Vastus

MEMO

Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse nõunik Kati Karelson - analüütik

Teema: Kohtumääruse alusel teenuse kasutajate profiilide analüüs, märts

2023

Seotud osapooled:

Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad

Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning kes on endale ja/või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ning varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks või muude teenuste kasutamine ei ole võimalik. Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus, st teenusel viibimine on isiku tahtest olenematu (nõusolekuta). Teenusele paigutamise saab algatada inimese eestkostja või inimese elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, kes peavad esitama kohtule põhjendatud avalduse. Õigusaktidest tulenevalt on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud väljastama suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale.

Teenuse eripära Kohtumäärusega teenusele paigutab kohus isiku kuni üheks aastaks. Kohtumäärusega teenusel on teenuseosutajal õigus piirata isiku vabalt liikumist ning kasutada vajadusel eraldamist. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele peab teenuseosutaja tagama 20 teenuse saaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. Praktikas on kohtumäärusega teenusele teenuseosutaja poolt lisaks palgatud ka turvatöötaja ning paigaldatud turvasüsteemid, sh häirenupud oma töötajate kaitseks ja turvalisuse tagamiseks.

Teenuse eesmärk on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning suurendada valmisolekut abi vastu võtta, et ta saaks naasta tavapärasesse elukeskkonda ja oleks vajadusel nõus kasutama teisi sotsiaalhoolekande abimeetmeid, mida osutatakse väljaspool kinnist hoolekande asutust. Kohtumäärusega teenusel arendatakse ja kinnistatakse isiku igapäevaelu- ja tööoskusi, juhendatakse hooldustoimingutes ja raviskeemi järgimisel, suhtlemisel ning vaba aja tegevuste leidmisel.

1. Teenusele suunamine

Isikute arvud ja teenuskohad

Kokku on perioodil 2011-2022 kohtumäärusega teenusel onud 695 erinevat isikut.

Tabel 1. Unikaalsete isikute arv teenusel aastas ja teenuskohtade arv perioodil 2011-

2022

Aasta Aasta jooksul teenusel olnud isikute

arv

Teenuskohtade arv igal aastal

(01.12. seisuga)

2011 226

2012 257

2013 243 132

MEMO

2014 169 119

2015 163 119

2016 158 109

2017 160 100

2018 145 100

2019 136 98

2020 123 94

2021 114 94

2022 115 94

Tabel 2. ülevaade ÖK teenusele suunatud isikutest 2011-2022

Aasta

Teenusel olevate isikute

arv (seisuga 31.12.)*

Aasta jooksul

teenusel olnud isikute

arv*

... neist esmakordselt

teenusel*

Suunamisi aasta

jooksul**

Teenuselt väljumisi

aasta jooksul**

esmakordsete % aasta jooksul

teenusel olnud

isikutest

Esmakordsete arvu

kasv/kahanemine võrreldes eelmise

aastaga, %

2011 158 226 113 202 158 50%

2012 167 257 95 211 202 37% -16%

2013 127 243 68 184 224 28% -28%

2014 113 169 33 137 151 20% -51%

2015 107 163 43 139 145 26% 30%

2016 110 158 49 137 134 31% 14%

2017 102 160 41 132 140 26% -16%

2018 91 145 34 122 133 23% -17%

2019 81 136 31 130 140 23% -9%

2020 92 123 25 149 137 20% -19%

2021 72 114 18 157 176 16% -28%

2022 95 115 32 107 87 28% 78% *teenusel olevad unikaalsed isikud

** suunamiste/väljumiste arv mitte isikute arv. Üks isik võib olla teenusel aasta jooksul mitu perioodi: 1 suunamine

ja väljumine, järgneb uus suunamine ja väljumine jne. Juhul, kui isik on varasema aasta suunamisega teenusel, st

teenusperiood algas eelmise aasta kuupäevaga, siis siin tabelis see ei kajastu

Tabelist on näha, et aasta-aastalt (2011-2021) on teenusel olevate unikaalsete isikute arv

vähenenud, vähenenud on ka teenuskohtade arv – 2013.a. 132 teenuskohta, 2022.a. 94

teenuskohta (tabel 1). Sh aastatel 2014-2017 olid kohtumäärusega erihoolekandeteenusel

ka alaealised (9 alaealist aastatel 2015-2017 ja 6 alaealist 2014a.)

Samas, kui teenuskohtade arv on vähenenud, on esmakordselt kohtumäärusega teenusele

jõudvate isikute arv 2022.aastal hakanud kasvama – kui 2021.aastal oli terve aasta peale

esmakordselt teenusel 18 inimest 72st (16% kõigist teenusel olevatest isikutest), siis 2022.a

32 inimest 115st (28% kõigist teenusel olevatest isikutest).

Teenusele suunamiste arv aasta jooksul kokku oli tõusmas aastatel 2020 ja 2021 –

2020.aastal kokku 149 ja 2021.a 157 suunamist, mis teeb ühes kuus keskmiselt vastavalt 12,4

või 13 suunamist. 2022.a on suunamiste arv küll väiksem olnud, aga 2022.a sügisest alates

MEMO

tekkis olukord, kus kohtumäärusi tuli mitme kuu vältel rohkem SKA-le täitmiseks, kui oli loodud

teenuskohti – siit tulenes ka vajadus kohtumäärusega teenuse kohtade juurde loomiseks.

Käesolevaks hetkeks on olukorra akuutsus pisut taandunud ja 20.03.23 seisuga on vaba 2

teenuskohta. Kuid juhtumeid, milliste kohta on SKA andnud omapoolse hinnangu ning on

kohtu otsuse tagasiside ootel, on 20.03.2023 seisuga 7.

Sooline ja vanuseline jaotus

Tabel 3. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud soo ja vanuse järgi, 2011 vs 2022

Teenusel aasta jooksul, isikute

arv Teenusel aasta jooksul, %

SUGU VANUS 2011 2022 2011 2022

mehed kuni 19-a 0 2 0% 2%

mehed 20-29 11 23 7% 25%

mehed 30-39 38 23 25% 25%

mehed 40-49 39 15 26% 16%

mehed 50-59 46 14 30% 15%

mehed 60-69 11 14 7% 15%

mehed 70+ 7 2 5% 2%

mehed Kokku 152 93 100% 100%

naised kuni 19-a 2 0 3% 0%

naised 20-29 10 6 14% 27%

naised 30-39 4 7 5% 32%

naised 40-49 16 3 22% 14%

naised 50-59 19 3 26% 14%

naised 60-69 6 1 8% 5%

naised 70+ 17 2 23% 9%

naised Kokku 74 22 100% 100%

Kokku kuni 19-a 2 2 1% 2%

Kokku 20-29 21 29 9% 25%

Kokku 30-39 42 30 19% 26%

Kokku 40-49 55 18 24% 16%

Kokku 50-59 65 17 29% 15%

Kokku 60-69 17 15 8% 13%

Kokku 70+ 24 4 11% 3%

KOKKU KOKKU 226 115 100% 100%

MEMO

Joonis 1. Kohtumäärusega teenusel olnud isikute vanuseline ja sooline jaotus aastatel

2011-2022

Igal aastal on kohtumäärusega teenusel olnud meeste osakaal suurem kui naiste oma, jäädes

perioodil 2011-2021 67-75% vahemikku, aga 2022.aastal on meeste osakaal teenusesaajatest

kasvanud 81%ni.

Analüüsiks võetud taustaandmetest lähtuvalt saab öelda, et 20-29a. vanuste meeste seas on

teenusekasutajate osakaal kasvanud aasta aastalt suhteliselt ühtlases tempos paari % võrra,

va. 2014. aastal, kui oli tõus 9%lt 17%le. Naiste puhul on samas vanuserühmas olnud

hüppeline kasv 2016.aastal 14%lt 21%le, teistel aastatel samuti sujuv paari % tõus.

Teenuse saajate hulgas sagedamini esinevad põhihaigused

Kohtumäärusega teenuse saajatel domineerivad läbi aastate RHK-10 klassifikatsioonile

vastavalt järgmised põhihaigused 1.skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired,

2.intellektipuue (vaimne alaareng), 3.psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu

spetsiifilised häired, sh autism, 4.orgaanilised - k.a sümptomaatilised – psüühikahäired, sh

dementsus ning 5.psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired,

sh sõltlased (vt Joonis 2). Täpsustame, et vastavalt SHS §72 lg2 on kohtumäärusega

teenusele õigustatud ka dementsuse ja sõltuvuse põhihaigusega isikud. Vähemal määral on

põhihaiguste hulgas esindatud ka meeleoluhäired; neurootilised, stressiga seotud ja

somatoformsed häired; füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e somaatiliste

teguritega seotud käitumissündroomid, täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning tavaliselt

lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired – kuna viimati mainitud põhihaiguste osakaal on

väike, siis need allolevas Joonisel 2 ei kajastu.

152 173 169

126 128 120 124 113 104

92 85 93 74

84 74

43 35 38 36 32 32 31 29 22

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Is ik

u te

a rv

Aasta

Teenusel olnud isikute arv, sooline jaotus

mehed

naised

MEMO

Joonis 2. Aasta jooksul ÖK teenusel olnud isikud põhihaiguse järgi, 2011-2022

Jooniselt 2 nähtub, et kohtumäärusega teenuse saajate hulgas on tendents intellektipuudega-

ja psühholoogilise arengu häiretega, sh pervasiivsed arenguhäired (sh autistid) teenuse

saajate arvu suurenemisele aastate lõikes. Vähenud on skisofreenia jm skisotüüpsete

häiretega teenuse saajate arv; mitte eriti märkimisväärselt on vähenemistendets nähtav ka

orgaaniliste psüühikahäiretega teenuse saajate ning sõltlaste puhul.

Võrdluseks nt aastatel 2011 ja 2022 oli kohtumäärusega teenusel põhihaiguste

esinemissagedus järgmine:

Tabel 4. kohtumäärusega teenusesaajate põhihaiguste esinemine 2011 vs 2022

põhihaigus 2011 (% kõigist

teenuse saajatest) 2022 (% kõigist

teenuse saajatest)

1. intellektipuue 16 28

2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 48 24

3. orgaanilised PSH, sh dementsus 14 11

4. psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud

psüühika- ja käitumishäired 10 8

5. psühholoogilise arengu häired, sh autism 1 8

6. Muud 11 21

0

10

20

30

40

50

60

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Sagedamini esinevad põhihaigused ÖK teenuse saajatel 2011-2022

orgaanilised PSH, sh dementsus

Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired

intellektipuue (vaimne alaareng)

psühhoolgilise arengu häired, sh autism

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired

MEMO

2. Teenuselt väljumine:

Tabel 5. ülevaade ÖK teenuselt välja suunatud isikud 2011-2022

Aasta

Teenus lõppes aasta

jooksul*

... neist on teenusele

tagasi tulnud 1 kuu või pikema

aja möödudes*

Teenus jätkus (st

teenusperiood jätkus järgmisel

aastal)*

... neist on teenusele

tagasi tulnud 1 kuu või

pikema aja möödudes*

KOKKU tagasi

teenusele tulnud neist,

kes olid teenusel

aasta jooksul

% aasta jooksul teenusel olnutest

2011 68 7 158 28 35 15%

2012 90 16 167 34 50 19%

2013 116 19 127 36 55 23%

2014 56 17 113 32 49 29%

2015 56 12 107 35 47 29%

2016 48 11 110 34 45 28%

2017 58 15 102 31 46 29%

2018 54 14 91 30 44 30%

2019 55 16 81 30 46 34%

2020 31 8 92 41 49 40%

2021 42 20 72 33 53 46%

2022 (kuni 31.10.2022) 23 8 92 34 41 36%

*teenusel olevad unikaalsed isikud

Viimaste aastate numbritest nähtub, et inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul olnud

kohtumäärusega teenusel ja on uuesti tagasi suunatud kohtumäärusega teenusele, on

tõusmas – st nad ei ole saanud hakkama kas teistel erihoolekandeteenustel või ühiskonnas

üldiselt. 2020 ja 2021.a on selles osas esilekerivad – vastavalt 40% ja 46% aasta jooksul

teenusel olnud inimestest, varasema u 30% asemel, on aasta jooksul teenusele tagasi tulnud.

2022.aastal on see veidi langenud, 36-%le.

Kohtumäärusega teenusele tehakse suunamine reeglina kohtu poolt 1 aastaks. Vajadusel

saab taotleda kohtumääruse pikendamist. Nagu eelpool olevas tabelis olevad arvud näitavad,

siis sageli, kui inimene on juba üks kord kohtumäärusega teenusele suunatud, siis ta

suunatakse sinna veelkord. Järgmises tabelis on näha, kui palju inimesi ja mitu aastat on nad

viimase 12.a jooksul teenusel olnud. Kõige sagedamini on inimene teenusel 2 aastat (41,3%

isikutest) (Tabel 5).

Isikute profiil, kes on jõudnud aastatel 2011-2022 kohtumäärusega teenusele tagasi:

 F20-F29 (skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired) või F70-F79 (intellektipuue)

dgn-ga.

 Keskmine vanus 39,6 eluaastat.

 79% on nendest mehed ja 21% naised.

MEMO

Tabel 5. Mitmel aastal kokku on isik perioodil 2011-2022 ÖK teenusel olnud (aastaid

kokku on 12 sel perioodil)

Mitme aasta jooksul on teenusel olnud Isikute arv %

1 140 19,9%

2 286 41,3%

3 106 15,3%

4 52 7,5%

5 33 4,8%

6 26 3,8%

7 18 2,6%

8 11 1,6%

9 6 0,9%

10 8 1,2%

11 6 0,9%

12 3 0,4%

unikaalsete isikute arv 695 100%

Eeltoodud tabelist nähtub, et kõikidest 12 aasta jooksul kohtumäärusega teenusel viibinud isikutest ligi 77% on olnud teenusel kolme või enama aasta jooksul. Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul ei saagi eeldada, et kõik raske psüühikahäirega isikud liiguksid ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste toel vaid paranemise suunas ja vajaksid järk-järgult vähem toetavaid teenuseid. Teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid vajabki elukestvalt ööpäevaringseid (eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja järjepidev ravi. Kui isik on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi toime ka vähema toetusega teenusel. Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega teenuselt vähema toetusega teenustele võib psühhiaatrite hinnangul tuua kaasa psüühilise seisundi dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse, nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.

Analüüsist lähtuvalt lahendusettepanekud

1.Vältimaks olukorda, kus SKA on sunnitud rikkuma seadust (SHS par 71 lg 4 ja lg 9) ning

enesele ja teistele potentsiaalset ohtlikud psüühikahäirega isikud liiguvad vabalt ringi ja/või

viibivad kergemal erihooldusteenusel või psühhiaatriahaiglas kohtumäärusega teenuse

vabade teenuskohtade puudumise tõttu, teeb SKA põhimõttelise ettepaneku, sh tuleviku

vaates, hoida kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohtade arv püsivalt

mõne teenuskoha võrra suurem kui seda on mingi ajahetke tegelik vajadus (sarnaselt

haiglatega, nn reservkohad).

SHS par 71 Suunamisotsuse väljastamine lg (4) Kohtumäärusega hoolekandeasutusse

paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet

suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist; lg (9)

MEMO

Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik tuleb hoolekandeasutusse paigutada

viivitamata pärast suunamisotsuse väljastamist.

Põhjuseks:

a)SKA teenuse konsultantide hinnangul keskmiselt 5-6 korda aastas (eraldi arvestust selliste

olukordade üle SKA ei pea) tuleb ette olukordi, mil oleme palunud psühhiaatriahaiglat või

mõnda kergema erihooldusteenuse osutajat võtta/hoida kohtumäärusega teenusele suunatud

isik ajutiselt enda juures, kuna kohtumäärusega teenusel ei ole vaba teenuskohta;

b)Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul, arvestades psüühikahäirete esinemissageduses

toimuvat, on suurenemas eakate raskete psüühikahäirete ja sõltuvushäiretega isikute hulk

ning on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (sh kinnise) vajadus lähiajal

väheneb;

c)suur osa piiratud ja rangelt kontrollitud hoolduskeskkonna vajajatest põevad selliseid

psüühikahäireid, mis ei ole tavapärases tähenduses ravitavad – intellektihäired,

autismispektrihäired, dementsused, raviresistentne skisofreenia, rasketest ajutraumadest või

sõltuvushäirest alguse saanud püsivad ajukahjustused;

d)olukorras, kus kohus on tuvastanud isiku ohtlikkuse ja muude sekkumisvõimaluste

puudumise raske psüühikahäire tõttu, ei ole mõeldav, et selline isik ootab määramatu aja

teenusekohta avaühiskonnas.

2. Tinglikult on kohtumäärusega teenuse saajad ära jaotatud kolme teenusepakkuja vahel,

lähtudes põhiosas küll isiku diagnoosist, kuid mõningatel juhtudel ka käitumuslikest vm

eripäradest. Sellise tingliku jaotuse põhjuseks on isiku diagnoosist jm eripäradest lähtuvad

erinevad juhendamisvõtted, erinev abi- ja toetusvajaduse aste, erinev keskkonna kujundamine

- Merimetsa üksuses on peamiselt dementsed ja intellektipuudega isikud; Sillamäel valdavalt

autismispektrihäirega isikud ning Viljandis psüühikahaigusega isikud. Ideaalis võiks selline

diagnoosidest lähtuv teenuskohtade jaotumine olla sätestatud ka õigusaktidega, kuid see

eeldaks, et igaks kohtumäärusega teenuse üksuses oleks võimekus luua diagnoosipõhiseid

reservkohti. Käesoleval hetkel Viljandi ja Merimetsa üksuses selline võimekus puudub -

füüsiliselt ei ole võimalik luua sobivaid ruumilahendusi reservkohtade jaoks, kuna teenusele

on seatud kõrgendatud nõuded. Küll aga on diagnoosipõhiste kohtumäärusega teenusüksuste

järgi reaalne vajadus teenuse saajate heaolust ja turvalisusest lähtuvalt.

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Teie 23.10.2023 nr 1.2-2/125-1/

Meie 29.11.2023 nr 5.2-2/39022-2

Eelnõu tagasiside

Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu § 57 punktid 14 ja 15 (SHS § 73 lõiked 6 ja 7). Eelnõu § 57 punktiga 15 tunnistatakse

kehtetuks SHS § 73 lõige 7, mille kohaselt on erihoolekandeteenust saama suunatud isikul õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Seejuures muudetakse eelnõu § 57 punktiga 14 SHS § 73 lõiget 6 ja sõnastatakse see järgmiselt: „ Kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on õigusaktides nõutud, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu.“

Juhime tähelepanu, et kavandatava muudatustega lastakse erihoolekandeteenuse osutamise tasu suurel määral vabaks ja teenuse osutajad võivad selle tulemusena edaspidi küsida ükskõik millist hinda, kui majutamine ja toitlustamine toimub minimaalsetest nõuetest paremates tingimustes. Seejuures, kui varasemalt pidi paremate tingimuste korral olema tasu vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega (SHS § 73 lõige 6 viimane lause), siis kavandatava muudatusega loobutakse ka sellest kriteeriumist. Meie hinnangul võib kavandatud muudatus tuua kaasa olukorra, kus erihoolekandeteenuse saajatele ei pruugita enam piisaval hulgal minimaalsetele nõuetele vastavaid kohti pakkuda ja seeläbi võib teenuse kättesaadavus kõige nõrgemale sihtrühmale halveneda. Seejuures võib minimaalsetele nõuetele vastavate kohtade omaosaluse maksimaalne määr kaotada ühelt maalt oma mõtte, kuna teenuse osutajatel ei ole kohustust pakkuda kõikidele soovijatele minimaalsele määrale vastavaid kohti. Teiselt poolt on juba täna tõsiseks probleemiks see, et inimesed on sobilike kohtade järjekorras ja nõudlus sobiliku teenuse järele on tegelikkuses suurem kui riik seda pakkuda suudab.

2. Eelnõu § 57 punkt 16 (SHS § 83 lõige 1 punkt 13). Juhime tähelepanu, et SHS § 83 lõige 1

punkt 13 on seotud SHS § 99 lõikega 4 ja § 102 lõigetega 2 ning 3. Seetõttu peame oluliseks märkida, et viidatud sätete rakendamisega on rakenduspraktikas rohkem probleeme kui eelnõus on välja toodud. Näiteks on rakenduspraktikas kerkinud küsimus, kas alla 10 inimesele ööpäevaringse erihooldusteenuse või kogukonnas elamise teenuse osutamisel SHS § 83 lõike 1 punkti 13 nõuded ei kohaldu (vt SHS § 99 lõige 3 ja § 102 lõige 2). Seejuures on SHS-is ka teatav vastuolu, kuna mõlemad teenused on seotud loakohustusega, kuid tegevusloa kontrolliesemes isikute arvust sõltuvaid erisusi ei nähtu (vt SHS § 151 ja § 153 punkt 3). Seetõttu vajaks antud teema meie hinnangul laiemalt üle vaatamist, kuivõrd ka SKA- lt on küsitud, kas alla 10 inimesele eelnimetatud teenuste osutamisel pole Teriviseameti heakskiit vajalik ja teenust võib osutada mistahes ruumides.

3. Rakendusakti kavand nr 8

2

3.1. Ööpäevaringsete ja kogukonnas elamise teenuste osutamisel lisatakse nõue „jalutusraja“ olemasolule. Sellega seonduvalt viitame, et Eesti ja EL suund on integreerida erivajadusega inimesi, sh psüühikahäirega inimesi, ühiskonda ning koheda neid võrdsetena kõigi teiste ühiskonnaliikmetega. Seetõttu on tänane suundumus olnud, et ka psüühikahäiretega inimestele pakutakse teenust võimalusel asutustes, mis ei paikne enam metsas, vaid kogukonnas. Selles vaates on kaheldav, kas jalutusraja nõude täitmine on igas teenuse osutamise asukohas võimalik, kuna kogukonnas paiknevates asutustes ei pruugi eraldi jalutusradasid olla. Seejuures oleks tagasiminek kui selle nõude valguses tuleks teenust hakata osutama eraldatud asutustes, kus on sadu inimesi ja nende jaoks kohandatakse eraldiseisvaid jalutamisradasid, palliplatse, peenraid jms.

3.2. Lisaks eeltoodule soovitakse ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste osutamisele lisada ka nõue „ruumi kohandamine õendusabiteenuse kasutamiseks“. Kui selle all on mõeldud eraldi ruumi (kus voodi, ravimikapp, kraanikauss jne), siis kaasnevad sellise nõude täitmisega olulised mõjud teenuse osutamisele. Viitame, et ERF rahastusega uued teenusekohad on Eestis loodud inimeste kodudeks ja kodus ei ole õe vastuvõturuumi, mistõttu teenuseosutajatel puuduvad ka sellised ruumilahendused. Lukustatavad ravimikapid on teenuseosutajatel olemas ja patsiendiga suhtleb õde teenuse saaja toas.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Andrus Jürgens 57833628, [email protected] Lagle Kalberg 53002295, [email protected]

Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 seisuga

Lähteülesanne

Saada ülevaade 31.03.24 seisuga EHK teenuse järjekorrast:

• mitu isikut on täna EHK teenuste järjekorras?

• mis ajast alates on isikud EH järjekorras? vahemikud kuni 1 aasta, 1-2 aastat, 2-3 aastat, 3- 5 aastat, 5 ja rohkem

• hindamise alus – kas abi-ja toetusvajaduse HV või rehabilitatsiooni plaan või psühhiaatri tõend

• dgn, sugu, vanus

• isiku RR andmed

• teenusele soovitud asukoht (maakond)

• isikute arv eelis- ja tavajärjekorras teenuste lõikes

• kui palju on isikuid EHK teenuse järjekorras ja samal ajal teisel EH teenusel, mis kompenseerib osaliselt põhiteenuse vajaduse – teenuste kombinatsioonide ülevaade

• kui palju on EHK teenuse järjekorras isikud, kes on samal ajal ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (vanuserühmade lõikes)?

Ülevaade

31.03.24 seisuga on EHK teenuste järjekorras kokku 2217 unikaalset isikut, 2593 teenuskohale.

Teenuskohtade arv on suurem seetõttu, kuna toetavate teenuste puhul on isikul õigus kasutada mitut

teenust korraga ja seetõttu ka õigus olla mitme teenuskoha järjekorras.

Tabel 1. EHK järjekorras olevate isikute arv, 31.03.2024 seisuga.

Mitme teenuse järjekorras ollakse Isikute arv Protsent

1 1881 85%

2 300 14%

3 32 1%

4 4 0%

Kokku 2217 100%

Kõige enam on inimesi 1 teenuse järjekorras, kokku 1881 (85% kõigist järjekorras olevatest

unikaalsetest isikutest) (Tabel 1.), neist kõige rohkem, 1244 isikut, majutuskohaga teenuse järjekorras

(siinkohal mõeldud KE ja kõik ÖE teenuse liigid kokku) (vt alusandmete failis sheet 1.1 tabel täpsem

ülevaade jaotusest).

Joonis 1. 1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes, 31.03.2024 seisuga

Joonis 1 info põhjal on enim vajatud EH teenuse liik ÖE teenus, mida ootab hetkel järjekorras 745

inimest (1 teenuse järjekorras olevate isikute andmete põhjal).

Põhjalikumat sissevaadet on vaja teostada mitme teenuse järjekorras samaaegselt olevate isikute

abi- ja toetusvajaduse hindamisvahenditesse. Hetkel on järjekorras isikud, kelle teenuste

kombinatsioon on näiteks IET ja ÖT või IET ja ÖE või lihtsalt IET ja mõni toetavate teenuste liik (Tabel

2). Kuna infosüsteemis SKAIS_AE ei ole võimalik eristada eraldi andmevälja IET PNH teenuse puhul ning

IET PNH on üks IET alamteenuse liike (SKM määrus nt 65 Erihoolekandeteenuste rahastamine järgi,

mitte SHSi tasandil teenusena). Juhul, kui selgub, et inimesel on IET PNH vajadus, aga enne sobivale

teenusele suunamist on võimalik teda ja tema lähedast toetada mõne teise toetava EHK teenusega,

siis on ATV HV-sse märgitud ka teised sobivad EHK teenuse liigid. See omakorda aga võib näiliselt

kasvatada EHK teenuskohtade vajadust osadel teenustel (isikute arv ei muutu sellest) ning

raskendab teenuseliikide vajalikkuse prognoosimist.

Alates 2024.a kehtib SHSi järgi regulatsioon, et isikul ei ole võimalik TT teenust saada samaaegselt, kas

ÖE või ÖR teenusega. Järjekorra andmed näitavad (Tabel 2), et selliste teenuseliikide kombinatsiooniga

on isikuid järjekorras kokku 13. Nende isikute puhul on vajalik uuesti SKA poolt teostada isiku abi- ja

toetusvajaduse hindamine.

Tabel 2. Teenuste kombinatsioonid, mille puhul vajalik täiendav sissevaade isiku abi- ja toetusvajaduse

hindamisvahendisse

Teenuste kombinatsioon, mille järjekorras isik on Isikute arv

2 teenuse järjekorras TT, ÖR 1

2 teenuse järjekorras TT, ÖE 12

2 teenuse järjekorras IET, ÖT 33

2 teenuse järjekorras IET, ÖE 45

147 37

745

315

220

209

208

1 teenuse järjekorras olevate isikute jaotus teenuste lõikes

ÖT ÖR ÖE KE TE TT IET

Ettepanek: ATV HV-sse hindamise järgselt määrata isikule ainult põhiteenuse liik, mida isik vajab (seda

ÖE (ÖE aut) ja IET (IETaut) teenuste puhul). Toetavatel teenustel on hetkel võimalik olla samaaegselt

kuni kolmel erineval toetaval teenusel (IET, TE, TT), mistõttu on ka järjekorra infos sellised

kombinatsioonid võimalikud. Kaaluda tulevikus kahe EHK teenuse liigi jaotust – toetavad EHK

teenused ja majutusega EHK teenused -> baasteenustena ning vastavalt inimese ATV HV

eluvaldkondade hindamise tulemusena pakkuda vajalikku abi lisatoetusena/ komponentidena lisaks

baasteenusele.

Erihoolekandeteenuse (te) järjekorras oldud aeg

31.03 2024 seisuga olid kõige rohkem isikud EHK teenuskohtade järjekorras 1-3 aastat (kokku 797-le

teenuskohale (Tabel 2), 649 unikaalset isikut (Tabel 3)). 7% (148 isikut) kõikidest EHK järjekorras

olevatest isikutest on olnud järjekorras kokku üle 8 aasta, max 15 aastat. Eraldi vaadati SKAIS_AE

märkuste lahtrist SKA teenuse konsultandi poolt kirja pandud infot 148 isiku puhul, kellele on kohta

pakutud – mis on sagedasemad põhjused, miks inimene või tema eestkostja ei ole pakutud

teenuskohta vastu võtnud: põhjus puudub, saavad ise kodus hakkama/ ei soovi veel kohta, soovitakse

kindlasse piirkonna või teenusüksusesse, isik oli samal ajal kohtumäärusega teenusel, isik on vanglas

või samal ajal ISTE projektis (ESF rahastus).

Probleemina saame välja tuua, et SKAIS_AE ei võimalda SKA-l saada automaatpäringuga ülevaadet, kas

ja kui palju on järjekorras olevale isikule teenuskohta pakutud ja/või mis on teenuskohast keeldumise

põhjus. See on ajamahukas ühekaupa käsitööna väljanoppimine iga isiku vaatest ning eeldusel, et SKA

teenuste konsultant on märkinud märkuste lahtrisse kohapakkumise kuupäeva ja keeldumise põhjuse.

Märgime ära, et isikute puhul, kellel on rohkemat infot vajalik märkuste lahtrisse kanda, on andmevälja

tähemärkide arv piiratud, seega ei pruugi kõigil juhtudel 100%-lt kohapakkumisest keeldumise infot

üldse ollagi.

Tabel 3. EHK teenuse järjekorras olevate isikute arv ja järjekorras oldud aeg, 31.03.2024 seisuga

Max järjekorra pikkus Isikute arv Protsent

kuni 3 kuud 253 11%

3-6 kuud 201 9%

6-12 kuud 238 11%

1-3 aastat 649 29%

3-5 aastat 476 21%

5-8 aastat 252 11%

rohkem kui 8 aastat 148 7%

KOKKU 2217 100%

Tabel 4. EHK teenuste järjekorra pikkus teenuse liigi järgi, 31.03.2024 seisuga

IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT

Isikute arv kuni 3 kuud 84 106 36 33 60 3 8

Isikute arv 3-6 kuud 41 49 28 44 63 4 11

Isikute arv 6-12 kuud 53 19 38 47 82 7 26

Isikute arv 1-3 aastat 153 79 138 133 237 12 45

Isikute arv 3-5 aastat 65 52 73 89 185 15 53

Isikute arv 5 ja rohkem aastat 19 35 38 57 226 6 41

Isikute arv Kokku 415 340 351 403 853 47 184

Protsent kuni 3 kuud 20% 31% 10% 8% 7% 6% 4%

Protsent 3-6 kuud 10% 14% 8% 11% 7% 9% 6%

Protsent 6-12 kuud 13% 6% 11% 12% 10% 15% 14%

Protsent 1-3 aastat 37% 23% 39% 33% 28% 26% 24%

Protsent 3-5 aastat 16% 15% 21% 22% 22% 32% 29%

Protsent 5 ja rohkem aastat 5% 10% 11% 14% 26% 13% 22%

Protsent Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Põhjalikumalt vaadatakse hetkel sisse 5 ja rohkem aastat teenuse järjekorras olnud isikute

andmetesse. Tuletame meelde, et alates 01.04.24 hindab EHK teenuse vajadust SKA teenuste

konsultant ATV HV alusel. Enne nimetatud daatumit suunati isikud EHK teenusele, kas rehabilitatsiooni

meeskonna poolt koostatud rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri tõendi alusel.

Samuti vajab täiendavat sissevaadet, miks SKAIS_AE-s 47 isiku andmed näitavad, et abi- ja

toetusvajaduse hindamise kuupäev puudub (Tabel 5).

Tabel 5. Erihoolekande järjekorras isikud - millal hindamine tehti (võrdluskuupäev: 31.03.2024)

Isikute arv %

kuni 3 kuud tagasi 360 16%

3-6 kuud tagasi 270 12%

6-12 kuud tagasi 350 16%

1-3 aastat tagasi 801 36%

3-5 aastat tagasi 322 15%

5 ja rohkem aastat tagasi 67 3%

hindamise kuupäev puudub 47 2%

KOKKU 2217 100%

Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kehtivus on max 5 aastat. Isikud, kellel täitub esmasest ATV

hindamisest 5 aastat, on vajalik SKA teenuste konsultandi poolt kutsuda uuesti hindamisele, et välja

selgitada, kas isiku seisund on sama, vajab ta jätkuvalt EHK teenust või on olukord muutunud. Selliseid

nn uusi lisahindamisi on 2024.aastal vajalik teha kokku 221 isiku puhul. 2025.aastal prognoositavalt

266, 2026.aastal 387, 2027.aastal 358 ja 2028.aastal 542 isiku puhul.

2024.a veebruaris tehti analüüs 200 isiku osas, kes on EHK järjekorras rehabilitatsiooniplaani või

psühhiaatri tõendi alusel. 19.04.24 seisuga on isiku/ tema EK avalduse alusel EHK järjekorrast välja

arvatud 48 isikut, SKA ootab avalduse kinnitust järjekorrast väljaarvamise kohta, kuna õigustatuse alus

on kadunud või abi- ja toetusvajadus on muutnud 61-l juhul ning avaldusi on veel ootel 13. (nende

isikute statistika muudatus kajastub järjekordade andmetes järgmise kokkulepitud andmete

väljavõtmisel).

Ettepanek: tuleviku IS arenduse lähteülesandesse vajalik kirja panna andmevälja olemasolu, kuhu

saab märkida teenuskoha pakkumise info, teenuskohast keeldumise info. Arutada

poliitikakujundajaga, teenuseosutajate ja sihtrühmade esindajatega teenuse järjekorras olles

kohapakkumise keeldumist – kas isik võib keelduda piiramatu arv kordi teenuskohast või mitte. Leida

täiendav lisarahastus teenuse järjekorras olevate isikute teenusele suunamiseks, vähemalt nende

osas, kes ei ole ühegi teise EHK teenusega samal ajal toetatud.

Erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute sugu, vanus 31.03.2024.a seisuga on kõige rohkem isikuid EHK teenuste järjekorras 25-64.a vanuserühmas (72%)

(Tabel 6). EHK teenused on mõeldud alates 18-aastastele isikutele. Sotsiaalkindlustusamet võib

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase isiku juhul, kui see isik vastab taotletud

erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele. 31.03.24 seisuga on 16.-17.a

vanuserühmas järjekorras 90 isikut, kõige rohkem ÖE ja ÖT järjekorras, vastavalt 30 ja 16 isikut, kokku

46 isikut.

Tabel 6. EHK teenuse järjekorras olevad isikud soo ja vanuse järgi, 31.03.2024 seisuga

Isikute arv (unikaalsed)

Sugu Vanus KOKKU KOKKU, %

mehed alla 25-a 315 23%

mehed ... 16-17 48 4%

mehed ... 18-24 267 20%

mehed 25-64 1001 73%

mehed 65-79 48 4%

mehed 80+ 0 0%

mehed Kokku 1364 100%

naised alla 25-a 210 25%

naised ... 16-17 42 5%

naised ... 18-24 168 20%

naised 25-64 602 71%

naised 65-79 35 4%

naised 80+ 6 1%

naised Kokku 853 100%

Kokku alla 25-a 525 24%

Kokku ... 16-17 90 4%

Kokku ... 18-24 435 20%

Kokku 25-64 1603 72%

Kokku 65-79 83 4%

Kokku 80+ 6 0%

Kokku Kokku 2217 100%

2023. aastal küsis SKA vanuserühmas 80+ aastased EHK ÖE teenust ja 70-80 aastaste ÖT teenust

saavate isikute puhul teenuseosutajate käest isikute vahehindamiste kokkuvõtted ja vaatas sisse

hindamisvahenditesse. Selle tulemusel selgus, et 33-st 11 isiku puhul oli EHK teenuse vajadus ära

langenud ja primaarsem oli hooldusvajadus ning õigem teenus ööpäevaringne üldhooldusteenus.

Käesolevate andmete põhjal selgub, et EHK järjekorras on 80+ vanuserühmas 6 isikut, kellest 2 isikut

on STARi viibimiskohtade andmepäringu võrdlusena samal ajal ööpäevaringsel üldhooldusteenusel.

Nende ja ka ülejäänud nelja isiku puhul võtab SKA teenuste konsultant isikutega/ nende eestkostjatega

ühendust ning selgitab välja EHK teenuse praeguse vajaduse (vt alusandmete failis sheet 1_tabelid,

tabel 4 täpsem ülevaade jaotusest vanuserühmade kaupa järjekorras olevad isikud, kes samal ajal on

ka üldhooldusteenusel).

Kokku on 2217-st EHK teenuse järjekorras olevast isikust ööpäevaringse üldhooldusteenusel 116

inimest (5%). Kõige enam isikud vanuserühmas 25-64.aastat (Tabel 7).

Tabel 7. EHK teenuse järjekorras olevad isikud/ teenuskohtade arv, sh nende isikute arv, kes on samal ajal üldhooldusteenusel, 31.03.24 seisuga.

Hetkel on teada, et riik plaanib puudega lapse ea vanusepiiri tõstmist alates 01.02.2027.a 16-lt 18-le

aastale. Selle raames on kavas muuta ka EHK teenuse järjekorda suunamise õigustatuse alus

16.aastalt 18.aastale. Juhul, kui see otsus vastu võetakse, siis eelduslikult võib lühikesel perioodil enne

muudatuse jõustumist, kasvada 16.-17.aastate isikute taotluste arv EHK teenusvajaduse hindamise

kohta, et neil oleks eelis saada järjekorras kõrgemale kohale, kui nad esitaksid taotluse ajal, mil nad

saavad 18.aastaseks.

Ettepanek: Riigi poolt on vajalik tekitada täiendavate andmeanalüüside põhjal arutelud: kuidas

võimaldada saada inimesele õiget teenust tulenevalt tema abivajadusest õiges keskkonnas

spetsiaalselt selleks ettevalmistatud kvalifitseeritud personali poolt. Siinkohal peetakse silmas, et

murettekitavalt suur on vanusevahemikus 25.-64.aastased isikute osakaal üldhooldusteenusel, kuigi

nende esmane teenusevajadus on EHK teenus.

Erihoolekandeteenuse järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi

Tabel 8 andmete põhjal saab välja tuua, et kõige enam on vajadus ÖE teenuskohtade järele (853

teenuskohta 2593-st, 33%). Sotsiaalkindlustusamet peab teenusejärjekordade vaatest arvestust kahes

jaotuses : eelis- ja tava järjekord. Mõlemas jaotuses on iga teenuseliigi vaatest inimesed ootel, mis

tähendab omakorda, et isikud, kes on tavajärjekorras teenuse ootel, jäävad sinna reeglina mitmeks

aastaks, kuna esmaselt pakutakse vabanenud rahalise kattega teenuskohta eelisjärjekorras olevatele

isikutele. Ning on tavapärane, et keegi ikka pakutud teenuskoha vastu võtab. Ja aastate lõikes on riigil

võimekus teenuskohti rahastada väiksem, kui inimeste vajadus teenuse järele või teenuseosutajate

võimekus teenust pakkuda (viimast just toetavate teenuste puhul).

SKM määrus nt 70 alusel Sotsiaalkindlustusamet peab erihoolekandeteenuste järjekorda maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi, välja arvatud eelisjärjekorra ja kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute ning "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” raames loodud uute teenusekohtade osas. [RT I, 07.11.2017, 3 - jõust. 10.11.2017] St (tava)järjekorda peab SKA kahes vaates:

a) aktiivsed, kes vajavad teenuskohta esimesel võimalusel

b) mitteaktiivsed, kes vajavad teenuskohta isiku/EK poolt taotlusele märgitud tähtaja saabumisel

Sotsiaalkindlustusamet paneb eelisjärjekorras erihoolekandeteenuse järjekorda: 1) sotsiaalhoolekande seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud isikud lähtuvalt uue erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse tegemise päevast; 2) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse lepingu ennetähtaegse lõpetamise või lepingu lõppemise ja uue lepingu sõlmimata jäämise tõttu; 3) isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse lõppemist erihoolekandeteenust; 4) isikud, kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuseosutaja tegevusloa lõpetamise tõttu; 5) isikud, kellele osutatakse erihoolekandeteenust või kes on erihoolekandeteenuse saamise järjekorras ja kes vajavad pärast erihoolekandeteenuse vajaduse ümberhindamist teist erihoolekandeteenust; 6) isikud, kes saavad erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust; 7) isikud, kes saavad sundravi või tahtevastast ravi ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust; 8) isikud, kelle erihoolekandeteenuse vajadus on tuvastatud sarnast tegevust soodustavas Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis osalemise käigus või kellele erihoolekandeteenuse osutamine lõpetati sarnast tegevust soodustavas Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavas projektis osalemise tõttu; 9) isikud, kes saavad kohtumääruse alusel kinnise lasteasutuse teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust. Tabel 8. EHK järjekord teenuse ja järjekorra liigi järgi

Isikute arv erihoolekande järjekorras

Jrk liik IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT

eelis 68 110 71 137 283 42 44

tava 347 230 280 266 570 5 140

Kokku 415 340 351 403 853 47 184

Protsent

eelis 16% 32% 20% 34% 33% 89% 24%

tava 84% 68% 80% 66% 67% 11% 76%

Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Ettepanek: SKA on kohustatud kohta pakkuma järjekorras olevatele nn aktiivsetele isikutele ja

mitteaktiivsetele (MA) siis, kui nende määratud kuupäev kätte jõuab. Kui isik/EK soovib pikendada MA

kuupäeva, siis pikendatakse MA kuupäeva.

Eesmärk 1: võtab SKA-lt maha kohustuse helistada läbi ja pakkuda teenuskohta neile, kellest teatakse,

et nad kohta praegu/lähiajal ei soovi. Hetkel õiguslik alus neile nn MA-dele kohta pakkuda SKA-l

puudub. Sellega kiireneb vabade kohtade täitmine.

Eesmärk 2: jääb tegelik ja ootejärjekord (MA-s). St nt välja kuvatavates andmetes jm-l saab tegelikud

jrk-d kordades lühemaks.

Eesmärk 3: prognoosid tulevikus EHT kohtade loomiseks on asjakohased ja on teada reaalne teenuste

ja kohtade vajadus üle Eesti.

EH järjekorra määrusesse: SKA pakub teenuskohti aktiivselt neile isikutele, kes on märkinud oma EHK

teenuse taotlusele, et soovivad teenust saada esimesel võimalusel. Kui isik on märkinud taotlusele, et

soovib teenust saada kindlast kuupäevast alates, siis kuni selle kuupäevani isikule EHK teenuskohta

SKA ei paku.

Muudetakse taotlusel sõnastust. Praegu EHK taotlusel sellisel kujul tekst: Soovin teenust saada: Soovin teenusele alates (kuupäev): Muudetakse: Soovin teenust saada: a) esimesel võimalusel b) soovin teenusele alates (kuupäev):

Võimalusena võiks jätta taotlusele info, et isik/EK on kohustatud SKA-d teavitama enda ja/või oma pere

olukorra muutumisest selles vaates, kui isiku või tema pere olukord muutub ning ta vajab kohta enne

in/EK poolt taotlusele märgitud kuupäeva saabumist.

Samaaegselt isik erihoolekandeteenuse järjekorras ja erihoolekandeteenusel

EHK teenuse järjekorras on isikuid kokku 998 2217st (45%), kes on samal ajal mõnel teisel EH teenusel

kui ka EHK järjekorras (31.03.24 seisuga) (Tabel 9).

Tabel 9. EHK järjekorras isikud, kes on samal ajal teenusel seisuga 31.03.2024

Isikute arv erihoolekande järjekorras

Teenus, mida isik saab samal ajal järjekorras olles IET TT TE KE ÖE ÖR ÖT

Kokku (unikaalsed

isikud)

IET 26 95 91 132 235 1 83 611

TT 10 4 15 45 25 0 0 93

TE 13 54 11 65 43 1 0 173

KE 6 57 11 24 39 0 0 120

ÖE 3 4 3 7 72 6 8 91

ÖR 0 0 0 0 12 0 0 12

ÖT 2 0 0 0 3 0 13 17

ÖK 1 1 3 4 46 9 4 60

ei saa ühtki teenust järjekorras olemise ajal 359 160 238 209 429 31 76 1219

Kokku (unikaalseid isikuid) teenusel ja järjekorras 61 215 134 277 475 17 108 998

Kokku erihoolekande teenuse järjekorras (unikaalseid isikuid) 415 340 351 403 853 47 184 2217

... teenusel olijate % 15% 63% 38% 69% 56% 36% 59% 45%

Nimetatud 998st isikust on kokku 910 isikut ühe EHT järjekorras ja samal ajal teenusel. Detailsem

ülevaade järjekorras oleva teenuse liigi ja teenusel olemise liigi kohta annab alusandmete faili sheet

tabel_8.1. Vajalik sissevaade teenuseliikidesse IET ja ÖE, kuna IS-des ei ole eraldi alajaotust IET

alamteenuste IETaut ja IET PNH ning ÖE puhul ÖEaut osas, et saada korrektne ülevaade, kas vastab

tõele väide, et kui isik on nt ÖEaut järjekorras, siis andmete järgi on isik ÖE järjekorras, aga samal ajal

kompenseeritakse isikule ja tema hooldajale õige teenuse vajadus ÖE teenusega ja IS-i andmete järgi

on isik ÖE teenusel. See omakorda võib kõrvaltvaatajale tekitada segadust, et kuidas saab isik olla

samaaegselt nii ÖE teenusel kui ka sama teenuse järjekorras.

Teisalt tekitab nimetatud segase ülevaate andmetes olukord, kui isik on näiteks ÖE teenusel asutuses

x, aga soovib minna teenusele asutusse y. Asutuses y ei ole vaba teenuskohta, seega teeb isik taotluse

SKA-le ning isik suunatakse ÖE teenuse järjekorda asutusse y. Isiku andmed kajastuvad kahes ülevaates

– teenusel ja teenuse järjekorras olijana.

Ettepanek: SHSist lähtuvalt tulebki need sama teenuse raames TO-d vahetada soovivad isikud panna

tavajärjekorra lõppu. Ja see pikendabki jrk-de terviksuurust. Kuid: ei näe vajadust hakata õigusakte

muutma, vaid pigem ühtset märgisüsteemi kasutades SKAIS_AE märkuste lahtrisse kirja, et nt „TO

vahetuse ootel alates....; soovib X-asutusse“ vmt. Ja kui võetakse statistika jaoks jrk-de andmeid, siis

eristatakse automaatselt need 149 TO-d vahetada soovivat isikut (31.03.24 andmete järgi) ning neid

järjekorras olijate hulka statistikas ei arvata, kui andmeid kuhugi presenteeritakse (kuna nad

tegelikkuses saavad hetkel endale sobivat teenust ega peaks ootel olema - TO valimise võimalus on

vastutulek ja inimlik lähenemine. Põhjendus, miks sellist lähenemist soovitada: a) ei ajaks asja

keeruliseks; b) õigusaktide muutmine võtab aega – kuidas me siis seniks käituksime?

Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna

Tabel 10. andmete põhjal on näha, et kõige rohkem on järjekorras olevate isikute RRi järgne KOV Harjumaal (894 isikut 2217st). Järgnevad Tartumaa (314

isikut ja Ida-Virumaakond 203 isikut). Kõige enam soovitakse teenuskohta Harjumaale – 709 juhul, järgnevad Tartumaa ning Pärnumaa. 630 juhul ei ole

isikutel eelistust teenuskoha piirkonna kohta märgitud.

Tabel 10. Erihoolekande järjekord teenuse, isiku elukoha maakonna ja maakonna järgi, kuhu soovitakse teenusele minna

Maakond, kuhu soovitakse teenusele minna (isikute arv)

RR-s registreeri tud elukoha maakond

puud ub

Harju maa

Hiium aa

Ida- Viru

Jõgeva maa

Järvam aa

Lääne maa

Lään e-

Viru Põlva maa

Pärnu maa

Rapla maa

Saare maa

Tartum aa

Valga maa

Viljandi maa

Võrum aa

Kok ku

puudub 6 4 1 2 6 1 20

Harju maakond 200 650 8 5 3 4 2 4 1 1 8 1 5 2 894

Hiiu maakond 7 1 12 1 1 22

Ida-Viru maakond 57 7 133 1 4 1 203

Jõgeva maakond 17 3 29 1 2 1 11 1 65

Järva maakond 11 2 29 1 1 44

Lääne maakond 19 3 1 8 1 1 33

Lääne- Viru maakond 53 6 1 33 1 1 95

Põlva maakond 19 1 1 1 13 4 4 43

Pärnu maakond 41 2 1 1 96 2 143

Rapla maakond 17 10 2 3 7 1 1 41

Saare maakond 14 4 2 51 1 72

Tartu maakond 105 7 1 1 1 1 2 10 176 4 2 4 314

Valga maakond 17 2 1 1 1 35 1 2 60

Viljandi maakond 30 4 1 2 1 4 1 39 82

Võru maakond 17 3 1 4 3 58 86

Kokku 630 709 12 142 31 40 16 45 36 111 9 53 218 42 49 74 221

7

Ettepanek: uute teenuskohtade rajamisega/ uute TOde turule tulekul ja/või teenuskohtade reorganiseerimise protsessis võtta arvesse tulevikus teenust

vajavate isikute RRi ja nende soovi, millise TO juurde soovitakse teenusele minna – maakonna vaatest. Ei ole mõtet rajada uusi teenuskohti piirkonda,

kuhu ei ole nõudlust.

Tulenevalt EHK järjekordade analüüsist lisaettepanekud aruteluks:

• liikumine ühelt EHT-lt teisele EHT-le SHS-i sisse kirjutada par 76 p5 järgi eraldi punkt, nt

Kui isiku erihoolekandeteenuse vajadus on muutunud ja ta on hinnatud teisele erihoolekande

teenusele, kuid uut tema tegelikele vajadustele vastavat ja Sotsiaalkindlustusameti poolt temale

pakutavat EHK teenuskohta 3 korda vastu ei võta, kaotab ta õiguse teenust kasutada ning

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab suunamisotsuse antud erihoolekande teenusele ja isik võib soovi

korral esitada uue avalduse EHT saamiseks.

-See uus punkt saakski olla suunamisotsuse lõpetamise aluseks antud olukorras (+SHS par 81 lg 1 ja

lg2)

-see „3 korda“ on mõtlemise koht, kuid võibki olla optimaalne päriselus

-„mõjuv põhjus“ tekitab segadust, ei ole praktikas kasutusel – ettepanek, see välja võtta

-isik kaotab ka oma koha eelisjärjekorras, st peab tegema uue taotluse EHT saamiseks (st ta läheb

tavajärjekorda)

-„tegelikele vajadustele vastava“ koha pakkumine hõlmab SKA poolt ka sobiva piirkonna jm-ga

arvestamist (ei läheks SHS-is nii spetsiifiliseks, et seda eraldi välja tuua)

- ettepanek 6 kuud ajapiirangu välja võtmiseks, kuna ei pruugi tema vajadustele vastavat ja sobivat

kohta (nt elukoha/piirkonna vaates) 6kuu jooksul veel leida

-suunamisotsuse lõpetamisega automaatselt lõpeb isikul ka antud konkreetse EHteenuse osutamise

otsus (andmebaasis)

Sel viisil saame välistada olukorra, kus isikule on korduvalt temale sobivat vaba teenuskohta pakkunud,

kuid ta ei kavatsegi seda vastu võtta ja hoiab teenuskohta kinni, kuigi ta seda ei vaja.

• suunamisotsuse lõpetamise teema § 82. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus

(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta

tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab

erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav

teenus vastab isiku vajadustele.[RT I, 21.12.2018, 3 - jõust. 01.04.2019]

(2) Kui isik ei vasta erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, mis kehtisid

teenust saama õigustatud isikule käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemise ajal, või

temale osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet

käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud otsuse kehtetuks (edaspidi erihoolekandeteenuse

osutamise lõpetamise otsus), välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku

puhul.

(3) Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus erihoolekandeteenustelt väljumise korral

jõustub toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse

puhul päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks

tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule.

Ettepanek lisada sinisega esiletõstetud kolm sõna.

- 6k on asjakohane just EHteenustelt väljumise korral üldhooldusele, kuigi siin võiks kaaluda ka 3 kuulist

perioodi.

-vajalik 6 kuu ajapiir, et KOVid ei hakkaks venitama isiku ÜHle paigutamisega

-sama lõiget on võimalik kasutada ka juhtudel, kui sõltuvus muudetakse Dgn-de real põhihaiguseks,

mida paraku juhtub. Aruteluks, kas lühendada siinkohal 6 kuu periood 4 kuuks?

Miks SKA isiku EHK jrk-st välja arvab? – näited praktikast:

1.Isiku avaldus järjekorrast mahavõtmiseks

2.Telefoniprotokolli alusel, kus isik soovib, et ta järjekorrast maha võtta – järgneb SKA poolt kirjalik

dokument telefoni vestluse toimumise ja sisu kohta, millele SKA ootab kirjalikku kinnitust

3.Isik on lisatud tööealisena järjekorda dementsuse diagnoosiga, kuid vahepeal on saanud

pensioniealiseks ja seega ei ole enam õigust ÖE teenust saada ja ei ole vajadust ÖE järjekorras olla

4.Isiku eestkostja on esitanud avalduse järjekorrast maha võtmiseks, sest isik on liikunud

üldhooldusteenusele ja on sealse teenusega rahul.

NB SHS par 76 lg 5 „.... Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast erihoolekandeteenust saama,

arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja“. Hetkel teadaolevalt ei ole rakendatud SKA-s.

St SKA ei võta inimest ilma avalduseta teenuse järjekorrast maha.

EHK teenuste pikkade jrk-de põhjused 2023 suvel koostatud koond

-isik/EK on taotlusele märkinud, et soovib teenuskohta nt alles al 2025

-kuna jrk-d pikad ja (eriti ööpäevaringseid teenuse kohti) kohti vähe saada, siis inimesed lisavadki end

jrk-rda ka siis, kui neil täna akuutset vajadust EHT järgi ei ole ning teisalt keegi/EK ei julge samal

põhjusel oma lähedast jrk-st välja võtta

-samal ajal, mil järjekorra-isik/EK mõtleb, kas tahab kohta või mitte (ja TOd on ootel) SKA teistele seda

kohta pakkuda ei saa sel ajal (1 kuu SHS-is). NB EHK kodud on andnud tagasisidet, et SKA ei paku kohta

mitmele inimesele, vaid ootab, kuni üks käib majutuskohta vaatamas ja siis ütleb ära ning siis alles

kutsutakse teine vaatama jne - TOd ei ole rahul ja soovivad, et SKA pakuks ühte ja sama teenuskohta

samaaegselt mitmele jrk-s olevale isikule. SKA ei ole hetkel seda lähenemist rakendanud põhjusel, et

kui koht mõlemale sobib, mis siis saab?

-kas selle konkreetse EHK TO juures, kuhu isik minna soovib, on olemas vaba koht. Kui ei ole vaba kohta

ja ta ootab selle vaba koha tekkimist, siis seda inimest järjekorrast välja arvata ei saa. NB ÖE-del

vabaneb teenuskoht üldjuhul vaid siis, kui keegi sealsetest teenuse saajatest sureb või liigub ÜHle.

-inimene paneb taotlusele eelistuseks kirja „kõik maakonnad“. Siis me eeldame, et ta soovib ükskõik

kuhu teenusele minna, aga samas kui SKA kohta pakub, siis ta ütleb, et sinna ma ei lähe

-inimene ütleb, et ma ei taha just sellesse asutusse minna, siis jälle keeruline, kas saame välja arvata?

Kas see on mõjuv põhjus SHSi vaates, et ta just sinna minna ei taha, no näiteks see konkreetne asutus

ei meeldi talle.

-kuni vanemad veel elus ja jaksavad, isik kohta vastu ei võta

-EHK jrk-s isik on nt koos oma vanema(te)ga hetkel ÜH teenusel, siis tema EK keeldub EHK kohta vastu

võtmast (kuni vanemad on elus, saavad ÜH-l koos olla)

-keelekeskkond ei sobi

-tingimused TO juures ei sobi

-liiga vaikne/kärarikas

-VP/PSH

-inimene saab hetkel vähiravi (transport teenus-haigla)

-alko vm sõltuvuse dgn (kaasuv)

-aknad-uksed lahti- saab põgenema

-liiga noor (al 16a EHT jrk-s isikud)

Ettepanek andmebaasi/ infosüsteemi arenduseks tulenevalt käesolevast analüüsi dokumendist:

Esialgne uue andmebaasi soov. Kindlasti üle vaadata, kas vajadused on muutunud hetkel, kui arenduse LÜ kirjutatakse: Eraldi valikvastustega andmeväljade loomine vabatekstiväljale sisestatud andmete jaoks. Loendite täiendamine. Allpool on toodud uute loodavate andmeväljade kirjeldused koos andmevälja kuuluvate loenditega. Loendist tehtud valiku (parameetri) abil saab filtreerida parameetrile vastavaid isikuid. Sellise arendusega hoiab kokku teenuste konsultantide aega vabade teenuskohtade täitmisel.

1) Andmeväli: PUUE – EHTdel al2022 ei pea enam olema isikul puue, kuid stat jaoks vajalik teave

Valikvastuse variandid Selgitus

VP vaimupuue

PH Psüühikahäire

VP ja PH vaimupuue ja psüühikahäire

2) Andmeväli: Järjekorra aktiivsus

Valikvastuse variandid Selgitus

MA Järjekorras mitteaktiivne

AA Järjekorras alati aktiivne

3) Andmeväli: Järjekorra mitteaktiivsuse kehtivus-kehtivuse lõppemisel annab andmebaas hoiatuse ja

võtame inimesega ühendust!

Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp

Kuupäev Kuupäev

4)Andmeväli: peamine suhtluskeel

Valikvastuse variandid Selgitus

eesti Inimese peamine suhtluskeel on eesti keel

vene Inimese peamine suhtluskeel on vene keel

muu Inimese peamine suhtluskeel ei ole eesti ja ei ole vene keel

... mis keel? Vabateksti väli (max 100 tähemärki) peamise suhtluskeele kirjutamiseks, kui on valitud „muu“

5)Andmeväli: Muu info – veel valikuid?

Valikvastuse variandid Selgitus

liikumispuue Isikul on liikumispuue, ei saa trepist liikuda

sundravi Isik on sundravil

ÖK teenusel Isik on järjekorras oleku ajal ÖK teenusel

Vaja MA-de põhjusi, miks nad kohta ei soovi lähiajal/hetkel määruse seletuskirja!

• Inimene on ISTEs

• Inimene saab toetavaid teenuseid ja ei soovi veel raskemat teenus (ÖE-d)

• Vanemad ei soovi oma lähedast teenusele anda, kuid on järjekorras, kuna kardavad, et vajaduse

tekkimisel ei saa riik kiirelt kohta tagada.

• Inimene on ÖK, sundravil või vanglas.

• Pole veel 18a-ne

• Vajab kohta peale kooli lõpetamist

• ....võib täieneda:)

Pikaajaline kaitstud töö Projekti lõpparuanne

Käesolevas projekti lõpparuandes antakse ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamisest

aastatel 2015-2023, mis toimus Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest finantseeritud projekti raames.

Dokument sisaldab kokkuvõtet projekti eesmärkidest, katsetatud teenuse lühikirjeldust, antud on

ülevaade pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisest ja arendustegevusest projektiperioodi jooksul.

Projekti lõpparuande koostamisel andsid oma panuse Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja

rehabilitatsiooni talituse projektijuht Helle Villem, analüütik Kärt Saarsen, koordinaatorid Katrin

Tiideberg ja Kerli Pill, talituse juht Lagle Kalberg, nõunik Ülle Riisalo.

Jaanuar 2024

2

Sisukord 1. Taust ja projekti eesmärgid ............................................................................................................. 4

2. Ülevaade PKT teenusest ...................................................................................................................... 5

2.1. Teenuse eesmärk .......................................................................................................................... 6

2.2. Teenuse sihtrühm ......................................................................................................................... 6

2.3. Teenuse korraldus ........................................................................................................................ 6

3. PKT osutamise praktika ....................................................................................................................... 7

3.1. PKT teenuse üldandmed ............................................................................................................... 7

3.2. Teenuse saajad ............................................................................................................................. 9

3.3. PKT teenuseosutajad .................................................................................................................. 12

3.4. Töövaldkonnad ........................................................................................................................... 13

3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine .............................................................. 14

3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs .................................................................................................. 15

4. Märkamised. Järeldused. Muudatused ......................................................................................... 15

4.1. Tähelepanekud ........................................................................................................................... 15

4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused ..................................................................... 19

4.3. Muud PKT arendustegevused..................................................................................................... 22

Kokkuvõtteks ......................................................................................................................................... 24

Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023 ................................................................................................ 26

Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed ................................................................. 28

Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020 ........................................................................... 29

Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023 ...................................................... 30

Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023 ............................................. 31

3

Aruandes kasutatud lühendid:

• EMTA – Maksu- ja Tolliamet

• ESF – Euroopa Sotsiaalfond

• IET – igapäevaelu toetamise teenus

• KE – kogukonnas elamise teenus

• KOV – kohalik omavalitsus

• LKT – lühiajaline kaitstud töö

• PKT – pikaajaline kaitstud töö

• RAKE – Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus

• RHR – Riigihangete Register

• RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus

• SHS – sotsiaalhoolekande seadus

• SKA – Sotsiaalkindlustusamet

• TAT – toetuse andmise tingimused

• TE – toetatud elamise teenus

• TEO – Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakond

• TT – töötamise toetamise teenus

• TO - teenuseosutaja

• TTTS – tööturuteenuste ja -toetuste seadus

• TVR – töövõimereform

• VÕS – võlaõiguslik leping

• ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus

4

1. Taust ja projekti eesmärgid

Pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) projekt käivitati 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR)

raames, mille käigus töötati välja ja katsetati mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega

inimestele. Aastatel 2016-2023 rahastati Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) projekti „Pikaajalise

kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine.“

Pikaajalise kaitstud töö teenus oli loodud inimeste jaoks, kes oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu

ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul. Teenuse eesmärgiks oli pakkuda

neile inimestele töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas. PKT projekti kaudu sai

perioodil 2016-2023 võimaluse kaitstud tingimustes töötamiseks kokku 2051 puuduva töövõimega

inimest. Teenust osutas erinevatel aastatel üle Eesti kokku 46 asutust (Lisa 1) 16,55 miljoni euro eest.

ESF projektide elluviimisel on ametlikuks alusdokumendiks toetuse andmise tingimused (edaspidi

TAT), milles on sõnastatud projekti eesmärgid, planeeritud tegevused, oodatavad tulemused. PKT

projekti tegevusi on viidud piloteerimisperioodil ellu kahe erineva TAT-i alusel (tabel 1).

Tabel 1. PKT projekti toetuse andmise tingimused, (allikas: TAT raamtekstid).

Periood 01.03.2015-28.02.2022 01.03.2022-31.12.2023

TAT TAT „Töövõimereformi sihtrühma

töövõimelisuse tõstmine ja nende

töötamise soodustamine“,

sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja

tööministri 21.07.2015 käskkiri nr 115

TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise

hoolduse kättesaadavus“,

sotsiaalkaitseministri 18.09.2022

käskkiri nr 118

Abikõlblikkuse

periood

01.01.2015-31.12.2023 01.03.2022-31.12.2024

Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium

Rakendusüksus SA Innove Riigi Tugiteenuste Keskus

Toetuse saaja /

elluviija

Toetuse saaja: Sotsiaalministeerium

Partner: Sotsiaalkindlustusamet

Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Seos rakenduskavaga Prioriteetne suund „Tööturule

juurdepääsu parandamine ja tööturult

väljalangemise ennetamine“1

Prioriteetne suund „Sotsiaalsem Eesti“,

meede „Iseseisvat toimetulekut

toetavate ja kvaliteetsete sotsiaal-

teenuste ning hooldusvõimaluste

tagamine“2

PKT projekti eesmärgid ja planeeritud tegevused TAT põhjal olid järgmised:

• PKT teenuse piloteerimine TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende

töötamise soodustamine“ alaprojekti raames:

o Periood 01.03.2015-28.02.2022

o Toetuse andmise tingimuste eesmärk oli tööealiste vähenenud töövõimega inimeste

tööturul osalemise võimaluste suurendamine. TAT-i alaprogrammi „Kaitstud töötamise

teenuse välja arendamine ja osutamine“ raames seati eesmärgiks pakkuda puuduva

töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja

1 https://pilv.rtk.ee/s/yCQkLganxkmJad9 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 2 https://pilv.rtk.ee/s/cw3SqJ2Woy8wiEN Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

5

kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenustele või avatud

tööturule. Tegevus toetas põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud

töövõimega inimestele.

• PKT teenuse katsetamine TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“

alaprojektina:

o Periood 01.03.2022-31.12.2023

o Tegevuse eesmärk, pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele

töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel

tööturuteenuseid saama või avatud tööturule, ei muutunud. Teenuse piloteerimiseks

saadud kaheaastane lisaperiood oli selleks, et analüüsida, kas ja kuidas on võimalik

ühendada sarnased tegevused – olemasolev erihoolekande töötamise toetamise teenus

ning kaitstud töötamise teenus, võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad

psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks sooviti vaadata konkreetsete sihtgruppide

üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõive

süsteemis.

Lühikokkuvõte PKT projekti käigust, sh teenuse osutamise mahtudest ja arendustegevustest on

esitatud joonisel 1 (Lisa 5). Põhjalikuma ülevaate PKT teenuse osutamise eri aspektidest ning

arendustegevustest saab käesoleva aruande järgmistest peatükkidest.

Joonis 1. PKT teenuse osutamine ja olulisemad arendustegevused 2015-2023.

2. Ülevaade PKT teenusest

2016. aastal Eestis käivitatud TVRi peamiseks eesmärgiks oli vähenenud töövõimega inimeste

tööturule toomine. ESF finantseeritava kaitstud töö teenuse katseprojekti käivitamisele Eestis andis

tõuke psüühilise erivajadusega inimestega tegelevate organisatsioonide poolne tähelepanu juhtimine,

et paljud nende teenusesaajad on suutelised töötama sobiva toe ja keskkonna olemasolul ning kõikide

6

erivajadustega inimeste puhul oleks mõistlik rakendada nende töötamise potentsiaali. Lahendusena

nähti tegevuskeskuste, kaitstud töökohtade või kaitstud töö keskuste loomist neile, kes ei ole

võimelised töötama avatud tööturul, kuid saaksid siiski panustada ühiskonda ning tunda end seeläbi

täisväärtuslike kogukonna liikmetena. Lahendusideede esmaseks testimiseks viidi Eestis läbi kaks

väiksemahulist pilootprojekti, aastatel 2009-2012 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt3 ja

2015. aastal Maarja Külas4.

2015. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ning Sotsiaalkindlustusametit ja potentsiaalseid

teenuseosutajaid kaasates välja pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel koos detailse

teenusekirjeldusega. 2015. aasta sügisel viis Sotsiaalkindlustusamet läbi esimese riigihanke pikaajalise

kaitstud töö teenuse osutajate leidmiseks (RHR, viitenumber 1661135). Reaalselt alustati PKT teenuse

osutamist veebruarist 2016. PKT teenust oli plaanis katsetada kuni 2020. aastani, kuid projekti

pikendati edaspidi järkjärgult kuni 2023. aasta lõpuni. PKT projekti elluviimise vältel viis

Sotsiaalkindlustusamet regulaarselt läbi riigihankeid PKT teenuseosutajate leidmiseks6. See võimaldas

teenuse kirjeldusse sisse viia suuremaid ja väiksemaid muudatusi, arvestades teenuse piloteerimisel

välja tulnud kitsaskohti ning katsetada teistsuguseid tingimusi nii teenuse korralduses, mudelis,

rahastuses kui ka teenuse perioodis. Täpsemalt saab piloteerimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest ja

nende põhjal parimaid praktikaid arvestades sisse viidud muudatustest lugeda peatükis 4.2.

2.1. Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärk oli pakkuda jõukohase töötamise võimalust kaitstud tingimustes inimestele, kes

oma tervisest tuleneva erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes tingimustes avatud

tööturul. „Kaitstult töötamine“ tähendab ennekõike teenuse saaja psüühikahäirest tingitud erivajadust

arvestavat paindlikku töökorraldust ja tema pidevat juhendamist. Töötamine sellisel viisil võis toimuda

spetsiaalses töökeskuses, samuti võis kaitstud töökoht paikneda ka tavalises ettevõttes, kus

erivajadusega inimene juhendaja toel tööd teeb. Teenuse eesmärk ajas ei muutunud.

2.2. Teenuse sihtrühm TAT kohaselt olid pikaajalise kaitstud töö teenuse sihtrühmaks puuduva töövõimega tööealised isikud,

kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või kes on läbi

elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. Oluline oli inimese töösuutlikkus – teenusel

olles pidi inimene suutma teha eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas.

Lisaks eelpool nimetatud kriteeriumitele oli PKT teenusele õigustatuse alusteks inimese toimetulek

igapäevaelu toimingute ja sotsiaalsete suhetega, motivatsioon töötada ja terviseseisundi stabiilsus.

2.3. Teenuse korraldus PKT teenuse katsetamist korraldas Sotsiaalkindlustusamet, kes läbi riigihangete leidis oma partneriteks

teenuseosutajad – erivajadusega inimestele juhendamist ja spetsiaalsetes tingimustes töötamise

võimalust pakkuvad asutused. Teenuseosutajate ülesandeks oli tagada teenuse saajatele vajalikus

mahus tugi ja juhendamine ning luua neile töövõimalused koostöös erinevate ettevõtetega või KOV

allasutustega, kelle tellimusel valmistati tooteid, tehti allhanketöid, kellele osutati teenuseid. PKT

teenust osutaval asutusel tuli jälgida, et

3 ESF projekt „Kaitstud töö teenus – erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu“ (projekt 1.3.0101.09-0083). Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2012. Vt ka https://www.astangu.ee/et/uudised/kaitstud-too-teenus-pakub-erivajadustega-inimestele-tood-ja- eneseteostust 4 ESF programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ projekt „Kaitstud töö teenuse arendamine Lõuna-Eestis“, SA Maarja Küla, 2015. 5 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/693722/general-info 6 PKT hanked olid reeglina üheaastase hankeperioodiga, vaid aastatel 2019-2020 oli hanke periood kaks aastat.

7

• teenusel olijatele pakutavate tööde nimekiri oleks mitmekesine. Tööde proovimise ja

harjutamise võimalus pidi olema vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas (vt ptk 3.4);

• teenuse saajaid juhendavaid spetsialiste pidi olema töötegemise asukohas piisaval hulgal,

aastatel 2016-2018 minimaalselt üks juhendaja viie teenuse saaja kohta ja aastatel 2019-2023

minimaalselt üks juhendaja seitsme teenuse saaja kohta.

Pikaajaline kaitstud töö teenus koosnes oma ülesehituselt kolmest etapist, mida teenusele asunud

inimene järjest läbima hakkas. Eri etappide eesmärgid olid:

➢ Teenuse I etapp - inimese töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Selles etapis

hindas teenuseosutaja teenusele asunud inimese töösuutlikkust ning selgitas välja talle sobivad

tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saab, toimus tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste

õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindas kliendi arengut erinevate tööde lõikes;

➢ Teenuse II etapp - isik töötas kaitstud tingimustes, seejuures oli talle teenuseosutaja poolt tagatud

vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi eesmärk oli arendada teenusekasutajale sobilike

tööde tegemiseks tarvilikke oskusi, süvendada tööharjumust ja võimalusel leida sobilik töö

tööandja juures;

➢ Teenuse III etapp - isik töötas avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures,

teenuseosutaja toetas isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, et säilitada inimese töösuutlikkus ja

-tahe ning toetada tema tööl püsimist.

Kuigi inimene töötas PKT teenusel olles kaitstud tingimustes, tuli ka tema puhul järgida Eestis kehtivat

töötamise regulatsiooni, st temaga tuli sõlmida töö tegemiseks leping ning maksta töötasu.

PKT teenuseosutajatele maksti teenusel olnud inimestele osutatud teenuse eest kalendrikuu põhiselt

pearaha. Pearaha suurus sõltus sellest, millises teenuse etapis inimene viibis, kas inimene täitis nõutud

teenusel osalemise mahtu ning teenuseosutaja poolt hankepakkumuses esitatud hinnast.

3. PKT osutamise praktika

3.1. PKT teenuse üldandmed PKT teenuse osutamine ESF projekti raames algas 2016. aasta veebruaris ja lõppes 2023. aasta

detsembris. Tabel 2 annab ülevaate PKT teenuse osutamise põhinäitajatest kaheksa aasta jooksul.

Projekti jooksul osutati PKT teenust üle Eesti 14 maakonnas. Ainuke maakond, kus PKT teenust ei

katsetatud, oli Hiiumaa, kus ei olnud PKT riigihangetes osalemisest huvitatud teenuseosutajaid.

Projekti vältel kaalus üks Saaremaa teenuseosutaja oma tegevuse laiendamist ka Hiiumaale, kuid

hinnates oma ressursse ja potentsiaalset PKT teenust vajavate inimeste hulka Hiiumaal, loobus sellest.

Projekti viimasel aastal oli riigihankega teenuseosutajatele jagatavate PKT teenuskohtade arv

varasemate aastatega võrreldes väiksem, mistõttu PKT teenusega kaetud maakondade arv vähenes,

sellel aastal ei osutatud PKT teenust Hiiumaal, Rapla- ja Võrumaal.

Tabelist 2 leiab andmed PKT teenusesaaja keskmise teenusekulu kohta kuus. Aastate lõikes kõikus

keskmine märgatavalt. Selgituseks, keskmise teenusekulu suurus sõltus PKT teenuseosutajatele

8

makstavate teenustasude suurusest (vt Lisa 4, pearaha piirmäärad hankes7) ning sellest, kui suur on

teenuse eri etappidesse jõudnud teenusesaajate osakaal kõigist (vt teenuse ülesehitus p.2.3).

Projekti esimesel aastal olid teenusele asunud inimesed I etapis, mille pearaha maksumus on teiste

etappidega võrreldes madalam. Aastatel 2017-2018 teenusekulu järjest suurenes, kuna teenusesaajad

liikusid üha rohkem II etappi. 2019. aastal viidi teenuse tingimustesse sisse muudatus ja II etapp jagati

kaheks (vt p.4.2 ja Lisa 4) – teenusesaajad jagunesid II põhietapi ja II jätkuetapi vahel ja selle tõttu

keskmine teenusekulu vähenes, kuna II jätkuetapi pearaha on madalam. Projekti lõpuaasta toimus

keskmise teenusekulu vähenemine taas PKT teenusetingimuste muutmise tõttu.

Tabel 2. PKT teenuse osutamise põhinäitajad

PKT teenus 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Teenuseosutajatele jagatud teenuskohti

484 649 685 679 679 700 598 488

Teenusel inimesi (aasta lõpu seisuga)

371 567 640 586 619 657 541 397

sh I etapis sh II etapis sh II jätkuetapis sh III etapis

92 279

- -

161 404

- 2

137 499

- 4

78 443 88 10

92 418 137

9

46 316

- 179

17 258

- 122

Teenuseosutajaid (asutusi) 28 34 29 25 25 21 25 20

Teenusega kaetus maakonniti 14 14 14 14 14 14 14 12

Teenuse osutamise asukohti 40 55 40 39 39 41 45 40

Hankes osalenud pakkujaid 28 32 36 31 30 28 25

Tegelik teenuse osutamise kulu (TO tasud), mlj €

0,84 2,43 3,10 2,19 2,32 2,80 1,53 1,16

Keskmine teenusekulu inimese kohta kuus, €

266 322 411 323 311 324 292 284

Erinevate aastate lõikes oli tavapärane, et mingi osa PKT teenuskohti jäid täitmata, kuigi need kohad

olid teenuseosutajatele välja jagatud. Selgituseks, SKAs analüüsiti iga PKT hanke ettevalmistamisel

andmeid potentsiaalsete teenusevajajate ja teenusepakkujate kohta ning PKT teenuskohtade täitumist

ning prognoositi selle alusel PKT hankes jagatavate teenuskohtade arv maakondade lõikes. Teisalt

tegid prognoose ka teenuseosutajad, kes analüüsisid oma ressursse, võimekust teenust pakkuda ja

taotlesid selle põhjal endale riigihankes teenuskohad. Tegelikkus erineb prognoosist ja praktikas jäi

ikkagi osa teenuskohti täitmata. Üheks põhjuseks oli ka see, et teenust taotleval inimesel on õigus

teenuseosutajat valida – praktika näitas, et paljudel inimestel on kindel eelistus teenuseosutaja osas

ja kuigi teise teenuseosutaja juures võib olla vaba teenuskoht, inimene sinna teenusele minna ei soovi.

Teenuskohtade täitumiseks on oluline ka teavitustegevus, mida SKA oma ressursside ja võimaluste

piires ka tegi. Suurt rolli potentsiaalselt PKT teenust vajavate inimeste märkamisel kandsid

teenuseosutajad, kes igapäevaselt sihtrühmaga kokku puutusid.

7 Projekti ettevalmistamisel ja PKT teenuse käivitamisel võeti PKT teenuse pearahade piirmäärade

kujundamisel aluseks võrdlus erihoolekandeteenuste tollal kehtinud hindadega, hinnakujundusel oli lähtekohaks ka Astangu KRK poolt koostatud kaitstud töö teenuse kulumudel (see valmis Astangu KRK kaitstud töö pilootprojekti käigus 2012, vt viide 3). Et samaaegselt PKT teenuse käivitamisega kutsuti Töötukassas ellu sarnasele sihtrühmale ka LKT teenus, lähtuti PKT teenuse I etapis töövõtteid õppivate teenusesaajate puhul tööturuteenuste saajatele kehtinud tingimustest (PKT teenuse I etapis maksti neile TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ja majutustoetust).

9

3.2. Teenuse saajad PKT teenusel osales aastatel 2016-2023 kokku 2051 inimest, mehi oli rohkem kui naisi (54% mehi).

TATis kinnitatud PKT sihtrühma määratluse kohaselt said teenust kasutada tööealised isikud alates 16.

eluaastast kuni vanaduspensionieani. Teenusel oli inimesi kõikidest vanusegruppidest (joonis 2).

Võrdluseks, erihoolekandeteenuseid on võimalik saada alates 18-eluaastast. Nooremaid, kui 18-

aastaseid sisenes teenusele vähe (aastate lõikes: 2016-1 noor, 2017-1, 2018-4, 2019-5, 2020-2, 2021-

2, 2022-1, 2003-3 noort).

Joonis 2. PKT teenusesaajad 2016-2023 vanuse lõikes (2051 isikut, vanus projekti sisenemise hetkel)

PKT teenuse sihtrühmaks olid inimesed, kellel oli raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire,

liitpuue, nägemispuue või kes olid läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse (p.2.2).

Analüüsides, milline oli erinevate terviseprobleemidega inimeste osakaal PKT teenust saanute hulgas

ilmnes, et enam kui ¾ kõigist PKT teenusel viibinutest on psüühilise erivajadusega isikud (vt joonis 3).

Joonis 3. PKT teenuse kasutajad terviseprobleemi lõikes (2016-2017 projektis osalenute andmed).

10

PKT teenusele asunud inimeste profiil terviseprobleemi järgi oli projekti erinevatel aastatel sarnane (vt

võrdlevalt joonis 3 ja tabel 3).

Tabel 3. PKT teenuse saajad terviseprobleemi lõikes (01.09.2023 seisuga)8

PKT teenuse tingimuste kohaselt ei tohtinud PKT teenusel olev isik samaaegselt saada TT teenust või

LKT teenust. Muid teenuseid võisid PKT teenuse saajad kasutada, sh mitmesuguseid

erihoolekandeteenuseid või KOV sotsiaalteenuseid. PKT teenuse kasutajatest enamik oli samal ajal ka

mõnel erihoolekandeteenusel (vt joonis 4). 2023. aastal erihoolekandeteenust saavate inimeste

osakaal pisut vähenes (09.2023 EHK teenuse saajaid 67%), selle põhjuseks oli ÖE teenuse saajate

väljajäämine PKT sihtrühmast.

Joonis 4. PKT teenuse saajate arv, kes samaaegselt olid ka erihoolekandeteenusel, 2020-2023

8 2023. aasta andmetes ei ole intellektipuudega inimeste osakaalu eraldi välja toodud, seoses

muutustega SKA andmebaasis puude liigi määramisel.

PKT teenuse saajad seisuga 09/2023

Puude liik isikute arv osakaal

Psüühikahäire või intellektipuue 318 79%

Liitpuue 73 18%

Nägemispuue 6 1%

Muu 6 1%

Kokku 403 100%

11

Joonis 5 annab ülevaate sellest, milliseid erihoolekandeteenuseid PKT teenusel olijad on kasutanud,

andmed on viimase 4 aasta kohta.

Joonis 5. Erihoolekandeteenused, mida PKT saajad kasutasid

Kõigist aastatel 2016-2023 PKT projektis osalenutest (kokku 2051 teenust saanud inimest) oli PKT

teenusele korduvaid sisenejaid 456 inimest. Teenusele korduva sisenemise puhul oli varasema

teenuse katkestamise põhjused enamasti seotud kas teenuseosutaja hankest eemalejäämisega või

inimese elukoha muutumisega, vahel ka ajutise terviseseisundi halvenemisega või hindas

teenuseosutaja inimese esimesel korral teenuselt välja hanketingimusi silmas pidades.

Joonis 6. PKT teenusel lõpetamise/katkestamise põhjused

12

Joonisel 6 on välja toodud erinevad PKT teenuse lõpetamise või katkestamise põhjused. Inimesest

tulenevaid teenuse katkestamise põhjuseid oli erinevaid, nt isiku enda soovil, terviseseisundi

halvenemise tõttu, perekondlikel põhjustel, kolimise tõttu (s.h. suuremate erihooldekodude

reorganiseerimisega seotud elukohavahetused) jms. Kõige levinuim teenuse katkemise põhjus (28%9)

tuli teenuse hankepõhisusest - inimene väljus teenuselt kui TO ei osalenud järjekordses hankes või sai

järgmiseks hankeperioodiks varasemast vähem teenuskohti. Teenuse saamine katkes vahel ka

teenuseosutaja algatusel (24% juhtudel), kelle hinnangu kohaselt ei olnud PKT teenus inimesele

jõukohane, inimese töösuutlikkus või motivatsioon ei olnud piisav PKT raames töötamiseks.

Läbi aastate oli kõrge I etapi 4-6 kuu jooksul teenuse katkestajate osakaal, teenus lõpetati

teenuseosutaja hinnangu alusel I etapi jooksul või selle lõppedes (vt tabel 4). Inimese teenuselt

väljumiseks (sõltumata sellest, kas algatus selleks tuli teenusesaajalt endalt või teenuseosutajalt), olid

erinevad põhjused: terviseseisundist tulenevad takistused olid PKT jaoks liiga suured, mis piirasid

omandada töösokuseid ja täita tööülesandeid vähemalt 2 h päevas, motivatsioon tööd teha ja õppida

oli madal või oli inimene hoopis mõistnud, et tööülesanded on liiga lihtsad ning ta sobitub pigem

avatud tööturule. Kogu 8-aastase teenuse piloteerimise jooksul lõpetati inimesel teenus I etapis vähese

töösuutlikkuse tõttu 57,6% teenusele sisenejatest. Võrdluseks, II ja III etappi jõudnutel oli vähenenud

töösuutlikkus põhjuseks 19,4% teenusel lõpetanutest.

Tabel 4. Aastate lõikes PKT teenuse I etappi sisenejad, kelle töösuutlikkus PKT teenuseosutaja hinnangute põhjal ei võimaldanud töötada teenuse II etapis. 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Teenuse I etappi sisenejate arv, 474 438 397 360 273 356 213 146

... sh neist samal aastal teenusel lõpetajad/katkestajad 151 175 143 130 116 130 124 41

...sh Lõpetamine põhjusega "ei sobi PKT" 63 56 57 74 63 46 32 12

"ei sobi PKT" põhjusega lõpetajate osakaal teenuse lõpetajatest/ katkestajatest 42% 32% 40% 57% 54% 35% 26% 29%

21,7% teenusel viibinud inimestest olid teenusel 3 ja enam aastat. Projekti lõppedes teenusel olnud

inimestest (397) oli 15% neid, kes olid katkematult teenuse raames töötanud 5 ja enam aastat. Need

andmed peegeldavad teenuse piloteerimisest saadud tulemust, mis kinnitab sihtrühma pidevat

toetusvajadust ja seda ka kaitstud tingimustes töötamisel. Teenusekasutajatest on avatud tööturule

edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20 inimest aastas, kogu projekti jooksul 4%

osalejatest. Projekti käigus esines juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt osutatud jätkutoele

lõppes erivajadusega inimese töösuhe avatud tööturul katseajal ning inimene naases töökeskusesse

kaitstud tööle.

3.3. PKT teenuseosutajad PKT teenuse piloteerimises osales projekti perioodil kokku 46 teenuseosutajat, neist 8 osalesid

teenusepakkujana vaid ühel aastal, 12 asutust 2-3 aastal ja 28 asutust 4-8 aastal (vt Lisa 1).

Teenust osutati üle Eesti, suuremates maakondades nagu Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa oli

teenusepakkujaid rohkem, väiksemates maakondades nagu Viljandimaa, Järvamaa, Raplamaa tuli

9 Teenuse lõppemiste põhjuste analüüsis on välja võetud detsember 2023 lõppemised, mis tulenesid PKT

pilootprojekti lõppemisest.

13

teenust osutama tihtipeale vaid 1 pakkuja. Enamik teenuseosutajaid olid lokaalsed, pakkudes teenust

vaid ühes maakonnas (tabel 5).

Tabel 5. Teenuseosutajad, kes osutavad PKT teenust ühes või mitmes maakonnas

1 maakonnas 42 teenuseosutajat

2 maakonnas 3 teenuseosutajat

11 maakonnas 1 teenuseosutaja

PKT teenuse ei ole erihoolekandeteenus SHSi mõistes ja selle teenuse osutajatele ei seatud PKT

hanketingimustes nõuet, et teenusosutajal peab olema tegevusluba erihoolekandeteenuste

osutamiseks. Siiski osutasid praktikas teenust peamiselt hoolekandevaldkonnas tegutsevad asutused.

Eelkõige oli selle põhjuseks PKT teenuse tingimustes sisalduv nõue, et teenusesaajaid otseselt

juhendavatel spetsialistidel peab olema varasem sihtrühmaga töötamise kogemus ja tegevusjuhendaja

kvalifikatsioon. Seega tulid hankesse osalema peamiselt sellised ettevõtted, kus nõuetekohased

spetsialistid töötavad.

Selliseid ettevõtteid, mis olid konkreetselt spetsialiseerunud erivajadusega inimestele töövõimaluste

pakkumisele, oli PKT teenuseosutajate hulgas 4 – Tallinnas tegutsevad Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskus ja MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner, Pärnus tegutsev MTÜ

Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning üle Eesti paljudes maakondades SA Hea Hoog. Hea Hoog, mis on RAS

Hoolekandeteenused tütarettevõtte, on keskendunud erihoolekande teenusel olevatele inimestele

töövõimaluste loomisele.

PKT teenuseosutajad ei tegelenud ainult PKT teenuse pakkumisega, vaid osutasid ka muid teenuseid.

34 asutust ehk 74% kõigist PKT teenuseosutajatest olid ka erihoolekandeteenuse osutajad. Lisaks

erihoolekandeteenuste pakkumisele osutati rehabilitatsiooniteenuseid, KOV-i sotsiaalteenuseid,

tööturuteenuseid, pakuti koolitusi, tegutseti kogukonna vabatahtliku ühinguna või puuetega

inimestele erinevate teenuste pakkujana.

3.4. Töövaldkonnad Hanke tingimustes oli nõutud teenuseosutajalt võimekust pakkuda teenuse sihtrühmale tööd

vähemalt kolmes erinevas valdkonnas, sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisusega sooviti

näha, et võimaldatakse töötamist nii sise- kui välistingimustes, füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid

töötegevusi, tegevusi grupis ja individuaalselt.

PKT teenuse saajad on aastatel 2016-2023 teinud mitmesuguseid töid:

• komplekteerimine

• pakendamine

• markeerimine

• väli- ja sisekoristus

• käsitöö (viltimine, tikkimine, kudumine,

õmblemine, kaartide ja karpide

valmistamine, meenete ja suveniiride

valmistamine jmt)

• puidutöö, mööbli restaureerimine

• savitöö

• metallitöö

• laotöö

• pesu pesemine, sorteerimine, triikimine

• küttepuude tegemine, pakkimine,

ladustamine

• teenindamine

• abitööd (köögis, aiandis, farmis, metsas

jm)

• massööriteenus (nägemispuudega

inimestel)

• IT konsultant (nägemispuudega inimesed)

• audiofailide redigeerimine

(nägemispuudega inimesed)

14

Töid ei teostatud vaid töökeskustes või teenuseosutaja territooriumil. Mitmetel teenuseosutajatel olid

koostöökokkulepped teise tööandjaga või KOViga ning regulaarselt või hooajaliselt tehti töid PKT

teenuse raames ja juhendamisel teise tööandja juures või kogukonnas.

Töövaldkondades oli erinevusi Harjumaa ja muu Eesti vahel. Harjumaal esines rohkem allhanketöid

nagu komplekteerimine ja pakendamine, mujal tehti seda väiksemas koguses. Teenuse piloteerimise

esimestel aastatel tehti rohkem käsitööd, teenuse osutamise ja arendamise käigus asutused

mitmekesistasid pakutavate töövaldkondade nimekirja. Enamlevinud töövaldkond oli käsitöö,

erivajadustega inimestele mõeldud töökeskustes valmivad kõrge kvaliteediga ilusad käsitöötooted,

mida turustatakse kohapeal ja e-poodides (vt ülevaadet Lisa 2).

Hankedokumentides sisaldus tingimus, millega PKT teenuse eesmärki silmas pidades oodati

teenuseosutajalt suutlikkust leida piisavalt tulutoovaid töid, mille tegemisel PKT teenusekasutaja pidi

olema suuteline välja teenima oma töötasu valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust.

Praktika näitas, et suurem osa PKT teenusesaajatest on madala töösuutlikkusega ning tegi jõukohases

tempos lihtsaid töid, millega ei olnud võimalik välja teenida töötasu VV poolt sätestatud

miinimummääras. Teenusel olevatele inimestele pakutud töötegevuste puhul tekkis vahel ka küsimus,

kas tegemist on tööga või töölaadse tegevusega, kuna need tegevused nõudsid vähe oskuseid,

tegevuse tulemusena valmisid vähese müügiväärtusega tooted, mille eest saadud müügitulu oli väga

väike või üldse puudus.

3.5. Töö tegemiseks sõlmitud lepingud ja töö tasustamine PKT teenuseosutajalt nõuti teenusekasutajaga kaitstud tingimustes töötamise II etapis ning 2022.

aastast ka III etapis töölepingu või võlaõiguliku teenuse osutamise lepingu sõlmimist, mille konkreetne

sisu sõltus töö iseloomust ja mahust. PKT teenusel pidi teenusekasutaja töötama koormusega

vähemalt 40 tundi kuus.

Teenuse katsetamise käigus tuli teadmine, et Eesti tööseadusandluses on puudu kaitstud tingimustes

töötamiseks sobiv lepinguvorm. PKT teenuse saajale ei ole võimalik seada kõiki kohustusi, mis on

töötajal töölepingulises suhtes, nt erivajadusest tingituna võib esineda sagedamini ette teatamata

töölt puudumisi, mis tavalise töölepingu puhul võib kaasa tuua tööandja poolt lepingu lõpetamise.

• Olemuselt sarnanes PKT teenuse raames töötamine töölepingu alusel töötamise tunnustele, sest

oli nõutud kindlaksmääratud koormus, teenusesaaja töötajana allus vahetult tööandja

korraldustele ja juhendamisele, oli kokkulepitud tööaeg (min 2 tundi päevas) ja töögraafik. Samas

tõi töölepingu alusel töötamine kaasa töötasu maksmise kohustuse VV sätestatud

miinimummääras, mida teenusesaajad välja ei teeninud ning teenuseosutajad doteerisid inimesele

makstavat töötasu enamasti PKT teenuse eest makstavast pearahast.

• VÕS-lepingu alusel töötamisel oodatakse töötajalt rohkem iseseisvust tööülesannete täitmisel.

PKT raames sõlmiti teenusekasutajatega VÕS-lepinguid peamiselt seepärast, et teenusel tehtavad

tööd oma loomuselt sageli sarnanesid VÕS-lepinguga tehtavatele töödele (nn tükitöö –

pakendamised, komplekteerimised, voltimised jm) ning võimaldasid töötasu maksta vastavalt

inimese tööpanusele ja asutuse tööde hinnakirjale.

Teenuse katsetamisel sai seatud erinevaid nõudeid töösuhte vormistamiseks (vt ka p.4.2).

Hankeperioodis 2019-2020 seati hanketingimustes kohustus sõlmida II etapis töötava inimesega

tööleping. Teenuseosutajatelt tuli tagasiside, et kuigi PKT teenus on teatud inimestele väga vajalik,

olles ainuke võimalus mõtestatult tööd teha, siis nende töösuutlikkus on tugevalt alla avatud tööturu

nõudeid ning üldjuhul ei suuda PKT teenuse kasutaja oma tööga miinimumtunnitasu välja teenida.

Seetõttu tõi töölepingu nõue kaasa teenuseosutajate poolt madalama töösuutlikkusega inimeste

15

teenuselt välja hindamiste sagenemise ning vähendas valmisolekut pakkuda inimestele töötamist

suuremas mahus kui 40 tundi kuus, mis oleks suurendanud töötasu doteerimise kulu.

Mitmed teenuseosutajad otsustasid igal aastal teenusesaajatega töösuhte sõlmida töölepingu alusel,

peamiseks põhjuseks toodi soovimatust minna vastuollu tööseadusandlusega.

Tabel 6. 2023. aastal teenuseosutaja ja teenusekasutaja vahel sõlmitud töösuhte vorm:

Ainult töölepinguline töösuhe 7 teenuseosutajat

Ainult VÕS lepinguline töösuhe 8 teenuseosutajat

Nii töö- kui VÕS lepingulised töösuhted 5 teenuseosutajat

PKT projektis osalevatelt teenuseosutajalt oodati paindlikkust teenusesaajale sobiva töögraafiku

pakkumisel. Igakuise aruandlusega esitatud osavõtulehtede analüüsimisel nähtus, et oli asutusi, kus

inimesed töötasid graafiku alusel ja päevas keskmiselt 3-5 tundi ja oli asutusi, kus teenusesaajad

töötasid igapäevaselt ning korraga 2 tundi. Teenuse lepingulise järelevalve käigus tehtud asutuste

külastustel vestlesid SKA töötajad võimalusel teenusesaajatega ning enamasti hinnati 40-tunnist

töökoormust jõukohaseks ja optimaalseks. Mõnel üksikul juhul avaldas inimene arvamust, et ta soovib

töötada suurema koormusega.

3.6. PKT projekti töökorraldus SKAs PKT teenuse pilootprojekti viis SKAs ellu projektimeeskond, mis projekti algusaastatel oli

kaheliikmeline, projektijuht ja üks koordinaator. 2017. aastal lisandus projektimeeskonda teine

koordinaator. Projekti elluviimise kaheksa aasta jooksul toimus meeskonnas vahetusi - projektijuhi rolli

kandsid 4 inimest ja koordinaatori kohal 3 inimest. Lisaks oli projekti arendustegevustesse kaasatud

ESF projektide arendusprojektijuht (arendusnõunik). PKT teenuse korralduses oli oluline roll ka TEO

erihoolekande- ja rehabilitatsiooni talituse teenuste konsultantidel (projekti esimestel aastatel

juhtumikorraldajad), SKA raamatupidajatel ja juristidel, kes nõustasid hangete ettevalmistamisel ning

järelevalves tekkinud olukordade lahendamisel.

PKT teenusele jõudmiseks oli vajalik inimese poolt SKAle nõuetekohase taotluse esitamine ja teenuse

sihtrühma kriteeriumitele vastamine. Peale PKT koordinaatori poolt teostatud teenusele õigustatuse

kontrolli võttis SKA teenuste konsultant teenuse taotlejaga ühendust ning selgitas välja valmisoleku

alustada teenusel (teenuse tingimuste kohaselt tuli uuel teenusesaajal alustada teenusel hiljemalt 7

kalendripäeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest). Teenuse taotleja valmisolekul

ning teenuseosutaja juures vaba kliendikoha olemasolul väljastati inimesele teenuse suunamisotsus

PKT I etappi, mille eesmärk oli välja selgitada inimese oskused ja suutlikkus teha eesmärgipärast tööd

vähemalt 40 tundi kuus.

4. Märkamised. Järeldused. Muudatused

4.1. Tähelepanekud Teenuse piloteerimise positiivsed mõjud:

• Perioodil 2016-2023 osales PKT katseprojektis kokku 2051 inimest, kes said võimaluse proovida,

harjutada, õppida erinevaid töid ning paljud neist said aastatepikkuse töökogemuse ning

omandasid tööoskused ja tööharjumuse. PKT teenuse katseprojekt näitas, et Eestis on

16

erivajadusega inimesed, kes väga soovivad töötada ning on võimelised juhendamise ja toetava

keskkonna olemasolul stabiilselt osalise ajaga töötama, kuid kes avatud tööturule ei ole võimelised

suunduma 10 . Teenuseosutajate tagasiside kinnitas, et töö tegemisel on oluline roll teenuse

kasutajate sotsiaalse- ja majandusliku toimetulekuvõime ning enesehinnangu ja –väärikuse

parandamises ning see aitab vähendada aktiivravi vajadust. PKT teenus, mis oma olemuselt liigitub

pigem hoolekandeteenuseks, võimaldab töötamise sooviga motiveeritud erivajadusega inimestel

leida jõukohast rakendust ja anda panus ühiskonnaellu.

• Töötamine töökeskuses on olnud paljudel juhtudel inimese ja tema lähedaste jaoks kergemini

vastu võetav esimene toetav teenus, mis toob abivajaja koduseinte vahelt välja ning vähendab

lähedaste hoolduskoormust. Teenuseosutajad tõid korduvalt välja teenuse suure positiivse mõju

inimesele ja tema lähedastele.

• Töökeskuste võrgustik üle Eesti on laienenud. Eestis on mitmeid omanäolisi tublisid töökeskuseid,

kel on PKT teenuse osutamise raames välja kujunenud produktiivsed koostöösuhted ettevõtetega,

KOVidega, kohaliku kogukonnaga, oma turunduse ja müügikanalid ning kes oskuslikult juhendavad

teenusel olijaid tööoskuste arendamiseks ja tööproduktiivsuse tõstmiseks. Valiku tegutsevatest

töökeskustest leiab lisast 2.

• Sihtrühmale sobivad töövaldkonnad. PKT teenuse piloteerimine võimaldas selgemini mõista,

millised tööd ja töövaldkonnad sihtrühmale enam sobivad ja kuidas neid leida. Kui teenuse

piloteerimise algusaastatel võimaldati PKT raames teenusesaajatel teha töölaadseid tegevusi,

mille tulemusel ei valminud müügiks sobilikke tooteid, siis projekti lõpuaastatel oli hea meel näha,

et kasvanud oli lisandväärtust loovate töötegevuste võimaldamine.

• PKT teenuse katseprojekt on olnud heaks täienduseks kõigile nendele võimalustele, mis juba

varem olid psüühilise erivajadusega inimeste toetamiseks olemas. Näiteks andis PKT teenus

täiendava võimaluse pakkuda selle teenuse kaudu tuge inimestele, kellele TT teenuse teenuskohta

ei olnud kohe tagada, vaatamata sellele et inimese seda vajas.

• PKT teenuse piloteerimine ja sellega kaasnenud meediakajastused aitasid kindlasti kaasa

ühiskonnas teadlikkuse tõstmisele sihtrühmast ja suurendas ettevõtete valmisolekut

erivajadusega inimesi tööle võtta ja neilt toodete valmistamist tellida (ettevõtete sotsiaalse

vastutuse teema jõudsam esilekerkimine Eestis).

Teenuse piloteerimisel ilmnes ka väljakutseid ja kerkis diskussioone tekitanud teemasid:

• ESF projektidele omaselt oli ka PKT teenuseosutajatel mure teenuse stabiilsuse ja jätkusuutlikuse

pärast – mure oli selle pärast, kuidas teenuse osutamist jätkata, kui projekt läbi saab. Ja teisalt,

pidevad hanked ei võimaldanud tekkida kindlustundel, et teenuseosutaja saab terve

projektiperioodi vältel teenust osutada. SKA poolt lühikese perioodiga hangete läbiviimine on

olnud teenuseosutajate poolt sageli ära märgitud probleem, sest ei võimaldanud neil oma tegevust

pikemalt planeerida. Projekti käigus tuli ette, et mõned teenuseosutajad lõpetasid PKT hangetes

osalemise, kuid osutasid inimestele omal algatusel või muude teenuste raames (IET ja KE)

samalaadset tööga seotud tuge edasi (asenduseks TT teenus, osalemine ISTE projektis,

10 Teenuse esimese rahastusperioodi lõpu seisuga oli avatud tööturule liikunud vaid 3,5% perioodil

PKT teenusele sisenenutest (1808 inimesest jõudis tööturule 67 inimest). Teisel rahastusperioodil liikus avatud tööturule 21 inimest. Kogu teenuse piloteerimise perioodi jooksul oli avatud tööturule liikujaid 4% teenusele sisenejatest.

17

töötuturuteenustest nt tugiisikuga töötamine). Näitena saab välja tuua SA Pahkla Camphilli Küla,

SA Maarja Küla, Tallinna Tugikeskus Juks, MTÜ Erivajadustega inimeste Toetusühing Tugiliisu.

• Teenuse stabiilsus erivajadusega inimese jaoks. Inimese järjepidev teenuse raames töötamine

sõltus teenuseosutaja iga-aastasest teenuse võimaldamisest ja hankes osalemisest. Kui

teenuseosutaja uuel hankeperioodil teenuse pakkumisega ei jätkanud, siis

Sotsiaalkindlustusametil oli võimalik inimest suunata teenusele teise teenuseosutaja juurde

eelkõige suuremates linnades, kus teenuseosutajaid oli rohkem, nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Sageli

inimene sellest pigem loobus, soovides jääda harjumuspärasesse keskkonda, eriti kui ta sai seal ka

mõnda toetavat erihoolekandeteenust. Projekti kogemus näitas seda, et PKT sihtrühma kuuluvad

inimesed sageli ei kohanenud teises asutuses tehtavate tööülesannetega ning mõne kuu pärast

teenus katkes. Projekti käigus ilmnes, kui keerukas on tegelikkuses psüühilise erivajadusega

inimestel kohaneda uue keskkonnaga ja uute tööülesannetega. Sageli on inimene pika aja jooksul

ja juhendamisel omandanud mingid töövõtted, iga uue töölõigu õppimine on aeganõudev. Kui

lisaks uue töö õppimisele lisandub uus keskkond ja uus juhendaja, siis see on teenuse sihtrühmale

korraga liiga suur muutus, millega kohaneda sageli ei suudeta.

• Projekt näitas, et enamik PKT teenuse saajatest ei jõudnud avatud tööturule.

Teenusekasutajatest on avatud tööturule edasi liikunud või PKT toetuseta töötamist jätkanud 5-20

inimest aastas. Sellel oli erinevaid põhjusi. Projekt kinnitas, et erivajadusega inimesed, kelle

töövõime on hinnatud puuduvaks, ei ole sageli võimelised avatud tööturul teistega samaväärselt

töötama (projekti käigus esines korduvalt juhtumeid, kus vaatamata teenuseosutaja poolt

osutatud jätkutoele lõppes avatud tööturule siirdunud teenusesaaja töösuhe katseajal ning

inimene naases töökeskusesse kaitstud tööle). Selle kogemuse ilmnemisel tehti PKT piloteerimisel

muudatus projekti põhieesmärgis (uus TAT) – kui projekti algusaastatel oli sihiks inimeste kaitstud

tingimustes töötamise järgselt avatud tööturule jõudmine, siis aastatel 2022-2023 oli fookus

inimestele jõukohase rakenduse pakkumine toetatud keskkonnas.

• PKT teenuse katseprojekti ühe tulemusena sai selgeks, et enamasti teenusekasutajad ei suuda välja

teenida miinimumtunnitasu. Eesti tööseadusandluses puudub erivajadustega inimestele kaitstud

tingimustes töötamiseks sobiv töösuhte vorm, mis võimaldaks erisustega lepingu sõlmimist ja

töötasu maksmist vastavalt inimese suutlikkusele. Töölepinguga kaasneb kohustus maksta töötasu

VV sätestatud töötasu alammääras, mis nõuab tööandjalt lisaressurssi ja samas ei pane töötajat

pingutama. VÕS-lepingu alusel töötamine eeldab töötajalt suuremat iseseisvust, milleks teenuse

sihtrühm suuteline ei ole.

• Piloteerimisel kerkis üles juhtumeid, kas SKA poolt on teenusele suunatud sobiv inimene või

pigem ei peaks ta väheste oskuste ja motiveerituse tõttu teenusele saama. Teenuseosutajate poolt

oli arvamusi, et SKAs tuleks inimeste PKT teenusele sobivust ja töösuutlikkust eelhinnata. Teisalt

oli teenuseosutajaid (sh Astangu KRK), kes oma praktikale tuginedes olid seisukohal, et selle

sihtrühma puhul võtab töösuutlikkuse hindamine rohkem aega ja seda tuleb teha reaalses

töösituatsioonis, mistõttu SKA poolne varasem hindamine ei ole vajalik. Ja kuna PKT teenuse I

etapp oma sisult ongi töösuutlikkuse väljaselgitamise etapp, on ootuspärane, et osad teenusele

asunud isikud katkestavad teenuse vähese töösuutlikkuse tõttu pärast I etappi. Samale järeldusele

jõudsid ka RAKE kaitsud töö uuringut teostanud analüütikud (p.4.3).

Seda teemat arutati ka SKAs. Eelhindamist PKT teenuse taotlejate puhul ei rakendatud, kuid

muudatusena viidi sisse, et SKA teenuste konsultant võttis inimesega telefoni teel ühendust ning

selgitas põhjalikumalt PKT teenuse raames töötamise nõudeid ja püüdis vestluse teel välja

18

selgitada inimese motivatsiooni teenusel osaleda. Vähenesid juhtumid, kus suunamise saanud

inimene teenusele ei ilmunud või ei saanud aru, mis teenusega tegu on.

• PKT teenusele jäi pidama vähese töösuutlikusega inimesi. Põhjusi oli selleks mitu. Näiteks TÜ

RAKE analüüs tõi välja, et PKT teenuse eesmärk ei ole kõigile osapooltele ja teenusepakkujatele

ühtmoodi selge. Kui osade jaoks oli PKT eesmärgiks inimeste avatud tööturu jaoks

ettevalmistamine, siis teised nägid teenuse sihtrühmana eelkõige kaitstult mõtestatud tegevust

vajavaid inimesi, kes tavapäraselt töötada ei suuda. Projektis leidis kinnitust, et vahel sai

töösuutlikkusest määravamaks inimese stabiilsus ja motivatsioon teenusel osaleda ja midagi teha,

seda isegi siis, kui töötulemus oli väga madal.

• Teenuseosutajate pädevus, oskus hinnata teenusesaajate puhul teenuse tulemuslikkust.

Teenusel oleva inimese PKT vajaduse tuvastamisel oli määravaks teenuseosutaja vastav hinnang.

Korduvhinnanguid soovis SKA PKT meeskond saada teenuseosutajalt iga 6 kuu tagant. Probleemiks

osutus, et teenuseosutajad tihti ei osanud märgata kliendis muutusi, mida hinnangus välja tuua.

Tagasiside tegevusplaanis seatud eesmärkidele ei antud, eesmärgid püsisid ajas muutumata.

Korduvalt sai PKT meeskonna poolt juhitud tähelepanu sellele, et hinnangust peavad välja tulema

teenusesaaja personaalsed vajadused, tugevused ja nõrgad küljed. Asutused, kust taolised

hinnangud tulid, olid pigem vähemuses.

• Kaitstud töö teenuse osutamine nõuab teenuseosutajatelt nii sotsiaalvaldkonna teadmisi, sh.

teenuse sihtrühma eripäradest kui ka oskust majanduslikult ning jätkusuutlikult tegevusi

planeerida. PKT teenuse osutamiseks pidi teenuseosutajatel olema mitmekülgne pädevus –

lisaks inimeste toetamisele ja nõustamise oskustele (sotsiaaltöö oskustele) tuleb tegeleda ka

töövõimaluste leidmisega, sh allhanketööde võimalike tellijatega läbirääkimised, müügitöö,

turundus jm oskused, mida tavapäraselt sotsiaalteenuseid pakkuvalt asutuselt ei eeldata. Teenust

osutasid peamiselt EH teenuseosutajad, nn avatud tööturu ettevõtted-asutused ei liitunud

teenuse pakkumisega – selle põhjuseks oli, et teenuse osutamiseks oli nõutud sotsiaaltöö

kvalifikatsiooniga juhendajate olemasolu asutuses, neid aga tavaettevõtetes ei ole.

Tavaettevõtteid ei liitunud PKTga ka sel põhjusel, et tingimustes oli nõue, et teenusele tuleb võtta

minimaalselt 5 inimest (praktikas oli pöördumisi PKT projektijuhi poole, kus sooviti nt ühte kaitstud

töökohta pakkuda oma asutuses – sh nt tundis huvi võrdõiguslikkuse voliniku büroo).

Selles osas sai genereeritud lahendusideid, tuginedes näidetele teistest riikidest – nt juurutada

kolmepoolseid töösuhteid (inimene, sotsiaalasutus juhendamise rollis, tööandja) või renditöö

põhimõtet. Need siiski ei leidnud kõlapinda ega edasiarendamist.

• Töid, mida PKT sihtrühm teha suudab, on raske leida. Eriti keeruliseks muutus see kriiside ajal

(COVID, Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse, tööpuuduse üldine tõus), mil erivajadusega

inimeste töötamine jääb ettevõtetes kiiresti tahaplaanile muude pakiliste murede kõrval.

• Info PKT teenusest, selle olemasolust ja taotlemise võimalustest jõudis sihtrühmani piiratult,

peamiselt läbi teenuseosutajate. See mõjutas piirkonniti kohtade täitumist.

• Eri teenuste sisuline sarnasus ja sihtrühmade kattuvus. Siin komplektis eelkõige PKT, LKT

(Töötukassas) ja TT teenus, kuid kattuvusi oli ka teiste EHK teenustega. Praktikas nt esines, et sama

teenuseosutaja osutas kõiki neid teenuseid ja võis juhtuda, et töökeskuses töötasid ühiselt koos

nii PKT teenusesaajad, LKT teenusesaajad kui TT teenusel olijad. Seda probleemi arutati kogu

projekti vältel nii SKA sees kui väliselt, sh Töötukassaga. Sellele juhtis tähelepanu ka RAKE oma

uuringus, samuti SOM töörühm. PKT projektis rakendati maandamisabinõudena: 1) PKT teenuse

osutamise tingimustes on reguleeritud nõuded, milliste teenustega samaaegselt PKT teenust

19

osutada ei tohi (selleks oli LKT ja TT, hiljem ka ÖE ja ISTE töökomponendid); 2) inimeste teenusele

asumisel kontrolliti SKA poolt võimalikku teenuste kattuvust; 3) infovahetus Töötukassaga

teenusesaajate osas; 4) SOM töörühmas töötati välja selge eristamispõhimõte sihtrühmade lõikes

– töötukassa ei tegele nn hoolekandeteenuseid vajavate inimestega, see jääb SKA

tegevusvaldkonda. Koos sellega võeti arutluselt maha ka plaan PKT ja LKT ühendamiseks. Ja asuti

tegelema PKT ja TT integreerimisega, PKT piloteerimine liikus nn hoolekandeTAT alla.

• Teenuse piloteerimisega kaasnes teenuseosutajate suhtes lepinguline järelevalve

teenuseosutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Projekti meeskond külastas igal aastal PKT

töökeskusi, tutvus kohapeal teenuse osutamise korraldusega, originaaldokumentidega, vestles

teenusekasutajatega ning tööjuhendajatega. Lisaks küsiti pisteliselt lisadokumente (nt töötasu

maksmise tõendamiseks maksekorraldusi, töötamiseks sõlmitud lepingu koopiaid). Teenuse

sisulise kvaliteedi huvides oleks vaja olnud suuremas mahus järelevalvet, mille tegemiseks aga SKAl

piisavalt töötajaid ei jätkunud (projektimeeskond koosnes 3 inimesest).

• Nägemispuudega inimestele PKT teenuse osutamine. Teenuse piloteerimisel oli korduvalt

tõdemust, et nägemispuudega inimeste töötamise soodustamine vajab teistsuguseid

abimeetmeid kui PKT psüühilise erivajadusega inimestele. Projekt näitas, et nägemispuudega

inimeste töösuutlikkus on kõrgem kui psüühilise erivajadusega inimeste töösuutlikkus, nad on tööl

produktiivsemad. Nad vajavad ka vähem juhendamist, küll aga vajavad kindlasti kohandatud

töökeskkonda. Töötukassa on olnud valmis töökoha kohandamise osas ja toetavate

tööturuteenuste osas antud sihtrühma toetama.

4.2. Teenuse sisus ja korralduses tehtud muudatused Piloteerimise kogemuse põhjal tehti aastatel 2016-2023 erinevatel hankeperioodidel PKT teenuse

kirjelduses täpsustusi ning tulemuste analüüsist ja projekti eesmärgist tulenevalt muudeti hanke

tingimusi. Aruande siinses osas käsitletakse ja selgitatakse kõige olulisemaid muudatusi, mis PKT

piloteerimisel erinevate teemade lõikes projektiperioodi vältel sisse viidi. Tehtud muudatuste

põhjalikuma koondi aastate lõikes leiab Lisast 4.

Teenuse osutamise stabiilsus, jätkusuutlikkus

Projekti vältel läbivalt soovisid teenuseosutajad pikemat hankeperioodi kui üks aasta, mis annaks

stabiilsust teenuse arendamiseks ja tööks inimestega. Vastuseks 2018. a teenuseosutajate küsitlusel

laekunud ettepanekutele viidi järgmine hange läbi kaheaastaseks perioodiks, 2019-2020 perioodiks.

Hilisemad hanked olid küll taas 1-aastase perioodiga, aga selle põhjuseks oli PKT pilootprojekti

pikendamine ühe aasta kaupa, mistõttu SKAl ei olnud võimalik teha pikemaid hankeid.

PKT teenuse ülesehitus, sisu

Teenuse piloteerimisel ilmnes, et on suur teenuselt väljalangejate arv peale I etappi (vt p.3.2.). Paljud

teenusesaajad soovisid olla teenuse I etapis võimalikult kaua. Üks põhjus selleks oli, et II etapis hakkas

inimene saama töötasu, mis osutus sageli väiksemaks kui I etapis saadud stipendium ning sõidutoetus,

mis ei motiveerinud inimesi töötamisega jätkama. Teenuseosutajad ei kiirustanud vähese

töösuutlikkusega inimesi teenusele mittesobivaks hindama enne, kui I etapi lõpus.

PKT projektimeeskond analüüsis teemat ja 2019 alates vähendati I etapi pikkust 4 kuu peale

(võimalusega põhjendatud juhtudel pikendada I etappi 6 kuuni). 2019-2020 lisati teenuse ülesehitusse

II etapi jätkuetapp neile, kes olid teenuse raames töötanud 3 aastat, kuid polnud võimelised suunduma

20

tööle avatud tööturule. Jätkuetapi rahastus oli madalam põhjendusega, et teenusesaaja

juhendamisvajadus peaks olema ajas vähenenud.

01.03.2022 algas teenuse rahastusperiood teise TATi alt. PKT teenuse piloteerimise viimaseks kaheks

aastaks tehtud olulisim muudatus puudutas II jätkuetappi ja III etappi, mille muutmisel võeti aluseks

erihoolekande töötamise toetamise teenuse ülesehitus (kuna TT teenusega integreerumine oli PKT

ESFist väljumise eesmärk). III etapis teenuseosutaja nõustab ja toetab inimest vastavalt vajadusele,

minimaalselt 4 tundi kuus.

Teenuse osutamise nõuded teenuseosutajale

2018. a teenuseosutajate küsitluselt laekus ettepanek teenusekasutajate ja juhendaja suhtarvu

suurendamiseks, kuna praktika näitab, et üks juhendaja suudab tegeleda rohkemate teenusesaajatega.

Vastuseks: 2019 suurendati teenusekasutajate-juhendajate suhtarvu (5:1 asemel 7:1).

Teenuse sisulise kvaliteedi parendamiseks tõsteti 2019-2020 juhendajate pädevusnõudeid, millega pidi

teenuseosutajal olemas meeskonnas vähemalt üks spetsialist, kel on kõrgharidus sotsiaaltöös või

siduserialal ja kes oskab hinnata iga inimese juhendamisvajaduse intensiivsust, eripära ning nõustab

kolleege tegevuste planeerimisel. 2019- 2020 täpsustati ka teenuse sisu, nt sai kirja et PKT II etapi

töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, mida erihoolekande kliendid teevad

oma eluruumides (nt koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.). Veelgi

selgemalt anti teada, et PKT töötegevused peavad olema reaalsed tööd ja looma rahalist

lisandväärtust.

Aruandlus, teenuse administreerimine

2016. a sügisel teenuseosutajatelt küsitud tagasisides toodi välja, et projektiga seotud aruandlust on

liiga palju, teenuse tingimused võiksid olla paindlikumad. Sama soovi oli läbivalt projekti vältel.

Vastusena: SKA hangetes püüti ettepanekuid võimaluste piires arvestada ja sisse viia. Kõike ei saanud

arvestada ESF nõuetest tulenevalt, samuti oli vaja koguda andmeid, mille toel analüüsida PKT

piloteerimise seisu.

Mõned näited muudatustest: 2017. aasta hankeperioodi ettevalmistamisel viidi teenuse kirjeldusse

sisse väikesed muudatused, mis lihtsustaks teenuse korraldust (nt inimese teenusel osalemise

arvestamine kuupõhiseks) ja vähendaks bürokraatiat (nt teenusele suunamine kalendrikuu põhiselt).

Kuna 2017 sisse viidud kellaaegade märkimise nõue osavõtulehtedel osutus töömahukaks nii

teenuseosutajatele inimesega osavõtulehtede täitmisel kui ka SKA-le kontrollimisel, siis sellest nõudest

2018. aastal loobuti. Kui varasematel aastatel oli teenuseosutajal kohustus I etapi esimese kuu

lõppedes esitada inimese kohta sisenemishinnang, siis 2021. aastal sellest loobuti põhjendusega, et 1

kuu (sageli 10 päeva) on liiga lühike aeg sisulise hinnangu andmiseks.

Teenusel olijate töötasu ja nendega sõlmitavad lepingud

Erinevatel hankeperioodidel katsetati mitmesuguseid lähenemisi töösuhte reguleerimisel.

Kui aastatel 2016-2018 oli hankes lubatud II etapis sõlmida teenusekasutajaga töösuhe töö iseloomu

arvestades töö- või võlaõiguslik leping, siis hankeperioodil 2019-2020 seati tingimuseks sõlmida

tööleping, millega kaasneb töötasu maksmise kohustus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimummäära alusel. Muuhulgas oli töölepingu nõude eesmärk vähendada teenuse raames

tehtavate töölaadsete tegevuste tegemist ning suunata teenuseosutajaid teenust pakkuma suurema

töösuutlikkusega inimestele.

21

Töölepinguga kaasnev töötasu suuruse nõue tõi kaasa teenuseosutajate poolt madalama

töösuutlikkusega inimeste PKT teenuselt välja hindamise. Näiteks, töölepingu nõue tõi 2019. aastal

kaasa suuremas määras SA Hea Hoog poolt teenusekasutajatele teenuse lõpetamise hinnangus toodud

põhjendusega „Inimene ei ole võimeline ka juhendamise abil välja teenima VV kehtestatud töötasu

alammäära“.

Lisaks selgus, et inimeste tööle vormistamine töölepinguga oli mõnede asutuste jaoks probleem,

tulenevalt nende juriidilisest staatusest. Üheks selliseks teenusepakkujaks oli Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus. 2021 hankeperioodiks loobuti teenuse tingimustes töölepingu nõudest,

seda muuhulgas põhjusel, et antud tingimus raskendas hankes osalemist asutustel, kel ei olnud

võimalik enda struktuuris luua teenusekasutajatele töökohti. Lisaks andis 2020. aasta Covid-

pandeemia aegne teenuse korraldamise kogemus pigem põhjust paindlikkusele. Teenuseosutaja võis

alates 2021 kliendiga töösuhte sõlmimisel valida sobiva lepinguvormi (kas siis tööleping või VÕS

leping).

See tõi kaasa eelmise hankeperioodiga võrreldes suured erinevused teenusekasutajatele makstava töötasu osas. Paljud teenusepakkujad jätkasid uues hankes inimestega töösuhet töölepingu alusel (vt ka p. 3.5 tabel 5). 2022. aastal sõnastati töötasu puhul nõue, et see ei või olla madalam kui VV sätestatud töötasu alammäär. Sooviti tagada teenusel osalejatele tasustamine ühtsetel alustel ja et ka hankes pakkujad oleks oma hinna kujundamisel võrdsetes tingimustes. Töövaldkonnad ja tööde leidmise võimalused

2018: Küsitlusega teenuseosutajate seas selgus, et 48% vastajatest hindasid PKT inimestele sobivate

tööde leidmist võimalikuks ja 45% tundsid, et jõukohaste tööde leidmine on raske.

Vastuseks: SKA soovitas teenuseosutajatel suurendada omavahelist koostööd ja infovahetust.

Arendusideena oli teenuse tulevikku käsitlevatel aruteludel põgusalt arutlusel ka ühe

katusorganisatsiooni alla kaitstud töökeskuste tegevuse koondamine (analoogiliselt teiste riikide

praktikale). See mõte ei leidnud kandepinda, sh ka mitte teenuseosutajatelt, kes tulusa allhanketöö

leidmisel ei soovi seda võimalust teiste asutustega jagada.

Teenuse kulud

PKT pilootprojekti käik näitas teenusekulude iga-aastast suurenemist (vt p.3.1 tabel 2), mistõttu kerkis

rahastaja ja teenuse korraldaja poolt üles mure teenuse osutamiseks vajaliku eelarve katte pärast.

Hakati analüüsima, kas kõik PKT teenuse kulud on põhjendatud ja jõuti arvamusele, et nende inimeste

puhul, kes on samaaegselt PKT teenusega mõnel erihoolekandeteenusel, on sotsiaalsete oskuste

juhendamise osas kattuvus. 2018. aastal viidi läbi küsitlus teenuseosutajate seas, kust selgus, et

enamiku arvates moodustab kliendile osutatavast teenusest sotsiaalse komponendi osakaal kuni 30%.

Vastuseks: Alates 2019. aastast viidi PKT teenuseosutajatele teenustasude maksmise tingimustesse

sisse viidi pearaha eristus nende inimeste lõikes, kes on PKT ja EHT teenusel korraga (nende puhul

hakati maksma 80% pearaha täismäärast) - sest need inimesed said sotsiaalset toetust juba EHK

teenuse raames ja sama tegevuse dubleeriv tasustamine mitme teenuse raames ei olnud põhjendatud.

Sihtrühm

PKT projekti kahel viimasel aastal oli uue TATi eesmärkidest tulenevalt sihiks PKT teenuse muutmine

TT teenusega sarnasemaks. Sellega seoses sai 2023 suuremaks muudatuseks sihtrühma piiritlemine -

sihtrühmast jäid välja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajad, kes SHSi järgi ei ole õigustatud saama

töötamise toetamise teenust.

22

Projekti viimasel kahel aastal sisse viidud muudatused olid planeeritud SKA ja SOMi koostöös, mõeldes

ESFi rahastuselt väljumisstrateegia peale.

4.3. Muud PKT arendustegevused Kõrvuti reaalse kaitstud töö teenuse osutamisega sihtrühmale toimus PKT projektis projektiperioodi

vältel käivitatud teenuse katsetamiskogemuse analüüs, järelduste tegemine ja vajalike muudatuste

kavandamine. PKT teenust puudutav arendustöö toimus nii projektimeeskonnas, SKA siseselt kui

koostöös väliste partneritega. Kaitstud töö teenuse tulevikuvaate arendamise toeks tellis

Sotsiaalministeerium 2019. aastal analüüsi sõltumatult konsultatsioonifirmalt ning käivitas 2020.

aastal teemakohase töörühma.

RAKE uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“, 2019-2020

2019. aastal viis RTK Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse

tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 200584).

Hanke võitis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), kelle

uuringumeeskonna töö tulemusel valmis 2020. aasta alguseks uuringuaruanne „Kaitstud töö teenuse

tulemused“ 11 . Analüüsiti võrdlevalt Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalise kaitstud töö

(PKT) teenust ja Töötukassa korraldatavat lühiajalise kaitstud töö (LKT) teenust12. Analüüsiti mõlema

teenuse seniseid piloteerimise tulemusi, kaheksa Euroopa riigi teenusekorraldust kaitstud töö osas

ning anti soovitusi teenuse edasiseks arendamiseks.

RAKE analüüsis oli rohkelt tähelepanekuid ja soovitusi, järgnevalt mõned neist: Eestis sihtrühmale

pakutavad erinevad teenused dubleerivad üksteist osaliselt (eelkõige LKT, PKT, TT teenus) ja senist

teenuste süsteemi on kõrvaltseisjatel keeruline mõista. PKT teenuse eesmärk ei ole erinevatele

osapooltele selge ja üheselt mõistetav. PKT ei täida seda eesmärki, et toetaks erivajadusega inimes

tööturule liikumisel. Pigem võiks teenuse eesmärk olla erivajadusega inimestele mõtestatud töiste

tegevuste võimaldamine juhendamisel ja sobivas keskkonnas. PKT ja LKT teenustel olevad inimesed

on tegelikkuses paljuski sarnased, vaatamata nende erinevaks hinnatud töövõimele (puuduv vs

osaline). PKT ja LKT sihtrühmal on kattuvus ka TT teenusel olijatega. Inimese tegelik töösuutlikkus ja

motivatsioon selgub paljude teenusesaajate puhul alles teenuseosutaja juures töökeskuses töö jm

tegevuse käigus, mitte aga töövõime hindamisel või teenusele suunamisel. Eestis tegutsevad

töökeskused erinevad üksteisest nii teenuse sisemiselt korraldamiselt, omandivormilt, sobivate tööde

leidmise suutlikkuselt, teenusesaajatesse suhtumiselt, organisatsioonikultuurilt. Teenuse korraldajate

poolt hangetesse sissekirjutatud nõuetel on keskuste argipraktikatele vähene mõju, välja arvatud

aruandlus. Teenusekorraldus läheb praegu võrdlemisi mööda omavalitsustest, kus võiks ise vähenenud

töövõimega inimestele töökohti luua ja välja otsida sihtrühma abivajajaid, kes sobivad teenust saama.

Teiste riikide kogemuse kohta tähelepanekud:

• Kaitstud töö teenuse mõiste, selle eesmärk, sihtrühmad, korraldus ja rahastusskeemid on riigiti

väga erinevad. On riike, kus teenuse eesmärgiks on tööturule liikumine, teistes mitte. Kaitstud töö

teenust käsitletakse nii sotsiaalhoolekande-, tööturu- kui rehabilitatsiooniteenusena.

• Enamikus analüüsitud riikidest osutatakse kaitstud töö teenust koos teiste toetavate teenuste ja

hüvitistega. Saab öelda, et kaitstud töö teenus toimib mitme teenuse kombinatsioonis.

11 „Kaitstud töö teenuse tulemused. Lõpparuanne“ − Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskus, 2019-2020. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022- 05/Kaitstud%20t%C3%B6%C3%B6%20uuring_l%C3%B5pparuanne.pdf 12 Töövõimereformi raames käivitati Eestis struktuurfondide rahastusel projektipõhiselt kaks

kaitstud töö piloteerimist – Sotsiaalkindlustusamet korraldamisel PKT teenuse katsetamise projekt ja Töötukassas lühiajalise kaitstud töö teenus.

23

• Rahvusvaheliselt järgitakse üha enam võrdse kohtlemise, kogukonda kaasatuse, individuaalse

lähenemise ja tööturul toetamise põhimõtteid. St enam ei ole parimaks tavaks osutada kaitstud

töö teenust selleks loodud keskustes, samas nähakse siiski vajadust ka töökeskuse laadsete

asutuste järele vähemate võimetega inimestele - nt Rootsis on Samhall, spetsiaalselt erivajadusega

inimeste aktiveerimiseks ja tööturule aitamiseks loodud keskus.

• Kõigis uuritud riikides toodi välja, et kaitstud töö parim alternatiiv on subsideeritud töötamine,

mida võimaldatakse tavaliste tööandjate juures riigi või omavalitsuste toetusel. (nt flexijob).

RAKE uuringus väljatoodud tähelepanekuid ja soovitusi arvestati edaspidi Sotsiaalministeeriumi

algatusel kokkukutsutud kaitstud töö töörühma poolt.

PKT ja TT teenuse saajate võrdlev analüüs, 2020

SKA analüüsis 2020. aasta kohta EMTAst saadud andmeid PKT ja TT teenustel viibinud inimeste kohta,

milles tuli esile kahe teenuse sihtrühma suur sarnasus. Ligi pooled (47,3%) TT teenusel olnud inimestest

töötasid teenuseosutaja juures ja nende keskmine töökoormus oli sarnane PKT teenusel nõutud

koormusega. Sarnasust oli märgata ka väljamakstud töötasude suuruses. Avatud tööturul (muu

tööandja) töötava TT teenuse kasutaja keskmine töökoormus oli suurem.

Kaitstud töö töörühm, 2020

Märtsis 2020 moodustati eri asutuste koostööna töörühm, kuhu kuulusid Sotsiaalministeeriumi,

Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse esindajad, et

arutada läbi senise PKT ja LKT piloteerimise kogemusi ja mõelda võimalikele alternatiividele

edaspidises teenusekorralduses. Hiljem kaasati töögruppi ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ja

nägemispuuetega inimeste huviorganisatsioonide esindajaid, Linnade ja Valdade Liit ning

teenuseosutajaid. 2020. aasta lõpuks kirjeldati töörühmas neli erinevat teenusekorralduse mudelit,

millest valiti lõpuks välja kaks mudelit, mida esitada Sotsiaalministeeriumi juhtkonnale kaalumiseks (vt

Lisa 3). Tulemusena valmis SHS muutmise väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille järgselt oleks

kaitstud töö jätkunud peale piloteerimise lõppu iseseisva teenusena, kuid selle dokumendiga

sotsiaalministeeriumis edasi ei mindud.

Mudel 1 (2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine mudel) keskne põhimõte: erinevate vajaduste

katmisega tegelevad erinevad osapooled, püütakse vältida dubleerimist.

• Teenussüsteemi kuuluvad teenused: SKA pakub kaitstud töö teenust sihtrühmale, kes ei jõua

avatud tööturule. Töötukassa pakub toetatud töölerakendumise metoodikal põhinevat

tööturuteenust sihtrühmale, kes on võimelised jõudma avatud tööturule. KOVilt

päevakeskuse teenus.

• SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega.

Teenus neile, kes vajavad pidevat juhendamist selleks loodud keskkonnas ning kelle töötamise

võimekus on muutuv. Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel.

Teenuse eesmärgiks on pakkuda jõukohaseid ja sobivaid töiseid tegevusi inimestele, kes oma

terviseprobleemist tulenevalt avatud tööturul töötada ei suuda, kuid soovivad tööd teha.

Teenus koosneb kahest etapist.

• Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav

teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused).

Mudel 2 (KOV juhtumikorraldajaga mudel) keskne põhimõte: protsessis on läbivalt inimesega tegelev

juhtumikorraldaja, kes vaatab inimese abivajadust terviklikult, mitte ainult tööalase rakendumise

aspektist.

24

• Teenussüsteemi kuuluvad teenused: KOV tegeleb juhtumi korraldamisega, vajadusel

ostetakse hindamisteenus KOV poolt sisse. Juhtumikorraldaja annab inimesele soovituse

sobivate teenuste osas. Erinevad teenused ei pea tulema ühest kohast. Näiteks võib inimene

vajada samaaegselt kaitstud töö teenust ja rehabilitatsiooniteenust ja võibolla ka mõnda

kohaliku omavalitsuse pakutavat toetavat teenust – neid kõiki võivad osutada erinevad

teenusepakkujad. Võtmeks on siin juhtumikorraldaja, kes on pädev otsustama, milliseid

teenuseid inimene vajab. SKA pakub kaitstud töö teenust (töökeskused jäävad ainult SKA

hallata, Töötukassa sellega ei tegele). Töötukassa pakub oma teenuseid, KOVilt päevakeskuse

teenus.

• Hindamisteenus – sisuliselt senine PKT I etapp – inimesega tehakse proovitöid, kasutatakse

toetavaid metoodikaid. Tehakse koostööd või pakutakse rehabilitatsiooni ja/või EHK

teenuseid. Selgitatakse välja kliendi suutlikus, oskused, huvid ja takistavad tegurid.

Tegeletakse töö- ja sotsiaaloskuste ning rutiinitaluvuse arendamisega, aga ka takistavate

tegurite lahendamisega (nt motivatsiooniga).

• SKA korraldatav kaitstud töö on hoolekandeteenus. Tähtajatu, regulaarse hindamisega.

Teenus koosneb kahest etapist, mille esimest nelja kuud nimetatakse kohanemisajaks.

Töötamine on üles ehitatud, arvestades kliendi suutlikust. Teenuse pakkuja hindab teenuse

saajat regulaarselt ning esitab hinnangu juhtumikorraldajale. Juhtumikorraldajal on õigus

teenus lõpetada ja suunata inimene muule teenusele.

• Sihtrühma ei eristata osalise/puuduva töövõime või diagnoosi alusel. Sihtrühm võib olla laiem

tänasest, nt lisaks pikaajalised töötud, pagulased vt. Laiemale sihtrühmale teenuse pakkumine

peaks olema KOV-i huvi.

• Süsteemi käivitumisel jääb SKAsse üks psüühilise erivajadusega inimeste töötamist toetav

teenus senise kahe asemel (PKT ja TT teenused).

2022. aastal koostati Sotsiaalministeeriumis SHSi muutmise VTK, millega planeeriti muuta olemasoleva

TT teenuse sisu selliselt, et ühendada sarnased teenused, mis toetavad psüühikahäirega inimeste

töötamist - olemasolev TT teenus ning PKT teenus (kuna sihtgrupid suuresti kattuvad). Samuti

analüüsiti konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks

tulemuslikum tööhõivesüsteemis.

2023. a kevadel alustati SHSi muutmise eelnõu ettevalmistamisega ning riigi eelarve pingelist olukorda

arvestades viidi seadusesse sisse minimaalsed muudatused, et seni PKT teenust saanud puuduva

töövõimega psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise

toetamise teenusele. 2024. aastast täiendava riigieelarvelise rahastuse saanud 170 töötamise

toetamise teenuskohta ning teenuse sihtrühma muudatus (edaspidi on töötamise toetamise teenus

vaid puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele) võimaldab PKT teenusekasutajatel aasta

jooksul üleminekut töötamise toetamise teenusele.

Kokkuvõtteks TAT-is seatud eesmärgid said täidetud - kaitstud töö teenuse raames suurenesid tööealiste

erivajadustega ja puuduva töövõimega inimeste tööturul osalemise võimalused. Teenusega loodi

kaitstud tingimustel töötamise võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele

sihtgruppi kuuluvatele inimestele. Kaitstud töötamise teenust pakuti üle Eesti (kõikides maakondades,

v.a. Hiiumaa), enamasti töökeskustes, kuid ka kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, inimestele

tagati vajalik juhendamine. Inimestele sobivate tööülesannete valik sõltus teenuseosutaja

ettevõtlikkusest ja piirkonnas olemasolevatest töövõimalustest. Inimese soovi ja eelduste korral otsiti

25

talle tööd avatud tööturul. Selgemini määratleti teenuse sihtgrupp - vähenenud töövõimega inimesed,

kes on suutelised täitma teenusel osalemise ajamahtu, looma oma töötegevusega lisandväärtust ning

on motiveeritud töötama.

Maailm liigub kinniste kaitstud töö keskuste kaotamise suunas, selle asemel nähakse erivajadusega

inimesi töötamas avatud tööturul ja seda kaitstud tingimustes vajaliku toega.

Töövõimereform on näidanud, et avatud tööturule PKT teenust vajavad inimesed enamasti ei jõua,

sest isegi aastatepikkuse juhendamise järel ei ole nende töövõtetes sellist kiirust, mida seal nõutakse.

Samuti on vähenenud töövõimega inimeste jaoks avatud tööturul keeruline leida sobivat osalise

koormusega tööd.

Seetõttu saab lugeda positiivseks lõpptulemust, millega 2024. aastast on SHSis kirja saanud töötamise

toetamise teenuse raames teenuseosutajale lisaks avatud tööturule tööle aitamisele pakkuda isikule

võimalust töötada töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal.

26

Lisa 1. PKT teenuseosutajad 2016-2023

Teenuseosutaja maakond Hankes eraldatud kliendikohtade arv

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

1. Aktiviseerimiskeskus Tulevik MTÜ Pärnumaa 15 21 21 21 28 21

2. Astangu Kutse- rehabilitatsiooni Keskus Harjumaa 5 10 25 28 28 28 28 28

3. AtChron MTÜ Pärnumaa 25

4. Avitus MTÜ Valgamaa 15

5. Eesti Agrenska Fond SA Tartumaa 8

6. Eesti Hoolekande Selts MTÜ Pärnumaa 15 20

7. Eesti Pimemassööride Ühing MTÜ Harjumaa 15 10

8. Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu MTÜ Harjumaa 10 15 15 21 21 18 24

9. Hea Hoog SA Harjumaa 20 21 35 35 23 35

Ida-Virumaa 15 20 25 28 28 18 32 21

Jõgevamaa 22 25 25 28 28 21 21 18

Järvamaa 10 10 10 14 14 14 3 10

Läänemaa 10 10 10 14 14 14 8 10

Lääne-Virumaa 10 20 25 14 28 28

Põlvamaa 14 20 20

Pärnumaa 7 3 7

Saaremaa 5 15 28 28 28 15 15

Valgamaa 15 15 15

Viljandimaa 15 15 20 21 21 14 5 14

10. Iseseisev Elu MTÜ Jõgevamaa 10 21 7 16

Tartumaa 25 25

11. Johanna MTÜ Lääne-Virumaa 10 15 15

12. Jõgeva Valla Hoolekandekeskus Jõgevamaa 7

13. Järva Vallavalitsus Järvamaa 5 5 5 7 7

14. Keerub OÜ Jõgevamaa 10 20 20 28 28 42

Lääne-Virumaa 10 10 10 28 28 35 10

15. Keila Linnavalitsus Harjumaa 20 25 30 35 35 35 23

16. Koduhooldus OÜ Tartumaa 10 10 10 35 35 28 28 21

17. Kohila Turvakeskus MTÜ Raplamaa 8 15 13 12 12 12

18. Kuusalu Hoolela MTÜ Harjumaa 9 18 20 22 22 22 15 12

19. LaNoor MTÜ Harjumaa 1 12 10

20. Lõuna-Eesti Erihoole- kandekeskus MTÜ Võrumaa 20 20 25 25 25 25 20

21. Maana MTÜ Võrumaa 10 10 10 10

22. Maarja Küla Põlvamaa 16 25 30 30 30 13 7 15

Tartumaa 5 5 10 7 7 12 7

23. Merimetsa Tugikeskus MTÜ Harjumaa 2 15 7 11 15 7 10

27

24. Pahkla Camphilli Küla SA Raplamaa 7 15 17 16 16 19 14

25. Pimedate Töökeskus Hariner MTÜ Harjumaa 10 15 10 10 10 4 14

26. Põhja-Eesti Pimedate Ühing Harjumaa 10 20 20 27 15

27. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnumaa 15 14 14

28. Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda MTÜ Põlvamaa 10 10 10 14 14 14 7

29. Päevakeskus Käo Harjumaa 24

30. Päikeseringi Selts MTÜ Valgamaa 10 21 21 21

31. Randvere Tööõppekeskus MTÜ Saaremaa 5 7 7 7

32. Saaremaa Puuetega Inimeste Koda MTÜ Saaremaa 10 12 8 14 14 14 10 10

33. Solve et Coagula OÜ Pärnumaa 10 15 20 28 28 42 42 28

34. Sotsiaalarenduse Koolituskeskus Liider MTÜ Ida-Virumaa 2

35. Tabivere Sotsiaalkeskus Jõgevamaa 18 15 20

36. Taheva Sanatoorium SA Valgamaa 15 10 15

37. Tallinna Tugikeskus Juks Harjumaa 20 30 30 10

38. Tallinna Vaimse Tervise Keskus Harjumaa 10 15 20

39. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus SA Tartumaa 32 20 30 28 28 35 49

40. Tartu Vallavalitsus Tartumaa 7 14

41. Töötoad MTÜ Viljandimaa 15 10 15

42. Valga Abikeskus MTÜ Valgamaa 21 21 35 28 14

Võrumaa 7 7

43. Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ Ida-Virumaa 15 14 14

44. Virumaa Tugiteenused MTÜ Lääne-Virumaa 28 28 30 25 28

45. Võhma Linnavalitsus Viljandimaa 5

46. Vändra Alevivalitsus Pärnumaa 15

KOKKU 484 649 685 679 702 700 598 488

28

Lisa 2. Erivajadusega inimeste valmistatud toodete e-poed

Merimetsa Tugikeskus https://www.merimetsa.ee/kingiideed Käsitöö

Kuusalu Hoolela MTÜ https://www.facebook.com/kuusaluhoolela/?locale=et_EE

Pesumaja teenus

Tallinna Tugikeskus Juks https://juks.ee/kingipood/ Käsitöö

Hea Hoog SA https://heahoog.ee/ Käsitöö

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus https://headasjadastangult.ee/ Käsitöö

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

https://pood.erivajadus.eu/product-tag/eesti-pimemassooride- uhing/ Käsitöö

Maarja Küla SA https://maarjakyla.ee/osta-meie-tooteid/ https://pood.erivajadus.eu/product-tag/maarja-kula/ Käsitöö

Solve et Coagula OÜ https://amanitaeesti.ee/pood/ ; https://pood.erivajadus.eu/product-tag/solve-et-coagula/ Käsitöö

Iseseisev Elu MTÜ https://www.facebook.com/iseseisev.elu/ Käsitöö

Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus MTÜ https://www.facebook.com/Mosaiik/ Käsitöö

Pahkla Camphilli Küla https://pahklack.org/et/shop/ Käsitöö

Maana MTÜ https://www.facebook.com/mtumaana Käsitöö

Mitme asutuse ühine e- pood https://pood.erivajadus.eu/ Käsitöö

29

Lisa 3. SOM töörühmas väljatöötatud mudelid, 2020

Mudel 1. Riiklik mudel, 2016-2020 piloteeritud lahenduse põhine

Mudel 2. KOV juhtumikorraldajaga mudel

30

Lisa 4. PKT teenuse katsetamisel tehtud muudatused, 2016-2023

Teema 2016 2017 2018 2019-2020 2021 2022 2023

Sihtrühm

PKT sihtrühmast jäid

välja ööpäevaringse

erihooldusteenuse

saajad

Teenuse etapid

I ja II etapp

Etappide pikkus

I etapi kestus kuni 6 kuud, II etapp

tähtajatu

Teenuse maht (nõutav töö

maht)

I etapis vähemalt 5h nädalas, II

etapis keskmiselt 10 h nädalas

Teenuse saajate ja juhendajate

suhtarv

Teenuse saajatega sõlmitavad

lepingud jm tingimused

I etapis vabatahtliku töö leping. II

etapis TO sõlmib teenuse saajaga

kas töölepingu või VÕS lepingu.

tingimus, et II etapis tuleb PKT

teenuse saajaga sõlmida tööleping

(mitte VÕS)

PKT teenusel olijale tasu

II etapis lepingust tulenev töötasu,

mille tunnihind ei või olla madalam

kui 1 eur/h.

töölepingu nõude tõttu tuli maksta

töötasu vähemalt VV kehtestatud

töötasu alammääras

töötasu maksmine

vastavalt sõlmitud

lepingule

töötasu maksmine VV miinimumtasu

määras olenemata lepingust

töötasu maksmine

vastavalt sõlmitud

lepingule

PKT teenusel olijale stipendiumi

ja sõidu- ning majutustoetus

lõpetati I etapis TTTS

alusel stipendiumi ja

sõidu- ning

majutustoetuse

maksmine

TO teenustasu (pearahad)

I ja II etapis pearaha

Pearaha piirmäärad (hankes)

I etapp: kuni 305 eur/in

II etapp: kuni 400 eur/in kuus

I ja II etapis sama. III etapis töötasu töölepingu

või VÕS lepingu alusel.

I etapis makstakse TTTS alusel stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetust.

I ja II etapis jäi samaks. III etapis tasutakse

Tole tunnitasu vastavalt inimesele osutatud

teenuste ajalisele mahule.

pearaha diferentseerimine: kui isik on samaaegselt PKTga ka mõnel EH teenusel, makstakse teenuseosutajale 80% lepingujärgsest

pearahast. Muul juhul 100%

I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400

eur/in kuus; III etapp: kuni 6,5 eur/in tunnis

I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; II

jätkuetapp: kuni 285 eur/kuus; III etapp: kuni 10 eur/in tunnis

I etapp: kuni 305 eur/in; II etapp: kuni 400 eur/in kuus; III

etapp: kuni 175 eur/kuus

I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40 tundi kuus, III etapis max 720 juhendamise tundi

(lahtri nimi nõutav töömaht)

I etapis min töömaht 20 tundi ja 10 tööpäeva; II etapis min 40

tundi kuus, III etapis TO toetab ja nõustab vastavalt

vajadusele, aga min 4 tundi kuus

teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 5:1 teenusekasutajate ja juhendajate suhtarv 7:1

I ja II etapi puhul jäi samaks. III etapis on

inimesel töösuhe avatud tööturu tööandjaga. TO sõlmib teenuse saajaga kas töölepingu või VÕS lepingu.

tööealised puuduva töövõimega isikud, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on peaajutrauma, ajukahjustust tekitava haigusega

lisandus III etapp, kuhu suunduvad I ja II etapi

läbinud inimesed, kes on võimelised ja

soovivad siirduda avatud tööturule

II etapp jaotati kaheks: II põhietapp ja II jätkuetapp. I ja III etapp

jäid samaks I etapp, II etapp (ei jagunenud kaheks), III etapp

I ja II etapp jäi samaks, III etapp kuni 12 kuud -

paneks sama mis kõrval kas 1 a või 12 kuud

I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp

kuni 3 aastat ja II jätkuetapp tähtajatult; III etapp kuni 1 aasta

I etapp kuni 4 kuud (võimalusega pikendada +2 kuud); II etapp

kuni 3 aastat ja III etapp tähtajatult

31

Lisa 5. Joonis: PKT teenuse osutamine ja arendustegevused 2015-2023

ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs Aruanne Käesolevas aruandes antakse ülevaade ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüsist, mis viidi läbi koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti ISTE projekti meeskonna poolt 2024. aasta I kvartalis. Dokument sisaldab ülevaadet uuringu metoodikast ja kokkuvõtet tulemustest, esitatud on järeldused ja ettepanekud. Mõju-uuringu teostasid ja aruande koostasid Sotsiaalkindlustusameti TEO erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse arendusnõunik Anu Hall, projektijuht Viktooria Iljin ja analüütik Kärt Saarsen. Oma panuse andsid talituse juht Lagle Kalberg, nõunikud Ülle Riisalo ja Kai Kivisild ning analüütik Kati Karelson. Aprill 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Metoodika ........................................................................................................................ 3

1.1. 2019-2022 abivajaduse hindamise andmete analüüs ................................................ 3

1.2. ISTE projektis 2019-2023 osalenud KOVide ja teenuseosutajate küsitlus ................. 4

2. Tulemused ....................................................................................................................... 5

2.1. Ülevaade ISTE ja EHT saajate abi- ja toetusvajaduse muutumisest .......................... 5

2.2. Ülevaade KOV ja teenuseosutajate küsitluste tulemustest ...................................... 12

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 19

Lisad ......................................................................................................................................... 20

Lisa 1. Kvantitatiivse uuringu ning TO ja KOVide küsitluse andmetabelid .............................. 20

Lisa 2. Küsitluse küsimustikud ............................................................................................... 20

Aruandes kasutatud lühendid:

• ATV - abi- ja toetusvajadus

• BTO - baastoetuse osutaja ISTE mudelis

• ESF - Euroopa Sotsiaalfond

• EHT - erihoolekandeteenused

• IP - intellektipuue

• IET - igapäevaelu toetamise teenus

• ISTE - isikukeskse erihoolekande teenusmudel

• KE - kogukonnas elamise teenus

• KOV - kohalik omavalitsus

• LTO - lisatoetuse osutaja ISTE mudelis

• PH - psüühikahaigus

• PNH - päeva- ja nädalahoiu teenus

• SKA - Sotsiaalkindlustusamet

• SRT - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

• TE - toetatud elamise teenus

• TO - teenuseosutaja

• TT - töötamise toetamise teenus

3

Sissejuhatus 2024. aasta I kvartalis Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt koostöös Sotsiaalministeeriumiga läbiviidud ISTE projekti1, erihoolekandeteenuste (EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) mõju analüüsi eesmärk oli selgitada välja EHT, SRT ja ISTE süsteemi tugevused ja nõrkused teenuse saaja, teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse vaatest. Uuringuga sooviti leida vastused küsimusele, kas ja kuidas on mõjutanud EHT, SRT või ISTE süsteemis teenuse saamine teenusesaaja toimetulekut ja heaolu. Uuringu lähteülesande koostamisel kaaluti erinevate uurimismeetodite rakendamist, mis võimaldavad teenuse mõju hinnata, sh teenuse saajate intervjueerimist, ISTE projektis osalevate KOVide ja teenuseosutajate küsitlemist ning ISTE, EHT ja SRT teenuste osutamisega seotud andmete statistilist analüüsi. Selleks, et saada ülevaade teenuse osutamisega seotud osapoolte arvamusest ning selgitada välja ISTE ja EHT mõju ehk teenuse saaja abivajaduse muutumine ajas, kombineeriti uuringu tegemisel kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Teenuse saajate intervjueerimisest loobuti kitsa ajaraami ning valimi väiksuse tõttu 2. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuringu metoodikast. Teises peatükis antakse ülevaade kvantitatiivse analüüsi ja küsitluse tulemustest. Kolmandas peatükis esitatakse uuringu järeldused ja ettepanekud.

1. Metoodika

1.1. 2019-2022 abivajaduse hindamise andmete analüüs

Uuringu ühe osana teostati SKAs olemasolevate EHT, SRT ja ISTE teenuseosutamise andmete põhjal kvantitatiivne analüüs. Kontrollitavaks hüpoteesiks oli, et teenuse saamise tulemusel võib teenuse saaja abivajadus muutuda. Selle väljaselgitamiseks analüüsiti perioodil 2019-2022 eri süsteemides teenust saanud isikute abi- ja toetusvajaduse hindamise3 andmeid eri tunnuste lõikes.

• EHT puhul võeti aluseks SKA teenuse konsultantide poolt läbiviidud EHT saajate abi- ja toetusvajaduse hindamiste koondandmed;

• ISTE puhul kasutati ISTE teenusmudelit piloteerivates KOVides töötavate ISTE koordinaatorite poolt läbiviidud abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid4.

• Kuna selgus, et SRT hindamiste andmed sellest perioodist ei ühildu EHT ja ISTE hindamistega (kasutati teistsugust hindamisinstrumenti), jäeti SRT teenusele suunamisel tehtud abi- ja toetusvajaduse hindamise andmed analüüsist välja.

Tunnused, mille lõikes perioodil 2019-2022 eri süsteemides teenust saanud isikute abi- ja toetusvajaduse muutumist ajas võrreldi, olid vanus, diagnoosigrupp (IP/PH), elukoht KOV täpsusega, toetusvajaduse raskusaste üldiselt ja eluvaldkondade lõikes. Uuringu lähteülesandes piiritleti kvantitatiivse etapi jaoks valim järgmiselt: statistilisse analüüsi hõlmati nende inimeste andmed, kes on saanud perioodil 01.04.2019-31.12.2022 ISTE, EHT ja/või SRT süsteemist (kõikidest, kahest või ühest) teenuseid ja kellele on tehtud kaks või enam abi- ja toetusvajaduse hindamist (hindamiste vahe vähemalt 1 aasta ning võrreldakse esimest ja viimast hindamist). EHT ja EHT+SRT valimisse võeti ainult need inimesed, kellel on

1 ISTE projektiks nimetatakse ESF vahenditest rahastatud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alategevust „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“. Vt lähemalt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste- noustamine/isikukeskse-erihoolekande 2 ISTE ja EHT süsteemis ATVH läbinud ja teenust saanud inimesi oli kokku 3. 3 Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend ja selle kasutamise juhend on leitav: vorm_3.3.hindamisvahend_2023- 2024.xlsb (live.com) ja hindamisvahendi_metoodiline_juhis_2023-2024.pdf (sotsiaalkindlustusamet.ee) 4 ISTE projektis osalevate KOVide poolt saadetakse SKAsse ISTE koordinaatoritele igakuiselt koond KOVis läbiviidud abi- ja toetusvajaduse hindamiste kohta.

4

hindamisvahendis sobivaks teenuseks määratud ainult toetavad EHT (IET, TE, TT, välja jäid IET PNH, IET autistidele ja KE)5. Abi- ja toetusvajaduse hindamise andmete analüüsi hõlmatavate isikute valimi kujunemisest on antud ülevaade tabelis 1. Tabel 1. Kvantitatiivse uuringu valimi kujunemine

Valimi kujunemise kirjeldus Erihoolekanne ISTE projekt

projektis osalenud inimesi perioodil 2019-20226 1073

inimeste arv, kellele on perioodil 2019-2022 tehtud abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendiga vähemalt üks hindamine 6540 898

...sh kellel neist on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste vaheline aeg vähemalt üks aasta 1046 486

...sh kellel neist on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste vaheline aeg vähemalt üks aasta, inimesed on hindamise järgselt olnud reaalselt teenusel 485

...sh kellele on tehtud vähemalt kaks hindamist, hindamiste vaheline aeg vähemalt üks aasta, ja kes on hinnatud toetavatele teenustele (IET, TE, TT), st ilma KEta 402

...sh kellele on tehtud vähemalt kaks hindamist, sobivateks teenusteks IE, TE, TT (st ilma KE-ta), inimesed on hindamise järgselt olnud reaalselt teenusel 348

...sh on saanud toetavaid teenuseid IET, TE, TT7 345

Uuringu käigus analüüsiti valimisse kuuluvate inimeste abi- ja toetusvajaduse hindamise skoori (skaala 0-4) muutumist vaadeldava perioodi vältel. ISTE ja EHT teenuse saajate ATV hindamistulemusi8 võrreldi nii abivajaduse üldskooride lõikes kui ka eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes. Tulemused esitati eri tunnuste lõikes (vanusrühm, diagnoosigrupp, KOV), lisaks esitati ISTE ja EHT valimi kohta võrdlev rahaline vaade teenuse kasutamise vahendite osas.

1.2. ISTE projektis 2019-2023 osalenud KOVide ja teenuseosutajate küsitlus

Mõju-uuringu teine osa viidi läbi kvalitatiivuuringuna. Koostati veebipõhised poolstruktureeritud küsimustikud9 ja saadeti ISTE katsetamises perioodil 2019-2023 osalenud omavalitsustele ja nende teenuseosutajatest partneritele10, et välja selgitada võrdlevalt nende arvamus EHT, SRT ja ISTE süsteemidest. Küsitlusse kaasati ka 2023 aastal ISTE mudelit katsetavad KOVid ja TOd, et laiendada vastajate hulka ja arvesse võtta uue projektiperioodi kogemust. Küsimustike vastused koondati ja analüüsiti KOVide ning TO-te ning üksikküsimuste lõikes.

5 et välistada inimesed, kes tegelikult vajavad ööpäevaringset EHT teenust, aga kellele erinevatel põhjustel osutatakse mõnda toetavat EHT teenust. 6 KOVidele oli ISTE projektis jaotatud 2021. aasta lõpuks 558 teenuskohta ja 2022. aastal 700 teenuskohta. 7 Välja on jäetud isikud, kes on hinnatud toetavatele teenustele (IET, TE ja/või TT), aga on saanud ka ööpäevaringseid EHT teenuseid või KE teenust. 8 Analüüsi teostamisel kasutati anonümiseeritud andmeid. 9 KOVidele suunatud küsimustik koosnes 54 küsimusest ja TOdele suunatud küsimustik koosnes 49 küsimusest (vt lisa 2). 10 Aastatel 2019-2023 on ISTE teenusmudeli katsetamisel osalenud 36 KOVi ja 200 teenuseosutajat.

5

2. Tulemused

2.1. Ülevaade ISTE ja EHT saajate abi- ja toetusvajaduse muutumisest

Aruande selles osas on esitatud mõju-uuringu kvantitatiivse analüüsi olulisemad tulemused. Huvi korral leiab detailsemad andmetabelid lisast 1. Valimi profiil

Kvantitatiivse uuringu käigus võrreldi aastatel 2019-2022 ISTE projektis osalenute abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid EHT toetavaid teenuseid saanud isikute andmetega. ISTE valimi suuruseks oli 485 ja EHT valim 345 inimest (vt tabel 1). Kokkuvõtvalt saab välja tuua tulemustest lähtudes, et ISTE ja EHT valimite profiilid on omavahel sarnased. Joonis 1 visualiseerib võrdlevalt ISTE ja EHT valimi vanuselist profiili, joonisel 2 on valimite jaotus diagnoosigruppide lõikes.

Joonis 1. Perioodil 2019-2022, võrdlevalt ISTE ja EHT valimi vanuseline profiil

Joonis 2. Perioodil 2019-2022, võrdlevalt ISTE ja EHT valimi jaotumine diagnoosigruppide lõikes

Tähelepanekud:

• ISTE valimis on nooremate inimeste osakaal mõnevõrra suurem kui EHTs. Alla 30-aastaseid on 37% kogu ISTE valimist, EHT valimis on alla 30-aastaste osakaal 19%11.

• Diagnoosigruppide lõikes on nii ISTE kui EHT valimis rohkem psüühikahaigusega ja vähem intellektipuudega inimesi. Kui ISTE puhul moodustab PH-diagnoosigrupp rohkem kui ¾ kogu valimist, siis EHT puhul on PH inimeste osakaal vähem kui 2/3 kogu valimist (vastavalt ISTEs 76%, EHT 62%).

11 ISTE katsetamises saab osaleda alates 16-st eluaastast (mh seetõttu noorte osakaal suurem kui EHT), EHT saab alates 18-st eluaastast.

6

Joonisel 3 on ISTE ja EHT valimid erineva abi- ja toetusvajaduse astmega inimeste osakaalu järgi (võrreldud on mõlema valimi puhul I hindamise andmeid). Erineva abi- ja toetusvajaduse astmega inimeste osakaal on ISTE ja EHT valimites sarnane.

Joonis 3. Perioodil 2019-2022, ISTE ja EHT valimid abi- ja toetusvajaduse skoorigruppide osakaalu järgi (I hindamise andmed)

Tähelepanekud:

• Enamik inimesi nii ISTE kui EHT valimis on keskmise abi- ja toetusvajadusega.

• ISTEs on vaadeldaval perioodil kaasatud 5% äärmusliku toetusvajadusega inimesi, EHT toetavate teenuste valimis ei ole selles skoorigrupis inimesi, kuna äärmusliku toetusvajadusega inimesed on ööpäevaringsel EHT-l.

Hindamisandmete analüüs näitas ka, et ATV skoorigruppide omavaheline proportsioon ei muutu oluliselt ka teenuse osutamise tulemusel, vt tabel 2. Tabel 2. Perioodil 2019-2022, eri abivajaduse astmega isikute osakaal esimesel ja viimasel hindamisel, võrdlevalt ISTE ja EHK

Abi- ja toetusvajaduse aste

Skoorigruppi kuuluvate inimeste arv

esimesel hindamisel

Skoorigruppi kuuluvate inimeste arv

viimasel hindamisel

ISTE EHT toetavad (IET, TE, TT) ISTE

EHT toetavad (IET,TE,TT)

madal (skoor 0-15) 134 82 130 59

keskmine (skoor 16-30) 249 232 245 244

kõrge (skoor 31-45) 80 31 88 42

äärmuslik (skoor 46-60) 22 22

KOKKU 485 345 485 345

OSAKAAL ISTE EHT toetavad (IET,TE,TT) ISTE

EHT toetavad (IET,TE,TT)

madal (skoor 0-15) 28% 24% 27% 17%

keskmine (skoor 16-30) 51% 67% 51% 71%

kõrge (skoor 31-45) 16% 9% 18% 12%

äärmuslik (skoor 46-60) 5% 0% 5% 0%

KOKKU 100% 100% 100% 100%

7

Inimeste ATV skoori muutumine teenusel olemise jooksul

Joonis 4 näitab trende, kuidas on ISTE ja EHT valimitesse kuulunud inimeste ATV üldskoor muutunud teenusel olemise vältel perioodil 2019-2022. ISTE valimisse kuuluvate inimeste üldskoorid on vaadeldaval perioodil ISTEs jäänud pigem samaks (39%) või suurenenud (37%), vähenenud on skoor vaid 24% inimeste puhul. EHT valimisse kuuluvate inimeste puhul on ATV skoor pigem suurenenud (55%) või vähenenud (32%) ja vaid 14% jäänud samaks (joonis 4 ja tabel 3).

Joonis 4. Perioodil 2019-2022, ATV skoori muutumine (I ja viimase hindamise andmetel), ISTE ja EHT võrdlevalt

Tabel 3 annab detailsema ülevaate inimeste ATV üldskooride muutumise trendidest. On näha, et valdavalt on nii ISTEs kui EHTs toimunud väikesemahuline ATV skoori muutus, st inimese ATV skoor on suurenenud või vähenenud 1-5 skoori punkti võrra. EHT valimisse kuuluvate inimestest on 19% neid, kellel ATV skoor on suurenenud rohkem kui 5 punkti, ISTE valimi puhul on sarnase skoorimuutusega inimesi 13%. Tabel 3. Perioodil 2019-2022, analüüsi kaasatud inimeste üldskoori muutus, võrdlevalt ISTE ja EHT

SKOORI MUUTUMINE

Inimeste arv Osakaal kogu valimist

ISTE EHT toetavad (IET,TE,TT) ISTE

EHT toetavad (IET,TE,TT)

vähenes 118 109 24% 32%

...vähenes (1-5 punkti) 78 79 16% 23%

...vähenes (6-10 punkti) 29 22 6% 6%

...vähenes (11+ punkti) 11 8 2% 2%

jäi samaks 189 47 39% 14%

...jäi samaks 189 47

suurenes 178 189 37% 55%

...suurenes (1-5 punkti) 114 121 24% 35%

...suurenes (6-10 punkti) 40 43 8% 12%

...suurenes (11+ punkti) 24 25 5% 7%

KOKKU 485 345 100% 100%

ATV skooride muutumist eri tunnuste lõikes analüüsides selgub, et:

• Diagnoosigruppide lõikes (vt tabel 4) ei olnud EHT valimis märgatavaid erinevusi. ISTE valimi puhul oli teatav erinevus intellektipuudega ja psüühikahaigusega inimeste alarühmade puhul – kui intellektipuudega inimestest vähenes skoor 19%, siis psüühikahaigusega inimeste rühmas oli vähenenud skooriga inimeste osakaal 26% (detailsemalt vt lisa 1, leht 3(a), tabel 3).

• Vanusrühmade lõikes märgatavaid erinevusi ei olnud (vt lisa 1, leht 3(a), tabel 4).

8

• Vaadates ATV profiile KOVide lõikes, on näha, et eri KOVides on kaasatud teenustele erisuguse abivajadusega isikuid. ATV skooride muutumise kohta ei saa aga sisukaid üldistusi teha, kuna EHT ja ISTE valimite maht KOVide lõikes on ebapiisav (antud KOVi esindavate inimeste arv on KOVide lõikes väike, vt lisa 1, leht 3 (a)).

Tabel 4. Perioodil 2019-2022, analüüsi kaasatud inimeste üldskoori muutus diagnoosigruppide lõikes, võrdlevalt ISTE ja EHT

Diagnoosigrupp

Inimeste arv Osakaal diagnoosigrupis

ISTE EHT toetavad (IET,TE,TT) ISTE

EHT toetavad (IET,TE,TT)

intellektipuue 103 126 100% 100%

...skoor vähenes 20 41 19% 33%

...skoor jäi samaks 44 15 43% 12%

...skoor suurenes 39 70 38% 56%

psüühikahaigus 367 214 100% 100%

...skoor vähenes 95 67 26% 31%

...skoor jäi samaks 138 32 38% 15%

...skoor suurenes 134 115 37% 54%

Eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes ATV skooride muutumine

Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendis on skaalal 0-4 hinnatavaid üksikküsimusi kokku 15 ja need jaotuvad seitsmesse eluvaldkonda. Mõju-analüüsi raames analüüsiti ISTE ja EHT valimitesse kuuluvate inimeste ATV skoore ka eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ISTE ja EHT valimite puhul on eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes ATV hindamise skooride trendid sarnased (tabel 5, detailselt vt lisa 1, leht 4(a) ja 4(b)). Kuna ISTEs ja EHT taotlejaid hinnatakse sama hindamisinstrumendiga, on andmed omavahel hästi võrreldavad ja kinnitavad, et ISTEs on EHT-l olijatega sarnane abi- ja toetusvajaduse profiil. Seega võib järeldada, et KOVides on arvestatav hulk inimesi, kes ei ole praegu EHT ega SRT-l, kuid seda abi vajavad. Tabel 5. Perioodil 2019-2022, ISTE ja EHT valimitesse kaasatud inimeste abi- ja toetusvajaduse aste üksikteemade lõikes

Abi- ja toetusvajadus

Abivajadus puudub (skoor 0)

madal (skoor 1-15)

keskmine (skoor 16- 30)

Kõrge (skoor 31- 45)

Äärmuslik (skoor 46- 60)

Küsimus 1: Sotsiaalsete suhete säilitamine jm (valdkond SOTSIAALSED SUHTED)

Inimeste osakaal ISTE valimis 3% 20% 50% 22% 5%

Inimeste osakaal EHT valimis 3% 23% 59% 14% 1%

Küsimus 2. Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine (valdkond VAIMNE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 12% 23% 38% 22% 6%

Inimeste osakaal EHT valimis 16% 28% 41% 15% 1%

Küsimus 3. Psüh.h. tulenev mõju käitumisele tegevustele (valdkond VAIMNE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 2% 8% 52% 33% 5%

Inimeste osakaal EHT valimis 4% 15% 62% 19% 0%

Küsimus 4. Kognitiivne võimekus (valdkond VAIMNE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 12% 19% 40% 24% 4%

Inimeste osakaal EHT valimis 3% 22% 63% 12% 0%

Küsimus 5. Füüsilise tervise eest hoolitsemine (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 14% 26% 42% 13% 6%

Inimeste osakaal EHT valimis 17% 35% 39% 8% 1%

Küsimus 6: Liikumine eluruumides (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 89% 5% 2% 2% 1%

Inimeste osakaal EHT valimis 92% 6% 2% 1% 0%

9

Küsimus 7: Liikumine väljaspool eluruume (valdkond FÜÜSILINE TERVIS)

Inimeste osakaal ISTE valimis 41% 23% 21% 9% 6%

Inimeste osakaal EHT valimis 36% 35% 21% 9% 0%

Küsimus 8. Hõivega seotud tegevused (valdkond HÕIVE)

Inimeste osakaal ISTE valimis 5% 16% 40% 31% 8%

Inimeste osakaal EHT valimis 7% 12% 48% 30% 2%

Küsimus 9. Vaba aeg, huvitegevus (valdkond VABA AEG)

Inimeste osakaal ISTE valimis 13% 29% 38% 17% 3%

Inimeste osakaal EHT valimis 14% 37% 41% 7% 0%

Küsimus 10. Eluaseme säilitamine või saamine (valdkond ELUKESKKOND)

Inimeste osakaal ISTE valimis 23% 23% 24% 21% 10%

Inimeste osakaal EHT valimis 12% 16% 40% 25% 7%

Küsimus 11: Asjaajamine, rahadega toimetulek (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)

Inimeste osakaal ISTE valimis 14% 19% 32% 22% 13%

Inimeste osakaal EHT valimis 9% 20% 45% 20% 6%

Küsimus 12: Söögi valmistamine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)

Inimeste osakaal ISTE valimis 36% 21% 24% 14% 6%

Inimeste osakaal EHT valimis 24% 33% 33% 9% 1%

Küsimus 13: Söömine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)

Inimeste osakaal ISTE valimis 85% 7% 4% 3% 1%

Inimeste osakaal EHT valimis 84% 11% 5% 0% 0%

Küsimus 14: Majapidamine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)

Inimeste osakaal ISTE valimis 30% 26% 27% 12% 5%

Inimeste osakaal EHT valimis 17% 37% 37% 10% 0%

Küsimus 15: Enese eest hoolitsemine (valdkond IGAPÄEVATOIMINGUD)

Inimeste osakaal ISTE valimis 52% 23% 15% 7% 3%

Inimeste osakaal EHT valimis 47% 32% 20% 2% 0%

Graafikud joonisel 5 visualiseerivad eluvaldkondade lõikes ISTE ja EHT valimite puhul, kui paljudel inimestel ühes või teises eluvaldkonnas abi- ja toetusvajaduse skoor teenuse saamise jooksul muutus ja mis suunas. Tulemustest nähtub, et eluvaldkondades 7 (igapäevatoimingud), 3 (füüsiline tervis) ja 2 (vaimne tervis) on rohkem, kui ülejäänud eluvaldkondades, suurenenud nende inimeste hulk, kellel abivajaduse skoor selles valdkonnas on teenuse saamise vältel kasvanud. Toetusvajaduse skoori muutus, sh suurenemine, võrreldes esimese ATV hindamisega, võib olla tingitud hindamisvahendi eripärast ehk hinnatakse inimese olukorda antud ajahetkel ning seejuures ei arvestata osutatud abimeetmete mõju. Samuti võib ATV suureneda kuna esialgsel hindamisel ei avaldu inimese tegelik olukord ja teenuse osutamise käigus selgub täpsem toetusvajadus, mis kajastub järgmises ATV hindamises. Muutus skooris võib olla tingitud ka psüühikahaigusega inimese terviseseisundi ebastabiilsusest.

10

Joonis 5. Perioodil 2019-2022, ATV skooride muutumine eluvaldkondade lõikes, ISTE ja EHT valimid võrdlevalt

Eluvaldkondade ja üksikteemade lõikes ATV skooride muutumise detailsemad vaated on lisas 1 viidatud failis, leht 4(a), tabelid 1-8. Kokkuvõtlikult saab eri tunnuste kohta tehtud analüüsi põhjal öelda, et vaadates eluvaldkondade või üksikküsimuste lõikes ATV skooride muutumist erinevate diagnoosigruppide või vanusrühmade lõikes, siis eri tunnuste lõikes olulisi erinevusi ei ole. Finantsandmed − osutatud EHT ja ISTEs teenuskomponentide keskmine maksumus

Uuringu kvantitatiivse analüüsi etapis analüüsiti muuhulgas ISTE ja EHT valimisse kuuluvatele inimestele osutatud teenuste (ISTEs teenuskomponentide) keskmist maksumust.

• ISTE valimisse kuuluvate inimeste teenusekulu leidmisel on aluseks võetud ISTE projektis osalevate KOVide poolt igakuiselt esitatav aruandlus ja sealt saadud info projektis osalevatele inimestele teenuskomponentide reaalse osutamise kohta. Nende andmete baasil on võimalik iga inimese puhul välja arvutada temale osutatud teenuskomponentide keskmine igakuine kulu12.

• EHT valimi puhul on aluseks võetud aastatel 2019-2022 kehtinud EHT teenuste pearaha maksumused ja SRT teenuse reaalsed kulud. St iga EHT valimisse kuuluva inimese puhul on teenusekulu arvutamisel sisse arvestatud kõigi nende EHT pearaha, mis teenust inimene sai13 ning lisaks tema poolt kasutatud SRT kulud (juhul, kui inimene sai lisaks EHT-le ka SRT).

Tabelis 6 on andmed ISTE või EHT valimisse kuuluvate inimeste keskmise teenusekulu kohta kuus. Joonis 6 on koostatud samade andmete põhjal.

12 Teenuskomponentide kulu arvutamisel on arvesse võetud kogu ajavahemik, mil inimene ISTE projektis on osalenud aastatel 2019-2022. 13 Arvestatud on neid EHT teenuseid, mida inimene sai viimase ATV hindamise ajal perioodil 2019-22. Isikule SRT teenuse osutamise reaalsed kulud on võetud sama aasta seisuga.

11

Tabel 6. Perioodil 2019-2022, keskmine teenuskomponentide kulu eri abivajadusega isikute (skoorigruppide) lõikes

Skoorigrupp

Keskmine maksumus kuus/in, €

ISTE EHT koos SRTga EHT ilma SRT-ta

madal (skoor 0-15) 280,8 283,2 243,8

keskmine (skoor 16-30) 350,5 360,3 302,7

kõrge (skoor 31-45) 394,9 362,6 312,2

äärmuslik (skoor 46-60) 617,5

Keskmine üle kõigi 350,7 342,2 289,5

Joonis 6. Perioodil 2019-2022, keskmine teenusekulu ühe isiku kohta kuus, ISTE ja EHT valimid võrdlevalt

Tähelepanekud:

• Keskmine maksumus inimese kohta kuus on olnud EHT ja ISTE valimitesse kuuluvate inimeste puhul vaadeldaval perioodil samas suurusjärgus.

• SRT kulu juurdearvestamine EHT valimisse kuuluvate inimeste teenuse kogumaksumusele (290 eurot/kuus/in) suurendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu ca 20% ehk 342 euroni.

• Äärmusliku toetusvajadusega inimeste eemaldamine ISTE keskmise maksumuse arvestusest vähendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu 351lt eurolt 338 euroni.

Rohkem ja detailsemaid andmevaateid leiab teenuse (teenuskomponentide) keskmise maksumuse kohta käesoleva aruande lisast 1, lehel 5.

12

2.2. Ülevaade KOV ja teenuseosutajate küsitluste tulemustest

KOVide küsimustikule vastas 25 omavalitsust ja TO küsimustikule 33 teenuseosutajat. Kokkuvõtvad tabelid ja joonised küsitluse tulemustega on lisas 1 (lk 6-12). Küsimustikud KOVile ja TOle leiab lisast 2. Küsitlusele vastanud omavalitsused on peamiselt keskmise suurusega (5000-11000 elanikku) ja 2-5 aastase ISTE katsetamise kogemusega. Täpsem ülevaade on tabelis 7. Tabel 7. KOV küsimustikule vastanud omavalitsuste profiil

Jrk nr Omavalitsuse nimi

Elanike arv 01.01.2023

Teenuskohtade arv ISTEs 2023

ISTE katsetamise kogemus

1 Antsla Vallavalitsus14 4 329 15 2-5 aastat

2 Harku Vallavalitsus 17 520 10 2-5 aastat

3 Hiiumaa Vallavalitsus 9 758 5 alla 2 aasta

4 Jõelähtme Vallavalitsus 7 217 25 2-5 aastat

5 Jõhvi Vallavalitsus 11 459 5 2-5 aastat

6 Kehtna Vallavalitsus 5 432 15 2-5 aastat

7 Keila Linnavalitsus 10 387 5 alla 2 aasta

8 Kiili Vallavalitsus 6 364 5 alla 2 aasta

9 Kohila Vallavalitsus 7 768 25 rohkem kui 5 aastat

10 Kohtla-Järve Linnavalitsus 32 296 27 2-5 aastat

11 Kose Vallavalitsus 7 700 15 2-5 aastat

12 Lääne-Nigula Vallavalitsus 7 269 8 2-5 aastat

13 Lüganuse Vallavalitsus 8 188 8 2-5 aastat

14 Otepää Vallavalitsus 6 541 10 alla 2 aasta

15 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 7 976 12 2-5 aastat

16 Pärnu Linnavalitsus 51 874 55 2-5 aastat

17 Raasiku Vallavalitsus 5 344 10 2-5 aastat

18 Rapla Vallavalitsus 13 228 60 2-5 aastat

19 Rõuge Vallavalitsus 5 253 7 2-5 aastat

20 Tallinna Linnavalitsus 458 373 130 rohkem kui 5 aastat

21 Tartu Linnavalitsus 97 435 46 2-5 aastat

22 Tori Vallavalitsus 12 474 38 2-5 aastat

23 Türi Vallavalitsus 10 661 30 2-5 aastat

24 Valga Vallavalitsus 15 456 60 2-5 aastat

25 Väike-Maarja Vallavalitsus 5 679 10 2-5 aastat

Tabel 8 annab ülevaate TO küsimustikule vastanud teenuseosutajatest. Kolmandik vastanutest olid õigusliku vormi poolest MTÜd või KOV allasutused ja olid ISTEs nii BTO kui LTO rollis ning osutasid lisaks ISTE komponentidele EHT, SRT, KOVi ja/või muid teenuseid.

14 Antsla vald liideti andmete esitamisel keskmise suurusega KOVide hulka kuna ühe omavalitsuse põhjal ei saa teha üldistusi väikeste (kuni 5000 elanikuga) omavalitsuste kohta.

13

Tabel 8. TO küsimustikule vastanud omavalitsuste profiil

Jrk nr

Teenuseosutaja nimi Õiguslik vorm

ISTEs roll (komp. osutamise järgi)

Mitut BTO komponenti osutanud?

Mitut LTO komponenti osutanud?

1 Sotsiaalne Kaasatus MTÜ MTÜ BTO, LTO 2 20

2 Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda MTÜ BTO , LTO 3 17

3 Akersoni OÜ OÜ BTO, LTO 2 20

4 Aegamööda OÜ OÜ BTO, LTO 3 19

5 Hiiumaa Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 3 13

6 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus MTÜ BTO, LTO 2 18

7 Jõhvi Haigla SA SA BTO, LTO 2 12

8 Kose Sotsiaal- ja Hariduse Tugiteenuste Keskus (endine Kose Päevakeskus) KOV allasutus BTO , LTO 3 17

9 MTÜ TerviseKuld MTÜ LTO 0 2

10 MTÜ Virumaa Tugiteenused MTÜ BTO, LTO 2 12

11 Viljandi Linnavalitsus KOV BTO , LTO 2 19

12 Rakvere Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 3 15

13 MTÜ Iseseisev Elu MTÜ BTO, LTO 3 16

14 Käo Tugikeskus KOV allasutus EBTO, LTO 2 16

15 OÜ Nurme Caring OÜ BTO, LTO 2 22

16 Mittetulundusühing MEIE MTÜ BTO, LTO 2 8

17 MTÜ Masaan MTÜ BTO, LTO 3 20

18 Harku Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 10

19 Tallinna Tugikeskus Juks KOV allasutus EBTO, LTO 2 11

20 MTÜ Liikur MTÜ LTO 0 2

21 Pool&looP OÜ OÜ EBTO, LTO 3 23

22 MTÜ Papaver MTÜ BTO, LTO 3 15

23 MTÜ Pesapuu MTÜ BTO, LTO 2 14

24 Keila Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 10

25 Medimir OÜ OÜ BTO , LTO 2 13

26 MTÜ Me hoolime Sinust MTÜ BTO, LTO 2 7

27 MTÜ Päikeseringi Selts MTÜ BTO, LTO 2 16

28 Pärnu Sotsiaalkeskus KOV allasutus BTO, LTO 2 19

29 Solve et Coagula OÜ OÜ LTO 0 2

30 Valga Aktiviseerimiskekus KOV allasutus BTO, LTO 2 3

31 Versta Lootust OÜ OÜ LTO 0 8

32 William Barrow Counselling OÜ OÜ LTO 0 1

33 Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuamet KOV allasutus BTO , LTO 3 1

Enamik omavalitsusi on EHT ja SRTga kokku puutunud tulenevalt sellest, et nende piirkonna inimesed on nendel teenustel. Täpsem info joonisel 7.

14

Joonis 7. Perioodil 2019-2023, KOVide kokkupuude EHT, ISTE ja SRTga

Peaaegu pooled ehk 46% küsitlusele vastanud teenuseosutajatest on EHT osutanud rohkem kui 5 aastat. Tabelis 9 on välja toodud nii ISTE, EHT kui SRT osutamise kogemus aastates.

Joonis 8. Perioodil 2019-2023 teenuseosutajate kogemus teenuse osutamisel aastates ja teenuste lõikes.

Joonis 9 annab ülevaate küsitluses osalenud teenuseosutajate poolt aastatel 2019-2023 osutatud teenuste kohta.

15

Joonis 9. Teenuseosutajate poolt aastatel 2019-2023 osutatud teenuste liigid

ISTE teenusmudeli katsetamise käigus esile kerkinud hüpotees, et ISTE mudel sobib pigem psüühikahaiguse kui intellektipuudega inimestele, ei leidnud küsitluses kinnitust. Mudelit peeti sobivaks ka 16-17 aastastele, kuid sõltuvusega inimestele sobivuse osas olid KOVid ja TOd eriarvamusel ehk TOd pigem leidsid mudeli sõltuvusega inimestele sobivaks ja KOVid mitte. Täpsemalt joonistel 10 ja 11.

Joonis 10. ISTE sobivus sihtrühmadele KOV vaates

16

Joonis 11. ISTE sobivus sihtrühmadele TO vaates

Tabel 10 annab ülevaate peamistest ISTE ja EHT tugevustest ning arengukohtadest nii teenuse saaja, teenuse osutaja kui KOV vaates. Küsitlus hõlmas samu küsimusi ka SRT kohta, kuid käesolevas kokkuvõttes on esitatud info vaid ISTE ja EHT kohta. SRT kohta käivate küsimuste vastuseid saab lugeda lisast 1. Tabel 10. ISTE, EHT peamised tugevused ja arengukohad

ISTE tugevused EHT tugevused ISTE arengukohad EHT arengukohad

Teenuse saaja vaates

Isikukeskne, vajaduspõhine

Kvaliteetne teenus Ei ole üle Eesti kaetud, TO ja kohti vähe

Kvaliteet ebaühtlane

Kompleksne, komponendipõhine, mitmekesine

Isikukeskne Mudel segane, komponendid kattuvad

Järjekorrad, teenuskohtade vähesus

Kodu lähedal, mobiilne

Terviklik teenus ühest kohast

Komponentide kättesaadavus

Teenuspõhine

Koostöö SKA korraldatud, pikk suunamine

Koostöö osapoolte vahel

Paindlikkus puudub

Lähedaste, pere toetamine

Harjumuspärane süsteem

Mitu TO, juhtumikorraldajat, spetsialisti

Ei saa teenust kodu lähedal

TO vaates Isikukeskne, paindlik, vajaduspõhine

Kindel periood, SKA suunamine

Rahastus – valmisolekutasu, stabiilsus, käibemaks

Alarahastus, pearaha väike

Koostöö osapoolte vahel

Kindel rahastus, valmisolekutasu

Mahukas dokumentatsioon

Ei ole paindlik, vajaduspõhine

Hind kulupõhine Harjumuspärane Koostöö osapoolte vahel

Järjekorrad

Kompleksne Isikukeskne, vajaduspõhine

Mudeli sisu täpsustamine

SKA ja KOV koostöö, info liikumine

Hästi reguleeritud süsteem

Pikaajaline teenus Infosüsteem puudu Ei saa kombineerida teenuseid

KOV vaates Isikukeskne, paindlik, vajaduspõhine

Teenus üle Eesti Infosüsteem puudu Järjekorrad, teenuskohti vähe, ei saa valida

KOVile lisavõimalus abistada

KOV ei pea tegelema Rahastuse stabiilsus Teenuse kvaliteet

Kodulähedus, mobiilne teenus

Kvaliteetne teenus Jätkusuutlikkus, projektipõhisus

KOV ei tea, kes on EHT, järjekorras

Koostöö, võrgustikutöö

KOVil ei ole kulu TO ebaühtlane kvaliteet

Alarahastus

KOV saab teadlikuks abivajajatest

Toimiv süsteem TO ja teenuskohti puudu

Ei saa kodu lähedal teenust

17

KOVide esindajad leidsid, et SRT ja EHT süsteemidega pigem ei peaks jätkama tänasel kujul ning ISTE mudel on kolmest süsteemist sobivam (joonis 12). TO esindajate arvamus ISTEga jätkamise osas jagunes peaaegu pooleks, kuid SRT ja EHT süsteemidega jätkamist pidasid võimalikuks alla 30% vastajatest (joonis 13).

Joonis 12. KOV hinnang, millise süsteemiga jätkata

KOVid põhjendasid EHT süsteemi sobilikkust järgmiselt:

• Kõik süsteemid on vajalikud, kuna toetavad eriraskusega abivajavaid inimesi. Liitpuudega inimesed vajavad oluliselt suurema mahulist abi, mida on võimalik tagada ainult asutuse hooldusega.

• Raske ja äärmusliku toetusvajadusega inimeste puhul ei piisa ISTE projekti võimalustest.

• Võtaks ISTE tugevused ja sellest tulenevalt täiendaks EHTd, et teenus oleks rohkem isikukeskne, kuid jätkuks üleriigiline ühtlane tase.

• Väga vajalik teenus, ISTE saab olla sellele eelnev, aga mitte asendada.

• Sobib psüühilise erivajadustega inimestele, kes vajavad pidevat järelevalvet ja toetust. KOVid põhjendasid ISTE süsteemi sobilikkust järgmiselt:

• Paindlik aitamine koduses keskkonnas.

• Tervik lähenemine, mis toetab klienti just tema vajadusi arvestavalt antud hetke vajadusi arvestades, teenus on pikaajaline.

• Kergema toevajadusega isikute puhul on kodulähedane toetus mõistlik.

• Kõige laialdasem tugi, pere kaasatav, teenusele jõudmine kiire ja võimaldab inimesel elada enda kodus.

• Pigem kombineeritult.

• Parim variant minu meelest, saab kombineerida inimese vajadustele vastava teenuse.

• KOViga tihedalt seotud. Lihtne nii abivajajale kui ka KOVile.

• Mulle on sümpaatne ISTE lähenemine, aga teised süsteemid ei peaks kaduma, vaid muutuma. Kõik on olulised.

• Valisin ISTE, kuna teistega puudub kokkupuude.

• Kõige suurem valik teenuseid ja tuge kliendile.

• Väga vajalik, et toetada inimest, et tema abivajadus ei kasvaks EHT teenuse vajaduseks.

• Teenuste hulk ja rahalised võimalused on suuremad.

• ISTE süsteem suudab tagada kodus ja kodulaadsetes tingimustes elavate abivajajate vajaduste toetust.

• Tänu ISTEle saame KOVis päriselt aru, mis teenuse saajaga toimub ja kuidas teda toetatakse + mida vajab ning millised on teenuste võimalused. EHK kliendid on KOVile tihti tundmatud.

• ISTE võimaldab inimest toetada igas eluvaldkonnas.

18

Joonis 13. TO hinnang, millise süsteemiga jätkata TOd põhjendasid EHT süsteemi sobilikkust järgmiselt:

• Need on kliendid, kelle toimetulekuvõimet tuleb säilitada vähemasti samal tasemel.

• Teenus on toimiv ja isikule lihtne. Praegune EHT on väga paindlik ja isikukeskne.

• Kindlus eelarve tegemisel ja järgimisel. Tegevusjuhendajad hea juhi juhtimisel teevad oma tööd nagunii südamega.

• Sobib, sest inimesekeskne toetus igapäevategevustes, kui ei vaja eri spetsialistide tuge.

• Oleneb abivajadusest, aga osad saaksid ilusti mõlemates projektides hakkama. Kui vaid soovitakse muutusi.

• Kõik sobivad.

• Me oleme ISTEs pettunud ja oleksime rõõmsad, kui säiliks EHT süsteem ja osade klientide puhul EHT ja SRT koos osutamise võimalus.

• Praegune süsteem töötab ja on kindlatel alustel üles ehitatud ning korraldatud nii inimese kui teenuseosutaja vaates. Praegune EHT on stabiilne teenus inimese jaoks. Reguleeritud riigi poolt, ei tekita abivajajale segadust. On asjatundlike ametnike poolt koordineeritud (SKA teenuse konsultant, tiimijuhid jne). KOV poolel on asjatundmatust, palju segadust, oskamatust, mitte süvitsi minekut, ametnik on ülekoormatud muu KOV tööga - ei süüvita infosse põhjalikult, huvi puudus ja algatus puudub teenuseosutajaga kontakteeruda, küsimusi ei esitata, parandusi ei tehta.

TOd põhjendasid ISTE süsteemi sobilikkust järgmiselt:

• Sobivaim isikukesksuse, teenuskomponentide mitmekesisuse ja erinevate valdkondade koostööle suunatuse tõttu.

• ISTE kombineerib EHT ja SRT, võimaldades igakülgset toe pakkumist vastavalt inimese vajadusele.

• KOV kui koordineerija.

• Paljude eri probleemidega on psüühikahäirega inimesed. Eriti krooniline depressioon jne.

• Teenust osutatakse vastavalt isiku vajadusele, rahastus on hetkel selle tagamiseks piisav.

• Sobib, sest on kompleksteenus, inimese toetamise/arendamisega tegelevad nii tegevusjuhendaja kui erialaspetsialistid.

• Arvan, et ISTE projekt on parim lahendus psüühilise erivajadustega inimeste toetamiseks. ... linnavalitsus pakub hetkel vaid ISTE projekti.

• See võimaldab operatiivselt ja paindlikult reageerida muutustele ja kliendi vajadustele.

• Kompaktsem ja isikliku lähenemisega teenus. Sobib osadele kindlasti paremini kui teised teenused.

• Annab võimaluse erinevate mahtudega tegelemiseks, isikukeskseks lähenemiseks ja erinevate LTO kaasamist.

• Valiks ISTE, aga peab olema kombineeritud.

• Paindlik, kombineeritud, pole vaja mitut suunamisotsust.

• On vaid selle programmi kogemus. Puudub kogemus EHT ja SRT osutamisel.

• ... (jah,) kui rakendada eelnevates küsimustes välja toodud muudatusi.

19

Kokkuvõte

ISTE, EHT ja SRT süsteemide võrdleva uuringu peamine järeldus on, et inimese vaates ei ole vahet, kummas süsteemis (ISTE või EHT+SRT) ta teenust saab ehk ei selgu ühe või teise süsteemi eelis üheselt. ISTE piloteerimine on näidanud ja uuringu valimi analüüs kinnitas, et KOVides on arvestatav hulk inimesi, kes vajavad abi ja vastavad seejuures toetavate EHT profiilile. ISTEs ja EHTs hinnatakse inimeste abi- ja toetusvajadust sama hindamisvahendiga, mis võimaldab mõlemas süsteemis hinnatud inimeste hindamistulemusi omavahel võrrelda. ATV hindamise andmete analüüsist selgus, et ISTEs ja EHT toetavatel teenustel on sarnase ATV profiiliga inimesed ehk peamiselt keskmise abi- ja toetusvajadusega (üldskooriga 16-30). ATV hindamisandmete analüüsi käigus võrreldi esimest ja viimast hindamistulemust inimestel, kelle 2 hindamise vaheline aeg oli vähemalt 1 aasta ja kes said hindamise järgselt reaalselt teenust. EHT toetavatel teenustel on 87% ja ISTEs 61% inimestel kahe hindamise tulemuste võrdluses toimunud teenuse saamise järgselt muutus ehk ATV skoor on suurenenud või vähenenud. Samas on ATV skoor jäänud samale tasemele või vähenenud EHT 46% ja ISTEs on 63% inimestest. Vanuserühmade ja diagnoosigruppide lõikes ei tulnud valimis esile olulisi erinevusi ATV skooride muutumisel. Samuti ei olnud olulisi erinevusi eluvaldkondade ja üksikküsimuste lõikes. Analüüs näitas, et ATV skoorigruppide omavaheline proportsioon ei muutu oluliselt teenuse osutamise tulemusel ehk inimese ATV küll muutub, aga vaid mõne punkti võrra, mis ei muuda ATV skoorigruppi. Analüüsi tulemustest nähtub, et eluvaldkondades 7 (igapäevatoimingud), 3 (füüsiline tervis) ja 2 (vaimne tervis) on rohkem kui ülejäänud eluvaldkondades suurenenud nende inimeste hulk, kellel abivajaduse skoor selles valdkonnas on teenuse saamise vältel kasvanud. Toetusvajaduse skoori muutus (sh suurenemine, võrreldes esimese ATV hindamisega) võib olla tingitud hindamisvahendi eripärast ehk hinnatakse inimese olukorda antud ajahetkel ning seejuures ei arvestata osutatud abimeetmete mõju. Samuti võib ATV suureneda, kuna esialgsel hindamisel ei avaldu inimese tegelik olukord ja teenuse osutamise käigus selgub täpsem toetusvajadus, mis kajastub järgmises ATV hindamises. Muutus skooris võib olla tingitud ka psüühikahaigusega inimese terviseseisundi ebastabiilsusest. Keskmine maksumus inimese kohta kuus on olnud ISTE ja EHT+SRT valimitesse kuuluvate inimeste puhul vaadeldaval perioodil samas suurusjärgus, vastavalt 351 eurot ja 342 eurot kuus. SRT kulu juurdearvestamine EHT valimisse kuuluvate inimeste teenuse kogumaksumusele suurendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu ca 20%. Äärmusliku toetusvajadusega inimeste eemaldamine ISTE keskmise maksumuse arvestusest vähendab ühe teenusesaaja kohta teenuse kuukulu 351 eurolt 338 euroni. Teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste seas läbiviidud küsitluse vastustest selgub, et 60% KOVidest ja 52% TOdest eelistaksid kolme süsteemi vahel valimise puhul jätkamist ISTEga. EHT süsteemiga jätkamist pooldas 24% KOVidest ja 27% TOdest. ISTE teenusmudeli katsetamise käigus esile kerkinud hüpotees, et ISTE mudel sobib pigem psüühikahaiguse kui intellektipuudega inimestele, ei leidnud küsitluses kinnitust. Mudelit peeti sobivaks ka 16-17 aastastele, kuid sõltuvusega inimestele sobivuse osas olid KOVid ja TOd eriarvamusel ehk TOd pigem pidasid mudelit sõltuvusega inimestele sobivaks ja KOVid mitte. Kokkuvõttes eeltoodut saab uuringu tulemustele tuginedes öelda, et ISTE ja EHT+SRT süsteemide võrdluses on kõikidel süsteemidel inimesele mõju, kuid ei saa öelda, et üks või teine süsteem on selgelt tulemuslikum või parem. Kõikidel süsteemidel on oma tugevused ja arengukohad ja ka rahalises vaates ei ole ühe inimese maksumus selgelt väiksem või suurem.

20

Lisad

Lisa 1. Kvantitatiivse uuringu ning TO ja KOVide küsitluse andmetabelid

Põhjalik võrdlev ülevaade aastatel 2019-2022 erihoolekandeteenuseid saanute ja ISTE projektis osalenute abi- ja toetusvajaduse hindamise andmetest on failis Lisa 1. 2024_MõU_tulemused_kvant_küsitlus. Kvantitatiivse uuringu tabelid on failis lehekülgedel 1-5. KOVide ja TOde küsitluse tulemuste kokkuvõtted on failis lehekülgedel 6-12.

Lisa 2. Küsitluse küsimustikud

Küsimustik KOVidele on failis Lisa 2. 202402_Kysitlus_KOV_kysimused. Küsimustik TOdele on failis Lisa 2. 202402_Kysitlus_TO_kysimused.

MEMO

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.12.2024 Kehtib kuni: 15.12.2029 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Kellele: SoM

Koopia:

Kellelt: SKA

Kuupäev: 16.12.2024

Teema: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) seisukoht Terviseameti (TeA) ettepanekule, mis puudutab terviseohutuse hinnangute väljastamise lõpetamist sotsiaal- ja hoolekande asutustele.

Milleks: (otsustamiseks, arvestamiseks) Taust: TeA on teinud ettepaneku lõpetada asutustele kirjalike terviseohutuse hinnangute väljastamine. Viidatud hinnangutega on TeA andnud sotsiaalteenuse osutajatele eelhinnangu teenuse osutamise koha vastavuse osas tervisekaitsenõuetele. Ühtlasi on TeA hinnangust sõltunud tegevusloale märgitav maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hinnang/seisukoht: Teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele kuulub SHS § 153 punkti 3 kohaselt sotsiaalteenuste tegevuslubade kontrolliesemesse. Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks (MSÜS § 18 lõige 1). Arvestades, et luba on lühemaks või pikemaks perioodiks tuleviku suunatud otsustus adressaadi õiguste tekkimise ja ulatuse üle, siis on tegevusload tihedalt seotud järelevalve teostamisega. Seda põhjusel, et MSÜS-i loakohustuse ülesanne on võimaldada teostada majandustegevuse üle eelnevalt sisulist järelevalvet.1 Seega on tegevusluba klassikaline kontroll-luba, mis kõrvaldab üksikjuhtumil seadusliku keelu ja annab loa konkreetseks tegevuseks.2 Olemuslikult on siin tegemist preventiivse kontrolliga, mis erineb järelevalvest peamiselt selle poolest, et loakohustuse kehtestamisega on seadusandja teatud tegevuse loa saamiseni keelanud. Samas teostatakse kontroll-loa puhul kontrolli ex ante, mis kattub osaliselt riikliku järelevalvega (nt ohu ennetamine). Lähtuvalt eeltoodust on seadusandja otsustuskoht, kas SHS §-s 151 nimetatud sotsiaalteenuste osutamine on lubatud üksnes tegevusloa alusel, mille väljastamisel on muuhulgas kontrollitud teenuse osutamise kohta vastavust tervisekaitsenõuetele. Selle alternatiiviks on sellisest eelkontrollist loobumine ja reageerida võimalikele rikkumistele läbi järelevalvemenetluse. SKA hinnangul on teoorias mõlemad lähenemised võimalikud, kuid TeA ettepanek eeldab muudatusi õigusaktides ja sellega kaasnevaid mõjuhinnanguid. Siinkohal toome välja mõned riskikohad, mis võivad tervisekaitsenõuete eelkontrollist loobumisega kaasneda:

▪ Riigil (läbi SKA) puudub (nt erihoolekandeteenus) teenuse osutajaga lepingu sõlmimisel edaspidi kindlus, kas riigi poolt rahastatavat teenust osutatakse kvaliteetselt ja kooskõlas tervisekaitsenõuetega.

1 MSÜS eelnõu (806 SE) seletuskiri, § 16 lõige 2 selgitus. 2 H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 139.

▪ Joogivee analüüsi ennetava kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua saastunud joogivee tarbimise ja sellest tingitud terviseprobleemid (Escherichia coli, enterokokid jt. patogeenid).

▪ Valgustiheduse mõõtmise kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua silmade ja nägemisega seotud terviseprobleeme.

▪ Ventilatsiooni ja müramõõtmise kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme.

▪ Tervisetõendite kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua võimaliku nakkuskandluse teenuseosutaja töötajalt (tegevusjuhendaja, tugiisik, hooldaja) teenusesaajale, kaaskolleegile.

▪ Ruumide plaani kontrolltoimingu puudumine võib kaasa tuua ruumide ja ruutmeetrite tahtliku/tahtmatu kuritarvitamise ning sellega kaasnevad negatiivsed mõjud klientide heaolule/tervisele.

Ettepanekud, soovitused: ▪ TeA on terviseohutuse hinnanguid väljastanud ca 30 aastat. Nii pika halduspraktika

muutmine ei saa toimuda ilma õigusloome muudatuseta, mille käigus kaasataks huvigruppe ja hinnataks muudatusega kaasnevaid mõjusid.

▪ Juhul kui TeA ei väljasta sotsiaalteenuste tegevuslubade menetluses terviseohutuse hinnanguid, siis kaasneb sellega SHS § 153 punkti 3 kehtetuks tunnistamise vajadus. Seda põhjusel, et sotsiaalteenuste tegevusloa kontrolliesemeks ei saa sellisel juhul enam olla teenuse osutamise koha vastavuse kontrollimine tervisekaitsenõuetele, kuna tegevuslubade väljastamisel sellekohast sisulist eelkontrolli enam pädeva asutuse poolt ei teostata.

▪ Kuivõrd TeA hinnangutest lähtuvalt on SKA muuhulgas märkinud tegevuslubadele maksimaalset isikute arvu, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada, vajab läbimõtlemist, kas sotsiaalteenuse osutajate tegevusloale saab edaspidiselt enam alati märkida SHS § 154 punkti 1 kõrvaltingimust.

▪ Seoses SHS § 153 punkti 3 kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda vajadus üle vaadata sotsiaalteenuste kontrolliese laiemalt ja hinnata, kas järele jääv kontrolliese õigustab jätkuvalt loakohustuse olemasolu või võiks loakohustusest loobuda ja asendada selle vajadusel nt teatamiskohustusega (MSÜS § 14).

▪ Juhul kui sotsiaalteenuste kontrolliesemesse ei kuulu edaspidiselt teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele, jääb ebaselgeks, millistel kaalutlustel peaks sellisel juhul kontrolliesemesse kuuluma teenuse osutamise koha vastavus tuleohutusnõetele (SHS § 153 punkt 4).

Lõpetuseks markeerime, et 2020 aasta TeA peadirektori ja SKA peadirektori kokkuleppeid tuleks vaadata konteksti arvestavalt ja neist ei saa teha pikaaegseid järeldusi. Esiteks jõustus 01.01.2020 tegevusloa nõue väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks. Kahjuks selgus aga viidatud tegevuslubade taotlemise käigus selgus, et osad varasemalt teenust osutanud asutused olid teenust osutanud teenust suuremale hulgale klientidele kui tervisekaitsenõuete seisukohalt oleks see põhjendatud.3 Sellest tulenevalt lepiti kokku, et asutused saavad küll teenuse osutamisega jätkata, kuid nad peavad oma tegevuse viima vastavusse kehtivate nõuetega. Tegevuslubade väljastamata jätmine oleks tähendanud juba teenusel olnud klientidele teenuse osutamise lõpetamist. Lisaks puhkes 2020 aasta alguses COVID-19 kriis, mis pani nii ametiasutused kui ka teenuse osutajad väga keerulisse olukorda.

3 Ka antud näide näitab ilmekalt, mis võib kaasneda sellega kui nõuete täitmist ennetavalt ei kontrollita pädeva asutuse poolt.

Katrin Tsuiman, Helen Alton, Meelis Põlda

Sotsiaalkindlustusamet 2019

Erihoolekande vajaduse analüüs

LK 1

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................................................................... 1

Eesti ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade ja teenusekasutajate võrdlus teiste riikidega .................. 2

Andmete võrreldavus............................................................................................................................................... 2

Pikaajalise hoolduse (LCT) andmete võrdlus ........................................................................................................ 3

Eesti võrdluses teiste riikidega ............................................................................................................................. 3

Pikaajalise hooldusteenuse osutamise kohad ..................................................................................................... 7

Potentsiaalne pikaajalise hooldusteenuse vajadus ............................................................................................. 9

Potentsiaalsete teenusekasutajate vajadused ........................................................................................................... 15

Küsitluse kokkuvõte ............................................................................................................................................ 15

Järeldused ............................................................................................................................................................. 18

Potentsiaalselt erihoolekandeteenuse süsteemis pikaajalist hooldust vajavate inimeste prognoos ja kulu eelarvele ....................................................................................................................................................................... 19

Eesti erihoolekandeteenuste süsteemi eripärast tulenev väljakutse .................................................................... 22

Teenusekasutajate ja järjekorras olevate inimeste vanuseline ja diagnooside jaotus ..................................... 25

Erihoolekandeteenuste kasutajad...................................................................................................................... 25

Erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed ........................................................................................ 27

LK 2

Eesti ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade ja teenusekasutajate võrdlus teiste riikidega

ANDMETE VÕRRELDAVUS

Rahvusvaheliselt kogutakse ja avaldatakse ööpäevaringsete teenuskohtade andmeid pikaajalise hoolduse (long-term care, edaspidi ka LTC) korralduse raames, sh on voodikohad ka psüühikahäiretega inimestele. Andmeid kogub ja avaldab nii Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Statistikaamet (Eurostat) kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Andmed sisaldavad pikaajalise hoolduse teenuste statistikat olemasolevate ressursside ja teenuste kasutamise kohta, sh voodikohtade arvu kõikide teenust vajavate sihtgruppide jaoks ööpäevaringsetes hoolekandeasutuses. Eraldi ei eristata psüühikahäirega inimeste asutusi ja ülejäänud asutusi. Rahvusvaheline statistika nimetab neid asutusi „residental long-term care

facilities“ ehk eesti kontekstis on tegemist ööpäevaringset hooldust pakkuvate asutustega.

Sarnast teenussüsteemi ja teenuskohtade jaotust, mis võimaldaks võrrelda ainult psüühikahäiretega inimeste ööpäevaringseid teenuskohti Eestis ja teistes riikides, mujal ei ole. Teenussüsteemid, korralduse alused on erinevad ning rahvusvaheline statistika ei erista sarnaselt Eestil psüühikahäirega inimestele osutatavaid hoolekandeteenuseid teistest hoolekandeteenuseid vajavatest inimestest. Seetõttu ei ole võimalik võrrelda ainult psüühikahäiretega inimeste ööpäevaringseid teenuskohtade arvu teiste riikidega

Võrreldavad on Eesti ja teiste riikide psüühikahäiretega inimeste psühhiaatrilise aktiivravi voodikohtade arv haiglates, kuid sel juhul võrdleksime tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi ning Eesti puhul ei ole seal hulgas erihoolekandeteenuse kohad. Seetõttu seda võrdlust praegu ei ole tehtud.

Mitmetes riikides on hoolekandeteenuste korraldus, sh abimeetmed psüühikahäiretega inimestele, ja sellega seotud statistilised andmed eelkõige tervishoiusüsteemi andmed. Teenused, mis on Eestis erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused psüühikahäiretega inimestele, on käsitletavad tervise valdkonna teenustena.

Statistiliselt saame kõige tõesema võrreldava ülevaate kõrvutades OECD riikide andmeid pikaajalise hoolduse andmetega. OECD kogub tervise statistika raames andmeid pikaajalise hoolduse ressursside ja teenuste kasutamise kohta, sh hoolekandeasutuste voodikohtade arvu ning asutuses ja koduses keskkonnas abimeetmeid saanud isikute kohta1.

Võrdlusesse on võetud andmed pikaajalise hooldusteenuse kohta nii kodus kui hoolekandeasutustes, sh asutuste voodikohtade arv. Enamasti sisaldab OECD statistika Eesti puhul andmeid nii KOV teenuste, erihoolekandeteenuste kui õendusabi teenuste kohta.

1 OECD Health Statistics 2019 Health policies and data, Long-term care, https://www.oecd.org/els/health-systems/long-term- care.htm

LK 3

PIKAAJALISE HOOLDUSE (LCT) ANDMETE VÕRDLUS

Eestis ei ole pikaajalise hoolduse mõistet seadusandlikul tasandil reguleeritud. Riigikantselei poolt ellu kutsutud Hoolduskoormuse rakkerühma lõppraporti soovituste kohaselt2 võiks Eestis pikaajalise hoolduse all mõista hooldust inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna nende füüsilised või vaimsed võimed on vähenenud.

Pikaajaline hooldus hõlmab tervishoiuteenuseid, isikuhooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga:

- leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle

halvenemist;

- pakkuda isikuhooldust igapäevategevustes, nagu söömine, pesemine, riietumine jm;

- abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures, nagu toidu

valmistamine, poes käimine ja igapäevaste rahaasjade korraldamine jm.

OECD statistiliste andmete kogumise metoodika kohaselt peetakse LTC-asutusteks asutusi, mis tegelevad peamiselt pikaajalise hooldusteenuse pakkumisega ning kombineerivad seal juures vajadusel õendusabi, järelevalvet või kõiki muud tüüpi hoolekande tegevusi, mis on vajalikud seal elavatele inimestele. Statistika hõlmab asutusi, kus pikaajaline hooldus on oluline tegevusala ja hooldustegevused, mida pakutakse, on segu tervise- ning sotsiaalteenustest. Sealjuures on osutatavad terviseteenused enamasti õendusabi tasemel ning pakutakse ka isikuhooldusteenuseid. Teenuste meditsiiniline osa on siiski vähem intensiivne kui see on haiglates3 . Nimetatud kirjeldus vastab kõige enam ka erihoolekandeteenuseid ööpäevaringselt pakkuvate asutuste kirjeldusele.

Ka Eesti esitab OECD statistikasse oma andmed ning need sisaldava pikaajalise hooldusteenust pakkuvate asutuste osas kõiki ööpäevaringseid teenuskoht (üldhooldus, õendushooldus, erihoolekanne, asendushooldus).

Eesti võrdluses teiste riikidega

Esmases võrdluses on esitatud Eestiga koos 11 riigi andmed asutustes osutatava pikaajalise hooldusteenuse voodikohtade arvu kohta. Kuna riikide tervise– ja hoolekande süsteemid on

2 Hooliva riigi poole. Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne. 2017 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/hoolduskoormuse_rakkeruhma_lopparuanne.pdf 3 OECD Health Statistics 2019, Definitions, Sources and Methods, https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=HEALTH_PROT

LK 4

erinevad, siis on voodikohtade arvu võrdluses esitatud riigid, keda on valdkonnaga seotud analüüsides varasemalt Eestiga võrreldud, juhul kui riikide andmed olid OECD statistikas esitatud.

Tallinna Ülikooli poolt 2016. aastal läbi viidud „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 4 võttis võrdlusesse - Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Hollandi, Ühendkuningriigid ja Rootsi. OECD statistikas puudusid andmed Rumeenia kohta ning neid ei ole esitatud.

Poliitikauuringute keskuse „Praxise“ poolt 2017. aastal läbi viidud analüüsis „Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise tulemuste hindamise raamistik“5 esitati Niesi ja jt poolt koostatud Euroopa pikaajalise hoolduse süsteemide klassifitseerimise kolm peamist mõõdet6:

• hoolduse nõudlus (nt inimeste osakaal, kes vajab pikaajalist hooldust); • mitteametliku hoolduse pakkumine (nt üksikisikute osakaal, kes hooldavad sugulasi, ja

mitme generatsioonilised leibkonnad) • ametliku hoolduse pakkumine (nt avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele, eakate

inimeste osakaal, kes saavad ametlikke hooldusteenuseid kodus või institutsioonides).

Nimetatud tunnuste alusel jaotusid Euroopa riikide süsteemid neljaks7:

1. universaalne põhjamaade hooldus, 2. standard-hooldus, 3. perekonnal põhinev hooldus 4. Kesk- ja Ida-Euroopa (ehk ka üleminekumaade) hooldus.

Eesti kuulub nende tunnuste alusel neljandasse gruppi koos Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Läti ja Leeduga. Seetõttu on pikaajalise hoolduse voodikohtade arvu võrdlusse lisatud samad riigid, juhul kui nende andmed olid OECD statistikas olemas.

Kuna Eestis on tavaks võrrelda hoolekandelist abi meie naaberriigi Soome teenustega, siis on voodikohtade arvu võrdlusesse lisatud ka Soome andmed, kes Praxise analüüsi jaotuse kohaselt kuulub universaalse põhjamaade hoolduse gruppi.

Tabelis 1 on esitatud ülal nimetatud riikide LTC hoolekandeasutuste voodikohtade arvu võrdlus, kus voodikohtade arv on arvestatud 1000 elaniku kohta, kes on 65+ ja vanemad. Samas on teenuskohtade kasutajateks kõik vanusegrupid, kui on vajadus pikaajalisele hooldusele hoolekandeasutustes. Eesti poolt esitatud andmetes on arvestatud siia hulka ka lastele pikaajalist

4 Tallinna Ülikool „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“. 2016. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 5 Praxis „Pikajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimies tulemuste hindamise raamistik“ 2017 http://www.praxis.ee/tood/di/ 6 Nies H, Leichsenring K, Mak S. The Emerging Identity of LongTerm Care in Europe. In: Longterm Care in Europe - Improving Policy and Practice. Basingstoke: Palgrave Macmillan.; 2013. p. 19–41. 7 Ilinca S, Leichsenring K, Rodrigues R. From care in homes to care at home: European experiences with (de)institutionalisation in long- term care. Vienna: European Centre for Social Welfare Policy and Research; 2015.

LK 5

hooldust pakkuvad asustused (asenduskodud). Teiste riikide andmekogumise metoodikas eraldi laste teenuste arvestust ei saanud tuvastada.

Võrreldavate 11 riigi hulgas on Eesti 2017. aasta andmete kohaselt 7-ndal kohal pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste voodikohtade arvult. Eestist on rohkem voodikohti/teenuskohti kui Hollandis, Rootsis, Soomes, Slovakkias, Ungaris, Ühendkuningriigis. Eestist vähem on teenuskohti Leedus, Tšehhis, Lätis ja Poolas (vt tabel 1).

Tabel 1. Pikaajalise hoolduse voodikohtade arvu võrdlused valitud Euroopa riikides, perioodil 2014-2017 (OECD Statistika andmebaas 2019).

Riik/Aasta 2014 2015 2016 2017

Eesti 45 46,1 45,7 45,1

Holland 82,2 78,2 76 74,8

Leedu 34,7 35 36,6 37,3

Läti 14,7 14 13,9 13,7

Poola 12,4 12,2 12 11,8

Rootsi 66,1 65,5 65 70,6

Soome 59,7 59,3 58,9 57

Slovakkia 51,2 53,1 51,9 50,3

Ühendkuningriik 48,7 47,6 46,5 45,6

Tšehhi 37,8 37,2 37,3 36,6

Ungari 48,1 47,5 46,5 45,7

Võrdluse laiendamiseks võtsime vaatluse alla kõikide OECD statistikas esitatud riikide andmed, kelle puhul oli andmete kogumise metoodika võrreldav ja andmed olid esitatud. Ka suurema hulga riikide võrdluses on Eestis pigem keskmisest vähem hoolekandeasutustes pikaajalise hooldusteenuse voodikohti. 27 riigi võrdluses on Eesti 18. kohal (vt tabel 2).

Tabel 2. Voodikohtade arv pikaajalist hooldusteenust osutavates asutustes 2014-2018, arvestatud 1000 inimese kohta 65+ elanikkonnast (OECD Statistika andmebaas 2019).

Andmed Voodikohad pikaajalist hooldust osutavates asutustes

1000 inimese kohta 65+ elanikkonnast

Aasta 2014 2015 2016 2017 2018

Riik

Kanada 49,1 48,5 56,9 55,4 54,2

Tšehhi 37,8 37,2 37,3 36,6 ..

Eesti 45 46,1 45,7 45,1 ..

Soome 59,7 59,3 58,9 57 ..

Prantsusmaa 54 53,1 52 51 ..

LK 6

Saksamaa .. 54,4 .. 54,4 ..

Ungari 48,1 47,5 46,5 45,7 ..

Island 60,1 58,3 57,1 55,5 54,1

Iirimaa 49,1 49,8 48,7 47,5 46,7

Iisrael 21,9 21,1 20 18,9 18,4

Itaalia 18,4 18,5 18,3 18,6 ..

Jaapan 24 24,3 24 24,1 ..

Korea 24,1 24,5 24,8 24,2 ..

Läti 14,7 14 13,9 13,7 ..

Leedu 34,7 35 36,6 37,3 ..

Luksemburg 85 86,3 83,7 82,8 81,9

Holland 82,2 78,2 76 74,8 ..

Uus-Meremaa 57,5 55,9 55,9 54,2 52,8

Norra 50,8 48,8 47,4 46,2 ..

Poola 12,4 12,2 12 11,8 ..

Slovakkia 51,2 53,1 51,9 50,3 ..

Sloveenia 56,8 56,1 54,7 53,6 ..

Rootsi 66,1 65,5 65 70,6 ..

Šveits 66,8 65,9 65 65,2 ..

Türgi 7,9 8 8,1 8,7 9

Ühendkuningriigid 48,7 47,6 46,5 45,6 43,8

USA 35,4 34,7 33,4 .. ..

Seega ei ole Eestis pikaajalist hooldust vajavatele inimestele voodikohtade arv suurem kui teistes Euroopa riikides. Pigem oleme teiste riikidega võrreldes keskmisest tasemest all pool.

Pikaajalise hoolduse kohtade arvu planeerimisel on oluline:

Kus pikaajalise hooldusteenust inimesele osutatakse - kas asutustes pikaajalistel hooldusteenuse kohtadel või kodus ehk väljaspool asutuste keskkonda;

Kui palju on potentsiaalselt inimesi, kes tervisliku seisund tõttu võivad vajada pikaajalise hoolduse teenuseid.

LK 7

Pikaajalise hooldusteenuse osutamise kohad

Võrdluseks on toodud Eestis teistes OECD riikides asutustes ja väljapool asutusi pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust kõikides vanusegruppides.

OECD andmete kohaselt on Eestis ja Soomes kõrgeim asutustes pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust, mõlemal riigil 1,2 % (vt tabel 3). Pisut väiksem on osakaalu % Rootsis ja Šveitsis, vastavalt 1,1%. Andmete hulka on Eesti puhul arvestatud kõik asutustes hooldusteenust saavad inimesed, sh õendusabi teenuskohtade kasutajad (õendushooldus haiglad), mis on rahastatud ja korraldatud Haigekassa poolt.

Tabel 3. Asutustes pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust 2014-2018, (OECD Statistika andmebaas 2019).

Andmed Institutsionaalseid pikaajalise hooldusteenuse saajad % populatsioonist, kõik vanusegrupid

Aasta 2014 2015 2016 2017 2018

Riik

Austria 0,7 0,7 0,7 0,7 ..

Belgia 1,6 .. .. .. ..

Kanada 0,8 0,8 0,9 0,9 0,9

Taani 0,8 .. .. .. ..

Eesti 1,2 1,2 1,2 1,2 ..

Soome 1,2 1,2 1,2 1,2 ..

Saksamaa 1 1 1 1 ..

Ungari 0,8 0,8 0,8 0,8 ..

Iirimaa 0,5 0,5 0,5 0,5 ..

Itaalia 0,7 0,7 0,7 0,8 ..

Läti 0,3 0,3 0,3 0,3 ..

Luksemburg 0,8 0,8 0,8 0,8 ..

Holland 1,5 1,2 1,2 .. ..

Uus-Meremaa 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

Norra 0,8 0,8 0,8 0,8 ..

Poola 0,3 0,3 0,3 0,3 ..

Portugal 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3

Slovakkia 0,7 0,8 0,8 0,8 ..

Sloveenia 1,1 1,1 1,1 .. ..

Hispaania 0,4 0,4 0,4 0,5 0,5

Rootsi 1,2 1,2 1,2 1,1 ..

Šveits 1,1 1,1 1,1 1,1 ..

Selline osakaalu % rahvastikust ei näita üheselt, et meil oleks liiga palju pikaajalise hoolduse kohti hoolekandeasutuses. Samuti ei näita see otseselt, et tänased asutustes pikaajalist hooldusteenust kasutavad inimesed ei vajaks ööpäevaringset abi ning oleks

LK 8

vajadus vähendada pikaajalise hoolduse voodikohti nagu on praegune trend erihoolekande ööpäevaringsete teenuskohtadega. Arvestada tuleb, millised on võimalused kasutada teisi abimeetmeid ja milline on rahvastiku potentsiaalne abivajadus lähtudes teadaolevast tervislikkust seisundist.

Viimase 4 aastaga on ööpäevaringsete teenuskohtade arv vähenenud 411 võrra, samal ajal on järjekordadesse lisandunud 230 inimest. Peamiselt on järjekordade suurenemine seotud ööpäevaringsete teenuskohtade vähenemisega.

Joonis 1. Teenuskohtade ja järjekorras olevate inimeste arvu muutus 2016-2019 a. (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas).

Kodus pikaajalise hooldusteenuse saajate hulk on Eestis väiksem võrreldes teiste riikidega. Eesti on 12. kohal 17 riigi võrdluses kodus pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaalu %-ga kogu rahvastikust (vt Tabel 5). See näitab, et Eestis on võrreldes teiste riikidega vähem koduses keskkonnas osutatavaid pikaajalise hoolduse võimalusi ja abimeetmeid.

Tabel 5. Kodus pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaal kogu rahvastikust 2014-2018, (OECD Statistika andmebaas 2019).

Andmed Pikajaline hooldus koduses keskkonnas

% populatsioonist, kõik vanusegrupid

Riik/Aasta 2014 2015 2016 2017 2018

Austria 1,3 1,2 1,2 1,2 ..

Kanada .. 2,5 2,6 .. ..

Taani 2,6 2,6 2,6 2,5 ..

Eesti 1,6 1,5 1,5 1,4 ..

3793 4313 4359

4917

2787 2690 2499 2376

470 584 699 709 566 634 937 879

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019

Teenuskohad ja järjekorrad

Toetavad erihoolekandeteenused

Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused

Ööpäevaringsete teenuste järjekorras inimesed

Toetavate teenuste järjekorras inimesed

LK 9

Soome 1,6 1,6 1,6 1,6 ..

Saksamaa 2,4 2,5 2,6 3,2 ..

Ungari 2,6 2,4 2,3 2,2 ..

Itaalia 1,4 1,5 1,6 1,7 ..

Läti 0,1 0,1 0,1 0,1 ..

Luksemburg 1,6 1,6 1,6 1,6 ..

Holland 3,2 2,2 2,2 .. ..

Uus-Meremaa 1,8 1,8 1,8 2 2

Norra 3 3,1 3,2 3,2 ..

Portugal 0,2 0,2 0,2 0,1 0,2

Slovakkia 1,5 1,6 1,6 1,5 ..

Sloveenia 1,9 1,9 1,9 .. ..

Hispaania 1,6 1,7 1,9 2 2,3

Rootsi 3,3 3,4 3,1 3,4 ..

Šveits 3,3 3,7 4,1 4,1 ..

Potentsiaalne pikaajalise hooldusteenuse vajadus

Ülaltoodud andmed ei näita üheselt, et meil oleks liiga palju pikaajalise hoolduse kohti hoolekandeasutuses. Oluliseks näitajaks vajalike teenuste ja teenuskohtade planeerimisel on puudega inimeste osakaal rahvastikust ehk inimeste osakaal, kellel on piirangud oma igapäevase eluga toimetulekul. ÜRO puuetega inimeste konventsiooni kohaselt kuuluvad puuetega inimeste hulka inimesed, kellel esinevad pikaajaliselt füüsilised, vaimsed, intellektuaalsed või sensoorsed häired, mis koosmõjus erinevate takistustega võivad takistada inimeste täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel8. Eesti puude tuvastamise põhimõtete kohaselt vajavad raske puudega inimesed kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval ning sügava puudega inimesed pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Teistes riikides ei ole puude määratlused samadel alustel, seetõttu ei ole võimalik tuua samasisulist võrdlus, kuid saab võrrelda üle 16-eluaastaste hulgas puudega inimeste osakaalu, kellel tuvastati olulisi piiranguid tegutsemisel.

Academic Network of European Disability Experts9 (ANED) raporti kohaselt oli 2015. aastal Euroopas keskmiselt üle 16-aastaste inimeste hulgas 25,3% puudega inimestest piiratud osalemise võimekusega. Samal ajal oli Eestis see näitaja 35%.

8 ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 9 European comparative data on Europe 2020 & People with disabilities

& Leisure activities & Active citizenship of people with disabilities, 2018

LK 10

Joonis 2. Puudega inimeste % 16+ vanusega elanikkonna hulgas, kellel on oluliselt piiratud osalemise võimekus, Euroopa liikmesriikides aastatel 2014-2015 (ANED raport 2018).

Eurostati andmetel on Eesti eakate osakaalult rahvastikust (elanikud vanuses 80+) Euroopa liikmesriikide hulgas, 11 kohal10 (vt joonis 3). Kui Euroopa Liidus on 80 + vanuses inimeste osakaal rahvastikust 5,4%, siis Eestis oli see 2016 a 5,1%, mis on kõrgem kui 17 liikmesriigil.

Joonis 3. Eakate, 80+vanuses inimeste osakaal rahvastikust Euroopa Liidu liikmesriikides, 2016 (Eurostat 2019).

Eurostati andmetel oli 2016. aastal Eestis tervena elatud eluaastate näitaja madalam kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmisest11. Naistel 59 ja meestel 54,4 eluaastat. Nende näitajatega oleme naiste arvestuses 28 liikmesriigi hulgas 22 ja meeste arvestuses 27 kohal (vt joonis 4).

10 Eurostat, „Over 27 million people aged 80 and over in the EU“, https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products- eurostat-news/-/EDN-20170930-1 11 Number of healthy years of life: countries compared, https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products- eurostat-news/-/DDN-20190204-1

LK 11

Joonis 4. Tervena elatud elusaastat Euroopa Liidu liikmesriikide naiste ja meeste hulgas, 2016 a (Eurostat 2019).

Samuti on Eestis 16-aastaste ja vanemate inimeste hulgas suhteliselt kõrge inimese poolt tajutud terviseseisundist tulenevate pikaajaliste piirangutega inimeste hulk12, mis on 22% elanikkonnast. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2016. aasta näitaja 17,5% (vt joonis 5).

12 Self-perceived long-standing limitations in usual activities due to health problem by sex, age and groups of country of birth, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/hlth_silc_27

LK 12

Joonis 5. Igapäevaste toimingute teostamisel terviseprobleemidest tulenevaid pikaajalisi piirangud tajunud inimeste osakaal rahvastikust 16+ vanusegrupis, Euroopa Liidu liikmesriikide elanike hulgas, 2016 (Eurostat 2019).

OECD andmete kohaselt on Eestis 2017. aastal 14,6% elanikkonnast vanusegrupis 15+ tajunud oma tervislikku seisundit halva või väga halvana. See on kõrgem kui teistes andmeid esitanud riikides. 27 riigi hulgas oleme sellega 4. kohal (vt joonis 6 ja tabel 6).

Joonis 6. Osakaal elanikkonnast vanuses 15+, kelle tajutud tervisliku seisundi hinnang on „Halb/väga halb“, 2017. aastal (OECD Statistika andmebaas 2019).

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

P õ

h ja

-M ak

ed o

o n

ia R

o o

ts i

M al

ta N

o rr

a Ii

ri m

aa Se

rb ia

B u

lg aa

ri a

K re

ek a

K ü

p ro

s Sa

k sa

m aa

Ü h

en d

K u

n in

gr ii

gi d

H is

p aa

n ia

P ra

n ts

u sm

aa B

el gi

a P

o o

la E

U k

es m

in e

T ü

rg i

U n

ga ri

L u

k se

m b

u rg

It aa

li a

T še

h h

i R

u m

ee n

ia H

o rv

aa ti

a E

es ti

L ee

d u

Sl o

va k

k ia

T aa

n i

H o

ll an

d i

P o

rt u

ga l

Šv ei

ts A

u st

ri a

Sl o

ve en

ia So

o m

e L

ät i

0 2 4 6 8

10 12 14 16 18

L ät

i L

ee d

u P

or tu

ga l

E es

ti P

oo la

U n

ga ri

Sl ov

ak ki

s T

še h

h i

Sl ov

ee n

ia L

u ks

em b

u rg

B el

gi a

Sa ks

am aa

P ra

n ts

u sm

aa A

u st

ri a

T aa

n i

N or

ra Ü

h en

d ku

n in

gr i…

H is

p aa

n is

It aa

li a

R oo

ts i

So om

e H

ol la

n d

i Šv

ei ts

Ii ri

m aa

% 15+ vanuses elanikkonnast, kelle terviseseisund on tajutav "halva/väga halvana", 2017 a

LK 13

Tabel 6. Osakaal elanikkonnast vanuses 15+, kelle tajutud tervisliku seisundi hinnang on „Halb/väga halb“, aastatel 2014-2018 (OECD Statistika andmebaas 2019).

Andmed Tajutud tervislik seisund halb/väga halb, vanuses 15+

% populatsioonist

Aasta 2014 2015 2016 2017 2018

Riik

Austria 8,9 8,8 8,1 8 8,1

Belgia 9,2 9,4 9,3 8,6 ..

Kanada 3,1 3,1 3,1 3,2 ..

Tšehhi 11,6 11,1 11,8 11,1 10,7

Taani 7,4 7,6 7,6 7,9 7,5

Eesti 16,5 15,7 14,4 14,6 ..

Soome 6,4 5,8 6 5,6 5,7

Prantsusmaa 8,3 7,8 8,1 8,3 ..

Saksamaa 8 8,3 8,3 8,4 ..

Ungari 15,9 15,8 13,3 13 11,9

Island 6,3 5,7 6,4 .. ..

Iirimaa 4 3,9 3,5 3,4 ..

Itaalia 12 12,4 7,7 5,8 ..

Läti 17,2 16,3 15,7 16,9 15,5

Leedu 17,9 17,7 17,1 16,4 ..

Luksemburg 8,3 8,7 9,6 9,3 ..

Hollandi 5,4 5,2 4,9 4,6 ..

Uus Meremaa 1,7 2,4 2,5 2,3 ..

Norra 6,9 6,4 7,7 7,2 ..

Poola 13,7 14,3 13,7 13,6 ..

Portugal 18,3 18 15,9 15,3 ..

Slovakkis 12,7 12,3 11,8 11,3 ..

Sloveenia 11 11,6 10 9,7 ..

Hispaanis 8,3 7,5 7 6,6 ..

Rootsi 4,6 4,5 5,6 5,7 ..

Šveits 4,3 4,1 4,5 4,1 ..

Ühendkuningriigid 9,1 8,7 8,9 7,1 ..

USA 2,8 2,7 2,5 2,6 ..

Vaadates koosmõjus pikaajalise hooldusteenuse voodikohtade arvu, asutustes pikaajalist hooldusteenust saavate inimeste osakaalu kogu rahvastikust ja väljapool asutusi osutatavate pikaajalise hoolduse saajate suhtarv kogu rahvastikust, tervena elatavate aastate hulka ning võttes arvesse täisealiste inimeste tervislikku seisundit, juba olemasolevate puudega inimeste osakaalu

LK 14

rahvastikust võrreldes teiste riikidega saab järeldada, et Eestis ei ole põhjendatud vähendada pikaajalise hooldusteenuse voodikohtade arvu, vaid on vaja suurendada pikaajalise hooldusteenuse võimalusi koduses keskkonnas ja väljapool hoolekande asutusi.

LK 15

Potentsiaalsete teenusekasutajate vajadused

Oktoobris-novembris 2019 viis sotsiaalkindlustusamet läbi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste lähedaste/pereliikmete ja eestkostjate küsitluse, mille eesmärgiks oli saada infot inimeste vajadustest ajal, mil järjekorras olevatele inimestele ei ole pakkuda teenuskohta.

Küsitlusega otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:

• Milline abi on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras oleval inimesel puudu, et ta tuleks kodus toime ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?

• Milline abi on pereliikmel/lähedasel/eestkostjal täna puudu, et toime tulla lähedase hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?

• Millised tegevused pereliiget/lähedast/eestkostjat seni toetanud, mida on saanud seni kasutada?

Andmekogumine toimus elektrooniliselt, lähtuti sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse järjekorra andmetest. Valimi üldkogumiks olid kõik ööpäevaringsete erihooldusteenuste järjekorras olevad inimesed, sh aktiivsed ja mitteaktiivsed, keda kokku oli 1047. Taotlus küsimustiku täitmiseks edastati erihoolekandeteenuse taotluses kontaktandmete väljal olevale e-posti aadressile. Eraldi ei kontrollitud, kas taotluses olevad andmed on muutunud, sellest tingituna ei jõudnud küsimustik kõikide adressaatideni.

Uuringule vastas kokku 104 inimest, kellest 76 (73%) olid järjekorras oleva inimese lähedased/pereliikmed ja 27 (27%) kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Vastanutest 18 olid mehed ja 86 naised. Vastanutest13 üle 74% elab järjekorras oleva inimesega samal aadressil, neist 84% on üle 46- aastased. Järjekorras olevate inimeste ja nende lähedaste vajaduste analüüsimiseks eristati küsitluses kaht sihtrühma:

1) Järjekorras olevate inimeste lähedased/pereliikmed. Need vastajad, kes vastutavad igapäevaselt järjekorras viibiva inimese hooldamise eest (77 inimest). Nendest inimestest 58 (75%) elavad teenuse järjekorras oleva inimesega koos ja 19 (25%) eraldi.

2) Kohalike omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Küsimustik edastati kohalike omavalitsuste infomeilile ning paluti edastada inimesele, kes on kõige enam kursis nende vallas viibiva ÖE teenuse järjekorras viibiva inimese teemadega. Vastas 27 inimest.

Küsitluse kokkuvõte

1. Järjekorras oleva inimese vajadused, kokkuvõte

13 Järjekorras viibiva inimese lähedane või pereliige (ei ole mõeldud KOV töötajat)

LK 16

Küsimustikus uuriti pereliikmetelt ja KOV töötajatele, milline abi on järjekorras oleval inimesel täna puudu, et ta tuleks toime ajal, mil talle ei ole pakkuda erihoolekandeteenusele kohta (siin ei ole esitatud KOV töötajate nägemust). Vastanud inimesed tõid välja (vt joonis 2), et suurim vajadus on tagada kodus elavale inimesele päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas (52%) või päevane hoiu võimalus päevakeskuses (43%). Tegevused, milles abi vajatakse on hõlmavad hooldatava järelevalvet, enesehoolduse- (27%) ja hügieenitoimingute teostamist (17%), samuti toidu valmistamist (23%) ning muid tegevusi nagu abistamist ametiasutustes asjaajamisel (26%). Oluliseks peeti ka nõustamise kättesaadavust kriisiolukordades või lähedase tervisega seotud küsimustes.

Joonis 7. Järjekorras olevate inimeste peamised vajadused.

2. Järjekorras oleva inimese pereliikme vajadused, kokkuvõte

52%

43%

36%

36%

31%

31%

27%

26%

26%

25%

23%

21%

19%

19%

18%

18%

17%

16%

16%

14%

13%

13%

12%

10%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses…

Päevane hoiu võimalus päevakeskuses.

Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet.

Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja.

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt…

Nõustamine erinevates tema tervisega seotud…

Abistaja kodus, kes aitab tal teha…

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav…

Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes.

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti…

Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel.

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia…

Perearsti koduvisiidid.

Rahaline abi, et katta eluasemega seotud kulusid.

Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel.

Abistamine eluaseme korrastamisel.

Abistaja kodus, kes aitab tal teha…

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes,…

Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel,…

Suhtlemist toetavad abivahendid.

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke…

Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või…

Koduõe nõuandeliin.

Järjekorras oleva inimese vajadused

LK 17

Järjekorras olevate inimeste lähedastelt uuriti seda, milline abi on neil täna puudu, et toime tulla lähedase inimese hooldamisega ajal, mil ta on erihoolekandeteenuse järjekorras (siin ei ole esitatud KOV töötajate nägemust).

Küsitluse tulemustest selgus, et lähedastel on vaja hooldajat ajaks, kui pereliikmed on eemal (puhkusel, haiglas vm). Samuti psühholoogilist toetust ning hooldatava tervisega seotud nõustamist. Abi peaks olema kättesaadav 24/7 nii telefonitsi kui interneti teel.

Kõige enam vastanutest vajavad kedagi, kes tagaks nende lähedasele järelevalve, hoolduse jm tegevustes osalemise ajaks, mil nad on eemal (seda nii päevasel ajal, kui ka vajadusel lühiajaliselt, sh nädalavahetustel), vt joonis 3.

Pereliikmeid aitaks nõustamine inimese poolt, kes mõistab nende olukorda (44%), kuid ka võimalus saada psühholoogilist nõustamist (32%). Nõustamine on vajalik ka lähedase tervisega seotud küsimustes (36%), mis võiks olla kättesaadav telefonitsi (32%) ja interneti teel (26%), kuid kindlasti ööpäevaringselt (üle 30%).

Joonis 8. Lähedaste vajadused

57%

44%

39%

36%

32%

32%

30%

26%

22%

19%

18%

18%

14%

14%

13%

10%

5%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja…

Nõustaja, kes toetab ja mõistab minu olukorda.

Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele…

Nõustamine minu lähedase tervisega seotud…

Nõustamine psühholoogi poolt.

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande…

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav…

Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel.

Nõustamine sama kogemusega inimese poolt…

Minu abistamine asjaajamisel erinevates…

Osalemine erivajadustega inimestele ja nende…

Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega…

Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele…

Seltsiline, kes pakub mulle vajadusel turvatunnet.

Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase…

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja…

Lähedase enda vajadused

LK 18

3. Tegevused, mis on pereliikmeid seni toetanud ja mida nad on kasutanud

Pereliikmetelt uuriti, milliseid teenuseid või abi on nad saanud siiani kasutada.

Kõige enam on kasutatud lähedaste ja pereliikmete abi ja toetust (75%) ning tegelemist lemmiktegevuste või hobidega (25%), aga ka võimalust suhelda teiste sarnases olukorras olevate inimestega tugigruppides, koolitustel vm (22%). Alla poole vastanutest on saanud kasutada päevase hoiu võimaldamiseks päevakeskuse teenust (31%), veelgi vähem on kasutatud sotsiaaltranspordi teenust arsti või rehabilitatsiooniteenusele minemiseks (21%) ja väga üksikutel juhtudel on võimalus transporditeenust kasutada poodi või sauna minekuks ja kultuuriüritustele minemiseks. See näitab selgelt, et sellised tegevused on olnud peamiselt lähedaste kanda.

Järeldused

Küsitlus tõi selgelt välja, et erihoolekandeteenuse järjekorras viibivad psüühikahäirega inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud koduses keskkonnas hoidja/hooldaja, kes tagaks järelevalve ning hooldusalased tegevused. Kõige enam vastaks selline teenus tänasele päeva- ja nädalahoiuteenuse kirjeldusele, mida on võimalik ka juba praegu osutada inimese kodus. Pereliikmed ja lähedased vajavad sellist abi ajal, mil nad töötavad, aga ka siis, kui on vaja puhata, enda haigestumise ajal vms.

Pereliikmed ja lähedaste enda vajadused on seotud eelkõige hoolduskoormusest tingitud stressi ja väsimusega ning siin tõid nad välja vajaduse saada psühholoogilist nõustamist või muud tuge sarnases olukorras olevatelt inimestelt (tugigrupid, kogemusnõustamine). Lisaks vajavad lähedased abi kriisiolukordades – vajadus on saada infot hooldatava tervisega seotud küsimustes nii telefonitsi kui interneti teel. Abi peaks olema kättesaadav ööpäevaringselt.

LK 19

Potentsiaalselt erihoolekandeteenuse süsteemis pikaajalist hooldust vajavate inimeste prognoos ja kulu eelarvele

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmetel elab Eestis 31.08.2019 seisuga 26 148 inimest, kellel on põhidiagnoosiks psüühikahäire (F-diagnoos). Neist on täisealised 20 093 inimest (vanuses 18+).

Võttes lisaks põhidiagnoosile juurde ka kõrvaldiagnoosina psüühikahäiret omavad inimesed, kellele on määratud raske ja sügav puue ning lähtudes senisest erihoolekandeteenustele õigustatud isikute psüühikahäire diagnooside spetsiifikast14 elab Eestis 26 851 inimest, kes võivad olla potentsiaalsed erihoolekandeteenuse vajajad. Neist on 31.08.2019 seisuga täisealised, vanuses 18-65 eluaastat, 14 538 inimest (vt tabel 7). Vanusegrupist 0-17 eluaastat lisanduvad järgnevatel aastatel uued pikaajalist abi vajavad noored inimesed erihoolekandeteenuste süsteemi.

Erihoolekandeteenuse vajajate potentsiaalse suuruse arvestamisel lähtume eeldusest, et käesoleval hetkel on erihoolekandeteenustele õigustatud ning seda ka vajavad täisealised, 18-65 eluaastates F- diagnoosiga inimesed, kellele on määratud raske või sügav puue. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt vajavad raske puudega inimesed kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval, ning sügava puudega inimesed ööpäevaringselt. Seega on tegemist enam abi vajavate täisealiste, psüühikahäire diagnoosi omavate inimestega.

Vanusegrupid

F-diagnoosi ja

raske/sügava puudega inimeste arv

0-15 4 700

16-17 484

Lapsed kokku 5184

18-25 1 625

26-35 2 455

36-59 7 523

60-65 2 935

Tööealised kokku: 14 538

66+ 7 129

KOKKU: 26 851

Tabel 7. Psüühikahäiret põhidiagnoosina ja kõrvaldiagnoosina omavate raske ja sügava puudega inimeste ealine jaotus ( Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 31.08.2019 seisuga).

14 Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikaatori kohaselt diagnoosigrupid F02; F31; F33; F34; F38; F39; F70; F80; F90 koos nende kõikide jaotiste ja alamjaotistega.

LK 20

Kui potentsiaalselt on teenustele õigustatud 14 538 inimest ja 31.08.2019 seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 7270 inimest, siis võib prognoosida, et teenustega on katmata potentsiaalselt 7268 inimest. Teenuseid kasutavatest inimestest on raske ja sügava puudega 6410 inimest. Nende osakaalu jaotus tänaste teenuste liikide vahel on näha tabelis 8.

Enim on raske ja sügava puudega inimesi igapäevaelu toetamise teenusel, 33,9%, ja ööpäevaringsel teenusel, 26,2% kõikidest erihoolekandeteenuse kasutajatest.

Teenuse nimetuse lühend

IET TT TE KE ÖE ÖR ÖL ÖK KOKKU

Teenuse kasutajaid kokku 2 640 797 1 086 484 1682 109 381 91 7 270

Teenusel raske/sügava puudega inimesi 2 176 642 866 467 1 679 109 381 90 6 410

Raske/sügava puudega inimeste osakaal kõikidest teenusekasutajatest 33,9% 10,0% 13,5% 7,3% 26,2% 1,7% 5,9% 1,4% 100,0%

Tabel 8. Raske ja sügava puudega teenuse kasutajate arv ja osakaal kõikidest teenusekasutajatest erinevate teenuste lõikes, 31.08.2019 seisuga (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Tuleviku prognoosi eelduseks on, et psüühikahäire ning raske ja sügava puudega inimesed, kes ei kasuta hetkel teenuseid on sarnase abivajadusega ja vajavad toetuseks samuti erinevaid teenuse liike. Samuti jaotuvad nad teenuste vahel sama proportsiooni alusel nagu täna teenuseid kasutavad raske ja sügava puudega inimesed. Sel juhul on teenustega katmata 7268 inimesele abi tagamiseks vaja juurde erinevaid teenuskohti vastavalt Tabelis 9 rea 3 „Prognoositavad puuduvad kohad raske ja sügava puudega inimestele“ jaotusele.

Jrk nr Teenus

IET TT TE KE ÖE ÖR ÖL ÖK KOKKU

1. Teenuse hind (€)

2019 a 143 120 214 432 619 893 928 1 955

2. Progn teenuskohtade vajadus R/S inimestele 4 935 1 456 1 964 1 059 3 808 247 864 204 14 538

3. Progn. puuduvad kohtad R/S inimestele 2 295 659 878 575 2 126 138 483 113 7 268

4. Progn. eelarve kulu kuus 328 215 79 088 187 914 248 471 1 315 996 123 425 448 331 221 153 2 952 593

LK 21

5. Progn. eelarve kulu aastas 3 938 580 949 056 2 254 968 2 981 652 15 791 952

1 481 100

5 379 972 2 653 836 35 431 116

Tabel 9. Prognoositav teenust vajavate inimeste jaotus erinevate teenuse liikide vahel ja eelarve vajadus, tuginedes 2019 a teenuskoha maksumustele.

Erineva toetusvajadusega inimestele on teenuste kulud erinevad. Prognoosis on arvestuse aluseks võetud erinevate tegevuste ja toetusastmetega erihoolekandeteenuste teenuskoha maksumused 2019. aastal.

Kõikidele potentsiaalselt hoolekannet vajavatele raske või sügava puudega F-diagnoosiga inimestele vajalike teenuste tagamiseks on eelarve lisavajaduseks iga aastaselt 35 431 116 eurot (vt Tabel 9).

Nende inimeste puhul on juba täna tuvastatud ööpäevaringse või vähemalt igapäevase kõrvalabi vajadus, mis näitab, et inimesed vajavad toimetulekuks sotsiaalhoolekandest abimeetmeid. Neid saab korraldada ja osutada erihoolekande teenustena või kohaliku omavalitsuse teenustena. Olulist ööpäevaringsete teenuskohtade vajaduse vähenemist ei ole näidanud ka alates 01.04.2019 SKA poolt läbi viidud inimeste toetusvajaduste hindamised.

Järeldus andmete võrdlusest ja kaardistatud vajadustest:

Vajalik on hoida vähemalt olemasolevat ööpäevaringsete teenuskohtade arvu ning suurendada erinevaid paindlikke inimese elukeskkonnas pakutavaid abivõimalusi.

LK 22

Eesti erihoolekandeteenuste süsteemi eripärast tulenev väljakutse

Rahvusvahelises praktikas ei ole teenuste jaotust erihoolekandeteenusteks ja tavalisteks hoolekandeteenusteks. Valdavalt algab inimese abistamise korraldamine esmatasandilt, kas omavalitsuse või tervishoiusüsteemi kaudu. Teenuse osutajad on spetsialiseerunud vastavalt inimeste vajadustele. Abi vajavad inimesed on pikaajalise hoolduse teenuse vajajad ja/või vaimse tervise teenuste vajajad.

Eesti eripäraks on, et erihoolekandesüsteemis on kaks suurt psüühikahäire diagnoosiga sihtgruppi, kelle abivajadus ja sellest tulenevalt teenuste tegevused ning vajadus spetsialistide pädevusele on oluliselt erinevad. Samuti on erinevad metoodilised lähenemised ja eesmärgid teenusele, teenuste kasutamise ajaline periood ja võimalikud oodatavad tulemused.

Analüüsides rahvastikus kõikide psüühikahäire diagnooside esinemist on näha psüühikahäire diagnooside hüppelist kasvu kooliealistel lastel ning langust 16 eluaastal. Teine tõusev trend algab täiseas alates 24-25 eluaastast saavutades kõrgpunkti 64-65 eluaastal. Peale seda algab järsk langus, mis on põhjendatav seoses suremusega (vt Joonis 6). Erihoolekandeteenuseid kasutab kaks suuremat psüühikahäire diagnoosigruppi - F2 (skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigrupp) ja F7 (vaimse alaarengu diagnoosigrupid), kelle vanuseline jaotus on nähtav Joonisel 9.

Joonis 9. Psüühikahäirega inimeste (F-diagnoos üldiselt) ja F2 ja F7 diagnoosiga ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste kasutajate vanuseline jaotus (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Intellektihäire ehk F7- vaimse alaarengu diagnoosigruppi kuuluvate inimeste puhul on sotsiaalteenuste, sh ööpäevaringsete teenuste, vajadus püsiv ja elukestev kogu elukaare jooksul. Sotsiaalteenuseid vajatakse loomuliku jätkuna haridusteenuste lõppedes (toimetuleku-, hooldusõpe

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 55 58 61 64 67 70 73 76 79 82 85 88 91 94 97 10 0

F, F2, F7 põhidiagnooside vanuseline jaotus

F F2 F7

LK 23

või toimetulekuõppe järgselt). See on pikaajalise hooldusteenuse vajadus. Teenuste tegevused sõltuvad sellest, millisel määral vajab inimene kõrvalabi. Tegemist on lapse- ja noorukieas hariduse ja teiste tugiteenuste abil omandatud oskuste säilitamisega ja inimese toetamisega kogu elu jooksul. Vajadus on elukestevale toimetulekuks sobivatele abimeetmetele. Need inimesed ei lõpeta kunagi sotsiaalteenuste kasutamist ja vajavad vanemate väsides või tervise halvenedes ööpäevaringselt eluasemega teenust. Elukaare edenedes hakkavad nad loomuliku bioloogilise vananemise tõttu järjest enam abi vajama.

F2 -skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvate inimeste puhul on olulisim ravi- ja rehabilitatsioonimeeskond ning kogu toetusprotsess on taastumise põhimõtetele tuginev ja käsitletav kui rehabiliteeriv tegevus – psüühikahaigusega täisväärtusliku kodanikuna elamise õpetamine. Inimene haigestub nooruki ea lõpus või täiskasvanu ea alguses ning vajab multidistsiplinaarset meeskonda ehk Eesti rehabilitatsioonimeeskondades töötavaid spetsialiste. Teenuseid ei vajata tavaliselt ööpäevaringsete asutustena. Tegevusjuhendaja on selles meeskonnas pigem kui tugiisik ning vaid üks võimalik sotsiaalvaldkonna spetsialistidest. Ööpäevaringset hooldust jääb see sihtgrupp vajama juhul kui ravi- ja taastumist toetav sekkumine ei ole õigeaegne või ei saavutata haigusteadlikkust, mille tõttu ei ole võimalik taastumise eesmärke ellu viia. Bioloogilise vanaduse tõttu võivad inimesed vajada vanemas eas ööpäevaringseid teenused nagu kõik eakad inimesed.

Seetõttu on täna erihoolekandesüsteemis olevatele inimestele vajalik tagada kahte erinevat suunda.

LK 24

Lahendused *Sihtgrupp väljub erihoolekande süsteemist üldhooldusteenusele;

*Tänased teenuseosutajad kvalifitseeruvad üldhooldusteenuse osutajateks;

*Õendusteenuse osutamine rahastatakse haigekassast ja toetatakse koostöö korraldamisel;

Lahendamata:

*Üldhooldusel inimene tasub teenuse eest ise, erihoolekandel tasub vaid toitlustuse ja majutuse eest. Kes katab ülejäänud kulud?

*Erihoolekande kulumudelisse rehabilitatsioonispetsialisti ressurss;

*Teenuseosutaja sõltuvalt sihtgrupist valib meeskonda ise rehabilitatsioonispetsialisti

*Erihoolekanne võrdsustub sisuliselt rehabilitatsiooni teenusega, seetõttu pole rehateenuseid vaja taotleda.

Tänased probleemid rakendamisel *Teenustel õigustatult inimesed, kes vajavad kvaliteetset hooldust,

mitte erihoolekannet, kuna üldhooldusel pole tagatud oskuste säilitamine ja toetus päevase aja sisustamisel.

*Õendustegevuste tagamine ebaühtlane;

*Pigem kvalifitseeritud hooldajate vajadus, mitte tegevusjuhendajate.

*Teenustel puuduvad rehabilitatsioonipädevusega spetsialistid;

*Inimesed taotlevad lisaks rehabilitatsiooniteenuseid;

*Tegevusjuhendajad madala kvalifikatsiooniga;

*Teenustel inimesed, keda teenuseosutaja ei oska toetada.

Teenuse kasutamise periood

Elukestev Ajaliselt individuaalne vajadus. Liiguvad suurema toetusega

teenustelt kergematele.

Tegevused Elukestev toetus, juhendamine, hooldus, sh õendushooldus,

järelevalve ning oskuste säilitamine (habilitatsioon). Haigusest taastumise toetamine, oskuste taasõpetamine, uue

elueesmärgi leidmine, arendamine ehk rehabilitatsioon.

Sihtgrupp

I Sihtgrupp:

F7- intellektihäire ehk vaimse alaarengu diagnoosigruppi kuuluvad inimesed.

F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvad inimesed, kellel ravi ei anna tulemusi,

haigusteadlikkust ei teki ja taastumine ei ole võimalik.

II Sihtgrupp:

F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete ja teiste psüühikahaigustega inimesed, kes on esmakordselt haigestunud ja/või varasema eluperioodi jooksul diagnoosi saanud inimesed.

Eesmärk

Elukestvalt toetatud ja võimetekohaselt tegus inimene Võimalikult kvaliteetne elu vaimse tervise diagnoosiga elades – areng patsiendist kodanikuks

Erihoolekanne kui

Pikaajalise hooldusteenussüsteemi osa Vaimse tervise teenussüsteemi osa

LK 25

Praegused erihoolekande tegevused ja eesmärgid on sotsiaalhoolekande seaduses ja selle seletuskirjas sõnastatud kui inimese arendamine, hooldamine, toimetuleku oskuste õpetamine, iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning inimene peab ise aktiivselt teenuse ajal osalema ja panustama teenuse tegevustesse.

Tänase sõnastuse kohaselt on erihoolekandesüsteem nii pikaajalise hooldussüsteemi kui ka vaimse tervise teenussüsteemi osa. Samas ei ole mõlema süsteemi tegevusi võimalik erihoolekandesüsteemis oleva personaliga ellu viia.

Pikaajalise hooldussüsteemi osana on ööpäevaringsetel teenustel vajalikud kvalifitseeritud hooldajad ja õendustöötajad. Tegevusjuhendajad on ööpäevaringsetel teenustel tegevuste juhid, kuid mitte hooldustöötajad. Samuti on tegevusjuhendajad oluline personal väljapool ööpäevaringseid teenuseid.

Vaimse tervise teenussüsteemi tegevuste elluviimiseks on teenustel puudu rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid. On võimalik arvestada tänasesse erihoolekande kulumudelisse ühe lisaspetsialisti töötasu. Konkreetse rehabilitatsioonispetsialisti saab teenuseosutaja ise vastavalt oma sihtgrupile valida. Sel juhul ei ole erihoolekande kasutajad enam õigustatud taotlema eraldi rehabilitatsiooniteenuseid. Vajalikud rehabilitatsioonitegevused peab saama erihoolekande raames.

TEENUSEKASUTAJATE JA JÄRJEKORRAS OLEVATE INIMESTE VANUSELINE JA DIAGNOOSIDE JAOTUS

Erihoolekandeteenuste kasutajad

18-40 aastaste teenusekasutajate hulgas on suurim hulk teenuse kasutajaid intellektipuudega - F7 vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72 (vt Joonis 10). Vähem on teenusekasutajate hulgas F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvaid inimesi.

Joonis 10. Erihoolekandeteenuse kasutajate diagnooside jaotus vanusegrupis 18-40 eluaastat (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

LK 26

Samal ajal on 40-60 aastaste teenusekasutajate hulgas suurim hulk F20 – skisofreenia diagnoosigrupp, ja vähenenud on intellektipuudega inimeste hulk (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72) (vt Joonis 11).

Joonis 11. Erihoolekandeteenuse kasutajate diagnooside jaotus vanusegrupis 40-60 eluaastat (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Erihoolekandeteenuse kasutajate vanuseline jaotus näitab, et igapäevaelu toetamise teenuse kasutajate hulgas on rohkem tööealisi inimesi, vanuses 18-59. Ööpäevaringsete teenuste kasutajate hulk kasvab alates 36-eluaastast. Vanusegrupis 66+ on juba enamus teenusekasutajatest ööpäevaringsel teenusel ( vt Joonis 12).

Joonis 12. Erihoolekandeteenuse kasutajate vanuseline jaotus erinevatel teenuse liikidel (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Diagnooside ja teenusel olevate inimeste vanuselisest jaotusest järeldub, et enamus F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvatest inimestest jõuavad erihoolekandeteenusele pigem 40-dates eluaastates ja siis vajavad nad juba ööpäevaringset abi. Samal ajal kui

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

18-25 26-35 36-59 60-65 66+

Teenusekasutajate vanuseline jaotus erihoolekandeteenustel

IET TT TE KE ÖE EBA LIIT KOH

LK 27

intellektipuudega inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72) jõuavad erihoolekandeteenustele kohe peale haridustee lõppu. Vanemas vanusegrupis nende osakaal väheneb, kuna inimeste eluiga on lühem.

Erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed

Erihoolekandeteenuse järjekorras on kõige enam inimesi vanuses 36-59 eluaastat. Nooremates vanusegruppides, 18-35 eluaastat, on inimesed jaotunud ühtlasemalt kõikide teenuse liikide järjekordade vahel. Alates vanusest 36+ on kõige rohkem inimesi ööpäevaringse teenuse järjekorras (vt Joonis 13).

Joonis 13. Erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste vanuseline jaotus teenuse liikide vahel (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Järjekorras olevate inimeste diagnooside jaotus teenuse liikide vahel näitab, et intellektipuudega inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72) on jaotunud ühtlaselt erinevate toetavate teenuste ja ka liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuse järjekordade vahel. Samuti on neid rohkem kogukonnas elamise teenusele. Samal ajal kui F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvaid inimesi on toetavatele teenuste järjekorras vähe ning suurem osa on ööpäevaringse erihoolekande teenuse järjekorras.

0

50

100

150

200

250

300

350

18-25 26-35 36-59 60-65 66+

Erihoolekandeteenustele järjekorras olevate inimeste vanuseline jaotus

IET TT TE KE ÖE EBA LIIT KOH

LK 28

Joonis 14. F2 ja F7 diagnoosigruppi kuuluvate inimeste arvu jaotus erihoolekandeteenuse liikide järjekorra vahel (Sotsiaalkindlustusameti andmebaas, 2019).

Teenusekasutajate ja järjekorras olevate inimeste vanuseline ja diagnooside jaotuse tendents viitab asjaolule, et nooremas eas ei ole F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvad inimesed saanud oma vajadustele vastavat abi, mille tõttu on nende toimetulekuoskused oluliselt vähenenud, tõenäoliselt ei ole nad suutnud täita sealjuures oma kohustusi pere, õppimise ja/või töö ning eluasemega seonduvalt. Tagajärjeks on oluliselt suurenenud abivajadus, puuduv turvaline elukoht, mille tõttu on vajadus eluaset tagavale ööpäevaringsele teenusele.

Samuti näitab diagnoosigruppide jaotus, et kogukonnas elamise teenuse kohtadele on järjekorras F7 - intellektipuudega inimesed (vaimse alaarengu diagnoosigrupid F70, F71, F72), kes on elukestva toetuse vajajad ning jäävad teenusele pikaajaliselt. Teenuselt ei lahkuta ja uute inimeste liikumine järjekorrast teenusele on väga aeglane. F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvate inimeste erihoolekandeteenustele saamisel ja koostöös rehabilitatsioonispetsialistidega on suuremal osal inimestel võimalus parandada toimetulekuoskusi ja nad saavad liikuda väiksema toetusega teenusele.

Järeldus: F2 - skisofreenia ja skisotüüpsete häirete diagnoosigruppi kuuluvate inimestele on vaja tagada vajalikud vaimse tervise teenused kohe peale haigestumist nooremas eas, et vähendada ööpäevaringsete teenuste vajadust.

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

1 12.11.2019

Küsitluse eesmärk ja sihtrühm

Oktoobris-novembris 2019 viis sotsiaalkindlustusamet läbi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras olevate inimeste lähedaste/pereliikmete ja eestkostjate küsitluse, mille eesmärgiks oli saada infot inimeste vajadustest ajal, mil järjekorras olevatele inimestele ei ole pakkuda teenuskohta.

Küsitlusega otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:

• Milline abi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras oleval inimesel puudu, et ta tuleks kodus toime ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras? (vt lisa 1)

• Milline abi on pereliikmel/lähedasel/eestkostjal täna puudu, et toime tulla lähedase hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras? (vt lisa 2)

• Millised tegevused pereliiget/lähedast/eestkostjat seni toetanud, mida on saanud seni kasutada? (vt lisa 3)

Andmekogumine toimus elektrooniliselt, lähtuti sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse järjekorra andmetest. Valimi üldkogumiks olid kõik ÖE, ÖEL ja ÖER-i järjekorras olevad inimesed, sh aktiivsed ja mitteaktiivsed, keda kokku oli 1047. Taotlus küsimustiku täitmiseks edastati erihoolekandeteenuse taotluses kontaktandmete väljal olevale e-posti aadressile. Eraldi ei kontrollitud, kas taotluses olevad andmed on muutunud, sellest tingituna ei jõudnud küsimustik kõikide adressaatideni. Järjekorras viibivate isikute lähedastele saadeti küsimustik 17.10. ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele nädal hiljem. Küsimustik ei olnud kohandatud asutuse töötajale vastamiseks sobivaks, seetõttu eeldasime, et vastajaid ei ole palju.

Lõpuks vastas uuringule kokku 104 inimest, kellest 76 (73%) olid järjekorras oleva inimese lähedased/pereliikmed ja 27 (27%) kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Vastanutest 18 olid mehed ja 86 naised.

Joonis 1. Vastanute vanuseline ja sooline jaotus Üle 42% vastanutest jääb vanusesse 46-55 eluaastat, vanuses 56-65 eluaastat oli 27% vastanutest ning vanemaid kui 66 oli 3 vastajat (joonis 1).

0

5

16

45

25

3

2

2

7 5

23

14

38

20

10

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

19-25 26-35 36-45 46-55 56-65 66+

Vastanute vanuseline ja sooline jaotus

vastanute arv mees naine

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

2 12.11.2019

Vastanutest1 üle 74% elab järjekorras oleva inimesega samal aadressil, neist 84% on üle 46- aastased. Järjekorras olevate inimeste ja nende lähedaste vajaduste analüüsimiseks eristati küsitluses kaht sihtrühma:

1) Järjekorras olevate inimeste lähedased/pereliikmed. Need vastajad, kes vastutavad igapäevaselt järjekorras viibiva inimese hooldamise eest (77 inimest). Nendest inimestest 58 (75%) elavad teenuse järjekorras oleva inimesega koos ja 19 (25%) eraldi.

2) Kohalike omavalitsuse sotsiaal- või muu valdkonna spetsialistid. Küsimustik edastati kohalike omavalitsuste infomeilile ning paluti edastada inimesele, kes on kõige enam kursis nende vallas viibiva ÖE teenuse järjekorras viibiva inimese teemadega. Vastas 27 inimest.

Küsitluse kokkuvõte

1. Järjekorras oleva inimese vajadused, kokkuvõte Küsimustikus uuriti pereliikmetelt ja KOV töötajatele, milline abi on järjekorras oleval inimesel täna puudu, et ta tuleks toime ajal, mil talle ei ole pakkuda erihoolekandeteenusele kohta (siin ei ole esitatud KOV töötajate nägemust).

Vastanud inimesed tõid välja (vt joonis 2), et suurim vajadus on tagada kodus elavale inimesele päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas (52%) või päevane hoiu võimalus päevakeskuses (43%). Tegevused, milles abi vajatakse on hõlmavad hooldatava järelevalvet, enesehoolduse- (27%) ja hügieenitoimingute teostamist (17%), samuti toidu valmistamist (23%) ning muid tegevusi nagu abistamist ametiasutustes asjaajamisel (26%).

Oluliseks peeti ka nõustamise kättesaadavust kriisiolukordades või lähedase tervisega seotud küsimustes.

1 Järjekorras viibiva inimese lähedane või pereliige (ei ole mõeldud KOV töötajat)

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

3 12.11.2019

Joonis 2. Järjekorras olevate inimeste peamised vajadused.

Mitmed vastajad kasutasid võimalust kirjutada lisaks etteantud küsimustele veel täiendavalt oma mõtteid ja ootuseid. Vastused on muutmatul kujul esitatud siin (siin on toodud nii pereliikmete kui ka KOV töötajate vastused):

Praegusel hetkel on eestkostetaval puudu riigi poolt ettenähtud ja riigi poolt finantseeritud ööpäevaringne hooldusteenus ehk siis riigi poolt tagatav teenus on puudu.

Sallimine ümbritsevate poolt, erivajadustega kaasnevate vajaduste mõistmine. Kohutavalt väsitav on tõdeda, et ka teenuse pakkujad kohtlevad erivajadusega inimest objektina, justkui esemena mitte inimesena. Oodatakse, et just erivajadustega inimene kohaneb pakutavate tingimustega, mitte ei püüta mõista ja luua erivajadusega inimesele sobivaid tingimusi.

52%

43%

36%

36%

31%

31%

27%

26%

26%

25%

23%

21%

19%

19%

18%

18%

17%

16%

16%

14%

13%

13%

12%

10%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas.

Päevane hoiu võimalus päevakeskuses.

Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet.

Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja.

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande…

Nõustamine erinevates tema tervisega seotud…

Abistaja kodus, kes aitab tal teha…

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav…

Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes.

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti juures…

Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel.

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia…

Perearsti koduvisiidid.

Rahaline abi, et katta eluasemega seotud kulusid.

Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel.

Abistamine eluaseme korrastamisel.

Abistaja kodus, kes aitab tal teha hügieenitoiminguid,…

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes,…

Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel, toetuste…

Suhtlemist toetavad abivahendid.

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke kulusid -…

Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või söötmisel.

Koduõe nõuandeliin.

Järjekorras oleva inimese vajadused

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

4 12.11.2019

Saan kõigega hakkama olukorras, kus on võimalik asju ette planeerida. Täiesti puudub lahendus olukorras kui hooldajana ise haigestun. Nt. pimesoole operatsioon minul. Ametil võiks olla "kriisikodu" kuhu paigutada hooldatav ootamatuste korral piiratud ajaks.

Hetkel kasutab igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuna. Sellega oleme väga rahul, kuid Pärnus kaob ära hoiu võimalus nädalavahetusel (Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus alates 2020 enam seda teenust ei paku) ja Pärnu Sotsiaalkeskus ütleb, et nemad nädalavahetustel ei tööta. Vahel harva vajame hoidu ka nädalavahetustel.

Kutsun juuksurit koju, et poeg saaks soengu tehtud, habe ajatud, küüned lõigatud Mu laps viibib juba erihoolekande teenusel, aga kuna see koht asub väga kaugel,

siis pole mul võimalik teda külastada nii tihti kui sooviksin. Ravimite manustamine iga päev. Parem kui haige inimine saab, kegi, õpetaja oppid kasutada interneti, annab interneti

kurssid. 2. Parem kui haige inimine on Tallinna elanik, siis holdekodu koht Tallinna lähedal, et sugulased saavad käija, vadata inimine. 3. Ei nii suur holdekodu järjekord.4. Anna voimalus haige inimine teha mingit tööd. Organizeerida kohal töökoht, tööaeg.

Märgitud abi on küll olemas, kuid aeg mil eestkostetav saab seal viibida ei ole piisav. (9 tundi nädalas)

Ühissaun kahjuks välistatud kuna täiskasvanud poeg vajab abi. Tekib küsimus kas keegi selle peale mõtleb?

Muuta seadust, et iga kuu on KÕIK tööpäevad hoiuteenusega kaetud. Praegu on jäigalt iga kuu 21 hoiupäeva, tööpäevi sõltuvalt kuust aga kohati rohkem.

Meie 21 aastane poja küll käib päevahoius ja seda kolm korda nädalas. Seda on muidugi vähe ja seda kella üheksast kolmeni, aga vajadus oleks vähemalt kella viieni, et saaks natuke normaalsemalt tööl käia. Jah kodu ümberehitamisega on muidugi raskusi, aga suurem mure on meil see, et maja puhub talvel läbi ja oleks vaja soojustada, mis käib siiamaani üle jõu rahaliselt. Kuna Tanel meil ei kõnni ega istu iseseisvalt, siis veedab ta palju aega põrandal, mis jällegi talve saabudes läheb külmaks. Maja meil kahe pere peale. Meie valdustes on esimene korrus, mis vaja soojustada.

Ööpäevaringne abistamine ja hooldamine selleks ettenähtud asutuses (hoolduskeskuste puudus).

Tugiisikuteenus, kes tagab hooldatavale järelevalve, et eestkostja saaks käia tööl. Hetkel saan kõigega ise hakkama Kodus ja ka asjaajamistel abistan mina. Võimalus kasutada ajutist ööpäevaringset hoidu, nt kui perega reisile läheme. Võlanõustamisteenus ja juriililine abi Viibib üldhooldusteenusel, kus puudub personal, kellel oleksid nõustamis ja

suunamisoskused mis puudutavad isikut, kes vajab erihoolekandeteenust. Praegusel hetkel on eestkostetaval puudu riigi poolt ettenähtud ja riigi poolt

finantseeritud ööpäevaringne hooldusteenus ehk siis riigi poolt tagatav teenus on puudu.

Eluase ja ööpäevaringne järelevalve ning nõustamine Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid on suunatud nii

kauaks üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 44-aastane ja tegelikult ei peaks viibima eakate keskel. Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei ole temaga lähedases suhtes. Seltsilise all pidasime silmas tegevusjuhendajat, kes erihoolekandeteenusel on olemas.

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

5 12.11.2019

Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Klient on vaimupuude ja psüühikahäirega ning ta on varasemalt elanud sotsiaalkorteris koos erinevate teenustega, kuid tema abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate teenustega katta. Ta kannab karistust vanglas ning ta on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras 500+. Isikul on võimalik ennetähtaegselt vabaneda, kui tal oleks eluase. Varjupaigas vms teenusel ei saa ta hakkama, samuti on ta ohtlik teistele. Üldhooldusteenusele me teda samuti teiste turvalisuse tagamiseks ei suuna.

Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eelisjärjekorras. Ta viibis varasemalt Valkla Kodus, kohtumäärust ei pikendatud. SKAl ei olnud isikule pakkuda koheselt ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on ta suunatud nii kauaks üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 37-aastane ja tegelikult ei peaks viibima eakate ja dementsete keskel.

Isik on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eelisjärjekorras. Ta viibis varasemalt Valkla Kodus, kohtumäärust ei pikendatud. SKAl ei olnud isikule pakkuda koheselt ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on ta suunatud nii kauaks üldhooldusteenusele (omavalitsuse rahalistest vahenditest), kus tagatakse järelevalve, ravi ja hooldus. Ta on 58-aastane füüsiliselt terve isik ja tegelikult ei peaks viibima eakate ja dementsete keskel.

Tegemist on kohaliku omavalitsuse eestkostel oleva isikuga, kes elab oma kodus. Ta on ÖH järjekorras 300+ kohal. Tal on alkoholiprobleemid, liikumisraskused, pidamatus ja psüühikahäire. Ta elab üksinda ja puuduvad lähedased, kes suudaksid ja sooviksid abistada. Tal on tõsised probleemid enesehügieeniga, elab antisanitaarsetes tingimustes ning ta ei võimalda endale erinevaid teenuseid pakkuda. Lisaks teenuseosutajad ei ole nõus seal teenuseid pakkuma.

2. Järjekorras oleva inimese pereliikme vajadused, kokkuvõte

Järjekorras olevate inimeste lähedastelt uuriti seda, milline abi on neil täna puudu, et toime tulla lähedase inimese hooldamisega ajal, mil ta on erihoolekandeteenuse järjekorras (siin ei ole esitatud KOV töötajate nägemust).

Küsitluse tulemustest selgus, et lähedastel on vaja hooldajat ajaks, kui pereliikmed on eemal (puhkusel, haiglas vm). Samuti psühholoogilist toetust ning hooldatava tervisega seotud nõustamist. Abi peaks olema kättesaadav 24/7 nii telefonitsi kui interneti teel.

Kõige enam vastanutest vajavad kedagi, kes tagaks nende lähedasele järelevalve, hoolduse jm tegevustes osalemise ajaks, mil nad on eemal (seda nii päevasel ajal, kui ka vajadusel lühiajaliselt, sh nädalavahetustel), vt joonis 3.

Pereliikmeid aitaks nõustamine inimese poolt, kes mõistab nende olukorda (44%), kuid ka võimalus saada psühholoogilist nõustamist (32%). Nõustamine on vajalik ka lähedase tervisega seotud küsimustes (36%), mis võiks olla kättesaadav telefonitsi (32%) ja interneti teel (26%), kuid kindlasti ööpäevaringselt (üle 30%).

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

6 12.11.2019

Joonis 3. Lähedaste vajadused

Mitmed vastajad kasutasid võimalust anda oma ootustest ja vajadustest teada, nende vastused on muutmatul kujul esitatud siin (siin on toodud nii pereliikmete kui ka KOV töötajate vastused):

Intervallhoid äärmuslik kahjustava käitumisega autistile Minu õde hooldab praegu ema. Mina olen vaid eestkostja. Kaua 74a ema veel jõuab

(isiklikku abistajat pole vald leidnud, ema peab üksi selle koormaga toime tulema, aga kedagi ei huvita see) ? Kui ei jõua, kas pean mina siis töölt ära tulema, kuna olen eestkostja ja hoolekandeasutust pole, kuhu tema panna?

Asjaajamine on kohutavalt ajamahukas. Tihti on tunne, et asjaajamine on poole kohaga töö, näiteks eestkostja aruandlus.

Jälgimine vajadusel, kui mul on vaja nt ära sõita kuni max 7 päeva. Interneti kurssid, haige inimene oskab ja saab kasutada interneti, aitavad osta

kompjuter, läptopp, sama liituda interneti. töökoht, tööaeg.

57%

44%

39%

36%

32%

32%

30%

26%

22%

19%

18%

18%

14%

14%

13%

10%

5%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja lühikeseks ajaks kodunt ära minna (nt koduhoidja…

Nõustaja, kes toetab ja mõistab minu olukorda.

Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele sobiva abistaja.

Nõustamine minu lähedase tervisega seotud küsimustes.

Nõustamine psühholoogi poolt.

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande telefon).

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav ööpäevaringselt ja ka nädalavahetustel.

Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel.

Nõustamine sama kogemusega inimese poolt (kogemusnõustaja).

Minu abistamine asjaajamisel erinevates ametiasutustes.

Osalemine erivajadustega inimestele ja nende lähedastele suunatud tugigruppides, koolitustel…

Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega seotud kulusid.

Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele söögi tegemisel.

Seltsiline, kes pakub mulle vajadusel turvatunnet.

Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase abivahenditega seotud kulusid.

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja juhendamine.

Lähedase enda vajadused

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

7 12.11.2019

Rahaline abi, et katta ravimite ja toidu kulud. hooldatav vajab narkoosiga hambaravi - pole läheduses, riik ei kompenseeri. Kuigi mu poja käib päevahoius kolm korda nädalas on siiski peaaegu pooli asju

sellest nimekirjast vaja. Minu ema on suureks abiks. Inimest või organisatsiooni, kes valvaks lähedast, kui soovin1-3 nädalaks ära minna. Juriidiline abi Millist vastust Te ootate KOV spetsialistilt, kelle tööülesanne on korraldada

kohtumääruse alusel eestkostetava elu, hooldus ehk kõik tema eluga seonduv? Selge on see, et riik ei suuda endale võetud kohustust täita.

Kuna olen KOV spetsialist, siis mina olen end piisavalt tööalaselt kursis hoidnud ning ei saa märkida, et mul oleks abi puudu.

Kuna eestkostjaks on omavalitsus, siis selliseid probleeme ei ole Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Isiku

abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate teenustega katta ning kohalik omavalitsus tasub üldhooldusteenuse eest, kuni isik saab endale riigieelarvelise teenuse. Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei ole temaga lähedases suhtes. Kuna isik viibib riikliku teenuse järjekorras, siis tegelikult peab omavalitsus kandma teenusega seotud kulud nii kaua, kuni tuleb riiklik teenuskoht.

Kliendil ei ole lähedasi, eestkostjaks on määratud kohalik omavalitsus. Isiku abivajadust ei ole võimalik kodus toetavate teenustega katta. SKA hinnangul vajab ta ööpäevaringset erihoolekandeteenust, kus on tagatud järelevalve. Vanglas on ta olnud väga kontrollitud keskkonnas ning seal ta tuleb toime, mistõttu ei ole põhjendatud hetkel ka kinnisesse erihooldusteenusele suunamine.

Oleme suunanud kliendi üldhooldusteenusele, mille kulusid tasub omavalitsus, sest isiku enda sissetulekutest ei piisa teenuse eest tasumiseks. Isik vajab tegelikult erihoolekandeteenust koos järelevalvega.

Üldhooldusteenusel viibiva isiku puhul, kelle eestkostja on omavalitsus, on küsimustikule keeruline vastata, sest tegemist ei ole meile lähedase isikuga ja me ei ole temaga lähedases suhtes. Kuna isik viibib riikliku teenuse eelisjärjekorras, siis tegelikult peab omavalitsus kandma tema vajadustele mittesobiva teenusega seotud kulud nii kaua, kuni tuleb riiklik teenuskoht. Isikul ei ole kodu ega lähedasi, tema abivajadust ei ole võimalik katta kodustes tingimustes erinevate toetavate teenustega, sest tal on ööpäevaringne järelevalve vajadus.

Klient on kohaliku omavalitsuse eestkostel, kuid ei võimalda endale toetavaid teenuseid pakkuda. Eestkostjale ei ole ette nähtud vahendeid eestkoste teostamiseks. Ta haiseb ning elab antisanitaarsetes tingimustes, mistõttu on erinevate teenuste osutamine võimatu (Sotsiaaltransport, koduõde, koduteenused jne).

3. Tegevused, mis on pereliikmeid seni toetanud ja mida nad on kasutanud

Pereliikmetelt uuriti, milliseid teenuseid või abi on nad saanud siiani kasutada.

Kõige enam on kasutatud lähedaste ja pereliikmete abi ja toetust (75%) ning tegelemist lemmiktegevuste või hobidega (25%), aga ka võimalust suhelda teiste sarnases olukorras olevate inimestega tugigruppides, koolitustel vm (22%). Alla poole vastanutest on saanud kasutada päevase hoiu võimaldamiseks päevakeskuse teenust (31%), veelgi vähem on kasutatud sotsiaaltranspordi teenust arsti või rehabilitatsiooniteenusele minemiseks (21%) ja väga üksikutel juhtudel on võimalus transporditeenust kasutada poodi või sauna minekuks ja

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

8 12.11.2019

kultuuriüritustele minemiseks. See näitab selgelt, et sellised tegevused on olnud peamiselt lähedaste kanda.

Siit järeldub, et pereliikmete toetamine on väga oluline!

Mitmed vastanud kasutasid võimalust ja andsid teada, millised on nende vajadused ja ootused. Vastused on muutmatul kujul esitatud siin:

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiu teenusena pakub tuntavat abi ja kergendab olukorda. Kommentaar järgmise küsimuse (töötamise) kohta: töötamine on võimalik tänu päevahoiu teenusele ja peresisesele tugivõrgustikule. Ainult tänu sellele, et saan koduse keskkonna iga päev vähemalt 8 tunniks vahetada töökeskkonna vastu, suudan vaimselt vastu pidada, kuigi füüsiliselt on veelgi raskem.

Ka praegu on päris palju võimalusi oma elu kergendamiseks tugisüsteemide näol. Hooldajal on vaja endal süstemaatiliselt selgeks teha kõik oma võimalused. Mis nõuab aega, süsteemsust, nutikust ja ka piisavalt selgroogu. Pean nentima, et kui oma õigusi ise ei tea siis on informatsioon nii KOV kui ka sots. kindlustus ametist tihti lünklik ja ebapiisav ja vahel ka eksitav.

Ei olegi mingit abi siiani saanud. Haigekassa elupuhuse hambaravi korraldamisel. Õenduse teenus Järvel läbi

sugulase. Peale pensionile jäämist kadusid kõik toetused sots.süsteemi poolelt!!!!!!!!! Tugiisiku teenus, nii tööalase kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus,

haridusasutused, MTÜ-de korraldatavad noortelaagrid. NB! Valikvastused, mis puudutavad rahalist tuge, on segadusseajavad - milliseid rahalisi toetusi siin peaks arvestama? Puudetoetust, töövõimetoetust, töövõimetuspensioni, elatist, KOV toetust, lähedaste panust, kõiki neid?

Riik (lisaks vallavalitsusele) peaks toetama rahaliselt. Miks teeb riik otsuseid, aga kohta anda ei suuda abivajajale.. - siis aidaku maksta kallist hooldekodu vähemalt. Hooldekodu koha otsingul ei aita lähedast küll mitte keegi.

Ööpäevaringse intervallhoiu võimalus Minu lähedane on erihoolekandeteenuste järjekorras viibimise ajal olnud

erihoolekandeteenusel (ööpäevaringne erihooldusteenus), seega mul pole kogemust, kuidas oleks siis, kui ta peaks oma järjekorda ootama kodus.

Mingit abi pole kuskilt saada. Tugiisik, kes saadab teenuste saamisel, kui ise tööl olen. Minu lähedase igapäevane transport päevakeskusesse ja tagasi.

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

9 12.11.2019

KOKKUVÕTE

Küsitlus tõi selgelt välja, et erihoolekandeteenuse järjekorras viibivad psüühikahäirega inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud koduses keskkonnas hoidja/hooldaja, kes tagaks järelevalve ning hooldusalased tegevused. Kõige enam vastaks selline teenus tänasele päeva- ja nädalahoiuteenuse kirjeldusele, mida on võimalik ka juba praegu osutada inimese kodus. Pereliikmed ja lähedased vajavad sellist abi ajal, mil nad töötavad, aga ka siis, kui on vaja puhata, enda haigestumise ajal vms.

Pereliikmed ja lähedaste enda vajadused on seotud eelkõige hoolduskoormusest tingitud stressi ja väsimusega ning siin tõid nad välja vajaduse saada psühholoogilist nõustamist või muud tuge sarnases olukorras olevatelt inimestelt (tugigrupid, kogemusnõustamine). Lisaks vajavad lähedased abi kriisiolukordades – vajadus on saada infot hooldatava tervisega seotud küsimustes nii telefonitsi kui interneti teel. Abi peaks olema kättesaadav ööpäevaringselt.

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

10 12.11.2019

Lisa 1.

Küsimuse nr 1 (Milline abi on järjekorras oleval inimesel täna puudu, et ta tuleks toime ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?) vastused:

Vastus Vastuse valinud inimeste arv

Vastuse valinud inimeste osakaal

Lähedane /pereliige

KOV tööta ja

Lähedane /pereliige

KOV tööta ja

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav ööpäevaringselt ja ka nädalavahetustel.

20 18 26% 67%

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande telefon).

24 12 31% 44%

Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel. 0 0 0% 0% Päevane hoidja või hoiu võimalus koduses keskkonnas.

40 13 52% 48%

Päevane hoiu võimalus päevakeskuses. 33 14 43% 52% Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel. 10 6 13% 22% Nõustamine ja abistamine abivahendite kasutamisel.

4 5 5% 19%

Põetus- ja hooldusabivahendid. 7 4 9% 15% Tõstmist kergendavad abivahendid. 7 2 9% 7% Liikumist toetavad abivahendid. 5 4 6% 15% Suhtlemist toetavad abivahendid. 11 1 14% 4% Kuulmist parandavad abivahendid. 0 1 0% 4% Nägemist- ja lugemist abistavad abivahendid. 3 1 4% 4% Koduõe visiidid. 6 7 8% 26% Perearsti koduvisiidid. 15 7 19% 26% Koduõe nõuandeliin. 8 5 10% 19% Nõustamine erinevates tema tervisega seotud küsimustes.

24 8 31% 30%

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia arsti juures või rehabilitatsiooni teenustel.

19 5 25% 19%

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia kultuuriüritustel või veeta mujal vaba aega.

16 10 21% 37%

Transpordi korraldamine, et ta saaks käia poes, juuksuris, saunas vms.

12 9 16% 33%

Saatmine meditsiini- jm asutuste külastamisel. 14 8 18% 30% Abistaja kodus, kes aitab tal teha esesehooldustoiminguid, sh pesemine, riietumine, juuste lõikus, maniküür.

21 8 27% 30%

Abistaja kodus, kes aitab tal teha hügieenitoiminguid, sh puhastamine, mähkmete vahetamine jms.

13 6 17% 22%

Abistaja kodus, kes aitab teda söögi tegemisel. 18 9 23% 33% Abistaja kodus, kes aitab teda söömisel ja/või söötmisel.

9 5 12% 19%

Nõustaja, kes toetab ja mõistab lähedase eripära. 0 0 0% 0% Seltsiline, kes pakub lähedasele turvatunnet. 28 15 36% 56%

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

11 12.11.2019

Kodu ümber ehitamine, et tal oleks parem liikuda kodustes ruumides.

5 4 6% 15%

Kodu ümber ehitamine, et tal või temaga oleks parem läbi viia hügieenitoiminguid.

6 4 8% 15%

Rahaline abi, et palgata sobiv abistaja. 28 10 36% 37% Rahaline abi, et katta abivahenditega seotud kulusid.

5 5 6% 19%

Rahaline abi, et katta igapäevaeluks vajalikke kulusid - toit, riided, internet- ja telefonikulud.

10 4 13% 15%

Rahaline abi, et katta eluasemega seotud kulusid.

15 7 19% 26%

Abi asjaajamisel erinevates ametiasutustes. 20 6 26% 22% Abi kommunaal- ja muude maksete tasumisel, toetuste taotlemisel.

12 5 16% 19%

Abistamine eluaseme korrastamisel. 14 11 18% 41%

Vastanud inimesi kokku 77 27

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

12 12.11.2019

Lisa 2

Küsimuse nr 2 (Milline abi on pereliikmele/lähedasele täna puudu, et toime tulla lähedase hooldamisega ajal, kui ta on erihoolekandeteenuse järjekorras?) vastused:

Vastus Vastuse valinud inimeste arv

Vastuse valinud inimeste osakaal

Lähedane/pereli ige

KOV töötaj a

Lähedane/pereli ige

KOV töötaj a

Osalemine erivajadustega inimestele ja nende lähedastele suunatud tugigruppides, koolitustel või loengutel.

14 12 18% 44%

Nõustamine sama kogemusega inimese poolt (kogemusnõustaja).

17 8 22% 30%

Nõustaja, kes toetab ja mõistab minu olukorda.

34 12 44% 44%

Seltsiline, kes pakub mulle vajadusel turvatunnet.

11 8 14% 30%

Nõustamine kriisi olukordades, mis on kättesaadav ööpäevaringselt ja ka nädalavahetustel.

23 17 30% 63%

Nõustamine psühholoogi poolt. 25 12 32% 44% Nõustamine minu lähedase tervisega seotud küsimustes.

28 7 36% 26%

Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande telefon).

25 9 32% 33%

Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel.

20 8 26% 30%

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

8 6 10% 22%

Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja juhendamine.

4 7 5% 26%

Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele söögi tegemisel.

11 7 14% 26%

Minu abistamine asjaajamisel erinevates ametiasutustes.

15 10 19% 37%

Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja lühikeseks ajaks kodunt ära minna (nt koduhoidja väljakutseteenus).

44 9 57% 33%

Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele sobiva abistaja.

30 11 39% 41%

Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase abivahenditega seotud kulusid.

10 5 13% 19%

Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega seotud kulusid.

14 15 18% 56%

Vastanud inimesi kokku 77 27

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

13 12.11.2019

Lisa 3

Küsimuse nr 3 (Millised tegevused on pereliiget/lähedast seni toetanud ja mida ta on siiani saanud kasutada?) vastused:

Vastus Vastuse valinud inimeste arv

Vastuse valinud inimeste osakaal

Lähedane/per eliige

KOV tööta ja

Lähedane/per eliige

KOV tööta ja

Tugisüsteem, millele saan vajadusel loota (pere, lähedased, sõbrad).

58 20 75% 74%

Osalemine erivajadustega inimestele ja nende lähedastele suunatud tugigruppides, koolitustel või loengutel.

17 9 22% 33%

Nõustamine sama kogemusega inimese poolt (kogemusnõustaja).

9 5 12% 19%

Abistaja ja seltsiline, kes pakuks minu lähedasele turvatunnet.

7 7 9% 26%

Abistaja ja nõustaja, kes toetab ja mõistab minu lähedast.

11 5 14% 19%

Nõustamine sotsiaaltöötaja poolt kriisi jm olukordades.

12 11 16% 41%

Nõustamine psühholoogi poolt. 12 8 16% 30% Võimalus küsida nõu ja abi telefoni teel (nt nõuande telefon).

11 11 14% 41%

Võimalus küsida abi ja nõu interneti teel.

8 13 10% 48%

Võimalust tegeleda lemmiktegevuste või hobidega (nt lugemine, maalimine, aiatööd jne).

19 2 25% 7%

Päevane hoidja minu lähedasele või tema hoiu võimalus koduses keskkonnas.

8 4 10% 15%

Päevane hoiu võimalus minu lähedasele päevakeskuses.

24 8 31% 30%

Nõustamine ja abistamine abivahendite saamisel.

9 5 12% 19%

Abivahendite kasutamise alane nõustamine ja juhendamine.

10 6 13% 22%

Põetus- ja hooldusabivahendid minu lähedase jaoks.

14 7 18% 26%

Minu lähedase tõstmist kergendavad abivahendid.

4 4 5% 15%

Minu lähedase liikumist toetavad abivahendid.

7 3 9% 11%

Minu lähedase suhtlemist toetavad abivahendid.

3 2 4% 7%

Minu lähedase kuulmist parandavad abivahendid.

1 1 1% 4%

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

14 12.11.2019

Minu lähedase nägemist- ja lugemist abistavad abivahendid.

3 1 4% 4%

Koduõe visiidid. 5 5 6% 19% Perearsti koduvisiidid. 4 7 5% 26% Koduõe nõuandeliin. 3 3 4% 11% Nõustamine minu lähedase tervisega seotud küsimustes.

10 4 13% 15%

Transpordi korraldamine, et minu lähedane saaks käia arsti juures või rehabilitatsiooni teenustel.

16 7 21% 26%

Transpordi korraldamine, et minu lähedane saaks käia kultuuriüritustel või veeta mujal vaba aega.

5 6 6% 22%

Transpordi korraldamine, et minu lähedane saaks käia poes, juuksuris, saunas vms.

5 7 6% 26%

Saatja minu lähedasele meditsiini- jm asutuste külastamisel.

7 7 9% 26%

Abistaja kodus, kes aitab tal teha esesehooldustoiminguid, sh pesemine, riietumine, juuste lõikus, maniküür.

6 5 8% 19%

Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast hügieenitoimingutel, sh puhastamine, mähkmete vahetamine jms.

5 4 6% 15%

Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast söögi tegemisel.

2 5 3% 19%

Abistaja kodus, kes aitab mind minu lähedasele söögi tegemisel.

2 5 3% 19%

Abistaja kodus, kes aitab minu lähedast söömisel ja/või söötmisel.

1 3 1% 11%

Kodu ümber ehitamine, et minu lähedane saaks kodustes ruumides paremini liikuda.

4 4 5% 15%

Kodu ümber ehitamine, et minu lähedane ise või mina saaksin paremini läbi viia tema hügieenitoiminguid.

3 4 4% 15%

Rahaline abi, et saaksin palgata oma lähedasele sobiva abistaja.

7 4 9% 15%

Rahaline abi, et saaksin katta minu lähedase abivahenditega seotud kulusid.

10 3 13% 11%

Rahaline abi, et katta minu lähedase igapäevaeluks vajalikke kulusid - toit, riided, internet- ja telefonikulud.

10 3 13% 11%

Rahaline abi, et katta minu lähedase eluasemega seotud kulusid.

8 7 10% 26%

Minu lähedase abistamine erinevates ametiasutustes asjaajamisel.

4 8 5% 30%

Minu abitamine asjaajamisel erinevates ametiasutustes.

7 6 9% 22%

Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste ja nende lähedaste/eestkostjate vajaduste uuringu lühikokkuvõte

15 12.11.2019

Abi minu lähedasele kommunaal- ja muude maksete tasumisel, toetuste taotlemisel.

5 6 6% 22%

Abistamine minu lähedase eluaseme korrastamisel.

3 8 4% 30%

Inimest, kes valvaks lähedast, kui mul on vaja lühikeseks ajaks kodunt ära minna (nt koduhoidja väljakutseteenus).

7 5 9% 19%

Vastanud inimesi kokku 77 27

ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDELI

KATSETAMINE 2019-2022

KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD Tegevusi rahastatakse „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames

2

1. SISUKORD

1. SISUKORD ............................................................................................................................. 2

2. KASUTATUD LÜHENDID ....................................................................................................... 3

3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD ......................................................................................... 4

4. ÜLDINE TAUST .................................................................................................................... 10

5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA TEENUSKOMPONENDID ............ 12

6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD .................................. 14

7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM ..................................................................... 18

8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED ..................................... 20

Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel

toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist ....................................................... 21

Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö

parandamine sidusvaldkondadega ........................................................................................ 26

Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi

juurutamine ja sobivuse testimine .......................................................................................... 28

Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele

järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine .................................................. 31

Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide

hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine .................................................... 32

Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist

ja integreerumist kogukonda ................................................................................................. 36

Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja

rakendamine ......................................................................................................................... 37

Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve ........ 38

9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID .............................................. 43

Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte ................................................................................................. 45

3

2. KASUTATUD LÜHENDID

AK – andmekaitse ATV – abi- ja toetusvajadus ATVH – abi- ja toetusvajaduse hindamine BTO – baastoetuse osutaja EHT – erihoolekandeteenus ISTE – isikukeskse erihoolekande teenusmudel IT – infotehnoloogia KOV – kohalik omavalitsus LTO – lisatoetuse osutaja SHS – sotsiaalhoolekande seadus SKA - Sotsiaalkindlustusamet SRT – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister TO – teenuseosutaja

4

3. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD

Projekti põhiandmed 2019-2022 Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ (lühendina kasutatakse „ISTE projekt“) raames katsetati aastatel 2019-2022 uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi korraldab kohalik omavalitsus. 1 Projekti eesmärk oli Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine jätkub aastatel 2023-2024.2 Isikukeskse erihoolekande teenusmudelit (edaspidi ka ISTE) on perioodil 2019-2022 katsetatud 29 kohalikus omavalitsuses (edaspidi ka KOV), mis on 36,7% kõigist Eesti KOVidest ja selle aja jooksul on KOV korraldusel abi saanud 1073 inimest. ISTE katsetamisel on perioodil 2019-2022 osalenud 164 erinevat teenuseosutajat (edaspidi ka TO). 2022. aasta lõpus oli projektis 631 inimest 28 KOVist, väljunuid 442. Ülevaate perioodi 2019-2022 ISTE katsetamise statistikast on lisas 2. ISTE projekti kogueelarve perioodil 2019-2022 oli 8,11 miljonit eurot (tegelik kulu 6,46 miljonit eurot), sh teenuskomponentide osutamiseks 7,31 miljonit eurot (tegelik kulu 5,66 miljonit eurot). Teenuskomponentide kulu ühe inimese kohta oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 4029,60 eurot aastas (335,80 eurot kuus), sellele lisaks maksti KOVile koordineerimistasu iga teenuskoha kohta 490,80 eurot aastas (40,90 eurot kuus). Teenuskomponentide maht ühe inimese kohta kuus oli sel perioodil keskmiselt 11,5 tundi. Projekti praktika näitab, et teenuskomponentide osutamise mahus ja maksumuses esinevad suured erinevused KOVide lõikes (nt komponentide maht on olnud KOVides ühe inimese kohta vahemikus 4-23 tundi kuus), lisaks esinevad erinevused teenuskomponentide osutamise mahus ISTEs osalenud inimeste abivajaduse lõikes (erineva toetusvajadusega inimeste lõikes kergest kuni äärmuslikuni), mahu erinevus oli 8-37 tundi kuus inimese kohta. Teenuskomponentide maksumus erineb teenuskomponentide lõikes, sõltudes paljuski komponenti osutava spetsialisti kvalifikatsioonist, kuid hindu mõjutavad ka muud tegurid (spetsialisti sõidukulud, TOde arv ja nõudlus teenuse järele piirkonnas vm). Projekti seireandmete, abivajaduse hindamise ja elukvaliteedi hindamise andmestike põhjal saab tuua välja arvulisi näitajaid, mille toel hinnata teenuseosutamise kasutegurit ISTE projektis osalenud inimestele perioodil 2019-2022.3 ✓ Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel4 saab positiivsena välja tuua, et töötavate inimeste arv suurenes (ISTE projekti sisenedes töötas 208, väljumisel 244 inimest). ✓ Abi- ja toetusvajadus (edaspidi ka ATV) on ISTE piloodis osalemise jooksul vähenenud 19% ja samale tasemele jäänud 53% inimestest. ATV on projekti vältel esialgse hinnanguga võrreldes suurenenud 28% inimeste puhul.5 ✓ ISTE piloteerimisel inimeste poolt projekti vältel antud hinnangud oma elukvaliteedile tervikuna näitavad positiivset muutust (keskmiselt +4,6%). Eluvaldkonnad, milles on tajutud

1 ISTE projekti kirjeldus (sh mudeli ja piloteerimise korralduse kirjeldus) on leitav SKA kodulehelt, 2019-2021 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/lisa_4._pilootprojekti_kirjeldus_0.pdf ja 2022 dokumentatsioon: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/ISTE/pilootprojekti_kirjeldus_2022.pdf 2 vt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse- erihoolekande 3 Inimese vaates teenuse tulemuslikkuse hindamine on teema, millega tuleb ISTE mudeli katsetamise käigus edasi tegeleda,

vajalik on täiendav andmete kogumine ja analüüs. 4 Kasutatud on andmeid, mis kogutakse ISTE projekti osalejatelt ISTEsse sisenemisel ja väljumisel, vastavalt ESF projektidele esitatud seireandmete kogumise nõuetele. 5 Kasutatud on projektis osalejate abi- ja toetusvajaduse hindamise andmeid, võrreldud on isikutele tehtud hindamisi 2019-2021 ja 2022.

5

suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%).6 Märkamised ja järeldused 2019-2022 Kokkuvõttes on ISTE katseprojekt andnud perioodil 2019-2022 teadmise, et isikukeskne erihoolekande teenusmudel on praktikas rakendatav, sh ✓ KOVid on võimelised psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamist käivitama ja ISTE mudeli põhiselt abi osutama; ✓ igale inimesele komponendipõhiselt teenuse osutamine on paindlik, inimese vajadusi arvestav viis inimese toetamiseks. Samas tuleb psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühma teenuste reformimisel silmas pidada, et tegemist on olulise muudatusega, mida tuleb oskuslikult juhtida ja kommunikeerida. Riskid peavad olema põhjalikult kaardistatud ja maandamisvõimalused läbi analüüsitud. KOVid ja TOd vajavad uudse teenusekorralduse juurutamisel tuge, koolitamist, nõustamist. ISTE katsetamise perioodil on toimunud igakuine andmete korje ja järjepidev projekti osapooltelt tagasiside kogumine (4 korda aastas ISTE kogemusseminarid, küsitlused KOVidele ja teenuseosutajatele, koostöökohtumised KOVide ja teenuseosutajatega). Sellele kogutud teadmisele tuginedes on kokkuvõtte järgmistes osades välja toodud ISTE tugevused ja kaardistatud ISTE rakendamise võimalikud riskid7. ISTE tugevused ISTE tugevuste loetelu on koostatud, tuginedes ISTE piloteerimises osalevate KOVide ja teenuseosutajate tagasisidele (eelkõige KOV külastuste käigus kogutud infole), KOVide ja teenuseosutajate seas läbiviidud küsitlustele ja kogemusseminaride grupitöödele. Ülevaade toimunud kohtumistest ja küsitlustest on lisas 1. Piloteerimises osalenud osapooled (KOV töötajad, teenuseosutajad, abivajajad) on ISTE tugevustena välja toonud, et sotsiaalsüsteemilt tuge vajav inimene/pere saab kogu vajaliku abi hindamise „ühest uksest“ sisenedes, toimub ühetaoline abivajaduse hindamine ja inimesele on olemas pidev personaalne tugi; KOVil on võimalik lepingulised suhted luua mitmete teenuseosutajatega, kelle hulgast saab iga konkreetse inimese toetamiseks valida sobivaima(d); inimestele on teenust võimalik osutada kiirelt ja paindlikult inimese/pere vajadusi arvestades ja ISTE võimaldab toetada ka abivajaja lähedasi. ✓ Ühe ukse poliitika ehk inimene pöördub alati esmalt oma elukohajärgsesse omavalitsusse, kus nähakse inimest tema igapäevases keskkonnas ja kui tervikut elukaareüleselt, koos pere ning lähedastega, mis võimaldab abi planeerida ja osutada komplekselt kombineerides KOV teenuseid ja toetusi ning ISTE teenuskomponente. ✓ Juhtumikorraldus ehk inimesel on personaalne tugi. Igal abivajajal on oma kindel baastoetuse osutaja (edaspidi ka BTO), kes pakub talle regulaarset personaalset tuge, kellega koos koostab inimene tegevusplaani ja kes jälgib plaani täitmist ning kavandab vajadusel muudatused. Personaalne tugi läbi BTO tegevuse muudab abivajava inimese kulgemise sotsiaalsüsteemis paindlikumaks ja kiiremaks. ✓ Abivajaduse hindamine eluvaldkondade põhiselt. ATV üle seitsme eluvaldkonna annab tervikliku vaate ja võimaldab kavandada integreeritult inimese toetamist. ISTEs on kasutusel sama ATV hindamise instrument, mida kasutatakse Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) inimeste erihoolekandeteenustele suunamisel – tegemist on hea praktikaga, mis loob ühesuguse aluse inimeste teenusevajaduse määramisel.

6 Kasutatud on projektis osalejatelt kogutud andmeid nende elukvaliteedi kohta, mida ISTE projektis kogutakse ja mõõdetakse elukvaliteedi hindamise ankeediga. Ankeedi algallikas: Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice“, 2011. https://www.scielosp.org/pdf/aiss/2011.v47n4/363-372/en 7 Märkus: Kui käesolevas kokkuvõttes on üks või teine asjaolu välja toodud ISTE tugevuse või riskina, võib see samaaegselt olla ka EHT ja/või SRT tugevuseks või riskiks. Antud kokkuvõtte koostamisel ei ole EHT, SRT ja ISTE tugevusi ja riske omavahel võrreldud.

6

✓ Teenus „rätsepatööna“ (inimesele saab paindlikult, isikukeskselt ja vajaduspõhiselt teenuskomponentidest kokku panna just tema vajadustele vastava teenuste paketi) praeguse kahe eraldi teenuse, erihoolekandeteenuse (edaspidi ka EHT) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi ka SRT) asemel. Koos sellega toimub kiire teenusele saamise protsess - inimene ei pea läbima mitmekordseid (sisenemisel ja hiljem) hindamisi ja eraldi suunamisi, mille kõigi puhul on vaja täita erinevat dokumentatsiooni. Teenuskomponentide mitmekesisus. Plussiks ka paindlik koostöö teenuseosutajatega, erinevate ressursside kombineerimise võimalus. ✓ Pereliikmete toetamise võimalus on oluline lisandväärtus. Kui inimene ei ole kohe valmis ise abi vastu võtma, siis esmane lähenemine on võimalik inimesele läbi pere toetamise. Koos abivajava inimese toetamisega luuakse pereliikmete kaasamisega inimesele nö turvavõrgustik. ✓ ISTE võimaldab arvesse võtta KOV piirkondlikke eripärasid ja integreerida inimesi kogukonda, kus on tema tavapärane elukeskkond. Kogukonna ressursside kaasamine rikastab psüühilise erivajadusega inimeste teenuste süsteemi ning soodustab kohalikul tasandil koostööd sidusvaldkondade partneritega, mis tagab võimalikult varase ja proaktiivse abivajaja märkamise ja toetamise. ✓ Teenuste kättesaadavuse paranemine. ISTE katsetamine on toonud KOVidesse juurde teenuseosutajaid ja paranenud on sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavus. ✓ KOVil on sisuline ülevaade teenuse osutamisest, klienditööst, tulemuslikkusest, toimub teenuse mõju hindamine. Kohapealne mitmepoolne kontroll, eri osapoolte osalemine protsessis (ISTE juhtumikorraldaja KOVis – BTO-LTO-abivajaja). ✓ ISTE projekti sisene koostöö, kogemusseminarid ehk praktika kogukond. KOVid ja teenuseosutajad võtavad üksteiselt üle häid töötavaid praktikaid, toimib koostöö, regulaarne tagasiside andmine ja saamine. ISTE katsetamisel ilmnenud riskid ja nende maandamise võimalused Aruande selles osas on loetelu olulisematest riskidest, mis ISTE rakendamisel on esinenud, koos nende maandamise võimalustega. Detailsem riskianalüüs täieliku ülevaatega on lisas 1. Riskid on esitatud mõju ja tõenäosuse hindamise tulemusel saadud tulemuste järgi alustades suurima mõju ja tõenäosusega avalduvast riskist. Risk. Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

Maandamise võimalused 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist (edaspidi ka ATVH) peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. Rahastus on ebapiisav. Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused.

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega;

7

5) teenuse mahu piiritlemine. Risk. Abi vajavat sihtrühma on palju. Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

Maandamise võimalused 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine ATVHsse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda. Risk ei ole täielikult maandatav.

Risk. IT-tugi on ebapiisav. Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida.

Maandamise võimalused 1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

Risk. Raskused muutustega kohanemisel. Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

Maandamise võimalused 1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

Risk. Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus. Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

Risk. Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus. Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad).

Maandamise võimalused 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.

8

Risk. Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama. Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

Maandamise võimalused 1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

Risk. Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane. Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

Maandamise võimalused 1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks. Risk. Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi. Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja andmekaitse, edaspidi AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid.

Maandamise võimalused 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info. Risk ei ole täielikult maandatav. Risk. KOV juhtimise ebastabiilsus. Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

Maandamise võimalused 1) Kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada. Riski ei ole täielikult maandatav. ISTE mudeli arendamise vajadused. Muudatused alates 2023 Perioodi 2019-2022 kohta kogutud tagasiside põhjal selgus, et enim soovitud muudatused puudutasid peamiselt ISTE tegevuste haldamist, st kui IT lahendused oleks tõhusamad, vähendaks see praegust Exceli-põhist käsitsi aruandluse mahtu ja infovahetus toimiks tõhusamalt. Küsitluste, kogemusseminaride ja muude arutelude käigus kerkisid esile ettepanekud ja ootused, mida ISTE uuel katsetamise perioodil (2023-2024) täpsustada, muuta või sisse viia. Uue perioodi osa tehti ettepanekud järgmisteks muudatusteks: 1. Teenuskomponentide sisu kirjelduste täpsustamine, eriti hõivega seotud komponentide töötamise toetamise ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas komponentide osas. 2. Piirhindade kehtestamine järgmistele komponentidele: intervallhoid, töötamise toetamine ja töösarnase või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas. 3. Majutuses teenuskohtade katsetamine ehk EHT kogukonnas elamise teenuse sihtgrupile komponendipõhise teenuseosutamise mudeli katsetamine. 4. Projekti dokumentatsiooni korrigeerimine ja täiendamine, täpsustused vormides ja kasutajamugavuse lahendused. 5. KOV ISTE juhtumikorraldajale kehtestati vastavalt SHS § 161 sotsiaaltöö kõrghariduse või kutsetunnistuse nõue.

9

Täiendavat uurimist vajab uuel ISTE projekti perioodil (analüüsivajadused) ✓ ISTE töötab, kuid selle pinnalt ei saa öelda, kas ISTE süsteem on praegusest EHT ja SRT teenussüsteemist parem. Selle valiku tegemiseks on vaja kaht süsteemi võrrelda. ISTE edasiste arengute üle otsustamiseks on vaja võrrelda kahel eri viisil toimuvat teenuse osutamist psüühikahäirega inimeste sihtrühmale: praegune EHT+SRT teenuste süsteem versus ISTE põhine teenuseosutamine. Ettepanek, kuidas seda teha: a) määratleda võrreldavad kriteeriumid/aspektid; b) analüüsida mõlemaid teenussüsteeme nendes aspektides võrreldavate andmete baasilt. Siin võib selguda probleem sellega, et ei ole võtta võrreldavaid andmeid mõlema teenussüsteemi kohta samast ajaperioodist. ✓ Teenuse mõju – kuidas mõõta tulemuslikkust? Lisaks elukvaliteedi hindamisele töötada välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu abi saamise efektiivsust võrreldes EHT ja SRT teenustega. ✓ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendus – ATV hindamisvahend, teenuseosutaja portaal, tegevusplaan ja aruandlus viia elektrooniliseks. ✓ Teenuse katsetamine teenuseosutajate vaates. ISTEs on teenuseosutajad, kes osutavad enamasti nii EHT, kui ka SRT teenuseid ja lisaks ISTE teenuskomponente (seda väheses mahus). Vajalik on analüüsida planeeritava muudatuse mõju teenuseosutajatele. ✓ ISTE mudeli põhist teenuseosutamist intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele on vaja täiendavalt analüüsida. Mitmed KOVd/TOd on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini psüühikahaigusega inimestele.

10

4. ÜLDINE TAUST

Heaolu arengukava 2016-20238 ja erihoolekande arengukava 2014-20209 kohaselt on üheks Eesti sotsiaalhoolekande arendamise prioriteetseks suunaks erihoolekandeteenuste deinstitutsionaliseerimine ja teenusekasutaja vajaduste keskseks kujundamine. Alates 2016. aastast on Eestis tegeletud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega, et kujundada erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks. 2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine erihoolekande teenusmudeli prototüüp 10 . Teenusedisani eesmärgiks oli välja töötada abimeetmete korraldussüsteem, kus lahendused vastavad inimese ja tema lähedaste vajadustele, säilitades ja arendades inimeste toimetulekuoskusi kaasates neid kogukonna liikmetena ning võimaldades paindlikke lahendusi vastavalt inimese võimekuse ja abivajaduse muutustele. Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas inimesele vajaliku abi korraldamise ja vastutuse roll viia kohaliku omavalitsuse tasandile, mis asub inimesele kõige lähemal ning kus on parem ülevaade abivajajatest ja head võimalused kogukonna ressursside kasutamiseks. Sama suuna psüühilise erivajadusega inimeste teenussüsteemi ümberkujundamiseks andis 2016. aastal Tallinna Ülikooli koostatud „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“11. 2019. aastal SKA poolt koostatud „Erihoolekande vajaduste analüüs“ toob välja EHT järjekorras olevate inimeste küsitlemise tulemused, mille põhjal järeldati, et psüühikahäirega inimesed ja nende pereliikmed tuleksid kodus toime, kui neil oleks tagatud toetavad teenused, nõustamine ja tugi. ISTEs on psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamine korraldatud eluvaldkondade üleselt, integreerides SRT, EHT ja KOV sotsiaalhoolekande võimalused üheks terviklikuks inimest ja tema lähedasi toetavaks teenuspaketiks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse sisukomponente on võimalik uues teenusmudelis paindlikult kombineerida ja kohandada vastavalt inimese abivajadusele. Pärast teenusedisainerite poolt ISTE väljatöötamist otsustati seda 2017. aastal katsetada. Piloteerimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja tegevuste „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames. Et võrrelda finantsiliselt uudse ISTE kulusid kehtiva EHT ja SRT põhise süsteemi kuludega, tellis Sotsiaalministeerium Civitta Eesti ASlt 2021. aastal uuringu „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile 12 . Analüüsi tulemusel leiti, et isikukeskse erihoolekande teenusmudel on 10 aasta eelarveprognoosi võrdluses kolm korda kallim praegu Eestis pakutavate EHT ja SRT tänastest kuludest (kus hinnad ei ole kulupõhised), kuid kogumaksumuselt väiksem kui vajadus- ja kulupõhiste hindadega EHT

8 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 9 Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020,

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inim

etele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf 10 Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Trinidad Wiseman OÜ, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/et/uuringud-

jaanaluusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 11 „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja

tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 2016

https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 12 Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüsi üleminekul

isikukesksele teenusmudelile https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/andmed/uuringud-ja-

analuusid#sotsiaalvaldkonna-uuringud-ja-analsid

11

ja SRT mudel. Neli kõige tõenäolisemat põhjust selleks on Civitta analüüsis välja toodud järgnevalt: ❖ Kehtiva süsteemi alarahastatus - SKA poolt rahastatud teenus ei kata kõiki teenuse osutamisega seotud kulusid. ❖ Kehtiva süsteemi teenusmudeli piiratus - teenuste põhine erihoolekande teenusmudel ei taga abivajajale kogu vajalikku abi. ❖ TOd ülehindavad inimeste abivajadust. ❖ Analüüsi puhul lähtuti inimese vajadusest teenuse järele, kuid ei arvestatud inimese võimalusi tegelikkuses abi vastu võtta logistiliste, spetsialistide kättesaadavuse või komponentide omavahelise suhestumise tõttu.

Joonis 1. Psüühilise erivajadusega inimeste teenuste arendamisega seotud arendustegevused ja -dokumendid ajaskaalal. ISTEt on katsetatud projektipõhiselt alates 2017. aastast (joonis 1) ja katsetamine on katkematult jätkunud viimase perioodiga kuni 2022. aastani. Planeeritud on jätkata ISTE pilootprojekti kaudu inimestele teenuste pakkumisega KOVi kaudu ka aastatel 2023-2024. Täpsem etappide ülevaade on toodud peatükis 5.

12

5. ISIKUKESKSE ERIHOOLEKANDE TEENUSMUDEL JA

TEENUSKOMPONENDID

Kokkuvõtte selles peatükis tutvustatakse lühidalt ISTE mudelit. ISTE projekti korraldusskeem on toodud joonisel 2. Korraldusskeemil on näha, et oluliseks ISTE rakendajaks on KOV, kus võetakse tööle ISTE rakendamisega tegelev koordinaator/juhtumikorraldaja ning tehakse koostööd erinevate TOdega, kes psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmale teenuseid osutavad. Mudeli piloteerimisel on võtmeroll KOVil, kes mõtleb läbi ja teeb vajalikud ettevalmistused mudeli rakendamiseks. KOV juhtumikorraldaja on kogu mudeli rakendamise jooksul juhtumipõhiselt abivajava inimesega seotud, samuti kontrollib ta teenuse osutamist, teeb koostööd BTOga ning SKAga mudeli parimaks rakendamiseks. Aruandluse kokku kogumine ja esitamine SKAle on samuti KOVi juhtumikorraldaja roll.

Joonis 2. ISTE projekti korraldusskeem. Klienditöö ISTEs on skemaatiliselt toodud joonisel 3. KOV juhtumikorraldaja on kogu protsessi vältel inimese seisukohast tervikvaate omaja ning protsessi korraldaja. Pärast esmast abivajava inimese märkamist viib KOV juhtumikorraldaja läbi ATVH, mille tulemusel selgub, kas ja milliseid abimeetmeid inimene vajab. Selle tulemusel võib selguda, et sobivaks abimeetmeks on ISTE. Järgmise sammuna toimub inimese seostamine BTOga, kelle ülesandeks on inimesega koostöös koostada tegevusplaan ja tagada selle elluviimine. BTO toetab inimest pidevalt personaalselt, tema ülesandeks on reageerida inimese abivajaduse muutumisele teavitades KOVi ATV ümberhindamise vajadusest ning muuta tegevusplaani. Tegevusplaani alusel saab abivajav inimene lisatoetuse osutajate (edaspidi ka LTO) kaudu lisatoetuse komponente (vt joonis 4). Igal inimesel on üks BTO, aga ta võib lisatoetuse komponente saada mitme erineva TO juures.

13

Joonis 3. Klienditöö ISTEs. ISTEs on kirjeldatud kokku 27 baas- ja lisatoetuse komponenti ja nendest ülevaate annab joonis 4. Baastoetuse komponente on kokku kolm. Lisatoetuse komponente on kokku 19 ja need on jaotunud seitsmesse eluvaldkonda. Lisaks on pere toetamiseks neli komponenti ja eluvaldkondade ülene personaalse toetuse komponent.

Joonis 4. Ülevaade ISTE teenuskomponentidest.

14

6. TEENUSMUDELI KATSETAMISE ETAPID, MAHUD JA OSALEJAD

Alates 2017. aastast on SKA katsetanud uut teenusmudelit Euroopa Sotsiaalfondi toel tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames13. 2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene teenusmudeli prototüübi katsetamine14, milles osales 8 omavalitsust. Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja teenusedisainerite ettepanekutele arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande teenusmudelit ning 2019. aastal käivitus teine katsetamine. Ajaperioodil 2019-2021 katsetas teenusmudelit kokku 20 ja 2022. aastal juba 28 omavalitsust ehk kolmandik kõigist Eesti omavalitsustest. ISTE katsetamise tulemused on laiemalt üldistatavad, kuna: ❖ projektis osalevad KOVid esindavad läbilõiget kõigist Eesti KOVidest (erisuguseid KOVe); ❖ praegune katsetamine on ajaliselt piisavalt pikk selleks, et erinevad mudeli katsetamisega seotud asjaolud jõuavad esile tulla (nt KOV kohanemine uue rolliga, hinnakujundus ja raha kasutamine, TOde leidmine ja teistmoodi aruandlus); ❖ ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed).

Joonis 5. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojektide ülevaade. Katsetamises osalenud KOVide arv on erinevatel etappidel olnud järjest kasvav, mis nähtub jooniselt 5. Samuti on juurde lisandunud omavalitsustele jagatud täiendavaid teenuskohti ja joonis toob välja konkreetse katsetamise perioodi arvud. Perioodil 2019-2022 on ISTE piloteerimisel KOV kaudu abi saanud kokku 1073 psüühilise erivajadusega inimest.

13 Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult

väljalangemise ennetamine“, toetuse andmise tingimused „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse

tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku

erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“, https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0 14 Vt SKA kodulehel projekt „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekt kohaliku omavalitsuse

korralduse baasil“, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-

kontaktid/projektid#Isikukeskse%20erihoolekande%20teenusmudeli%20pilootprojekt%20kohaliku%20omavalitsus e% 20korralduse%20baasil

15

Joonis 6. Perioodil 2017-2022 ISTE teenuskohtade täituvus aastate lõikes. Joonisel 6 on ülevaade 2017-2022 perioodil ISTE teenuskohtade täituvusest aastate lõikes. Esimeses pilootprojektis pakuti KOVidele 40 teenuskohta ja kõik kohad said välja jagatud. 2019- 2021 perioodil taheti konkurssidel välja jagada oluliselt rohkem teenuskohti (kokku 700), kuid KOVide huvi ISTE katsetamise vastu oli vähene. Selle tõttu viidi kahe aasta jooksul läbi kolm konkursivooru, mille lõpptulemusena jagati KOVidele välja kokku 641 teenuskohta. Alles 2022. aasta konkursiga ületas taotletavate kohtade arv (taotleti 753 teenuskohta) välja jagatavate kohtade arvu (700 teenuskohta). Lisaks 2020. aastal viidi läbi küsitlus ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas ning küsitlusele vastanud KOVide esindajad tõid ISTE piloteerimises mitteosalemise põhjustena välja, et omavalitsuses on töötajate puudus ja olemasolevatel töötajatel suur koormus, teenusmudeli sihtgruppi KOVis ei ole või puudub ülevaade sihtgrupist ehk psüühilise erivajadusega inimestest ja leiti, et piirkonnas puuduvad TOd. Täpsem ülevaade 2020. aasta küsitluse tulemustest on toodud joonisel 25, lk 35.

Joonis 7. Perioodil 2017-2022 ISTE pilootprojekti eelarve kasutamine KOVides. Eelarve kasutus on piloteerimise käigus kasvanud (vt jooniselt 7 ülevaadet ISTE pilootprojektis osalenud KOVidele eraldatud eelarve kasutamisest). 2022. aasta andmetele tuginedes saab öelda, et raha kasutus on vajaduspõhine ja vaid 5 omavalitsust 28-st (Lüganuse vald, Põhja- Pärnumaa vald, Tapa vald, Tori vald ja Viljandi linn) on 100% neile eraldatud eelarvest ära kasutanud. Samal aastal paistsid silma alla 50% eelarve kasutusega Kehtna vald, Põltsamaa vald ja Rõuge vald, kes kõik sisenesid pilootprojekti 2022. aastal ning kellel osutus keeruliseks TOdest

16

partnerite leidmine (hangete koostamine ja läbiviimine) ja seega inimestele abi osutamine võttis oodatust kauem aega.

ISTE katsetamisel oli esindatud eri tüüpi KOVid:

2019-2021 katsetas 20 KOVi, sh 2022. aastal katsetas 28 KOVi, sh - 5 linna ja 15 valda - 7 linna ja 21 valda - 9 maakonnast - 12 maakonnast

-8 väikest, 8 keskmist, 4 suurt - 10 väikest, 13 keskmist, 5 suurt (väike: alla 8000 elaniku; keskmine: 8000-16000; suur: üle 16000 elaniku)

Tabel 1. Perioodil 2017-2022 ISTE katsetamisel osalenud KOVid ja nende teenuskohtade arv.

2017-2018 2019-2021 2022

KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv KOV

Teenus- kohtade arv

Haapsalu linn 5 Antsla vald 15 Antsla vald 15

Jõhvi vald 5 Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 30

Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 32

Keila linn 5 Jõelähtme vald 20 Jõelähtme vald 25

Märjamaa vald 5 Jõhvi vald 10 Jõhvi vald 5

Otepää vald 5 Kohila vald 25 Kohila vald 25

Tallinna linn 5 Kohtla-Järve linn 40 Kohtla-Järve linn 40

Võhma vald 5 Kose vald 10 Kose vald 15

Vändra vald 5 Lüganuse vald 10 Lüganuse vald 8

KOKKU 40 Mustvee vald 30 Põhja-Pärnumaa vald 13

Põhja-Pärnumaa vald 13 Pärnu linn 50

Pärnu linn 50 Raasiku vald 10

Raasiku vald 10 Rapla vald 55

Rapla vald 55 Tallinna linn 130

Tallinna linn 130 Tapa vald 10

Tapa vald 10 Tartu linn 50

Tartu linn 50 Tori vald 30

Tori vald 30 Türi vald 30

Türi vald 30 Väike-Maarja vald 7

Väike-Maarja vald 10 Harku vald 10

KOKKU 578 Järva vald 15

Kehtna vald 7

Otepää vald 5

Paide linn 15

Põltsamaa vald 10

Rõuge vald 8

Valga vald 30

Viljandi linn 50

KOKKU 700

17

Teenusmudeli katsetamise erinevates etappides on aastatel 2019-2022 kokku osalenud 29 KOVi, kogu piloteerimise perioodi jooksul 32 omavalitsust. Perioodil 2019-2022 ei jätkanud piloteerimist Mustvee vald. Nende puhul oli piloteerimisest kõrvale jäämine tingitud mitmest asjaolust. Mustvee vallas tekkis ISTE käivitamisega raskusi, kuna ei õnnestunud leida ISTE koordinaatoriks uut töötajat (kuigi vald töökonkursi läbi viis) ja raske oli leida TOsid (Mustvees osutas teenust 1 TO). Teisalt oli Mustvee valla ISTEst lahkumise tehniliseks põhjuseks ka see, et nad esitasid 2022 konkursile oma taotluse tähtajast hiljem, mistõttu ei saanud neid konkursi tingimustest tulenevalt kaasata. ISTE projektis osalemisele võis mõju avaldada lisaks see, et vaadeldaval ajaperioodil käis vallas kohalik võim eri osapoolte vahel käest kätte ja uuendatud koosseisus KOV juhtkond ei toetanud eelmisel perioodil käivitatud projektide jätkumist.

Joonis 8. ISTEt 2022. aastal katsetavate KOVide geograafiline paiknemine. ISTE katsetamine on aastate jooksul piirkonniti üle Eesti laienenud. Jooniselt 8 nähtub, et trend on ISTE 2019-2022 piloteerimisperioodi ajal olnud selline, et kui mõnes Eesti piirkonnas on KOV asunud ISTEt katsetama, siis järgmistes konkursivoorudes lisandusid ümberkaudsed KOVid (nt – Kohila ja selle ümber paiknevad KOVid, Ida-Virus algul Kohtla-Järve ja Lüganuse, millega liitus hiljem Jõhvi; Antsla ja seejärel teised Lõuna-Eesti KOVid nagu nt Rõuge, Otepää, Valga. Sageli on neil KOVidel partneriks ka samad TOd.

18

7. TEENUSMUDELI KATSETAMISE SIHTRÜHM

ISTE sihtrühm on sarnane EHT sihtrühmaga, st teenuseid võivad saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed. EHTle saavad inimesed alates 18-eluaastast. Perioodil 2019- 2022 said ISTE katsetamisel osaleda inimesed alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioni eani. Perioodil 2019-2022 osales ISTE katsetamisel kokku 1073 psüühilise erivajadusega inimest. Alla 20-aastaseid noori on kõigist ISTE projekti kaasatutest 12%. Mitmetes KOVides on ISTE projekti kasutatud noore inimese toetamiseks kuni 18-aastaseks saamiseni, pärast mida on noor projektist väljunud ja edasi liikunud EHTle (nt Kohila, Tallinn).

Joonis 9. Perioodil 2019-2022 ISTEsse kaasatud inimeste vanuseline jaotus. ISTE kaudu abi saanud inimeste sooline jaotus oli enam-vähem pooleks, 55% olid naised ja 45% mehed.

Joonis 10. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimesed diagnoosigruppide järgi. Suurem osa ISTE katsetamises osalenud inimestest ehk 69% on psüühikahaigusega (RHK-10 kohaselt alampeatükis F00-F99, välja arvatud F70-79), 24% intellektipuudega (RHK-10 kohaselt alampeatükis F70-79) ja 7%-l oli nii intellektipuue kui psüühikahaigus. KOVidel ei ole juurdepääsu isikute terviseandmetele ja esitatud statistika tugineb nendele andmetele, mida KOVides ISTE

19

juhtumikorraldajad on kogunud, kas inimeselt endalt infot saades, osaleja loal arstidelt, STARis olevatest kannetest, SKAst. ISTE katsetamisel hinnatakse KOVis inimese abivajadust ja ATVH andmete põhjal on ISTEs osalevate inimeste koondprofiil esitatud joonisel 11.

Joonis 11. ISTEs osalevate inimeste abivajaduse profiil – abivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud toetusvajadus elukvaliteedi valdkondades toimetulekul perioodil 2019-2021 Ipa. ISTE baasil abi saavate inimeste hulgast enamik on väikese või keskmise toetusvajadusega. Selleks võib olla mitu põhjust: Esiteks see, et suure toetusvajadusega isikud on suurema tõenäosusega juba mingit abi EHT süsteemist saanud ja on EHT teenustel. Teiseks, KOVidele jagatud ISTE eelarve on siiski piiritletud ja sellest ei jätku suure abivajadusega inimestele suures mahus komponendipõhiselt abi osutamiseks. KOVid on ISTE projekti kaasanud suure abivajadusega inimesi pigem lühemaks perioodiks, st seni kui märgatud suure abivajadusega inimesele õnnestub leida koht EHTl või inimesi on suunatud ka üldhooldusteenusele.

20

8. TEENUSMUDELI KATSETAMISE EESMÄRGID JA TULEMUSED

ISTE katsetamisel testitakse psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV. Eesmärgiks on teha inimesele ja tema lähedasele terviklik abi lihtsalt ja kiirelt oma kodu lähedalt ning kogukonna toel kättesaadavaks. Teenusedisaini lähteülesandes nimetati olemasoleva erihoolekandesüsteemi peamiste probleemidena: ❖ teenusekesksus ja jäikus; ❖ erinevate ametkondade vahel killustunud teenuste korraldus ja finantseerimine (ei kata kõiki vajalikke tegevusi); ❖ teenuste sisuliste tegevuste dubleerimine; ❖ teatud sihtgrupi vajadustele vastavate teenuse sisutegevuste puudumine. Teenusdisaini tööprotsessi käigus tuvastati erihoolekande valdkonna probleemid, mille lahendamisel on abi korraldus ja -meetmed inimeste ning nende lähedaste vajadustele vastav. 2017. aastal teenusdisaini metoodikal ja koosloomes välja töötatud isikukeskse teenusmudeli eesmärgiks oli disainiprotsessis kirjeldatud ja Trinidad Wisemani poolt koostatud „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ projekti lõpparuandes välja toodud probleemidele täielikult või osaliselt lahenduse pakkumine. Välja koorus 8 suuremat eesmärki: ❖ Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist. ❖ Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö parandamine sidusvaldkondadega. ❖ Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine. ❖ Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine. ❖ Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide hankimise toetamine ning uute TOde leidmine. ❖ Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist ja integreerumist kogukonda. ❖ Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja rakendamine. ❖ Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve. I pilootprojekti järgselt 2018. aastal läbiviidud teenusmudeli kasutajakogemuse analüüsi tulemusel parendati teenusmudelit ning täiendati teenusmudeli kirjeldust nii visuaalsete jooniste kui tekstiliste selgitustena. Teenusmudelit parendati 2019. aastal alanud pilootperioodiks eri etappide, osapoolte rollide ja ülesannete osas, koondati 107 teenuskomponenti 27 komponendiks ning lisati koordineerimistasu maksmine KOVile15 . Hiljem on teenusmudelit samuti jooksvalt täiendatud, sh näiteks muudeti BTO komponent kaheks eraldi komponendiks. Katsetamise käigus kogub SKA KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel osalevatelt partneritelt tagasisidet ja analüüsib teenusmudeli rakendajate ja teiste osapoolte kogemust uutel põhimõtetel toimiva teenusesüsteemi korralduse kohta. Selleks on toimunud muuhulgas 4 korda aastas kogemusseminarid, kus nii KOV esindajad, kui TOd saavad jagada oma kogemust mudeli rakendamisel, tuua välja kitsaskohti ja parendusettepanekuid. Lisaks toimuvad regulaarselt koostöökohtumised KOVide põhiselt. Kogutud teadmist analüüsides saab SKA teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks, et teenuste korraldust täiendada ja parandada.

15 Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli kasutajakogemuse mõjuanalüüs. Projekti lõpparuanne. Trinidad

Wiseman OÜ, 2018. Tellija Sotsiaalkindlustusamet.

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/contenteditors/Erihoolekanne/isikukeskse_erihoolekande_teen

usmudeli_kasutajakogemuse_mojuanaluusi_.pdf

21

Järgnevalt on toodud ülevaade ISTE katsetamisele püstitatud eesmärkidest ja pilootprojekti tulemustest perioodil 2019-2022. Iga ISTE katsetamise alateema (eesmärgid 1-8) on lahti kirjutatud samas raamistikus. Esitatud on: ❖ teenusdisaini protsessis sõnastatud probleemistik seoses eesmärgiga („Mis probleemi lahendame?“), ❖ katsetamise tulemused („Katsetamise kogemus“), ❖ koos tähelepanekute („Tähelepanekud“), ❖ ja soovitustega edaspidiseks mudeli rakendamiseks („Edaspidiseks“). Eesmärk 1. ISTE tegevusprotsesside katsetamine – kuidas komponendipõhine teenusmudel toetab inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist Mis probleemi lahendame? Senine EHT ja SRT teenuste korraldus ja rahastus ei toeta inimese vajadustest lähtuvat teenuste pakkumist. Teenused on jäigad ja fikseeritud, puudub isikukesksus ja paindlikkus. Katsetamise kogemus: ISTE käsitleb inimest tervikuna 7 eluvaldkonnas. KOV hindab inimese ATV ning seostab ta BTOga. BTO loob inimesega kontakti, juhendab inimest elukvaliteedi hinnangu täitmisel ja koostab eeltoodust lähtuvalt koos inimesega tegevusplaani, mis kajastab isikukeskselt ja terviklikult kõiki kokkulepitud eesmärke, tegevusi ja teenuskomponente (sh nii ISTE, KOV teenuste kui kogukondlike ressursside kasutamist). BTO sisuks on lisaks tegevusplaani koostamisele ka selle täitmise jälgimine ja koordineerimine. LTO hõlmab inimese toetamist erinevates eluvaldkondades ja koosneb erinevatest teenuskomponentidest (nt igapäevaelu toetamine, sotsiaalsed suhted, liikumine eluruumis), vt ka komponentide loetelu joonis 4, lk 13. Vastavalt inimese abivajaduse muutumisele saab tulenevalt eesmärkidest paindlikult komponente juurde lisada või ära võtta. Samuti saavad inimesele erinevaid komponente osutada erinevad teenuseosutajad, mis on olemasolevast süsteemist erinev. Selline võimalust tagab selle, et teenuse osutamisel lähtutakse inimese tegelikust vajadusest, mitte ainult ühe teenuseosutaja suutlikkusest ja pakutavatest komponentidest. Joonisel 12 on välja toodud kogu 2019-2022 perioodi jooksul osutatud teenuskomponentide maht eluvaldkondade lõikes. BTO maht moodustab 10,5% kogu teenuse osutamise mahust. Lisatoetusena on kõige rohkem osutatud igapäevaeluga toimetuleku ja vaimse tervise valdkonna komponente. Kõige vähem personaalse toetuse ja eluaseme valdkonnaga seotud komponente. Perioodil 2019-2022 sai kõigist ISTE piloodis osalenud 1073-st inimesest 70% teenust ühe teenuseosutaja juures. 30% ISTE piloodis osalevatest abivajajatest on saanud teenuskomponente 2 või enama teenuseosutaja poolt.

Joonis 12. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht eluvaldkondade lõikes.

22

Andmete põhjal saame öelda, et suur rõhk oli sisulise teenuse osutamisel ja administreerimisele kuluv osa oli teenuse kogumahtu arvestades väike (ca 10% teenuse kogumahust). Oluline on välja tuua, et perede toetamise komponente on osutatud 9,8% kogu teenuskomponentide mahust, mis tähendab, et pered on saanud vajalikku tuge ja seeläbi on olnud võimalik lähedaste hoolduskoormust vähendada. Täpsema ülevaade teenuskomponente saanud inimestest ja mahtudest on joonistel 13 ja 14, kus punase joonega on baastoetuse komponendid ja rohelisega pereliikmetele osutatud komponendid.

Joonis 13. Perioodil 2019-2022 teenuskomponente saanud isikute arv.

Joonis 14. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide osutamise maht tundides.

23

Teenuse osutamise maht ühe inimese kohta kuus oli perioodil 2019-2022 keskmiselt 11,5 tundi. Projekti käik on näidanud trendi, et teenuse osutamise keskmine maht erineb KOVide lõikes suurel määral (joonis 15). Kõrvutades juurde keskmise tunnihinde info võib öelda, et need KOVid, kus inimene sai üle keskmise mahus teenuskomponente kuus oli keskmine tunnihind keskmisest madalam. Nendes KOVides, kus keskmine tunnihind oli keskmisest kõrgem, said inimesed keskmisest väiksemas mahus teenuskomponente. Seejuures kuigi teenuskomponentide keskmine tunnihind oli kõrgem, tuli keskmine maksumus kuus vaid 1/3 KOVidest samuti üle keskmise ehk vaatamata kõrgele tunnihindele ei kasutanud KOVid rahalisi vahendeid ülemäära ning inimesed said abi vastavalt vajadusele.

Joonis 15. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maht kuus ühe inimese kohta tundides. ISTE kogemusseminaridel ja KOV koostöökohtumistel on välja toodud, et mida kauem ollakse ISTEt piloteerinud, seda selgemaks saavad komponendid, nende sisu ja valimine. Välja on toodud, et vahel on raske määratleda komponenti kui 1 tunni jooksul räägitakse inimesega mitmetest erinevatest teemadest. Mudelit katsetavad osapooled on soovinud ka eraldi komponente transpordiks (haja-asustusega piirkondades) ja inimesele järelevalve tagamiseks (kui inimene on näiteks terve päeva päevakeskuses, aga otseselt koguaeg tegevustes ei osale). Nendele soovidele ei ole ISTE raames vastu tuldud, kuna ISTE kaudu ei rahastata KOV teenuseid (nt sotsiaaltransporditeenust) ega isikute hooldust. Tegevused, millesse ei ole kaasatud spetsialist ei saa lugeda komponendiks ja seepärast ei ole inimesele järelevalve tagamine komponendina kirjeldatud. Võrreldes inimeste hõive staatust ISTE pilooti sisenemisel ja väljumisel saab positiivsena välja tuua, et projektis osalenud inimeste hulgast pikaajaliste töötute ja töötute (kuni 12 kuud) arv on langenud ja töötavate inimeste arv on tõusnud. Õppes osalejate arv on vähenenud, mida saab selgitada noorte (16-17 aastaste) värskelt kooli lõpetamas olevate inimeste projekti sisenemisega ja projektis oldud aja jooksul kooli lõpetamisega. Täpsemad arvud joonisel 16.

24

Joonis 16. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalenud inimeste andmed hõive staatuse järgi projekti sisenemisel ja väljumisel. Inimeste elukvaliteet on nende endi hinnangul ISTE projektis osalemise ajal muutunud (keskmiselt +4,6%). Enamustes eluvaldkondades on hinnang elukvaliteedile jäänud samaks või tõusnud. Eluvaldkonnad, milles on tajutud suuremat positiivset nihet, on psühholoogiline seisund (+10,8%), töö, õpingud vm tegevused (+14,5%), sõbrad jt inimesed (+8,5%), huvid ja vaba aja tegevused (+9,2%). Elukohaga rahulolu hinnang on langenud ja seda võib selgitada sellega, et inimesed projektis osalemise ajal vaatavad kriitilisema pilguga oma elu ning vahel leiavad, et kuigi varem oldi elukohaga rahul siis lähemal vaatlusel võiks elukoht olla parem ning selles suunas siis ka ISTE projekti raames on tegutsetud.

Joonis 17. Perioodil 2019-2022 inimese hinnang oma elukvaliteedile ISTE projekti sisenemisel ja üks aasta pärast sisenemist. Joonisel 18 on välja toodud ISTE projektist lahkumise põhjused. Projektist on võimalik väljuda igal ajal, aga 2019-2022 väljunud 442 inimese seas on ka need, kes ühest projektist väljusid konkursi tähtaja lõppemisel ja uue konkursi raames ei sisenenud. Kõige rohkem ehk 38% väljujatest liikus muule KOV teenusele (nt üldhooldusteenusele jne) või riiklikule teenusele nt EHT (kogukonnas elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele) ja/või SRT. 32% inimestest oli projektist väljunud seetõttu, et nad ei soovinud teenust rohkem saada või olid KOV

25

ja teenuseosutaja jaoks kättesaamatud. Vähemlevinud põhjused väljumiseks oli elukoha muutus (8%), muud põhjused (3%), KOVi kohtade vähenemine või ISTE piloteerimises mitte jätkamine (8%). 4% piloteerimisel osalenud inimestest on väljunud projektist kuna saab iseseisvalt või pere toel hakkama.

Joonis 18. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis väljunud inimeste arv, väljumise põhjused ja nende osakaal väljujatest. 16-17 aastaste (2022. aasta lõpu seisuga 30 inimest) projektist väljumise põhjustest esimesel kohal oli EHT suunamine (30%), teisel kohal motivatsiooni puudumine (24%) ja kolmandal kohal õppima asumine (15%). Lisaks olid vähemlevinud põhjused väljumiseks suundumine SRT teenusele, asendushooldusele, teise KOVi kolimine ja see, et KOV ei jätkanud ISTE projektis. ISTE rakendamisel on KOVide ülesandeks läbi mõelda kogu mudeli korraldus, võtta tööle juhtumikorraldaja (2022. aastal oli 8 KOVi, kus oli eraldi ainult ISTE juhtumikorraldaja tööl: Türi, Pärnu, Tartu, Tori, Valga, Tallinn, Jõelähtme ja Rapla) või jaotada ülesanded olemasolevatele töötajatele, hankida partnerid ja leppida nendega kokku töökorraldus. Pärast projekti sisenemist alustavad enamus omavalitsused inimestele teenuse osutamist kolmandal kuul, mis tuleneb peamiselt projektipõhisusest, kus ei ole kindlust rahastuse jätkumise osas. Mõnedel KOVidel võttis mudeli käivitamine rohkem aega ja see oli tingitud, kas poliitilisest olukorrast (võimu vahetus või poliitilised kemplused), ametnike suurest töökoormusest ja spetsialistide puudusest (töötajad lahkusid ja uusi ei leitud), juhtkonna kaasatusest (kui vallajuhid olid projektist huvitatud, siis laabus käivitamine ja ellurakendamine sujuvamalt). Tähelepanekud: ❖ ISTEs osalenute elukvaliteet on projektis osalemise ajal tõusnud. ❖ Teenusmudeli rakendamine ja teenuskomponentide sisu ära õppimine võtab aega, KOV juhtumikorraldajal ja teenuseosutajatel tekib vilumus kogemuse kasvades. On selgunud, et osades KOVides mõistetakse teenuskomponente erinevalt ja ka seda, millised tegevused, mis teenuskomponendi alla sobivad. Kuna KOVides ja teenuseosutajate juures töötajad vahetuvad, tuleb pöörata regulaarselt tähelepanu ISTE rakendajate koolitamisele ja nõustamisele. ❖ Komponendipõhise teenuspaketi koostamine võimaldab inimest isikukeskselt ja paindlikult abistada ning muutunud vajadustele reageerida. ISTE toetab inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist kuna seob omavahel senised EHT, SRT, KOV teenused ja kogukondlikud ressursid inimese jaoks üheks tervikuks. ❖ Inimene saab teenuskomponente erinevate teenuseosutajate juures, mis tagab teenuse osutamise inimese vajadustest, mitte teenuseosutaja võimekusest lähtuvalt.

26

❖ Üksteise kogemusest õppimine, kogemuste vahetamine on nii KOVidele kui teenuseosutajatele innustav ja vajalik ning ühtlustab praktikat. Edaspidiseks: ❖ Jätkata teenuskomponentide osas KOVide ja TOde koolitamist, nõustamist, et ühtlustada mudeli rakendamist. ❖ Analüüsida komponentide piisavust, vajadusel osad komponendid kokku tõsta, osad selgemalt ja konkreetsemalt lahti kirjutada. ❖ Lisaks elukvaliteedi hindamisele, ATV muutmise jälgimisele töötada välja ühtsed kriteeriumid, millega monitoorida ISTE kaudu inimesele tulemusliku abi saamist. Eesmärk 2. Varajane märkamine – abivajava inimese varajane märkamine ja KOV koostöö parandamine sidusvaldkondadega Mis probleemi lahendame? Toetusvajaduse õigeaegne märkamine ja proaktiivne abi pakkumine - abivajajaid ei märgata õigeaegselt ja inimene jõuab abini, kui toimetuleku olukord on juba halvenenud. Vähene ennetus- ja teavitustegevuste tegemine. Katsetamise kogemus: ISTEt rakendavates KOVides on teavitustegevustele pööratud suurt tähelepanu. ISTE katsetamisega liitunud KOVid kajastasid teenusmudeli katsetamist oma kodulehel, kohalikus ajalehes, koostööpartneritele saadeti kirjalikult infot (perearstid, kool ja lasteaed, kohalik konstaabel, lastekaitse, töötukassa) ja tehti ühiseid koostöökohtumisi. KOV kaardistas enda piirkonna abi vajavad psüühilise erivajadusega inimesed, näiteks kas KOVist varasemalt toetusi taotlenud inimeste hulgas on ISTEsse sobivaid abivajajaid. Osades KOVides toimus lõimumine KOV muu tegevusega – st ainult osad inimesed kaasati ISTE projekti, teisi aidati muul viisil või muude teenustega, mida omavalitsusel pakkuda oli, nt Tallinnas analüüsiti, mis KOV teenustega saaks veel inimest aidata. ISTE meeskonna koostöökohtumistel mudelit piloteerivate omavalitsustega toodi sageli välja, et tänu ISTE rakendamisele on loodud kontaktid sidusvaldkondadega ja tekkinud koostöövõrgustik, mida varem ei olnud (nt Tartus psühhiaatriahaiglaga, kus tehakse senisest enam koostööd ja abistatakse haiglast väljujaid). Samuti toodi ISTE rakendamisega piirkonda juurde sihtgrupile sobivaid teenuseosutajaid (nt Viljandis, Jõelähtmel, Põltsamaal). Eelnevalt kirjeldatud tegevusi on toetanud oluliselt SKA poolne jooksev nõustamine, mille kaudu on toetatud KOVe sidusvaldkondadega koostöö korralduse väljaarendamisel. KOVide juhtumikorraldajateni on jõudnud inimesed, kes ei ole varasemalt sotsiaalhoolekande süsteemist abi saanud või kellele ei ole varasemate teenustega olnud võimalik abi osutada. Vaadates inimeste puutumust EHT ja SRT teenustega kolm aastat enne ISTE piloteerimisse sisenemist siis saab välja tuua, et 70% ISTE piloteerimisse sisenenutest ei ole saanud EHT või SRT teenust (11% on saanud EHT, 12% SRT ja 7% nii EHT kui SRT teenuseid), 84% ei ole olnud EHT järjekorras. Positiivsena saab välja tuua, et ISTE projekti kaasatud inimestest ligi 10% on olnud neid, kelle abivajadust on märgatud kogukonna organisatsioonide ja inimeste poolt (joonis 19). Inimese abivajadusest teavitavad erinevad kohalikud osapooled - haridusasutused, lähedased, tööandjad, politsei, kogukonna liikmed (nt korteriühistud).

27

Joonis 19. Perioodil 2019-2022 inimese abivajaduse esmamärkajad. Omavalitsuse poole pöördutakse abivajavate inimestele ISTE kaudu abi korraldamiseks ka psühhiaatriakliinikust (nt Tallinn, Tartu, Rapla, Pärnu). Abivajaduse esmamärkajateks ja KOVide teavitajaks on olnud Töötukassa, SKA, perearstid ja ka teenuseosutajad. Peamiseks märkajaks on olnud KOV ise. Täpsemalt on abivajaduse märkajad toodud joonisel 20.

Joonis 20. Perioodil 2019-2022 ISTE projekti sisenejate abivajaduse märkajad. Tähelepanekud: ❖ ISTE katsetamine perioodil 2019-2022 on näidanud, et kui KOV teeb sisukat teavitustööd ja on loonud head koostöösuhted partneritega tervishoiust, haridusasutustest ja muudest organisatsioonidest, hakkab loodud võrgustik abivajajaid märkama. ❖ Kui ISTE projekt piirkonnas oli käivitunud ja koostöövõrgustik loodud, tuli aja jooksul viiteid abivajavate inimeste kohta juurde – KOVid soovisid teenuskohti juurde saada (nt Rapla, Tallinn). See tähendas seda, et muuhulgas võrgustikud hakkasid tööle. ❖ ISTE piloodi puhul eeldati, et KOVides hakatakse ISTE projekti võtma EHT järjekorras olevaid inimesi. Projekti praktika on aga näidanud, et ISTEsse kaasatud inimestest on 30% varem olnud EHT ja/või SRTl ja 16% on olnud EHT järjekorras. See viitab võimalikule olukorrale, et Eestis on arvestataval hulgal psüühilise erivajadusega inimesi, kelle abivajadust seni märgatud ei ole. Projekti inimeste kaasamisel võib mõju avaldada ka asjaolu, et KOVidel ei ole infot selle kohta, kes nende piirkonna inimestest on EHT järjekorras. ❖ Erinevad KOVid kaasasid erisuguseid sihtrühmasid. Näiteks Lüganuse keskendus keskealistele sotsiaalselt isoleerunud inimestele, Kohilas ja Paides kaasati rohkem noori kooli lõpetavaid erivajadusega inimesi, Lääne-Nigula vald ja Haapsalu linn kaasasid rohkem suure ja äärmusliku toetusvajadusega inimesi. ❖ Keerulisemad olid KOVide jaoks juhtumid, kus inimesel oli küll psüühikaprobleem, aga ta ei olnud jõudnud eriarsti juurde ning ei olnud F-diagnoosi, sest inimest oli keeruline arsti juurde saada, psühhiaatri vastuvõtu ooteaeg on pikk, inimese terviseseisundi kohta oli keeruline infot saada aga ISTE projekti ei võetud inimesi ilma F-diagnoosita. KOVidele edastati info, et ISTE projekti saab inimest kaasata siis kui inimene on saanud F diagnoosi.

28

❖ Inimesi, kes ei soovinud abi vastu võtta, kaasati ISTE projekti selliselt, et sisenemise avaldusel oli KOV sotsiaaltöötaja või lähedase allkiri ja koostatud toetusplaani alusel toimus pere kaudu lähenemine või välise eksperdi kaasamine. Kui need olid tulemuslikud andis inimene ise nõusoleku. ❖ Inimestele, kes ei soovinud abi vastu võtta läheneti esmalt pere komponentide kaudu ja seda võimalust on KOVid ja teenuseosutajad olulise täiendava võimalusena esile toonud ja tunnustanud. ❖ Mitmed KOVid ühildasid hoolduskoordinatsiooni projekti juhtumikorraldaja ISTE projekti juhtumikorraldajaga ehk läbi selle tekkis sünergia tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks. Edaspidiseks: ❖ ISTE rakendamisel on vajalik infosüsteemide (STAR) arendust selliselt, et KOV sotsiaaltöötaja näeb, kas inimesel on F diagnoos ehk kas inimene kuulub ISTE sihtgruppi. ❖ Tutvuda põhjalikumalt mitmete teiste projektide sisuga (nt hoolduskoordinatsiooni projekt, kogukonnamajade/teenusmajade arendamine) ja selgitada välja nende ühisosa ISTEga. Eesmärk 3. Abi- ja toetusvajaduse hindamine ning hindamisvahendi sobivus – ühtse süsteemi juurutamine ja sobivuse testimine Mis probleemi lahendame? Puudus toetusvajaduse terviklik ja isikukeskne hindamine, teenuse efektiivne ja paindlik planeerimine - erinevad hindamised ja tegevuste planeerimised, kogutakse ja koostatakse samasisulise infoga dubleerivaid dokumente - EHT, SRT ja KOV teenuste vajaduse hindamised, tegevusplaanid/kavad. Vähesel määral tegeletakse inimese individuaalse toetamisega tema kodus ja kogukonnas. Katsetamise kogemus: ISTE projektis kasutatakse inimese ATV hindamisel sama hindamisinstrumenti, mis on kasutusel ka EHT ja SRT teenuse taotlejate (psüühikahäirega inimeste) hindamisel. ISTEs toimub ATV hindamine KOV juhtumikorraldaja poolt inimesega vesteldes. Eelnevalt kogutakse info andmebaasidest, et mitte kurnata inimest küsimustega, millele vastuse saamine on võimalik infosüsteemist (nt info töövõime hindamise, varasemate KOV abimeetmete kohta). Hindamine toimub 7-s eluvaldkonnas ja hindamisinstrumendis kirjeldatakse inimeste suutlikkust toime tulla, lisaks hinnatakse toetusvajadust arvulisel skaalal toetusvajaduse astmele omistatud numbriga, kus 0 tähendab, et inimene ei vaja toetust ja 4, et inimesel on äärmuslik toetusvajadus ja ta ei ole võimeline ise toime tulema, vajab püsivat hooldust, järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise isiku poolt, vt tabel 2. Tabel 2. ATVHl kasutatavad toetusvajaduse astmed.

Aste Toimetulek Toetusvajadus

0 Iseseisev Ei vaja toetust.

1 Madal toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist.

2 Keskmine toetusvajadus

Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda nädalas) juhendamist ja abi.

3 Kõrge toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust.

4 Äärmuslik toetusvajadus

Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist teise isiku poolt.

29

Toetusvajaduse hindamise tulemus on skoor, kus kõikide küsimuste vastusteks antud numbrid liidetakse kokku. Skoor võib olla vahemikus 0-60. Toetusvajaduse skoori alusel võib tinglikult öelda, et skooriga 0-15 on inimene madala, 16-30 keskmise, 31-45 kõrge ja 46-60 äärmusliku toetusvajadusega. Abivajaduse profiil näitab piltlikult, millistes eluvaldkondades inimesel on abivajadus. Illustreerimaks toetusvajaduse skoori arvestus ja käsitlust on joonisel 21 toodud näide, kus projektis osaleval inimesel on kõrge toetusvajadus (3) füüsilise tervise ja asjaajamise valdkondades ning ta on täielikult iseseisev liikumisel eluruumides. Kokku arvestades on antud inimese toetusvajaduse skoor 30, seega on tegemist keskmise toetusvajadusega inimesega ja sellise profiiliga inimene suunataks kehtivas EHT süsteemis tõenäoliselt toetavale EHTle nagu igapäevaelu toetamise või kogukonnas elamise teenus.

Joonis 21. Ühe projektis osaleva inimese personaalse toetusvajaduse profiili näide. ISTEsse kaasatud inimestest on olnud 2019-2022 perioodil veidi üle poole ehk 53,2% keskmise toetusvajadusega, 27,6% on madala toetusvajadusega, kõrge toetusvajadusega on 15,6% ning 3,6% inimestest on äärmusliku toetusvajadusega (joonis 22).

Joonis 22. Perioodil 2019-2022 ISTE inimeste jaotus abivajaduse skoori alusel.

30

KOVide võrdluses oli ISTEsse kaasatud inimeste osakaal toetusvajaduse skooride alusel erinev ning see oli seotud sellega, millise spetsiifilisema abivajajate sihtrühmaga soovis KOV ISTEt katsetama tulla. Tabel 3. Perioodil 2019-2022 ISTEs osalenud inimeste ATV KOVide lõikes.

Isikute arv toetusvajaduse skoorigruppide lõikes

Osakaalud toetusvajaduse skoorigruppide lõikes

1-15

16- 30

31- 45

46- 60

hinda- mata KOKKU 1-15

16- 30

31- 45

46- 60

hinda- mata KOKKU

KOKKU ISTEs osalejaid perioodil 2019- 2022 294 554 163 39 23 1073 27% 52% 15% 4% 2% 100%

sh

Antsla vald 9 8 1 18 0% 50% 44% 0% 6% 100%

Haapsalu linn 3 14 17 34 9% 41% 50% 0% 0% 100%

Harku vald 6 2 1 1 10 60% 20% 10% 10% 0% 100%

Jõelähtme vald 2 24 5 31 6% 77% 16% 0% 0% 100%

Jõhvi vald 8 5 3 1 17 47% 29% 18% 0% 6% 100%

Järva vald 1 8 6 1 16 6% 50% 38% 6% 0% 100%

Kehtna vald 6 1 7 86% 14% 0% 0% 0% 100%

Kohila vald 18 10 2 5 35 51% 29% 6% 14% 0% 100%

Kohtla-Järve linn 16 46 18 5 1 86 19% 53% 21% 6% 1% 100%

Kose vald 11 6 17 65% 35% 0% 0% 0% 100%

Lääne-Nigula vald

4 3 6 13 31% 23% 46% 0% 0% 100%

Lüganuse vald 3 10 13 23% 77% 0% 0% 0% 100%

Mustvee vald 17 6 4 2 29 59% 21% 14% 7% 0% 100%

Otepää vald 1 5 6 17% 83% 0% 0% 0% 100%

Paide linn 4 10 1 1 16 25% 63% 6% 0% 6% 100%

Põhja-Pärnumaa vald

2 19 6 1 28 7% 68% 21% 4% 0% 100%

Põltsamaa vald 1 5 3 9 11% 56% 33% 0% 0% 100%

Pärnu linn 15 56 9 4 8 92 16% 61% 10% 4% 9% 100%

Raasiku vald 7 3 4 2 1 17 41% 18% 24% 12% 6% 100%

Rapla vald 30 35 7 1 73 41% 48% 10% 0% 1% 100%

Rõuge vald 5 3 1 9 0% 56% 33% 0% 11% 100%

Tallinna linn 41 121 32 15 2 211 19% 57% 15% 7% 1% 100%

Tapa vald 9 3 3 1 16 56% 19% 19% 0% 6% 100%

Tartu linn 30 46 6 1 83 36% 55% 7% 1% 0% 100%

Tori vald 33 13 46 72% 28% 0% 0% 0% 100%

Türi vald 7 23 8 2 3 43 16% 53% 19% 5% 7% 100%

Valga vald 5 20 5 1 31 16% 65% 16% 0% 3% 100%

Viljandi linn 8 40 4 1 53 15% 75% 8% 0% 2% 100%

Väike-Maarja vald

6 6 2 14 43% 43% 14% 0% 0% 100%

Esmasele ATV järgneb BTO poolt teenuse planeerimine, mille käigus koostatakse inimesele tegevusplaan. Vajadusel kaasatakse ka väliseid spetsialiste. Kasutatav ATVH annab ülevaate inimese toetusvajadusest 7 eluvaldkonna lõikes, mis võimaldab toetusvajaduse terviklikku ja isikukeskset kaardistamist ning sellele tuginedes planeerida vajalikud teenuse tegevused. ISTE katsetajad on seda nii ISTE kogemusseminaridel kui KOVidega koostöökohtumistel välja toonud ISTE olulise tugevusena.

31

ISTEs kasutatavate töövormide ja dokumentide analüüsist nähtub, et KOVide poolt täidetud abivajaduse hindamisvahendid on täidetud väga põhjalikult ning teenuseosutajate tagasiside abivajaduse hindamisvahendiga edastatud infole on väga hea. Abivajaduse hindamine võimaldab planeerida vastavalt inimese abivajaduse profiilile edasised tegevused. Tähelepanekud: ❖ ISTE kogemus näitab, et KOV sotsiaaltöötajad/ISTE juhtumikorraldajad hindavad abivajavaid inimesi põhjalikult ning teenuseosutajatele edastav info on adekvaatne ning leiab kinnitust ka teenuseosutaja juures. ❖ Enamus ISTE katsetamisse kaasatud abivajavad inimesed on keskmise või madala toetusvajadusega, mis vastab EHT mõistes toetavatele erihoolekandeteenustele. Madala või keskmise toetusvajadusega inimesi kaasavad KOVid pigem ka põhjusel, et suurema toetusvajadusega inimeste abistamiseks ISTE eelarvest ei piisa. ❖ ISTEs tekkis ESF nõuete tõttu olukord, et kõigepealt tuli inimene projekti kaasata ja alles siis sai tema abivajadust hinnata. Selle tulenevalt on ISTE projektis ette tulnud juhtumeid, kus projekti kaasatud inimene väljub projektist pärast abivajaduse hindamist, kuna on selgunud, et talle ISTE põhine teenuseosutamine ei ole vajalik. Edaspidiseks: ❖ Vajalik on regulaarselt koolitada ja nõustada KOV töötajaid hindamisinstrumente kasutama. ❖ Vajalik on edasine põhjalikum analüüs, et selgitada seoseid abivajaduse hindamisetulemuste, planeeritud ja osutatud teenuskomponentide, diagnooside jm vahel. Ka oleks vaja paremini mõista, millest on tingitud projektis osalevate inimeste abivajaduse erinevused KOVide lõikes. ❖ Hindamisinstrument on vajalik viia elektroonilisele töölauale (STAR arendus), seostada tegevusplaani ja aruandlusega. Eesmärk 4. Juhtumikorralduse töömeetodi rakendamine – abivajajale ja tema lähedastele järjepideva ja koordineeritud toe ning nõustamise tagamine Mis probleemi lahendame? Teenusteni jõudmine, asjaajamine ja koordineerimine - psüühikahäirega inimest toetavad teenuste süsteemid on killustunud, puudub personaalne juhtumikorraldaja, kes vastutaks inimesele vajaliku abi koordineerimise eest. Tervishoiu ja sotsiaalteenuste vähene integreeritus ja koostöö. Lähedastele ei osutata piisavalt tuge – hoolduskoormus on suur, seetõttu riiklikule EHT teenusele liikumine ainuke võimalus. Katsetamise kogemus: ISTEs kasutatakse nii KOV kui BTO tasandil juhtumikorralduse töömeetodit. ISTE on oluliselt lihtsustanud inimesele abi osutamist, seda saab teha koheselt pärast abivajaduse märkamist, inimese seostamist teenuskomponentidega ja erinevate teenuste koordineerimist. Esmane toetus, personaalne abi ja erinevad teenuskomponendid oli võimalik kätte saada ühest kohast, ilma, et oleks pidanud taotlema teenuseid erinevatest teenussüsteemidest. Juhtumikorralduslik vastutus terviku haldamise eest on BTOl. Terviklik, erinevaid teenuskomponente sisaldava abi pakkumine ühest kohast andis nii BTOle, kui ka KOVile parema ülevaate, millist toetust inimesele tervikuna pakutakse. Teenusmudel toetas tihedat koostööd KOVi, BTO ja LTO pakkujate vahel. Kõik osapooled on kinnitanud, et oluliselt on paranenud omavaheline koostöö. Teenusosutajatel on olemas tihe kontakt KOV juhtumikorraldajaga. KOV juhtumikorraldajatel on regulaarsed kohtumised TOdega ja nad omavad osutatud tegevuste üle ülevaadet.

32

ISTEs makstakse KOVidele iga teenuskoha eest juhtumikorralduse tasu, mis oli 40,9 eurot kuus. See on võimaldanud 1/3 omavalitsustest asjaajamiseks ja tegevuste koordineerimiseks tööle võtta eraldi töötaja – ISTE juhtumikorraldaja, ülejäänud KOVides tegelevad ISTE rakendamisega olemasolevad KOV ametnikud oma põhitöö sees või kõrvalt, saades selle eest lisatasu. ISTE piloteerimises osalevate inimeste teenusteni jõudmise, teenuse planeerimise ja teenuskomponentide osutamise korraldus on katsetavatelt KOVidel saanud peamiselt positiivse tagasiside. Tähelepanekud: ❖ ISTE projektis osalevate KOVide tagasiside kinnitab, et positiivne on see, et igal inimesele on tagatud personaalne tugi – BTO. ❖ Pereliikmete toetamist on ISTE projektis osalevate teenuseosutajate poolt peetud heaks täiendavaks võimaluseks. ❖ Teenuse paindlik nö „rätsepatööna“ kokkupanek on saanud positiivset tagasisidet nii abivajajatelt, teenuseosutajatelt kui KOVidelt. Kombineeritud on lisaks KOV teenustele ka teistest ESF vahenditest rahastavaid tegevusi, teenuseid, näiteks sotsiaaltransport, psühholoogiline abi jne. ❖ Pere toetamise komponenti on rohkem kasutatud raskete (suure toetusvajadusega) kliendijuhtumite korral ja juhtudel, kus inimene ei soovi esialgu abi vastu võtta. ❖ KOV on toonud positiivse näitena, et mitme abivajaja puhul on EHTle ja hooldekodusse minemist edasi lükatud (nt Kosel ja Pärnus), sest ISTE kaudu osutatav tugi on piisav ja võimaldab kodus edasi elada. ❖ Nendes KOVides, kus võeti juhtumikorraldajaks eraldi inimene, edeneb ISTE rakendamine mõnevõrra paremini. Uue töötaja võtsid pigem need KOVid, kus oli rohkem teenuskohti. Näiteks eraldi inimese on värvanud KOVidest – Rapla, Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. ❖ Juhtumikorraldaja töötasu KOVides – makstakse mitmel moel: lisatasuna, töötasuna, osa põhipalgast tuleb ISTEst, võlaõiguslik leping lisaks töölepingule. Edaspidiseks: ❖ IT-süsteemi tugi on puudu, KOV-BTO-LTO vahelises infovahetuse ja aruandluses, andmevahetus eri organisatsioonide hallatavates andmekogudes olevate andmete saamiseks on puudulik, vajalik on STAR arendus ja sellega kaasnevate õiguslike aluste loomine. ❖ STARi saab praegu ISTE andmeid panna osaliselt, nt määratud abinõusid aga mitte erineva hinnaga teenuskomponente. Abivajaduse hindamist jm ISTE dokumente ei saa STARi vahendusel täita, toimub töö dubleerimine. STAR arenduse jaoks on ISTE meeskond sisendid andnud ja tegeleb sellega põhjalikumalt 2023-2024. aastal. ❖ Uurida põhjalikumalt aruandluse korraldust ja teenuseosutaja tegevuse üle järelevalvet KOVides. ❖ Koguda peredelt süsteemselt infot hoolduskoormuse muutumise kohta. Eesmärk 5. Teenuste kättesaadavuse suurendamine – regionaalselt, teenuskomponentide hankimise toetamine ning uute teenuseosutajate leidmine Mis probleemi lahendame? Teenuste kättesaadavus - teenuste regionaalne kättesaadavus on ebaühtlane, KOVid ei võta teenuste arendamise ja korraldamise vastutust kohalikul tasandil. Väiksemates kohtades on teenuseosutajate ja teenuste puudus. Katsetamise kogemus: Katsetamise kogemus näitab, et KOVid korraldavad teenust, kas omavalitsuse allasutuse kaudu ja/või kuulutasid välja hanke ja leidsid sel viisil partneriks väliseid TOsid (äriühingud, vabaühendused, sh senised EHT ja SRT osutajaid). Perioodil 2019-2022 on ISTE projektis olnud KOVide partneriteks 164 erinevat teenuseosutajat. Piirkonniti on olukord siiski väga erinev. ISTE katsetamisega liitudes oli omavalitsusi, kus teenuseosutajaid oli palju (nt Tallinn, Tartu, Viljandi) aga ka väheste või täiesti puuduvate teenuste osutajatega piirkondi (nt Kehtna, Jõelähtme). Samuti oli erinev KOVide võimekus teenuste kättesaadavust piirkondades parandada. See sõltus KOV sotsiaalvaldkonna juhtide hoiakutest, oskustest (nt hanget teha), juhtkonna toetusest. ISTE piloteerimise käigus leiti

33

piirkondadesse, kus ei olnud TOsid uued TOd ning piirkondades, kus oli ainult 1 TO leiti juurde uusi TOsid (nt Paide, Järva). Mitme LTO vajadust nägid KOVid just põhjusel, et vastata paremini inimeste vajadustele ning et oleks võimalik valida erinevate TOde vahel ja leida inimesele sobivaim lahendus. TOde leidmisel on KOVid kasutanud erinevaid võimalusi: kaasanud täiesti uusi organisatsioone (väljapool SRT ja EHT süsteemi), hankinud mobiilseid teenuseosutajaid, hankesse kirjutanud täiendavaid hindamiskriteeriumeid lisaks komponendi maksumusele, ei ole nõudnud EHT ega SRT tegevusluba, hankinud teenuseosutajaid üle Eesti, teinud raamhankeid ja vajadusel teenuseosutajaid jooksvalt juurde hankinud. Suur osa TOdest on samaaegselt nii BTO kui LTO. Ei ole ühtegi organisatsiooni, kes oleks ainult BTO ja muid komponente ei paku. Ei ole ka sellist näidet, kus teenuseosutaja majandaks end ära ainult ISTE projektis osalemisest. Joonisel 23 on välja toodud perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises KOVide partneriteks olnud 164 teenuseosutajat tegevusalade lõikes. 18% ISTE teenuskomponentide osutajatest olid erihoolekandeteenuse, 10% SRT, 12% nii EHT kui SRT osutajad. 60% teenuseosutajatest ei ole EHT ega SRT osutajad. Samas on näha, et kuigi EHT ja SRT teenuseosutajad moodustavad kokku 40% teenuseosutajatest siis nad osutavad 86% teenuse mahust. Kõige rohkem ehk 42% teenuskomponentide kogumahust on osutanud teenuseosutajad, kes osutavad nii EHT kui SRT teenuseid. Sama saab öelda teenuskomponentide maksumuse vaates, kus 18% teenuseosutajatele makstud summadest on saanud teenuseosutajad, kes ei osuta EHT ja SRTd. ISTE katsetamise kogemus näitab, et valdavalt osutavad teenuskomponente juba sihtgrupiga töötavad teenuseosutajad, kuid ISTE on piisavalt paindlik, et pakkuda inimesele vastavalt vajadusele teenuskomponente väljapool EHT ja SRT osutajate ringi.

Joonis 23. Perioodil 2019-2022 ISTEs teenuskomponente osutavad KOVide partnerid ja nende poolt osutatud teenuste mahu ja maksumuse osakaalud. 164-st TOst baastoetust osutas 75 ja lisatoetust 160. Kõikidest TOdest 12 olid omavalitsuste hallatavad asutused. ISTE kohaselt peab igal KOVil olema vähemalt 1 BTO ja 1 LTO. Tegelikkuses on olenevalt KOV suurusest ja ISTE katsetamise teenuskohtade arvust omavalitsuses igal KOVil 1-9 BTOd ja 1-15

34

LTOd, mis tähendab, et inimesel on üldjuhul võimalik paindlikult valida endale teenuseosutajat, tekib konkurents ja seeläbi surve teenuseosutajatel oma teenuse kvaliteeti parandada. Joonis 23 annab ülevaate, mitu „muud“ ehk mitte EHT/SRT teenuseosutajat erinevaid komponente osutab. Muude teenuseosutajate all on ka need KOV hallatavad asutused, kes ei paku EHT ega SRT teenuseid. Joonisest 24 nähtub 2022. aasta andmetele tuginedes, et peamiselt osutavad mitte EHT ja SRT kogemusega teenuseosutajad psühholoogilise nõustamise ja -teraapia komponenti inimesele või tema perele. Baastoetuse komponendid on joonisel märgitud punasega ja peredele osutatavad komponendid rohelisega.

Joonis 24. 2022. aastal „muud“ teenuseosutajad ISTE komponentide lõikes. 2022. aastal ISTE kaudu abi saavate inimeste kohta tehtud STARi päringu kaudu saime teada, et ISTE projektis osalemise ajal 60% inimestest ei ole saanud KOVi kaudu toetusi ega teenuseid, 24% inimesi on saanud toetusi (nt toimetulekutoetus, energiatoetus või muu KOV toetus), 9% on saanud teenuseid (nt sotsiaaltransporditeenus, tugiisiku teenus, eluruumi tagamine, võlanõustamise teenus) ja 7% nii toetuseid kui teenuseid. Sellest tulenevalt saame järeldada, et KOVid kombineerivad inimesele abi vastavalt vajadusele erinevatest allikatest. ISTE katsetamiseks KOVi poolt esitatud konkursidokumentide üks osa on põhjuste välja toomine, miks soovitakse ISTEt piloteerida. Peamised põhjused on soov parendada teenuste osutamise protsessi ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Lisaks eelnevale toodi välja järgmised põhjused: ❖ rakendada läbi projekti saadud kogemusi piirkonna hoolekandeteenuste kaasajastamisel ja teenuste mitmekesisuse ning kättesaadavuse parandamisel; ❖ saada läbi pilootprojekti rakendamise lisavõimekust teenuste pakkumiseks; ❖ hinnata sotsiaalosakonna korralduslikku tööd ja testida võimekust; ❖ hinnata KOVi rolli ja olemasoleva tööprotsessi uuendamise vajalikkust psüühikahäirega inimestele komponendipõhise abi osutamisel ja väljatöötamisel; ❖ parandada riiklike teenuste osutamise võimalusi, näiteks hallatavate asutuste ja lepinguliste partnerite tegevuste kaudu;

35

❖ saada ülevaade ressurssidest, mida on vaja psüühiliste erivajadustega inimestele teenuste pakkumiseks; ❖ suurendada täiendavate ja uute teenuste pakkumise võimekust ja võimalusi. Perioodi 2019-2022 tulemusi vaadates on hea tõdeda, et pilootprojekt on võimaldanud ISTEt katsetama asunud KOVidel laiendada oma piirkonnas teenuseosutajate ringi ning parendada kohapealset teenuste osutamise protsessi. Eestis on arvestataval hulgal KOVe, kes pööravad sotsiaalteenuste arendamisele tähelepanu ja on selles edukad. Kogu ISTE katsetamise aja jooksul on 3 KOVi loobunud järgnevaks perioodiks piloteerimisega liitumisest. Märjamaa vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjust ei ole teada. Mustvee vald sisenes 2020. aasta novembris ja väljus 2021 lõpus ning soovis ka 2022 ISTEt piloteerida, kuid esitas konkursi dokumendid pärast tähtaja lõppu ja seetõttu ei kvalifitseerunud. Põhja-Sakala vald osales esimeses piloodis ja mitte jätkamise põhjusena tõi välja, et KOVide ühinemise tõttu ja sellest tuleneva teenuste ülesehitamisega samal ajal ei ole võimalik lisakohustusi projektis osalemisega võtta. ISTE piloteerimise ajal (2020. aastal) tehti küsitlus, et välja selgitada põhjused, miks KOVid ei ole soovinud ISTEt katsetada. Kokkuvõte küsitluse tulemustest on joonisel 25.

Joonis 25. Kokkuvõte küsitlusest KOVide seas ISTE katsetamises mitteosalemise põhjuste lõikes. Peamiseks põhjuseks, miks KOVid ei ole soovinud ISTEt katsetada on see, et omavalitsustes ei jätku töötajaid. Mitmed omavalitsused (nt Raasiku, Kohtla-Järve, Türi) on piloteerimise jooksul olnud raskustes juhtumikorraldaja leidmisel. Oluliste takistustena on välja toodud ka see, et TOde leidmine on probleem (sotsiaaltöötajad ei oska hankeid korraldada ja sellekohane tugi osades KOVides on puudu), puuduvad ressursid sh raha (piloteerimisel makstakse küll juhtumikorralduse tasu, kuid selle eest saab täiskohaga töötaja tööle võtta kui teenuskohti on 50 ja rohkem), puudub ülevaade sihtgrupist või toimivad lahendused on sihtgrupile juba olemas. Tähelepanekud:. ❖ KOV on välja toonud, et ISTE katsetamisega on piirkonda juurde leitud uusi teenuseosutajaid. ❖ Kui KOV ei usalda teenuseosutajaid, siis eelistatakse pigem BTOna KOV hallatavat asutust mitte hankimist turult. ❖ KOV juhtkonna mõju. Kui ei ole huvitatud juhtkond või on poliitiline kemplus ja juhtkond vahetub, siis ISTE ei edene (nt Jõhvi, kus ISTE käivitamine võttis aega 10 kuud). Samas Tallinnas on ISTE arendustel KOV sotsiaalvaldkonna juhtide toetus ja mudeli rakendamine edeneb jõudsalt.

36

Edaspidiseks: ❖ KOVe on vaja koolitada sotsiaalteenuste hankimise osas, et oleks paindlikum teenuste osutamine ja suurem valik teenuseosutajaid aga ka kvaliteetsem teenus, mitte ainult odavam hind. ❖ Analüüsida ja uurida, mida toob teenuseosutajate jaoks kaasa olukord, kus kehtima jääb kaks paralleelsüsteemi või kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutub nende põhitegevuseks. ❖ Nõuded spetsialistidele, nõuded asutustele – kaardistada põhjalikkumalt, kui palju ja milliseid nõudeid seadsid KOVid hangetes teenuseosutajatele ja mis praktikaid oleme ISTEs näinud. ❖ Senisest parem teavitustöö/kommunikatsioon ISTEst ja selle vajalikkusest on Linnade ja Valdade Liidu ning KOV juhtkondade suunal oluline. Eesmärk 6. ISTE sobivus sihtrühmale ja alarühmadele – soodustada isikukeskset lähenemist ja integreerumist kogukonda Mis probleemi lahendame? Psüühikahäirega inimese taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine - vähe pööratakse tähelepanu vaimse tervisega seotud sekkumistele ja vähe kasutatakse kogemuslikku tuge nii teenuse kasutajatele kui peredele. Puuduvad oskused ja teadmised kaasaegsetest lähenemistest ja metoodikatest. Katsetamise kogemus: Erinevad KOVid kaasasid mudeli katsetamisele erinevad sihtrühmad, osad KOVid rohkem intellektipuudega inimesi ja osad rohkem psüühikahaigusega inimesi, samuti erinevate kaasuvate väljakutsetega, sõltuvustega ja multiprobleemseid inimesi, osad keskendusid pigem noortele inimestele kohe pärast kooli lõpetamist, osad keskealistele sotsiaalselt isoleeritud inimestele. Teenuseosutajad spetsialiseeruvad erinevatele sihtrühmadele, mis võimaldab töötada metoodilisemalt. Osad teenuseosutajad kasutavad ISTE katsetamisel osalevate inimeste ja nende perede puhul lähenemist, kus samal ajal tegeletakse nii inimese kui perega ning peamiselt kogemusliku grupitegevusena (Jõelähtme näide, kus inimesed osalevad kokandusringis ja õpivad vajalikke oskusi ning samal ajal lähedased on kogemusnõustaja juhtimisel tugigrupis). Enamus ehk 69% ISTE katsetamisel osalevatest inimestest oli psüühikahaigusega ja 24% intellektipuudega, 7% nii psüühikahaiguse kui intellektipuudega (vt joonis 10, lk 18). Nagu selles aruandes juba eespool öeldud, kaasati KOVides ISTE projekti erineva ATVga inimesi. Enamik projekti kaasatud inimestest olid madala või keskmise toetusvajadusega, väiksem osa kõrge abivajadusega ja mõned inimesed ka äärmusliku abivajadusega. Tabelis 4 on toodud erineva toetusvajadusega inimeste lõikes välja ATV muutumine ajas (ehk 2022. aasta ja perioodil 2019-2021 tehtud hindamise võrdlus). Enamikel inimestel st 53% on ATV jäänud samaks, 19% vähenenud ja 28% suurenenud. Erisuguse toetusvajadusega rühmade lõikes suuri erinevusi ei ilmnenud. Tabel 4. Perioodil 2019-2022 inimeste ATV muutus ISTE projektis osalemise ajal.

Abi- ja toetusvajadus vähenenud on sama suurenenud kokku

madal (1-15) 14% 52% 34% 100%

keskmine (16-30) 20% 53% 26% 100%

kõrge (31-45) 27% 49% 23% 100%

äärmuslik (46-60) 18% 59% 24% 100%

Kokku 19% 53% 28% 100%

37

Tähelepanekud: ❖ KOVid on saanud ISTE kaudu toetada neid inimesi, kes ei ole EHT teenusele jõudnud ja kelle abivajadus on madal ja keskmine. Need on EHT mõttes pigem toetavate teenuste saajad. ❖ ISTE sobib ka suure abivajadusega inimestele, kuid raha paneb täna piirid ette, kui KOVis on rohkem äärmusliku abivajadusega inimesi. ❖ Suure hooldusvajadusega inimestele ei ole ISTE sobiv ega rahaliselt mõistlik (intervallhoid on inimese kodus liialt kulukas, teenuseosutaja juures grupis ressursside kasutamine optimaalsem). Edaspidiseks: ❖ Vajalik teha analüüs intellektipuude ja psüühikahaiguse diagnoosiga inimestele ISTE mudeli sobivusest. Mitmed KOVid on avaldanud arvamust, et mudel sobib paremini psüühikahaigusega inimestele. ❖ Katsetada ISTEt selliselt, et inimene elab teenuseosutaja elamispinnal ja sisuliselt osutatakse kogukonnas elamise teenust komponendipõhiselt. ❖ Teenuse mõju hindamine – mille alusel hinnata. ISTE tulemuslikkuse mõõtmise võimalused on nt - elukvaliteedi mõõtmine; vaadata projekti sisenemise ankeete ja lahkumisel tööhõivet, ATVH tulemuste muutust ajas. ❖ Elukvaliteedi hindamise tulemuste põhjalikum analüüs, et tuvastada ISTE mõju inimese elukvaliteedile. ❖ Kaardistada põhjalikumalt BTO ja LTO kasutatavad metoodikad. Eesmärk 7. Kogukonna ressursside kaasamine – kohalike võimaluste teadvustamine ja rakendamine Mis probleemi lahendame? KOVid ei näe kogukonna ressursside kaasamise võimalusi, peavad kogukonna ressurssideks ainult päevakeskusi või raamatukogusid, vabatahtlik töö ei ole levinud. Katsetamise kogemus: Osad KOVid on üles leidnud lisaks raamatukogule, avalikule pargile, kultuurimajale ja muuseumile ka muid kogukonna kaasamise võimalusi, näiteks eakatega koos huviringides osalemine, hõivatuse valdkonnas tegevused (muuseumis ja juuksuri juures), supiköögis ja üritustel abis olemine. Lisaks on KOVid leidnud vabatahtlikuid abivajajatega koos või abivajajate heaks tegutsema (nt Vändras spordipäeva korraldamine). KOVidega koostöökohtumiste käigus on selgunud, et kogukonna ressursse kasutatakse siiski vähe, sest KOV sotsiaaltöötajad on ülekoormatud ning puuduvad ressursid vabatahtlikega tegelemiseks. On selgunud ka see, et kogukonnas olemasolevaid ressursse küll kasutatakse aga neid ei panda inimese tegevusplaani ega andmestikesse kirja ehk puudub täpne ülevaade nende kasutamisest. Teadlikkuse tõstmiseks ja kogukonna ressursside paremaks märkamiseks toimus septembris 2022 ISTE KOVidele ja TOdele kogemusseminar, mille käigus kõik osalejad said praktiliselt iseenda peal läbi tunnetada kogukonna erinevaid aspekte. Pärast seda on KOVide ja TOde teadlikkus suurem, kuid nende ressursside kasutamise märgatavat tõusu ei ole täheldatud. ISTEt katsetavate KOVide seas viidi 2022. aastal läbi küsitlus, millega sooviti teada saada praktikute arvamust, milliseid teenuskomponente saab osutada kasutades kogukonna ressursse. Kokku nimetati 10 komponenti, mille osutamiseks ei pea omama sotsiaalvaldkonnas erialast ettevalmistust, kuid peab olema koostöö erialase ettevalmistusega tegevusjuhendajatega ja lisateadmised erivajadusest: ❖ füüsilise aktiivsuse toetamine, ❖ sotsiaalsete suhete toetamine, ❖ ettevalmistus iseseisvumiseks, ❖ liikumise toetamine eluruumides, ❖ igapäevaelu toetamine,

❖ liikumine väljapool eluruume, ❖ rakendus kogukonnas, ❖ õppimise toetamine, ❖ vaba aja ja huvitegevuse toetamine, ❖ toetus elukoha vahetusel.

38

Tähelepanekud: ❖ KOVid on koostöökohtumistel öelnud, et ei ole kogukonna ressursse kaasanud, sest neil ei ole päevakeskust. See näitab vähest teadlikkust kogukonna ressurssidest. ❖ Kui KOV on edumeelne, siis leitakse kõik võimalused kõikide ressursside kaasamiseks. Edaspidiseks: ❖ KOVid vajavad kogukonna ressursside teadvustamiseks ja rakendamiseks rohkem teavitust, kaasamist, koolitust. ❖ Kogukonnaressursside ja vabatahtliku töö mõistete selgitamine, sobitamine ISTEsse (vormistamine, tasustamine, aruandlus). Eesmärk 8. Analüüsida teenusmudeli kulusid – kulupõhine hind ja isikupõhine eelarve Mis probleemi lahendame? Teenuste korraldus ja rahastamise põhimõtted on jäigad – EHT sisu, mahu ja teenuse üksiktegevusi pole võimalik väiksemas mahus eraldi kasutada. Katsetamise kogemus: ISTE annab paindliku võimaluse punuda inimese jaoks vajalik toetusvõrk erinevatest komponentidest. Komponentide miinimum ega maksimummahtusid ei ole. Tabelis 5 on toodud perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud inimeste keskmine kulu isiku kohta kuus ja aastas. Teenuskomponentide osutamiseks oli KOVidele arvestatud iga projektis osaleva inimese kohta 2022. aastal 365 eurot kuus, tegelik maksumus ühe inimese kohta oli samal aastal 332,10 eurot ja perioodi keskmine 335,80 eurot kuus. Lisaks komponentide maksumusele maksti ISTE projektis osalevale KOVile juhtumikorralduse tasu 40,90 eurot kuus iga teenuskoha kohta, mis võimaldas KOVides projektitegevustega seotud töö tasustada või võtta tööle eraldi inimene, kes ISTE projektiga tegeleb. Tabel 5. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis ühe inimese keskmine kulu.

Periood

KESKMINE KULU KUUS

KESKMINE KULU AASTAS

Keskmine teenuse kulu KUUS ühe isiku kohta (eurot)

Koordineerimistasu KOVile KUUS ühe isiku kohta (eurot)

Keskmine teenuse kulu AASTAS ühe isiku kohta (eurot)

Koordineerimistasu KOVile AASTAS ühe isiku kohta (eurot)

2020 238,9 40,9 2867 490,8

2021 384,3 40,9 4611 490,8

2022 332,1 40,9 3985 490,8

2019-2022 335,8 4030

Joonisel 26 on näha keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta projektis osalevate KOVide lõikes. Vaadates nende andmete kõrval KOVi poolt projekti kaasatud inimeste ATV skoore siis saab öelda, et omavalitsused, kelle keskmine kulu ühe inimese kohta on madal, on projekti kaasanud valdavalt madala ja keskmise toetusvajadusega inimesi ja KOVi teenuskohtade arv on alla 10. Keskmisest suurema kuluga ühe inimese kohta on olnud valdavalt need KOVid, kus on 25 ja rohkem teenuskohta, kuid abivajaduse skoorid jäävad nende osas samuti pigem madala ja keskmise toetusvajaduse tasemele.

39

Joonis 26. Perioodil 2019-2022 KOVide lõikes keskmine maksumus kuus ühe inimese kohta eurodes. KOVide poolne raha kasutus suuremal määral, kui neile keskmiselt kuus teenuse osutamiseks rahalisi vahendeid arvestati, sai võimalikuks kuna pärast konkursi tulemuste selgumist ja koostöölepingu sõlmimist alustasid KOVid teenuseosutajatest partnerite hankimisega, mis võttis aega ning seetõttu, esimestel kuudel pärast projekti sisenemist veel inimestele teenuskomponentide osutamist ei toimunud. Kuna raha eraldati perioodi peale, siis esimestel kuudel kasutamata jäänud raha oli võimalik kogu perioodi vältel kasutada. Üldistavalt saab öelda, et inimestele abi osutamine on toimunud paindlikult ja tulenevalt tegelikust teenuse vajadusest ning seejuures on toetatud ka suurema ja äärmusliku toetusvajadusega inimesi. Tabel 6. Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamises osalevate inimeste ATVH skoorigrupp, teenuskomponentide maht ja maksumus.

2019-2022

KOKKU

Toetusvajadus skoorigruppide lõikes

madal toetusvajadus (skoor 1-15)

keskmine toetusvajadus (skoor 16-30)

kõrge toetusvajadus (skoor 31-45)

äärmuslik toetusvajadus (skoor 46-60)

ISTE projektis osalejate arv, kes on teenust saanud

1006 isikut 278 535 157 36

osakaal (%) toetusvajaduse alusel

100% 27,63% 53,18% 15,61% 3,58%

Teenuskomponentide maht kuus ühe inimese kohta (tunnid)

11,5 tundi 8,0 10,1 15,9 37,8

Baastoetuse kuumaht 1,2 1,2 1,2 1,3 0,8

Lisatoetuse kuumaht 10,3 6,8 8,9 14,6 37,0

Teenuskomponentide maksumus kuus ühe osavõtja kohta (eurot)

335,80 eurot 279,9 328,4 384,3 646,8

Baastoetuse kuumaksumus

44,3 46,4 44,5 43,7 28,3

Lisatoetuse kuumaksumus

291,4 233,5 283,9 340,5 618,5

40

Tabelist 6 nähtub selgelt, et mida suurem on projekti kaasatud inimeste abivajaduse skoor seda rohkem on inimene saanud lisatoetuse komponente ning seda kõrgem on olnud keskmine maksumus. Antud info põhjal saab järeldada, et ISTEga on võimalik abistada nii madala, keskmise, kõrge kui äärmusliku toetusvajadusega inimesi ning kui inimesel on suurem abivajadus siis talle osutatakse rohkem teenust nii mahult kui maksumuselt. Tabel 7. Perioodil 2019-2022 ISTE teenuskomponentide tunnihinnad – miinimumid, maksimumid, aritmeetiline keskmine ja mediaantunnihind.

Eluvaldkond Teenuskomponent Max tunnihind

Min tunnihind

Aritm. keskmine

Mediaan tunnihind

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine

182,2 12 38,1 35,00

baastoetus Tegevusplaani elluviimise tagamine 80 15 40,5 35,00

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks

158,8 20 87,3 60,00

LT: personaalne toetus

Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades

160 12 31,4 30,00

LT: pere toetamine Pere psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

160 20 53,2 50,00

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 90 15 46,4 45,00

LT: pere toetamine Pere kogemusnõustamine 70 10 36,0 34,50

LT: pere toetamine Intervallhoid 35 2,5 9,9 7,00

LT: sotsiaalsed suhted

Sotsiaalsete suhete toetamine 90 8 32,1 30,36

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine

180 12 45,9 45,00

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

87 10 37,6 36,60

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

166,7 10 53,4 50,00

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 75 2,5 37,3 35,00

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine

160 20 43,1 40,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 75 10 34,6 32,00

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 75 1 26,8 25,00

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks

80 10 42,3 40,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 35 5 21,0 20,00

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume

75 5 30,2 30,00

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 75 8 35,4 35,00

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

50 8 20,4 15,00

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 70 10 34,8 35,00

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 58 20 31,3 30,36

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 100 6 26,7 27,00

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 80 12 35,7 35,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 75 4 31,9 30,00

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 65 6 29,1 25,00

ISTE teenuskomponentide hinnad on väga erinevad. Hinda mõjutab nii teenuse osutamise piirkond (haja-asustusega piirkonnas sisaldab komponendi hind ka transporti inimese juurde), teenuseosutajate olemasolu piirkonnas (kui kohapeal TOsid ei ole siis tullakse kaugemalt ja jällegi

41

sisaldab komponendi tasu transpordikulu, samas kui kohapeal on olemas lisatoetuse komponentide osutajad siis kulu on väiksem), vajalike spetsialistide olemasolu piirkonnas, konkurents ja TO spetsialiseerumine ning see, millise kvalifikatsiooniga spetsialist komponenti osutab (nt psühholoogi väljaõpe kestab kaua, nende järele on suur nõudlus ning seetõttu on tunnihinne kõrgem kui teistel spetsialistidel). Tabel 8. Perioodil 2019-2022 teenuskomponentide keskmine tunnihind ja nende muutus aastate lõikes.

Eluvaldkond Teenuskomponent 2019-2020 2019-2021 2019-2022

baastoetus Teenuse planeerimine ja plaani elluviimise tagamine

33,09 36,18 36,1

baastoetus Spetsialisti konsultatsioon teenuse planeerimiseks

83,33 63,30 82,4

LT: personaalne toetus

Personaalne toetamine erinevates eluvaldkondades

28,96 29,83 29,7

LT: pere toetamine Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia perele

47,02 52,15 49,1

LT: pere toetamine Pere nõustamine ja koolitus 43,27 43,95 44,5

LT: pere toetamine Kogemusnõustamine 26,82 31,32 32,7

LT: pere toetamine Intervallhoid 7,61 10,45 8,1

LT: sotsiaalsed suhted Sotsiaalsete suhete toetamine 21,33 29,76 27,6

LT: Vaimne tervis Taastumise ja haigusega toimetuleku toetamine

35,44 44,33 42,9

LT: Vaimne tervis Vaimse ja motoorse võimekuse arendamine ja säilitamine

24,44 35,90 31,4

LT: Vaimne tervis Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

47,58 50,70 50,5

LT: Vaimne tervis Kogemusnõustamine 27,61 32,06 31,9

LT: Vaimne tervis Riski- ja probleemse käitumise juhtimine 38,41 39,97 43,6

LT: füüsiline tervis Füüsilise tervise alane nõustamine 30,45 32,92 32,8

LT: füüsiline tervis Füüsilise aktiivsuse toetamine 19,35 24,63 22,2

LT: füüsiline tervis Teraapiad füüsilise tervise toetamiseks 33,35 37,06 39,8

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine eluruumides 12,66 20,54 25,2

LT: füüsiline tervis Liikumise toetamine väljaspool eluruume 20,34 26,40 28,3

LT: Hõivatus Töötamise toetamine 27,41 33,50 31,5

LT: Hõivatus Töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas

16,06 20,94 18,6

LT: Hõivatus Õppimise toetamine 25,08 32,39 34,3

LT: Hõivatus Rakenduse leidmine kogukonnas 27,10 29,79 31,0

LT: Vaba aeg ja huvitegevus

Vaba aja ja huvitegevuse toetamine 17,68 24,03 21,3

LT: Eluase Toetus elukoha vahetusel 31,25 31,07 35,1

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Igapäevaelu toetamine 19,49 28,87 27,5

LT: Igapäevaeluga toimetulek

Ettevalmistus iseseisvumiseks 35,67 27,51 29,9

Tabelist 8 nähtub, et 24 teenuskomponendi osas on keskmine hind aastate jooksul suurenenud ja 2 komponendi osas on hind langenud. Tähelepanekud: ❖ SRT asutustele ja teenuseosutajatele, kes ei osuta EHT, on ISTE rahastusskeem (tunnipõhine) tuttavam kui EHT teenuseosutajatele (sest SRTs on ka tunnipõhine arvestus).

42

❖ Teenuseosutajate jaoks on 2019-2022 perioodil ISTE projektis teenuse osutamine olnud nö kõrvaltegevus, st reeglina väikse mahuga tegevus, mida nad on teinud oma põhitegevusvaldkondade (EHT, SRT, tervishoiu- või tööturuteenuste osutamine) kõrvalt. Seepärast ei saa ISTE projekti kogemuste põhjal objektiivselt hinnata, mida toob teenuseosutajatele kaasa olukord, kui ISTE põhiselt teenuse osutamine muutuks nende peamiseks tegevuseks ja tulu allikaks. Eriti erihoolekandeteenuste osutajate jaoks on ISTE rahastusskeem oluliselt teistsugune kui senise EHT süsteemi rahastusskeem ja üleminek praeguselt teenusesüsteemilt komponendipõhise rahastusega ISTEle saab olema neile suur muudatus. Kuidas teenuseosutajad sellega kohanevad, sõltub vähemalt osaliselt selle muudatuse teostajate oskuslikkusest seda protsesse suunata. ❖ Teenuseosutajad on väljendanud muret ISTE rahalise ebastabiilsuse pärast ja teinud ettepaneku, et ISTEs võiks (sarnaselt EHT) olla baasrahastus, mis tagaks teenuseosutajatele regulaarse stabiilse sissetuleku. ❖ Erinevate teenuskomponentide hinnad piirkonniti kõiguvad suuresti. ❖ Teenuskomponentide hinnastamine on valmistanud KOVidele ja TOdele raskusi. Küsitluse tulemusel selgus, et sageli sotsiaaltöötajad tegelevad hinnastamisega üksi ja ainult 3 KOVis oli finantsinimesed kaasatud. Hinnastamisel on võetud aluseks, kas olemasolevad EHT hinnad, SRT hinnad või võetakse üle naabrite hinnad. ❖ KOVide lõikes järelevalve hindade üle on olnud erinev. Mõnes KOVis ei pööratud sellele tähelepanu, olulisem oli inimesele osutatav abi (nt Pärnus vajas üks inimene väga suures mahus intervallhooldust ja seda võimaldati, pööramata tähelepanu selle teenuse tunnihinnale). Mõnede KOVide järelevalve on väga põhjalik ning raha otstarbekat kasutamist kontrollitakse regulaarselt (nt Kohtla-Järve). ❖ ISTE võimaldab saada teada eri kliendirühmade puhul teenuse maksumuse. ❖ KOVid on küsinud, kuidas saaks neile eraldatud rahaga aidata 10 asemel 15 inimest – rahast jätkuks, kui seda otstarbekalt kasutada ja aidata saaks senisest rohkem inimesi (nt Järva VV). Edaspidiseks: ❖ Teenuskomponentide hindade erinevus ja kulumudelid Eesti erinevates piirkondades vajavad põhjalikumat analüüsimist. ❖ Vajalik analüüsida teenuse kulu – statistikat, kas saab välja tuua abivajadusest tulenevalt inimese personaalne „eelarve“? Kui palju see KOVide lõikes või abivajaja profiilist sõltuvalt kõigub või on ühetaoline? ❖ Vajalik analüüsida isikupõhise eelarve rakendamiseks teenuse maksumuse hinnalage, mis on seotud toetusvajaduse määraga – astmeline.

43

9. KOKKUVÕTTE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID

Kokkuvõtte koostamisel kasutatud materjalid Perioodil 2019-2022 ISTE katsetamisest kokkuvõtte koostamisel on tuginetud järgmistele andmetele: 1. KOVidelt regulaarselt laekuv aruandlus jm dokumentatsioon: projektis osalevate inimeste sisenemisankeedid, väljumisankeedid, abivajaduse hindamise andmed, teenusekomponentide osutamise andmestikud (kuuaruanded KOVidelt), elukvaliteedi hinnangud. 2. ISTE tiimi poolt läbiviidud küsitlused (enamasti info kogutud KOVidelt, aga ka teenuseosutajatelt) ja kogemusseminaride grupitööde tulemused. ✓ 2020_09 Grupitööd: ISTE positiivsed tulemused-kitsaskohad. ✓ 2020 Küsitlus: ISTEt mittepiloteerivate KOVide seas mitteosalemise põhjuste osas. ✓ 2020_12 Küsitlus: sihtrühma jm kohta (milliseid inimesi on kaasatud). ✓ 2021_02 Küsitlus: KOVidele ISTE korralduse kohta (võrdlevad andmed selle kohta, kuidas

eri KOVid ISTEt rakendanud on). ✓ 2021_06 Küsitlus: KOVidele mida ISTEst muuta-säilitada-lõpetada. ✓ 2021_09 Küsitlus: KOVidele ISTE edulood-kliendilood. ✓ 2021_12 Küsitlus: Kuidas kujuneb ISTEs teenuse hind? Hinnastamise seminari jaoks

eelinfo kogumine. ✓ 2022_03 Küsitlus: Teenuste tulemused ja mõjud. ✓ 2022_12 Küsitlus/grupitöö: Kogemusseminaril, ISTE riskid.

3. ISTE tiimi poolt KOV külastustel 2021-2022 kogutud materjalid, sh külastuste eel KOVidelt välja küsitud dokumendid, andmestikud (10% projektis osalevate inimeste kohta). ISTE kogemusseminarid 2019-2022 Perioodil 2019-2022 toimus ISTE projekti partneritega 13 kogemusseminari. Ürituste korralduslikult oli seminaridel üldine raamistik, et üritus koosnes kahest osast – a) info jagamine, vahel ka koolitus mudeli rakendamisega seotud teemal; b) grupitööd või muus vormis arutelu. ✓ 15.12.2019. Kogemusseminar I. „Kuidas on läinud“. Tallinn, hotell Europa. Stardiseminar - SKA ja KOVide kokkuvõte, arutelu. ✓ 10.03.2020. Kogemusseminar II, Tallinn, Kultuurikatel. Teenuskomponentidest teoorias ja projekti praktikas. Grupitööd (keerulisemad kliendijuhtumid). Ettekanne SKA erihoolekande nõunikult Katrin Tsuimanilt. ✓ 10.06.2020 Kogemusseminar III. Pärnu, Strand SPA & Conference. Ülevaade projektist. Kogemusnõustamisest, ettekanne Kogemusnõustajate Koja esindajalt. Vastutuse jagunemine (SKA, KOV, BTO) ja nõuded teenuseid osutavatele spetsialistidele. Toetusvajaduse hindamisvahendi täitmisest. Toetusvajaduse hindamise ja tegevusplaani koostamise seostest. ✓ 19.09.2020 Kogemusseminar IV. Tallinn, Rahvusraamatukogu. Ülevaade projekti hetkeseisust. Grupitöö (piloteerimise senised positiivsed tulemused, avanenud võimalused, kitsaskohad) + koolitus psüühikahäiretest (Liina Hüdren, PERH psühhiaatriakliiniku õendusjuht ja Sirje Pihlap, PERH sotsiaaltöötaja). ✓ 10.12.2020 Kogemusseminar V. Veebis. Teema klienditöö – milliseid abivajajaid on KOVides kaasatud ja millist abi on neile osutatud. ✓ 09.03.2021 Kogemusseminar VI. Veebis. "ISTE pilootprojekti korraldus omavalitsustes". Eelnevalt küsitlus, iga KOV rääkis oma kogemusi, etteantud raamistiku alusel. ✓ 08.06.2021 Kogemusseminar VII. Veebis. "ISTE projekt - inimest toetav kvaliteetne kogukonnateenus - teoorias ja praktikas". Päeva teisel poolel külalisesinejaks Dagmar Narusson. ✓ 14.09.2021 Kogemusseminar VIII. Järvamaa, Hindreku talu. "ISTE projekt - kogemus arendab". Ülevaade Civitta lõppraportist. Elav raamatukogu (kogemused teemal "muutused inimese elus", põhines KOV kodutöödel inimese edulugudest).

44

✓ 01.12.2021 Kogemusseminar IX. Tallinn, Metropoli konverentsikeskus. "ISTE kogemused - kuidas kujuneb isikukeskse teenuse hind?" Esines Rahandusministeeriumist omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Piret Zahkna. "Millest lähtuda ISTE hindade kujundamisel ja teenuste kulueelarveid planeerides?" ✓ 09.03.2022 Kogemusseminar X. Järvamaa. Toosikannu puhkekeskus. "Teenuse osutamise tulemused ja mõjud". Eelnevalt küsitlus ISTE partnerite hulgas. Seminaril grupitöö teenuse osutamise tulemuste analüüsimise praktiseerimiseks. ✓ 09.-10.06.2022 Kogemusseminar XI. Järvamaa. Jäneda Mõis. "Teenuse kvaliteet - mida räägivad meie kogemused? 2. päeval Külli Mäe, töö probleemse kliendiga (Katrin Päären, Külli Mäe "Koostöö loomine CARE metoodika abil"). ✓ 07.09.2022 Kogemusseminar XII. Viljandimaa. Vanaõue Puhkekeskus. "Kogukonna ressursid ja nende kaasamine - ISTE võimalused". Dagmar Narusson, kaasav arutelu ja kogemuste jagamine - iga inimese isiklik ja KOVi tööriistakast ja tegevused. Millised on meie kogukondade võimalused? ✓ 08.12.2022 Kogemusseminar XIII. Tallinn. Tallink SPA & Conference Hotel "Võtame aasta kokku ja vaatame tulevikku", sh grupitöö "Riskid, väljakutsed ja nende toimetulek". ISTE projekti koordinaator Katrin Kalda ülevaade kohtumistest KOVidega. ISTE projektijuht Viktooria Iljin – ISTE 2023-2024 konkursi tulemustest kokkuvõte. ISTE mudelit katsetavate KOVide külastused 2019-2022 2021-2022 viis ISTE projektimeeskond (projektijuht, koordinaatorid, arendusnõunik) läbi külastused kõikidesse ISTE projektis osalevatesse KOVidesse, et individuaalselt igas KOVis arutada ISTE mudeli katsetamise kogemusi, anda tagasisidet ja koguda partneritelt (KOV, TO) ettepanekuid. Tabel 9. Perioodil 2019-2022 ISTE projektis osalenud omavalitsuste külastused

Jrk.nr KOV nimi Külastuse aeg Kohtumise vorm

1. Antsla vald 23.03.2022 Kontaktkohtumine

2. Tartu linn 23.03.2022 Kontaktkohtumine

3. Väike-Maarja vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

4. Jõhvi vald 07.04.2022 Kontaktkohtumine

5. Kohtla-Järve linn 07.04.2022 Kontaktkohtumine

6. Lüganuse vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

7. Tapa vald 08.04.2022 Kontaktkohtumine

8. Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald 13.04.2022 Kontaktkohtumine

9. Põltsamaa vald 26.04.2022 Kontaktkohtumine

10. Rapla vald 28.04.2022 Kontaktkohtumine

11. Kohila vald 28.04.2022 kontaktkohtumine

12. Türi vald 17.05.2022 Kontaktkohtumine

13. Tallinn 24.05.2022 Kontaktkohtumine

14. Raasiku vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

15. Kose vald 31.05.2022 Kontaktkohtumine

16. Jõelähtme vald 01.06.2022 Kontaktkohtumine

17. Pärnu linn 30.06.2022 Kontaktkohtumine

18. Tori vald 04.07.2022 Kontaktkohtumine

19. Põhja-Pärnumaa vald 05.07.2022 kontaktkohtumine

20. Paide linn 20.09.2022 Kontaktkohtumine

21. Järva vald 20.09.2022 Kontaktkohtumine

22. Valga vald 27.09.2022 kontaktkohtumine

23. Rõuge vald 27.09.2022 Kontaktkohtumine

24. Otepää vald 28.09.2022 Kontaktkohtumine

25. Harku vald 12.10.2022 Veebikohtumine

26. Kehtna vald 12.10.2022 Veebikohtumine

27. Viljandi linn 26.10.2022 Kontaktkohtumine

Lisa 1 Riskianalüüsi kokkuvõte

Riskianalüüsi koostamiseks on kokku kogutud ISTE rakendamisel esinevad/prognoositavad riskid ISTE kogemusseminaridelt, KOVide, teenuseosutajate, SKA

töötajate ja SOM tagasisidest. Riskide analüüsimisel on neid hinnatud mõju ja tõenäosuse skaalal ning nende skooride korrutamisel saadud koondhinnang.

Riski mõju

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 tähtsusetu Probleemi olemasolu ja riski realiseerumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi. Mõju asutuse mainele puudub. Finantsmõju puudub.

2 väheoluline Probleemi lahendamata jätmine ja riski realiseerumine küll häirib tegevust, kuid ei põhjusta lisaressursside vajadust. Võimalik piiratud mõju asutuse mainele. Finantsmõju (x% eelarvest).

3

oluline, aga

kontrollitav Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud, vajalikud mõningad lisaressursid, kuid see ei põhjusta põhieesmärkide mittesaavutamist. Võimalikud üksikud negatiivsed meediakajastused. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

4 kahjustav Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel on tegevused oluliselt häiritud ning põhieesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse, osaliselt võimvad jääda eesmärgid saavutamata. Võimalik oluline mainekahju (nt mitmed negatiivsed meediakajastused), elanike rahulolematus. Reaalne vigastuste ja/või inimohvrite oht. Finantsmõju (x%-x% eelarvest)

5 äärmiselt kahjutoov

Probleemi lahendamata jätmisel ja riski realiseerumisel ei ole seatud eesmärke võimalik saavutada. Organisatsioon ei ole võimeline täitja põhiülesandeid, pikaajaline ja oluline mainekahju (võimalik pikemaajaline meediakajastus), elanike rahulolematus, elanike elukoha vahetus. Vigastused ja/või inimohvrid. Finantsmõju (rohkem kui x% eelarvest).

Riski tõenäosus

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 üliharv Probleemi kahjuliku mõju ja riski avaldumise tõenäosus on väga väike - vähem kui 5 korda aasta jooksul.

2 vähetõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumine ja riski realiseerumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhte on üksikuid. Tõenäoline realiseerumine üks kord 2-5 aasta jooksul.

3 võimalik Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad mõningad tõendusmaterjalid (nt uuringu tulemused, juhtumid vms). Tõenäoline realiseerumine üks kord 1 kuni 2 aasta jooksul.

4 tõenäoline Probleemi kahjuliku mõju avaldumise ja riski realiseerumise tõenäosust toetavad selged tõendusmaterjalid. Tõenäoline realiseerumine ca 1-2 korda aastas.

5 peaaegu vältimatu Probleemi kahjulik mõju on juba avaldunud või on avaldumine tulevikus selgelt vältimatu. Tõenäoline realiseerumine üle 2 korra aastas.

Riskide prioritiseerimise skaala. Riskide koondhinnang (so mõju ja tõenäosuse korrutis)

Väga oluline Koondhinnang 15-25 Riskid on suure ilmnemise tõenäosusega ja olulise negatiivse mõjuga asutuste tegevusele ning finantstulemustele. Riskide maandamisega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti.

Oluline Koondhinnang 7-14 Riskid võivad muutude oluliseks, kui neile ei pöörata lähemas tulevikus tähelepanu ja sarnased eksimused hakkavad korduma. Riskide maandamisega tuleb tegeleda lähitulevikus.

Väheoluline Koondhinnang 1-6 Nende riskide realiseerumine on ebatõenäoline, kuid väljatoodud riskide maandamise korral võib asutus luua võimalusi protsessi efektiivistamiseks ja töö kvaliteedi parandamiseks

46

Nr Valdkond Risk Riski kirjeldus Riski kategooria

Riski mõju asutusele/ nr skaalal

Riski tõenäosus

Koond- hinnang Riski maandamise võimalused

1 Raha Rahastus on ebapiisav

Risk, et eelarvevahendid teenuseosutajatele teenuse kulude eest tasumiseks puuduvad või on ebapiisavad, teenuse osutamise maksumus ületab olemasolevad eelarve võimalused. finantsrisk 5 4 20

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) kirjeldada võimalikult läbipaistev kulumudel (loetletud kulukomponendid), lootuses et selle abil mõistavad eelarve üle otsustajad vajaduse põhjendatust ja hädavajalikud eelarvevahendid eraldatakse; 3) teenuse rahastamine mitmest allikast: KOV (miinimumteenus), inimene ise (omaosalus), kogukonna ressursid ja vabatahtlikud; 4) teenuse kombineerimine teiste KOV teenustega; 5) teenuse mahu piiritlemine.

47

2 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus KOVides

Risk, et ei ole KOVidesse vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 5 4 20

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Muuta KOV ISTE koordinaatori ülesandeid ja delegeerida osa neist BTOle, abi- ja toetusvajaduse hindamist peab siiski alati läbi viima KOV sotsiaaltöötaja; 2) suurendada ühe töötaja kohta abivajavate inimeste suhtarvu suuremaks (praegu u 1/50); 3) ISTE koordinaatorid on mitme KOV peale või töötavad LVL juures piirkondades; 4) SKA koordinaatorid liiguvad töökoormuse vähenemisel KOVidesse tööle; 5) kui teenuse korraldamine jääb SKAsse, on vaja arvuliselt vähem töötajaid ja SKAs on juba olemas pädevad töötajad.

3 IT-tugi, administreerimine IT-tugi on ebapiisav

Risk, et infosüsteemi vähese toe tõttu ei suudeta teenust efektiivselt ja vigadeta administreerida. tegevusrisk 4 4 16

1) IT-süsteemi (STAR, liidestatus) kiire arendus, et toetada infovahetust, lihtsustada aruannete esitamist ja vähendada sisestusvigu; 2) teha teenuse protsess ja esitatav aruandlus lihtsamaks, millega väheneb kogutava teabe hulk ja kontroll tegevuse üle.

4 Sihtrühm Abi vajavat sihtrühma on palju

Risk, et sihtrühma kuuluvaid abivajajaid on KOVides nii palju, et kõikide vajaduspõhine abistamine ei ole võimalik (sest raha jm ressursid puuduvad).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 4 16

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsem sihtrühma kaardistamine, et saada ülevaade sihtrühma suurusest; 2) täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine, raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 3) välise konsultandi (nt SKA konsultandi) kaasamine abi- ja toetusvajaduse hindamisse, et välistada liiga "kergete" inimeste sattumine teenusele; 4) KOV paneb inimesed teenuse järjekorda.

48

5 Teenuse korraldamine

Raskused muutustega kohanemisel

Risk, et teenuse osutamise/korraldamise osapooled ei soovi või ei suuda uue süsteemiga harjuda. Surve harjumuspärase vana süsteemi säilitamiseks on suur.

tegevusrisk, mainerisk, väliskeskkonna risk 4 4 16

1) Teadlik muudatuse juhtimine; 2) muudatuste protsessi läbipaistvus, kõigi osapoole huvide arvestamine ja kasu/mõju teadvustamine; 3) võtmeisikute (sponsori) kaasamine; 4) õigeaegne oskuslik kommunikatsioon.

6 AK

Infovahetus sotsiaal- ja tervishoiu vahel ei toimi

Risk, et KOVil ei ole õiguslike (ja AK) takistuste tõttu infot sihtrühma kohta, samuti ei saa inimese kohta vajalikke andmeid. vastavusrisk 3 4 12

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Seadusandluse muudatused õiguslike aluste loomiseks; 2) IT-arendus, mille tulemusel toimuvad vaid vajalikus ulatuses päringud ja KOVile kuvatakse vaid vajalik info.

7 Raha

Teenuse maksumus suureneb, toimub hinnatõus

Risk, et teenuseosutajad tõstavad komponentide hindu. finantsrisk 3 4 12

1) Kehtestada hinnapiirid; 2) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 3) pakkuda teenuseid KOV allasutuste kaudu, kus ruumide kulud on juba KOV eelarvega kaetud; 4) koostada hinnastamise juhend, koolitada ja nõustada teenuseosutajaid ja KOVe hindade kujundamisel; 5) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda; 6) kehtestada valmisolekutasu teenuseosutajale või sõlmida KOVi ja teenuseosutaja vahel kindla mahupiiriga kokkulepped; 7) teenuseosutajate konkurentsi kasvades hinnad stabiliseeruvad.

49

8 Teenuse korraldamine

KOV juhtimise ebastabiilsus

Risk, et kohalik poliitiline kemplus mõjutab teenuse korraldamist ja osutamist.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

Riski ei ole täielikult maandatav. 1) kehtestada selged juhised koordineerimistasu maksmiseks ja nõue, et peab olema eraldi töötaja; 2) toetavad teenused ei lähe KOVi korraldada ja rahastada.

9 Teenuse korraldamine

Klienditööd tegevate inimeste puudulik pädevus

Risk, et spetsialistid ei tunne sihtrühma, neil ei ole väljaõpet sihtrühmaga tööks vm (see oht nii teenuseosutaja juures töötavate spetsialistide puhul, aga ka teenuse korraldaja töötajad). tegevusrisk 4 3 12

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) lubada BTOdeks ainult EHT ja/või SRT tegevusloaga asutusi; 3) juhendmaterjalide koostamine; 4) koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine; 5) sotsiaaltöötajate õppekavasse psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks ettevalmistus; 6) abitegevusjuhendaja kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 7) kovisiooni ja supervisiooni kohustus teenuseosutajatele.

10 Teenuse korraldamine

Teenuse korraldamise puudulik pädevus, KOV ei ole suuteline teenust korraldama

Risk, et teenuse korraldamiseks (lepingud, hanked) ei ole piisavalt inimesi jm ressursse, oskusi (KOV suutlikkus).

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 4 3 12

1) KOVide nõustamine ja koolitamine, juhendmaterjalide koostamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) piirkonna KOVid teevad ühishankeid, koordineerivaid tegevusi mitme KOV peale, teevad koostööd; 3) teenuse korraldamine jääb SKAsse, ei liigu KOVidesse.

50

11 Teenuse sisu

Teenuse kvaliteet ja sisu üle Eesti ei ole ühtlane

Risk, et eri KOVides üle Eesti ei ole teenus sisult sama kvaliteediga ja ühetaolise sisuga.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 4 12

1) Teenuse korraldamise ja osutamise juhised KOVile, teenuseosutajatele (kvaliteedijuhised); 2) KOV koolitamine, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) kehtestada nõuded (sh tegevusloa nõue) teenuseosutajatele; 4) toetavad IT lahendused ühetaolisemaks dokumenteerimiseks; 5) etteantud dokumendivormid (kriteeriumid) ja juhendid; 6) kontroll ja järelevalve teenuseosutajate üle; 7) mentorsüsteemi loomine KOVide ja teenuseosutajate toetamiseks.

12 Inimene, tulemuslikkus

Teenuse tulemuslikkust ei osata mõõta/hinnata

Risk, et inimesele osutatud teenuse tulemuslikkust ehk mõju ei osata mõõta, hinnata. tegevusrisk 3 3 9

1) Teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 2) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 3) võtta aluseks KOV nõustamisüksuse senise teiste KOV teenuste tulemuslikkuse hindamise soovitused.

13 Raha

Teenuse hinnastamine on ebarealistlik

Risk, et teenuseosutajad ei oska teenuskomponente kulupõhiselt hinnastada, hinda on sisse arvestatud kohale mitte ilmumine ja transport või on teadlikult esitanud põhjendamatud hinnad ning KOV teenuse korraldajana ei oska või ei suuda hinnastamist kontrollida.

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) KOVide koolitamine ja nõustamine hinnastamise teemal; 2) üleminek etteantud hindadele või seada piirhinnad, st piirmäärad teenuskomponentide lõikes või isikupõhiselt; 3) kirjeldada kulumudel ja kulukomponendid, mida hind saab sisaldada; 4) KOV kehtestab hinnad, mitte teenuseosutaja ei paku hinda.

51

14 Teenuse korraldamine

Võimalik huvide konflikt teenusele suunamisel - teenuse osutamisel

Risk huvide konfliktiks, kui teenusele suunamine ja teenuse planeerimine ei ole lahutatud teenuse osutamisest (KOV allasutuste poolt teenuse osutamine, BTO poolt komponentide määramine).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 3 9

1) Teenuse protsess üle vaadata ja täpsustada KOV allasutuste rolli teenuse planeerimisel ja osutamisel; 2) juhised, nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) järelevalve KOVide ja teenuseosutajate tegevuse üle; 4) KOV kohustuste selgem kirjeldamine sh nõue kooskõlastada tegevusplaanid, nende muutused (komponendid).

15 AK

Andmekaitse aspekte ei ole arvestatud, konfidentsiaalsus ei ole tagatud

Risk, et inimese andmeid ei liigu piisavalt turvaliselt, eksimused isikuandmete käitlemisel, väikestes kohtades ei ole tagatud konfidentsiaalsus.

vastavusrisk, tegevusrisk, mainerisk 3 2 6

1) IT-arendus, millega tagatakse turvaline infosüsteem; 2) luua õiguslikud alused andmete nõuetekohaseks töötlemiseks; 3) koostatakse juhised, koolitatakse ja nõustatakse KOV nõustamistalituse poolt sh AK ja sotsiaaltöö eetika teemadel.

16 Inimene

Teenuse osutamine ei toimu vajaduspõhiselt

Oht teenuste üle- või alaplaneerimiseks. Ei saa olla kindel, et abivajaja saab abi vajaduspõhiselt (vaid teenuseosutaja võimalustest või huvidest lähtuvalt).

tegevusrisk, finantsrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Tööprotsessi korrastamine - st KOVis ISTE koordinaator peab olema teenuse planeerimisel osaline ja jälgima asjakohasust, kooskõlastama/kinnitama tegevusplaanid; 2) teenuseosutaja tegevuse järelevalve KOV poolt; 3) avaliku raha kasutamise üle teostab KOV kontrolli ja tagab selle otstarbeka kasutamise; 4) vastavalt inimese abivajadusele seada piirmäärad vm piirid.

17 Inimene, tulemuslikkus

Teenus ei ole tulemuslik

Risk, et inimesele osutatud teenus ei ole tulemuslik (inimene ei saa tulemuslikku abi). tegevusrisk 3 2 6

1) Kvaliteedinõuete seadmine; 2) teenuse protsessi kirjeldamine; 3) teenuse tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamine; 4) teenuseosutajate ja KOVide koolitamine, nõustamine kvaliteedi ja tulemuslikkuse osas; 5) teenuseosutajate ja KOVide üle järelevalve teostamine; 6) teenuse saajatelt tagasiside kogumine.

52

18 Teenuse korraldamine

Üleminek KOVist SKA teenustele ja vastupidi ei ole selge, läbipaistev

Risk, et abivajav inimene jääb KOV/SKA teenuste vahele, kui tema abivajadus muutub ja tuleks KOV teenustelt (toetav EHT ja SRT) liikuda SKA teenustele (ÖE jmt) või vastupidi. tegevusrisk 3 2 6

1) Selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT, SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 2) Abi- ja toetusvajaduse hindamisele kaasata SKA konsultant ja KOV koordinaator; 3) KOV peab igal juhul abivajavat inimest aitama (aitab ka praegu kui inimene on EHT järjekorras).

19 Teenuse korraldamine

Teenus/abi ei ole kättesaadav

Risk, et alati ei ole abi vajavale inimesele teenus vm abi kättesaadav, kuna piirkonnas ei ole piisavalt sobivaid teenuseosutajaid.

väliskeskkonna risk, tegevusrisk 3 2 6

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Toetavate teenuste liikumisega KOVi jäävad inimestele teenust osutama juba piirkonnas tegutsevad teenuseosutajad; 2) toetada KOVe oma hallatavate asutuste arendamisel ja sihtrühmale teenuse osutamise käivitamisel; 3) teenusmudel võimaldab osutada teenust mobiilselt (tuua kaugemalt teenuseosutajaid piirkonda), kasutada virtuaalseid lahendusi teenuse osutamiseks; 4) KOVide omavahelise koostöö soodustamine teenuseosutajate toomiseks piirkonda; 5) teenuse protsesside muutmine selliselt, et kõigile abivajajatele oleks tagatud hädavajalik baastugi või on prioriteetsed sihtrühmad, keda kindlasti tuleb abistada.

20 Teenuse sisu

Järelevalve puudulikkus teenuseosutajate üle

Risk, et teenuseosutajate tegevust ei kontrollita piisavalt, ei suudeta piisavalt jälgida, mistõttu kannatavad mõne TO puhul teenuse tulemused.

vastavusrisk, tegevusrisk, pettuse risk 3 2 6

1) Töötada välja selgemad teenuse osutamise juhised teenuse kvaliteedi osas järelevalve teostamiseks, rakendada kvaliteedijuhist ja kontrollida selle täitmist, tagasisidesüsteemi kohustuslikuks tegemine teenuseosutajatele; 2) nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) SKA teostab edasi teenuseosutajate üle järelevalvet ja sisulist kvaliteedi tõstmise nõustamist; 4) luua õiguslik regulatsioon probleemide lahendamiseks, leppetrahvideks jm.

53

21 Teenuse sisu

Teenusmudeli sisu ja teenuskomponendid ei ole arusaadavad

Risk, et teenuse sisust/ teenuskomponentidest ei saada ühtmoodi aru; risk, et tegevuste (komponentide) liiga detailne eristamine ja eraldi eelarvestamine on keeruline ja selle administreerimine nõuab palju ressurssi. tegevusrisk 3 2 6

1) Teenusmudeli sisu ja komponentide kirjelduste täpsustamine, kattuvuste eemaldamine, komponentide mõningane kokku tõstmine ; 2) KOVide koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 3) teenuskomponentide arvu vähendamine, eluvaldkondade lõikes komponendid.

22 TO

Teenuseosutaja ebakindlus tuleviku ees

Risk, et järgmisel aastal/kuul ei ole võimalik teenust osutada, kui KOV partneriks ei õnnestu saada.

tegevusrisk, strateegiline risk 3 2 6

1) Kehtestada hangete asemel tegevusloa nõue vm koostöövorm TO ja KOV vahel; 2) paindlikud raamhanked ja pikemaajalised lepingud, millega tagatakse kokkulepitud miinimummahus teenuse ostmine; 3) KOV allasutused pakuvad teenuseid, et tagada stabiilsus; 4) kvaliteetsetel teenuseosutajatel ei ole teenusesaajate puudust.

23 TO

Koostööraskused osapoolte vahel (teenuse korraldaja- teenuseosutaja; ka teenuseosutajate vahel)

Risk, et inimese abistajad ei suuda kliendi huvides koostööd teha. tegevusrisk 3 2 6

1) Osapoolte rollide kirjeldamine, koolitamine ja nõustamine; 2) SKA ja KOV vahelise infovahetuse reguleerimine nt vabade teenuskohtade info; 3) it-süsteemi arendus, mis soodustab kiiret ja turvalist info vahetamist; 4) koostööoskuste, juhtumikorralduse, sotsiaaltöö eetika koolitused; 5) koostöö reguleerimine.

24 Sihtrühm

Abivajaduse hindamine on KOVis ebapädevalt läbiviidud

Risk, et KOVis ei hinnata inimese abivajadust pädevalt või objektiivselt. mainerisk 2 2 4

1) Kasutusel on sama hindamisvahend ja juhend, mida kasutab SKA teenuse vajaduse hindamiseks; 2) KOVide töötajate koolitamine, täiendkoolitus ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt.

54

25 Sihtrühm Teenust ei saa õige sihtrühm

Risk, et teenusele suunatakse mitte ainult EHT/SRT sihtrühma. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsem sihtrühma piiritlemine ja kirjeldamine (kompleksne teenuste vajadus, mida ei ole võimalik üksikteenustega lahendada), raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed; 2) selgelt piiritletud sihtrühm toetavate EHT/SRT ja ööpäevaringsete EHT osas (nt abivajaduse skoor teatud küsimuste osas näitab teenuse vajaduse ja üldskoor samuti); 3) Juhendid, koolitused ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 4) järelevalve teostamine KOVide üle.

26 Teenuse korraldamine

Kvalifitseeritud spetsialistide puudus teenuseosutajatel

Risk, et teenuseosutajatel ei ole vajalike oskustega inimesi tööle võtta.

väliskeskkonna risk 2 2 4

Risk ei ole täielikult maandatav. 1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamine, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) teenuse osutamine paindlikult mitme teenuseosutaja poolt.

27 Teenuse korraldamine

Kogukonnaressursse ei kasutata

Risk, et kogukonna võimalusi ei osata kasutada või on osutatav abi ebaprofessionaalne. tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsustada nõudeid teenust osutavatele spetsialistidele, millist komponenti millise kvalifikatsiooniga spetsialist saab osutada ja mida saab teha väljaõppeta abistaja; 2) abitegevusjuhendaja, vabatahtlike ja kogukonna ressursside kaasamise võimaldamiseks juhised, kvalifitseeritud töötaja juhendamisel töötamine; 3) mentorsüsteemi loomine kogukonna ressursside kaasamiseks; 4) kasu esile toomine, eriti piiratud eelarve tingimustes.

55

28 Teenuse sisu

Bürokraatiat on palju, administreerimine on keerukas

Risk, et dokumentatsiooni on palju, seda on keeruline täita, dokumentide täitmiseks kulub palju aega, on risk, et tänu mitme osapoole vahel info ja dokumentide liikumisele on teenuse administreerimine keerulisem, bürokraatiat rohkem (ka AK oht suurem).

tegevusrisk, aruandlusrisk 2 2 4

1) IT-arendus, millega luuakse digitaalsed dokumendid praeguste excelite ja wordide asemel; 2) teenuse protsess üle vaadata ja võimalusel lihtsustada; 3) koostada põhjalikud juhised, mis abistavad dokumentide täitmist.

29 Teenuse sisu Teenuseid dubleeritakse

Risk, et ISTE teenuskomponentidena kirjeldatud tegevused dubleerivad KOV teenuseid (eelkõige tugiisikuteenust). tegevusrisk 2 2 4

1) Täpsema regulatsiooni, juhiste koostamine, kehtestamine KOVidele, koolitamine ja nõustamine KOV nõustamistalituse poolt; 2) kehtestada sihtgrupipõhised teenused KOVis - püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele on tugiisiku teenus tagatud ISTE komponentide kaudu; 3) KOV teenuste loogika - kui teenus on olemas (nt psühholoogiline nõustamine) siis esmajärjekorras KOV teenusena, seejärel kombineeritult ISTE komponentidega mahupõhiselt.

30 TO

Finantsiline kindlus teenuseosutajatel puudub

Risk, et teenuseosutajate majandusolukord kujuneb reaalselt osutatud teenusemahu alusel tunnipõhiselt tasustamise tõttu ebastabiilseks ja vähe ette prognoositavaks, mistõttu TOd ei majanda end ära ja tekib probleem teenuse jätkusuutlikkusega.

finantsrisk, strateegiline risk 4 1 4

1) Selgitustöö, et ISTE rakendumisel on tagatud piisav hulk teenuse vajajaid (praegused toetavaid teenuseid saavad inimesed), kvaliteetsetele teenuseosutajatele on sissetulek tagatud; 2) kehtestada garanteeritud tasu, nt teenuskomponentide miinimummahud või valmisolekutasu; 3) kehtestada BTO rahastus kuupõhiseks pearahaks.

31 Sihtrühm

Teenusmudel ei sobi kõikide sihtrühmade lõikes

Risk, et kõigile EHT/SRT sihtrühmadele uus teenusekorraldus ei sobi, kuna KOVid on ISTEt piloteerinud ainult mingi kindla sihtrühma peal. tegevusrisk 1 1 1

1) Jagada häid praktikaid erinevatele sihtgruppidele (nt noored) teenuse osutamisel; 2) üldistada praktikast tulenevat kogemust.

56

MEMO 23.12.2022

Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja

Teema: Erihoolekande teenuse kohtumääruse teenuse lisakohtade vajadus ja/või ebastabiilse remissiooniga isikute jaoks teenuskohtade vajadus. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023 - (EHT) eelarve 2023.

Seotud osapooled:

Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad

PROBLEEM

1. Vajadus uute teenuskohtade järele: Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel ja/või Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele.

2. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023. aastal

2023.a EHT eelarve ülevaade:

EHT prognoositud teenuse kulu 2023 aastaks on 46 656 540 eurot. 2023 eelarve baas on 41 930 730 eurot (sh 900 000 eur üldhooldusteenuse vahendid), 15% tegevusjuhendajate palgakomponentide tõusuks eraldati täiendavalt 4 004 592 eurot. Seega EHT eelarve teenuse vahendid on kokku 2023 aastaks on 45 935 322 eur (koos ÜHT vahenditega) ja 45 580 322 eurot (võetud välja ÜHT poole aasta progn kulu 355 000 eurot eeldusel, et al 01.07.23 pikaajalise hoolduse reformi raames 2001.a inimesed liiguvad KOVi, aga teenuse jaoks eraldatud vahendid jäävad al 01.07.23 EHT eelarvesse alles ka tulevikus). Kuna teenuse eelarve prognoos on suurem kui rahalised vahendid, siis 2023 aastal võib tekkida EHT eelarves puudujääk 1 076 218 eurot. Järgnevatel aastatel 2024-2026 919 746 eurot aastas – eeldusel, et teenuste mahud ja teenuste hinnad ei tõuse ( mis ei ole realistlik ega ootuspärane), vaid jäävad 2023.a tasemele. 2023 aasta EHT eeldatav puudujääk on planeeris katta 2022 EHT eelarve jäägist. 2022 baas eelarve 41 367 968 eurot + 2021.a jääk 3 412 874 eurot = 44 780 842 eurot.

2022a. eelarve kasutus 27.10.22 seisuga on 32 906 015 eurot. Prognoos eelarve kasutus aasta 2 viimase kuu kohta on 7 mln eurot. Seega on prognoos eelarve jäägiks 2022.a ~4,78 mln eurot.

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 704 624 2 784 878 1 865 132

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 639 946 48 720 200 47 800 454

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

jääk 4 780 842 3 704 624 2 784 878 1 865 132 945 386

2022 a jäägi arvelt ( 4,78 mln) on võimalik 2023.a hindade ja mahtude põhjal tulla toime ka kuni 2026.a (k.a). Aluseks on võetud teenuse baaseelarve igaks aastaks kuni 2026 ning eeldatav teenuse jääk iga aasta lõpus, mille osas teeb SKA ettepaneku ületõsteks järgmisse aastasse.

3. Vajadus uute teenuskohtade järele: Variant 1: Kohtumäärusega kohtade vajadus:

SHS §70 lõige 3 ja 4 reguleerivad kohtumäärusega teenusele (ÖK) suunamist ning seal on SKA ülesandeks pandud viivitamta inimese teenusele suunamine. Teenusele ei saa inimest suunata, kui meil vabu teenuskohti ei ole. Tänased eelarvelised vahendid ei võimalda ka uusi kohti juurde luua. 19.12.22 seisuga on täitmata ÖK teenuskohti 0 ehk vabad teenuskohad puuduvad. Kokku täidetud 94 teenuskohta. Teenuseosutajateks on Viljandi haigla (kohti 30), AS HKT Merimetsa tee 3 (kohti 32), AS HKT Sillamäe Tervise 17 (kohti 32). Ootel on 5 kohtumäärust – inimesed vajavad viivitamata teenust. Järgmine vaba koht tekib eeldatavalt 22.12.22 – täitmata jääb SKA poolt 4 määrust (19.12.22 seisuga). SKA on välja saatnud veel 12 arvamust, millele ootab kohtult vastust, neist 11 neist on suure tõenäosusega sellised, mille alusel isiku ÖK teenusel viibimist pikendatakse või uute inimestele teenusele suunatakse. St et vajadus ÖK kohtade järele lähiajal on hetke seisuga max 4+11= 15 kohta.

Eelarveline vajadus versioon1 (8 uut ÖK kohta): SKA on uurinud uute ÖK kohtade juurde loomise võimalust AS Hoolekandeteenustelt (AS HKT). Viljandi haiglal ei ole ruumide piirangu tõttu võimalik uusi kohti juurde luua. AS HKT on andnud mõista, et võimalik oleks luua juurde 8 uut ÖK kohta alates 01.04.2023 Sillamäe üksusesse – sealt on võimalik ööpäevaringse EHT saajad suunata ümber Rakvere üksusesse, kui lõppeb KLAT teenuse leping 31.03.2023.a ning selle alusel vabanevad ruumid ÖK teenuskohtade juurdeloomiseks. Varasemalt ei ole võimalik uusi kohti luua. 01.01.2023.a kehtima hakkavate hindade järgi on 2023.a vaates sel juhul ÖK kohtade lisaraha vajadus 8*9*2431=175 032 eur. (aastas 8*12*2431eur= 233 376 eur).

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 529 592 2 376 470 1 223 348

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 464 914 48 311 792 47 158 670

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

ÖK uute teenuskohtade kulu (8) 175 032 233 376 233 376 233 376

jääk 4 780 842 3 529 592 2 376 470 1 223 348 70 226

Eelarveline vajadus versioon 2 (15 uut ÖK kohta): Kui tagada praegu SKAle teadaolevad tehtud ÖK määrused ja antud hinnangud, kelle osas on tõenäoline, et kohus teeb positiivse otsuse, on uute kohtade vajadus kokku 15. Sel juhul on aastane eelarve vajadus 12*15*2431= 437 580 eur

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 267 044 1 909 718 552 392

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 202 366 47 845 040 46 487 714

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

ÖK uute teenuskohtade kulu (15) 437 580 437 580 437 580 437 580

jääk 4 780 842 3 267 044 1 909 718 552 392 -804 934

Variant 2: Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade vajadus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele (ÖR): Paljud ÖK teenuselt välja suunatud isikud vajavad edasiseks toimetulekuks ÖR teenuskohta. 19.12.22 seisuga on kõik ÖR 112 teenuskohta stabiilselt täidetud. Teenuseosutajateks on Viljandi Haigla ( kohti 73), MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus (MTÜ LEEK) Meegomäel ( kohti 39). Eelarveline vajadus versioon 1 (5 uut ÖR kohta): SKA on uurinud ka ÖRi võimalike teenuskohtade juurde loomist praegu teenust juba osutavatelt asutustelt. Viljandi Haiglal puuduvad vajalikud ruumid. MTÜ LEEK on valmis alates 01.01.23 juurde looma veel 5 uut teenuskohta. 01.01.23.a. kehtima hakkavate hindade järgi on 2023.a vaates sel juhul ÖR kohtade lisaraha vajadus 5*12*1069eur=64 140 eur aastas. ÖR teenuse järjekorras on 49 inimest (19.12.22 seisuga), neist eelisjärjekorras 45 ja tava järjekorras 4. SKM määrus nr 70 § 3 lg 6 sätestab, et isikud, kes saavad ÖK teenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust, on eelisjärjekorras. St SKA teeb TO hindamiskokkuvõtte ja konsultandi hinnangu alusel konkreetse(te) isiku(te) kohta kohtule pöördumise ÖK teenuse kohtumäärus lõpetada enne tähtaega ja suuname konkreetse isiku ÖR teenusele nn SOS korras. Selle arvel vabaneksid ka ÖK teenuskohad. Hetkeolukorda selline võimalus leevendaks, kuigi pikas perspektiivis ei ole piisav.

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 640 484 2 656 598 1 672 712

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 575 806 48 591 920 47 608 034

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

ÖR uute teenuskohtade kulu 64 140 64 140 64 140 64 140

jääk 4 780 842 3 640 484 2 656 598 1 672 712 688 826

Eelarveline vajadus versioon 2 (5 uut ÖR kohta): kui on võimalik juurde tekitada 12 uut ÖR kohta, SKA saadab teenuseosutajatele päringu, kellel oleks võimekust uusi kohti juurde luua. Sel juhul on eelarveline lisa vajadus aastas kokku 12*12*1069 = 153 936 eur

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 550 688 2 477 006 1 403 324

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 486 010 48 412 328 47 338 646

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

ÖR uute teenuskohtade kulu (12) 153 936 153 936 153 936 153 936

jääk 4 780 842 3 550 688 2 477 006 1 403 324 329 642

2. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023. aastal

Alates 2020 on SKA pakkunud EHT osutajatele nõustamisteenust: teenus, mis sisaldab riski- ja probleemse- sh, sh raskesti mõistetava käitumise juhtimiseks vajalike teadmiste jagamist ja juhendamist konkreetsete akuutsete juhtumite korral erihoolekandeasutuste juhtidele ja töötajatele.

Eesmärgiks on erihoolekandeasutuste töötajate nõustamine ja juhendamine riski- ja probleemset käitumist kaasa toovate olukordade ennetamiseks, nendega toimetulemiseks ja vältimiseks. Teenus puudutab konkreetselt ohtliku või raskesti mõistetava käitumise ilmingutega teenusekasutajatega töötavaid personaliliikmeid, et võimestada neid toime tulema teenuse saajate vajadustega ning kogu personali vaates ühtsetel alustel tegutsema. Senine 2-aastane kogemus -kui võimaldasime EHK asutustele kaasata riigi toel käitumiseksperte psüühikahäirega inimeste probleemse käitumise (sh ÄKK) ennetamisel - on osutunud väga vajalikuks ning saanud EHK asutustelt positiivset tagasisidet. Vajadus on jätkuv.

Igaks aastaks hangitakse nõustamisteenus eraldi väikeostuna sisse. 2023.a osas on planeeritav lepingu maksumus 50 000 eur (eeldatav lepingu sõlmimise aeg 01.02.23, kehtiv kuni 31.12.23 või kuni rahaliste vahendite lõppemiseni).

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 654 624 2 684 878 1 715 132

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 49 589 946 48 620 200 47 650 454

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

nõustamisteenus 50 000 50 000 50 000 50 000

jääk 4 780 842 3 654 624 2 684 878 1 715 132 745 386

Otsustust vajavad teemad: 1. Kohtumäärusega erihoolekandeteenuse teenuskohtade juurde loomise vajadus al 01.01.23 –

15 uut kohta aastane eelarve lisavajadus 12*15*2431= 437 580 eur

2. Ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade vajadus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele (ÖR) – al 01.01.23 12 uut teenuskohta eelarveline lisavajadus aastas kokku 12*12*1069 = 153 936 eur

3. Vägivallajuhtumite ennetus ja nõustamisteenuse tellimine erihoolekandeasutustele 2023. aastal – lepingu maksumus 50 000 eur

4. Kui saaks ellu viia kõik 3 eelpool mainitud ettepanekut, siis teenuse eelarves on puudujääk

alates 2025.a -59 416 eur ja al 2026.a -1 620 678 eur

2022 2023 2024 2025 2026

baas eelarve 41 367 968 45 580 322 45 935 322 45 935 322 45 935 322

ülekantav jääk 3 412 874 4 780 842 3 063 108 1 501 846 -59 416

EHT vahendid (eelarve) 44 780 842 50 361 164 48 998 430 47 437 168 45 875 906

teenuse kulu prognoos 40 000 000 46 656 540 46 855 068 46 855 068 46 855 068

ÖK uute teenuskohtade kulu (15) 437 580 437 580 437 580 437 580

ÖR uute teenuskohtade kulu (12) 153 936 153 936 153 936 153 936

nõustamisteenus 50 000 50 000 50 000 50 000

jääk 4 780 842 3 063 108 1 501 846 -59 416 -1 620 678

OTSUS / KOKKULEPPED:

MEMO

Koostaja: Lagle Kalberg – erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Ülle Riisalo – erihoolekande ja rehabilitatsioonitalituse nõunik Kati Karelson - analüütik

Teema: Ööpäevaringsetelt teenustelt toetavatele teenustele suunatud

isikute toimetuleku analüüs, märts 2023

Seotud osapooled:

Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, erihoolekandeteenuste osutajad, erihoolekandeteenuse kasutajad

Teenuste nimetuste lühendite selgitus:

Toetavad teenused – töötamise toetamise-, igapäevaelu toetamise- ning toetatud elamise

teenused

KE – kogukonnas elamise teenus

ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus

ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikutele

ÖT – ööpäevaringe erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele

Erihoolekandeteenused (EHT) on suunatud täisealistele psüühikahäirega inimestele alates 18-ndast eluaastast, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada. Erihoolekandeteenuseid ja teenuste osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus. Eestis on 142 SKA lepingupartnerit (millest üks lepingupartner haldab nt 65 erinevat hoolekandeüksust), mille kaudu pakutakse teenuseid 7443-le isikule 236-s tegevuskohas üle Eesti (11.11.22. andmed).

EHT jaotatakse toetavateks-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringseteks teenusteks. Kõikidel EHT-l toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine – teenusel olles peab inimene ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse.

Toetavad teenused osutatakse inimestele, kes elavad oma kodudes (mõningatel juhtudel ka teenuseosutaja poolt organiseeritud elamispinnal). Toetavate EHT eesmärk on tagada inimese parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng, sh õppimine ja töötamine, ning toetada tema ühiskonnaelus osalemist vastavalt inimese võimetele; aidata inimesel toime tulla ja oma eluga hakkama saada oma kodus elades ja võimaluse korra üldiste avalike sotsiaalteenuste toel, et inimene ei peaks minema ööpäevaringsesse asutusse.

Kogukonnas elamise teenusel inimene elab asutuse poolt pakutaval elamispinnal ja töötaja on tema juures ainult päevasel ajal. Öisel ajal peab tegevusjuhendaja olema kättesaadav kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele inimestele. Kogukonnas elamise teenuse eesmärk on säilitada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, et ta tuleks peresarnase elukorralduse juures võimalikult iseseisvalt või väikese juhendamisega toime oma igapäevaelu toimetamistega. Kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendaja on juhendaja rollis: suunab teenusel olijat, vajadusel annab tegevusi ette, õpetab ja toetab, aitab leida kogukonnast vajalikke teenuseid ja võimetekohaseid tegevusi.

Ööpäevaringsetel teenustel 24/7 elab inimene asutuse poolt pakutaval elamispinnal. Ööpäevaringsed EHT on kõige raskemate sümptomitega psüühikahäirega inimestele, kes vajavad abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega või vajavad

MEMO

selleks olulisel määral ja pidevalt kõrvalabi ning juhendamist. On nn pereküla-tüüpi asutusi, mis asuvad äärelinnades ja kus on mitu maja, kus igas majas elab koos ca 10 inimest ja igas majas on oma töötajad ööpäevaringselt. On ka peremaju, mis koosnevad neljast perest, kus igas peres elab 6 inimest. Mõned üksikud kohad on Eestis veel sellised suuremad asutused, kus elatakse nn osakondades, kuid Eesti riigil on plaan deinstitutsionaliseerimise käigus ka need viimased suured asutused likvideerida ja kolida neis elavad psüühikahäirega inimesed väiksematesse kodusarnastesse majadesse. Ööpäevaringse EHT eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna ja järelevalve tagamine teenuseosutaja ruumides.

Kui inimene vajab erihoolekandeteenust, siis reeglina vormistatakse suunamine teenusele 5 aastaks. Teenusel oleku ajal võib inimese abi- ja toetusvajadus muutuda, nt tema tervisliku olukorra muutudes, toimetulekuoskuste paranedes/ halvenedes vm põhjustel. Sellest peab teenuseosutaja informeerima Sotsiaalkindlustusametit ning viiakse läbi uus abi- ja toetusvajaduse hindamine. Ning vastavalt hindamistulemusele suunatakse inimene teisele erihoolekandeteenusele, mis võib olla nii kergem kui ka raskem teenus.

1. Ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt liikumine kogukonna teenusele või mõnele toetavale erihoolekandeteenusele

Perioodil 2015-2022 on ööpäevaringset erihoolekandeteenust (ÖE), ööpäevaringset erihoolekandeteenust ebastabiilse remissiooniga isikule (ÖR) või äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekandeteenust (ÖT) saanud kokku 3619 unikaalset isikut, kellest ainult ühel kindlal ööpäevaringsel teenusel on olnud 85 % (3065 inimest). Ülejäänud 554 inimest ehk 15% on liikunud vastavalt oma abi- ja toetusvajaduse muutumisele erinevate teenuste vahel, kellest omakorda 367 inimest ehk 66% on vajanud esimese valikuna kergemat erihoolekande teenust (toetav EHT või kogukonnas elamise teenus).

Tabel 1. Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel olnud unikaalsete isikute arv kokku perioodil 2015-2022 ja jagunemine erinevate teenuste vahel

KOKKU ööpäevaringsetel teenustel isikuid 2015-2022 3619

100%

...neist ainult ühel ööpäevaringsel teenusel: 3065

85%

ÖE 2510

455

ÖR 100

Tabel 2. Kombinatsioonid, kuidas isikute abi- ja toetusavajaduse järgi on inimene

liikunud erinevate kergematele teenustele ja vajadusel ka tagasi ööpäevaringsele

teenusele.

Teenuste kombinatsioon alustades ÖE-st, ÖL-st või ÖR-st kergemale teenusele liikumine ja vajadusel tagasi ööpäevaringsele: Isikute arv

ÖE-KE 270

ÖE-KE-TOETAV 7

ÖE-KE-TOETAV-ÖE 1

ÖE-KE-TOETAV-ÖK 1

MEMO

ÖE-KE-ÖE 33

ÖE-KE-ÖE-TOETAV 1

ÖE-KE-ÖE-ÖK 1

ÖE-KE-ÖK 4

ÖE-KE-ÖK-ÖE 4

ÖE-KE-ÖR 2

ÖE-TOETAV 29

ÖE-TOETAV-KE 2

ÖE-TOETAV-KE-ÖE 1

ÖE-TOETAV-ÖE 3

ÖE-TOETAV-ÖK 1

ÖE-toetav-ÖK-ÖE-ÖK 1

ÖL-TOETAV 2

ÖL-ÖE-TOETAV-ÖE-ÖL 1

ÖL-TOETAV-ÖL 1

ÖR-KE-ÖR 1

ÖR-TOETAV 1

Kokku 367

Tabelis olev info näitab, et 367 isikust 270, s.o 74 %, vahetas erihoolekandeteenust vaid 1x - inimese teenusevajadus muutus ööpäevaringselt teenuselt kogukonna teenusele. Siin on taustal ka AS Hoolekandeteenused (kureerib hetkel 65 erinevat teenusüksust üle Eesti) suurte ühiselamu-tüüpi erihooldekodude reorganiseerimise protsess, mille käigus asutuse personal koostöös SKA-ga hindas võimekamad ja iseseisvamad ööpäevaringse teenuse saajad KE teenusele uutesse rajatud üksustesse. Psüühikahäirega inimeste puhul on stabiilsus ja turvaline ning rutiinne toetav keskkond üliolulised, kuid ühelt teenuselt teisele liikumisega (või ka ühest asutusest teise kolimisega) kaasneb kohanemisperiood, mil võib avalduda nt raskesti mõistetav käitumine, toimetuleku langus; võib tekkida vajadus raviskeemi muutmiseks jms. Ka võib haiguse kulg olla sageli tõusude ja mõõnadega ning tehes kiired otsused inimeste haiguse tõusude hetkedel, siis võivad tagajärjed olla keerulisemad. Näiteks on võimalikud olukorrad, kus inimene on liikunud ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt toetavale teenusele ja lõpuks jõudnud kõige raskemale teenusele ehk kohtumäärusega teenusele (4 korral perioodil 2015-2022).

Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid on toonud välja teenusevajaduse ümberhindamisel märkamise, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus võib olla olnud vähenenud teatud juhtumitel põhjusel, et mõnedes ÖE asutuses on olnud paremini tagatud ravimitele alluvate psüühikahäirete püsiv toetusravi (peamiselt skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired) ja teenuse saaja tervislik seisund on seetõttu stabiilsena püsinud. Kuid kuna nii toetatud elamise teenusel kui kogukonnas elamise teenusel on toetava personali olemasolu piiratud, ei ole võimalik neil teenustel sageli raviplaani täitmist piisavalt toetada - nii võivad tekkida tagasilangused teenuse saajate tervislikus seisundis, mis omakorda mõjutab nende käitumist ja hakkamasaamist igapäevaelus. Ja siin on üks peamine põhjus, mis liigutakse nii KE- kui ka toetavatelt teenustelt tagasi ÖE teenusele. Tagasilangust võib põhjustada ka eemale jäämine enda jaoks seni tuttavast keskkonnast ja inimestest, suhtlusest ja ühistegevustest.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul vajab teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid elukestvalt ööpäevaringseid (eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja järjepidev raviskeemi järgimine. Kui isik on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi

MEMO

toime ka vähema toetusega teenusel. Ööpäevaringsetel teenustel on isikutel võimalus toetuda teenuseosutajale 24/7, aga toetavatel teenustel ja kogukonnas elamise teenusel teatud tundidel ööpäevas. Nad peavad suutma suurema iseseisvusega leidma omale päevaseid tegevusi ja rakendust. Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega teenuselt vähema toetusega teenustele võib tuua kaasa psüühilise seisundi dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse, nii haiglasse kui hoolekandeasutusse.

2. Kogukonnateenuselt liikumised teiste erihoolekande teenuste vahel

SHS § 97 sätestab kogukonnas elamise teenuse (KE) kui inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh majapidamistegevused, kui ka omavaheline läbisaamine. Perioodil 2015-2022 on kogukonnateenust (KE) saanud kokku 939 unikaalset isikut, kes on sel perioodil olnud kas ainult kogukonnaelamise teenusel või saanud samaaegselt kogukonnas elamise teenusega töötamise toetamise teenust lisaks.

Tabel 3. KE teenusel olnud isikute liikumine teenuste vahel, 2015-2022

Teenuste kombinatsioon alustades KE-st: Isikute arv %

ainult KE või KE koos töötamise toetamise teenusega (KET) 829 88%

KET-ÖE 85 9%

KET-ÖE-KET 2 0%

KET-ÖE-KET-ÖE 1 0%

KET-ÖE-ÖK 4 0%

KET-ÖE-ÖK-ÖE 1 0%

KET-ÖE-ÖR 1 0%

KET-ÖK 8 1%

KET-ÖK-ÖE 5 1%

KET-ÖK-ÖE-KET-ÖE 1 0%

KET-ÖR 2 0%

KOKKU 939 100%

... KE-lt ÖE või ÖR teenusele liikunud 96 10%

... ... neist tagasi KE-le liikunud 3

... ... ... ja uuesti ÖE-le 1

... KElt ÖK-le liikunud 14 1%

Andmed näitavad, et ainult 10% (96 inimest) kõikidest kogukonna- või samaaegselt ka töötamise toetamise teenusega abi saanud inimeste puhul on abi- ja toetusvajadus muutunud sedavõrd suuremaks, et vajadus on ööpäevaringse teenuse järele (ÖE või ÖR, ÖT-le ei ole kedagi suunatud). Kohtumäärusega teenusele on suunatud sel perioodil 14 inimest (1%). Esimeses peatükis, kus analüüsiti ööpäevaringsetelt teenustelt liikumist KE-le või toetavatele teenustele, siis nägime, et 3619 unikaalsest isikust liikus perioodil 2015-2022 KE teenusele 327 isikut (9%). Ja tabel 3 andmete põhjal, saame väita, et samas suurusjärgus on inimeste liikumine ka KE-l või samaaegselt toetaval teenusel olnud isikute puhul ööpäevaringsele teenusele (v.a kohtumäärusega teenus) – 96 inimest (10 %). KE teenuse saajate profiil, kelle teenuse vajadus on muutunud

MEMO

Kogukonnateenuselt kas ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele või ebastabiilse remissiooniga erihoolekandeteenusele suunatud isikute puhul on enimlevinud, kas põhihaigusena järgmised haigused: 1. intellektipuue, 2. skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired, 3. orgaanilised – k.a. sümptomaatilised – psüühikahäired. Vähemal määral on põhihaiguste hulgas esindatud ka psühholoogilise arengu häired e psüühilise arengu spetsiifilised häired; psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, sh alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired; meeleoluhäired; neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired; täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired ning tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.

Tabel 4. KE-lt ÖE-le või ÖR-le liikunud isikud perioodil 2015-2022 vanuse ja soo järgi

Isikute arv

Vanusrühm Mehed Naised Kokku

kuni 29-a 13 5 18

30-39 12 7 19

40-49 12 9 21

50-59 17 11 28

60 ja vanem 6 4 10

Kokku 60 36 96

62,5% 37,5%

Kõige enim on teenuste vahel liikumist olnud meessoost teenuse saajate seas ning vanuserühmas 50-59 aastased – viimane tulem kattub Eesti Psühhiaatrite Seltsi prognoosiga, mille kohaselt - arvestades psüühikahäirete esinemissageduses toimuvat – on suurenemas eakate raskete psüühikahäiretega isikute hulk ning psühhiaatrite hinnangul on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus lähiajal väheneb.

Analüüsi käigus uuriti, kas saab välja tuua mõjutust teenusesaamise vahetuse vajaduse kohta, mis on seoses teenuse saamise asukohaga – st, kas nn suuremas KOVs esineb teenuse vajaduse ümberhindamist rohkem, kui väiksemas KOVs, kus KE teenust osutatakse. Andmete põhjal saab väita, et see seos on olemas. Kolm kõige suuremat KOVi, kus KE teenusesaaja (kokku 96 isikut) vajas ümber hindamist olid: Tallinn (21 isikut), Tartu (18 isikut) ja Pärnu (10 isikut) – kokku 49 isikut (51%). Ning KOVd, kuhu kõige enam isikud ümber suunati, kas ÖE või ÖR teenusele olid: Harku vald (22 isikut), Põltsamaa vald (16 isikut), Kambja vald (8 isikut). Analüüsist tulenevad ettepanekud

 Tagada piisav tegevusjuhendajate arv ja kohalolu vastavalt teenuse saajate vajadustele: erihoolekande kulumudelisse on 2023 aastal lisatud ka lisaspetsialisti kulukomponent. Lisaspetsialist aitab tagada teenuse saajatele eneseteostuse võimaluste loomist, mõtestatud tegevuste läbiviimist (nt meister), juhendamist (nt spetsiifiline juhendamine) ja toetamist igapäevaelu tegemistes jms – otsustab lisaspetsialisti spetsiifika iga asutus ise vastavalt oma teenuse saajatel tegelikele vajadustele.

 Luua võimalusel kogukonnas elamise teenuskohad kuni 10-inimesega üksuste kaupa, mitte korterelamutesse. Peresarnase elukorraldusega kuni 10-inimesega KE üksuses on tegevusjuhendajal võimalik teenuse saajaid rohkem juhendada, õpetada ja toetada nii igapäevaelutoimingutes, vaba aja mõtestatud sisustamisel, töö- ja töölaadsete tegevuste läbiviimisel, ühisürituste korraldamisel kui ka suhete loomisel ja hoidmisel.

MEMO

KE korterite süsteem on kohati andnud tagasilööke, kuna üks tegevusjuhendaja juba füüsiliselt ei jõua regulaarselt ja individuaalselt tegeleda kõigi erinevates korterites elavate teenuse saajatega (nt aastal 2021 olid kõik KE teenuselt ööpäevaringsele teenusele tagasi suunatud inimesed KE korteritest, mitte majadest). Teemakohane tagasiside on laekunud SKA-le juba mitmel aastal ka teenuse saajate eestkostjatelt, kes keelduvad oma eestkostetavaid panemast KE teenusele üksusesse, mis koosneb 3-4-st korterist, väites, et eestkostetavad vajavad rohkem abi ja juhendamist kui see sellistel tingimustel ühe tegevusjuhendaja poolt võimalik tagada on. Inimese ja/või tema eestkostja tahte vastaselt SKA inimest sellisesse üksusesse suunata ei saa (SHS § 71 lg 5).

 Leida lahendused ja võimalused, kuidas KE teenuse saajatel oleks võimalus teha jõukohaseid tegevusi (nt tegevuskeskustes, päevakeskustes; kaitstud ja toetatud töö laadsed tegevused; avatud tööturul töötamine). Mitmed tagasilangused, nii tervislikus olukorras kui ka toimetulekus, on põhjustatud sellest, et ööpäevaringselt teenuselt KE teenusele liikunud inimene ei suuda leida endale oma kohta ühiskonnas; ta soovib olla vajalik ja käia tööl ning anda oma panus ühiskonna toimimisse nagu kõik teisedki seda teevad, kuid lisaks kohati vähesele juhendamisele jääb vajaka ka ühiskonna poolt pakutavatest mõtestatud ja vajalike tegevuste tegemise võimalustest psüühikahäirega inimestele. Halvemal juhul lõpeb selline tegevusetus ja enese kasutuna/koormana tundmine sõltuvusse langemisega (alkohol, tabletid vm).

 Täiendada tegevusjuhendajate baaskoolitust eraldi kogukonnas elamise teenuse spetsiifikaga: a)KE tegevusjuhendaja jõustab, mitte ei tee teenuse saaja eest toimetusi ära, ning jõustamine saab toimuda vaid tegevusjuhendaja ja teenuse saaja vahelise partnerluse kaudu; b)KE tegevusjuhendaja peab teadma ja tundma kogukonnas olevaid võimalusi ning aitama teenuse saajal liituda ja sulanduda kogukonda; c)kui kolitakse ümber ööpäevaringselt teenuselt KE teenusele, siis on vaja arvestada sellega, et psüühilise erivajadusega inimesele tuleb kohanemiseks aega anda vähemalt üks aasta, et ta harjuks uue keskkonnaga ja kohaneks uute inimestega – eeldab tegevusjuhendajalt kannatlikkust, arusaamist tagasilanguste ja ärevuse põhjustest, mõistvat suhtumist ehk teisisõnu spetsiifilist professionaalset lähenemist; d)diagnoosist lähtuvate eripäradega arvestamine: psüühikahaigusega inimesed hoiavad rohkem omaette, suhtlevad vähem ja konflikte on ka vähem (kuid nende puhul esineb sagedamini sõltuvusse langemist), intellektipuudega inimene vajab rohkem tähelepanu, mistõttu on tal probleemid suhtlemisel, sõprade leidmisel ja esineb võimuvõitlust; e)tegevusjuhendaja peab oskama leida ja pakkuda oma juhendatavatele nende võimekusest ja soovidest lähtuvalt ka ühiseid tegevusi KE teenusel - kogukonnas või toetavatel teenustel olles võib olla vähem suhtlust teiste inimestega, mis omakorda võib suurendada teenuse saajate üksindustunnet; f)ühes korteris või majas võivad koos olla väga erineva tasemega inimesed, st neid kõiki ei saa panna tegema ühtesid ja samasid toiminguid, sest nende arusaam ühest või teisest asjast võib olla erinev; g)tegevusjuhendajad võivad tunda ebakindlust oma töö suhtes: ühelt poolt võib neid ohustada teenuse saaja oma ebastabiilse käitumisega ja teiselt poolt üksi töötamine, mis ei jäta aega põhitöö olemusega tegeleda.

 Ühiskonnas empaatia kasvatamine – on mitmeid kordi juhtunud, et naabrid ei ole heatahtlikud teenusesaajate suhtes ja pingestavad olukordi, mis omakorda võib viia teenusesaaja ebasoovitava käitumiseni.

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Ines Metsalu-Nurminen Riigikontroll [email protected] Kiriku 2/4 15013, Tallinn

Teie 03.12.2024 nr 2-2/80144/29/

Meie 29.01.2025 nr 1-13/35291-4

Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule auditi "„Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest“ raames

Lugupeetud Sotsiaalkindlustusamet edastab vastuse päringule auditi „Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest“ raames tulenevalt Teie 3.12.2024 nr 2-2/80144/29 kirjale ja 18.12.2024 edastatud e-kirjale täiendatud küsimustega. 1. Käesoleva kirja lisana esitatud tabel ülevaatega Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste lepingupartnerite teenuskohtade loetelust, mis sisaldab 30.11.2024 seisuga järgnevaid andmeid: a) erihoolekande teenuseosutajate poolt osutatavate teenuste tegevuskohad omavalitsuste lõikes (andmete ülevaade failis: Lisa 1 Erihoolekande teenuskohtade arv tegevusloa järgi 30112024), Erihoolekande teenus (edaspidi EHK) on riigi poolt korraldatav sotsiaalteenus intellektipuudega ja psüühikahäiretega inimestele alates 18-ndast eluaastast, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega ei ole võimalik vajalikku abi osutada. EHK teenuse korraldamiseks ja osutamiseks eraldatakse sihtotstarbelised vahendid riigieelarvest (riigieelarve seadusega läbi sotsiaalhoolekande programmi tegevuse 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine). EHK teenused jaotatakse toetavateks-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringseteks teenusteks (alates 01.01.2025 kokku 12 teenuse liiki). Kõikidel EHK teenustel toimub inimese aktiviseerimine ja iseseisvuse suurendamine – teenusel olles peab inimene ise maksimaalselt panustama oma igapäevaelu tegevustesse. Erihoolekandeteenuseid ja teenuste osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus (edaspidi SHS). Eestis on 150 SKA lepingupartnerit (30.11.2024 seisuga, millest üks lepingupartner, AS Hoolekandeteenused haldab nt 69 erinevat hoolekandeüksust), mille kaudu pakutakse teenuseid 6184 isikule 7710 teenuskohal 236-s tegevuskohas üle Eesti (30.11.2024 andmetel). b) majandustegevusregistri järgi tegevusloaga teenuskohtade arv (teenuseosutajate võimekus teenust osutada), riigieelarvelise kattega teenuskohtade arv, täidetud teenuskohtade arv – teenuse liikide ja omavalitsuse lõikes (andmete ülevaade failis: Lisa 2 Erihoolekande teenusel 301102024), Riigi poolt eraldatud eelarvelised vahendid jaotab Sotsiaalkindlustusamet 12 EHK teenuse rahastamiseks. Rahastatavate teenuskohtade arv on kujunenud välja ennekõike

2

teenuseosutajate võimekusest üldse teenust pakkuda (just majutusega teenuskohad) ning püütud arvestada ka riigi ootuseid, et toetavate teenuste (ehk kergemate teenuste) saajate osakaal oleks suurem, ennetamaks hiljem majutusega teenuse vajajate arvu kasvu. Tegelikkuses moodustab aga järjekorras olijatest suurema osakaalu raskemate teenuste vajajad. Kuna erihoolekandeteenused on alarahastatud (riik suudab tagada 66% ulatuses teenuse hinna vastavalt teenuse tegelikule hinnale (SKA poolt koostatud kulumudeli arvestuse alusel)), siis teenuseosutajad ei ole valmis majutusega teenuskohti sellises mahus juurde looma nagu oleks tegelik teenuse vajadus. Ka on riigi poliitika kujundajate suund ööpäevaringsete üksuste mitte juurde loomisele ja koduteenuste suurendamisele. Lisaks mõjutab teenuseosutajaid oluliselt 2023.aastal jõustunud hooldusreform, kus väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on majanduslikult kasumlikum teenuseosutajale, sest seal on suudetud teenuse hinda tõsta teenuse tegelikule hinnale vastavaks. Et tagada hetkel erihoolekandeteenusel õiglane teenusehind, tuleks ilma lisarahastuseta hetkel rahastatavaid teenuskohti vähendada, mis omakorda tooks kaasa abivajavate osakaalu kasvu, hoolduskoormuse tõusu lähendastele ning rahaliste kohustuste kasvu kohalikele omavalitsustele, et toetada psüühilise erivajadusega inimesi/ nende peresid teiste teenuste ja toetustega tulenevalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 5-st. SKA sõlmides EHK teenuseosutajaga lepingu, ei fikseeri igale partnerile konkreetses summas lepingu mahtu. Lepingu partner, omades EHK teenuse tegevusluba konkreetsele teenusele ja konkreetsete teenuskohtade arvuga, annab SKAle kinnituse teenuseosutamise võimekuse kohta lepingu sõlmimise hetkel. Teenuskoha valikul teeb lõpliku otsus teenuse saaja/ tema seaduslik esindaja. Täna teenuseosutamise võimekus toetavate teenuste puhul suurem, kui rahaliste teenuskohtade arv. Seda põhjusel, et toetava teenuse teenuskohaga ei kaasne teenuseosutajale selliseid igakuised püsikulusid (nt kommunaalkulud, personali palga kulud), mida tasuda näiteks majutusega erihoolekande teenuskoha puhul, kui teenuskoht seisab tühjana. Sotsiaalkindlustusamet korrigeerib eelarve prognoosi jooksvalt vastavalt teenuseosutajate käitumisele ja teenuse saajate vajadustele. Kõik teenuste järjekorras olevad isikud ei ole valmis pakutavat teenuskohta vastu võtma, põhjendades, et saavad veel kodus hakkama, pakutav teenuseosutaja ei ole sobiv vm põhjus. c) riigieelarvelistel teenuskohtadel olevate inimeste rahvastikuregistri järgsed elukoha aadressid kohaliku omavalitsuse täpsusega (andmete ülevaade failides: Lisa 1 Erihoolekande teenuskohtade arv tegevusloa järgi 30112024 ja Lisa 2 Erihoolekande teenusel_301102024). Üldine põhimõte ja lähenemine võiks olla, et erihoolekande teenuse saaja saab tema vajadusele vastava riikliku teenuse kodu lähedalt. Sellest põhimõttest püütakse lähtuda ennekõike toetavate teenuste puhul, kui isik igapäevaselt elab enda eluruumis – sel juhul ei ole mõeldav, et teenuse saaja läheb enda KOVi piiridest välja poole toetavat erihoolekande teenust saama. Küll aga on võimalik olukord, et toetava teenuse osutaja on korraldanud oma töö nii, et asutuse registriaadress on ühes KOVs, aga tema töötajad töötavad teise KOVi piirkonnas erihoolekande teenuse saajaga vahetult kontaktis olles. Ööpäevaringsete erihoolekande teenuste puhul on igakord keeruline kodulähedast teenust tagada, kuna vabanenud teenuskoht, mida pakutakse ei pruugi olla samas KOV-s, kus isik varasemalt elas. Ning olude sunnil, kui lähedaste hoolduskoormus on ületanud võimekuse piiri, ollakse nõus kaugemal asuv teenuskoht vastu võtma. Teenuse saajate puhul, kel esineb ka sõltuvusprobleeme (alkohol, narkootilised ained, ravimid jm), on sageli mõistlik teenuse osutamine just varasemast elukohast kaugemal, et endised elukeskkonda ja toimetulekut mõjutavad tegurid (sh endised sõbrad sarnaste probleemidega) oleksid minimaalsed. 2. Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste järjekorra andmed (30.11.2024 seisuga): a) teenuste järjekorras olevate inimeste arv teenuste lõikes (märkida teenuste lõikes eraldi ära ka eelisjärjekorras olevate inimeste arv koos eelise alusega), b) teenuste järjekorras olevate inimeste rahvastikuregistri järgsed elukoha aadressid teenuste lõikes kohaliku omavalitsuse täpsusega, c) teenuste järjekorras olemise mediaanaeg teenuste lõikes. Kõikide punktide osas alusinfo failis: Lisa 3 Erihoolekande järjekord 301102024.

3

Erihoolekande teenuse järjekorda saab suunata isiku alates 16.eluaastast, kui talle on teostatud abi- ja toetusvajaduse hindamine ning tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Erihoolekande teenuste järjekorra puhul kehtib sama põhimõte nagu teenuse saamise puhul – isik võib olla korraga samaaegselt mitmel toetaval erihoolekande teenusel ja ka mitme teenuse järjekorras. Seega andmetes on alati vajalik kõrvutada kahte numbrit – kui palju on isikuid teenusel/ teenuse järjekorras ja mitmel teenuskohal. Teenuskohtade arv on alati suurem, kui isikute arv. Lisaks on veel võimalus, et isik on juba mõnel erihoolekande teenusel, aga samal ajal ootab enda vaatest prioriteetsema teenuse järjekorras. St, et riik võimaldab hetkel olukorda, kus raskema teenuse vajadusega isiku puhul püütakse abi ja tuge tagada mõne teise kergema erihoolekande teenusega. See olukord on pannud teenuse osutajad sageli keerulisse olukorda, kus keerulisema profiiliga teenuse saaja kergemal erihoolekandeteenusel võtab enamus personali ressurssist, samas kui teenuse saaja lähedane on saanud kergendust hoolduskoormuse osas. Paraku ei ole alati soovitud teenuse osutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.

Järjekordi peetakse nii teenuse liigi kui maakondade kaupa. Iga inimene saab erihoolekandeteenuse taotlust esitades ära märkida, millisesse maakonda ja millise teenuseosutaja juurde ta teenusele soovib minna.

Lisaks teenuste ja maakondade jaotusele peame vastavalt SKM määrusele nr 70 erihoolekande teenustele tava- ja eelisjärjekorda. Eelisjärjekorda lisame inimesed:

 kes viibivad asenduskodus ja peale nimetatud teenuse lõppemist vajavad erihoolekandeteenust;

 kes on sund- või tahtevastasel ravil ning kes vajavad pärast nimetatud teenuse osutamise lõppemist erihoolekandeteenust;

 kes on kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või kinnise lasteasutuse teenusel ja vajavad pärast nimetatud teenuste lõppemist erihoolekandeteenust;

 kes saavad teenuseid läbi pilootprojektide;  kelle teenusevajadus on muutunud samal ajal teisel erihoolekandeteenusel või järjekorras

viibides ja kes pärast ümberhindamist vajavad erihoolekandeteenust;  kelle erihoolekandeteenuse osutamine lõpetatakse teenuse osutaja tegevusloa või -

lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu.

3. Sotsiaalkindlustusameti viimase viie aasta jooksul koostatud ülevaated ja analüüsid erihoolekandeteenuste kättesaadavuse kohta. Sotsiaalkindlustusamet edastab igal aastal hiljemalt märtsis eelmise aasta 31.12. seisuga SKAIS_AE andmebaasist väljavõetavad andmed Exceli formaadis Sotsiaalministeeriumiga kokkulepitud alusandmete osas (nt teenuse saajad vanuse ja soo järgi ning maakondade lõikes, teenuse saajate dgn, puude liik, teenuse saajate pensioni liik, teenuse osutamise kulud, esmased ja korduvad suunamised, teenusel viibimise aeg, teenuse järjekorra info teenuse liikide lõikes). Päringute kriteeriumid on järjepidevalt üle vaadatud koostöös ministeeriumiga. Lisaks igakuised seire ülevaated teenuskohtade täituvuse, teenuse järjekorra, eelarve täitmise osas ning vajaduspõhiselt õigusaktide muudatusettepanekuid teenuse korraldamise osas üleskerkinud kitsaskohtade lahendamiseks. Alljärgnevalt ülevaade olulisematest analüüsidest/ ettepanekutest, mida SKA on SOMle esitanud viimase viia aasta jooksul:

3.1. Erihoolekandeteenuste vajaduse analüüs 2019;

4

3.2. Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste vajaduste uuringu kokkuvõte 2019;

3.3. ISTE kokkuvõte 2019-2022 (ESF projekt); 3.4. Memo ÕK kohtade juurde vajadus ja nõustamisteenuse rahastamine 2022; 3.5. Ööpäevaringsetelt erihoolekandeteenustelt toetavatele erihoolekandeteenustele

suunatud isikute toimetuleku analüüs 2023; 3.6. Kohtumäärusega ööpäevaringsete erihoolekande teenuskohtade analüüs 2023; 3.7. Rahvatervishoiu seaduse eelnõu tagasiside 2023; 3.8. Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.2024 andmete põhjal; 3.9. Pikaajalise kaitstud töö teenuse lõppraport 2024 (ESF projekt); 3.10. ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs

2024 (ESF projekt); 3.11. Memo_SKA seisukoht TeA memole 2025.

Lisaks eelnevale loetelule on SKA edastanud SOMi ametnikega suhtlustasandil veel hulgaliselt ülevaateid teenuse sisu, ettepanekute või analüüside osas, mis on SOMs võetud teadmiseks ja osaliselt arvesse teenuse edasiste tuleviku plaanide osas (nt erihoolekande teenuse tegevusjuhendajate 40 h e-õppe väljatöötamine; ülevaade teenuse saajate profiilidest ja diagnoosidest, koondstatistilisi ülevaateid, teenuse järelevalve ja kvaliteedi hindamise ülevaade, ettepanekud igapäevaelutoetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenuse ümberkujundamiseks, järjekorra määruse muudatusettepanekud vms). Soovi korral saame edastada ka need materjalid. 4. Sotsiaalkindlustusameti viimase viie aasta jooksul koostatud taotlused Sotsiaalministeeriumile erihoolekandeteenuste rahastamiseks. Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud erihoolekandeteenuste viimased viia aasta taotlused 2019-2024 on esitatud vastuskirja lisas (andmete ülevaade failis: Lisa 3 Erihoolekanne RES taotlused). Siinkohal märgime ära, et iga-aastane RES taotluse viimane sisend on esitatud nendel alustel, mis on SOMst SKAle ette antud. SKA kaardistab iga-aastaselt, mis on erihoolekande maksimum lisaraha vajadus, kui teenuse eest tasutaks kulumudelipõhist hinda ning esitab koguvajaduse SOM-le. Lisaks teenuse tegeliku hinna tagamise taotlusele esitatakse lisaraha vajadus teenuste järjekorras olevate isikute teenusele suunamiseks (seda eeldusel, kui vajalike teenuskohtade loomiseks on teenuseosutajatel võimekust, mis omakorda eeldab tegelikku turu hinna tasumist riigi poolt teenuseosutajale).

a) 2019-2022 RES taotluses esitati SOMga koostöös lisaraha vajaduse arvutused teenuse järjekorrast inimeste teenusele suunamiseks; enne 2001.a. ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud inimeste, kelle elukohaks kuni 2001 aastani kehtinud rahvastikuregistri seaduse sätte kohaselt registreeriti erihoolekandeasutus, üldhooldusteenuse eest tasumise skeemi välja töötamine; päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks; SKA juhtumikorraldajate töötasu katteks lisapersonali värbamisel tulenevalt töökoormuse kasvust.

b) 2020-2023, 2021-2024, 2022-2025, 2023-2026 RES taotlustes esitati SOMga koostöös lisaraha vajaduse arvutused teenuse järjekorrast inimeste teenusele suunamiseks; lisaraha vajadus 2019.a RESi otsusele rahastada enne 2001.a erihoolekandeteenust saanud isikute teenuse kulu KOVdele, kui nad on üldhooldusteenusele suunatud (mahu kasv esialgse prognoosiga ja teenuse hinna kasv); teenuse hinna tõstmiseks, et tagada tegevusjuhendajale õiglane töötasu; varem ESF rahastatud pikaajalise kaitstud töötamise teenuse (PKT) ning integreeritud isikukeskse ja paindliku erihoolekandesüsteemi piloteerimise järgselt mudeli rakendamine RE rahastusel. Lisaks eraldati Vabariigi Valitsuse reservivahenditest 2021.aastal täiendavad rahalised vahendid COVIDi levikul tekkinud suurenenud tööjõukulude katmisega ning 2022.aastal lisaraha energiahinnatõusust tulenevate raskustega teenuseosutamise jätkusuutlikkuse tagamisel.

5

c) 2024.a RES taotluses esitati SOMga koostöös lisaraha vajaduse arvutused kohtumäärusega erihoolekandeteenuse ja ebastabiilse remissiooniga teenuskohtade juurde loomiseks ning ISTE ja PKT teenuste väljumiseks RE teenusteks ja sellega seoses SKA personali lisavajaduseks teenusvajaduse hindamisel.

18.12.2024 kirjas esitatud täiendatud küsimused, mis ei eeldanud dokumentide ega andmete esitamist, vaid piisab selgitusest.

1. Kelle vastutada on Sotsiaalkindlustusameti arusaamist mööda seaduse järgi erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste toetamine ja hooldamine?

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 5 lõike 1 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus.

2. Kas Sotsiaalkindlustusametil on ülevaade sellest, mis abi ja teenuseid saavad erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed? Kui jah, siis palun kirjeldage lühidalt, kuidas te seda ülevaadet peate ja mis andmeid selle jaoks kogute. Kui ei, siis palun selgitage, miks te sellist ülevaadet ei pea.

SKA-l ei ole ülevaadet sellest, mis abi ja teenuseid saavad erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed (v.a need juhud, kui isik, kes tuleb SKAsse abi- ja toetusvajaduse hindamisele ning samal ajal juba saab toetust/ teenust KOVst. Sel juhul see info märgitakse hindamisvahendisse. Kui isik hakkab saama toetuseid/ teenuseid erihoolekandeteenuse järjekorras olemise ajal, siis seda infot SKA-l jooksvalt ei esitata ja SKA ei kogu) Põhjendus, miks SKA sellist ülevaadet ei pea: SKA-le ei ole sellist õigusaktidega sätestatud kohustust jooksvalt andmeid koguda, v.a. uus abi- toetusvajaduse hindamine, mille viime läbi teenuse osutamise otsuse (üldjuhul 5 aastaks) lõppedes ka järjekorras olevatele isikutele, selgitamaks välja, kas teenuse vajadus on muutunud. Kui hindamise käigus selgub, et isik vajab peale EHK veel muud sotsiaalabi meedet, siis teavitame sellest KOV-i (SHS § 13 sätestab, et abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele). Samuti ei ole KOV-l kohustust jooksvalt SKA-le infot anda.

3. Kuidas on teie hinnangul tagatud, et erihoolekandeteenuste osutamise otsustamisel ja suunamisotsuse tegemisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet eelkõige inimeste abivajadusest (SHS § 3 lg 1 p 1) – teenusele suunamisel on alati kaalutud kõigi järjekorras olevate inimeste abivajadust, inimene on ära kuulatud ja suunamisotsuse viibimisel põhjendatakse, miks just sellele inimesele teenuse jaoks raha ei jätku?

SKA hindab inimese abivajadust, kui isik on esitanud SKA-le taotluse EHK teenuse saamiseks, hindab SKA Praxise poolt valideeritud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi abil isiku abi- ja toetuse vajadust (SHS § 70 lg 2), kasutades taustaandmetena ka riiklikest andmebaasidest kättesaadavat informatsiooni (Tervise infosüsteem, Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet). Hindamisvahend sisaldab ülevaate saamist inimese kohta seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, elukeskkond, hõive, vaba aeg ja huvitegevus, igapäevaeluga toimetulek. Kui inimesel tuvastatakse erihoolekandelise teenuse vajadus ning seda ei saa katta teiste teenustega, siis otsustatakse, et inimesel on õigus teenust saada. SKA saab väljastada suunamisotsuse (lisaks teenuse osutamise otsusele) vaid juhul, kui isikule vajalikule teenusele on vaba teenuskoht ning kui RE-s on olemas vajalikud vahendid (SHS § 71 lg 1). Teenuse järjekorda suunamine toimub sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ (SKM määrus nr 70) alusel. Üldpõhimõte nii eelis- kui ka tavajärjekorra puhul on see, et järjekorras olevale isikule pakutakse tema vajadustele vastavat vaba teenuskohta temale soovitud teenuseosutaja juurde siis, kui järjekord konkreetse isikuni jõuab. Kõiki järjekorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt, mistõttu ei selgitata inimesele, miks just tema jaoks ei jätku raha ega kohta, vaid iga teenuskoha vabanemisel pakutakse see järjekorras

6

järgmistele inimestele lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduses ja SKM määruse nr 70 sätestatud regulatsioonist. Igale inimesele väljastatakse järjekohateade koos vastava numbriga, mille järgi on tal võimalik igal hetkel SKA veebilehe kaudu kontrollida, mitmendal kohal on tema teenuse järjekorras.

4. Milliseid konkreetseid samme olete Sotsiaalministeeriumile välja pakkunud ja/või ise rakendanud, et kiirendada erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste teenusele saamist?

Sotsiaalministeeriumile edastatud ettepanekud, kuidas erihoolekandeteenuse järjekorrast inimesed kiiremini teenusele jõuaksid (enamus ettepanekuid puudutab seadusliku regulatsiooni muutmist):

 inimene pannakse ainult ühe erihoolekandeteenuse järjekorda, mis on tema jaoks sobivaim (SKA paneb praegu inimesi mitme toetava teenuse järjekorda või ka mõne ööpäevaringse ja samal ajal ka igapäevaelutoetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda, mis näiliselt paisutab järjekorra pikkust). KOV teenuste tugi jrk-s olemise perioodiks. SKA kompenseerib ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puuduvaid teenuskohti ööpäevaringse erihoolekandelise teenuse vajadustega inimestele läbi toetavate teenuste osutamise (millest aga sageli inimesele abiks/toetuseks ei piisa) (SHSi muudatus).

 EHT taotlusele täiendavalt lähedaste kontaktandmed. Soovitus taotlusele lisada kontaktandmete muutmise teavitamise kohtustust, kuna järjekorras on isikuid, kellega ei ole pikemat aega kontakti saadud (muudatus jõustub SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).

 Lisada taotlusele kohustus teavitada SKA-d koheselt, kui inimese/pere olukord muutub ja ta vajab kohta enne inimese/EK poolt taotlusele märgitud kuupäeva.

 Teenuse järjekorda lisamisel märgitakse juurde inimese eelistatud teenuseosutaja, maakond või maakonnad ning tähtaeg, millal isik soovib teenusele minna (muudatus jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).

 Kehtiva SHS § 76 lõike 5 kohaselt on erihoolekandeteenuste järjekorda võetud isik kohustatud asuma teenust kasutama ühe kuu jooksul teenuse osutamise otsuse tegemise kuupäevast arvates. Tegime ettepaneku regulatsiooni muutmiseks: teenuse saaja peab otsustama teenuskoha vastuvõtmise majutusega teenuste puhul 14 kalendripäeva, ilma majutuseta teenuste puhul 7 kalendripäeva jooksul SKA poolt pakkumise tegemisest. Vajab selgust, kuhu märgitakse, et inimene/eestkostja nõustus koha vastu võtma ja kinnitus vajalik taasesitatavas vormis (SHSi muudatus).

 Vaba teenuskoht pakutakse järjekorras järgmisele inimesele, kui teenuskoha pakkumisel 5 päeva jooksul inimest kätte ei saa (muudatus jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).

 Inimene arvatakse järjekorrast välja, kui teenuskoha pakkumisel ei õnnestu kontakti saada 6 kuu jooksul (eeldaks SHSi muudatust).

 Tavajärjekorra jaotus - tavajärjekord ja ootejärjekord - mitteaktiivne isik annab teada, et soovib teenuskohta x ajal, seni kuni ei ole tähtaeg käes, talle kohta ei pakuta (muudatus jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).

 infosüsteemi arendus, kust oleks SKA-le automaatselt näha, millal hakkab inimesele määratud kuupäev kätte jõudma ja mis ajast alates SKA on kohustatud talle hakkama kohta pakkuma.

 Erihoolekande teenuse järjekorda suunatakse isikud alates 18.eluaastat, mitte alates 16 eluaastast, nagu hetkel kehtib. Põhjendus: teenusele õigustatuse alus on 18.eluaastat, järjekord näiliselt pikeneb; isiku abivajadus võib olla kahe ja enama aasta jooksul muutunud, kui teenuskohta pakutakse, et vajalik on uus abi- ja toetusvajaduse hindamine läbi viia – halduskoormus; isik on võibolla vale teenuse järjekorras (SHSi muudatus).

 Kui KOVi rahastusel luuakse uus EHK asutus, siis anda õiguslik tugi (SHS muudatus peab jõustuma hiljemalt 2029.aastal, kui Tallinn loob ERF toetusel erihoolekande teenuskohad), et nad võiksid nt 50% oma KOVi inimesi ja 50% riigi üld järjekorrast inimesi teenusele võtta (mitte ainult riikliku järjekorra alusel nagu seni) – seoses sellega, et meil uusi teenuseosutajaid turule ei tule.

7

5. Sotsiaalministeerium viitas kahele kohtuvaidlusele (3-12-2298 ja 3-24-713, viimane on pooleli), kus inimesed on pöördunud halduskohtusse erihoolekandeteenuse järjekorra tõttu. Neist esimeses, juba 2013. a jõustunud lahendis, pidasid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus mõistlikuks ajaperioodiks, mille jooksul tuleb Sotsiaalkindlustusametil inimene pärast ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise otsuse andmist teenusele suunata, kolme kuud. Meil pole küll veel täpsemaid andmeid, milline on ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras ootamise aeg praegu, kuid seniste vestluste põhjal saame aru, et inimesed ootavad siiani järjekorras palju kauem, kui kolm kuud. Seejuures rahuldas kohus toonases vaidluses ka kaebaja kahjunõude, mis tuli tal tasuda n-ö asendusteenuse ehk üldhooldusteenuse eest.

5.1 Mida Sotsiaalkindlustusamet pärast toonast kohtuotsust ette võttis? Kas te arutasite kohtute antud hinnangut teenusele suunamise mõistliku ajaperioodi kohta Sotsiaalministeeriumiga? Kui jah, siis mis oli arutelu tulemus? Kui ei, siis palun selgitage, miks te seda ministeeriumiga ei arutanud?

2013. a. kohtulahendile järgnevate tegevuste kohta ei saa ülevaadet anda, kuna praegused EHK eestvedajad ei töötanud 2013. aastal SKA-s ning vastavad võimalikke arutelusid puudutavad ettepanekud on meile teadmata. Küll aga on käesoleval aastal käimas SOMiga aktiivsed arutelud järjekordade lühendamise teemal, SKA on omapoolsed ettepanekud SOMile korduvalt esitanud ning 2025. aastal on plaanis SHS-is järjekordasid puudutavate sätete muudatused, eesmärgiga, et inimesed saaksid kiiremini teenusele. Lisaks on oluline teadmine, et tagamaks kõikide teenuse järjekorras olevate isikute puhul kohene teenusele suunamine, kui selleks on ilmnenud vajadus, on vajalik tagada riigi poolt teenuse õiglane rahastamine. Isikut saab suunata teenusele, kui selleks on olemas teenuskoht. Teenuseosutajad ei ole valmis looma juurde teenuskohti, kui riiklik rahastus ei kata enam ära baaskulutused teenuse osutamiseks ega võimalda maksta personalile konkurentsivõimelist töötasu. Samuti on poliitika kujundajate kurss soodustada ja edendada pigem kodus pakutavate teenuste osakaalu, mitte luua juurde uusi ööpäevaringseid teenuskohti (mille järele SKA hinnangul on siiski suur vajadus tulenevalt sihtrühma raskusastmest ning nende lähedaste hoolduskoormusest, kui inimesed vananevad). Hetkel ümberkujundamisel erihoolekande kolme toetava teenuse tulevik – eesmärgiga luua üks toetav teenus (ISTE mudeli piloteerimise kogemusi arvestades), uue teenuse mudel peaks rakendatama alates 01.01.2027.a. SKA korraldusel ning säilinud on siiski ootus ja loots, et toetavate teenuse korraldajaks saab tulevikus KOV (prognoosi järgi 2023.aastal), kes on inimesele kõige lähemal ja teab oma kogukonnas olevaid võimalusi kõige paremini, kuidas vajaduspõhist tuge psüühikahäirega inimesele pakkuda.

5.2 Sisuliselt tähendab praegune olukord ju seda, et olete teadlikult rikkunud inimeste õigusi üle kümne aasta pärast seda, kui kohtud andsid väga täpse tõlgenduse sellele, millise ajaperioodi jooksul on amet kohustatud inimese erihoolekandeteenusele suunama. Kuidas on läinud nii, et enam kui kümme aastat tagasi kohtute antud hinnang pole siiani muutunud Sotsiaalkindlustusameti tavapäraseks praktikaks ja inimeste õiguste rikkumine jätkub igapäevaselt?

Eesti õigusruumis see nii ongi, st ei ole pretsedendi õigust, kuna raha ja teenuskohti ei ole kunagi piisavalt. Eelkõige peame vajalikuks rõhutada, et SKA ei ole mitte kunagi teadlikult või tahtlikult rikkunud inimeste õigusi. Haldusasja nr 3-12-2298 ajal kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse (kehtiv kuni 31.12.2015, RT I 1995, 21, 323; 30.12.2015, 5) § 1115 kohaselt võis erihoolekandeteenust osutada muuhulgas ka riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu. Sama seaduse § 1124 kohaselt volitas SKA lepinguga teenuse osutamise füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele; täidesaatva riigivõimu asutusega lepingu sõlmimist ei olnud ette nähtud. Seega kehtis õiguslik regulatsioon, mis võimaldas SKA-l täidesaatva riigivõimu asutusena teenust ka ise osutada oma struktuuriüksuse kaudu. Kehtiva SHS § 77 lg 1 kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele

8

isikule, kohaliku omavalitsuse üksusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele. SKA on valitsusasutus, mitte valitsusasutuse hallatav asutus (VVS § 39 lg 3, § 43). Seega kehtiv SHS näeb ette üksnes teenuse väljavolitamise, mitte aga SKA enda struktuuriüksuse kaudu teenuse osutamise. Seni on SKA käitunud seadust ning hoolsust järgides temale pandud ülesannetes ja pädevuse piirides, lähtudes SHS § 71 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning lõigetest 10 ja 11. Ka halduskohus ei ole viimati tehtud otsuses haldusasjas nr 3-24-713 SKA-le ette heitnud, et SKA on nimetatud õigusnorme rikkunud. Praegu võib kindlalt öelda, et seni on:

- SKA tegutsenud kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega; - regulaarselt hinnanud isikute teenusevajadust ja pakkunud vabu kohti järjekorras

järgmistele inimestele viivitamatult; - esitanud oma ettepanekud iga aasta eelarve koostamisel Sotsiaalministeeriumile; - esitanud oma ettepanekud seadusliku regulatsiooni muutmiseks (täpsem loetelu

eespool); - sõlminud lepingud kõikide teenuseosutajatega, kes on avaldanud soovi lepingu

sõlmimiseks ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks.

Lisaks peame vajalikuks korduvalt märkida, et tänapäeval on peamiseks probleemiks ka vabade teenuskohtade puudus, mis tuleneb suuresti erihoolekande teenuste alarahastusest. Nagu eespool öeldud, on 30.11.24 seisuga majandustegevuse registri (MTR) järgi kokku 1675 ööpäevaringset riigi eelarvelist teenuskohta, millest täidetud oli 1667 kohta. Erihoolekande teenuse eelarvelise kattega rahastatavaid teenuskohti oli SKA sel hetkel eelarvestanud kokku 1701, mis tähendab, et hetkel on eelarvelise kattega kohtade arv isegi suurem kui turul pakutavate teenuskohtade arv (põhjenduseks, miks eelarvelise kattega teenuskohtade arv on suurem – üks ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutaja vähendas järk-järgult aasta lõpuks 20 kohta, vormistades need ümber üldhooldusteenuse kohtadeks, kuna see on ettevõtte jätkusuutlikkuse vaatevinklist tulusam). Juhime tähelepanu, et tegemist on väga spetsiifilise teenusega. Arvestades erihoolekandeteenuse keerulist sihtrühma ning Eesti väiksust, siis isegi seadusandja poolt teatud turutõrgete (nagu nt nõuded teenuseosutajatele, teenuste hinnad) leevendamisel peab teenus jääma reguleerituks. Seega ei pruugi Eesti väiksust arvestades tekkida kunagi piisavalt teenuseosutajaid ja seda eelkõige vajamineva kvalifitseeritud personali nappuse tõttu. Toome näitena, et perioodil 2022-2024 on sõlmitud ainult 19 uut teenuse osutamise lepingut (2024 – 7, 2023 – 7, 2022 – 5), samal ajal lõpetati aastatel 2023-2024 kokku 11 lepingut (2024 – 9, 2023 – 2). Selleks, et saada osutada kõikidele ööpäevaringset EHK teenust vajavatele isikutele riigieelarest rahastatavat EHK teenust, on vaja: 1) luua juurde uusi erihoolekande ööpäevaringseid teenuskohti. Takistuseks on riigi suund prioriseerida kodus osutatavaid erihoolekande teenuseid. 2) vajadus eraldada täiendavad rahalised vahendid uute teenuskohtade loomiseks ja tegevusjuhendajate motiveerivaks palgakomponendiks, mis eeldab tervikuna tegelikele kuludele vastava kulupõhise hinna tagamist riigi poolt. 3) vajadus tagada kvalifitseeritud personali ettevalmistus ja järelkasv.

5.3 Kas lisaks kahele nimetatud kohtuvaidlusele on Sotsiaalkindlustusametil olnud veel sarnaseid kohtuvaidlusi, kus inimesed on pöördunud kohtusse erihoolekandeteenuste järjekorra tõttu? Kui jah, siis palun esitage nende kohtuasjade numbrid.

Tartu Halduskohtus on hetkel menetlemisel Tartu Linnavalitsuse poolt esitatud kaebus eestkostetava nimel, kes on võetud ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorda alates 10.04.2023 (haldusasi 3-24-1029).

9

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg talituse juhataja Lisad: Lisa 1 Erihoolekande_teenuskohtade_arv_tegevusloa_järgi_30112024 Lisa 2 Erihoolekande_teenusel_30112024 Lisa 3 Erihoolekande_järjekord_30112024 Lisa 4 Erihoolekande RES taotlused Lisa 5 Erihoolekandeteenuste vajaduse analüüs 2019 Lisa 6 Erihoolekandeteenuse järjekorras viibivate inimeste vajaduste uuringu kokkuvõte 2019 Lisa 7 ISTE_2019-2022_kokkuvõte Lisa 8 Memo ÕK kohtade juurde vajadus ja nõustamisteenuse rahastamine 2022 Lisa 9 Ööpäevaringsetelt erihoolekandeteenustelt toetavatele erihoolekandeteenustele suunatud isikute toimetuleku analüüs 2023 Lisa 10 Kohtumäärusega erihoolekande teenuskohtade analüüs 2023 Lisa 11 Rahvatervishoiu seaduse eelnõu tagasiside 2023 Lisa 12 Erihoolekandeteenuse järjekordade analüüs 31.03.24 andmete põhjal Lisa 13 Pikaajalise kaitstud töö lõppraport 2024 Lisa 14 ISTE projekti, erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste mõju analüüs 2024 Lisa 15 Memo_SKA seisukoht TeA memole 2025 Lagle Kalberg 53002295, [email protected]