2
koordineerimist kohalikud elanikud. Seega lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevused
Haapsalu linnas hõlmavad teadlikku tööd nii elupõliste elanike kui ka sisserändajatega.
Vältimaks sotsiaalsete probleemide kasvu on lisaks suur vajadus ennetustööks. Lõimumis-, sh
kohanemisvaldkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu aitab kaasa TAT eesmärkide
täitmisse, sh rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisele, kohaliku
tasandi tugivõrgustiku eestvedamisele ja koostöö koordineerimisele. Haapsalu linn kavandab
arendada uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekust, sh nende informeerimist,
nõustamist ja tagasiside kogumist.
Kohtla-Järve linnas on elanikke registreeritud kokku 33 434, nendest Eesti kodakondsusega 18
259, EL-i riikide (v.a. Eesti) 362, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 9 087, nendest Venemaa 7 335,
Ukraina 1 568, Valgevene 95, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 88,
määratlemata kodakondsusega 5 716, teadmata kodakondsusega 10. Kohtla-Järve linna
elanikkonnast moodustavad määratlemata kodakondsusega elanikud tervelt 17% ja Vene
kodakondsusega elanikud 22%, mis on märkimisväärne osakaal. Rahvastikuregistri andmetel on
Kohtla-Järve linna registreeritud Ukraina sõjapõgenikke 828 inimest, mis moodustab 2,57%
elanikkonnast. Sõjapõgenike arvu poolest on Kohtla-Järve linn neljandal kohal pärast Tallinna,
Tartu ja Pärnu linna (Statistika | Sotsiaalkindlustusamet). Ida-Virumaal tervikuna on suureks
probleemiks tööpuudus. Töötukassa andmetel oli 2024. aasta augustis üldine registreeritud
töötuse määr Eestis 7%, Ida-Virumaal aga 13%. Kui võrrelda näitajaid 2023. aasta augustiga, siis
Eesti keskmine töötuse määr on langenud, aga Ida-Virumaal on see tõusnud. Sotsiaal-
majanduslike väljakutsete taustal muutub üha kriitilisemaks tähelepanu pööramine eri keele- ja
kultuuritaustaga inimeste sotsiaalsele sidususele ning lõimumisele, arvestades samal ajal
sihtrühmade eripärade ja vajadustega.
TAT-i partneriks saamine suurendab Jõhvi valla, Haapsalu linna ning Kohtla-Järve linna
suutlikkust arendada lõimumis-, sh kohanemisteenuseid TAT sihtrühmadele, kaasates selleks ka
kohapeal elavaid sihtrühma esindajaid. Osaletakse elluviija koordineeritud lõimumis-, sh
kohanemisteekondade mudeli väljatöötamise ja rakendamise protsessis, kohandades seda
vastavalt oma piirkonna vajadustele. Elluviija keskselt korraldatud koolitused ja võrgustumine
teiste partnerite ning sidusrühmadega võimaldavad tõsta uute partner-KOVide töötajate ja
ametnike kompetentse sihtrühmaga töötamisel.
Partnerluslepingud elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna
ja Haapsalu linna vahel sõlmitakse pärast TAT muudatuste jõustumist ning partnerid alustavad
tegevustega eeldatavalt 2024.a lõpus. Haapsalu linnaga sõlmitakse partnerlusleping
tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024. a.
Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT-i punktis 3.5 elluviija ja partnerite tegevuste
loetelu, mis võimaldab elluviijal ja partneritel selgemalt aru saada TAT-i sätestatud tegevustest
ja nende ulatusest.
Punktis 3.5.1 sätestatakse elluviija tegevused. Punktis 3.5.1.1 sätestatakse tegevus „KOV-ide
tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.“ Tegevuse käigus arendatakse partnerite
ning kohalike lõimumis-, sh kohanemiskoordinaatorite võrgustikku, koordineeritakse ja
toetatakse partnerite tegevust TAT eesmärgi saavutamiseks.
Punktis 3.5.1.2 sätestatakse tegevus „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatööta–
mine ja rakendamine KOV-ides“. Tegevust viib elluviija ellu koostöös partneritega ning selle
käigus töötatakse välja üldine mudel, mida kohandatakse vastavalt iga KOV piirkonna eripärale.
Punktis 3.5.1.3 sätestatud tegevuse „Tõhusa kommunikatsiooni tagamine“ raames on elluviija
ülesanne hoida partnereid valdkondlikus infoväljas, korraldada erinevaid kommunikatsiooni–