| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/24/21001-2 |
| Registreeritud | 19.12.2024 |
| Sünkroonitud | 20.12.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Raasiku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Raasiku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Annika Matson (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
K
S
K S
K S
KS
KS
KS
KS
KS
K
S
KS
KS
K
S
KS
KS
K
S
KS
KS
K
S
KS
KS
K
S
KS
K S
K
S
KS
KS
KS
KS
KS
KS
K
S
KS
KS
KS
KS
KS
KS
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
KS
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
KS
KS
KS
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
KS KS
KS KS
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
K S
K S
K
S
K
S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
D e 1 6 0
D e 1 1 0
D e 1 1 0
DN200
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D e 6 3
De110
D
e
1
1
0
D
e 1 6 0
D e 1 6 0
D e 6 3
De160
De110
De160
D e 1 1 0
D
e 1 6 0
D e 6 3
D e 1 6 0
D e 1 1 0
D e 1 6 0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e 6 3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D e 6 3
D e 1 6 0
D
e 1 1 0
D
e 1 6 0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
3
2
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D e 6 3
D e 1 6 0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0 D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
4
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D e 1 6 0
D e 1 1 0
D
e 1 1 0
D
e 1 1 0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D e 1 6 0
D e 6 3
D e 1 6 0
D e 1 1 0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
6
3
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
D
e
2
0
0
D
e
1
1
0
D e 2 0 0
D e 1 1 0
De200
De110
D
e
1
1
0
D e200
D e 1 1 0
D
1
0
0
D
1
0
0
D
5
0
D
5
0
K
u
j a
1
5
0
m
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>KS1
>KS1
>
K
S
1
V1 V1 V1
V1 V1 V1
V 1
V 1
V 1
V
1
V 1
V
1
V 1
V 1
V 1
V 1
V
1
V 1
V
1
V 1
V
1
V 1
V 1
V 1
V 1
V
1
V 1
V
1
V 1
V
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11
V11 V11
V11 V11 V11 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K1 K1
K1
K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1 K1 K1 K1 K1 K1
K1
K1 K1 K1
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K 1
K
1
K
1
K
1
K
1
K 1
K
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
V 1
K 1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V 1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
>
K
S
1
V
3
V
3
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
2
k
r
a
a
v
k
r
a
a
v
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
2
S
K
2
S
K
2
S
K
S
K
S K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
3
S
K
3
SK2
SK2
SK2
S
K
2
SK2
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
SK3
SK3
S
K
3
S
K
3
S
K
3
S
K
3
S
K
3
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
D
e
1
1
0
D
e
1
6
0
D
e
1
1
0
RP Kehra Puutööstus
PK-3
katastri nr 4638
2-astmeline
PK-5
katastri nr 4647
Kasesalu RP
RP-203
RP-202
RP-201
RP-204
RP-206
RP-301
RP-205
RP-401
RP-102
RP-101
RP-Aruküla-3.2
RP-Aruküla-3.1
RP-Aruküla-3.3
Sarapuu ja Pähkli DP
RP-302
sademevee väljalask
Aruküla peakraavi
K
u ja
2 0 m
S K
A 5
0 m
S K
A 5
0 m
K
u
j a
2
0
m
K uja
2 0m
Kuja 20m
K
u
j
a
2
0
m
K
u
j a
2
0
m
K u ja
2 0 m
K
u
j
a
2
0
m
K
u
j a
2
0
m
K
u
j
a
2
0
m
Kuja 20m
K
u
j a
2
0
m
K
u
j a
1
0
m
K
u
j a
2
0
m
K
u
j
a
1
0
m
K
u
j
a
1
0
m
K
u
j a
1
0
m
D
e
1
1
0
L
=
1
2
2
m
De110
D
e
1
1
0
D
e
1
1
0
L
=
6
2
0
m
D
e
1
1
0
L
=
6
6
2
m
D
e
1
6
0
L
=
5
8
2
m
De160 L=418m
D
e
1
6
0
L
=
1
2
5
m
D
e
6
3
D
e
1
1
0
De110 pimeotsik
D
e
1
1
0
65101:002:0449
Liivaku
65101:002:0332
Peetri
65101:003:0875
Suvila tn 25
65101:003:0804
Puraviku
65101:003:0803
Kullerkupu
65101:006:0280
Tallinna mnt 9a
65101:006:1760
Linnu tee 11
65101:003:2070
Suvila tn 16
65101:001:0536
Lepa tn 3a
65101:002:0427
Metsaküla tee 3
65101:002:0426
Metsaküla tee 1
65101:001:0528
Sügise põik L1
65101:006:0082
Põllu tn 14
65101:003:0509
Tallinna mnt 11b
65101:002:0455
Sarapiku tee 9
65101:003:1960
Tamme tn 3
65101:006:0041
Põhja tn 23a
65101:006:0040
Põhja tn 23
65101:002:0515
Lepiku põik 3
65101:006:0044
Piiri tn 7
65101:006:0043
Piiri tn 5
65101:002:0293
Unimäe
65101:002:0051
Ivani
65101:003:0607
Talve tee 2g
65101:003:0871
Hellema
65101:002:0047
Kurgla alajaam
65101:001:0821
Kevade tn 8
65101:006:0570
Harju tee 9
65101:006:1380
Sõstra tn 7
65101:006:0024
Harju tee 10
65101:006:0950
Linnu tee 3
65101:002:0755
Ööbiku tn 8
65101:002:0218
Põhja tn 36a
65101:002:0052
Põhja põik 1
65101:002:0182
Põhja tn 36c
65101:002:0233
Kääbiku
65101:002:0219
Põhja põik 7
65101:002:0232
Udumäe
65101:002:0325
Nurme tn 17
65101:002:0214
Kaasiku tn 10
65101:002:0149
Punase
65101:002:0266
Mihkle
65101:002:0267
Jaanipõllu
65101:002:0268
Uue-Peetri
65101:002:0294
Unioru
65101:003:0371
Talve tee 1b
65101:003:0372
Talve tee 1c
65101:002:0249
Noore
65101:006:0033
Piiri tn 2a
65101:003:0887
Suvila tn 24b
65101:006:0084
Suvila tn 1a
65101:006:0085
Sügise tn 35
65101:003:0879
Põllu tn 15
65101:006:1300
Jaama tn 15
65101:006:0270
Tallinna mnt 5a
65101:006:0420
Harju tee 11
65101:003:2530
Tallinna mnt 28
65101:003:0361
Tiigi tn 4
65101:003:0359
Tiigi tn 2
65101:003:0126
Tamme tn 5
65101:006:0860
Soo tn 5
65101:002:0054
Põhja tn 38
65101:003:2720
Vainu tn 1
65101:003:0760
Linnaku
65101:003:0153
Harju tee 17a
65101:006:0160
Männiku tee 15
65101:003:0355
Põhja tn 25
65101:003:0029
Männiku tee 25
65101:006:0004
Linnu tee 4
65101:003:0036
Talve tee 14
65101:006:1900
Pirni tn 2
65101:003:1210
Harju tee 22
65101:001:0448
Tamme tn 2a
65101:003:1090
Künka tn 1
65101:006:0450
Linnu tee 1
65101:003:1690
Männiku tee 31
65101:003:0630
Männiku tee 24a
65101:003:0893
Suvila tn 28
65101:003:0894
Suvila tn 28a
65101:003:0914
Tiigi tänava lõik 2
65101:003:0540
Sügise tn 8
65101:006:0087
Männiku tee lõik 2
65101:006:0088
Männiku tee lõik 3
65101:003:0918
Sügise tänava lõik 2
65101:002:0761
Kaasiku tänava lõik 1
65101:003:0919
Tiigi tänava lõik 1
65101:003:0917
Talve tee lõik 5
65101:003:0379
Tulbi tn 5
65101:006:1170
Tallinna mnt 15
65101:003:0480
Sügise tn 21
65101:002:0673
Koluvere tee lõik 3
65101:006:0086
Soo tänava lõik 3
65101:003:0913
Tiigi tn 6
65101:006:1600
Linnu tee 5
65101:006:1140
Pirni tn 6
65101:006:1500
Suvila tn 9
65101:003:0395
Männiku tee 32a
65101:006:0035
Piiri tn 12b
65101:002:0790
Kaasiku tn 5
65101:002:0254
Raja tn 5
65101:002:0255
Raja tn 3
65101:001:0715
Haavamäe
65101:006:1570
Linnu tee 25
65101:001:0770
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 14
65101:002:0460
Ööbiku tn 2a
65101:002:0519
Vana-Kontori
65101:003:2020
Võidu tn 1
65101:002:0452
Sarapiku tee 3a
65101:006:0850
Männiku tee 6
65101:002:0456
Sarapiku tee 7
65101:002:0457
Sarapiku tee 5
65101:003:0585
Tiigi tänav
65101:003:0128
Talve tee 2b
65101:002:0083
Sarapiku tee 4
65101:003:0589
Suvila tänav
65101:003:0125
Meimari
65101:003:1060
Tamme tn 2
65101:002:0410
Nurme tn 14
65101:006:0080
Põhja tn 1
65101:002:0513
Lepiku põik
65101:006:1150
Linnu tee 2
65101:006:0990
Sõstra tn 4
65101:003:1050
Harju tee 28
65101:006:0640
Põhja tn 11
65101:006:1280
Jaama tn 4
65101:006:1840
Jaama tn 1
65101:002:0017
Nurme tn 16
65101:003:0567
Harju tee 19
65101:003:1710
Harju tee 27
65101:006:0490
Männiku tee 1
65101:002:0120
Järsi tee 10
65101:002:0800
Kaasiku tn 8
65101:006:0761
Põllu tn 26
65101:006:0003
Soo tn 4
65101:002:0840
Nurme tn 33
65101:001:0862
Maasika tn 3
65101:006:0210
Lille tn 2
65101:003:0510
Sügise tn 27
65101:002:0333
Peetri
65101:002:0328
Est-Johanna
65101:006:0001
Harju tee 12
65101:006:1740
Linnu tee 21
65101:003:0415
Tallinna mnt 24
65101:003:0085
Tiigi tn 5
Talve tee 2c
65101:003:0020
Suvila tn 32
65101:003:1880
Männiku tee 32
65101:003:0618
Võidu tänav lõik
65101:002:0782
Riisi
65101:003:0979
Tiigi tn 8
65101:003:0974
Tamme tn 3a
65101:006:0091
Tallinna mnt 13b
65101:001:0014
Nurme tn 13
65101:002:0300
Nurme tn 25
65101:001:0011
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 3
65101:001:0009
Sügise tn 1
65101:001:0013
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 4
65101:001:0022
Kakulaane
65101:002:0290
Männapsoo
65101:001:0035
Suvila tn 19c
65101:001:0081
Tallinna mnt 34
65101:001:0113
Tiigi tn 1
65101:001:0096
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 8
65101:003:2090
Põllu tn 36
65101:002:1390
Nurme tn 19a
65101:003:0435
Suvila tn 17a
65101:003:0434
Suvila tn 17
65101:006:0780
Sügise tn 14
65101:003:0700
Talve tee 4
65101:006:0240
Linnu tee 19
65101:003:1280
Suvila tn 15
65101:001:0162
Pihlaka
65101:002:0058
Raja tn 2
65101:002:0880
Ööbiku tn 4
65101:001:0207
Harju tee 17b
65101:001:0217
Jaama tn 9
65101:001:0216
Jaama tn 7
65101:001:0176
Terviseraja
65101:002:0480
Põhja tn 22
65101:002:0490
Sarapiku tee 3
65101:001:0181
Talve tee 4a
65101:001:0167
Talve tee 8a
65101:006:0056
Pärnamäe tänav
65101:003:0595
Talve tee lõik 3
65101:002:0594
Kuuse tänav
65101:006:0410
Toominga tn 6
65101:006:0400
Toominga tn 5
65101:006:0049
Künka tn 6
65101:006:0600
Harju tee 1
65101:002:0216
Järsi tee 3
65101:001:0144
Männiku tee 29
65101:002:0649
Laane tee 20
65101:002:0648
Koluvere tee lõik 4
65101:001:0215
Paunküla metskond 546
65101:003:2520
Tallinna mnt 26
65101:001:0008
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 6
65101:001:0007
Tallinna mnt 36a
65101:002:0619
Rätsepa
65101:003:0069
Männiku tee 26
65101:003:0601
Sügise tn 9
65101:006:0028
Männiku tee 6a
65101:006:1580
Sõstra tn 6
65101:006:1720
Kadaka tn 2
65101:003:0590
Tallinna mnt 23
65101:001:0442
Särevälja
65101:001:0441
Kivimäe tee lõik 2
65101:001:0389
Okka tn 4
65101:003:0665
Hellema
65101:003:0550
Sügise tn 10
65101:003:0560
Põllu tn 11
65101:001:0451
Kasesalu tn 23
65101:002:1050
Põhja tn 14
65101:001:0455
Kasesalu tn 13
65101:001:0465
Kasepunga tn 1
65101:001:0459
Kasesalu tn 12
65101:001:0463
Kasesalu tn 6
65101:001:0461
Kasesalu tn 10
65101:001:0464
Kasepunga tn 3
65101:001:0466
Kasesalu tn 2
65101:001:0462
Kasesalu tn 8
65101:006:0140
Sõstra tn 1
65101:001:0468
Kasepunga tänav
65101:001:0467
Kasesalu tn 4
65101:002:0470
Kuuse tn 2
65101:003:0900
Tamme tn 15
65101:002:0059
Nurme tn 31
65101:003:0570
Tiigi tn 3
65101:002:0330
Põhja tn 36
65101:006:0016
Tallinna mnt 8
65101:001:0403
Sügise tn 2a
65101:003:0800
Männiku tee 19
65101:003:0582
Männiku tee 30c
65101:003:0581
Võidu tn 5a
65101:006:0052
Kadaka tänav
65101:006:0054
Männiku põik
65101:006:0057
Sõstra tänav
65101:006:0062
Vaarika tänav
65101:006:0058
Toominga tänav
65101:006:0063
Nurme tänav lõik 1
65101:006:0073
Tallinna maantee
65101:006:0051
Männiku tee 16a
65101:006:0048
Künka tn 4
65101:002:0621
65101:006:0066
Pirni tänav
65101:006:0068
Lepa tänav
65101:003:0599
Sügise tn 17
65101:006:0170
Tallinna mnt 9
65101:002:0340
Kütise
65101:003:0584
Staadioni tänav
65101:003:0578
Kase tänav
65101:002:0606
Põhja põik lõik 1
65101:006:0067
Piiri tänav lõik 1
65101:006:0059
Aia tänav
65101:006:0055
Kirsi tänav
65101:003:0583
Staadioni põik
65101:003:0614
Talve tee 4c
65101:002:0625
Nurme tn 33a
65101:003:0615
Männiku tee 24b
65101:002:0609
Ööbiku tänav
65101:003:0592
Soo tänava lõik 2
65101:006:0072
Soo tänava lõik 1
65101:006:0053
Piiri tänav lõik 2
65101:003:0597
Tallinna mnt 21
65101:003:0598
Tallinna mnt 21a
65101:006:0075
Põllu tänava lõik 2
65101:002:0631
Sarapiku tee 2b
65101:003:0624
Põhja tänav lõik 3
65101:006:0250
Raudtee tn 4
65101:002:0420
Kaasiku tn 9
65101:002:0626
Põhja tänav lõik 1
65101:003:0629
Tulbi tn 3
65101:002:0636
Lehe
65101:006:0071
Künka tänav
65101:002:0627
Põhja tänav lõik 2
65101:006:0130
Männiku tee 13
65101:002:0641
Kivivälja
65101:002:0644
Koluvere tee lõik 6
65101:002:0642
Kivimäe kaev
65101:002:0646
Nurmenuku
65101:003:0680
Harju tee 17
65101:003:1320
Suvila tn 19
65101:003:0678
Vainu tänav
65101:002:0651
Kuuse tn 3
65101:003:0577
Männiku tee 17
65101:006:0060
Sõstra tn 3
65101:006:0070
Raudtee tn 2
65101:003:0300
Tallinna mnt 27
65101:006:0078
Piiri tn 5a
65101:003:0687
Harju tee 23
65101:006:0190
Harju tee 16
65101:006:0220
Lille tn 4
65101:006:0200
Harju tee 18
65101:006:0076
Jaama tn 5
65101:006:0077
Jaama tn 7a
65101:002:0170
Trummi
65101:002:0112
Sarapiku
65101:003:0310
Võidu tn 2a
65101:002:0658
Pumbamaja
65101:002:0111
Sarapiku
65101:006:1200
Soo tn 3
65101:003:0360
Tallinna mnt 29
65101:006:0090
Tallinna mnt 19a
65101:006:0081
Põllu tn 30a
65101:003:0718
Staadioni tn 4a
65101:002:0360
Järsi tee 5
65101:002:0380
Nurme tn 35
65101:002:0370
Järsi tee 7
65101:003:0670
Tamme tn 9
65101:003:0620
Männiku tee 24
65101:006:0150
Piiri tn 4
65101:003:0470
Sügise tn 19
65101:003:0490
Sügise tn 25
65101:003:0520
Sügise tn 29
65101:003:0530
Sügise tn 6
65101:006:0290
Järsi tee 1
65101:003:0750
Talve tee 2a
65101:003:0727
Võidu tn 14
65101:003:0726
Võidu tn 12
65101:003:0770
Tamme tn 9a
65101:003:0780
Suvila tn 29
65101:006:0560
Harju tee 8
65101:006:0550
Harju tee 7
65101:006:0440
Jaama tn 10
65101:006:0390
Toominga tn 3
65101:006:0350
Suvila tn 12
65101:006:0300
Harju tee 15
65101:006:0340
Suvila tn 10
65101:006:0310
Harju tee 13
65101:006:0370
Kevade tn 3
65101:006:0380
Kevade tn 5
65101:003:0755
Männiku tee 26b
65101:003:0754
Võidu tn 8
65101:003:0753
Võidu tn 3a
65101:002:0510
Jaanitoa
65101:003:0830
Sügise tn 13
65101:003:0820
Männiku tee 19a
65101:003:0810
Männiku tee 23
65101:003:0840
Sügise tn 15
65101:002:0560
Nurme tn 11
65101:002:0672
Koluvere tee lõik 2
65101:006:0740
Tallinna mnt 11a
65101:006:0710
Nurme tn 7
65101:006:0670
Nurme tn 2
65101:006:0720
Männiku tee 2
65101:006:0690
Nurme tn 4
65101:006:0700
Nurme tn 5
65101:006:0680
Nurme tn 3
65101:006:0730
Põhja tn 7
65101:006:0580
Põllu tn 8a
65101:002:0570
Sarapiku tee 15
65101:006:0530
Harju tee 4
65101:006:0540
Harju tee 6
65101:006:0762
Põllu tn 9
65101:006:0500
Männiku tee 5
65101:006:0480
Toominga tn 4
65101:006:0460
Aia tn 165101:006:0510
Männiku tee 7
65101:006:0470
Lepa tn 1
65101:006:0752
Põllu tn 7
65101:002:0671
Koluvere tee lõik 1
65101:006:0660
Nurme tn 1
65101:002:0590
Kaasiku tn 3
65101:006:0620
Suvila tn 4a
65101:006:0630
Harju tee 3
65101:002:0693
Peetri tee
65101:006:0650
Jaama tn 16
65101:003:0960
Kase tn 1
65101:006:0770
Sügise tn 12
65101:006:0790
Sügise tn 16
65101:006:1410
Põllu tn 10
65101:003:1340
Põllu tn 40
65101:006:1130
Põllu tn 2
65101:003:1100
Talve tee 8
65101:003:1510
Tamme tn 8
65101:006:1510
Männiku tee 20
65101:003:1270
Talve tee 1
65101:006:0940
Pirni tn 4
65101:006:1040
Männiku tee 18 65101:006:1240
Lepa tn 6
65101:006:0830
Lille tn 1
65101:006:1010
Suvila tn 1
65101:006:1060
Suvila tn 5
65101:003:1200
Harju tee 26
65101:003:1220
Harju tee 20
65101:003:1260
Talve tee 16
65101:003:1080
Künka tn 5
65101:003:1020
Talve tee 18
65101:003:1190
Tamme tn 10
65101:006:1390
Suvila tn 7
65101:003:1130
Harju tee 31
65101:003:1180
Tamme tn 12
65101:006:1090
Piiri tn 11
65101:003:1300
Suvila tn 13
65101:006:1080
Piiri tn 13
65101:002:0690
Põhja tn 2a
65101:006:1220
Piiri tn 10
65101:002:0730
Põhja tn 4
65101:006:1230
Lepa tn 3
65101:006:0840
Lepa tn 4
65101:003:1110
Suvila tn 22
65101:003:1560
Sügise tn 4a
65101:006:1000
Sõstra tn 5
65101:006:1320
Vaarika tn 5
65101:006:1370
Sõstra tn 2
65101:006:1360
Sõstra tn 8
65101:006:1160
Tallinna mnt 18a
65101:006:0920
Kadaka tn 8
65101:002:0950
Sarapiku tee 1
65101:006:1550
Männiku tee 12
65101:006:0880
Jaama tn 14
65101:006:1350
Tallinna mnt 22
65101:006:0870
Jaama tn 13
65101:006:1340
Tallinna mnt 18
65101:006:1290
Jaama tn 18
65101:002:0680
Kaasiku tn 4
65101:002:0710
Maasika tn 2
65101:002:0720
Kaasiku tn 6
65101:003:1150
Võidu tn 4
65101:002:0830
Sarapiku tee 12
65101:002:0770
Kaasiku tn 7
65101:003:1010
Põllu tn 38
65101:006:1260
Linnu tee 8
65101:006:0970
Linnu tee 9
65101:006:0980
Linnu tee 6
65101:006:0910
Kadaka tn 1
65101:006:1110
Männiku tee 16
65101:006:1180
Aia tn 3
65101:006:1210
Kirsi tn 2
65101:003:1160
Tulbi tn 2
65101:006:1070
Soo tn 2
65101:006:1270
Linnu tee 11a
65101:006:1020
Põllu tn 22
65101:003:1330
Põllu tn 34
65101:006:1030
Põllu tn 16
65101:002:0850
Nurme tn 19
65101:002:0870
Nurme tn 10
65101:006:0930
Kadaka tn 4
65101:003:1310
Suvila tn 14
65101:002:0970
Ööbiku tn 1
65101:002:0890
Jaama tn 6
65101:003:1490
Tulbi tn 4
65101:006:1480
Kirsi tn 1
65101:006:1450
Linnu tee 13
65101:006:1470
Vaarika tn 2
65101:006:1490
Suvila tn 3
65101:002:0820
Sarapiku tee 14
65101:006:1120
Põllu tn 20a
65101:002:0780
Kaasiku tn 2
65101:002:0810
Sarapiku tee 10
65101:003:1230
Harju tee 29
65101:003:1240
Harju tee 34
65101:006:1420
Põllu tn 6
65101:006:1520
Tallinna mnt 16
65101:003:1600
Tamme tn 6
65101:006:1540
Tallinna mnt 20
65101:002:0940
Nurme tn 12
65101:002:0900
Järsi tee 9
65101:003:1520
Talve tee 20
65101:006:1530
Põllu tn 30
65101:003:1530
Talve tee 22
65101:006:0960
Linnu tee 17
65101:006:1630
Põllu tn 18
65101:003:1290
Suvila tn 20
65101:003:1650
Tamme tn 22
65101:002:0960
Lagle
65101:006:1560
Raudtee tn 6
65101:003:1661
Männiku tee 21
65101:003:1662
Männiku tee 21a
65101:006:1710
Piiri tn 6
65101:006:1610
Suvila tn 6
65101:003:1700
Männiku tee 28
65101:003:1720
Harju tee 30
65101:002:1070
Põhja tn 27
65101:002:1060
Kopliotsa
65101:006:1670
Männiku tee 14
65101:002:1000
Põhja tn 16
65101:003:1870
Talve tee 1a
65101:003:1890
Männiku tee 22c
65101:002:1020
Põhja tn 24
65101:003:1830
Põllu tn 44
65101:002:1040
Põhja tn 28
65101:006:1730
Männiku põik 1
65101:003:2080
Vainu tn 5
65101:003:2170
Tulbi tn 1
65101:003:2210
Pääsusilma
65101:003:2330
Tallinna mnt 25
65101:006:1810
Männiku tee 4
65101:003:2360
Suvila tn 24
65101:003:2310
Männiku tee 22b
65101:006:1820
Tallinna mnt 5
65101:006:1800
Kadaka tn 3
65101:002:1320
Maasika tn 4
65101:003:2580
Staadioni tn 6
65101:003:2540
Tallinna mnt 30
65101:003:2500
Põllu tn 1
65101:002:0005
Raja tn 11
65101:003:2470
Staadioni tn 7
65101:002:0661
Kivimäe tee
65101:003:0711
Vainu tänav lõik 1
65101:003:0001
Võidu tn 7
65101:003:0019
Tamme tn 7
65101:006:0002
Soo tn 1
65101:002:1420
Roosimäe
65101:006:1330
Harju tee 14
65101:003:0014
Talve tee 5
65101:006:1930
Lepa tn 5
65101:002:0011
Järsi tee 4
65101:003:0041
Tulbi tn 1a
65101:006:0005
Jaama tn 12
65101:006:0007
Männiku tee 3a
65101:006:0010
Kevade tn 1
65101:003:0616
Põllu tänav lõik 1
65101:006:0320
Suvila tn 4
65101:003:0077
Tamme tn 11
65101:006:1430
Põllu tn 12
65101:003:1040
Tamme tn 4
65101:001:0808
Utemäe
65101:002:0063
Ivani
65101:006:0008
Männiku tee 3
65101:003:0634
Talve tee 6a
65101:003:0586
Tulbi tänav
65101:001:0816
Udusalu
65101:003:0688
Võidu tn 6
65101:003:0814
Suvila tn 18
65101:001:0603
Harju tee 30a
65101:002:0750
Sarapiku tee 16
65101:001:0586
Tallinna mnt 15a
65101:001:0601
Põhja põik
65101:001:0608
Suvila tn 14a
65101:001:0609
Tamme haljasala H3
65101:001:0640
Järsi tee 2b
65101:001:0643
Harju tee 26a
65101:001:0645
Männiku tee 2b
65101:006:0520
Männiku tee 11
65101:002:1110
Ööbiku tn 3
65101:006:1780
Põllu tn 4
65101:006:1750
Kadaka tn 10
65101:003:2180
Talve tee 6
65101:002:0629
Nurme tänav lõik 2
65101:006:0590
Toominga tn 7
65101:001:0841
Raja tn 10
65101:006:0050
Piiri tn 14
65101:002:0696
Rätsepa
65101:002:0697
Mahe
65101:003:0794
Suvila tn 26b
65101:006:0430
Suvila tn 2a
65101:003:0588
Sügise tänav
65101:006:1400
Põllu tn 20
65101:006:1660
Linnu tee 7
65101:006:0751
Põllu tn 24
65101:001:0674
Talve tee 2
65101:002:1080
Sarapiku tee 18
65101:006:1790
Vaarika tn 1
65101:001:0820
Kevade tn 6
65101:001:0687
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 10
65101:001:0828
Sügise tn 2b
65101:001:0829
Sügise tn 2d
65101:001:0840
Nurme tn 23
65101:001:0780
Laane tee 11
65101:001:0777
Laane tee 17
65101:001:0769
Tallinna mnt 11
65101:003:1030
Tamme tn 1
65101:002:0760
Nurme tn 8
65101:006:0180
Põhja tn 21
65101:003:2300
Suvila tn 15a
65101:006:0100
Tallinna mnt 19b
65101:006:0027
Jaama tn 8
65101:002:0019
Sarapiku tee 8
65101:003:0797
Männiku tee 37
65101:006:1050
Männiku põik 3
65101:003:0796
Männiku tee 37a
65101:002:1010
Põhja tn 26
65101:006:0890
Jaama tn 3
65101:003:1910
Võidu tn 17
65101:001:0692
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 12
65101:001:0689
Sarapiku tee 11
65101:001:0690
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 11
65101:001:0691
Sarapiku tee 13
65101:002:0550
Nurme tn 9
65101:002:1230
Põhja tn 8
65101:002:0320
Raja tn 13
65101:003:2410
Harju tee 28b
65101:001:0802
Salu tänav
65101:003:2620
Põllu tn 5
65101:001:0714
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 13
65101:006:0047
Männiku tee 10
65101:006:1310
Künka tn 2
65101:006:1870
Männiku tee 2a
65101:006:1880
Piiri tn 8
65101:001:0493
Kevade tn 4
65101:003:0827
Tallinna mnt 38
65101:006:1620
Tallinna mnt 10
65101:006:1890
Vaarika tn 3
65101:003:2560
Tallinna mnt 34a
65101:002:1280
Laane tee 3
65101:006:1590
Vaarika tn 4
65101:003:2460
Staadioni tn 5
65101:002:0910
Laane tee 5
65101:003:2450
Staadioni tn 4
65101:003:2440
Staadioni tn 3
65101:006:1910
Lepa tn 2
65101:006:0015
Tallinna mnt 2
65101:002:0018
Kuuse tn 4
65101:002:1250
Nurme tn 15
65101:006:0230
Lille tn 6
65101:003:2650
Tallinna mnt 31
65101:003:2550
Suvila tn 19a
65101:002:1330
Sarapiku tee 20
65101:002:0689
Õue
65101:002:0692
Sambumäe tee
65101:006:0900
Harju tee 5
65101:003:1590
Tulbi tn 6
65101:003:0872
Tallinna mnt 40
65101:003:0805
Õnnela
65101:006:0012
Suvila tn 1b
65101:003:0093
Tutiheina alajaam
65101:003:0099
Talve alajaam
65101:002:0754
Sarapiku tee 1b
65101:002:0759
Männilaane
65101:003:0916
Männiku tee lõik 1
65101:003:0943
Suvila tänava lõik 2
65101:003:0937
Tulbi tn 4b
65101:001:0161
Kõivu
65101:001:0148
Männiku tee lõik 5
65101:001:0088
Mihkle
65101:001:0079
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 2
65101:001:0086
Järsi tee 10a
65101:002:0326
Raja tn 8
65101:001:0214
Paunküla metskond 545
65101:001:0293
Miku
65101:002:0329
Est-Johanna
65101:001:0387
Männiku tee 22a
65101:001:0391
Okka tn 6
65101:002:0367
Kivimäe tee 5
65101:002:0337
Laane tee 9
65101:002:0364
Kivimäe tee 11
65101:003:0452
Sügise tn 7
65101:002:0222
Vanakubja
65101:003:0494
Tulbi tn 4a
65101:003:0513
Männiku tee 37b
65101:002:0516
Lepiku põik 5
65101:002:0622
Puidu
65101:006:0045
Männiku tee 9
65101:006:0046
Harju tee 2
65101:001:0524
Nurme tn 21
65101:006:0069
Lille tänav
65101:006:0065
Linnu tee
65101:006:0061
Raudtee tänav
65101:006:0064
Kevade tänav
65101:002:0593
Maasika tänav
65101:002:0608
Nurme tn 6
65101:003:0602
Sügise tn 11
65101:003:0535
Männiku tee 26a
65101:003:0608
Talve tee 2e
65101:003:0617
Põllu tänava lõik 3
65101:003:0628
Männiku tee 33
65101:006:0079
Sügise tn 10a
65101:003:0673
Tulbi tn 1c
65101:002:0643
Kivimäe tee lõik 1
65101:002:0638
Kivimäe
65101:002:0639
Kivipõllu
65101:003:0633
Talve tee 6b
65101:002:0652
Kaasiku tn 7a
65101:001:0580
Põllu tänava lõik 5
65101:003:0685
Suvila tn 23a
65101:003:0684
Suvila tn 23b
65101:002:0184
Põhja põik 3
65101:003:0725
Võidu tn 10
65101:006:0083
Põllu tn 14a
65101:003:0793
Suvila tn 24a
65101:003:0832
Tamme tn 15a
65101:003:0833
Tamme tn 17a
65101:003:0802
Suvila põik
65101:006:0037
Männiku tee 8
65101:002:0708
Vana-Peetri
65101:002:0365
Kivimäe tee 9
65101:002:0378
Nurme tn 25a
65101:003:0808
Harju tee 33a
65101:002:0377
Kivimäe tee 1
65101:001:0087
Järsi tee 10b
65101:003:0975
Tamme tn 12a
65101:002:0756
Järsi tee 2a
65101:003:0888
Suvila tn 24c
65101:002:0747
Paunküla metskond 191
65101:003:0895
Suvila tn 28b
65101:003:0935
Sügise tänava lõik 1
65101:003:0428
Suvila tn 19b
65101:006:0092
Tallinna mnt 13c
65101:003:0991
Võidu tn 2b
65101:003:0992
Võidu tn 2
65101:003:0993
Männiku tee lõik 4
65101:006:0093
Harju tee 1a
65101:001:0015
Raja tn 4
65101:001:0059
Tallinna mnt 3
65101:001:0061
Tallinna mnt 3a
65101:001:0034
Suvila tn 19d
65101:001:0114
Tiigi tn 1a
65101:001:0033
Põllu tn 40a
65101:001:0076
Tallinna mnt 36
65101:001:0077
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 7
65101:001:0778
Laane tee 15
65101:002:0257
Nurme tn 29
65101:003:0587
Tamme tänav
65101:003:0623
Männiku tee
65101:006:0036
Piiri tn 12d
65101:001:0618
Sarapiku tee 8a
65101:003:1550
Sügise tn 4
65101:006:0034
Piiri tn 12
65101:006:0030
Lille tn 3
65101:003:2480
Staadioni tn 9
65101:003:0593
Talve tee lõik 1
65101:002:0316
Kivimäe farm
65101:003:0889
Mõisa tee 1
65101:003:0351
11304 Aruküla-Kostivere tee
65101:003:2510
Põllu tn 3
65101:003:0396
Männiku tee 28a
65101:003:0416
Tallinna mnt 24a
65101:002:0321
Sarapiku tee 2a
65101:002:0265
Raja tn 7
65101:002:0223
Vanakubja
65101:002:0398
Põlluääre
65101:002:0362
Kivimäe tee 15
65101:003:0427
Põllu tn 42
65101:002:0319
Sarapiku tee 2
65101:003:0466
Tallinna mnt 35a
65101:002:0355
Kopli
65101:006:0260
Tallinna mnt 9b
65101:006:0042
Tallinna mnt 14
65101:001:0492
Harju tee lõik 1
65101:001:0456
Kasesalu tn 11
65101:006:0360
Kevade tn 7
65101:003:0746
Pargi
65101:001:0386
Okka tänav
65101:003:0596
Talve tee lõik 4
65101:006:1860
Põhja tn 9
65101:003:0619
Võidu tänava lõik 2
65101:002:0628
Kaasiku tänav
65101:002:0645
Kolmnurga
65101:006:0089
Tallinna mnt 13
65101:003:0912
Tallinna mnt 27a
65101:001:0779
Laane tee 13
65101:001:0994
Laane tee
65101:001:0995
Laane tee 22
65101:001:0993
Uus-Laane
65101:006:1100
Männiku põik 2
11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee
65101:002:0109
Aruküla raudteejaam
65101:001:0221
Sügise põik 1
65101:002:0251
Noore
65101:002:0235
Erebori
65101:001:0846
Ranna
65101:001:0012
Tallinna mnt 34b
65101:001:0218
Jaama tn 11
65101:003:0417
Tallinna mnt 24b
65101:001:0095
11304 Aruküla-Kostivere tee lõik 5
65101:003:1170
Männiku tee 22
65101:001:0219
Sügise põik
65101:002:0396
Põhja tn 6
65101:001:0177
Männiku tee 22d
65101:001:0168
Kaasiku tn 1
65101:001:0169
Põhja tn 2
65101:001:0178
Männiku tee 35
65101:001:0179
Männiku tee 31a
65101:006:1460
Tallinna mnt 17
65101:003:2160
Võidu tn 3
65101:001:0388
Okka tn 2
65101:001:0452
Kasesalu tn 19
65101:001:0457
Kasesalu tn 14
65101:001:0454
Kasesalu tn 15
65101:001:0453
Kasesalu tn 17
65101:001:0458
Kasepunga tn 2
65101:003:0500
Sügise tn 23
65101:001:0472
Võidu tn 15
65101:001:0473
Võidu tn 11
65101:006:0330
Suvila tn 8
65101:006:0610
Suvila tn 2
65101:003:0890
Tamme tn 13
65101:001:0404
Sügise tn 2c
65101:003:0910
Tamme tn 17
65101:003:0980
Sügise tn 31
65101:006:0820
Põhja tn 13
65101:006:1190
Kadaka tn 6
65101:003:1540
Harju tee 24
65101:003:0970
Kase tn 3
65101:006:0120
Jaama tn 2
65101:003:0990
Sügise tn 33
65101:003:0712
Mõisa tee 2
65101:001:0233
Mõisa tee 3
65101:001:0796
Mõisa tee 5
65101:001:0078
Sügise põik 2
65101:001:0449
Kasesalu tänav
65101:001:0447
Tamme tänava lõik 2
65101:006:1940
Tallinna mnt 12
65101:003:2490
Staadioni tn 11
65101:003:0108
Staadioni tn 2
65101:003:0131
Mõisa tee 6
65101:003:2430
Staadioni tn 1
65101:003:2590
Tallinna mnt 32
65101:003:2740
Tallinna mnt 33
65101:003:0337
Võidu tn 5
65101:003:0441
Talve tee 12
65101:002:0369
Kivimäe tee 4
65101:002:0366
Kivimäe tee 7
65101:002:0368
Kivimäe tee 6
65101:002:0371
Kivimäe tee 8
65101:006:0038
Piiri tn 12a
65101:003:0451
Sügise tn 5
65101:002:0361
Kivimäe tee 17
65101:002:0372
Kivimäe tee 10
65101:002:0373
Kivimäe tee 12
65101:002:0374
Kivimäe tee 3
65101:002:0375
Kivimäe tee 2
65101:003:0843
Põllu tänava lõik 4
65101:003:0464
Männiku tee 30b
65101:003:0463
Männiku tee 30a
65101:006:1250
Männiku põik 5
Suvila tn 30a
65101:002:0397
Kolovere
65101:002:0237
Härmalätte
65101:006:0039
Männiku tee 15a // Aruküla lauluväljak
65101:002:0221
Vanakubja
65101:002:0220
Järsi tee 3a
65101:003:0710
Talve tee 3
65101:002:0390
Sarapiku tee 3b
65101:002:0734
Pähkli
65101:002:0735
Uuevälja
65101:002:0226
Põhja põik 5
65101:002:0860
Nurme tn 27
65101:002:0234
Jässu
65101:002:0777
Kase
65101:006:1770
Kadaka tn 12
65101:002:0009
Põhja tn 10
65101:006:0009
Suvila tn 11
65101:002:0001
Tamme tn 1a
65101:002:0006
Ööbiku tn 6
65101:003:1120
Suvila tn 23
65101:002:0040
Kraavikääru
65101:003:1140
Harju tee 32
65101:002:0043
Lombi alajaam
65101:002:1342
Miku
65101:001:0610
Järsi tee 4a
65101:001:0636
Maasika tn 2a
65101:002:0056
Mihkle
65101:006:0013
Piiri alajaam
65101:003:0095
Kultuurimaja alajaam
65101:002:0183
Põhja tn 36b
65101:002:0046
Sarapiku alajaam
65101:003:1070
Künka tn 3
65101:002:0010
Merepeetri
65101:001:0716
Männiku tee 3b
65101:001:0717
Harju tee 2a
65101:001:0738
Raja tn 9
65101:006:0019
Soo tn 4a
65101:003:0118
Põllu tn 46
65101:003:0119
Suvila tn 21
65101:003:0110
Meiuse alajaam
65101:002:0061
Sambumäe alajaam
65101:006:0014
Laulu alajaam
65101:003:0795
Tulbi tn 1b
65101:003:0594
Talve tee lõik 2
65101:003:0921
Suvila tänava lõik 1
65101:006:0026
Tallinna mnt 6
65101:003:0493
Sügise põik 4
65101:001:2660
Sügise tn 2
65101:003:0667
Hellema
65101:003:0779
Aruküla-Kalesi tee lõik 1
65101:003:0377
Suvila tn 26a
65101:001:0801
Salu tn 5
65101:006:0020
Piiri tn 2
65101:001:0799
Salu tn 9
65101:002:1343
Mikupõllu
65101:002:0416
Riisimäe
65101:002:0248
Unito
65101:002:0253
Unipõllu
65101:002:0241
Põhja tn 18
65101:002:0252
Uniaasa
65101:001:0527
Sügise põik 3
65101:006:0025
Põllu tn 8
65101:001:0847
Järsi tee 11
65101:003:0154
Männiku tee 30
65101:001:0851
Koluvere tee lõik 7
65101:002:0514
Lepiku põik 1
65101:002:0363
Kivimäe tee 13
65101:002:0778
Koluvere tee lõik 5
65101:002:0359
Kivimäe tee 19
65101:002:0647
Kannikese
65101:001:0800
Salu tn 7
65101:001:0852
Lepikumetsa
65101:002:0753
Sarapuu
65101:003:0758
Männiku tee 27
65101:003:0102
Harju tee 28a
65101:003:0881
Harju tee 21a
65101:002:0082
Põhja tn 12
65101:001:0863
Maasika tn 1
65101:006:0023
Linnu tee 15
65101:006:0018
Tallinna mnt 8a
65101:006:0017
Tallinna mnt 4
65101:002:0097
Sarapiku tee 6
65101:002:0099
Säremäe
65101:003:0163
Harju tee 21
65101:003:0184
Vainu tn 3
65101:002:0145
Järsi tee 2
65101:002:0318
Männijaani
65101:002:0685
Unita tee
65101:002:1380
Põhja tn 34
65101:003:0035
Talve tee 10
65101:003:0033
Põllu tn 48
65101:006:0074
Jaama tänav
65101:002:0012
Põhja tn 32
65101:002:0007
Põhja tn 30
65101:002:0338
Laane tee 7
65101:002:1220
Põhja tn 40
65101:003:2100
Harju tee 33
65101:002:0607
Raja tänav
65101:003:0497
Orgemetsa
65101:003:0806
Võidu tn 9
65101:003:0807
Harju tee 22a
65101:003:0831
Tamme tn 13a
65101:002:0458
Sarapiku tee 3c
65101:002:0459
Sarapiku tee lõik 1
65101:002:0044
Vana-Kubja alajaam
65101:003:0813
Tiigi tn 7
65101:003:0438
Harju tee 25a
65101:003:0439
Harju tee 25b
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
V
1
K
1
V
1
K
1
V
1
V
1
K
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V1
V1
V
1
V 1
V1 V1 V1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V 1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
D
e
1
1
0
L
=
3
6
0
m
D
e
1
6
0
L
=
6
m
D
e
3
2
L
=
5
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
8
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
1
3
m
D
e
3
2
L
=
1
4
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
2
5
m
D
e
3
2
L
=
2
4
m
D e 1 6 0 L =
1 4 m
D e 3 2 L =
1 5 m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
K
1
K
1
K 1
K 1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
D
e
4
0
L
=
8
0
m
D e 1 6 0 L =
8 0 m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
6
3
L
=
2
2
3
m
D
e
1
6
0
L
=
2
2
1
m
D
e
1
6
0
L
=
9
m
D
e
3
2
L
=
1
0
m
D
e
1
6
0
L
=
1
2
m
D
e
3
2
L
=
1
2
m
D
e
1
1
0
L
=
1
6
5
m
D
e
2
0
0
L
=
3
3
4
m
D
e
1
1
0
L
=
7
0
0
m
D
e
1
6
0
L
=
4
6
m
D
e
3
2
L
=
4
6
m
D
e
1
6
0
L
=
1
1
m
D
e
3
2
L
=
1
2
m
D
e
1
6
0
L
=
1
1
m
D
e
3
2
L
=
1
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
1
1
m
D
e
3
2
L
=
1
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
1
0
L
=
7
4
m
D
e
1
6
0
L
=
7
8
m
D
e
1
6
0
L
=
2
m
D
e
3
2
L
=
3
m
D
e
1
6
0
L
=
2
m
D
e
3
2
L
=
3
m
D
e
1
6
0
L
=
2
m
D
e
3
2
L
=
3
m
D
e
1
1
0
L
=
5
1
0
m
D
e
1
6
0
L
=
2
2
0
m
D
e
1
1
0
L
=
2
0
8
m
D
e
1
6
0
L
=
4
8
m
D
e
3
2
L
=
4
9
m
D
e
1
6
0
L
=
1
2
m
D
e
3
2
L
=
1
2
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
9
1
m
D
e
3
2
L
=
9
2
m
D
e
1
6
0
L
=
9
m
D
e
3
2
L
=
1
0
m
D
e
1
6
0
L
=
9
m
D
e
3
2
L
=
1
0
m
D
e
1
6
0
L
=
9
m
D
e
3
2
L
=
1
0
m
D
e
1
1
0
L
=
1
1
0
m
D
e
1
1
0
L
=
1
6
0
m
D
e
6
3
L
=
2
6
m
D
e
3
2
L
=
2
5
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
7
m
D
e
3
2
L
=
8
m
D
e
1
6
0
L
=
2
7
8
m
D
e
1
1
0
L
=
2
6
6
m
D
e
1
6
0
L
=
6
4
m
D
e
1
6
0
L
=
6
7
m
D
e
3
2
L
=
6
5
m
De110 L=356m
D e 1 6
0 L =
3 0 4 m
D e 1 1
0 L =
3 0 2 m
D e 1 1 0 L =
2 3 6 m
D
e
1
6
0
L
=
1
0
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
9
m
D
e
3
2
L
=
3
8
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
4
m
D
e
3
2
L
=
5
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
6
3
L
=
1
4
2
m
D
e
1
1
0
L
=
4
4
5
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
1
6
0
L
=
3
m
D
e
3
2
L
=
2
m
D
e
4
0
L
=
3
7
m
D
e 1 6 0 L =
3 7 m
De110 L=98m
D
e
1
1
0
L
=
2
5
3
m
D
e
1
1
0
L
=
1
6
2
m
De160 L=9m
EUROPOLIS OÜ
Projekteeris
Ülikooli tn 12, Tartu
Reg. nr 10944392
MTR nr EEP002538
www.europolis.ee; 5645 1976
Tellija:
Töö nimi:
Joonise nimetus:
Töö nr:
Kuupäev:
Vastutav isik
Projektijuht
Mõõtkava:
Staadium:
E U R O P O L I S
Tehnoloogiline projekt
1:5000
Joonise nr:
15.04.2024
1
Raul Altnurme
Madis Maddison
Signe Maddison
Aruküla reoveekogumisala ÜVK väljaehitamine
08/24
Vee- ja kanalisatsioonitorustike ülevaateplaan
OÜ Raven
rajatav reoveepumpla
rajatav tuletõrjehüdrant - mittebikõlblik
reoveekogumisala piir
rajatav isevoolne kanalisatsioonitorustik
rajatav veetorustik
TINGMÄRGID
rajatav survekanalisatsioonitorustik
V1 V1
K1 K1
>KS1 >KS1
RP
olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
olemasolev veetorustik
rekonstrueeritav veetorustik - mitteabikõlblik
V1 V1 V1
rajatav veetorustik (ringistus)
V11
Kurgla
Männiku
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Raasiku Vallavalitsus
Tallinna mnt 24
75201, Harju maakond, Raasiku
vald, Aruküla alevik
Teie 12.11.2024
Meie 19.11.2024 nr 7.1-2/24/19407-2
Aruküla aleviku ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonisüsteemide
projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Raasiku valla
Aruküla aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi tehnovõrgud) rajamise
projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 458157), mille aluseks on projekteerimis-
tingimuste taotlus nr 2411002/08305 v01.
Tehnovõrgud kavandatakse riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere tee km 2,26-2,60 ning riigitee
nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 10,12-10,36 kaitsevööndisse ja riigitee alusele maale.
Kooskõlastus ei laiene riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere tee km 1,72-2,00 teemaale ja tee
kaitsevööndisse (lõigus Tallinna mnt 5 – Tallinna mnt 17) ülevaateplaanil kujutatud rajatistele.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ja kliimaministri
17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, kooskõlastame
projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega:
Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
1. Riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere tee teelõik km 0,076-2,609 oli rekonstrueerimistööde
objekt aastatel 2018-2021. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud
rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise
kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab
koostatavas projektis olema välistatud.
2. Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee teelõik km 4,800-11,300 oli taastusremondi
objekt 2023. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele
ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise
kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis
olema välistatud.
3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-
is.
2 (3)
4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“
(https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide-vormistam). Lisaks
teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, põrkepiirded jne).
5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele
ja Tee projekteerimise normidele (EhS §99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada
üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee
muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne).
6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede
laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa
hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude
paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi
(võimalusel kavandada Tehnovõrgud väljapoole teemaad) ning välja tuua põhjendused miks
on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam lahendus.
8. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Äärmisel vajadusel on
tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee mulde alla
ohutule sügavusele vastavalt Transpordiameti juhendis toodud nõuetele.
9. Hüdrandi projekteerimisel palume juhinduda Transpordiameti juhendist ning kavandada
hüdrant väljapoole teemaad.
10. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja
mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha allpool külmumispiiri,
vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed
puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus
teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.
11. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
12. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on
näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast
(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda
riigitee teljega.
13. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda
„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti
juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).
Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava
tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab
Transpordiamet.
14. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
3 (3)
15. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada
nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses
Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud
defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti
poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile
vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale
tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus –
tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas
ja joonistel.
21. Projekt kooskõlastada Transpordiametiga ([email protected] või läbi ehr.ee
ehitusloa menetluses). Kooskõlastamiseks esitatavale projektile lisada teemaa isikliku
kasutusõiguse ala plaanid.
Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused
arvestamata.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja
selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Veltri
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: Tellija tingimused
Ülevaateplaan
Annika Matson
54620384, [email protected]
Aruküla reoveekogumisala
ÜVK väljaehitamine
RIIGIHANKE ALUSDOKUMENDID
III OSA
TELLIJA TINGIMUSED
RHR viitenumber 285010
September 2024
2
Sisukord
1 Projektist .............................................................................................................................. 7
1.1 Üldist ................................................................................................................................... 7
1.2 Tööde maht ja üldpõhimõtted .............................................................................................. 7
1.3 Üldine tööde kirjeldus .......................................................................................................... 8
1.3.1 Veetorustikud ............................................................................................................... 8
1.3.2 Reoveekanalisatsiooni torustikud ................................................................................. 9
2 Üldised nõuded ................................................................................................................. 10
2.1. Teavitamine ....................................................................................................................... 10
2.1.1 Projekti infotahvlid ...................................................................................................... 10
2.1.2 Tänutahvel .................................................................................................................. 11
2.1.3 Objekti teabetahvlid .................................................................................................... 12
2.1.4 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ........................................ 12
2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine ................................................................ 12
2.2.1 Üldist .......................................................................................................................... 12
2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud .................................................. 13
2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel .............................................. 13
2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine .......................................................... 13
2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................................... 14
2.3 Liikluskorraldus .................................................................................................................. 14
2.3.1 Üldnõuded .................................................................................................................. 14
2.3.2 Liikluskorralduse projekt ............................................................................................. 15
2.3.3 Liikluskorraldusvahendid ............................................................................................ 15
2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik .......................................................... 15
2.3.5 Liikluse taasavamine .................................................................................................. 16
2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele ....................................................... 16
2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse .................................................... 16
2.4.1 Üldnõuded .................................................................................................................. 16
2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ................................................................................. 16
2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid ............................................................ 17
2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .................................................................. 17
2.5 Tehnovõrgud ..................................................................................................................... 18
2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ......................... 18
3
2.5.2 Veekasutus ................................................................................................................. 19
2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine Tellijale ja utiliseerimine ..................................................................................................................... 19
2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia eest tasumine ............................................................................................................................ 19
2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine ............................................................... 20
2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud ................ 20
2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................. 20
2.6 Riigimaanteedest tulenevad piirangud ............................................................................... 20
2.7 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel ................................. 21
3 Uuringud ............................................................................................................................ 21
3.1 Geodeetilised uuringud ...................................................................................................... 21
3.2 Geoloogilised uuringud ...................................................................................................... 21
4 Projekteerimine .................................................................................................................. 22
4.1 Üldist ................................................................................................................................. 22
4.2 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele ....................................... 22
4.3 Projekteeritud eluiga .......................................................................................................... 23
4.4 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine ............................................. 23
4.5 Isikliku kasutusõiguse seadmine ....................................................................................... 23
4.6 Projekti staadiumid ............................................................................................................ 25
4.7 Lammutusprojekt ............................................................................................................... 25
5 Tehniline lahendus ............................................................................................................ 26
5.1 Torustikud .......................................................................................................................... 26
5.1.1 Üldist .......................................................................................................................... 26
5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine .................................... 27
5.1.3 Veetorustikud ............................................................................................................. 27
5.1.3.2 Torumaterjalid ja liited ......................................................................................... 28
5.1.3.3 Sulgarmatuur ....................................................................................................... 28
5.1.3.4 Torustiku läbipesuvõimaluste tagamine .............................................................. 28
5.1.3.5 Torustiku õhutamise tagamine ............................................................................ 28
5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 28
5.1.4.2 Kaevud ................................................................................................................ 29
5.1.5 Kinnistuühendused ..................................................................................................... 29
5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine ...................................... 30
5.2 Reoveepumplad ................................................................................................................ 30
5.2.1 Pumpla korpus ........................................................................................................... 30
4
5.2.2 Survetorustik .............................................................................................................. 31
5.2.3 Pumbad ...................................................................................................................... 31
5.2.4 Pumpla varustus ......................................................................................................... 31
5.2.5 Pumpla sisetorustik .................................................................................................... 32
5.2.6 Juhtimiskilp ................................................................................................................. 32
5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus ........................................................................................ 32
6 Tööd .................................................................................................................................. 33
6.1 Torustikutööd ..................................................................................................................... 33
6.1.1 Üldist .......................................................................................................................... 33
6.1.2 Kaeviku kaevamine .................................................................................................... 34
6.1.3 Kaeviku toestamine .................................................................................................... 34
6.1.4 Torustiku alus ............................................................................................................. 35
6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................ 35
6.1.6 Algtäide ...................................................................................................................... 36
6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel ................................................................................................ 36
6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel ......................................................................................... 36
6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel ..................................................................... 36
6.1.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil .......................................................................... 36
6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd ............................................................................... 37
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine ............................................................................................ 37
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine ............................................................................ 37
6.2.3 Äärekivide eemaldamine ............................................................................................ 37
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine ...................................................................................... 37
6.2.5 Teekatete ajutine taastamine ..................................................................................... 38
6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele ...................................................... 38
6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine ....................................................................................... 38
6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine ....................................................................... 39
6.2.9 Kruuskatte taastamine ................................................................................................ 39
6.2.10 Haljastuse taastamine ................................................................................................ 40
6.3 Üldehitustööd ..................................................................................................................... 40
6.3.1 Pinnasetööd ............................................................................................................... 40
6.3.1.2 Vundamendisüvendite kaevamine ...................................................................... 40
6.3.1.3 Alus ..................................................................................................................... 41
6.3.1.4 Tagasitäide ümber konstruktsioonide .................................................................. 41
6.4 Elektritööd .......................................................................................................................... 41
5
6.4.1 Väliskaablite paigaldamine ......................................................................................... 41
6.4.2 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus .................................................................. 41
6.4.3 Hoonesiseste kaablite paigaldamine .......................................................................... 42
7 Materjalid, tooted, seadmed .............................................................................................. 42
7.1 Üldist ................................................................................................................................. 42
7.2 Torustikumaterjalid ............................................................................................................ 42
7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud ........................................................................ 42
7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja sadeveekanalisatsioonitorustike torud 42
7.2.3 Kanalisatsioonikaevud ................................................................................................ 42
7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud .................................................................................. 43
7.2.5 Sulgarmatuur - üldist .................................................................................................. 43
7.2.6 Kiilsiibrid ..................................................................................................................... 43
7.2.7 Pöördklapid ................................................................................................................ 44
7.2.8 Tagasilöögiklapid ........................................................................................................ 44
7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid.......................................................................................... 44
7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped ...................................................................... 44
7.3 Tehnoloogilised seadmed .................................................................................................. 45
7.3.1 Reoveepumbad .......................................................................................................... 45
7.4 Elektri- ja automaatikapaigaldise elemendid ...................................................................... 45
7.4.1 Kaablid ....................................................................................................................... 45
7.4.2 Valgustid .................................................................................................................... 45
7.4.3 Kilbid .......................................................................................................................... 46
7.4.4 Juhtimis- ja kaitseaparatuur ........................................................................................ 46
7.4.5 Rikkevoolukaitse ......................................................................................................... 47
7.4.6 Liigpingekaitse ............................................................................................................ 47
7.4.7 Sagedusmuundurid .................................................................................................... 47
7.4.8 Automaatjuhtimissüsteemi elemendid ........................................................................ 48
7.5 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted ................................................................................... 48
7.5.1 Metalluksed, lukud ...................................................................................................... 48
7.5.2 Soojustusmaterjalid .................................................................................................... 48
7.5.3 Tuuletõkkeplaadid ...................................................................................................... 49
8 Katsetused ja kontrolltoimingud ......................................................................................... 49
8.1 Torustikud .......................................................................................................................... 49
8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ............................................................................ 49
8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ....................................................................... 49
6
8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ..................................................................... 50
8.1.4 Survetorustike survekatse .......................................................................................... 50
8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ............................................ 50
8.2 Joogiveerajatised ............................................................................................................... 50
8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel ............................................................... 50
9 Ehitusdokumentatsioon ...................................................................................................... 51
9.1 Üldist ................................................................................................................................. 51
9.2 Mahamärkimine ................................................................................................................. 51
9.3 Teostusjoonised................................................................................................................. 51
9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded ............................................................................ 55
9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid .............................................................................. 55
9.4 Kasutus-hooldusjuhendid ................................................................................................... 57
7
1 Projektist
1.1 Üldist
Hange „Aruküla reoveekogumisala ÜVK väljaehitamine“ koosneb ühest terviklikust osast.
1.2 Tööde maht ja üldpõhimõtted
Aruküla reoveekogumisala ÜVK väljaehitamise projekti projekteerimis-ehitustööde töömahtude aluseks on Europolis OÜ poolt 2024.aastal koostatud tehnoloogilise projekti joonis, mille joonis on ühtlasi hanke jooniseks.
Seoses muutunud asjaoludega (Kivimäe tee MTÜ jätkab Kivimäe teel oma liikmete varustamist joogiveega) projekti piirkonnas tuleb Töövõtjal arvestada mõningate muudatustega võrreldes tehnoloogilise projekti joonisel (edaspidi hanke joonis) näidatuga:
1) Hankija ei plaani enam välja ehitada veetorustikku lõigus Sarapiku tee 15 kinnistu piirilt kuni Kase kinnistu vee liitumispunkti harutorustikuni (nimetatud veetrass kulgeb piki Kivimäe teed) kogupikkusega 605 meetrit. Laane teele suunduv veetorustik ehitatakse välja ning sellega muudatusi pole. Kivimäe teele planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik kuulub samuti väljaehitamisele.
2) Hanke väljakuulutamise hetkeks on samuti ära langenud vajadus de110 veetoru järele Kase kinnistu vee liitumispunkti harutorustikust kuni Laane tee tipus paikneva tulevase tuletõrjehüdrandini ning selle võib asendada de63 veetoruga. Nimetatud veetorustiku lõigu pikkus on ca 285 meetrit (põhjus: Kivimäe tee otsa on vahepeal rajatud tuletõrjeveemahuti).
Ülalkirjeldatud muudatused kajastuvad juba töömahtude loendis toodud torustike pikkustes ning tabelisse on muudatused sisse viidud.
Lisaks sellele on Raven OÜ tellimusel koostatud tööprojekt, mille koostamise põhialused ei vasta samas käesoleva projekti lähtealustele ja eesmärkidele ning seal puuduvad osad torustikulõigud. Seetõttu ei saa seda hankel otseselt aluseks võtta. Küll aga saab seda tööd kasutada projekti planeerimisel infoallikana, kuna projekti jaoks sai tellitud geodeetiline alusplaan ning projektis näidatud liitumispunktid on kinnistuomanikega kooskõlastatud.
Projekti planeerimisel on oluline ka reovee pumpamiseks lisanduvate reoveepumplate arv. Hankija on seisukohal, et vastavalt hanke joonisele on võimalik nimetatud projekti puhul piirduda kokku kolme reoveepumplaga.
Eeltoodust tulenevalt teostatakse hanke raames alljärgnevad tööd ligikaudsete töömahtudega:
Tööde ligikaudsed mahud on esitatud hankedokumentide IV osas (Hinnaloend) ning Tellija Tingimustele lisatud joonistel.
ÜHISVEEVÄRK
Veetorustiku rajamine m 2820
Ühisveevärgi liitumispunkti rajamine kmpl 50
ÜHISKANALISATSIOON
Survekanalisatsioonitorustiku rajamine m 1322
Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustiku rajamine m 3366
Reoveepumpla rajamine kmpl 3
Ühiskanalisatsiooni liitumispunkti rajamine kmpl 71
8
1.2.1 Samaväärsus
Iga viidet, mis on riigihanke alusdokumentides tehtud mõnele standardile või muule RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele või ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
1.2.3 Mitteabikõlblike kulude kasutamine hankelepingu muutmiseks
Pakkuja näitab ära töömahtude loendis ka mitteabikõlblike kulude võimaliku maksumuse. Hankija kasutab seda infot võimalikuks hankelepingu muutmiseks pärast lepingu allkirjastamist. Tellija ei võta endale mingit kohustust hankelepingut muuta ning pakkuja poolt pakutud hinnaga mitteabikõlblikke töid tellida.
1.3 Üldine tööde kirjeldus
Käesoleval ajal puudub paljudel Aruküla aleviku kinnistutel võimalus ühisveevärgiga liitumiseks, mistõttu veevarustus baseerub kinnistutele rajatud erakaevudel, millest pumbatava vee kvaliteedi kohta andmed puuduvad. ÜVK-ga liitumise võimalus puudub eeskätt Aruküla reoveekogumisala põhjaosas (peamiselt Kurgla küla kinnistutel) ja edelaosas (nn. Männiku piirkond).
Lisaks sellele paikneb Aruküla kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavee reostumise oht on väga suur. Seetõttu on vajalik rajada Aruküla reoveekogumisalal terviklik ühisveevärk ja -kanalisatsioon, et tagada elanike nõuetekohane ja ohutu joogiveega varustatus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine tagab pikaajalise lahenduse piirkonna elanike joogiveega varustamisel.
Projektiga rajatakse kokku ca 2,82 kilomeetrit vee- ja ca 1,32 km survekanalisatsioonitorustikke ning ca 3,36 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Lisaks rajatakse 3 reoveepumplat ning projektipiirkonnas paiknevatele kinnistutele vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid.
1.3.1 Veetorustikud
Ühisveevärgi torustik rajatakse transpordimaale ning võimalusel avalikule maale.
Liitumispunktide täpsed asukohad tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega tööprojekti koostamise käigus. Üldine põhimõte on, et liitumispunktid kavandatakse projektiga planeeritud magistraaltorustike äärsetele elamukinnistutele.
Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2022 (või sellega samaväärne).
Veevarustuse tänavatorustike läbimõõtudel on järgmised olulisemad tingimused:
- Tänavatorustik, millel on hüdrandid, minimaalne läbimõõt on De110mm;
- Tänavatorustik, millel hüdrante ei ole ja mis ei ole magistraaltorustik, on soovituslik
minimaalne läbimõõt De63mm.
Veetorustike materjalina tuleb kasutada polüetüleentorusid, mis vastavad standardile EN12201 (või sellega samaväärne). Veetorude surveklass peab olema minimaalselt PN10. Torude minimaalne rõngasjäikus peab olema SN8. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada elekterkeevisühendusega.
Kinnistu ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga paigaldatakse veetoru kuni kinnistu piirini koos maakraaniga.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
9
Paigaldusjuhend“ nõuetest (või sellega samaväärne). Rajatavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud võimalusel paigaldada ühisesse kaevikusse, minimaalne puhas horisontaalne vahekaugus paralleelsete torude vahel on 0.3 m.
Veetorustike minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale.
Paigaldatud veetoru kohale, 0,5 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Mahajäetavate torustike otsad tuleb süsteemist lahti ühendada.
Vallale kuuluvate teede teekatete taastamise puhul tuleb lähtuda Raasiku valla poolt esitatavatest nõuetest.
Riigile kuuluvate teede puhul tuleb lähtuda Transpordiameti poolt esitatavatest nõuetest.
Teekatete taastamine tuleb teostada majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuete täitmiseks vajalikus mahus.
Kinnise meetodi kasutamine on lubatud üksnes lõikudes, kus see on nõutud tehniliste tingimuste alusel. Täpne lahendus täpsustub põhiprojekti koostamise käigus.
Ehitatavate veetorustike läbimõõdud ja asukohad on esitatud RHAD Osa III lisana esitatud joonistel. Hüdrantide puhul on Tellija sooviks maapealsed hüdrandid, mille täpsed tehnilised parameetrid kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus, lähtudes Osa III lisana esitatud joonistest.
1.3.2 Reoveekanalisatsiooni torustikud
Projekti mahus rekonstrueeritakse amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ning uute tarbijate liitmiseks rajatakse uued kanalisatsioonitorustikud ning liitumispunktid.
Liitumispunktide täpsed asukohad tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga tööprojekti koostamise käigus. Üldine põhimõte on, et liitumispunktid kavandatakse projektiga planeeritud magistraaltorustike äärsetele elamukinnistutele.
Rajatav isevoolne kanalisatsioonitorustik on ette nähtud rajada De160...De250 läbimõõduga PVC või sobivatest PP torudest. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes.
Kinnistuühendustorud rajatakse olemasolevate kanalisatsioonikaevudeni või krundi piiril kontrollkaevudega. Kanalisatsiooni kontrollkaevud (piirikaevud) paigaldada 0...1 m väljapoole kinnistu piiri. Kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevud rajada plastist läbimõõduga 400/315, hargnemiskohtadesse paigaldada kaevud läbimõõduga 560/500 ning kinnistuühendustele vajadusel kontrollkaevud läbimõõduga 200/160.
Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN 2. Kaevudel peab olema rennpõhi.
Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest (või samaväärne). Rajatavate majaühenduste lang on minimaalselt 10‰. Tänavatorustiku (De250) minimaalne lang on 4,5‰. Uued torustikud rajatakse transpordimaale ning võimalusel avalikule maale.
Projekteeritud süsteem koosneb peamiselt isevoolsest kanalisatsioonitorustikust, survekanalisatsioonitorustikust ning reoveepumplatest. Rajatavate reoveepumplate ja survekanalisatsiooni torustike asukoht on näidatud Osa III lisana esitatud joonistel.
10
Projekteeritud lahendus peab arvestama tarbijate liitmise võimalusega ning võimaldama eelistatult isevoolse kanalisatsiooniga liitumist. Perspektiivne liitumisvõimalus tuleb jätta kõigile rajatava torustiku kõrval asuvatele kinnistutele.
Kanalisatsioonitorustiku montaaž on peamises osas ette nähtud lahtise kaevamise teel. Kinnise meetodi kasutamine on ette nähtud lõikudes, kus see on nõutud tehniliste tingimuste alusel. Lahendus täpsustub põhi- või tööprojekti koostamise käigus.
Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 ja RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 95% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid.
Vallale kuuluvate teede teekatete taastamise puhul tuleb lähtuda Raasiku valla poolt esitatavatest nõuetest.
Riigile kuuluvate teede puhul tuleb lähtuda Transpordiameti poolt esitatavatest nõuetest.
Teekatete taastamine tuleb teostada majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud nõuete täitmiseks vajalikus mahus.
Rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike läbimõõdud ja asukohad on esitatud Osa III lisana esitatud joonistel.
2 Üldised nõuded
2.1. Teavitamine
2.1.1 Projekti infotahvlid
Töövõtja peab hankima, paigaldama, ehitustööde teostamise perioodil hooldama ning pärast ehitustööde lõpuleviimist eemaldama kaks projekti infotahvlit – üks Männiku piirkonda ning teine Kurgla piirkonda.
Infotahvlid tuleb paigaldada vähemalt 7 päeva enne ehitustöödega alustamist ning selle võib eemaldada pärast ehitustööde lõpetamist.
Tahvlid paigaldatakse nähtavasse kohta. Asukoht tuleb kooskõlastada Tellija, kinnistuomaniku (kui tahvlit ei paigaldata Tellijale või omavalitsusele kuuluvale kinnistule) ja kohaliku omavalitsusega.
Projekti infotahvlite miinimummõõtmed on 1 250 mm (b) x 2 200 mm (h), tahvli alumise serva kõrgus maapinnast minimaalselt 1 000 mm.
Infotahvli tugikonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud).
Töövõtja peab hankima, paigaldama (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), hooldama ning pärast ühe kuu möödumist ajaliselt viimase Tööde akti väljastamist eemaldama projekti infotahvli.
Tahvel paigaldatakse Töövõtja poolt tööpiirkonda jääva suurema sõiduteede äärde (sissesõidu suunale) ning selle täpne asukoht tuleb Töövõtjal eelnevalt kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.
Infotahvli pleekimisel, roostetamisel vms, aga samuti selle sodimisel või lõhkumisel peab Töövõtja omal kulul tahvli taastama või asendama. Infotahvli aluskonstruktsioon peab olema metallist ning kasutuskeskkonnale vastava korrosioonikaitsega (tsingitud, värvitud).
Infotahvel peab vastama SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt seatud nõuetele.
11
Infotahvlile paigutatakse KIK-i, OÜ Raven ja töövõtjate logod ning selle kujundus kooskõlastatakse eelnevalt Tellija projektijuhiga.
2.1.2 Tänutahvel
Viie tööpäeva jooksul alates ajaliselt viimase Tööde akti Tellija poolt aktsepteerimisest peab Töövõtja paigaldama objektile tänutahvli.
Tänutahvel peab vastama SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt seatud nõuetele keskkonnaprogrammist rahastatud projekti korral.
Tänutahvli valmistamiseks kasutatud materjalid, teostus ning paigaldus peavad tagama nende säilimise EV seadustega ettenähtud ajal.
Tänutahvli täpne asukoht lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel.
12
2.1.3 Objekti teabetahvlid
Iga Ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse (kaeviku piirdele) tuleb paigaldada hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel. Teabetahvel peab olema plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800 mm (b) x 600 mm (h) ning sellel peab olema järgmine info:
• Projekti nimetus (ja number);
• Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid;
• Tellija (ja tellija esindaja) - kontaktid;
• Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;
• Töövõtja ja objektijuht - kontaktid;
• Projekteerija ja esindaja - kontaktid;
• Omanikujärelevalve (Insener) ja esindaja - kontaktid;
• Alltöövõtja (kui töid teostab Alltöövõtja) – kontaktid;
• Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid.
Kohalduvad Ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse õigusaktide nõuded.
2.1.4 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt määratavas ajalehes 1...2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse.
Töövõtja peab omal kulul vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku Päästeteenistust ja kiirabi.
Samuti tuleb vastav info edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.
2.2 Hoonete, rajatiste, kõrghaljastuse jne kaitsmine
2.2.1 Üldist
Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.
Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.
13
Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga leida objektile uus sobiv asukoht.
Enne Vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.
2.2.2 Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada. Ilma hoone omaniku kirjaliku nõusolekuta pole lubatud hoonetega paralleelselt kulgevate torustike projekteerimine ja paigaldamine hoonele lähemale kui torustiku paigaldussügavus + 2 m.
2.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine fotodel ja skeemidel
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal.
Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist.
Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv.
Enne kaevetöid ja teekatte freesimist/lammutamist fikseeritakse teekatte laiused aktiga, mille allkirjastavad tellija ja omanikujärelevalve.
Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
2.2.4 Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine
Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (maha märkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale
14
vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga.
Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm).
Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul.
2.2.5 Kõrghaljastuse kaitsmine
Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb need paigutada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb korralikult maha saagida.
Säilitada võimalikult palju elujõulist kõrghaljastust. Asendiplaanil näidata säilitavad ja likvideeritavad puud, olemasolevad, rekonstrueeritavad, projekteeritavad ja likvideeritavad rajatised jne.
Haljastust võib likvideerida ainult Tellijaga eelnevalt kooskõlastades. Puud järgata maksimaalselt 3 m pikkusteks ja anda üle Tellijale. Oksad ja raiejäätmed käitleb Töövõtja.
Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana või kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama Tellija ning Inseneriga.
2.3 Liikluskorraldus
2.3.1 Üldnõuded
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud.
Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või täielikul sulgemisel tuleb järgida Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide ning Raasiku valla õigusaktidest lähtuvaid nõudeid.
Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab Töövõtja.
Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
Tegevused riigimaanteedel tuleb kooskõlastada eelnevalt Transpordiametiga.
15
2.3.2 Liikluskorralduse projekt
Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab omama vastavat tegevusluba).
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Transpordiameti nõuetele. Töövõtja võimetus esitada õigeaegselt liikluskorralduse projekti ja/või saavutada selle heakskiitmist loetakse Töövõtjapoolseks veaks viivituse tekkimisel Ehitusplatsi Töövõtja käsutusse andmisel Lepingutingimuste Eritingimuste Alapunkti 2.1. mõistes ning sellega ei kaasne Töövõtjal õigust Täitmisaja pikendamisele või Kulude kompenseerimisele. Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist ning ümbersõitude korraldamist.
Heakskiidetud liikluskorralduse projekt peab olema kättesaadav Ehitusplatsil ning üks eksemplar sellest tuleb esitada pärast heakskiitmist ning enne tööde algust Insenerile. Inseneril on õigus nõuda täiendavate liikluskorraldusvahendite paigaldamist tulenevalt õigusaktidest või käesolevatest Tellija Tingimustest.
2.3.3 Liikluskorraldusvahendid
Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele. Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid ennistada.
Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.
Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).
Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas kogu ulatuses.
2.3.4 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku (peab olema üks isik, sõltumata Alltöövõtjate kasutamisest ja nende arvust), kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
16
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.
2.3.5 Liikluse taasavamine
Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
2.3.6 Nõuded Töövõtja poolt suletud tee hooldamisele
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita.
Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.
Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt Transpordiameti või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.
2.4 Ehitusplatsi ohutus ja korrashoid ning keskkonnakaitse
2.4.1 Üldnõuded
Töövõtja peab tagama ehitustegevuse ohutuse nii Töövõtja personalile kui kolmandatele isikule ja keskkonnale.
2.4.2 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1 500 mm kõrgusega stabiilset ja Ehitusplatsi või selle osa katkematult ümbritsevat metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega.
17
Piireteks ei loeta ehitusmasinaid, puistematerjalide või pinnase hunnikuid, ladustatud ehitusmaterjale jms.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud.
Piirded peavad olema ohtlikesse kohtadesse (kaevikute ümber jne) paigaldatud ka tööde katkestamisel keset tööpäeva (lõuna ajal jms). Töövõtja personali viibimine Ehitusplatsil või selle läheduses tööde katkestamise perioodil ei vabasta Töövõtjat ohtlike kohtade piiretega piiramise kohustusest.
2.4.3 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi Ehitusplatsile ladustada üleliigsetes kogustes.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad liiklusalad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustikutööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puistematerjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma.
Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning ladustada. Sobiva koha leidmine on Töövõtja kohustuseks.
Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes.
2.4.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine
Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Inseneri nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Töövõtja peab ise leidma tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnase ladustamiseks sobiva ala. Ladustamisplatside puhtus peale olema tagatud ehitustööde ajal ja peale tööde lõppu. Asfaltplatse tuleb puhastada harjamise ja ka survepesuga.
Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita
18
kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine, ladustustasu maksmine (selle olemasolul). Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Tellija ei taga ülalnimetatud ladustuspaikade ligipääsetavust. Juhul, kui ilmastikutingimustest tulenevalt vms põhjustel ei ole lõppladustusala mingil perioodil ligipääsetav või kasutatav, peab Töövõtja omal kulul organiseerima pinnase vaheladustamise.
Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, ehitusjäätmeid, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need Lepingutingimuste Alapunkti 2.5 põhjal tasuma Töövõtja.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite vms. tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima nõuetekohasesse purgimissõlme.
Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri.
2.5 Tehnovõrgud
2.5.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellija Tehnilisele Esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija Tehniline Esindaja või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete teabetahvlile vms. nähtavale kohale.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate (lasteaiad, kauplused, toitlustusasutused, tehnoloogilises protsessis vett kasutavad ettevõtted) teenuse katkestamine ning teavitamine peab toimuma kirjalikult ja allkirja vastu.
Torustike asendamisel või ümberühendamisel on lubatud tavatarbijatel katkestada veega varustamine ehitustegevusest mõjustatud tööde piirkonnaga külgnevatele kinnistutele maksimaalselt 8 tunniks. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Tagada veetarbimine olemasolevas mahus ja survel. Ajutise veetarbimise lahendus esitada kooskõlastamiseks torustike ja puurkaevude rekonstrueerimise tööprojektides.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega ning Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil.
19
Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 200 mm sügavusele. Talvel peab suurema paigaldussügavuse abil olema välditud ajutiste torustike külmumine.
2.5.2 Veekasutus
Töövõtja tagab ajutise veevarustuse (ehituslikel eesmärkidel, hügieeni otstarbel, torustike läbipesuks ja katsetamiseks) objektil ja katab kõik sellega seonduvad kulud. Vee võtmisel ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokkulepitud viisil vee mõõtmise ja tasub vee eest ühisveevärgi operaatorile vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Minimaalne arvutuslik veekogus torustiku läbipesuks, mille eest Töövõtja läbipesuvee võtmisel ühisveevärgist tasub, on kolmekordne läbipestava torustiku maht.
2.5.3 Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste elementide üleandmine Tellijale
ja utiliseerimine
Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või rekonstrueerimist viiakse Tellija Tehnilise Esindaja ja Töövõtja Esindaja poolt läbi rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga nende materjalide ja seadmete loetelu, mis tuleb demonteerida ning Tellijale üle anda, samuti üleantavate materjalide ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord. Juhul, kui Tellija Tehniline Esindaja ei määra ülevaatusel teisiti (kas järgnevas toodud loetelu laiendades või piirates), kuuluvad demonteerimisele ja Tellijale üleandmisele kõik olemasolevad vee ja- kanalisatsioonisüsteemide osad (sh. väljakaevatud torud, kaevude luugid ja luugiraamid, sulgarmatuur, pumbad, veepuhastusseadmed, sagedusmuundurid jm elektri- ning automaatikapaigaldise elemendid). Töövõtja on kohustatud üleandmisele kuuluvad materjalid ja seadmed demonteerima ettevaatlikult ning nende kahjustamist vältivaid töömeetodeid kasutades. Töövõtja on kohustatud säilitama üleandmisele kuuluvaid materjale ja seadmeid kuni Tellija Tehnilisele Esindajale allkirja vastu üleandmiseni Tellija Tehnilise Esindaja poolt määratavas kohas. Juhul, kui üleandmisele kuuluvaid materjale või seadmeid kahjustatakse Töövõtja poolt (s.h. tulenevalt säilitamisest selleks mitteettenähtud tingimustes), kohustub Töövõtja kompenseerima Tellijale tekitatud kahjud Lepingutingimuste Alapunkti 2.5 alusel.
Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Inseneri või kohaliku omavalitsuse nõudel seda tõendavad dokumendid.
2.5.4 Elektrivõrguga liitumine või liitumispunkti rekonstrueerimine, elektrienergia
eest tasumine
Töövõtja ülesandeks on korraldada kõik toimingud liitumispunktide rajamise korral või ümberehituse vajaduse korral.
Liitumispunkti ümberehituse maksumuse elektrivõrguettevõtte poolt esitatavate arvete alusel tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja, kellele kompenseeritakse liitumise või liitumispunkti ümberehituse maksumus tasumist tõendavate dokumentide esitamisele järgnevas Vahemakses Ettenähtud Summadest. Ettenähtud Summa kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga.
Liitumispunkt tuleb ümber ehitada, kui olemasolev liitumispunkt asub lammutamisele kuuluvas ehitises, olemasolev liitumispunkt ei vasta seadusandluses või võrguettevõtte tingimustes toodud nõuetele, rekonstrueeritaval vee- või kanalisatsioonirajatisel puudub eraldi liitumispunkt või liitumispunkti kaitsme nimivoolu on otstarbekas vähendada.
20
Rekonstrueeritavate (s.h. juhul kui rekonstrueerimiseks rajatakse uus ehitis olemasoleva lähedale ja olemasolev likvideeritakse) joogiveerajatiste ja reoveepumplate elektrienergia eest tasub rekonstrueerimistööde perioodil (alates olemasoleva rajatise tööst väljalülitamisest kuni rekonstrueerimistööde käigus rajatud rajatisele Vastuvõtuakti väljastamiseni) Töövõtja.
Reoveepumplate elektrienergia eest tasub kuni reoveepumplale Vastuvõtuakti väljastamiseni Töövõtja. Tasumine toimub olemasolevate elektrivõrguga liitumiste puhul Tellija poolt esitatava arve alusel.
2.5.5 Kaevikust väljapumbatava vee ärajuhtimine
Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel reovee- või sadeveekanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
2.5.6 Kaablite kaitsmine, torusse paigaldamine jm kaablitega seotud toimingud
Tööd elektri- ja telekommunikatsioonirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Tuleb järgida kõiki kaabli valdaja või volitatud isiku poolt seatud tingimusi.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi ja kasutades meetodeid, mis väldivad kaabli purunemist. See nõue kehtib ka tööde teostamisel talvel, külmunud pinnase korral.
Torustike ristumisel elektri- või telekommunikatsioonikaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga, mis ulatub kummalegi poole kaevikut äärmise vee- või kanalisatsioonitorustiku välispinnast minimaalselt 1 m ulatuses.
2.5.7 Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, elektrikilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
2.6 Riigimaanteedest tulenevad piirangud
Torustike projekteerimisel riigiteedele või nendega külgnevatele kinnistutele tuleb lähtuda sellest, et Tellija soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning selle liitumispunktide vastavusse viimiseks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele paigutada torustikud võimalikult suures ulatuses avalikult kasutatavale maale.
Töövõtjal tuleb juhinduda Transpordiameti poolt seatavatest nõuetest, arvestades sealjuures Tellija soovidega torustike asendiplaanilise paigutamise osas. Ristumistel maanteega tuleb torustikud paigaldada kinnisel meetodil kaitsehülssi.
Hülsi materjalile kehtivad Tellija Tingimustega vee- ja survekanalisatsiooni torustiku materjalidele kehtestatud nõuded.
21
2.7 Ajalised piirangud Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel
Töövõtja peab arvestama järgmiste piirangutega Tööprogrammi koostamisel ja tööde teostamisel:
• Lasteaedade ja koolide territooriumil tohib torustikutöid teostada ainult perioodidel, mil nendes asutustes tavapärast tegevust ei toimu (koolivaheaeg, lasteaia suvepuhkus). Lasteaedade ja koolide läheduses ei tohi töid teha ning tuleb tagada läbipääs liiklemiseks ja parkimiseks õppeaasta alguse ja lõpuga seotud ürituste perioodidel.
• Hoonete vahetus läheduses ei ole lubatud pinnase külmumisest põhjustatud vibratsiooni tekitavaid kaevetöid teostada.
• Põllumajanduslikus kasutuses olevatel maadel on võimalik töid teostada enne külvi või peale saagi koristamist kui maa omanikuga ei lepita kokku teisiti.
3 Uuringud
3.1 Geodeetilised uuringud
Geodeetilised uuringud on osaliselt Tellija poolt läbi viidud ning need kajastuvad ka manusena lisatud põhiprojektis. Siiski pole see plaan täielik, mistõttu Töövõtjal tuleb läbi viia need täiendavas ulatuses vastavalt Ehitusseadustikule ja selle rakendusaktidele.
Geodeetilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel.
Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan peab olema koostatud mõõtkavas M1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil kasutada väljakandeid mõõtkavas M1:200.
Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töödest saadud info tõepärasus tuleb geodeetiliste uuringute teostajal looduses kontrollida.
Uurimistööd peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos nurgaga peab olema joonisel näidatud).
Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja kallete kindlaksmääramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast väljaspool asuv kaev või kamber. Kommunikatsioonide uurimine hõlmab kõikide vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metalliotsijaga, kaevuluukide väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne.
Projekteerimise alusena kasutatav geodeetiline alusplaan ja geodeetilise uurimistöö aruanne peavad olema kooskõlastatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele.
3.2 Geoloogilised uuringud
Hankijal puudub täpsem informatsioon piirkonna ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta. Töövõtjal pole otsest kohustust ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimiseks, kuivõrd vastutus pinnasega seotud küsimuste hindamise osas ning sellega kaasnevad riskid lasuvad Töövõtjal.
22
4 Projekteerimine
4.1 Üldist
Kõikide käesoleva projekti raames rajatavate ja rekonstrueeritavate ehitiste projekteerimistööd kuuluvad Lepingu mahtu ja moodustavad osa Töövõtja kohustustest. Töövõtja on vastutav kõikides käesolevates Tellija Tingimustes, muudes Lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud ning kohaliku omavalitsuse ja/või Inseneri poolt nõutavate jooniste valmistamise eest. Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud projekteerimisettevõtete poolt, kes saavad teenust osutada vastavalt Eesti seadusandlusele.
Kogu projektdokumentatsioon peab olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate tehnovõrkude valdajate, ametkondade, maaomanike ning kohaliku omavalitsuse poolt. Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga läbivaatamiseks (Lepingutingimuste Alapunkt 5.2 mõistes) Insenerile. Projektdokumentatsioonile kooskõlastuste hankimine ning selle läbivaatamine Inseneri poolt ei vabasta Töövõtjat tema mistahes Lepingust või seadusandlusest tulenevatest kohustustest või vastutusest.
Riigi- või eramaale vee- ja kanalisatsioonitorustike, pumplate, hüdrantide või liitumispunktide rajamiseks tuleb 3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest hankida õiguslikult siduvad nõusolekud, mille alusel on võimalik sõlmida isikliku kasutusõiguse leping või seada omaniku nõusoleku korral sundvaldus.
Kõiki Tellija Tingimustes ja selle lisades toodud tehnilisi lahendusi, sealhulgas mõõtmeid, rajatiste tüüpe ja materjale, konstruktsioonilahendusi, torustike paigutust jne tuleb projekteerimistööde käigus järgida, v.a. juhul, kui tehniliste lahenduste muutmiseks on Insener väljastanud juhise vastavalt Lepingutingimustele. Kõik Tellija Tingimustes esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka tööprojekti seletuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse töölistele, Alltöövõtjatele jne.
Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima ennast kurssi projektide kooskõlastamise protseduuridega. Projektdokumentatsiooni läbivaatamist Inseneri poolt kajastab Lepingutingimuste (s.h. Eritingimused) Alapunkt 5.2.
Tööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate instantsidega, tehnovõrkude valdajatega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Inseneri nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Juhul, kui ehitusloa taotlemise aluseks olevat projektdokumentatsiooni muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused (s.h. ehitusloa taotluses näidatud olulised tehnilised näitajad) ning kohalik omavalitsus tühistab eelnevalt väljastatud ehitusloa, peab Töövõtja taotlema Tellija volitusel ning omal kulul uue ehitusloa.
Projektdokumentatsiooni koostajad peavad olema kogu Lepingu perioodi kestel Inseneri esimesel nõudmisel kättesaadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks selles esinevate vigade korral Inseneri nõudel ilma täiendava tasuta.
4.2 Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja esitamisele
Projektdokumentatsioon peab olema koostatud ja vormistatud vastavalt Ehitusseadustikule ja selle rakendusaktide nõuetele.
23
Töövõtja kohustuseks on ka ehitus- ja kasutusloa taotluse tervikdokumentatsiooni ettevalmistamine ja esitamine läbi Ehitisregistri (EHR).
Lisaks tuleb projektdokumentatsioon esitada nii Tellijale kui Insenerile digitaalselt andmekandjal või pilvelingil. Joonised tuleb esitada *.dwg formaadis, tekstid *.doc formaadis, tabelid *.xls formaadis, lisaks tuleb kogu materjal esitada *pdf formaadis. Digitaalselt esitava projektdokumentatsiooni koosseisus peavad olema kõik jooniste korrektseks kuvamiseks vajalikud referentsfailid, fondifailid, joonestiilid jne.
4.3 Projekteeritud eluiga
Konstruktsioonide, torustike, seadmete jne projekteeritud eluiga peab olema järgmine, kui käesolevate Tellija Tingimuste muudes osades ei ole sätestatud teisiti:
• Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat
• Kaablid, elektriseadmed, elektrikilbid 25 aastat
• Hoonete ja rajatiste konstruktsioonid (v.a. viimistlus) 50 aastat
• Tehnoloogilised seadmed 15 aastat
4.4 Kinnistuühenduste projekteerimise lähteandmete kogumine
Kinnistuühenduste projekteerimiseks tuleb koostada kinnistuühenduse kooskõlastusleht, millel on vähemalt järgmised andmed:
• asendiplaan, millel on näha vastav kinnistu (kooskõlastatava kinnistu piirid peavad asendiplaanil olema tähistatud jämedama joonega) ja kinnistuga piirnevad peatorustikud ning vastava kinnistu kinnistuühenduste asukoht (juhul, kui on tegemist olemasoleva tarbijaga, kelle kinnistuühenduse asukoht muutub, siis ka rajatavad kinnistusisesed torustikud liitumispunktist kuni olemasoleva tarbijatorustikuni);
• kinnistutele rajatavad torustikud;
• kinnistu katastritunnus ja aadress;
• kinnistuomaniku nimi ja kontaktandmed ning allkiri;
• uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul andmed olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi kohta (kogumismahuti, kohtpuhasti vms);
• uue kanalisatsiooniga liituvate kinnistute puhul kanalisatsiooni kinnistuühenduse vajalik sügavus, mis tagab kinnistu olemasolevate või perspektiivsete kanalisatsioonisüsteemide isevoolse kanaliseerimise;
• kinnistu omaniku eritingimused.
Projektlahendus ja liitumispunktide asukohad tuleb kinnistu omanikuga kooskõlastada. Kooskõlastusleht ei ole vajalik juhul, kui tegemist on olemasoleva tarbijaga nii vee- kui kanalisatsiooniteenuse osas ning kinnistuühenduste asukoht ei muutu ja käesoleva projekti raames kinnistu territooriumil ühendustorustikke ei rajata. Saadud kooskõlastuste kohta tuleb koostada Excel-i tabel, kus sisaldub kogu vajalik tulemiinfo. Projekti ettevalmistamise faasis on kinnistute kooskõlastuslehti kogutud ning need antakse Töövõtja käsutusse.
4.5 Isikliku kasutusõiguse seadmine
Lisaks projekteerimisele on Töövõtjal kohustus kooskõlastada kirjalikult kinnistuomanikega rajatiste paigutamine kinnistule ja korraldada lepingute sõlmimine notaris isikliku kasutusõiguse seadmiseks OÜ Raven või tema poolt näidatud isiku kasuks. Erakinnistute
24
omanikega tuleb sõlmida notariaalsed lepingud. Nimetatud toimingutega seotud kulud ja makstavad riigilõivud ning notari tasud tuleb tasuda Töövõtjal. Kinnistuomanikele tehnorajatiste talumise eest võimalikud kokkulepitavad tasud maksab Tellija.
Koostatavad dokumendid
Kasutusõiguste seadjal tuleb koostada ja vormistada järgmised isikliku kasutusõiguse seadmise dokumendid:
a) Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse tingimused või kohalikule omavalitsusele ja riigile avaldus.
b) Iga kinnistu koormatava ala plaan järgmiselt koos vähemalt järgmiste andmetega:
- Asendiplaan mõõdus A4 või A3
- Pealkirjas antud kinnistu aadress
- Kinnistu piir tähistatud jämeda punase joonega
- Isikliku kasutusõiguse kaitsevöönd tähistatud viirutatud alana ja see peab täies ulatuses mahtuma skeemile.
Plaanile märkida kõrvalasuvate kinnistute katastritunnused ja aadress. Plaan ei tohi sisaldada asjasse mittepuutuvaid andmeid mis raskendavad selle lugemist (haljastus, muud kommunikatsioonid, vertikaalplaneerimine vms.). Reformimata riigimaal tuleb iga eraldi paiknev isikliku kasutusõiguse ala vormistada eraldi plaanil.
Plaanile lisada tingmärkide selgitus järgnevas detailsuses:
- isikliku kasutusõiguse ala tähistus, pindala m2;
- kinnistu piiri tähistus;
- asjasse puutuvate kommunikatsioonide tähistus;
- kaitsevööndi ala.
Plaanid esitada Tellijale digitaalselt .pdf ja .dwg formaadis ning vajadusel .jpg formaadis.
Igale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse lepingu või omavalitsusele avalduse kavand vastavalt kohalduvatele õigusaktidele.
Eelnimetatud dokumendid peab kasutusõiguse seadja kooskõlastama Tellijaga.
Toimingud
Kasutusõiguste seadjal teostada isiklike kasutusõiguste notariaalseks või lihtkirjalikuks seadmiseks vähemalt järgmised toimingud:
a) Igale kinnistuomanikule tutvustada ja selgitada antud isikliku kasutusõiguse tingimusi ja dokumentatsiooni ning sõlmitava lepingu sisu ja vormi. Saada kinnistuomanikult kooskõlastus isikliku kasutusõiguse seadmise tingimustele.
b) Pidada kinnistuomanikega läbirääkimisi antud tehnorajatiste talumise eest, sh leppida kokku Tellijalt saadav ühekordne tasu ja selle maksmise tingimused (Tellijalt saadud konkreetsete volituste piirides).
c) Valida notaribüroo antud isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks, vormistamiseks ja sõlmimiseks.
d) Notaribürooga või omavalitsusasutusega kooskõlastada ja leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse seadmise dokumentatsioon ja protseduur.
25
e) Notaribüroole või omavalitsusasutusele edastada kõik vajalikud ja nõutavad dokumendid ja andmed isiklike kasutusõiguste lepingute koostamiseks.
f) Kontrollida notaribüroos koostatavaid ja vormistatavaid isiklike kasutusõiguste lepinguid ning vajadusel täpsustada nende andmeid või tingimusi.
g) Iga kinnistuomanikuga ja notaribürooga leppida kokku antud isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimise ajad ja tingimused notaribüroos.
h) Kontrollida notaribüroos antud isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist.
i) Kontrollida antud isiklike kasutusõiguste kannete teostamist Kinnistusraamatus.
j) Komplekteerida ja anda Tellijale üle antud isiklike kasutusõiguste lepingute dokumendid järgmiselt: notariaalsed ärakirjad paberil ja digitaalselt andmepulgal 3 eksemplaris ja nendest tavalised paberkoopiad 2 eksemplaris või lihtkirjalike lepingute või muude dokumentide originaalid ja nendest paberkoopiad 2 eksemplaris.
Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva rajatise rekonstrueerimisega ning selle rajatise jaoks ei ole sõlmitud kasutusõiguse lepingut.
4.6 Projekti staadiumid
Projekti staadiumite ja esitava dokumentatsiooni määratlemisel lähtutakse EVS 932:2017 (või sellega samaväärne) sätetest sedavõrd, kuivõrd neid on võimalik käesoleva projekti raames projekteeritavatele ehitistele kohaldada.
Projektdokumentatsioon koostatakse ühes staadiumis tööprojektina.
Tööprojekt, mis koostatakse piisava detailsusega kooskõlastuste hankimiseks, ehitusloa taotlemiseks, ehitustööde läbiviimiseks ja kontrollimiseks. Tööprojektis tuleb esitada kõik materjalid, tooted ja seadmed konkreetsete toodetena (näidata ära valmistaja, tüüp jne). Tööprojekti koosseisus esitatakse ka olemasolevate hoonete/rajatiste lammutusprojekt.
Iga reoveepumpla kohta peab Töövõtja esitama detailse tootejoonise, millelt selguvad kasutatavad materjalid, seadmete ja toruarmatuuri tüübid, erinevate komponentide tehniline lahendus jne. Pumpla tootejoonis on Töövõtja Dokument Lepingutingimuste mõistes ja pumpla tellimine on lubatud pärast tootejoonise heakskiitmist Inseneri poolt Lepingutingimuste Alapunkti 5.2 mõistes.
4.7 Lammutusprojekt
Iga olemasoleva rajatise likvideerimiseks tuleb koostada lammutusprojekt. Lammutusprojekt peab sisaldama jäätmekava. Lammutustööde planeerimisel ja teostamisel peab Töövõtja arvestama muuhulgas järgmisega:
- enne lammutustööde alustamist tuleb teisaldada elektri- ja automaatikaseadmed ja muud pumplas või muus rajatises paiknev seadmestik ning armatuur. Töövõtja peab Tellija inseneriga kooskõlastama kasutuskõlblike seadmete utiliseerimise ja need vajadusel üle andma Tellijale;
- pumpla (rajatise) kohale jääv süvend täidetakse sobiva pinnasega ning täide tihendatakse. Likvideeritud pumplarajatise alune pind tasandatakse ja heakorrastatakse. Maapind likvideeritud pumpla kohal jääb samale tasapinnale ümbritseva maapinnaga;
- lammutustööde ajal tuleb vältida tolmu tekkimist. Lammutuspraht niisutada, katta kilega nii kogumisel kui transpordil. Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju;
26
- tekkivad jäätmed võib üle anda ainult vastava jäätmeliigi käitlemiseks litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele;
- kasutusest välja jäävate rajatiste elektrilepingud lõpetab Töövõtja ja informeerib sellest Tellijat.
5 Tehniline lahendus
5.1 Torustikud
5.1.1 Üldist
Rekonstrueeritavate torustike puhul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
• Rekonstrueerimine tähendab käesoleval juhul olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist, mitte konkreetse torustikulõigu rekonstrueerimist. Seega kujutab rekonstrueerimine üldjuhul endast tehnilises mõttes uue torustiku rajamist, sageli ka erinevasse asukohta võrreldes rekonstrueeritava torustiku algse asukohaga. Rekonstrueerimisel (ka samas asukohas) tuleb asendada kõik torustiku elemendid (s.h. kaevud) uutega.
• Torustike trassi valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et võimalikult paljud torustikud paikneksid pärast rekonstrueerimist avalikult kasutataval maal, s.t. teemaal väljaspool teeäärseid kinnistuid. Seda põhimõtet tuleb järgida kõigi torustike puhul, mis on joonisel kujutatud paiknevana teemaal või muul avalikult kasutataval maal. Torustike paiknemine on kujutatud tinglikult ning seda tuleb täpsustada tööprojekti koostamise käigus. Peatorustik (siin ja edaspidi tähendab peatorustik torustikku, mis teenindab rohkem kui ühte kinnistut; torustikku, mis teenindab ühisveevärgiga või - kanalisatsiooniga ühendatud pumplat, tuletõrjeveereservuaari vms); või torustikku, mis teenindab ühte kinnistut, kuid on tähistatud Tellija Tingimuste koosseisu kuuluvatel joonistel joonetüüpidega „rekonstrueeritav veetorustik“, „rajatav uus veetorustik“, „rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik“, „rajatav uus kanalisatsioonitorustik“, „rekonstrueeritav kanalisats. survetorustik“, „rajatav uus kanalisats. survetorustik“ või „rajatav või rekonstrueeritav sademeveetorustik“) ei tohi plaanis paikneda kinnistupiirile lähemal, kui torustiku kaitsetsoon või rajamissügavus kui rajamissügavus on sellest suurem (v.a. juhul, kui seda tingivad teevaldaja nõuded või muudest kommunikatsioonidest tulenevad kitsad tingimused).
• Rööpkulgevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud peavad paiknema reeglina (eranditeks annab loa Insener) ühes kaevikus mõistliku vahekaugusega, teemaal paiknemisel paralleelselt tee teljega ning tee maa-ala optimaalset kasutust tagades, lähtudes ka teevaldaja tingimustest. Selleks tuleb rekonstrueerimisel vajadusel muuta torustiku asukohta (võrreldes olemasoleva torustikuga). Samuti tuleb rekonstrueerimisel muuta torustiku asukohta, kui rekonstrueeritav tänavatorustik asub kinnistutel või kinnistupiirile lähemal, kui torustiku rajamissügavus või selle kaitsetsoon ulatub kinnistule.
• Tulenevalt torustiku trasside muutmisest võib ilmneda vajadus isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel rajada torustik praegusest asukohast sügavamale.
Torustike projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada kinnistuomanike (s.h. teevaldajate) ja kommunikatsioonivaldajate eritingimustega.
27
Projekteerimisel tuleb lähtuda lepingu täitmise ajal kehtivatest standarditest ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni osas – vt. https://www.evs.ee/et
5.1.2 Torustiku paiknemine ja sügavus, tähistamine, soojustamine
Vahekaugused („puhtad“ - välispinnast välispinnani; erineva rajamissügavusega rööpkulgevatel torustikel horisontaalprojektsioon välispinnast välispinnani) kommunikatsioonide vahel peavad olema minimaalselt järgmised:
• samaaegselt rajatavatel rööpkulgevatel torustikel 300 mm;
• uue torustiku rajamisel rööpkulgevana olemasoleva kasutusse jääva torustikuga 700 mm;
• ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga 300 mm.
Veetorustike rajamissügavus peab olema vähemalt 1 800 mm ja survekanalisatsiooni- torustike puhul 1500 mm toru peale.
Torustike kohale (300 mm toru laest) tuleb panna hoiatuslint:
• veetorustikul sinine, kirjaga VESI ning varustatud metalltraadiga;
• kanalisatsioonitorustikul punane, kirjaga KANALISATSIOON, SURVEKANALISATSIOON, SADEMEVEE KANALISATSIOON.
Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on ≤1 200 m maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1 500 mm.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise pinnani on ≤1 000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100 mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole.
Soojustamisel peab pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1.5 m kummalegi poole toru teljest.
5.1.3 Veetorustikud
5.1.3.1 Üldist
Torustiku rekonstrueerimisel jäetakse olemasolevate tuletõrjevee mahutite ühendamiseks kuni 3 m kaugusele mahutist siibriga suletav toru ots. Olemasoleva ühenduse korral tuleb ühendus taastada.
28
Rekonstrueeritava torustiku liitumisel olemasoleva torustikuga tuleb liitumispunktis olev sõlm täies ulatuses rekonstrueerida (vahetada sulgarmatuur kõikidel suundadel jne).
5.1.3.2 Torumaterjalid ja liited
Veetorustike materjalina tuleb kasutada polüetüleentorusid surveklassiga minimaalselt PN10. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud.
Torude ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust, muhvkeevitust või tõmbekindlaid äärikühendusi. Toru SDR1 peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga torusid.
Juhul, kui ühenduste tegemisel olemasolevate torudega ei ole võimalik tõmbekindlaid liitmikke kasutada, tuleb kasutada torutugesid.
Torude vastavus standardile BS EN 12201-3:2011+A1:2012 peab olema sertifitseeritud.
Elekterkeevis ühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast terasest. Kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret.
5.1.3.3 Sulgarmatuur
Sulgarmatuurina kasutada kummikiilsiibreid. Veetorustikule tuleb ette näha sulgarmatuur lähtudes järgmistest nõuetest:
• Iga harutoru peab olema varustatud sulgarmatuuriga;
• Maksimaalne suletava torulõigu pikkus (v.a. ühendusteta transiittorud) on 200 m;
• Maksimaalne naabersulgarmatuuride vahele jäävate kinnistuühenduste arv on 6 tk.
5.1.3.4 Torustiku läbipesuvõimaluste tagamine
Tupikharude (v.a. harud, mis toidavad kuni nelja kinnistut) otsa ning peatorustikele iga max 500 m tagant tuleb ette näha torude läbipesu ja tühjendamist võimaldavad kaevud. Läbipesukaevude paiknemise skeem tuleb eraldi kavandada ning eelnevalt kooskõlastada Tellija ja Inseneriga.
5.1.3.5 Torustiku õhutamise tagamine
Võimaldamaks torudesse kogunenud õhu eemaldamist peavad torustiku kõrgematesse kohtadesse olema paigaldatud õhutusventiilid. Õhutusventiilidele peab olema tagatud vaba juurdepääs.
5.1.4 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
5.1.4.1 Torumaterjalid
Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustikena on lubatud kasutada PVC või PP torusid.
Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Torude sisesein peab olema tasane ja sile.
Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Sademeveekanalisatsiooni- ja truubitorudena saab kasutada kas PP või PVC torusid, torude rõngasjäikus peab vastama vähemalt klassile SN8 (8 kN/m2).
1 SDR kirjeldab toru välisläbimõõdu ja toruseinapaksuse suhet: SDR=De/e.
29
Truubitorude siseläbimõõt peab olema suurem või võrdne projektis toodud nimiläbimõõdule DN.
Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud:
• PVC torud EN 1401-1;
• PP torud EN 13476-3.
5.1.4.2 Kaevud
Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud või tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud (nn Lego-kaevud).
Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on de400/315. Järgmistes kohtades peavad olema kaevud minimaalse mõõduga de560/500:
• kaevud, milles peatorustiku suund muutub üle 30º;
• kaevud, milles peatorustikud ühinevad;
• peatorustike lõpukaevud;
• peatorustike kaevud iga max 60 m tagant.
Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina (Inseneri loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv.
5.1.5 Kinnistuühendused
Kinnistuühendused tuleb projekteerida ja rajada kinnistutele:
• vastavalt RHAD koostisosaks olevale projektijoonisele, kus on rajatavad kinnistuühendused tähistatud märkega VK.
• projektipiirkonnas ei ole ühtegi olemasolevat vee- ja -kanalisatsiooniklienti, mistõttu kõik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatavad ning kinnistute ümberühendamist reguleeriv tekst ei ole antud hanke kontekstis kohalduv.
Olemasolevate tarbijate puhul tuleb, juhul kui kinnistuühenduse asukoht muutub, käesoleva projekti käigus projekteerida ja rajada ka kinnistul või kinnistu puudumisel ühendust omava hoonega piirneval territooriumil paiknev uue kinnistuühenduse ühendustorustik olemasoleva tarbijatorustikuga, mis võimaldab projekti elluviimise tulemusena jätta vana kinnistuühenduse ja sellega seotud peatorustikud kasutusest välja. Kortermajade puhul on eeldatud, et veevarustuse ühendustorustik võidakse ühendada olemasoleva kinnistutorustikuga ka hoones sees (s.t. ühendustorustiku liitumine olemasoleva kinnistutorustikuga ei tarvitse toimuda selles punktis, kus olemasolev kinnistutorustik hoonesse siseneb). Sel juhul kuulub tööde mahtu ka torustike ümberehitus keldris, s.h. veemõõdusõlme ümbertõstmine.
Igal juhul peab olema tagatud nõue, et iga kinnistu veevarustus peab olema eraldi suletav selle kinnistu jaoks ettenähtud maakraani abil. Juhul, kui maakraani ei ole võimalik paigaldada selle kinnistu piirile, lepitakse asukoht tööprojekti koostamise käigus Inseneri ja Tellija Tehnilise Esindajaga kokku.
Kinnistuühenduse liitumispunkti kaugus kinnistu piirist on maksimaalset 1,0 m. Juhul, kui liitumispunkt jääb teekatte alla, tuleb liitumispunktist kinnistu poole rajada torustik nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Töövõtja peab arvestama sellega, et olemasolevatest torustikest tulenevalt või kinnistuomaniku soovil tuleb täiendava tasuta kinnistu vee- ja kanalisatsiooniliitumine rajada erinevatesse asukohtadesse (eraldi
30
kaevikusse). Samuti tuleb arvestada sellega, et seoses kinnistuühenduse soovitava asukohaga tuleb vajadusel pikendada peatorustiku viimast lõiku täiendava tasuta kuni soovitava kinnistuühenduse asukohani.
Veetorustiku kinnistuühendus tuleb teostada keevissadula või -kolmikuga, maakraanil peab kinnistupoolses otsas olema keevitatav toruots (pikkusega min 300 mm), mis tuleb sulgeda keeviskorgiga. Minimaalne veetorustiku kinnistuühenduse diameeter on de32. Juhul, kui maakraanist kinnistu poole jäetakse nt survestamiseks või õhu eemaldamiseks maa peale ulatuv toru, tuleb see tööde lõppedes täies ulatuses välja kaevata ja eemaldada ning asendada keeviskorgiga.
Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada kontrolltoruga ning liitumata kinnistute puhul sulgeda otsakorgiga. Kontrolltoru ei ole vajalik, kui kaevu tsentri ja liitumata kinnistu ühenduse otsakorgi vahel on kuni 2 000 mm või kui liitunud kinnistu piirini jääb kaevu tsentrist kuni 2000 mm. Samuti ei ole kontrolltoru paigaldamine vajalik kui torustik rajatakse kinnistule. Niisugusel juhul paigaldatakse liituva torustiku sihis 1 m pikkune toru, mis liitumata kinnistu puhul suletakse otsakorgiga. Minimaalne kanalisatsiooni kinnistuühenduse torustiku diameeter on de160. Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1 250 mm toru rennini (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada).
5.1.6 Kasutusest välja jäävate torustike ja kaevude likvideerimine
Tellija Tingimuste koosseisu kuuluvatel joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike tööprojektis ja teostusjoonistel.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga.
Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt eelmises lõigus kirjeldatule.
Kasutusest välja jäävad puurkaevud tuleb tamponeerida vastavalt kõigile nõuetele ning taotleda puurkaevude tamponeerimiseks vajalikud load Keskkonnaametist.
5.2 Reoveepumplad
5.2.1 Pumpla korpus
Reoveepumpla vajalik võimsus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga ööpäeva maksimaalse tunnivooluhulga järgi, arvestades rekonstrueerimisjärgset infiltratsiooni torustikesse.
Reoveepumpla korpus peab olema polüetüleenist, minimaalne sisediameeter on 1600 mm. Sisediameetrit saab muuta Tellija nõusoleku korral. Pumpla põhi peab olema isepuhastumist soodustava kujuga.
31
Pumpla korpus peab olema pinnasevee üleslükkejõu vastu ankurdatud. Arvesse tuleb võtta pinnaseveetaseme võimalikku tõusu kuni maapinnani.
Sissevool peab olema varustatud pumpla kõrval asuva kummikiilmaasiibriga. Survetorustiku diameeter peab olema suurem pumba vabast läbivooluavast ning olema min. de110. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm.
Korpus peab olema ette nähtud taluma deformeerumata kõiki konkreetses paigalduskohas võimalikke paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Polüetüleenkorpuse puhul peab see olema valmistatud torust rõngasjäikusega minimaalselt SN4.
Pumpla luuk peab asuma minimaalselt 250 mm ülalpool vahetult luuki ümbritsevat maapinda. Luuk peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luuk ei tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel.
Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehaseliselt paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnitusvahendite (kruvid jne) paigaldamine ei ole aktsepteeritav.
5.2.2 Survetorustik
Survetorustik rajada polüetüleentorudest surveklassiga vähemalt PN10. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust, muhvkeevitust või tõmbekindlaid äärikühendusi. Torustiku materjal peab olema vastavalt markeeritud.
5.2.3 Pumbad
Kõik paigaldatavad reoveepumplate pumbad peavad olema samalt tootjalt. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Väikese vooluhulgaga pumplates, kus ei ole eeltoodud mõõdu puhul võimalik saavutada nõutavat voolukiirust survetorustikus ning samal ajal tagada torustiku sobivat diameetrit, võib pumba vaba läbivooluava olla minimaalselt 65 mm.
Pumbad peavad olema ettenähtud reovee pumpamiseks ning võimaldama vähemalt 80 mm suuruste tahkete osakeste pumpamist. Tööratas peab olema Vortex-tüüpi. Pumbad peavad olema varustatud niiskus- ning ülekuumenemisanduritega ja elektri- ning automaatikasüsteem vastavate kaitseseadmetega. Pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt kümmet sisseväljalülitust tunnis ja peavad olema varustatud tihendi lekke kontrollpanusega.
5.2.4 Pumpla varustus
Pumplad peavad olema varustatud redeliga (libisemiskindlate astmetega, libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms), ülestõstetava teenindusplatvormiga (kogu pumpla ristlõike ulatuses) ja luugi kõrval asuva sisenemist hõlbustava käsipuuga. Kõik pumplas olevad metallelemendid peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316).
32
Loomuliku ventilatsiooni tagamiseks peab pumpla olema varustatud kahe ventilatsioonitoruga - värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema vähemalt 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Sissevool peab olema varustatud pumpla kõrval asuva kummikiilmaasiibriga.
5.2.5 Pumpla sisetorustik
Kumbki pump peab olema varustatud oma tagasilöögiklapiga ja sulgarmatuuriga. Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all).
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
5.2.6 Juhtimiskilp
Juhtimiskilp paigaldatakse pumpla peale või kõrvale välitingimustesse kindlale alusele. Kilbi korpuse kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Kilbil peavad olema topeltuksed; lülitid, signaallambid ja kontrolleri operaatorpaneel peavad paiknema sisemisel uksel, kilbi kaitseaste avatud välimise uksega peab olema vähemalt IP20. Uksed peavad avanema min 135º ulatuses ning olema varustatud vähemalt kahe metallist ja metallvõtmega lukuga. Juhtimiskilpi ei tohi paigutada nii, et ülestõstetud pumpla kaas varjaks vaadet pumplale.
Pumpade kaablite ühendamiseks tuleb paigaldada klemmliistud kilbi alumisse osasse. Kilp peab olema varustatud pistikupesadega tööriistade toiteks, valgustiga (süttib sisemise ukse avamisel) ning temperatuuriregulaatoriga küttekehaga kilbi komponentidele vajaliku keskkonna tagamiseks. Kilp peab olema varustatud võimalusega generaatoritoite kasutamiseks (väline pistik ja sisemisel kilbiuksel paiknev toite ümberlüliti).
5.2.7 Juhtimine ja andmeedastus
Pumbad töötavad sõltuvalt tasemest reservuaaris. Kummagi pumba tööreziim (K-0-A) valitakse juhtimiskilbist. Pumpla tuleb varustada kolme tasemeanduriga - analoogandur, mille abil juhitakse pumpasid; minimaalse taseme ujukandur, mis blokeerib pumpade töö liiga madala veetasapinna puhul; maksimaalse taseme ujukandur, mis alarmeerib liiga kõrgest vee tasapinnast reservuaaris. Pumpade juhtimise tasemed, samuti viibeaeg teise pumba sisselülitamisel peavad olema seatavad kontrolleri operaatorpaneelilt ja jälgimiskeskusest.
Pumpade käivitamine läbi kontrolleri toimub põhimõttel, et iga järgnev esimene käivitus toimub erineva pumbaga, mis tagab pumpade ühtlase kulumise ja väldib survetoru harude ummistumist.
Mõlemat pumpa peab olema võimalik käivitada ka käsireziimis, kusjuures kaitsefunktsioonid (minimaalne tase, pumba ülekoormus ja ülekuumenemine) peavad toimima ka käsireziimis. Eraldi isetagastuva nupuga peab olema pumpla tühjakspumpamiseks võimalik blokeerida käsitsireźiimis töötava pumba puhul minimaalse taseme kaitsefunktsiooni. Automaatreźiimis peab olema võimalik pumpasid käivitada ja peatada ka jälgimiskeskusest.
Pumpade käivitamine peab toimuma sujuvkäivitetega.
Pumpla luuk ja juhtimiskilp peavad olema varustatud valvesignalisatsiooniga.
33
Pumpla kontroller peab olema varustatud autonoomse toiteallikaga (UPS). Kontroller peab olema varustatud operaatorpaneeliga, millelt saab jälgida mõõdetavaid suurusi, häireid jne ning muuta seadeparameetreid.
Lisaks pumpade juhtimisele ja tööhäirete kogumisele peab kontroller koguma (ja säilitama 90 päeva) ja operaatorpaneelil kuvama ning jälgimiskeskusesse edastama järgmist informatsiooni:
• hetke tase (analoogandurilt);
• hetke rõhk (rõhuandurilt);
• pumpade töötundide arvestus (kumulatiivne, nullitav);
• pumpade lülituskordade arvestus (kumulatiivne, nullitav);
• pumbajaama staatus – kas valve all või ei;
• pumpade olek.
Kontroller peab signaali edastama kaugjuhtimiskeskusele ning SMS sõnumitena mobiiltelefonidele edastama järgmisi andmeid:
• elektritoite kadumine;
• elektritoite taastumine;
• sissetung valve all olevasse pumplasse või selle kilpi;
• veetase
• avariiline kõrge tase;
• avariiline madal tase;
• pumba tööhäired (termokaitse rakendumine jne) - kummagi pumba kohta eraldi.
• pumpade töötunnid
• pumpade ringilülitamise võimalus ühe pumba hooldamiseks
Pumpla luuk ja juhtimiskilp tuleb varustada valvesignalisatsiooniga.
Pumpla automaatjuhtimissüsteem peab olema ühilduv ning saama ühendatud Töövõtja poolt OÜ Raven poolt kasutatava kaugjuhtimissüsteemi keskusega (SCADA).
Juhtimiskeskusega ühildumiseks vajaliku tarkvara uuendamise kulud katab Töövõtja.
6 Tööd
Tööde teostamisel peab muu hulgas kinni pidama käesolevate Tellija Tingimuste kõikides lisades toodud dokumentidest ning kehtivatest Raasiku valla õigusaktidest.
6.1 Torustikutööd
6.1.1 Üldist
Torustike projekteerimiseks tuleb teostada võrguarvutus ning määrata torustike diameetrid ja kalded. Minimaalne survetorustiku rajamissügavus on 1,8 meetrit mõõdetuna maapinnast toru peale. Torude materjalina kasutada PE torusid. Torud ühendada põkk- või muhvkeevisliidetega.
34
EVS 848:2021 (või samaväärne) järgselt isevoolne kanalisatsioonitorustik, mille lagi on rajatud kõrgemale kui 1 m allpool maapinda, tuleb soojustada maa sisse paigaldamiseks ette nähtud soojustusmaterjaliga. Torustike soovituslikud paigaldussügavused on kirjeldatud standardis EVS 843:2016 (või samaväärne). Isevoolne kanalisatsioonitorustik paigaldatakse vastavalt EVS 843:2016 (või samaväärne) 0,3 m võrra külmumispiirist üles poole. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja valatakse uued.
Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Rekonstrueeritava torustiku liitumisel olemasoleva torustikuga tuleb liitumispunktis olev kaev asendada (sh teostada väljaspool kaevu sobivate üleminekuelementidega üleminekud säilivatele torudele).
6.1.2 Kaeviku kaevamine
Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust näidatakse projektis ning see peab olema vähemalt 300 mm. Lisaks sellele tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 1,0 m, toestatud kaeviku korral 1,2 m.
Kaeviku nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega. Selle nõude tagamiseks tuleb kaeviku seina varisemisel kaeviku alumises osas eemaldada pinnas koos kattega ka kaeviku ülemises osas.
Kaeviku kaevamisel tuleb sobivate meetoditega tagada piisav vee-eemaldus, võimaldamaks toru aluse rajamist ja torustiku paigaldamist kuivades tingimustes.
6.1.3 Kaeviku toestamine
Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada ja sellega peab ehitusmaksumuse kalkuleerimisel arvestama. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.
Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Inseneri kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud.
Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.
35
Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.
Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.
Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Inseneri vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.
Inseneril on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Inseneril on õigus anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.
6.1.4 Torustiku alus
Torustiku alus tehakse vastavalt aluspinnasele. Kuivades mineraalsetes pinnastes võib toru paigaldada otse pinnasele või õhukesele liivalusele. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb paigaldada geotekstiil ning rajada sellele killustikalus. Inseneril on õigus vastavalt vajadusele nõuda täiendavate meetmete kasutamist stabiilse torustiku aluse saavutamiseks.
6.1.5 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:
• Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
• Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;
• Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);
• Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
• Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.
• Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.
36
6.1.6 Algtäide
Algtäide tuleb teha peenkillustiku või liivaga, muhvide kohale jätta süvendid. Algtäide teha kõrguseni 300 mm ülalpool toru lage. Algtäide tuleb tihendada tihenduastmeni 0,95; vahetult toru kohal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi.
6.1.7 Lõpptäide liiklusaladel
Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste on 0,98. Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul käsipenetromeetriga, Töövõtjal peab olema piisav arv (üks iga töölõigu kohta, kus tagasitäitetöid teostatakse) penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.
Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast).
Juhul, kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja ΣE/3 (katseseeria viimase kolme katse keskmine) peab olema vähemalt 80 Mpa ning ΣE/3 ja E(2) (katseseeria teise katse tulemus) suhe ei tohi ületada 1,3. Riigimaanteedel võidakse kohaldada rangemaid nõudeid.
6.1.8 Lõpptäide mitteliiklusaladel
Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Selleks tuleb tavapärase sügavusega (kuni 2,5 m) kaevikute lõpptäidet mitteliiklusaladel tihendada vähemalt kahes kihis ning tagada minimaalselt tihendusaste 0,9. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav.
6.1.9 Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas.
Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
• Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;
• Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Inseneriga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Insener. Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:
• tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;
• tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.
6.1.10 Torustike rajamine kinnisel meetodil
Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus
37
käesolevas Tellija Tingimustes toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks.
Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega).
Kinnisel meetodil pinnasesse paigaldatavad torud peavad olema PE torud surveklassiga PN10 ning kaetud täiendava PP kaitsekihiga.
6.2 Katete eemaldamine ja taastamistööd
6.2.1 Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Inseneriga eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub vallateede osas nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada vallavalitsuse poolt näidatavasse kohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Riigimaanteedelt ülesfreesitava asfaldi osas tuleb järgida Transpordiameti
nõudeid. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
6.2.2 Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel.
6.2.3 Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued tervel lõigul.
6.2.4 Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.
38
6.2.5 Teekatete ajutine taastamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
• suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;
• ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist.
6.2.6 Üldised nõuded katete rajamisele ja taastamisele
Katete rajamisel ja katete taastamisel riigimaanteedel tuleb lähtuda Transpordiameti Tehnilistest tingimustest ning hetkel kehtivatest juhistest, mis on kättesaadavad Transpordiameti kodulehelt: https://www.transpordiamet.ee/
6.2.7 Asfaltkatte lõplik taastamine
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 0,5 m, tuleb kuni 7 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 7 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus vähem kui 0,5 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + ≤ 0,5 m nii, et katte taastamisel lõikekoht ei satuks sõiduraja rattajälge. Teekatte taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.
Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 10 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana.
Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.
Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.
Asfaltkattega sõidutee tuleb taastada järgmise kattekonstruktsiooniga:
1) pinnakiht AC12surf , h=6 cm;
2) (kahekihilise asfaltkatte puhul) aluskiht AC16base, h=6 cm;
3) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32 ja 32-64, h=25 cm;
4) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=30 cm.
39
Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamise kattekonstruktsioon:
1) AC12surf (laoturiga paigaldamisel) või AC8surf (käsitsi paigaldamisel), h=5 cm;
2) killustikalus III klassi paekillustikust fraktsioon 16-32, h=15 cm;
3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm.
2-kordse pindamisega sõidutee katte taastamise kattekonstruktsioon:
1) 2-kordne pindamine III klassi graniitkillustik;
2) purustatud kruus fraktsioon 0-32 segu 3 (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas), h=20 cm;
3) täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas).
Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 120 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Riigimaanteedel võivad kohalduda rangemad nõuded.
Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta.
Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.
Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda Transpordiameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis“ (2021).
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
6.2.8 Tükkmaterjalist katte lõplik taastamine
Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm.
Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga.
Kaevuluugid ning kaped tuleb katte taastamisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Luugiraamide paigaldamine kivikatte peale ei ole lubatud. Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
6.2.9 Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud
40
kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine. Töödelda tuleb kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn/km kohta.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga, fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee äravool kattelt.
6.2.10 Haljastuse taastamine
Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste territooriumil). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.
Tellija kohustab Töövõtjat haljastuse taastamisel võimalusel kasutama Aruküla reoveepuhastist pärinevat reoveesetet, mis antakse Töövõtja kasutusse tasuta üle Aruküla reoveepuhasti territooriumil. Reoveesette kasutamise eelduseks on reoveesette vastavus keskkonnaministri 30.12.2002 määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ sätestatud nõuetele.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.
6.3 Üldehitustööd
6.3.1 Pinnasetööd
6.3.1.1 Üldist
Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 peatükiga 3 ja MaaRYL 2000 peatükiga 15. Pinnasetööde tegemisel tuleb järgida kõiki asjassepuutuvaid ohutusnõudeid.
Kõik kaevikud tuleb enne järgnevate tööde alustamist Insenerile ette näidata.
6.3.1.2 Vundamendisüvendite kaevamine
Vundamendisüvendite kaevamine tuleb teostada vastavalt RYL90 ptk 3 alapunkt 3.01.
Vundamendialuse loodusliku pinnase struktuuri ei tohi kaevetööde käigus kahjustada. Selle tagamiseks tuleb viimane 200 mm kaevata käsitsi või täpseks tööks sobiva tehnikaga.
Vundamenditaldmikud (v.a. vastavalt soojustatud plaatvundamentide puhul) peavad ulatuma allapoole külmumispiiri.
41
6.3.1.3 Alus
Vundamentide, reservuaaride põhjaplaatide ja põrandate alus tuleb teha killustikust, aluse paksus 200...250 mm.
6.3.1.4 Tagasitäide ümber konstruktsioonide
Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EVS-EN 1997-1:2005 (või sellega samaväärne). Tihendusaste (Proctori tihedus) peab olema vähemalt 99% hoonesisesel täitel, 95% väljaspool hoonet.
Väljakaevatud materjali võib tagasitäiteks kasutada ainult Inseneri loal.
6.4 Elektritööd
6.4.1 Väliskaablite paigaldamine
Kogu vee- ja kanalisatsioonirajatiste väliselektripaigaldis teostada maakaablitega.
Kaablid paigaldada min 0,7 m sügavusele, liiklusalade all min 1,0 m sügavusele. Kaablid kaitsta täies ulatuses kaablikaitsetorudega, kaablist 20-30 cm kõrgemale paigaldada hoiatuslint. Liiklusalade alla jäävad maakaablid kaitsta A-klassi kaablikaitsetoruga, ülejäänud trassi ulatuses kasutada B-klassi kaablikaitsetoru.
Maakaablid tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt standardile EE 10421629-JV ST 5- 6:2001.
Maapealne väliselektripaigaldis tuleb rajada materjalidest, mis on selliseks kasutuseks ette nähtud (vastupidavad ilmastikule ja UV kiirgusele).
6.4.2 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus
Vee- ja kanalisatsioonirajatiste elektripaigaldistele tuleb ehitada maanduspaigaldis, mis vastaks maandustakistusele ≤ 30Ω. Maanduselektroodid paigaldatakse nii, et oleks tagatud hea kontakt pinnasega. Kui maanduspaigaldise takistus ei anna soovitud tulemusi, siis tuleb
42
varrasmaandurite arvu suurendada. Vajadusel tihendatakse elektroodi ümber olev maapind. Kõik ühendused pinnases tehakse kindlate press-, keevis-, kõvajooteliidetena. Kasutades betoonrajatiste metallarmatuuri maanduselektroodina või selle osana, ühendatakse metall kontaktikindlalt omavahel ja varustatakse ühendusjuhtmetega. Torustiku külge monteeritavad maandused monteeritakse nii, et neid ei peaks eemaldama ventiili, mõõtja vms. seadme vahetamisel. Potentsiaaliühtlustus teostatakse rajatise kõigi metallkonstruktsioonidega.
Maanduspaigaldise ehitamisel tuleb juhinduda EVS-EN IEC 61439-1:2021 (või samaväärne) nõuetest.
6.4.3 Hoonesiseste kaablite paigaldamine
Hoonesisene kaabeldus paigaldada pinnapealsena kaabliredelitele, torudesse või karbikutesse; pindpaigaldus kaabliklambritega ei ole lubatud. Kaabliredelite korrosioonikaitse peab vastama keskkonnaklassile, kinnitused tootja juhistele. Tugev- ja nõrkvoolukaablite paigaldamisel samale redelile tuleb kaablid eraldada vaheseinaga.
Ühte torusse ei tohi paigaldada üle ühe kaabli.
7 Materjalid, tooted, seadmed
7.1 Üldist
Kõik tööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema uued, kui käesolevates Tellija Tingimustes pole ette nähtud teisiti.
Kõigile seadmetele peab Töövõtja tagama hooldus- ja remonditeenuse, mille puhul on nõutavaks reageerimisajaks seadmetega tekkivate probleemide puhul kaks tööpäeva.
7.2 Torustikumaterjalid
7.2.1 Veetorud ja survekanalisatsioonitorud
Polüetüleentorud peavad vastama standardile EN12201 või ISO4427. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
7.2.2 Isevoolsete reoveekanalisatsioonitorustike ja sadeveekanalisatsioonitorustike
torud
Polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EN1401-1 või EN13476-3.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8.
7.2.3 Kanalisatsioonikaevud
Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve või elementkaeve (nn Lego-kaeve). Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2020 (või samaväärne) nõuetele.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms).
Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu
43
siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.
Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.
Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D. Kaevuluugid ei tohi kolksuda.
Väljaspool tiheasustust asuvad kanalisatsioonikaevud tuleb inseneri nõudel varustada plastist või raudbetoonist luukidega ja/või tähistada standardsete, selleks otstarbeks tehaseliselt valmistatud märketulpadega.
7.2.4 Läbipesukaevud ja siibrikaevud
Kaevude korpused peavad olema veetihedad, valmistatud polüetüleenist (EVS-EN 1778:2000) või raudbetoonist (EVS-EN 1917:2003) või nendega samaväärsed. Torude läbiviigud tuleb teha spetsiaalsete, poltidega pingutatavate tihenditega. Kaevude luukide minimaalne puhas ava peab olema 600 mm. Kaevuluugid peavad olema ujuvpaigaldusega ja vastama standardile EN124 D400.
Kaevu minimaalne sisediameeter on 1000 mm, luugi puhas ava minimaalselt 600 mm. Kaevuluugi all peab olema XPS soojustusluuk.
Läbipesukaevu sügavus peab olema minimaalselt 2 300 mm, torustik peab sellesse sisenema 1 800 mm sügavusel. Torustik peab olema varustatud DN50 äärikuga, mis paikneb kaevu seinast piisaval kaugusel, võimaldamaks poltliidete paigaldamist.
Läbipesukaevu ette tuleb torustikule paigaldada maakraan.
7.2.5 Sulgarmatuur - üldist
Erinevat tüüpi sulgarmatuuri kasutuskohad on järgmised:
• Kummikiilsiiber – lubatud kasutada nii joogivee kui ka reovee torustikel, järgida tuleb tihendimaterjalide vastavust vedeliku omadustele;
• Kuulkraan – kasutusvaldkond: veetorustike tühjendusotsad, proovivõtmiskohad, õhueraldus jms. Ei sobi reoveetorustike sulgarmatuuriks;
• Pöördklapp- kasutatakse ainult joogivee ja toorvee sulgarmatuurina puurkaev-pumplate, II astme pumplate ja veetöötlusjaamade hoonesisestel torustikel.
7.2.6 Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
• spindlid peavad olema roostevaba terasest AISI316;
• O-rõngad materjalist NBR;
• spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
• tagumine tihend materjalist EPDM;
• korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;
44
• lametihend materjalist EPDM;
• siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);
• kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;
• DIN 2501 äärikud;
• reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.
7.2.7 Pöördklapid
Minimaalsed nõuded:
• korpus - hallmalm, GG – 25 (DIN 1691), kaetud 200 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677;
• sisekate - EPDM vulkaniseerituna korpuse külge;
• klapp - kuni DN 300 AISI 316, suuremad tempermalm GGG-40 (DIN 1693);
• spindel ja tihvt - AISI 316.
7.2.8 Tagasilöögiklapid
Tempermalmist (vähemalt GGG 40) klapid peavad olema seest ja väljast kaetud minimaalselt 250 µm epoksüüdkattega, mis peab vastama standardile DIN30677.
Miinimumnõuded:
• võll AISI 304;
• tihendid EPDM;
• kinnitusvahendid, sõrmed A4;
• puks Pronks CZ 132 (EN 12164/165);
Kanalisatsioonitorustiku puhul on nõutavad kuuliga tagasilöögiklapid.
Miinimumnõuded:
• kuul kaetud NBR kummiga;
• kinnitusvahendid A4.
7.2.9 Äärikud, poltliited, tihendid
Kasutada võib epoksiidkattega malmäärikuid. Poltliited peavad olema roostevabast terasest ISO 3506 A4 (AISI 316), tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Poltliited peavad mõlemas otsas olema varustatud seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1.
Isevoolsete torustike NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611.
7.2.10 Maakraanid, spindlipikendused, kaped
Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352. Kasutada võib ka POM plastist maakraane. Maakraanid peavad olema
45
kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Liiklusalal kasutada ujuvaid kapesid.
7.3 Tehnoloogilised seadmed
7.3.1 Reoveepumbad
Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest.
Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva, 155ºC töötemperatuuri juures. Pumba mootor peab olema varustatud ülekuumenemis- ja niiskuskaitsega.
Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul.
Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas tüüpi.
Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast.
Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid.
Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud.
7.4 Elektri- ja automaatikapaigaldise elemendid
Kogu elektritöö peab olema teostatud kooskõlas võrguettevõtte tingimustega.
7.4.1 Kaablid
Kaablid peavad vastama IEC 227 (või samaväärne) nõuetele ja taluma
temperatuuri kuni -20 C.
7.4.2 Valgustid
Valgustid peavad oma valgustehniliste näitajate, kaitseklassi ja kaitseastme, konstruktsiooni ning muude tehniliste näitajate poolest vastama projekti ja normdokumentatsiooni nõuetele ning omama asjakohaseid heakskiidutunnistusi ja vastavussertifikaate.
Valgustid tuleb paigaldamisel komplekteerida kõigi vajalike aktiivsete (nt. halogeenvalgustid lühisekindlate pingemuunduritega, lahenduslampidega valgustid energiasäästlikke liiteseadmetega jne) ja passiivsete (nt. reflektorid, kaitsekatted ja –võred, riputus- või siinitarvikud, jne.) lisaseadmetega.
Turvavalgustid peavad olema toimeajaga vähemalt üks tund.
Valgusteid juhitakse valdavalt kohapealt käsitsi, kasutades liht-, veksel-, rist-, grupi- ja grupiveksel-lüliteid.
Välisvalgustuse juhtimine lahendada vastavalt Tellija Tingimustele või kooskõlastatult Inseneriga hämara- või liikumisandurite baasil ja/või hoonest lülitatavana.
46
7.4.3 Kilbid
Kilbid peavad olema valmistatud tehaseliselt ja vastama standardi EVS-EN 61439-3:2012 (või samaväärne) seeria nõuetele.
Elektrikilbil peakaitsega üle 35A peab olema tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon ning teostatud vajalikud tüüpkatsed. Alla 35A peakaitse puhul peab samuti olema tehniline dokumentatsioon ja vastavusdeklaratsioon, kuid tehniline dokumentatsioon võib koosneda ainult koostisosade vastavusdeklaratsioonidest.
Minimaalne kaitseklass on IP44 sisepaigalduseks ja IP54 välispaigalduseks, avatuna IP20. Kilbid välispaigalduseks peavad olema vandaalikindlad ja lukustatavad erivõtmega.
Kilbis peab olema vähemalt 20% varuruumi edaspidisteks laiendusteks.
Enne juhtimiskilbi tellimist tuleb teha joonised nii kilbi sisust kui välisküljest ja esitada need Insenerile heakskiitmiseks. Seadmete asukoht tuleb kooskõlastada Inseneriga enne kilbi valmistamist.
Juhtkilbid omama ligipääsu esiküljest ning uksed peavad olema lukustatavad.
Kilbi sisendil peab olema pinge- ja faasikontrollirelee, voltmeeter ja voltmeetri ümberlüliti.
Kilpi paigaldatavad 1- ja 3-faasilised automaatkaitselülitid peavad kaitsma väljuvaid liine ülekoormuse ja lühisvoolu eest. Elektrimootorite kaitseks kasutada mootorikaitselüliteid. Sujuvkäivite ja sagedusmuundurite kasutamisel arvestada erinõudeid.
Mootorite töötundide arvestamiseks peavad olema tunnilugejad.
Lisaks automaatsele juhtimisele peab juhtkilpide kaudu olema tehnoloogilisi seadmeid võimalik juhtida ka käsitsi. Üleminek automaatselt käsitsi juhtimisele ja vastupidi peab olema teostatav uksel (esipaneelil) paikneva(te) lüliti(te) A-0-K kaudu.
Pistikupesade liinid peavad olema kaitstud rikkevoolu kaitsega 30 mA.
Kõik vajalikud abikontaktid, releekontaktid, juht- ja signaalahelad tuleb väljutada klemmliistule. Peale kõikide ühenduste tegemist markeerida kilbid, seadmed ja kaablid. Kõik lülitid, kaitsmed ja muud seadmed varustatakse plastikust siltidega musta kirjaga valgel taustal. Väljundkaablid varustatakse vastava markeeringuga.
Igal kilbil peab olema silt kilbi nimega. Kilbi pealüliti juures peab olema silt „Pealüliti“
Moodulstruktuuriga kilbi iga mooduli uksel peab olema silt mooduli seadmete grupi koondtähisega ja seadme nimega.
Kõik kilbi uksel olevad seadmed sildistatakse vastavalt põhimõtteskeemidel olevatele kirjetele. Juhtvõtme sildil kajastatakse juhitava seadme koondtähis ja seadme nimi.
Mõõteriista juurde paigaldatakse silt, millele kantakse seadme koondtähis ja seadme nimi vastavalt põhimõtteskeemidele.
Signaallampide värv määrata projektis. Sama värvi signaallampe ja nuppe on võimalik ühitada, kui nende funktsioon on samalaadne (nt. nupp-käima ja signaallamp-töötab).
Signaallampide valgusallikatena kasutada valgusdioode.
Kilpi peab mahtuma ka kogu automaatika aparatuur.
7.4.4 Juhtimis- ja kaitseaparatuur
• Jõulülitid DIN VDE 0660; DIN VDE 0165 või IEC 947.
• Juhtimisvõtmed DIN VDE 0106 osa 100
47
• Juhtimisnupud IEC 947-5-1
• Kontaktorid DIN EN 46199 osa 5; tähistus – DIN EN 50012; lisakontaktid – DIN EN 50005 lk.2/8
• Trafod (kaitse) DIN VDE 0532; DIN VDE 0550; EN 60742; IEC 742.
7.4.5 Rikkevoolukaitse
Rikkevoolukaitse vastavalt EEI 3-3:1994 ja EEI 3-4:1994. Lülitid peavad vastama DIN VDE 0664 osa 1.
7.4.6 Liigpingekaitse
Aparatuur peab vastama DIN VDE 0100 III- kat. DIN VDE 0110, osa 1. IEC 99.1 tab.1. standardile.
7.4.7 Sagedusmuundurid
Sagedusmuundurid peavad vastama IEC/EN 61000-3 nõuetele ja olema varustatud laiatarbe nõuetele vastava sisseehitatud elektromagnetiliste häirete filtriga (EN61800-3).
Puurkaevupumpade juhtimiseks tuleb kasutada sagedusmuundureid, mis omavad spetsiaalset sisseehitatud programmi pumpade juhtimiseks rõhu järgi.
Muundurite kaitseklass peab olema kilpides vähemalt IP 21 ja tehnoloogilistes ruumides IP 54.
Sagedusmuunduritel peab olema akuga juhtpaneel, mille abil töötaja saab:
• näha diagnoosimiseks vajalikku andmekonfiguratsiooni
• seadistada parameetrite väärtusi
• sooritada valiku automaat- ja kohtjuhtimise vahel
• juhtida sagedusmuundureid käsitsi
• milles on reaalaja kell ja kalender
• häirete salvestamine.
Sagedusmuunduritel peavad olema vähemalt alljärgnevad välisühendused:
• Digitaalsisend – käivitamine/seiskamine
• analoogsisend 4...20 mA – kiiruse normväärtus
• 3 releeväljundit – töö, rike ja valmisolek
• Mõõtepotentsiomeetri ühendused – kiiruse normväärtus
• analoogväljund 4...20 mA – sageduse tegelik väärtus
• analoogväljund 4...20 mA – voolutugevuse tegelik väärtus.
Sagedusmuundurite kaitsesüsteem peab hõlmama vähemalt alljärgnevaid funktsioone:
• lühiühendus
• ületemperatuur (mootori sisemine termistor)
• ülekoormus
• üle- ja alapinge.
48
7.4.8 Automaatjuhtimissüsteemi elemendid
Kõik automaatjuhtimissüsteemi saadetavad juhtimis- ja häiresignaalid tuleb edastada potentsiaalivabade releeväljundite kaudu. Releeväljundid tuleb kaitsta kaitsmetega.
Kõik elektrilised väljundid peavad olema kaitstud lühise eest.
Analoogsignaalina (AI) tuleb kasutada 4-20 mA vooluga signaali. Signaalid peavad olema galvaaniliselt eraldatud. Kaardil peab olema toiteahela katkestuse valgusindikatsioon.
4-20 mA analoogväljundid (AO) peavad olema galvaaniliselt eraldatud. Kaardil peab olema toiteahela katkestuse valgusindikatsioon.
Häiresignaalid, asendisignaalid, impulsilugejad (DI) peavad olema 24 V DC potentsiaalivabad releekontaktid. Kaardi kanalite positsioon peab olema esipaneelil valgusindikatsiooniga näidatud.
Kõik seadmete juhtimise signaalid (DO) peavad olema teostatud 230 V/50 Hz/5A releeväljundite kaudu. Kaardi kanalite positsioon peab olema esipaneelil valgusindikatsiooniga näidatud.
Automaatjuhtimissüsteemi juhtimispaneelid peavad vastama järgmistele nõuetele:
• varustatud graafilise displeiga;
• varustatud funktsiooniklaviatuuriga protsessi jälgimiseks ja juhtimiskäskude andmiseks; funktsiooniklaviatuur peab võimaldama trendidispleide jälgimist;
• varustatud numbriklaviatuuriga, mis peab võimaldama seada ja muuta parameetreid jm seonduvaid andmeid ning samuti sisestada kasutaja identifitseerimiskoodi.
7.5 Muud üldehitusmaterjalid ja -tooted
7.5.1 Metalluksed, lukud
Metalluste ukseleht peab olema valmistatud kahest vähemalt 1.2 mm paksusest teraslehest, olema jäigastatud terasribidega ning täidetud mineraalvillisolatsiooniga. Ukselehe paksus 50 mm. Ukseraam peab olema painutatud teraslehest. Metalluksed peavad olema varustatud kolme hingega, kuullaagritel. Tihendid peavad olema vastavuses Tarindi RYL 2000 punktiga 32.22.
Uksed värvitakse vastavalt kasutuskoha keskkonnaklassile. Kitsad pilud ja katkendkeevisõmblused ei ole lubatavad, et tagada korralikku värvkatet.
Lukud ja käepidemed peavad olema vastupidavad ning lihtsad kasutada. Lukkude ja käepidemete nähtavad osad peavad olema kroomitud.
Välisuksed tuleb varustada süvistatud turvalukuga, uksesulguriga ja avatud asendi puhvri/fiksaatoriga.
7.5.2 Soojustusmaterjalid
Soojustusmaterjalid tuleb valida vastavalt kasutuskohale. Seinte ja lagede soojustamiseks kasutada mineraalvillplaate ligikaudse mahukaaluga 30...50 kg/m3. Maa-alustes kasutuskohtades (sokli või põranda soojustus), samuti torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusplaate, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevusuga min 180 kN/m2 ja maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK,veeimavus kuni 0.2 % vastavalt EN 12087.
49
7.5.3 Tuuletõkkeplaadid
Tuuletõkkeplaatidena tuleb kasutada spetsiaalseid tuuletõkkekipsplaate.
8 Katsetused ja kontrolltoimingud
8.1 Torustikud
8.1.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus
Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
• Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.
• Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.
• Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.
• Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.
• Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas).
Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud.
Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse.
Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.
8.1.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener.
50
8.1.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
8.1.4 Survetorustike survekatse
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
• Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
• Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
• Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.
• Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
• Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu).
8.1.5 Veetorustike läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule.
Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama kõigile kehtivatele nõuetele tarbijale müüdava joogivee kvaliteedi osas.
Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga.
8.2 Joogiveerajatised
8.2.1 Veeanalüüs joogiveerajatise käikulaskmisel
Enne joogiveerajatise käikulaskmist (s.t. siis, kui joogiveerajatisest suunatakse joogivesi ühisveevärki) peab Töövõtja joogiveerajatise väljundist võtma veeproov ning laskma seda analüüsida akrediteeritud laboratooriumis mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Juhul, kui joogiveerajatisest väljuv vesi ei vasta mikrobioloogiliste näitajate osas SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele, tuleb joogiveerajatise torustikud ja seadmed läbi pesta ja vajadusel desinfitseerida. Juhul kui nõutud tulemust ei saavutata, käsitletakse seda Lepingutingimuste
51
punkt 7.6 ja 11.4 mõistes puudusena.
9 Ehitusdokumentatsioon
9.1 Üldist
Töövõtja peab ehitustöid dokumenteerima vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele. Ehitusdokumendid tuleb pärast ehitustööde lõppu anda kahes eksemplaris üle Insenerile, kes edastab need pärast kontrollimist Tellijale.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja lisaks eelnevale ette valmistama, komplekteerima ning esitama digitaalselt kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid.
9.2 Mahamärkimine
Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga Inseneri poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Ajutiste reeperite mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Insenerile enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.
9.3 Teostusjoonised
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja või likvideeriti rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusjooniste vormistamisel tuleb järgida alltoodud põhimõtteid:
• Käesoleva projekti käigus rajatud torustikud ja muud (varasemast ajast olemasolevad) kommunikatsioonid peavad olema eristatavad nii joone värvi, joonetüübi (joones sisalduva tähise) kui ka joonepaksuse kaudu (käesoleva projekti käigus rajatud torustikud tuleb näidata selgelt eristuva paksema joonega).
52
• Tehnovõrkude tähistamisel kasutada teostusjoonistel järgmisi värvitoone - olemasolevad (varasemad) tehnovõrgud - must; teostusmõõdistatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud - punane; teostusmõõdistatavad survekanalisatsioonitorustikud - roheline; teostusmõõdistatavad veetorustikud ja - sõlmed - sinine.
• Teostusmõõdistavate veetorustike ning kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi teostusjoonised (isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud on samal joonisel). Teostusmõõdistavate veetorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega, samale joonisele kanda ka sõlmede skeemid. Teostusmõõdistatavad kanalisatsioonitorustikud näidatakse teostusmõõdistavate veetorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga. Teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel tuleb näidata need paksema joonega ning varustatuna kõikide tekstiliste ja numbriliste andmete ja sidumisjoontega. Teostusmõõdistatavad veetorustikud näidatakse teostusmõõdistavate kanalisatsioonitorustike joonisel peene joonega ning ilma andmeteta, kuid teostusmõõdistatava torustiku värviga.
• Kõik ühe asula teostusjoonised peavad olema digitaalselt ühisel geodeetilisel alusel ühel joonisel. Tähised, joonetüübid, värvid jne peavad olema kõikidel teostusjoonistel samad.
• Kaevud, sõlmed, kinnistuühendused, torustike suunamuutused jne peavad olema joonistel sidumismõõtudega seotud püsivate objektidega. Iga punkt peab olema seotud kahe sidumismõõduga, mis võimaldavad punkti asukohta looduses üheselt fikseerida. Sidumismõõdud peavad olema näidatud võimalikult lähedal asuvast objektist, millele juurdepääs on võimalikult lihtne ning mille ja seotava objekti vahelist kaugust on võimalik otse mõõta nt mõõdulindi abil (s.t. sidumiseks sobimatu on näiteks objekt, mis paikneb seotava objekti suhtes teisel pool piirdeaeda vms). Sidumismõõdud peavad olema eraldi kihil.
• Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud aktuaalsed katastripiirid, - tunnused ja lähiaadressid.
Teostusmõõdistused peavad vastama Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktidele ning Tellija erinõuetele. Juhul, kui käesolevates Tellija Tingimustes on detailsemad või rangemad vormistusnõuded, tuleb lähtuda käesolevates Tellija Tingimustes toodud nõuetest.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A, B jne.
Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb teostusjoonisel näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud täies ulatuses.
Tehnovõrguga lõikumise kohta näidatakse viitjoonega tekst tehnovõrgu nimetuse, tehniliste parameetrite ja absoluutkõrgusega. Kõrgus tuuakse välja:
- isevoolsete torustike korral toru põhja alla,
- kütteveetorustike betoonkünade korral küna alla ja peale,
- eelisoleeritud kütteveetorude korral toru tsentrile,
53
- survetorude korral (vee- ja gaasitoru ning kanalisatsiooni survetoru) toru peale,
- üksiku elektri- või sidekaabli (ka kaitsetorus kaabli) ja –kaablitoru korral tsentrile,
- elektri- või sidekaablite paki korral paki alla ja peale.
Info esitusviis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja Inseneriga.
Ehitatud/rekonstrueeritud ehitistest ja taustaelementidest eristatuna tuleb teostusjoonisel välja tuua ka teiste tehnovõrkude uued asukohad, kui nende asendit on ehitustööde käigus nihutatud rohkem kui 0,2 m (nii kaevikuga paralleelsed kui ka lõikuvad).
Eristus tuleb joonisele kanda tehtud muudatuste ulatuses. Eristuseks kasutada suuremat joonejämedust ja lisatud teksti „Asukoht muudetud”.
Survetorustike sõlmede kohta tuleb koostada skeemid, millel on koos vajalike selgitustega esitatud olemasolevad ja paigaldatud torud, liitmikud ja armatuur (s.h. materjal ja tüüp).
Skeemile lisada projektile vastav sõlme tähis ja kanda teostusmõõdistuse joonisele koos viitejoonega vastava sõlme juurde. Tellija Tingimuste Lisas 10 on toodud nimistu skeemidel eristatavatest elementidest koos kasutatavate leppemärkide kujudega.
Reoveepumplate sees paiknevate torustike skeeme ei ole vaja lahti joonistada ja plaanil esitada.
Kaevude ja torude tehnilised andmed tuleb esitada vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide nõuetele. Kaevu põhja kõrgus tuleb esitada ainult juhul, kui kaevu põhi paikneb kõige sügavamal asuva toru põhjast sügavamal.
Kaevukambrite mõõdud tuleb esitada nimiläbimõõduna (plastkaevudel välisläbimõõduna) millimeetrites (500; 800; 1000 jne). Teleskooptoruga kaevudel tuleb ära näidata ka teleskooptoru välisläbimõõt (400/315; 560/500 jne).
Mittesilindriliste ja erikujuliste kambrite mõõdud tuleb esitada välisgabariitidena millimeetrites.
Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate plasttorustike diameetrid tuleb esitada joonistel välisläbimõõduna millimeetrites (De).
Kõikide teostusmõõdistatud ja olemasolevate teras-, malm-, asbesttsement- ja keraamiliste torude diameetrid tuleb esitada joonistel nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).
Teostusjoonisele kantud infole lisada projektijärgne kaevu või toru tähis ning viitjoon kirjeldatud elemendi juurde.
Torude tehniline info lisatakse vastava torulõigu juurde. Isevoolsetel torudel tuleb esitada voolusuunda tähistav nool ja toru lang murdarvuna (näiteks i=0.005).
Nii isevoolsetel kui survetorustikel tuuakse välja sõlmpunktide või kaevude tsentrite vaheline torulõigu pikkus (meetrites, kaks kohta peale koma), toru mõõt ja materjal.
Torude ja kaevude juurde tehnilise info esitamise näidis on toodud Tellija Tingimuste Lisas 9.
Torustikud peavad joonisel moodustama sidusa skeemi, st iga torustiku lõigu alguspunkt peab (ka digitaalselt) langema kokku naaberlõigu lõpp-punktiga.
Survetorude puhul peavad lõigud olema joonestatud katkematuna nii, nagu nad füüsiliselt looduses paiknevad. Näiteks veevõrgu peatorustik kulgeb pumpla hoone seina äärest kuni esimese siibrikaevu teljeni või maasiibri leppemärgini katkematult, seal järgmiseni jne. Kui vahepeal ongi peatorult tehtud sadulühendusega mahavõtte, siis need peatoru kontuuri ei katkesta. Sadulühendusega algava torulõigu alguspunkt peab aga asuma peatoru joonel.
Isevoolsetel torudel peavad torud olema joonestatud lõikudena kaevu tsentrist kaevu tsentrini või mõne muu sihtobjekti väliskontuurini.
54
Erandiks on üle 1000 mm läbi- või küljemõõduga kaevukambrid, kus toru katkestatakse kambri seinaga lõikumiskohas ja kambri väliskontuur kujutatakse toruga samal kihil oma õiges asendis.
Mõõdistatud torustike kohta tuleb koostada pikiprofiilid, millel on näidatud ka kaevetööde käigus avatud, rajatava torustikuga lõikuvad tehnovõrgud. Nimetatud tehnovõrgud tuleb mõõta samaväärselt rajatud torustikuga. Kaablite kohta pikiprofiile ei ole vaja koostada.
Lõplikul joonisel esitatud kaevuluukide ja siibrikapede maapinna kõrgused peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Eeltoodud nõudest võib kõrvale kalduda teostusjooniste mustandite esitamisel, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võivad taastatud pinnakatte kõrgused olla puudu või asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.
Teostusmõõdistuse (lõpliku) aruande joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja – alune situatsioon - haljastus, pinnakatted, piirded jne.
Teostusmõõdistuse aruannetesse tuleb lisada kõikide paigaldatud survetorustiku sõlmede kohta vähemalt kaks ning kanalisatsioonikaevude kohta vähemalt üks digitaalfoto JPEG (.jpg) formaadis.
Kui torustikku ehitatakse lahtise kaevikuga, tuleb ka fotod teha selliselt, et fotografeeritava sõlme või kaevu konstruktsioon oleks kaevikus nähtav.
Üks foto tuleb teha ülevaatepildina kanalisatsioonikaevudest ja sõlmedest selliselt, et oleks nähtav nii paigaldatud sõlm kui ka ümbritsev situatsioon. Fotol peavad olema äratuntavad kaevude ja sõlmede detailid.
Lisaks ülevaatefotole tuleb teha survetorustiku sõlmest üks foto võimalikult pealtvaates, orienteeritult põhja-lõuna suunas (põhjasuund ülespoole).
Fotol peavad olema selgelt eristatavad kõik koostatud sõlme elemendid (torud, armatuur, liitmikud).
Vähemalt üks foto tuleb esitada ka ilma kaevuta tehtavate isevoolsete torustike ühendussõlmede kohta. Näiteks väljaspool hoonet tehtud termomuhviga liide majaühenduse korral jne.
Fotolt peab olema välja loetav kaevuta ühenduse asend ümbritseva situatsiooni suhtes ning ühenduskoht ise. Foto tuleb samuti teha põhja-lõuna suunas ja võimalikult pealtvaates.
Tuletõrjehüdrantide kohta tehtud fotodel peab selle olemasolul näha olema ka hüdrandi tühjendustorustik.
Fotod tuleb varustada selgitavate tekstidega:
• sõlme tähis foto ülemises servas;
• torude juures nende materjal, läbimõõt ja absoluutkõrgus;
• sulgeseadmete ja liitmike läbimõõdud (nimiläbimõõt või välisläbimõõt);
• absoluutkõrgus peatoru või sõlme keskmes asuva liitmiku (näiteks kolmiku) peale.
Kõik fotode failide nimed peavad sisaldama projekti ala, lõigu ning joonisel toodud kaevu või sõlme tähist. Näiteks „Arukyla_yyy_tn_V34.jpg”.
Fotod tuleb esitada koos vastava teostusmõõdistuse aruandega andmepulgal või pilveteenuses.
55
9.3.1 Teostusmõõdistuse vahearuanded
Teostusmõõdistuse kohta tuleb koostada vahearuanded. Vahearuanded digitaalselt tuleb esitada Insenerile üks kord kuus. Aruandes peab olema minimaalselt näidatud rajatud torustike asendiplaan projekteerimisel kasutatud geodeetilisel alusplaanil ning rajatud torustike pikiprofiilid. Vahearuandes esitatud joonistel peab olema näidatud ka projekteeritud torustik.
Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist tuleb Transpordiametile vahearuandena esitada digitaalsed teostusjoonised riigimaantee kaitsevööndi ulatuses L-EST-97 koordinaatsüsteemis või .dwg formaadis.
Teostusmõõdistuse lõpliku aruande joonisel esitatud kaevuluukide, kapede ja maapinna kõrgused nende kõrval peavad kajastama olukorda pärast pinnakatete taastamist. Inseneri nõudmisel on vaja esitada vahearuannetena digitaalseid jooniseid, kus tulenevalt reaalsest situatsioonist võib taastatava pinnakatte kõrgused olla asendatud projekteeritud maapinna kõrgustega. Sel juhul peavad projekteeritud maapinna kõrgused olema mõõdistatutest eristatud ja vastav märge peab olema joonisele selgelt loetavalt lisatud.
9.3.2 Teostusmõõdistuse andmetabelid
Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.
Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.
Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.
Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei tohi.
Tabeli koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast:
• Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel.
• Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale.
• Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.
• Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkusxlaius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata.
• Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.
• Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.
• Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu
56
sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.
• Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.
• Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp- punktiga kaevu lae tsentril.
• Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.
Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga Eestis hetkel kehtivas kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma.
Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama numbrit (ID).
Punktelement hõivab tabelis ühel rea.
Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele reale.
Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.
Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi „joonistamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.
Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).
Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas - tabelis ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline, kumba pidi elemendi punkte reastada.
Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).
Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).
Kümnendarvud ei tohi olla esitatud nn inglise stiilis, kus iga tuhandekordset eraldatakse komaga (näiteks on arv kümme miljonit kirjutatud kujul 10,000,000).
Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2024 (kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2024 (mitte ´24 või 2024.a. vms.).
Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.
57
Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks.
Teostusjoonised tuleb üle anda:
• paberkandjal ühes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus enne lõppülevaatuse tegemist;
• digitaalselt ühes eksemplaris andmepulgal või pilveteenuses.
9.4 Kasutus-hooldusjuhendid
Kõikide tehnoloogiliste rajatiste kohta (torustikud, joogiveerajatised, reoveepumplad) tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis sisaldavad minimaalselt:
• rajatise kohta käivad põhijoonised ja tehnoloogilised skeemid (projektijooniste alusel, kuid korrigeeritud vastavalt tehtud muudatustele);
• seadmete passid ja seadmete kasutus-hooldusjuhendid;
• rajatise tehnoloogiline kirjeldus;
• rajatise kasutamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete automaat- ja käsitsijuhtimise üksikasjad, seadeparameetrite muutmine ja nende mõju protsessile, protsessi reguleerimine, kemikaalide tüübid, doseerimine ja orienteeriv kulu - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;
• rajatise hooldamiseks vajalik info, s.h. kõikide seadmete erinevad hooldustoimingud, hooldevälbad ja kulumaterjalid - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete/toodete dokumentides sisalduvana;
• rajatise ekspluateerimise käigus ettetulevate võimalike probleemide kirjeldused ja meetmed nende kõrvaldamiseks („troubleshooting“) - kõik eelnev eraldi punktidena välja toodud ja tervikuks koondatuna, mitte vaid erinevate seadmete dokumentides sisalduvana;
Kasutus-hooldusjuhendid peavad olema eestikeelsed (s.h. seadmete dokumendid - juhul, kui need on võõrkeelsed, tuleb need varustada eestikeelse tõlkega).
Kõikide teostatavate hooldustoimingute kohta tuleb koostada ka elektrooniline kalender koos vajalike etteteatamise aegadega ning nn. „teha loetelud“ (to do list). Kalender tuleb tarnida koos vastava tarkvaralitsentsiga.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Raasiku Vallavalitsus
Tallinna mnt 24
75201, Harju maakond, Raasiku
vald, Aruküla alevik
Teie 09.12.2024
Meie 19.12.2024 nr 7.1-2/24/21001-2
Aruküla aleviku reoveekogumisala
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toite ja
äravoolu torustiku ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Raasiku valla Aruküla
aleviku reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toite ja äravoolu torustiku (edaspidi
tehnovõrk) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 464957), mille aluseks on ehitusloa taotlus nr
2411271/14861 v01.
Tehnovõrk on kavandatud riigitee nr 11304 Aruküla-Kostivere tee km 2,26-2,59 teemaale ja tee
kaitsevööndisse.
Ehitusluba soovitakse välja anda veetorustiku (EHR kood 221474473) ja kanalisatsioonitoru
(EHR kood 221474474) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Aruküla reoveekogumisala ÜVK toite
ja äravoolu torustik. Kurgla küla, Raasiku vald, Harju maakond“ tööprojekt (AS Viimsi Keevitus,
töö nr 2024-030, versioon nr v01) (edaspidi Projekt).
Transpordiamet on kooskõlastanud 19.11.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/19407-2 Aruküla
reoveekogumisala ÜVK väljaehitamise projekteerimistingimuste nr 2411802/03875 eelnõu.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §
99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“,
jätame ehitusloa kooskõlastamata ning esitame alltoodult oma selgitused ja põhjendused:
1. Tulenevalt asjaolust, et projekteerimistingimuste nr 2411802/03875 eelnõud ei ole
täiendatud Transpordiameti poolt 19.11.2024 väljastatud kirjas nr 7.1-2/24/19407-2
esitatud märkustega, palume arvestada nendega Projekti koostamisel.
2. Juhime tähelepanu, et Transpordiamet on kooskõlastanud 09.09.2024 kirjaga nr 7.1-
2/24/12660-4 ehitusloa taotluse nr 2411271/08558 eelnõu (menetlus nr 440072), mille
aluseks on tööprojekt „Aruküla aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ (KVVK OÜ töö
nr 24010). Eelpool mainitud ehitusloa alune projekti kattub osaliselt „Aruküla
reoveekogumisala ÜVK väljaehitamine“ tööprojektiga (AS Viimsi Keevitus, töö nr 2024-
028), millega Projekt on seotud riigitee nr 11304 km 2,59. Palun täpsustada, millise
ehitusloa aluseks oleva projektiga on kavandatud Projekt siduda.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Veltri
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastuskiri nr 7.1-2/24/19407-2
Annika Matson
54620384, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Notari leping 310 | 12.02.2025 | 1 | 3.2-2/25/219-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasjade koormamine isikliku kasutusõigusega | 05.02.2025 | 1 | 1.1-3/25/117 | Korraldus | transpordiamet | |
| Aruküla aleviku reoveekogumisala ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni toite ja äravoolu torustiku projekti kooskõlastamine riigitee nr 11304 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis | 14.01.2025 | 1 | 7.1-2/25/21001-5 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Aktsiaselts Viimsi Keevitus |
| EHR- Harjumaa Raasiku vald Aruküla reoveekogumisala ÜVK toite ja äravoolu torustiku ehitusloa taotlus, menetlus nr 464957 | 07.01.2025 | 1 | 7.1-2/25/21001-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Raasiku Vallavalitsus |
| Harjumaa Raasiku vald Aruküla reoveekogumisala ÜVK toite ja äravoolu torustiku projekt | 30.12.2024 | 1 | 7.1-2/24/21001-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Aktsiaselts Viimsi Keevitus |