Kiri

Tere taas

Meil on tekkinud erihoolekandeteenuste kättesaadavuse ülevaate läbiviimise käigus mõned täiendavad küsimused, millele vastamine ei eelda dokumentide ega andmete esitamist, vaid piisab selgitustest. Seega saadame need küsimused e-kirjaga.

1. Kelle vastutada on Sotsiaalkindlustusameti arusaamist mööda seaduse järgi erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste toetamine ja hooldamine?

2. Kas Sotsiaalkindlustusametil on ülevaade sellest, mis abi ja teenuseid saavad erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed? Kui jah, siis palun kirjeldage lühidalt, kuidas te seda ülevaadet peate ja mis andmeid selle jaoks kogute. Kui ei, siis palun selgitage, miks te sellist ülevaadet ei pea.

3. Kuidas on teie hinnangul tagatud, et erihoolekandeteenuste osutamise otsustamisel ja suunamisotsuse tegemisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet eelkõige inimeste abivajadusest (SHS § 3 lg 1 p 1) – teenusele suunamisel on alati kaalutud kõigi järjekorras olevate inimeste abivajadust, inimene on ära kuulatud ja suunamisotsuse viibimisel põhjendatakse, miks just sellele inimesele teenuse jaoks raha ei jätku?

4. Milliseid konkreetseid samme olete Sotsiaalministeeriumile välja pakkunud ja/või ise rakendanud, et kiirendada erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste teenusele saamist?

5. Sotsiaalministeerium viitas kahele kohtuvaidlusele (3-12-2298 ja 3-24-713, viimane on pooleli), kus inimesed on pöördunud halduskohtusse erihoolekandeteenuse järjekorra tõttu. Neist esimeses, juba 2013. a jõustunud lahendis, pidasid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus mõistlikuks ajaperioodiks, mille jooksul tuleb Sotsiaalkindlustusametil inimene pärast ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise otsuse andmist teenusele suunata, kolme kuud. Meil pole küll veel täpsemaid andmeid, milline on ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras ootamise aeg praegu, kuid seniste vestluste põhjal saame aru, et inimesed ootavad siiani järjekorras palju kauem, kui kolm kuud. Seejuures rahuldas kohus toonases vaidluses ka kaebaja kahjunõude, mis tuli tal tasuda n-ö asendusteenuse ehk üldhooldusteenuse eest.

5.1 Mida Sotsiaalkindlustusamet pärast toonast kohtuotsust ette võttis? Kas te arutasite kohtute antud hinnangut teenusele suunamise mõistliku ajaperioodi kohta Sotsiaalministeeriumiga? Kui jah, siis mis oli arutelu tulemus? Kui ei, siis palun selgitage, miks te seda ministeeriumiga ei arutanud?

5.2 Sisuliselt tähendab praegune olukord ju seda, et olete teadlikult rikkunud inimeste õigusi üle kümne aasta pärast seda, kui kohtud andsid väga täpse tõlgenduse sellele, millise ajaperioodi jooksul on amet kohustatud inimese erihoolekandeteenusele suunama. Kuidas on läinud nii, et enam kui kümme aastat tagasi kohtute antud hinnang pole siiani muutunud Sotsiaalkindlustusameti tavapäraseks praktikaks ja inimeste õiguste rikkumine jätkub igapäevaselt?

5.3 Kas lisaks kahele nimetatud kohtuvaidlusele on Sotsiaalkindlustusametil olnud veel sarnaseid kohtuvaidlusi, kus inimesed on pöördunud kohtusse erihoolekandeteenuste järjekorra tõttu? Kui jah, siis palun esitage nende kohtuasjade numbrid.

Heade soovidega

Otti Eylandt

audiitor

+372 640 0735

Kiriku 2/4, 15013 Tallinn

www.riigikontroll.ee

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.