Detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 19.11.2024 nr 2024/8-1/720-7

Meie 21.11.2024 nr 7.2-1/24/2697-9

Virtsu Tallinna mnt 31 maaüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Lääne maakonna Lääneranna valla Virtsu

alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse (katastritunnus 43001:001:0884) detailplaneeringule

(edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on muuta tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 maaüksuse

sihtotstarvet, jagada kinnistu 28 krundiks, määrata kruntidele ehitusõigus ja lahendada taristu.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Tallinna_mnt_DP-Virtsu-1k_20241114.asice

58581095, [email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Töö nr. 23 - 41

Registrikood: 77000298 Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Detailplaneeringu algatamise otsus: Lääneranna vald, Pärnu maakond 24. märts 2022. a. nr. 38

Huvitatud isik: K.MET AS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Esindaja: Mardo Leiumaa, juhatuse liige ........................................... 202..... a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ........................................... 202..... a. nr. .......

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Lääneranna vald, Pärnu maakond

Vaade Tallinna mnt 31 maaüksusele (Maa-ameti fotopank 2023).

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2024. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 3 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................................... 6 1.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek .......................................................................................... 6 1.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 9 1.6 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 11 1.7 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 28 1.8 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 37 1.9 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 39 1.10 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 39

2. JOONISED

2.1 Situatsiooni joonis ............................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 43 2.2 Tugijoonis ............................................................................ M 1 : 600 ............................................................. 44 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 600 ............................................................. 45 2.4 Tehnovõrkude koondjoonis ................................................ M 1 : 600 ............................................................. 46 2.5 Kruntimise joonis ................................................................ M 1 : 1000 ........................................................... 47 2.6 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonis .................. M 1 : 10 000 ......................................................... 48 2.7 Kõlvikute paiknemise joonis ............................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 49

3. KOOSKÕLASTUSED

3.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 51 3.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 52

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lääneranna Vallavolikogu otsused 24. märts 2022. a. nr. 38 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu algatamine“ ja 24. märts 2023. a. nr. 99 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning Lisa 1 Lemma OÜ 23. jaanuar 2023. a. koostatud „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ ja Lisa 2 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on K.MET AS (esindaja Mardo Leiumaa, juhatuse liige). 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014. a., osaliselt 01.01.2015. a. ja

01.08.2017. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 6. Meresõiduohutuse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.01.2003. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.10.2019. a.). 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, 23.02.2023. a. otsus nr. 263. a.). 9. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi käskkiri 22.03.2018. a. nr. 1.1-4/70). 10. Hanila valla üldplaneering (Hanila Vallavolikogu otsus 17. detsember 2003. a. nr. 32). 11. Entec AS „Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 ja 35 kruntide vahelise ala (reoveepuhasti) detailplaneering“ (kehtestamise

korraldus 12.06.2002. a. nr. 144). 12. Tinter-Projekt AS „T-10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee Virtsu aleviku lõigu km 65.700-76.450

detailplaneering“ (kehtestamise korraldus 17.12.2002. a. nr. 12). 12. Lääneranna Vallavolikogu otsus 24. märts 2022. a. nr. 38 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu

algatamine.“ 13. Lääneranna Vallavolikogu otsus 24. märts 2023. a. nr. 99 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine.“ Lisa 1 Lemma OÜ 23. jaanuar 2023. a. koostatud „Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.“ Lisa 2 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad.“

14. Transpordiameti kiri 18. mai 2022. a. nr. 7.2-1/22/8764-2 „Seisukohtade väljastamine Tallinna mnt 31 detailplaneeringu koostamiseks.“

15. Matsalu Veevärk AS 16. september 2022. a. „Tehnilised tingimused nr LR/195.“ 16. Lääneranna Vallavalitsuse kiri 18. oktoober 2022. a. nr. 2022/8-1/2032-2 „Seisukohad sadevete lahenduse

planeerimiseks.“ 17. Terviseameti kiri 10. veebruar 2023. a. nr. 9.3-1/23/876-2 „Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse

detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang.“ 18. Rahandusminsteeriumi kiri 28. veebruar 2023. a. nr. 15-4/807-2 „Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringu

KSH vajalikkuse ning lähteseisukohtade kohta arvamuse avaldamine.“ 19. Keskkonnaameti kiri 02. märts 2023. a. nr. 9.3-1/23/876-2 „Seisukoht Tallinna mnt 31 (Virtsu alevik)

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegiline hindamise vajalikkuse kohta.“ 20. T-Konsult OÜ 02. veebruar 2024. a. töö nr. P23111 „Tallinna mnt 31, Virtsu detailplaneeringu liiklusmõju arvutus.“.

Lisa 1 „DP ala ligipääs riigimaanteelt 10“ joonise nr. TL-4-01, mõõtkava M 1 : 500. Lisa 2 „DP ala ligipääs ja teedevõrk“ joonise nr. TL-4-02, mõõtkava M 1 : 1000.

21. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 28. märts 2024. a. „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2863.“ Lisa „Skeem TT2863_090J02.“

22. Imatra Elekter AS 02. aprill 2024. a. „Elektrivarustuse tehnilised tingimused nr. TT-27124L.“ 23. Telia Eesti AS 26. aprill 2024. a. „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38825274.“

Lisa 1 „N22224 Üldskeem.“ 24. A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021. a. koostatud " Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala

plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. 25. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE

Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Lääne maakonnaplaneering 2030+ ja Hanila valla üldplaneering. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Virtsu poolsaarele. Planeeringualal ei esine kultuuriväärtusega objekte, puhkealasid ja maardlaid. Pärnu ja Haapsalu maakondlike keskuste kõrval on piirkondlikuks keskuseks Virtsust 25 km kaugusel asuv Lihula linn. Virtsul omab tähtsust Lääneranna valla edelaosa elanike teenindamisel, toetudes tugevalt endise Hanila valla piirkonnale. Virtsu arengueeldus tuleneb mereäärsest asukohast, paiknemisest riigi põhimaantee ja riikliku tähtsusega reisisadama vahetus läheduses. Suuremad ettevõtlusalad Lääne-Eestis on koondunud Pärnu ja Haapsalu, vähemal määral Lihula juurde ning põhimaanteede Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja Risti-Virtsu- Kuivastu Kuressaare ning Pärnu-Lihula tee vahetusse lähedusse, kus on olemas soodsad tingimused infrastruktuuride väljaarendamiseks ja paikneb enam kohapealset tööjõudu. Maakonna peamised töökohtade koondumiskohad on suuremad keskused, sh. Virtsu. Kahaneva elanikkonna tingimustes on otstarbekas koondada töökohad suurematesse keskustesse sh linnalise asustusega aladele ja maanteede vahetus lähedusse, luues olemasoleva infrastruktuuri ja tööjõuga parimad eeldused ettevõtluskeskkonnaarendamiseks. Tänase seisuga on viimastel aastatel Virtsus elanikkond pigem kasvanud ning käesoleva planeeringu elluviimisel on eedlada elanikkonna kasvu. Väljaspool maakonnalinnu suudavad kõige paremini tagada mitmekülgset ettevõtluskeskkonda kohalikud keskused (sh Lihula ja Virtsu), mis ühtlasi loovad töökohti ka nende tagamaa sh lähimate madalama tasandi keskuste elanikele. Madalama asustustihedusega ja geograafiliselt kaugel paiknevad keskused vajavad kohapealseid töökohti, et tuua piirkonda juurde rohkem püsielanikke. Oluline on soodustada aastaringsete töökohtade teket nendes piirkondades, kus töökohtade kättesaadavus sesoonsuse tõttu on oluliselt suurem suvisel perioodil (eelkõige rannikuäärsetes piirkondades). Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatav üks uus ettevõtluspiirkond on Virtsu. Keskuste ja ettevõtluspiirkondade paiknemine Lääne ja Pärnu maakonnas on tugevalt seotud põhimaanteedega (sh Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee), mille äärde koondub suurem osa piirkonna elanikkonnast ja aktiivsem majandustegevus. Ühe üleujutusohuga seotud riskipiirkonnana on määratletud Virtsu alevik. Kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri, on soovitav arvestada üleujutusohuga vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni ja vältida maapinna täitmist. Avalikele supluskohtadele ja supluseks sobilikele liivarandadele tuleb võimaldada avalik juurdepääs ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Soodustada tuleb endiste ja olemasolevate lautrikohtade taastamist, kasutamist ning tagada vajalikud juurdepääsud sh paatide vette laskmise kohtadesse. Võimalusel tuleb vältida uute juurdepääsuteede kavandamist ranna-aladele läbi looduskaitseliste objektide, väljaarvatud juhtudel, kui see on vajalik kohaliku eluolu edendamiseks ja traditsiooniliste eluviiside säilimiseks. Pärnu ja Lääne maakonnas paiknevad riiklikult olulised reisisadamad: Pärnu, Virtsu ja Rohuküla sadamad. Virtsu sadama tähtsus seisneb eelkõige reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on Virtsu sadamal olemas tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Mereturism omab läänerannikul suurt arengupotentsiaali. Vastavalt kohalike omavalitsuste huvile on täiendavalt käsitletud maakondliku tähtsusega perspektiivsete väikesadamatena teiste seas ka Virtsu kalasadamat ja Virtsu Vanasadamat. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon, jne), soodustades seeläbi väikeettevõtlust. Sadamate väljaarendamisel tuleb tagada päästevõimekuse tõstmiseks võimalikult kiire juurdepääs merele ning veeskamis- (nt. slipp) ja ümberkeeramise koht päästeautodele. Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Planeeringualal kehtib Hanila Vallavolikogu 17. detsember 2003. a. määrusega nr. 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneering. Virtsu aleviku asustusstruktuur ja tänane ilme on mõjutatud 1970ndate lõpust kolhooside edendamise ajast. Sellest ajast on pärit enamus tootmishooneid ja korruselamud Virtsu alevikus ning ümbruskonna külades. Virtsu alevik on tekkinud endise mõisa ümbrusse, siin on olnud pikka aega Lõuna-Läänemaa kalanduse keskus. Aleviku arengu põhiline mõjutaja on olnud kalurikolhoos Virtsu Kalur, tänu millele elanike arv poolsaarel mitmekordistus. Strateegiliselt oluline on Virtsu sadam, mille kaudu toimub praamiühendus Saaremaaga.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Puhkealade ressursina käsitleb vald Väinamere äärseid rannaalasid: Virtsu poolsaarel asuv Majaka puhkeala, kus on võimalus telkida. Puhkealade ressursina Liivi lahe osas asuvatest rannaäärsetest aladest käsitleb vald lisaks Vanaluubi puhkeala, siin on supluskoht ja peatumisvõimalus neile, keda huvitavad Laelatu ja Puhtulaiu vaatamisväärsused. Vallas on mitmeid paiku, kus armastatakse teha jaanituld ja läbi viia koosviibimisi kultuuriürituste korraldamise või puhkuse eesmärgil. Sellisteks kohtadeks Virtsus on Virtsu mõisa park, Vanalinna sadama ja Virtsu linnuse ümbrus, Virtsu rannahoone Tallinna mnt 31 territooriumil, kus toimub vilgas kultuuritegevus ja kus toimub ka vabaõhuetendusi. Suur hulk turiste külastavad Virtsu alevikku peamiselt läbisõidul Saaremaale. Suureneva turistide voo teenindamiseks on mõistlik ja vajalik arendada Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee teetrassi piirkonda kogu vajalik infrastruktuur, kaasa arvatud kütusetanklad ja sõidukite peatuspaigad. Mereturism on järjest populaarsemaks muutumas. Kuna Virtsu asub vaid päevateekonna kaugusel teistest lähematest jahisadamatest on ka jahituristide arv suurenemas. Lähiala teenindus- ja kaubandusettevõtjad koondunud Virtsu alevikku, kus nende tegevus oleneb olulisel määral praamiootajate hulgast ja ootamise aja pikkusest. Hanila valla üldplaneeringuga on mere ranna ulatuseks Virtsu alevikus kehtestatud 50 m, mis on ühtlasi määratletus ehituskeeluvööndina. Ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks annab nõusoleku Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud kehtestatud üldplaneeringu alusel või üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu alusel. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks nähakse ette tee äärde kaitsevöönd. Virtsu aleviku tänavate kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga. Väärtuslik maastik on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga ilus maastik, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid ajaloolisi elemente kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ning teistele elusolenditele. Väärtuslike maastikena käsitleb Lääneranna vald teiste seas ka Puhtu-Laelatu ala. Ala teeb väärtuslikuks liigirikka taimestikuga laid Virtsu lähistel, laialehine mets, Puhtu mänd ja tamm, linnutorn, kultuurilooline taust, mälestussambad, Virtsu-Laelatu teetamm, Laelatu puisniit, Pivarootsi rand. Ilmekad teelõigud: Virtsu-Laelatu tee, pikkus 2,5 km: Asub kogu pikkuses Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ja moodustab lõigu 1930datel ehitatud Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee tammist. Teetamm on rajatud üle Mõisa ja Rame lahte eraldava kitsa väina, teelt avanevad kaunid vaated Virtsu poolsaart mandrist eraldavale vaheldusrikkale rannamaastikule. Head vaatekohad avanevad Virtsu linnuse varemetes vaatega Väinamerele, endisel raudteesillal, mis ületab ühenduskanalit Mõisa ja Rame lahe vahel ning Puhtu linnutornist ja Virtsu Rannahoonest. Üldplaneeringuga on määratletud, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik Virtsu alevikus, kus detailplaneeringu kohustusega alad langevad kokku tiheasustusega aladega. Virtsu alevik on osaliselt määratud reovee kogumise alaks. Detailplaneering on aluseks:

• uute hoonete (välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamisele ja püstitamisele;

• olemasolevate hoonete (välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned) maapealsest kubatuurist üle 33% suurusel laiendamisele ja selle ehitusprojekti koostamisele;

• maa-alade kruntideks jaotamisele; uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele.

Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib taotleda ka üldplaneeringu osalist muutmist (va. käesolevas planeeringus kehtestatud keelu korral). Detailplaneeringu koostamist Lääneranna valla territooriumil korraldab Lääneranna Vallavalitsus, kes võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga, kellel on soov antud maa-alale ehitada, sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Kui detailplaneeringu läbiviimist finantseerib maaomanik või ehitustegevusest huvitatu, on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada avalikkusega suhtlemist planeeringuprotsessi käigus. Ehitamise printsiibid tiheasustusega alal: Virtsu aleviku tiheasustusega aladel on käesoleva üldplaneeringuga kehtestatud reserveeritud elamumaadel krundi suuruseks minimaalselt 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks kuni 250 m2. Rajatavate uusehituste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv krundil on kuni 2 hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m. Nimetatud tingimustega on arvestatud ka kehtivas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud kehtivat üldplaneeringut arvestades; arvestatud on ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.3 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek (Planeerimisseadus § 142 lg 1 ja 7) kehtiva Hanila valla üldplaneeringu muutmiseks. Muuta üldplaneeringu järgne planeeringualal tootmismaa juhtotstarbe osaliselt äri-, ühiskondlike hoonete- ja elamumaaks. Planeeringuala juhtotstarve mitmekesistamine on vajalik, et võimaldada alal mitmekesisemat arendustegevust, sh lisaks tootmisele, äri-, puhke- ja elamumajandust, avada mererand avalikkusele. Planeeringualal senisest mitmekülgsem tegevus arvestab paremini Virtsu suurust, elukondlikku olustikku, arengueeldusi ning väljakujunenud asustusstruktuuri ning loob ühtlasi täiendavaid eeldusi aleviku arenguks. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit planeeritud hoonestusalade ja juurdepääsuteede ulatuses lähtudes rannas väljakujunenud ehitusjoonest, maa-ala senisest kasutusest ning arvestades ranna kaitse eesmärke, eesmärgiga suunata ehitustegevus Virtsu tiheasustusalal rannas inimtegevusest oluliselt mõjutatud aladele.Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ka Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 tähenduses. 1.4 RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast planeeringualal ning Hanila valla üldplaneeringust, kus Tallinna mnt 31 maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning maakasutuse juhtotstarvet on tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa. Planeeringu üheks eesmärgiks on suunata ehitus- ja muu tegevus Virtsus hoonestatud ja inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele (nn „brownfield”), sh paikadesse, looduslik rand on juba pikemat aega kadunud olnud, vähendades seeläbi ühtlasi survet mujal Virtsus ning Virtsu ümbruses rannapiirkonnas ehitamiseks. Planeeringualaks oleva Virtsu Tallinna mnt 31 katastriüksuse pindala on Maa-ameti infoportaali „Minu kataster” (https://minu.kataster.ee) andmeil 85692 m2, sh õuemaa 82555 m2 (96,3% planeeringualalst), muu maa 652 m2 (0,8%), looduslik rohumaa 2485 m2 (2,9% planeeringualast). Loodusliku rohumaa kõlvik asub Tallinna mnt ääres. Planeeringualal asub kokku 22 ehitisregistris registreeritud ehitist. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine võimaldab Tallina mnt 31 maaüksusele kaheksa üksikelamu ja kuni seitsme abihoonega krundi rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tallinna mnt 31 maaüksusel määratud tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa juhtotstarve, olemasolevad Tallinna mnt 31 paiknevad hooned ja rajatised asuvad osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Üldplaneeringuga või detailplaneeringuga ei ole Tallinna mnt 31 maaüksusel ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kehtivas üldplaneeringus on Virtsus mererannal ehituskeeluvöönd märgitud üldjuhul 50 m rannajoonest (tavaveepiirist). 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Hanila valla üldplaneeringus ei ole korduva üleujutusega ala piir määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 4 sätestab, et korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva Looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Tallinna mnt 31 maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Tallinna mnt 31 maaüksustele hoonestusalad, lisaks olemasolevatele toomis- ja ärihoontele, ka 11-e üksikelamu ja abihoonetega ning uue sadamahoone planeerimine, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Väinamerd ega selle kallast võrreldes olemasolevaga. Tallinna

mnt 31 maaüksusele planeeritud hoonestusalad järgivad ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont ning asuvad sellest sisemaa poolses küljes. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on tehtud alal, kus varasemalt on rajatud erinevad hooneid ja rajatisi koos muldkehadeganing tõstetud maapinda. Arvestades varasemat pikaajalist kalatööstuse perioodi, siis osaliselt endistesse tootmishoonetesse kaasaegse tootmise loomine ning tootmisest vähem keskkonna mõjutavate tegevuste kavandamine ei mõjuta täiendavalt ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist võrreldes olemasoleva olukorraga. Planeeringu kehtestamisega väheneb tootmismaa juhtotstarbe osakaal planeeritaval alal 100%-lt 31,2 %-le. Ehitustegevust kavandatakse ehituskeeluvööndis asuval olemasoleval hoonestatud alal ehitujoonest sisemaa poole. Hoonestamiseks kavandatud kruntidel juba asuvad hooned va Positsioon 5 ja Positsioon 19 (elamumaa krundid, millest Positsioon 5 krundi olemasolev hoone osa lammutatakse).

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Looduskoosluseid planeeringualal säilinud ei ole. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub osaliselt Väinamere ranna 50 m laiuses ehituskeeluvööndis. Tallinna mnt 31 maaüksuse kesk- ja idapoolne maa-ala jääb väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringuala piirneb lääneküljel Väinamere hoiualaga ning Natura 2000 Väinamere linnualaga ja Natura 2000 Väinamere loodusalaga. Hoiuala kaitsekord tuleneb Looduskaitseseaduse §-dest 14, 32 ja 33. Kõnealustel maaüksusel Looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavad alad puuduvad. Keskkonnaameti kirjas 02. märts 2022. a. nr. 6-2/23/2324-2 on Keskkonnaamet seisukohal, et lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused liigid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevate liikluspindadele planeeritud tänavat ja juurdepääsuteid, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Virtsu alevik asub Virtsu poolsaaarel ning asula tekkimine ja areng on olnud seotud sadamatega ning mereliste tegevustega. Virstus on ajalooliselt hoonestus olnud ja rajatud Tallinna mnt ja mere vahele. Planeeringu elluviimise tulemusel korrastataks oluline lõik Virtsu rannast ning planeeringuala võtaks taas sisse keskse koha mis tal kuni viimaste aastakümneteni Virtsus oli. Ranna-alal asuvad endise kalatööstuse ehitised korrastatakse, maa-ala puhastatakse sinna jäetud jäätmetest.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine parandab oluliselt juurdepääsu kallasrajale ja liikumisvõimalusi sellel. Planeeringulahendus näeb ette avaliku kasutusega rannapromenaadi rajamise kallasraja alale. Planeeringu eesmärkide täitumisel paraneb juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga märkimisväärselt ning luuakse täiendavad ja toetavad tingimused vabaks liikumiseks rannal.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Looduslikke kooslusi planeeringualal ei ole. Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Tallinna mnt 31 maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel III kaitsekategooria taimeliike. III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Hink (Cobitis taenia) asuvad planeeringualast läänes, mille läänepoolne serv lõikub mõnedes kohtades Natura alade ja Väinamere hoiualade piiridega. Planeeritav maa-ala on kaetud olemasolevate tootmishoonete ja –rajatistega, lammutatud hoonete ja rajatiste asemetega ning liikluspindadega. Planeeringuala väikesed loodusliku rohumaa tükid asuvad Tallinna mnt ääres. Planeeringuala kagunurgas on mõned üksikud puud. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks on planeeritavate hoonestusala juures lubatud üksikute puude raie hoonete ümbruses, mis selgub täpsemalt hoone projekteerimise ja ehitamise käigus. Tehnovõrkude rajamiseks haljastuse raiet ette näha ei ole, kuna tehnovõrgud on planeeritud teede serva lagedale alale.

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kuigi kõrghaljastuse osakaal on planeeringualal minimaalne, tuleb väljaspool hoonestusalasid ja tee-maad kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lõige 2). Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel kohati praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala maapinna kõrgus jääb vahemikku +1,7...+2,8 m/abs idapoolsel osal ning kuni +0,0...+0,5 m/abs planeeringuala lääneküljel mererannal. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga ida suunas. Planeeringuala hoonestusalad on planeeritud +1,5....+3,1 m/abs kõrguse vahemikku Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma eeldatavalt negatiivset mõju, sest hoonestusalad on planeeritud olemasolevate hoonete ja rajatiste ning kunagiste ehitiste asukohtadesse. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritaval alal on hetkel valdavaks kõlvikuks õuemaa (82555 m², 96,3 % planeerinavast alast), looduslik rohumaa 2485 m² ja muu maa 652 m². Loodusliku rohumaa kõlvik asub Tallinna mnt ääres väikeste eraldiseisvate tükkidena. Tallinna mnt 31 maaüksuse kruntimise ja hoonestuse püstitamise järgselt väheneb planeeringuala rannaga piirnevate kruntide õuemaa kõlviku osakaal ja suureneb (tekib) ranna ehituskeeluvööndisse jääv loodusliku rohumaa kõlvik. Rohumaa kõlviku senine pindala 2485 m² peaks arvestuslikult suurenema üle 13100 m², seega ranna ehituskeeluvööndisse jääva loodusliku rohumaa kõlviku osakaal suureneb ca 525% ehk 5 korda. Täpsem kõlvikute osakaal selgub pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuste moodustamist. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ei toimu loodusliku rohumaa kõlvikul, vaata Kõlvikute paiknemise joonis. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavale alale on tagatud juurdepääs külgnevalt Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare riigimaanteelt, millelt rajatakse juurdepääsud planeeringualale ja edasi paralleelselt riigimaanteega tänav hoonestusaladeni. Tänava maa-ala on kattuvalt planeeritud praeguste liikluspindadega. Tänava maa-ala on planeeritud hoonestusalade keskele, jäädest valdavalt hoonestusaladest sisemaa poole. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale. Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord planeeringust huvitatud isiku poolt võimalikult kiiresti taastada. Hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud on võimalik välja ehitada tänava maa-alal ja hoonestusalade läheduses, kus ehitustöödega võimaliku hävinenud haljastuse saab taastada. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisega (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja nende tegevustega seotud ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa negatiivset mõju ranna kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalal, kuhu üldplaneeringuga on määratud tootmishoonete, -rajatiste ja ladude maa juhtotstarbe. Virtsu alevik on oma tiheasustatud osas suhteliselt kompaktselt hoonestatud alevik, kus suur osa hoonestusest ja majapidamistest on koondunud juba ajalooliselt mere ja Tallinna maantee (riigimaantee) vahele, sadmate lähedusse ja paari tänava äärde. Tallinna mnt 31 maaüksuse planeeritud hoonestusalast lähim elamu asub ca 80 m kaugusel põhja suunal Tallinna mnt 35 maaüksusel (tunnus 19502:003:0229) ning nende vahele jääb roostunud rohumaa ja Virtsu aleviku Matsalu Veevärk AS reoveepuhastiga Tallinna mnt 35b maaüksus (tunnus 19502:003:0135). Tallinna mnt 35 maaüksuse hoonestus jääb merest ca 46 m kaugusele. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide andmetel asub piirkonna ajalooline hoonestus samuti eelnimetatud naabermaaüksustel. Planeeritud tootmismaa ja ärimaa kruntide hoonestusalad on kujundatud ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont arvestades joonest sisemaa poole olemasolevale hoonestatud alale. Planeeritud üksikelamute hoonestusalad

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

on samuti kujundatud ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont arvestades sisemaa poole. Elamumaa kruntide hoonestusalad jäävad sarnasele kaugusele või kaugemale merest võrrelduna, sarnaselt teiste Virtsus mere ja Tallinna mnt vahele ehitatud elamute ja muu hoonestusega. Planeeritud Tallinna mnt 31 maaüksuse hoonestusalad ja juurdepääsutee paiknevad riigimaantee ääres, mistõttu nii Tallinna mnt 31 maaüksusele ligipääsu tagamisel kui ka kommunikatsioonide rajamisel kahjustatakse vähem olemasolevat looduskeskkonda. Kruntidele erinevate sihtotstarvete planeerimisega ja järgnevale planeeringualal eelduslikule mitmekesisele kasutusele, soodustakse loodussõbralikuma keskkonna tekkimist senise tootmismaa arvelt. Planeeringualal on kavandatud 7 elamumaa krunti, kus taodeltakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.5 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.5.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus asuvat Tallinna mnt 31 (katastritunnus 43001:001:0884, sihtotstarve 100% tootmismaa, pindala 85692 m², registriosaga nr. 1249632) maaüksust. Maapind Tallinna mnt 31 maaüksusel on küll tasane, kuid langeb ühtlaselt mere suunas. Kõrgusarvud jäävad keskmiselt vahemikku 1,7...2,8 m/abs maa-ala idapoolsel küljel kuni 0,0...0,5 m/abs maa-ala läänepoolsel mererannal, st. kõrguste vahe ca 226 m peale on ca 2,3 m. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel asub planeeringuala vähesel määral Väinamere hoiualal (Läänemaa) ning Natura 2000 Väinamere linnualal ja Natura 2000 Väinamere loodusala (maaüksuse läänepoolne serv lõikub mõnedes kohtades). Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal. Planeeringuala asub osaliselt Virtsu üleujutusriskiga alal ja sellele ulatuvad Väinamere veekaitsevöönd, ranna ja kalda ehituskeelu ning piiranguvöönd. Olemasolev hoonestus asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Teadaolevalt muinsuskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Alal paikneb pärandkultuuri objekt Virtsu kalatehase vana veetorn (nr 430:PNL:001). Planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Maa-ameti andmetel on Tallinna mnt 31 maaüksuse kõlvikuline koosseis: looduslik rohumaa 2485 m², õuemaa 82555 m² ja muu maa 652 m². Planeeringuala piirneb põhjas Matsalu Veevärk AS Virtsu aleviku reoveepuhastiga, kirdest hoonestatud ärimaa maaüksustega, edasi põhjasuunas asuvad rannaga piirnevad elamumaa maaüksused. Planeeringualast idas teisel pool Risti- Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed asuvad elamumaa maaüksused, lõunas hoonestamata loodusliku rohumaaga maaüksus.

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, september 2023)

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringualal asuvad endise Virtsu Kalatehase toomishooned ja veel mitmed endise kalurikolhoosiaegsete allasutuste hooned: konservitsehh koos laboratooriumiga, plekitsehh, rookimistsehh, valmiskaubaladu, katlamaja, külmhoone, ehitusosakond, puidutsehh, biopuhasti ja kontor ning ning Virtsu Vanasadama kai. Tootmismaa sihtotstarbega Tallinna mnt 31 maaüksus on tootmistegevuse katkemise tõttu osaliselt kasutusest väljas. Planeeringust huvitatud isiku soovil kavandatakse planeeringuala kruntidele erivaid sihtotstarbeid, et maa-ala oleks atraktiivse kasutusega nii ettevõtjale, Virtsu elanikule kui külalisele. 1.5.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast Tallinna mnt 35b maaüksusega (tunnus 19502:003:0135, sihtotstarve jäätmehoidla maa 100%, pindala 7629 m²), kirdest Tallinna mnt 33b maaüksusega (tunnus 43001:001:0885, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 5601 m²), idast 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee maaüksusega (tunnus 19502:003:1090, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 77437 m²), Tallinna mnt 33a maaüksusega (tunnus 19502:003:0720, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 1148 m²), Tallinna mnt 33 maaüksusega (tunnus 19502:003:0160, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1541 m²), kagust 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee L5 maaüksusega (tunnus 19502:003:0264, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 279 m²), lõunast Tallinna mnt 31a maaüksusega (tunnus 19502:003:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 32743 m²) ning läänest Suure väinaga. 1.5.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Tallinna mnt 31 maaüksus külgneb ida poolt riigiteega 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee, millelt on olemasolev mahasõit maaüksusele. Planeeringualale nähakse ette olemasoleva mahasõidu likvideerimine ja ligipääsuks uue mahasõidu rajamine. Lähim ühistranspordi bussipeatus asub planeeringuala kirdenurgast ca 50 m kaugusel riigimaantee servas. 1.5.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal kulgevad 10 kV maakaabelliinid ja 0,4 kV maakaabelliinid, side maakaabelliin, lokaalne 0,4 kV õhuliin tänavalgustuse mastidega, lokaalsed vee-, kanalisatsiooni ja sajuvete torustikud. 1.5.6 Kehtivad piirangud 1.5.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hanila valla üldplaneering (kehtestatud 17. detsember 2003. a.); - Väinamere hoiuala (Läänemaa), registrikood KLO2000241 (maaüksuse läänepoolne serv lõikub mõnedes kohtades); - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood RAH0000133 (maaüksuse läänepoolne serv lõikub mõnedes kohtades); - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood RAH0000605 (maaüksuse läänepoolne serv lõikub mõnedes

kohtades); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Hink (Cobitis taenia), registrikood: KLO9120954; - Kallasrada (laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist); - Ranna või kalda piiranguvöönd (laius on Väinamere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m); - Ranna või kalda veekaitsevöönd (ulatus Väinamerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m); - Ranna või kalda ehituskeeluvöönd (laius on alevikus selgelt piiritletaval tiheasustusalal 50 m 1 m kaldajoone

kõrgusväärtusest); - Geodeetilise märgi kaitsevöönd (pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 m märgi

keskmest); - Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare tee kaitsevöönd (tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast

10 m); - Korduv üleujutusala, kattuv pindala: 5127.27 m²; - Puurkaevu, ID: PRK0013948, veehaarde sanitaarkaitseala (ulatus 50 m); - Puurkaevu, ID: PRK0013953 (veehaarde sanitaarkaitseala ulatus 50 m); - Kalakonservi:(Lihula) alajaam (alajaamade ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest); - Külma:(Lihula) alajaam (alajaamade ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest); - 10 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - 0,4 kV elektri maakaabelliin (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit,

puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist); - Sidekanalisatsioon, ELA SA (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge); - Side maakaabelliin, Telia Eesti AS (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge).

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Enne krundi müüki seada krunti läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 5. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 6. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 7. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 8. Positsioon 27 krundi tänavale ja parklatele seatakse avalikku kasutusse määramise vajadus. 9. Positsioon 13, Positsioon 15 ja Positsioon 16 krunte läbivale teele seatakse avalikku kasutusse määramise vajadus. 10. Positsioon 11 ja Positsioon15 kruntide maa-alale seatakse avalikku kasutusse määramise vajadus. 11. Positsioon 3, Positsioon 4, Positsioon 5, Positsioon 6, Positsioon 7, Positsioon 11, Positsioon 13, Positsioon 15,

Positsioon 16 ja Positsioon 22 krunte läbivale planeeritud rannapromenaad (jalgteele) seatakse avalikku kasutusse määramise vajadus.

12. Positsioon 17, Positsioon 18 ja Positsioon 19 krunte läbivale perspektiivne rannapromenaad (jalgteele) seatakse avalikku kasutusse määramise vajadus.

13. Maaüksus asetseb Väinamere hoiuala (Läänemaa), kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 14. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja

piirangutest. 15. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja

maaüksuste sihtotstarvetest. 16. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.5.7 Olemasolevad detailplaneeringud Planeeringuala külgneb põhjast 12. juuni 2002. a. kehtestatud „Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 ja 35 kruntide vahelise ala (reoveepuhasti) detailplaneeringuga“, mille esmane eesmärk oli Virtsu aleviku reoveepuhasti rajamine. Tänaseks on reovee puhasti rajatud ja planeering ellu viidud. Planeeringuala külgneb idast 17. detsember 2002. a. kehtestatud „T-10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee Virtsu aleviku lõigu km 65.700-76.450 detailplaneeringuga“. Tänaseks on planeering ellu viidud. 1.5.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu eesmärgiks tootmismaa sihtotstarbega Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse sihtotstarbe muutmine, maaüksuse jagamine kahekümne üheksaks (29) krundiks, kruntide ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuga soovitakse Tallinna mnt 31 maa-ala jagada 7 tootmishoone ja ladude maa, 1 sadama, 3 kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, 1 majutushoone, 11 üksikelamumaa, 1 turismi-, matka- ja väljasõidukoha, 1 kultuuri- ja spordiasutuse, 1 tee- ja tänavamaa ja 1 parkimisehitisemaa krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa ala soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. 1.6 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine keskkonda - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud asustusmustrit - hoonete, teede, rohumaade omavahelist paigutust ning asustustüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla). Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Planeeringualale on kavandatud endise kalatööstuse hoonete ja rajatiste baasil mitme kasutusotstarbega maa-ala. Planeeringuala tuumosa jääb kasutusse senisel viisil tootmismaana, osaliselt lisanduvad tootmismaa asemele ärimaa ja üldkasutatava maa otstarbega maaüksused, planeeringuala põhja ja lõunaossa elamumaa krundid (planeeringualast põhjas ja idas asub elamute piirkond). Planeeringuga nähakse ette sadamamaa otstarve ajaloolise Virtsu vanasadama osas.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vanasadam on kasutusel paatide, sealhulgas merepääste aluste, hoidmiseks ja veeskamiseks. Vanasadam on väike, selle kasutuse iseloomu ei ole kavas muuta, samuti ei plaanita sadamat kasutada matkade ja väljasõitude korraldamiseks kaitstavatele aladele. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud olemasoleva Virtsu Vanasadama maapealse osa - Positsioon 13 krundi lahendus. Sadama maa moodustab Positsioon 13 krunt. Plaanil kujutatud Positsioon 13 krundi ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Positsioon 13 krundi sadama kai pikendamine, uue kai rajamine, muuli rajamine, sadama akvatooriumi süvendamine jm tegevused merel ei ole käesoleva detailplaneeringu ülesandeks. Endise kalatööstuse puhastusseadmed ja masuudimahutid likvideeritakse. K.MET AS tellimusel on EcoPro AS poolt 2022. a. koostatud „Virtsus Tallinna mnt 31 keskkonnaohtlike objektide likvideerimine, masuudipumpla lammutuse eelprojekt“ töö nr. 1-2022. Keskkonnaohu likvideerimise ja lammutusprojekt on koostatud Tallinna mnt 31 kinnistul keskkonnaohtlike jäätmete likvideerimise ja masuudihoidla lammutamise läbiviimiseks. Tänaseks on töö tehtud ja reostusoht kõrvaldatud. 1.6.1 Krundijaotus Planeeringu eesmärgiks on Tallinna mnt 31 maaüksuse kruntimine 11-ks elamumaa krundiks, 8-ks tootmismaa krundiks, 5- ks ärimaa krundiks, 2-ks transpordimaa krundiks ning 2-ks üldkasutatav maa krundiks ning määrata uutele elamumaa, tootmismaa, ärimaa ja üldkasutatav maa kruntidele ehitusõigused ning hoonestusalad. 1.6.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (m²)

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1.

Positsioon 1 3491 Tankla ja teenindushoone maa, ÄH 50%, Kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa, ÄK 50%

Ärimaa 100%

2.

Positsioon 2 1296 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

3.

Positsioon 3 1321 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

4.

Positsioon 4 1760 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

5.

Positsioon 5 2000 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

6.

Positsioon 6 2297 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

7.

Positsioon 7 6302 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

8.

Positsioon 8 1699 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

9.

Positsioon 9 1978 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

10.

Positsioon 10 2056 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

11.

Positsioon 11 2138 Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa, PT 100%

Üldkasutatav maa 100%

12.

Positsioon 12 1839 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

13.

Positsioon 13 2822 Sadama maa, LS 100%

Tootmismaa 100%

14.

Positsioon 14 2011 Majutushoone maa, ÄM 100%

Ärimaa 100%

15.

Positsioon15 5457 Kultuuri- ja spordiasutuse maa, ÜK 100% Üldkasutatav maa 100%

16.

Positsioon 16 2214 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 100%

Ärimaa 100%

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

17.

Positsioon 17 2200 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

18.

Positsioon 18 4018 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

19.

Positsioon 19 3350 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

20.

Positsioon 20 1869 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

21.

Positsioon 21 1956 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

22.

Positsioon 22 1999 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%

23.

Positsioon 23 1613 Tootmishoone maa, TT 100% Tootmismaa 100%

24.

Positsioon 24 12205 Tootmishoone maa, TT 100%

Tootmismaa 100%

25.

Positsioon 25 2230 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 100%

Ärimaa 100%

26.

Positsioon 26 1950 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 100%

Ärimaa 100%

27.

Positsioon 27 8542 Tee ja tänava maa-ala, LT 90% Parkimisehitise maa, LP 10%

Transpordimaa 100%

28.

Positsioon 28 2705 Parkimisehitise maa, LP 100% Transpordimaa 100%

29.

Positsioon 29 247 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄK 100%

Ärimaa 100%

1.6.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad

1. Planeeringuala suurus - 85692 m2 2. Suurim ehitisealune pind - 21970 m2

3. Suurim rajatisealune pind - 300 m² 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 29 6. Planeeritud ehitusõigusega krunte - 27

1.6.2 Krundi ehitusõigus 1.6.2.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (2 ärihoonet, 1 tanklahoone, 1 tankla varikatus) Lubatud suurim ehitisealune pind - 700 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1040 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 700 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 10,0 m kaubandus- või ärihoonel

- 5,0 m tanklahoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0 ärihoonel

- 1 / 0 tanklahoonel Katused: kalded - 0° - 45°

materjalid - katusekivi, värvitud eterniit, rullmaterjal, värvitud plekk (katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.4 Planeeritud Positsioon 4 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 üksikelamu) Lubatud suurim ehitisealune pind - 140 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 260 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 140 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.5 Planeeritud Positsioon 5 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.6 Planeeritud Positsioon 6 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.6.2.7 Planeeritud Positsioon 7 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 2600 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 3400 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 2600 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 10,0 m või olemasolev kõrgus Hoonete lubatud suurim korruselisus - 1 (osaliselt 2) / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk

(katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.8 Planeeritud Positsioon 8 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 450 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 900 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 450 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk

(katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.9 Planeeritud Positsioon 9 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 1300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 2600 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk

(katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.10 Planeeritud Positsioon 10 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 950 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1900 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 950 m²

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 11,0 m või olemasolev kõrgus Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk

(katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.11 Planeeritud Positsioon 11 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud ehitiste arv krundil - 3 (kuni 3 avaliku kasutusega rajatist või rajatistekogumit:

näiteks mänguväljak, välijõusaal vms.) Lubatud suurim rajatisealune pind - 200 m² rajatisealune pind Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 5,0 m 1.6.2.12 Planeeritud Positsioon 12 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 800 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1600 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 800 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk

(katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.13 Planeeritud Positsioon 13 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 sadamahoone ja 1 sadama abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 500 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m sadamahoonel

- 6,0 m sadama abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0 sadamahoonel

1 / 0 sadama abihoonel Katused: kalded - 0° - 45°

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - sadamahoonel - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Betoonkaide lubatud suurim ehitusealune pind - 400 m² (arvestuslikult olemasolev betoneeritud osa) Planeeritud olemasolevad betoonkaid - 140 jm. Lubatud on projekteerida ja rajada tuletõrjeveevõtukoht. Sadamarajatisted (sh. teisaldatavad) spetsifikatsioonid täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Sadama alal ei laiene ranna ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Sadamal kui veeliikluse objektil ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist (Looduskaitseseadus § 39). 1.6.2.14 Planeeritud Positsioon 14 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 majutushoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1500 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 11,0 m või olemasolev kõrgus Hoonete lubatud suurim korruselisus - 3 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.15 Planeeritud Positsioon 15 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 rannahoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 1350 m² Lubatud suurim rajatisealune pind - 100 m² rajatisealune pind Lubatud suurim suletud brutopind - 2030 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1350 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.16 Planeeritud Positsioon 16 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 ärihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 330 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 610 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 330 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud),

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.17 Planeeritud Positsioon 17 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.18 Planeeritud Positsioon 18 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.19 Planeeritud Positsioon 19 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone)

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 370 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.20 Planeeritud Positsioon 20 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 250 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 460 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 250 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.21 Planeeritud Positsioon 21 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 250 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 460 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 250 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.22 Planeeritud Positsioon 22 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 250 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 460 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 250 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul (abipinnal lubatud 0° - 45°) 0⁰ - 45⁰ 1. kordsel abihoonel 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel abihoonel (abipinnal lubatud 0° - 45°)

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), ,rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus, lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus, lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.23 Planeeritud Positsioon 23 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1000 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.24 Planeeritud Positsioon 24 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 tootmishoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 7500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 11500 m²

22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 7500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 11,0 m või olemasolev kõrgus Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal, veetornil lubatud puitkatus (sh. sindel). Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud, plekk Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.25 Planeeritud Positsioon 25 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 (2 kaubandus- või ärihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 1500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 2500 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 1500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 10,0 m kaubandus- või ärihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45⁰ materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.26 Planeeritud Positsioon 26 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (1 kaubandus- või ärihoone) Lubatud suurim ehitisealune pind - 800 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 1600 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 800 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 10,0 m kaubandus- või ärihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45⁰ materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-

lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), puitkatus (sh. sindel), rullmaterjal. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus, pultkatus Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, kiudtsement voodrilaud Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat

1.6.2.27 Planeeritud Positsioon 29 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 1 (veetorn) Lubatud suurim ehitisealune pind - 20 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 100 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 20 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 16,0 m või olemasolev kõrgus

23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Hoonete lubatud suurim korruselisus - 5 / 0 Katused: kalded - 0° - 45°

materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), rullmaterjal, veetornil lubatud puitkatus (sh. sindel). Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - viilkatus, lamekatus. Välisseinad - puit, kivi, osaliselt klaas, krohv, plekk. Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv.

1.6.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Käesolev planeeringuala on jagatud 7-ks tootmishoone maa, 1-ks sadama maa, 4-ks kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa (sh. 1 tankla ja teenindushoone maa), 1-ks majutushoone maa, 11-ks üksikelamu maa, 1 turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa, 1-ks kultuuri- ja spordiasutuse maa, 1-ks tee ja tänava maa-ala ja 1 parkimisehitise krundiks. Väljaspool sadama krunti asuv mereäärne maa-ala soovitakse kasutusele võtta avaliku kasutusega üldkasutatava puhketsoonina. Tootmis-, kaubandus- ja teenindushoone maa kruntidele on valdavalt määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks ning kõigile üksikelamu maa kruntidele on seatud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid, välja arvatud ranna ehituskeeluvööndisse jäävas osas, kus ehitustegevus ja maastikukujundus peab olema kooskõlas Looduskaitseseadusega. Nii olemasolevate kui uute hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Kruntidele märgitud hoonestusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast planeeritaval alal ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Soovitav on paigutada hoonestus nii, et säiliks rohkem olemasolevaid kasvujõus puid kogu planeeritaval alal. Igale krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt kruntide suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid ehitised peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Hoonete katusekalde valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega. Erinevus hoone katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist. Üksikelamute ja nende abihoonete välisviimistluseks on eelistatud puit (värvitud või muud moodi töödeldud voodrilaud), osaliselt kivi ja klaas ning muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Tootmis-, kaubandus- ja teenindushoone maa välisviimistluseks on eelistatud kivi, plekk, puit ning osaliselt klaas. Käesolev planeeringuala ei asu radooniohtlikul alal, vaid normaalse radioonisisaldusega alal. Radooniohtlikud alad Eestis on ära määratud EVS Standardis 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Madala ja normaalse radoonisisalsusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 20-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehooned on lubatud rajada ainult üksikelamu kruntidel ning nende rajamisel ei ole selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestatud planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. Alla 20 m² väikehooneid on lubatud raja kuni 2 tükki ühe üksikelamu krundi kohta. Planeeringualal asub pärandkultuuri objekt Virtsu kalatehase vana veetorn (nr. 430:PNL:001). Arhitektuurilise ja ruumilise lahenduse koostamisel tuleb arvesse võtta pärandkultuuri säilitamise võimalikkust maksimaalses ulatuses. 1.6.4 Piirded Kavandatud ehitusõigusega krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi-, metall- ja puitaedu või haljaspiiret. Piirde lubatud kõrgus on ärimaa ja elamumaa kruntidel kuni 1,6 m maapinnast ning tootmismaa kruntidel kuni 2,0 m. Läbipaistmatuid aedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, näiteks müratõkkeks või ohutuse tagamiseks. Rannapoolsel küljel on piirdeaia rajamine lubatud kuni kallasrajani või avalikku kasutusse määratud planeeritud promenaadini (jalgteeni). Kallasraja sulgemine, sh. piirdeaiaga, on keelatud.

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega. 1.6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 10 Virtsu-Kuivastu-Kuressaare km 65,85-66,34. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringulahendus näeb ette planeeringualale olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimist: olemasolev mahasõit likvideeritakse ja uus juurdepääs planeeringualale on kavandatud ca 55 m põhja pool riigitee km 66,105 rajatava ristmiku kaudu. Vajalik on käsitleda ristmiku väljaehitamise (riigitee ümberehitamise) kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh. liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet, millega seotud kulud tuleb tasuda Huvitatud isikul. Detailplaneeringu koostamisel on koostööd tehtud T-Konsult OÜ-ga, kus on ja analüüsitud planeeringuala siseste planeeritud sõidu- ja kõnniteede ruumivajadust ning ohutut liikluslahendusi. Koostöö käigus koostati Tallinna mnt 31 detailplaneeringu liiklusmõju arvutus“ ning planeeringualale riigimaanteelt uue ligipääsu ristmiku joonis ja planeeringuala ligipääsu ja teedevõrgu joonis, mis on lisatuid detailplaneeringu lisamaterjalide juurde. Planeeringulahendusele on kantud välja töötatud riigimaantee ristmikulahendus, korrigeeritud on planeeritud sõiduteede pöörderaadiusi ja katendi laiusi ning põhitänava äärde on planeeritud kõnnitee. Planeeringuala sõiduteede projektkiiruse lähtetase on 30 km/h, millele vastavalt on planeeritud teede parameetrid: põhitänava katend 6,0 m laiune, juurdepääsu tänava katendid 4,5 laiused ja juurdepääsutee katend 3,5 m laiused. Põhitänava äärde planeeritud kõnnitee katendi laius on 2,0 m ja rannapromenaadi katendi laius on 2,0 m. Planeeringuala paikneb osaliselt riigimaantee asulasisese tänava kaitsevööndis. Riigimaantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m (riigitee asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m). Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustik § 70 lõige 3. Arvestades olemasoleva hoonestusjoonega kavandada hoonestusalad vähemalt 11,0 m kaugusele äärmise sõiduraja välimisest servast. Üksikelamud on planeeritud väljapoole riigitee kaitsevööndit (sh. on arvestatud, et ristmiku planeerimisel võib kaitsevööndi piir muutuda). Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek mitteelukondlike abihoonete kavandamiseks elamumaa kruntidel minimaalselt 20,0 m kaugusele riigitee katte servast tingimusel, et kõik uued elukondlikud hooned ehitatakse 30,0 m kaugusele riigitee katte servast ja ärimaa kruntidel minimaalselt 11,65 m kaugusele riigitee katte servast. Planeeringualaga külgneva riigitee läänepoolses küljes asub kergliiklustee, millelt on planeeritud juurdepääsud kõnniteele ja rannapromenaadile (jalgteele). Planeeringuala sisesele tänavamaale põhisa serva on planeeritud (kergliikuse) kõnnitee. Nii kõnnitee kui rannapromanaadi arvestuslik katendi laius on 2,0 m. Planeeringulahendus näeb ette planeeritud rannapromenaadi ette uue kaldakindlustuse rajamise. Tehniline lahendus täpsustatakse tehniliste joonistega projekteerimise staadiumis, peale geoloogiliste jt uuringute teostamist. Promenaad on planeeritud peamiselt põhiplaanile näidatud asukohta. Promenaad on mõeldud kasutusse nii jalakäijatele kui jalgratturitele ning teistele sportijatele. Promenaadi teekatte laius on 2,0 - 3,0 m, istumiskohtade (vms väikevormide) asukohtades võib teekate kohati olla ka laiem. Täpne teekatendi laius täpsustatakse projekteerimise staadiumis.Osaliselt on tee eraldatud merekalda kindlustusest tugimüüriga seal, kus on kõrguste vahed suuremad. Teede planeerimisel on arvestatud oleva maapinnaga, mida on vastavalt vajadusele ette nähtud ümber kujundada. Teetrassile ja rannakaldakindlustusele on maastikukujunduse lahendusega ette nähtud pikilang lääne suunas. Sama suunaline on ka olemasoleva maapinna kalduvus. Sademeveed juhitakse põikkaldega haljasaladele. Maastikukujunduse projektiga on ette nähtud maapinna ümberkujundamine kõrguslikult ja ka horisontaalpinnas ning antud vajalikud absoluutkõrgused. Peale geoloogilisi jt uuringuid, tuleb koostada tööprojekti mahus maapinnamudel ning täpsustada tehniliselt maapinna ja rajatiste kõrgusi. Arvestada tuleb tehnovõrkude paiknemisega. Nõlvakalded tuleb oleva maapinnaga sujuvalt kokku viia, et mitte tekitada ebaloomulikke astanguid. Vajadusel tuleb planeerida ümber olevat maapinda, et tagada vete katendist eemale juhtimine minimaalselt 2,0 m kaugusele, millest alates võib alata maapinna vastu kalle. Selliselt on võimalik vetejuhtimine pinnasesse ja vältida lompide teket katendile. Kaldakindlustuste projekteerimisel tuleb arvestada mereveetaseme tõusuga kuni abs +2,0 m. Vältida tuleb olukorda, kus ühest kohast eemaldatakse ebavajalik pinnas ja teises kohas tehakse kõrge täide juurde veetavast pinnasest.

25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Mullete sh dreenide ehitamisel tuleb lähtuda järgmistest juhendmaterjalidest Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised, Muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis ning Tee ehitamise kvaliteedi nõuded määrusele. Detailplaneeringu järgsel projekteerimisel näha ette meetmed rannaerosiooni vältimiseks ning ranna ja kalda kaitseks ning koostada rannakaldakindlustuse tehnilised lahendused. Projektlahendusel tuleb täpsustada peale geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute teostamist, tööjoonistega. Projekteerimisel eelistada maakividest kaldakindlustust, tugimüüridega ja maakivitäitega kaldakindlustus või tugimüüriga kaldakindlustust. Tugimüürid tuleb rajada otse kõvale aluspinnasele, mille sügavus tuleb täpsustada peale geoloogilisi ja hüdrotehnilisi uuringuid tööjoonistega. Tugimüürid tuleb rajada antud agressiivsesse mere lähedasse piirkonda nõuete kohastest materjalidest. Tugimüüride ette tuleb rajada rannariba kaldakindlustus maakividega, tekstiilil. Ehk kindlustada tuleb graniitkivi kindlustusega mere põhjaga lõikuvate rajatiste ääred. Maakividest kiilutud kivikindlustuse minimaalne kasutatav kivi läbimõõt D400mm, kivi kaal 120kg. Selleks, et takistada kivide nihkumist ja n.ö monolitiseerida kivikindlustus, tuleb kasutada vähemalt 50% ulatuses lõhutud kive. Ehk siis suuremad kivid tuleb poolitada. Poolikute kivide tasapinnaline külg tuleb jätta ülesse poole, et jalakäijatel oleks võimalik üle kivide käia ja välistatud oleks vigastamise oht. Vajalik kogus maakive ja graniitkivikillustikku tuleb juurde vedada. Kivikindlustused süvistatakse merekalda põhja, et vältida uhtumist. Kivide vahed kiilutakse väiksema fraktsiooni kividega ning lõpuks täidetakse liivaga. Ekspluatatsioonis täidab/tühjendab vahed liivaga mere lainetus. Kaldakindlustuse ehitusel tuleb lõhutud graniitkive, mis tagab parema püsivuse. Kivide vahed tuleb kiiluda väiksema fraktsiooniga kividega.Kivikindlustused tuleb rajada geotekstiilile. Projekteerimisel tuleb arvestada mere laine üle promenaadi paiskumisega suure lainetuse korral. Uhtumise vastu näha ette promenaadi kivisillutise paigaldamine tsementalusele ja kalda kindlustamine kivikindlustusega geokärjes. Kaldakindlustuse geokärg ja geotekstiil tuleb ankurdada alt ja ülevalt pinnasesse, vastavalt tootja poolsetele juhistele, mis tuleb täpsustada tööprojektiga. Promenaadi eeldatavad tehnilised näitajad:

- Pikkus ca 550 m. - Kõrgus (abs.) ca 1,5 - 2 m. - Laius koos aluskehandiga ca 6,0 m. - Katendi laius ca 2,0 – 3,0 m

Sõiduautode parkimine on lubatud iga krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 15 m x 105 m (15 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 105 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeääred. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm. rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kogu planeeringuala ulatuses tuleb riigimaanteega külgneval alal tagada külgnähtavus, sõltuvalt riigimaantee projektkiirusest 50 km/h on see 10 m (lähtetase rahuldav). Joonistel on näidatud planeeringualal ja selle lähialal paiknevad olemasolevad, varem projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Riigitee maal asuvad varem projekteeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassid („Skepast&Puhkim OÜ töö nr. 2019_0092 - Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine põhiprojekti staadiumis Lääneranna vallas“) ning uutest tehnovõrkudest on planeeritud 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ja Tööstuse tänava rismiku lähedale sidevalguskaabli trass. Riigimaanteega ristuv planeeritud sidevalguskaabli trass tuleb rajada kinnisel meetodil, suundpuurimise teel. Kui projekteerimisel peaks selguma täiendav vajadus riigiteega ristuva tehnovõrgu paigaldamiseks, tuleb selle paigaldamisel järgida sama põhimõtet. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Transpordiamet ei võta Planeerimisseadus § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab planeeringust huvitatud isik arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu koostamisest huvitatud isik

26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lõige 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või projektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. 1.6.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringualalt lähtuvad, kui ka planeeritava ala välisõhus levivad liiklus- ning tööstusmüra tasemed ei tohi ületada müratundlike hoonetega aladel keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid. Äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002. a. määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.6.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneeringu aluseks on olemasolevad planeeritava maa-ala kõrgusmärgid. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevete ärajuhtimine hoonetest ja naaberkruntidelt eemale. Tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus koos kõrgusmärkide määramisega antakse hoonete, teede ja platside ehitusprojektide käigus, kui on teada uute hoonete täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning kruntidele projekteeritud trasside täpsed paiknemised ja kõrgused/sügavused. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkla ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. 1.6.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist, tootmishoonete projekteerimisel lähtuvalt EVS 812-4:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-5:2014 „Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“. Planeeritud üksikelamud ja nende abihooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel ja sellega võrdsustatud hoonel I kasutusviis. Positsioon 14 krundil rekonstrueeritav majutushoone on kolmekorruseline ja kõrgusega kuni 11,0 m. Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP1 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on majutushoonetel II kasutusviis. Positsioon 16, 25 ja 26 kruntide kaubandus- ja teenindushooned on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 10,0 m. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on TP2 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on IV kasutusviis. Tootmishooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 11,0 m. Tootmishoonete minimaalne tuleohutusklass on TP2 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on VI kasutusviis. Kui hoone rekonstrueerimisel selgub, et hoone projektlahendus on kõrgem kui 9 m, tuleb tõsta hoone tulepüsivuse klassi TP1-le. Positsioon 1 krundil rekonstrueeritav kaubandus- ja teenindushooned on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 10,0 m. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on kaubandus- ja teenindushooned (sh. tankla kauplusehoone) IV kasutusviis ja tanklal VI kasutusviis. Planeeringulahenduse on koostatud arvestusega, et tankla ei ole ohtliku ettevõtte kategoorias. Projekteerimise staadiumis lubatud kütuste vähendamine või suurendamine ning vajadusel ohtliku ettevõtte kategooria kasutamine eeldusel, et ehitusprojekti raames koostatakse riskianalüüs, selle kokkuvõttes väljatoodud tingimused on täidetavad ja ehitusprojekt kooskõlastatakse Päästeametiga. Tankla territooriumil ei ole lubatud ladustada põlevmaterjali lahtiselt. I kasutusviisiga ehitiste puhul kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.6.9 Maa-ala ja teede avalikku kasutusse vajaduse määramine Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 11 krundi ja Positsioon 15 krundi maa-ala osalise avalikku kasutusse määramise vajaduse. Maa-ala avalikuks kasutuseks määramise menetluse algatab planeeringust huvitatud isik või krundi omanik omal initsiatiivil vastavasisulise taotluse põhjal kohalikule omavalitsusele. Avaliku kasutuse korralduslikud küsimused, sh sinna planeeritud rajatiste ehitamise, reguleerivad kruntide omanikud ja kohalik omavalitsus vastavasisulises kokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Kruntide maa-alade avalik kasutus saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse ning vastavasisulist vallavolikogu otsust. Samuti näeb planeeringulahendus ette Positsioon 27 krundi tee-maa sõiduteede ja kõnniteede ning Positsioon 13, Positsioon 15 ja Positsioon 16 kruntide sisese juurdepääsuteede avalikku kasutusse määramise vajaduse. Positsioon 13, Positsioon 15 ja Positsioon 16 kruntide sisese juurdepääsuteele pole eraldi krunti moodustatud, kuna krundil pole piisavalt ruumi korrektse tee-maa moodustamiseks, aga on tagatud läbipääs. Eramaal asuvate teedele ja tänavatele ning radadele kohaliku omavalituse kasuks isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine avalikes huvides on järjest levinum praktika.

28

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tee-maa ja juurdepääsuteede avalikuks kasutuseks määramise menetluse algatab planeeringust huvitatud isik või krundi omanik omal initsiatiivil vastavasisulise taotluse põhjal kohalikule omavalitsusele. Avaliku kasutuse korralduslikud küsimused, sh planeeritud rajatiste ehitamise, reguleerivad kruntide omanikud ja kohalik omavalitsus vastavasisulises kokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Teede avalik kasutus saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse ning vastavasisulist vallavolikogu otsust. Positsioon 3, Positsioon 4, Positsioon 5, Positsioon 6, Positsioon 7, Positsioon 11, Positsioon 13, Positsioon 27, Positsioon Positsioon 15 ja Positsioon 16 kruntidele planeeritud rannapromenaadile on planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus. Planeeritud rannapromenaadi koos selle teenindusmaaga avalikuks kasutuseks määramise menetluse algatab planeeringust huvitatud isik või krundi omanik omal initsiatiivil vastavasisulise taotluse põhjal kohalikule omavalitsusele. Rannapromenaadi teenindusmaa mõõtmed täpsustatkse projekteerimise staadiumis. Avaliku kasutuse korralduslikud küsimused, sh planeeritud rajatiste ehitamise, reguleerivad kruntide omanikud ja kohalik omavalitsus vastavasisulises kokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Planeeritud rannapromenaadi avalik kasutus saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse ning vastavasisulist vallavolikogu otsust. Positsioon 17, Positsioon 18 ja Positsioon 19 kruntidele planeeritud perspektiivsele rannapromenaadile on planeeritud avalikku kasutusse määramise vajadus. Perspektiivse rannapromenaadi koos selle teenindusmaaga avalikuks kasutuseks määramise menetluse algatab planeeringust huvitatud isik või krundi omanik omal initsiatiivil vastavasisulise taotluse põhjal kohalikule omavalitsusele. Rannapromenaadi teenindusmaa mõõtmed täpsustatkse projekteerimise staadiumis. Avaliku kasutuse korralduslikud küsimused, sh planeeritud rajatiste ehitamise, reguleerivad kruntide omanikud ja kohalik omavalitsus vastavasisulises kokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Perspektiivse rannapromenaadi avalik kasutus saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse ning vastavasisulist vallavolikogu otsust. Planeerimislahenduse elluviimise eelduseks on krundi omaniku ja kohaliku omavalitsuse kokkulepe Positsioon 27 krundi üle andmiseks kohalikule omavalitsusele. Seoses krundi üleandmisega kohalikule omavalitsusele, puudub vajadus juurdepääsuservituudi määramiseks Positsioon 27 krundile kasutama planeeritud kruntide kasuks, sest seoses eeltooduga tekib juurdepääs avalikus kasutuses olevalt teelt. Positsioon 11 ja Positsioon 15 kruntide omand ning avaliku kasutuse tingimused lepitakse kruntide omanike ja kohaliku omavalitsuse vahel täiendavalt kokku. 1.6.10 Juurdepääsuservituutide vajaduse määramine Seoses kruntidele määratud avalikku kasutusse määramise vajadusega, puudub vajadus juurdepääsuservituudi määramiseks seda kasutavate planeeritud kruntide kasuks, sest sellega tekib juurdepääs avalikus kasutuses olevalt teelt. 1.7 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.7.1 Veevarustus Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala veevarustus lahendatakse vastavalt Matsalu Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr LR/195“ alusel (uued taotlemisel). Tallinna mnt 31 olemasolevad VK-kommunikatsioonid on amortiseerunud ning Vee-ettevõte ei luba amortiseerunud torustikke kasutusse kinnistutorustikena ja tänavatorustikena. Amortiseerunud ja tööst välja jäävad VK-kommunikatsioonid (torustikud, kaevud, mahutid, pumplad, puurkaevud) tuleb likvideerida. Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel projekteeriti 2019 aastal Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt äärde VK- kommunikatsioonid - „Skepast&Puhkim OÜ töö nr. 2019_0092 - Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine põhiprojekti staadiumis Lääneranna vallas“. Eelnimetatud Projekti Virtsu aleviku osa ei ole välja ehitatud. Planeeringuala ühendamiseks Virtsu aleviku ÜVK torustikega on kaks lahendusvarianti:

- Kui Planeeringuala moodustatavad kinnistud jäävad eraomandusse ja VK-trasse ei anta üle Vee-ettevõttele, tuleb projekteerida, välja ehitada ja Vee-ettevõttele tasuta üle anda VK-tänavatorustikud (kuni Tallinna mnt 31 kinnistu piirini) ja liitumispunktid (Tallinna mnt 31 kinnistu piirile rajatavad tarbevee- ja reovee veemõõdukaevud).

- Kui Planeeringuala moodustatavad tänava maa-alad antakse üle Kohalikule omavalitsusele ning tänava maa-alale rajatavad VK-torustikud antakse tasuta üle Veeettevõttele: tuleb projekteerida ja välja ehitada VK tänava- ning liitumistorustikud. Iga kinnistu jaoks tuleb välja ehitada eraldi VK-liitumispunktid.

Planeeringuala Projekti koostamisel arvestada Skepast&Puhkim OÜ Töö nr 2019_0092 Virtsu aleviku Projektlahendusega. Eelnimetatud Projekteerimistööga seonduvalt tuleb Planeeringuala projekteerimistöödel arvestada vähemalt alljärgnevaga:

- Koostatud projekt nägi ette Tallinna mnt rajatava veetorustiku ringistamise Vee tn olemasoleva PE De 63 veetoru ja Vee tn 7 Puurkaevu ning Kase tn liinil oleva PE De63 veetoru vahel. Sõltuvalt Planeeringuala veevajadusest dimensioneerida ja projekteerida veetorustikud.

29

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- Virtsu aleviku veevarustuse tagab Kaare tn 10 puurkaev ja veetöötlus. Kuna Planeeringualaga liitub palju kinnistuid, tuleb Projektis ette näha ja arvestada Kaare PK veetöötluse ümberehitusega.

Veevarustuse tehnilised tingimused: 1. Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 kinnistu jaoks ei ole rajatud vee liitumispunkti ja kinnistu ei ole ühinenud ühisveevärgiga. 2. Veevärk projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk“ ja „EVS 835:2022

Hoone veevärk“. 3. Veetorustikud projekteerida ja ehitada PE torudest PN10. 4. Soojustamata veetoru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,8 m toru pealt. 5. Toruühendustes kasutada ainult keevisliitmikke. Mehaaniliste liitmike kasutamine on keelatud. 6. Rajatavale veetorustikule tuleb teostada survekatse. Torustikud peab vastu pidama survele vähemalt 10 bar-i. 7. Kõikidele tänava ristmikele või hargnemiskohtadele projekteerida sulgarmatuur (maakraan või maasiiber) koos

teleskoopse spindlipikenduse ja kapega (40t sõiduteekape; kape alune hülsstoru max pikkusega 50cm). 8. Kõikide moodustatavate kinnistute jaoks (kus nähakse ette VK-teenuse kasutamisvõimalus), projekteerida ja kinnistu

piirile tänava maa-alale paigaldada liitumistorule sulgarmatuur (maakraan või maasiiber) koos teleskoopse spindlipikenduse ja kapega (40t sõiduteekape; kape alune hülsstoru max pikkusega 50cm).

Tänava maa-alale rajatavate VK-torustike ning liitumispunktide ehitus tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega (Lääneranna Vallavalitsus). Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja valminud Kokkulepe/projekt esitada kooskõlastamiseks Vee-ettevõttele enne ehitustööde algust. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Positsioon 3 krundil asuv puurkaev nr. PRK0013953, Positsioon 4 krundil asuv puurkaev nr. PRK0013948 ja Positsioon 22 krundil asuv puurkaev nr. PRK0013919 jäävad kasutusse kastmisvee kaevudena. Hooldusala on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas. Hooldusala ulatus on 10 m. Hooldusala on puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine ja maavara kaevandamine. Juhul kui puurkaevu ei plaanita hilisemal detailplaneeringu realiseerimisele kasutada, tuleb ette näha puurkaevu likvideerimine. Positsioon 29 krundil asuv puurkaev nr. PRK0013918 on likvideeritud ja seda enam kasutusse ei võeta (kaardiobjekt on arhiveeritud Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS, https://otsi.eelis.ee/PRK0013918) Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); 1.7.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee riigimaanteelt mahasõiduga Positsioon 27 krundile planeeritud juurdepääsuteid. Juurdepääsuteede rekonstrueerimisel või uute rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringulahendus näeb ette Positsioon 1, Positsioon 13 ja Positsioon 29 kruntidele tuletõrje veevõtukohtade ja kuivhüdrantide rajamise. Planeeritud tuletõrje veevõtukoht koos võimaliku kuivhüdrandi asukohaga ning selle teeninduspiirkond on määratud põhijoonisel. Veevõtukoha olemasolu tagavad (rajamise ja finantseerimise) planeeritud kruntide omanikud kui piirkonnas veevõtukoha rajamisest huvitatud isikud ühiselt, hiljemalt ehitise(-te) kasutusloa taotlemise ajaks. Veevõtukoha rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise

30

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga hoonel (üksikelamu) ja sellega võrdsustatud hoone kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. II kasutusviisiga hoone (majutushoone) kustutamiseks peab vajalik veevooluhulk veevõtukohas olema 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. IV kasutusviisiga hoone (kaubandushoone, teenindushoone;) kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 15 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. VI kasutusviisiga hoone (tootmishoone, teenindushoone;) kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s, mis peab olema tagatud 2 tunni jooksul. Tankla arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on vähemalt 5 l/s. 1.7.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:400000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asuvad planeeringuala hoonestusalad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavalt Matsalu Veevärk AS „Tehnilised tingimused nr LR/195“ alusel (uued taotlemisel). Tallinna mnt 31 olemasolevad VK-kommunikatsioonid on amortiseerunud ning Vee-ettevõte ei luba amortiseerunud torustikke kasutusse kinnistutorustikena ja tänavatorustikena. Amortiseerunud ja tööst välja jäävad VK-kommunikatsioonid (torustikud, kaevud, mahutid, pumplad, puurkaevud) tuleb likvideerida. Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel projekteeriti 2019 aastal Lääneranna vallas Virtsu alevikus Tallinna mnt äärde VK- kommunikatsioonid - „Skepast&Puhkim OÜ töö nr. 2019_0092 - Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine põhiprojekti staadiumis Lääneranna vallas“. Eelnimetatud Projekti Virtsu aleviku osa ei ole välja ehitatud. Planeeringuala ühendamiseks Virtsu aleviku ÜVK torustikega on kaks lahendusvarianti:

- Kui Planeeringuala moodustatavad kinnistud jäävad eraomandusse ja VK-trasse ei anta üle Vee-ettevõttele, tuleb projekteerida, välja ehitada ja Vee-ettevõttele tasuta üle anda VK-tänavatorustikud (kuni Tallinna mnt 31 kinnistu piirini) ja liitumispunktid (Tallinna mnt 31 kinnistu piirile rajatavad tarbevee- ja reovee veemõõdukaevud).

- Kui Planeeringuala moodustatavad tänava maa-alad antakse üle Kohalikule omavalitsusele ning tänava maa-alale rajatavad VK-torustikud antakse tasuta üle Veeettevõttele: tuleb projekteerida ja välja ehitada VK tänava- ning liitumistorustikud. Iga kinnistu jaoks tuleb välja ehitada eraldi VK-liitumispunktid.

Planeeringuala Projekti koostamisel arvestada Skepast&Puhkim OÜ Töö nr 2019_0092 Virtsu aleviku Projektlahendusega. Eelnimetatud Projekteerimistööga seonduvalt tuleb Planeeringuala projekteerimistöödel arvestada vähemalt alljärgnevaga:

- Koostatud Projektiga lahendati Tallinna mnt ja Vee tn piirkonna kinnistute kanaliseerimine, mille raames projekteeriti uus reoveepumpla Virtsu aleviku reoveepuhasti juurde (Tallinna mnt 35b) koos uue elektri liitumispunktiga. Planeeringuala projekteerimisel arvestada varem projekteeritud kanalisatsioonitorustiku lahendusega.

- Planeeringuala kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et reovee võreseade asub reoveepuhastis hoone teisel korrusel ja reovesi tuleb sinna juhtida sõltumatu survetoruga ning reovee survetorule tuleb paigaldada eraldi reoveemõõtja ja ühildada see puhasti olemasoleva automaatikakilbiga.

- Olemasolevas reoveepuhastis tuleb projekteerida ja välja vahetada reovee võreseade. Kui Planeeringualal planeeritakse tööstusettevõtete või toitlustusettevõtete reovett juhtida ühiskanalisatsiooni, siis tuleb need kirjeldada Projektis ja ettevõtte reovee väljavoolutorustikule ette näha eelpuhastusseadmed koos proovivõtukaevuga. VK-tänavatorustikud projekteerida tänava maa-alale ja võimalusel haljasalale. Kanalisatsioonivarustuse tehnilised tingimused: 1. Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 kinnistu jaoks ei ole rajatud kanalisatsiooni liitumispunkti ja kinnistud ei ole ühinenud

ühiskanalisatsiooniga. 2. Kanalisatsioon projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ ja „EVS 848:2021

Väliskanalisatsioonivõrk“. 3. Isevoolne kanalisatsioonisüsteem projekteerida ja ehitada PVC kanalisatsioonitorudest (oranž) minimaalselt De160 mm

SN8. 4. Survekanalisatsiooni süsteem projekteerida ja ehitada PE-survetorudest PN10. 5. Kinnisel meetodil rajatavad torustike korral tuleb kasutada tugevdatud kattega ja vastava märgistusega PE-torusid. 6. Isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele tuleb teostada peale paigaldamist survepesu ja TV-vaatlus. 7. Kanalisatsiooni survetorustikule tuleb teostada survekatse. 8. Kanalisatsioonitorustiku käänu- ja ristumispunktidesse ning torustiku sirgel lõigul maksimaalselt 50 jm. vahekaugusega

31

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

projekteerida ja ehitada PE-plastist kanalisatsiooni kontrollkaevud teleskooptoru ja malmkaanega (40t, mittelukustatavad).

9. Kinnistu piirile tänava maa-alale paigaldada liitumistorule liitumiskaevud (kontrollkolmik D200/160 või kontrollkaev D400/315).

10. Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veetihedaid ühendusdetaile ja kaevusid. 11. Soojustamata isevoolse toru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,3 m toru pealt. Soojustamata survetoru puhul

on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,8 m toru pealt. 12. Keelatud on sade-, drenaaži- ja pinnavee ning kinnistu oma veekaevu(-de) vee juhtimine ühiskanalisatsiooni. 13. Tööstusliku- või tootmisega seotud reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni tuleb kinnistu torustikule paigaldada

proovivõtukaev. 14. Kui Planeeringuala reovett ei ole võimalik ära juhtida isevoolselt, tuleb projekteerida ja ehitada vähemalt alljärgnevatele

nõuetele vastav pumpla: - PE-korpusega kompaktpumpla, läbimõõt minimaalselt D1600mm; - Lukustatav ja vandalismikindel luuk; - Vaheplatvorm pumpla teenindamiseks ning korrosioonikindel redel; - Pumpla sissevoolutorule paigaldada sulgarmatuur kas pumplasse sisse või pumpla ette eraldi kaevu; - 3-faasilised niiskus ja termoanduritega reoveepumbad (2tk); - Mõlema pumba survetorul peab olema tagasilöögiklapp ja kummikiilsiiber; - Reoveepumpade töö peab saama seadistada nii staatilise nivooanduriga kui avariiujukitega teineteisest sõltumatult; - Topelt ustega elektri-automaatikakilp; - Pumpla töö automaatne juhtimine ja sõnumite edastamine peab toimuma objektil (kontrolleris, mitte serveris).

Pumpla üleandmisel peab olema võimalik pumpla sõnumid suunata AS Matsalu Veevärk operaatori telefonile ja serverisse SMS-sõnumitena.

- Sõnumisidega peab edastatama vähemalt järgmisi sõnumeid: elektrikatkestus ja taastumine objektil, pumpade rikked, reovee alumine ja ülemine kriitiline tasapind, madal väljundsurve; mõlema pumba tagasilöögiklapi rike.

- Kõik pumpla kinnistusdetailid peavad olema AISI 304/316. Tänava maa-alale rajatavate VK-torustike ning liitumispunktide ehitus tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega (Lääneranna Vallavalitsus). Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja valminud Kokkulepe/projekt esitada kooskõlastamiseks Vee-ettevõttele enne ehitustööde algust. Hoonete projekti koostamisel esitatakse rajatava hoone krundisisene vee-ja kanalisatsioonivarustuse lahendus. Projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu seadus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ (jõustumine 01. juuli 2023. a.); - Keskkonnaministri määrus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ (vastu võetud 31. juuli 2019. a. nr. 31); - Kliimaministri määrus „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (vastu võetud 12. september 2023.a. nr 57); - Eesti Vee-ettevõtete Liidu „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“

(koostatud 04. juuli 2018. a.); 1.7.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala üksikelamu maa kruntidel tekkivad sademeveed on ettenähtud juhtida osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale ja tootmis- ja ärihoone maa kruntidel koguda tänavale planeeritud sajuvee kanalisatsioonitorustikku ning vajadusel puhastada. Sajuvee kanalisatsioon tuleb projekteerida nii, et liigvett ei tohi juhtida üldjuhul riigitee kinnistule, sh. riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. Tulenevalt tänava sajuvetesüsteemi lõpplahendusest ja sajuvete vastuvõtlikusest tuleb olemasolevate ja planeeritud kaubandus- ja tootmishoonete ning tankla teenindushoone katuselt, platsidelt ning teedelt kogutud sademeveed juhitakse planeeritud sademeveetorustiku kaudu läbi nõuetekohase möödajooksuga liiva-ja õlipüüdurisse ja sealt edasi merre. Valingvihmade korral, kui vooluhulgad ületavad liiva- ja õlipüüduri jõudlust, hakkab tööle esmalt liiva- ja õlipüüduri möödavool. Üleliigne sajuvesi juhtida planeeringuala haljasalale. Krundi sademevee- ja drenaazitorude edasisel projekteerimise tuleb arvestada vooluhulkadega. Edasise projekteerimise käigus täpsustada krundi sademevee kogused. Parklates vältida lume ladustamist ning näha ette vajadusel lume äravedu. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Sadevee torustik ja kraavid kavandada selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs hilisemaks puhastamiseks ja hoolduseks.

32

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Üleujutuste ja kõrgvee ohtudega arvestamise põhimõtted Planeeringuala asub väljapool Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustikku ning maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega alal (www.planeeringud.ee). Planeeringuala asub Hanila valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal ning üldplaneeringuga määratud tootmismaal. Planeeringuala asub osaliselt üleujutusala riskipiirkonna maa- alal. Maa ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel on planeeringualal kord 10 aasta jooksul tõenäoline üleujutuse esinemine, üleujutuse absoluutkõrgus 1,66 m. Projektlahenduste ja leevendusmeetmete väljatöötamisel on oluline arvestada ka üleujutusala esinemistõenäosusega kord 50 aasta jooksul, mille puhul üleujutuse absoluutne kõrgus on 2,06 m, hõlmates enda alla hulga suurema osa planeeringualast. Üleujutuse leevendusmeetmed planeeritud rannapromenaadi osas:

- teekatendi absoluutne kõrgus kavandada kõrgusele minimaalselt +1,6; - liigvee ära juhtimiseks kavandada tee alla läbijooksu truubid; - promenaadi välisvalgustuse projekteerimisel ja rajamisel peavad elektriühendused olema kõrgemal kui absoluutne

kõrgus 2,1 m. Kuigi üleujutusriski kahju vältimiseks maapinna täitmine läheb vastuollu Lääne maakonnaplaneeringuga soovitustega, on üks meede rannaga piirneva ala korrastamiseks endisest ehituskivijääkidest ranna-ala planeerimine täiendava haljastuskihi peale toomisega. Lääne maakonnaplaneeringu järgi on soovitav vältida ehitustegevust üleujutusaladel. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema vajalikud uuringud edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides. Lisaks tuleb välja töötada meetmed, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Detail- ja üldplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubade väljastamisel, tuleb arvestada hädaolukorra riskianalüüsiga „Üleujutus tiheasustusalal“ ja rakendada üleujutusriske leevendavaid meetmeid vastavalt „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavale. Virtsu üleujutusala riskipiirkonnas äri- ja tootmistegevuse kavandamisel tuleb arvestada kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga ekstreemsete üleujutuste korral, näiteks saasteainete sattumise võimalikkusega pinnavette. Keskkonnatundlikke tegevusi on soovitatav mitte kavandada ranna ja kalda lähedusse. Planeerimisel on arvestatud üleujutuse võimalikkusega, kuigi kaetud maa-ala on planeeringuala parameetritega võrreldes minimaalne. Selle ala sisse jäävad Positsioon 13 krundi ja Positsioon 15 krundi olemasolevad hooned ning üleujutuse piir ulatub lähedale ka Positsioon 19, Positsioon 20 ja Positsioon 21 kruntidele planeeritavatele hoonetele. Samuti vähesel osal Positsioon 27 krundile planeeritud juurdepääsutee 25 m ulatuses lõpuosale. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel jõuab kord 10 aasta jooksul üleujutusvesi Positsioon 13, Positsioon 15, Positsioon 19, Positsioon 20, Positsioon 21 ja Positsioon 27 hoonestusaladele. Samuti jääb täielikult üleujutatava ala sisse planeeritav rannapromenaad. Nimetatud kruntidel on olemasoleva maapinna kõrgus vahemikus 1,5...1,8 m. Üleujutuse leevenduse meetmena näeb planeeringuslahendus ette, et kruntidel hoonete ümbruse ja teedekatendite maapinna absoluutkõrgus ei tohi olla alla 1,7 m ning uute hoonete projekteerimisel ei tohi 1. korruse põrandapind olla alla 2,1 m kõrgusväärtuse. Hoonete ümbruses ja teekatendi all maapinna kuni 0,2 m ulatuses tõstmist vajavad alad asuvad ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku alal. Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 sätestab järgmist: „Kõige olulisemaks ja kuluefektiivsemaks viisiks üleujutusega seotud riskide vähendamisel ja vältimisel võib lugeda üleujutusohuga arvestavat planeerimist (nii

üldplaneeringute ja detailp laneeringute kui ka kõrgemal planeerimise tasemel). Koostatavates uutes (üld)planeeringutes tuleb arvestada kaardistatud oluliste riskipiirkondadega ja/või kaardistada kohaliku tähtsusega üleujutusohuga alad ning seada neile sobivad ehitus- ja kasutustingimused (tegevus 1.b.2). Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, tuleks ehitustegevust üleujutusohuga aladel (nt jõgede lammialad) vältida. Kui ehitustegevust lubatakse, võib olla asjakohane määrata sellele lisatingimusi riskide maandamiseks (nt maapinna tõstmise nõue, esimese korruse minimaalne lubatud ehituskõrgus, tehnoseadmete paigutus võimalikust üleujutuspiirist kõrgemale, nõuded liigvee kiireks ärajuhtimiseks kinnistult, suurem haljasalade osakaal vms). Leevendusmeetmete rakendamise vajaduse hindamiseks ja väljatöötamiseks võib nõuda sobival tasemel (nt detailplaneeringu tasemel) eksperthinnangut.“ Planeeringus kui sellele järgnevas projekteerimise staadiumis peab arvestama koostatavas Lääneranna valla üldplaneeringus tingimustega: „üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel, teetammide tõstmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade ja kinnisasjade seisundit (sh veerežiimi). Virtsu alevikus maaüksuse reljeefi muutmisel tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise käigus koostada ka vertikaalplaneerimine ja/või anda eksperthinnang ja kooskõlastada see naaberkinnisasjade omanikega, kui kavandatav tegevus mõjutab oluliselt kinnisasja või naaberkinnisasjade veerežiimi.“

33

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

„Uued elektripaigaldised (alajaamad, liinid, kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb rajada veekindlatena või paigaldada 3(+) m abs kõrgusele. Uued sademevee- ja reoveepumplad, joogivee- ja reoveekäitlussüsteemid tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb kuni 3(+) m veetõusu korral tagada töökindlus“. Planeeringualal on planeeritud üleujutusohu vältimiseks maapinna tõstmine ning lisaks kraav rajamine. Projekteerimise staadiumis tuleb vajadusel koostada eksperthinnang. Planeeringualale on kavandatud nt eletripaigaldisi (alajaamad ja kaablid/liinid) ning sajuvee- ja reoveepumpla. Üleujutusriskiga ala kruntidel on määratud majandusliku kahju vältimiseks uute hoonete 1. korruste põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks minimaalselt 2,1 m. Loode-Eesti maa on viimase jääaja lõpust alates tõusnud, ulatudes kuni kolme millimeetrini aastas. Maa tõus on omakorda toonud kaasa olukorra, kus varasemalt veega piirnenud tuhanded kinnistud maakatastri alusel seda enam ei ole. Samas plaanib Maa-amet seda muuta ja kinnistud taas veega piirnema tuua. Maa-ameti pressiesindaja andmetel on probleem tekkinud seetõttu, et maakatastris registreeritud andmed ei muutu olukorras, kus looduses kaldajoon muutub. Saartel ja Lääne-Eestis maapind tõuseb, seetõttu on ka katastrikaarti vaadates tavapärane olukord, kus varem registreerinud maaüksuse ja kaldaala vahele jääb maariba. Kehtiva õiguse kohaselt ulatub omand siiski merepiirini, kui maatükk algselt on olnud mereni. Kuigi register seda ei kajasta, siis maaomandi ulatus on ikkagi vee piirini. 1.7.5 Elektrivarustus Põhijoonisel on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektripaigaldised: 10 kV maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, 0,4 kV õhuliin ja alajaam. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Imatra Elekter AS „Elektrivarustuse tehnilised tingimused nr. TT-27124L“ alusel. Planeeringualal on ette nähtud kohad kolmele uuele läbijooksuga komplektalajaamale. Kaks uut alajaama on planeeritud Positsioon 7 ja Positsioon 28 kruntidele praeguse Kalakonservi ja Külma alajaamade asemele, kolmas on planeeritud Positsioon 23 krundile. Alajaamad on planeeritud teede äärde, nende teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga VIRTSU 110/35/10 Kalakonservi I fiidrilt. Joonisel on näidatud planeeritud uue 10 kV maakaabelliini kulgemine. Planeeritud alajaamadest on ette nähtud kruntidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid/jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele tee-alasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Projekteerimisel on lubatud liitumiskilpide projekteerimines mitmekohalistena teealasse. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Detailplaneeringuga on kruntidele taodeldud järgmised liitumisvõimsused:

- Positsioon 1 krunt 3x100 A; - Positsioon 2 krunt 3x25 A; - Positsioon 3 krunt 3x25 A; - Positsioon 4 krunt 3x25 A; - Positsioon 5 krunt 3x25 A; - Positsioon 6 krunt 3x25 A; - Positsioon 7 krunt 3x600 A; - Positsioon 8 krunt 3x32 A; - Positsioon 9 krunt 3x160 A; - Positsioon 10 krunt 3x160 A; - Positsioon 12 krunt 3x100 A; - Positsioon 13 krunt 3x25 A; - Positsioon 14 krunt 3x35 A; - Positsioon 15 krunt 3x63 A; - Positsioon 16 krunt 3x25 A; - Positsioon 17 krunt 3x25 A; - Positsioon 18 krunt 3x25 A; - Positsioon 19 krunt 3x25 A; - Positsioon 20 krunt 3x25 A;

34

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- Positsioon 21 krunt 3x25 A; - Positsioon 22 krunt 3x25 A; - Positsioon 23 krunt 3x63 A; - Positsioon 24 krunt 3x600 A; - Positsioon 25 krunt 3x160 A; - Positsioon 26 krunt 3x63 A; - Positsioon 27 krunt 3x25 A (tänavavalgustus); - Positsioon 28 krunt 3x25 A (tänavavalgustus); - Positsioon 29 krunt 3x25 A.

Imatra Elekter AS tehnorajatiste (planeeritud alajaamadele ja maakaabelliinidele) on määratud maakasutusõigus on tagatud servituudialana kaitsevööndi ulatuses. Alajaamale eraldi krunti ei ole moodustatud. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse, kui need ei ole projekteerimisnormidega lubatud. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Imatra Elekter AS liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Imatra Elekter AS-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Imatra Elekter AS poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Imatra Elekter AS-le esitada moodustatud maaüksuste aadressid. Põhijoonisel on näidatud tänava ristlõikel tehnovõrkude paiknemine kaevikus koos teiste kommunikatsioonidega. Planeeritud liinide trassid, alajaamade ja transiit- ning liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projektiga. 1.7.6 Tänavavalgustus Planeeringulahendusega on planeeritud Positsioon 27 krundi tänava ja parkimisalade äärde tänavavalgustus. Tänavavalgustus lõplik lahendus lahendatakse eraldi projektidega, näiteks tänava remondi käigus. Olemasolevad üksikud tänavavalgustuse mastid õhuliinil likvideeritakse. Planeeritud Positsioon 28 krundi parklavalgustuse lahendus lahendatakse eraldi projektidega. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on soovituslik kasutada teede ja platside servas madalaid valgustimaste ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on suurema liiklusturvalisuse ja kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC- paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial. Kaasaegse LED-valgustustehnoloogial tänavavalgustuse väljaehituse toetamine annab võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust. Näiteks energiakulu kokkuhoiuga saab töös hoida kõiki tänavavalgusteid, mitte neid energiakulu kokkuhoiu nimel üle ühe valgusti välja lülitama. Kuna planeeringuala asub Virtsu sadama ja sadama navigatsioonimärgistuse mõju piirkonnas, siis tuleb projekteerimisel arvestada, et navigatsioonimärkide nähtavus ei halveneks tingituna planeeritavast lahendusest. Seetõttu tuleb kõikide merele paistavate valgustite (v.a. navigatsioonimärkide tulede) puhul kasutada valguslahendusi, mis välistaks valgusallikate nägemist merelt ja Virtsu sadamast (Meresõiduohutuse seadus § 48 lõige 4). Projekteerimisstaadiumis tuleb hoonete välisvalgustus, teede ja parkimisalade valgustus lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendamaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal naaberkinnistuste ning selle ümbruses elavaid elanike ning valgustid ei tohi pimestada teel liiklejaid. Ümbritsevasse keskkonda sobivate valgustite asukohad ning tehnilised parameetrid lahendatakse soovitavalt hoone projekti käigus. 1.7.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal ja Tallinna mnt vahelisel alal paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad sideliinirajatised: sidesõlm, sidekaevud ja sidekanalisatsioon, optilised- ja vask sidekaablid pinnases ning Talllinna mnt idapoolses servas kulgeb ELA082 fiiberoptiline kaabel. Siderajatised planeeringualal on lubatud lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Planeeringuala sidevarustus lahendatakse vastavalt 26. aprill 2024. a. Telia Eesti AS poolt väljastatud „Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38825274“ ja 28. märts 2024. a. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) poolt väljastatud „ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT2863“ alusel. Planeeringualal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon sidekaevudega ja Telia võrgusõlm tähisega VSS. Telia Eesti AS-i sideehitiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Asenduseks ehitatavad sideehitised jäävad Telia Eesti AS-i omandisse.

35

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde lõppedes esitada dokumentatsioon Telia ehitaja portaali geopank.elion.ee. Planeerimislahenduse kohaselt siderajatised planeeringualal säilitatakse olemasoleval kujul. Positsioon 1 krundil Virtsu Elion VS oleva paneeli 090P17 ja kaabli ümberpaigaldamiseks tuleb taotleda projekteerimise etapis ELASA halduselt tehnilised tingimused. Samuti näha ette Telia võrgusõlme asendusrajatisena olemasolevate siderajatiste ehitusalast välja tõstmine ja/või ümberpaigutamine samas mahus olemasolevaga. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad Telia Eesti AS tehnilised tingimused. Säilimatamaks planeeringualal sideoperaatori neutraalsuse, on uus sidetrass planeeritud ELSSA sidetrassi baasil. Sidevarustuse liitumispunkt on 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee maaüksuse (tunnus 19502:003:1090) ja Tööstuse tee teeristil olev ELASA’le kuuluv ELA SA sidekapp 090J02, milles kaablimuhv 090M04, millest on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus. ELA SA tingimused sidevarustuse ehitamiseks on:

- Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega. - Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekapini 090J02. - Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha

hargnemise. - Multitoru ja kaabli toomine sidekappi 090J02 võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti,

juuresolekul. - Sidekappi 090J02 jätta kaablivaru 15m. - Kaabli ühendamiseks muhvi 090M04 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. - Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). - ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga

andmebaasi ELA-12 vahendusel. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune  tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

- Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

- Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

- Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; - mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; - puude istutamine ja langetamine; - vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. - EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee.

Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidevõrgu multitoru on lubatud jätta kavandatava juurdepääsu tee alla, kui on tagatud sidevõrgu multitoru nõuetekohane sügavus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1,0 m. Planeeritud sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee teekatendi alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate ELA SA ja Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööde teostamine nii ELA_SA kui Telia Eesti AS sidevõrgus võib toimuda vaid ELA_SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti ja/või Telia Eesti AS, järelevalve töötaja juuresolekul.

36

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le. Hoonete sisevõrk tuleb projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajad SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Jaotlas peab olema elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone nõrkvoolu projektiga. Sidevõrguga liitumiseks, uute siderajatiste ja asendustrasside projekteerimiseks tuleb tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada antud piirkonna tehnovõrgu valdajaga. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundipõhise sideteenuste tarbimise võimaldamine mobiilsete seadmetega. 1.7.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasil lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendusele ei ole kruntidel piisavalt ruumi. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. 1.7.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.7.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:

- kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; - 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; - 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit.

Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või - toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist maismaal:

- 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: - alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; - 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; - 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.

37

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on:

- torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele, - 2,5 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 250 kuni siseläbimõõduni, mis jääb alla 1000 mm, ning mis on paigaldatud sügavamale

kui 2 m, - 3 m; - torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud sügavamale kui 2 m või

allmaakaeveõõnesse, - 5 m. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringulahenduse järgi kasutatakse olemasolevaid puurkaeve ainult kastmisvee saamiseks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 1.7.11 Tehnovõrguservituutide vajaduse määramine Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Planeeringualal nähakse ette tehnovõrkude servituudialad vastavalt tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. 1.8 KESKKONNATINGIMUSED Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke. Planeeringuala ei paikne kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel asub planeeringuala vähesel määral Väinamere loodus ja linnualal ning hoiualal (kinnistu läänepoolne serv lõikub mõnedes kohtades). Planeeringuala piirneb läänepoolsest küljest Väinamere hoiuala hoiuala merealaga, mis ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnu ja loodusalana loodusalana. Väinamere hoiuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusala kaitse eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse eesmärk on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Hoiualade kaitsekord tuleneb Looduskaitseseaduse §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Sarnaselt tuleb tagada Natura 2000 alade soodne seisund Looduskaitseseaduse § 70 kohaselt. KSH eelhinnangu kohaselt kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub eeldatavasti ebasoodne mõju piirkonnas olevate Väinamere hoiualale, Natura alade kaitse eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh. elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile Planeeringualast ca 1 km kaugusel asub Puhtu Laelatu looduskaitseala Kõbaja laidude sihtkaitsevöönd, mille kaitse eesmärk on rannikulindude mitmekesisuse ning nende elupaikade, laidude, karide ja ulatuslike paguveerandadega madala rannikumere ja lahtede kaitse, muuhulgas on sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine 15. märtsist või püsiva jääkatte olemasolul jääkatte lagunemisest 15. juulini. Nimetatud sihtkaitsevööndis on registreeritud ka mitmete kaitstavate liikide ja kaitse eesmärgiks seatud poolloodusliku koosluse lubjavaesed aruniidud (6270*) esinemine. Planeeringuala kaldal paikneb elupaigatüüp - liivased ja mudased pagurannad (1140) - mis kuulub Väinamere hoiuala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Väinamere loodus-ala kaitstavate elupaigatüüpide hulka. Elupaik on oluline nii veetaimedele, selgrootutele ja kaladele ning tegemist on lindude jaoks olulise peatus- ning toitumiskohaga. Pagurandasid ohustavad kinni kasvamine, kuivendamine, ehitustegevus ning rannajoone muutmine. Sadama laiendamine ja sadamabasseini süvendamine toimuks Väinamere hoiu- ja loodusala kaitstavas elupaigatüübis - karid (1170). Karide elustik

38

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

on väga mitmekesine, taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikate kooslused, eriti liigirikkad on põisadru kooslused. Elupaik on oluline hüljeste ning veelindude peatuspaigana. Elupaigatüüpi ohustab süvendamine, kaadamine jms merepõhja kahjustamine. Planeeringuala asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, mille regulatsioon on toodud Looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks piirkonnas on Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 kohane 50 m laiune vöönd. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Hanila valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest (1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 50 meetrit). Samuti ei ole Hanila valla üldplaneeringu järgselt ranna ehituskeeluvööndi piiri vähendatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste püstitamine. Ranna ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada vaid detailplaneeringu alusel selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotledes ja juhul kui ehituskeeluvööndi vähendamine võimalik on. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritakse Positsioon 3, Positsioon 4, Positsioon 5, Positsioon 6, Positsioon 17, Positsioon 18, Positsioon 19 kruntidele ühe elamu ja ühe abihoone rajamine ranna ehituskeeluvööndisse ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine hoonestusalade ja juurdepääsuteede ulatuses, sh. Positsioonidel 3, 4, 6 ja 18 asuvad olemasolevad hooned (mitteelamud). Positsioon 7, Positsioon 8, Positsioon 9, Positsioon 10, Positsioon 12, Positsioon 14, Positsioon 15, Positsioon 16 ja Positsioon 24 kruntidele taodeldakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusalade, olemasolevate hoonete ja juurdepääsuteede ulatuses. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Väinamere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Väinamere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Jalgsi avalik juurdepääs planeeringuala kallasrajale tagatakse üle Positioon 3, Positioon 4, Positioon 11, Positioon 15 ja Positioon 16 kruntide, sh. piki planeeritud rannapromenaadi (jalgteed). Liikumine on võimalik ka Positioon 17, Positioon 18 ja Positioon 19 kruntidel, kuhu on perspektiivselt planeeritud rannapromenaad (jalgtee). Jalgsi avaliku juurdepääsu asukoht kallasrajani on märgitud Põhijoonisel. Vajadusel tähistatakse juurdepääsu asukoht suunaviitadega. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on planeeringualal pooles ulatuses registreeritud põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaik. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 järgi on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Nahkhiirte piiritletud elupaikades tuleb piirata majandustegevust (sh. raieid) nahkhiirte poegimiskolooniate ajal, st. 1. maist kuni 15. augustini. Keskkonnamaeti andmetel on viimane kinnitatud vaatlus tehtud 2009. aastal ning ala on märgitud põhja-nahkhiire toitumisalaks. Arvestades planeeringualal olevaid hooneid ning varemeid, ei saa välistada, et alal võib leiduda ka sobivaid käsitiivaliste varje- ja talvituspaikasid. Nahkhiired kasutavad talvitumis- ja varjepaikadena lisaks looduses leiduvatele koobastele ja puuõõnsustele tihti ka inimeste poolt loodud ehitisi nagu näiteks keldrid ja hoonete pööningud, seinapraod jms. Planeeringualal asub seletuskirja kohaselt

39

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

ka üksikuid suuremaid puid, mida tuleks kindlasti võimalusel säilitada. Põhja-nahkhiir on Eesti levinuim nahkhiireliik ning teda ohustab kõige enam poegimiskolooniate hävitamine hoonete renoveerimis- ja lammutustöödel. Poegimiskolooniad asetsevad hoonete erinevate kihtide vahel, nagu katuse kattekihi all ja välisvoodri ning seina vahel. Väljumisavad on kitsad praod, mida pole näha. Koloonia paiknemisest saab teada, kui sealt kostub krabistamist, samuti võib väljalennu ja sisselennu ajal näha seal nahkhiirte parvlemist. Just talvitumispaikade ja suviste varjepaikade hävimine, kvaliteedi langus ning häirimine on nahkhiirtele väga suureks ohuteguriks. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt enne ehitiste lammutustöid ja ehitamist tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kindlaks teha, kas planeeringualal asuvad nahkhiirte talvitumis- või varjepaigad. Selleks on asjakohane juba projekteerimise staadiumis kaasata käsitiivaliste ekspert, kes annab vastava hinnangu ala sobivuse kohta nahkhiirtele ja vajalikud meetmed, millega ehitustegevusel (eelkõige lammutamisel) arvestada. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Kruntidele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde või vastavalt jäätmekäitleja juhistele. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Lääneranna vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.9 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.10 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. kohaliku omavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku.

40

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.10.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:

Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.

2. Krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut seadmine teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Positsioon 11 ja Positsioon 15 kruntide maa-alade avalikku kasutusse määramise kokkulepete sõlmimine. 4. Positsioon 27 krundi tee ning Positsioon 13, Positsioon 15 ja Positsioon 16 krunte läbivale juurdepääsuteele avalikku

kasutusse määramise kokkulepete sõlmimine. 5. Krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate

kasuks. 6. Nahkhiirte uuringu teostamine, mis on vajalik läbi viia enne lammutus- ja ehitustöid. 7. Üleujutusohuga alade kaardistamine ning neile ehitus- ja kasutustingimuste ekperthinnangu koostamine. 8. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee maa-ala ja kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristmiku ümberehitamiseks tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud isiku(-te) finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada, riigitee ristmik ümberehitada ja

Transpordiametile üle anda ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus Ehitusseadustik § 72 lõige 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.  Avalikku kasutusse määratud teede ja maa-alade üleandmine kohalikule omavalitsusele või avalikes huvides kohaliku

omavalitsuse kasuks kasutusõiguse või sundvalduse seadmine.  Tehnovõrkude üleandmine võrguvaldajatele.

9. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste

väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.  Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.  Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete

püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).

Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.  Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

41

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

42

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

KOOL

LASTEAED

SADAM

SELTSIMAJA ÕIE AJ

NAARITSA AJ

KÕVERA AJ

VIRTSU 110/35/10 AJ

ROHUKOTSI AJ

VELLO AJ

VÄINA AJ

PUDRU AJ

APTEEGI AJ

ANGERJA AJ

PIKKASE AJ

NELGI AJ

LINNUSE AJ

VANALINNA AJ

Virtsu mõisa

Virtsu mõisa pargi piirdemüür

väravahoone

Virtsu mõisa valitsejamajapeahoone kelder

Virtsu mõisa tall-tõllakuur Virtsu mõisa ait

Virtsu mõisa park

KAUPLUS

BUSS

BUSS

TANKLA

TANKLA

PLANEERITAV MAA-ALA

PLANEERITAVA KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV ALAJAAM

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha joonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 2023 väljavõtet. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

KULTUURIMÄLESTIS

PLANEERITUD ALAJAAM

M 1 : 100 000

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Lääneranna vald, Pärnu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

ASUKOHA JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA

200 m

200 m

TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

20 0 m

200 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A0

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise k oostamisel on kasutatud A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021.a. koostatud "Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on alevikus selgelt piiritletaval tiheasustusalal 50 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)

RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus Väinamerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m)

EHITUSKEELUVÖÖNDIS VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

HOONE

VEETORU KRAAV

ÜHISKANALISATSIOONITORU

MAAPEALNE TULETÕRJEHÜDRANT

KOLLEKTOREESVOOL DRENAAŽITORU 0,4 KV KAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI METALLMASTIL

SIDEKANALISATSIOON SIDE KAABELLIIN

SURVEKANALISATSIOONI TORU

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

KRAAV TRUUP

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

KIVI

VALL, NÕLV

VÕRKAED

PINNASTEE

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

MURU

ROHUMAA

LEHTPUU

PUUDERIDA HEKK

OKASPUU (MÄND)

VILJAPUU

PÕÕSAS

MUU OKASPUU

SIDEKAEV JÄTKUKAEV SIDEVÕRGU JAOTUSKAPP MAAKAABELLIINI MÄRKETULP

VEETORUSTIKU KAEV VEETORUSTIKU MAAKRAAN

KANALISATSIOONIKAEV KANALISATSIOONITORUSTIKU MAAKRAAN

SADAMA AKVATOORIUMI PIIR

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (riigitee asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m)

p4 SA

p12 SA

p12 SA

p28 SA

p8 SA

p10 SA

p4 SA

p4 SA

p6 SA

p6 SA

p4 SA

p8 SA

p7 SA

p3 SA

11

57.61

24.77

24.81

57.71

R=10m

R=10m

R= 10m

1

p2 SA

p3 SA

p3 SA p3 SA

8

46.38

66.79

42.89

18.57 18.32

44.78

8

38.10

16.11

3.25

31.01

14.63

6.29

4

p2 SA

59.94

20.34

17.25

22.72

1.15

6

p3 SA

5

20.52

20.60

13.35

17.53

31.43

p2 SA

6

37.05

7.52

15.47 6.08

11.44

23.49

5

28.90

17.79

25.25

18.20

8

14.84

25.24

34.36

13.14

49.49

3.48 30.84

4.05 8

17.15

7.67

47.37 8.88

20.59

59.10

10 3.78

24.58

42.91

19.38

16.65

15.63

2.97

8

18.91

47.09

4.94 15.88

49.06

4 5

11.93

23.44

48.52

9.03

7 6

10.00

1.74

32.63

21.42

3.98 36.36

2.51 18.12

2.22

6.50

6

5

23.05

15.92

22.87

15.93

p5 SA

1

19.99

10.35 2.65

37.22

26.00

4.73

29.54 16.87

p5 SA

p6 SA

9

p11 SA

p4 SA

p9 SA

p9 SA

p9 SA

8

12

8

8

24.72

3.44

24.50

65.85

15.01

33.97

8.00

8.00

38.78

3.40

19.51

18.27

12.39

4.59

1.02 39.5920.36

26.82

7.05 27.68

2.97

5.68

9.42

13.38

11.57

7

4

5.44

36.27

33.30

21.40

8.71

23.65

12

p5 SA

p5 SA

3

26.10

8.38

27.69

26.86

87.33 9.04

4.5214.74

37.89

35.59

6

5

p3 SA 17.33

29.75

39.15

26.38

24.70

5

4

p3 SA

37.35

18.86

72.98

34.29

13.89

8

61.34

15.06

61.43

14.94

4

5

28.95

18.16

32.93

17.78

13

p5 SA

36.55

24.86

7.10 33.37

31.86

20.49

31.75

TVK

PLANEERITAVAD RAN

N A IN

VENTAAR JA M

ÄN G

U VÄLJAKUD

PLANEERITAV RAN

N A IN

VENTAAR

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

10.00

4

p4 SA

p14 SA

p4 SA

p4 SA

11.12

16.12

11.58

9.76

13.55

15.78

18.04

10.00

30.00

10.00

30.20

10.00

1

PU M

PLA SAJU

VEE

20.00

20.00

11.00

30.00

KÜLGNÄHTAVUS 10 m TEE SERVAST NÄHTAVUSKOLMNURK 15m x 105m

NÄHTAVUSKOLMNURK 15m x 105m

KÜLGNÄHTAVUS 10 m TEE SERVAST

30.00 20.00

11.00

4.00 20.00

p3 SA

7.15

4.00 4.00

4.00

25.36

42.76

45.00

30.00

4.00

10.00

36.12

4.00 4.00

4.00

4.00

4.00

4.00 4.00

17.50

4.00

4.004.00

21.0516.22

46.69

21.92

1.20

4.00

4.00

2.00

3.00 3.00

2.00

4.00

3.68

3.00 4.00

4.00 4.00

4.00

32.04

22.63

38.34

8.84

4.00

65.26

19.30

24.25

4.00

4.00 28.47

53.02

22.41

4.0010.004.00

7.00

3.50

4.50

6.00

6.006.00

6.00

6.00

4.50

4.50

4.50

4.50

3.50

5.50

4.00

4.00

6.22

4.004.00

4.00

4.00

12.19

4.00

4.00 4.00

4.004.00

4.00

4.00 4.00

4.004.00

10.28

10.00

2.00

4.50

4.00

3.00

2.87

4.00

3.00

4.00

4.18

4.00

4.00

4.0 0

4.00

4.00

4.00 4.00

4.004.00

4.00

2.00

5.77

4.00

2.00

4.00

3.00

40.60

35.00

22.90

1.00 2.00

2.00 11.00

10.43

TVK

TVK

1:2 5% 2.5%

te e

te lg

3,0

katend

tugipeenar

2.5%

0,53,0

2,06,03,0

1,00,5

sõidutee

kr un

di p

iir

kr un

di p

iir

K1 V1

VV W1 W2

KANALISATSIOONITORU VEETORU

VÄLISVALGUTUSE KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN 10 KV KAABELLIIN

S1

S1 SIDEKANALISATSIOON

V1 K1

1,5

1,0 0,4 1,0

katend kõnnitee

2.0%

0,5

TÄNAVA RISTPROFIIL PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

maa- pealne

maa- alune kokku

sh. 1. korrusel

norma- tiivne

kavan- datud

1 3.086 700 0 4 ÄH / 50 Kaubandus- Kaubandus- 0° - 45°. 1.040 700 5 14 TP3 - Side maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; ÄK / 50 või ärihoonel või ärihoonel - Planeeritud bioloogil ine omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;

10,0 (13,2), 2 / 0, - Riigimaantee kaitsevöönd, asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m, tanklahoonel tanklahoonel - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

5,0 (8,2), 1 / 0. reklaamposti l

12,0 (15,2). 2 1.296 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

8,0 (10,7) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Riigimaantee kaitsevöönd, asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m,

6,0 (8,7). Viilkatus, - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. lamekatus ja

pultkatus. 3 1.320 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m (kasutatakse ainult kastmisvee saamiseks);

8,0 (10,8) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

6,0 (8,8). Viilkatus, - Riigimaantee kaitsevöönd, asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m, lamekatus ja - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus;

pultkatus. - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

4 1.760 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 2 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m (kasutatakse ainult kastmisvee saamiseks); 8,0 (10,8) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 6,0 (8,8). Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; pultkatus. - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

- Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

5 2.000 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 2 TP3 - Puurkaevu hooldeala ulatus 10 m; 8,0 (10,7) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 6,0 (8,7). Viilkatus, - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus;

lamekatus ja - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; pultkatus. - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m;

- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

6 2.297 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 8,0 (10,7) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; 6,0 (8,7). Viilkatus, - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

7 6.254 2.600 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 3.400 2.600 5 5 TP3 - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 10,0 (13,3). Viilkatus, - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud alajaam, kaitsevöönd ulatub 2 m kaugusele ümber seadme; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

- Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; - Planeeritud tankla tankuri ja mahutite tuulutuspüstikute kuja, minimaalselt 30 m; - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

8 1.695 450 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 900 450 5 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 10,0 (13,3). Viilkatus, - Planeeritud alajaama kaitsevöönd, ulatub 2 m kaugusele ümber seadme;

lamekatus ja - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud tankla tankuri ja mahutite tuulutuspüstikute kuja, minimaalselt 30 m;

- Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

9 1.978 1.300 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 2.600 1.300 5 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 10,0 (12,8). Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas;

- Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. 10 1.978 950 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 1.900 950 5 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

10,0 (12,3). Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; lamekatus ja - Planeeritud sajuvee kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 0,8 m, servituut l iini valdaja kasuks;

pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

11 2.138 200 0 3 PT / 100 Rajatisel 1 / 0. Rajatisel 200 200 0 0 TP3 - Planeeritud kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 5,0 (6,6). 0° - 45°. - Planeeritud reoveepumpla, kuja on 10 m, servituut li ini valdaja kasuks;

Viilkatus, - Planeeritud sajuvee kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 0,8 m, servituut l iini valdaja kasuks; lamekatus ja - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus;

pultkatus. - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

12 1.680 800 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 1.600 800 5 5 TP3 - Planeeritud veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 8,0 (10,4). Viilkatus, - Planeeritud kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

- Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

13 2.822 300 0 2 LS / 100 Sadamahoonel Sadamahoonel 0° - 45°. 500 300 5 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 8,0 (9,7) 2 / 0, Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

ja abihoonel ja abihoonel lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; 6,0 (7,7). 1 / 0. pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

14 2.151 300 0 1 ÄM / 100 Majutushoonel 3 / 0. 0° - 45°. 1.500 500 22 24 TP1 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 11,0 (13,8). Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

15 5.457 1.350 0 1 ÜK / 100 Rannahoonel 2 / 0. 0° - 45°. 2.030 1.350 5 11 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 8,0 (10,0). Viilkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; pultkatus. - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

- Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus

(abs.)

Krundi suurus

(m²)

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Olemasolevate kruntide aadressid

Tallinna mnt 31

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv Piirangud. MärkusedSuurim lubatud

maa-pealne/maa- alune korruselisus

Tallinna mnt 31

16 2.214 330 0 1 ÄK / 100 Kaubandus- 2 / 0. 0° - 45°. 610 330 5 5 TP3 - Planeeritud veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; või ärihoonel Vii lkatus, - Planeeritud kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

10,0 (13,2), lamekatus ja - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

- Planeeritud jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

17 2.199 300 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (10,2) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Perspekti ivne jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; 6,0 (8,2). Vii lkatus, - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

18 4.018 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (10,2) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Perspekti ivne jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; 6,0 (8,2). Vii lkatus, - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

19 3.349 200 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 370 200 3 2 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (9,9) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Perspekti ivne jalgtee (rannapromenaad), avalikku kasutusse määramise vajadus; 6,0 (7,9). Vii lkatus, - Kallasrada, laius on laevatatavatel veekogudel 10 m lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist;

lamekatus ja - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

20 1.751 250 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 460 250 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (9,9) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; 6,0 (7,9). Vii lkatus, - Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas;

lamekatus ja - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. pultkatus.

21 1.956 250 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 460 250 3 3 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (9,9) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. 6,0 (7,9). Vii lkatus,

lamekatus ja pultkatus.

22 1.999 250 0 2 EP / 100 Üksikelamul Üksikelamul Üksikelamul 460 250 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m (kasutatakse ainult kastmisvee saamiseks); 8,0 (9,9) ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

ja abihoonel 2 / 0. 0° - 45°. - Planeeritud kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (7,9). Vii lkatus, - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; pultkatus. - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

- Planeeritud jalgtee, avalikku kasutusse määramise vajadus; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

23 1.579 500 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 1.000 500 5 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; 8,0 (10,2). Vii lkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. pultkatus.

24 12.205 7.500 0 1 TT / 100 Tootmishoonel 2 / 0. 0° - 45°. 11.500 7.500 128 46 TP3 - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; 11,0 (13,6). Vii lkatus, - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks;

lamekatus ja - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; pultkatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;

- Ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

25 2.162 1.500 0 2 ÄK / 100 Kaubandus- 2 / 0. 0° - 45°. 2.500 1.500 83 0 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; või ärihoonel Vii lkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

10,0 (12,3). lamekatus ja - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. pultkatus.

26 1.713 800 0 2 ÄK / 100 Kaubandus- 2 / 0. 0° - 45°. 1.600 800 53 5 TP3 - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; või ärihoonel Vii lkatus, - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks;

10,0 (12,6), lamekatus ja - Ri igimaantee kaitsevöönd, asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m, pultkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

27 9.618 - - - LT / 90 - - - - - 0 35 - - Planeeritud veetoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; LP / 10 - Planeeritud kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks;

- Planeeritud reoveepumpla, kuja on 10 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud sajuvee kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 0,8 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; - Planeeritud välisvalgustuse 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; - Planeeritud sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud jalgtee, avalikku kasutusse määramise vajadus; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

28 2.696 - - - LP / 100 - - - - - 0 72 - - Planeeritud sajuvee kanalisatsioonitoru, koridor laiusega 0,8 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud 10 kV maakaabelli in, koridor laiusega 2 m, servituut li ini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV maakaabell iin, koridor laiusega 2 m, servituut l iini valdaja kasuks; - Planeeritud alajaam, kaitsevöönd ulatub 2 m kaugusele ümber seadme; - Planeeritud jalgtee, avalikku kasutusse määramise vajadus; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest.

29 247 20 0 1 ÄK / 100 Veetornil 5 / 0. 0° - 45°. 100 20 0 0 TP2 - Puurkaev, l ikvideeritud; 16,0 (18,2). Vii lkatus, - Planeeritud reoveepumpla kuja on 10 m;

lamekatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest. Kokku 85.619 22.050 46 37.500 22.250 369 277

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

Tallinna mnt 31

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 600 FORMAAT A1+

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Lääneranna vald, Pärnu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Lääneranna vald, Pärnu maakond, TÖÖ NR. 23 - 41

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhijoonise koostamisel on kasutatud A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021.a. koostatud "Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

LP PARKIMISEHITISE MAA LS SADAMA MAA LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA PT TURISMI-, MATKA- JA VÄLJASÕIDUKOHA MAA TT TOOTMISHOONE MAA

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA ÄM MAJUTUSHOONE MAA ÜK KULTUURI- JA SPORDIASUTUSE MAA

Hoonestusala ca 566 m²

2 "POSITSIOON 19"

2 tk.

100% EP 8 m

2 3349 m²

200 m²

19

Hoonestusala ca 1026 m²

3 "POSITSIOON 20"

2 tk.

100% EP 8 m

2 1751 m²

250 m²

20

Hoonestusala ca 747 m²

3 "POSITSIOON 18"

2 tk.

100% EP 8 m

2 4018 m²

200 m²

18

Hoonestusala ca 1007 m²

3 "POSITSIOON 17"

2 tk.

100% EP 8 m

2 2199 m²

300 m²

17

Hoonestusala ca 1183 m²

3 "POSITSIOON 21"

2 tk.

100% EP 8 m

2 1956 m²

250 m²

21

Hoonestusala ca 483 m²

3 "POSITSIOON 3"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1320 m²

200 m²

3

Hoonestusala ca 550 m²

3 "POSITSIOON 2"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1296 m²

200 m²

2

Hoonestusala ca 210 m²

2 "POSITSIOON 4"

1 tk.

100% EP 8,0 m

2 1760 m²

150 m² 4

Hoonestusala ca 278 m²

2 "POSITSIOON 5"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 2000 m²

200 m²

5

Hoonestusala ca 439 m²

3 "POSITSIOON 6"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 2297 m²

200 m²

6

Hoonestusala ca 1869 m²

14 "POSITSIOON 1"

4 tk.

50% ÄH, 50% ÄK 10,0 m

2 3086 m²

700 m²

1

Hoonestusala ca 3792 m²

5 "POSITSIOON 7"

1 tk.

100% TT 10,0 m

2 6254 m²

2600 m²

7

Hoonestusala ca 633 m²

5 "POSITSIOON 8"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1695 m²

450 m²

8

0 "POSITSIOON 11"

3 tk.

100% PT 5,0 m

- 2138 m²

200 m²

11

Hoonestusala ca 1505 m²

5 "POSITSIOON 9"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1978 m²

1300 m²

9

Hoonestusala ca 985 m²

5 "POSITSIOON 10"

1 tk.

100% TT 11,0 m

2 2052 m²

950 m²

10

Hoonestusala ca 962 m²

5 "POSITSIOON 12"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1680 m²

800 m²

12

Hoonestusala ca 603 m²

5 "POSITSIOON 13"

2 tk.

100% LS 8,0 m

2 2822 m²

300 m²

13

Hoonestusala ca 1219 m²

24 "POSITSIOON 14"

1 tk.

100% ÄM 11,0 m

3 2151 m²

500 m²

14

Hoonestusala ca 1430 m²

11 "POSITSIOON 15"

1 tk.

100% ÜK 8,0 m

2 5457 m²

1350 m²

15

Hoonestusala ca 358 m²

5 "POSITSIOON 16"

1 tk.

100% ÄK 8,0 m

2 2214 m²

330 m²

16

Hoonestusala ca 921 m²

5 "POSITSIOON 23"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1579 m²

500 m²

23

Hoonestusala ca 1135 m²

3 "POSITSIOON 22"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1999 m²

250 m²

22

72 "POSITSIOON 28"

0 tk.

100% LP 0 m

0 2696 m²

0 m²

28

Hoonestusala ca 10222 m²

46 "POSITSIOON 24"

2 tk.

100% TT 11,0 m

2 12205 m²

7500 m²

24

Hoonestusala ca 1500 m²

0 "POSITSIOON 25"

2 tk.

100% ÄK 10,0 m

2 2162 m²

1500 m²

25

Hoonestusala ca 1142 m²

5 "POSITSIOON 26"

1 tk.

100% ÄK 10,0 m

2,0 1950 m²

800 m²

26

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD TANKLA TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TANKIMISSAARE VÕIMALIK ASUKOHT3

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

2

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

RIIGI MAANTEE

PLANEERITUD TEED JA PLATSID

p7 SA PLANEERITUD SÕIDUAUTODE PARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSE MAA-ALA PLANEERITUD KERGLIIKLUSE MAA-ALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TINGMÄRGID

REKONSTRUEERITAV KAUBANDUS- VÕI ÄRIHOONE1

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT4

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT5

REKONSTRUEERITAV HOONE ÜKSIKELAMUKS6

REKONSTRUEERITAV HOONE ABIHOONEKS7

(REKONSTRUEERITAV) TOOTMISHOONE8

PLANEERITUD SADAMAHOONE VÕIMALIK ASUKOHT9

REKONSTRUEERITAV MAJUTUSHOONE10

REKONSTRUEERITAV RANNAHOONE11

PLANEERITUD TOOTMISHOONE JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT12

PLANEERITUD KAUBANDUS- VÕI ÄRIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT13

PLANEERITUD RANNAPROMENAAD (JALGTEE) (avalikku kasutusse määramise vajadus)

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORU

VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD KRUNDISISESED JUURDEPÄÄSUTEED JA PLATSID

PERSPEKTIIVNE RANNAPROMENAAD (JALGTEE) (avalikku kasutusse määramise vajadus, kui tekivad tingimused promenaadi edasi kulgemiseks)

PLANEERITUD SADAMA RAJATISTE ALUSE MAA KRUNDI PIIRI OSA, MIS LIIDETAKSE SADAMA KRUNDILE JUURDE, KUI SADAMA RAJATISED VÄLJA EHITATAKSE

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK15x120m

TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa kaubandushoonest (IV kasutusviis), minimaalselt 30 m) TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa tänavast ja avalikust parklast minimaalselt 10 m)

PLANEERITUD RANNA MÄNGUVÄLJAK VÕI VIRGESTUSATRIBUUT

PLANEERITUD TEE AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on alevikus selgelt piiritletaval tiheasustusalal 50 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

KALLASRADA (Laius on laevatatavatel veekogudel 10 m, lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist)

RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus Väinamerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m)

PLANEERITUD RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK EHITUSKEELUVÖÖNDIS VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

(järgib peamiselt ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont)

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (riigitee asulasisese tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV SAJUVETE KANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD LIITUMISKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE LÜLITUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT

VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD 10 kV LIITUMISPUNKTI VÕIMALIK ASUKOHT LK

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

35 "POSITSIOON 27"

0 tk.

90% LT, 10% LP 0 m

0 9618 m²

0 m²

27

PLANEERITUD SAJUVEE SURVETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD TEHNOLOOGILISE SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD MAA-ALA AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR (projektkiirusel 50 km/h tee servast 10 m)

ÄH TANKLA JA TEENINDUSHOONE MAA

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m)

OLEMASOLEVA PUURKAEVU ASUKOHT, KASUTATAKSE KASTMISVEE SAAMISEKS (hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU MAA HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD RAJADA AINULT ABIHOONEID

PLANEERITUD KRAAV

Hoonestusala ca 38 m²

0 "POSITSIOON 29"

1 tk.

100% ÄK 16,0 m

5 247 m²

20 m²

29

PLANEERITUD RANNAPROMENAADI (JALGTEE) KALDAKINDLUSTUS

SADAMA AKVATOORIUMI PIIR

11

R=10m

R=10m

R= 10m

1

8

8

4

5

6

5

6

5

8

8

10

8

4 5

7 6

6

5

1

9

8

12

8

8

7

4

12

3

6

5

5

4

8

4

5

13

TVK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

LK

4

1

PU M

PLA SAJU

VEE

TVK

TVK

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 600 FORMAAT A1+

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Lääneranna vald, Pärnu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

TEHNOVÕRKUDE KOONDJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tehnovõrkude koondjoonise k oostamisel on kasutatud A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021.a. koostatud "Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

LP PARKIMISEHITISE MAA LS SADAMA MAA LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA PT TURISMI-, MATKA- JA VÄLJASÕIDUKOHA MAA TT TOOTMISHOONE MAA

ÄK KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA ÄM MAJUTUSHOONE MAA ÜK KULTUURI- JA SPORDIASUTUSE MAA

Hoonestusala ca 566 m²

2 "POSITSIOON 19"

2 tk.

100% EP 8 m

2 3349 m²

200 m²

19

Hoonestusala ca 1026 m²

3 "POSITSIOON 20"

2 tk.

100% EP 8 m

2 1751 m²

250 m²

20

Hoonestusala ca 747 m²

3 "POSITSIOON 18"

2 tk.

100% EP 8 m

2 4018 m²

200 m²

18

Hoonestusala ca 1007 m²

3 "POSITSIOON 17"

2 tk.

100% EP 8 m

2 2199 m²

300 m²

17

Hoonestusala ca 1183 m²

3 "POSITSIOON 21"

2 tk.

100% EP 8 m

2 1956 m²

250 m²

21

Hoonestusala ca 483 m²

3 "POSITSIOON 3"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1320 m²

200 m²

3

Hoonestusala ca 550 m²

3 "POSITSIOON 2"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1296 m²

200 m²

2

Hoonestusala ca 210 m²

2 "POSITSIOON 4"

1 tk.

100% EP 8,0 m

2 1760 m²

150 m² 4

Hoonestusala ca 278 m²

2 "POSITSIOON 5"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 2000 m²

200 m²

5

Hoonestusala ca 439 m²

3 "POSITSIOON 6"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 2297 m²

200 m²

6

Hoonestusala ca 1869 m²

14 "POSITSIOON 1"

4 tk.

50% ÄH, 50% ÄK 10,0 m

2 3086 m²

700 m²

1 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

Hoonestusala ca 3792 m²

5 "POSITSIOON 7"

1 tk.

100% TT 10,0 m

2 6254 m²

2600 m²

7

Hoonestusala ca 633 m²

5 "POSITSIOON 8"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1695 m²

450 m²

8

0 "POSITSIOON 11"

3 tk.

100% PT 5,0 m

- 2138 m²

200 m²

11

Hoonestusala ca 1505 m²

5 "POSITSIOON 9"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1978 m²

1300 m²

9

Hoonestusala ca 985 m²

5 "POSITSIOON 10"

1 tk.

100% TT 11,0 m

2 2052 m²

950 m²

10

Hoonestusala ca 962 m²

5 "POSITSIOON 12"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1680 m²

800 m²

12

Hoonestusala ca 603 m²

5 "POSITSIOON 13"

2 tk.

100% LS 8,0 m

2 2822 m²

300 m²

13

Hoonestusala ca 1219 m²

24 "POSITSIOON 14"

1 tk.

100% ÄM 11,0 m

3 2151 m²

500 m²

14

Hoonestusala ca 1430 m²

11 "POSITSIOON 15"

1 tk.

100% ÜK 8,0 m

2 5457 m²

1350 m²

15

Hoonestusala ca 358 m²

5 "POSITSIOON 16"

1 tk.

100% ÄK 8,0 m

2 2214 m²

330 m²

16

Hoonestusala ca 921 m²

5 "POSITSIOON 23"

1 tk.

100% TT 8,0 m

2 1579 m²

500 m²

23

Hoonestusala ca 1135 m²

3 "POSITSIOON 22"

2 tk.

100% EP 8,0 m

2 1999 m²

250 m²

22

72 "POSITSIOON 28"

0 tk.

100% LP 0 m

0 2696 m²

0 m²

28

Hoonestusala ca 10222 m²

46 "POSITSIOON 24"

2 tk.

100% TT 11,0 m

2 12205 m²

7500 m²

24

Hoonestusala ca 1500 m²

0 "POSITSIOON 25"

2 tk.

100% ÄK 10,0 m

2 2162 m²

1500 m²

25

Hoonestusala ca 1142 m²

5 "POSITSIOON 26"

1 tk.

100% ÄK 10,0 m

2,0 1950 m²

800 m²

26

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD TANKLA TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TANKIMISSAARE VÕIMALIK ASUKOHT3

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

2

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

MUSTKATTEGA TEE

PLANEERITUD TEED JA PLATSID

TINGMÄRGID

REKONSTRUEERITAV KAUBANDUS- VÕI ÄRIHOONE1

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT4

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT5

REKONSTRUEERITAV HOONE ÜKSIKELAMUKS6

REKONSTRUEERITAV HOONE ABIHOONEKS7

(REKONSTRUEERITAV) TOOTMISHOONE8

PLANEERITUD SADAMAHOONE VÕIMALIK ASUKOHT9

REKONSTRUEERITAV MAJUTUSHOONE10

REKONSTRUEERITAV RANNAHOONE11

PLANEERITUD TOOTMISHOONE JUURDEEHITUSE VÕIMALIK ASUKOHT12

PLANEERITUD KAUBANDUS- VÕI ÄRIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT13

OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRGI VEEKAEV JA -TORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

(kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOONI SURVETORU

VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISVEEVÄRGI VEETORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa kaubandushoonest (IV kasutusviis), minimaalselt 30 m) TANKLA TANKURI JA MAHUTITE TUULUTUSPÜSTIKUTE KUJA (vahemaa tänavast ja avalikust parklast minimaalselt 10 m)

TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKAEV JA -KANALISATSIOON

PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

OLEMASOLEV SAJUVETE KANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

PLANEERITUD LIITUMISKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI MASTIL (kaitsevöönd 1 m ümber masti)

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL VÕIMALIK ASUKOHT

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE LÜLITUSKILBI VÕIMALIK ASUKOHT

VAREM PROJEKTEERITUD ÜHISKANALISATSIOONITORU (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m)

PLANEERITUD 10 kV LIITUMISPUNKTI VÕIMALIK ASUKOHT LK

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m)

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja kuni 200 m kaugusel)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKAEVU- JA KANALISATSIOONI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

35 "POSITSIOON 27"

0 tk.

90% LT, 10% LP 0 m

0 9618 m²

0 m²

27

PLANEERITUD SAJUVEE SURVETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD TEHNOLOOGILISE SAJUVEE KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 0,4 m) PLANEERITUD LIIVA-MUDAPÜÜDUR JA ÕLIPÜÜDURI VÕIMALIK ASUKOHT

LIKVIDEERITAV OBJEKT

ÄH TANKLA JA TEENINDUSHOONE MAA

OLEMASOLEVA PUURKAEVU ASUKOHT, KASUTATAKSE KASTMISVEE SAAMISEKS (hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD KRAAV

Hoonestusala ca 38 m²

0 "POSITSIOON 29"

1 tk.

100% ÄK 16,0 m

5 247 m²

20 m²

29

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT (pumplasse juhitava reovee vooluhulgaga kuni 10 m³/d, peab kuja olema 10 meetrit)

SADAMA AKVATOORIUMI PIIR

2

1

3

4

5

6

7

8 11

13

12

14

15

25 26

28

24

16

17

18

19

20

21

23 22

27

29

9

10

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

KRUNTIMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise joonise k oostamisel on kasutatud A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021.a. koostatud "Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

HOONE

VEETORU KRAAV

ÜHISKANALISATSIOONITORU

MAAPEALNE TULETÕRJEHÜDRANT

KOLLEKTOREESVOOL DRENAAŽITORU 0,4 KV KAABELLIIN

TÄNAVAVALGUSTI METALLMASTIL

SIDEKANALISATSIOON SIDE KAABELLIIN

SURVEKANALISATSIOONI TORU

KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

KRAAV TRUUP

MUSTKATTEGA LINNATÄNAV

KIVI

VALL, NÕLV

VÕRKAED

PINNASTEE

MURU

ROHUMAA

LEHTPUU

PUUDERIDA HEKK

OKASPUU (MÄND)

VILJAPUU

PÕÕSAS

MUU OKASPUU

SIDEKAEV JÄTKUKAEV SIDEVÕRGU JAOTUSKAPP MAAKAABELLIINI MÄRKETULP

VEETORUSTIKU KAEV VEETORUSTIKU MAAKRAAN

KANALISATSIOONIKAEV KANALISATSIOONITORUSTIKU MAAKRAAN

KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER

1 PLANEERITAV KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR

Pos nr

Krundi aadress Krundi planeeritud sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus (m²)

Moodustatakse kinnistutest(nr). k.a. riigi / linna

maa

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused (ha)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liik)

1 Positsioon 1 Ärimaa 100% 3086 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 82606,13

2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1296 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 84396,14

3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1320 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 84372,01

4 Positsioon 4 Elamumaa 100% 1760 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83932,43

5 Positsioon 5 Elamumaa 100% 2000 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83692,18

6 Positsioon 6 Elamumaa 100% 2297 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83394,78

7 Positsioon 7 Tootmismaa 100% 6254 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 79437,86

8 Positsioon 8 Tootmismaa 100% 1695 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83997,67

9 Positsioon 9 Tootmismaa 100% 1978 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83714,08

10 Positsioon 10 Tootmismaa 100% 2052 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83640,50

11 Positsioon 11 Üldkasutatav maa 100% 2138 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83553,92

12 Positsioon 12 Tootmismaa 100% 1680 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 84012,47

13 Positsioon 13 Tootmismaa 100% 2822 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 82870,35

14 Positsioon 14 Ärimaa 100% 2151 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83541,12

15 Positsioon 15 Ühiskondlike ehitiste 5457 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 80234,96

16 Positsioon 16 Ärimaa 100% 2214 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83478,01

17 Positsioon 17 Elamumaa 100% 2199 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83493,58

18 Positsioon 18 Elamumaa 100% 4018 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 81674,03

19 Positsioon 19 Elamumaa 100% 3349 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 82343,10

20 Positsioon 20 Elamumaa 100% 1751 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83941,50

21 Positsioon 21 Elamumaa 100% 1956 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83736,32

22 Positsioon 22 Elamumaa 100% 1999 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83693,49

23 Positsioon 23 Tootmismaa 100% 1579 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 84113,62

24 Positsioon 24 Tootmismaa 100% 12205 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 73486,72

25 Positsioon 25 Ärimaa 100% 2162 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83530,55

26 Positsioon 26 Ärimaa 100% 1713 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 83978,83

27 Positsioon 27 Transpordimaa 100% 9618 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 76073,88

28 Positsioon 28 Transpordimaa 100% 2696 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 82995,79

29 Positsioon 29 Ärimaa 100% 247 43001:001:0884 85692,18 Tootmismaa 100% 85445,07

Kokku: 85692

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKSMAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER

LP parkimisehitise maa L transpordimaa LS sadama maa L transpordimaa LT tee ja tänava maa-ala L transpordimaa

EP üksikelamu maa E elamumaa

PT turismi-, matka- ja Üm üldkasutatav maa väljasõidukoha maa

ÄH tankla ja teenindus- Ä ärimaa hoone maa

ÜK kultuuri- ja spordi- Üh ühiskondlike ehitiste asutuse maa

ÄM majutushoone maa Ä ärimaa

ÄK kaubandus-, toitlustus- Ä ärimaa ja teenindushoone maa

TT tootmishoone maa T tootmismaa

maa

POS. NR.

KRUNDI AADRESS

KRUNDI SUURUS (m²)

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD SIHTOTSTARVE (Det.planeering)

SIHTOTSTARVE (kataster)

SIHTOTSTARVE OSAKAAL (%)

POSITSIOON 2 1296 EP E 1002 POSITSIOON 3 1320 EP E 1003 POSITSIOON 4 1760 EP E 1004 POSITSIOON 5 2000 EP E 1005 POSITSIOON 6 2297 EP E 1006 POSITSIOON 7 6254 TT T 1007 POSITSIOON 8 1695 TT T 1008 POSITSIOON 9 1978 TT T 1009 POSITSIOON 10 2052 TT T 10010

POSITSIOON 1 3086 ÄH Ä 501 ÄK Ä 50

POSITSIOON 11 2138 PT Üh 10011 POSITSIOON 12 1680 TT T 10012 POSITSIOON 13 2822 LS T 10013 POSITSIOON 14 2151 ÄM Ä 10014 POSITSIOON 15 5457 ÜK Üm 10015 POSITSIOON 16 2214 ÄK Ä 10016 POSITSIOON 17 2199 EP E 10017 POSITSIOON 18 4018 EP E 10018 POSITSIOON 19 3349 EP E 10019 POSITSIOON 20 1751 EP E 10020 POSITSIOON 21 1956 EP E 10021 POSITSIOON 22 1999 EP E 10022 POSITSIOON 23 1579 TT T 10023 POSITSIOON 24 12205 TT T 10024 POSITSIOON 25 2162 ÄK Ä 10025 POSITSIOON 26 1713 ÄK Ä 10026 POSITSIOON 27 9618 LT L 9027

LP L 10 POSITSIOON 28 2696 LP L 10028 POSITSIOON 29 247 ÄK Ä 10029

SADAMA AKVATOORIUMI PIIR

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku joonise koostamisel on kasutatud Hanila valla üldplaneeringu väljavõtet üldplaneeringu kaartist, Virtsu alevik M 1 : 10000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 6

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Lääneranna vald, Pärnu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

ETTEPANEKU JOONIS

PLANEERITAV MAA-ALA

TINGMÄRGID

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 50 m 1 m kaldajoone

VÄHENDAMISE ETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI kõrgusväärtusest)

PLANEERITUD ELAMU MAA-ALA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

PLANEERITUD VIRGESTUSRAJATISE MAA-ALA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, P

E

PLANEERITUD ÄRI-JA TEENINDUSETTEVÕTTE ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK,

Ä MAA-ALA

PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, Ü

E E

E

Ä Ä

Ä

Ä

Ä

P

Ü

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

14.11.2024.a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 41

JOONISE NR. 7

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Lääneranna vald, Pärnu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31

KÕLVIKUTE PAIKNEMISE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kõlvikute paiknemise joonise koostamisel on kasutatud : - A Geo OÜ poolt 18. juuni 2021.a. koostatud "Pärnu maakond Lääneranna vald Virtsu alevik Tallinna mnt 31" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 21111. - Maa-ameti 2024 Eesti värvilist põhikaarti nr. 52971 rasterkaarti. 3. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

ELAMUMAA KÕLVIK

LOODUSLIK ROHUMAA KÕLVIK

KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD TANKLA TEENINDUSHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE ASUKOHT

TINGMÄRGID

PLANEERITUD TEE AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on alevikus selgelt piiritletaval tiheasustusalal 50 m

PLANEERITUD RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK EHITUSKEELUVÖÖNDIS VAREM VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON

(järgib peamiselt ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoont)

PLANEERITUD MAA-ALA AVALIKKU KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS

METSAMAA KÕLVIK

ÕUEMAA KÕLVIK

1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)

1 M KALDAJOONE KÕRGUSVÄÄRTUSE JOON

50

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. KOOSKÕLASTUSED

51

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 41 November 2024 Lääneranna vald, Pärnu maakond

VIRTSU ALEVIKU TALLINNA MNT 31 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.