Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20

Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset

inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi

kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja

edastamise toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel:

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi

tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetuse

taotlemise, taotluste hindamise ja rahuldamise ning aruandluse tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete

väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja

mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sealhulgas originaaluudised,

peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

(2) Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete

võimekus luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat

ajakirjanduslikku sisu, milles ühiskonnaelu teemade käsitlus on mitmekesine ja tasakaalustatud

ning vastab erinevate sihtgruppide vajadustele. Väljaannete auditoorium, usaldusväärsus ja levik

suurenevad.

§ 3. Toetatavad tegevused

Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik:

1) kes annab välja meediaväljaandeid;

2) kellel on vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist nii eesti- kui ka venekeelne toimetus;

3) kes järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei

tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) tema asutaja, osanik või aktsionär ei ole kohaliku omavalitsuse üksus või viimase kinnitatud

majandusaasta aruande kohaselt ei moodusta kohaliku omavalitsuse üksuselt saadav tulu

tema kogutulust üle 50%;

5) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

6) ta on suutlik projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse §-s 3 sätestatule.

(2) Kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses.

(3) Taotletud toetus ühe taotluse kohta ei tohi olla suurem või väiksem, kui määruse § 9 lõikes 1

sätestatud summa.

(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, olulisus Eesti venekeelsele

inforuumile, kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu, sihtrühma

määratlemine ja sihtrühmani jõudmise mõõtmine, oodatavad tulemused ja mõju, eelarve

tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa;

3) teavitustegevuste, sealhulgas turundusplaan;

4) projekti tegevus- ja ajakava, hinnang projekti jätkusuutlikkusele pärast toetuse lõppu;

5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus, sealhulgas ajakirjanduslike projektide

juhtimine ja rahvusvahelistes projektides osalemine, ning tööülesannete kirjeldus;

6) taotleja kinnitus Eesti ajakirjanduseetika koodeksi järgimise kohta;

7) taotleja kinnitus projekti raames toodetud ja avaldatud meediasisu tasuta kättesaadavuse

kohta;

8) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt

14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab

taotluse kättesaamist.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2023.

(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu

võrra järgmistel tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud

asjaolud;

2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle

perioodi lõppu.

(3) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja

esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest

teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse

esitamisest arvates.

(5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(6) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest

toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega,

sealhulgas on:

1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) tõendatud algdokumentidega;

3) tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 19 lõike 1

punktis 3 nimetatud kohustusega;

4) kirjendatud toetuse saaja raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2

nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-s 3 nimetatud

projekti käigus.

(3) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:

1) kinnisvara, liiklusvahendi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite soetamise

kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000 eurot ühe

taotluse kohta.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% projektide abikõlblike kulude maksumusest.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,

taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad

puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab

taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates

käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega

seotud nõue täidetuks.

(5) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva

määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 11. Taotluse sisuline hindamine

(1) Projektide valimiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni. Selle koosseis

avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(2) Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse

olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja

korras taandama.

(4) Hindamine toimub toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi.

(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti olulisus Eesti venekeelsele inforuumile;

2) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas eesmärgid, tegevus- ja ajakava;

3) kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu;

4) projekti oodatavad tulemused;

5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus ja tööülesannete jaotus;

6) projekti ajaline kestus;

7) teavitustegevuste plaan;

8) sihtrühma määratlemine;

9) sihtrühmani jõudmise mõõtmine;

10) projekti kulutõhusus.

(6) Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume,

nende hindamise skaalat ning hindepunktide, koondhinde ja võrdsete koondhinnetega projektide

eelistamise metoodikat.

(7) Toetuse andja avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise päeval.

(8) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või põhjendatud

juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 12. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

kultuuriminister.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek

sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või projektis kavandatud toetatavate

tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.

Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on

taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on

tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud

juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või

andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise

raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma

toetuseta.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

(9) Kui taotleja, kelle taotluse rahuldamiseks on hindamiskomisjon teinud kultuuriministrile

ettepaneku, toetusest loobub, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale

hindamisjuhendi põhjal.

§ 13. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud

andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise

kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teeb toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

see on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning tal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine

§ 16. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise

otsuse tegemist.

(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 17. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine

(1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud

tähtajaks e-keskkonnas.

(2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva selle esitamisest arvates.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel

pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

aruande esitamise tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg

peatub.

(5) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks

viibida asutuse ruumides ja territooriumil ning esitama kõik nõutud dokumendid.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse

saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 18. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse

kohaselt järgmistel juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

2) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärki ja § 2 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud

ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole

võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma

60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(5) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõikest 6, juhul

kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

(8) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva

jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise

vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse

saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem

kui neli kuud.

(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.

(12) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima

hakkamisest arvates.

(13) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

(14) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 19. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise

ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste

kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning

võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide

kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda.

Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat

pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

5) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal

teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset

abi;

7) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast

asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest

või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 20. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise

raames;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 21. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude

dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest arvates;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e-keskkonnas;

5) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 22. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse

kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas

määruses sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) kontrollida toetuse kasutamist;

7) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise

ulatus;

9) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse

perioodi.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman Tarvi Sits

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi

tasakaalustava ja ühist inforuumi kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja

edastamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministeerium lähtub määruse väljatöötamisel „Sidusa Eesti arengukava 2030“

alaeesmärgi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ tegevussuunast 1.2 „Ühine, arusaadav ja

usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“. Tegevussuuna raames plaanitavate tegevuste

eesmärk on saavutada olukord, et Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja

usaldusväärses eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele

vajaduspõhistele infokanalitele hästi kursis Eestis toimuvaga. Eesmärgi saavutamiseks tuleb

toetada meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning tõsta teadlikkust nendest

kanalitest eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas.

Toetuse andmise eesmärk on tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete

väljaannete toimetusi, et muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja

mitmekesisemaks.

Toetuse abil toodetud ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele

tasuta kättesaadavad.

Toetusega hõlmatakse toetuse andmise tingimustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud,

kes pakuvad meediateenust kogu Eesti territooriumil. Toetuse abil toodetud ja avaldatud

meediasisu on täielikult kohaliku iseloomuga ehk suunatud ainult Eestis elavale venekeelsele

elanikkonnale. Tegemist on riikliku rahastamisega meediasisu toomiseks, mis on venekeelsele

elanikkonnale (sh kogu üldsusele) tasuta kättesaadavaks tehtud ning mis täidab sotsiaalset

eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik.

Toetusel puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei

mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei vasta meetme alusel antav toetus riigiabi

kriteeriumidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ei ole toetuse

andmise puhul tegemist riigiabiga.

Infosõja ja väärinfo ajal on üldsuse piisava teadlikkuse tagamine demokraatlikus ühiskonnas

muutunud üha keerulisemaks. Venemaa üritab vaenulike infooperatsioonide toel rünnata ja

destabiliseerida demokraatlike riikide ühiskondi. Eesti geopoliitiline asukoht ja rakendatav

meediapoliitika muudavad eesti- ja venekeelse kogukonna ühendamise ühises infoväljas eriti

keeruliseks. Meediauuringud (Vihalemm et al. 2017; Seppel 2020; Jõesaar 20221) näitavad

selgelt, et Eesti infoväli on radikaalselt polariseerunud meediakeelte järgi ja et Venemaa

telekanalite põhjustatud venekeelse publiku eraldatus Eesti infoväljast tekitab Eesti ühiskonnale

mitmeid probleeme. Kuni Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamiseni 2022. aastal jälgis

1 Vihalemm, P., Lauristin, M., Kalmus, V., & Vihalemm, T. (2017). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu "Mina. Maailm. Meedia" 2002-

2014 tulemused. Tartu Ülikooli Kirjastus, Seppel, K. (2020). Meedia ja infoväli [Media and Information Field]. In Eesti Ühiskonna Lõimumise Monitooring 2020. Kultuuriministeerium

https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020

Jõesaar, A. (2022). Building Bridges: Estonian- and Russian-Speaking TV Audiences and the Value of Estonian Public Service Broadcasting, 2010–2020. In: Chakars, J., Ekmanis, I. (eds) Information Wars in the Baltic States. The Palgrave Macmillan Series in International Political

Communication. Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-99987-2_5

2

venekeelne auditoorium peamiselt Venemaa riigitelevisiooni propagandakanaleid. Nende

kanalite sulgemine muutis radikaalselt seniseid venekeelse elanikkonna meediatarbimise

võimalusi ja harjumusi. Vajadusest oluliselt parandada venekeelse elanikkonna informeeritust

ning hõlmamist Eesti ühtsesse infovälja otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal sõltumatut

erameediat venekeelse ajakirjandusliku sisu loomisel ja levitamisel ühekordse tähtajalise

meetme abil toetada. Selle meetme abil loodi meediamajades uusi töökohtu, suurendati

ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetati meediaväljaannete levikut. Meede oli

põhjendatud, sest erameedia iseseisev võimekus vabaturu tingimustes venekeelsele

elanikkonnale professionaalse (ajakirjandusliku) meediasisu loomisel on aastakümneid

turutõrke tingimustes piiratud. Endiselt keeruline julgeolekuolukord Euroopas ning asjaolu, et

inimeste meediatarbimisharjumuste muutmine võtab aega, tingib vajaduse jätkata erameedia

toetusmeetmega ka 2023. aastal.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected], 628 2338) ja ühise meediaruumi nõunik Olga Sõtnik

([email protected], 628 2359) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar

([email protected], 628 2225), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu väljatöötamisel

on küsitud arvamust Eesti Meediaettevõtete Liidult ja Eesti Rahvusringhäälingult. Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 22 paragrahvist.

1. peatükk reguleerib üldsätteid (§-d 1–3).

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse

Eesti sõltumatu erameedia poolt venekeelset inforuumi tasakaalustava ja ühist inforuumi

kujundava ajakirjandusliku sisu loomise ja edastamise toetuse taotlemise, taotluste hindamise

ja rahuldamise ning aruandluse tingimused ja kord.

Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). Määrusega

reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust.

Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on

tugevdada olemasolevate Eesti eraõiguslike venekeelsete väljaannete toimetusi, et muuta Eesti

venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetuse abil toodetud

ja avaldatud meediasisu, sh originaaluudised peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti eraõiguslike venekeelsete meediaväljaannete

võimekus luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat

ajakirjanduslikku sisu, milles ühiskonnaelu teemade käsitlus on mitmekesine ja tasakaalustatud

ning vastab erinevate sihtgruppide vajadustele. Väljaannete auditoorium, usaldusväärsus ja

levik suureneb.

3

Paragrahvi 3 kohaselt antakse toetust projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 2

nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse.

2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra

(§-d 4–7).

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Taotleja võib olla Eestis registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kes annab välja meediaväljaandeid, kellel on vähemalt kuus kuud

enne taotluse esitamist nii eesti- kui ka venekeelne toimetus ning kes järgib Eesti

ajakirjanduseetika koodeksit.

Eesti- ja venekeelse toimetuse nõude eesmärk on teha võimekaks neid, kes juba tegelevad ühise

infovälja loomisega. Eesti- ja venekeelse toimetuse olemasolu vähemalt kuus kuud on

määratletud, et toetust saaksid taotleda ka need juriidilised isikud, kes küll 2022. aasta kevadel

erakorralist toetust ei saanud, aga otsustasid ise ühise infovälja tugevdamisse panustama hakata

ning lõid kakskeelsed toimetused. Seega toetatakse ettevõtjaid, kellel on piisavat sisulist

potentsiaali, et luua ja edastada venekeelset inforuumi tasakaalustavat ja ühist inforuumi

kujundavat ajakirjanduslikku sisu. Pikemat perioodi kui kuus kuud eesti- ja venekeelse

toimetuse olemasoluks ei ole mõistlik nõudena sätestada, sest erameedia iseseisev võimekus

vabaturu tingimustes venekeelsele elanikkonnale professionaalse (ajakirjandusliku) meediasisu

loomisel on aastakümneid turutõrke tingimustes olnud piiratud.

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele (§ 4 lg 2):

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei

tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) tema asutaja, osanik või aktsionär ei ole kohaliku omavalitsuse üksus või viimase kinnitatud

majandusaasta aruande kohaselt ei moodusta kohaliku omavalitsuse üksuselt saadav tulu

tema kogutulust üle 50%;

5) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

6) ta on suutlik projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

7) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja

ees.

Paragrahv 5 sätestab nõuded taotlusele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse

§-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse §-s 3 sätestatule.

Üks taotleja võib taotleda mitme projekti rahastust. Sellisel juhul tuleb iga projekt esitada eraldi

taotluses.

Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) andmed projekti kohta, sh projekti nimetus, eesmärk, olulisus Eesti venekeelsele

inforuumile, kavandatavad meetodid, riskianalüüs, ressursid ja taristu, sihtrühma

määratlemine ja sihtrühmani jõudmise mõõtmine, oodatavad tulemused ja mõju, eelarve

tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa;

4

3) teavitustegevuste, sh turundusplaan;

4) projekti tegevus- ja ajakava, hinnang projekti jätkusuutlikkusele pärast toetuse lõppu;

5) projekti kaasatud isikute kvalifikatsioon, töökogemus (sh ajakirjanduslike projektide

juhtimine ja rahvusvahelistes projektides osalemine) ning tööülesannete kirjeldus;

6) kinnitus, et taotleja järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit;

7) kinnitus, et projekti raames toodetud ja avaldatud meediasisu on tasuta kättesaadav;

8) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta määruse § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

Paragrahvis 6 sätestatakse taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine. Taotlusvooru avamisest,

tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamise päeva.

Paragrahvis 7 määratletakse projekti abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuarist 2023 ja

kestab kuni 31. detsembrini 2023. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: projekti elluviimisel on ilmnenud

toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; taotluse projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppu.

Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul

isikul e-keskkonna kaudu.

3. peatükk sätestab projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse määra (§-d 8–9).

Paragrahvi 8 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud,

tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, seda tasub toetuse

saaja ning on kooskõlas õigusaktidega.

Paragrahvis defineeritakse mitteabikõlblikud kulud. Need on:

1) kinnisvara, liiklusvahendi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite soetamise

kulu;

2) mitterahaline kulu;

3) sularahas tasutud kulu;

4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;

5) kohtumenetluse kulu, sh vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, v.a projekti juhtimise kulu;

7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;

8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku

sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;

10) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.

5

Paragrahv 9 sätestab toetuse minimaalse summa 10 000 eurot ja maksimaalse summa 300 000

eurot ühe taotluse kohta. Omafinantseeringu nõuet ei ole, toetuse maksimaalne osakaal

projektide abikõlblike kulude maksumusest on 100%.

4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra (§-d 10–13).

Paragrahv 10 reguleerib taotluse menetlemist ja hindamist.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

Toetuse andja võib nõuda taotlejalt lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui

ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud

informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse

andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse

andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul

alates lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega

seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määrusega

taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded.

Paragrahv 11 reguleerib taotluse sisulist hindamist. Taotlust hindab toetuse andja moodustatud

hindamiskomisjon. Selle koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt

taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmeid valitakse pädevuse alusel,

milleks on eelkõige Eesti ühiskonna arenguvajadused („Eesti 2035“), kultuuripoliitika ja

meediapädevus. Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta

eksperte.

Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja

partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse

§-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

Määruses on välja toodud hindamiskriteeriumid, mis keskenduvad projekti olulisusele Eesti

venekeelsele inforuumile tervikuna või selle osadele, näiteks suurema venekeelse

elanikkonnaga regioonidele, põhjendatusele, teostatavusele ja riskianalüüsile, tulemuste

mõõdetavusele, meeskonnale, projekti eelarvele.

Meeskonna puhul hinnatakse selle võimet teha projekti ühe tervikuna (nt ühel

meeskonnaliikmel on tugev ajakirjanduse, teisel andmeanalüütika, kolmandal andmete

visualiseerimise kogemus). Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi.

Juhendis on hindamise skaala, hindepunktide ja koondhinde arvutamise metoodika ning

võrdsete koondhinnetega projektide valiku metoodika. Toetuse andja avalikustab

hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud

juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

6

Paragrahv 12 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse

rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Otsus

saadetakse taotlejale e-keskkonna kaudu.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 4 ja 5 või teistele määruses

nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

Taotlusvooru maht on 1 000 000 eurot. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui täielik

rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud,

arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi.

Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada

tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega

tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele,

sh toetuse ettemaksetele. Õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või

täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a juhul, kui teavet on võimalik toetuse

andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, toetusest loobub, määratakse toetus paremusjärjestuses

järgmisele taotlejale hindamisjuhendi järgi.

Paragrahv 13 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus esitada

oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, v.a juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning

puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, v.a juhul, kui toetuse saaja

taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist (§-d 14–

15).

7

Paragrahvi 14 kohaselt võib toetuse andja või saaja algatusel toetuse rahuldamise otsust muuta.

Seda võib teha kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste

lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab

kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on õigus

keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse

alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse

perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teeb toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

Paragrahv 15 reguleerib toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Taotluse

rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

see on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ning tal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruannete esitamist (§-d 16–18).

Paragrahvi 16 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ühes osas, et vähendada

halduskoormust ja suurendada toetuse saaja rahastuse kasutamise paindlikkust. Väljamakse

tehakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kui taotluse

rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast selle saabumist või

täitmist.

Paragrahv 17 reguleerib toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasinõudmist. Toetuse saaja esitab

projekti aruande toetuse andjale e-keskkonnas ning seda menetletakse kuni 90 tööpäeva

esitamisest arvates.

Aruande tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada. Kui

aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks, mil aruande menetlemise aeg peatub.

Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on esitatud tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse

andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist.

Paragrahv 18 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse

toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud

juhtudel (nt on toetust makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; tulemused ei ole

saavutatud; abikõlblikud kulud on plaanitust väiksemad; kuludokumente on kasutatud muu

8

toetuse kuludokumendina; toetuse saaja esitab valeandmeid või varjab andmeid; aruanne ei ole

esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; toetuse

andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega).

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva

jooksul.

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on

toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem

kui neli kuud.

Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja

maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

8. peatükk sätestab toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused (§-d 19–22).

9

Paragrahv 19 reguleerib toetuse saaja kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud

kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses

fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh:

1) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses sätestatu järgi;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt

kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste

teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või

ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui

odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

5) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sh toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke

selgitusi ning andmeid, sh väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme

tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab tal teha dokumentidest

koopiaid ja väljavõtteid;

6) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks

igakülgset abi;

7) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist

takistavast asjaolust, sh pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti

odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

9) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

10) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahvi 20 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja

nõuandeid, esitada oma seisukohad, tutvuda enda kohta koostatud dokumendis sisalduva või

sellega seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning loobuda toetusest või

tagastada see igal ajal täies ulatuses.

Paragrahvi 21 kohaselt on toetuse andja kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja

jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude

dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest arvates;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e-keskkonnas;

5) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates

õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

Paragrahvi 22 kohaselt on toetuse andjal õigus:

10

1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sh toetuse kasutamise

vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate

dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude

kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

projekti maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) kontrollida toetuse kasutamist;

8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise

suutlikkust;

9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;

10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse

olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Antud toetusega hõlmatakse toetuse andmise tingimustele vastavad eraõiguslikud juriidilised

isikud, kes pakuvad meediateenust kogu Eesti territooriumil. Toetuse abil toodetud ja avaldatud

meediasisu on täielikult kohaliku iseloomuga ehk suunatud ainult Eestis elavale venekeelsele

elanikkonnale. Tegemist on riikliku rahastamisega meediasisu toomiseks, mis on venekeelsele

elanikkonnale (sh kogu üldsusele) tasuta kättesaadavaks tehtud ning mis täidab sotsiaalset

eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik.

Toetusel puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei

mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega ei vasta meetme alusel antav toetus riigiabi

kriteeriumidele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt ei ole toetuse

andmise puhul tegemist riigiabiga.

Kui eelviidatud reegleid rikutakse (meediasisu ei ole tasuta kättesaadav), on tegemist

ebaseadusliku riigiabiga ja kohaldub tagasinõudmise regulatsioon.

4. Määruse mõjud

Projekt aitab Eesti sõltumatul erameedial luua ja edastada venekeelset inforuumi

tasakaalustavat ja ühist inforuumi kujundavat ajakirjanduslikku sisu ning seeläbi toetada Eesti

ühiskonna sidusust.

Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

11

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest summas 1 000 000 eurot. Eelnõu

rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Eesti Meediaettevõtete Liidule. Rahandusministeeriumilt tähtaja jooksul

ettepanekuid või märkusi ei laekunud, mistõttu loetakse eelnõu kooskõlastatuks. Eesti

Meediaettevõtete Liidu ettepanekuga tõsta toetuse maksimummäära 300 000 eurolt

350 000 euroni ei ole arvestatud ning Eesti Meediaettevõtete Liit on täiendavate selgitustega

nõus. Ettepanekuga lühendada taotluste menetlemise tähtaega kuni 15 päevani ei ole arvestatud.

Samas märgime, et menetlejale on menetlemiseks antud kuni 40 tööpäeva, mis tähendab, et

võimaluse korral võib menetlus olla kiirem.