Vastus Riigitee nr 11251 Viimsi-Rohuneeme km 2,568 ristumiskoha projekt

BIMAP OÜ

Reg nr 16350682 Pärnu mnt 153, Tallinn Tel +372 566 38919

TELLIJA ANDMED:

Viimsi Vesi AS

Paelille tee 1, Lubja küla

Viimsi vald

TÖÖ NR: 052024

TÖÖPROJEKT

NURME TEE TARISTU JA TEE REKONSTRUEERIMINE

TÖÖPROJEKT

SELETUSKIRI

Koostanud: K. Nõlvak

Kontrollis: J. Šarofost

Versioon: 2

Objekti asukoht: Nurme tee, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

2

TELLIJA ANDMED Viimsi Vesi AS

Aadress Paelille tee 1, Lubja küla, Viimsi vald

Kontaktisik Ilona Pärkna

TÖÖVÕTJA ANDMED BIMAP OÜ Registrikood 16350682

Aadress Pärnu mnt 153, Tallinn

Projekteerija, vastutav projekteerija (TL) Julia Šarofost

Projekteerija (TL) Karl Nõlvak

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

3

SISUKORD

I. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................................ 4

A. Üldinfo ......................................................................................................................................................................... 4

B. Lähteülesanne.............................................................................................................................................................. 4

C. Normid, standardid, eeskirjad ja juhendid................................................................................................................... 4

II. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................................................. 7

A. Projekteerimistööde piiritlus ....................................................................................................................................... 7

B. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................................................... 7

C. Piirangud .................................................................................................................................................................... 10

D. Geodeetilised punktid ................................................................................................................................................ 10

E. Geodeetiline uurimistöö ............................................................................................................................................ 10

F. Ehitusgeoloogia ......................................................................................................................................................... 11

III. PROJEKTLAHENDUS ....................................................................................................................................................... 13

A. Asendiplaan ............................................................................................................................................................... 13

B. Vertikaalplaneerimine ja sademevee juhtimine ........................................................................................................ 14

C. Veeviimarid ................................................................................................................................................................ 14

D. Muldkeha ja katend. .................................................................................................................................................. 15

E. Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................................................................... 21

F. Tehnovõrgud .............................................................................................................................................................. 21

G. Haljastus .................................................................................................................................................................... 22

H. Väikevormid ............................................................................................................................................................... 24

I. Aiad ............................................................................................................................................................................ 24

IV. EHITAMINE (TÖÖDE TEOSTAMINE) ............................................................................................................................... 26

A. Üldised märkused ...................................................................................................................................................... 26

B. Ettevalmistustööd ...................................................................................................................................................... 27

C. Muldkeha ................................................................................................................................................................... 28

D. Katend ........................................................................................................................................................................ 28

E. Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................................................................... 29

F. Ajutine liikluskorraldus .............................................................................................................................................. 30

G. Tehnovõrgud .............................................................................................................................................................. 30

H. Maastikuarhitektuur ja maastikukujundus ................................................................................................................ 32

I. Aiad ............................................................................................................................................................................ 33

J. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus .............................................................................................................................. 34

K. Muinsuskaitse ............................................................................................................................................................ 36

L. Tööohutus .................................................................................................................................................................. 36

V. HOOLDUSJUHEND .......................................................................................................................................................... 37

VI. LISAD .............................................................................................................................................................................. 39

A. Lisa 1 – Jooniste nimekiri ........................................................................................................................................... 39

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

4

I. ÜLDOSA

A. Üldinfo

Käesoleva projekti eesmärk on rekonstrueerida Nurme teetaristu ja selle käigus Nurme tee. Olemasolevad torustikud on

piirkonnas amortiseerunud, mis põhjustavad probleeme ÜVK torustiku töös, mistõttu on vajalik teetaristu rekonstrueerida,

tagamaks selle autonoomne talitus ja ÜVK tõrgeteta töö. Töödega paralleelselt on vajalik taastada ja rekonstrueerida suures

ulatuses teetaristut, mida tehakse paralleelselt taristu- ja torutöödega. Käesolev seletuskiri käsitleb teedeehitusliku osa.

B. Lähteülesanne

Tööprojekti koostamisel võtta aluseks:

• ViaVelo OÜ poolt koostatud töö nr. 0520 (Nurme tee (Rohuneeme-Nurme põik) rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamine) ;

• asjaomaste ametkondade sh tehnovõrguvaldajate tehnilised tingimused;

• kehtestatud ja olemasolevad detailplaneeringud;

• Transpordiameti poolt väljastatud tehnilised tingimused;

• Viimsi Vallavalitsuse poolt väljastatud tehnilised tingimused;

• pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas (protokoll nr. -1/24-075/10513-

1);

C. Normid, standardid, eeskirjad ja juhendid

Uuringute teostamisel on lähtutud:

1. Topo-geodeetilisele ja teotusmõõdistamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus

nr 34 (RT I, 19.04.2016, 3);

Projekti koostamisel on aluseks:

1. Ehitusseadustik1;

2. Planeerimisseadus;

3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015 (RT I, 27.04.2022, 4);

4. Liiklusseadus1;

5. Seadme ohutuse seadus;

6. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 (RT I, 20.11.2020, 4);

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

5

7. Nõuded ehitusprojektile1, Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 (RT I, 05.07.2023, 292);

8. Tee projekteerimise normid Majandus- ja taristuministri 25.11.2023 määrus nr 71 (RT I, 22.11.2023, 9);

9. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis, kinnitatud Maanteeameti peadirektori

05.01.2016 käskkirjaga nr 0001;

10. Muldkeha remondi projekteerimise juhis, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006 käskkirjaga nr 264;

11. Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised, KT_025_J15_r1;

12. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis, KT_025_J8_r1. kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43;

13. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, TA 2021;

14. Kergliiklustaristu kavandamise juhend (26.06.2022);

15. Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid EVS 901-1:2020;

16. Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016;

17. Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-3:2021;

18. Teetööde tehnilised kirjeldused, MA 2019-XXX;

19. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 (RT I, 20.11.2020, 3);

20. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele, Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43 (RT I, 19.07.2018, 12);

21. Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhend, 2016-3;

22. Linnatänavad EVS 843:2016;

23. Ehitusprojekt EVS 932:2017;

24. Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 (muudatus A1:2008, muudatus A2:2016);

25. Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2022;

26. Betoonist äärekivid EVS-EN 1340:2003+AC:2006 (parandus AC:2014);

27. Betoonist sillutisekivid EVS-EN 1338: 2003+AC:2006;

28. Looduskivist sillutusplaadid välissillutiseks EVS-EN 1341:2012;

29. Looduskivist sillutuskivid välissillutiseks EVS-EN 1342:2012;

30. Looduskivist äärekivid välissillutiseks EVS-EN 1343:2012;

31. Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel, MA 2018-015;

32. Väliskanalisatsioonivõrk EVS 848:2021;

33. Veevarustuse välisvõrk EVS 921:2022;

34. Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine EVS-EN 1610:2015;

35. EVS-EN 124-1:2015 Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 1:

Määratlused, liigitus, kavandamise üldpõhimõtted, toimimisnõuded ja katsemeetodid;

36. EVS-EN 124-2:2015 Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 2: Malmist

rest- ja hoolduskaevude päised;

37. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. RIL 77-2013;

38. Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

39. Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele,

rajamisele ja remondile esitatavad nõuded;

40. AS Viimsi Vesi üldised tehnilised nõuded projektile (https://www.viimsivesi.ee/wp-

content/uploads/2022/09/TEHNILISED-NO%CC%83UDED-01.09.2022.pdf);

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

6

41. Teekatendi- ja kaevukonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded. Tallinna

Linnavalitsuse 18.09.19 määrus number 27 RT IV, 24.09.2019, 38;

42. Täiendavad nõuded Tallinna linna tänavate teehoiutööde korraldamiseks ning haljasalade rajamiseks ja remondiks,

Tallinna Kommunaalameti juhataja 19.11.2018 käskkiri nr 1.1-15/97 (https://www.tallinn.ee/est/Teehoiutoode-

taiendavad-nouded);

43. Pimedate liidu juhendmaterjali ülekäikude lahendamiseks (https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/);

44. Haljastuse inventeerimise kord, Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15

45. Avalikule alale puude istutamise kord, Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrus nr 112;

46. Tallinna haljastuse hoolduse nõuded, Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 määrus nr 13;

47. Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri

NB! Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid. Projekti

eriosade projekteerimisel aluseks olevad normid, standardid, eeskirjad ja juhendid on toodud välja vastavas eriosa

projektis.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

7

II. OLEMASOLEV OLUKORD

A. Projekteerimistööde piiritlus

Võrreldes varasema projektiga (ViaVelo IB OÜ, töö nr. 0520) on lisatud täiendavad rahustavad meetmed künniste ning

ülesõidetavate alade näol. Lisaks on kogu projektiala lõikes lisatud olmekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine. Sellega

seoses on muudetud kõigi torustike paiknemist tänava-alal.

B. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Projekteeritav ala hõlmab Nurme teed (lõigul Rohuneeme tee – Nurme tee põik), mis asub Haabneeme külas, Viimis

vallas, Harjumaal (joonis 1, joonis 2). Nurme tee ja riigitee 11251 Viimis-Rohuneeme tee kilomeetril 2,28 asuv ristmik on

kolmeharuline, T-kujuline, kanaliseerimata ristmik. Ristumine toimub 90-kraadise nurga all. Ristmik töötab „anna teed“

põhimõttel. Kilomeetril 2,64 ristub Viimsi/Rohuneeme tee Kimsi teega. Kimsi tee on asfaltkattega, ca 4,2m. Asfaltkate on

kulunud ja konarlik. Teelt on antud juurdepääs eramajadele. Teed kasutatakse ka Pringi jahisadamasse pääsemiseks.

Ristmiku vahetus läheduses asub bussipeatus ja ülekäigurada. Bussipeatusel on olemas normidele mittevastav

bussitasku. Peatuses on 1m laiune ooteplatvorm, kus puuduvad istepink, ootekoda ja prügikast. Peatus ei ole valgustatud,

mistõttu keeruliste ilmaolude ja pimedal ajal ei ole näha kergliiklejaid. Kergliiklejad liiguvad bussipeatusesse mööda sõidutee

serva, mis tekitab liiklusohtlikku olukorda. Rohuneeme teed ületatakse selleks mitte ette nähtud kohas, Kimsi tee ristmiku

piirkonnas.

Olemasolev Rohuneeme tee ülekäigurada asub hea nähtavusega lõigul. Ülekäigurada on tähistatud liiklusmärkidega nr

543 ja 544 ning kattemarkeeringuga. Teeületuse pikkus on 8,3m. Ülekäigurada on valgustatud.

Riigitee 11251 Viimsi - Rohuneeme peamiseks ülesandeks on Viimsi poolsaare lääne poolsete asumite ühendamine

Tallinnaga. Sõidutee laius vaadeldaval lõigul varieerub 7,8 -8m vahel. Läbivate sõiduradade laius on 3m. Kindlustatud peenra

laius 0,5m, tugipeenra laius 1m. Mulde laius 10m.

Kiiruspiirang lõigul on 50km/h. Liiklussagedus Teeregistrite 2023 liiklusloenduse andmete järgi oli 8809a/ööp, mille

koosseisu moodustasid 98% sõiduautod ning 2% veoautod ja väiksebussid. Tee ja ristmiku ala on valgustatud. Riigitee 11251

Viimis - Rohuneeme katte seisund on visuaalsel hinnangul hea. Rohuneeme teest paremal kulgeb haljasalaga eraldatud,

asfaltkattega, 3m laiune kergliiklustee.

Nurme tee on täna kvartalisisene jaotustänav. Tänava funktsiooniks on anda juurdepääs eramutele ja Laanelinnu maja

lasteaiale. Ümbruses asuvad enamasti 1-2 korruselised eramud. Kohati esineb ka kõrghaljastust. Nurme tee alguses asuvad

Viimsi Püha Jaakobi kirik ja Rannarahva muuseum.

Tänav on valgustatud. Sõidutee laius on keskmiselt 5m laiune. Jalakäijate liiklus ei ole kogu lõigus sõiduteest eraldatud.

Eraldiseisev kõnnitee on olemas vaid Rannarahva muuseumi ja Püha Jaakobi kiriku ja Rohuneeme tee vahelisel lõigul.

Sõidutee kate on visuaalsel hinnangul kulunud ning esineb ka mitmeid teisi defekte. Kuigi kate on kulunud ja

defektidega, ei mõjuta see märgatavalt liiklusohutust. Kiiruspiirang tänaval on 30km/h. ViaVelo OÜ poolt teostatud

kohapealse vaatluste põhjal võib väita, et enamus sõidukijuhte sellest kinni ei pea. Parkimine toimub kinnistute aedades ja

kinnistuesisel tänavamaal.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

8

Joonis 1. Asukohaskeem.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

9

Joonis 2. Teetöödega hõlmatav ala.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

10

C. Piirangud

Projektala piirneb järgnevate tehnorajatiste piirangutega:

• Sideehitise kaitsevöönd (Telia Eesti AS)

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd (AS Viimsi Vesi)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd (Imatra Elekter AS; KH Energia Konsult)

• Gaasipaigaldise kaitsevöönd (Gaasivõrk AS; Adven Eesti AS)

D. Geodeetilised punktid

Projektalale jäävad järgmised geodeetilised märgid: 4065, 4066, 4094, 4067, 4068. Projektiga kaasneb märkide

ümbertõstmine Märkide lõplik täpne asukoht valitakse looduses paigaldamise ajal, kus saab arvestada juba paigaldatud ning

olemasolevate rajatistega ning võimalik nähtavussuundadega teistele märkidele.

E. Geodeetiline uurimistöö

Antud projekti koostamiseks tehti topo-geodeetiline uurimistöö nr. TT-6907 (Inseneribüroo REIB OÜ, mai 2024)

Kasutatud varasemad materjalid:

• Mõõdistus- ja uurimistööd:

- Reib OÜ töö nr. TT-5751, TT-5300.

- Geoterra OÜ tööd nr. 457-219, 10-2016(ehitusjärgsed mõõdistused).

- Geodeesia 24 töö nr. 2379-18(ehitusjärgne mõõdistus).

- Geopoint tööd nr. 18-G356, 20-G504(ehitusjärgsed mõõdistused).

• Teostusjoonised:

- Geo S.T. OÜ töö nr. 2M9082 (sidetrassid);

- AS K & H töö nr. 00 TJ 098/2 (sidetrassid);

- REIB OÜ tööd nr. TJ-0752, TJ-1023, TJ-4340, TJ-5270, TJ-6417-1, TJ-7130 ja TJ-8364 (kanalisatsiooni-,

sadekanalisatsiooni- ja veetrassid).

- REIB OÜ tööd nr. TJ-1580, TJ-1839, TJ-2215, TJ-2383, TJ-2613, TJ-3019, TJ-3117, TJ-3125, TJ- 4252, TJ-4262 ja TJ-

6417 (elektrikaablid ja gaasitrassid).

- Kaarli Maamõõdubüroo OÜ tööd nr. TJ-257, TJ-269, TJ-272, TJ-273 (vee-, drenaaži-, side- ja kanalisatsioonitrassid)

- Top Geodeesia OÜ töö nr. TJ-09-097 (sadekanalisatsioonitrassid)

- AV Geodeesia OÜ töö nr. TJ-46/18 (sadekanalisatsioonitrassid)

- Geodeesiatööde OÜ töö nr. E-0058 (kanalisatsiooni-, sadekanalisatsiooni- ja veetrassid).

- Geoplus OÜ töö nr. TJ-793/05-05 (tänavavalgustus)

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

11

• Plaanile kantud katastriüksuste piiride informatiivsed andmed on saadud Maa-ametist

06.05.2024. a.

Kasutatud mõõdistusvahendid:

• Elektrontahhümeeter Trimble S6

Mõõdistustööde kirjeldus:

Vastavalt tellimusele koostati geodeetiline maa-ala plaan. Töö on teostatud mõõtkavas 1:500-le ja MKM- nõuete kohaselt.

Maa-ala on mõõdistatud detailsusega M 1:500, koordinaadid L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

Mõõdistatud maa-ala suurus on ligikaudu 5,2 ha. Mõõdistusmeetod on tahhümeetriline. Mõõdistuse plaaniliseks ja

kõrguslikuks sidumiseks kasutati polügonomeetriapunkte nr. 4064, 4065, 4066, 4067, 4068, 4904.

Geodeetiline alusplaan on koostatud graafikaprogrammiga ZWCAD 2020 Pro.

Tehnovõrgud plaanile kantud mõõdistamistulemuste ja võrguvaldaja poolt väljastatud info alusel. Uuritaval maa-alal

paiknevad järgnevad tehnovõrgud: elektrikaablid, survekanalisatsiooni-, veekanalisatsiooni-, sadekanalisatsiooni-, drenaaži-,

gaasi- ja sidetrassid.

Töö on väljastatud tellijale digitaalselt.

Mõõdistamistulemused ja kooskõlastuste originaalid säilitatakse REIB OÜ arhiivis digitaalselt.

F. Ehitusgeoloogia

Antud projekti koostamiseks on kasutatud geotehnilist pinnaseuuringut, töö nr. GL20005 (OÜ Reaalprojekt, aprill 2020).

Uuritud ala paikneb Põhja - Eesti rannikumadalikul, kus reljeef on tasane. Puuraukude suudmete ümbruses jäävad

absoluutkõrgused vahemikku 3,8…6,3 meetrit.

Pinnakate koosneb meresetetest, mis on kaetud täitematerjaliga. Üldgeoloogiliste andmete põhjal moodustab aluspõhja

Alam – Kambriumi Lontova kihistu aleuriit ja savi.

Pinnasekihid:

Teekate – kihti läbiti kaheksas puuraugus. Katte paksus on 3…13 cm ning kiht on puuraukude ümbruses valdavalt pudeda

koostisega. Puuraukudes nr 7 ja 8 on katte all freesasfaldile sarnanevat materjalid 13…17 cm paksuselt.

Lisaks esineb vana asfalti kahes puuraugus 8…10 cm paksuselt ning 12…22 cm sügavusel.

Lubjakivikillustik – moodustab teekatte aluse kihi 6…31 cm paksuselt. Materjal on paiguti tolmne ja lagunenud (nt PA4).

Muld – moodustab tee kõrval maapinna ülemise kihi 0,10…0,40 meetri paksuselt.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

12

Kruuspinnas – materjali esineb Nurme tee muldes vahemikus PA6…8. Kihti on 0,3…0,45 meetri paksuselt ning 0,45…0,60

meetri sügavusel. Kiht sisaldab kruusa, liiva, killustikku ja paiguti sinisavi tükke. Laboris teimiti ühte proovi, mis sisaldas kruusa

61%, liiva 25% ning tolmu ja saue 14,6%. Tulenevalt suurest peenosise osakaalust liigitub materjal mitte filtreerivaks. Materjali

nimetuseks vastavalt ISO klassifikatsioonile on saGr.

Liivpinnas – kihte esineb valdavalt täitena 0,05…0,55 meetri paksuselt ning pruuni kuni beeži värvusega. Esindatud on peene-

kuni keskmiseteraline liiv, millest viidi laborisse 3 proovi. Peeneteraline liiv koosneb 4% kruusast, 92% liivast ning 4,6…4,8%

peenosisest. Proovide filtratsioonimooduliteks mõõdeti 1,1 ja 1,4 m/ööp. Vastavlt ISO jaotusele on kihi nimetuseks FSa.

Keskmiseteralise liiva proovis sisaldus kruusa 3%, liiva 97% ja peeosiseid 0,6%. Materjali

filtratsioonimooduliks saadi 7,5 m/ööp. Materjali ISO põhiseks nimetuseks on MSa.

Savipinnas – algab puuraukude suudmetest 0,4…1,05 meetri sügavuselt ning seda puuriti kuni 0,83 meetri paksuselt. Laboris

teimitud proovi põhjal sisaldab pinnas kruusa 1%, liiva 11% ja peenosiseid 87,9%. Kiht on mitte filtreeriv. Vastavalt ISO

klassifikatsioonile on kihi ISO nimetuseks siCl ja see kuulub D pinnasegruppi.

Hüdrogeoloogilised tingimused:

Vett kogunes välitöö käigus (16.04.2020) ühte puurauku (PA13), kus oli maapinnalt 1,70 meetri sügavusel. Loodusliku

aluspinnasena lamav savipinnases liigub vesi aeglaselt ning kõrgveeperioodil esineb pinnasevesi kihipiiril.

„Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi“ (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond 3.

niiskuspaikkonda.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

13

III. PROJEKTLAHENDUS

A. Asendiplaan

Rekonstrueeritav Nurme tee lõik algab ristumisest Rohuneeme teega ja lõpeb ristumisel Nurme põik teega. Nurme tee

sõidutee parameetrite valimisel on lähtutud tänava iseloomust ning Tellija soovist liikluskeskkond jalakäijasõbralikumaks

muuta.

• Rekonstrueeritava lõigu pikkus on 745m.

• Projekteerimise lähtetase – rahuldav

• Sõiduradade arv – 2

• Läbiva sõiduraja laius – 3,00 m

• Kiiruspiirang - 30km/h

Ristmik rekonstrueeritakse ja tehakse laiemaks, kuna hetkel on ristmikul pöördekoridorid liialt kitsad. Ristmikul on

arvutuslikuks sõidukiks võetud kõige ebasobivam sõiduk, milleks on 15m pikkune buss. Ristimikuala on projekteeritud

vastavalt pöördekoridorile. Ristmiku raadiustele on ettenähtud ülesõidetavad alad maakividest, mis tagavad arvutusliku

sõiduki manööverdusvõime.

Olemasolev ülekäigurada 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 2,259 likvideeritakse, kuna see ei ole optimaalses asukohas

projekteeritava kergliiklustee suhtes. Selle asemel rajatakse uus, valgustatud ülekäigurada km 2,297.

Projekteeritava Nurme Tee sõidutee on 1+1 rajaga, raja laius 3m. Sõiduteed ääristavad mõlemalt poolt betoonist äärekivid,

mis aitavad tajuda sõidutee serva.

Asfaltkattega kergliiklustee laius on 3m, mis tagab jalgratturite ja jalakäijatele piisava ruumi. Kergliiklusteele on projekteeritud

vaegnägijatele hoiatuskivid. Sõidutee ja kergliiklustee vahel on 1,5m laiune haljasriba, et eraldada autoliiklust ja kergliiklust.

Tänaval kehtib ja Nurme tee-Rohuneeme tee ristmik töötab „anna teed“ põhimõttel. Sõidutee serva on ette nähtud parkimist

keelav kattemarkeering nr 931. Kiirusepiirang tänaval on 30km/h. PK 0+75 - PK 1+18 ja PK 4+38 – PK 4+66 on liikluse

rahustamise eesmärgil rajatud künnis. Künnise panduse pikkus on projekteeritud vastavalt EVS 843, tabel 8.14 järgselt, milleks

on 1m.

Viimsi Püha Jaakobi kiriku kinnistule on projekteeritud 22-kohaline, asfaltkattega, kogudust teenindav parkla. Parkimiskoha

laius on 2,6m ning pikkus 4,5m. Parkla on valgustatud. Parkla valgustus on madal ja võrreldes tänavavalgustusega nõrk, et

mitte rikkuda kiriku ja naabrite miljööd.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

14

Rannarahva muuseumi parkla lahendust muudetakse samuti tulenevalt jalakäijate ohutuse parendamise vajadusest.

Rannarahva muuseumisse pöörav buss kasutab pöördekoridorina ka Püha Jaakobi kiriku ees olevaid parkimiskohti. Muuseumi

ja koguduse esindajad koostöös hoolitsevad selle eest, et bussi saabumisel oleksid parkimiskohad vabad.

Kinnistuomanikele on tagatud juurdepääs nende kinnistutele. Sissesõitude laiused ja tüübid ühtlustatakse. Kinnistu sissesõidu

laius ei ületa 6m.

B. Vertikaalplaneerimine ja sademevee juhtimine

Kõrguslikult järgib projektlahendus suuresti olemasolevat maapinda. Nurme tee põikkalle on 2,5%. Kõnnitee põikkalle on 2%.

Nurme tee ja Rohuneeme tee ristmiku ala on oleva lahendusega kõrguslikult kokku viidud. Nurme tee sadevesi kogutakse

kokku restkaevudega. Osade kinnistu sissepääsude ette on sadevete kogumiseks ette nähtud restrennid. Nurme teed ääristab

8cm kõrgune äärekivi. Hoone sissesõitude ees äärekivi pole. Enne sissesõitu on äärekivi otsad, 2 kivi ulatuses, sõidutee

tasapinda viidud. Kergliiklustee ristumisel tänavaga on äärekivi kõrgus sõidutee pinnast 1cm. Ülesõidetavatel aladel on

projekteeritud äärekivi 1cm kõrgusele sõidutee pinnast.

PK 0+75- PK 1+18 ja PK 4+38 – PK 4+66 rajatud künnis on sõiduteest tõstetud 10cm kõrgemale. Künnise peale ja mahasõit

on 10% kaldega.

C. Veeviimarid

Kuna projektiga on ettenähtud sõidutee äärekividega ristlõige, siis projekteeritakse sadevee kokku kogumiseks restkaevud.

PK 2+00- PK 3+90 olev kraav torustatakse. Olev kraav aetakse kinni.

Nurme tee sademevee valgala eelvooluks on Nurme tänava ääres kulgev olemasolev kraav, mis suubub läbi Rohuneeme tee

all oleva truubitoru Tallinna Lahte. Viimati mainitud truup on läbimõõduga DN1500mm, mis suudab kalde i=0,005 ( h/D=0,8)

puhul läbi lasta ca 6300l/s.

Nurme tänava rekonstrueerimisega lisanduv sademevee vooluhulk olemasolevasse sademeveesüsteemi on 180l/s. Lisanduv

sademevee vooluhulk on ca 3% Rohuneeme tn truubi läbilaskevõimest. Seega saab väita, et olemasolev Rohuneeme

truubitoru suudab selle lisanduva sademevee koguse ilma probleemideta läbi lasta.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

15

D. Muldkeha ja katend.

Katendi valikul on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 18. septembri 2019 määruse nr 27 Lisa 1 „Sillutiskivi, asfalt- ja

tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad

nõuded“

Sõiduteele on valitud mainitud juhendi tüüpkonstruktsioon D4, mis on valitud vastavalt liiklussagedusele. Hoovide

sissepääsude, parklate ja kõrvaltänavate katend on valitud mainitud juhendi tüüp konstruktsioon E5.

Muld ja huumuserikas pinnas tuleb katendite alt igal juhul eemaldada isegi kui minnakse seetõttu kaevikuga sügavamale.

Katendite konstruktsioonid on näidatud asendiplaanil erinevate värvidega.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

16

KATENDITÜÜP 1 ( D4), ROHUNEEME TEE BUSSITASKU JA NURME TEE SÕIDUTEE

• AC 16 surf 70/100 h = 5 cm

• AC 20 base 70/100 h = 6 cm

• Killustikalus h = 30 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 59 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 2 (E5), HOOVI SISSEPÄÄSUD, KÕRVALTÄNAVAD JA PARKLA

• AC 12 surf 70/100 h = 6 cm

• Killustikalus h = 25 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 69 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 3, KÜNNIS

• AC 16 surf 70/100 h = 5+5 cm

• AC 20 base 70/100 h = 6 cm

• Killustikalus h = 30 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 54 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 4, KERGLIIKLUSTEE

• AC 8 surf 70/100 h = 5 cm

• Killustikalus h = 20 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 75 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 5, BETOONKIVIKATE

• Betoonkividest sillutis h = 6 cm

• Liiv-tsemendi segu 3:1 h = 3 cm

• Killustikalus h = 20 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 71 cm

• olemasolev aluspinnas

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

17

KATENDITÜÜP 6, BETOONKIVIKATE

• Betoonkividest sillutis h = 8 cm

• Liiv-tsemendi segu 3:1 h = 3 cm

• Killustikalus h = 20 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 69 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 7, MAAKIVIDEST KATE

• Maakivid h = 10-15 cm

• Betoon C16/20 h = 10 cm

• Killustikalus h = 25 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 50 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 8, TÄRINGUKIVIDEST KATE

• Täringukivid (10x14x20cm) h = 14 cm

• Betoon C35/40 h = 10 cm

• Killustikalus h = 25 cm

• Külmakerkeohutu pinnas hmin = 51 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 9, HALJASTUS

• Murukülv III klass

• Kasvumuld h = 15 cm

• olemasolev aluspinnas

KATENDITÜÜP 10, KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE

• Killustik fr 0/32 mm (F=0,42 m³/m) h – 10 cm

• Killustik fr 0/63 mm (F=0,92 m³/m) h – 20 cm

• Täide liivast (Kf>0,5 m/ööp) (4)

• olemasolev aluspinnas

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

18

MULDKEHA JA TÄITEKIHID NÕUDED MATERJALIDELE

Oleva muldkeha korral tuleb eemaldada oleva muldkeha osas materjal projekteeritud konstruktsiooni põhjani. Uue

muldkeha alt tuleb eemaldada orgaaniline jm külmakerkeohtlik pinnas (sh muld, turvas) ning vajadusel asendada täitega.

Muldkeha pealne tuleb profileerida katendi pealispinnaga sama põikkaldega. Konstruktsiooni alune pind tuleb

tihendada (tihendustegur minimaalselt 0,98 standardsest Proctorteimist töökihi ülakihis (kuni 1 m katte pinnast) ja 0,95

standardsest Proctorteimist töökihi alakihis (1-1,5 m katte pinnast)).

Muldkeha aluspinnase ja täitematerjali kihtide tihendamisel peab olema täidetud tingimus Ev2/Ev1 < 2,3.

Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega tihendatud muldkeha täitematerjali (sõidutee) pealt peab olema Ev2 > 45

MPa. Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega tihendatud sõidutee alusel liivakihil vastavalt juhendis „Sillutiskivi,

asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile

esitatavad nõuded“ toodud tabelis 2 tüüpkonstruktsioonidele. Vastavas tabelis on tüüpkonstruktsiooni E5 tihendatud liivakihi

elastusmoodul Ev2 > 57 MPa, tüüpkonstruktsiooni D4 tihendatud liivakihi elastusmoodul Ev2 > 59 MPa.

Muldkeha (ja täitematerjal) ehitamisel tuleb juhinduda „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, „Muldkeha ja dreenkihi

projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, „Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ , „Muldkeha pinnaste tihendamise

ja tiheduse kontrolli juhised“ ning „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide

projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“.

ALUSE- JA KATTEKIHID NÕUDED MATERJALIDELE

Killustikust katendikihid rajada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ ning „Sillutiskivi, asfalt- ja

tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad

nõuded“ (peatükk 6).

Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega tihendatud sõidutee killustikalusel vastavalt juhendis „Sillutiskivi,

asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile

esitatavad nõuded“ näidatud tüüpkonstruktsioonidele (Tabel 2). Vastavas tabelis on aluskonstruktsioonide elastusmooduli

väärtusteks Ev2 > 130 MPa (D4) ja Ev2 > 117 MPa (E5).

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, TA 2021, „Tee-ehitus. Osa 3:

Asfaltsegud EVS 901-3:2021“ ning „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide

projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“ (peatükk 7).

Kuna talihooldel kasutatakse kloriide, tuleb ülakihi asfaltsegus kasutada tardkivist täitematerjali. Nõuded asfaltsegudele

ja nende lähtematerjalidele on kirjeldatud standardites EVS 901-1, EVS 901-2 ja EVS 901-3. Asfaltsegudes kasutatav filler peab

rahuldama EVS 901-1 peatüki 5 nõudeid. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on

määratud EVS 901-1 tabelis 12. Asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3 toodud vastava segulehe

tingimusi. Asfaldikihtide puhul arvestada hinna sees vajadusel ka aluspinna ja vuukide kruntimine. Kattekihi pikivuugid

teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

19

Tabel 1. Nõuded materjalidele.

KATENDI TÜÜP KATENDI KIHT JUHEND /

STANDARD AKÖL (a/ööp) MÄRKUS

tüüp D4 ja tüüp 3

(sõidutee)

asfaltbetoon (AC) AKEJ / EVS 901-3:2021 AKÖL 3000-5999 table 7, 9 (EVS)

killustik KKEJ AKÖL 20: 3000-6000 tabel 1 (KKEJ)

tüüp E5

(sõidutee)

asfaltbetoon (AC) AKEJ / EVS 901-3:2021 AKÖL < 500 table 7, 9 (EVS)

killustik KKEJ AKÖL 20: <3000 tabel 1 (KKEJ)

tüüp 5, 6, 7 ja 8

(betoonkivist/maakiv

ist/täringukivist

katend)

killustik KKEJ AKÖL 20 < 3000 tabel 1 (KKEJ)

Tüüp 4

(kergliiklustee)

Asfaltbetoon (AC) AKEJ/EVS 901-3:2021 „Jalgratta-, jalg- ja

kõnniteed ning õuealad“ Tabel 7 (EVS)

killsustik KKEJ AKÖL 20 <500 Tabel 1 (KKEJ)

Kõikide katendikihtide rajamisel juhinduda täiendavalt määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

AKEJ - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis

KKEJ - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis

TEKN - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

ÄÄREKIVID JA KIVISILLUTISED

Äärekivide tüübid ja kõrgused on projekteeritud järgnevalt:

• Kõnnitee äärekivi 80x200 h=0cm

• Sõidutee betoonäärekivi 150x290 h=0cm.

• Sõidutee betoonäärekivi 150x290 h=1cm

• Sõidutee betoonäärekivi 150x290 h=4cm

• Sõidutee betoonäärekivi 150x290 h=8cm

• Sõidutee betoonäärekivi 150x290 h=10cm

• Sõidutee graniitäärekivi 150x290 h=10cm

• Sõidutee graniitäärekivi 150x290 h=1cm

Äärekivide paigaldusviis peab tagama nende püsivuse. Äärekivid tuleb paigaldada kogu pikkuses ≥5 cm paksusele

kuivbetoonile margiga C16/20. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus (min 15 cm). Äärekivid tuleb toestada

mõlemalt poolt kivi betooniga. Otstes ning jalakäikate liikumiskoridorides tuleb äärekivi tuua 15 cm sõidutee äärekivi

kõrguselt sõidutee tasapinda 0-kõrgusele (h=0 cm) kahe äärekivi ulatuses. Raadiuste korral (R<6) kasutada raadiusega

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

20

toodetud äärekive. Suurema raadiuse korral võib kasutada 0,5 m pikkuseid sirgeid äärekive, mille otsad on lõigatud nurga all.

Kivide lõikamine ning kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud. Betoonist äärekivid peavad vastama standardile

„Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3. Tardkivist äärekivid peavad vastama standardile „Looduskivist äärekivid

välissillutiseks“ EVS-EN 1343, klass F1. Tardkivist äärekivide esikülg, pealispind ning faas peavad olema põletatud

pinnatöötlusega. 0-kõrgusega äärekivid tuleb paigaldada tagurpidi (ilma faasita), sest faasitud osa pole võimalik nõuete

kohaselt asfalteerida (asfalt ei jää püsima).

Kõnnitee sõiduteepoolse äärekivi aluse elastsusmoodul peab olema ≥140 MPa ja kõnnitee välimise äärekivi aluse

elastsusmoodul peab olema ≥120 MPa, mõõdetuna LOADMAN või INSPECTOR tüüpi seadmega. Kõikide äärekivide rajamisel

juhinduda täiendavalt määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

Vaegnägijatele parema liikumise tagamiseks on projekteeritud hoiatavad kivid (mummukivid) vastavalt pimedate liidu

juhendmaterjalile. Hoiatatava kivina on ette nähtud kasutada 400x400x60mm mõõtmetega kiviplaati. Ülekäigu kohtade

juures on ette nähtud paigaldada üks rida hoiatavaid kiviplaate. Reljeefse osa kõrgus peab olema 5,0 mm. Plaadid paigaldada

paigaldussegule (liiv: tsement 5:1) paksusega 3 cm.

Sillutiskivina katenditüüp 5 korral kasutada halli tooniga Unikivi 60, mõõtmetega 225x112x60. Katenditüüp 6 korral

kasutada Unikivi 80, mõõtmetega 225x112x60. Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardi EVS-EN 1338+AC:2006 järgi

järgmistele nõuetele: veeimavus klass 2, vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3, paindetugevus klass

1, libastumis-/libisemiskindlus rahuldav.

Täringukivid peavad vastama standardile EVS-EN 1342:2012. Autodega üle sõidetavate täringukivide all kasutada

paigaldusbetooni paksusega 10 cm. Paigaldusbetoonina kasutada Uninaks jämedateraline tänavakivide sängitusbetoon või

analoog. Vuugitäiteks kasutada Uninaks kiirkivinev vuukimisbetoon või analoog.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

21

E. Liikluskorraldusvahendid

LIIKLUSMÄRGID

Projekteeritud liiklusmärgid riigiteel 11251 Viimsi-Rohuneeme teel kuuluvad I-suurusgruppi, Nurme teele projekteeritud

liiklusmärgid kuuluvad 0-suurusgruppi. I-suurusgrupi liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kile. Kasutada I

klassi valgustpeegeldavat kilet välja arvatud juhtudel, kus vastavalt standardile on II klassi valguspeegeldava kile kasutamine

kohustuslik. 0-suurusgrupi liiklusmärkide korral kasutada I-klassi valgustpeegeldavat kile. Liiklusmärgid tuleb valmistada

tsingitud plekk materjalist. Märgid paigaldada kuumtsingitud terastorudele, mis tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN

12899 kirjeldatud koormuste korral. Liiklusmärkide serva kaugus sõidutee katte servast on minimaalselt 0,5 m. Märkide

paigalduskõrgus peab olema vähemalt 2,4 m.

Liiklusmärgid peavad vastama ja olema paigaldatud vastavalt standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ ning

vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kehtivale versioonile.

TEEKATTEMÄRGISTUS

Telgjooned ja käsimärgistusena teekattele kantav teekattemärgistus teostada termovaluplastikuga (TVP). Kergliiklusteedele

kantav käsimärgistus teostada värviga. Teekattemärgised peavad vastama ja olema paigaldatud vastavalt standardile EVS 614

„Teemärgised ja nende kasutamine“ ning vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kehtivale versioonile.

F. Tehnovõrgud

Tänavavalgustuse, elektri- ja sidekaablite, torustike ja kaevude paiknemine on näidatud asendiplaanil. Rekonstrueeritavate

tehnovõrkude kohta on koostatud eraldi projektid ja asuvad eraldi köites.

ELEKTER JA VÄLISVALGUSTUS

Tänavavalgustuse seletuskiri asub käesoleva projekti EL osas. Elektrivõrgu lahenduse on teostanud ettevõte Hepta Group

Energy OÜ.

GAASIVÕRK

Gaasitrasside kaitsmise lahenduse on teostanud Dem Projekt OÜ, töö nr. 6862/24

SADEMEVEE LAHENDUS

Sademevee kanalisatsiooni seletuskiri asub käesoleva projekti VK osas, koostaja BIMAP OÜ.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

22

G. Haljastus

Enne ehitustööde algust tuleb projektala puhastada puudest, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb

asendiplaanil näidatud puud, võsa ja põõsad. Likvideeritavate puude, võsa ja põõsaste kännud tuleb juurida ning utiliseerida.

Kärpida asendiplaanil näidatud olemasolevate puude võrasid. Likvideeritavad puud on välja toodud tabelis 2.

Tabel 2. Likvideeritavad puud

Puu järjekorra number Asukoht Likvideerimise põhjus

1 Kiriku juurde projekteeritud

„Parkla 1“

Jääb projekteeritud parklaalale

2 Ristmik 2 vastas Jääb projekteeritud sõidutee koridori

3 Metsalille põik 2 kinnistu ääres Jääb projekteeritud kergliiklustee

koridori

4 Nurme tee 28 kinnistu ääres Jääb projekteeritud sõidutee koridori

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega (Tm65 või parem).

Projekteeritud haljastatavad alad tuleb katta 15 cm kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme. Kasvumulla huumuse sisaldus

peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke

jäätmeid, kive, killustikku jms ning olema ühtlaselt tihendatav. Kasutada ei tohi külmunud pinnast.

Taastavatele (korrastatavatele) aladele tuleb anda esteetiline väljanägemine – puhastada ala kividest jms prahist,

tasandada lohud ja kühmud, külvata muru puudumisel uus muruseeme.

Juhul, kui ehitustöödega rikutakse Viimsi Püha Jaakobi juures olemasolevat kiviktaimlat, tuleb olemasolev olukord

taastada. Töövõtja kohustuseks on kindlaks määrata seal olemasolevad taimeliigid ning luua enne ehitustöid olnud olukord.

Uue haljastuse kavandamisel on kasutatud puude/põõsaste vabakujulist istutust. Uushaljastuse valitud taimmaterjal

kajastab kaasaaegset lähenemist ja arvestab kohaliku kliima eripäraga. Valitud taimmaterjal on meie kliimasse sobiv ja

pikaealine ning lihtsalt hooldatav. Taimmaterjali valikul tuleb eelistada Eesti päritolu ja siin mitmeid talvi üle elanud taimi.

Istutatava taimmaterjal peab vastama EVS 939-2:2020 nõuetele. Planeeringualale on projekteeritud järgmisi taimi:

Okaspuud

• Serbia kuusk (Picea omorika)

• Harilik jugapuu (Taxus baccata) „Fastigiata Robusta“

Okaspõõsad

• Värd-jugapuu (Taxus x media) „Hillii“

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

23

Lehtpuud

• Iluõunapuu (Malus) „Director Moerland“

• Harilik toomingas (Prunus padus) „Colorata“

• Harilik haab (Populus tremula) „Erecta“

Lehtpõõsad

• Pargiroos (Rosa) „Robusta“

• Lumimari (Symphoricarpos) „Arvid“

• Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) „Summer Wine“, „Chameleon“, „Little Devil“, „Little Angel“

• Jaapani enelas (Spiraea japonica) „Little Flame“ ja „Little Dwarf“

• Teravservaline paju (Salix integra) „Flamingo“

• Ebajasmiin (Philadelphus) „Girandoel“ ja „Snow Dwarf

Püsikute sega istutusalas on planeeritud 3 tükki 1m²-le. Istutatav madalhaljastuse ja seda ümbritseva tarindi vahele peab

jääma 40-50 cm laiune vaba ala, et niitmisel ei vigastataks madalhaljastuse oksi.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

24

H. Väikevormid

Väikevormide asukoht on näidatud asendiplaanil. Käesolevas projektis määratud tooteid ja materjale võib asendada tehniliste

ja visuaalsete omaduste poolest samaväärsetega, juhul kui see ei vähenda tehnilisi, esteetilisi või muulaadseid

kvaliteediomadusi. Kõik asendused ja teised muudatused tuleb kooskõlastada eelnevalt tellijaga. Toote muudatusega seotud

kulu kompenseerib väljavahetamist sooviv isik. Väikevormide keskkonnaklassid on määratud vastavalt Tallinna linnamööbli

valiku ja paigutuse juhendile 2019.

Pingid

Projektalale on ette nähtud 4 pargipinki. Pargipingid on valitud Viimsi vallas olemasolevatest pinkide järgi, milleks on Weldmet

Solutions OÜ kataloogist toode „Skate seljatoega pink“. Pingi pikkus on 1800mm, laius 630mm ja kõrgus 840mm. Materjaliks

on õlitatud tamm ja tsingitud ning pulbervärvitud teras (metallosade värvitoon RAL 7012). Pingid paigaldada vastavalt tootja

juhistele.

Prügikastid

Projektalale on ettenähtud 4 prügikasti. Prügikastid on valitud kataloogist Extery, tüüp Vandal 200. Prügikasti pikkus on

450mm, laius 550mm, kõrgus 1060mm. Materjaliks roostevaba teras 304 (metallosade värvitoon RAL 7001). Paigaldada

vastavalt tootja juhistele.

Bussiootepaviljonid

Projektalale, Rohuneeme teele, on ettenähtud 1 ootepaviljon koos prügikastiga, mis ei kuulul käesoleva projektmahtudesse.

I. Aiad

Olemasoleva piirdeaia osa, mis ulatub riigimaale kinnistul Lille tee 1 (89001:0101:0308) tuleb koos aiaga ümber tõsta enne

ehitustööde algus. Ümbertõstetava piirdeaia asukoht on näidatud asendiplaanil. Piirdeaia õigeaegne demonteerimine ja

monteerimine toimub kinnistuomaniku kulul ning ei ole käesolevas projektis lahendatud.

Olemasoleva piirdeaia osa, mis ulatub riigimaale kinnistult Lille tee 2 (89001:010:0309) tuleb eemaldada. Piirdeaia õigeaegne

likvideerimine on kinnistuomaniku kohustus. Piirdeaia taastamine toimub omaniku kulul ning ei ole käesolevas projektis

lahendatud.

Olemasolev piirdeaia osa, jalgvärav ning sõidukivärav, mis ulatub riigimaale kinnistult Nurme tee 1/ Tuule tee 11

(89002:009:0120) tuleb ümber tõsta asendiplaanil näidatud kohale. Piirdeaia õigeaegne demonteerimine ja monteerimine

on kinnistuomaniku kohustus ning ei ole kajastatud töömahtudes.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

25

Olemasolevat piirdeaed kinnistul Nurmiku tee 1 (89001:010:0286) likvideeritakse 56 meetrit ehitustööde tõttu. Selle asemel

rajatakse asendiplaanil näidatud asukohta uus piirdeaed. Uue piirdeaia jaoks paigaldada betoonist aiasokkel (l=2500mm,

H=200mm) vastavalt tootja juhistele (toode Piirdeaiad OÜ või analoog). Aiasokli ülemine serv tuleb paigaldada 10cm

kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Aiapostid paigaldatakse aiasokli taha.

Rajatav piirdeaed peab vastama järgmistele parameetritele:

• Ristküliku kujulised aiapostid, mõõtmetega 60x60mm, pikkus 2340mm (1540mm + 800mm betoneeritud (betoon

C20/25) maa sisse), värvus RAL 8019

• Postide omavaheline vahemaa 1,41m

• Aialaudade horisontaalsel paigaldamisel peab jääma laudadele vahe 10mm

• Aialaudade vahele peab jääma vahe 30mm aiapostile kinnitamisel

• Aia kõrgus maapinnast 1,55m

• Aialaudadeks kasutada Onewood OÜ toodet ELEGANT, mõõtudega 120x20mm, värvus tumepruun

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

26

IV. EHITAMINE (TÖÖDE TEOSTAMINE)

A. Üldised märkused

Alljärgnevalt on toodud üldised märkused, millest tuleb juhinduda mistahes projektiosa välja ehitamisel:

1. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest,

puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada

ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

2. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta

ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

3. Ehitustööde teostamisel peab arvestama projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või

ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega.

4. Objektile juurdepääs peab toimuma olemasolevate või ajutiste juurdepääsuteede kaudu. Töövõtja peab

tegema kõik selleks, et tema veokid (liiklusvahendid) ega personal ei kahjustaks ühtegi teed ja silda. Töövõtja

peab valima sobivad liiklusvahendid ning liikumisteed. Kui ehituse töövõtulepingus ei ole määratud teisiti,

peab töövõtja vastutama olevate juurdepääsu- ja ümbersõiduteede hooldamise ning nõuetele vastavuse

eest, mis võivad tekkida juurdepääsu- ja ümbersõiduteede kasutamisest.

5. Tehnovõrkude rajamisel ja ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised,

sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised.

6. Töövõtja vastutab, et kogu objektil või selle läheduses asuv nii ühiskondlikus kui ka eraomanduses olev vara

oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise

eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral

tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta

sellega seonduvad kulud.

7. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle

eest, et kõik lõpetatud välised ja sisemised pinnad ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse

ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil. Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist

tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja nende sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed

kaotada.

8. Kasutama peab kvaliteetseid seadmeid ja materjale. Töövõtjal on õigus vahetada projektijärgsed

seadmed/materjalid tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei

suurenda kasutuskulusid. Paigaldatavad seadmed kooskõlastada omaniku järelevalvega. Vahetuse tulemuse

eest kannab täit vastutust ehituse Töövõtja.

9. Kõik mahtude loendis ja teistes käesoleva projekti dokumentides kajastatud seadmed ja materjalid on ette

nähtud hankida ja paigaldada ning kasutuskorda reguleerida Töövõtja poolt, kui ei ole mainitud teisiti.

Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste

väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes.

10. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised punktid tuleb kaitsta, ümber paigaldada või taastada.

Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste punktide kaitsmise, taastamise või

ümberpaigutamisega.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

27

11. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada (sh fikseerida ning üles

pildistada) koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada

endisel kujul.

12. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga.

B. Ettevalmistustööd

Alljärgnevalt on toodud ettevalmistööd, millest tuleb juhinduda mistahes projektiosa välja ehitamisel:

1. Enne ehitustööde algust tuleb maha märkida sõidutee ning kergliiklustee asukohad ja muude rajatiste

ehitamiseks vajalikud koordinaadid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt

vajadusele taastada või uuesti välja märkida. Ehitusgeodeetiliste mõõdistustööde läbiviimisel tuleb juhinduda

MTM 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“.

2. Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik naabruses asuvate maaüksuste olemasolevad

piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide naabruses asuvate maaüksuste olemasolevate

piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde

lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud maaüksuste piirimärgid. Piirnevate kinnistute omanikke

(piirinaabreid) tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või mis puudutavad otseselt

nende huve (nt mahasõitude ehitus, juurdepääsuteede kasutamine ja ehitus jms).

3. Enne ehitustööde algust on Töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide

kommunikatsioonide valdajad. Täpsustada tuleb kõikide elektri- ja sidekaablite, torustike ja kaevude

asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde

teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest ning töid

teostada käsitsi.

4. Enne ehitustööde algust on Töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel

sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad

täpsustada ja kooskõlastada Tellijaga ja/või kohaliku omavalitsusega.

5. Enne ehitustööde algust tuleb kõik ette jäävad konstruktsioonid või konstruktsiooniosad lammutada või

demonteerida ning selle tagajärjel tekkinud jäätmed eemaldada ja teisaldada Tellija poolt heakskiidetud

jäätmekäitluskohta.

6. Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal teostada ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste

pildistamine ja/või filmimine. Antud fotod ja/või videod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud

olukorra fikseerimisel. Pildistamisel ja/või filmimisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu

olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad,

puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded,

piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod ja/või videod tuleb teha

vahetult enne ehitustegevuse algust. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise

üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele,

piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

28

C. Muldkeha

Oleva muldkeha korral tuleb eemaldada oleva muldkeha osas materjal projekteeritud konstruktsiooni põhjani. Uue

muldkeha alt tuleb eemaldada orgaaniline jm külmakerkeohtlik pinnas (sh muld, turvas) ning vajadusel asendada täitega.

Muldkeha pealne tuleb profileerida katendi pealispinnaga sama põikkaldega. Muldkeha aluspinnase ja täitematerjali

kihtide tihendamisel peab olema täidetud tingimus Ev2/Ev1 < 2,3. Elastsusmoodul mõõdetuna plaatkoormuskatsega

tihendatud muldkeha täitematerjali(sõidutee) pealt peab olema Ev2 > 45 MPa. Elastsusmoodul mõõdetuna

plaatkoormuskatsega tihendatud sõidutee alusel liivakihil vastavalt juhendis „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja

tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“ näidatud

tüüpkonstruktsioonidele (Tabel 2). Vastavas tabelis on tüüpkonstruktsiooni E5 tihendatud liivakihi elastusmoodul Ev2 > 57

MPa.

Muldkeha aluspinnas ja täitematerjali kihid peavad olema nõuetekohaselt tihendatud. Tihendusteguri kontrolliks võib

kasutada ka Inspector-seadmeid, muldkeha tihendustegur peab olema vähemalt 0,92 (üksikmõõtmistel 0,90).

Juurdeveetav materjal tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures

normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades).

Enne mulde ja katendi ehitustöid tuleb paigaldada vajalikud kaitse- ja reservtorud ning hülsid või teostada muud

vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Kui kaevamissügavus ületab kommunikatsiooni paiknemissügavuse, tuleb trass töö

käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Trasside ristumisekohas (nt sidetrass ja veetoru, tuleb kaabel nihutada

torust ettenähtud kaugusele.

Muldkeha ehitamisel tuleb juhinduda „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, „Muldkeha

remondi projekteerimise juhis“, „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ ja „Sillutiskivi, asfalt- ja

tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad

nõuded“

D. Katend

Ehitamisel tuleb jälgida, et olemasolev või rajatud muldkeha ning alus oleksid tihendatud vajaliku tihendustegurini ja

profileeritud nõutud kaldega. Katendikihtide ehitamisel juhinduda:

1. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“;

2. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“;

3. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“;

4. Tallinna tüüpkatendikonstruktsioonid. Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate

tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded;

5. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

29

Enne asfaltbetoonist katte kihi ehitamist tuleb paigaldada selleks ettenähtud kohtadesse äärekivid. Paigaldusviis peab

tagama äärekivide püsivuse. Raadiuste korral kasutada raadiusega toodetud äärekive. Kivide lõikamine ning kleebitavate

äärekivide kasutamine ei ole lubatud. Kattekihi rajamise järgselt tuleb täita, tihendada ja kindlustada peenrad.

E. Liikluskorraldusvahendid

LIIKLUSMÄRGID

Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud

koormustele.

Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206 nõuetele vastavat betooni.

Liiklusmärgi postina tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise

EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega,

mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise

pinnasesse.

Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema

liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või

erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes.

Liiklusmärgid tuleb valmistada tsingitud plekist. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.

Liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 (muudatus A1:2008, muudatus A2:2016). Liiklusmärkide

postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Postide paigaldamisel tehnovõrkude

kaitsevööndis tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi.

TEEKATTEMÄRGISTUS

Teekattemärgised peavad vastama ja olema paigaldatud vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende

kasutamine“ ning vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ kehtivale versioonile. Teekattemärgistena kasutatavate

materjalide omadused peavad vastama standardi EVS 614:2022 p 5 nõuetele.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

30

F. Ajutine liikluskorraldus

Ehitustööde ajal tuleb tagada optimaalne liikluskorraldus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse juhistele tuleb tagada

liiklusohutus avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel. Ehitustööde ajal järgida määrust „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“ ning juhendit „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.

Detailine ajutine ehitusaegne liikluskorraldus lahendada tööde korralduse etapis ning kooskõlastada Tellijaga ning

kõikide puudutatud osapooltega (KOV, Transpordiamet jms).

G. Tehnovõrgud

Enne kaevetöid tuleb täpsustada kõikide olevate elektri- ja sidekaablite, torustike ja kaevude asukohad ja sügavused,

et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Projekteeritud tehnovõrkude rajamisel lähtuda

vastava eriosa seletuskirjades toodud ettekirjutustest.

Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel)

kaablite kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti

määratud trassi valdaja poolt. Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel ette nähtud paigaldada kaitse- või

reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldatav toru peab jääma minimaalselt 1,0 m sügavusele

maapinnast. Kõik reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse valgumist.

Töövõtjal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis tuleb

kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ca 30-40 cm sügavune

küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ca 10 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetada. Küna (vagu) täidetakse

peale kaabli langetamist pealt liivaga.

Sideliinirajatiste asukoha täpsustamist (sealhulgas paigaldussügavus) looduses korraldab rajatise valdaja (Telia Eesti

AS). Selleks, et sidekaabel ei segaks projektis ettenähtud trasside rajamist, aga ka sidekaabli vigastuste vältimiseks, tuleb

kohtades, kus sidekaabel jääb ehitatava kaeviku alla, sidekaabel enne põhikaeviku rajamist välja kaevata ning kaeviku kõrvale

üles riputada. Kõik projektialas asuvad sidekaablid, mis jäävad kõva kattega tee alla kaitsta täiendavalt 750N poolitatava

kaitsetoruga. Uue kergliiklusteede ehitusel jälgida, et sidekaevude kaaned jääksid sa masse tasapinda projekteeritava

kergliiklustee katendiga. Vajadusel lisada vaherõngad. Asendada luuk Telia logoga D400 luugikomplekti vastu. Tööde

teostamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita „Elektroonilise side seadus“ kehtestatud nõudeid. Kaevetöid teostada

nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenimist. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada

ning kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.

Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja (Imatra Elekter AS) volitatud esindaja

kirjaliku tööloa alusel. Elektrikaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale tehnovõrgu valdaja

esindaja. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest. Elektrikaabli vigastamise korral

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

31

peatada koheselt tööd, evakueerida inimesed töökohalt ja teavitada elektrivõrgu dispetšerit. Kuni operatiivbrigaadi või firma

esindaja saabumiseni ei tohi teostada mitte mingeid toiminguid.

Juhul kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või

sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse paigutamine lahendada

kohapeal koostöös inseneri ja tehnovõrkude omanikuga (või nende esindajaga).

Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel

ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha

ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel on vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt

EVS 843 nõuetele.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk

kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve. Gaasipaigaldise kaitsevööndis

teostatavate kaevetööde puhul kuuluvad terasest gaasitorustiku osas isolatsiooni vigastused parandamisele töövõtja poolt

ehitustööde tellija kulul. Osutatud tehnovõrkude koondplaanil kohtades olemasolevale gaasitorule peab paigaldama

kaitsehülsid. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega

seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja

ja vastutaja kulul. Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb

kaitsevööndis kaevata labidaga. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja

gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale.

Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.

Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed

olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased

sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi

kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 . Tööde

teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või

põhiprojekti alusel. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve

esindajale. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS

Gaasivõrk järelevalvele. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.

Tagada tuleb kõikide töömaal paiknevate olevate vee ja kanalisatsiooni kaevude luukide ja maasiibrite kapede jäämine

projekteeritud katendi tasapinda. Ehitustööde ajal tuleb tagada kõigi vee- ja kanalisatsioonitorustike toimimine.

Kõik kaevetööd tuleb teostada vastavalt Tallinna linna kaevetööde eeskiri, Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus

nr. 32.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

32

H. Maastikuarhitektuur ja maastikukujundus

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega (Tm65 või parem).

Projekteeritud muruga alad tuleb katta 15 cm kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme. Kasvumulla huumuse sisaldus peab

olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive,

killustikku jms ning olema ühtlaselt tihendatav. Kasutada ei tohi külmunud pinnast.

Taastava muruga aladele tuleb anda esteetiline väljanägemine – puhastada ala kividest jms prahist, tasandada lohud ja

kühmud, külvata muru puudumisel uus muruseeme. Samuti tuleb taastada kõik projektalast välja jäävad muud ehitustööde

käigus rikutud või kahjustatud haljasalad.

Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus lasub ehitajal.

Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Säilitatavate puude tüve ümber siduda

püstised prussid (nn seeliku lahendus), prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kaablikõri, autokummid vms, prussidest

kaitse peab katma juurekaela ja ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi.

Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Kärpimist võib teha vaid

kutsetunnistust omav arborist. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda ega rebida (nt kopaga). Kui sellise läbimõõduga

juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei

sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra

välisjooneni.

Taimeliigid ja istikute suurus on valitud arvestades kasutuseesmärki ja kasvukoha tingimusi, näit. looduslikku kasvuvööndit,

ehitusplatsi mikrokliimat, niiskustingimusi ja aluspinnast. Liigi valikut mõjustab ka puu lõplik suurus ja kasvukiirus. Kõikide

puude istutamisel juhinduda Tallinna Linnavolikogu 28.09.2011 määrusele nr.112 "Avalikule alale puude istutamise kord"

nõuetele. Istutatava taimmaterjal peab vastama EVS 939-2:2020 nõuetele.

HALJASTUSE RAJAMISE NÕUDED

Haljastuse rajajal peab olema tõendatav avaliku haljasala rajamise kogemus ning ta peab olema selles valdkonnas tegutsenud

vähemalt 5 aastat. Rajamisel peavad osalema aednik II; vanem-maastikuehitaja, tase 5 ja arborist, tase 4, kutsetunnistust

omavad spetsialistid. Puude hoolduslõikust tohib teostada ainult kutsetunnistust omav arborist (vähemalt tase 4).

Kasvualuse koostis, lõimis, kogus, paksus ja pinnaseanalüüsi normväärtused

Kasvualused mõõdetakse, koostis valitakse ja valmistatakse igale taimele või rühamale aluspinnasest, kasvukohast ja

kasutusotstarbest sõltuval viisil. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse

välja mullaanalüüside abil. Kasvualuse proovid võetakse mitmest kohast, järgides asjakohaseid juhiseid. Olemasolev

kasvupinnas tuleb ära koorida (kõnniteede ehitusest jäänud killustik ja ehituspraht) ja uus puhas muld asemele tuua.

Kasvualus ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimestikule võõraid ja kahjulikke

aineid. Kasvualus on kandev ja mahumassilt selline, et taimed kinnituvad maasse (900...1200kg/m³). Kasvualuse poorsus peab

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

33

olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu

sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla segavaid ebatasasusi ega vettkoguvaid lohke. Põhja kalle peab

juhtima vee põõsastest/püsikutest eemale, et vältida kastmis- ja pinnasevee seismajäämist juurte alla. Uus kasvumuld peab

olemas ühtlase kvaliteediga. Haljastuse rajaja peab kontrollima mulla sobivust, võttes vajaduse korral mullaproovid ja tellides

analüüsid. Proovid võetakse mitmest kohast, järgides asjakohaseid juhiseid. Muld ei tohi sisaldada mitmeaastaste

umbrohtude juuri. Sobivaim on looduslik muld, mis sisaldab juurdumiseks ja kasvamiseks sobivaid mikroorganisme. Kui

tehismullas, põllumullas ning puukoolist pärit taimede mullas puuduvad puule kasulikud seeneniidistik ja mikroorganismid,

võib kasvumulda lisada biostimulante.

Taimede istutamine

Istikud tuuakse istutuskohale nii, et need saab kohe istutada lõplikku kasvukohta. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et istikud

ei kuivaks. Juurestikku tuleb kogu aeg päikese eest kaitsta. Veelembestele taimedele kasvualuse sügavus 300 mm, püsikutele

istutusaugu sügavus 400 mm, lehtpõõsastel 600 mm ning lehtpuudel istutusaugu sügavus peab olema võrdne istiku juurepalli

kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab

augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt. Taimmaterjali valikul

tuleb eelistada konteinertaimi, sest nende istutamine on võimalik terve vegetatsiooniperioodi jooksul. Istikute vahekaugused

ja paigutus peavad vastama projektdokumentatsioonile. Istutatud lehtpuud kindlasti toestada. Toestus on vajalik selleks, et

tugev tuul noori taimi ümber ei lükkaks. Puude tugiteivas pannakse valdavate tuulte poolsele küljele tugevalt maa sisse ja

seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Puu seis peab jääma vertikaalne. Peenike ja jäik nöör vigastab puu koort, seda

ei tohi kasutada. Tugi peaks olema puul 2-3 aastat, igal aastal tuleb sidemeid uuendada. Puud toestatakse istutamisel

sidumisega 3 puidust tugivaia külge, mis peavad ulatuma vähemalt istiku alumiste oksteni. Istikute vahekaugused ja paigutus

peavad vastama projektdokumentatsioonile. Enne istutamist tuleb mullapalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku

vähemalt 50 l vett. Kui taim on istutusauku paika pandud, tuleb traatvõrk või pakkekangas avada pealt ning külgedelt,

seejuures ei tohi mullapall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja

istutusnõu tuleb eemaldada täielikult. Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku

keerdus ega otsad ülespidi. Puud tuleb istutada nii, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele

tasandile või sellest 1–2 cm kõrgemale. Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puud

ei tohi olla viltu.

I. Aiad

Aiad (sh väravad) rajada vastavalt tootja poolsetele juhistele. Kõikide aedade rajamisel tuleb jälgida, et kasutatavad

materjalid, tooted ja nende paigaldamise tehnoloogia peavad tagama võimalikult pika kasutusea, vastupidavuse ning olema

võimalikult kulumis- ja vandaalikindlad. Aia valmistamisel tuleb kasutada ainult ühe tootja tooteid, kõik koostisosad peavad

ideaalselt sobima üksteisega kokku ning aed tervikuna peab moodustama ühe tootja poolt väljatöötatud täiusliku ja ühilduva

süsteemi. Pärast aia paigaldamist tuleb korrastada aia tagused alad.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

34

J. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel

tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete hinnanguline kogus on välja toodud mahutabelis. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja

kohustus.

Töövõtja kohustus on kokku leppida KOV ja maaomanikuga jäätme ladustamine, kui selleks tekib vajadus. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb

lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada kaks aastat vastavalt Viimsi valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Ebasoodsa mõju

vältimiseks tuleb arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

1. Ehitusperioodil vastutab Töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

2. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära

vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine

või põletamine on rangelt keelatud.

3. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga

ehitusjäätmete käitluskohas. Töö käigus tuleb eraldada täiteks mittesobiv materjal ja tagasitäiteks ning

teekatte aluseks sobiv materjal. Kõik väljakaevatud pinnas, mis pannakse kõrvale tagasitäiteks või mõneks

muuks otstarbeks, tuleb ladustada selleks ette nähtud platsile. Kaevematerjale ei tohi paigutada kohtadesse,

kus neid saab ära uhtuda või kus need võivad valguda teedele või kõrvalolevale territooriumile. Kui midagi

sellist juhtub, siis peab Töövõtja tekkinud olukorra viivitamatult oma kulul kõrvaldama.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada veekogudest ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

5. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

6. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

35

7. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada

prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva

mittesisaldav asfalt tuleb anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks.

8. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab

olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla

keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit (enne

01.01.2021 Keskkonnainspektsioon).

9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja

ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb

tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte

üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

12. Ehitustööde ajal tuleb kõrghaljastuse kaitsmisel (kui säilitatavad puud jäävad ehituspiirkonna vahetusse

lähedusse) võtta kasutusele järgmised meetmed:

• võra projektsiooni alal paigaldada puudele tüvekaitsed;

• puude raie, okste kärpimise ja üle 4 cm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada

haljastusspetsialistiga;

• lähemal kui 2 m puutüvest kaevetööd teostada käsitsi;

• võra projektsioonialal alates kaeve avamisest tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamiseni

teostada töö võimalikult lühikese aja jooksul, vältides puujuurte külmumist ja/või kuivamist;

• paljastunud juurte korral teostada kastmine kuivaperioodil kuivamise ja katmine külmaperioodil

külmumise vältimiseks.

13. Olemasolevatele puudele säilitada piisavad kasvutingimused vastavalt EVS 939-3:2020 nõuetele.

Olemasolevat säilitatavat kõrghaljastust tuleb ehitustööde käigus kaitsta kogu ehitusala territooriumil. Kõik

kaevetöödel vigastatud juured tuleb tagasi lõigata terve osani, lõiked peaks olema juurega risti, et lõikepind

oleks minimaalne.

14. Töövõtja ei või ilma kohaliku omavalitsuse esindaja kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha

ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate

olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Tellija esindaja arvates on mõnda puud või haljasala

põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud puu või taastab kahjustatud

haljasala.

15. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada

jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad

tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks

vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

36

ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

K. Muinsuskaitse

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii

mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31

lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kaitsevööndis tehtavate tööde puhul tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis

(MuKS § 59 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemiseteatise vorm). Kui kaevetööd piirduvad

kaevetöödega mälestiste kaitsevööndis, ei pea esitama tööde tegemise teatist, kui tööd on eelnevalt Muinsuskaitseametiga

kooskõlastatud.

L. Tööohutus

Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et ei töölised, tavakodanikud ega

keskkond oleks ohustatud. Aluseks võtta Eesti Vabariigi „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Töövõtja personal peab olema

tööohutuse alal instrueeritud.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

37

V. HOOLDUSJUHEND

Avalikult kasutatavate teede korrashoidu, tee kaitsevööndit ja tegevust teekaitsevööndis käsitleb Ehitusseadustik1 § 71

ja § 72. Täiendavalt käsitleb teede liigitust ja kasutamist Ehitusseadustik1 § 91 - § 103.

Tee kasutamisele esitatavad nõuded on ära toodud liiklusseaduses § 72 Liiklusseadus1. Avalikult kasutatava tee omaniku

õigused ja kohustused on ära toodud § 52 Liiklusseadus1.

Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee seisundinõuded.

Lähtuda tuleb määruse kehtivast redaktsioonist. Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu eest vastutav isik on kohustatud

hoidma tee seisunditaseme nõuetele vastavas seisukorras.

Konkreetsete, ehitusöödel kasutatud toodete (truubid, kaevud, valgustid, liiklusmärgid, vms) tootjapoolsed hooldus- ja

kasutusjuhendid tuleb töövõtjal edastada Tellijale. Toodete hooldamisel lähtuda edastatud hooldusjuhendistest.

SUVIHOOLE

• Kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut, tuleb eemaldada

koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi.

• Kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta, kas asfalteerimise, pindamise vms teel, et

vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse.

• Sillutiskatetel teostada vajadusel vuukides umbrohutõrjet.

• Teostada süstemaatiliselt kontrolle sademevee restluukide seisukorra hindamiseks. Avastatud puudused

(ummistused vms) likvideerida koheselt.

• Muru niitmine teostada vastavalt vajadusele. Muru ei niideta ega trimmerdata puudele ja põõsastele lähemal

kui 50 cm juurekaelast. Üldised projektala puhastustööd viia läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini

kui kord aastas.

• Kõrghaljastuse hooldamisel on esmatähtis teha võrahooldus olevatele puudele ja eemaldada kuivanud puud.

Puud, mille ladvaosa on kuivanud, kuid tüvede allosas on noori elus oksi, lõigata tagasi ja järgnevatel aastatel

kujundada uus võra nendest okstest.

TALIHOOLE

• Bussipeatused, ülekäigukohad ja kergliiklusteed tuleb hoida lumevabad.

• Vältida lume ladustamist eraldusribadele.

• Teedelt ei tohi lükata lund teeäärsetele puudele ja põõsastele.

• Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid.

Vigastatud liikluskorraldusvahendid tuleb koheselt asendada. Lisaks tuleb arvestada, et vallitatud lumi ei tohi

halvendada nähtavusi ristmikel ja mahasõidukohtades.

• Betoonkividega äärekivide juures lume lükkamisel, tuleb vältida äärekivide kahjustamist.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

38

ÜLDISED HOOLDUSNÕUDED

• Nõlvadel ei või esineda erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. Veeviimarid ei tohi takistada

vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse (konstruktsiooni alla). Sõidu- ja kõnniteelt peab olema

tagatud vee äravool.

• Kevadised hooldustööd, nagu liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine, talihoolduse käigus

libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu peab olema lõpetatud hiljemalt tee omaniku ja

hooldaja vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui iga aasta 15. maiks.

• Prügikaste tuleb regulaarselt tühjendada.

• Ootekodade korrasolekut ja ohutust tuleb kontrollida regulaarselt ning vastavalt vajadusele viia läbi

korrastus- ja parandustööd. Ootekodade hooldus tuleb teostada vastavalt tootja poolsele juhendile.

• Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt nii valgel kui ka pimedal ajal

sellele liiklejale, kellele need on mõeldud. Vähemalt 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui

nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada.

• Kattemärgistus tuleb uuendada, kui selle peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.

• Uute liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb piirkonna liikluskorraldus üle vaadata terviklikult, et

välistada vastuolulise liikluskorralduse kehtestamist.

Nurme Tee taristu ja tee rekonstrueerimine Teedeehituslik osa Bimap OÜ Tööprojekt, töö nr 052024 30.10.2024

39

VI. LISAD

A. Lisa 1 – Jooniste nimekiri

Tabel 3. Jooniste nimekiri.

JOONISE NIMETUS JOONISE NUMBER MÕÕTKAVA VERSIOON

Asendiplaan – Nurme tee P05-2024_TP_TL-4-02 1:500 2

Vertikaalplaneering – Nurme tee P05-2024_TP_TL-4-03 1:500 2

Tehnovõrkude koondplaan – Nurme tee P05-2024_TP_TL-4-04 1:500 2

Pikiprofiil – Nurme tee P05-2024_TP_TL-4-05 1:500 2

Tööristlõiked – Nurme tee P05-2024_TP_TL-4-06 1:500 2

Ristprofiilid (Lõige 1-1 kuni 8-8) P05-2024_TP_TL-6-01 1:50 2

Prügikasti tootejoonis P05-2024_TP_TL-7-01-Prygikast

Nurmiku tee 1 aia joonis (pealtvaade,

eestvaade, vasakultvaade)

P05-2024_TP_TL-7-02-Aed

7.93

3.80

3.86

3.96

4.00

3.96

6.00

7.13

3.58

4.87

3.96

3.54

4.24 RK-1

R10.00

PK 0

+ 00

PK 0

+ 50

PK 1

+ 00

PK 1

+ 50

PK 2

+ 00

P K

2 +

50 P K

3 +

00 P K

3 +

50

PK 4

+ 00

PK 4

+ 50

PK 5

+ 00

PK 5

+ 50

PK 6

+ 00

PK 6

+ 50

P K

7 +

00

6.00

6.00

6.00

3.00

3.00

3.001.50

1.50

1.50

6.00

1.85

6.50

2.00 5.00

93 1

93 1

2.50

9.51

R5.45

R5.00

6.00

R1.50

R 1.50

6.0 0

6.00

6.00 6.00

4.17

3.58

3.07

6.00

6.00

6.00 6.00

4.06

6.00

6.00

6.00

6.00

R6.0 0

R6.00

R6.0 0

R6.00

978

97 8

6.00

6.50

7.21

5.75 RK-17

5.90 RK-18

5.73 RK-15

5.4 8RK

-12

3.65 RK-4

Tee1

Parkla 1

KT 3

Parkla 2

MS 2

MS 4 MS 5

MS 6

MS 7

MS 9

MS 8

MS 10

MS 11

MS 12

MS 13 MS 14

R1 R2

R3

R4

R5

R6

R8

R7

R9

2.9 0RK -6

4.17 RK-8

4.75 RK-10

5.07 RK-11

4.47 RK-9

5.88 RK-16

3.90 RK-7

MS 0

4.00 RK-3

6.10 RK-22

6.10 RK-21

6.17 RK-19

6.17 RK-20

5.7 5RK

-13

5.7 5

RK -1 4

3.1 9RK -5

8.10

2.00 3.00

3.00

7.72

3.18

97 7

9774.10 RK-2 945a

945a

93 1

M aa

nt ee

k ai

ts ev

öö nd

3 0m

V- 50

km /h

1 20

m ,

Ta se

(R )

V- 50

km /h

1 20

m ,

Ta se

(R )

92 3d

92 3b

92 3b

94 3

11251 Viimsi-Rohuneeme tee

km 2,28

911

932

931

6.00

3.00 3.00

3.00 3.00

R 10.00

3.00

3.00

2.50

MS 3

1.20

6.50

5.00

R4.00

R4.00

Äärekivi ots alla viia

h-0cm

1.50

1.50

1.50

1.50

3.00

3.00

5.88 RK-16_1

Nurme tee 12 kinnistule

ümberistutatav pihlakas

5.10 1.75

1.66

1.53

943

943

943

94 3

943

943

943

943

943

943

943

3.00

Bbsa - Boggibuss

Bbsa - Boggibuss

M aa

nt ee

k ai

ts ev

öö nd

3 0m

Bbsa - Boggibuss

5.50

2.75 2.75

2.75

2.75

2.75 2.75

2.74

932

946a

946a

946a

946a

946a

977

977

977977

435

544

543

544

543

Kimsi tee

644

Nurm iku tee

644

552a

16 6

Õisiku tee

644

552a

Va rd

i t ee

Vardi tee

LAANEVERE elam

urajoon

313a

Vardi tee

552a

Liblika tee

644

313a

575a (0)

435

435

221

22 1

Nurme tee

644

313a

8 t

388 30

30 39 8

"RANNA RAHVA"541a

"RANNARAHVA" 541a Rannarahva Muuseum

Viimsi Püha Jaakobi kirik

VabaõhumuuseumViimsi 0,5

Rannarahva Muuseum

Viimsi Püha Jaakobi kirik

METSALILLE põik

644 552a

Nurm e põik

644 Nurme tee

644 Nurme tee

644

152 (teisaldatav)

435

LA AN

EV ER

E

ela m

ur ajo

onVIIMSI LASTEAIAD LAANELINNUMAJA

313a

8 t

552a

Kelluka tee

644

Ke llu

ka te

e

64 4

541a "RANNA

RAHVA "

541a "RANNARAHVA"

44 5

543 ( I)

544 (I)

543 (I)

544 (I)

KIMSI tee

644

KIMSI tee

644

NURME tee

644

NURME tee

644

382 (0) 30

221 (0) 221 (0)

221 (0)

221 (0)

221 (0)

221 (0)

221 (0)

NU RM

IK U

te e

64 4

NURMIKU tee 644

ÕI SI

KU t

ee 64

4

ÕISIKU tee

644

LI BL

IK A

te e

64 4LIBLIKA tee

644

VA RD

I t ee

64 4

VARDI tee

644

VA RD

I t ee

64 4

VARDI tee

644

ME TS

AL IL

LE p

õi k

64 4

METSALILLE põik

644

NURME tee

644 NURME tee

644

NURME põik

644

221 (0)

22 1 (I)

435 (0)

44 5

(0 )

43 5

(0 )

445 (0)

22 1 (0 )

LIL LE

te e

64 4

LILLE tee

644

ÕI LM

E te

e 64

4

ÕILME tee 644

NURME tee 644

NURME tee

644

NURME tee

644

NURME tee

644

543 (0)

54 4

(0 )

543 (0)

54 4

(0 )

54 3 (0 )

544 (0)

54 3 (0 )

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

43 5

(0 )

435 (0)

43 5

(0 )

43 5 (0)

435 (0)

435 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0

)

543 (0)

544 (0) 543 (0)

544 (0) 543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

544 (0)

221 (0)

543 (0)

544 (0)

543 (0)

54 4

(0 )

54 3

(0 )

544 (0)

435 (0)

445 (0)

435 (0)

8 t313a

Viim si Vallavalitsuse

loal VÄLJA ARVATUD

N°891b

VI IM

SI L

AS TE

AI AD

LA AN

EL IN

NU MA

JA

30 39 2 (0 )

Po st il e

N° 68 8a

Po st il e

N° 68 8b

Postile

N°688b

Postile

N°688a Po st il e

N° 68 8b

Po st il e

N° 68 8a

Postile N°688a

Postile N°688b

Postile N°688b

Postile N°688a

Postil eN°688b

Postil eN°688a

313a

Kärpida puu võra

3,2 1,0

1

2

3

4

VI IM

SI L

AS TE

AI AD

LA AN

EL IN

NU MA

JA

+TR +KP

+M PS

+M P

-T1

2N2U2V2W 1W

1V

1U

-M EB

+KPS I+.K07

+.K05

+.K03

+.K01

Tingmärgid (Haljastus, BIMAP OÜ)

Säiliv puu

Likvideeritav puu

Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) 'Summer Wine' (24 tk)

Pargiroos (Rosa) 'Robusta' (55 tk)

Lumimari (Symphoricarpos) 'Arvid' (300 tk)

Harilik toomingas (Prunus padus) 'Colorata', 4 tk (istiku h=350-500 cm)

Proj. kiviktaimla

Peenrapiire (peenar kaetakse multšiga)

Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) 'Chameleon' (10 tk)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) 'Little Flame' (50 tk)

Jaapani enelas (Spiraea japonica) 'Little Dwarf' (176 tk)

Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) 'Little Devil' (15 tk)

Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) 'Little Angel' (26 tk)

Harilik jugapuu (Taxus baccata) 'Fastigiata Robusta' (6 tk)

Värd-jugapuu (Taxus x media) 'Hillii' (2 tk)

Terveservaline paju (Salix integra) 'Flamingo' (34 tk)

Ebajasmiin (Philadelphus) 'Girandole' (6 tk)

Ebajasmiin (Philadelphus) 'Snow Dwarf' (3 tk)

Serbia kuusk (Picea omorika), 4 tk (istiku h=350-500 cm)

Proj. koorepuru multšiga kaetud ala Lisaks paigaldatakse koorepuru multš kõigi peenarde katteks (v.a. kiviktaimla)

Iluõunapuu (Malus) 'Director Moerland', 4 tk (istiku h=350-500 cm)

Aedhortensia (Hydrangea paniculata) 'Strawberry Blossom' (3 tk)

Projekti nimetus: Staadium:

Projekteerija

Koostatud:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Töö nr:

Mõõtkava:

Projekti osa:

Dokumendi nimetus:

Tellija:

Allkiri

Kontrollis

allkirjastatud digitaalselt

EEP004711

Projekti koostaja

BIMAP OÜ reg nr 16350682 Pärnu mnt 153 tel +372 566 38919

Tegevusloa numbrid:

TL-4-02

P05-2024

TP Viimsi Vesi AS

P05-2024_TP_TL4-02

Asendiplaan koos liikluskorraldusega

Nurme tee, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond

Teed ja liikluskorraldus

Nurme tee taristu rekonstureerimisprojekti koostamine

J. Šarofost

K.Nõlvak

1:500

Tingmärgid (TL-osa, BIMAP OÜ) Kinnistu piir

Projekteeritud tee telgjoon

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1

Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2

Projekteeritud ksõidutee ab-katend Tüüp 3

Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 4

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 5

Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 6

Projekteeritud maakividest katend Tüüp 7

Projekteeritud haljasalade murukate Tüüp 9

Projekteeritud nõlva kindlustus maakivid betoonalusel

Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=0 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=1 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=4 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=8 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm)

Projekteeritud sõidutee graniidist äärekivi 150x290 (h=12 cm)

Projekteeritud sõidutee äärekivi mahaviik. Äärekivi ots viiakse 2 kivi ulatuses tee tasapinda, h-0cm

Projekteeritud tee servajooned

Projekteeritud/ümbertõstetav värav

Projekteeritud teekattemärgistus joone koodiga

Olemasolev teekattemärgistus

Projekteeritud piirangutega parkimisala teekattemärgistus

Projekteeritud restrenn

Projekteeritud braikivi 420*420*60

Projekteeritud restkaev

Projekteeritud liiklusmärgi post

Olemasolev liiklusmärk

Projekteeritud liiklusmärk (suurusgrupiga)

Nähtavuskolmnurk

Maantee kaitsevöönd 30m

Bussi pöördekoridor

924

924

20.20 RK- 1

331

30 351

V-60km/h 260m Tase(H)

Tingmärgid (EL-osa, Hepta Group Energy OÜ) Valgusti, metallmast, jaland, konsool

Likvideeritav mast

Eraldi väljaehitatav ala

Harilik haab (Populus tremula) 'Erecta' 7 tk (istiku h=200-250cm)

Projekteeritud sõidutee graniidist äärekivi 150x290 (h=1 cm)

NB! Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust!

Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Kõrgused: EH2000 süsteemis Geodeetiline alusplaan: REIB OÜ, töö nr. TT-6907

Võrreldes ViaVelo IB OÜ, töö nr. 0520 on lisatud täiendavad rahustavad meetmed (künnised, ülesõidetavad alad) ning korrigeeritud vertikaalplaneeringut

Projekteeritud täringukivist katend Tüüp 8

Projekteeritud killustikkatte taastamine Tüüp 10

Haljasala Sõidurada Sõidurada

Rohuneeme tee-Nurme tee ristmik Lõige 1-1

3.003.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

Km 923bKm 922Te e

te lg

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 1

0.7% 2.8%

1.001.00 12.25

Rohuneeme tee Nurme tee

K in

dl us

ta tu

d pe

en ar

Km 922

0.7%

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

Sõidurada

Rohuneeme tee Lõige 3-3

3.00 1.62 Kinnistu juurdepääs

Te e

te lg

4.72 O

l.o l k

in ni

st up

iir

Tüüp 1

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-25cm

AC 12 Surf h-6cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 2

Külmakerkeohutu pinnas hmin-69cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Sõidurada

Rohuneeme tee Lõige 2-2

3.00

O l.o

l k in

ni st

up iir

3.203.00 Bussitasku Bussiooteplatvorm

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

AC 8 Surf h-5cm Paekillustikust alus fr. 4/63 h-20cm (Emin 140MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 4

Km 922 Km 923dTe e

te lg

2.0%

gr.äärekivi h=12cm (150*290*800)

Tüüp 1

3.5% 3.5%

Külmakerkeohutu pinnas hmin-75cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

1.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

2.5% 2.5%

7.00 Sõidutee

5.00 5.00

Parkimiskohad Parkimiskohad

bet.äärekivi h=10cm (150*290*800)

bet.äärekivi h=10cm (150*290*800)

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Tüüp 8 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm Täitepinnas

HaljasalaHaljasala

Lõige 4-4

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-25cm

AC 12 Surf h-6cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 2

Külmakerkeohutu pinnas hmin-69cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

1.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

2.5% 2.0%

5.00

Sõidutee

2.00

Kõnnitee

bet.äärekivi h=8cm (150*290*800)

bet.äärekivi h=0cm (80*200)

bet.äärekivi h=8cm (150*290*800)

Betoonkivi h-6cm

Paekillustikust alus fr. 4/63 h-20cm (Emin 140MPa)

Liiva-tsemendi segu 3:1 h-3cm

Olev pinnas, Kt 0,96

Lõige 5-5

K in

ni st

u pi

ir

K in

ni st

u pi

ir

Haljasala Haljasala

Tüüp 5

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm Täitepinnas

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm Täitepinnas

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-25cm

AC 12 Surf h-6cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 2

Külmakerkeohutu pinnas hmin-69cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Külmakerkeohutu pinnas hmin-71cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

1.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

Te e

te lg

Kergliiklustee 2.50 2.50 3.00 3.70 5.00 6.00 3.00

KergliiklusteeSõidurada Sõidurada 3.00

Haljasala Haljasala Haljasala SõiduteeParkimiskohad

bet.äärekivi h=8cm (150*290*800)

bet.äärekivi h=8cm (150*290*800)

gr.äärekivi h=0cm (150*290*800)

Sõiduraja kitsendus

Lõige 6-6

2.2%

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

AC 8 Surf h-5cm Paekillustikust alus fr. 4/63 h-20cm (Emin 140MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 4

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Betoon C16/20 h-10cm Maakivid h-10-15cm Tüüp 7

Olev pinnas, Kt 0,94

Paekillustikust alus fr. 4/63 h-25cm (Emin 170MPa)

Tüüp 3

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-25cm

AC 12 Surf h-6cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 2

Külmakerkeohutu pinnas hmin-69cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5+5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Külmakerkeohutu pinnas Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

hmin-75cm

Külmakerkeohutu pinnas Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp) hmin-50cm

AC 8 Surf h-5cm Paekillustikust alus fr. 4/63 h-20cm (Emin 140MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 4

Külmakerkeohutu pinnas Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

hmin-75cm

Tüüp 1

bet.äärekivi h=8cm (150*290*800) bet.äärekivi h=8cm

(150*290*800)

6.00 Sõidutee

Te e

te lg

1.50 HaljasalaKergliiklustee

3.00 Haljasala

2.5% 2.0%

Lõige 7-7

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

4.00

5.00

6.00

7.00

AC 8 Surf h-5cm Paekillustikust alus fr. 4/63 h-20cm (Emin 140MPa)

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 4

Külmakerkeohutu pinnas Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

hmin-75cm

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00

8.00

9.00

10.00

HoovisissesõitSõidutee

Lõige 8-8

Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-25cm

AC 12 Surf h-6cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 2

Külmakerkeohutu pinnas hmin-64cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 1

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Männikooremultš h - 5 cm

Kasvualus (kasvumuld)

Peenrakangas - tekstiilmultš (A PGI, tüüp Agryl M)

Juuretõkkekangas hmin - 40 cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Taimede istutusala

Teeserva piire (Painduv plastikserv)

Tüüp 8 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Jaapani enelas ("Little Dwarf")

1.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

7.00 Lõige 9-9

HaljasalaIstutusala

Lodjap-põisenelas ("Little Angel")

Taastada 30cm astmetena

Konstruktiivne lõige Killustikkatte taastamine

Tüüp 9 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm

Tüüp 10 Killustikkatte taastamine: Killustik fr 0-32mm h-10cm Killustik fr 0-63mm h-20cm Täide liivast (Kf<0.5m/ööp)

Konstruktiivne lõige Ülesõidetavad alad Rohuneeme ristmikul

AC 20 Base h-6cm Paekillustikust alus kahes kihis.Aluminekiht fr. 32/63, ülemine fr.16/32, kiilekillustik fr. 8/12, kulu 25kg/m²(Emin 170MPa)

h-30cm

AC 16 Surf h-5cm

Olev pinnas, Kt 0,94

Tüüp 1

Külmakerkeohutu pinnas hmin-59cm Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp)

Betoon C35/45 h-10cm Täringukivi (10x14x20cm) h-14cm Tüüp 8

Olev pinnas, Kt 0,94

Paekillustikust alus fr. 4/63 h-25cm (Emin 170MPa)

Külmakerkeohutu pinnas Kt 0,98,(filtr.m ≥ 0,5m/ööp) hmin-51cm

Tüüp 8 Haljastus: Muru külv(III klass) Kasvupinnas hmin-15cm Täitepinnas

graniit äärekivi h=1cm (150*290*800)

graniit äärekivi h=12cm (150*290*800)

Projekti nimetus: Staadium:

Projekteerija

Koostatud:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Töö nr:

Mõõtkava:

Projekti osa:

Dokumendi nimetus:

Tellija:

Allkiri

Kontrollis

allkirjastatud digitaalselt

EEP004711

Projekti koostaja

BIMAP OÜ reg nr 16350682 Pärnu mnt 153 tel +372 566 38919

Tegevusloa numbrid:

Viimsi Vesi AS

P05-2024_TP_TL6-01

Ristprofiilid

Nurme tee, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond

Teed ja liikluskorraldus

Nurme tee taristu rekonstureerimisprojekti koostamine

J. Šarofost

K.Nõlvak