Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 20.12.2023 nr 6-1/4546-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Edastame Teile taotluse uuringu „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks“ tarvis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Age Viira [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Analüüsi ja

statistika osakonna juhataja

Hede Sinisaar

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun

anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X

isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X

Uuringu nimi Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste

õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks

A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks:

Isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid peab töötlema, kuna uuringu eesmärgi (vt punkt B) täitmine

eeldab kindlatele tunnustele vastava valimi olemasolu ja nende kaasamist uuringusse. Uuringu valim

on piiratud (orienteeruvalt 30 inimest) ja spetsiifiline (kolme Eesti piirkonna inimesed, kes on

saanud uuringu käigus testitavat ämmaemanda või lapse heaolu spetsialisti suunamist e sekkumist),

mistõttu ei ole ilma andmete töötlemiseta võimalik valimit uuringusse kaasata ega uuringu eesmärki

täita. Tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid töödeldakse valimisse sattunud inimestega kontakti

võtmiseks. Võimalikke alternatiive valimi moodustamiseks ei ole, sest nii ei ole uuringu läbiviijatel

võimalik jõuda inimesteni, kellele sekkumisega teenust osutati.

Seega on andmete töötlemine vältimatult vajalik, et täita uuringu eesmärki.

B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite

kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende

vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja

vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):

Eestis kasvab ligi 10 000 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud

perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta. Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi 4%.

Isakande puudumisel on last kasvataval vanemal õigus saada Sotsiaalkindlustusameti makstavat

üksikvanema lapse toetust. Isakandeta laste sündide arv ja osakaal kõigist sündidest on küll ajas

vähenenud (ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse saajate arv), kuid viimaste aastate Statistikaameti

andmed näitavad, et igal aasta sünnib juurde u 300-400 last, kellel puudub isakanne. Lapse Õiguse

Konventsiooni artiklid 7 lg 1, 8 ning 16 hõlmavad lapse õigust teada, võimaluste piires, oma

bioloogilisi vanemaid ning õdesid-vendi ning kohustust austada lapse identiteeti. Samad õigused on

tugevalt riivatud laste osas, kelle puhul on isakanne tegemata jäänud.

Sekkumisuuringu eesmärgiks on edendada Eesti laste õigust teada oma isa, päritolu ja põlvnemist

toetades isakannete tegemist. Selleks on Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammi

raames disainitud kaks sekkumist eesmärgiga teavitada emasid isakande tegemise olulisusest ja

seeläbi suunata neid lapse sünnitunnistusele isa nime märkima. Sünnieelse sekkumise raames

teavitavad emasid isakande olulisusest ämmaemandad, sünnijärgse sekkumise korral kohaliku

omavalistuse üksuse (KOV) (lastekaitse)spetsialistid.

Enne välja töötatud sekkumiste rakendama asumist tuleb aga uurida nende rakendatavust ja

võimalikku mõju ning vajadusel sekkumisi täiendada. Selleks tuleb esmalt uurida, kuidas arvestavad

sekkumised isa huvidega, sest isa vaadet isakande teemale on Eestis seni vähe uuritud. Teiseks tuleb

analüüsida, kuidas sobituvad väljatöötatud sekkumised Eesti õiguslike raamidesse, millised on

kitsaskohad ning kas midagi tuleks seadusandluses muuta. Sekkumiste prototüüpide väljatöötamisse

kaasatakse ka sekkumiste rakendajate kogemus ja hinnangd sekkumiste asjakohasuse, teostatavuse,

vastuvõetavuse ja võimaliku mõju kohta. Samuti uuritakse sekkumise vastuvõetavust ja võimalikku

mõju sekkumiste sihtrühma ehk emade seas, kes isakannet ei tee.

Üksikvanemate toetamine isakande tegemise tõhustamise abil kuulub Sotsiaalministeeriumi perede

heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani.

Sotsiaalministeeriumis on värskelt valminud ka laste heaolu reformi väljatöötamiskavatsuse (VTK),

mille üks eesmärkidest on laste õiguste kaitse. VTK alusel töötatakse sel ja järgmisel aastal välja

seaduseelnõu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks, eesmärgiga suurendada Eestis

elavate laste heaolu.

Ühe täiskasvanuga perede vaesuse vähendamine on ühe olulise eesmärgina toodud välja ka heaolu

arengukavas aastateks 2023–2030.

Projekt aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ saavutamisele, toetades meeste aktiivsemat osalemist pereelus ja laste eest hoolitsemises

ning võrdsemat vanemaliku vastutuse jaotust, mis omakorda toetab jätkusuutlikumaid positiivseid

peresuhteid ning naiste võimalusi osaleda aktiivselt töö- ja ühiskondlikus elus ning mõjub

positiivselt meeste tervisele, kuid eelkõige toetab laste õigusi mõlema vanema hoolitsusele ja

vanemate-laste suhtlemisele nii koos kui lahus elades.

C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Uuringus on isikustatud vaid intervjueeritavate nimi ja kontaktandmed ning intervjuude käigus

avaldatud perekonnaseisu, terviseseisundit jmt puudutav teave.

Intervjueeritavate kontaktandmed kogutakse sõltuvalt sihtrühmast kahel viisil:

1. Taustauuringu (isad), rakendatavuse eeluuringu (hiljuti rasedusaegsel jälgimisel olnud või

lapse sünnitanud naised) ning sekkumise rakendamise sihtrühma liikmed jõuavad tänu

uuringu disainile ise uurimisrühmani (Civitta). Kõiki sihtrühmi teavitatakse projekti ja

uuringu eesmärgist ning kõigilt võetakse kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks.

2. Rakendatavuse uuringu kolmandat sihtrühma, s.o testperioodi vältel lapse sünni

registreerinud üksikemad, teavitatakse isikuandmete töötlemisest kirjas, millega saadetakse

pakkumine täiendavaks isakande teemaliseks nõustamiseks. Juhul, kui naine ei soovi

täiendavat nõustamist, tema isikuandmeid edasi ei töödelda ning need kustutatakse projekti

lõpus. Juhul, kui naine soovib täiendavat nõustamist, võtab ta ise ühendust kindlaksmääratud

Tartu linnavalituse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialistiga, kes pakub ka võimalust

rakendatavuse uuringus osalemiseks. Uuringus osalemiseks võetakse kirjalik nõusolek.

Lisaks kehtib kaks põhimõtet:

 nõusoleku andnud isikul on igal hetkel õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi

võtta;

 andmete edastamine Siseministeeriumi ja Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja

tervishoiuosakonna vahel toimub ID kaardile krüpteerituna.

Kogutud andmete töötlus ja analüüs toimub isikustamata andmetega. Uuringu väljundiks on:

 Aruanne, kus esitatakse üldistatud kujul ülevaade sekkumiste rakendamise protsessist ning

sekkumise sihtrühma kogemustest. Aruandes ei viidata ühelegi valimisse sattunud isikule

tunnustega, mille toel oleks võimalik tema tuvastamine.

 Testitud sekkumised, mida edaspidi isakande tegemise soodustamiseks on võimalik

rakendada. Sekkumiste täiendamisel ja viimistlemisel on võetud arvesse sekkumise testimise

käigus saadud kogemused (sh valimisse sattunud inimeste tagasiside), kuid sekkumiste

kirjelduses puuduvad viited, mis võimaldaksid tuvastada testimisperioodil sihtrühma

kuulunud isikuid.

Isikute otsest tuvastamist võimaldavad kontaktandmed kustutatakse esimesel võimalusel andmete

kogumise lõppedes kuid mitte hiljem kui uuringu lõppedes 2024. aasta 31. detsembril.

Uuringu läbiviimiseks taotlevad uuringu läbiviijad loa ka eetikakomiteelt.

D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.

Andmete liikumise protsess on uuringu sihtrühmade lõikes järgmine:

1. Taustaanalüüs: Isad, kellel pole lapse sünniaktis isakannet (kogu Eesti)

 Uuringu tellija (Sotsiaalministeerium) ja läbiviija (Civitta) avaldavad üleskutse uuringus

osalemiseks oma sotsiaalmeedia kanalites ning vajadusel kajastatakse teemat ka

ajakirjanduses. Üleskutses palutakse sihtrühma kuuluvatel isadel, st neil, kel on laps, kuid

kes ei ole oma lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes

isana märgitud, või kelle lapsele on isakanne hiljem tehtud, võtta uurimisrühmaga ühendust.

Vajadusel, s.o juhul kui (sotsiaal)meediaüleskutsed ei ole tulemuslikud, kasutatakse

respondentide leidmiseks ka lumepallimeetodit.

 Sihtrühma kuuluvad potentsiaalsed respondendid võtavad uurimisrühmaga ühendust.

 Uurimisrühm kontrollib nende kuulumist sihtrühma potentsiaalsete respondentide ütluste

alusel.

 Kui potentsiaalne respondent kuulub uuringu sihtrühma, selgitab uuringu läbiviija talle

uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib

igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Isa, kes on nõus uuringus

osalema, allkirjastab informeeritud nõusoleku vormi.

2. Sekkumise rakendamise eeluuring: 2023. aastal rasedusega ämmaemanda jälgimisel

olnud või hiljuti lapse saanud naised, kellel on olnud kõhklusi isakande tegemise osas

või kelle lapsel ei ole sünnitunnistusel isakannet (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa)

 Uuringu tellija (Sotsiaalministeerium) ja läbiviija (Civitta) avaldavad üleskutse uuringus

osalemiseks oma sotsiaalmeedia kanalites ning vajadusel kajastatakse teemat ka

ajakirjanduses. Üleskutses palutakse sihtrühma kuuluvatel naistel, s.o neil, kes on 2023.

aastal olnud lapseootusega ämmaemanda juures (Harjumaal, Tartumaal või Ida-Virumaal)

jälgimisel või lapse sünnitanud, võtta uurimisrühmaga ühendust. Vajadusel, so juhul kui

(sotsiaal)meediaüleskutsed ei ole tulemuslikud, kasutatakse respondentide leidmiseks ka

lumepallimeetodit.

 Sihtrühma kuuluvad potentsiaalsed respondendid võtavad uurimisrühmaga ühendust.

 Uurimisrühm kontrollib nende kuulumist sihtrühma potentsiaalse respondendi ütluste alusel.

 Kui potentsiaalne respondent kuulub uuringu sihtrühma, selgitab uuringu läbiviija talle

uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib

igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Naine, kes on nõus uuringus

osalema, allkirjastab informeeritud nõusoleku vormi.

3. Sekkumiste rakendatavuse uuring: sünnieelne sekkumine (Harjumaa, Tartumaa, Ida-

Virumaa)

 Ämmaemanda juures rasedusaegsel jälgimisel olevatele naisele pakutakse alates 3.

rasedusaegsest visiidist (so. orienteeruvalt raseduse II trimestri algusest) kaasavat

suhtetundlikku nõustamist erinevatel teemadel, sh isakannet puudutaval teemal. Isakande

teemat tutvustatakse kõikidele lapseootel olevatele naistel (ja nende partneritele, kui visiidil

käiakse koos).

 Juhul, kui lapseootel naise puhul on tuvastatud risk, et isakanne võib jääda tegemata, pakub

ämmaemand 3. või 4. visiidil (või hiljem vastavalt sihtrühma kuulumise tuvastamisele) ja

sellele järgnevalt lapseootel naisele (ja võimalusel tema partnerile) süvendatud isakande

teemalist nõustamist.

 Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, so jagada

uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest

ja parandamise viisidest. Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab

ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate

kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata. Rakendatavuse uuringus osalemine

ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need lapseootel naised, kes

rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi.

 Järgnevatel visiitidel rakendab ämmaemand süvendatud isakande teemalise teabe jagamist

ja nõustamist. Igal visiidil vesteldakse tundlikult, planeeritakse toetusteekonda, pakutakse

võimalust juristi konsultatsioonile või teiste tugispetsialistide juurde suunamiseks.

 Peale sekkumise testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja

nõusoleku andnud emaga ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas

intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava

õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub

üldistatud kujul). Emaga, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis

(silmast-silma, telefon, videokõne) ning viiakse intervjuu läbi.

4. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnijärgne sekkumine

a. Sünnitusjärgne ämmaemanda koduvisiit Tartus

 Kõikidele Tartu linna ja lähiümbruse sünnitanud naistele ja nende vastsündinutele toimub

ämmaemanda poolne koduvisiit kuni seitse päeva pärast sünnitust. Lisaks toimub

vajaduspõhiselt koduvisiit või ämmaemanda poolne läbivaatus kuni 14 päeva pärast

sünnitust. Koduvisiidi eesmärk on toetada ema ja vastsündinu sünnitusjärgset kohanemist

uue olukorraga, ema taastumist sünnitusest ning anda soovitusi vastsündinu eest

hoolitsemiseks ja rinnaga toitmise edenemiseks. Vajadusel planeerib ämmaemand lisavisiidi

aja või vastuvõtu nõustamiseks.

 Sekkumiste piloteerimise perioodil (3 kuud) puudutab ämmaemand sünnitusjärgsel

koduvisiidil ka lapse sünni registreerimise ja isakande teemat ning vajadusel, s.o kui on

tuvastatud risk isakande tegemata jätmiseks, pakub täiendavat nõustamist isakande teemal.

 Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s.o jagada

uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest

ja parandamise viisidest. Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab

ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate

kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata. Rakendatavuse uuringus osalemine

ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need sünnitanud naised, kes

rakendatavuse uuringus osaleda ei soovi.

 Peale sekkumise testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja

nõusoleku andnud emaga ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas

intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava

õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub

üldistatud kujul). Emaga, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis

(silmast-silma, telefon, videokõne) ning viiakse intervjuu läbi.

b. Piloteerimisperioodil Tartus elavad üksikemad, s.o emad, kelle lapse sünniaktis või

rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta

 Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond teeb piloteerimisperioodil kord kuus

väljavõtte Rahvastikuregistrisse kantud Tartu linnas registreeritud sündide kohta, kus

isakanne puudub.

 Siseministeerium edastab info ehk sünni registreerinud ema kontaktandmed (eelistatult e-

posti aadressi, selle puudumisel koduse aadressi) Tartu linnavalituse sotsiaal- ja

tervishoiuosakonna juhile. Kontaktid saadetaks ID kaardile krüpteerituna e-kirjas ning

hävitatakse projekti lõppemisel, s.o hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril.

 Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhtaja saadab Siseministeeriumi

edastatud kontaktidele välja (e-)kirja, milles pakutakse võimalust täiendavaks isakande

teemaliseks nõustamiseks koos Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse spetsialisti

kontaktiga (e-post ja telefon), kuhu saab nõustamise soovi korral pöörduda. Kirjaga

informeeritakse ka isikuandmete töötlemisest ja selle seaduslikust alusest.

 Juhul, kui kirja adressaat soovib saada täiendavat isakande teemalist nõustamist, võtab ta

ühendust kirjas toodud kontaktiga (Tartu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist).

Lastekaitsespetsialist selgitab ühendust võtnud emale käimasolevat pilootprojekti, edastab

teabelehe ja laseb naisel allkirjastada informeeritud nõusoleku vormi.

 Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s.o jagada

uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest

ja parandamise viisidest. Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab

ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate

kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata. Rakendatavuse uuringus osalemine

ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need naised, kes rakendatavuse

uuringus osaleda ei soovi.

 Peale sekkumise testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja

nõusoleku andnud naisega ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist

tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki,

väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta,

andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Naisega, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse

kokku intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne) ning viiakse intervjuu läbi.

c. Tartu lastekaitseteenistuse kliendid

 Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialistide klientide hulgas on peresid,

mille puhul on teada (s.o varasema nõustamise käigus selgunud), et lapsel puudub isakanne.

 Võimalusel ja sobivusel, st lähtudes põhimõttest, et isakande tegemine ei tohi halvendada

või raskendada pere ja laste olukorda ega pingestada suhteid, teeb lastekaitsetöötaja kliendile

ettepaneku pakkuda täiendavat isakande teemalist nõustamist.

 Kui naine/pere on nõustamisest huvitatud, tutvustab lastekaitsetöötaja käimasolevat

pilootprojekti, edastab teabelehe ja laseb allkirjastada informeeritud nõusoleku vormi.

 Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda rakendatavuse uuringus, s.o jagada

uurimisrühmaga (Civitta) oma kogemust nõustamise sobilikkusest, vajadustele vastavusest

ja parandamise viisidest. Kui naine on rakendatavuse uuringus osalemisega nõus, allkirjastab

ta ka uuringus osalemise informeeritud nõusoleku vormi ning talle antakse uurijate

kontaktaadress, millele palutakse enda kontaktid saata. Rakendatavuse uuringus osalemine

ei ole nõustamise eeltingimuseks, st nõustamist saab ka naine, kes rakendatavuse uuringus

osaleda ei soovi.

 Peale sekkumise testimise perioodi (kolm kuud) lõppu võtab uuringurühma esindaja

nõusoleku andnud naisega ühendust ja palub osaleda sekkumiste rakendamist

tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki,

väljundeid ja uuritava õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta,

andmeanalüüs toimub üldistatud kujul). Naisega, kes on nõus intervjuu andma, lepitakse

kokku intervjuu aeg ning allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm uuringus

osalemiseks.

Lisaks sekkumist saanutele, viiakse rakendatavuse uuring ehk intervjuud läbi ka sekkumist

pakkunud ämmaemandate ja laste heaolu spetsialistidega. Intervjuudes keskendutakse vaid

sekkumise rakendamise korralduslikule poolele, st uuritakse selle sobivust spetsialisti töövoogu,

täiendavat infot ja tuge, mida spetsialist vajab, probleeme, mis esile kerkisid jmt. Rakendatavuse

uuringus ei küsita ämmaemandatelt ja lastekaitsespetsialistidel eriliigilisi isikuandmeid teenust

saanud inimese kohta ning nõustamise sisulisi detaile.

1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja

1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium

1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei

1.3 Registrikood või isikukood 70001952

1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade

aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne

registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1.6 Kontaktandmed

telefon, e-post

Age Viira

Analüüsi ja statistika osakonna analüütik

[email protected]

Tel. 6269 141

NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.

Täidab taotluse esitaja

2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud

teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti

avamise otsus, leping vms

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide

ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulub

vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 67 riigi

sotsiaalprobleemide lahendamiskavade

koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja

arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna,

sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -

hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise

ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse

edendamine ja sellealase tegevuse

koordineerimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse §17 järgi on

laste ja perede osakonna põhiülesanne kavandada

laste- ja perepoliitikat ning koordineerida

poliitika rakendamist, et tagada laste õigused

ning toetada laste ja perede heaolu.

1Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja

asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad

Uuringu täitjaks on Civitta Eesti AS (projekt nr

IKSU2 Eesti Teadusinfosüsteemis).

3. Uuringu tellija

Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle

edastatakse vaid uuringu tulem

Sotsiaalministeerium

4. Isikuandmete töötlemise eesmärk

Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud

hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik

isikuandmete töötlemine

Uuringu eesmärk on viia Eesti lähemale

olukorrale, kus kõigil lastel, kelle isa on elus ja

teada, oleks sünniaktis või rahvastikuregistrisse

kantud perekonnaseisuandmetes bioloogilise isa

andmed. Isakande olemasolu loob parema

eelduse, et isa võtab vastutuse lapse kasvatamisel

ja osaleb oma lapse elus. Lisaks annab isa ametlik

olemasolu lapsele võimaluse saada kasvades

terviklikum teadmine oma päritolu kohta ning

kontakteeruda oma päritolupere isapoolsete

sugulastega. Isa andmete puudumine lapse

sünnikandes on õigustatud objektiivselt

põhjendatud erandjuhtudel (näiteks

perekonnavälise/anonüümse spermadoonorluse

abil sündinud lapse ja vägivallajuhtumite puhul,

samuti olukordades, kus lapse ema tõesti ei tea,

kes on lapse bioloogiline isa).

5. Isikute kategooriad, kelle andmeid

töödeldakse ning valimi suurus

Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning

kui palju neid on

Kokku orienteeruvalt 30 isikut, sh:

A. Intervjueeritakse kokku orienteeruvalt 23

lapsevanemat, sh:

1. Taustaanalüüs: Isad, kes ei ole kantud (või

pole varem olnud kantud) oma lapse

sünniakti või rahvastikuregistris

perekonnaseisuandmetesse isana (kuni 8

inimest).

2. Rakendatavuse eeluuring: lapseootel või

hiljuti lapse saanud emad (3 inimest)

3. Lapseootel naised, kellele on pakutud

sünnieelset sekkumist ehk suhtetundlikku

nõustamist isakande teemal

ämmaemandate, lastekaitsetöötajate jt

võrgustiku-spetsialistide poolt

lapseootuse ajal (3 inimest).

4. Äsja lapse saanud emad, kellele on

pakutud sünnijärgset sekkumist ehk

nõustamist isakande teemal

ämmaemandate poolt ämmaemanda

sünnijärgse koduvisiidi käigus Tartu

linnas (kuni 3 inimest).

5. Piloteerimisperioodil Tartu linnas lapse

sünni registreerinud üksikemad, kes

pöörduvad pakkumise peale KOV

lastekaitsetöötaja poole ja saavad

nõustamist (kuni 3, vaata ka punkt B).

6. Tartu linnavalitsuse lastekaitsetöötajate

kliendid, kellele on pakutud täiendavat

nõustamist isakande teemal (kuni 3).

B. Rahvastikuregistrist kontaktandmete

väljavõte kokku orienteeruvalt 10 2

inimese kohta. Sekkumiste piloteerimise

perioodil võetakse kolme kuu kohta

(eeldatavalt veebruar-aprill 2024) välja

Tartu linnas registreeritud sünnid, kus ei

tehtud isakannet. Sel viisil tuvastatud

üksikvanematega (emad) võetakse

ühendust kirja (elektrooniline või

füüsiline) teel ning pakutakse võimalust

saada nõustamist isakande teemal.

Eelnevate aastate statistikale tuginedes

registreeritakse kolme kuu jooksul

orienteeruvalt 10 sündi, kus ei tehta

isakannet.

5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis

Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,

terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)

Ees- ja perenimi, terviseandmed (rasedus),

peresuhted (isakanne/probleemid sellega),

üksikvanema staatus, sotsiaalabi/nõustamise

saamine

6. Isikuandmete allikad

Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,

küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse

1. Rahvastikuregister (orienteeruvalt 10

isikut, nimi, üksikema staatus, (e-posti)

aadress). Andmed liiguvad

rahvastikuregistrist (Siseministeerium)

Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja

tervishoiuosakonna juhile, kes saadab

välja (e-)kirja täiendava nõustamise

pakkumisega.

2. Isikud, kes on andnud nõusoleku uuringus

osalemiseks ning võtavad

uurimisrühmaga (Civitta) ühendust.

7. Uuringu vajadusteks kogutud

isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus

Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast

kogumise eesmärgi saavutamist s.o hiljemalt

2024. aasta 31. detsembril.

7.1 Isikuandmete umbisikustamise

(kodeerimise) viib läbi ...

Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH

-

2 Sh 3 inimest, keda intervjueeritakse (st välja toodud punktis 5 ülal).

7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis

säilitatakse

-

8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete

töötlemisest

Andmesubjekti teavitamine on vajalik nende

isikute (orienteeruvalt 10) puhul, kelle andmed

saadakse rahvastikuregistrist. Sellisel juhul

teavitatakse isikuid isikuandmete töötlemise

faktist ja selle alustest kirjas, millega saadetakse

isakandeteemalise lisanõustamise pakkumine.

Teise andmesubjektid (intervjueeritavad) on

isikuandmete töötlemisest teadlikud (on

allkirjastanud informeeritud nõusoleku vormi),

mistõttu eraldi lisateavitamine ei ole vajalik.

9. Isikuandmete edastamine välisriiki3 Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid

Ei

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks

(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).

Taotluse lisad:

Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X

Lisa 2: Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja

lapsevanemate toetamiseks“ tehniline kirjeldus

X

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)

3Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu

liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid

http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on

Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §

18 lõike 3 ja 5 alusel.

Lisa nr 1

Volitatud töötlejate andmed

NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid

Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.

Volitatud töötleja nimi

asutuse/äriühing/FIE nimi

Civitta Eesti AS

Registrikood või isikukood 11092241

Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade

aadressid

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Riia tn 24a, Tartu, 51010

Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Riia tn 24a, Tartu, 51010

Kontaktandmed

telefon, e-post

(+372) 6464488

[email protected]

Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on

kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)

Lisa nr 2

Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate

toetamiseks“ tehniline kirjeldus

Konkursiprojekti „Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja

lapsevanemate toetamiseks“ tehniline kirjeldus

Projekti tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Sotsiaalministeerium

Postiaadress

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Organisatsiooni esindusõiguslik isik

Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 6269 103

Projektitaotluse kontaktisikud

Ulvi Tüllinen, perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik, [email protected],

tel. 626 9301 ja Marion Pajumets, teadusnõunik, [email protected], tel. 626 9164

Projekti andmed

Projekti pealkiri

Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate

toetamiseks

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või

välismaal, kui asjakohane)

2022. Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammi raames kutsuti

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi,

Sotsiaalkindlustusameti (SKA), ja kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatega ellu

üksikvanemate toetamise tiim. Projektimeeskond viis ka läbi ligi 30 intervjuud

üksikvanematega, sh 9 intervjuud emadega, kelle lapse sünnitunnistusel puudus isakanne ja

kelle laps ei sündinud spermadoonori abil, ning ühe intervjuu isaga, kes algselt polnud lapse

sünnitunnistusele kantud (kohtu kaudu tagantjärgi isadus tuvastatud). Projekti käigus töötati

välja lahendusideed4 lapsevanemate toetamiseks enne lapse sündi ja sünni järel, mis toetaksid

isakande tegemist ja annaks isadele paremad võimalused lapse kasvatamisel osalemiseks.

Sekkumisuuringu vajadus isakande toetamiseks sündiski innovatsiooniprogrammi käigus

ning programmist saadud teadmised ja lahendused on selle projekti uurimis- ja

arendusülesannete aluseks.

Mais 2023 valmib Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Eesti Rakendusuuringute Keskus

Centari teostusel „Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu“ raport, mille

raames viidi lapsevanemate seas läbi ankeetküsitlus (vt LISA 1). Küsitlusele vastajad leiti üle

Eesti lapsetoetuse saajate seast, sh vastas küsitlusele ka 474 ema, kelle lapse sünnitunnistusel

puudub isakanne. Ankeet sisaldas küsimusi, mille põhjal on võimalik kaardistada isakande

tegemata jätmise põhjuseid (vt LISA 1 küsimus D15) ning isakandeta lapsega perede profiil

ja vajadused (need pered filtreerib ankeedis küsimus D14). Küsitlusuuringu esialgseid

tulemusi on ka tellitava projekti probleemiseadel kasutatud.

Perepoliitika valdkonnas on käitumisteaduslikke meetodeid Eestis teaduspõhiselt seni

42022 Innoprogrammi lõpuettekanded, alates 04:44 Üksikvanema toetamine, kättesaadav:

https://youtu.be/g54OXtg8NTA. Tutvu tellitava projekti eelprojekti protsessi ja tulemustega ka siin:

https://drive.google.com/drive/folders/1Rr6PIAYeQL_zc_9VWflw5oWLe9eBhJl5?usp=share_link

kasutatud ühel korral. 2022. aastal valmis Kantar Emori teostusel rakenduslik uuring

„Müksamismeetodite kasutamine isapuhkuse ja isa täiendava vanemahüvitise

kasutamise toetamiseks“, kus kaardistati isapuhkuse ja isa vanemahüvitise kasutamise

piirangud ning töötati välja ja testiti müksud, mis edendaksid isapuhkuse kasutamist ning

pikendaksid isa lapsega kodus olemise aega.

Innovatsiooniprogrammis töötati välja isakande tegemist toetavad lahendused peamiselt

emade intervjuude põhjal, kuid puudub probleemistikule laste bioloogiliste isade vaade (vaid

ühe isa lugu oli hõlmatud). Samuti pole Eestis isakande puudumise osas seni tehtud

õiguslikku analüüsi ja puudub ka põhjalikum analüütiline teadmine teiste riikide - nt Norra

ja Soome - isakannet toetavate meetmete ja õigusraamistiku kohta5.

Innovatsiooniprogrammis pakutud lahendusideed vajavaid täiustamist eeldatavasti nii laste

isade kui teiste riikide kogemustest lähtuvalt ning käitumispsühholoogia vaatest. Ühtlasi

oleks vajalik sekkumisi täiustada, piloteerida ja rakendada ning seejärel ka mõõta nende

tulemuslikkust. Seetõttu ongi tellija algatanud käesoleva konkursi.

Projekti seotus ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega

Üksikvanemate toetamine isakande tegemise tõhustamise abil kuulub Sotsiaalministeeriumi,

Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani. Valminud on „Ühe

vanemaga perede toetamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“, mille üks eesmärkidest

on ka toetusmeetmete kasutusele võtmine, millega saavutatakse uute sündide registreerimisel

isakandeta laste arvu vähenemine.

Sotsiaalministeeriumi, Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna 2023. aasta tööplaani

kuulub ka Lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsus, mille üks eesmärkidest on laste õiguste

kaitse.

Ühe täiskasvanuga perede vaesuse vähendamine on ühe olulise eesmärgina toodud välja ka

„Heaolu arengukavas aastateks 2023-2030“.

Rahvastikuregistris sünni registreerimine ja isaduse omaksvõtt on Siseministeeriumi

vastutusalas ning nende menetlustega seonduvaid toetavaid meetmeid on võimalik

korraldada Siseministeeriumi kaudu.

Projekt aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad

inimesed“ saavutamisele, toetades meeste aktiivsemat osalemist pereelus ja laste eest

hoolitsemises ning võrdsemat vanemaliku vastutuse jaotust, mis omakorda toetab

jätkusuutlikumaid positiivseid peresuhteid ning naiste võimalusi osaleda aktiivselt töö- ja

ühiskondlikus elus ning mõjub positiivselt meeste tervisele, kuid eelkõige toetab laste õigusi

mõlema vanema hoolitsusele ja vanemate-laste suhtlemisele nii koos kui lahus elades.

Probleemi või olukorra kirjeldus

Eestis kasvab ligi 10 000 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud

perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta. Kõigist Eesti lastest moodustab see ligi

4%. Isakande puudumisel on last kasvataval vanemal õigus saada SKA makstavat

üksikvanema lapse toetust. Statistikaameti andmetel on maakondlikult kõige rohkem selle

saajaid Harjumaal (3701), kus kasvab ka kõige rohkem Eesti lapsi, kuid märkimisväärselt ka

5 Lühidalt on Eesti ja teiste riikide praktikaid isakande osas käsitletud dokumendis „Ühe vanemaga perede toetamise

seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“. Dokument on hetkel Sotsiaalministeeriumis majasisesel kooskõlastamisel, kuid

eeldatavasti juba märtsis 2023 on see kättesaadav ka avalikult eelnõude infosüsteemis.

Ida-Viru maakonnas (1671) ning Tartu maakonnas (1160). Isakandeta laste sündide arv ja

osakaal kõigist sündidest on küll ajas vähenenud (ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse

saajate arv), kuid viimaste aastate Statistikaameti andmed näitavad, et igal aasta sünnib

juurde ca 300-400 last, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud

perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta. Siseministeeriumi sündide registreerimiste

detailandmed näitavad, et 2022. aastal registreeriti kõikidest isakandeta sündidest ca

kolmandik (e 103 sündi) Tallinna perekonnaseisuametis, 29 Tartu linnavalitsuses ning 11

Narva linnavalitsuses. Teistes KOVides jäi isakandeta sündide arv alla 10 aastas.

Registriandmetes pole andmekaitse reeglite tõttu teada, kui palju lapsi, kelle sünnitunnistusel

puudub isakanne, sünnib spermadoonori abil (anonüümset spermadoonorit ei saa isaks

lisada).

2023. aasta 1. jaanuarist tõusis igakuine riigi makstav üksikvanema lapse toetus seniselt

19,18 eurolt 80 eurole, mille seaduseelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis kirjeldatud

ebasoovitavaks riskiks on isakande tegemata jätmine toetuse saamiseks. Seda riski on

hinnatud väikeseks; peamine põhjus isakande tegemata jätmiseks on siiski keerulised suhted

ja elusituatsioonid. See viitab vajadusele toetada lapsevanemaid sh erimeelseid partnereid

lapse elu oluliselt mõjutava otsuse tegemisel ning pakkuda igakülgset tuge. Kas ja kuivõrd

isakandeid edaspidi tegemata jäetakse sõltub ka lapsevanemate toetamisest ja võimalikest

sekkumistest.

Lastega perede leibkonnapildi uuringu esmased tulemused viitavad, et peamine põhjus, miks

lapsel puudub sünnikandes isa nimi, on selliste laste emade ütluste kohaselt lapse bioloogilise

isa soovimatus isadust omaks võtta (54%). Järgmisel kohal on põhjus, et lapse ema ei

soovinud isakannet (25%). Iga kümnes ema märkis, et otsus isakande mittetegemiseks sündis

lapse bioloogilise isaga ühiselt ning ca 7% märkis, et laps on sündinud kunstliku viljastamise

tulemusena. Teisi põhjuseid toodi oluliselt vähem.

Innovatsiooniprogrammis läbi viidud intervjuudes põhjendasid laste emad isakande tegemata

jätmist eelkõige keeruliste suhetega lapse isaga (v.a spermadoonori abil sündinud laste

puhul). Lapseootuse ajal tajusid vanemad nii mõnigi kord, et nad ei tule toime keeruliste

suhetega ega oska sel hetkel lahendust leida või abi otsida. Isakande tegemata jätmine oli

lihtne võimalus lahendada keerulist elusituatsiooni, sest üldjuhul ei huvitanud ka

perekonnaseisuametnikku isakande tegemata jätmise asjaolud. Oli ka emasid, kes ei näinud

mingitki võimalust, et lapse isa oleks valmis isadust tunnistama. Mõningatel juhtudel ei oldud

teadlikud isakande õiguslikest aspektidest ega tagajärgedest; vanematel pole alati selget

arusaama isaduse omaksvõtu õiguslikust tähendusest. Need tulemused viitavad, et täiendav

nõustamine ja selgitused isakandega kaasnevate kohustuste (nt elatise maksmine isa poolt) ja

hooldusõiguse kohta aitaksid vanematel teadlikumaid valikuid teha.

Isakande puudumine toob kaasa olulised tagajärjed lastele: selline laps jääb ilma teise vanema

majanduslikust toest, sest isakande puudumisel ei ole lapse bioloogiline vanem kohustatud

last ülal pidama. Lapsel puudub võimalus saada elatist ja sellest tulenevalt ka riiklikku

elatisabi; samuti ei ole tal õigust toitjakaotuspensionile ega pärandvarale. Lisaks on riivatud

lapse õigus teada oma mõlemat vanemat ja päritolu. Lapse seisukohalt tähendab isa nimi

lapse sünnitunnistusel turvatunnet, teistpidi aga identiteeti, põlvnemist, laiemat sugulaste

ringi ja tugivõrgustikku, kellele toetuda, kellelt vajadusel abi saada. Sotsiaalministeeriumi

blogipostituses on kirjutatud pikemalt iga lapse õigusest tunda mõlemat vanemat ja suhelda

mõlemaga. Põhjalikult on M. Sarv 2021. a Juridicas ilmunud artiklis „Õdede-vendade

õigused lapsendamisel“ lapsendamise võtmes viidanud iga inimese põhiõigusele teada oma

identiteeti ja õigust enesemääramisel (PS § 19 lg 1), mis mh puudutab inimese päritolu ja

õigust teada saada, kes on tema vanemad. Ka Lapse Õiguse Konventsiooni artiklid 7 lg 1, 8

ning 16 hõlmavad lapse õigust teada, võimaluste piires, oma bioloogilisi vanemaid ning

õdesid-vendi ning kohustust austada lapse identiteeti. Samad õigused on tugevalt riivatud ka

laste osas, kelle puhul on isakanne tegemata jäänud.

Isakande puudumine lapse sünnitõendil seab keerulisse olukorda ka lapse ema, seda nii

emotsionaalselt kui majanduslikult. Innovatsiooniprogrammi intervjuudest selgus, et emad,

kelle lapsel puudub isakanne, võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist ühiskonnas, tunda topelt

hooldus- ja vastutusekoormat. Mõni laps võib kasvades süüdistada ema isa puudumises.

Laste bioloogilised isad aga jäävad lastest eemale, neil puudub juriidiline õigus osaleda lapse

elus ka juhul kui nad lapse elus peaks soovima hiljem osaleda (kohtu kaudu on küll võimalik

ka hilisem isaduse tuvastamine). Laiemalt ja mitmekülgsemalt isade endi vaade teemale aga

pole teada ja see vajab täiendavat uurimist.

Kokkuvõttes on väga oluline, et lapse õigus teada oma bioloogilisi vanemaid ja saada nende

poolt ka hoolitsetud oleks võimalikult kaitstult tagatud ning et ka vanemad oleksid

igakülgselt informeeritud isakande tegemisega seotud õigustest ja kohustustest. Väga oluline

on pakkuda bioloogilistele vanematele juba lapseootuse ajal tuge ja nõustamist, et vältida

probleemide eskaleerumist, mis võivad viia isakande tegemata jätmiseni.

Innovatsiooniprogrammis otsiti lahendusi lapsevanema ja lapse „teekonnal“, kus ja kuidas

oleks tõhus ja vajalik toetada osapooli (lapse vanemaid ja last) ning leiti kaks

sekkumisvõimalust, mis võiks hästi toetada lapse isa registreerimist (ja ka suurendada

võimalust, et isa edaspidi osaleb lapse eest hoolitsemises) ning vajadusel toetada ka emade

koormat, kes kasvatavad last ilma isapoolse perekonna osaluse ja toeta. Üks sekkumine on

plaanitud toimuma enne sündi (vt LISA 2), teine sünni järel.

1. Sünnieelne sekkumine on info jagamine isakande ja üksikvanemluse teemal korralise

ämmaemanda visiidi käigus emadele ja võimalusel lapse bioloogilistele isadele. Sel-

leks on välja töötamisel ämmaemandate koolitusprogramm koos koolitusvideotega.

Ämmaemand saab tulevase lapse vanema vajadusel suunata veel täiendavate spetsia-

listide poole (vt LISA 2).

2. Sünnijärgne sekkumine seisneb üksikemaga ühenduse võtmises ning talle ja ka lapse

bioloogilisele isale nõustamisvõimaluse pakkumises, sõltumata lapse vanusest (st nii

sündiva lapse kui juba eelkooliealise kui kooliealise laste vanemale). Info andmine ja

nõustamine võib toimuda tulevikus SKA lastekaitse osakonna, KOVi perekonnasei-

suametniku, juristi, lastekaitsetöötaja poolt või spetsiaalselt loodud (virtuaalses) in-

fotoas või muu vastavalt väljakoolitatud ametniku või ametnike võrgustiku poolt.

Abimaterjalina on Siseministeeriumis välja töötamisel ka sünni registreerimist ja isakannet

puudutav infovoldik, mida spetsialistid nii enne kui pärast lapse sündi saavad vanematele

jagada.

Projekti eesmärk on viia Eesti lähemale olukorrale, kus kõigil lastel, kelle isa on elus ja teada,

oleks sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes bioloogilise isa

andmed registreeritud. Isakande olemasolu loob parema eelduse, et isad võtavad vastutuse

lapse kasvatamisel ja osalevad oma laste elus. Lisaks annab isa ametlik olemasolu lapsele

võimaluse saada kasvades terviklikum teadmine oma päritolu kohta ning kontakteeruda oma

päritolupere isapoolsete sugulastega. Isa andmete puudumine lapse sünniaktis või

rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes on õigustatud objektiivselt

põhjendatud erandjuhtudel (näiteks perekonnavälise/anonüümse spermadoonorluse abil

sündinud laps või vägivallajuhtum, samuti olukorras, kus lapse ema tõesti ei tea, kes on lapse

bioloogiline isa).

Uurimis- ja arendusülesanded

Projekt koosneb seitsmest uurimis- ja arendusülesandest:

1. Isakande tegemata jätmise põhjuste välja selgitamine isade vaatest ja nende sünteesi-

mine juba olemasolevate teadmistega emade perspektiivilt, mis on kogutud innovat-

siooniprogrammis läbiviidud intervjuude ja „Lastega perede leibkonnapildi ja elukor-

ralduse“ uuringuga.

2. Eesti isakande regulatsiooni õigusliku analüüsi läbi viimine, sh selle seostamine laste

õigustega, hooldusõigusega ning andmekaitse väljakutsetega, et selgitada välja õigus-

likud piirangud ja võimalused nii sekkumiste rakendamisel kui ka võimalikuks õigus-

ruumi muutmiseks.

3. Ülevaate andmine Norra ja Soome isakandesse puutuvast regulatiivsest raamistikust

ja seal kasutatavatest sekkumistest, millega toetatakse isakande tegemist. Võimalusel

anda ülevaade ka kasutusele võetud regulatsioonide ja sekkumiste edukusest ning kit-

saskohtadest neis riikides.

4. Innovatsiooniprogrammis loodud kahe sekkumise täiendamine vastavalt eelmise

kolme uurimis- ja arendusülesandega kogutud teadmistele ja sekkumiste rakendata-

vaks kujundamine. Sh peab arvestama vajadusega hinnata sekkumiste mõjusid.

5. Innovatsiooniprogrammis välja töötatud koolitusmaterjalide läbi vaatamine6 ja amet-

nike või spetsialistide suunamine, et nad saaksid täita oma rolli sekkumiste rakenda-

misel.

6. Sünnieelse ja sünnijärgse sekkumise rakendamine ja nende mõjude hindamine. Vaja-

dusel rakendatud sekkumiste täiustamine, et asjakohased asutused saaks edukad sek-

kumised oma igapäevasesse tööprotsessi viia.

7. Lähtudes kõikidest eelnevatest uurimisülesannetest põhistatud ettepanekute tegemine

Eestis isakande tegemise edasiseks soodustamiseks ning seeläbi laste õiguste kaitseks

ja lapsevanemate toetamiseks.

Projekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine

Sekkumised, kui nad osutuvad edukaks, rakendatakse ellu ja viiakse ametkondade

tavapärastesse tööprotsessidesse. Suureneb koostöö erinevate ametkondade vahel.

Tõhusate eri Eesti piirkondi katvate sekkumiste abil on võimalik tõsta nende laste arvu ja

osakaalu, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes on

andmed mõlema vanema kohta. See loob ühtlasi eeldused mõlema vanema suuremaks

osalemiseks lapse elus.

Projekti metodoloogia

Uurimis- ja arendusülesannete kaupa on järgnevalt kirjeldatud metodoloogiliste

lähenemiste kasutamist ja allikaid, millele toetumist ministeerium taotlejalt minimaalselt

ootab. Taotlejatele jäetakse metodoloogia täpsustamiseks ja täiendamiseks vabad käed.

Iga konkreetse uurimis- ja arendusülesande metodoloogia all on kirjeldatud ka ootused

6Videokoolituse esimeses osas räägib Tartu linna tervise- ja sotsiaalosakonna juhataja Merle Liivak isadusest, isakande

tähendusest, hooldusõiguses, lapse õigustest jne. Ämmaemand Marge Mahla Ämmaemandate Ühingust räägib aga

vanema rolliks valmistumisest, tugivõrgustiku loomisest ja positiivsest vanemlusest. Videokoolituse teine osa koosnev

viiest näidisvisiidist ämmaemanda vastuvõtule koos psühholoogide analüüsidega nendele visiitidele. Näidisvisiitide

eesmärk on juhendada ämmaemandaid visiitidel märkama vanemate murekohti (suhteprobleemid, üksikvanemluse

märkamine); neid nõustama ja abi pakkuma nii, et säiliks usaldus; suunama vajadusel mõne teise spetsialisti (vaimse

tervise õde, pereterepaut, pereõde, laste heaolu spetsialist jne) poole.

väljundile.

Taotluses tuleb iga uurimis- ja arendusülesande lahendamiseks esitatavaid uurimisküsimusi

ja planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui asjakohane siis ka teoreetilisi

valikuid) kirjeldada ja põhjendada7 . Hiljem, pärast lepingu sõlmimist töö käigus kogutud

teadmiste valguses, võivad lepingu pooled neid plaane koos korrigeerida.

1. Uurimis- ja arendusülesanne

Tellija eeldab kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamist, nt süvaintervjuusid või

juhtumianalüüsi isadega. Lisaks võib kontakteeruda ka isade esindusorganisatsiooni(de)ga ja

nende kogemusi koguda isade vaate kohta vms. Peamine on, et isade perspektiivi kogudes

toimuks materjali küllastumine e olukord, kus uue materjali lisandudes ei lisandu enam

olulisel määral uut sisu. Toetuda saab innovatsiooniprogrammi raames läbi viidud

intervjuukokkuvõttetele (valdavalt emadega intervjuud ja üks isaga intervjuu) 8 .

Taustaandmetena saab kasutada ka „Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse

uuringu“ andmestikku, sest ankeetküsitlusele vastas ca 470 üksikvanema lapse toetust saavat

laste ema.

Väljundiks on uurimis- ja arendusülesande peamisi analüüsitulemusi tutvustav peatükk, mis

sisaldab ka metodoloogilise (ja teoreetilise) lähenemise kirjeldust. Uuringuprotsessi lõpuks

vaadatakse peatükk üle ning seotakse see uuringu lõppraportisse.

2. Uurimis- ja arendusülesanne

Meetoditeks on dokumendianalüüs ja soovituslikult ka ekspertintervjuud

õigusekspertide/ametnike/teadlastega.

Uurimis- ja arendusülesande väljundiks on (i) tänast Eesti seadusandlust kirjeldav; (ii) välja

töötatud kahe sekkumise rakendatavuse kooskõlalisust Eesti regulatsioonidega hindav ja

vajaduse sekkumiste muutmiseks soovitusi tegev ja (iii) laiemaid õiguslikke lahendusi

soovitav analüütiline peatükk, mis hõlmab ka kasutatud metodoloogia kirjeldust.

Uuringuprotsessi lõpuks vaadatakse peatükk üle ning seotakse see uuringu lõppraportisse.

3. Uurimis- ja arendusülesanne

Meetoditeks on dokumendianalüüs ja soovituslikult ekspertintervjuud nende Soome ja Norra

ekspertidega/ametnike/teadlastega, kes on hästi kursis sealsete regulatsioonidega või

rakendavad seal käitumisteaduslikke sekkumisi isakande toetamiseks. Võimalusel tuleb välja

tuua ka kriitika nimetatud riikides kasutusel olevatele lahendustele ning nende riikide

kogemuse valguses teha soovitusi Eesti isakande tegemise protsessi täiustamiseks.

Väljundiks on välisriikide õigusraamistikku ja käitumisteaduslikke sekkumisi kirjeldav

peatükk, mis lõpuks seotakse uuringu lõppraportisse.

4. - 6. Uurimis- ja arendusülesanne9

Kasutada tuleb käitumisteaduslikku sekkumise metodoloogiat, mida tuleb taotluses

kirjeldada ja põhjendada. Taotlejal tuleb silmas pidada, et suure tõenäosusega tuleb töö

läbiviijal selle ülesande teostamiseks taotleda ka AKI ja vajadusel eetikakomitee load (nt

üksikvanema toetuse saajatega ühenduse võtmiseks õiguse saamiseks). Ajakava koostamisel

tuleb arvestada taotluste menetlemisega mõlema asutuse poolt vähemalt 30 päeva.

7 Sama tuleb teha ka uurimis- ja arendusülesannete esitamisel tellijale pärast lepingu sõlmimist. See tähendab, et kõiki

uurimis- ja arendusülesandeid esitlevad peatükid peavad olema iseseisvalt loetavad ja korrektselt vormistatud juba

nende vastuvõtmise hetkel, mitte alles lõppraporti vastuvõtmisel. Sellega tuleb arvestada taotluse aja- ja tegevuskavas. 8 Tutvuge dokumendi allmärkuses nr 1 toodud materjalidega. 9 5. Uurimis- ja arendusülesande läbiviimiseks ei anna tellija metodoloogilisi juhtnööre. Need lepitakse tellija ja juht-

rühmaga kokku enne töö alustamist uurimis- ja arendusülesandega.

Sünnieelne sekkumine hõlmab vähemalt ämmaemandate kaasamist ning taotleja esitab oma

esialgse nägemuse sekkumise läbiviimisest ja selle mõjude hindamisest. See nägemus võib

hiljem, töö käigus suuremal v vähemal määral muutuda. Tellijale on taotluste esitamise faasis

oluline näha, millises metodoloogilises suunas taotleja mõtted liiguvad.

Sünnijärgne sekkumine hõlmab soovituslikult lastekaitsespetsialistide kaasamist ning

taotleja esitab oma esialgse nägemuse sekkumise läbiviimisest ja selle mõjude hindamisest.

Lastekaitseseaduse järgi on just lastekaitsetöötajate ülesanne laste õiguste ja heaolu tagamine

ning sellel põhjusel on olnud lastekaitsespetsialistid kaasatud isakande teemalistesse

aruteludesse ja lahenduste leidmisesse juba ka Innovatsiooniprogrammis. Pakkuja põhjendab

ka oma taotluses esialgsed mõtted KOVide või piirkondade kaasamisest projekti. Tellija näeb,

ette uurimisprojekti kaasata suuremaid KOVe, sh KOV või KOVid Ida-Viru maakonnast, kus

registreeritakse suhteliselt rohkem isakandeta laste sünde. Lõplik KOVide/piirkondade valik

pannakse paika tööde alguses koostöös tellijaga.

4.-6. Uurimis- ja arendusülesande väljundiks on sekkumisraamistikku ja metodoloogiat;

sekkumiste piloteerimist ning; nende mõjude hindamist tutvustavad peatükid, mis sisaldavad

vajadusel ka soovitusi sekkumiste lihvimiseks. Lõpuks seotakse need peatükid

lõppraportisse.

7. Uurimis- ja arendusülesanne

See ülesanne hõlmab kõigi eelnevate ülesannetega kogutud teadmiste sünteesimisel

sündivaid põhjendatud ettepanekuid Eestis isakande tegemise soodustamiseks. Selle

koostamisel tuleb aru pidada ka tellija ja uuringu juhtrühmaga10.

Kõigi uurimis- ja arendusülesannete kohta koostatakse lõppraporti peatükid, mis peavad

olema nende esitamise hetkel korrektsed ja eraldi (mitte vaid terviku osadena) loetavad, sh

viiteaparatuuri ja bibliograafiaga. Tellija ootab ka, et taotleja esitab tulemusi ka

infograafikute jm taoliste lugejasõbralike lahenduste abil. Lõppraporti pikkus ei ületa ideaalis

100 lk. Lõppraport hõlmab vähemalt:

 sissejuhatust;

 alapeatükke;

 tulemuste arutelu ja soovitusi Eestile edasiminekuks isakande toetamisel (e 7. uuri-

mis- ja arendusülesande raport üle vaadatud ja täiendatud kujul);

 eesti-, vene- ja ingliskeelset lühikokkuvõtet.

Kuidas vastab projekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)

1. Projekt on uudne – isade seisukohti isakande puudumisele pole Eesti varem uuritud

ja neid pole sünteesitud emade vaatega isakande puudumisele. Isakande tegemist pole

seni üritatud toetada sekkumisuuringuga.

2. Projekt on loominguline – teadlastele antakse vabadus otsustada uuringu metodoloo-

giliste (andmete kogumine ja analüüsimine) valikute üle. Need valikud võivad paind-

likult muutuda ja täieneda projekti jooksul kokkuleppel tellija ja juhtrühmaga lähtu-

10 Juhtrühma kutsub kokku tellija. Sinna kuuluvad: Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna

nõunik Maarja Kärson; Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna analüütikud Age Viira, Mari Sarv ja nõu-

nik Alis Tammur; Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak, rahvastikutoimingute osakonna

juhataja Kristina Abrams ja lastekaitseteenistuse juhataja Birgit Siigur; Ämmaemandate Ühingu esindaja Marge Mahla;

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik Karin Saan; Riigikantselei avaliku sektori innotiimi esindaja

Daniel Kotsjuba; Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristel Vaino või nende asendajad.

des üha kasvavavatest teadmistest. Uurimisrühma võidakse kaasata töölõike ja eks-

perte, kelle kaasamist tellija ette ei näe, kuid mida tellija väärtustab taotluste hinda-

misel.

3. Projekt on ettemääramatu tulemusega – tellija ei tea projekti tellides, kas sekkumi-

sed, mida on ette valmistatud eelnevates faasides on rakendatavad otse v tuleb neid

enne (oluliselt) muuta ja täiustada; arvestada tuleb Eestis kehtiva õigusraamistikuga

ning tehtud eeltöö teostatavusega nt aja- ja eelarve piirangute olukorras. Tellijale pole

teada, kuidas plaanitakse sekkumiste mõjusid hinnata. Nagu teadusuuringu puhul

ikka, pole võimalik ette näha, kas sekkumistel on piisavad positiivsed tagajärjed või

mitte.

4. Projekt on süstemaatiline – kõik metodoloogilised valikud kirjeldatakse ja põhjen-

datakse ja arutatakse läbi projekti juhtrühmaga. Need valikud ja otsused pannakse

alapeatükkidesse kirja.

5. Projekt ja tulemused on korratavad. See on tagatud metodoloogiliste valikute aval-

damisega. Tulemused on teataval määral ka ülekantavad teistele riikidele. Nt võib

eeldada, et isakande tegemata jätmise põhjused on osaliselt sarnased erinevates riiki-

des. Sellist õppimise võimalust soodustatakse inglis- ja venekeelsete kokkuvõtete

koostamisega projektist.

Projekti rahastab vaid Sotsiaalministeerium riigieelarvelise teadus-arenduse lisarahastuse

eest. Samas muudetakse raport kõigile tasuta kättesaadavaks vähemalt Sotsiaalministeeriumi

kodulehel. Seega saavad sellest kasu teisedki asutused ja eksperdid peale tellija.

Taotlejal tuleb taotluses esitada

1) Taotleja visioon uuringu eesmärgist ja sisust;

2) Metoodikakirjeldus uurimis- ja arendusülesannete kaupa või grupeeritult nagu ETI-

Ses palutud. Sh: uurimisküsimused; (kui asjakohane, siis teoreetiline lähenemine,

mida plaanitakse kasutada); andmed ja allikad; andmekogumise- ja andmeanalüüsi

meetodid;

3) Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused ja tööjaotus + CVd);

4) Aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, koos vastutajate nimedega). Kavas tuleb ni-

metada ka uurimisrühma peamised kohtumised/arupidamised projekti juhtrühmaga.

Kavas tuleb arvestada ka AKI ja eetikakomitee menetlustele kuluva ajaga;

5) Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajatega);

sh tuleb analüüsida riski, et uurimis- ja arendusülesande täitmiseks ei saada piisaval

hulgal kontakte laste bioloogiliste isadega, kuna teema on tundlik ja isad registrites ei

kajastu;

6) Koostööpartnerite vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda;

7) Projekti maksumus uurimisetappide lõikes;

8) Eetilised väljakutsed ja nendega tegelemise meetodid ja vastutajad. Sh tellija eeldab,

et tuleb mõelda ka sellele, kuidas delikaatselt taandada isakande sekkumistest need

emad, kelle isakanne on puudu objektiivsetel põhjustel (n anonüümse spermadoonor-

lusega sündinud lapsed; vägivallajuhtumiga seotud rasestumine jne).

Projekti orienteeriv ajakava

Hiljemalt 31. mail 2023 lepingu sõlmimine.

Hiljemalt 6. juunil 2023 uurimisrühma ja projekti tellija ja juhtrühma avakohtumine.

Uurimisetapid, mis seostuvad väljamaksetega (etapid võivad kulgeda osaliselt paralleelselt):

I etapp: Juuli – september 2023 on 1.-3. uurimis- ja arendusülesande läbiviimine ja vastavate

peatükkide esitamine tellijale ja juhtrühmale (35%- 45% projekti kogumaksumusest);

II etapp: September 2023 – märts 2024 4.-6. uurimis- ja arendusülesande läbiviimine ja vas-

tavate peatükkide esitamine tellijale ja juhtrühmale (35%-45% projekti kogumaksumusest);

III etapp: Aprill 2024 – juuni 2024 – 7. uurimis- ja arendusülesande e kõiki tulemusi sün-

teesiva alapeatüki ja lõppraporti koostamine ja tellijale ja juhtrühmale esitamine. Mustandi

tähtaeg 31. mai 2024 (10%-20% projekti kogumaksumusest).

IV etapp: Juuni 2024 – november 2024 projekti tulemuste tutvustamine kuni kahel tellija

poolt korraldatud v osutatud üritusel ning samal perioodil meediakajastuste esitamine, kui

tellija need korraldab. (10%-15% projekti kogumaksumusest).

Taotleja võib taotluses etappide tähtaegu vastavalt oma visioonile muuta eeldusel, et lõppra-

porti mustand antakse tellijale üle 2024. aasta 31. mail. Tulemuste tutvustamine on tehtud

enne detsembrit 2024. aastal.

Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks

(nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö

parandamiseks)?

Projekti lõppedes valmib raport, mille tulemused (sh töö läbiviija koostatud eesti-, vene- ja

ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse sotsiaalministeeriumi kodulehel ja meedias.

Tulemusi kasutatakse vajadusel Eesti seadusandluse muutmisel, ämmaemandate ja nende

võrgustikutöö parandamisel; samuti lastekaitsetöötajate ja perekonnaseisuametnike töö

parandamisel.

Nõuded uurimisrühmale

Uurimisrühmas on esindatud vähemalt järgnevad pädevused11:

1. Käitumisteaduslike sekkumiste alased teoreetilised teadmised; kaks kõrgetasemelist

teaduspublikatsiooni viimase kümne aasta jooksul ja/või vähemalt vastav magistrita-

semel haridus;

2. Käitumisteaduslike sekkumiste rakendamiskogemused; vähemalt kaks projekti vii-

mase kümne aasta jooksul, kus on neid rakendatud;

3. Tulenevalt uurimismeetodite valikust ka vastavate meetodite kasutamise ekspertiis.

Andmete kogumise ja analüüsimise ekspert on rakendanud neid meetodeid vähemalt

kahes projektis viimase kümne aasta jooksul;

4. Õiguslike analüüside läbiviimise pädevus. Õigusekspert on teostanud viimase kümne

aasta jooksul nõudlikkuselt võrreldava õigusliku analüüsi vähemalt kahes projektis

või on tal õigusteaduste valdkonnas vähemalt magistrikraad;

5. Projektijuhtimise pädevus; projektijuht peab olema viimase 10 a jooksul juhtinud vä-

hemalt kaht samaseid pädevusi nõudnud projekti;

6. Vajalikud keeleoskused Norra ja Soome materjalide analüüsimiseks;

7. Vene keele oskus Ida-Virumaal sekkumiste rakendamiseks.

11 Kui inimene on olnud vanemapuhkusel, pikemal haiguslehel või ajateenistuses vms, siis hindame vastavalt pikemat

ajaperioodi.

Taotluste hindamisel arvestatakse sellega, kui rühma tuuakse lisapädevusi: nt laste õiguste

alased teadmised, KOVi sotsiaalvaldkonna toimimise pädevus, koolitamise pädevus jne.

Nende pädevuste asjakohasust tuleb taotlejal taotluses põhjendada.

Eeldame, et uurimisrühma kuulub vähemalt kolm inimest: projektijuht ja vähemalt kaks ini-

mest.

Nende vahelist ekspertiiside ja tööjaotust tuleb pakkumuses selgitada. Samuti tuleb näidata,

et igal osalejal on oma töölõigu läbiviimiseks vajalikud pädevused.

Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta

60 000 eurot (sellele lisandub käibemaks).