teemale on Eestis seni vähe

uuritud. Teiseks tuleb analüüsida, kuidas sobituvad väljatöötatud sekkumised Eesti õiguslike

raamidesse, millised on kitsaskohad ning kas midagi tuleks seadusandluses muuta. Sekkumiste

prototüüpide väljatöötamisse kaasatakse ka sekkumiste rakendajate kogemus ja hinnangud

sekkumiste asjakohasuse, teostatavuse, vastuvõetavuse ja võimaliku mõju kohta. Samuti

uuritakse sekkumise vastuvõetavust ja võimalikku mõju sekkumiste sihtrühma ehk emade seas,

kes isakannet ei tee.

Üksikvanemate toetamine isakande tegemise tõhustamise abil kuulub Sotsiaalministeeriumi

perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani.

Sotsiaalministeeriumis on värskelt valminud ka laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsuse

(VTK), mille üks eesmärkidest on laste õiguste kaitse. VTK alusel töötatakse sel ja järgmisel

aastal välja seaduseelnõu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, eesmärgiga

3 (5)

suurendada Eestis elavate laste heaolu.

Ühe täiskasvanuga perede vaesuse vähendamine on ühe olulise eesmärgina toodud välja ka

heaolu arengukavas aastateks 2023–2030.

Projekt aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ saavutamisele, toetades meeste aktiivsemat osalemist pereelus ja laste eest

hoolitsemises ning võrdsemat vanemaliku vastutuse jaotust, mis omakorda toetab

jätkusuutlikumaid positiivseid peresuhteid ning naiste võimalusi osaleda aktiivselt töö- ja

ühiskondlikus elus ning mõjub positiivselt meeste tervisele, kuid eelkõige toetab laste õigusi

mõlema vanema hoolitsusele ja vanemate-laste suhtlemisele nii koos kui lahus elades.

Isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema

kohustuste mahtu: Uuringus on isikustatud vaid andmesubjekti nimi ja kontaktandmed.

Kontaktandmed kogutakse rahvastikuregistrist (Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakond teeb piloteerimisperioodile eelneva kolme kuu kohta väljavõtte rahvastikuregistrisse

kantud Tartu linnas registreeritud sündide kohta, kus isakanne puudub).

Rakendatavuse uuringu kolmandat sihtrühma, s.o testperioodi vältel lapse sünni registreerinud

üksikemad, teavitatakse isikuandmete töötlemisest kirjas, millega saadetakse pakkumine

täiendavaks isakande teemaliseks nõustamiseks. Juhul, kui naine ei soovi täiendavat

nõustamist, tema isikuandmeid edasi ei töödelda ning need kustutatakse projekti lõpus. Juhul,

kui naine soovib täiendavat nõustamist, võtab ta ise ühendust kindlaksmääratud Tartu

linnavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialistiga, kes pakub ka võimalust

rakendatavuse uuringus osalemiseks. Uuringus osalemiseks võetakse kirjalik nõusolek.

Uuringu väljundiks on:

 Aruanne, kus esitatakse üldistatud kujul ülevaade sekkumiste rakendamise protsessist

ning sekkumise sihtrühma kogemustest. Aruandes ei viidata ühelegi valimisse sattunud

isikule tunnustega, mille toel oleks võimalik tema tuvastamine.

 Testitud sekkumised, mida edaspidi isakande tegemise soodustamiseks on võimalik

rakendada. Sekkumiste täiendamisel ja viimistlemisel on võetud arvesse sekkumise

testimise käigus saadud kogemused (sh valimisse sattunud inimeste tagasiside), kuid

sekkumiste kirjelduses puuduvad viited, mis võimaldaksid tuvastada testimisperioodil

sihtrühma kuulunud isikuid.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus

tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg 3 kohaselt uuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui

on täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam

saavutatavad võid neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik

huvi;

4 (5)

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL)

2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab

esinema õiguslik alus. Õiguslik alus tuleneb IKÜM artiklist 6. Sõltumata õiguslikust alusest,

on andmetöötlejal kohustus järgida ka IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh artikli 5 lõike

1 punktis a, b, c sätestatut: töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev; isikuandmeid

kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel

(eesmärgipiirang); isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik

nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (võimalikult väheste andmete kogumine). Isikuandmeid

võib töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning

seejuures peab tagama selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi

võimalikult vähe riivavatel meetmetel.

Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul peab vastutav töötleja hindama, milliseid

isikuandmeid on tal eesmärgi saavutamiseks vajalik töödelda ning kas seatud eesmärk on

võimalik saavutada ka viisil, mis ei riiva isiku põhiõigusi. Andmesubjektile kaasneva mõju

suuruse hindamisel arvestatakse muuhulgas: isikuandmete liike, andmesubjekti staatust, kas

vastutava töötleja eesmärkide saavutamist võimaldavad vähemriivavad meetodid jne.

Asjakohane on ka hinnata andmesubjekti mõistlikku ootust, st et tema isikuandmeid ei

töödeldaks viisil, mida ta ei saa mõistlikult ette näha. Isikuandmeid tuleb töödelda vaid juhul,

kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude meetmete abil.

Isikuandmete töötlemine on seotud põhiõigustega, eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

26 sätestatud eraelu puutumatuse õigusega. Põhiõiguste riive puhul tuleb alati hinnata

rakendatava meetme proportsionaalsust taotletava eesmärgiga ning rakendatava meetme

vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Isikuandmeid võib töödelda vaid juhul ja sellises

ulatuses, mis on tõesti vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning eeldusel, et pole

vähem riivavaid meetmeid selle eesmärgi täitmiseks.

Nii IKÜM, PS kui ka IKS sätestavad, et isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda muuhulgas

eesmärgipärasusest, minimaalsusest ning vajalikkusest.

Sotsiaalministeerium on planeeritava uuring üles ehitatud selliselt, et sihtgrupini (lapse, kelle

sünniaktis puudub isakanne, vanemad) jõutakse erinevatel meetoditel1. Suurem osa uuringust

tugineb andmesubjekti nõusoleku alusele ehk andmesubjekt saab ise otsustada ja valida, kas ta

soovib nõustamist ja rakendusuuringus osaleda ilma, et tema isikuandmeid eelnevalt oleks

töödeldud sellel eesmärgil. Tuleb arvestada, et isakande tegemata jätmise taga on enamasti väga

eraelulised, tihtipeale väga tundlikud ja äärmiselt isiklikud põhjused. Näiteks isakanne puudub

ka doonori abil sündinud lastel. Selline proaktiivne nõustamise pakkumine juba ise võib

põhjustada andmesubjektides ärevust ning vastuolulisi tundeid. Sotsiaalministeerium on

uuringut planeerides leidnud, et sihtgrupini on võimalik jõuda ka sellisel moel, et nende

isikuandmeid ilma nõusolekuta ei töödelda, seega on võimalik uuringu eesmärki täita ka

täiendava andmetöötluseta.

IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. IKÜM artikkel 5 sätestatud eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt saab

isikuandmeid töödelda vaid juhul kui andmetöötluse eesmärk ei ole muul moel saavutatav. PS

§ 26 kohaselt peab eraelu riive olema proportsionaalne ja vajalik.

1 Meetodid on välja toodud Sotsiaalministeerium AKI-le esitatud taotluses.

5 (5)

Sotsiaalministeeriumi taotlust hinnates jõudis AKI seisukohale, et uuringu eesmärk on

saavutatav ka ilma andmesubjekti nõusolekuta toimuva andmetöötluseta (rahvastikuregistrisse

päringut tegemata) ehk sihtgrupini on võimalik jõuda ka mitmel muul moel. Alternatiivsed

meetodeid sihtgrupini jõudmiseks on Sotsiaalministeerium ka planeerinud uuringu eesmärgi

saavutamiseks kasutada. Seega ei ole antud hetkel põhjendatud andmesubjekti nõusolekuta

isikuandmete töötlemine uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Tulenevalt eeltoodust leiab AKI, et nimetatud uuringu puhul ei ole täidetud IKS § 6 lg 3 punkt

1 ning AKI ei kooskõlasta andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemist

teadusuuringus „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate

toetamiseks“, täpsemalt isikuandmete päringu tegemist rahvastikuregistrisse Tartus elavate

üksikemade, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes

puudub kanne lapse isa kohta.

Järgnevalt juhib AKI Sotsiaalministeeriumi tähelepanu asjaoludele, mis puudutavad nõusoleku

alusel toimuvat uuringut ning millega tuleb uuringut alustades arvestada.

Taotluse kohaselt kasutate vajadusel sihtrühmani jõudmiseks lumepallimeetodit. Selle meetodi

kasutamisel tuleb arvestada, et kui uuringusse kaasatud inimene edastab uuringu läbiviijale

kolmanda isiku isikuandmeid, siis tõusetub küsimus, millisel õiguslikul alusel kolmanda isiku

andmeid uurijatele edastatakse ning millisel õiguslikul alusel uurija neid töötleb. Selle meetodi

kasutamise puhul tuleb piirduda sellega, et sihtrühma kuuluvad inimesed võtavad uurijatega ise

ühendust.

Rakendusuuringu raames viiakse läbi intervjuud vaid mõne üksiku inimesega, uuring ise on

väga spetsiifiline, sellesse kaasatakse vähe inimesi ning ainult teatud piirkonna inimesi, seega

tuleb uuringu lõpparuande koostamisel hoolikalt hinnata, kuidas teha üldistusi selliselt, et

puudub risk andmesubjekti kaudseks tuvastamiseks. Näiteks tsitaatide kasutamine tõstab

kaudse tuvastamise riski.

Nõusoleku alusel toimuva andmetöötluse puhul peab nõusolek vastama IKÜM artiklis 7, artikli

4 punktis 11 sätestatule arvestades põhjenduspunktis 32. Nõusolek peab olema vabatahtlik,

konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning seda on võimalik igal ajal tagasi võtta.

Andmesubjektidele tuleb esitada IKÜM artiklites 12 – 13 nõutud teave, andmesubjektil peab

olema võimalus eelnevalt isikuandmete töötlemisega seotud teabega tutvuda ehk koostatud

peavad olema nn andmekaitsetingimused

Lisaks juhib AKI tähelepanu, et kui uuringu tulemusel otsustab Sotsiaalministeerium hakata

tulevikus sihtgrupile saatma automaatselt nõustamise võimaluse teavitusi, siis sellisel juhul on

tegemist proaktiivse teenuse pakkumisega ning sellele tuleb luua selge õiguslik raamistik.

Õigusliku raamistiku loomise käigus tuleb hinnata ka sellise tegevuse kooskõla põhiseadusega.

Privaatsus on igaühe õigus oma elu omal äranägemisel korraldada minimaalse välise

sekkumiseta, seega tuleb analüüsida, kas selline eraelu puutumatuse riive on õigustav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

jurist

peadirektori volitusel